25.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/93

(1)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 kohaselt piiratakse saastekvootide [Termin on muutunud. Uus termin „lubatud heitkoguse ühik“] aastast maksimumkogust, mille alusel arvutatakse nimetatud direktiivi artikli 10a lõikega 3 hõlmamata käitistele tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd). See kogus koosneb kahest osast, mida on kirjeldatud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 punktides a ja b.

(2)

Selleks et LHÜde aastast maksimumkogust ei ületataks, kasutatakse vastavalt vajadusele sektoriülest paranduskoefitsienti, millega vähendatakse ühetaoliselt eraldatavate LHÜde kogust kõikide selliste käitiste puhul, kel on õigus saada tasuta LHÜsid.

(3)

Vastavalt otsuse 2011/278/EL artikli 15 lõikele 3 määrab komisjon kindlaks ühtse sektoriülese paranduskoefitsiendi, võrreldes direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 5 kehtestatud piirmäära ja liikmesriikide territooriumil paiknevatele kõigi direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitistele (v.a elektritootjad) eraldatud tasuta LHÜde esialgsete aastaste üldkoguste summat.

(4)

Komisjoni otsuses 2013/448/EL (3) on kindlaks määratud ühtne sektoriülene paranduskoefitsient, mis on esitatud selle otsuse artiklis 4 ja II lisas.

(5)

Euroopa Kohus leidis oma 28. aprilli 2016. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C-191/14, C-192/14, C-295/14, C-389/14 ja C-391/14–C-393/14, et kui komisjon määrab kindlaks LHÜde aastast maksimumkogust vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 punktile b, ei tuleks alates 2013. aastast arvesse võtta direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladest põhjustatud heidet, kui selline heide pärineb käitistest, mis on osalenud heitkogustega kauplemise süsteemis enne seda kuupäeva. Sellest tegi kohus järelduse, et komisjon ei määranud LHÜde aastast maksimumkogust vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 punktile b ning otsuse 2013/448/EL artiklis 4 ja II lisas sätestatud ühtne paranduskoefitsient on vastuolus kõnealuse sättega. Seega kuulutas kohus otsuse 2013/448/EL artikli 4 ja II lisa kehtetuks.

(6)

Kõnealuse kohtuotsuse rakendamiseks on komisjon kohustatud uuesti arvutama LHÜde aastase maksimumkoguse selliste käitiste jaoks, kellel on õigus saada tasuta LHÜsid vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 punktile b ning seega tuleb vastavalt ka muuta sektoriülest paranduskoefitsienti.

(7)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 5 punktis b osutatud LHÜde maksimumkogus arvutati uuesti sama meetodi ja samade andmetega, nagu tehti esialgne arvutus 2013. aastal. Arvestades seda, et komisjon oli alguses võtnud arvesse ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga enne 1. jaanuari 2013 hõlmatud käitistes direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladega seoses tekkinud heidet alles alates 2013. aastast, tuli selline heide vastavalt Euroopa Kohtu otsusele jätta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 5 sätestatud arvutusest välja.

(8)

Komisjon kasutas lähtepunktina esialgseid ametlikke liikmesriikide aruandeid. Seejärel konsulteeris komisjon liikmesriikidega seoses nende esitatud heiteandmetega ja küsis vajaduse korral lisaselgitusi. Vastavalt artikli 10a lõikele 5 võeti arvesse üksnes need liikmesriikide käitised, mille kohta olid liikmesriigid esitanud tõendatud heiteandmed.

(9)

Seejärel jättis komisjon arvutusest välja käitised, mis olid hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga enne 2013. aastat, kuid mis tegutsesid direktiiviga 2003/87/EÜ tegevusaladel alles alates 2013. aastast. Välja jäeti ka heide sellistest käitistest, mille liikmesriigid olid süsteemi täiendavalt lisanud vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 24 enne 2013. aastat.

(10)

Käitiseid, kus toimusid esimese andmete kogumise ja 2013. aasta vahel sellised struktuursed muudatused nagu ühinemine, jagunemine või sulgemine või tehnilised muudatused, mille tõttu need käitised ei suutnud enam järgida direktiivi 2003/87/EÜ I lisas esitatud piirmäärasid, võeti uuesti arvutamisel siiski arvesse, kuna selliseid muudatusi ei oleks olnud võimalik ette näha andmete kogumise ajal. Samal põhjusel võeti ümberarvutamisel arvesse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 27 alusel süsteemist välja jäetud käitiseid.

(11)

Muudatused, millega parandatakse vigu liikmesriikide riiklikes rakendusmeetmetes, mis on vastu võetud ajavahemikuks 2013–2020 ja mis on rakendatud 2016. aasta lõpuks, võeti ümberarvutuses arvesse, sest juba paranduskoefitsiendi esialgsel arvutamisel oleks pidanud õiged väärtused olemas olema.

(12)

Oma 28. aprilli 2016. aasta otsuses kinnitas Euroopa Kohus sõnaselgelt otsuse 2013/448/EL artikli 4 ja II lisa kehtetuks kuulutamise ajutise mõju piiratust, nii ei ole kohtuotsusel õigusmõju enne kümne kuu möödumist kõnealuse kohtuotsuse väljakuulutamisest. Sektoriülene paranduskoefitsient, mis on sätestatud otsuses 2013/448/EL, on kehtetu alates 1. märtsist 2017. Teiseks, meetmeid, mis on vastu võetud kehtetuks tunnistatud sätete alusel enne seda kuupäeva, ei saa kahtluse alla seada.

(13)

Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele, milles rõhutatakse õiguskindlusest tulenevaid kaalutlusi, jäävad kehtima liikmesriikide meetmed LHÜde eraldamise kohta ajavahemikuks 2013–2020 ning mis tahes hilisemad muudatused ja täiendused, mis on võetud vastu enne käesoleva otsuse jõustumist. Käesoleva otsusega kindlaks määratud sektoriülest paranduskoefitsienti tuleb kohaldada alates 1. märtsist 2017 vastu võetavates otsustes, millega määratakse kindlaks tasuta eraldatavate LHÜde kogus või muudetakse seda paranduskoefitsienti kohaldades,

1)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 5 osutatud ühtne sektoriülene paranduskoefitsient, mis on kindlaks määratud vastavalt otsuse 2011/278/EL artikli 15 lõikele 3, on sätestatud käesoleva otsuse II lisas.“

2)

II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.