EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32012R1255
Commission Regulation (EU) No 1255/2012 of 11 December 2012 amending Regulation (EC) No 1126/2008 adopting certain international accounting standards in accordance with Regulation (EC) No 1606/2002 of the European Parliament and of the Council as regards International Accounting Standard 12, International Financial Reporting Standards 1 and 13, and Interpretation 20 of the International Financial Reporting Interpretations Committee Text with EEA relevance
Komisjoni määrus (EL) nr 1255/2012, 11. detsember 2012 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 12, rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 1 ja 13 ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendusega 20 EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni määrus (EL) nr 1255/2012, 11. detsember 2012 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 12, rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 1 ja 13 ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendusega 20 EMPs kohaldatav tekst
ELT L 360, 29.12.2012, p. 78–144
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
No longer in force, Date of end of validity: 15/10/2023; mõjud tunnistatud kehtetuks 32023R1803
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Modifies | 32008R1126 | Väljajätmine | lisa Tekst | 01/01/2013 | |
Modifies | 32008R1126 | Lisamine | lisa Tekst | 01/01/2013 | |
Modifies | 32008R1126 | Asendamine | lisa Tekst | 01/01/2013 |
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Implicitly repealed by | 32023R1803 | 16/10/2023 |
29.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 360/78 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1255/2012,
11. detsember 2012,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 12, rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 1 ja 13 ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendusega 20
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (1), eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
(2) |
Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) avaldas 20. detsembril 2010 rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt – Oluline hüperinflatsioon ja kindlaksmääratud kuupäevade kõrvaldamine esmakordsete kasutuselevõtjate puhul muudatused (edaspidi „IFRS 1 muudatused” ning rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 12 Tulumaks – Edasilükkunud tulumaks: alusvara katmine (edaspidi „IAS 12 muudatused”). IFRS 1 muudatuste eesmärk on kehtestada uus erand IFRS 1 kohaldamisalast – (majandus)üksustel, kellele mõjub oluline hüperinflatsioon, on lubatud kasutada varade ja kohustiste soetusmaksumusena õiglast väärtust oma IFRS finantsseisundi algaruandes. Lisaks asendatakse kõnealuste muudatustega IFRS 1s viited kindlaksmääratud kuupäevadele viidetega üleminekukuupäevale. IAS 12s kirjeldatakse tulumaksu arvestust. IAS 12 muudatuste eesmärk on kehtestada erand IAS 12 mõõtmispõhimõttest vaidlustatava eelduse vormis, mille kohaselt kinnisvarainvesteeringu bilansiline (jääk)maksumus õiglases väärtuses kaetaks müügi kaudu ning (majandus)üksus peaks kasutama maksumäära, mida kohaldatakse alusvara müügi suhtes. |
(3) |
12. mail 2011 andis IASB välja IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine (edaspidi „IFRS 13”). IFRS 13ga kehtestatakse ühtne IFRSi raamistik õiglase väärtuse mõõtmiseks ja antakse põhjalikud suunised, kuidas mõõta nii finants- kui ka mittefinantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust. IFRS 13 kohaldatakse juhul, kui teise IFRSiga nõutakse või lubatakse õiglase väärtuse mõõtmist või õiglase väärtuse mõõtmiste kohta teabe avalikustamist. |
(4) |
19. oktoobril 2011 andis IASB välja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgenduse 20 Paljanduskulud pealmaakaevanduse tootmisetapis (edaspidi „IFRIC 20”). IFRIC 20 eesmärk on anda suuniseid tootmisel paljanduskulude kajastamise kohta varana ning paljandamisest tuleneva vara algse ja järgneva mõõtmise kohta, et vähendada erinevusi selles, kuidas (majandus)üksused kajastavad paljanduskulusid, mis on tekkinud pealmaakaevanduse tootmisetapis. |
(5) |
Käesoleva määrusega kiidetakse heaks IAS 12 muudatused, IFRS 1, IFRS 13, IFRIC 20 muudatused ja nendest tulenevad teiste standardite ja tõlgenduste muudatused. Kõnealused standardid ja olemasolevate standardite või tõlgenduste muudatused sisaldavad mõnesid viiteid IFRS 9-le, mida ei saa praegu kohaldada, kuna IFRS 9 ei ole liidus veel vastu võetud. Seepärast tuleks kõiki viiteid IFRS 9-le, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas, lugeda viidetena IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. Lisaks ei saa ühtegi käesoleva määruse lisast tulenevat IFRS 9 muudatust kohaldada. |
(6) |
Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et IAS 12 muudatused, IFRS 1 muudatused, samuti IFRS 13 ning IFRIC 20 vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele. |
(7) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta. |
(8) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:
(a) |
rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 12 Tulumaks muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas; |
(b) |
Standardite Tõlgendamise Alalise Komitee (SIC) tõlgendus 21 jäetakse välja vastavalt IAS 12 muudatustele, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas; |
(c) |
rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 1 Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite esmakordne rakendamine muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas; |
(d) |
IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine lisatakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas; |
(e) |
IFRS 1, IFRS 2, IFRS 3, IFRS 4, IFRS 5, IFRS 7, IAS 1, IAS 2, IAS 8, IAS 10, IAS 16, IAS 17, IAS 18, IAS 19, IAS 20, IAS 21, IAS 28, IAS 31, IAS 32, IAS 33, IAS 34, IAS 36, IAS 38, IAS 39, IAS 40, IAS 41, IFRIC 2, IFRIC 4, IFRIC 13, IFRIC 17 ja IFRIC 19 muudetakse vastavalt IFRS 13-le, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas; |
(f) |
IFRIC tõlgendus 20 Paljanduskulud pealmaakaevanduse tootmisetapis lisatakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas; |
(g) |
IFRS 1 muudetakse vastavalt IFRIC 20-le, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas; |
2. Kõiki viiteid IFRS 9-le, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas, tuleks lugeda viidetena IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.
3. Ühtegi käesoleva määruse lisast tulenevat IFRS 9 muudatust ei kohaldata.
Artikkel 2
1. Kõik ettevõtted kohaldavad artikli 1 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud muudatusi hiljemalt alates oma esimese pärast käesoleva määruse jõustumist algava majandusaasta alguskuupäevast.
2. Kõik ettevõtted kohaldavad IFRS 13, IFRIC 20 ja artikli 1 lõike 1 punktides d–g osutatud olulisi muudatusi hiljemalt alates 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algava majandusaasta alguskuupäevast.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. detsember 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.
LISA
RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID
IFRS 1 |
|
||
IAS 12 |
|
||
IFRS 13 |
|
||
IFRIC 20 |
|
„Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org”
IFRS 1
Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt muudatused
Paragrahvi 31B järele lisatakse pealkiri ja paragrahv 31C.
ESITAMINE JA AVALIKUSTAMINE
IFRSidele ülemineku selgitus
Tuletatud soetusmaksumuse kasutamine pärast olulist hüperinflatsiooni
31C |
Kui (majandus)üksus otsustab mõõta varasid ja kohustisi õiglases väärtuses ja kasutada seda õiglast väärtust soetusmaksumusena IFRS finantsseisundi algaruandes olulise hüperinflatsiooni tõttu (vt paragrahvid D26–D30), avalikustab (majandus)üksus esimestes IFRS finantsaruannetes selgituse, kuidas ja miks oli (majandus)üksusel selline arvestusvaluuta ja kuidas ja miks ta lõpetas selle arvestusvaluuta kasutamise, millel on mõlemad järgmised tunnused:
|
Lisa B
Teiste IFRSide tagasiulatuva rakendamise erandid
Paragrahv B2 muudetakse.
Rahaliste varade ja rahaliste kohustiste kajastamise lõpetamine
B2 |
Välja arvatud paragrahvis B3 lubatu suhtes rakendab esmakordne kasutuselevõtja IAS 39-s Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine toodud kajastamise lõpetamise nõudeid edasiulatuvalt IFRSidele ülemineku kuupäeval või hiljem tehtavate tehingute suhtes. Näiteks kui esmakordne kasutuselevõtja lõpetas mittetuletisinstrumentidest finantsvarade või -kohustiste kajastamise kooskõlas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP) enne IFRSidele ülemineku kuupäeva toimunud tehingu tulemusena, ei kajasta ta neid varasid ja kohustisi kooskõlas IFRSidega (v.a kui need vastavad kajastamiskriteeriumitele hilisema tehingu või sündmuse tulemusena). |
Lisa D
Vabastused muudest IFRSidest
Paragrahvid D1 ja D20 muudetakse.
D1 |
(Majandus)üksus võib valida ühe või mitu järgmist vabastust:
|
(Majandus)üksus ei rakenda neid vabastusi analoogia põhjal teiste objektidega.
Õiglase väärtuse mõõtmine finantsvarade või finantskohustiste esmasel kajastamisel
D20 |
Vaatamata paragrahvide 7 ja 9 nõuetele võib (majandus)üksus rakendada IAS 39 paragrahvi AG76 viimase lause ja paragrahvi AG76A nõudeid edasiulatuvalt IFRSidele ülemineku kuupäeval või hiljem tehtavate tehingute suhtes. |
Lisatakse pealkiri ning paragrahvid D26–D30.
Oluline hüperinflatsioon
D26 |
Kui (majandus)üksusel on arvestusvaluuta, mis oli või on hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta, määrab ta kindlaks, kas selle valuuta puhul esines enne IFRSidele ülemineku kuupäeva oluline hüperinflatsioon. Seda kohaldatakse (majandus)üksuste suhtes, kes võtavad IFRSid kasutusele esmakordselt, samuti (majandus)üksuste suhtes, kes on varem kasutanud IFRSe. |
D27 |
Hüperinflatiivse majanduskeskkonna valuuta hüperinflatsioon on oluline, kui sellel on mõlemad järgmised tunnused:
|
D28 |
(Majandus)üksuse arvestusvaluuta oluline hüperinflatsioon lõpeb arvestusvaluuta normaliseerumise kuupäeval. See on kuupäev, kui arvestusvaluutal ei ole enam kas ühte või mõlemat paragrahvis D27 sätestatud tunnust, või kui (majandus)üksuse arvestusvaluuta asendatakse ja võetakse kasutusele valuuta, mille hüperinflatsioon ei ole oluline. |
D29 |
Kui (majandus)üksus läheb IFRSidele üle arvestusvaluuta normaliseerumise kuupäeval või hiljem, võib (majandus)üksus otsustada mõõta kõiki enne arvestusvaluuta normaliseerumise kuupäeva hoitud varasid ja kohustisi õiglases väärtuses IFRSidele ülemineku kuupäeval. (Majandus)üksus võib kasutada seda õiglast väärtust nende varade ja kohustiste tuletatud soetusmaksumusena IFRSi finantsseisundi algaruandes. |
D30 |
Kui arvestusvaluuta normaliseerumise kuupäev jääb 12kuulise võrdlusperioodi sisse, võib võrdlusperiood olla lühem kui 12 kuud, eeldusel et selle lühema perioodi kohta on esitatud täielik finantsaruannete komplekt (nagu nõutud IAS 1 paragrahviga 10). |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
Lisatakse paragrahv 39H.
39H |
Oluline hüperinflatsioon ja kindlaksmääratud kuupäevade kõrvaldamine esmakordsete kasutuselevõtjate puhul (IFRS 1 muudatused), välja antud 2010. aasta detsembris, muudab paragrahve B2, D1 ja D20 ning lisab paragrahvid 31C ja D26–D30. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. juulil 2011 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. |
IFRS 9 MUUDATUSED
IFRS 9 Finantsinstrumendid (välja antud 2009. aasta novembris)
Paragrahv C2 muudetakse järgmiselt:
C2 |
Lisas B muudetakse paragrahve B1, B2 ja B5 järgmiselt:
|
Paragrahv C3 muudetakse ja paragrahv D20 lisatakse järgmiselt.
C3 |
Lisas D (vabastused muudest IFRSidest) muudetakse paragrahve D19 ja D20.
|
IFRS 9 Finantsinstrumendid (välja antud 2010. aasta oktoobris)
Paragrahve C2 ja C3 muudetakse järgmiselt:
Paragrahvis C2 muudetakse paragrahvi B2 muudatust järgmiselt:
B2 |
Välja arvatud paragrahvis B3 lubatu suhtes rakendab esmakordne kasutuselevõtja IFRS 9-s Finantsinstrumendid toodud kajastamise lõpetamise nõudeid edasiulatuvalt IFRSidele ülemineku kuupäeval või hiljem tehtavate tehingute suhtes. Näiteks kui esmakordne kasutuselevõtja lõpetas mittetuletisinstrumentidest finantsvarade või -kohustiste kajastamise kooskõlas eelmise raamatupidamistavaga (GAAP) enne IFRSidele ülemineku kuupäeva toimunud tehingu tulemusena, ei kajasta ta neid varasid ja kohustisi kooskõlas IFRSidega (v.a kui need vastavad kajastamiskriteeriumitele hilisema tehingu või sündmuse tulemusena). |
Paragrahvis C3 muudetakse paragrahvi D20 muudatust järgmiselt:
D20 |
Vaatamata paragrahvide 7 ja 9 nõuetele võib (majandus)üksus rakendada IFRS 9 paragrahvi B5.4.8 viimase lause ja paragrahvi B5.4.9 nõudeid edasiulatuvalt IFRSidele ülemineku kuupäeval või hiljem tehtavate tehingute suhtes. |
IAS 12 muudatused
Tulumaks
Paragrahv 52 nummerdatakse ümber paragrahviks 51A. Muudetakse paragrahvi 10 ja paragrahvile 51A järgnevad näited. Lisatakse paragrahvid 51B ja 51C ja järgnev näide ning paragrahvid 51D, 51E, 98 ja 99.
MÕISTED
Maksustamisbaas
10 |
Kui vara või kohustise maksustamisbaas ei ole kohe selge, tasub arvesse võtta käesoleva standardi põhiprintsiipi: (majandus)üksus kajastab, välja arvatud mõnel üksikul erandjuhul, edasilükkunud tulumaksu kohustist (vara), kui vara või kohustise bilansilise (jääk)maksumuse katmine või arveldamine suurendab (vähendab) tulevast tulumaksu võrreldes sellega, mis see oleks juhul kui bilansilise (jääk)maksumuse katmise või arveldamisega maksukohustusi ei kaasneks. Paragrahvile 51A järgnev näide C iseloomustab olukordi, mil tasub kõnealust põhiprintsiipi arvesse võtta, näiteks, kui vara või kohustise maksustamisbaas sõltub eeldatavast katmise või arveldamise viisist. |
MÕÕTMINE
51A |
Mõnes riigis võib see, mil viisil (majandus)üksus katab (arveldab) vara (kohustise) bilansilise (jääk)maksumuse, mõjutada kas üht või mõlemat järgmist asjaolu:
Sel juhul kasutab (majandus)üksus edasi lükkunud tulumaksu kohustiste ja edasi lükkunud tulumaksu varade mõõtmisel sellist maksumäära ja maksustamisbaasi, mis on kooskõlas katmise või arveldamise eeldatava viisiga. |
Näide A
Materiaalse põhivara objekti bilansiline (jääk)maksumus on 100 ja maksustamisbaas 60. Objekti müümisel rakendataks 20 % maksumäära ja muu tulu suhtes 30 % maksumäära.
Kui (majandus)üksus eeldab, et objekti enam ei kasutata ja et see müüakse maha, kajastab (majandus)üksus edasilükkunud tulumaksu kohustise 8 (20 % 40-st), kui aga (majandus)üksus eeldab, et objekt säilitatakse ja bilansiline (jääk)maksumus kaetakse kasutamise käigus, kajastab (majandus)üksus edasilükkunud tulumaksu kohustise 12 (30 % 40-st).
Näide B
Materiaalse põhivara objekt, mille soetusmaksumus on 100 ja bilansiline (jääk)maksumus on 80, hinnatakse ümber 150-le. Maksustamise eesmärgil vastavat korrigeerimist ei tehta. Kumulatiivne kulum maksustamise eesmärgil on 30 ja maksumäär on 30 %. Kui objekt müüakse maha soetusmaksumusest kallimalt, lisatakse maksustatavale tulule ka kumulatiivne maksukulum 30, kuid soetusmaksumust ületav müügitulu ei ole maksustatav.
Objekti maksustamisbaas on 70 ja eksisteerib maksustatav ajutine erinevus 80. Kui (majandus)üksus eeldab, et objekti bilansiline (jääk)maksumus kaetakse selle kasutamise käigus, tuleb genereerida maksustatavat tulu 150, kuid kulumit võib maha arvata ainult 70. Sel juhul eksisteerib edasilükkunud tulumaksu kohustis 24 (30 % 80-st). Kui (majandus)üksus loodab katta objekti bilansilise (jääk)maksumuse selle kohese müümise teel 150 suuruse tulu eest, arvutatakse edasilükkunud tulumaksu kohustis järgmiselt:
|
Maksustatav ajutine erinevus |
Maksumäär |
Edasi lükkunud tulumaksu kohustis |
Kumulatiivne maksukulum |
30 |
30 % |
9 |
Soetusmaksumust ületav müügitulu |
50 |
null |
— |
Kogusumma |
80 |
|
9 |
(Märkus: paragrahvi 61A kohaselt kajastatakse ümberhindamise tulemusena tekkinud täiendav edasilükkunud tulumaks muus koondkasumis.)
Näide C
Andmed on samad, mis näites B, välja arvatud see, et kui objekt müüakse soetusmaksumusest kõrgema hinna eest, kuulub kumulatiivne maksukulum maksustatava tulu alla (maksustatakse 30 % maksumääraga) ja müügitulu maksustatakse pärast inflatsiooniga korrigeeritud soetusmaksumuse (110) lahutamist 40 % maksumääraga.
Kui (majandus)üksus eeldab, et objekti bilansiline (jääk)maksumus kaetakse selle kasutamise käigus, tuleb genereerida maksustatavat tulu 150, kuid kulumit võib maha arvata ainult 70. Sellisel juhul on maksustamisbaas 70, maksustatav ajutine erinevus 80 ja edasilükkunud tulumaksu kohustis 24 (30 % 80-st), nagu ka näites B.
Kui (majandus)üksus kavatseb bilansilise (jääk)maksumuse katta objekti kohese müümise teel 150 eest, saab (majandus)üksus maha arvata indekseeritud soetusmaksumuse 110. Netotulu 40 maksustatakse 40 % maksumääraga. Lisaks kuulub maksustatava tulu alla kumulatiivne maksukulum 30, millele rakendub 30 % suurune maksumäär. Sellest tulenevalt on maksustamisbaas 80 (110 miinus 30), maksustatav ajutine erinevus on 70 ja edasilükkunud tulumaksu kohustis 25 (40 % 40-st pluss 30 % 30-st). Kui käesolevas näites ei selgunud maksustamisbaasi olemus, võib abiks olla paragrahvis 10 esitatud põhiprintsiip.
(Märkus: paragrahvi 61A kohaselt kajastatakse ümberhindamise tulemusena tekkinud täiendav edasilükkunud tulumaks otse muus koondkasumis.)
51B |
Kui edasilükkunud tulumaksu kohustis või edasilükkunud tulumaksu vara tuleneb mitteamortiseeritavast varast, mis on mõõdetud kasutades ISA 16 kohast ümberhindluse mudelit, siis edasilükkunud tulumaksu kohustise või edasilükkunud tulumaksu vara mõõtmine kajastab maksu, mis kaasneb mitteamortiseeritava vara bilansilise (jääk)maksumuse katmisega müümise teel, sõltumata selle vara bilansilise (jääk)maksumuse mõõtmise alusest. Järelikult, kui maksuseaduses on kindlaks määratud vara müügist tuleneva maksustatava summa suhtes rakendatav tulumaksumäär, mis erineb vara kasutamisest tuleneva maksustatava summa suhtes rakendatavast tulumaksumäärast, rakendatakse mitteamortiseeritava varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustise või vara mõõtmisel esimesena nimetatud maksumäära. |
51C |
Kui edasilükkunud tulumaksu kohustis või vara tuleneb kinnisvarainvesteeringust, mis on mõõdetud kasutades IAS 40-s esitatud õiglase väärtuse mudelit, siis on vaidlustatav eeldus, et kinnisvarainvesteeringu bilansiline (jääk)maksumus kaetakse müügi kaudu. Seega, kui eeldust ei vaidlustata, siis edasi lükkunud tulumaksu kohustise või edasilükkunud tulumaksu vara mõõtmine kajastab maksu, mis tekib, kui kinnisvarainvesteeringu bilansiline (jääk)maksumus kaetakse täielikult müügi kaudu. See eeldus vaidlustatakse juhul, kui kinnisvarainvesteering on amortiseeritav ning seda hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk on mitte müügi kaudu, vaid pigem aja jooksul tarbida ära sisuliselt kogu kinnisvarainvesteeringust tulenev majanduslik kasu. Kui eeldus vaidlustatakse, järgitakse paragrahvides 51 ja 51A esitatud nõudeid. |
Paragrahvi 51C illustreeriv näide
Kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumus on 100 ja õiglane väärtus on 150. Seda mõõdetakse kasutades IAS 40 kohast õiglase väärtuse mudelit. See koosneb maast, mille soetusmaksumus on 40 ja õiglane väärtus 60, ning hoonest, mille soetusmaksumus on 60 ja õiglane väärtus 90. Maa kasulik eluiga on piiramatu.
Hoone kumulatiivne kulum maksustamise eesmärgil on 30. Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse realiseerimata muutused ei mõjuta maksustatavat kasumit. Kui kinnisvarainvesteering müüakse soetusmaksumusest kallimalt, sisaldab maksustav kasum kumulatiivse maksukulumi 30 tühistamist ning see maksustatakse tavalise 30 % maksumääraga. Soetusmaksumust ületava müügitulu puhul on maksuseaduses täpsustatud, et vähem kui kaks aastat hoitud varade maksumäär on 25 % ning kaks aastat või kauem hoitud varade maksumäär on 20 %.
Kuna kinnisvarainvesteeringut mõõdetakse kasutades IAS 40-s esitatud õiglase väärtuse mudelit, siis on vaidlustatav eeldus, et (majandus)üksus katab kinnisavarainvesteeringu bilansilise (jääk)maksumuse täielikult müügi teel. Kui seda eeldust ei vaidlustata, siis edasilükkunud tulumaks kajastab maksu, mis kaasneb bilansilise (jääk)maksumuse katmisega täielikult müümise teel, isegi kui (majandus)üksus loodab enne müüki teenida kinnisvaralt renditulu.
Kui maa müüakse, on maa maksustamisbaas 40 ning maksustatav ajutine erinevus on 20 (60 – 40). Kui hoone müüakse, on hoone maksustamisbaas 30 (60 – 30) ning maksustatav ajutine erinevus on 60 (90 – 30). Seega on kinnisvarainvesteeringuga seotud kogu maksustatav ajutine erinevus 80 (20 + 60).
Vastavalt paragrahvile 47 on maksumäär määr, mida eeldatavasti rakendatakse kinnisvarainvesteeringu realiseerimise perioodil. Seega juhul, kui (majandus)üksus kavatseb kinnisvara müüa pärast seda, kui ta on seda rohkem kui kaks aastat hoidnud, arvutatakse kaasnev edasilükkunud tulumaksu kohustis järgmisel viisil:
|
Maksustatav ajutine erinevus |
Maksumäär |
Edasi lükkunud tulumaksu kohustis |
Kumulatiivne maksukulum |
30 |
30 % |
9 |
Soetusmaksumust ületav müügitulu |
50 |
20 % |
10 |
Kogusumma |
80 |
|
19 |
Kui (majandus)üksus kavatseb müüa kinnisvara pärast seda, kui ta on seda hoidnud vähem kui kaks aastat, siis tuleks eelmist arvutust muuta, rakendades soetusmaksumust ületava müügitulu suhtes 25 %, mitte 20 % maksumäära.
Juhul kui (majandus)üksus hoiab hoonet ärimudeli raames, mille eesmärk on mitte müümise kaudu, vaid pigem aja jooksul tarbida ära hoonest tulenev sisuliselt kogu majanduslik kasu, siis see eeldus oleks hoone puhul vaidlustatud. Maa siiski ei ole amortiseeritav. Seepärast maa puhul ei oleks müümise kaudu katmise eeldus vaidlustatud. Seega edasilükkunud tulumaksu kohustis kajastaks maksu, mis kaasneks hoone bilansilise (jääk)maksumuse katmisega kasutamise kaudu ning maa bilansilise (jääk)maksumuse katmisega müümise kaudu.
Kui hoonet kasutatakse, on hoone maksustamisbaas 30 (60 – 30) ja maksustatav ajutine erinevus on 60 (90 – 30), ning tulenev edasilükkunud tulumaksu kohustis on 18 (30 % 60-st).
Kui maa müüakse, on maa maksustamisbaas 40 ja maksustatav ajutine erinevus on 20 (60 – 40), ning seega edasilükkunud tulumaksu kohustis on 4 (20 % 20-st).
Seepärast kui hoone puhul on müümise kaudu katmise eeldus vaidlustatud, siis edasi lükkunud tulumaksu kohustis seoses kinnisvarainvesteeringuga on 22 (18 + 4).
51D |
Paragrahvis 51C sätestatud vaidlustatavat eeldust kohaldatakse ka siis, kui edasilükkunud tulumaksu kohustis või edasilükkunud tulumaksu vara tuleneb kinnisvarainvesteeringu mõõtmisest äriühenduses, kui (majandus)üksus kasutab selle kinnisvarainvesteeringu edaspidisel mõõtmisel õiglase väärtuse mudelit. |
51E |
Paragrahvid 51B–51D ei muuda nõudeid kohaldada edasilükkunud tulumaksu varade kajastamisel ja mõõtmisel käesoleva standardi paragrahvides 24–33 (mahaarvatavad ajutised erinevused) ja paragrahvides 34–36 (kasutamata maksukahjumid ja kasutamata maksukrediidid) sätestatud põhimõtteid. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
98 |
Dokumendiga Edasilükkunud tulumaks: alusvara katmine, mis anti välja 2010. aasta detsembris, nummerdati paragrahv 52 ümber paragrahviks 51A, muudeti paragrahvi 10 ja paragrahvile 51A järgnevaid näiteid ning lisati paragrahvid 51B ja 51C koos järgneva näitega ja paragrahvid 51D, 51E ja 99. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2012 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
SIC-21 KEHTETUKS TUNNISTAMINE
99 |
Tõlgendus SIC 21 Tulumaks – ümberhinnatud mitteamortiseeritavate varade katmine asendatakse muudatustega, mis tehti 2010. aasta detsembris välja antud dokumendiga Edasilükkunud tulumaks: alusvara katmine. |
RAHVUSVAHELINE FINANTSARUANDLUSSTANDARD IFRS 13
Õiglase väärtuse mõõtmine
EESMÄRK
1 |
Käesolevas IFRSis:
|
2 |
Õiglane väärtus saadakse turupõhisel, mitte (majandus)üksusel põhineval mõõtmisel. Teatavate varade ja kohustiste puhul võivad olla kättesaadavad jälgitavad turutehingud või -teave. Teiste varade ja kohustiste puhul ei pruugi jälgitavad turutehingud või -teave olla kättesaadavad. Õiglase väärtuse mõõtmise eesmärk on mõlemal juhul siiski sama – määrata kindlaks hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks (nt väljumishind mõõtmiskuupäeval sellise turuosalise seisukohast, kellele vara kuulub või kes on kohustise võlgu). |
3 |
Kui identse vara või kohustise hind ei ole jälgitav, mõõdab (majandus)üksus õiglast väärtust muu hindamistehnika abil, mille puhul kasutatakse maksimaalselt jälgitavaid sisendeid ja minimaalselt mittejälgitavaid sisendeid. Kuna õiglane väärtus saadakse turupõhisel mõõtmisel, kasutatakse selle mõõtmisel eeldusi, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel, kaasa arvatud eeldused riski kohta. Selle tulemusena ei ole (majandus)üksuse kavatsus vara hoida või kohustis arveldada või muul viisil täita õiglase väärtuse mõõtmisel oluline. |
4 |
Õiglase väärtuse mõiste keskendub varadele ja kohustistele, kuna need on arvestuse eesmärgil mõõtmise peamine objekt. Lisaks rakendatakse käesolevat IFRSi (majandus)üksuse enda õiglases väärtuses mõõdetud omakapitaliinstrumentide suhtes. |
RAKENDUSALA
5 |
Käesolevat IFRSi rakendatakse siis, kui mõne teise IFRSi kohaselt nõutakse või lubatakse õiglase väärtuse mõõtmist või õiglase väärtuse mõõtmise kohta teabe avalikustamist (ja mõõtmisi, näiteks õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, mis põhinevad õiglasel väärtusel või avalikustataval teabel nende mõõtmiste kohta), välja arvatud lõigetes 6 ja 7 sätestatud juhtudel. |
6 |
Käesoleva IFRSi mõõtmis- ja avalikustamisnõudeid ei rakendata alljärgneva suhtes:
|
7 |
Käesolevas IFRSis nõutud avalikustatavat teavet ei tule avalikustada alljärgneva puhul:
|
8 |
Käesolevas IFRSis kirjeldatud õiglase väärtuse mõõtmise raamistikku rakendatakse nii esmase kui ka hilisema mõõtmise korral, kui õiglane väärtus on teiste IFRSide kohaselt nõutud või lubatud. |
MÕÕTMINE
Õiglase väärtuse mõiste
9 |
Käesolevas IFRSis määratletakse õiglane väärtus hinnana, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus. |
10 |
Lõikes B2 kirjeldatakse õiglase väärtuse mõõtmise üldmeetodit. |
Vara või kohustis
11 |
Õiglase väärtuse mõõtmine on seotud konkreetse vara või kohustisega. (Majandus)üksus võtab seega õiglase väärtuse mõõtmisel arvesse vara või kohustise tunnuseid juhul, kui turuosalised võtaksid neid tunnuseid arvesse vara või kohustise hinna määramisel mõõtmiskuupäeval. Sellised tunnused on muu hulgas näiteks järgmised:
|
12 |
Konkreetsest tunnusest tulenev mõju mõõtmisele võib erineda, olenevalt sellest, kuidas seda tunnust võtaksid arvesse turuosalised. |
13 |
Õiglases väärtuses mõõdetud vara või kohustis võib olla üks kahest alljärgnevast:
|
14 |
See, kas vara või kohustis on kajastamise või avalikustamise eesmärgil eraldiseisev vara või kohustis, varade rühm, kohustiste rühm või varade ja kohustiste rühm, sõltub selle arvestusühikust. Vara või kohustise arvestusühik määratakse kindlaks kooskõlas IFRSiga, milles nõutakse või lubatakse õiglase väärtuse mõõtmist, välja arvatud käesolevas IFRSis sätestatud juhul. |
Tehing
15 |
Õiglase väärtuse mõõtmisel eeldatakse, et vara või kohustis vahetatakse turuosaliste vahelises tavapärases tehingus, et müüa vara või üle anda kohustis mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel. |
16 |
Õiglase väärtuse mõõtmisel eeldatakse, et vara müügi või kohustise üleandmise tehing toimub kas:
|
17 |
(Majandus)üksus ei pea teostama kõigi võimalike turgude põhjalikku otsingut, et teha kindlaks põhiturg või selle puudumisel soodsaim turg, kuid ta peab võtma arvesse kogu mõistlikult kättesaadavat teavet. Vastupidiste tõendite puudumisel eeldatakse, et põhiturg või selle puudumisel soodsaim turg on turg, kus (majandus)üksus sõlmiks tavaliselt vara müügiks või kohustise üleandmiseks tehingu. |
18 |
Kui on olemas vara või kohustise põhiturg, väljendab õiglase väärtuse mõõtmine hinda sellel turul (olenemata sellest, kas see hind on otseselt jälgitav või määratakse kindlaks muud hindamistehnikat kasutades) isegi juhul, kui hind võib olla teisel turul mõõtmiskuupäeval soodsam. |
19 |
(Majandus)üksusel peab olema mõõtmiskuupäeval juurdepääs põhiturule (või soodsaimale turule). Kuna eri tegevusaladega erinevatel (majandus)üksustel (ja nende (majandus)üksuste ärivaldkondadel) võib olla juurdepääs eri turgudele, võib sama vara või kohustise põhiturg või soodsaim turg olla eri (majandus)üksuste (ja nende (majandus)üksuste ärivaldkondade) puhul erinev. Seepärast vaadeldakse põhiturgu (või soodsaimat turgu) (ja seega turuosalisi) (majandus)üksuse seisukohast, võttes seega arvesse erinevusi eri tegevusaladega (majandus)üksuste vahel. |
20 |
Ehkki (majandus)üksusel peab olema turule juurdepääs, ei pea (majandus)üksus selleks, et mõõta õiglast väärtust sellel turul esineva hinna alusel, olema võimeline müüma konkreetset vara või üle andma konkreetset kohustist mõõtmiskuupäeval. |
21 |
Isegi kui puudub jälgitav turg, mis annaks hinnateavet vara müügi või kohustise üleandmise kohta mõõtmiskuupäeval, eeldatakse õiglase väärtuse mõõtmisel, et tehing toimub nimetatud kuupäeval, arvestatuna vara omava või kohustist võlgneva turuosalise seisukohast. Sellise eeldatava tehinguga luuakse alus vara müügi või kohustise üleandmise hinna määramiseks. |
Turuosalised
22 |
(Majandus)üksus mõõdab vara või kohustise õiglast väärtust eelduste põhjal, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel, eeldades, et turuosalised tegutsevad oma parimates majanduslikes huvides. |
23 |
Nende eelduste väljatöötamisel ei pea (majandus)üksus tegema kindlaks konkreetseid turuosalisi. Pigem teeb (majandus)üksus kindlaks turuosalisi üldiselt eristavad tunnused, võttes arvesse kõigile alljärgnevatele iseloomulikke tegureid:
|
Hind
24 |
Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, tavapärases tehingus põhiturul (või soodsaimal turul) (st väljumishind), olenemata sellest, kas hind on otseselt jälgitav või määratakse kindlaks muud hindamistehnikat kasutades. |
25 |
Põhiturul (või soodsamail turul) esinevat hinda, mida kasutatakse vara või kohustise õiglase väärtuse mõõtmiseks, ei korrigeerita tehingukulutuste suhtes. Tehingukulutusi arvestatakse kooskõlas teiste IFRSidega. Tehingukulutused ei ole varale või kohustisele iseloomulikud; pigem on need iseloomulikud tehingule ja erinevad sellest olenevalt, kuidas (majandus)üksus sõlmib vara või kohustisega seotud tehingu. |
26 |
Tehingukulutused ei hõlma transpordikulusid. Kui vara tunnuseks on asukoht (näiteks kauba puhul), korrigeeritakse põhiturul (või soodsaimal turul) esinevat hinda kulude suhtes, mida tekkivad vara transpordil senisest asukohast sellele turule. |
Rakendamine mittefinantsvarade suhtes
Mittefinantsvarade parim kasutus
27 |
Mittefinantsvara õiglase väärtuse mõõtmisel võetakse arvesse turuosalise võimet luua majanduslikke hüvesid, kasutades vara parimal viisil või müües selle teisele turuosalisele, kes kasutaks vara parimal viisil. |
28 |
Mittefinantsvara parima kasutuse puhul võetakse arvesse vara kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, juriidiliselt lubatud ja finantsiliselt teostatav, järgmiselt:
|
29 |
Parim kasutus määratakse kindlaks turuosaliste seisukohast, isegi kui (majandus)üksus kavatseb vara teisiti kasutada. Siiski eeldatakse, et viis, kuidas (majandus)üksus hetkel mittefinantsvara kasutab, on selle parim kasutus, välja arvatud juhul, kui turu või muude tegurite põhjal võib oletada, et teistsugune kasutamine turuosaliste poolt suurendaks vara väärtust. |
30 |
(Majandus)üksusel võib oma konkurentsipositsiooni kaitsmiseks või muudel põhjustel olla kavatsus omandatud mittefinantsvara aktiivselt mitte kasutada või tal võib olla kavatsus mitte kasutada vara parima viisil. Kirjeldatud olukord võib tekkida näiteks immateriaalse vara puhul, mida (majandus)üksus kavatseb kasutada kaitsvalt, takistades teisi seda kasutamast. Sellest hoolimata mõõdab (majandus)üksus mittefinantsvara õiglast väärtust turuosaliste parima kasutuse põhjal. |
Mittefinantsvarade hindamisalus
31 |
Mittefinantsvara parim kasutus määrab kindlaks hindamisaluse, mida kasutatakse vara õiglase väärtuse mõõtmiseks järgmiselt:
|
32 |
Mittefinantsvara õiglase väärtuse mõõtmisel eeldatakse, et vara müük toimub kooskõlas teistes IFRSides sätestatud arvestusühikuga (mis võib olla üksik vara). See kehtib isegi juhul, kui sellisel õiglase väärtuse mõõtmisel eeldatakse, et vara parim kasutus on selle kasutamine koos teiste varadega või teiste varade ja kohustistega, sest õiglase väärtuse mõõtmisel eeldatakse, et turuosalistele kuuluvad juba täiendavad varad ja seotud kohustised. |
33 |
Lõikes B3 kirjeldatakse hindamisaluse mõiste rakendamist mittefinantsvarade puhul. |
Rakendamine kohustiste ja (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumentide suhtes
Üldpõhimõtted
34 |
Õiglase väärtuse mõõtmisel eeldatakse, et finants- või mittefinantskohustis või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrument (nt omakapitali osalused, mida emiteeritakse tasuna äriühenduses) antakse turuosalisele üle mõõtmiskuupäeval. Kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitalinstrumendi üleandmisel eeldatakse järgmist:
|
35 |
Isegi kui puudub jälgitav turg, mis annaks hinnateavet kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi üleandmise kohta (nt kuna lepingupõhised või muud juriidilised piirangud takistavad selliste objektide üleandmist), võib selliste objektide puhul olla olemas jälgitav turg, kui need kuuluvad varana muudele osapooltele (nt ettevõtte võlakiri või (majandus)üksuse aktsiate ostuoptsioon). |
36 |
(Majandus)üksus kasutab igal juhul maksimaalselt asjakohaseid jälgitavaid sisendeid ja minimaalselt mittejälgitavaid sisendeid, et saavutada õiglase väärtuse mõõtmise eesmärk: määrata kindlaks hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, turuosaliste vaheline tavapärane tehing kohustise või omakapitaliinstrumendi üleandmiseks. |
Muudele osapooltele varana kuuluvad kohustised ja omakapitaliinstrumendid
37 |
Kui identse või sarnase kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi üleandmiseks ei ole noteeritud hind kättesaadav ja muule osapoolele kuulub varana identne objekt, mõõdab (majandus)üksus kohustise või omakapitaliinstrumendi õiglast väärtust turuosalise seisukohast, kellele kuulub varana identne objekt mõõtmiskuupäeval. |
38 |
Sellisel juhul mõõdab (majandus)üksus kohustise või omakapitaliinstrumendi õiglast väärtust järgmiselt:
|
39 |
(Majandus)üksus korrigeerib muule osapoolele varana kuuluva kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi noteeritud hinda üksnes siis, kui varale on iseloomulikud tegurid, mida ei saa kohustise või omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse mõõtmisel rakendada. (Majandus)üksus tagab selle, et vara hind ei kajasta vara müüki takistava piirangu mõju. Tegurid, mis võivad viidata sellele, et vara noteeritud hinda tuleks korrigeerida, on muu hulgas järgmised:
|
Muudele osapooltele varana mittekuuluvad kohustised ja omakapitaliinstrumendid
40 |
Kui identse või sarnase kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi üleandmiseks ei ole noteeritud hind kättesaadav ja muule osapoolele ei kuulu varana identne objekt, mõõdab (majandus)üksus kohustise või omakapitaliinstrumendi õiglast väärtust, kasutades hindamistehnikat turuosalise seisukohast, kes on kohustise võlgu või kes on esitanud omakapitali suhtes nõude. |
41 |
(Majandus)üksus võib nüüdisväärtuse meetodi kasutamisel võtta näiteks arvesse üht järgmistest teguritest:
|
Mittetäitmise risk
42 |
Kohustise õiglane väärtus kajastab mittetäitmise riski mõju. Mittetäitmise risk hõlmab, kuid mitte ainult, (majandus)üksuse enda krediidiriski (määratletud IFRS 7-s Finantsinstrumendid – avalikustatav teave). Eeldatakse, et mittetäitmise risk on enne ja pärast kohustise üleandmist samasugune. |
43 |
Kohustise õiglase väärtuse mõõtmisel võtab (majandus)üksus arvesse enda krediidiriski (krediidikõlblikkus) ja selliste muude tegurite mõju, mis võivad mõjutada kohustuse täitmise või täitmata jätmise tõenäosust. See mõju võib olla kohustisest olenevalt erinev, näiteks:
|
44 |
Kohustise õiglane väärtus kajastab mittetäitmise riski mõju kohustise arvestusühiku põhiselt. Sellise kohustise korral, mis on emiteeritud koos kolmanda osapoole krediidikvaliteeti parandava lahutamatu kokkuleppega, mida arvestatakse kohustisest eraldi, ei võta emiteerija krediidikvaliteeti parandava kokkuleppe (nt kolmanda osapoole võla garantii) mõju kohustise õiglase väärtuse mõõtmisel arvesse. Juhul kui krediidikvaliteeti parandavat kokkulepet arvestatakse kohustisest eraldi, võtab emiteerija kohustise õiglase väärtuse mõõtmisel arvesse enda, mitte kolmandast osapoolest garandi krediidikõlblikkust. |
Kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi üleandmist takistav piirang
45 |
Kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse mõõtmisel ei kasuta (majandus)üksus objekti üleandmist takistava piirangu olemasoluga seoses eraldi sisendit ega korrigeeri vastavalt muid sisendeid. Kohustise või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumendi üleandmist takistava piirangu mõju kajastatakse kas kaudselt või otseselt teistes õiglase väärtuse mõõtmise sisendites. |
46 |
Näiteks nõustusid nii võlausaldaja kui ka võlgnik tehingupäeval kohustise eest tasutava tehinguhinnaga, olles täiesti teadlikud, et kohustus sisaldab selle üleandmist takistavat piirangut. Kuna tehinguhind sisaldab piirangut, ei nõuta üleandmise piirangu mõju kajastamiseks eraldi sisendi kasutamist ega olemasoleva sisendi korrigeerimist tehingupäeval. Sarnaselt ei nõuta järgmistel mõõtmiskuupäevadel eraldi sisendi kasutamist või olemasoleva sisendi korrigeerimist, et kajastada üleandmise piirangu mõju. |
Nõudetunnusega finantskohustis
47 |
Nõudetunnusega finantskohustise (nt nõudmiseni hoius) õiglane väärtus ei ole madalam kui nõudmisel tasumisele kuuluv summa, mida diskonteeritakse alates esimesest kuupäevast, mil võidakse summa tasumist nõuda. |
Rakendamine finantsvarade või –kohustiste suhtes, mida võib tasaarveldada tururiske või vastaspoole krediidiriski sisaldavate positsioonide suhtes
48 |
(Majandus)üksus, kellele kuulub finantsvarade või -kohustiste rühm, on avatud tururiskidele (määratletud IFRS 7-s) ja iga vastaspoole krediidiriskile (määratletud IFRS 7-s). Kui (majandus)üksus juhib seda finantsvarade või –kohustiste rühma kas oma tururiskidele või krediidiriskile avatud netopositsiooni põhjal, on (majandus)üksusel lubatud rakendada õiglase väärtuse mõõtmisel käesolevas IFRSis sätestatud erandit. Selle erandiga lubatakse (majandus)üksusel mõõta finantsvarade või –kohustiste rühma õiglast väärtust hinna põhjal, mis saadakse mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, toimuvas turuosaliste vahelises tavapärases tehingus konkreetse riskipositsiooni puhul pika netopositsiooni (nt vara) müümisel või lühikese netopositsiooni (nt kohustis) üleandmisel. (Majandus)üksus mõõdab seega finantsvarade ja –kohustiste rühma õiglast väärtust kooskõlas sellega, kuidas turuosalised määraksid neto riskipositsiooni hinna mõõtmiskuupäeval. |
49 |
(Majandus)üksusel on lubatud kasutada lõikes 48 sätestatud erandit üksnes juhul, kui (majandus)üksus täidab kõik järgmised tingimused:
|
50 |
Lõikes 48 sätestatud erand ei kehti finantsaruande esitusviisi puhul. Mõnikord erineb finantsseisundi aruandes finantsinstrumendi esitusviisi alus finantsinstrumentide mõõtmise alusest, näiteks kui IFRSiga ei nõuta või lubata finantsinstrumentide esitamist netosummana. Sel juhul võib olla (majandus)üksusel vajalik jaotada portfelli tasemel tehtud korrigeerimised (vt lõiked 53–56) üksikutele varadele või kohustistele, mis moodustavad finantsvarade ja –kohustiste rühma, mida juhitakse (majandus)üksuse neto riskipositsiooni põhjal. (Majandus)üksus teostab sellised jaotamised mõistlikult ja järjepidevalt, kasutades konkreetses olukorras sobivaid meetodeid. |
51 |
(Majandus)üksus teeb lõikes 48 sätestatud erandi kasutamiseks arvestusmeetoditega seotud otsuseid kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead. Erandit kasutav (majandus)üksus rakendab vajaduse korral seda arvestusmeetodit, kaasa arvatud oma põhimõtteid, et tagada konkreetse portfelli puhul pakkumise-küsimise korrigeerimiste (vt lõiked 53–55) ja krediidi korrigeerimiste (vt lõige 56) järjepidev jaotamine perioodist perioodi. |
52 |
Lõikes 48 sätestatud erandit rakendatakse üksnes IAS 39 Finantsinstrumendid: Kajastamine ja mõõtmine ning IFRS 9 Finantsinstrumendid rakendusalasse kuuluvate finantsvarade ja –kohustiste suhtes. |
Avatus tururiskidele
53 |
Lõikes 48 sätestatud erandi kasutamisel sellise finantsvarade või -kohustiste rühma õiglase väärtuse mõõtmiseks, mida juhitakse (majandus)üksuse konkreetsele tururiskile (või konkreetsetele tururiskidele) avatud netopositsiooni põhjal, rakendab (majandus)üksus pakutavasse-küsitavasse hinnavahesse jäävat hinda, mis kajastab kõige paremini õiglast väärtust olukorras, kus (majandus)üksus on nendele tururiskidele avatud (vt lõiked 70 ja 71). |
54 |
Lõikes 48 sätestatud erandi kasutamisel tagab (majandus)üksus, et tururisk (või -riskid), millele (majandus)üksus on selle finantsvarade ja -kohustiste rühma kaudu avatud, on sisuliselt sama(d). (Majandus)üksus ei kombineeriks näiteks finantsavaraga seotud intressiriski finantskohustisega seotud kauba hinna riskiga, kuna see ei vähendaks (majandus)üksuse avatust intressiriskile ega kauba hinna riskile. Lõikes 48 sätestatud erandi kasutamisel võetakse finantsvarade ja -kohustiste rühma õiglase väärtuse mõõtmisel arvesse kõiki tururiski erinevatest parameetritest tulenevaid baasriske. |
55 |
Sarnaselt on (majandus)üksuse konkreetsele tururiskile (või konkreetsetele tururiskidele) finantsvaradest ja -kohustistest tuleneva avatuse kestus põhimõtteliselt sama. Näiteks (majandus)üksus, kes kasutab 12-kuulist futuurlepingut selliste rahavoogude puhul, mis on seotud finantsvaradest ja -kohustistest koosnevasse rühma kuuluva viieaastase finantsinstrumendi intressiriski 12-kuulise positsiooniga, mõõdab 12-kuulise intressiriski positsiooni õiglast väärtust netobaasil ja ülejäänud intressiriski positsiooni (st aastad 2–5) brutobaasil. |
Avatus konkreetse vastaspoole krediidiriskile
56 |
Lõikes 48 sätestatud erandi kasutamisel konkreetse vastaspoolega sõlmitud finantsvarade ja -kohustiste grupi õiglase väärtuse mõõtmiseks, võtab (majandus)üksus õiglase väärtuse mõõtmisel arvesse (majandus)üksuse netopositsiooni mõju selle vastaspoole krediidiriskile või vastaspoole netopositsiooni mõju (majandus)üksuse krediidiriskile, kui turuosalised võtaksid arvesse olemasolevaid kokkuleppeid, mis vähendavad makseraskuste korral krediidiriski (nt koondtasaarvelduse kokkulepe vastaspoolega või kokkulepe, millega nõutakse tagatise vahetamist vastavalt iga osapoole netopositsioonile teise osapoole krediidiriski suhtes). Õiglase väärtuse mõõtmine kajastab turuosaliste hinnanguid tõenäosuse kohta, et selline kokkulepe on makseraskuste korral juriidiliselt jõustatav. |
Õiglane väärtus esmasel kajastamisel
57 |
Vara omandamisel või kohustise võtmisel selle vara või kohustisega seotud vahetustehingu käigus on tehinguhinnaks hind, mis makstakse vara omandamiseks või saadakse kohustise võtmiseks (sisenemishind). Vara või kohustise õiglaseks väärtuseks on seevastu hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel (väljumishind). (Majandus)üksused ei müü varasid tingimata selle hinna eest, millega need omandati. Sarnaselt ei anna (majandus)üksused kohustusi tingimata üle selle hinna eest, mis saadi nende võtmise eest. |
58 |
Paljudel juhtudel on tehinguhind võrdne õiglase väärtusega (nt kui vara ostutehing toimub tehingupäeval turul, kus vara müüakse). |
59 |
Selleks et määrata kindlaks, kas õiglane väärtus on esmasel kajastamisel võrdne tehinguhinnaga, võtab (majandus)üksus arvesse tehingule ning varale ja kohustisele iseloomulikke tegureid. Lõikes B4 kirjeldatakse olukordi, milles tehinguhind ei pruugi väljendada vara või kohustise õiglast väärtust esmasel kajastamisel. |
60 |
Kui muus IFRSis nõutakse (majandus)üksuselt vara või kohustise mõõtmist esmalt õiglases väärtuses või lubatakse tal seda teha ja tehinguhind erineb õiglasest väärtusest, kajastab (majandus)üksus saadavat kasumit või kahjumit kasumiaruandes, kui kõnealuses IFRSis ei ole sätestatud teisiti. |
Hindamistehnikad
61 |
(Majandus)üksus rakendab hindamistehnikaid, mis on asjaomases olukorras sobilikud ja mille puhul on olemas piisavalt andmeid õiglase väärtuse mõõtmiseks, kasutades maksimaalselt asjakohaseid jälgitavaid sisendeid ja minimaalselt mittejälgitavaid sisendeid. |
62 |
Hindamistehnika kasutamise eesmärk on määrata hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, turuosaliste vaheline tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks. Kolm laialt kasutatavat hindamistehnikat on turumeetod, kulumeetod ja tulumeetod. Nende meetodite põhiaspektid on esitatud kokkuvõtlikult lõigetes B5–B11. (Majandus)üksus kasutab õiglase väärtuse mõõtmiseks hindamistehnikaid, mis on kooskõlas ühe või mitme nimetatud meetodiga. |
63 |
Mõnikord sobib üksainus hindamistehnika (nt kui vara või kohustise hindamisel kasutatakse identsete varade või kohustiste aktiivsel turul noteeritud hindu). Muudel juhtudel on asjakohane kasutada mitut hindamistehnikat (nt raha teeniva üksuse hindamisel). Kui õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatakse mitut hindamistehnikat, hinnatakse tulemusi (st õiglase väärtuse vastavaid tõendeid) saadud väärtuste vahemiku mõistlikkuse põhjal. Õiglane väärtus on selles vahemikus asetsev punkt, mis kajastab neis tingimustes kõige paremini õiglast väärtust. |
64 |
Kui tehinguhinnaks on õiglane väärtus esmasel kajastamisel ja õiglase väärtuse mõõtmiseks hilisematel perioodidel rakendatakse hindamistehnikat, milles kasutatakse mittejälgitavaid sisendeid, reguleeritakse hindamistehnikat nii, et esmasel kajastamisel on hindamistehnika tulemus võrdne tehinguhinnaga. Reguleerimisega tagatakse, et hindamistehnika kajastab tegelikke turutingimusi, ja see aitab (majandus)üksusel kindlaks määrata, kas hindamistehnikat on vaja korrigeerida (nt varal või kohustisel võib esineda tunnus, mida hindamistehnika ei hõlma). Kui (majandus)üksus rakendab pärast esmast kajastamist õiglase väärtuse mõõtmisel mittejälgitavaid sisendeid kasutavat hindamistehnikat (või -tehnikaid), tagab (majandus)üksus, et need hindamistehnikad kajastavad mõõtmiskuupäeval jälgitavaid turuandmeid (nt sarnase vara või kohustise hind). |
65 |
Õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavaid hindamistehnikaid rakendatakse järjepidevalt. Hindamistehnika või selle rakendusviisi muutmine (nt selle osatähtsuse muutmine, kui kasutatakse mitut hindamistehnikat, või hindamistehnika suhtes rakendatud korrigeerimise muutmine) on asjakohane, kui muutuse tulemusena saadakse väärtus, mis on neis tingimustes õiglasele väärtusele sama või rohkem iseloomulik. Sellega võib tegemist olla juhul, kui toimub mõni alljärgnevatest sündmustest:
|
66 |
Hindamistehnika või selle rakendusviisi muutmisest tulenevaid parandusi arvestatakse arvestushinnangus toimunud muutusena kooskõlas IAS 8-ga. IAS 8 kohaselt avalikustatavat teavet arvestushinnangus toimunud muutuse kohta ei tule esitada paranduste puhul, mis tulenevad hindamistehnika või selle rakendusviisi muutmisest. |
Hindamistehnikate sisendid
Üldpõhimõtted
67 |
Õiglase väärtuse mõõtmiseks rakendatavate hindamistehnikate puhul kasutatakse maksimaalselt asjakohaseid jälgitavaid sisendeid ja minimaalselt mittejälgitavaid sisendeid. |
68 |
Turud, kus teatavate varade ja kohustiste (nt finantsinstrumentide) puhul võivad sisendid olla jälgitavad, on muu hulgas näiteks valuutaturud, vahendajaturud, maakleriturud ja otseturud (vt lõige B34). |
69 |
(Majandus)üksus valib sisendid, mis on kooskõlas vara või kohustise tunnustega, mida turuosalised võtaksid arvesse vara või kohustisega tehtavas tehingus (vt lõiked 11 ja 12). Mõnikord tehakse nende tunnuste tõttu korrigeerimine, näiteks ülekurss või allahindlus (nt kontrolli ülekurss või mittekontrolliva osaluse allahindlus). Õiglase väärtuse mõõtmisel ei võeta siiski arvesse ülekurssi või allahindlust, mis ei ole kooskõlas sellise IFRSi kohase arvestusühikuga, millega nõutakse või lubatakse õiglase väärtuse mõõtmist (vt lõiked 13 ja 14). Õiglase väärtuse mõõtmisel ei ole lubatud kasutada selliseid ülekursse või allahindlusi, mis kajastavad suurust (majandus)üksuse osaluse tunnusena (täpsemalt blokeerimistegurit, millega korrigeeritakse vara või kohustise noteeritud hinda, sest turu tavapärane päevane kauplemismaht ei ole (majandus)üksuse osaluse suuruse jaoks piisav, nagu on kirjeldatud lõikes 80), mitte vara või kohustise tunnusena (nt kontrolli ülekurssi, kui mõõdetakse kontrolliva osaluse õiglast väärtust). Kui vara või kohustise puhul on olemas aktiivsel turul noteeritud hind (st 1. taseme sisend), kasutab (majandus)üksus õiglase väärtuse mõõtmisel seda hinda igal juhul ilma korrigeerimata, välja arvatud lõikes 79 sätestatud juhtudel. |
Pakkumishinnal ja küsitaval hinnal põhinevad sisendid
70 |
Kui õiglases väärtuses mõõdetaval varal või kohustusel on pakkumishind ja küsitav hind (nt sisend vahendajaturul), siis kasutatakse õiglase väärtuse mõõtmiseks pakutavas-küsitavas hinnavahes asetsevat hinda, mis on selles olukorras õiglasele väärtusele kõige iseloomulikum, olenemata sellest, millisele tasemele sisend õiglase väärtuse hierarhias liigitatakse (st 1., 2. või 3. tase; vt lõiked 72–90). Pakkumishindade kasutamine varapositsioonide puhul ja küsitavate hindade kasutamine kohustiste positsioonide puhul on lubatud, kuid mitte nõutud. |
71 |
Käesolevas IFRSis ei välistata keskmiste turuhindade või muude hinnakokkulepete kasutamist, mida turuosalised kasutavad praktilise vahendina pakutava-küsitava hinnavahes paikneva õiglase väärtuse mõõtmisteks. |
Õiglase väärtuse hierarhia
72 |
Õiglase väärtuse mõõtmise ja sellega seotud avalikustatava teabe järjepidevuse ning võrreldavuse parandamiseks sätestatakse käesolevas IFRSis õiglase väärtuse hierarhia, mille kohaselt liigitatakse õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavad hindamistehnikate sisendid kolmele tasemele (vt lõiked 76–90). Õiglase väärtuse hierarhias paigutatakse kõrgeimale kohale identsete varade ja kohustiste aktiivsetel turgudel noteeritud (korrigeerimata) hinnad (1. taseme sisendid) ja madalaimale kohale mittejälgitavad sisendid (3. taseme sisendid). |
73 |
Mõnikord võib vara või kohustise õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavad sisendid liigitada õiglase väärtuse hierarhia eri tasemetele. Sel juhul liigitatakse õiglase väärtuse mõõtmine tervikuna samale õiglase väärtuse hierarhia tasemele, millel on madalaima taseme sisend, mis on kogu mõõtmise seisukohast oluline. Konkreetse sisendi olulisuse hindamine mõõtmise seisukohast tervikuna nõuab hinnangute andmist, milles võetakse arvesse varale või kohustisele iseloomulikke tegureid. Määrates kindlaks õiglase väärtuse hierarhia taset, millele õiglase väärtuse mõõtmine liigitatakse, ei võeta arvesse õiglasel väärtusel põhinevate mõõtmiste saavutamiseks tehtud korrigeerimisi, näiteks müügikulutusi, kui mõõdetakse õiglast väärtust, millest on müügikulutused maha arvatud. |
74 |
Sobivate hindamistehnikate valikut võivad mõjutada asjakohaste sisendite kättesaadavus ja nende suhteline subjektiivsus (vt lõige 61). Õiglase väärtuse hierarhias asetatakse siiski kõrgemale kohale hindamistehnikate sisendid, mitte õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavad hindamistehnikad. Näiteks võidakse nüüdisväärtuse meetodi põhjal väljatöötatud õiglase väärtuse mõõtmine liigitada 2. või 3. tasemele, olenevalt sisenditest, mis on kogu mõõtmise seisukohast olulised, ja õiglase väärtuse hierarhia tasemest, millele need sisendid on liigitatud. |
75 |
Kui jälgitavat sisendit tuleb mittejälgitava sisendi alusel korrigeerida ja selle korrigeerimise tulemusel saadakse oluliselt kõrgem või madalam õiglane väärtus, liigitatakse mõõtmistulemus õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemele. Kui turuosaline võtaks näiteks vara hinna prognoosimisel arvesse vara müügi piirangu mõju, korrigeeriks (majandus)üksus selle piirangu mõju kajastamiseks noteeritud hinda. Kui noteeritud hind on 2. taseme sisend ja korrigeerimine on mittejälgitav sisend, mis on kogu mõõtmise seisukohast oluline, liigitatakse mõõtmine õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemele. |
1. taseme sisendid
76 |
1. taseme sisendid on identsete varade või kohustiste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel, millele (majandus)üksus omab mõõtmiskuupäeval juurdepääsu. |
77 |
Noteeritud hind aktiivsel turul on kõige usaldusväärsem tõend õiglase väärtuse kohta ja seda kasutatakse õiglase väärtuse mõõtmiseks kättesaadavuse korral korrigeerimata, välja arvatud lõikes 79 sätestatud juhul. |
78 |
1. taseme sisend on kättesaadav paljude finantsvarade ja -kohustiste puhul, millest mõnda võidakse vahetada mitmel aktiivsel turul (nt eri börssidel). Seepärast asetatakse 1. tasemel rõhk mõlema alljärgneva kindlaksmääramisele:
|
79 |
(Majandus)üksus ei korrigeeri 1. taseme sisendit, välja arvatud järgmistel juhtudel:
|
80 |
Kui (majandus)üksusele kuulub positsioon ühesainsas varas või kohustises (k.a positsioon, mis koosneb suurest hulgast identsetest varadest või kohustistest, näiteks finantsinstrumentide omamine) ja vara või kohustisega kaubeldakse aktiivsel turul, mõõdetakse vara või kohustise õiglast väärtust 1. tasemel üksiku vara või kohustise noteeritud hinna ja (majandus)üksusele kuuluva hulga alusel. See kehtib isegi juhul, kui turu tavapärane päevane kauplemismaht ei ole olemasoleva hulga jaoks piisav ja korralduste andmine positsiooni müügiks ühesainsas tehingus võib noteeritud hinda mõjutada. |
2. taseme sisendid
81 |
2. taseme sisendid on muud sisendid kui 1. tasemele liigitatud noteeritud hinnad ja need on vara või kohustise puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad. |
82 |
Kui varal või kohustisel on kindel (lepingupõhine) tähtaeg, peab 2. taseme sisend olema jälgitav praktiliselt kogu vara või kohustise perioodi jooksul. 2. taseme sisendid on muu hulgas järgmised:
|
83 |
2. taseme sisendite korrigeerimine on varale või kohustisele iseloomulikest teguritest olenevalt erinev. Need tegurid on muu hulgas järgmised:
|
84 |
Kogu mõõtmise seisukohast olulise 2. taseme sisendi korrigeerimise tulemusena võidakse saada õiglase väärtuse mõõtmine, mis liigitatakse õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemele, kui korrigeerimisel kasutatakse olulisi mittejälgitavaid sisendeid. |
85 |
Lõikes B35 kirjeldatakse 2. taseme sisendite kasutamist teatavate varade ja kohustiste puhul. |
3. taseme sisendid
86 |
3. taseme sisendid on vara või kohustise puhul mittejälgitavad sisendid. |
87 |
Mittejälgitavaid sisendeid kasutatakse õiglase väärtuse mõõtmiseks juhul, kui asjakohased jälgitavad sisendid ei ole kättesaadavad, võttes seega arvesse olukorrad, kus mõõtmiskuupäeval toimub vara või kohustise puhul vähene turutegevus või seda ei toimu üldse. Õiglase väärtuse mõõtmise eesmärk jääb siiski samaks, st väljumishind mõõtmiskuupäeval sellise turuosalise seisukohast, kellele kuulub vara või kes on kohustise võlgu. Seega kajastavad mittejälgitavad sisendid eeldusi, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel, sealhulgas eeldused riski kohta. |
88 |
Eeldused riski kohta hõlmavad riski, mis on omane õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavale konkreetsele hindamistehnikale (nt hindamismudel), ja riski, mis on omane hindamistehnika sisenditele. Mõõtmine, mida ei korrigeerita riski suhtes, ei kujutaks endast õiglase väärtuse mõõtmist, kui turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel korrigeerimist. Mõõtmist võib olla vajalik korrigeerida riski suhtes näiteks juhul, kui mõõtmine on väga ebakindel (nt kui tegevusmaht või -tase on olulisel määral langenud võrreldes vara või kohustise või sarnaste varade või kohustiste tavapärase turutegevusega ja kui (majandus)üksus on teinud kindlaks, et tehinguhind või noteeritud hind ei kajasta õiglast väärtust, nagu on kirjeldatud lõigetes B37–B47). |
89 |
(Majandus)üksus töötab välja mittejälgitavad sisendid, kasutades selles olukorras parimat kättesaadavat teavet, mis võib sisaldada ka (majandus)üksuse enda andmeid. Mittejälgitavate sisendite väljatöötamist võib (majandus)üksus alustada enda andmetega, kuid ta korrigeerib neid andmeid, kui mõistlikult kättesaadav teave näitab, et teised turuosalised kasutaksid erinevaid andmeid või (majandus)üksuse puhul on tegemist erilise teguriga, mis ei ole teistele turuosalistele kättesaadav (nt (majandus)üksusele iseloomulik koostoime). (Majandus)üksus ei pea tegema liigseid jõupingutusi, et saada teavet turuosaliste eelduste kohta. (Majandus)üksus võtab siiski arvesse kogu mõistlikult kättesaadava teabe turuosaliste eelduste kohta. Eespool kirjeldatud viisil väljatöötatud mittejälgitavaid sisendeid käsitatakse turuosaliste eeldustena ja need vastavad õiglase väärtuse mõõtmise eesmärgile. |
90 |
Lõikes B36 kirjeldatakse 3. taseme sisendite kasutamist teatavate varade ja kohustiste puhul. |
AVALIKUSTAMINE
91 |
(Majandus)üksus avalikustab teabe, mis aitab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata mõlemat alljärgnevat:
|
92 |
Lõikes 91 seatud eesmärkide täitmiseks võtab (majandus)üksus arvesse kõiki järgmisi tegureid:
Kui kooskõlas käesoleva IFRSi ja teiste IFRSidega avalikustatav teave on lõikes 91 esitatud eesmärkide täitmiseks ebapiisav, avalikustab (majandus)üksus nende eesmärkide täitmiseks vajaliku lisateabe. |
93 |
Lõikes 91 seatud eesmärkide täitmiseks avalikustab (majandus)üksus iga vara ja kohustise liigi kohta (vt lõikes 94 esitatud teave varade ja kohustiste asjakohaste liikide kindlaksmääramise kohta), mida mõõdetakse õiglases väärtuses (k.a käesoleva IFRSi rakendusalasse kuuluvad õiglase väärtuse mõõtmised) finantsseisundi aruandes pärast esmast kajastamist, vähemalt järgmise teabe:
|
94 |
(Majandus)üksus määrab varade ja kohustiste asjakohased liigid kindlaks alljärgneva põhjal:
Õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemele liigitatud õiglase väärtuse mõõtmiste puhul võib liikide arv olla suurem, sest need mõõtmised on ebakindlamad ja subjektiivsemad. Selliste varade ja kohustiste asjakohaste liikide kindlaksmääramine, mille õiglase väärtuse mõõtmiste teave tuleb avalikustada, nõuab hinnangute andmist. Varade ja kohustiste liik nõuab sageli suuremat eristamist kui finantsseisundi aruandes esitatud kirjed. (Majandus)üksus esitab siiski teabe, mis on finantsseisundi aruandes esitatud kirjete võrdlemiseks piisav. Kui muus IFRSis on sätestatud vara või kohustise liik, võib (majandus)üksus kasutada seda liiki käesolevas IFRSis nõutud avalikustatava teabe esitamiseks, kui see liik vastab käesoleva lõike nõuetele. |
95 |
(Majandus)üksus avalikustab oma poliitika selle kindlaksmääramisel, millal on õiglase väärtuse hierarhia tasemete vahelised ülekandmised toimunud kooskõlas lõike 93 punktiga c ja punkti e alapunktiga iv, ja järgib seda poliitikat järjepidevalt. Ülekandmiste kajastamise ajastamise poliitika peab olema sama nii tasemetele kui ka tasemetelt tehtud ülekandmiste puhul. Ajastamise kindlaksmääramise poliitika hõlmab muu hulgas näiteks alljärgnevat:
|
96 |
Kui (majandus)üksus teeb arvestusmeetodit puudutava otsuse kasutada lõikes 48 sätestatud vabastust, avalikustab ta selle asjaolu. |
97 |
Iga vara ja kohustise liigi puhul, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses finantsseisundi aruandes, kuid mille õiglane väärtus avalikustatakse, avalikustab (majandus)üksus lõike 93 punktides b, d ja i nõutud teabe. (Majandus)üksus ei pea siiski esitama kvantitatiivset avalikustatavat teavet oluliste mittejälgitavate sisendite kohta, mida kasutatakse õiglase väärtuse mõõtmiste puhul, mis on vastavalt lõike 93 punktile d liigitatud õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemele. Selliste varade ja kohustiste puhul ei pea (majandus)üksus esitama käesoleva IFRSiga nõutud muud avalikustatavat teavet. |
98 |
Kohustise puhul, mida mõõdetakse õiglases väärtuses ja mis on välja antud kolmanda osapoole lahutamatu krediidikvaliteeti parandava kokkuleppega, avalikustab emiteerija kõnealuse krediidikvaliteeti parandava kokkuleppe olemasolu ja selle, kas see kajastub kohustise õiglase väärtuse mõõtmises. |
99 |
(Majandus)üksus esitab käesolevas IFRSis nõutud avalikustatava kvantitatiivse teabe tabelina, välja arvatud juhul, kui muu vorming on asjakohasem. |
Lisa A
Määratletud mõisted
Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa.
aktiivne turg |
Turg, kus toimuvad vara või kohustisega seotud tehingud piisava sagedusega ja piisavas mahus, et anda pidevalt teavet hinnakujunduse kohta. |
||||||||
kulumeetod |
Hindamistehnika, mis kajastab summat, mida hetkel nõutaks vara teenindusvõime asendamiseks (seda nimetatakse sageli ka hetke asendusmaksumuseks). |
||||||||
sisenemishind |
Hind, mis makstakse vara omandamisel või saadakse kohustise võtmisel vahetustehingus. |
||||||||
väljumishind |
Hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel. |
||||||||
eeldatav rahavoog |
Võimalike tulevaste rahavoogude tõenäosusega kaalutud keskmine väärtus (st jaotuse keskmine). |
||||||||
õiglane väärtus |
Hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus. |
||||||||
parim kasutus |
Mittefinantsvarade selline kasutamine turuosaliste poolt, mis suurendab maksimaalselt vara või selle varade ja kohustiste rühma (nt äri) väärtust, kus vara hakatakse kasutama. |
||||||||
tulumeetod |
Hindamistehnika, mis muudab tulevased summad (nt rahavood või tulud ja kulud) üheks hetke (st diskonteeritud) summaks. Õiglane väärtus määratakse kindlaks selle väärtuse põhjal, mis väljendab turu ootusi tulevaste summade kohta. |
||||||||
sisendid |
Eeldused, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel, sealhulgas eeldused riski kohta, näiteks:
Sisendid võivad olla kas jälgitavad või mittejälgitavad. |
||||||||
1. taseme sisendid |
Identsete varade või kohustiste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel, millele (majandus)üksusel on mõõtmiskuupäeval juurdepääs. |
||||||||
2. taseme sisendid |
Muud sisendid kui 1. tasemele liigitatud noteeritud hinnad, mis on vara või kohustise puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad. |
||||||||
3. taseme sisendid |
Vara või kohustise mittejälgitavad sisendid. |
||||||||
turumeetod |
Hindamistehnika, mis kasutab hindu ja muud asjakohast teavet, mis tulenevad identsete või võrreldavate (st sarnaste) varade, kohustiste või varade ja kohustiste rühmaga (nt äri) tehtud turutehingutest. |
||||||||
turupõhised sisendid |
Sisendid, mis on korrelatsiooni või muid vahendeid kasutades tuletatud peamiselt jälgitavatest turuandmetest või põhinevad neil. |
||||||||
turuosalised |
Ostjad ja müüjad vara või kohustise põhiturul (või soodsaimal turul), kellel on kõik järgmised tunnused:
|
||||||||
soodsaim turg |
Turg, mille puhul on vara müügil saadav summa kõige suurem või kohustise üleandmisel makstav summa kõige väiksem pärast tehingu- ja transpordikulude arvessevõtmist. |
||||||||
mittetäitmise risk |
Risk, et (majandus)üksus ei täida kohustust. Mittetäitmise risk hõlmab, kuid mitte ainult, (majandus)üksuse enda krediidiriski. |
||||||||
jälgitavad sisendid |
Sisendid, mis töötatakse välja turuandmete (näiteks avalikult kättesaadav teave sündmuste või tehingute kohta) põhjal ja mis kajastavad eeldusi, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel. |
||||||||
tavapärane tehing |
Tehing, mille puhul eeldatakse avatust turule teataval ajavahemikul enne mõõtmiskuupäeva, et võtta arvesse turutegevust, mis on selliste varade või kohustistega seotud tehingute puhul tavapärased; see ei ole sunnitud tehing (nt sundlikvideerimine või hädamüük). |
||||||||
põhiturg |
Suurima mahu ja tegevusaktiivsusega turg vara või kohustise puhul. |
||||||||
riskipreemia |
Hüvitis, mida madala riskitaluvusega turuosalised loodavad saada vara või kohustise rahavoogudes sisalduva ebakindluse eest. Seda nimetatakse ka riske arvestavaks korrigeerimiseks. |
||||||||
tehingukulutused |
Vara müügikulutused või kohustise üleandmise kulud vara või kohustise põhiturul (või soodsaimal turul), mis on otseselt seotud vara müügiga või kohustise üleandmisega ja mis vastavad mõlemale järgmisele kriteeriumile:
|
||||||||
transpordikulud |
Kulud, mis tekkivad vara transportimisel hetke asukohast põhiturule (või soodsaimale turule). |
||||||||
arvestusühik |
Tase, millel vara või kohustist kajastamise eesmärgil IFRSis summeeritakse või eristatakse. |
||||||||
mittejälgitavad sisendid |
Sisendid, mille kohta puuduvad turuandmed ja mis töötatakse välja, kasutades parimat kättesaadavat teavet eelduste kohta, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel. |
Lisa B
Rakendusjuhis
Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa. Selles kirjeldatakse lõigete 1–99 rakendamist ja tal sama pädevus nagu IFRSi teistel osadel.
B1 |
Erinevates hindamisolukordades rakendatavad hinnangud võivad olla erinevad. Käesolevas lisas kirjeldatakse hinnanguid, mida võidakse rakendada siis, kui (majandus)üksus mõõdab õiglast väärtust erinevates hindamisolukordades. |
ÕIGLASE VÄÄRTUSE MÕÕTMISE MEETOD
B2 |
Õiglase väärtuse mõõtmise eesmärk on määrata kindlaks hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, turuosaliste vaheline tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks. Õiglase väärtuse mõõtmisel peab (majandus)üksus määrama kindlaks kõik järgmised tegurid:
|
MITTEFINANTSVARADE HINDAMISEELDUS (LÕIKED 31–33)
B3 |
Sellise mittefinantsvara õiglase väärtuse hindamiseelduse mõju, mida kasutatakse koos teiste varadega ühe rühmana (mis on paigaldatud või muul viisil kasutamiseks seadistatud) või koos teiste varade ja kohustistega (nt äri), sõltub olukorrast. Näiteks:
|
ÕIGLANE VÄÄRTUS ESMASEL KAJASTAMISEL (LÕIKED 57–60)
B4 |
(Majandus) üksus võtab seda kindlaks määrates, kas õiglane väärtus esmasel kajastamisel on võrdne tehinguhinnaga, arvesse tehingule ja varale või kohustisele iseloomulikke tegureid. Näiteks ei pruugi tehinguhind väljendada vara või kohustise õiglast väärtust esmasel kajastamisel, kui kehtib üks järgmistest tingimustest:
|
HINDAMISTEHNIKAD (LÕIKED 61–66)
Turumeetod
B5 |
Turumeetodi puhul kasutatakse hindu ja muud asjakohast teavet, mis saadakse identsete või võrreldavate (st sarnaste) varade, kohustiste või varade ja kohustiste rühmaga (nt äri) tehtud turutehingutest. |
B6 |
Turumeetodiga kooskõlas olevate hindamistehnikate rakendamisel kasutatakse sageli näiteks võrdlusandmete kogumist tuletatud turu kordarve. Kordarvud võivad esineda vahemikes, kusjuures kõikidel võrdlusandmetel on erinev kordarv. Sobiva kordarvu valimiseks vahemikust tuleb anda hinnang, milles võetakse arvesse mõõtmisele iseloomulike kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tegureid. |
B7 |
Üks turumeetodiga kooskõlas olevaid hindamistehnikaid on hindamismaatriks. Hindamismaatriks on matemaatiline meetod, mida kasutatakse peamiselt teatavate finantsinstrumendi liikide hindamiseks, näiteks võlaväärtpaberid, mille puhul ei tugineta üksnes teatavate väärtpaberite noteeritud hindadele, vaid pigem väärtpaberite seosele teiste võrreldavate noteeritud väärtpaberitega. |
Kulumeetod
B8 |
Kulumeetod kajastab summat, mida käesoleval hetkel nõutaks vara teenindusvõimsuse asendamiseks (seda nimetatakse sageli ka asendusmaksumuseks). |
B9 |
Turuosaliseks oleva müüja seisukohast põhineb vara eest saadav hind kulul, mis turuosaliseks oleval ostjal tekib, kui ta omandab või ehitab sarnase kasutusega asendusvara, ja mida on vananemist arvesse võttes korrigeeritud. Põhjus on selles, et turuosaline ei maksaks vara eest rohkem kui summa, mille eest saaks vara teenindusvõimsuse asendada. Vananemine hõlmab seisukorra füüsilist halvenemist, funktsionaalset (tehnilist) vananemist ja majanduslikku (välist) vananemist ning see on laiem mõiste kui kulum finantsaruandluse eesmärgil (ajaloolise soetusmaksumuse jaotamine) või maksueesmärkidel (kasutatakse teenuse kindlaksmääratud kasutusiga). Paljudel juhtudel kasutatakse hetke asendusmaksumuse meetodit sellise materiaalse vara õiglase väärtuse mõõtmiseks, mida kasutatakse koos teiste varadega või teiste varade ja kohustistega. |
Tulumeetod
B10 |
Tulumeetod muudab tulevased summad (nt rahavood või tulud ja kulud) üheks hetke (diskonteeritud) summaks. Tulumeetodi kasutamisel kajastab õiglane väärtus turuootusi nende tulevaste summade kohta. |
B11 |
Need hindamistehnikad on muu hulgas näiteks järgmised:
|
Nüüdisväärtuse tehnikad
B12 |
Lõigetes B13–B30 kirjeldatakse õiglase väärtuse mõõtmisel kasutavaid nüüdisväärtuse tehnikaid. Nendes lõigetes keskendutakse diskontomäära korrigeerimise tehnikale ja eeldatavate rahavoogude (eeldatav nüüdisväärtus) tehnikale. Nendes lõigetes ei sätestata üht konkreetset nüüdisväärtuse tehnikat ega piirata õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavaid nüüdisväärtuse tehnikaid kirjeldatud tehnikatega. Õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatav nüüdisväärtuse tehnika sõltub faktidest ja asjaoludest, mis on mõõdetavale varale või kohustisele iseloomulikud (nt kas võrreldavate varade või kohustiste hinnad on turul jälgitavad), ning piisavate andmete kättesaadavusest. |
Nüüdisväärtuse mõõtmise komponendid
B13 |
Nüüdisväärtus (st tulumeetodi rakendamine) on vahend tulevaste summade (nt rahavood või väärtused) sidumiseks praeguse summaga, kasutades diskontomäära. Vara või kohustise õiglase väärtuse mõõtmisel nüüdisväärtuse tehnikat kasutades võetakse arvesse kõiki järgmisi elemente turuosaliste seisukohast mõõtmiskuupäeval:
|
Üldpõhimõtted
B14 |
Nüüdisväärtuse tehnikad erinevad selle poolest, kuidas nad võtavad arvesse lõikes 13 nimetatud elemente. Kõigi õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavate nüüdisväärtuse tehnikate kasutamisel kehtivad siiski järgmised üldpõhimõtted:
|
Risk ja ebakindlus
B15 |
Õiglase väärtuse mõõtmist, mille puhul kasutatakse nüüdisväärtuse tehnikaid, iseloomustab ebakindlus, sest kasutatavad rahavood on pigem hinnangulised kui teadaolevad summad. Paljudel juhtudel on ebakindel nii rahavoogude summa kui ka ajastus. Isegi lepinguga kindlaksmääratud summad, näiteks laenumaksed, on makseriski korral ebakindlad. |
B16 |
Turuosalised taotlevad tavaliselt vara või kohustise rahavoogudele omase ebakindluse võtmise eest hüvitist (st riskipreemiat). Õiglase väärtuse mõõtmisel tuleb arvesse võtta riskipreemiat, mis kajastab summat, mida turuosalised nõuaksid hüvitisena rahavoogudele omase ebakindluse eest. Vastasel korral ei väljendaks mõõtmine tõetruult õiglast väärtust. Sobiva riskipreemia kindlaksmääramine võib olla mõnikord keeruline. Keerukus ei ole siiski iseenesest piisav põhjus riskipreemia väljajätmiseks. |
B17 |
Nüüdisväärtuse tehnikad erinevad selle poolest, kuidas neid korrigeeritakse riski suhtes ja milliseid rahavoo liike neis kasutatakse. Näiteks:
|
Diskontomäära korrigeerimise tehnika
B18 |
Diskontomäära korrigeerimise tehnika puhul kasutatakse võimalike hinnanguliste summade vahemikust üht rahavoogude kogumit – kas lepingupõhiseid või lubatud (näiteks võlakirja puhul) või kõige tõenäolisemaid rahavoogusid. Kõikidel juhtudel sõltuvad rahavood kindlaksmääratud sündmuste toimumisest (nt lepingupõhised või lubatud rahavood võlakirja puhul sõltuvad sellest, et võlgnik ei ole makseraskustes). Diskontomäära korrigeerimise tehnikas kasutatav diskontomäär tuletatakse turul kaubeldavate sarnaste varade ja kohustiste jälgitavate tulumäärade põhjal. Sellest tulenevalt diskonteeritakse lepingupõhised, lubatud või kõige tõenäolisemad rahavood selliste tingimuslike rahavoogude puhul jälgitava või hinnangulise turumääraga (st turu tulumäär). |
B19 |
Diskontomäära korrigeerimise tehnika puhul tuleb analüüsida võrreldavate varade ja kohustiste turuandmeid. Võrreldavus tehakse kindlaks, võttes arvesse rahavoogude olemust (nt seda, kas rahavood are lepingupõhised või mitte ja kas nad võivad reageerida sarnaselt majandustingimustes toimuvatele muutustele) ja muid tegureid (nt krediidikõlblikkus, tagatis, kestus, piiravad kokkulepped ja likviidsus). Kui üksainus võrreldav vara või kohustis ei kajasta tõetruult mõõdetava vara või kohustise rahavoogudele omast riski, võib teise võimalusena tulla kõne alla diskontomäära tuletamine, kasutades andmeid mitme võrreldava vara või kohustise kohta koos riskivaba tulukõveraga (st kasutades hinnangulist nn build-up meetodit). |
B20 |
Build-up meetodi näitlikustamiseks oletagem, et vara A on lepingupõhine õigus saada 800 RÜd (1) ühe aasta pärast (st ajastuse ebakindlus puudub). Võrreldavate varade puhul on olemas väljakujunenud turg ja teave nende varade kohta, sealhulgas hinnateave, on kättesaadav. Neist võrreldavatest varadest:
|
B21 |
Võrreldes vara A eest saadavate lepingupõhiste maksete ajastust varaga B ja varaga C (st üks aasta vara B puhul ja kaks aastat vara C puhul), on vara B võrreldavam varaga A. Kasutades vara A eest saadavat lepingupõhist makset (800 RÜ) ja vara B alusel tuletatud üheaastast turumäära (10,8 protsenti), on vara A õiglane väärtus 722 RÜd (800 RÜ/1,108). Kui kättesaadav turuteave vara B kohta puudub, võib teise võimalusena tuletada üheaastase määra vara C põhjal, kasutades build-up meetodit. Sel juhul korrigeeritakse vara C põhjal saadud kaheaastast turumäära (11,2 protsenti) üheaastase turumääraga, kasutades riskivaba tulukõvera ajalist struktuuri. Selleks et teha kindlaks, kas üheaastaste ja kaheaastaste varade riskipreemiad on samad, võib olla vajalik koguda lisateavet või teha täiendav analüüs. Kui leitakse, et üheaastaste ja kaheaastaste varade riskipreemiad ei ole samad, korrigeeritakse kaheaastast turumäära selle mõju arvessevõtmiseks veelgi. |
B22 |
Kui diskontomäära korrigeerimise tehnikat rakendatakse fikseeritud laekumiste või maksete suhtes, võetakse diskontomääras arvesse korrigeerimist mõõdetava vara või kohustise rahavoogudele omase riski suhtes. Rakendades diskontomäära korrigeerimise tehnikat rahavoogude suhtes, mis ei ole fikseeritud laekumised või maksed, võib mõnikord olla vajalik rahavooge korrigeerida, et saavutada võrreldavus jälgitava vara või kohustisega, mille põhjal diskontomäär tuletatakse. |
Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika
B23 |
Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika puhul kasutatakse lähtepunktina rahavoogude kogumit, mis esindab kõikide võimalike tulevaste rahavoogude (st eeldatavad rahavood) tõenäosusega kaalutud keskmist. Saadud hinnang on identne eeldatava väärtusega, mis on statistiliselt sellise diskreetse juhusliku muutuja võimalike väärtuste kaalutud keskmine, kus kaaludeks on vastavad tõenäosused. Kuna kõik võimalikud rahavood on tõenäosusega kaalutud, ei sõltu selle tulemusena saadud eeldatav rahavoog kindlaksmääratud sündmuse toimumisest (erinevalt diskontomäära korrigeerimise tehnikas kasutatavatest rahavoogudest). |
B24 |
Investeerimisotsuste tegemisel võtavad riskitundlikumad turuosalised arvesse riski, et tegelikud rahavood võivad eeldatavatest rahavoogudest erineda. Portfelliteoorias eristatakse kahte liiki riske:
Portfelliteoorias eeldatakse, et tasakaalus oleva turu puhul saavad turuosalised hüvitist üksnes rahavoogudele omase süstemaatilise riski võtmise eest. (Ebaefektiivsete või tasakaalust väljas olevate turgude puhul võib saada muid tulu- või hüvitisliike.) |
B25 |
Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika 1. meetodi puhul korrigeeritakse vara eeldatavaid rahavoogusid süstemaatilise riski (st tururiski) suhtes, lahutades neist raha riskipreemia (st riskiga korrigeeritud eeldatavad rahavood). Need riskiga korrigeeritud eeldatavad rahavood väljendavad kindlusekvivalendiga samaväärset rahavoogu, mida on diskonteeritud riskivaba intressimääraga. Kindlusekvivalendiga rahavoog viitab eeldatavale rahavoole (vastavalt määratlusele), mida on riski suhtes korrigeeritud, nii et turuosalisel on ükskõik, et ta vahetab kindla rahavoo eeldatava rahavoo vastu. Kui turuosaline oli näiteks valmis vahetama 1 200 RÜ suuruse eeldatava rahavoo 1 000 RÜ suuruse kindla rahavoo vastu, on 1 000 RÜd 1 200 RÜ kindlusekvivalent (st 200 RÜd oleks raha riskipreemia). Sel juhul ei oleks turuosalisel vahet, kumb vara talle kuulub. |
B26 |
Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika 2. meetodi puhul korrigeeritakse seevastu süstemaatilist riski (st tururiski), rakendades riskipreemiat intressivaba intressimäära suhtes. Seega diskonteeritakse eeldatavaid rahavooge määraga, mis vastab tõenäosusega kaalutud rahavoogudega seotud eeldatavale määrale (st eeldatav tulumäär). Eeldatava tulumäära hindamisel võib kasutada riskantsete varade hindamismudeleid, näiteks finantsvara hindamismudelit. Kuna diskontomäära korrigeerimise tehnikas kasutatud diskontomäär on tingimuslike rahavoogudega seotud tulumäär, on see tõenäoliselt kõrgem kui eeldatava nüüdisväärtuse tehnika 2. meetodi puhul kasutatav diskontomäär, mis on eeldatavate või tõenäosusega kaalutud rahavoogude eeldatav tulumäär. |
B27 |
1. ja 2. meetodi näitlikustamiseks oletagem, et vara eeldatavad rahavood on 780 RÜd ühe aasta pärast, mis on kindlaks määratud allpool esitatud võimalike rahavoogude ja tõenäosuste põhjal. Rahavoogude suhtes rakendatav riskivaba intressimäär on 5 protsenti üheaastase ajavahemiku puhul, ja sama riskiprofiiliga vara süstemaatiline riskipreemia on 3 protsenti.
|
B28 |
Selle lihtsa näite puhul väljendavad eeldatavad rahavood (780 RÜ) kolme võimaliku tulemuse tõenäosusega kaalutud keskmist. Realistlikumates olukordades võib võimalikke tulemusi olla palju. Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika rakendamiseks ei ole siiski alati vajalik arvesse võtta kõikide võimalike rahavoogude jaotumist, kasutades selleks keerulisi mudeleid ja tehnikaid. Selle asemel on võimalik välja töötada piiratud arv diskreetseid stsenaariume ja tõenäosusi, milles võetakse arvesse hulk võimalikke rahavoogusid. (Majandus)üksus võib näiteks kasutada mõnel asjakohasel möödunud perioodil realiseerunud rahavoogusid, mida on korrigeeritud hiljem muutuste suhtes (nt muutused (majandus)üksusevälistes tegurites, sealhulgas majanduslikes või turutingimustes, tööstusharu suundumustes ja konkurentsis, ning muutused (majandus)üksusesisestes tegurites, mis mõjutavad (majandus)üksust konkreetsemalt), võttes arvesse turuosaliste kasutatud eeldusi. |
B29 |
Vara rahavoogude nüüdisväärtus (st õiglane väärtus) on teoreetiliselt sama, olenemata sellest, kas selle kindlaksmääramisel kasutatakse 1. või 2. meetodit:
|
B30 |
Eeldatava nüüdisväärtuse tehnika kasutamisel õiglase väärtuse mõõtmiseks võib kasutada kas 1. või 2. meetodit. 1. või 2. meetodi valik sõltub mõõdetavale varale või kohustisele iseloomulikest faktidest ja asjaoludest, piisavate andmete kättesaadavusest ja antud hinnangutest. |
NÜÜDISVÄÄRTUSE TEHNIKATE RAKENDAMINE MUUDELE OSAPOOLTELE VARANA MITTEKUULUVATE KOHUSTISTE JA (MAJANDUS)ÜKSUSE ENDA OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE SUHTES (LÕIKED 40 JA 41)
B31 |
Nüüdisväärtuse tehnika kasutamisel muudele osapooltele varana mittekuuluva kohustise (nt kahjutustamise kohustis) õiglase väärtuse mõõtmisel hindab (majandus)üksus muu hulgas tulevasi raha väljamakseid, mida turuosalised eeldatavasti kohustuse täitmisel teeksid. Need tulevased raha väljamaksed sisaldavad turuosaliste ootusi kohustuse täitmise kulude kohta ja hüvitist, mida turuosaline nõuaks kohustuse võtmise eest. Selline hüvitis sisaldab tulu, mida turuosaline nõuaks alljärgneva eest:
|
B32 |
Mittefinantskohustis ei sisalda näiteks lepingupõhist tulumäära ja selle kohustise puhul puudub jälgitav turuintress. Mõnikord ei ole turuosaliste nõutavad tulukomponendid üksteisest eristatavad (nt kasutades hinda, mida kolmandast osapoolest tarnija võtaks fikseeritud tasu põhjal). Muudel juhtudel peab (majandus)üksus neid komponente eraldi hindama (nt kasutades hinda, mida kolmandast osapoolest tarnija võtaks kulupõhiselt, sest tarnija ei kanna kulude tulevase muutuse riski). |
B33 |
(Majandus)üksus võib võtta kohustise õiglase väärtuse mõõtmisel arvesse riskipreemiat või (majandus)üksuse enda omakapitaliinstrumenti, mis ei kuulu varana kolmandale osapoolele, ühel kahest järgmisest viisist:
(Majandus)üksus tagab, et ta ei arvesta kahekordselt ega jäta välja riske arvestavaid korrigeerimisi. Kui hinnangulisi rahavoogusid suurendatakse, et võtta arvesse hüvitist kohustusega seotud riski võtmise eest, ei tuleks selle riski kajastamiseks näiteks diskontomäära korrigeerida. |
HINDAMISTEHNIKATE SISENDID (LÕIKED 67–71)
B34 |
Turud, kus võivad teatavate varade ja kohustiste (nt finantsinstrumendid) puhul olla jälgitavad sisendid, on muu hulgas näiteks järgmised:
|
ÕIGLASE VÄÄRTUSE HIERARHIA (LÕIKED 72–90)
2. taseme sisendid (lõiked 81–85)
B35 |
Konkreetsete varade ja kohustiste 2. taseme sisendid on muu hulgas näiteks järgmised:
|
3. taseme sisendid (lõiked 86–90)
B36 |
Konkreetsete varade ja kohustiste 3. taseme sisendid on muu hulgas näiteks järgmised:
|
ÕIGLASE VÄÄRTUSE MÕÕTMINE, KUI VARA VÕI KOHUSTISEGA SEOTUD TEGEVUSMAHT VÕI –TASE ON OLULISELT LANGENUD
B37 |
Vara või kohustise õiglast väärtust võib mõjutada see, kui selle vara või kohustisega seotud tegevusmaht või –tase on oluliselt langenud võrreldes asjaomase vara või kohustise (või sarnaste varade või kohustiste) tavapärase turutegevusega. (Majandus)üksus hindab seda kindlaks määrates, kas vara või kohustisega seotud tegevusmaht või -tase on olemasoleva teabe põhjal oluliselt langenud, järgmiste tegurite tähtsust ja asjakohasust:
|
B38 |
Kui (majandus)üksus leiab, et vara või kohustisega seotud tegevusmaht või –tase on oluliselt langenud võrreldes asjaomase vara või kohustisega (või sarnaste varade või kohustistega) seotud tavapärase turutegevusega, tuleb tehinguid või noteeritud hindu põhjalikumalt analüüsida. Tegevusmahu või –taseme langus ei pruugi iseenesest viidata sellele, et tehinguhind või noteeritud hind ei väljenda õiglast väärtust või tehing sellel turul ei ole tavapärane. Kui (majandus)üksus teeb kindlaks, et tehinguhind või noteeritud hind ei väljenda õiglast väärtust (nt võib olla tehinguid, mis ei ole tavapärased), tuleb neid tehinguhindu või noteeritud hindu siiski korrigeerida, kui (majandus)üksus kasutab neid hindu õiglase väärtuse mõõtmise alusena ja see korrigeerimine võib olla kogu õiglase väärtuse mõõtmise seisukohast oluline. Korrigeerimine võib olla vajalik ka muudel juhtudel (nt kui sarnase vara hinda tuleb oluliselt korrigeerida, et muuta see võrreldavaks mõõdetava varaga või kui hind on aegunud). |
B39 |
Käesolevas IFRSis ei sätestata meetodeid tehinguhindade või noteeritud hindade oluliseks korrigeerimiseks. Vaata lõiked 61–66 ja B5–B11, milles arutletakse hindamistehnikate kasutamise üle õiglase väärtuse mõõtmisel. Olenemata sellest, millist hindamistehnikat kasutatakse, teeb (majandus)üksus asjakohaseid riske arvestavaid korrigeerimisi, võttes sealhulgas arvesse riskipreemiat, mis kajastab summat, mida turuosalised nõuaksid hüvitisena vara või kohustise rahavoogudele omase ebakindluse eest (vt lõige B17). Vastasel juhul ei väljenda tulemus tõetruult õiglast väärtust. Mõnikord võib asjakohase riske arvestava korrigeerimise kindlaksmääramine olla keeruline. Keerukuse iseenesest ei ole siiski piisav alus riske arvestava korrigeerimise väljajätmiseks. Riske arvestav korrigeerimine kajastab mõõtmiskuupäeval hetkel kehtinud turutingimustel toimunud turuosaliste vahelist tavapärast tehingut. |
B40 |
Kui vara või kohustisega seotud tegevusmaht või –tase on oluliselt langenud, võib olla asjakohane muuta hindamistehnikat või kasutada mitut hindamistehnikat (nt kasutada turumeetodit ja nüüdisväärtuse tehnikat). (Majandus)üksus võtab mitme hindamistehnika tulemusena saadud õiglaste väärtuste kaalumisel arvesse õiglase väärtuse tulemuste vahemiku mõistlikkust. Eesmärk on määrata kindlaks punkt selles vahemikus, mis vastab õiglasele väärtusele hetkel kehtivatel turutingimustel kõige rohkem. Õiglase väärtuse tulemuste suur vahemik võib viidata põhjalikuma analüüsi vajadusele. |
B41 |
Isegi kui vara või kohustisega seotud tegevusmaht või –tase on oluliselt langenud, jääb õiglase väärtuse mõõtmise eesmärk samaks. Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, turuosaliste vahelises tavapärases tehingus (st ei ole sundmüük ega hädamüük). |
B42 |
Sellise hinna kindlaksmääramine, mille eest turuosalised oleksid mõõtmiskuupäeval hetkel kehtivatel turutingimustel valmis sõlmima tehingut, kui vara või kohustisega seotud tegevusmaht või –tase on oluliselt langenud, sõltub faktidest ja asjaoludest mõõtmiskuupäeval ja see eeldab hinnangu andmist. (Majandus)üksuse kavatsus hoida vara või arveldada või muul viisil täita kohustist ei ole õiglase väärtuse mõõtmise seisukohast oluline, sest õiglase väärtuse mõõtmine on turu-, mitte (majandus)üksuse põhine mõõtmine. |
Selliste tehingute kindlakstegemine, mis ei ole tavapärased
B43 |
Seda, kas tehing on tavapärane (või mitte), on raskem kindlaks määrata, kui vara või kohustisega seotud tegevusmaht või –tase on oluliselt langenud võrreldes asjaomase vara või kohustisega (või sarnaste varade või kohustistega) seotud tavapärase turutegevusega. Sel juhul ei ole asjakohane järeldada, et ükski sellel turul tehtud tehing ei ole tavapärane (st kõik on sundlikvideerimised või sundmüügid). Sellele, et tehing ei ole tavapärane, võivad viidata muu hulgas järgmised asjaolud:
(Majandus)üksus hindab asjaolusid, et määrata kättesaadavaid tõendeid arvesse võttes kindlaks, kas tehing on tavapärane. |
B44 |
(Majandus)üksus võtab õiglase väärtuse mõõtmisel või turu riskipreemiate hindamisel arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:
(Majandus)üksus ei pea tegema ülemääraseid jõupingutusi selle kindlaks määramiseks, kas tehing on tavapärane, kuid ta ei tohi eirata mõistlikult kättesaadavat teavet. Kui (majandus)üksus on tehingu osapool, siis eeldatakse, et tal on piisavalt teavet otsustamaks, kas tehing oli tavapärane. |
Kolmandate osapoolte esitatud noteeritud hindade kasutamine
B45 |
Käesoleva IFRSiga ei keelata kasutada kolmandate osapoolte (näiteks hindamisfirmade või maaklerite) esitatud noteeritud hindu, kui (majandus)üksus on kindlaks teinud, et nende osapoolte esitatud hinnad arvutatakse kooskõlas käesoleva IFRSiga. |
B46 |
Kui vara või kohustisega seotud tegevusmaht või –tase on oluliselt langenud, hindab (majandus)üksus seda, kas kolmandate osapoolte esitatud noteeritud hinnad arvutatakse viimase teabe põhjal, mis kajastab tavapäraseid tehinguid, või sellist hindamistehnikat kasutades, mis kajastab turuosaliste eeldusi (k.a eeldused riski kohta). Kaaludes noteeritud hinda õiglase väärtuse mõõtmise sisendina, asetab (majandus)üksus väiksema kaalu (võrreldes õiglase väärtuse muude tõenditega, mis kajastavad tehingute tulemusi) noteeringutele, mis ei kajasta tehingute tulemust. |
B47 |
Lisaks sellele võetakse olemasolevate tõendite kaalumisel arvesse noteeringu laadi (nt kas noteering viitab hinnale või siduvale pakkumisele), kusjuures suurem kaal antakse kolmandate osapoolte esitatud noteeringutele, mis kajastavad siduvaid pakkumisi. |
Lisa C
Jõustumiskuupäev ja üleminek
Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa ja tal sama pädevus nagu IFRSi teistel osadel.
C1 |
(Majandus)üksus rakendab käesolevat IFRS 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
C2 |
Käesolevat IFRSi rakendatakse tagasiulatuvalt selle aruandeaasta alguse seisuga, mil seda esmakordselt rakendati. |
C3 |
Käesolevas IFRSis sätestatud avalikustamisnõudeid ei pea rakendama võrdlusandmete suhtes, mis on esitatud käesoleva IFRSi rakendamisele eelnenud perioodide kohta. |
Lisa D
Teiste IFRSide muudatused
Käesolevas lisas sätestatakse teiste IFRSide muudatused, mis tulenevad nõukogu väljaantud IFRS 13-st. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IFRS 13 varasema perioodi suhtes, rakendab ta neid muudatusi selle varasema perioodi suhtes. Muudetud lõigetes on uus tekst allajoonitud ja välja jäetud tekst on läbitõmmatud.
MÕISTE MUUTMINE
D1 |
IFRSides 1, 3–5 ja 9 (välja antud oktoobris 2010) asendatakse õiglase väärtuse mõiste järgmiselt: Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus. (vt IFRS 13.) IASides 2, 16, 18–21, 32 ja 40 asendatakse õiglase väärtuse mõiste järgmiselt: Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus. (vt IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine.) |
IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt (muudetud septembris 2010)
D2 |
Lõige 19 jäetakse välja. |
D3 |
Lõige 39J lisatakse järgmiselt:
|
D4 |
Lõiked D15 ja D20 muudetakse järgmiselt:
|
IFRS 2 Aktsiapõhine makse
D5 |
Lõige 6A lisatakse järgmiselt:
|
IFRS 3 Äriühendused
D6 |
Lõiked 20, 29, 33 ja 47 muudetakse järgmiselt:
|
D7 |
Lõige 64F lisatakse järgmiselt:
|
D8 |
Lisa B lõiked B22 ja B40, B43–B46, B49 ja B64 muudetakse järgmiselt:
|
IFRS 4 Kindlustuslepingud
D9 |
Lõige 41E lisatakse järgmiselt:
|
IFRS 5 Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad
D10 |
Lõige 44H lisatakse järgmiselt:
|
IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave (muudetud oktoobris 2009)
D11 |
[Ei ole nõuete suhtes rakendatav] |
D12 |
Lõige 3 muudetakse järgmiselt:
|
D13 |
Lõiked 27–27B jäetakse välja. |
D14 |
Lõige 28 muudetakse järgmiselt:
|
D15 |
Lõige 29 muudetakse järgmiselt:
|
D16 |
Lõige 44P lisatakse järgmiselt:
|
D17 |
Lisas A muudetakse mõiste „muu hinnarisk” järgmiselt:
|
IFRS 9 Finantsinstrumendid (välja antud novembris 2009)
D18 |
Lõige 5.1.1 muudetakse järgmiselt:
|
D19 |
Lõige 5.1.1A lisatakse järgmiselt:
|
D20 |
Lõiked 5.2.1, 5.3.2, 8.2.5 ja 8.2.11 muudetakse järgmiselt:
|
D21 |
Lõige 8.1.3 lisatakse järgmiselt:
|
D22 |
Lisa A sissejuhatav tekst muudetakse järgmiselt: Järgmised mõisted on määratletud IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine lõikes 11, IAS 39 lõikes 9 või IFRS 13 lisas A ja neid kasutatakse käesolevas IFRSis IAS 32-s, IAS 39-s või IFRS 13-s määratletud tähenduses: … |
D23 |
Lisa B lõige B5.1, lõike B5.5 ees olev pealkiri ning lõiked B5.5 ja B5.7 muudetakse järgmiselt:
Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse ja nende investeeringutega seotud lepingud
|
IFRS 9 Finantsinstrumendid (välja antud oktoobris 2010)
D29 |
[Ei ole nõuete suhtes rakendatav] |
D30 |
Lõiked 3.2.14, 4.3.7 ja 5.1.1 muudetakse järgmiselt:
|
D31 |
Lõige 5.1.1A lisatakse järgmiselt:
|
D32 |
Lõige 5.2.1 muudetakse järgmiselt:
|
D33 |
Lõike 5.4.1 ees olev pealkiri ja lõiked 5.4.1–5.4.3 jäetakse välja. |
D34 |
Lõiked 5.6.2, 7.2.5, 7.2.11 ja 7.2.12 muudetakse järgmiselt:
|
D35 |
Lõige 7.1.3 lisatakse järgmiselt:
|
D36 |
Lisa B lõiked B3.2.11, B3.2.17, B5.1.1 ja B5.2.2 muudetakse järgmiselt:
|
D37 |
Lõiked B5.1.2A ja B5.2.2A lisatakse järgmiselt:
|
D38 |
Lõiked B5.4.1–B5.4.13 ja nendega seotud pealkirjad jäetakse välja. |
D39 |
Lõike B5.4.14 ees olev pealkiri ja lõiked B5.4.14, B5.4.16 ja B5.7.20 muudetakse järgmiselt: Omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringud ja nende investeeringutega seotud lepingud
|
D40 |
Lisa C lõikes C3 muudetakse IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt lõigete D15 ja D20 muudatused järgmiselt:
|
D41 |
Lõikes C11 muudetakse IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustatav teave lõike 28 muudatused järgmiselt:
|
D42 |
Lõikes C26 muudetakse IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse lõike 1 muudatused järgmiselt:
|
D43 |
Lõikes C28 muudetakse IAS 31 Osalemine ühisettevõtetes lõike 1 muudatused järgmiselt:
|
D44 |
Lõikes C30 muudetakse IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine lõike 23 muudatused järgmiselt:
|
D45 |
Lõikes C49 muudetakse IFRIC 2 Liikmete osad ühistulistes (majandus)üksustes ja sarnased instrumendid lõike A8 muudatused järgmiselt:
|
D46 |
Lõikes C53 muudetakse IFRIC 19 Finantskohustiste kustutamine omakapitaliinstrumentidega lõike 7 muudatused järgmiselt:
|
IAS 1 Finantsaruannete esitamine
D47 |
Lõiked 128 ja 133 muudetakse järgmiselt:
|
D48 |
Lõige 139I lisatakse järgmiselt:
|
IAS 2 Varud
D49 |
Lõige 7 muudetakse järgmiselt:
|
D50 |
Lõige 40C lisatakse järgmiselt:
|
IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead
D51 |
Lõige 52 muudetakse järgmiselt:
|
D52 |
Lõige 54C lisatakse järgmiselt:
|
IAS 10 Aruandeperioodi järgsed sündmused
D53 |
Lõige 11 muudetakse järgmiselt:
|
D54 |
Lõige 23A lisatakse järgmiselt:
|
IAS 16 Materiaalsed põhivarad
D55 |
Lõige 26 muudetakse järgmiselt:
|
D56 |
Lõiked 32 ja 33 jäetakse välja. |
D57 |
Lõiked 35 ja 77 muudetakse järgmiselt:
|
D58 |
Lõige 81F lisatakse järgmiselt:
|
IAS 17 Rent
D59 |
Lõige 6A lisatakse järgmiselt:
|
IAS 18 Tulu
D60 |
Lõige 42 lisatakse järgmiselt:
|
IAS 19 Hüvitised töötajatele
D61 |
[Ei ole nõuete suhtes rakendatav] |
D62 |
Lõiked 50 ja 102 muudetakse järgmiselt:
|
D63 |
Lõige 162 lisatakse järgmiselt:
|
IAS 20 Valitsusepoolse sihtfinantseerimise arvestamine ja valitsusepoolse abi avalikustamine
D64 |
Lõige 45 lisatakse järgmiselt:
|
IAS 21 Valuutakursside muutuste mõjud
D65 |
Lõige 23 muudetakse järgmiselt:
|
D66 |
Lõige 60G lisatakse järgmiselt:
|
IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse (muudetud oktoobris 2009)
D67 |
Lõiked 1 ja 37 muudetakse järgmiselt:
|
D68 |
Lõige 41G lisatakse järgmiselt:
|
IAS 31 Osalemine ühisettevõtetes (muudetud oktoobris 2009)
D69 |
Lõige 1 muudetakse järgmiselt:
|
D70 |
Lõige 58F lisatakse järgmiselt:
|
IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine (muudetud septembris 2010)
D71 |
Lõige 23 muudetakse järgmiselt:
|
D72 |
Lõige 97J lisatakse järgmiselt:
|
D73 |
Rakendusjuhise lõige AG31 muudetakse järgmiselt:
|
IAS 33 Aktsiakasum
D74 |
Lõiked 8 ja 47A muudetakse järgmiselt:
|
D75 |
Lõige 74C lisatakse järgmiselt:
|
D76 |
Lisa A lõige A2 muudetakse järgmiselt:
|
IAS 34 Vahefinantsaruandlus (muudetud mais 2010)
D77 |
[Ei ole nõuete suhtes rakendatav] |
D78 |
Lõike 16A punkt j lisatakse järgmiselt:
|
D79 |
Lõige 50 lisatakse järgmiselt:
|
IAS 36 Varade väärtuse langus
D80 |
Lõige 5 muudetakse järgmiselt:
|
D81 |
Lõige 6 muudetakse järgmiselt (mõiste „õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused” muutmise tulemusena asendatakse kõik viited mõistele „õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused” IAS 36-s mõistega „õiglane väärtus, millest on maha arvatud võõrandamiskulud”):
|
D82 |
Lõiked 12, 20 ja 22 muudetakse järgmiselt:
|
D83 |
Lõiked 25–27 jäetakse välja. |
D84 |
Lõige 28 muudetakse järgmiselt:
|
D85 |
Lõige 53A lisatakse järgmiselt:
|
D86 |
Lõiked 78, 105, 111, 130 ja 134 muudetakse järgmiselt:
|
D87 |
Lõige 140I lisatakse järgmiselt:
|
IAS 38 Immateriaalsed varad
D88 |
Lõige 8 muudetakse järgmiselt:
|
D89 |
Lõige 33 muudetakse järgmiselt:
|
D90 |
Lõike 35 ees olev pealkiri muudetakse järgmiselt: Äriühenduses omandatud immateriaalsed varad
|
IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine (muudetud oktoobris 2009)
D96 |
[Ei ole nõuete suhtes rakendatav] |
D97 |
Lõige 9 muudetakse järgmiselt:
|
D98 |
Lõiked 13 ja 28 muudetakse järgmiselt:
|
D99 |
Lõige 43A lisatakse.
|
D100 |
Lõige 47 muudetakse järgmiselt:
|
D101 |
Lõiked 48–49 jäetakse välja. |
D102 |
Lõige 88 muudetakse järgmiselt:
|
D103 |
Lõige 103Q lisatakse järgmiselt:
|
D104 |
Lisa A lõiked AG46, AG52 ja AG64 muudetakse järgmiselt:
|
D105 |
Lõige AG64 muudetakse järgmiselt:
|
D106 |
Lõiked AG69–AG75 ja nende pealkirjad jäetakse välja. |
D107 |
Lõige AG76 muudetakse järgmiselt:
|
D108 |
Lõige AG76A muudetakse järgmiselt:
|
D109 |
Lõiked AG77–AG79 jäetakse välja. |
D110 |
Lõiked AG80 ja AG81 muudetakse järgmiselt:
|
D111 |
Lõike AG82 ees olev pealkiri ja lõige AG82 jäetakse välja. |
D112 |
Lõige AG96 muudetakse järgmiselt:
|
IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud
D113 |
[Ei ole nõuete suhtes rakendatav] |
D114 |
Lõiked 26, 29 ja 32 muudetakse järgmiselt:
|
D115 |
Lõiked 36–39 jäetakse välja. |
D116 |
Lõige 40 muudetakse järgmiselt:
|
D117 |
Lõiked 42–47, 49, 51 ja lõike 75 punkt d jäetakse välja. |
D118 |
Lõige 48 muudetakse järgmiselt:
|
D119 |
Lõike 53 ees olev pealkiri ja lõiked 53 ja 53B muudetakse järgmiselt: Suutmatus õiglast väärtust usaldusväärselt mõõta
|
D120 |
Lõike 75 punkt d jäetakse välja. |
D121 |
Lõiked 78–80 muudetakse järgmiselt:
|
D122 |
Lõige 85B muudetakse järgmiselt:
|
D123 |
Lõige 85C lisatakse järgmiselt:
|
IAS 41 Põllumajandus
D124-125 |
[Ei ole nõuete suhtes rakendatav] |
D126 |
Lõiked 8, 15 ja 16 muudetakse järgmiselt:
|
D127 |
Lõiked 9, 17–21 ja 23 jäetakse välja. |
D128 |
Lõiked 25 ja 30 muudetakse järgmiselt:
|
D129 |
Lõiked 47 ja 48 jäetakse välja. |
D130 |
Lõige 61 lisatakse järgmiselt:
|
IFRIC 2 Liikmete osad ühistulistes (majandus)üksustes ja sarnased instrumendid (muudetud oktoobris 2009)
D131 |
[Ei ole nõuete suhtes rakendatav] |
D132 |
Pealkirja „Viited” järele lisatakse viide IFRS 13-le Õiglase väärtuse mõõtmine. |
D133 |
Lõige 16 lisatakse järgmiselt:
|
D134 |
Lisa lõige A8 muudetakse järgmiselt:
|
IFRIC 4 Kindlakstegemine, kas kokkulepe hõlmab renti
D135 |
Pealkirja „Viited” järele lisatakse viide IFRS 13-le Õiglase väärtuse mõõtmine. |
D136 |
Lõike 15 punkti a joonealuses märkuses muudetakse mõiste „õiglane väärtus” järgmiselt:
|
IFRIC 13 Kliendilojaalsuse programmid
D137 |
Pealkirja „Viited” järele lisatakse viide IFRS 13-le Õiglase väärtuse mõõtmine. |
D138 |
Lõige 6 muudetakse järgmiselt:
|
D139 |
Lõige 10B lisatakse järgmiselt:
|
D140 |
Rakendusjuhise lõiked AG1–AG3 muudetakse järgmiselt:
|
IFRIC 17 Mitterahaliste varade jaotamine omanikele
D141 |
[Ei ole nõuete suhtes rakendatav] |
D142 |
Pealkirja „Viited” järele lisatakse viide IFRS 13-le Õiglase väärtuse mõõtmine. |
D143 |
Lõige 17 muudetakse järgmiselt:
|
D144 |
Lõige 20 lisatakse järgmiselt:
|
IFRIC 19 Finantskohustiste kustutamine omakapitaliinstrumentidega (muudetud septembris 2010)
D145 |
[Ei ole nõuete suhtes rakendatav] |
D146 |
Pealkirja „Viited” järele lisatakse viide IFRS 13-le Õiglase väärtuse mõõtmine. |
D147 |
Lõige 7 muudetakse järgmiselt:
|
D148 |
Lõige 15 lisatakse järgmiselt:
|
IFRIC TÕLGENDUS 20
Paljanduskulud pealmaakaevanduse tootmisetapis
VIITED
— |
Finantsaruandluse kontseptuaalne raamistik |
— |
IAS 1 Finantsaruannete esitamine |
— |
IAS 2 Varud |
— |
IAS 16 Materiaalne põhivara |
— |
IAS 38 Immateriaalsed varad |
TAUST
1 |
Pealmaakaevandamisel võib (majandus)üksus pidada vajalikuks eemaldada kaevandamisjäätmed (nn katend), et saada juurdepääs maagimaardlale. Jäätmete eemaldamist nimetatakse paljandamiseks. |
2 |
Kaevanduse arendusetapis (enne tootmise alustamist) kapitaliseeritakse paljanduskulud tavaliselt karjääri rajamise ja arendamise amortiseeritava maksumuse osana. Tootmise alustades kõnealused kapitaliseeritud kulud amortiseeritakse süstemaatiliselt, kasutades tavaliselt tootmisühiku meetodit. |
3 |
Kaevandusettevõte võib jätkata karjääri tootmisetapis katendi eemaldamist ja sel juhul on tal paljanduskulud. |
4 |
Tootmisetapis toimuva paljandamise ajal eemaldatav materjal ei kujuta endast tingimata 100 % ulatuses jäätmeid; sageli on see maagi ja jäätmete segu. Maagi sisaldus jäätmetes võib olla erinev: alates ebamajanduslikult väikesest kuni tulusalt suureni. Vähese maagisisaldusega materjali eemaldades võidakse saada kasulikku materjali, mida saab kasutada varude tootmiseks. Materjali eemaldamine võib anda ka juurdepääsu sügavamal asetsevatele materjalikihtidele, mille puhul on maagi sisaldus jäätmetes suurem. (Majandus)üksus võib saada seega paljandamisel kasu kahel viisil: kasutatav maak, mida saab kasutada varude tootmiseks, ja parem juurdepääs täiendavatele materjalikogustele, mida kaevandatakse tulevastel perioodidel. |
5 |
Käesolevas tõlgenduses kaalutakse seda, millal ja kuidas kajastada eraldi sellist paljandamisest tulenevat kaht liiki kasu, ning samuti seda, kuidas mõõta seda kasu nii esmasel kajastamisel kui ka hiljem. |
ULATUS
6 |
Käesolevat tõlgendust rakendatakse jäätmete eemaldamise kulude suhtes, mis tekivad pealmaakaevandamisel karjääri tootmisetapis (nn tootmisetapi paljanduskulud). |
KÜSIMUSED
7 |
Käesolevas tõlgenduses käsitletakse järgmisi küsimusi:
|
KONSENSUS
Tootmisetapi paljanduskulude kajastamine varana
8 |
Sellisel määral, nagu paljandamisest saadav kasu realiseerub toodetud varuna, kajastab (majandus)üksus paljanduskulud kooskõlas IAS 2 Varud põhimõtetega. Sellisel määral, nagu kasu seisneb paremas juurdepääsus maagile, kajastab (majandus)üksus need kulud põhivarana, kui on täidetud allpool paragrahvis 9 sätestatud tingimused. Käesolevas tõlgenduses osutatakse kõnealusele põhivarale kui paljandamisest tulenevale varale. |
9 |
(Majandus)ettevõte kajastab paljandamisest tulenevat vara siis ja ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
10 |
Paljandamisest tulenev vara kajastatakse täiendavalt olemasolevale varale või olemasoleva vara suurendamisena. Teisisõnu kajastatakse paljandamisest tulenev vara olemasoleva vara osana. |
11 |
Paljandamisest tulenev vara liigitatakse materiaalseks või immateriaalseks varaks sarnaselt olemasoleva varaga. Teisisõnu määrab kõnealuse olemasoleva vara olemus selle, kas (majandus)üksus liigitab paljandamisest tuleneva vara materiaalse või immateriaalse varana. |
Paljandamisest tuleneva vara esmane mõõtmine
12 |
(Majandus)üksus mõõdab paljandamisest tulenevat vara esmalt soetusmaksumuses – s.o kindlakstehtud maagikomponendile juurdepääsu parandava paljandamisega otseselt seotud kogukulud, millele lisanduvad sellega otseselt seostatavad üldkulud. Tootmisetapis toimuva paljandamisega samal ajal võidakse teostada teatavaid ettenägematuid tegevusi, mis ei ole vajalikud tootmisetapis toimuva paljandamise kavakohaseks jätkamiseks. Selliste ettenägematute tegevustega seostatavaid kulusid ei arvata paljandamisest tuleneva vara maksumuse hulka. |
13 |
Kui paljandamisest tuleneva vara maksumust ja toodetud varude maksumust ei saa eraldi kindlaks teha, jaotab (majandus)üksus tootmisetapi paljanduskulud toodetud varude ja paljandamisest tuleneva vara vahel, kasutades asjakohasel tootmismääral põhinevat jaotamisalust. Kõnealune tootmismäär arvutatakse maagilasundi kindlakstehtud komponendi kohta ja seda kasutatakse võrdlusalusena, et määrata kindlaks, millises ulatuses on toimunud tulevase kasu loomisega seonduv täiendav tegevus. Sellise määra võib arvutada muu hulgas järgmiselt:
|
Paljandamisest tuleneva vara edasine mõõtmine
14 |
Pärast esmast kajastamist kajastatakse paljandamisest tulenevat vara sarnaselt olemasoleva varaga, mille osa see on, kas soetusmaksumuses või ümberhinnatud maksumuses, millest lahutatakse kulum või amortisatsioon ja (vara) väärtuse langusest tulenevad kahjumid. |
15 |
Paljandamisest tulenev vara amortiseeritakse süstemaatiliselt maagilasundi sellise kindlakstehtud komponendi eeldatava kasuliku eluea jooksul, mis on paljandamise tulemusena paremini juurdepääsetav. Selleks kasutatakse tootmisühiku meetodit, kui mõni muu meetod ei ole asjakohasem. |
16 |
Maagilasundi kindlakstehtud komponendi eeldatav kasulik eluiga, mida kasutatakse paljandamisest tuleneva vara amortiseerimiseks, erineb eeldatavast kasulikust elueast, mida kasutatakse karjääri enda ja sellega seotud pikaajaliste varade amortiseerimiseks. Erandiks on sellised üksikud olukorrad, kus paljandamine parandab juurdepääsu kogu ülejäänud maagilasundile. See võib juhtuda näiteks karjääri kasuliku eluea lõpupoole, kui kindlakstehtud komponent on kaevandatava maagilasundi viimane osa. |
Lisa A
Jõustumiskuupäev ja üleminek
Käesolev lisa on tõlgenduse lahutamatu osa ja tal sama pädevus nagu tõlgenduse teistel osadel.
A1 |
(Majandus)üksus rakendab käesolevat tõlgendust 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat tõlgendust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
A2 |
(Majandus)üksus rakendab käesolevat tõlgendust tootmisetapi paljanduskulude suhtes, mis tekkisid varaseima esitatud perioodi alguses või hiljem. |
A3 |
Kõigi varem kajastatud varade jäägid, mis tulenesid tootmisetapis toimunud paljandamisest (nn paljandamisest tulenev varasem vara), liigitatakse alates varaseima esitatud perioodi algusest ümber sellise olemasoleva vara osana, millega paljandamine oli seotud, maagilasundi sellise allesjäänud kindlakstehtud komponendi ulatuses, millega saab paljandamisest tulenevat varasemat vara seostada. Kõnealune varade jääk amortiseeritakse maagilasundi sellise kindlakstehtud komponendi järelejäänud eeldatava kasuliku eluea jooksul, millega iga paljandamisest tuleneva varasema vara jääk on seotud. |
A4 |
Juhul kui asjaomast paljandamisest tulenevat varasemat vara ei saa seostada maagilasundi kindlakstehtud komponendiga, kajastatakse see vara jääk jaotamata kasumi algsaldos varaseima esitatud perioodi alguses. |
Lisa B
Käesolevas lisas sätestatud muudatused rakendatakse 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat tõlgendust varasema perioodi suhtes, rakendab ta neid muudatusi selle varasema perioodi suhtes.
IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtmine muudatused
B1 |
Lisa D paragrahv D1 muudetakse järgmiselt:
|
B2 |
Paragrahvi D31 järele lisatakse pealkiri ja paragrahv D32: Paljanduskulud pealmaakaevanduse tootmisetapis
|
B3 |
Paragrahvi 39L järele lisatakse paragrahv 39M:
|
(1) Käesolevas IFRSis on rahalised summad väljendatud rahaühikutes (RÜ).