(1)

Linnugripp on lindude nakkav viirushaigus, millesse võivad nakatuda ka kodulinnud. Kodulindude nakatumisel linnugripiviirustesse avaldub haigus peamiselt kahes vormis, mida eristatakse nende virulentsuse järgi. Madala patogeensusega haigusvorm põhjustab tavaliselt ainult kergeid sümptomeid, kõrge patogeensusega vormi tagajärjeks on aga enamiku kodulinnuliikide puhul lindude väga suur suremus. Kõnealusel haigusel võib olla ränk mõju kodulinnukasvatuse tasuvusele.

(2)

Linnugrippi leitakse peamiselt lindudelt, kuid teatavatel asjaoludel võib nakkust esineda ka inimestel, kuigi see oht on üldiselt väga väike.

(3)

Linnugripi puhangu korral on oht, et haigusetekitaja võib levida muudesse ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodu- või muid vangistuses peetavaid linde. Selle tulemusel võib see eluslindudega või nende toodetega kauplemise tagajärjel levida ühest liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse.

(4)

Nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ (3) on kehtestatud teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on jälgida linnugripiga seotud olukorda ja linnugrippi varakult avastada, ning minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse selle haiguse puhkemisel kodu- või muude vangistuses peetavate lindude seas. Selles direktiivis on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamine kõrge patogeensusega linnugripi puhangu korral.

(5)

Itaalia teatas komisjonile kõrge patogeensusega linnugripi alatüübi H5N8 puhangust oma territooriumil asuvas ettevõttes, kus kasvatatakse kodulinde või muid vangistuses peetavaid linde, ning võttis kohe direktiiviga 2005/94/EÜ nõutud meetmed, mis hõlmasid kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist, mis tuleks kindlaks määrata käesoleva otsuse lisa A ja B osas.

(6)

Komisjon on koostöös Itaaliaga need meetmed läbi vaadanud ja leidnud, et liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tsoonide piirid on piisavalt kaugel ettevõttest, kus haiguspuhang kinnitust leidis.

(7)

Selleks et vältida liidusisese kaubanduse tarbetuid häireid ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja liidu tasandil kiiresti kindlaks määrata need Itaalia tsoonid ja tagada, et ühtki elusate kodulindude, munema hakkavate kodulindude, ühepäevaste tibude ja haudemunade saadetist ei saadetaks neist tsoonidest teistesse liikmesriikidesse ega kolmandatesse riikidesse.

(8)

Seepärast tuleks käesolevas otsuses kindlaks määrata Itaalia kaitse- ja järelevalvetsoonid, kus kohaldatakse otsuses 2005/94/EÜ sätestatud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, ning kehtestada kõnealuse piirkondadeks jaotamise kestus.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,