24.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/18

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 376/2014,

3. aprill 2014,

mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast seadusandliku akti eelnõu esitamist liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu tsiviillennunduses tuleks tagada üldine kõrge ohutustase ning teha kõik võimalik lennuõnnetuste ja -intsidentide arvu vähendamiseks, et tagada üldsuse usaldus lennutranspordi vastu.

(2)	Surmaga lõppenud lennuõnnetuste määr tsiviillennunduses on viimasel aastakümnel muutumatuks jäänud. Sellest hoolimata võib järgmistel aastakümnetel õnnetuste arv lennuliikluse tihenemise ja õhusõidukite järjest suurema tehnilise keerukuse tõttu suureneda.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 996/2010 (3) on suunatud lennuõnnetuste ärahoidmisele, hõlbustades viivitamatute, tõhusate ja kõrgetasemeliste ohutusalaste uurimiste läbi viimist. Käesolev määrus ei tohiks takistada lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise menetlusi, mida juhivad riiklikud lennuõnnetuste uurimisorganid kooskõlas määrusega (EL) nr 996/2010. Lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendi korral kohaldatakse lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise suhtes ka määrust (EL) nr 996/2010.

(4)

Kehtivad liidu seadusandlikud aktid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008 (4) ja selle rakendusmäärused näevad teatud organisatsioonidele ette kohustuse luua nende ohutusjuhtimise süsteemide kontekstis lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemid. Määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmääruste järgimine ei peaks vabastama organisatsioone käesoleva määruse järgimisest. Samamoodi ei peaks käesoleva määruse järgimine vabastama organisatsioone määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmääruste järgimisest. See ei peaks siiski kaasa tooma kaht paralleelset teatamissüsteemi ning määrust EÜ) nr 216/2008, selle rakendusmäärusi ja käesolevat määrust tuleks käsitada üksteist täiendavatena.

(5)

Kogemused on näidanud, et sageli eelnevad lennuõnnetusele lennuintsidendid ja muud puudused, mis osutavad ohutusprobleemide olemasolule. Seega on ohutusteave oluline tegelike või võimalike ohutusprobleemide kindlakstegemise allikas. Lisaks, kuigi õnnetustest õppimise suutlikkus on äärmiselt tähtis, on ilmnenud ainult reageerivate süsteemide kasutusvõimaluse piiratus lennundusohutuse suurendamisel. Reageerivaid süsteeme tuleks seetõttu lennuohutuse suurendamiseks täiendada teist liiki ohutusteavet kasutavate ennetavate süsteemidega. Liit, selle liikmesriigid, Euroopa Lennundusohutusamet („amet”) ja organisatsioonid peaksid lennundusohutuse suurendamisele kaasa aitama ennetavamate ja rohkem tõenditel põhinevate ohutussüsteemide kasutusele võtmisega, mille puhul keskendutakse lennuõnnetuste ärahoidmisele, analüüsides selleks kogu asjakohast ohutusteavet, sh tsiviillennunduses toimunud, lennuohutust mõjutavaid juhtumeid käsitlevat teavet.

(6)

Lennundusohutuse suurendamiseks tuleks edastada, koguda, talletada, kaitsta, vahetada, levitada ja analüüsida asjakohast tsiviillennundusohutusteavet ning võtta kogutud teabe alusel asjakohaseid ohutusmeetmeid. Sellist ennetavat ja tõenditel põhinevat tegevuspõhimõtet peaksid rakendama liikmesriikide asjakohased lennundusohutusasutused, organisatsioonid oma ohutusjuhtimissüsteemi raames ning amet.

(7)

Organisatsioonidele kehtestatud lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise kohustus peaks olema proportsionaalne asjaomase organisatsiooni suuruse ja selle tegevuse ulatusega. Seetõttu peaks eelkõige väiksematel organisatsioonidel olema võimalik otsustada ühendada või liita organisatsioonis lennuohutust mõjutavate juhtumite menetlemisega seotud ülesandeid, jagada lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise ülesannet teiste sama liiki organisatsioonidega või hankida lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjade kogumise, hindamise, töötlemise, analüüsimise ja talletamise teenust spetsialiseerunud üksustelt, mille on heaks kiitnud liikmesriikide pädevad asutused. Sellised üksused peaksid järgima käesoleva määrusega kehtestatud andmekaitse- ja konfidentsiaalsuspõhimõtteid. Organisatsioon peaks säilitama asjakohase kontrolli hangitavate teenuste üle ning olema lõppkokkuvõttes aruandekohustuslik ja vastutav käesoleva määrusega ette nähtud nõuete täitmise eest.

(8)

On vaja tagada, et esmatasandi lennundustöötajad teataksid juhtumitest, mis oluliselt ohustavad lennundusohutust. Vabatahtliku teatamise süsteemid peaksid täiendama kohustusliku teatamise süsteeme ning mõlemad peaksid võimaldama isikutel teatada lennundusohutust mõjutavatest juhtumitest. Kohustusliku ja vabatahtliku teatamise süsteemid tuleks luua organisatsioonides, ametis ja liikmesriikide pädevates asutustes. Kogutud teave tuleks edastada ametiasutusele, kes on pädev korraldama vajalikku järelevalvet, et suurendada lennundusohutust. Organisatsioonid peaksid analüüsima juhtumeid, mis võivad ohutust mõjutada, et tuvastada ohutusprobleemid ja võtta mis tahes parandus- või ennetusmeetmeid. Organisatsioonid peaksid saatma oma analüüside esialgsed tulemused oma liikmesriigi pädevale asutusele või ametile ning saatma neile ka lõplikud tulemused, kui need tuvastavad tegeliku või võimaliku ohu lennundusohutusele. Liikmesriikide pädevad asutused ja amet peaksid looma sarnase menetluse neile otse edastatud lennuohutust mõjutavate juhtumite jaoks ning teostama piisavat järelevalvet organisatsiooni hindamistegevuse ning mis tahes võetavate parandus- või ennetusmeetmete üle.

(9)

Tsiviillennunduse eri valdkondade töötajad või muul viisil tsiviillennundusega seotud isikud näevad pealt lennuõnnetuste ärahoidmise seisukohast huvipakkuvaid sündmusi. Neil peaks seetõttu olema vahendid, mis võimaldavad neist juhtumitest teatada ja neile peaks olema tagatud kaitse. Et julgustada töötajaid juhtumitest teatama ja võimaldada neil paremini hinnata juhtumistest teatamise positiivset mõju lennuohutusele, tuleb töötajaid juhtumitest teatamise süsteemi raames võetud meetmetest korrapäraselt teavitada.

(10)

Probleemid ja ohud, mis seonduvad keerukate mootoriga õhusõidukitega, on väga erinevad nendest, mis seonduvad muud tüüpi õhusõidukitega. Kuigi käesoleva määrusega tuleks hõlmata kogu lennundussektor, peaksid seetõttu määrusest tulenevad kohustused olema proportsionaalsed tegevusvaldkonnaga ja eri tüüpi õhusõidukite keerukusega. Teavet mittekeerukate õhusõidukitega seotud juhtumite kohta tuleks seega koguda vastavalt sellele lennundusharule paremini sobivale lihtsustatud teatamiskohustusele.

(11)

Selleks et koguda lisateavet, mis võiks aidata lennundusohutust parandada, tuleks kannustada ka muude ohutusteabe kogumise viiside väljatöötamist lisaks käesoleva määruse kohaste süsteemidega. Kui organisatsioonide olemasolevad ohutusteabe kogumise süsteemid on hästitoimivad, tuleks lubada neil edasi toimida paralleelselt käesoleva määruse alusel loodavate süsteemidega.

(12)

Lennuõnnetuste uurimisorganitel ja mis tahes üksusel, kellele on tehtud ülesandeks tsiviillennundusohutuse reguleerimine liidus, peaks olema täielik juurdepääs lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta kogutud üksikasjadele ja selliste juhtumite ettekannetele, mis on nende liikmesriikides talletatud, et nad saaksid vastavalt otsustada, milliste lennuintsidentide korral on vaja läbi viia ohutusalane uurimine ning samuti tuvastada, kus on võimalik lennundusohutuse huvides õppust võtta, ning täita oma järelevalvekohustusi.

(13)

Väga tähtis on omada kõrgkvaliteetseid ja terviklikke andmeid, sest ebatäpsetel andmetel põhinevad analüüsid ja suundumused võivad anda eksitavaid tulemusi ning selle tulemusel võidakse suunata jõupingutused ebavajalikesse meetmetesse. Ka võivad sellised ebatäpsed andmed vähendada usaldust lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise süsteemide abil saadud teabe vastu. Lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannete kvaliteedi tagamiseks ja nende terviklikkuse saavutamisele kaasaaitamiseks peaksid nad sisaldama teatud miinimumteavet, mis võib erineda sõltuvalt juhtumi kategooriast. Lisaks tuleks rakendada menetlusi, mis võimaldavad kontrollida teabe kvaliteeti ning vältida ebakõla juhtumi ettekande ja lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjade vahel, mis esialgselt koguti. Peale selle tuleks komisjoni toetusel koostada piisavad juhendid näiteks selleks, et tagada andmete kvaliteet ja aidata kaasa andmete terviklikkuse saavutamisele ning andmete järjepidevale ja ühetaolisele andmebaasidesse lõimimisele. Komisjon peaks korraldama ka näiteks õpikodasid vajaliku toe pakkumiseks.

(14)

Komisjon peaks looma Euroopa ühise riskiklassifitseerimissüsteemi, et tagada vajalike meetmete kiire kindlaksmääramine selliste üksikute juhtumite põhjal, millega kaasneb suur ohutusrisk. See süsteem peaks samuti võimaldama koondteabe põhjal kindlaks teha põhilised riskivaldkonnad. Selline süsteem peaks aitama pädevatel üksustel hinnata lennuohutust mõjutavaid juhtumeid ja otsustada, kuhu on kõige tarvilikum jõupingutusi suunata. Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem peaks hõlbustama riskijuhtimise suhtes integreeritud ja ühtse lähenemisviisi kohaldamist kogu Euroopa lennundussüsteemis, võimaldades seeläbi organisatsioonidel, liikmesriikidel, komisjonil ja ametil tegelda ohutuse suurendamisega ühtlustatud viisil.

(15)

Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem peaks võimaldama nii Euroopa tasandil koondteabe põhjal kindlaks teha põhilised riskivaldkonnad liidus kui ka toetada Euroopa lennundusohutusprogrammi ja lennundusohutuskava raames tehtavat tööd. Järjepideva ja ühetaolise riskiklassifitseerimise tagamiseks liikmesriikides peaks komisjon pakkuma asjakohast tuge.

(16)

Teabevahetuse hõlbustamiseks tuleks lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekanded talletada andmebaasides, mis peaksid ühilduma lennuõnnetustest teatamise süsteemide Euroopa koordineerimiskeskuse (ECCAIRS) tarkvaraga (mida kasutavad kõik liikmesriigid ja Euroopa keskne andmekogu) ja taksonoomilise süsteemiga ADREP (Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) taksonoomiline süsteem, mida kasutatakse ka ECCAIRSi tarkvara puhul). Amet ja komisjon peaksid andma süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks tehnilise toe.

(17)

Organisatsioonid peaksid talletama kohustusliku ja asjakohasel juhul vabatahtliku teatamise süsteemi abil kogutud lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjadel põhinevad ettekanded ühes või mitmes andmebaasis. Peaks olema võimalik, et andmebaasi keerukus oleks proportsionaalne asjaomase organisatsiooni suuruse ja/või selle olulisusega käesoleva määruse eesmärkide seisukohast ning peaks vähemalt koosnema andmefailist, mis sisaldab ühiseid kohustuslikke andmevälju ja asjakohasel juhul konkreetseid kohustuslikke andmevälju.

(18)	Lennuohutust mõjutavast juhtumist, millega on seotud liikmesriigis registreeritud või liikmesriigis asutatud organisatsiooni kasutatav õhusõiduk, tuleks teatada ka juhul, kui see toimus väljaspool nimetatud liikmesriikide territooriumi.

(19)

Liidus tuleks vahetada teavet lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta, et parandada tegelike või võimalike ohtude väljaselgitamist. See teabevahetus peaks samuti võimaldama liikmesriikidel saada juurdepääsu kogu teabele nende territooriumil või õhuruumis toimunud, kuid muule liikmesriigile teatatud juhtumite kohta. Samuti peaks amet hankima sellest tulenevalt täpse teabe juhtumitest ja juurdepääs kõigile liidus kogutud lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetele, et vajadusel võtta liidus tuvastatud ohu kõrvaldamiseks parandusmeetmeid. See teabevahetus peaks võimaldama liikmesriikide asutustel hankida täpset teavet nende õhuruumis aset leidnud juhtumite kohta, ja võtta vajaduse korral nende territooriumil tuvastatud ohu kõrvaldamiseks parandusmeetmeid.

(20)	Lennuohutust mõjutavaid juhtumeid käsitleva info vahetamise peamiseks eesmärgiks peaks olema lennuõnnetuste ja -intsidentide ärahoidmine. Seda ei tohiks kasutada süüle ega vastutusele osutamiseks või ohutustaseme võrdlusnäitajate kehtestamiseks.

(21)	Tõhusaim viis ohutusega seotud suure teabehulga vahetamiseks kõigi liikmesriikide, komisjoni ja ameti vahel on kasutada Euroopa keskset andmekogu, eeldusel et liikmesriikidel, komisjonil ja ametil on sellele täielik juurdepääs.

(22)

Kogu ohutusega seotud teave, mis on saadud liidus lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta kogutud ettekannetest, tuleks edastada õigeaegselt Euroopa kesksesse andmekogusse. See peaks hõlmama teabe kogumist lennuintsidentide kohta, aga ka teavet lennuõnnetuste ja tõsiste intsidentide kohta, mida on uuritud määruse (EL) nr 996/2010 kohaselt.

(23)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada lennuohutust mõjutavaid juhtumeid käsitleva teabe suhtes, mida hoitakse organisatsioonide, liikmesriikide või ameti andmebaasides.

(24)	Euroopa keskses andmekogus hoitav kogu ohutusega seotud teave peaks olema kättesaadav liidus tsiviillennundusohutuse reguleerimise eest vastutavatele üksustele, sh ametile, ning asutustele, kes vastutavad lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise eest liidus.

(25)	Huvitatud isikutel peaks olema võimalik taotleda juurdepääsu teatavale Euroopa keskses andmekogus hoitavale teabele, kohustudes seejuures järgima selle teabe konfidentsiaalsuse ja juhtumiga seotud isikute anonüümsusega seotud nõudeid.

(26)

Kuna siseriiklikel kontaktpunktidel on parim ülevaade antud liikmesriigis asutatud huvitatud isikutest, peaks iga siseriiklik kontaktpunkt käsitlema oma liikmesriigi territooriumil asutatud huvitatud isikute teabenõudeid. Komisjon peaks käsitlema kolmandate riikide huvitatud isikute või rahvusvaheliste organisatsioonide teabenõudeid.

(27)

Lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes sisalduvat teavet tuleks analüüsida ja ohutusriskid tuleks kindlaks teha. Vajaduse korral tuleks õigeaegselt kindlaks määrata ja rakendada sellest tulenevaid asjakohased lennundusohutuse suurendamise meetmed. Teavet juhtumite analüüsi ja nende suhtes võetud järelmeetmete kohta tuleks levitada organisatsioonides, liikmesriikide pädevates ametiasutustes ja ametis, sest teatatud juhtumi kohta tagasisidet andes motiveeritakse isikuid juhtumitest teatama. Asjakohasel juhul ja võimaluse korral tuleks teavet juhtumite analüüsi ja nende suhtes võetud järelmeetmete kohta levitada isikutele, kes teatasid lennuohutust mõjutavast juhtumist otse pädevale asutusele või ametile. Sellist tagasisidet andes tuleks pidada kinni käesolevas määruses sätestatud konfidentsiaalsuse ning juhtumist teatanud isiku ja lennuohutust mõjutava juhtumi ettekandes nimetatud isikute kaitse eeskirjadest.

(28)

Käesoleva määruse eesmärk peaks olema aidata liikmesriikidel, ametil ja organisatsioonidel juhtida lennundusohutuse riske. Organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteeme täiendavad liikmesriikide ja ameti ohutusjuhtimissüsteemid. Kui organisatsioonid juhivad oma konkreetse tegevusega seotud ohutusriske, siis liikmesriikide pädevad asutused ja amet juhivad vastavalt terve liikmesriigi ja liidu lennundussüsteemide riske, käsitledes ühiseid lennundusohutusega seotud riske kas asjaomases liikmesriigis või liidu tasandil. Ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vastutus ei tohiks vabastada organisatsioone nende otsestest vastutusest ohutusjuhtimise eest, mis on seotud nende pakutavate toodete ja teenustega. Et seda teha, peaksid organisatsioonid koguma ja analüüsima teavet lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta, et teha kindlaks ja leevendada nende tegevusega seotud ohte. Samuti peaksid nad hindama seonduvaid ohutusriske ja eraldama ressursse kiirete ja asjakohaste ohutusriski vähendamise meetmete võtmiseks. Kogu selle protsessi üle peaks teostama järelevalvet asjakohane pädev asutus, kes peaks vajaduse korral nõudma lisameetmete võtmist ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Teisest küljest peaksid liikmesriikide pädevad asutused ja amet täiendama vastavalt organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteeme liikmesriigi ja üleeuroopalisel tasandil.

(29)

Liikmesriigid peaksid riiklikku lennundusohutusprogrammi ja riiklikku lennundusohutuskavasse lisatavate meetmete kindlaksmääramisel ja selleks, et need meetmed põhineksid tõenditel, kasutama lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta kogutud ettekannetest ja nende analüüsist saadud teavet. Riiklikku lennundusohutusprogrammi ja riiklikku lennundusohutuskava täiendavad Euroopa tasandil Euroopa lennundusohutusprogramm ja Euroopa lennundusohutuskava.

(30)

Kuna liikmesriigid ei saa lennundusohutuse suurendamise eesmärki piisavalt saavutada, sest nende eraldi hallatavad teatamissüsteemid on vähem tõhusad kui kooskõlastatud teabevahetusvõrgustik, mis võimaldab liidu tasandil kindlaks teha võimalikud ohutusprobleemid ja põhilised riskivaldkonnad, siis tuleks riikide tasandil tehtavat analüüsi täiendada liidu tasandi analüüsi ja järelmeetmete võtmisega, et tagada lennuõnnetuste ja -intsidentide parem ärahoidmine. Seda liidu tasandi ülesannet peaks täitma lennundusohutusanalüütikute võrgustik, kes kooskõlastab oma tegevust ameti ja komisjoniga. Nimetatud võrgustikul peaks olema võimalik konsensuse alusel otsustada kutsuda oma kohtumistele vaatlejaid, sealhulgas kõnealuse sektori töötajaid või esindajaid.

(31)	Euroopa lennundusohutusprogrammis ja Euroopa lennundusohutuskavas tuleks lähtuda eelkõige lennundusohutusanalüütikute võrgustiku tööst, et määrata tõendite põhjal kindlaks meetmed, mida on vaja rakendada liidu tasandil.

(32)

Üldsusele tuleks anda üldist koondteavet lennundusohutuse taseme kohta liikmesriikides ja liidus. See teave peaks eelkõige hõlmama analüüse ja suundumusi, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest liikmesriikides, ning koondteavet Euroopa keskses andmekogus hoitavate andmete kohta ning seda võib anda ohutusalase tulemuslikkuse näitajate avaldamise teel.

(33)

Tsiviillennunduse ohutussüsteem on loodud lennuõnnetuste ja -intsidentidega seotud tagasiside ja järelduste põhjal. Lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamine ja selliste juhtumitega seotud teabe kasutamine ohutuse suurendamise eesmärgil tugineb juhtumist teataja ning kõnealuse teabe kogumise ja hindamise eest vastutava üksuse usaldussuhtele. See nõuab konfidentsiaalsuseeskirjade ranget kohaldamist. Kaitstes ohutusteavet sobimatu kasutamise eest ja lubades Euroopa kesksele andmekogule juurde pääseda vaid huvitatud isikutel, kes osalevad tsiviillennundusohutuse suurendamises, tagatakse ohutusteabe pidev kättesaadavus, mis võimaldab õigeaegselt võtta nõuetekohaseid ennetusmeetmeid ja suurendada lennundusohutust. Seega tuleks tundlikku ohutusteavet kaitsta asjakohaselt ja selle kogumisel tuleks tagada teabe konfidentsiaalsus, teabeallika kaitse ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide ala tsiviillennundustöötajate usaldus. Tuleks kehtestada asjakohased meetmed tagamaks, et lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise süsteemide abil kogutud teavet hoitakse saladuses ning et juurdepääs Euroopa kesksele andmekogule on piiratud. Siseriiklikes teabevabadust käsitlevates eeskirjades tuleks arvesse võtta vajadust tagada sellise teabe konfidentsiaalsus. Kogutud teave peaks olema piisavalt kaitstud loata kasutamise või avalikustamise eest. Seda tuleks kasutada üksnes lennundusohutuse säilitamiseks või suurendamiseks, mitte süüle või vastutusele osutamiseks.

(34)

Et tagada töötajate või lepinguliste töötajate usaldus organisatsiooni lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise süsteemi vastu, tuleks lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes sisalduvat teavet vajalikul määral kaitsta ja seda ei tohiks kasutada muul eesmärgil kui lennundusohutuse säilitamiseks või suurendamiseks. Käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õiglast suhtumist käsitlevad sise-eeskirjad peaksid eelkõige selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama. Isikuandmete või teataja või teiste lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekandes nimetatud isikute tuvastamist võimaldava teabe edastamise piiramist, eristades lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekandeid käsitlevad osakonnad selgelt ülejäänud organisatsioonist, peetakse samuti selle eesmärgi saavutamise tõhusaks viisiks.

(35)	Teatajat või isikut, keda ettekandes on nimetatud, tuleks piisavalt kaitsta. Seetõttu tuleks lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekanded anonüümistada ja teatajaga ja lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes nimetatud isikutega seotud üksikasju ei tohiks andmebaasidesse kanda.

(36)

Ühtlasi peaks tsiviillennundussüsteem soosima ohutuskultuuri, mis hõlbustaks spontaanset teatamist lennuohutust mõjutavatest juhtumitest, aidates seeläbi edendada õiglase suhtumise levikut. Mõiste „õiglane suhtumine” on usaldusväärse ohutusjuhtimissüsteemi nurgakiviks oleva laiema mõiste „ohutuskultuur” oluline osa. „Ohutuskultuuri” põhimõtteid austav õhkkond ei tohiks takistada lennundusohutuse säilitamiseks või suurendamiseks vajalike meetmete võtmist.

(37)

Õiglane suhtumine peaks julgustama isikuid esitama ohutusega seotud teavet. Samas ei tohiks see neid vabastada nende tavapärasest vastutusest. Seega ei tohiks töötajaid ja lepingulisi töötajaid mingil viisil diskrimineerida teabe põhjal, mis on esitatud käesoleva määruse kohaselt, välja arvatud tahtliku üleastumise korral või olukorras, kui aset on leidnud ilmse riski ilmne, raske ja tõsine eiramine ja selliste ametialaste kohustustega seotud meetmete täielik võtmata jätmine, mis on asjaolusid arvestades selgelt vajalikud, ning millega otseselt põhjustatakse ilmset kahju inimesele või varale või millega märgatavalt kahjustatakse lennundusohutust.

(38)

Et julgustada töötajaid lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatama, tuleks kaitsta mitte ainult teatajat, vaid ka asjaomases lennuohutust mõjutava juhtumi ettekandes nimetatud isikuid. Selline kaitse ei tohiks siiski vabastada neid isikuid teatamiskohustusest, mis neil on käesoleva määruse kohaselt. Eelkõige olukorras, kui lennuohutust mõjutava juhtumi ettekandes on nimetatud isikut, kes on kohustatud sellest juhtumist teatama ning jätab sellest tahtlikult teatamata, tuleks selliselt isikult võtta kaitse ja teda tuleks karistada käesoleva määruse kohaselt.

(39)	Ilma et see piiraks riigi kriminaalõiguse kohaldamist ja nõuetekohast õigusemõistmist, on oluline selgelt piiritleda teatajatele ja teistele lennuohutust mõjutava juhtumi ettekandes nimetatud isikutele diskrimineerimise või karistamise eest pakutava kaitse ulatust.

(40)

Selleks et suurendada isikute usaldust süsteemi vastu, tuleks ettekannete käsitlemine korraldada sellisel viisil, et teataja ja teiste lennuohutust mõjutava juhtumi ettekandes nimetatud isikute konfidentsiaalsus oleks asjakohaselt kaitstud, pidades silmas õiglase suhtumise edendamist. Seal kus võimalik, peaks eesmärgiks olema sõltumatu lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannete käsitlemise süsteemi loomise võimaldamine.

(41)

Lennuohutust mõjutavate juhtumite hindamise, töötlemise või analüüsimisega tegelevatel organisatsioonide, liikmesriikide pädevate asutuste ja ameti töötajatel on suur roll ohutusega seotud ohtude ja ohutuspuudujääkide kindlakstegemises. Kogemused näitavad, et kui lennuohutust mõjutavatele juhtumitele vaadata tagasi pärast toimunud lennuõnnetust, on analüüsi teel võimalik kindlaks teha ohud ja puudujäägid, mis muidu oleksid jäänud märkamata. Seega on võimalik, et lennuohutust mõjutavate juhtumite hindamise, töötlemise või analüüsimisega tegelevad isikud võivad karta võimalikke tagajärgi, nimelt kohtu alla andmist. Ilma et see piiraks liikmesriigi kriminaalõiguse kohaldamist ja nõuetekohast õigusemõistmist, ei peaks liikmesriigid algatama menetlust liikmesriikide pädevates asutustes lennuohutust mõjutavate juhtumite hindamise, töötlemise või analüüsimisega tegelevate isikute suhtes seoses nende ülesannete täitmisel tehtud otsustega, mis hiljem ja tagasivaatavalt osutuvad valedeks või ebatõhusateks, kuid mis olid nende tegemise ajal ja sel ajal kättesaadava teabe põhjal proportsionaalsed ja asjakohased.

(42)

Töötajatel ja lepingulistel töötajatel peaks olema võimalus teatada selliste põhimõtete rikkumistest, mis on käesolevas määruses nende kaitseks sätestatud, ning neid ei tohiks selle eest karistada. Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama tagajärjed, mille lennuohutust mõjutavast juhtumist teataja ja teiste lennuohutust mõjutavat juhtumit käsitlevas ettekandes nimetatud isikute kaitse põhimõtete rikkumine toob kaasa rikkujale, ja kehtestama asjakohasel juhul õiguskaitsevahendid või määrama karistused.

(43)

Isikud võivad hoiduda lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamisest, sest nad kardavad enese süüstamist ja võimalikku kohtu alla andmist. Käesoleva määruse eesmärke saab saavutada ilma, et sekkutaks alusetult liikmesriikide õigussüsteemidesse. Seetõttu on asjakohane sätestada, et ettekavatsemata või tahtmatu seaduserikkumise suhtes, mis saab liikmesriikide asutustele teatavaks ainult käesoleva määruse kohase teatamise tõttu, ei tuleks algatada distsiplinaar-, haldus- ega kohtumenetlust, välja arvatud juhul, kui kohaldatav siseriiklik kriminaalõigus näeb ette teisiti. Ent see keeld ei peaks hõlmama kolmandate isikute õigust algatada tsiviilmenetlust ning selle suhtes peaks kehtima üksnes siseriiklik õigus.

(44)	Õiglase suhtumise õhkkonna loomisega seoses peaksid liikmesriigid siiski jätma endale võimaluse kohaldada lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannete (kui teatajate vastaste tõendite) kasutamise keeldu lisaks haldus- ja distsiplinaarmenetlustele ka tsiviilmenetlustes.

(45)

Lisaks tuleks suurendada ja formaliseerida ohutusasutuste ja õigusasutuste koostööd nendevaheliste eelkokkulepete kaudu, mis peaksid tagama mitmesuguste avalike huvide tasakaalu ning hõlmama eelkõige näiteks juurdepääsu siseriiklikes andmebaasides hoitavatele juhtumite ettekannetele ja nende kasutamist.

(46)	Selleks et käesoleva määruse kohaseid ameti suuremaid pädevusi toetada, tuleks ametile talle antud lisaülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid eraldada.

(47)

Selleks et käesolevat määrust täiendada või muuta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(48)	Määruse kohaldamisel peaks komisjon konsulteerima ametiga ja selles osutatud lennundusohutusanalüütikute võrgustikuga.

(49)	Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(50)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks järgida kõiki andmete töötlemist ja isikuandmete kaitset käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (7). Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks järgida kõiki andmetele juurdepääsu käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001, (8) välja arvatud juhul, kui levitatakse Euroopa keskses andmekogus hoitavaid andmeid ja teavet, mida kaitstakse käesolevas määruses kehtestatud rangemate juurdepääsueeskirjadega.

(51)

Karistused peaksid eelkõige olema kohaldatavad iga isiku või üksuse suhtes, kes käesoleva määruse vastaselt kasutab vääralt käesoleva määrusega kaitstud teavet, kohtleb diskrimineerivalt teatajat või teisi lennuohutust mõjutava juhtumi ettekannetes nimetatud isikuid muul juhul kui käesolevas määruses sätestatud erandjuhtumite korral, ei loo lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjade kogumist võimaldavaid tingimusi, ei analüüsi kogutud teavet ega võta ühtegi meedet avastatud tegelike või võimalike ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks või ei jaga käesoleva määruse kohaselt kogutud teavet.

(52)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtsete eeskirjade kehtestamist tsiviillennunduses toimunud, lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme liiduülese ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(53)	Määrust (EL) nr 996/2010 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(54)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ, (9) komisjoni määrus (EÜ) nr 1321/2007 (10) ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1330/2007 (11) tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(55)	Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti 10. aprillil 2013 (12) vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärgid

1.   Käesoleva määruse eesmärk on suurendada tsiviillennundusohutust liidus ning tagada asjakohase tsiviillennundusohutusteabe edastamine, kogumine, talletamine, kaitsmine, vahetamine, levitamine ja analüüsimine.

Määrusega tagatakse,

a)	et kogutud teabe analüüsimise alusel võetakse vajaduse korral õigeaegselt ohutusmeetmeid;

b)	ohutusteabe pidev kättesaadavus teabe nõuetekohast konfidentsiaalsust ja kasutamist käsitlevate eeskirjade kehtestamise abil ning teataja ja lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes nimetatud isikute kaitse ühtlustamise ja suurendamise kaudu ning

c)	et lennundusohutusriske kaalutakse ja käsitletakse nii liidu kui riiklikul tasandil.

2.   Lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise ainueesmärk on lennuõnnetuste ja -intsidentide ärahoidmine, mitte süüle või vastutusele osutamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „teataja”— füüsiline isik, kes esitab lennuohutust mõjutava juhtumi ettekande vastavalt käesolevale määrusele;

2)   „õhusõiduk”— seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;

3)   „lennuintsident”— lennuintsident määruse (EL) nr 996/2010 tähenduses;

4)   „tõsine lennuintsident”— tõsine intsident määruse (EL) nr 996/2010 tähenduses;

5)   „lennuõnnetus”— lennuõnnetus määruse (EL) nr 996/2010 tähenduses;

6)   „anonüümistatud teave”— lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetest tulenev teave, millest on eemaldatud kõik isikuandmed, nagu füüsiliste isikute nimed ja aadressid;

7)   „lennuohutust mõjutav juhtum”— ohutusega seotud mis tahes sündmus, mis ohustab või võib sellega mittetegelemise või eiramise korral ohustada õhusõidukit, selles olevaid isikuid või mis tahes muid isikuid ning mis hõlmab eelkõige lennuõnnetust ja tõsist lennuintsidenti;

8)   „organisatsioon”— lennundustoodetega varustav organisatsioon ja/või organisatsioon, kes on lepingulises või töösuhtes isikutega, kes kooskõlas artikli 4 lõikega 6 peavad teatama lennuohutust mõjutavatest juhtumitest, või kes kasutab selliste isikute teenuseid;

9)   „anonüümistamine”— lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta esitatud ettekannetest kõigi teatajaga ja lennuohutust mõjutava juhtumite ettekannetes nimetatud isikutega seotud isikuandmete ning kõigi selliste üksikasjade, sealhulgas juhtumis osalenud organisatsiooni nimi/organisatsioonide nimed; eemaldamine, mis võivad võimaldada teabe esitaja või kolmandate isikute identimist või viia selleni, et seda teavet saab juhtumi ettekandest järeldada;

10)   „oht”— olukord või ese, mis võib põhjustada isikute surma või vigastusi, kahjustada seadmeid või rajatisi, põhjustada materjali kadu või ettenähtud funktsiooni täitmise suutlikkuse vähenemist;

11)   „lennuõnnetuste uurimisorgan”— liikmesriigi alaline tsiviillennundusohutuse uurimise organ, kes teostab ja kontrollib ohutusalaseid uurimisi, nagu on osutatud määruse (EL) nr 996/2010 artiklis 4;

12)   „õiglane suhtumine”— tegutsemine nii, et ei otseseid teenuseosutajaid ega ka teisi isikuid ei karistata nende tegevuse, tegemata jätmise või otsuste pärast, mis vastavad nende kogemusele ja koolitusele, lubamata samas rasket hooletust, tahtlikke rikkumisi ja hävitavaid tegusid;

13)   „kontaktpunkt”—

a)	pädev asutus, mille iga liikmesriik on määranud kooskõlas artikli 6 lõikega 3, kui teabenõude on esitanud liidus asuv huvitatud isik;

b)	komisjon, kui teabenõude on esitanud väljaspool liitu asuv huvitatud isik;

14)   „huvitatud isik”— mis tahes füüsiline või juriidiline isik või ametiasutus (iseseisva õigusvõimega või õigusvõimeta), kellel on võimalus osaleda lennundusohutuse suurendamises, sest tal on juurdepääs liikmesriikide vahetatavale lennuohutust mõjutavaid juhtumeid käsitlevale teabele, ja kes kuulub ühte II lisas esitatud huvitatud isikute kategooriasse;

15)   „riiklik lennundusohutusprogramm”— õigusaktide ja toimingute ühtne kogum liikmesriigis tsiviillennundusohutuse juhtimiseks;

16)   „Euroopa lennundusohutuskava”— Euroopa tasandil ohutusküsimuste hindamine ja sellega seotud tegevuskava;

17)   „Euroopa lennundusohutusprogramm”— liidu tasandil määruste lõimitud kogum koos tegevuste ja menetlustega, mida kasutatakse Euroopas ühiseks tsiviilennundusohutuse juhtimiseks;

18)   „ohutusjuhtimissüsteem”— süstemaatiline lennundusohutuse juhtimine, mis sisaldab vajalikke organisatsioonilisi struktuure, vastutusvaldkondi, põhimõtteid ja menetlusi ning hõlmab mis tahes juhtimissüsteemi, mis sõltumatult või ühendatuna organisatsiooni muude juhtimissüsteemidega käsitleb ohutuse juhtimist.

Artikkel 3

Reguleerimisese ja -ala

1.   Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad:

a)

sellistest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamist, mis ohustavad või võivad nendega mittetegelemise või nende eiramise korral ohustada õhusõidukit, selles olevaid isikuid, mis tahes muid isikuid või seadmeid või seadeldisi, mis mõjutavad õhusõidukite käitamist, ning muust sellega seotud asjakohasest teabest teatamist;

b)	teatatud lennuohutust mõjutavate juhtumite ja muu sellega seotud teabe analüüsimist ja nende suhtes järelmeetmete võtmist;

c)	lennundustöötajate kaitset;

d)	kogutud ohutusalase teabe asjakohast kasutamist;

e)	kogutud teabe koondamist Euroopa kesksesse andmekogusse ja

f)	anonüümistatud teabe levitamist huvitatud isikutele, et jagada neile lennundusohutuse suurendamiseks vajalikku teavet.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite või muu ohutusalase teabe suhtes, mis puudutab tsiviilõhusõidukeid, välja arvatud määruse (EÜ) nr 216/2008 II lisas nimetatud õhusõidukid. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada käesolevat määrust ka kõnealuse määruse II lisas nimetatud õhusõidukitega seotud lennuohutust mõjutavate juhtumite ja muu ohutusalase teabe suhtes.

Artikkel 4

Kohustuslik teatamine

1.   Lõikes 6 osutatud isikud teatavad käesoleva artikli kohaste juhtumitest kohustusliku teatamise süsteemide raames juhtumitest, mis võivad oluliselt ohustada lennundusohutust ja mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

a)

lennuohutust mõjutavad juhtumid, mis on seotud õhusõiduki käitamisega, nagu näiteks: i) kokkupõrkejuhtumid; ii) stardi- ja maandumisjuhtumid; iii) kütusega seonduvad juhtumid; iv) lennu ajal esinevad juhtumid; v) sidepidamisega seonduvad juhtumid; vi) vigastuste ja hädaolukordadega ning muude kriitiliste olukordadega seonduvad juhtumid; vii) meeskonna töövõime kaotusega seonduvad ja muud meeskonnaga seonduvad juhtumid; viii) ilmatingimustega või julgestusega seonduvad juhtumid;

b)

lennuohutust mõjutavad juhtumid, mis on seotud õhusõiduki tehnilise seisukorra, hoolduskorralduse ja remondiga, nagu näiteks: i) konstruktsioonidefektid; ii) süsteemide rikked; iii) hoolduskorralduse ja remondiga seonduvad probleemid; iv) jõuseadmed (sealhulgas mootorid, propellerid ja rootorisüsteemid) ning abijõuseadmed;

c)

lennuohutust mõjutavad juhtumid, mis on seotud aeronavigatsiooniteenuste, -seadmete ja -rajatistega, nagu näiteks: i) kokkupõrge, kokkupõrkeoht või potentsiaalne kokkupõrkeoht; ii) lennuliikluse korraldamisega/aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seotud spetsiifilised juhtumid; iii) lennuliikluse korraldamise/aeronavigatsiooniteenuste osutamise käigus toimunud juhtumid;

d)

lennuohutust mõjutavad juhtumid, mis on seotud lennuvälja ja maapealsete teenustega, nagu näiteks: i) lennuvälja rajatiste ja seal asetleidvate tegevustega seonduvad lennuohutust mõjutavad juhtumid; ii) tegevuste, seadmete ja rajatistega lennuväljal, reisijate, pagasi, posti ja kauba käitlusega seonduvad lennuohutust mõjutavad juhtumid; iii) õhusõiduki maapealse käitluse ja teenindamisega seonduvad lennuohutust mõjutavad juhtumid.

2.   Kõik liikmesriigis asutatud organisatsioonid kehtestavad lõikes 1 osutatud juhtumitest kohustusliku teatamise süsteemi, et hõlbustada lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjade kogumist.

3.   Kõik liikmesriigid kehtestavad kohustusliku teatamise süsteemi, et hõlbustada lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjade kogumist, sh selliste juhtumite üksikasjad, mille organisatsioonid on lõike 2 kohaselt kogunud.

4.   Euroopa Lennundusohutusamet („amet”) kehtestab kohustusliku teatamise süsteemi, et hõlbustada juhtumite üksikasjade kogumist, sh selliste juhtumite üksikasjade kogumist, mille on lõike 2 kohaselt kogunud ameti poolt sertifitseeritud või heakskiidetud organisatsioonid.

5.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu juhtumiliikide loetelu, millele osutada juhtumitest teatamisel lõike 1 kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon lisab sellistele rakendusaktidele eraldi juhtumiliikide loetelu, mida kohaldatakse muude kui keerukate mootoriga õhusõidukite suhtes. Loetelu kujutab endast esimeses lõigus osutatud loetelu lihtsustatud versiooni, mida kohandatakse vajadusel kõnealuse lennundusharu eripäradega.

6.   Järgmised füüsilised isikud teatavad lõikes 1 osutatud lennuohutust mõjutavatest juhtumitest eelistatult oma tööandja või organisatsiooni, kellele teenuseid osutatakse, poolt lõike 2 kohaselt kehtestatud süsteemi kaudu või alternatiivina lõike 3 kohaselt süsteemi kaudu, mille on kehtestanud liikmesriik, kus nende organisatsioon on asutatud, või riik, kes on väljastanud, valideerinud või ümber vahetanud piloodi lennundusloa, või lõike 4 kohaselt ameti kehtestatud süsteemi kaudu:

a)

õhusõiduki kapten või, juhul kui kapten ei ole võimeline juhtumist teatama, siis käsuliini pidi kaptenist järgmine meeskonnaliige, kui õhusõiduk on registreeritud liidus, või õhusõiduk on registreeritud väljaspool liitu, kuid seda kasutab ettevõtja, kelle tegevuse järelevalve tagab liikmesriik, või seda kasutab liidus asutatud ettevõtja;

b)	isik, kes liikmesriigi või ameti järelevalve all tegeleb õhusõiduki või selle mis tahes seadme või osa projekteerimise, tootmise, jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve, hooldamise või muutmisega;

c)	isik, kes liikmesriigi või ameti järelevalve all kirjutab alla õhusõiduki või selle mis tahes seadme või osa lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadile või hooldustõendile;

d)	isik, kes täidab aeronavigatsiooniteenuste pakkumise eest vastutavas lennuliiklusteeninduses või lennuinfoteenistuses töötajana tööülesandeid, milleks on nõutav liikmesriigi väljastatud luba;

e)	isik, kes täidab sellise lennujaama ohutusjuhtimisega seotud ametiülesandeid, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1008/2008 (13);

f)	isik, kes täidab ametiülesandeid, mis on seotud liikmesriigi järelevalve alla kuuluvate aeronavigatsiooniseadmete ja -rajatiste paigaldamise, muutmise, hooldamise, remondi, kapitaalremondi, lennukontrolli või ülevaatusega;

g)	isik, kes täidab õhusõiduki maapealse käitlusega seotud ametiülesandeid, sh tankimine, lastiplaani koostamine, lastimine, jäätõrje ja pukseerimine määrusega (EÜ) nr 1008/2008 hõlmatud lennujaamas.

7.   Lõikes 6 loetletud isikud teatavad lennuohutust mõjutavast juhtumist 72 tunni jooksul alates hetkest, mil nad juhtumist teada said, välja arvatud juhul, kui seda takistavad erakorralised asjaolud.

8.   Pärast seda, kui on teatatud lennuohutust mõjutavast juhtumist, teatab liikmesriigis asutatud organisatsioon, kes ei ole hõlmatud lõikega 9, lennuohutust mõjutava juhtumi kohta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kogutud üksikasjad asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, millele on osutatud artikli 6 lõikes 3, nii kiiresti kui võimalik, ning igal juhul hiljemalt 72 tundi pärast juhtumist teada saamist.

9.   Pärast seda, kui on teatatud lennuohutust mõjutavast juhtumist, teatavad kõik liikmesriigis asutatud ja ameti poolt sertifitseeritud või heaks kiidetud organisatsioonid lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta lõike 2 kohaselt kogutud üksikasjad ametile nii kiiresti kui võimalik, ning igal juhul hiljemalt 72 tundi pärast juhtumist teada saamist.

Artikkel 5

Vabatahtlik teatamine

1.   Kõik liikmesriigis asutatud organisatsioonid kehtestavad vabatahtliku teatamise süsteemi, et hõlbustada järgmiste andmete kogumist:

a)	selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite, mida kohustusliku teatamise süsteem ei pruugi hõlmata, üksikasjad;

b)	muu selline ohutusalane teave, mis teataja arvates kujutab endast tegelikku või võimalikku ohtu lennundusohutusele.

2.   Kõik liikmesriigid kehtestavad vabatahtliku teatamise süsteemi, et hõlbustada järgmiste andmete kogumist:

a)	selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite, mida kohustusliku teatamise süsteem ei pruugi hõlmata, üksikasjad;

b)	muu selline ohutusalane teave, mis teataja arvates kujutab endast tegelikku või võimalikku ohtu lennundusohutusele.

See süsteem hõlmab muu hulgas ka organisatsioonide poolt lõike 6 kohaselt edastatava teabe kogumist.

3.   Amet kehtestab vabatahtliku teatamise süsteemi, et hõlbustada järgmiste andmete kogumist:

a)	selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta, mida kohustusliku teatamise süsteem ei pruugi hõlmata, üksikasjad;

b)	muu selline ohutusalane teave, mis teataja arvates kujutab endast tegelikku või võimalikku ohtu lennundusohutusele.

See süsteem hõlmab lõike 5 kohaselt ameti poolt sertifitseeritud või heakskiidetud organisatsioonide poolt teabe edastamist, kuid ei piirdu sellega.

4.   Vabatahtliku teatamise süsteeme kasutatakse selleks, et hõlbustada üksikasjade kogumist lennuohutust mõjutavate juhtumite ja muu ohutusalase teabe kohta:

a)	millest ei tule vastavalt artikli 4 lõikele 1 kohustuslikult teatada;

b)	millest on teatanud isikud, kes ei ole loetletud artikli 4 lõikes 6.

5.   Kõik liikmesriigis asutatud ja ameti poolt sertifitseeritud või heakskiidetud organisatsioonid teatavad õigeaegselt ametile lõike 1 kohaselt kogutud üksikasjad selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite ja muu ohutusalase teabe kohta, mis võivad kaasa tuua tegeliku või võimaliku ohtu lennundusohutusele.

6.   Liikmesriigis asutatud organisatsioonid, keda amet ei ole sertifitseerinud või heaks kiitnud, teatavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kogutud lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjad ja muu ohutusalase teabe, mis võivad kaasa tuua tegeliku või võimaliku ohu lennundusohutusele, õigeaegselt asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, millele on osutatud artikli 6 lõikes 3. Liikmesriigid võivad nõuda, et kõik nende territooriumil asutatud organisatsioonid teataksid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 kõigi lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjad.

7.   Liikmesriigid, amet ja organisatsioonid võivad kehtestada muud ohutusteabe kogumise ja töötlemise süsteemid, et koguda üksikasju selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta, mida artiklis 4 ning käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud teatamissüsteemid ei pruugi hõlmata. Need süsteemid võivad hõlmata teatamist muudele kui artikli 6 lõikes 3 sätestatud üksustele ning eeldada:

a)	lennundustööstuse;

b)	lennundustöötajate kutseorganisatsioonide aktiivset osalemist.

8.   Vabatahtliku ja kohustusliku teatamise teel saadud teabe võib koondada ühte süsteemi.

Artikkel 6

Teabe kogumine ja talletamine

1.   Kõik liikmesriigis asutatud organisatsioonid määravad ühe või mitu isikut, kes sõltumatult vastutavad artiklite 4 ja 5 kohaselt teatatud juhtumite üksikasjade kogumise, hindamise, töötlemise, analüüsimise ja talletamise eest.

Teadete käsitlemine korraldatakse selliselt, et hoitakse ära teabe kasutamine muul kui ohutuse otstarbel, ning kaitstakse asjakohaselt teataja ja lennuohutust mõjutava juhtumi teates nimetatud isiku konfidentsiaalsust ja hoitakse ära teha isiku tuvastamine, eesmärgiga edendada õiglast suhtumist.

2.   Kokkuleppel pädeva asutusega võivad väikesed organisatsioonid kehtestada teatatud juhtumite üksikasjade kogumise, hindamise, töötlemise, analüüsimise ja talletamise lihtsustatud süsteemi. Sama liiki organisatsioonid võivad neid ülesandeid täita ühiselt, pidades seejuures kinni käesolevas määruses sätestatud konfidentsiaalsuse ja kaitse nõuetest.

3.   Kõik liikmesriigid määravad vähemalt ühe pädeva asutuse, kes kehtestab artiklite 4 ja 5 kohaselt teatatud juhtumite üksikasjade sõltumatu kogumise, hindamise, töötlemise, analüüsimise ja talletamise süsteemi.

Teadete käsitlemine korraldatakse selliselt, et hoitakse ära teabe kasutamine muul kui ohutuse otstarbel, ning kaitstakse asjakohaselt teataja ja lennuohutust mõjutava juhtumi teates nimetatud isiku konfidentsiaalsust, eesmärgiga edendada õiglast suhtumist.

Asutused, mida võib määrata kas ühiselt või eraldi vastavalt esimesele lõigule, on järgmised:

a)	riigi tsiviillennundusamet ja/või

b)	lennuõnnetuste uurimisorgan ja/või

c)	mis tahes muu liidus asuv sõltumatu asutus või üksus, kellele see ülesanne on antud.

Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe asutuse või üksuse, nimetab ta ühe neist artikli 8 lõikes 2 osutatud teabeedastuse kontaktpunktiks.

4.   Amet määrab vähemalt ühe isiku, kes kehtestab artiklite 4 ja 5 kohaselt teatatud juhtumite üksikasjade sõltumatu kogumise, hindamise, töötlemise, analüüsimise ja talletamise süsteemi.

Teadete käsitlemine korraldatakse selliselt, et hoitakse ära teabe kasutamine muul kui ohutuse otstarbel, ning kaitstakse asjakohaselt teataja ja lennuohutust mõjutava juhtumi teates nimetatud isikute konfidentsiaalsust, eesmärgiga edendada õiglast suhtumist.

5.   Organisatsioonid talletavad artiklite 4 ja 5 kohaselt juhtumite kohta kogutud üksikasjade põhjal koostatud ettekanded vähemalt ühes andmebaasis.

6.   Lõikes 3 osutatud pädevad asutused talletavad artiklite 4 ja 5 kohaselt juhtumite kohta kogutud üksikasjade põhjal koostatud ettekanded riiklikus andmebaasis.

7.   Samas riiklikus andmebaasis talletatakse ka lennuõnnetuste uurimisorganite poolt kogutud või esitatud asjakohane teave lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide kohta.

8.   Amet talletab artiklite 4 ja 5 kohaselt juhtumite kohta kogutud üksikasjade ettekanded andmebaasis.

9.   Lennuõnnetuste uurimisorganitel on määruse (EL) nr 996/2010 artikli 5 lõike 4 kohase vastutuse võtmiseks täielik juurdepääs lõikes 6 osutatud asjaomasele riiklikule andmebaasile.

10.   Liikmesriikide tsiviillennundusametitel on lennundusohutuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks täielik juurdepääs lõikes 6 osutatud asjaomasele riiklikule andmebaasile.

Artikkel 7

Lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannete kvaliteet ja sisu

1.   Artikli 6 kohased lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekanded sisaldavad vähemalt I lisas loetletud teavet.

2.   Artikli 6 lõigetes 5, 6 ja 8 osutatud lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes märgitakse asjaomase juhtumi ohutusriski klass. Nimetatud klassi määramise vaatab läbi ning vajadusel muudab ja kinnitab liikmesriigi pädev asutus või amet vastavalt käesoleva artikli lõikes 5 osutatud Euroopa ühisele riskiklassifitseerimissüsteemile.

3.   Organisatsioonid, liikmesriigid ja amet kehtestavad andmekvaliteedi kontrollimise menetlused, et parandada andmete järjepidevust eelkõige algselt kogutud teabe ja andmebaasis talletatud ettekande vahel.

4.   Artikli 6 lõigetes 5, 6 ja 8 osutatud andmebaaside puhul kasutatakse vorminguid, mis:

a)	on teabevahetuse hõlbustamiseks standardsed ning

b)	ühilduvad ECCAIRSi tarkvaraga ja taksonoomilise süsteemiga ADREP.

5.   Komisjon töötab tihedas koostöös liikmesriikide ja ametiga artikli 14 lõikes 2 osutatud lennundusohutusanalüütikute võrgustiku abil välja Euroopa ühise riskiklassifitseerimissüsteemi, mille abil organisatsioonid, liikmesriigid ja amet saavad lennuohutust mõjutavaid juhtumeid klassifitseerida vastavalt nendega kaasnevale ohutusriskile. Seejuures võtab komisjon arvesse vajadust tagada kokkusobivus olemasolevate riskiklassifitseerimissüsteemidega.

Komisjon töötab selle süsteemi välja 15. maiks 2017.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte Euroopa ühise riskiklassifitseerimissüsteemi määratlemiseks.

7.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu Euroopa ühise riskiklassifitseerimissüsteemi rakendamise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.   Komisjon ja amet toetavad liikmesriikide pädevaid asutusi andmete lõimimisel, sealhulgas näiteks:

a)	lõike 1 kohasel miinimumteabe kaasamisel;

b)	lõike 2 kohasel juhtumite riskiklassi määramisel ja

c)	lõike 3 kohasel andmekvaliteedi kontrollimise menetluste kehtestamisel.

Komisjon ja amet pakuvad toetust, et aidata andmete sisestamist liikmesriigiti ühtlustada, eelkõige pakkudes artikli 6 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud organites või üksustes tegutsevatele töötajatele:

a)	juhendeid;

b)	õpikodasid ja

c)	asjakohast koolitust.

Artikkel 8

Euroopa keskne andmekogu

1.   Komisjon haldab Euroopa keskset andmekogu, kus talletatakse kõik liidus kogutud ettekanded lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta.

2.   Iga liikmesriik ajakohastab kokkuleppel komisjoniga Euroopa keskset andmekogu artikli 6 lõikes 6 osutatud riiklikes andmebaasides sisalduva kogu ohutusalase teabe edastamisega.

3.   Amet lepib komisjoniga kokku tehnilised protokollid, mille kohaselt edastatakse Euroopa kesksesse andmekogusse kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 ning selle rakenduseeskirjade alusel ameti poolt kogutud ettekanded lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta, eelkõige ametisiseses juhtumitest teatamise süsteemis (IORS) sisalduvad juhtumid ning artikli 4 lõike 9 ja artikli 5 lõike 5 kohaselt kogutud teave.

4.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu Euroopa keskse andmekogu haldamise korra vastavalt lõigetele 1 ja 2. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Teabevahetus

1.   Liikmesriigid ja amet osalevad teabevahetuses, tehes teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, ametile ja komisjonile Euroopa keskse andmekogu kaudu kättesaadavaks kogu ohutusalase teabe, mis nad on talletanud oma andmebaasides lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta.

Lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekanded edastatakse Euroopa kesksesse andmekogusse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast riiklikku andmebaasi sisestamist.

Lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannete ajakohastamiseks lisatakse vajaduse korral täiendavat ohutusalast teavet.

2.   Liikmesriigid edastavad Euroopa kesksesse andmekogusse ka lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentidega seotud järgmise teabe.

a)	lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimise ajal edastatakse nendega seotud esialgne faktiline teave;

b)	kui uurimine on lõpetatud: i) uurimise lõpparuanne ja ii) võimalusel selle ingliskeelne kokkuvõte.

3.   Liikmesriik või amet edastab kogu asjassepuutuva ohutusalase teabe võimalikult kiiresti liikmesriigi asjakohasele asutusele või ametile, kui liikmesriik või amet teeb lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjade kogumisel või selliste juhtumite ettekannete või artikli 13 lõike 6 kohaselt tehtud analüüside talletamisel kindlaks ohutusküsimused, mis:

a)	on tema hinnangul huvipakkuvad teistele liikmesriikidele või ametile või

b)	nõuavad tema hinnangul teiste liikmesriikide või ameti poolt võimalikku ohutusmeetmete võtmist.

Artikkel 10

Euroopa keskses andmekogus talletatud teabe levitamine

1.   Iga liidus tsiviillennundusohutuse reguleerimisega tegelev üksus või mis tahes liidu lennuõnnetuste uurimisorgan pääseb turvalise interneti kaudu täielikult ligi Euroopa keskses andmekogus hoitavale teabele lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta.

Teavet kasutatakse artiklite 15 ja 16 kohaselt.

2.   II lisas loetletud huvitatud isikud võivad taotleda juurdepääsu teatavale Euroopa keskses andmekogus hoitavale teabele.

Liidus asutatud huvitatud isik esitab teabenõude selle liikmesriigi kontaktpunktile, kus on tema tegevuskoht.

Väljaspool liitu asutatud huvitatud isik esitab oma teabenõude komisjonile.

Komisjon teavitab asjaomase liikmesriigi pädevat asutust käesoleva lõike kohaselt esitatud nõude saamisest.

3.   Kui määruse (EL) nr 996/2010 artikli 15 lõikest 2 ei tulene teisiti, ei avaldata käesoleva artikli kohaselt huvitatud isikutele Euroopa keskses andmekogus hoitavat teavet käimasolevate ohutusalaste uurimiste kohta, mida viiakse läbi kooskõlas nimetatud määrusega.

4.   Turvakaalutlustel ei võimaldata huvitatud isikutele otsejuurdepääsu Euroopa kesksele andmekogule.

Artikkel 11

Teabenõuete ja otsuste menetlemine

1.   Euroopa keskses andmekogus hoitava teabe nõuded esitatakse kontaktpunkti kinnitatud vorme kasutades. Kõnealused vormid sisaldavad vähemalt III lisas sätestatud andmeid.

2.   Kontaktpunkt, kes saab teabenõude, kontrollib, et:

a)	selle esitaja on huvitatud isik;

b)	see on pädev kõnealust nõuet käsitlema.

Kui kontaktpunkt teeb kindlaks, et mõni teine liikmesriik või komisjon on pädev nõuet käsitlema, edastab ta selle vastavalt vajadusele kas asjaomasele liikmesriigile või komisjonile.

3.   Kontaktpunkt, kes saab teabenõude, kontrollib iga juhtumi puhul eraldi, kas teabenõue on põhjendatud ja kas seda on võimalik rahuldada.

Kontaktpunktid võivad anda huvitatud isikutele teavet paberkandjal või kasutades turvalisi elektroonilisi sidevahendeid.

4.   Kui teabenõue tunnistatakse vastuvõetavaks, määrab kontaktpunkt kindlaks antava teabe hulga ja taseme. Ilma et see piiraks artiklite 15 ja 16 kohaldamist, antakse teavet ainult sedavõrd, kuivõrd see on teabenõude eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalik.

Teavet, mis ei ole seotud huvitatud isiku enda seadmete, toimingute või tegevusvaldkonnaga, antakse ainult koondatud või anonüümistatud kujul. Koondamata kujul teavet võib huvitatud isikule anda üksnes juhul, kui ta esitab üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse. Kõnealust teavet tuleb kasutada kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 15 ja 16.

5.   Kontaktpunkt annab II lisa punktis b loetletud huvitatud isikutele ainult nende enda seadmete, toimingute või tegevusvaldkonnaga seotud teavet.

6.   Kontaktpunkt, kes saab II lisa punktis a loetletud huvitatud isikult teabenõude, võib teha üldotsuse anda kõnealusele huvitatud isikule korrapäraselt teavet tingimusel, et:

a)	taotletud teave on seotud huvitatud isiku enda seadmete, toimingute või tegevusvaldkonnaga;

b)	üldotsus ei anna juurdepääsu kogu andmebaasi sisule;

c)	üldotsus puudutab vaid anonüümistatud teavet.

7.   Huvitatud isik kasutab käesoleva artikli kohaselt saadud teavet vastavalt järgmistele tingimustele:

a)	huvitatud isik kasutab teavet ainult teabenõudes nimetatud otstarbel, mis peaks vastama käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud eesmärgile ning

b)	huvitatud isik ei avalda saadud teavet ilma teabe andnud kontaktpunkti kirjaliku nõusolekuta ja võtab saadud teabe nõuetekohase konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikud meetmed.

8.   Käesoleva artikli kohase teabelevitamisotsusega antakse üksnes kasutajale tingimata vajalikku teavet.

Artikkel 12

Teabenõuete registreerimine ja teabevahetus

1.   Iga kontaktpunkt registreerib kõik saadud teabenõuded ja asjaomase nõude kohaselt võetud meetmed.

Kui teabenõue saadakse ja/või kui meetmeid võetakse, edastab kontaktisik sellekohase teabe õigeaegselt komisjonile.

2.   Komisjon teeb eri kontaktpunktide ja komisjoni saadud teabenõuete ja võetud meetmete ajakohastatud loetelu kättesaadavaks kõikidele kontaktpunktidele.

Artikkel 13

Lennuohutust mõjutavate juhtumite analüüsimine ja järelmeetmete võtmine riigi tasandil

1.   Kõik liikmesriigis asutatud organisatsioonid töötavad välja artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 lõike 1 kohaselt kogutud lennuohutust mõjutavate juhtumite analüüsimise protsessi, mille abil saaks välja selgitada kindlakstehtud juhtumite või juhtumite rühmadega seotud ohutusprobleemid.

Kõnealuse analüüsi põhjal määravad organisatsioonid vajaduse korral kindlaks ohutuse suurendamiseks vajalikud parandus- või ennetusmeetmed.

2.   Kui liikmesriigis asutatud organisatsioon määrab lõikes 1 osutatud analüüsi tulemusena kindlaks tegelike või võimalike lennundusohutuse puudujääkide kõrvaldamiseks vajalikud asjakohased meetmed, siis:

a)	rakendab ta neid meetmeid õigeaegselt ning

b)	kehtestab meetmete rakendamise ja tulemuslikkuse jälgimise protsessi.

3.   Kõik liikmesriigis asutatud organisatsioonid annavad oma töötajatele või teenuseosutajatele regulaarselt teavet ennetus- või parandusmeetmeid nõudnud juhtumite analüüsi ja järelevalve kohta.

4.   Kui liikmesriigis asutatud organisatsioon, mis ei ole lõikega 5 hõlmatud, tuvastab artikli 4 lõike 8 ja artikli 5 lõike 6 kohaselt teatatud tsiviillennuohutust mõjutavate juhtumite või juhtumite rühma käsitleva analüüsi põhjal tegeliku või võimaliku lennundusohutuse riski, edastab ta selle liikmesriigi pädevale asutusele 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teataja annab teada lennuohutust mõjutavast juhtumist:

a)	ja lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi (kui see on olemas) esialgse tulemuse;

b)	lõike 2 kohaselt võetavad mis tahes meetmed.

Organisatsioon teatab tehtud analüüsi lõplikud tulemused vajaduse korral niipea, kui need on selgunud, ja põhimõtteliselt hiljemalt kolme kuu jooksul alates juhtumist teatamise kuupäevast.

Liikmesriigi pädev asutus võib organisatsioonidelt nõuda lennuohutust mõjutava juhtumi kohta tehtud analüüsi esialgse või lõpliku tulemuse edastamist, kui asutusele on teatatud juhtumist, kuid järelmeetmetest ei ole teatatud või on edastatud ainult esialgne tulemus.

5.   Kui liikmesriigis asutatud organisatsioon tuvastab artikli 4 lõike 9 ja artikli 5 lõike 5 kohaselt teatatud tsiviillennuohutust mõjutavate juhtumite või juhtumite rühma käsitleva analüüsi põhjal tegeliku või võimaliku lennundusohutuse riski, edastab ta selle liikmesriigi pädevale asutusele 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teataja annab teada lennuohutust mõjutavast juhtumist:

a)	lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi esialgse tulemuse, kui see on olemas, ja

b)	lõike 2 kohaselt võetavad mis tahes meetmed.

Ameti poolt sertifitseeritud või heakskiidetud organisatsioon teatab tehtud analüüsi lõplikud tulemused vajaduse korral niipea, kui need on selgunud, ja põhimõtteliselt hiljemalt kolme kuu jooksul alates juhtumist teatamise kuupäevast.

Amet võib organisatsioonidelt nõuda lennuohutust mõjutava juhtumi kohta tehtud analüüsi esialgse või lõpliku tulemuse edastamist, kui asutusele on teatatud juhtumist, kuid järelmeetmetest ei ole teatatud või on edastatud ainult esialgne tulemus.

6.   Kõik liikmesriigid ja amet töötavad välja neile artikli 4 lõike 6, artikli 5 lõike 2 ja artikli 5 lõike 3 kohaselt otse teatatud lennuohutust mõjutavate juhtumitega seotud teabe analüüsimise protsessi, mille abil saaks välja selgitada nimetatud kogutud lennuohutust mõjutavate juhtumitega seotud ohutusprobleemid. Kõnealuse analüüsi põhjal määravad nad kindlaks ohutuse suurendamiseks vajalikud parandus- või ennetusmeetmed.

7.   Kui liikmesriik või amet teeb lõikes 6 osutatud analüüsi põhjal kindlaks tegelike või võimalike ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks vajalikud asjakohased meetmed, siis:

a)	rakendab ta neid õigeaegselt ning

b)	kehtestab meetmete rakendamise ja nende tulemuslikkuse jälgimise protsessi.

8.   Kõigi lennuohutust mõjutavate juhtumite või juhtumite rühmade kohta, mille üle teostatakse järelevalvet lõigete 4 või 5 kohaselt, on kõigil liikmesriikidel ja ametil juurdepääs oma vastutusalasse kuuluvate organisatsioonide tehtud analüüsile ja nad kontrollivad sellise organisatsiooni võetud asjakohaseid meetmeid.

Kui liikmesriik või amet leiab, et teatatud meetme rakendamine ja tõhusus on tegelike või võimalike ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks sobimatu, tagab ta, et asjaomane organisatsioon võtab ja rakendab asjakohaseid lisameetmeid.

9.   Käesoleva artikli kohaselt saadud lennuohutust mõjutavate üksikjuhtumite või juhtumite rühmade analüüsi ja vajaduse korral järelmeetmete võtmisega seotud teave, kui see on kättesaadav, talletakse artikli 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt Euroopa keskses andmekogus õigeaegselt ja kõige hiljem kaks kuud pärast selle talletamist riiklikus andmebaasis.

10.   Liikmesriigid saavad lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannete analüüsist saadud teabe abil kindlaks määrata riikliku lennundusohutusprogrammi raames vajaduse korral võetavad parandusmeetmed.

11.   Üldsuse teavitamiseks tsiviillennunduse ohutuse tasemest avaldavad kõik liikmesriigid vähemalt kord aastas ohutusaruande. Ohutusaruanne sisaldab:

a)	koondatud ja anonüümistatud teavet selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite liikide ja muu ohutusalase teabe kohta, mille kohta on kogutud teavet riigis kehtestatud kohustusliku ja vabatahtliku teatamise süsteemi alusel;

b)	arengusuundade kirjeldust;

c)	tuvastab selle poolt võetud meetmeid.

12.   Liikmesriigid võivad avaldada ka lennuohutust mõjutavate juhtumite anonüümistatud ettekandeid ja riskianalüüside tulemusi.

Artikkel 14

Lennuohutust mõjutavate juhtumite analüüsimine ja järelmeetmete võtmine liidu tasandil

1.   Komisjon, amet ja liikmesriikide pädevad asutused teevad korrapäraselt koostööd Euroopa keskses andmekogus hoitava teabe vahetamisel ja analüüsimisel.

Ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud konfidentsiaalsusnõuete kohaldamist, võidakse vajaduse korral kaasata vaatlejaid, kaaludes seda iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

2.   Komisjon, amet ja liikmesriikide pädevad asutused teevad koostööd lennundusohutusanalüütikute võrgustiku kaudu.

Lennundusohutusanalüütikute võrgustik aitab parandada liidus lennundusohutust eelkõige ohutuse analüüsimise kaudu Euroopa lennundusohutusprogrammi ja lennundusohutuskava toetamiseks.

3.   Amet toetab lennundusohutusanalüütikute võrgustiku tegevust, näiteks võrgustiku koosolekute ettevalmistamisel ja korraldamisel.

4.   Amet lisab lõike 1 kohase teabeanalüüsi tulemusi käsitleva teabe määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 lõikes 4 osutatud iga-aastasesse ohutusaruandesse.

Artikkel 15

Teabe konfidentsiaalsus ja asjakohane kasutamine

1.   Liikmesriigid ja organisatsioonid oma siseriikliku õiguse kohaselt ning amet võtavad meetmeid, mis on vajalikud lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta artiklite 4, 5 ja 10 kohaselt saadud üksikasjade asjakohase konfidentsiaalsuse tagamiseks.

Kõik liikmesriigid, kõik liikmesriigis asutatud organisatsioonid ja amet töötlevad isikuandmeid üksnes selles ulatuses, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks, ja piiramata selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 996/2010 artiklite 12, 14 ja 15 ohutusteabe kaitset käsitlevate sätete kohaldamist, kasutatakse lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetest saadud teavet üksnes sel eesmärgil, milleks seda koguti.

Liikmesriigid, amet ja organisatsioonid ei tee kättesaadavaks ega kasuta lennuohutust mõjutavaid juhtumeid käsitlevat teavet:

a)	süüle või vastutusele osutamiseks ega

b)	ühelgi muul otstarbel kui lennundusohutuse säilitamiseks või suurendamiseks.

3.   Komisjon, amet ja liikmesriikide pädevad asutused oma artiklis 14 kohaste Euroopa keskses andmekogus hoitava teabega seotud kohustuste täitmisel:

a)	tagavad teabe konfidentsiaalsuse ning

b)

piiravad teabe kasutamise rangelt oma ohutusalaste kohustuste täitmisega, ilma et osutataks süüle või vastutusele. Seda teavet kasutatakse eelkõige riskijuhtimiseks ja ohutussuundumuste analüüsiks, mille alusel saab koostada ohutusalaseid soovitusi või meetmeid tegelike või võimalike ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks.

4.   Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused, millele on osutatud artikli 6 lõikes 3, ja õigusemõistmise eest vastutavad pädevad asutused teevad omavahel koostööd eelhalduskokkulepete alusel. Nende eelhalduskokkulepete eesmärgiks on tagada õige tasakaal ühelt poolt korrakohase õigusemõistmise vajaduse ja teiselt poolt ohutusteabe jätkuva kättesaadavuse vahel.

Artikkel 16

Teabeallika kaitse

1.   Käesoleva artikli tähenduses hõlmab mõiste „isikuandmed” eelkõige füüsiliste isikute nimesid ja aadresse.

2.   Kõik liikmesriigis asutatud organisatsioonid tagavad, et kõik isikuandmed on kättesaadavad organisatsioonide muudele töötajatele kui artikli 6 lõike 1 kohaselt määratud isikutele üksnes siis, kui see on tingimata vajalik lennuohutust mõjutavate juhtumite uurimiseks eesmärgiga parandada lennundusohutust.

Vajaduse korral levitatakse organisatsioonis anonüümistatud teavet.

3.   Kõik liikmesriigid tagavad, et mis tahes isikuandmeid ei talletata kunagi artikli 6 lõikes 6 osutatud riiklikus andmebaasis. Selline anonüümistatud teave tehakse kättesaadavaks kõigile asjakohastele isikutele eelkõige selleks, et nad saaksid täita oma kohustusi lennundusohutuse suurendamisel.

4.   Amet tagab, et mis tahes isikuandmeid, nagu üksikisikute nimesid või aadresse, ei talletata kunagi artikli 6 lõikes 8 osutatud ameti andmebaasis. Selline anonüümistatud teave tehakse kättesaadavaks kõigile asjakohastele isikutele näiteks selleks, et nad saaksid täita oma kohustusi lennundusohutuse suurendamisel.

5.   Liikmesriike ega ametit ei takistata võtmast mis tahes meetmeid, mis on vajalikud lennundusohutuse säilitamiseks või suurendamiseks.

6.   Ilma et see piiraks kohaldatava siseriikliku kriminaalõiguse kohaldamist, hoiduvad liikmesriigid menetluse algatamisest selliste ettekavatsemata või tahtmatute seaduserikkumiste puhul, mis saavad neile teatavaks ainult seetõttu, et neist on teatatud artiklite 4 ja 5 kohaldamisel.

Esimest lõiku ei kohaldata lõikes 10 nimetatud juhtudel. Liikmesriigid võivad säilitada või võtta vastu meetmeid, et tugevdada teatajate või lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes nimetatud isikute kaitset, ning nad võivad eelkõige kohaldada seda kaitset ilma lõikes 10 nimetatud eranditeta.

7.   Kui siseriiklike õigusaktide alusel algatatakse distsiplinaar- või haldusmenetlus, ei kasutata lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes sisalduvat teavet järgmiste isikute vastu:

a)	juhtumist teatanud isik või

b)	lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes nimetatud isik.

Esimest lõiku ei kohaldata lõikes 10 nimetatud juhtudel.

Liikmesriigid võivad säilitada või võtta vastu meetmeid, et tugevdada teatajate või lennuohutust mõjutava juhtumi ettekandes nimetatud isikute kaitset, ning nad võivad kohaldada seda kaitset eelkõige tsiviilmenetlustes.

8.   Liikmesriigid võivad võtta vastu või jätta kehtima õigusaktide sätteid, millega tagatakse teatajale või lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes nimetatud isikutele käesolevas määruses kehtestatud kaitse tasemest ulatuslikum kaitse.

9.   Välja arvatud lõikes 10 nimetatud juhtudel ei kohalda tööandja ega organisatsioon, kellele teenuseid osutatakse, teataja edastatud andmete põhjal mingeid piiranguid töötajate ja lepinguliste töötajate suhtes, kes vastavalt artiklitele 4 ja 5 teatavad lennuohutust mõjutavatest juhtumitest või keda on sellistes ettekannetes nimetatud.

10.   Käesoleva artikli lõigete 6, 7 ja 9 kohast kaitset ei kohaldata järgmistes olukordades:

a)	tahtliku üleastumise korral;

b)

kui aset on leidnud ilmse riski ilmne, raske ja tõsine eiramine ja selliste ametialaste kohustustega seotud meetmete täielik võtmata jätmine, mis on asjaolusid arvestades selgelt vajalikud, ning millega otseselt põhjustatakse ilmset kahju inimesele või varale või millega märgatavalt kahjustatakse lennundusohutuse taset.

11.   Kõik liikmesriigis asutatud organisatsioonid võtavad pärast oma töötajate esindajatega konsulteerimist vastu sise-eeskirjad, milles on kirjas, kuidas tagatakse ja rakendatakse neis organisatsioonides õiglase suhtumise põhimõtteid, eelkõige lõikes 9 osutatud põhimõtet.

Käesoleva artikli lõike 12 kohaselt määratud asutus võib taotleda selles liikmesriigis asutatud organisatsioonide sise-eeskirjade läbivaatamist enne nende rakendamist.

12.   Iga liikmesriik määrab asutuse, kes vastutab lõigete 6, 9 ja 11 rakendamise eest.

Töötajad ja teenuseosutajad võivad sellele asutusele teatada käesoleva artikliga kehtestatud eeskirjade väidetavast rikkumisest. Töötajaid ja teenuseosutajaid ei karistata väidetavast rikkumisest teatamise eest. Töötajad ja teenuseosutajad võivad sellisest väidetavast rikkumisest teatamise korral teavitada komisjoni.

Vajaduse korral nõustab määratud asutus selle liikmesriigi asjaomaseid asutusi seoses parandusmeetmete võtmisega või artikli 21 kohaldamisel seoses karistustega.

13.   Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile 15. mail 2019 ning seejärel iga viie aasta tagant käesoleva artikli kohaldamist ja eelkõige lõike 12 kohaselt määratud vastutava asutuse tegevust käsitleva aruande. Nimetatud aruanne ei sisalda isikuandmeid.

Artikkel 17

Lisade ajakohastamine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et:

a)	ajakohastada kohustuslike andmeväljade loetelu I lisas esitatud lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes, kui käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste põhjal on muudatused vajalikud lennundusohutuse suurendamiseks;

b)	ajakohastada III lisas esitatud Euroopa kesksest andmekogust teabe saamise taotluse vormi, et võtta arvesse saadud kogemusi ja uusi arenguid;

c)	kooskõlastada kõiki lisasid ECCAIRSi tarkvaraga ja ADREP taksonoomilise süsteemiga ning muude liidu poolt vastu võetud õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega.

Kohustuslike andmeväljade loetelu ajakohastamiseks edastavad amet ja artikli 14 lõikes 2 osutatud lennundusohutusanalüütikute võrgustik komisjonile asjakohast teavet.

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 7 lõikes 6 ja artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 6 ja artiklis 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 7 lõike 6 ja artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 216/2008 artikliga 65 loodud komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee ei esita arvamust, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 20

Juurdepääs dokumentidele ja isikuandmete kaitse

1.   Käesolev määrus, välja arvatud artiklid 10 ja 11, millega on kehtestatud rangemad eeskirjad juurdepääsuks Euroopa keskses andmekogus hoitavatele andmetele ja teabele, ei piira määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamist.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks nende siseriiklike õigusaktide kohaldamist, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ, ja kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 21

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta. Nimetatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest sätetest ja kõigist nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 22

Määruse (EL) nr 996/2010 muutmine

Määruse (EL) nr 996/2010 artikkel 19 jäetakse välja.

Selle artikli kohaldamist jätkatakse siiski käesoleva määruse kohaldamise kuupäevani vastavalt artikli 24 lõikele 3.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2003/42/EÜ, määrus (EÜ) nr 1321/2007 ja määrus (EÜ) nr 1330/2007 tunnistatakse kehtetuks. Nende kohaldamist jätkatakse siiski käesoleva määruse kohaldamise kuupäevani vastavalt artikli 24 lõikele 3.

Artikkel 24

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Komisjon avaldab 16. novembriks 2020 hindamisaruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Eelkõige käsitletakse nimetatud aruandes määruse panust lennuõnnetuste ja nendega seotud surmajuhtumite arvu vähendamisse. Komisjon teeb nimetatud aruande alusel vajaduse korral ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

3.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 15. novembrist 2015 ja mitte enne artikli 4 lõikes 5 osutatud rakendusmeetmete jõustumist. Artikli 7 lõiget 2 kohaldatakse alates nende delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide jõustumisest, millega täpsustatakse ja töötatakse välja artikli 7 lõigetes 6 ja 7 osutatud Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem.

---

(1)  ELT C 198, 10.7.2013, lk 73.

(2)  Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. märtsi 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/42/EÜ vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses (ELT L 167, 4.7.2003, lk 23).

(10)  Komisjoni 12. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1321/2007, milles sätestatakse rakenduseeskirjad tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva sellise teabe koondamise kohta kesksesse andmekogusse, mida vahetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ kohaselt (ELT L 294, 13.11.2007, lk 3).

(11)  Komisjoni 24. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1330/2007, milles sätestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ artikli 7 lõikes 2 osutatud tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva teabe levitamise kohta huvitatud isikutele (ELT L 295, 14.11.2007, lk 7).

(12)  ELT C 358, 7.12.2013, lk 19.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).

---

---

---

---