21.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 305/12

(1)

Nõukogu raamotsuses 2004/757/JSK (3) on sätestatud ühine lähenemisviis tõkestamaks ebaseaduslikku uimastiäri, mis ohustab liidu kodanike tervist, ohutust ja elukvaliteeti, liikmesriikide seaduslikku majandustegevust ning stabiilsust ja julgeolekut. Raamotsuses 2004/757/JSK on sätestatud ühised miinimumeeskirjad uimastiäriga seotud õigusrikkumiste ja karistuste määratlemise kohta, et vältida liikmesriikide õigusasutuste ja õiguskaitseasutuste vahelises koostöös probleeme, mis tulenevad asjaolust, et kõnealune õigusrikkumine või kõnealused õigusrikkumised ei ole karistatavad mõlema, nii taotleva kui ka taotluse saanud liikmesriigi õigusaktide alusel.

(2)

Raamotsust 2004/757/JSK kohaldatakse ainete suhtes, mis on hõlmatud ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga (muudetud 1972. aasta protokolliga) ja ainete suhtes, mis on hõlmatud ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooniga (edaspidi „ÜRO konventsioonid“), samuti sünteetiliste uimastite suhtes, mille kohta on kehtestatud kontrollimeetmed terves liidus kooskõlas nõukogu ühismeetmega 97/396/JSK (4) ning mis on rahvatervisele sama ohtlikud kui ÜRO konventsioonides loetletud ained.

(3)

Raamotsust 2004/757/JSK tuleks kohaldada ka nende ainete suhtes, mille kohta on kehtestatud kontrollimeetmed ja kriminaalkaristused vastavalt nõukogu otsusele 2005/387/JSK (5) ning mis on rahvatervisele sama ohtlikud kui ÜRO konventsioonides loetletud ained.

(4)

Liidu turule ilmub üha uusi psühhoaktiivseid aineid, mis avaldavad ÜRO konventsioonides loetletud ainetega sarnast mõju ning levivad liidus kiiresti. Teatavad uued psühhoaktiivsed ained on rahvatervisele väga ohtlikud ja toovad kaasa olulisi sotsiaalseid riske. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2101 (6) on sätestatud uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetamise ja riskihindamismenetluse raamistik, mis põhineb esialgsel aruandel ja riskihindamisaruandel, mis on koostatud selleks, et hinnata, kas uus psühhoaktiivne aine on rahvatervisele väga ohtlik ja toob kaasa olulisi sotsiaalseid riske. Uute psühhoaktiivsete ainete, mis on rahvatervisele väga ohtlikud ja võivad teatud juhul tuua kaasa olulisi sotsiaalseid riske, kättesaadavuse tõhusaks vähendamiseks ning terves liidus nii selliste ainetega ebaseadusliku kauplemise ja kuritegelike organisatsioonide osalemise tõkestamiseks tuleks kõnealused ained lisada uimasti määratlusse vastavalt käesoleva direktiivi sätetele ning seda peaks toetama proportsionaalsete kriminaalõiguse normidega.

(5)

Seepärast peaksid ebaseaduslikku uimastiäri käsitlevad liidu kriminaalõiguse normid hõlmama uimasti määratlusse lisatud uusi psühhoaktiivseid aineid. See aitaks ka lihtsustada ja täpsustada liidu õigusraamistikku, sest ÜRO konventsioonidega hõlmatud ainete ja kõige kahjulikumate uute psühhoaktiivsete ainete suhtes kohaldataks samu kriminaalõiguse norme. Seetõttu tuleks raamotsuses 2004/757/JSK muuta uimasti määratlust.

(6)

Käesoleva direktiiviga peaks kehtestama uimasti määratluse olulised elemendid ning uute psühhoaktiivsete ainete sellesse määratlusse lisamise menetluse ja kriteeriumid. Selleks et lisada uimasti määratlusse psühhoaktiivseid aineid, mille suhtes on juba kehtestatud kontrollimeetmed nõukogu otsustega, mis on vastu võetud vastavalt ühismeetmele 97/396/JSK ja otsusele 2005/387/JSK, tuleks raamotsusesse 2004/757/JSK lisada lisa, mis sisaldab neid psühhoaktiivseid aineid.

(7)

Selleks et kiiresti reageerida uute kahjulike psühhoaktiivsete ainete ilmumisele ja nende levikule liidus, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et muuta kõnealust lisa uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratlusse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(8)

Selleks et kiiresti reageerida uutele kahjulikele psühhoaktiivsetele ainetele ja nende levikule liidus, peaksid liikmesriigid uute psühhoaktiivsete ainete suhtes, mis on rahvatervisele väga ohtlikud ja võivad teatud juhul tuua kaasa olulisi sotsiaalseid riske, kohaldama raamotsust 2004/757/JSK niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast delegeeritud õigusakti jõustumist, millega muudetakse raamotsuse lisa, et lisada need ained uimasti määratlusse. Liikmesriigid peaksid tegema kõik võimaliku, et seda tähtaega lühendada.

(9)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on ebaseadusliku uimastiäri suhtes kohaldatavate liidu kriminaalõiguse normide laiendamine uutele psühhoaktiivsetele ainetele, mis on rahvatervisele väga ohtlikud ja võivad teatud juhul tuua kaasa olulisi sotsiaalseid riske, ei suuda liikmesriigid üksinda tegutsedes piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu ühe ja sama kuriteo eest ning kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

(11)

Kuna käesolev direktiiv koos määrusega (EL) 2017/2101 on ette nähtud asendama otsusega 2005/387/JSK loodud mehhanismi, tuleks nimetatud otsus kehtetuks tunnistada.

(12)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(13)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(14)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(15)

Seepärast tuleks raamotsust 2004/757/JSK vastavalt muuta,

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 1a

Menetlus uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratlusse

1.   Tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1920/2006 (*1) artikli 5c kohaselt läbi viidud riskihindamisele või kombineeritud riskihindamisele ning kooskõlas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kriteeriumidega, võtab komisjon põhjendamatu viivituseta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse käesoleva raamotsuse lisa, et lisada sellesse uus psühhoaktiivne aine või uued psühhoaktiivsed ained ning sätestada, et kõnealune uus psühhoaktiivne aine või uued psühhoaktiivsed ained on liidu tasandil rahvatervisele väga ohtlikud ja võivad teatud juhul tuua kaasa olulisi sotsiaalseid riske ning et nimetatud aine või ained lisatakse uimasti määratlusse.

2.   Kaaludes, kas võtta vastu lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakt, võtab komisjon arvesse seda, kas uue psühhoaktiivse aine kasutamise ulatus või tarbimismustrid, selle kättesaadavus ja levikupotentsiaal liidus on märkimisväärsed ning kas uue psühhoaktiivse aine tarbimisest tervisele põhjustatud kahju, mida seostatakse aine ägeda või kroonilise mürgisuse ning ületarbimisohu ja võimega tekitada sõltuvust, on eluohtlik. Kahju tervisele peetakse eluohtlikuks, kui uus psühhoaktiivne aine võib põhjustada surma või surmavaid vigastusi, raskeid haigusi ning raskeid füüsilisi või psüühilisi kahjustusi, haiguste märkimisväärset levikut, sealhulgas verega levivate viiruste edasikandumist.

Lisaks võtab komisjon arvesse seda, kas uue psühhoaktiivse aine tekitatud sotsiaalne kahju üksikisikutele ja ühiskonnale on oluline, ning eelkõige kas uue psühhoaktiivse aine mõju sotsiaalsele toimetulekule ja avalikule korrale toob kaasa avaliku korra rikkumise või põhjustab vägivaldset või ühiskonnavastast käitumist, mis tekitab kahju aine tarbijale, teistele isikutele või varale, või kas uue psühhoaktiivse ainega seostatav kuritegevus, sealhulgas organiseeritud kuritegevus, on süstemaatiline, hõlmab märkimisväärset ebaseaduslikku tulu või toob kaasa suure majandusliku kulu.

3.   Kui komisjon ei pea kuue nädala jooksul pärast määruse (EÜ) nr 1920/2006 artikli 5c lõike 6 kohase riskihindamise või kombineeritud riskihindamise aruande kättesaamist vajalikuks delegeeritud õigusakti vastuvõtmist uue psühhoaktiivse aine või uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratlusse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles selgitab sellest loobumise põhjuseid.

4.   Käesoleva raamotsuse lisasse lisatud uute psühhoaktiivsete ainetega seoses peavad liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, jõustama õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud käesoleva raamotsuse sätete kohaldamiseks kõnealuste uute psühhoaktiivsete ainete suhtes niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast delegeeritud õigusakti, millega muudetakse lisa, jõustumist. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale raamotsusele. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 1b

Riiklikud kontrollimeetmed

Ilma et see piiraks liikmesriikide käesolevas raamotsuses kindlaks määratud kohustusi, võivad liikmesriigid uute psühhoaktiivsete ainetega seonduvalt säilitada või kehtestada oma territooriumil riiklikke kontrollimeetmeid, mida nad peavad asjakohaseks.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).“"

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 1a osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 22. novembrist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituse kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituse delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 1a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes (*2) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 1a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*2)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

4)

Lisatakse käesoleva direktiivi lisas esitatud lisa.