27.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 82/78

(1)

Pärast dumpinguvastase uurimise (edaspidi „esialgne uurimine”) lõpetamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 91/2009, (2) viimati muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 924/2012, (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgsed meetmed”) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordile.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 924/2012 muudetud meetmetega kehtestati iga valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja suhtes väärtuseline tollimaks määraga 0,0–69,7 %. Valimisse kaasamata koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate dumpinguvastase tollimaksu määraks kehtestati samas 54,1 % ning koostööst keeldunud Hiina eksportivate tootjate dumpinguvastase jääktollimaksu määraks 74,1 % („kehtivad tollimaksud”).

(3)

Rakendusmäärusega (EL) nr 723/2011, (4) mida on viimati muudetud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 693/2012, (5) laiendati esialgseid meetmeid Malaisiast lähetatud rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte.

(4)

Pärast seda, kui oli avaldatud teade kehtivate lõplike dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, (6) sai komisjon 1. oktoobril 2013 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas Euroopa tööstuslike kinnitusdetailide instituut (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu rauast või terasest kinnitusdetailide kogutoodangust.

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, teatas komisjon 30. jaanuaril 2014Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (7) (edaspidi „algatamisteade”), et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise jaoks asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2013 (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(8)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, HRV eksportivatele tootjatele ning HRV esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(10)

Võttes arvesse uurimisse kaasatud HRV eksportivate tootjate ning liidus asuvate tootjate ja sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(11)

325 teadaolevast HRV tootjast vastas väljavõttelise uuringu küsimustikule 24. Nendest 13 ei teatanud aga ekspordist ELi ning kolme muu puhul ei tuvastatud algses uurimises dumpingut, mistõttu nende suhtes kehtivaid meetmeid ei kohaldata. Ülejäänud kaheksa äriühingut teatasid ELi suunduva ekspordi mahuks 11 800 tonni, mis Eurostati hinnangul vastas 132 protsendile Hiina koguimpordist ELi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tehti ettepanek koostada valim kolmest suuremast eksportijast. Üks valimisse kaasatud äriühing aga väitis, et ta oli väljavõttelise uuringu vormis esitanud oma ELi suunduva ekspordi kohta valed andmed ja et tegelikult oleks ta pidanud ekspordi mahuks märkima nulli.

(12)

Seetõttu kaasati valimisse ülejäänud kolm suuremat eksportijat. Kõik kolm valimisse kaasatud äriühingut loobusid erinevail menetlusetappidel koostööst, jättes küsimustikele vastamata või keeldudes kohapealsetest kontrollidest. Sellest tulenevalt saadeti kolmele asjaomasele äriühingule kiri, milles neid teavitati komisjoni kavatsusest kohaldada algmääruse artiklit 18. Asjaomased eksportivad tootjad ei vastanud sellele.

(13)

Komisjon uuris nelja ülejäänud eksportiva tootja olukorda, kes olid väljavõttelise uuringu küsimustikule vastanud. Kuid kuna nende ekspordimaht liitu oli niivõrd väike, moodustades alla 1 % koguekspordist, ei peetud seda asjakohaseks või esinduslikuks, et moodustada uus valim ning tugineda uurimise järeldustes nende olukorrale. Tõdeti, et võttes arvesse valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate koostööst keeldumist, on kõige asjakohasem uurimise järeldustes tugineda laiaulatuslikumale ja esinduslikumale andmekogumile, nimelt kättesaadavale teabele. Nelja ülejäänud äriühingut teavitati komisjoni kavatsusest kasutada kättesaadavat teavet.

(14)

Ebapiisavat koostööd silmas pidades teavitati ka Hiina ametiasutusi komisjoni kavatsusest kohaldada artiklit 18. Vastuseks äriühingutele ning Hiina ametiasutustele saadetud kirjadele ei laekunud komisjonile ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(15)

Uurimise algetapis tegi komisjoniga koostööd 91 liidu tootjat/tootjate kontserni, kelle toodang moodustab ligikaudu 50 % liidu rauast või terasest kinnitusdetailide kogutoodangust. Koostööd tegevate tootjate arvukust silmas pidades kasutas komisjon väljavõttelist uuringut. Algselt moodustatud valim hõlmas üheksat äriühingut/kontserni, mis olid kõige esinduslikumad oma mahu, suuruse, erinevate tooteliikide ja geograafilise asukoha poolest liidus. Üks valimisse kaasatud äriühing loobus koostööst ning otsustas küsimustikule vastamata jätta. Sellest tulenevalt teavitas komisjon asjaomast äriühingut valimist väljajätmisest koostööst keeldumise tõttu. Ülejäänud kaheksast äriühingust/kontsernist koosnevat valimit peeti siiski esinduslikuks, kuna see hõlmas 24 % liidu rauast või terasest kinnitusdetailide arvestuslikust kogutoodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(16)

Vastused küsimustikule saatsid kaks liidu importijat. Äriühingute suhteliselt väikest arvu arvestades ei olnud tarvis väljavõttelist uuringut.

(17)

Ükski kasutaja ei andnud endast teada algatamisteates sätestatud tähtajaks ega ka hilisema menetluse käigus. Seega leiti, et uurimise raames ei teinud koostööd ükski kasutaja.

(18)

Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

(19)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mis viisid aegumise läbivaatamise järeldusteni, ning neid kutsuti üles märkusi esitama (lõplike järelduste avalikustamine). Lisaks anti neile võimalus esitada pärast järelduste avalikustamist teatava aja jooksul oma märkused. Märkused saadi taotluse esitajalt, Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskojalt, kahelt liidu importijalt/tootjalt ja nendega seotud Hiina tootjalt ning kahelt liidu edasimüüjate ühenduselt. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(20)

Vaatlusalune toode on teatavad HRVst pärit rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kinnitusdetailid, st puidukruvid (v.a võtmega keeratavad puidukruvid), isekeermestavad kruvid, muud peaga kruvid ja poldid (nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma, v.a varrastest, lattidest, profiilidest või traadist treitud, täisristlõikega kruvid ava läbimõõduga kuni 6 mm ning kruvid ja poldid raudtee ehitusmaterjalide parandamiseks) ning seibid, mis kuuluvad CN-koodide 7318 12 90, 7318 14 91, 7318 14 99, 7318 15 59, 7318 15 69, 7318 15 81, 7318 15 89, ex 7318 15 90, ex 7318 21 00 ja ex 7318 22 00 alla.

(21)

Leiti, et vaatlusalusel tootel ning liidu tootmisharu poolt liidus toodetavatel ja müüdavatel rauast või terasest kinnitusdetailidel ning Malaisia siseturul (edaspidi „võrdlusriik”) toodetavatel ja müüdavatel rauast või terasest kinnitusdetailidel on sisuliselt samasugused füüsikalised ja keemilised omadused ning samad põhikasutusalad kui HRVs toodetavatel ja liitu eksportimiseks müüdavatel rauast või terasest kinnitusdetailidel. Seega käsitletakse neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

(22)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrollis komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega võiks tõenäoliselt kaasneda HRV poolse dumpingu jätkumine või kordumine.

(23)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 11–14, ei teinud valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad uurimise käigus koostööd. Kuna HRV eksportivad tootjad ei teinud piisavalt koostööd, põhines üldine analüüs, kaasa arvatud dumpingu arvutamine, seega kättesaadavatel faktidel, nagu on ette nähtud algmääruse artikliga 18.

(24)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks kasutati aegumise läbivaatamise taotlust koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja Hiina ekspordiandmed) ning muu avalikult kättesaadav teave (nagu näiteks Hiina kinnitusdetailide tööstuse ühenduse avaldus).

(25)

Koostöö puudumine mõjutas normaalväärtuse võrdlemist ekspordihinnaga, kuna puudus teave Hiina tootjate poolt liitu eksporditava täpse tootevaliku kohta.

(26)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles kommenteerima oma ettepanekut kasutada Indiat turumajandusliku kolmanda riigina normaalväärtuse kindlaksmääramiseks HRV puhul. Indiat kasutati võrdlusriigina juba esialgse uurimise ajal.

(27)

Lisaks Indiale pakkus taotluse esitaja võimaliku võrdlusriigina välja USA. Muud huvitatud isikud esitasid reservatsioone India kui võrdlusriigi suhtes ning pakkusid võimalike võrdlusriikidena välja Malaisia, Taiwani, Tai ja Vietnami.

(28)

Lisaks huvitatud isikute esitatud ettepanekutele pidas ka komisjon vajalikuks ise sobiva võrdlusriigi väljaselgitamist. Komisjon tegi täiendava võimaliku võrdlusriigina kindlaks Jaapani, kuna riigi kinnitusdetailide tootmismaht on oma suuruselt HRVga sarnane.

(29)

Koostöö tegemise taotlused saadeti India, Jaapani, Malaisia (tegelikud, meetmetest mitte kõrvale hoidvad tootjad), (8) Taiwani, Tai ja USA tootjatele. Vietnami tootjatega ei võetud ühendust, kuna Vietnami ei peeta turumajanduslikuks riigiks. Koostööks olid valmis India ja Malaisia eksportivad tootjad ning nimetatud riikidesse korraldati ka kontrollkäigud.

(30)

Tuli ilmsiks, et ühe koostööd tegeva India ettevõtja puhul ei olnud tegemist tootja, vaid kaubandusettevõtjaga ning teine koostööd tegev India ettevõtja oli oma tegevust alustanud alles läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järel. Seetõttu ei saanud kasutada India müügi- ja kuluandmeid. Kahe koostööd tegeva Malaisia ettevõtja puhul tehti kindlaks, et tegemist on eksportivate tootjatega ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta on olemas täielikud andmed. Seetõttu valiti normaalväärtuse kindlaksmääramiseks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a alusel HRV puhul võrdlusriigiks Malaisia.

(31)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt, kas koostööd tegevate Malaisia tootjate samasuguse toote omamaine kogumüük sõltumatutele klientidele on tüüpiline võrreldes koguekspordiga liitu, st kas sellise omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Selle tulemusena leiti, et omamaine müük võrdlusriigis on tüüpiline.

(32)

Samuti uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisel turul toimunud müügist sõltumatutele klientidele oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasumlik. Uuringust järeldus, et ühe tootja omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, samas kui teise tootja puhul see nii ei olnud.

(33)

Esimese tootja normaalväärtuse aluseks võeti seega tegelik omamaine hind, mis arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmise hinnana. Teise tootja puhul tuletati normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3.

(34)

Lõplike järelduste avalikustamise järel esitasid kaks huvitatud isikut märkusi võrdlusriigi valiku kohta. Väideti, et Jaapanit ei oleks pidanud lugema võimalikuks võrdlusriigiks, kuna seal keskendutakse kõrgema hinnaklassi toodetele ja kulud on kõrged. Üks huvitatud isik märkis, et võrdlusriigiks oleks pidanud valima Taiwani, kuna seal on palju tootjaid, kulusid saab võrrelda Hiinaga ning toimub suuremahuline eksport Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse.

(35)

Komisjon märgib, et võrdlusriigi valik tehti pärast kuue võimaliku riigi kaalumist. Koostööd sooviti teha kõigi nende riikidega. Koostööks olid valmis üksnes Malaisia ja India; Taiwan ja Jaapan ei soovinud koostööd teha. Põhjenduses 30 selgitatud põhjustel otsustati valida Malaisia.

(36)

Võttes arvesse koostöö puudumist valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjatega ja seega Hiina hindu käsitleva konkreetse teabe puudumist, määrati ekspordihind kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18 ning selleks kasutati statistilisi allikaid (Eurostat).

(37)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade põhjal. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 võeti ekspordihinda kohanduste näol nõuetekohaselt ja vajaduse korral arvesse. Selleks, et väljendada ekspordihinda tehasehindade tasandil, kohandas komisjon Eurostati andmetel põhinevat CIF-hinda veo-, kindlustus-, käitlemis- ja laenukulude puhul.

(38)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlemise teel. Eurostati keskmised impordihinnad ei andnud võrdlusriigi normaalväärtustega võrreldes tunnistust dumpingu olemasolust.

(39)

Kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi HRVst liitu kõigest tähtsusetul määral rauast või terasest kinnitusdetaile (9 000 tonni, väärtusega 23 miljonit eurot), jättes kõrvale nende eksportivate tootjate toodetud rauast või terasest kinnitusdetailid, kelle puhul ei tuvastatud esialgses uurimises dumpingut. Valimisse kaasatud Hiina eksportijate koostööst keeldumise tõttu puudus ka teave Hiinast eksporditava tootevaliku kohta, mistõttu sai võrdlusriigi normaalväärtusega võrdlemist teostada üksnes koondandmete põhjal.

(40)

Seega ei peeta dumpingu mittetuvastamist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piisavalt oluliseks, sest imporditud kogused olid väikesed ja puudus teave imporditava tootevaliku kohta, võttes arvesse, et toodetakse ja turustatakse väga erinevaid kinnitusdetaile.

(41)

Lõplike järelduste avalikustamise järel kommenteerisid kolm huvitatud isikut, et meetmed tuleks kehtetuks tunnistada, kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei olnud tuvastatud dumpingut. Leiti, et hoolimata HRVst pärinevast väikesemahulisest ekspordist on dumpingu mittetuvastamine olulise tähtsusega.

(42)

Komisjon märgib, et kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 põhinevad tulemused dumpingu kordumise tõenäosusel ning mitte dumpingu olemasolu tuvastamisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(43)

Eespool põhjendustes 38–40 esitatud kaalutlusi arvesse võttes analüüsis komisjon lisaks dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete aegumise korral. Selle tegevuse käigus analüüsiti järgmisi elemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, HRVst teistele turgudele suunatud ekspordi hind, meetmetest kõrvalehoidmine ning liidu turu atraktiivsus.

(44)

HRVd peetakse maailma suurimaks rauast või terasest kinnitusdetailide tootjaks. Hiina kinnitusdetailide tööstuse ühenduse (China Fastener Industry Association, „CFIA”) (9) andmete kohaselt hinnati 2012. aasta tootmisvõimsuseks 6,6 miljonit tonni. Tootmisvõimsuse kasutamise määr oli hinnanguliselt 75 %, mistõttu vaba tootmisvõimsus oli märkimisväärne ja võrreldav liidu kogutarbimisega.

(45)

CFIA hinnangul eksporditi toodetud rauast või terasest kinnitusdetailidest 2012. aastal 40–50 % (2,5 miljonit tonni). On selge, et eksport moodustab olulise osa Hiina rauast või terasest kinnitusdetailide tootjate tegevusest. Hiina eksporditase oli seega üle 40 % kõrgem kui liidu kogutarbimine samal perioodil.

(46)

Taotlus sisaldab esmapilgul usutavaid tõendeid Hiina ekspordihindade kohta teistele turgudele, nagu näiteks USA ja Tuneesia. Tõendite aluseks on liidu tootmisharu saadud hinnapakkumised. Ekspordihinnad osutusid eespool määratletud normaalväärtusest madalamaks. Kui võtta aluseks Hiinast Horvaatiasse suunatud ekspordi hinnad 2012. aastal ja 2013. aasta esimesel kvartalil, st enne Horvaatia ühinemist ELiga ning enne ELi kaitsemeetmete laiendamist kõnealusele riigile, võib lisaks järeldada, et Hiina ekspordi hinnatase, mis tõi esialgse uurimise käigus kaasa meetmete kehtestamise, on suhteliselt sarnane ehk siis eespool määratletud normaalväärtusest madalam.

(47)

Mitmed kolmandad riigid (nt Kanada, (10) Colombia, (11) Mehhiko, (12) Lõuna-Aafrika (13) ja USA) (14) on kehtestanud dumpinguvastased meetmed HRVst pärinevate kinnitusdetailide suhtes. Kõnealused meetmed käsitlevad kinnitusdetailide erinevaid alamkategooriaid, sealhulgas ka vaatlusalust toodet. Kõnealuseid dumpinguvastaseid meetmeid peeti veel üheks märgiks dumpingu olemasolust kolmandate riikide turgude suhtes.

(48)

Neid kaalutlusi silmas pidades järeldab komisjon, et HRV eksportivad tootjad müüsid ja müüvad ka praegu põhjendustes 46 ja 47 nimetatud kolmandatele riikidele rauast või terasest kinnitusdetaile dumpinguhindadega. Seetõttu on komisjon seisukohal, et on tõenäoline, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral müüksid HRV eksportivad tootjad vaatlusalust toodet ka liidu turul dumpinguhindadega.

(49)

Meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevas uurimises (15) järeldati, et Hiinast pärit kinnitusdetailide suhtes kohaldatavatest meetmetest kõrvalehoidumine toimus Malaisia kaudu. Seetõttu olid meetmed laiendatud Malaisia suhtes, jättes kõrvale üheksa Malaisia tootjat, kes osutusid tegelikeks, meetmetest mitte kõrvale hoidvateks tootjateks ning kes vabastati meetmete kohaldamisest. Meetmetest kõrvalehoidmine annab tunnistust sellest, et dumpinguhinnaga eksportijad soovivad jõuda liidu turule dumpinguhinnaga, tollimakse maksmata. Seetõttu on meetmete aeguda laskmise korral tõenäoline, et kõnealused eksportijad sooviksid suunata dumpinguhinnaga impordi otse liidu turule, kõrvalehoidmise kasutamise vajaduseta.

(50)

Lõplike järelduste avalikustamise järel kommenteerisid kaks huvitatud isikut, et madalamad tollimaksumäärad vähendaksid meetmetest kõrvalehoidmise ohtu. Huvitatud isikud väitsid samuti, et põhjenduses 129 selgitatud erimeetmed, mis nõudsid arvete esitamist Hiina eksportijatelt, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid, on märk sellest, et tollimaksumäärad olid liiga kõrged ning soodustasid meetmetest kõrvalehoidmist.

(51)

Komisjon märgib, et kehtivate tollimaksumäärade taset ei saa muuta algmääruse artikli 11 lõike 2 kontekstis. Hiina eksportijate suhtes kohaldatavate erimeetmete eesmärk on tegeleda Hiina tootjate meetmetest kõrvalehoidmise võimaliku ohuga seoses individuaalsete tollimaksumäärade erinevusega. Seevastu Malaisia kaudu toimuvat meetmetest kõrvalehoidmist on analüüsitud kui HRVst liitu suunatud dumpingu jätkumise tõenäosuse näitajat. Komisjon ei näe kahel küsimusel otsest seost: Hiina tootjatelt arvete nõudmine ei muuda järeldust, et teiste riikide kaudu toimuv meetmetest kõrvalehoidmine osutab dumpingu kordumise tõenäosusele, kui meetmetel lastakse aeguda.

(52)

Meetmetest kõrvalehoidmine Malaisia kaudu näitab, et liidu turg on Hiina tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne, kuna liidu turu hinnad on kõrgemad. Muudel eksporditurgudel kehtestatud dumpinguvastased meetmed suurendaksid meetmete kehtetuks tunnistamise korral veelgi liidu turu atraktiivsust. Seega on alust eeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks märkimisväärne osa Hiina praegusest ekspordist ümber liidu turule. Tasub meenutada, et enne esialgsete meetmete kehtestamist moodustas Hiina turuosa liidu turul 26 %. Seepärast võib eeldada, et meetmete aegumise korral suureneks märkimisväärselt Hiina eksport, mille osakaal liidu turust on hetkel 0,5 %, ning ühtlasi lööks see alla liidu hinnad.

(53)

Uurimine näitas, et HRVst eksporditi kinnitusdetaile mitmesse kolmandasse riiki dumpinguhinnaga ning mõned nimetatud kolmandatest riikidest olid kehtestanud Hiina kinnitusdetailide suhtes dumpinguvastased meetmed. Hiina eksportijate hinnakujunduspoliitika kolmandate riikide turul osutab dumpingu kordumise tõenäosusele liidu turul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(54)

Meetmetest kõrvalehoidmist peeti veel üheks märgiks dumpingu kordumise tõenäosuse kohta.

(55)

Lisaks näitab liidu turu atraktiivsus ning asjaolu, et muud turud jäävad dumpinguvastaste meetmete tõttu suletuks, seda, et eksisteerib oht, et Hiina eksport suunataks ümber liidu turule, kui meetmetel lastakse aeguda.

(56)

Lisaks on vaba tootmisvõimsus vaatlusaluse toote tootmiseks HRVs märkimisväärne võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal. Kui seda tootmisvõimsust kasutataks liitu eksportimiseks ja konkureerimiseks liidu tootjate hindadega, siis on väga tõenäoline, et selline eksport toimuks dumpinguhinnaga ja seda seetõttu, et eksporditurgudele peaks pääsu leidma üleliigne toodang, mis soodustab dumpingut.

(57)

Eelöeldut arvestades on tõenäoline, et meetmete aegumise korral dumping korduks.

(58)

Uurimisega tehti kindlaks, et liidus toodavad samasugust toodet paljud tootjad, sealhulgas paljud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ning mõned suuremad äriühingud. Liidu tootjad, kelle nimel esitati aegumise läbivaatamise taotlus, tegid uurimise raames koostööd, kui välja arvata üks äriühing, nagu on selgitatud põhjenduses 15. Mitu muud, taotlust toetanud või sellele vastuväiteid esitanud tootjat esitasid oma tootmis- ja müügimahu kohta üldandmed. Kuna paljud liidu tootjad, peamiselt väikeettevõtjad, ei teinud uurimisel koostööd, ei olnud liidu toodangu kogumahtu ja tootjate arvu võimalik äriühingute üksikandmete põhjal täpselt kindlaks määrata.

(59)

Seetõttu kasutati liidu tootmismahu hindamiseks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teavet, mis põhines tööstustoodangut käsitlevatel Eurostati andmetel. Eespool öeldu põhjal hinnatakse liidu rauast või terasest kinnitusdetailide kogutoodanguks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 1,2 miljonit tonni.

(60)

Aegumise läbivaatamise taotlusele ja uurimise käigus kogutud teabele tuginedes võib lisaks hinnata, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootsid samasugust toodet 378 liidu tootjat. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ja neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(61)

Nagu on öeldud eespool põhjenduses 15, kaasati valimisse kaheksa liidu tootjat/tootjate kontserni ja nad esitasid ka küsitud teabe. Valmisse kaasatud äriühingute toodang moodustab ligikaudu 24 % liidu kogutoodangust ja nende olukorda loetakse liidu tootmisharu esindavaks.

(62)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Vaatlusaluse perioodi makromajanduslikud näitajad tehti kindlaks, neid analüüsiti ja kontrolliti liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal. Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil kogutud ja kontrollitud andmete põhjal.

(63)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, varud, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurus, taastumine varasemast dumpingust. Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, tootmiskulud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja tööjõukulud.

(64)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel lähtuti liidu tootmisharu müügimahust liidu turul, esitades seejuures hinnangu koostööd mitteteinud tootjate kohta, ning Eurostatist saadud impordiandmetest TARICi koodide tasandil.

(65)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine 3 % võrra. Kasv oli 2011. aastal märkimisväärne, kuid liidu tarbimine jääb veel palju maha esialgsel uurimisperioodil registreeritud tasemest, mil tarbimine ületas 2,2 miljonit tonni.

Tabel 1

Tarbimine

(66)

HRVst pärit impordi mahtu ja turuosa analüüsiti Eurostati ja algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmete põhjal.

(67)

HRVst liitu imporditud vaatlusaluse toote maht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 2

Asjaomase impordi maht ja turuosa

(68)

HRVst importimise maht vähenes märgatavalt esialgsel uurimisperioodil registreeritud tasemega võrreldes (üle 98 % võrra, kui kõrvutada esialgset uurimisperioodi ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi). Ka turuosa kahanes vastavalt 26 %-lt esialgsel uurimisperioodil 0,5 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle tulemusena kadus Hiina ametlik eksport liidu turult peaaegu täielikult. Käesolevas ja järgmises tabelis esitatud andmed ei hõlma nende kolme Hiina eksportiva tootja ekspordimahte, kelle puhul ei tuvastatud esialgses uurimises dumpingut. Nende ekspordimaht moodustas vaatlusalusel perioodil keskmiselt 30 % vaatlusaluse toote Hiinast pärineva ekspordi kogumahust liitu.

(69)

Alljärgnevas tabelis on ära toodud Hiinast pärineva impordi keskmine hind. HRVst pärit impordi keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 28 %. Siiski on põhjust arvata, et seda hinda (mis on üle 250 % kõrgem Hiina ekspordi keskmisest hinnast esialgsel uurimisperioodil) ei saa lugeda oluliseks näitajaks, kuna Hiinast imporditavad kogused on väga väikesed. Võttes arvesse kõrgeid dumpinguvastaseid tollimakse, väikesemahulist importi ja koostööd tegevatelt importijatelt kogutud tõendeid, näib, et Hiina tootjate poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditud kogused hõlmavad väga väikeseid tellimusi ja/või väga konkreetseid tooteliike, tuues sestap kaasa ka kõrgemad hinnad.

Tabel 3

HRVst pärit impordi keskmine hind

(70)

Kuna läbivaatamisega seotud uurimise raames ei teinud koostööd ükski valimisse kaasatud Hiina eksportiv tootja ja arvestades teistelt Hiina eksportivatelt tootjatelt pärineva teabe puudulikkust, määrati hindade allalöömine kindlaks selliselt, et võrreldi liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu (tehasehindade tasemel) sõltumatutele klientidele liidu turul Hiinast pärit ekspordi keskmiste ekspordihindadega (Eurostatilt saadud CIF-hindade põhjal ja kohandatuna tollimaksude võrra).

(71)

Võrdluse tulemus – väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil – näitas, et kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal liidu turul on 12 %. Kuid eespool põhjenduses 69 selgitatud põhjustel tuleks siiski arvestada, et vaatlusaluse toote Hiinast pärineva ekspordi puhul vaatlusalusel perioodil registreeritud hinnad on palju kõrgemad nendest, mis need oleksid meetmete puudumise korral. Sellele tuginedes on alust arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral avaldaks vaatlusaluse toote eksport Hiinast siiski tõsist hinnasurvet liidu tootjatele.

(72)

Impordimaht kolmandatest riikidest liidu turule näitas vaatlusalusel perioodil kerget suurenemistendentsi, järgides suundumust tarbimises. Kolmandate riikide rauast või terasest kinnitusdetailide impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks, kõikudes kolmandiku ümber liidu tarbimisest.

(73)

Kolmandate riikide keskmised impordihinnad jäid vaatlusaluse perioodi jooksul suhteliselt stabiilseks ja olid liidu tootmisharu hinnatasemest endiselt madalamad. Sellele vaatamata olid impordihinnad kolmandatest riikidest märgatavalt kõrgemad esialgse uurimise käigus Hiina puhul registreeritud hindadest. Eespool põhjenduses 69 selgitatud põhjustel ei saa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRVst liitu imporditud rauast või terasest kinnitusdetailide hindu pidada tüüpiliseks, ehkki need olid kõrgemad kolmandate riikide keskmistest impordihindadest.

(74)

Kolmandaid riike eraldi vaadeldes on selge, et Taiwan on praegu olulisim välisosaleja liidu turul. Taiwani ekspordimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 20 % ning moodustab ligikaudu poole ELi turule saabuvast impordist. Kui võtta arvesse, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Taiwani ekspordimaht 70 % suurem kui esialgsel uurimisperioodil (ja olenemata sellest, et tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli madalam), on selge, et suur osa Hiina impordist on asendatud Taiwani toodetega. Siiski tuleks märkida, et Taiwani impordimaht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas üksnes poole Hiina impordimahust algsel uurimisperioodil ning Taiwani keskmised hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid peaaegu kaks korda kõrgemad (+ 97,8 %) kui Hiina ekspordihinnad algsel uurimisperioodil. Lisaks tuleb märkida, et Hiina eksportijad on jätkanud sarnaselt madala hinnatasemega müümist Euroopa turgudele, mille suhtes ei kohaldatud dumpinguvastaseid meetmeid. Näitena võib tuua Horvaatia enne selle ühinemist ELiga.

(75)

Lisaks on Vietnam ja Tai võitnud Hiina ekspordi kadumisest, sest ka nende puhul registreeritud mahud suurenesid märkimisväärselt (70–80 % ulatuses), kuigi nende algne maht oli palju väiksem.

(76)

Lisaks tuleks arvesse asjaolu, et teadaolevalt on liidu tootmisharu toodetega võrreldes importtoodete tootevalikus standardtooted kesksemal kohal.

(77)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitsid neli huvitatud isikut, et komisjoni järeldused selle kohta, et Hiina import on liidu turul osaliselt asendatud Taiwanist, Taist ja Vietnamist pärineva impordiga, peaksid viima järelduseni, et Hiinast tõenäoliselt imporditavad tooted on standardtooted ega konkureeri seega otseselt liidu tootmisharu keerukamate toodetega.

(78)

Vastusena sellele väitele märgitakse, et asjaolu, et kolmandatest riikidest pärinev import näib tõesti täitvat Hiina eksportijate vabastatud turuosa, ei tähenda seda, et Hiina tulevane import ei võiks tõenäoliselt kahjustav olla. Esiteks on põhjenduses 115 üksikasjalikumalt selgitatud, et liidu tootmisharu koosneb tootjatest, kes tegelevad nii standard- kui ka erikinnitusdetailidega. Teiseks on märke sellest, et Hiina tulevane eksport võib ka hõlmata spetsiifilisemaid ja kõrgetasemelisemaid tooteid. Arengukavade kohta kättesaadav teave, nagu Hiina kinnitusdetailide tööstuse ühenduse („CFIA”) presidendi kõne, (17) osutab selgelt, et Hiina kinnitusdetailide sektor kavandab mitmekesisemate, keerukamate ja kõrgema hinnaklassi toodete väljatöötamist. Seega tuleb see väide tagasi lükata.

(79)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt olulisi majandustegureid ja -näitajaid.

(80)

Kahju analüüsimiseks hinnatakse liidu tootmisharu majanduslikku olukorda selliste näitajate põhjal nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse kasutamine, müügimaht, turuosa ja kasv, töötajate arv, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine, keskmised ühikuhinnad, ühiku tootmiskulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime, varud ja tööjõukulu.

(81)

Vaatlusalusel perioodil jäi liidu tootmisharu tootmine suhteliselt stabiilseks. Tuletatakse meelde, et vaatlusaluse toote nõudlus sõltub suuresti sellistest sektoritest nagu mootorsõiduki- ja ehitusööstus ja ka muude tarbekaupade sektor. Tõepoolest, kui 2011. aasta väike tõus kõrvale jätta, siis püsis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu tootmine suhteliselt stabiilsena, järgides Euroopa majanduse nõudluse aeglast kasvukõverat.

Tabel 5

Liidu tootmisharu kogutoodang

(82)

Ka tootmisvõimsus püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena, suurenedes mõnevõrra 2011. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuna tootmine püsis ajavahemikul 2010–2013 stabiilsena, jäi stabiilseks ka tootmisvõimsuse rakendamine, saavutades 2011. aastal suhtelise tipptaseme.

Tabel 6

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(83)

Sõltumatutele klientidele suunatud liidu tootmisharu müügimaht liidu turul järgis ajavahemikul 2010–2013 tarbimise ja tootmise suundumust, kasvades vaatlusalusel perioodil vähesel määral, kui jätta kõrvale 2010. ja 2011. aastal kogetud suur kasv.

Tabel 8

Liidu tootmisharu turuosa ja kasv

(84)

Liidu tootmisharu turuosa (mida arvutades võetakse ka arvesse müüki seotud isikutele) püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena, hõlmates umbes kaks kolmandikku turust. Selline tulemus on kooskõlas liidu tarbimise langusega, võrreldes ühelt poolt esialgse uurimisperioodiga ning teiselt poolt Hiina impordi asendumisega muudest allikatest lähtuva impordiga.

(85)

Asjaomase tootega seotud liidu tootmisharu töötajate arv jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks. 2011. aastal täheldatud väike tõus on kooskõlas kõnealusel aastal registreeritud suurema toodanguga. Arvestades, et ka tootlikkus oli 2011. aastal suurem, näitab see, et liidu tootmisharu vastas kõrgemale nõudlusele osaliselt uute värbamistega ja osaliselt olemasolevate töötajate tootlikkust tõstes (ületundidega). Kui mahud vähenesid jälle järgnevatel aastatel, kadus ka see mõju ning taastus 2010. aasta olukord.

Tabel 9

Tööhõive ja tootlikkus

(86)

Nagu on öeldud eespool põhjenduses 36, ei saanud koostöö puudumise tõttu valimisse kaasatud HRV eksportivate tootjatega arvutada dumpingumarginaale välja piisava täpsusega ning seetõttu ei peeta dumpingu mittetuvastamist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piisavalt oluliseks. Kahjunäitajate analüüs andis tõendust, et tootmisharu taastub varasemast dumpingust. Taastumist aeglustas siiski nõudluse seisak peamistes järgnevates sektorites. Lisaks tuleb märkida, et vaatlusalusel perioodil täheldatud suhteliselt stabiilne edasiminek toimub praeguste dumpinguvastaste meetmetega kaitstud tingimustes. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule tõenäoliselt märkimisväärne.

(87)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus kasvasid aastatel 2010–2013 8 %, olles saavutanud 2012. aastal suhtelise tipptaseme. Keskmine müügihind katab üldiselt tootmiskulud ning tagab liidu tootmisharule ka väikese kasumi.

Tabel 10

Müügihinnad ja kulud

(88)

Liidu tootjate rahavood, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(89)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse näitajaks võeti see, kui suure protsendi asjaomasest kogukäibest moodustab maksueelne kasum samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele liidus. Kasumimarginaal püsis madalana kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ja mõnede liidu tootjate puhul oli see ka negatiivne; eelkõige tasuks ära märkida, et ühelgi vaatlusalusel aastal ei küündinud kasumimarginaal esialgsel uurimisperioodil registreeritud tasemeni (4,4 %). Müügi ja tootmise stabiilsest suundumusest ning liidu tootmisharu märkimisväärsest turuosast hoolimata püsivad tootmisharu kasumimarginaalid suhteliselt madalad. Eeskätt tuleks välja tuua, et 2011. aasta kasumimarginaal oli väga madal, olenemata asjaolust, et liidu tootmisharu müügimaht saavutas vaatlusalusel perioodil kõrgeima taseme. See tekitab muret liidu tootmisharu kasumimarginaalide edasiste suundumuste suhtes, kui majanduses peaks jätkuma seisak. Samuti tuleks rõhutada, et vaatlusaluse perioodi kasumimarginaal jäi alati esialgse uurimise raames osutatud sihtkasumist (5 %) madalamaks.

(90)

Rahavoog ehk tootmisharu võime oma majandustegevust ise rahastada oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel positiivne. Samas paranes see näitaja üksnes 2012. aastal ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil registreeriti ulatuslik 17 % langus. See tekitab muret liidu tootmisharu suutlikkuse suhtes jätkata vajalikul määral oma majandustegevuse omafinantseerimist.

(91)

Investeeringute tase püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt kõrge ja stabiilne, saavutades kõrgpunkti 2011. aastal. Investeeringutasuvus (väljendatuna kasumi protsendina investeeringute raamatupidamlikust netoväärtusest) järgib kasumimarginaaliga sama suundumust. Seetõttu saavutas ka see näitaja oma tipptaseme läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seda võib tõlgendada mitmeti, sest ühest küljest osutab see vaatlusalusel perioodil registreeritud kõrgeimale kasumimarginaalile, kuid teisest küljest annab see tunnistust investeeringute madalast tasemest, mis on märk sellest, et sektori majanduslikud väljavaated on tööstusharu jaoks endiselt ebakindlad.

(92)

Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et ehkki liidu tootjate finantstulemused püsisid vaatlusalusel perioodil stabiilsena, ei saavutanud need ikkagi esialgse uurimisperioodi taset, kui investeeringud kõrvale jätta.

(93)

Koostööd tegevate liidu tootjate lõppvarud järgisid täpselt juba tootmise ja müügi puhul täheldatud suundumust, püsides relatiivselt stabiilsena ning saavutades tipptaseme 2011. aastal. Võttes lisaks arvesse, et samasugust toodet toodetakse liidus peamiselt tellimustööna, ei ole varude tase väga oluline näitaja.

Tabel 12

Lõppvarud

(94)

Töötajate keskmine palk kasvas vaatlusalusel perioodil igal aastal püsivalt 4 %. Kasv on aga seletatav korrigeerimisega vastavalt inflatsioonile ja vähemal määral ületunnitöö kasutamisega (2011. aastal täheldatud tootlikkuse kasv töötaja kohta).

Tabel 13

Tööjõukulud

(95)

Uurimine näitas, et pärast algsete meetmete kehtestamist 2009. aastal praktiliselt kadus liidu turult HRVst toodete importimine. See võimaldas liidu tootmisharul saavutada hea ja stabiilse tootmismahu, müügimahu ja turuosa. Samas on tootlikkus jätkuvalt madalam esialgsel uurimisperioodil saavutatud tasemest ning ka sektori sihtkasumist.

(96)

Seetõttu järeldatakse, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Võttes siiski arvesse tarbimise aeglast kasvu ja asjaolu, et kasumimarginaalid ei vasta jätkuvalt pikaajaliseks elujõulisuseks vajaminevale tasemele, võib liidu tootmisharu olukorda pidada endiselt haavatavaks.

(97)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitsid kolm huvitatud isikut, et asjaolu, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, peaks viima meetmete kohaldamise lõpetamiseni. Komisjon tegi tõesti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks olulise kahju puudumise. Samas ei põhine meetmete laiendamise otsus sellel, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esineb olulist kahju, vaid kahju kordumise tõenäosusega seonduvatel järeldustel, kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2. Seega tuli see väide tagasi lükata.

(98)

Kahju kordumise tõenäosuse hindamiseks meetmete aegumise korral analüüsiti Hiina ekspordi võimalikku mõju liidu turule ja liidu tootmisharule vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(99)

Analüüsis keskenduti tarbimissuundumusele liidu turul, vabale tootmisvõimsusele, kaubavoogudele ja liidu turu atraktiivsusele ning HRV hinnakujunduspoliitikale. Koostöö puudumise tõttu Hiina eksportijatega põhineb analüüs kättesaadavatel faktidel, hõlmates statistikat (Eurostat ja Hiina kaubandusstatistika) ja tööstusdokumente (näiteks CFIA presidendi kõne, millele on osutatud põhjenduses 78), mis on esitatud meetmete aegumise läbivaatamise algatamise taotluses.

(100)

Nagu märgitud põhjendustes 64 ja 65, järgis vaatlusaluse toote tarbimine liidus vaatlusalusel perioodil stabiilset suundumust. Samas oli tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski pea 20 % madalam esialgse uurimisperioodi kriisieelse tasemega võrreldes. Vaatlusaluse toote tarbimise langus on tingitud tootmise vähenemisest liidu mootorsõiduki- ja ehitussektori ning muude tarbekaupade sektorites, kus vaatlusaluse toote kasutus on ulatuslik (elektroonikaseadmed, kodumasinad, mööbel jne). Sellises olukorras leitakse, et kui meetmetel lastaks aeguda, avaldaks eriti madala hinnaga Hiina impordi tagasitulek liidu tootmisharu olukorrale äkilist ja ränka mõju. Eelduste kohaselt lööks kõnealune import liidu hinnad alla või avaldaks igal juhul survet hinnalanguseks ning moonutaks konkurentsi turul. Seetõttu on meetmete aeguda laskmise korral tõenäoline, et liidu tootmisharu saaks kannatada.

(101)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 44, ulatus rauast või terasest kinnitusdetailide tootmisvõimsus Hiinas 2012. aastal 6,6 miljoni tonnini. Tuleb märkida, et mitmete majandustegurite (inflatsioon, Hiina majanduskasvu aeglustumine ja euroala kriis) ebasoodsa mõju tõttu pidas Hiina kinnitusdetailide tööstus 2012. aastat keeruliseks. See oli esimene aasta pärast 2000. aastat, mil Hiina tootmisvõimsus vähenes (2011. aastal oli tootmisvõimsus 6,8 tonni).

(102)

Igal juhul tuleb tulevikustsenaariumidest (seisak või kasv) olenemata märkida, et isegi Hiina praegusest tootmisvõimsusest (6,6–6,8 miljonit tonni) kasutati ajavahemikul 2010–2012 vaid 75 %. See jätab Hiina vabaks tootmisvõimsuseks 1,6–1,7 miljonit tonni, mis on juba väga ulatuslik ning täpselt samas suurusjärgus kui liidu turu kogutarbimine samal perioodil.

(103)

Hiina ülemaailmne rauast või terasest kinnitusdetailide eksport püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena 2,2–2,6 miljoni tonni ringis, moodustades 40–50 % Hiina müügist. Seega on selge, et eksport on oluline osa Hiina rauast või terasest kinnitusdetailide tootjate tegevusest. CFIA poolt väljakuulutatud sektoripõhiste arengukavade järgi on siseturul oodata nõudluse kasvu, mis vähendab tõenäoliselt ekspordi osakaalu tootmises 30–40 %-ni. Kõnealuse languse puhul tuleks siiski võtta arvesse tootmisvõimsuse üldist kasvu, nagu on selgitatud põhjenduses 101, ning asjaolu, et see vaba tootmisvõimsus on igal juhul sama suur kui liidu kogutarbimine. Lisaks ei ole CFIA prognoosis esitatud ajakava Hiina ekspordi osakaalu vähenemiseks ega ka konkreetseid andmeid selle kohta, et see muutus oleks juba alanud. Seetõttu tuleks CFIA esitatud arengukava pidada liiga ebamääraseks, iseäranis kui seda kõrvutada meetmete võimaliku aegumisega, mis omaks kohest mõju. Seega ei saa kõnealuse kava olemasolu mõjutada praeguses etapis järeldusi kahju kordumise tõenäosuse kohta, kui meetmetel lastaks aeguda.

(104)

Hiinast pärit impordi osakaal liidu turul on praegu väga piiratud ning mahu poolest on selle turuosa väiksem kui 0,5 %. Liidu turg on Hiina tootjate jaoks siiski jätkuvalt atraktiivne, kuna liidu turu hinnad on kõrgemad. Seda tõestavad Hiina eksportivate tootjate püüded hoida kõrvale ELi dumpinguvastastest meetmetest. Nagu on öeldud põhjenduses 3, tõi see käitumine juba kaasa meetmete laiendamise Malaisia kaudu toimuvale Hiina ekspordile.

(105)

Lisaks on ekspordile orienteeritud Hiina tootmisharul üha raskem leida juurdepääsu oma tavapärastele eksporditurgudele, sest nagu on selgitatud põhjenduses 47, on üha enamad turud kehtestanud viimasel ajal dumpinguvastaseid meetmeid Hiinast pärit erinevate rauast või terasest kinnitusdetailide ekspordi suhtes.

(106)

Seega on alust eeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks märkimisväärne osa Hiina praegusest ekspordist ümber liidu turule, kuna liidu turg on atraktiivne oma suuruse ja hinnataseme tõttu. Tasub meenutada, et enne esialgsete meetmete kehtestamist moodustas Hiina turuosa liidu turul 26 %.

(107)

Hiina ekspordi hinnatasemega seoses tuletatakse samuti meelde, et esialgse uurimise käigus tuvastati väga kõrged dumpingu- ja kahjumarginaalid, arvutatuna Hiina eksportijate ekspordihindade põhjal. Kui võtta aluseks Hiinast Horvaatiasse suunatud ekspordi hinnad 2012. aastal ja 2013. aasta esimeses kvartalis, st enne Horvaatia ühinemist ELiga ning enne ELi kaitsemeetmete laiendamist kõnealusele riigile, võib järeldada, et Hiina ekspordi hinnatase, mis tõi esialgse uurimise käigus kaasa meetmete kehtestamise, on suhteliselt sarnane. Lisaks annavad kolmandate riikide poolt Hiinast pärinevate rauast või terasest kinnitusdetailide ekspordi suhtes kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed tunnistust sellest, et Hiina eksportivad tootjad jätkavad ebaõiglase hinnadünaamika kasutamist ning see ei piirdu vaid liidu turuga.

(108)

Uurimise tulemused on osutanud mitmetele probleemküsimustele, nagu näiteks HRV ulatuslik vaba tootmisvõimsus, dumpingu ja turuhinnast madalama hinnaga müümise jätkamine maailmas, tootmisvõimsuse, tootevaliku ja toodete keerukuse edasiarendamise kavandamine HRVs ning kaubandustõkete laienemine teiste suuremate kolmandate riikide turgudel. Teisest küljest on liidu tarbimine püsinud viimase viie aasta jooksul samal tasemel paljude järgnevate sektorite madala nõudluse tõttu. See on viinud liidu tootmisharu haavatavasse olukorda, mida iseloomustavad teatav vaba tootmisvõimsus, madal kasum ja ettevõtlusalane ebakindlus (mis väljendub eelkõige investeeringute vähenemises). Sellises olukorras leitakse, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa Hiina dumpinguhinnaga impordi äkilise tagasituleku, mis nõrgendaks liidu tootmisharu positsiooni oma põhiturul ning tekitaks liidu tootmisharule taaskord kahju.

(109)

Huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu on 2010. aastaga võrreldes oma kasumit ja rahavoogu kahekordistanud ning seega ei saa selle kasumit pidada madalaks. Lisaks märgiti, et liidu tootmisharu ei vaja täiendavaid investeeringuid, kuna see on juba varem teinud märkimisväärseid investeeringuid.

(110)

Kuigi liidu tootmisharu tõesti kahekordistas oma kasumit, jäi see siiski madalamaks nii esialgse uurimisperioodi kasumist (4,4 %) kui ka sihtkasumist (5 %). Sama põhjendus kehtib ka rahavoo puhul, mis jäi 14 % võrra madalamaks esialgse uurimisperioodi tasemest. Lisaks sõltub liidu tootmisharu elujõulisus jätkuvate investeeringute tegemisest tänapäevastesse masinatesse ja laiemasse tootevalikusse. Seepärast lükatakse need väited tagasi.

(111)

Meetmete kehtetuks tunnistamise korral on praeguses turuolukorras tõenäoline, et liidu tootmisharu suutlikkus, mis ajutiselt on paranenud, väheneks jõudsalt. Nagu eespool öeldud, soodustaks selline olukord dumpinguhindadega ja märkimisväärses mahus HRVst liidu turule suunduva impordi suurenemist. Tõenäoliselt õõnestaks see vaatlusalusel perioodil toimunud positiivseid muutusi liidu turul. Tõenäoline dumpinguhindadega import suudaks avaldada survet liidu tootmisharu müügihindadele ja vähendaks tema turuosa ning avaldaks seega negatiivset mõju liidu tootmisharu endiselt haavatavatele finantstulemustele. Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise vaatlusalusel perioodil (1. jaanuar 2003 – 30. september 2007), st enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, pidi liidu tootmisharu piirama vaatlusaluse toote tootmist teatavates segmentides tulenevalt massilisest Hiina impordist (18). See omas ulatuslikku negatiivset mõju tootmisvõimsuse kasutamisele ja kasumlikkusele.

(112)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei suutnud oma kahju kordumise tõenäosuse analüüsis tuua välja Hiina ekspordi mahumõju ja selle seost meetmetega. Huvitatud isik väitis, et:

(113)

Vastusena nendele väidetele märgitakse, et

Seega tuleb need väited tagasi lükata.

(114)

Sama huvitatud isik väitis, et komisjoni kahju kordumise tõenäosuse analüüsis ei võetud arvesse asjaolu, et Hiinast imporditud madalama hinnaklassi tooted ei saa avaldada hinnasurvet kõrgema hinnaklassi toodetele, mida peamiselt toodavad liidu tootjad.

(115)

Vastusena sellele väitele meenutatakse, et liidu tootmine hõlmab ulatuslikku kinnitusdetailide tootevalikut. Osad ettevõtjad on spetsialiseerunud teatavat liiki toodetele (standard- või eritooted) ja teised pakuvad täielikku tootevalikut. Näiteks valimisse kaasatud ettevõtjate puhul moodustavad märkimisväärse osa müügimahust standardsed kinnitusdetailid ning kolme puhul koosnes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enamus müügist standardtoodetest. Seega on väide, et Euroopa tootmisharu toodab üksnes spetsiaalseid või kõrgema hinnaklassi kinnitusdetaile ja on seega kaitstud Hiinast pärineva kahjuliku impordi eest, selgelt vale, sest selle lükkavad ümber kogutud ja uurimise ajal kontrollitud tõendid. Lisaks on ka teada, et Hiina kinnitusdetailide sektor kavandab kõrgema hinnaklassi toodete väljatöötamist, nagu on selgitatud põhjenduses 78. Seega on vägagi tõenäoline, et Hiina impordi tulevane tootevalik on samuti täielik, hõlmates nii madalama kui ka kõrgema hinnaklassiga tooteid, ning liidu tootmisharu saab tervikuna hinnasurvet tunda, mis mõjutab selle tootmisvõimsuse rakendamist. Seega tuli see väide tagasi lükata.

(116)

Lõpetuseks esitasid kaks huvitatud isikut väite, et oma analüüsi puhul eeldas komisjon ekslikult, et Hiina hinnad saavad olema sama madalad kui esialgsel uurimisel. Huvitatud isikute arvates ei oleks see nii, sest Hiinas registreeritud hinnad suurenesid märgatavalt peamiselt seetõttu, et suurenesid tooraine- ja tööjõukulud ning töötati välja keskkonnastandardid. Seega oleks mis tahes hindade allalöömine väiksem ega õigustaks meetmete laiendamist nii kõrgel tasemel.

(117)

Mõjutamata asjaolu, et meetmete taset ei saanud muuta aegumise läbivaatamise kontekstis ning Hiina omamaiseid hindu ja kulusid peeti esialgsel uurimisel ebausaldusväärseks, kuna Hiina tootjad ei suutnud saavutada turumajanduslikku kohtlemist, tuleks märkida järgmist. Esiteks ei võimaldanud Hiina tootjate koostööst keeldumine komisjonil kindlaks teha nende kulusid ja Hiinas toimunud väidetavaid muutusi. Küsimuse tõstatanud huvitatud isikud ei esitanud tõendeid ega põhjendatud fakte oma märkuste kohta. Teiseks viidatakse Horvaatias liiduga ühinemise eelselt täheldatud hinnatasemele, mis osutab selgesti, et Hiina eksportijad on hoidnud küsitavad hinnad väga sarnased esialgsel uurimisel täheldatutega (vt põhjendus 74). Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(118)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu üldiste huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti erinevate asjaomaste huvitatud isikute, st liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(119)

Kuna käesolev uurimine kujutab endast kehtivate meetmete läbivaatamist, siis oli võimalik hinnata kehtivate dumpinguvastaste meetmete kõiki soovimatuid negatiivseid mõjusid huvitatud isikutele.

(120)

Eespool põhjenduses 108 järeldatakse, et kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, siis on tõenäoline, et liidu tootmisharu seisund halveneks tunduvalt. Seetõttu saaks liidu tootmisharu meetmete jätkumisest kasu, kuna liidu tootjad suudaksid säilitada oma müügimahu, turuosa, kasumlikkuse ja üldise positiivse majandusolukorra. Vastupidisel juhul ohustaks meetmete mittejätkumine tõsiselt liidu tootmisharu elujõulisust, kuna on põhjust eeldada, et Hiina import suunataks liidu turule ümber dumpinguhindadega ja märkimisväärses mahus, mis põhjustaks kahju kordumise.

(121)

Kõiki teadaolevaid importijaid teavitati läbivaatamise algatamisest. Kuid vaid kaks importijat tegid uurimises koostööd ja vastasid komisjoni küsimustikule. Uurimisel selgus, et importijad saavad kerge vaevaga osta praegu turul tegutsevatelt eri pakkujatelt, eelkõige liidu tootmisharult ja suurtelt kolmandate riikide eksportijatelt, kes ei müü dumpinguhinnaga. Samuti ei olnud kumbki koostööd tegev importija kehtivate dumpinguvastaste meetmete laiendamise vastu, kuigi nad on seadnud küsimuse alla meetmete kõrge taseme. Sellega seoses tähendatakse, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus ei saa muuta meetmete taset. Võttes arvesse nii seda selgitust kui ka importijate huvi puudumist üldiselt, järeldati, et meetmete säilitamine ei kahjustaks nende huve.

(122)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitsid kaks huvitatud isikut, nimelt kaks kinnitusdetailide edasimüüjate ühendust liidus, et kehtivate tollimaksude kehtestamine nii kõrgel tasemel ei toonud liidu turul kaasa õiglase konkurentsi taastamist, vaid see hoidis pigem ära Hiina impordi sisenemise liidu turule. Nimetatud huvitatud isikud väitsid, et igasugune meetmete laiendamine kitsendaks veelgi liidu kasutajate ja importijate rahvusvahelisi hankevõimalusi. Vastusena sellele väitele märgitakse esiteks, et dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata impordi ärahoidmiseks või takistamiseks sihtriigis, vaid esmajoones ausa konkurentsi taastamiseks turul. Kehtivate tollimaksude tase tuleneb esialgse uurimise käigus tehtud järelduste alusel kehtestatud dumpingu ja kahjumarginaalide arvutustest. Teiseks ei nõustu komisjon väitega, et kehtivad tollimaksud piiravad liidu turu tarneallikaid. Olemasolev impordistatistika näitab, et kolmandate riikide import suurenes pärast meetmete kehtestamist Hiina suhtes. Uurimise käigus ei tuvastatud asjaolusid, mis osutaksid sellele, et see suundumus ei jätkuks ka tulevikus. Seega tuli need väited tagasi lükata.

(123)

Lisaks märkis üks ühing, et kuigi ta leiab, et algsed meetmed ei olnud täiel määral kohased ning need põhjustasid kinnitusdetailide turul radikaalseid ja ebavajalikke moonutusi, osutuks nende järsk kõrvaldamine sama takistavaks kui nende algne kehtestamine. See osutab sellele, et kinnitusdetailide edasimüüjad on olnud suutelised oma tarneahelaid kohandama, võttes arvesse kehtivaid meetmeid.

(124)

Kuigi kasutajad ei teinud uurimisel koostööd, oli liidu tööstusharu ja importijate esitatud teabe põhjal siiski võimalik tuvastada kasutajate arvamused ja seisukohad. Selgub, et esiteks võib kasutajad jagada kahte rühma: kõrgema hinnaklassi toodete kasutajad, kes vajavad väga kõrgetele kvaliteedistandarditele vastavaid kinnitusdetaile, ning muud kasutajad. Kõrgema hinnaklassi toodete kasutajad leidsid vajalikud tooted tavapäraselt liidu tootjatelt ja mõnelt tugevalt spetsialiseerunud eksportivalt tootjalt. Samas on muude kasutajate rühm (mis võib ka hõlmata kõrgema hinnaklassi toodete kasutajaid, kes vajavad vähenõudlikumate kasutusotstarvete jaoks odavamaid tooteid) just see, kes üldreeglina kasutas Hiina tooteid. Seda kasutajarühma teenindavad harilikult importijad ning koostööd tegevate importijate juurde tehtud kontrollkäikude ajal kogutud arvamuste kohaselt rahuldab kõnealuse kasutajarühma praeguse nõudluse piisaval määral import muudest riikidest, nagu Taiwan, Tai ja Vietnam. Sellele tuginedes ning võttes arvesse ka seda, et ükski kasutaja ei otsustanud uurimisse sekkuda, järeldatakse, et meetmete laiendamine ei oleks kasutajate huvidega vastuolus. Näib, et kasutajad kohanesid hästi Hiinast pärinevate rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes kohaldatavate meemetega, ilma et nendel oleks olnud mingeid tagajärgi.

(125)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad liidu huvidega seotud veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(126)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et kehtivad meetmed tuleks säilitada. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(127)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks teatavate HRVst pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes kohaldatavad määrusega (EÜ) nr 91/2009 (viimati muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 924/2012) kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(128)

Nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 3, laiendati HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse nii, et need kehtiksid ka Malaisiast lähetatud sama toote impordi suhtes, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte. Vaatlusaluse toote impordi suhtes jätkuvalt kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu, nagu on sätestatud põhjenduses 3, tuleks jätkuvalt laiendada Malaisiast lähetatud rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte. Eksportivad tootjad, kes vabastati rakendusmäärusega (EL) nr 723/2011 laiendatud meetmetest, tuleks vabastada ka käesoleva määrusega rakendatud meetmetest.

(129)

Selleks et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb Hiina eksportijate tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse käesoleval juhtumil vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Kõnealuseid erimeetmeid kohaldatakse üksnes äriühingute suhtes, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, ning need meetmed hõlmavad järgmist: käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste tootjate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(130)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,