25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/1

(1)

Riskikapitali abil rahastatakse ettevõtjaid, kes on üldiselt väga väikesed ja äritegevuse algetapis ning kes omavad tugevat kasvu- ja laienemispotentsiaali. Lisaks pakuvad riskikapitalifondid ettevõtjatele väärtuslikke eksperditeadmisi ja oskusteavet, ärikontakte, suurendavad kaubamärgi väärtust ja annavad strateegilist nõu. Riskikapitalifondid stimuleerivad nendele ettevõtjatele rahastamise võimaldamise ja nõu andmisega majanduskasvu, aitavad luua töökohti ja kaasata kapitali, toetavad innovatiivsete ettevõtjate asutamist ja laienemist, suurendavad nende investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning edendavad ettevõtlust, uuendustegevust ja konkurentsivõimet kooskõlas komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi strateegia „Euroopa 2020”) eesmärkidega ning liikmesriikide pikaajaliste probleemide, nagu Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi 2012. aasta märtsi aruandes „Global Trends 2030 – citizens in an interconnected and polycentric world” kindlaks tehtud probleemide kontekstis.

(2)

On vaja kehtestada ühine eeskirjade raamistik seoses nimetuse „EuVECA” kasutamisega kvalifitseeruvate riskikapitalifondide puhul, eelkõige seoses selle nimetuse all tegutsevate fondide portfelli struktuuri, nende aktsepteeritavate investeerimisobjektide ja investeerimisvahenditega, mida nad võivad kasutada, ning selliste investorite kategooriatega, kes võivad neisse fondidesse investeerida liidu ühtsete eeskirjade alusel. Ühise raamistiku puudumisel on oht, et liikmesriigid võtavad riikide tasandil lahknevaid meetmeid, mis avaldab otsest negatiivset mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja takistab seda, kuna liidu piires tegutseda soovivate riskikapitalifondide suhtes kehtiksid eri liikmesriikides eri eeskirjad. Peale selle võivad lahknevad kvaliteedinõuded portfelli struktuuri, investeerimisobjektide ja aktsepteeritavate investorite kohta põhjustada investorite eri tasemel kaitse ning tekitada segadust kvalifitseeruva riskikapitalifondiga seonduva investeerimisettepaneku osas. Lisaks peaksid investorid suutma võrrelda eri kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investeerimisettepanekuid. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide tarvis on vaja kõrvaldada olulised tõkked piiriüleselt kapitali kaasamiselt, vältida konkurentsimoonutusi nende fondide vahel ning hoida ära võimalike lisatõkete tekkimine kaubanduses ja olulised konkurentsimoonutused tulevikus. Seega on käesoleva määruse puhul sobiv õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikkel 114, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(3)

On vaja võtta vastu määrus, millega kehtestada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes kohaldatavad ühtsed eeskirjad ning selliste fondivalitsejate vastavad kohustused kõigis liikmesriikides, kes soovivad kaasata kapitali kogu liidus nimetuse „EuVECA” all. Nende nõuetega peaks olema tagatud riskikapitalifondidesse investeerida soovivate investorite usaldus.

(4)

Nimetuse „EuVECA” kasutamise kvaliteedinõuete kindlaksmääramine määruse vormis tagab nende nõuete vahetu kohaldatavuse selliste ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes kaasavad rahalisi vahendeid seda nimetust kasutades. See tagab samuti nimetuse kasutamise ühtsed tingimused, hoides ära liikmesriikide nõuete lahknemise direktiivi ülevõtmise tulemusena. Seda nimetust kasutavate ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu liidus, mis parandab ka investorite usaldust. Käesolev määrus vähendab regulatiivset keerukust ning liikmesriikides riskikapitalifonde reguleerivate sageli lahknevate eeskirjade täitmise kulu fondivalitsejate jaoks, ning eriti nende jaoks, kes soovivad kapitali kaasata piiriüleselt. See aitab samuti kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(5)

Nagu komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatises „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks” on märgitud, pidi komisjon piiriüleste riskikapitaliinvesteeringute maksustamisega seotud tõkete analüüsi 2012. aastal lõpule viima, et esitada 2013. aastal lahendused, mille eesmärk on tõkete kõrvaldamine, hoides samal ajal ära maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise.

(6)

Kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde peaks olema võimalik valitseda väliselt või sisemiselt. Kui kvalifitseeruvat riskikapitalifondi valitsetakse sisemiselt, on fond ühtlasi ka fondivalitseja ja peaks seetõttu vastama kõigile käesolevas määruses fondivalitsejatele kehtestatud asjaomastele nõuetele ning olema registreeritud kooskõlas käesoleva määrusega. Kvalifitseeruval riskikapitalifondil, mida valitsetakse sisemiselt, ei tohiks aga olla lubatud tegutseda mõne teise ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofondi) välise valitsejana.

(7)

Käesoleva määruse ning ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade vahelise seose selgitamiseks on vaja ette näha, et käesolevat määrust kohaldatakse üksnes ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, välja arvatud eurofondid, mis jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (4) kohaldamisalasse, kui nad on asutatud liidus ja registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivile 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, (5) tingimusel et need fondivalitsejad valitsevad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle. Sellegipoolest tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide välistel valitsejatel, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele, lubada valitseda ka eurofonde, kui selleks on luba direktiivi 2009/65/EÜ alusel.

(8)

Lisaks kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kelle valitsetavate varade kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist. Künnise arvutamine käesoleva määruse tähenduses toimub samamoodi nagu direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise puhul.

(9)

Sellegipoolest peaks nendel riskikapitalifondi valitsejatel, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel ning kelle fondi vara kogumaht edaspidi ületab direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kellel seetõttu tekib vastavalt sama direktiivi artiklile 6 kohustus saada päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusluba, olema võimalik jätkata nimetuse „EuVECA” kasutamist seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute turustamisega liidus, tingimusel et nad täidavad nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ja et nad ka edaspidi järgivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osas alati teatavaid käesolevas määruses täpsustatud nimetuse „EuVECA” kasutamise nõudeid. See kehtib nii olemasolevate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide kui ka pärast künnise ületamist moodustatud või asutatud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes.

(10)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada, kui ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejad ei soovi kasutada nimetust „EuVECA”. Sellistel juhtudel tuleks jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke eeskirju ning liidu õiguse asjaomaseid üldnorme.

(11)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide ühtsed eeskirjad, eelkõige selliseid kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid käsitlevad eeskirjad, millesse kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on lubatud investeerida, ning investeerimiseks kasutatavate instrumentide eeskirjad. See on vajalik selleks, et oleks võimalik selgelt eristada kvalifitseeruvat riskikapitalifondi alternatiivsetest investeerimisfondidest, mis rakendavad vähem spetsialiseerunud investeerimisstrateegiaid, nagu väljaostud või spekulatiivsed investeeringud kinnisvarasse, mille edendamine ei ole käesoleva määruse eesmärk.

(12)

Kooskõlas eesmärgiga täpselt piiritleda ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad, mis tuleb hõlmata käesoleva määrusega, ning tagamaks, et keskendutakse kapitali võimaldamisele väikestele ettevõtjatele, kes on oma äritegevuse algetapis, tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondidena käsitada fonde, mis kavatsevad investeerida vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast sellistesse ettevõtjatesse. Kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel ei tohiks olla lubatud investeerida rohkem kui 30 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muusse varasse kui kvalifitseeruvatesse investeeringutesse. See tähendab, et samal ajal kui mittekvalifitseeruvate investeeringute maksimaalne piirmäär ei tohi kunagi ületada 30 % künnist, peaks 70 % künnis olema kvalifitseeruva riskikapitalifondi kogu tegutsemisaja jooksul reserveeritud kvalifitseeruvate investeeringute jaoks. Need künnised tuleks arvutada investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist. Määruses tuleks sätestada künniste arvutamiseks vajalikud üksikasjad.

(13)

Käesoleva määruse eesmärk on toetada liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) kasvu ja uuendustegevust. Investeeringud kolmandas riigis asutatud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse võivad tuua kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse rohkem kapitali ja on seega liidu VKE-dele kasulikud. Käesolev määrus ei tohiks aga mingil juhul soodustada sellistesse portfelliettevõtjatesse tehtud investeeringuid, mis on asutatud kolmandates riikides, mida iseloomustab asjakohase koostöökorra puudumine kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste vahel ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid kavatsetakse turustada, või puudulik teabevahetus maksustamise valdkonnas.

(14)

Et kvalifitseeruv riskikapitalifond võiks kasutada käesoleva määrusega kehtestatud nimetust „EuVECA”, peaks see esiteks olema moodustatud või asutatud liidus. Komisjon peaks kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast vaatama läbi piirangu, mille kohaselt võib nimetust „EuVECA” kasutada üksnes liidus moodustatud või asutatud fondide puhul, ning võtma seejuures arvesse kogemusi, mis on omandatud komisjoni selle soovituse kohaldamisel, milles käsitletakse meetmeid, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid.

(15)

Riskikapitalifondi valitseja peaks fondi tegutsemisaja jooksul suutma kaasata täiendavaid kapitalikohustusi. Selliseid täiendavaid kapitalikohustusi kvalifitseeruva riskikapitalifondi tegutsemisaja jooksul tuleks võtta arvesse, kui kaalutakse järgmist investeeringut muusse kui kvalifitseeruvasse varasse. Täiendavad kapitalikohustused peaksid olema lubatud vastavalt kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas kehtestatud kriteeriumidele ja tingimustele.

(16)

Kvalifitseeruvad investeeringud peaksid olema omakapitaliinstrumentide või kvaasiomakapitali instrumentide vormis. Kvaasiomakapitali instrumendid hõlmavad sellist tüüpi finantsinstrumente, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud. Sellised instrumendid hõlmavad mitmesuguseid finantsinstrumente, näiteks allutatud laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad ja optsioonivõlakirjad. Võimaliku täiendusena – kuid mitte asendusena – omakapitaliinstrumentidele ja kvaasiomakapitali instrumentidele tuleks lubada tagatisega või tagatiseta laene, nt kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt antav sildfinantseering sellisele kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale, milles kvalifitseeruv riskikapitalifond juba omab kvalifitseeruvaid investeeringuid, tingimusel et sellisteks laenudeks ei kasutata rohkem kui 30 % kvalifitseeruva riskikapitalifondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast. Kajastamaks riskikapitaliturgude äritavasid, tuleks kvalifitseeruval riskikapitalifondil lubada peale selle osta kvalifitseeruva portfelliettevõtja olemasolevaid osakuid või aktsiaid selle ettevõtja senistelt osanikelt või aktsionäridelt. Lisaks tuleks võimalikult laiapõhjaliselt vahendite kaasamise võimaluste tagamiseks lubada investeeringuid teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse. Vältimaks investeeringute lahjendamist kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse, tuleks kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel lubada investeerida teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse ainult siis, kui need kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse.

(17)

Riskikapitalifondide põhitegevus on esmaste investeeringute kaudu rahastada VKEsid. Riskikapitalifondid ei tohiks osaleda süsteemselt tähtsate pankade tegevuses väljaspool tavapärast usaldatavusnõuete õigusraamistikku (nn varipangandus) ega järgida börsivälistesse ettevõtetesse investeerimise tüüpilisi strateegiaid, nagu finantsvõimendusega väljaostud.

(18)

Kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” on käesoleva määruse eesmärk edendada riskikapitaliinvesteeringuid innovatiivsetesse VKEdesse, mis on reaalmajanduse nurgakivid. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, finantsvaldusettevõtjad ja segavaldusettevõtjad tuleks seetõttu jätta välja kvalifitseeruva portfelliettevõtja määratlusest käesoleva määruse tähenduses.

(19)

Selleks et sisse seada oluline kaitsemeede, mille alusel eristada käesoleva määruse kohaselt kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde nende alternatiivsete investeerimisfondide laiemast kategooriast, kes kauplevad emiteeritud väärtpaberitega järelturgudel, on vaja eeskirjad kehtestada selliselt, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid investeeriksid esmajärjekorras otse emiteeritud instrumentidesse.

(20)

Selleks et võimaldada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatele oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investeeringute tegemisel ja likviidsuse haldamisel teatavat paindlikkust, tuleks lubada kauplemist, näiteks mittekvalifitseeruvate portfelliettevõtjate aktsiate või osakutega, või mittekvalifitseeruvate investeeringute soetamist, kuni maksimaalse künnise 30 % ulatuses kapitali sissemaksete ja sissenõudmata kapitali kogusummast.

(21)

Selleks et tagada nimetuse „EuVECA” usaldusväärsus ja kerge äratuntavus investorite jaoks kogu liidus, peaksid nimetust „EuVECA” kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisel kogu liidus saama kasutada üksnes need kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kes täidavad käesolevas määruses sätestatud ühtseid kvaliteedikriteeriumeid.

(22)

Tagamaks, et kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on selgesti eristatav ja tuvastatav profiil, mis vastab nende eesmärgile, tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad portfelli struktuuri ja investeerimistehnikate kohta, mida sellised fondid võivad kasutada.

(23)

Tagamaks, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei aita kaasa süsteemsete riskide tekkele ning et sellised fondid keskenduksid oma investeerimistegevuses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate toetamisele, ei tohiks fondi tasandil finantsvõimendus olla lubatud. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatel peaks olema lubatud võtta laenu, emiteerida võlakohustusi või anda kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil tagatisi üksnes tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega ega suurenda seega fondi riskipositsiooni üle märgitud kapitali. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite rahalised ettemaksed, mis on täielikult kaetud nende investorite kapitalikohustustega, ei suurenda kvalifitseeruvate riskikapitalifondide riskipositsiooni ning seetõttu peaksid need olema lubatud. Samuti tuleks selleks, et fond saaks katta erakordsed likviidsusvajadused, mis võivad tekkida investoritelt märgitud kapitali sissenõudmise ja selle tegelikult arvele laekumise vahelisel ajal, lubada lühiajalist laenamist, tingimusel et sellise laenu kogusumma ei ületa fondi sissenõudmata märgitud kapitali.

(24)

Tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse ainult investoritele, kellel on kogemused, teadmised ja asjatundlikkus teha oma investeerimisotsuseid ise ning nõuetekohaselt hinnata riske, mida need fondid endas kätkevad, ning selleks, et investorid ei kaotaks usaldust kvalifitseeruvate riskikapitalifondide vastu, tuleks sätestada konkreetsed kaitsemeetmed. Seepärast tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustada üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid või keda võib käsitada kutseliste klientidena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (6). Piisavalt laia kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite baasi olemasoluks oleks samuti soovitatav, et kvalifitseeruvatele riskikapitalifondidele oleks juurdepääs ka teatavatel teistel investoritel, sealhulgas varakatel üksikisikutel. Kõnealuste teiste investorite jaoks tuleks siiski sätestada konkreetsed kaitsemeetmed tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on selliste investeeringute tegemiseks asjakohane profiil. Nende kaitsemeetmetega välistatakse turustamine perioodiliste säästuplaanide kasutamise kaudu. Lisaks tuleks kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemisega seotud juhtidele, direktoritele ja töötajatele võimaldada investeerimist kvalifitseeruvasse riskikapitalifondi, mida nad valitsevad, sest sellistel isikutel on piisavalt teadmisi, et osaleda riskikapitali investeeringutes.

(25)

Tagamaks, et nimetust „EuVECA” kasutavad üksnes need kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kelle käitumine turul vastab ühtsetele kvaliteedikriteeriumidele, tuleks kehtestada eeskirjad selliste fondivalitsejate äritegevuse ning fondivalitsejate ja nende investorite suhete kohta. Samal põhjusel tuleks kehtestada ühtsed tingimused huvide konfliktide käsitlemiseks kõnealuste fondivalitsejate poolt. Nende eeskirjade ja tingimustega tuleks samuti nõuda, et fondivalitseja on huvide konflikti nõuetekohase käsitlemise tagamiseks sisse seadnud vajaliku organisatsioonilise ja halduskorra.

(26)

Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kavatseb delegeerida ülesandeid kolmandatele isikutele, ei tohiks ülesannete selline delegeerimine kolmandatele isikutele mõjutada fondivalitseja vastutust riskikapitalifondi ja selle investorite ees. Enamgi veel, fondivalitseja ei tohiks ülesandeid delegeerida sellisel määral, et teda ei saa enam pidada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejaks ja ta muutub fiktiivseks äriühinguks. Fondivalitseja peaks jääma alati vastutavaks delegeeritud ülesannete nõuetekohase täitmise ja käesoleva määrusega vastavuse tagamise eest. Ülesannete delegeerimine ei tohiks vähendada fondivalitseja järelevalve tõhusust ning eelkõige ei tohiks see takistada fondivalitseja tegutsemist ega fondi valitsemist investorite parimates huvides.

(27)

Selleks et tagada nimetuse „EuVECA” usaldusväärsus, tuleks kehtestada ka kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja töökorralduse kvaliteedikriteeriumid. Seepärast tuleks kehtestada ühtsed ja proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid tehnilisi ja inimressursse.

(28)

Selleks et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide nõuetekohane valitsemine ja fondivalitsejate suutlikkus katta nende tegevusest põhjustatud võimalikke riske, tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatele sätestada ühtsed ja proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid omavahendeid. Sellised omavahendid peaksid olema piisavalt suured, et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide järjepidevus ja nõuetekohane valitsemine.

(29)

Investorite kaitse eesmärgil on vaja tagada kvalifitseeruva riskikapitalifondi varade nõuetekohane hindamine. Seepärast peaksid kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimused või põhikiri sisaldama sätteid varade väärtuse hindamise kohta. See peaks tagama väärtuse hindamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

(30)

Tagamaks, et nimetust „EuVECA” kasutavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad annavad oma tegevusest piisavalt aru, tuleks kehtestada aastaaruannete esitamise ühtsed eeskirjad.

(31)

Nimetuse „EuVECA” usaldusväärsuse tagamiseks investorite silmis on vajalik, et seda kasutavad üksnes kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad, kes on oma investeerimispoliitikas ja investeerimise eesmärkides täielikult läbipaistvad. Seepärast tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad teabe avaldamise nõuete kohta, mida fondivalitsejal on kohustus täita suhetes fondi investoritega. Eelkõige peaks olemas olema lepingueelne teabe avaldamise kohustus seoses kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide, kasutatavate investeerimisinstrumentide ning teabega kulude ning seonduvate maksude kohta, samuti seoses kvalifitseeruva fondi kavandatud investeerimisriski ja tootluse profiiliga. Läbipaistvuse kõrge taseme saavutamiseks peaksid teabe avaldamise nõuded sisaldama ka teavet fondivalitseja tasu arvutamise kohta.

(32)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühtsete nõuete täitmise üle tõhus järelevalve, peaks päritoluliikmesriigi pädev asutus teostama järelevalvet selle üle, kas kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab käesolevas määruses sätestatud ühtseid nõudeid. Selleks peaks fondivalitseja, kes kavatseb turustada oma kvalifitseeruvate fondide osakuid või aktsiaid nimetuse „EuVECA” all, teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust sellisest kavatsusest. Pädev asutus peaks registreerima kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja siis, kui kogu vajalik teave on esitatud ja kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks on olemas sobiv kord. Registreerimine peaks kehtima kogu liidus.

(33)

Selleks et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute tõhus piiriülene turustamine, peaks fondivalitseja registreerimine toimuma võimalikult kiiresti.

(34)

Kuigi fondide asjakohase kasutamise tagamiseks on käesolevas määruses olemas kaitsemeetmed, peaksid järelevalveasutused hoolikalt jälgima, et neist kaitsemeetmetest ka kinni peetakse.

(35)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad olukordade kohta, kui päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele edastatud teavet on vaja ajakohastada.

(36)

Käesoleva määruse nõuete täitmise tõhusaks järelevalveks tuleks samuti kehtestada pädevate järelevalveasutuste vahelise piiriülese teavitamise protsess, mille algatab kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registreerimine päritoluliikmesriigis.

(37)

Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise läbipaistvate tingimuste säilitamiseks kogu liidus tuleks anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (7) asutatud Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) ülesanne pidada kõigi käesoleva määruse kohaselt registreeritud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate ja nende valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide keskandmebaasi.

(38)

Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on sõnaselge ja tõendatav põhjus arvata, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, peaks ta sellest kohe teatama päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, mis peaks võtma asjakohased meetmed.

(39)

Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja jätkab tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määrusega, hoolimata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest või kuna päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, peaks vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist olema võimalik võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, muu hulgas takistada asjaomasel fondivalitsejal oma riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil turustada.

(40)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide üle tõhusa järelevalve tagamiseks sisaldab käesolev määrus selliste järelevalvevolituste loetelu, mis pädevatel asutustel peavad olema.

(41)

Selleks et tagada õigusnormide nõuetekohane rakendamine, sisaldab käesolev määrus halduskaristusi ja muid meetmeid juhuks, kui rikutakse käesoleva määruse põhisätteid, milleks on portfelli struktuuri eeskirjad, kaitsemeetmed seoses aktsepteeritavate investorite kindlakstegemisega ja eeskirjad selle kohta, et nimetust „EuVECA” võivad kasutada üksnes kooskõlas käesoleva määrusega registreeritud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad. Põhisätete rikkumisega peaks asjakohasel juhul kaasnema nimetuse kasutamise keeld ja kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registrist kustutamine.

(42)

Järelevalvealast teavet tuleks vahetada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahel.

(43)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise üle järelevalvet teostavate üksuste vaheliseks tõhusaks õigusalaseks koostööks on vaja, et ametisaladuse kõrget taset nõutakse kõigilt asjaomastelt liikmesriikide ametiasutustelt ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt.

(44)

Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selliste huvide konflikti liikide kohta, mida kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad peavad vältima, ning sellega seoses võetavate meetmete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(45)

Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ning järelevalve kõrge taseme kogu liidus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(46)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks teha ülesandeks koostada käesolevas määruses osutatud teavitamise vormi tarvis rakenduslikud tehnilised standardid.

(47)

Komisjon peaks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast nelja aasta jooksul käesoleva määruse läbi vaatama, et anda hinnang riskikapitalituru arengule. Läbivaatamine peaks hõlmama üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimise ning nende kohaldamisel saadud kogemuste kohta. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(48)

Peale selle peaks komisjon alustama nelja aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast käesoleva määruse ning ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade, eelkõige direktiivi 2011/61/EL koostoime läbivaatamist. Läbivaatamise käigus tuleks eelkõige käsitleda käesoleva määruse kohaldamisala ning anda hinnang sellele, kas on vajalik seda laiendada, et võimaldada suuremate alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel kasutada nimetust „EuVECA”. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(49)

Nimetatud läbivaatamise käigus tuleks komisjonil anda hinnang tõkete kohta, mis võivad olla takistanud fondide kasutuselevõttu investorite poolt, sh usaldatavuse järelevalvet käsitlevate muude eeskirjade mõju kohta institutsioonilistele investoritele. Lisaks peaks komisjon koguma andmeid, et hinnata nimetuse „EuVECA” panust muudesse liidu programmidesse, nagu „Horisont 2020”, mille eesmärk on samuti toetada innovatsiooni liidus.

(50)

Pidades silmas komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit” ja komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks” on oluline kogu liidu ulatuses tagada riskikapitalituru toetamiseks kasutatavate avalike kavade tõhusus ning kooskõlastatus ja vastastikune sidusus liidu eri poliitikate vahel, mille eesmärk on innovatsiooni soodustamine, sh konkurentsi- ja teaduspoliitika vahel. Liidu innovatsiooni- ja majanduskasvupoliitika keskmes on keskkonnahoidlik tehnoloogia, arvestades liidu eesmärki olla aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu ning energia- ja ressursitõhususe alal maailmas juhtpositsioonil, sh seoses VKEde rahastamisega. Käesoleva määruse läbivaatamisel peaks komisjon hindama selle mõju nimetatud eesmärgi saavutamisele.

(51)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks hindama oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad tema volituste ja ülesannete ülevõtmisest vastavalt käesolevale määrusele, ning esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

(52)

Euroopa Investeerimisfond (EIF) investeerib muu hulgas riskikapitalifondidesse üle liidu. Käesolevas määruses sisalduvad meetmed, mis võimaldavad lihtsamalt identifitseerida riskikapitalifonde kindlaksmääratud ühiste joonte alusel, peaksid muutma EIFi jaoks kergemaks käesoleva määruse kohaste riskikapitalifondide identifitseerimise võimalike investeerimisobjektidena. Seetõttu tuleks julgustada EIFi investeerima kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse.

(53)

Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas era- ja perekonnaelu austamine (artikkel 7) ja ettevõtlusvabadus (artikkel 16).

(54)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (9) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

(55)

Käesolev määrus ei tohiks piirata riigiabi eeskirjade kohaldamist kvalifitseeruva riskikapitalifondi suhtes.

(56)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise suhtes ühtsete nõuete kohaldamine ning kehtestada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate lihtne registreerimissüsteem, mis soodustab kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamist kogu liidus, võttes seejuures täielikult arvesse vajadust tagada tasakaal nimetuse „EuVECA” kasutamisega seotud ohutuse ja usaldusväärsuse ning riskikapitalituru tõhusa toimimise ja eri sidusrühmade jaoks tekkivate kulude vahel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast, arvestades nende ulatust ja mõju, on nimetatud eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

nende valitsetava vara kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist;

b)

nad on asutatud liidus;

c)

nad peavad end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a ning

d)

nad haldavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle.

a)

täidavad direktiivi 2011/61/EL nõudeid ning

b)

ka edaspidi järgivad käesoleva määruse artiklite 3 ja 5 ning artikli 13 lõike 1 punktide c ja i sätteid.

i)

kavatseb investeerida vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast varasse, mis on kvalifitseeruvad investeeringud, arvutatuna investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist, ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas;

ii)

ei kasuta kunagi rohkem kui 30 % fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muude kui kvalifitseeruvate investeeringute jaoks, arvutatuna investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist;

iii)

on moodustatud või asutatud liikmesriigi territooriumil;

i)

kes kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt investeeringu tegemise ajal:

ii)

kes ei ole ise ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja;

iii)

kes ei ole ise vähemalt üks järgmistest:

iv)

kes on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, tingimusel et see kolmas riik:

i)

omakapitaliinstrument või kvaasiomakapitali instrument, mille on emiteerinud

ii)

tagatisega või tagatiseta laenud kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt sellisele kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale, milles kvalifitseeruv riskikapitalifond juba omab kvalifitseeruvaid investeeringuid, tingimusel et sellisteks laenudeks ei kasutata rohkem kui 30 % kvalifitseeruva riskikapitalifondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast;

iii)

kvalifitseeruva portfelliettevõtja aktsiad või osakud, mis on omandatud selle ettevõtja olemasolevatelt aktsionäridelt või osanikelt;

iv)

ühe või mitme muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi aktsiad või osakud, tingimusel et need kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse;

a)

võtavad kohustuse investeerida vähemalt 100 000 eurot ning

b)

kinnitavad kirjalikult investeerimise kohustuse võtmiseks sõlmitavast lepingust eraldi dokumendis, et nad on teadlikud kavandatud siduva kohustuse või investeeringuga seonduvatest riskidest.

a)

tegutsema äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega;

b)

kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, mille puhul on piisavalt alust arvata, et need võivad mõjutada investorite ja kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate huve;

c)

tegutsema enda valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide, nende investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides;

d)

olema väga hoolsad, kui nad valivad, millistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeeringuid teevad, ning nende pideval jälgimisel;

e)

omama piisavaid teadmisi ja saama aru kvalifitseeruvatest portfelliettevõtjatest, millesse nad investeerivad;

f)

kohtlema investoreid õiglaselt;

g)

tagama, et investoreid koheldakse võrdselt, välja arvatud juhul, kui eeliskohtlemine on ette nähtud kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas.

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, fondivalitseja äritegevust tegelikult juhtivate isikute, seda fondivalitsejat otse või kaudselt kontrollivate või fondivalitseja poolt kontrollitavate töötajate või isikute ning kõnealuse fondivalitseja poolt valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite vahel;

b)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite ning mõne teise, sama fondivalitseja poolt valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle teise kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite vahel;

c)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite ning mõne teise, sama fondivalitseja poolt valitsetava, ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja või eurofondi või nende investorite vahel.

a)

käesoleva artikli lõikes 2 osutatud huvide konflikti liigid;

b)

meetmed, mida kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad peavad võtma seoses struktuuri ning organisatsiooniliste ja haldusprotseduuridega, et tuvastada, ära hoida, juhtida, jälgida ja avalikustada huvide konflikte.

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja kõigi teiste selliste teenuseosutajate andmed, kellel on temaga lepinguline suhe seoses kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemisega, ning tema ülesannete kirjeldus;

b)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja omavahendite summa ning üksikasjalik avaldus selle kohta, miks ta peab seda summat piisavaks oma kvalifitseeruva riskikapitalifondi nõuetekohaseks valitsemiseks vajalike tehniliste ja inimressursside seisukohast;

c)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide kirjeldus, märkides muuhulgas ära:

d)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi riskiprofiili ning selliste varadega seotud riskide kirjeldus, millesse fond võib investeerida, või investeerimistehnikad, mida võidakse kasutada;

e)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi väärtuse hindamise korra ja varade väärtuse hindamise metoodika kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vara väärtuse määramisel kasutatavad meetodid;

f)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tasu arvutamise kirjeldus;

g)

kõigi asjakohaste kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa;

h)

olemasolu korral kvalifitseeruva riskikapitalifondi varasemad finantstulemused;

i)

ettevõtluse tugiteenused ja muud tugitegevused, mida kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja osutab või korraldab kolmandate isikute kaudu, et soodustada selliste kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate arengut, laienemist või mõnda muud tegevuse aspekti, millesse kvalifitseeruv riskikapitalifond investeerib, või kui selliseid teenuseid või tegevusi ei pakuta, siis selle asjaolu selgitus;

j)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia või -poliitika või mõlema muutmise korra kirjeldus.

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemisega seotud äritegevust tegelikult juhtivate isikute andmed;

b)

nende kvalifitseeruvate riskikapitalifondide andmed, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad;

c)

teave II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta;

d)

nende liikmesriikide loetelu, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kavatseb kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada;

e)

nende liikmesriikide loetelu, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja on moodustanud või asutanud või kavatseb moodustada või asutada kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde.

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemist tegelikult juhtivad isikud on piisavalt hea mainega ning kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja investeerimisstrateegiates piisavalt kogenud;

b)

lõikes 1 nõutav teave on täielik;

c)

lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud kord kindlustab II peatüki nõuete täitmise;

d)

käesoleva artikli lõike 1 punkti e kohaselt teatatud loetelust nähtub, et kõik kvalifitseeruvad riskikapitalifondid on moodustatud või asutatud vastavalt artikli 3 punkti b alapunktile iii.

a)

uue kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid või

b)

olemasoleva kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mida ei ole märgitud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud loetelus.

a)

nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;

b)

nõuda kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejalt teabe viivitamata esitamist;

c)

nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tegevusega või kvalifitseeruva riskikapitalifondiga;

d)

teha kohapealseid etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

e)

võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab jätkuvalt käesolevat määrust;

f)

anda korraldus, millega tagatakse, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab käesolevat määrust ning hoidub kordamast käitumist, mis võib põhjustada käesoleva määruse rikkumist.

a)

ei täida portfelli struktuurile kohaldatavaid nõudeid, rikkudes artiklit 5;

b)

turustab kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid mitteaktsepteeritavatele investoritele, rikkudes artiklit 6;

c)

kasutab nimetust „EuVECA”, ent ei ole registreeritud kooskõlas artikliga 14;

d)

kasutab nimetust „EuVECA” selliste fondide osakute või aktsiate turustamiseks, mis ei ole moodustatud või asutatud artikli 3 punkti b alapunkti iii kohaselt;

e)

on saanud registreerimise valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal teel, rikkudes artiklit 14;

f)

ei tegutse äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse või hoolsusega, rikkudes artikli 7 punkti a;

g)

ei kohalda asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, rikkudes artikli 7 punkti b;

h)

jätab korduvalt täitmata aastaaruande esitamise nõuded, mis on sätestatud artiklis 12;

i)

jätab korduvalt täitmata investorite teavitamise nõude, mis on sätestatud artiklis 13.

a)

tagab, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab artikleid 5 ja 6, artikli 7 punkte a ja b ning artikleid 12, 13 ja 14;

b)

keelab nimetuse „EuVECA” kasutamise ja kustutab asjaomase kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registrist.

a)

mil määral on kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad kasutanud eri liikmesriikides siseriiklikult või piiriüleselt nimetust „EuVECA”;

b)

kvalifitseeruvate riskikapitalifondide tehtud investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus;

c)

artikli 13 kohaste teabenõuete asjakohasus, eriti see, kas need on piisavad, et võimaldada investoritel teha teadlik investeerimisotsus;

d)

erinevate kvalifitseeruvate investeeringute kasutamine kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate poolt ning eelkõige, kas on vaja kvalifitseeruvate investeeringute mõistet käesolevas määruses kohandada;

e)

võimalus laiendada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamist jaeinvestoritele;

f)

liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt kehtestatud halduskaristuste ja muude meetmete tõhusus, proportsionaalsus ja kohaldamine;

g)

käesoleva määruse mõju riskikapitaliturule;

h)

kolmandas riigis asutatud riskikapitalifondide puhul nimetuse „EuVECA” kasutamise lubamise võimalikkus, võttes arvesse kogemusi niisuguse soovituse kohaldamisel, mille komisjon on esitanud meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid;

i)

käesoleva määruse depositooriumit käsitlevate eeskirjadega täiendamise asjakohasus;

j)

selliste tõkete hindamine, mis võisid takistada investeeringuid nimetust „EuVECA” kasutavatesse fondidesse, sealhulgas muu usaldatavusnõudeid käsitleva liidu õiguse mõju kohta institutsioonilistele investoritele.

a)

punktide a–g, i ja j osas hiljemalt 22. juuliks 2017 ning

b)

punkti h osas hiljemalt 22. juuliks 2015.