11.11.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 294/58

---

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2006,

10. november 2015,

millega pikendatakse Aafrika Sarve piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 8. detsembril 2011 vastu otsuse 2011/819/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Alexander RONDOS Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Aafrika Sarve piirkonnas. ELi eriesindaja volitused lõpevad 31. oktoobril 2015.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 16 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Aafrika Sarve piirkonda nimetatud ELi eriesindaja Alexander RONDOSi volitusi pikendatakse kuni 28. veebruarini 2017. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

ELi eriesindaja volituste kohaldamisel määratletakse Aafrika Sarv järgmiselt: see hõlmab Djibouti Vabariiki, Eritrea Riiki, Etioopia Demokraatlikku Liitvabariiki, Keenia Vabariiki, Somaalia Liitvabariiki, Sudaani Vabariiki, Lõuna-Sudaani Vabariiki ja Uganda Vabariiki. Laiema piirkondliku mõjuga küsimustes teeb ELi eriesindaja asjakohasel juhul koostööd riikide ja piirkondlike üksustega väljaspool Aafrika Sarve.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad Aafrika Sarve puudutavatel liidu poliitilistel eesmärkidel, mis on esile toodud 14. novembril 2011. aastal vastu võetud strateegilises raamistikus, 26. oktoobril 2015. aastal vastu võetud Aafrika Sarve piirkondlikus tegevuskavas 2015-2020 ning asjakohastes nõukogu järeldustes, ning nende eesmärk on aidata aktiivselt kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada kõnealuse piirkonna riikide siseselt ja üleselt rahumeelne kooseksisteerimine ning püsiv rahu, turvalisus ja areng. ELi eriesindaja püüab lisaks panustada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteedi, intensiivsuse, mõju ja nähtavuse parandamisse Aafrika Sarve piirkonnas.

2.   Poliitilised eesmärgid, millesse ELi eriesindaja panustab, hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)	Aafrika Sarve piirkonna jätkuv stabiliseerimine, võttes arvesse laiemat piirkondlikku dünaamikat;

b)	kõnealuse piirkonna riikide vaheliste või siseste konfliktide (eelkõige Somaalia, Lõuna-Sudaani ja Sudaani konfliktid) lahendamine ning võimalike uute konfliktide ärahoidmine või varane avastamine;

c)	poliitika-, julgeoleku- ja majandusalase piirkondliku koostöö toetamine;

d)	Aafrika Sarve piirkonna siseste ja sealt lähtuvate segarändevoogude paremale juhtimisele kaasaaitamine, sealhulgas selliste voogude algpõhjustega tegelemine.

Artikkel 3

Volitused

1.   Aafrika Sarve puudutavate liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

teha strateegilise raamistiku ja selle piirkondliku arengukava alusel koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike asutuste, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist kõnealuses piirkonnas;

b)

teha koostööd peamiste Aafrika Sarve piirkonnas mõjujõudu omavate piirkonnaväliste osalejatega piirkonna laiema stabiilsuse küsimuste lahendamise huvides, sealhulgas seoses Punase Mere ja India ookeani lääneosaga. Sellised kontaktid hõlmavad kahepoolset koostööd Ameerika Ühendriikide, Pärsia lahe riikide, Egiptuse, Türgi ja Hiinaga, piirkondlikke kontakte Pärsia lahe koostöönõukoguga ja kontakte teiste oluliste esilekerkivate osalejatega;

c)	esindada vajaduse korral liitu asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ja tagada, et liidu toetus kriisiohjamisele ning konfliktide lahendamisele ja ennetamisele oleks nähtav;

d)	ergutada ja toetada piirkonnas tõhusat poliitika- ja julgeolekualast koostööd ja majandusintegratsiooni, kasutades liidu partnerlust Aafrika Liidu ja piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige Valitsustevahelise Arenguametiga (IGAD);

e)

jälgida poliitilisi suundumusi piirkonnas ja aidata kaasa piirkonda käsitleva liidu poliitika väljatöötamisele, sealhulgas seoses Somaaliaga, Sudaaniga, Lõuna-Sudaaniga ja Eritreaga, Etioopia-Eritrea piirivaidlusega ja Alžiiri lepingu rakendamisega, Djibouti-Eritrea piirivaidlusega, Niiluse vesikonna algatuse ning muude piirkonda puudutavate küsimustega, mis mõjutavad selle turvalisust, stabiilsust ja õitsengut;

f)

uurida piiriüleseid väljakutseid, eelkõige seoses rändega, ning taotluse korral osaleda erinevate osalejatega rändeteemalistes dialoogides ning anda kooskõlas liidu poliitiliste eesmärkidega üldisem panus liidu rände- ja pagulaspoliitikasse seoses kõnealuse piirkonnaga, eesmärgiga suurendada koostööd muu hulgas tagasisaatmise ja tagasivõtu osas;

g)

Somaalia puhul aidata tihedas koostöös Somaalias tegutseva liidu delegatsiooni juhiga ning asjakohaste piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas ÜRO peasekretäri eriesindajaga Somaalias, Aafrika Liidu ja IGADiga jätkuvalt aktiivselt kaasa meetmetele ja algatustele, mille eesmärk on saavutada olukorra edasine stabiliseerimine ja üleminekujärgse korra kehtestamine Somaalias, tuginedes 2013. aasta uuele kokkuleppele ja föderaalriigi loomisel saavutatud edusammudele ning pidades silmas usaldusväärse ja kaasava valimiskorra kehtestamist Somaalias 2016. aastal. Lisaks jätkab ELi eriesindaja Somaalia julgeolekusektori arendamise toetamist, kasutades selleks muu hulgas piirkonda lähetatud liidu ÜJKP missioone;

h)

Sudaani puhul aidata tihedas koostöös asjaomaste ELi delegatsioonide juhtidega Hartumis ja Aafrika Liidu juures Addis Abebas kaasa sidusa ja tõhusa liidu poliitika edendamisele Sudaani suhtes ning toetada poliitilisi lahendusi jätkuvatele Darfuri, Lõuna-Kordofani ja Sinise Niiluse konfliktidele ning rahvuslikku lepitust holistilise poliitilise protsessi kaudu. Sellega seoses aitab ELi eriesindaja koos Aafrika Liidu ja eelkõige Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoni (AUHIP), ÜRO ning teiste juhtivate piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega kaasa sidusa rahvusvahelise lähenemisviisi edendamisele, pidades silmas ka Sudaani ja Lõuna-Sudaani rahumeelse kooseksisteerimise toetamise vajadust, eelkõige Addis Abeba kokkulepete rakendamise ja üldise rahukokkuleppe järgsete seni lahendamata küsimuste lahendamist;

i)

Lõuna-Sudaani puhul jätkab ELi eriesindaja hiljuti allkirjastatud Lõuna-Sudaani konflikti lahendamise kokkuleppele tuginedes piirkondliku tasandi koostööd eelkõige IGADi, Aafrika Liidu, ÜRO, Lõuna-Sudaani naaberriikide ja teiste juhtivate rahvusvaheliste partneritega, et tagada kokkuleppe rakendamine. Sellega seoses teeb ta tihedat koostööd ELi delegatsioonide juhtidega Jubas ja Aafrika Liidu juures Addis Abebas;

j)

jälgida hoolikalt Aafrika Sarve piirkonda mõjutavaid piiriüleseid probleeme, keskendudes radikaliseerumisele ja terrorismile, aga ka meresõidu turvalisusele ja piraatlusele, organiseeritud kuritegevusele, relvade salakaubaveole ja ebaseaduslikule relvaärile, loodussaadustele, uimastitele ja muud liiki salakaubale ning humanitaarkriiside poliitilistele ja julgeolekualastele tagajärgedele;

k)	edendada humanitaarabi juurdepääsu kogu piirkonnas;

l)

aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga kaasa nõukogu otsuse 2011/168/ÜVJP (2) ning liidu inimõigustepoliitika (sh ELi suunised inimõiguste kohta, eelkõige ELi suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevad ELi suunised ning liidu poliitika seoses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000)) rakendamisele, sealhulgas jälgides sündmusi ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi.

2.   Oma volituste täitmiseks teeb ELi eriesindaja muu hulgas järgmist:

a)	asjakohasel juhul annab nõu ja esitab aruandeid liidu seisukohtade kindlaksmääramise kohta rahvusvahelistel foorumitel, et proaktiivselt edendada liidu terviklikku poliitilist lähenemisviisi Aafrika Sarve suhtes;

b)	säilitab ülevaate kõigist liidu tegevustest.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondade, piirkonnas asuvate liidu delegatsioonide ja komisjoniga.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. november 2015 kuni 28. veebruar 2017 ette nähtud lähtesumma on 3 500 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste ja vastavate eraldatud rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitika- ja julgeolekuküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata ja korrapäraselt oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Selliste lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et aidata tagada nende asjaomase tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid piirkonnas ja liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale tema vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutusalasse ja vastutusalas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan;

b)	tagades vastutusalas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutusalasse saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb sellele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

1.   ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Kooskõlas aluslepingu artikliga 36 võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

2.   ELi eriesindaja annab koordineeritult liidu delegatsioonidega piirkonnas aru parima viisi kohta, kuidas ellu viia liidu algatusi, näiteks liidu panus läbiviidavatesse reformidesse, sealhulgas seoses liidu asjaomaste arenguprojektide poliitiliste aspektidega.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja toetab liidu meetmete ühtsust, järjepidevust ja tõhusust ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse liidu delegatsioonide ja komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid piirkonnas asuvatele liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal tehakse tihedat koostööd liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös asjakohaste liidu delegatsioonidega EUNAVFOR Atalanta vägede juhatajale, EUTM Somalia missiooni ülemale ja EUCAP Nestori ülemale kohaliku tasandi poliitilisi juhtnööre. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja, ELi operatsiooniülemad ja tsiviiloperatsioonide ülem üksteisega.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd asjaomaste riikide ametivõimude, ÜRO, Aafrika Liidu, IGADi, muude riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega ning samuti piirkonna kodanikuühiskonnaga.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab enne 2016. aasta juuni lõppu kõrgele nõukogule, esindajale ja komisjonile eduaruande ning 2016. aasta novembri lõpuks täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2015.

---

(1)  Nõukogu 8. detsembri 2011. aasta otsus 2011/819/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarve piirkonnas (ELT L 327, 9.12.2011, lk 62).

(2)  Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP (ELT L 76, 22.3.2011, lk 56).

(3)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

---