32015R1188

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 2015/1188 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32015R1188

Komisjoni määrus (EL) 2015/1188, 28. aprill 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 193, 21.7.2015, p. 76–99 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 09/01/2017

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/1188/oj

Date of document:: 28/04/2015; Vastuvõtmise kuupäev
Date of effect:: 10/08/2015; jõustumine avaldamise kuupäev +20 vt artikkel 9
Deadline:: 01/01/2018; vt artikkel 8
Deadline:: 01/01/2019; Teistmine vt artikkel 7
Date of end of validity:: 30/06/2025; kehtetuks tunnistatud 32024R1103

Author:: Euroopa Komisjon
Responsible body:: Directorate-General for Energy, ENER
Form:: Määrus

Treaty:

Euroopa Liidu toimimise leping

Legal basis:

32009L0125 - A15P1

Link

Select all documents based on this document

Link

Select all documents mentioning this document

Modified by:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From
Corrected by	32015R1188R(01)	(ES)
Corrected by	32015R1188R(02)	(ES, CS)
Corrected by	32015R1188R(03)	(ES)
Modified by	32016R2282	Asendamine	lisa IV	09/01/2017
Repealed by	32024R1103			01/07/2025

Instruments cited:

Link

EUROVOC descriptor:

Subject matter:

Directory code:

12.10.20.00 Energeetika / Üldpõhimõtted ja programmid / Energia ratsionaalne kasutamine ja säästmine
13.30.99.00 Tööstuspoliitika ja siseturg / Siseturg: õigusaktide ühtlustamine / Õigusaktide ühtlustamine muudes sektorites

HTML

PDF

Official Journal

21.7.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 193/76

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1188,

28. aprill 2015,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

olles konsulteerinud direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 18 osutatud nõuandefoorumiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peab komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on suured ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt vähendada.

(2)

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad selliseid tooteid, mis võimaldavad oluliselt ja kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet; sellised on näiteks kohtkütteseadmed.

(3)

Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida kodumajapidamises ja äriruumides tavaliselt kütmiseks kasutatavate kohtkütteseadmete tehnika-, keskkonna- ja majandusaspekte. Uuring tehti koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning selle tulemused on avaldatud.

(4)	Käesoleva määruse seisukohalt olulised kohtkütteseadmete keskkonnaküsimused on energiatarbimine ja lämmastikoksiidide heide kasutamisjärgus.

(5)	Ettevalmistav uuring näitab, et kohtkütteseadmete puhul ei ole vaja nõudeid muude ökodisainiparameetrite kohta, millele on osutatud direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas.

(6)	Käesoleva määruse reguleerimisalasse peaksid kuuluma kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks gaas- ja vedelkütuse ning elektriga. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad ka soojuskandja kaudse soojendamise funktsiooniga kohtkütteseadmed.

(7)

Hinnanguline aastane kohtkütteseadmete energiatarbimine oli Euroopa Liidus 2010. aastal 1 673 PJ (40,0 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastav heide on 75,3 miljonit süsihappegaasi (CO2) ekvivalenttonni. Hinnanguline aastane kohtkütteseadmete energiatarbimine aastal 2020 on eeldatavasti 1 630 PJ (39,0 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastav heide on 71,6 miljonit süsihappegaasi (CO2) ekvivalenttonni.

(8)	Kui kasutada olemasolevaid litsentsivabu tehnilisi lahendusi, on võimalik kohtkütteseadmete energiatarbimist ja heidet veelgi vähendada, ilma et suureneksid selliste toodete soetamise ja kasutamise kogukulud.

(9)	Hinnanguline aastane kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide (NOx) heide 2010. aastal oli 5,6 kilotonni vääveloksiidides (SOx) väljendatuna. Liikmesriikide meetmete ja tehnika arengu tulemusena loodetavasti kahaneb heide 2020. aastaks 4,9 kilotonnini vääveloksiidides väljendatuna.

(10)	Kui kasutada olemasolevaid litsentsivabu tehnilisi lahendusi, oleks võimalik vähendada kohtkütteseadmetes tekkivat heidet veelgi, ilma et suureneksid selliste toodete soetamise ja kasutamise kogukulud.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud ökodisaininõuete ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1186 (2) koosmõjul saavutatakse 2020. aastal hinnanguliselt aastane energiasääst 157 PJ (3,8 miljonit naftaekvivalenttonni), millele vastavalt väheneb CO2 heide 6,7 miljonit tonni.

(12)	Käesolevas määruses sätestatud ökodisaininõuete tulemusena kahaneb 2020. aastaks sellele vastav SOx heide aastas 0,6 kilotonni.

(13)

Käesoleva määrusega hõlmatakse mitmesuguste tehniliste näitajatega tooted. Kui tõhususnõuded oleksid ühesugused, oleks teatavate tehniliste lahenduste turulelaskmine keelatud, mis ei oleks tarbijatele soodne lahendus. Seepärast luuakse ühetaolised tingimused turul sellega, et ökodisaininõuetes võetakse arvesse eri tehniliste lahenduste võimalusi.

(14)	Ökodisaininõuetega tuleks ühtlustada kohtkütteseadmete energiatarbimise ning lämmastikoksiidide heite nõuded kogu liidus, et siseturg toimiks paremini ja kõnealused tooted oleksid keskkonnasõbralikumad.

(15)

Kohtkütteseadmete energiatõhusus on tegelikes töötingimustes väiksem kui katsetamistingimustes leitud energiatõhusus. Tootjaid tuleks innustada kasutama reguleerimisseadmeid, et kütmise sesoonne energiatõhusus saavutaks kasutegurile lähedasi väärtusi. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kahe väärtuse erinevuse üldine vähendus. Selle vähenduse võib asendada teatavate reguleerimisvõimalustega.

(16)	Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada kohtkütteseadmete kasutusomadusi ja hinna vastuvõetavust lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale.

(17)

Ökodisaininõuete sätestamise ajakavas tuleks tootjatele anda piisavalt aega toodete ümberkavandamiseks kooskõlas käesoleva määrusega. Ajakava peaks olema selline, milles võetakse arvesse kulutuste mõju tootjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning samal ajal tagatakse käesoleva määruse eesmärkide õigeaegne saavutamine.

(18)

Tootenäitajate mõõtmiseks ja arvutamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, sealhulgas olemasolu korral ka Euroopa standardiorganisatsioonides vastu võetud ühtlustatud standardeid, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 (3) sätestatud menetluste kohaselt.

(19)	Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 on käesolevas määruses täpsustatud kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(20)	Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides teavet niivõrd, kuivõrd see on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(21)	Et kohtkütteseadmete keskkonnamõju veelgi vähendada, peaksid tootjad andma teavet seadmete demonteerimise, ringlussevõtu ja kasutusest kõrvaldamise kohta.

(22)	Lisaks käesolevas määruses sätestatud siduvatele õigusnõuetele tuleks määrata parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlustasemed, et tagada kohtkütteseadmete keskkonnatoimet ja olelusringi iseloomustava teabe laialdane ja kerge kättesaadavus.

(23)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõikes 1 sätestatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded selliste kodumajapidamises kasutatavate kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja kasutuselevõtmiseks, mille nimisoojusvõimsus on kuni 50 kW, ning selliste äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete turulelaskmiseks ja kasutuselevõtmiseks, mille nimisoojusvõimsus või mille segmendi nimisoojusvõimsus on kuni 120 kW.

Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

a)	kohtkütteseadmed, mida käitatakse elektri- või kütusekompressoriga ja milles soojuse tootmiseks kasutatakse auru kokkusurumise ahelat või neeldumisahelat;

b)	kohtkütteseadmed, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks siseruumides ja on ette nähtud inimestele soojusmugavuse loomiseks vajaliku soojuse andmiseks konvektsiooni või soojuskiirguse kaudu;

c)	kohtkütteseadmed, mis on ette nähtud üksnes välistingimustes kasutamiseks;

d)	kohtkütteseadmed, mille otsene toodetud soojusvõimsus moodustab vähem kui 6 % otsesest ja kaudsest soojusvõimsusest, mis toodetakse nimisoojusvõimsusel;

e)	õhukütteseadmed;

f)	saunaahjud;

g)	alluvad küttekehad.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kohtkütteseade”– kütteseade, mis eraldab soojust otsese soojusülekande teel või mis lisaks otsesele soojusülekandele kannab soojust üle soojuskandjale, et saavutada ja hoida soovitud sisetemperatuuri kinnises ruumis, kus seade paikneb; soojust võidakse ka edastada teistesse ruumidesse; kohtkütteseadet võib täiendada ühe või mitme soojusgeneraatoriga, mis muundavad elektrienergiat voolu soojuslikul toimel tekkivaks soojuseks või gaas- ja vedelkütuse energiat põletamisel tekkivaks soojuseks;

2) „kodumajapidamises kasutatav kohtkütteseade”– kohtkütteseade, mis ei ole äritegevuses kasutatav kütteseade;

3) „gaaskütuse-kohtkütteseade”– lahtise või kinnise esiküljega kütteseade, milles kasutatakse gaaskütust;

4) „vedelkütuse-kohtkütteseade”– lahtise või kinnise esiküljega kütteseade, milles kasutatakse vedelkütust;

5) „elektri-kohtkütteseade”– kohtkütteseade, milles soojust toodetakse voolu soojuslikul toimel;

6) „äritegevuses kasutatav kohtkütteseade”– kiirgav kohtkütteseade või torukohtkütteseade;

7) „lahtise esiküljega kohtkütteseade”– kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust, milles kütusekiht ega põlemisgaasid ei ole eraldatud ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;

8) „kinnise esiküljega kohtkütteseade”– kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust ja milles kütusekiht ja põlemisgaasid on eraldatud ruumist, kus seade paikneb, ning mis on siibri kaudu ühendatud korstna või kolde väljaviiguga või mis vajab lõõri põlemissaaduste eemaldamiseks;

9) „teisaldatav elektri-kohtkütteseade”– elektri-kohtkütteseade, mis ei ole paikne elektri-kohtkütteseade, soojust salvestav elektri-kohtkütteseade, elektripõrandakütteseade, soojust kiirgav elektri-kohtkütteseade, nähtavalt helendav elektri-kohtkütteseade ega alluv kütteseade;

10) „paikne elektri-kohtkütteseade”– elektri-kohtkütteseade, mis ei ole ette nähtud soojusenergia salvestamiseks ning on ette nähtud kasutamiseks kohale, nt seinale, kinnitatult ja mis ei kujuta endast ehitise konstruktsiooni ega viimistluse osa;

11) „soojust salvestav elektri-kohtkütteseade”– elektri-kohtkütteseade, milles soojus salvestatakse soojusisolatsiooniga salvestisse, mis annab soojust välja mitu tundi pärast soojuse salvestamist;

12) „elektripõrandakütteseade”– elektri-kohtkütteseade, mida kasutatakse ehitisse või ehitise viimistlusesse sisseehitatult;

13) „soojust kiirgav elektri-kohtkütteseade”– elektri-kohtkütteseade, mille küttekeha tuleb suunata kasutuskohta, et selle soojuskiirgus soojendaks otse soojendatavat eset, ning mille küttekeha kaitsevõre temperatuur tõuseb tavalisel kasutamisel vähemalt temperatuurini 130 °C ja/või mille muude pindade temperatuur tõuseb temperatuurini 100 °C;

14) „nähtavalt helendav elektri-kohtkütteseade”– elektri-kohtkütteseade, mille küttekeha on väljastpoolt nähtav ja mille temperatuur tavalisel kasutamisel on vähemalt 650 °C;

15) „saunaahi”– kütteseade, mis on paigaldatud auru- või kuivsauna või samalaadsesse asukohta või on ette nähtud kasutamiseks sellises kohas;

16) „alluv kütteseade”– kohtkütteseade, mis ei suuda iseseisvalt töötada ja töötab vastavalt signaalile, mille ta saab väliselt juhtseadmelt, mis ei ole selle kohtkütteseadme osa, kuid on sellega ühendatud kontrolljuhtmega, juhtmeta ühendusega, signaali edastava võrgujuhtmega või muul analoogsel viisil, millega seadistatakse soojuse juhtimist sellesse ruumi, milles asjaomane seade paikneb;

17) „kiirgav kohtkütteseade”– põletiga kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust; seade paigaldatakse peast kõrgemale ja suunatakse kasutamiskohta, nii et põletist eralduv soojus, mis on põhiliselt infrapunakiirgus, soojendab otse soojendatavat kohta; seade eraldab põlemissaadusi samasse alasse, kus see paikneb;

18) „torukohtkütteseade”– põletiga kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust; seade paigaldatakse peast kõrgemale soojendatava koha lähedale ning see soojendab ruumi eelkõige infrapunakiirgusega, mis pärineb toru(de)st, mida soojendavad selles liikuvad põlemissaadused, mis on ette nähtud juhtida torust lõõri kaudu välja;

19) „toruküttesüsteem”– torukohtkütteseade, mis koosneb rohkem kui ühest põletist, nii et ühe põleti põlemissaadused võivad liikuda järgmisesse põletisse, kuid põletite põlemissaadused tuleb välja juhtida ühe tiiviku abil;

20) „toruküttesegment”– toruküttesüsteemi osa, milles on olemas kõik vajalik selle eraldi töötamiseks ning mida saab teistest torusoojendussüsteemi osadest eraldi katsetada;

21) „lõõrita kütteseade”– kohtkütteseade (v.a kiirgav kohtkütteseade), milles kasutatakse gaas- või vedelkütust ja millest põlemissaadused pääsevad samasse alasse, kus seade asub;

22) „siibrita kütteseade”– kohtkütteseade, milles kasutatakse gaas- või vedelkütust ja mis on ette nähtud paigutamiseks korstna juurde või koldesse ilma siibrita seadme ja korstnaväljaviigu või kolde väljaviigu vahel ning millest pääsevad põlemissaadused vabalt kütusekihist korstnasse või lõõri;

23) „õhukütteseade”– seade, mis toodab soojust üksnes õhupõhisesse küttesüsteemi, mille võib kanaliseerida; seade on ette nähtud kinnitamiseks teatavasse kohta või seinale ning see kannab soojust üle õhku liigutava seadmega, et saavutada ja hoida soojusmugavust võimaldavat sisetemperatuuri kinnises ruumis, milles seade paikneb;

24) „otsene soojusvõimsus”– selle soojuse võimsus [kW], mis eraldub tootest õhku kiirguse ja konvektsiooni teel, välja arvatud tootest soojuskandjale edasi antud soojuse võimsus;

25) „kaudne soojusvõimsus”– selle soojuse võimsus [kW], mis tootest kantakse üle soojuskandjale samas protsessis, kus tekib otsene soojus;

26) „kaudne soojusfunktsioon”– toode suudab osa toodetud soojusest üle kanda soojuskandjale ruumi või tarbevee soojendamiseks;

27) „nimisoojusvõimsus” (Pnom )– kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud sellisel maksimaalse soojusvõimsuse seadistusel, mida toode suudab hoida pikema aja jooksul;

28) „minimaalne soojusvõimsus” (Pmin )– kohtkütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW], mille teatab tootja ja mis sisaldab nii otsest kui ka kaudset (kui see on asjakohane) soojusvõimsust ning mis on määratud väikseima soojusvõimsuse seadistusel;

29) „maksimaalne pidev soojusvõimsus” (Pmax,c )– tootja avaldatud elektri-kohtkütteseadme maksimaalne soojusvõimsus [kW], millega seade suudab pikemat aega pidevalt töötada;

30) „ette nähtud kasutamiseks välistingimustes”– toode, mida võib ohutult kasutada väljaspool kinnist ruumi, sealhulgas välistingimustes;

31) „samaväärne mudel”– mudel, millel on II lisa punkti 3 tabelis 1, 2 või 3 esitatud näitajate andmed samasugused kui teisel sama tootja turule lastud mudelil.

II–V lisa jaoks vajalikud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded ja ajakava

1. Kohtkütteseadmete ökodisaini nõuded on sätestatud II lisas.

2. 1. jaanuarist 2018 peavad kohtkütteseadmed vastama II lisas sätestatud nõuetele.

3. Ökodisaininõuetele vastavus määratakse III lisas sätestatud arvutus- ja mõõtemeetodite kohaselt.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud vastavushindamismenetlus on kas kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise jaoks esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse II lisa punkti 3 alapunktis b sätestatud teave.

3. Kui tehnilises dokumendis esitatud teave mudeli kohta on saadud toote kavandi järgi tehtud arvutustega või teiste samaväärsete mudelite alusel ekstrapoleerimise teel või mõlemal viisil, tuleb tehnilises dokumendis esitada selliste arvutuste või ekstrapoleerimise andmed ja selliste katsete tulemused, mille tootja on teinud arvutuste täpsuse kontrollimiseks. Sellistel juhtudel tuleb tehnilises dokumendis esitada ka selliste muude samaväärsete mudelite loetelu, mille tehnilistes dokumentides toodud andmed on saadud samamoodi.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve tegemisel käesoleva määruse IV lisas sätestatud kontrollimenetlust, et tagada käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuete täitmine.

Artikkel 6

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olevate parimate kohtkütteseadmete soovituslikud võrdlusnäitajad on esitatud V lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt 1. jaanuariks 2019. aastal ja esitab läbivaatamistulemused arutamiseks nõuandefoorumile. Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:

—	kas on asjakohane kehtestada rangemad ökodisaininõuded seoses energiatõhususe ja lämmastikoksiidide (NOx) heitega;

—	kas tuleks muuta lubatavaid kõrvalekaldeid;

—	kas kütmise sesoonse energiatõhususe hindamiseks kasutatavad parandustegurid on veel asjakohased;

—	kas kolmanda osalise tehtav kontrollimine on asjakohane.

Artikkel 8

Üleminekusätted

1. jaanuarini 2018 võivad liikmesriigid lubada turule lasta ja võtta kasutusele kohtkütteseadmeid, mis on kooskõlas liikmesriikides kütmise sesoonse energiatõhususe ja lämmastikoksiidide heite kohta kehtivate sätetega.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1186, 24. aprill 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kohtkütteseadmete energiamärgistusega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 20).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

I LISA

II–V lisas kasutatavad mõisted

II–V lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kütmise sesoonne energiatõhusus” (ηs )– ruumi soojendamiseks tarbitava kohtkütteseadme toodetava soojuse ja ruumi soojustarbe rahuldamiseks seadme aastas tarbitava energia suhe [ %];

2) „teisendustegur” (CC)– tegur, millele vastab energiatõhusust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (1) kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine elektritootmistõhusus 40 %; teisendusteguri CC väärtus on 2,5;

3) „lämmastikoksiidide heide”– gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmetes ja äritegevuses kasutatavates kohtkütteseadmetes nimisoojusvõimsusel tekkiv lämmastikoksiidide heide [mg/kWhinput] ülemise kütteväärtuse järgi;

4) „alumine kütteväärtus” (NCV)– kütusele vastava niiskusesisaldusega kütuseühiku täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel, kui põlemissaadused ei jahtu ümbritseva keskkonna temperatuurile;

5) „ülemine kütteväärtus niiskuse arvestamiseta” (GCV)– esialgsest niiskusest kuivatatud kütuse täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva keskkonna temperatuurile; see suurus sisaldab ka kütuses leiduvast vesinikust tekkiva veeauru kondenseerumissoojust;

6) „kasutegur nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel” (vastavalt ηth,nom või ηth,min)– kohtkütteseadme toodetud kasuliku soojuse ja tarbitud koguenergia suhe [ %];

a)	kodumajapidamises kasutatavate kohtkütteseadmete tarbitud koguenergiat väljendatakse alumise kütteväärtuse ja/või teguriga CC korrutatud lõppenergia kaudu;

b)	äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete tarbitud koguenergiat väljendatakse ülemise kütteväärtuse ja teguriga CC korrutatud lõppenergia kaudu;

7) „elektrivõimsustarve nimisoojusvõimsusel” (elmax)– nimisoojusvõimsust tootva kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;

8) „elektrivõimsustarve minimaalsel soojusvõimsusel” (elmin)– minimaalset soojusvõimsust tootva kohtkütteseadme elektrivõimsus. Elektrivõimsuse [kW] määramisel ei võeta arvesse ringluspumba võimsustarvet, kui tootel on kaudne soojusfunktsioon ja ringluspump on tootesse sisse ehitatud;

9) „ooteseisundi elektrivõimsustarve” (elsb)– toote tarbitav elektrivõimsus ooteseisundis [kW];

10) „püsisüütaja võimsustarve” (Ppilot )– suurus [kW], mida iseloomustab nimisoojusvõimsuse või osalise võimsustarbe tootmiseks vajaliku võimsama põlemisprotsessi süütajana kasutatava leegi tekitamiseks tootes kulutatav gaas- või vedelkütus, kui süütaja töötab vähemalt viis minutit enne põhipõleti töölehakkamist;

11) „soojushulga käsijuhtseadis sisseehitatud termostaadiga”– tootesse ehitatud käsitsi juhitav andur, mis mõõdab ja seadistab toote sisetemperatuuri, et muuta kogutud soojushulka;

12) „soojushulga käsijuhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega”– tootesse sisseehitatud käsitsi juhitav andur, mis mõõdab toote sisetemperatuuri ning toa- ja/või välistemperatuuri, et sellele vastavalt muuta kogutud soojushulka;

13) „toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega elektrooniline soojushulga juhtseadis või energiatarnija seadistatav elektrooniline soojushulga juhtseadis”– tootesse sisseehitatud juhtseadis, mis mõõdab sisetemperatuuri ning toa- ja/või välistemperatuuri, et automaatselt muuta kogutavat soojushulka, või seade, mille laadimisrežiimi saab seadistada energiatarnija;

14) „ventilaatoriga muudetav soojusvõimsus”– kohtkütteseade on varustatud sisseehitatud ja seadistatava ventilaatoriga (või ventilaatoritega), millega saab seadistada soojusvõimsust vastavalt soojustarbele;

15) „üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta”– toode ei seadista soojusvõimsust automaatselt ja puudub toatemperatuuri tagasiside, mis võimaldaks soojusvõimsust automaatselt muuta;

16) „kahe või enama käsitsi valitava astmega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta”– toote soojusvõimsust saab käsitsi seadistada kahe või enama soojusvõimsuse astme piires ning tootes ei ole seadist, mis seadistaks automaatselt soojusvõimsust vastavalt soovitud toatemperatuurile;

17) „toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga”– toode on varustatud mitteelektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta vastavalt teatavale mugava toasoojuse tasemele;

18) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest;

19) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest, ning ajastada temperatuuri muutmist 24-tunnise ajavahemiku jooksul;

20) „toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis võimaldab tootel teatava ajavahemiku jooksul soojusvõimsust automaatselt muuta, lähtudes teatavast ettenähtud mugava toasoojuse tasemest, ning ajastada temperatuuri muutmist nädala jooksul. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab olema võimalik seadet päeva kaupa seadistada;

21) „toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis automaatselt vähendab toasoojuse kindlaksmääratud taset, kui ruumis kedagi ei viibi;

22) „toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, mis vähendab soojusvõimsust, kui uks või aken on avatud. Kui avatud akna või ukse avastamiseks kasutatakse andurit, võib selle paigaldada kas koos tootega, tootest väljapoole, hoone konstruktsiooni sisse või eespool nimetatud variante kombineerides;

23) „kaugjuhtimisvõimalusega”– tootel on funktsioon, mis võimaldab toodet juhtida kaugside abil väljastpoolt hoonet, kuhu toode on paigaldatud;

24) „kohaneva käivitusjuhtimisega”– funktsioon, mis prognoosib kütmise optimaalse algusaja ja alustab kütmist, et soovitud ajaks saavutada ettenähtud temperatuur;

25) „tööajapiiranguga”– tootel on funktsioon, mis deaktiveerib toote automaatselt teatava eelnevalt seadistatud ajavahemiku möödudes;

26) „musta lambiga anduriga”– toode on varustatud sisseehitatud või välise elektroonilise seadmega, millega mõõdetakse õhu- ja kiirgustemperatuuri;

27) „üheastmeline”– toode ei suuda automaatselt soojusvõimsust muuta;

28) „kaheastmeline”– toode saab soojusvõimsust automaatselt seadistada kahe astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab juhtida temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud;

29) „seadistuv”– toode suudab soojusvõimsust automaatselt seadistada vähemalt kolme astme piires, lähtudes toa tegelikust ja soovitavast õhutemperatuurist, ning toodet saab juhtida temperatuuriandurite ja liidese kaudu, mis ei tarvitse olla tootesse sisse ehitatud;

30) „ooteseisund”– seisund, milles toode on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taaskäivitamisfunktsioon eraldi või taaskäivitamisfunktsioon koos kas ainult taaskäivitamisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega;

31) „toruküttesüsteemi soojusvõimsus”– turule lastud torusegmendikonfiguratsiooni kombineeritud soojusvõimsus [kW];

32) „torusegmendi soojusvõimsus”– torukütteseadme sellise segmendi soojusvõimsus [kW], mis koos teiste torukütteseadme segmentidega on toruküttesüsteemi konfiguratsiooni üks osa;

33) „kiirgustegur nimisoojusvõimsusel” (RFnom) või „kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel” (RFmin)– toote infrapunasoojuse ja tarbitud koguenergia suhe [ %] nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel, mille saamiseks infrapunaenergia jagatakse nimisoojusvõimsusel või minimaalsel soojusvõimsusel tarbitud koguenergiaga alumise kütteväärtuse järgi;

34) „ümbrise soojusisolatsioon”– toote välitingimustes kasutamisel soojuskadu minimeeriva ümbrise või katte soojusisolatsiooni tase;

35) „ümbrise soojuskaotegur”– tegur [ %], mis iseloomustab väljaspool köetavat kinnist ruumi asuva tooteosa soojuskadu; see sõltub vastava osa ümbrise soojusjuhtivusest;

36) „mudeli tunnuskood”– tavaliselt tärkidest kood, mis eristab teatavat kohtkütteseadme mudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tootja mudelitest;

37) „niiskusesisaldus”– kohtkütteseadmes kasutatavas kütuses leiduva vee massi ja kogu kohtkütteseadmes kasutatava kütuse massi suhe.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

II LISA

Ökodisaininõuded

1. Kütmise sesoonse energiatõhususe ökodisaininõuded

1. jaanuarist 2018 peavad kohtkütteseadmed vastama järgmistele nõuetele:

i)	lahtise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 42 %;

ii)	kinnise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 72 %;

iii)	teisaldatavate elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 36 %;

iv)	paiksete elektri-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega üle 250 W) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 38 %;

v)	paiksete elektri-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega kuni 250 W) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 34 %;

vi)	soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 38,5 %;

vii)	elektripõrandakütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 38 %;

viii)

soojust kiirgavate elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 35 %;

ix)	nähtavalt helendavate elekter-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega üle 1,2 kW) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 35 %;

x)	nähtavalt helendavate elektri-kohtkütteseadmete (nimisoojusvõimsusega vähemalt 1,2 kW) kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 31 %;

xi)	kiirgavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 85 %;

xii)	torukohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus peab olema vähemalt 74 %.

2. Heidet käsitlevad ökodisaininõuded

1. jaanuarist 2018 ei tohi gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide (NOx) heide ületada järgmisi väärtusi:

i)	lahtise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete ning kinnise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heide ei tohi ületada 130 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi;

ii)	kiirgavate kohtkütteseadmete ja torukohtkütteseadmete lämmastikoksiidide heide ei tohi ületada 200 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi.

3. Tooteteabenõuded

1. jaanuarist 2018 tuleb kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:

paigaldajate ja lõppkasutajate kasutusjuhendid ning tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vaba juurdepääsuga veebilehed peavad sisaldama järgmist teavet:

1)	gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete kohta tabelis 1 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada tabelis osutatud tähtsad arvnäitajad;

2)	elektri-kohtkütteseadmete kohta tabelis 2 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada tabelis osutatud tähtsad arvnäitajad;

3)	äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kohta tabelis 3 sätestatud andmed, seejuures tuleb tehnilised näitajad mõõta ja arvutada III lisa kohaselt ning esitada tabelis osutatud tähtsad arvnäitajad;

4)	kõik ettevaatusmeetmed, mida tuleb rakendada kohtkütteseadme koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel;

5)	kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu ja/või kõrvaldamisega seotud teave;

ii)

artikli 4 kohaseks vastavushindamiseks peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi andmeid:

1)	punktis a sätestatud andmed;

2)	kõikide samaväärsete mudelite loetelu, kui see on asjakohane.

1. jaanuarist 2018 tuleb kohtkütteseadmete kohta esitada järgmine tooteteave:

üksnes lõõrita kohtkütteseadmete ja siibrita kohtkütteseadmete puhul: lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis, tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel, toote pakendil ja tootele kinnitatud kleebisel peab olema selgelt nähtavalt ja loetavalt esitatud järgmine lause keeles, millest selle liikmesriigi lõppkasutajad kergesti aru saavad, kus toodet turustatakse: „See toode ei sobi põhiküttevahendina kasutamiseks”;

1)	lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis peab kõnealune lause olema esitatud kasutusjuhendi esilehel;

2)	tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel peab kõnealune lause olema selgesti nähtav ja esitatud koos toote muude näitajatega;

3)	toote pakendil tuleb see lause esitada kohas, kus see on tarbijale enne ostmist hästi nähtav;

ii)

üksnes teisaldatavate elektri-kohtkütteseadmete puhul: lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis, tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel, toote pakendil ja tootele kinnitatud kleebisel peab olema selgelt nähtavalt ja loetavalt esitatud järgmine lause keeles, millest selle liikmesriigi lõppkasutajad kergesti aru saavad, kus toodet turustatakse: „See toode sobib kasutamiseks üksnes hästi isoleeritud kohtades ja üksikjuhtudel”;

1)	lõppkasutajatele suunatud kasutusjuhendis peab kõnealune lause olema esitatud kasutusjuhendi esilehel;

2)	tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel peab kõnealune lause olema selgesti nähtav ja esitatud koos toote muude näitajatega;

3)	toote pakendil tuleb see lause esitada kohas, kus see on tarbijale enne ostmist hästi nähtav.

Tabel 1

Gaas-/vedelkütuse-kohtkütteseadmete kohta nõutav teave

Mudeli tunnuskood(id):
Kaudne soojusfunktsioon: [jah/ei]
Otsene soojusvõimsus: …[kW]
Kaudne soojusvõimsus: …[kW]
Kütus							Kütmisel tekkiv heide (1)
							NOx
Valige kütuse liik				[gaaskütus/vedelkütus]		[täpsustage]	[mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi]

Näitaja	Tähis	Väärtus	Ühik		Näitaja		Tähis	Väärtus		Ühik
Soojusvõimsus					Kasutegur (alumise kütteväärtuse järgi)
Nimisoojusvõimsus	Pnom	x,x	kW		Kasutegur nimisoojusvõimsusel		ηth,nom	x,x		%
Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik)	Pmin	[x,x/ei ole asjakohane]	kW		Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (soovituslik)		ηth,min	[x,x/ei ole asjakohane]		%

Lisaelektrienergia tarbimine					Soojusvõimsuse/toatemperatuuri seadistamise viis (valige üks)
Nimisoojusvõimsusel	elmax	x,xxx	kW		Üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri reguleerimise võimaluseta				[jah/ei]
Minimaalsel soojusvõimsusel	elmin	x,xxx	kW		Kahe või enama käsitsi valitava astmega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta				[jah/ei]
Ooteseisundis	elSB	x,xxx	kW		Toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga				[jah/ei]
					Toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega				[jah/ei]
					Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga				[jah/ei]
					Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga				[jah/ei]
					Muud juhtimisvõimalused (mitu valikut lubatud)
					Toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega				[jah/ei]
					Toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega				[jah/ei]
					Kaugjuhtimisvõimalusega				[jah/ei]
					Kohaneva käivitusjuhtimisega				[jah/ei]
					Tööajapiiranguga				[jah/ei]
					Musta lambiga anduriga				[jah/ei]
Püsisüütaja võimsustarve
Süütaja võimsustarve (kui see on asjakohane)	Ppilot	[x,xxx/ei ole asjakohane]	kW
Kontaktandmed	Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress

Tabel 2

Elektri-kohtkütteseadmete kohta nõutav teave

Mudeli tunnuskood(id):
Näitaja	Tähis	Väärtus	Ühik	Näitaja	Ühik
Soojusvõimsus				Sissetuleva soojuse liik, üksnes elektriliste soojust salvestavate kohtkütteseadmete puhul (valige üks)
Nimisoojusvõimsus	Pnom	x,x	kW	Soojushulga käsijuhtseadis sisseehitatud termostaadiga	[jah/ei]
Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik)	Pmin	[x,x/ei ole asjakohane]	kW	Soojushulga käsijuhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega	[jah/ei]
Maksimaalne pidev soojusvõimsus	Pmax,c	x,x	kW	Elektrooniline soojushulga juhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega	[jah/ei]
Lisaelektrienergia tarbimine				Ventilaatoriga muudetav soojusvõimsus	[jah/ei]
Nimisoojusvõimsusel	elmax	x,xxx	kW	Soojusvõimsuse/toatemperatuuri seadistamise viis (valige üks)
Minimaalsel soojusvõimsusel	elmin	x,xxx	kW	Üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta	[jah/ei]
Ooteseisundis	elSB	x,xxx	kW	Kahe või enama käsitsi valitava astmega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta	[jah/ei]
				Toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga	[jah/ei]
				Toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega	[jah/ei]
				Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga	[jah/ei]
				Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga	[jah/ei]
				Muud juhtimisvõimalused (mitu valikut lubatud)
				Toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega	[jah/ei]
				Toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega	[jah/ei]
				Kaugjuhtimisvõimalusega	[jah/ei]
				Kohaneva käivitusjuhtimisega	[jah/ei]
				Tööajapiiranguga	[jah/ei]
				Musta lambiga anduriga	[jah/ei]
Kontaktandmed	Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress

Tabel 3

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kohta nõutav teave

Mudeli tunnuskood(id):

Kütteseade: [kiirgav kütteseade/soojust kiirgav torukütteseade]

Kütus

Kütmisel tekkiv heide (2)

NOx

Valige kütuse liik

[gaaskütus/vedelkütus]

[täpsustage]

[mg/kWhinput] ülemise kütteväärtuse järgi

Näitajad üksnes eeliskütuse kasutamise korral

Näitaja

Tähis

Väärtus

Ühik

Näitaja

Tähis

Väärtus

Ühik

Soojusvõimsus

Kasutegur (ülemise kütteväärtuse järgi) – üksnes torukohtkütteseadmete puhul (3)

Nimisoojusvõimsus

Pnom

x,x

Kasutegur nimisoojusvõimsusel

ηth,nom

x,x

Minimaalne soojusvõimsus

Pmin

[x,x/ei ole asjakohane]

Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel

ηth,min

[x,x/ei ole asjakohane]

Minimaalne soojusvõimsus (protsent nimisoojusvõimsusest)

[x]

Toruküttesüsteemi nimisoojusvõimsus (kui see on asjakohane)

Psystem

x,x

Torusegmendi nimisoojusvõimsus (kui see on asjakohane)

Pheater,i

[x,x/ei ole asjakohane]

Torusegmendi kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (kui see on asjakohane)

ηi

[x,x/ei ole asjakohane]

(Mitme segmendi puhul vajaduse korral korrata)

[x,x/ei ole asjakohane]

(Mitme segmendi puhul vajaduse korral korrata)

[x,x/ei ole asjakohane]

Ühesuguste torusegmentide arv

[x]

[–]

Kiirgustegur

Ümbrise soojuskadu

Kiirgustegur nimisoojusvõimsusel

RFnom

[x,x]

[–]

Ümbrise soojusisolatsiooniklass

W/(m2K)

Kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel

RFmin

[x,x]

[–]

Ümbrise soojuskaotegur

Fenv

[x,x]

Torusegmendi kiirgustegur nimisoojusvõimsusel

RFi

[x,x]

[–]

Soojusgeneraator tuleb paigaldada soojendatavast alast väljapoole

[jah/ei]

(Mitme segmendi puhul vajaduse korral korrata)

Lisaelektrienergia tarbimine

Soojusvõimsuse seadistamise viis (valige üks)

Nimisoojusvõimsusel

elmax

x,xxx

—	Üheastmeline

[jah/ei]

Minimaalsel soojusvõimsusel

elmin

x,xxx

—	Kaheastmeline

[jah/ei]

Ooteseisundis

elSB

x,xxx

—

Seadistuv

[jah/ei]

Püsisüütaja võimsustarve

Süütaja võimsustarve (kui see on asjakohane)

Ppilot

[x,xxx/ei ole asjakohane]

Kontaktandmed

Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress

(1)

NOx = lämmastikoksiidid

(2)

NOx = lämmastikoksiidid

(3) Kiirgavate kohtkütteseadmete kasutegur on vaikimisi 85,6 %

III LISA

Mõõtmised ja arvutused

1. Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate tänapäevaste üldtunnustatud meetoditega. Mõõtmismeetodid peavad olema kooskõlas punktides 2–5 sätestatud tingimustega.

2. Mõõtmiste ja arvutuste üldtingimused

a)	Nimisoojusvõimsuse ja kütmise sesoonse energiatõhususe esitatud väärtused ümardatakse ühe kümnendkohani.

b)	Heite esitatud väärtused ümardatakse täisarvuni.

3. Kütmise sesoonse energiatõhususe üldtingimused

a)	Kütmise sesoonne energiatõhusus (ηS ) arvutatakse aktiivse seisundi sesoonse energiatõhususena (ηS,on ), mille juures võetakse arvesse soojuse salvestamist ja soojusvõimsuse seadistamist, lisaelektrienergia tarbimist ja püsisüütaja energiatarbimist.

b)	Tarbitud elektrienergia korrutatakse teisendusteguri CC väärtusega 2,5.

4. Heitega seotud üldtingimused

a)	Gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete puhul tuleb mõõta lämmastikoksiidide (NOx) heidet. Lämmastikoksiidide heite saamiseks summeeritakse lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi heide ning väljendatakse lämmastikdioksiidina.

5. Kütmise sesoonse energiatõhususe eritingimused

Kõikide kohtkütteseadmete (v.a äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete) kütmise sesoonne energiatõhusus on määratletud järgmiselt:

ηS = ηS,on – 10 % + F(1) + F(2) + F(3) – F(4) – F(5)

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus on määratletud järgmiselt:

ηS = ηS,on – F(1) – F(4) – F(5)

kus:

—	ηS,on on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis [ %] ja selle arvutuseeskiri on sätestatud punkti 5 alapunktis b;

—

F(1) on parandustegur [ %], mille abil võetakse ühelt poolt arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete soojuse salvestamise ja soojusvõimsuse seadistamise võimaluste kasutamisest, ja teiselt poolt kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete soojusvõimsuse seadistamise võimaluste kasutamisest;

—	F(2) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud;

—	F(3) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud selliste soojusmugavuse tagamiseks vajalike seadistuste kasutamisest, mille väärtused on liidetavad;

—	F(4) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud lisaelektrienergia tarbimisest;

—	F(5) on parandustegur [ %], mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud püsisüütaja energiatarbimisest.

Kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis arvutatakse järgmiselt.

Kõikide kohtkütteseadmete puhul, v.a elektri-kohtkütteseadmed ja äritegevuses kasutatavad kohtkütteseadmed:

ηS,on = ηth,nom

kus:

—	ηth,nom on kasutegur nimisoojusvõimsusel alumise kütteväärtuse järgi.

Elektri-kohtkütteseadmete puhul

kus:

—	CC on elektrienergia primaarenergiaks teisendamisel kasutatav teisendustegur;

—	elektri-kohtkütteseadmete puhul on ηth,on 100 %.

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul

ηS,on = ηS,th · ηS,RF

kus:

—	ηS,th [ %] on korrigeeritud soojuslik kasutegur;

—	ηS,RF [ %] on kiirguslik kasutegur.

Kiirgavate kohtkütteseadmete puhul on ηS,th 85,6 %;

Torukohtkütteseadmete puhul:

ηS,th = (0,15 · ηth,nom + 0,85 · ηth,min ) – Fenv

kus:

—	ηth,nom [ %] on kasutegur nimisoojusvõimsusel ülemise kütteväärtuse järgi;

—	ηth,min [ %] on kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel ülemise kütteväärtuse järgi;

—	Fenv [ %] tähistab soojusgeneraatori ümbrise soojuskadu.

Kui tootja või tarnija on kindlaks määranud, et torukohtkütteseadme soojusgeneraator tuleb paigaldada köetavasse siseruumi, on ümbrise soojuskadu 0 (null).

Kui tootja või tarnija on kindlaks määranud, et torukohtkütteseadme soojusgeneraator tuleb paigaldada väljapoole köetavat ala, sõltub ümbrise soojuskadu tabeli 4 kohasest soojusgeneraatori ümbrise soojusjuhtivusest.

Tabel 4

Soojusgeneraatori ümbrise soojuskaotegur

Ümbrise soojusläbivus (U-arv)
U ≤ 0,5	2,2 %
0,5 < U ≤ 1,0	2,4 %
1,0 < U ≤ 1,4	3,2 %
1,4 < U ≤ 2,0	3,6 %
U > 2,0	6,0 %

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kiirguslik kasutegur arvutatakse järgmiselt:

kus:

—	RFS [ %] on äritegevuses kasutatava soojust kiirgava kütteseadme kiirgustegur.

Kõikide äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete (v.a toruküttesüsteemid) puhul kasutatakse järgmist valemit:

RFS = 0,15 · RFnom + 0,85 · RFmin

kus:

—	RFnom [ %] on kiirgustegur nimisoojusvõimsusel;

—	RFmin [ %] on kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel.

Toruküttesüsteemide puhul:

kus:

—	RFnom,i [ %] on torusegmendi kiirgustegur nimisoojusvõimsusel;

—	RFmin,i [ %] on torusegmendi kiirgustegur minimaalsel soojusvõimsusel;

—	Pheater,i on torusegmendi soojusvõimsus [kW] ülemise kütteväärtuse järgi;

—	Psystem on kogu toruküttesüsteemi soojusvõimsus [kW] ülemise kütteväärtuse järgi.

Eespool esitatud võrrandit kasutatakse ainult juhul, kui toruküttesüsteemis kasutatav torukütteseadme segment on põleti, torude ja peegeldite ehituse poolest samasugune kui üksik torukohtkütteseade ning torukütteseadme segmendi tööseadistused ühtivad üksiku torukohtkütteseadme seadistustega.

Parandusteguri F(1) abil võetakse ühelt poolt arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete sissetuleva soojuse ja soojusvõimsuse seadistamisvõimaluste kasutamisest ning sellest, kas soojusvõimsuse tootmisel kasutatakse loomulikku või sundkonvektsiooni, ning teiselt poolt äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe vähenemist, mis on tingitud toote soojusvõimsuse seadistamise võimalusest.

Soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete soojusvõimsuse parandustegur F(1) arvutatakse järgmiselt:

kui tootel on tabelis 5 esitatud (üksteist välistavaid) omadusi, suurendatakse parandustegurit F(1) vastava variandi väärtuse võrra.

Tabel 5

Soojust salvestavate elektri-kohtkütteseadmete parandustegurid F(1)

Toote kirjeldus (valida võib ainult ühe variandi):	F(1) väärtus suureneb
Soojushulga käsijuhtseadis sisseehitatud termostaadiga	0,0 %
Soojushulga käsijuhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega	2,0 %
Elektrooniline soojushulga juhtseadis toa- ja/või välistemperatuuri tagasisidega või energiatarnija reguleerimisega	3,5 %

Kui soojust salvestava elektri-kohtkütteseadme soojusvõimsust muudetakse ventilaatori abil, lisandub parandustegurile F(1) 1,5 %.

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul arvutatakse soojusvõimsuse parandustegur järgmiselt.

Tabel 6

Parandustegur F(1) äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul

Toote soojusvõimsuse reguleerimise viis	F(1) arvutamiseks kasutatav valem
Üheastmeline	F(1) = 5 %
Kaheastmeline
Seadistuv

Parandusteguri F(1) vähim väärtus on kaheastmeliste äritegevuses kasutatavate kütteseadmete puhul 2,5 % ja äritegevuses kasutatavate seadistuvate kütteseadmete puhul 5 %.

Kohtkütteseadmete (mis ei ole soojust salvestavad elektrikütteseadmed ega äritegevuses kasutatavad kohtkütteseadmed) puhul on parandusteguri F(1) väärtus 0 (null).

Parandustegur F(2), mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud mugava toasoojuse tagamiseks vajalike selliste seadistamisviiside kasutamisest, mille väärtused on üksteist välistavad ja liidetamatud, arvutatakse järgmiselt:

kõikide kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(2) võrdne tabelis 7 esitatud väärtusega vastavalt seadme seadistamisviisile. Valida võib ainult ühe väärtuse.

Tabel 7

Parandustegurid F(2)

Toote kirjeldus (valida võib ainult ühe variandi)	F(2)
	Elektri-kohtkütteseadmed					Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmed
	Teisaldatav	Paikne	Soojust salvestav	Põrandakütteseade	Soojust kiirgav	Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmed
Üheastmelise soojusvõimsusega, toatemperatuuri seadistamise võimaluseta	0,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %
Kahe või enama automaatse astmega, temperatuuri seadistamise võimaluseta	1,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	2,0 %	1,0 %
Toatemperatuuri seadistamine mehaanilise termostaadiga	6,0 %	1,0 %	0,5 %	1,0 %	1,0 %	2,0 %
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamisega	7,0 %	3,0 %	1,5 %	3,0 %	2,0 %	4,0 %
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja ööpäevataimeriga	8,0 %	5,0 %	2,5 %	5,0 %	3,0 %	6,0 %
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja nädalataimeriga	9,0 %	7,0 %	3,5 %	7,0 %	4,0 %	7,0 %

Parandustegurit F(2) ei kasutata äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul.

Parandustegur F(3), mille abil võetakse arvesse kütmise sesoonse energiatõhususe suurenemist, mis on tingitud mugava toasoojuse tagamiseks vajalike selliste seadistamisviiside kasutamisest, mille väärtused on liidetavad, arvutatakse järgmiselt:

kõikide kohtkütteseadmete puhul on parandustegur F(3) võrdne tabelis 8 esitatud väärtuste summaga vastavalt seadme seadistamisviisile.

Tabel 8

Parandustegurid F(3)

Toote kirjeldus (valida võib mitu varianti)	F(3)
	Elektri-kohtkütteseadmed					Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmed
	Teisaldatav	Paikne	Soojust salvestav	Põrandakütteseade	Soojust kiirgav	Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmed
Toatemperatuuri seadistamine koos ruumis viibimise avastamisega	1,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	2,0 %	1,0 %
Toatemperatuuri seadistamine koos avatud akna avastamisega	0,0 %	1,0 %	0,5 %	1,0 %	1,0 %	1,0 %
Kaugjuhtimisvõimalusega	0,0 %	1,0 %	0,5 %	1,0 %	1,0 %	1,0 %
Kohaneva käivitusjuhtimisega	0,0 %	1,0 %	0,5 %	1,0 %	0,0 %	0,0 %
Tööajapiiranguga	0,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	1,0 %	0,0 %
Musta lambiga anduriga	0,0 %	0,0 %	0,0 %	0,0 %	1,0 %	0,0 %

Lisaelektrienergia tarbimise parandustegur F(4) arvutatakse järgmiselt:

selle parandusteguri abil võetakse arvesse lisaelektrienergia tarbimist seadme aktiivses seisundis ja ooteseisundis.

Elektri-kohtkütteseadmete puhul arvutatakse parandustegur järgmiselt:

lisaelektrienergia tarbimise parandustegur F(4) arvutatakse järgmiselt:

kus:

—	elsb [kW] on elektrivõimsustarve ooteseisundis;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus;

—

α on tegur, mille abil võetakse arvesse seda, kas toode vastab komisjoni määrusele (EÜ) nr 1275/2008 (1);

—	kui toode vastab määruses (EÜ) nr 1275/2008 sätestatud piirnormidele, on α vaikimisi 0 (null);

—	kui toode ei vasta määruses (EÜ) nr 1275/2008 sätestatud piirnormidele, on α vaikimisi 1,3.

Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete puhul arvutatakse lisaelektritarbimise parandustegur järgmiselt:

kus:

—	elmax [kW] on elektrivõimsustarve nimisoojusvõimsusel;

—	elmin on elektrivõimsustarve minimaalsel soojusvõimsusel. Kui toote kohta ei ole minimaalset soojusvõimsust, kasutatakse nimisoojusvõimsuse elektrivõimsustarvet [kW];

—	elsb [kW] on toote elektrivõimsustarve ooteseisundis;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul arvutatakse lisaelektrienergia parandustegur järgmiselt:

Püsisüütaja võimsustarbest tulenev parandustegur F(5) arvutatakse järgmiselt:

kõnealuse parandusteguri abil võetakse arvesse püsisüütaja võimsustarvet.

Gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete puhul arvutatakse parandustegur järgmiselt:

kus:

—	Ppilot [kW] on süütaja võimsustarve;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

Äritegevuses kasutatavate kohtkütteseadmete puhul arvutatakse parandustegur järgmiselt:

Kui tootes ei kasutata püsisüütajat, siis on Ppilot väärtus 0 (null).

Siin:

—	Ppilot [kW] on süütaja võimsustarve;

—	Pnom [kW] on toote nimisoojusvõimsus.

(1) Komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008, 17. detsember 2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis (ELT L 339, 18.12.2008, lk 45).

IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriikide asutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turukontrolli tegemisel järgmist menetlust, et kontrollida II lisas sätestatud nõuete täitmist.

1.	Liikmesriikide asutused kontrollivad iga mudeli ühte seadet.

Seadme mudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui:

a)	esitatud väärtused vastavad II lisas sätestatud nõuetele;

b)	elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole väiksem kui esitatud väärtus, mis vastab seadme nimisoojusvõimsusele;

c)	kodumajapidamises kasutatavate vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 8 % väiksem;

d)	kodumajapidamises kasutatavate gaaskütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 8 % väiksem;

e)	kodumajapidamises kasutatavate gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heide ei ole esitatud väärtusest üle 10 % suurem;

f)	kiirgavate kohtkütteseadmete ja torukohtkütteseadmete kütmise sesoonne energiatõhusus ei ole esitatud väärtusest üle 10 % väiksem;

g)	kiirgavate kohtkütteseadmete ja torukohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heide ei ole esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

Kui punkti 2 alapunktides a ja b osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel ja kõik sellega samaväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks. Kui punkti 2 alapunktides c–i osutatud tulemusi ei saavutata, valib liikmesriigi asutus katsetamiseks juhusliku valikuga veel kolm sama mudeli seadet. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet tootja tehnilises dokumendis esitatud samaväärsete toodete loetelust ühe või mitme samaväärse mudeli seast.

Seadme mudel loetakse käesoleva määruse II lisa asjaomastele nõuetele vastavaks, kui:

a)	esitatud väärtused vastavad II lisas sätestatud nõuetele;

b)	kolme täiendava kodumajapidamises kasutatava vedelkütuse-kohtkütteseadme keskmine kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 8 % väiksem;

c)	kolme täiendava kodumajapidamises kasutatava gaaskütuse-kohtkütteseadme keskmine kütmise sesoonne energiatõhusus ηs ei ole esitatud väärtusest üle 8 % väiksem;

d)	kolme täiendava kodumajapidamises kasutatava gaas- ja vedelkütuse-kohtkütteseadme lämmastikoksiidide NOx heide ei ole esitatud väärtusest üle 10 % suurem;

e)	kolme täiendava kiirgava kohtkütteseadme ja torukohtkütteseadme keskmine kütmise sesoonne energiatõhusus ei ole esitatud väärtusest üle 10 % väiksem;

f)	kolme täiendava kiirgava kohtkütteseadme ja torukohtkütteseadme keskmine lämmastikoksiidide NOx heide ei ole esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

5.	Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks. Liikmesriigi asutus esitab ühe kuu jooksul pärast mudeli mittevastavuse kohta otsuse tegemist katsetulemused ja muu asjakohase teabe teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile.

Liikmesriikide asutused peavad järgima III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas määratletud lubatavad kõrvalekalded kehtivad üksnes juhul, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi asutus; tarnija ei tohi neid kasutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtuste lubatava kõrvalekaldena, et saavutada vastavus toote nõuetele.

V LISA

Artiklis 6 osutatud soovituslikud võrdlusalused

Käesoleva määruse jõustumise ajal on kütmise sesoonse energiatõhususe ja lämmastikoksiidide heite seisukohast parimad kohtkütteseadmete olemasolevad tehnilised lahendused turul järgmised.

Kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitajad:

a)	lahtise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 65 %;

b)	kinnise esiküljega gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 88 %;

c)	elektri-kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: üle 39 %

d)	kiirgavate kohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 92 %;

e)	torukohtkütteseadmete kütmise sesoonse energiatõhususe võrdlusnäitaja: 88 %.

Kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide (NOx) heite konkreetsed võrdlusnäitajad:

a)	gaas- või vedelkütuse-kohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heite võrdlusnäitaja: 50 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi;

b)	kiirgavate kohtkütteseadmete ja torukohtkütteseadmete lämmastikoksiidide NOx heite võrdlusnäitaja: 50 mg/kWhinput ülemise kütteväärtuse järgi.

Punktides 1 ja 2 sätestatud võrdlusnäitajate väärtuste kombinatsiooni ei pea saavutama ühe kohtkütteseadme puhul.

Top

All

Choose the experimental features you want to try