I LISA

TEHNILISED NÕUDED

A   OSA

M1- ja N1-kategooria sõidukid

1.   Suurimad lubatud mõõtmed

1.1.

Mõõtmed ei tohi ületada järgmisi väärtusi: 1.1.1. Pikkus: 12,00 m 1.1.2. Laius: a) : M1 : 2,55 m b) : N1 : 2,55 m c) : N1 : 2,60 m sõidukite puhul, millele on paigaldatud vähemalt 45 mm paksuste isoleeritud seintega kere, nagu on viidatud direktiivi 2007/46/EÜ II lisa C osa 2. liites. 1.1.3. Kõrgus: 4,00 m

1.2.	Pikkuse, laiuse ja kõrguse mõõtmisel peavad sõidukid olema töökorras sõiduki massiga ning paigutatud horisontaalsele tasapinnale, rehvid täis pumbatud tootja poolt soovitatud rõhuni.

1.3.	Pikkuse, laiuse ja kõrguse määramisel ei võeta arvesse ainult käesoleva lisa 1. liites nimetatud seadmeid ja varustust.

2.   Massijaotus

2.1.   Suurimate tehniliselt lubatud teljekoormuste summa ei tohi olla väiksem kui sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass.

2.2.   Sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass ei tohi olla väiksem töökorras sõiduki massist, millele on lisatud reisijate mass, lisavarustuse mass ja haakeseadme mass, kui see pole arvatud töökorras sõiduki massi sisse.

2.3.   Kui sõiduk on koormatud suurima tehniliselt lubatud täismassini, ei tohi igale teljele rakenduv koormus ületada suurimat tehniliselt sellele teljele lubatud teljekoormust.

2.4.   Kui sõiduk on koormatud suurima tehniliselt lubatud täismassini, ei tohi esiteljele rakenduv koormus olla vähem kui 30 % sõiduki suurimast tehniliselt lubatud täismassist.

2.4.1.   Kui sõiduk on koormatud suurima tehniliselt lubatud täismassini, millele on lisatud haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass, ei tohi esiteljele rakenduv koormus olla vähem kui 20 % sõiduki suurimast tehniliselt lubatud täismassist.

2.5.   Juhul, kui sõidukil on eemaldatavaid istmeid, viiakse tõendamine läbi nii, et paigaldatud on maksimaalne arv istmeid.

2.6.   Punktide 2.2, 2.3 ja 2.4 nõuete tõendamiseks:

a)	tuleb istmed reguleerida selliselt, nagu on kirjeldatud punktis 2.6.1;

b)	jaotatakse reisijate massid, nimikoormus ja lisavarustuse mass selliselt, nagu on kirjeldatud punktides 2.6.2–2.6.4.2.3.

2.6.1.   Istme reguleerimine

2.6.1.1.   Kui istmed on reguleeritavad, asetatakse need kõige tagumisse asendisse.

2.6.1.2.   Kui istmel on olemas ka täiendavad reguleerimisvõimalused (vertikaalne reguleerimine, kallutamine, seljatoe reguleerimine jne), tuleb iste reguleerida tootja poolt ettenähtud viisil.

2.6.1.3.   Kui tegemist on vedrustusega istmetega, tuleb need lukustada tootja poolt ettenähtud asendisse.

2.6.2.   Reisijate masside jaotus

2.6.2.1.   Iga reisijat esindav mass on 75 kg.

2.6.2.2.   Iga reisijat esindav mass asetatakse istme võrdluspunkti (R-punkti).

2.6.2.3.   Erisõiduki puhul kohaldatakse punkti 2.6.2.2 nõudeid mutatis mutandis (nt kanderaamil lamava vigastatud isiku mass kiirabiauto puhul).

2.6.3.   Lisavarustuse massi jaotus

2.6.3.1.   Lisavarustuse mass jaotatakse vastavalt tootja määratlusele.

2.6.4.   Nimikoormuse jaotus

2.6.4.1.   M1-kategooria sõidukid

2.6.4.1.1.

M1-kategooria sõidukite puhul jaotatakse nimikoormus tehnilise teenistuse nõusolekul vastavalt tootja spetsifikatsioonidele.

2.6.4.1.2.

Autoelamute puhul peab vähim nimikoormus (PM) vastama järgmisele nõudele: , kus n on reisijate suurim arv pluss juht ning L on sõiduki kogupikkus meetrites.

2.6.4.2.   N1-kategooria sõidukid

2.6.4.2.1.

Kerega sõidukite puhul tuleb nimikoormus jaotada ühtlaselt lasti alusele.

2.6.4.2.2.

Kereta sõidukite puhul (nt sadulveokid) nimetab tootja nimikoormuse raskuskeskme äärmised lubatud asukohad, kusjuures nimikoormusele on lisatud kaupade mahutamiseks ettenähtud varustus (st kere või tsistern vm) (nt 0,50 m kuni 1,30 m eespool esimest tagatelge).

2.6.4.2.3.

Sõidukite puhul, millele on ette nähtud sadulseade, esitab tootja vähima ja suurima sadula ettenihke.

2.7.   Täiendavad nõuded sõidukitele, mis võivad vedada haagist

2.7.1.   Punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 esitatud nõudeid kohaldatakse võttes arvesse haakeseadme massi ja haakepunktile mõjuvat suurimat tehniliselt lubatud massi.

2.7.2.   Ilma, et see piiraks punkti 2.4 nõuete kohaldamist, võib tagatelje (tagatelgede) suurimat tehniliselt lubatud teljekoormust ületada kuni 15 %.

2.7.2.1.   Kui tagatelje (tagatelgede) suurimat tehniliselt lubatud teljekoormust ületatakse kuni 15 %, kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 458/2011 (1) II lisa punkti 5.2.

2.7.2.2.   Liikmesriikides, kus see on lubatud liikluseeskirjades, võib tootja osutada asjakohases kaasnevas dokumendis, nagu omaniku käsiraamat või hooldusraamat, et sõiduki suurimat tehniliselt lubatud täismassi võib ületada kuni 10 % või 100 kg, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem.

Seda lubatud varu kohaldatakse ainult haagise vedamisel punktis 2.7.2.1 ettenähtud tingimustel, juhul kui töökiirus on piiratud 100 km/h või vähemaga.

3.   Pukseeritav mass ja haakeseadisele rakenduv koormus

3.1.   Suurima tehniliselt lubatud pukseeritava massi puhul kohaldatakse järgmisi nõudeid.

3.1.1.   Sõidupiduriga varustatud haagis

3.1.1.1.

Sõiduki suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass peab olema madalaim järgmistest väärtuste seast: a) suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass, mis põhineb sõiduki ehitusel ja haakeseadme tugevusel; b) veduki suurim tehniliselt lubatud täismass; c) direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud maastikusõidukite puhul 1,5-kordne veduki suurim tehniliselt lubatud täismass;

3.1.1.2.

siiski ei tohi suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass ületada 3 500 kg.

3.1.2.   Sõidupidurita haagis

3.1.2.1.

Lubatud pukseeritav mass peab olema madalaim järgmiste väärtuste seast: a) suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass, mis põhineb sõiduki ehitusel ja haakeseadme tugevusel; b) pool töökorras veduki massist.

3.1.2.2.

Suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass ei tohi ületada 750 kg.

3.2.   Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass ei või olla vähem kui 4 % suurimast lubatavast pukseeritavast massist ning mitte vähem kui 25 kg.

3.3.   Tootja peab omaniku käsiraamatus ära näitama haakepunktile mõjuva suurima tehniliselt lubatud massi, veduki haakeseadise kinnituspunktid ja haakepunkti suurima lubatud tagaülendi.

3.4.   Suurimat tehniliselt lubatud pukseeritavat massi ei määrata reisijate arvu alusel.

4.   Autorongi mass

Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass ei tohi ületada suurima tehniliselt lubatud täismassi ja suurima tehniliselt lubatud pukseeritava massi summat.

5.   Paigaltvõtuomadused kallakul

5.1.	Veduk peab suutma autorongi paigalt võtta 12 % kallakul viis korda viie minuti sees.

5.2.	Punktis 5.1 kirjeldatud katse tegemiseks tuleb veduk ja haagis koormata selliselt, et saavutataks autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass.

B   OSA

M2- ja M3-kategooria sõidukid

1.   Suurimad lubatud mõõtmed

1.1.	Mõõtmed ei tohi ületada järgmisi väärtusi. 1.1.1. Pikkus a) Kahe telje ja ühe osaga sõiduk: 13,50 m b) Kolme või enama telje ja ühe osaga sõiduk: 15,00 m c) Liigendsõiduk: 18,75 m 1.1.2. Laius: 2,55 m 1.1.3. Kõrgus: 4,00 m

1.2.	Pikkuse, laiuse ja kõrguse mõõtmisel peavad sõidukid olema töökorras sõiduki massiga ning paigutatud horisontaalsele tasapinnale, rehvid täis pumbatud tootja poolt soovitatud rõhuni.

1.3.	Pikkuse, laiuse ja kõrguse määramisel ei võeta arvesse ainult käesoleva lisa 1. liites nimetatud seadmeid ja varustust.

2.   Kerega sõidukite massijaotus

2.1.   Arvutamise kord

Märkused

„M”	suurim tehniliselt lubatud täismass;
„TM”	suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass;
„MC”	autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass;
„mi”	suurim tehniliselt lubatud üksikteljele (i) rakenduv täismass, kus i tähistab telgede arvu ühest kuni sõiduki telgede koguarvuni;
„mc”	haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass;
„μj”	suurim tehniliselt lubatud teljerühma (j) koormus, kus j tähistab teljerühma arvu ühest kuni teljerühmade koguarvuni.

2.1.1.   Veendumaks, et sama tüübi iga tehniline konfiguratsioon vastab järgmistele nõuetele, tehakse asjakohased arvutused.

2.1.2.   Kui sõidukil on koormatavad teljed, tuleb arvutused teha nii, nagu telgede vedrustust tavaliselt koormatakse.

2.2.   Üldnõuded

2.2.1.   Suurima tehniliselt lubatud üksikteljekoormuse ja suurima tehniliselt lubatud teljerühma koormuse summa ei või olla väiksem kui sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass.

2.2.2.   Töökorras sõiduki mass, millele on lisatud lisavarustuse mass, reisijate mass, punktis 2.2.3 nimetatud massid WP ja B, haakeseadme mass, kui see ei ole arvatud töökorras sõiduki massi sisse, ning haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass, ei või ületada suurimat tehniliselt lubatud täismassi.

2.2.3.   Koormuse jaotus

2.2.3.1.   Märkused

„P”	istekohtade arv, arvestamata juhti ja meeskonnaliiget (-liikmeid);
„Q”	ühe reisija mass kilogrammides;
„Qc”	ühe meeskonnaliikme mass kilogrammides;
„S1”	seisvate reisijate seisuala ruutmeetrites;
„SP”	tootja poolt nimetatud seisvate reisijate arv;
„Ssp”	ühe seisva reisija nimiala ruutmeetrites;
„WP”	ratastoolidele ettenähtud alade arv korrutatuna 250 kilogrammiga, mis vastab ratastoolile ja selle kasutajale;
„V”	pakiruumide kogumaht kuupmeetrites, sealhulgas pagasiruum, pagasiriiulid ja suusakast;
„B”	tootja poolt märgitud suurim lubatud pagasi mass kilogrammides, sealhulgas suurim lubatud mass (B’), mida võib transportida suusakastis, kui see on paigaldatud.

2.2.3.2.   Istuvate reisijate massid Q ja Qc asetatakse istme võrdluspunkti (R-punkti).

2.2.3.3.   Mass, mis vastab seisvate sõitjate arvule SP massiga Q, tuleb ühtlaselt jaotada seisvate sõitjate alale S1.

2.2.3.4.   Vajaduse korral tuleb mass WP ühtlaselt jaotada ratastoolidele ettenähtud alale.

2.2.3.5.   Mass, mis on võrdne Bga (kg) tuleb ühtlaselt jaotada pagasiruumide vahel.

2.2.3.6.   Mass, mis on võrdne B’-ga (kg) tuleb paigutada suusakasti raskuskeskmesse.

2.2.3.7.   Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass tuleb paigutada haakepunkti, mille tagaülendi tootja on ära märkinud.

2.2.3.8.   Q ning Ssp väärtused

Sõidukiklass	Q (kg)	Ssp (m2)
I ja A-klass	68	0,125 m2
II klass	71	0,15 m2
III ja B-klass	71	Ei kohaldata

Iga meeskonnaliikme mass on 75 kg.

2.2.3.9.   Seisvate reisijate mass ei tohi ületada väärtust S1/Ssp, kus Ssp on ühele reisijale ettenähtud nimiala, mis on määratletud punkti 2.2.3.8 tabelis.

2.2.3.10.   Pagasi suurim lubatud mass ei või olla väiksem kui: .

2.2.4.   Arvutused

2.2.4.1   Punkti 2.2.2 nõuded kontrollitakse sisustuselementide kõigi konfiguratsioonidega.

2.2.4.2.   Punktis 2.2.3 määratud tingimustel ei tohi ühegi üksiktelje ega teljerühma koormus ületada suurimat tehniliselt lubatud sellele teljele või teljerühmale rakenduvat koormust.

2.2.4.3.   Kui istekohtade arvu sõidukis saab muuta, sellel on seisukohtadele eraldatud ala (S1) ja see on varustatud ratastoolide veoks, tuleb punktide 2.2.2 ja 2.2.4.2 nõudeid kontrollida kõigi järgmiste tingimuste suhtes:

a)	hõivatakse kõik istekohad, seejärel ülejäänud pind seisvatele sõitjatele (kuni tootja määratud piirini või alla selle), kui ruumi veel üle jääb, siis hõivatakse ratastoolikohad;

b)	hõivatakse kõik seisukohad (kuni tootja määratud piirini), seejärel ülejäänud pind istuvatele sõitjatele, ja kui ruumi veel üle jääb, siis hõivatakse ratastoolikohad;

c)	hõivatakse kõik ratastoolikohad, seejärel pind seisvatele sõitjatele (kuni tootja määratud piirini või alla selle) ja seejärel hõivatakse ülejäänud istekohad.

2.2.5.   Kui sõiduk on koormatud vastavalt punktile 2.2.2, ei tohi juhtiva esitelje (juhtivate esitelgede) koormus olla alla 20 % suurimast tehniliselt lubatud täismassist M.

2.2.6.   Kui sõidukile antakse tüübikinnitus rohkem kui ühes klassis, tuleb iga klassi puhul kohaldada punkti 2 nõudeid.

3.   Vedamisvõime

3.1.	Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass ei tohi ületada suurima tehniliselt lubatud täismassi ja suurima tehniliselt lubatud pukseeritava massi summat.

3.2.	Suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass ei tohi ületada 3 500 kg.

4.   Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass

4.1.	Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass on vähemalt võrdne 4 protsendiga selle suurimast tehniliselt lubatud pukseeritavast massist või 25 kg, olenevalt sellest, kumb on suurem.

4.2.	Tootja määrab omaniku käsiraamatus tingimused mootorsõidukile haakeseadme lisamiseks.

4.2.1.

Vajaduse korral peab punktis 4.2 nimetatud tingimustes kirjas olema veduki haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass, haakeseadme suurim lubatud mass, haakeseadme kinnituskohad ja haakeseadme suurim lubatud tagaülend.

5.   Paigaltvõtuomadused kallakul

5.1.	Haagist vedavad vedukid peavad suutma paigalt võtta 12 % kallakul viis korda viie minuti sees

5.2.	Punktis 5.1 kirjeldatud katse tegemiseks tuleb veduk ja haagis koormata selliselt, et saavutataks autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass.

6.   Mootori võimsus

6.1.	Autorongi suurima tehniliselt lubatud täismassi või üksiksõiduki suurima tehniliselt lubatud täismassi puhul peab mootori võimsus olema vähemalt 5 kW tonni kohta, kui sõiduk ei ole ette nähtud haagise vedamiseks.

6.2.	Mootori võimsust mõõdetakse kooskõlas nõukogu direktiiviga 80/1269/EMÜ (2) või ÜRO EMK eeskirjaga nr 85 (3).

7.   Manööverdamisvõime

7.1.	Sõiduk peab olema manööverdatav ühes või teises suunas 360° täisringjoonelisel alal, nagu on näidatud käesoleva lisa 3. liite joonisel 1, nii et ükski sõiduki välimine punkt ei ületaks välimist ringjoont ega sisemist ringjoont, olenevalt olukorrast.

7.1.1.

Katse tehakse sõidukiga nii koormamata olekus (st töökorras sõiduki massiga) kui ka koormatult kuni suurima tehniliselt lubatud täismassini.

7.1.2.

Punkti 7.1 kohaldamisel ei võeta arvesse neid sõiduki osi, mis võivad käesoleva lisa 1. liite kohaselt ulatuda üle sõiduki laiuse.

7.2.	Koormatava teljega sõidukite puhul kohaldatakse punkti 7.1 nõudeid ka siis, kui koormatav(ad) telg (teljed) on kasutuses.

7.3.

Punkti 7.1 nõudeid kontrollitakse järgmiselt. 7.3.1. Sõiduk manööverdatakse ringikujulisele alale, mis on määratletud kahe kontsentrilise ringiga, millest välimise raadius on 12,50 m ja sisemise raadius on 5,30 m. 7.3.2. Sõiduki kõige välimist eesmist punkti tuleb juhtida välimist ringjoont mööda (vaata käesoleva lisa 3. liite joonist 1).

8.   Tagumine väljapööre

8.1.   Üheosaline sõiduk

8.1.1.   Sõidukit katsetatakse vastavalt punktis 8.1.2 kirjeldatud sissesõidukatsele.

8.1.2.   Sissesõidukatse meetod

Sõiduki paigal seistes märgitakse maapinnale joon, millega määratakse kindlaks sõiduki ringist väljapoole suunatud külje vertikaalne puutetasapind.

Sõiduk liigutatakse sirgjooneliselt kursilt joonisel 1 kirjeldatud ringikujulisse alasse, kusjuures sõiduki esirattaid tuleb pöörata selliselt, et kõige välimine eesmine punkt järgiks välimist ringjoont (vt käesoleva lisa 3. liite joonist 2a).

8.1.3.   Sõiduki mass peab vastama töökorras sõiduki massile.

8.1.4.   Suurim tagumine väljapööre ei tohi olla üle 0,60 m.

8.2.   Kahe- või enama osalised sõidukid

8.2.1.   Punkti 8.1 nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis kahe- või enamaosaliste sõidukite suhtes.

Sellisel juhul joondatakse kaks või enam jäika osa tasapinnaga, mis on näidatud käesoleva lisa 3. liite joonisel 2b.

C   OSA

N2- ja N3-kategooria sõidukid

1.   Suurimad lubatud mõõtmed

1.1.	Mõõtmed ei tohi ületada järgmisi väärtusi. 1.1.1. Pikkus: 12,00 m 1.1.2. Laius: a) 2,55 kõigi sõidukite puhul; b) 2,60 m sõidukite puhul, millele on paigaldatud vähemalt 45 mm paksuste isoleeritud seintega kere, nagu on viidatud direktiivi 2007/46/EÜ II lisa 2. liites; 1.1.3. Kõrgus: 4,00 m

1.2.	Pikkuse, laiuse ja kõrguse mõõtmisel peavad sõidukid olema töökorras sõiduki massiga ning paigutatud horisontaalsele tasapinnale, rehvid täis pumbatud tootja poolt soovitatud rõhuni.

1.3.	Pikkuse, laiuse ja kõrguse määramisel ei võeta arvesse ainult käesoleva lisa 1. liites nimetatud seadmeid ja varustust.

2.   Kerega sõidukite massijaotus

2.1.   Arvutamise kord

Märkused

„M”	suurim tehniliselt lubatud täismass;
„TM”	suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass;
„MC”	autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass;
„mi”	suurim tehniliselt lubatud üksiktelje koormus, kus i tähistab telgede arvu ühest kuni sõiduki telgede koguarvuni;
„mc”	haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass;
„μj”	suurim tehniliselt lubatud teljerühma (j) koormus, kus j tähistab teljerühma arvu ühest kuni teljerühmade koguarvuni.

2.1.1.

Veendumaks, et sama tüübi iga tehniline konfiguratsioon vastab punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud nõuetele, tehakse asjakohased arvutused.

2.1.2.

Kui sõidukil on koormatavad teljed, tuleb punktides 2.2 ja 2.3 nõutud arvutused teha nii, nagu koormatavate telgede vedrustust tavaliselt koormatakse.

2.1.3.

Kui sõidukil on ülestõstetavad teljed, tuleb punktides 2.2 ja 2.3 nõutud arvutused teha langetatud telgedega.

2.2.   Üldnõuded

2.2.1.

Suurima tehniliselt lubatud üksikteljekoormuse ja suurima tehniliselt lubatud teljerühma koormuse summa ei või olla väiksem kui sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass.

2.2.2.

Iga teljerühma (j) puhul ei või suurimate tehniliselt lubatud koormuste summa selle telgedele olla väiksem kui suurim tehniliselt lubatud teljerühma koormus. Lisaks ei tohi ühelegi teljele rakenduv koormus mi olla väiksem kui vastava teljerühma massijaotuse järgi sellele teljele i rakenduv osa teljerühmale rakenduvast koormusest μj.

2.3.   Erinõuded

2.3.1.

Töökorras sõiduki mass, millele on lisatud lisavarustuse mass, reisijate mass, haakeseadme mass, kui see ei ole arvatud töökorras sõiduki massi sisse, ning haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass, ei või ületada sõiduki suurimat tehniliselt lubatud täismassi.

2.3.2.

Kui sõiduk on koormatud kuni suurima tehniliselt lubatud täismassini, ei või teljele i jaotuv koormus ületada sellele teljele rakenduvat koormust mi ning teljerühmale rakenduv koormus j ei või ületada koormust μj.

2.3.3.

Punkti 2.3.2 nõuded tuleb täita koormuse järgmiste konfiguratsioonide juures. 2.3.3.1. Nimikoormuse ühtlane jaotus: sõiduk on töökorras sõiduki massiga, millele on lisatud lisavarustuse mass, reisijate mass istmete võrdluspunktides, haakeseadme mass (kui see ei ole arvatud töökorras sõiduki massi sisse), haakepunktile mõjuv suurim lubatud mass ning lastiruumis ühtlaselt jaotatud nimikoormus. 2.3.3.2. Nimikoormuse ebaühtlane jaotus: sõiduk on töökorras sõiduki massiga, millele on lisatud lisavarustuse mass, reisijate mass istmete võrdluspunktides, haakeseadme mass (kui see ei ole arvatud töökorras sõiduki massi sisse), haakepunktile mõjuv suurim lubatud mass ning tootja instruktsiooni kohaselt paigutatud nimikoormus. Selle jaoks määrab tootja kindlaks nimikoormuse ja/või kere ja/või varustuse või sisustuse raskuskeskme kõige äärmised lubatavad asukohad (nt 0,50–1,30 m eespool esimest tagatelge). 2.3.3.3. Ühtlase ja ebaühtlase jaotuse kombinatsioon: punktide 2.3.3.1 ja 2.3.3.2 nõudeid tuleb täita samaaegselt. Näiteks kallur (jaotatud koorem), millele on täiendavalt paigaldatud kraana (lokaalne koorem). 2.3.3.4. Sadulhaakeseadise kaudu ülekantav koormus (poolhaagise veduk): sõiduk on töökorras sõiduki massiga, millele on lisatud lisavarustuse mass, reisijate mass istmete võrdluspunktides, haakeseadme mass (kui see ei ole arvatud töökorras sõiduki massi sisse) ning haakeseadise haakepunktile mõjuv suurim lubatud mass, mis on paigutatud tootja instruktsioonide kohaselt (vähim ja suurim sadula ettenihe). 2.3.3.5. Punkti 2.3.3.1 nõudeid tuleb alati täita, kui sõidukil on lame lastiala.

2.3.4.

Kui sõiduk on koormatud suurima tehniliselt lubatud täismassini, millele on lisatud haakeseadme mass (kui see ei ole arvatud töökorras sõiduki massi sisse) ja haakepunktile mõjuv suurim lubatud mass selliselt, et on saavutatud suurim lubatud tagumise teljerühma (μ) koormus või suurim lubatud tagumise telje (m) koormus, siis ei või esimesele juhtteljele (esimestele juhttelgedele) langev koormus olla alla 20 % sõiduki suurimast tehniliselt lubatud täismassist.

2.3.5.

N2- ja N3-kategooria eriotstarbeliste sõidukite puhul kontrollib tehniline teenistus tootja nõusolekul punkti 2 nõuetele vastavust, võttes arvesse konkreetse sõiduki konstruktsiooni (nt liikurkraanad).

3.   Vedamisvõime

3.1.	Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass ei tohi ületada suurima tehniliselt lubatud täismassi ja suurima tehniliselt lubatud pukseeritava massi summat.

4.   Paigaltvõtuomadused kallakul ja tõusuvõime

4.1.	Haagiste vedamiseks ettenähtud ja autorongi täismassini koormatud sõidukid peavad olema suutelised vähemalt 12 % kallakul paigalt võtma viis korda viie minuti jooksul.

4.2.	Maastikusõidukite tõusuvõimet kontrollitakse II lisa tehniliste nõuete kohaselt.

4.2.1.

Samuti kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ II lisa 1. liite 5. jao nõudeid.

5.   Mootori võimsus

5.1.	Sõiduki mootori võimsus peab autorongi täismassi iga tonni kohta olema vähemalt 5 kW.

5.1.1.

Jagamatu veose veoks ettenähtud veduki või poolhaagise veduki puhul peab mootori võimsus olema vähemalt 2 kW autorongi suurima tehniliselt lubatud täismassi tonni kohta.

5.2.	Mootori võimsust mõõdetakse kooskõlas direktiiviga 80/1269/EMÜ või ÜRO EMK eeskirjaga nr 85.

6.   Manööverdamisvõime

6.1.	Sõiduk peab olema manööverdatav ühes või teises suunas 360° täisringjoonelisel alal nagu on näidatud käesoleva lisa 3. liite joonisel 1, nii et ükski sõiduki välimine punkt ei ületaks välimist ringjoont ega sisemist ringjoont, olenevalt olukorrast.

6.1.1.

Katse tehakse sõidukiga nii koormamata olekus (st töökorras sõiduki massiga) kui ka koormatult kuni suurima tehniliselt lubatud täismassini.

6.1.2.

Punkti 6.1 kohaldamisel ei võeta arvesse neid sõiduki osi, mis võivad käesoleva lisa 1. liite kohaselt ulatuda üle sõiduki laiuse.

6.2.	Teljetõsteseadmetega sõidukite puhul kohaldatakse punkti 6.1 nõudeid ka ülestõstetava(te) telje (telgede) tõstetud asendis ja koormatava(te) telje (telgede) tööasendis.

6.3.

Punkti 6.1 nõudeid kontrollitakse järgmiselt. 6.3.1. Sõiduk manööverdatakse alale, mis on määratletud kahe kontsentrilise ringiga, millest välimise raadius on 12,50 m ja sisemise raadius on 5,30 m. 6.3.2. Sõiduki kõige välimist eesmist punkti tuleb juhtida välimist ringjoont mööda (vaata käesoleva lisa 3. liite joonist 1).

7.   Tagumine väljapööre

7.1.   Sõidukit katsetatakse vastavalt punktis 7.1.1 kirjeldatud statsionaarses olekus.

7.1.1.   Statsionaarse katse meetod

7.1.1.2.

Sõiduk on statsionaarses olekus ja selle esimesed juhitavad rattad on suunatud selliselt, et sõiduki liikudes moodustaks sõiduki kõige välimine punkt 12,50 m raadiusega ringi. Maapinnale märgitakse ringist väljapoole suunatud sõiduki külje vertikaalse puutetasandi kindlaksmääramiseks joon. Sõiduk liigub edasi, nii et kõige välimine eesmine punkt järgiks 12,50 m raadiusega välimist ringjoont.

7.2.   Suurim tagumine väljapööre ei tohi olla üle: (vt käesoleva lisa 3. liite joonis 3)

a)

0,80 m;

b)	1,00 m, kui sõidukile on paigaldatud teljetõsteseade ja telg on ülestõstetud asendis;

c)	1,00 m, kui kõige tagumine telg on juhitav telg.

D   OSA

O-kategooria sõidukid

1.   Suurimad lubatud mõõtmed

1.1.

Mõõtmed ei tohi ületada järgmisi väärtusi. 1.1.1. Pikkus a) Haagis: 12,00 m koos haakeseadisega; b) Poolhaagis: 12,00 m, millele lisatakse esiülend. 1.1.2. Laius a) 2,55 kõigi sõidukite puhul; b) 2,60 m sõidukite puhul, millele on paigaldatud vähemalt 45 mm paksuste isoleeritud seintega kere, nagu on viidatud direktiivi 2007/46/EÜ II lisa 2. liites. 1.1.3. Kõrgus: 4,00 m 1.1.4. Poolhaagise esikinnituse raadius: 2,04 m

1.2.	Pikkuse, laiuse ja kõrguse mõõtmisel peavad sõidukid olema töökorras sõiduki massiga ning paigutatud horisontaalsele tasapinnale, rehvid täis pumbatud tootja poolt soovitatud rõhuni.

1.3.

Pikkust, kõrgust ja esikinnituse raadiust mõõdetakse laadimispinna või ÜRO EMK eeskirja nr 55 7. lisa punkti 1.2.1 teises lõigus nimetatud võrdluspinna horisontaalasendis. Reguleeritavad haakeseadised peavad olema horisontaalasendis ning joondatud sõiduki keskjoone järgi. Nad paigutatakse horisontaalselt kõige pikemasse asendisse.

1.4.	Punktis 1.1 nimetatud mõõtmete määramisel ei võeta arvesse ainult käesoleva lisa 1. liites nimetatud seadmeid ja varustust.

2.   Kerega sõidukite massijaotus

2.1.   Arvutamise kord

Märkused

„M”	suurim tehniliselt lubatud täismass;
„m0”	eesmisele haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass;
„mi”	suurim tehniliselt lubatud teljekoormus, kus i tähistab telgede arvu ühest kuni sõiduki telgede koguarvuni;
„mc”	tagumisele haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass;
„μj”	suurim tehniliselt lubatud teljerühma (j) koormus, kus j tähistab teljerühma arvu ühest kuni teljerühmade koguarvuni.

2.1.1.   Veendumaks, et sama tüübi iga tehniline konfiguratsioon vastab punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud nõuetele, tehakse asjakohased arvutused.

2.1.2.   Kui sõidukil on koormatavad teljed, tuleb punktides 2.2 ja 2.3 nõutud arvutused teha nii, nagu koormatavate telgede vedrustust tavaliselt koormatakse.

2.1.3.   Kui sõidukil on ülestõstetavad teljed, tuleb punktides 2.2 ja 2.3 nõutud arvutused teha langetatud telgedega.

2.2.   Üldnõuded

2.2.1.   Suurima tehniliselt lubatud eesmise haakepunkti koormuse ja suurima tehniliselt lubatud üksiktelje või teljerühma koormuse ja suurima tehniliselt lubatud tagumise haakepunkti koormuse summa ei või olla väiksem kui sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass.

2.2.2.   Üheski teljerühmas j ei tohi telgedele rakenduvate masside mi summa olla väiksem kui mass μj.

Lisaks ei tohi ühelegi teljele rakenduv koormus mi olla väiksem kui vastava teljerühma massijaotuse järgi sellele teljele i rakenduv osa teljerühmale rakenduvast koormusest μj.

2.3.   Erinõuded

2.3.1.   Töökorras sõiduki mass, millele on lisatud lisavarustuse mass ning haakepunkti(de)le mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass, ei või ületada sõiduki suurimat tehniliselt lubatud täismassi.

2.3.2.   Kui sõiduk on koormatud kuni suurima tehniliselt lubatud täismassini, ei või üksikteljele i jaotuv koormus ületada sellele teljele rakenduvat koormust mi ega teljerühmale rakenduvat koormust μj ega haakepunktile mõjuvat suurimat tehniliselt lubatud massi m0.

2.3.3.   Punkti 2.3.2 nõuded tuleb täita koormuse järgmiste konfiguratsioonide juures.

2.3.3.1.   Nimikoormuse ühtlane jaotus

Sõiduki mass peab vastama töökorras sõiduki massile, millele on lisatud lisavarustuse mass ja nimimass, mis on lastiruumis ühtlaselt jaotatud;

2.3.3.2.   Nimikoormuse ebaühtlane jaotus

Sõiduki mass peab vastama töökorras sõiduki massile, millele on lisatud lisavarustuse mass ja nimikoormus, mis on jaotatud vastavalt tootja instruktsioonidele.

Selle jaoks määrab tootja kindlaks nimikoormuse ja/või kere ja/või varustuse või sisustuse raskuskeskme kõige äärmised lubatavad asukohad (nt 0,50–1,30 m eespool esimest tagatelge).

2.3.3.3.   Ühtlase ja ebaühtlase jaotuse kombinatsioon:

punktide 2.3.3.1 ja 2.3.3.2 nõudeid tuleb täita samaaegselt.

2.3.3.4.   Punkti 2.3.3.1 nõudeid tuleb alati täita, kui sõidukil on lame lastiala.

2.3.4.   Erinõuded haagiselamutele

2.3.4.1   Vähim nimikoormus (PM) peab vastama järgmisele nõudele:

kus

n	on magamiskohtade suurim arv ja
L	on kere kogupikkus, nagu see on määratletud standardi ISO 7237:1981 punktis 6.1.2.

3.   Nõuded manööverdamisvõimele

3.1.

Kõik haagised ja poolhaagised peavad olema selliselt konstrueeritud, et vedava sõiduki külge haagituna suudab autorong manööverdada kas ühes või teises suunas 360° täisringjoonelises alas, mis koosneb kahest kontsentrilisest ringjoonest, millest välimise ringjoone raadius on 12,50 m ja sisemise ringjoone raadius on 5,30 m, ilma et ükski vedava sõiduki välimine punkt ei ületaks välimist ringjoont ega üksi haagise või poolhaagise välimine punkt ei ületaks sisemist ringjoont.

3.2.	Poolhaagis tunnistatakse punkti 3.1 nõuetele vastavaks, kui selle võrdlus-teljevahe (RWB) vastab järgmistele nõuetele: kus: „RWB” on vahekaugus veopoldi telje ja mittejuhitavate telgede keskjoone vahel; „W” on poolhaagise laius.

3.3.	Kui ühel või enamal mittejuhitavatest telgedest on teljetõsteseade, siis võetakse arvesse teljevahe kas langetatud või tõstetud teljega, olenevalt sellest, kumb vahe on pikem.

---

(1)  ELT L 124, 13.5.2011, lk 11.

(2)  EÜT L 375, 31.12.1980, lk 46.

(3)  ELT L 326, 24.11.2006, lk 55.

II LISA

MAASTIKUSÕIDUKITE TÕUSUVÕIME

1.   Üldine teave

1.1.   Käesolevas lisas sätestatakse tehnilised nõuded sõiduki tõusuvõime kontrollimiseks, et liigitada sõiduk maastikusõidukiks kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa 4. jaoga.

1.2.   Tehniline teenistus peab kindlaks tegema, kas komplektne või komplekteeritud sõiduk või poolhaagise veduk on vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisas toodud tingimustele tunnustatav maastikusõidukina.

1.3.   Mittekomplektsete sõidukite korral viiakse kõnealune protseduur läbi ainult tootja nõudel.

2.   Katsetingimused

2.1.   Sõiduki seisukord

2.1.1.

Sõiduk on tootja poolt soovitatud seisukorras ja sellele on paigaldatud direktiivi 2007/46/EÜ I lisas nimetatud varustus.

2.1.2.

Pidurid, sidur (või selle vaste), mootor ja käigukast reguleeritakse vastavalt tootja soovitustele kasutamiseks väljaspool tavapäraseid teid.

2.1.3.

Kasutatakse maastikusõiduks soovitatud rehve. Rehvimustri sügavus peab olema vähemalt 90 % uue rehvi mustrisügavusest. Rehvirõhk reguleeritakse kuni rehvitootja soovitatud rõhuni.

2.1.4.

Sõiduk koormatakse suurima tehniliselt lubatud täismassini, jaotades koormus proportsionaalselt tootja märgitud suurima koormuse jaotusega telgedele. Näiteks katsetatakse 7,5-tonnist sõidukit, mille esitelje suurim koormus on 4 tonni ja tagatelje suurim koormus 6 tonni, esitelje koormusega 3 tonni (40 %) ja tagatelje koormusega 4,5 tonni (60 %).

2.2.   Katseraja tingimused

2.2.1.

Katseraja pind on kuiv; see on asfaldist ja betoonist

2.2.2.

Kallak peab olema pidevalt 25 % ning selle hälve võib olla + 3 % (θ = 14 kraadi).

2.2.3.

Tootja nõusolekul võib katse läbi viia üle 25 % kallakul. Katse viiakse läbi nii, et suurimaid masse on vähendatud vastavalt katse tingimustele. Nimetatud tingimused registreeritakse.

2.2.4.

Katseraja pinna haardumiskoefitsient peab olema hea. Pinna libisemisvastast indeksit (Skid Resistance Index – SRI) mõõdetakse vastavalt standardile CEN/TS 13036-2:2010: Maanteede ja lennuväljade pinnaomadused – Katsemeetodid – 2. osa: Teekatte pinna libisemisvastasuse hindamine kasutades dünaamilisi mõõtmissüsteeme. Libisemisvastase indeksi keskmine väärtus registreeritakse.

3.   Katsemenetlus

3.1.   Sõiduk asetatakse kõigepealt horisontaalpinnale.

3.2.   Vedamisviis reguleeritakse maastikusõidu jaoks. Rakendatud käik (käigud) peab (peavad) võimaldama ühtlast kiirust.

3.3.   Kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ II lisa 1. liite 4. ja 5. jagu.

III LISA

TINGIMUSED VEDRUSTUSE VÕRDVÄÄRSUSEKS ÕHKVEDRUSTUSEGA

1.   Käesolevas lisas sätestatakse tehnilised tingimused seoses mitteõhkvedrustuse ja õhkvedrustusega veotelje/-telgede ekvivalentsusega.

2.   Et vastata õhkvedrustusega telgedele, peavad mitteõhkvedrustusega teljed vastama järgnevatele tingimustele:

2.1.	Täismassiga koormatud vedrustuse korral peab veotelje või mitmikveotelje kohal mõõdetud vedrustatud massi vaba madalsagedusliku vertikaalsuunalise siirdevõnkumise sagedus ja sumbuvus olema punktides 2.3–2.6 määratletud piirides.

2.2.	Iga telg peab olema varustatud hüdrauliliste amortisaatoritega. Mitmikteljele paigaldatakse amortisaatorid selliselt, et mitmiktelje võnkumine oleks minimaalne.

2.3.	Kui hüdraulilised amortisaatorid on tööasendis, peab harilikes tingimustes töötava vedrustuse korral keskmine sumbuvussuhe Dm olema üle 20 % kriitilisest sumbuvusest.

2.4.	Kui hüdraulilised amortisaatorid on eemaldatud või tühjendatud, ei tohi vedrustuse sumbuvussuhe Dr olla üle 50 % Dm väärtusest.

2.5.	Vedrustatud massi vaba vertikaalsuunalise siirdevõnkumise sagedus veotelje või mitmikveotelje kohal ei tohi olla üle 2,0 Hz.

2.6.	Sageduse ja sumbuvuse määramiseks vajaliku katse protseduur on kindlaks määratud punktis 3.

3.   Katsemenetlus

3.1.   Sagedus ja sumbuvus

3.1.1.

Vedrustatud massi vaba võnkumist väljendatakse järgmise valemiga: Kus   „M” on vedrustatud mass (kg),   „Z” on vedrustatud massi vertikaalnihe (m),   „C” kogu sumbuvustegur (N.s/m) ja   „K” on kogu vertikaalsuunaline teepinna ja vedrustatud massi vaheline jäikus (N/m).

3.1.2.

Vedrustatud massi võnkesagedust (F hertsides) väljendatakse järgmise valemiga:

3.1.3.

Sumbuvus on kriitiline, kui C = Co kus: Sumbuvussuhe kriitilise sumbuvuse murdosana on C/Co

3.1.4.

Vedrustatud massi vaba siirdevõnkumise kestel järgib massi liikumise vertikaalkomponent sumbuvat sinusoidi (joonis 2). Sageduse hindamiseks mõõdetakse kõigi jälgitavate täisvõngete aeg. Sumbuvuse hindamiseks mõõdetakse võnkekõvera järjestikuste samasuunaliste ekstreemumite kõrgused.

3.1.5.

Kui esimese ja teise täisvõnke ekstreemumitele vastavad amplituudid on A1 ja A2, leitakse sumbuvussuhe D järgmise valemi abil: kus „ln” tähendab amplituudide suhte naturaallogaritmi.

3.2.   Katsemenetlus

Selleks et katse abil määrata sumbuvussuhet Dm, sumbuvussuhet Dr eemaldatud hüdrauliliste amortisaatorite korral ja vedrustuse võnkesagedust F, tuleb:

a)	koormatud sõidukiga sõita aeglasel kiirusel (5 km/h ± 1 km/h) üle 80 mm astme, mille ristlõige on kujutatud joonisel 1. Pärast seda, kui veoteljele kinnituvad rattad on astmelt maha sõitnud, analüüsitakse alanud siirdevõnkumist sageduse ja sumbuvuse määramiseks;

b)	tõmmata koormatud sõiduki šassiid allapoole, nii et veoteljele langeks täismassi 1,5-kordsele väärtusele vastav staatiline koormus. Allapoole tõmmatud sõiduk vabastatakse järsult ja analüüsitakse järgnevat võnkumist;

c)	tõmmata koormatud sõiduki šassiid allapoole, nii et vedrustatud mass oleks tõstetud 80 mm kõrgusele veoteljest. Ülespoole tõmmatud sõiduk vabastatakse järsult ja analüüsitakse järgnevat võnkumist;

d)	teha koormatud sõidukiga muid katseid, kui tootja on tehnilisele teenistusele tõestanud, et need on samaväärsed.

3.3.   Sõiduki katsevarustus ja koormamise tingimused

3.3.1.

Sõidukile tuleb otse veotelje kohale veotelje ja šassii vahele kinnitada vertikaalnihke andur. Sumbumise määramiseks mõõdetakse anduri lugemilt ajavahe esimese ja teise maksimaalse vedrustuse kompressiooni vahel. Kahe mitmikveotelje korral tuleb vertikaalnihke andur paigaldada otse veotelgede kohale kummagi veotelje ja šassii vahele.

3.3.2.

Rehvid peavad olema täis pumbatud kuni tootja soovitatud rõhuni.

3.3.3

Vedrustuse ekvivalentsuse määramiseks vajalikud katsetused tehakse telgedele või telgede rühmadele suurima tehniliselt lubatud massiga ja oletatakse, et ekvivalentsus kehtib kõikide väiksemate koormuste korral.

Joonis 1

Vedrustuse katsetuskäik

Joonis 2

Lühiajalise vaba võnkumise sumbumine

IV LISA

TEHNILISED NÕUDED ÜLESTÕSTETAVA(TE) VÕI KOORMATAVA(TE) TELJE (TELGEDE) PAIGALDAMISEKS SÕIDUKILE

1.

Kui sõidukile on paigaldatud üks või mitu ülestõstetavat või koormatavat telge, siis tuleb kontrollida, et tavapärastes sõidutingimustes ei oleks ületatud teljele või teljerühmadele langevat registreerimisel/kasutuselevõtmisel lubatud suurimat massi. Sellepärast peab (peavad) ülestõstetav(ad) või koormatav(ad) telg (teljed) automaatselt maapinnale langema või tuleb koormus teljele (telgedele) kanda, kui telgede rühmale lähim telg (lähimad teljed) või mootorsõiduki esitelg (esiteljed) on koormatud registreerimisel/kasutuselevõtmisel lubatud suurima(te) massi(de)ni. Kui ülestõstetav telg on üles tõstetud, siis tuleb tagada, et juhitava(te)le teljele (telgedele) langev koormus oleks piisav, et tagada sõiduki turvaline juhtimine igas olukorras. Seetõttu peab sõiduki tootja mittekomplektsete sõidukite korral kindlaks määrama juhitava(te)le teljele (telgedele) langeva vähima koormuse.

2.	Kõik sõidukile paigaldatud teljetõstemehhanismid, samuti nende juhtimissüsteemid peavad olema valmistatud ja paigaldatud nii, et oleks välistatud nende vale kasutamine või rikkumine.

3.	Nõuded mootorsõiduki paigaltvõtuks libedal pinnasel ja nende manööverdamisvõime parandamiseks

3.1.

Erandina punkti 1 nõuetest ja selleks, et aidata mootorsõidukitel või autorongil alustada sõitu libedal pinnal ja suurendada rehvide haardevõimet sellisel pinnal ning manööverdamisvõime parandamiseks, võib teljetõsteseade kontrollida mootorsõiduki või poolhaagise ülestõstetavat (ülestõstetavaid) või koormatavat (koormatavaid) telge (telgi), et suurendada või vähendada mootorsõiduki juhitavale teljele langevat koormust. Seda võib teha järgmistel tingimustel: a) sõiduki igale teljele vastav koormus võib ületada liikmesriigis lubatud suurimat teljele langevat koormust kuni 30 %, tingimusel et see ei ületa tootja poolt märgitud väärtust selle konkreetse juhtumi jaoks; b) allesjäänud koormus esiteljele (-telgedele) peab jääma nullist suuremaks (st suure tagaülendiga tagumise koormatava telje korral ei tohi sõiduki esiots maapinnalt üles kerkida); c) ülestõstetavat (ülestõstetavaid) või koormatavat (koormatavaid) telge (telgi) tuleb kontrollida ainult spetsiaalse juhtimissüsteemi abil; d) kui sõiduk on hakanud liikuma ja enne, kui on saavutatud kiirus 30 km/h, tuleb telg (teljed) automaatselt jälle alla lasta või koormus telgede vahel ümber jaotada.

V LISA

A   OSA

TEATIS

KASUTATAV NÄIDIS

Teatis nr … mootorsõidukite ja nende haagiste EÜ tüübikinnituse kohta seoses sõiduki masside ja mõõtmetega.

Alljärgnev teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised esitatakse sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4-formaadis või A4-formaadiga kaustas. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

0.   ÜLDNÕUDED

0.1.   Mark (tootja kaubanimi): …

0.2.   Tüüp: …

0.2.1.   Kaubanimi(nimed) (kui on teada): …

0.4.   Sõiduki kategooria (1): …

0.5.   Tootja ärinimi ja aadress: …

0.8.   Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

0.9.   Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …

1.   SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED

1.1.   Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.2.   Kogu sõiduki mõõtjoonis: …

1.3.   Telgede ja rataste arv: …

1.3.1.   Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

1.3.2.   Juhitavate telgede arv ja asukoht: …

1.3.3.   Veoteljed (arv, paiknemine, ühendus): …

1.4.   Šassii (kui on olemas) (üldjoonis): …

1.7.   Juhikabiin (buldog- või ninamikkabiin) (2): …

1.9.   Täpsustada, kas veduk on ette nähtud poolhaagiste või muude haagiste vedamiseks ja kas tegemist on pool-, täis- või kesktelg- või jäiga haakeseadmega haagisega: …

1.10.   Täpsustada, kas sõiduk on ette nähtud kaupade veoks kontrollitud temperatuuril: …

2.   MASSID JA MÕÕTMED (4)  (5)  (6)

(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonisele)

2.1.   Teljevahe(d) (täiskoormusel)  (7): …

2.1.1.   Kaheteljelised sõidukid: …

2.1.2.   Kolme või enama teljega sõidukid

2.1.2.1.   Järjestikuste telgede vaheline kaugus eesmisest tagumise teljeni: …

2.1.2.2.   Telgedevaheline kaugus kokku: …

2.2.   Sadul

2.2.1.   Poolhaagiste korral

2.2.1.1.   Sadula veopoldi telje ja poolhaagise kõige tagumise otsa vahekaugus: …

2.2.1.2.   Sadula veopoldi telje ja poolhaagise eesmise serva mis tahes punkti suurim vahekaugus: …

2.2.1.3.   Poolhaagise võrdlus-teljevahe (nagu on nõutud määruse (EL) nr 1230/2012 I lisa D osa punktis 3.2): …

2.2.2.   Poolhaagise vedukite korral

2.2.2.1.   Sadula ettenihe (maksimaalne ja minimaalne; näidata lubatavad väärtused mittekomplektse sõiduki korral) (8): …

2.3.   Telje/telgede rööbe/rööpmed ja laius(ed)

2.3.1.   Iga juhttelje rööbe (9): …

2.3.2.   Kõigi muude telgede rööpmed (9): …

2.4.   Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

2.4.1.   Kere/pealisehitiseta šassii puhul

2.4.1.1.   Pikkus (10): …

2.4.1.1.1.   Suurim lubatud pikkus: …

2.4.1.1.2.   Vähim lubatud pikkus: …

2.4.1.1.3.   Haagiste korral: haakeseadise lubatud maksimaalne pikkus (11): …

2.4.1.2.   Laius (12):

2.4.1.2.1.   Suurim lubatud laius: …

2.4.1.2.2.   Vähim lubatud laius: …

2.4.1.3.   Kõrgus (13) (reguleeritava vedrustuskõrguse puhul märgitakse harilikule tööasendile vastav kõrgus): …

2.4.1.4.   Esiülend (14): …

2.4.1.4.1.   Esiülendinurk (15)  (16): … kraadi.

2.4.1.5.   Tagaülend (17): …

2.4.1.5.1.   Tagaülendinurk (18)  (16): … kraadi.

2.4.1.5.2.   Haakepunkti minimaalne ja maksimaalne lubatud kaugus auto tagateljest (19): …

2.4.1.6.   Kliirens (direktiivi 2007/46/EÜ II lisa 1. liite punktide 3.1.1 ja 3.2.1 kohaselt)

2.4.1.6.1.   Telgede vahel: …

2.4.1.6.2.   Esitelje/esitelgede all: …

2.4.1.6.3.   Tagatelje/tagatelgede all: …

2.4.1.8.   Kere ja/või sisustuse ja/või varustuse ja/või (vähima ja suurima) nimikoormuse raskuskeskme asukoht: …

2.4.2.   Kere/pealisehitisega šassii puhul

2.4.2.1.   Pikkus (10): …

2.4.2.1.1.   Laadimispinna pikkus: …

2.4.2.2.   Laius (12): …

2.4.2.2.1.   Seinte paksus (sõidukite korral, mis on konstrueeritud kaupade veoks kontrollitud temperatuuril): …

2.4.2.3.   Kõrgus (13) (reguleeritava vedrustuskõrguse puhul märgitakse harilikule tööasendile vastav kõrgus): …

2.4.2.4.   Esiülend (14): …

2.4.2.4.1.   Esiülendinurk (15)  (16): … kraadi

2.4.2.5.   Tagaülend (17): …

2.4.2.5.1.   Tagaülendinurk (18)  (16): … kraadi

2.4.2.5.2.   Haakepunkti minimaalne ja maksimaalne lubatud kaugus auto tagateljest (19): …

2.4.2.6.   Kliirens (nagu see on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ II lisa 1. liite punktides 3.1.1 ja 3.2.1) (16)

2.4.2.6.1.   Telgede vahel: …

2.4.2.6.2.   Esitelje/esitelgede all: …

2.4.2.6.3.   Tagatelje/tagatelgede all: …

2.4.2.8.   Nimikoormuse raskuskeskme asukoht (ebaühtlase koormatuse korral): …

2.4.3.   Ilma šassiita heaks kiidetud kerede korral (M2- ja M3-kategooria sõidukid)

2.4.3.1.   Pikkus (10): …

2.4.3.2.   Laius (12): …

2.4.3.3.   Kõrgus (13) ettenähtud šassiitüübil/-tüüpidel (reguleeritava vedrustuskõrguse korral märgitakse tavalisele sõiduasendile vastav kõrgus): …

2.5.   Mittekomplektsete sõidukite juhitava(te)le teljele (telgedele) langev vähim koormus: …

2.6.   Töökorras sõiduki mass  (20)

a)   iga variandi vähim ja suurim väärtus: …

2.6.1.   Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral haakepunktile mõjuv koormus: …

a)   iga variandi vähim ja suurim väärtus: …

2.6.2.   Lisavarustuse mass (vt määruse (EL) nr 1230/2012 artikli 2 mõistet 5): …

2.8.   Suurim tehniliselt lubatud täismass  (21): …

2.8.1.   Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral haakepunktile mõjuv koormus: …

2.9.   Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud koormus: …

2.10.   Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud koormus: …

2.11.   Veduki suurim tehniliselt lubatud pukseeritav täismass

järgmiste haagiste korral:

2.11.1.   täishaagis: …

2.11.2.   poolhaagis: …

2.11.3.   kesktelghaagis: …

2.11.4.   jäiga haakeseadmega haagis: …

2.11.4.1.   Haakeseadise ülendi (22) ja teljevahe suhte maksimaalne väärtus: …

2.11.4.2.   V maksimaalne väärtus: … kN.

2.11.5   Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass: …

2.11.6.   Piduriteta haagise täismass: …

2.12.   Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass:

2.12.1.   veduki mass: …

2.12.2.   poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise mass: …

2.12.3.   Haakeseadise suurim lubatud mass (kui haakeseadis ei ole tootja poolt paigaldatud): …

2.16.   Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid (mittekohustuslik):

2.16.1.   Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass (23): …

2.16.2.   Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljele ja poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt ettenähtud koormus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud maksimaalsest koormusest haakepunktis (23): …

2.16.3.   Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud koormus igale teljerühmale (23): …

2.16.4.   Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud pukseeritav mass (23): …

2.16.5.   Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass (23): …

3.   JÕUSEADE (24)

3.1.   Mootori tootja: …

3.2.   Sisepõlemismootor

3.2.1.8.   Suurim kasulik võimsus (25): … kW … p/min–1 (tootja andmetel)

Märkus:

käesoleva määruse kohaldamisel on lubatud viidata vähima võimsusega mootorile

3.3.   Elektrimootor

3.3.1.1.   Maksimaalne tunnivõimsus: … kW

3.4.   Mootorid või mootorikombinatsioonid

3.4.1.   Hübriidelektrisõiduk: jah/ei (27).

3.4.5.4.   Suurim võimsus: … kW

4.   JÕUÜLEKANNE (28)

4.1.   Jõuülekande joonis  (16): …

5.   TELJED

5.1.   Iga telje kirjeldus: …

5.2.   Mark: …

5.3.   Tüüp: …

5.4.   Ülestõstetava(te) telje/telgede asend: …

5.5.   Koormatava(te) telje/telgede asend: …

6.   VEDRUSTUS

6.1.   Vedrustussüsteemi joonis: …

6.2.   Iga telje, teljerühma või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon: …

6.2.3.   Veotelje/-telgede õhkvedrustus: jah/ei (27)

6.2.3.1.   Veotelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (27)

6.2.3.2.   Vedrustatud massi võnkesageduse ja sumbuvuse väärtus: …

6.2.4.   Vabatelje/telgede õhkvedrustus: jah/ei (27)

6.2.4.1.   Vabatelje/-telgede õhkvedrustusega samaväärne vedrustus: jah/ei (27)

6.2.4.2.   Vedrustatud massi võnkesageduse ja sumbuvuse väärtus: …

6.3.   Koormuse jaotus teljerühma kuuluvate telgede vahel (vajaduse korral esitada asjakohased graafikud): …

6.6.   Rehvid ja rattad

6.6.1.   Rehvi ja velje kombinatsioon(id) (29)

a)	Rehvide puhul märkida: i) suuruse tähistus: … ii) koormusindeks: … iii) kiirusindeks: …

6.6.1.1.   Teljed

6.6.1.1.1.   Esimene telg: …

6.6.1.1.2.   Teine telg: …

jne.

9.   KERE

9.1.   Kere tüüp, kasutades II lisa C-osas määratletud koode:

9.10.3.   Istmed

9.10.3.1.   Istekohtade arv (30):

9.10.3.1.1.   Asukoht ja paigutus: …

9.10.3.5.   R-punkti (31) koordinaadid või joonis

9.10.3.5.1.   Juhiiste: …

9.10.3.5.2.   Kõik muud istmed: …

9.25.   Aerodünaamilise takistuse vähendamiseks ettenähtud seadmed

9.25.1.   Seadme tüüp ja kirjeldus

11.   VEDUKI JA HAAGISE VÕI VEDUKI JA POOLHAAGISE ÜHENDUSVIISID

11.1.   Paigaldatud või paigaldatava(te) haakeseadise/-seadiste klass ja tüüp: …

11.2.   Paigaldatud haakeseadise/-seadiste karakteristikud D, U, S ja V või paigaldatava haakeseadise/-seadiste karakteristikute D, U, S ja V minimaalsed väärtused: … daN

13.   ERISÄTTED BUSSIDE JA KAUGSÕIDUBUSSIDE KOHTA

13.1.   Sõiduki klass: I klass / II klass / III klass / A-klass / B-klass (27)

13.2.   Reisijateruum (m2)

13.2.1.   Kokku (S0): …

13.2.2.   Ülemine korrus (S0a) (27): …

13.2.3.   Alumine korrus (S0b) (27): …

13.2.4.   Ruum seisukohtade jaoks (S1): …

13.3.   Reisijate arv (iste- ja seisukohad)

13.3.1.   Kokku (N): …

13.3.2.   Ülemine korrus (Na) (27): …

13.3.3.   Alumine korrus (Nb) (27): …

13.4.   Istekohtade arv

13.4.1.   Kokku (A): …

13.4.2.   Ülemine korrus (Aa) (27): …

13.4.3.   Alumine korrus (Ab) (27): …

13.4.4.   Ratastoolikohtade arv M2- ja M3-kategooria sõidukitel: …

13.7.   Pakiruumide maht (m3): …

13.12.   Mõõtudega joonis, millel on kujutatud sõiduki sisemuse korraldus seoses istekohtade, seisuala, ratastooli kasutaja(te) ja pakiruumidega, sealhulgas pakiriiulite ja suusakastiga, kui need on olemas.

Selgitavad märkused

(b)	Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(g3)	— Mõiste 6.20.

(g14)

— Mõiste 6.9.

(l)	Arv tuleb ümardada lähima kümnendikmillimeetrini.

(o)	Määratud vastavalt nõukogu direktiivi 80/1268/EMÜ nõuetele (33).

B   OSA

EÜ tüübikinnitustunnistus

NÄIDIS

Formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Teatis, milles käsitletakse:

— EÜ tüübikinnituse andmist (1)	sõidukitüübile seoses selle masside ja mõõtmetega
— EÜ tüübikinnituse laiendamist (1)
— EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumist (1)
— EÜ tüübikinnituse tühistamist (1)

võttes arvesse määrust (EL) nr …/…,

EÜ tüübikinnitusnumber:

Laiendamise põhjus:

I   JAGU

0.1.   Mark (tootja kaubanimi):

0.2.   Tüüp:

0.2.1.   Kaubanimi (-nimed) (kui on teada):

0.4.   Sõiduki kategooria (2):

0.5.   Tootja ärinimi ja aadress:

0.8.   Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9.   Tootja esindaja nimi ja aadress (vajaduse korral):

II   JAGU

1.   Täiendav teave (vajaduse korral): vt lisand

2.   Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus:

3.   Katsearuande kuupäev:

4.   Katsearuande number:

5.   Märkused (vajaduse korral):

6.   Koht:

7.   Kuupäev:

8.   Allkiri:

Manused

1) Teabepakett (kõigil lehekülgedel peab olema tüübikinnitusasutuse tempel). 2) Katsearuanne. 3) Sõidukite puhul, mille vedrustus tunnistatakse võrdväärseks õhkvedrustusega, katsearuanne ja vedrustuse tehniline kirjeldus.

---

(1)  Kategooriad vastavalt II lisa A osas loetletud määratlustele.

(2)  „Eestjuhitav sõiduk” – vastavalt nõukogu direktiivi 74/297/EMÜ I lisa punktis 2.7 määratletule ().

(3)  EÜT L 165, 20.6.1974, lk 16.

(4)  Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.

(5)  Standard ISO 612:1978 – Maanteesõidukid – Mootorsõidukid ja pukseeritavad sõidukid – Mõisted ja määratlused.

(6)  Lisavarustus, mis mõjutab sõiduki mõõtmeid, tuleb täpsustada.

(7)  

(g1)	— Mõiste 6.4.

(8)  

(g2)	— Mõiste 6.19.2.

(9)  

(g4)	— Mõiste 6.5.

(10)  

(g5)	— Mõiste 6.1 ja sõidukid, mis ei kuulu M1-kategooriasse: Haagiste korral tuleb pikkused esitada nii, nagu on määratletud standardi ISO 612:1978 punktis 6.1.2.

(11)  

(g6)	— Mõiste 6.17.

(12)  

(g7)	— Mõiste 6.2 ja sõidukid, mis ei kuulu M1-kategooriasse.

(13)  

(g8)	— Mõiste 6.3 ja sõidukid, mis ei kuulu M1-kategooriasse.

(14)  

(g9)	— Mõiste 6.6.

(15)  

(g10)

— Mõiste 6.10.

(16)  Ainult maastikusõidukite määratluse kohaldamisel.

(17)  

(g11)

— Mõiste 6.7.

(18)  

(g12)

— Mõiste 6.11.

(19)  

(g13)

— Mõiste 6.18.1.

(20)  Juhi massiks on tinglikult võetud 75 kg.

Vedelikku sisaldavad süsteemid (välja arvatud vee jaoks kasutatavad süsteemid, mis peavad jääma tühjaks) peavad olema täidetud 100 %-ni tootja määratud mahutavusest.

Punktide 2.6 ja 2.6.1 alapunktis a nimetatud teavet ei pea esitama N2-, N3-, M2-, M3-, O3-, ja O4-kategooria sõidukite puhul.

(21)  Haagiste või poolhaagiste ning haagise või poolhaagisega ühendatud sõidukite korral, mille haakeseadisele või sadulale mõjub oluline vertikaalne koormus, tuleb selle koormuse ja raskuskiirenduse suhe lisada tehniliselt lubatud maksimaalsele koormusele.

(22)  „Haakeseadise ülend” – kesktelghaagise haakeseadise ja tagatelje/-telgede keskjoone vaheline kaugus horisontaalsuunas.

(23)  Andmete põhjal peab tegelik väärtus olema sõidukitüübi iga tehnilise konfiguratsiooni jaoks ühetähenduslikult määratav.

(24)  Sõiduki puhul, mis töötab kas bensiiniga, diislikütusega jne või ka kombineeritult muu kütusega, tuleb esitada andmed iga käitusviisi kohta eraldi.

Tavapärastest erinevate mootorite ja süsteemide kohta esitab valmistaja siin osutatud andmetega samaväärsed andmed.

(25)  Määratud vastavalt nõukogu direktiivi 80/1269/EMÜ nõuetele ().

(26)  EÜT L 375, 31.12.1980, lk 46.

(27)  Mittesobiv läbi kriipsutada (võib esineda juhtumeid, kus ei tule midagi läbi kriipsutada, sest sobivaid variante on rohkem kui üks).

(28)  Nimetatud andmed tuleb esitada kõigi kavandatud variantide kohta.

(29)  Z-kategooria rehvide korral, mis on ette nähtud sõidukitele, mille suurim lubatud kiirus on üle 300 km/h, tuleb esitada võrdväärsed andmed.

(30)  Märgitav istekohtade arv peab vastama liikuvas sõidukis olemasolevate istekohtade arvule. Moodulsüsteemi korral tuleb esitada vahemik.

(31)  R-punkt või istme võrdluspunkt on arvutuslik punkt, mis on sõiduki tootja poolt iga istekoha jaoks kolmemõõtmelise taustsüsteemi abil kindlaks määratud, vastavalt direktiivi 77/649/EMÜ () III lisas märgitule.

(32)  EÜT L 267, 19.10.1977, lk 1.

(33)  EÜT L 375, 31.12.1980, lk 36.

VI LISA

Direktiivi 2007/46/EÜ I, III, IX ja XVI lisa muudatused

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa muudetakse järgmiselt. a) Punkt 0.5 asendatakse järgmisega: 0.5.   Tootja ärinimi ja aadress: …” b) Punkt 1.9 asendatakse järgmisega: 1.9.   Täpsustada, kas veduk on ette nähtud poolhaagiste või muude haagiste vedamiseks ja kas tegemist on pool-, täis- või kesktelg- või jäiga haakeseadmega haagisega: …” c) Lisatakse punkt 1.10: 1.10.   Täpsustada, kas sõiduk on ette nähtud kaupade veoks kontrollitud temperatuuril: …” d) Punkt 2 asendatakse järgmisega: „2.   MASSID JA MÕÕTMED (f) (g) (7) (kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonisele)” e) Punktid 2.1.1.1, 2.1.1.1.1 ja 2.1.1.1.2 asendatakse järgmistega: „2.1.2.   Kolme või enama teljega sõidukid 2.1.2.1.   Järjestikuste telgede vaheline kaugus eesmisest tagumise teljeni: … 2.1.2.2.   Telgedevaheline kaugus kokku: …” f) Punktid 2.5 ja 2.5.1 asendatakse järgmistega: 2.5.   Mittekomplektsete sõidukite juhitava(te)le teljele (telgedele) langev vähim koormus: …” g) Punktid 2.6 ja 2.6.1 asendatakse järgmistega: „2.6.   Töökorras sõiduki mass (h) a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: … b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): … 2.6.1.   Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral haakepunktile mõjuv koormus: … a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: … b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …” h) Lisatakse punkt 2.6.2: 2.6.2.   Lisavarustuse mass (vt komisjoni määruse (EL) nr 1230/2012 (1) artikli 2 punktis 5 sätestatud definitsiooni): … i) Punkt 2.10 asendatakse järgmisega: 2.10.   Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud koormus: …” j) Punkt 2.11 asendatakse järgmisega: „2.11   Veduki suurim tehniliselt lubatud pukseeritav täismass järgmiste haagiste korral:” k) Punkt 2.11.4 asendatakse järgmisega: 2.11.4.   Jäiga haakeseadmega haagis: …” l) Punkt 2.11.5asendatakse järgmisega: 2.11.5.   Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass (3): …” m) Punktid 2.12, 2.12.1 ja 2.12.2 asendatakse järgmistega: „2.12.   Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass: 2.12.1.   veduki mass: … 2.12.2.   poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise mass: …” n) Punktid 2.16–2.16.5 asendatakse järgmistega: „2.16.   Suurimad lubatud massid registreerimisel/kasutuses (valikuline) 2.16.1.   Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud täismass: … 2.16.2.   Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljele ja poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt ettenähtud koormus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud maksimaalsest koormusest haakepunktis: … 2.16.3.   Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud koormus igale teljerühmale: … 2.16.4.   Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud pukseeritav mass: … 2.16.5.   Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: …” o) Lisatakse punkt 13.12: 13.12.   Mõõtudega joonis, millel on kujutatud sõiduki sisemus koos istekohtade, seisuala, ratastooli kasutaja(te) ja pakiruumide paigutusega, sealhulgas pakiriiulite ja suusakastiga, kui need on olemas.” p) Selgitavaid märkusi muudetakse järgmiselt: i) Lisatakse järgmine märkus (7): „(7) Lisavarustus, mis mõjutab sõiduki mõõtmeid, tuleb täpsustada.” ii) Märkus (h) asendatakse järgmisega: „(h) Juhi massiks on tinglikult võetud 75 kg. Vedelikku sisaldavad süsteemid (välja arvatud vee jaoks kasutatavad süsteemid, mis peavad jääma tühjaks) peavad olema täidetud 100 %-ni tootja määratud mahutavusest. Punktide 2.6 ja 2.6.1 alapunktis b nimetatud teavet ei pea esitama N2-, N3-, M2-, M3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite puhul.”

2)

III lisa I osa muudetakse järgmiselt: a) A jagu muudetakse järgmiselt. i) Punkt 0.5 asendatakse järgmisega: 0.5.   Tootja ärinimi ja aadress: …” ii) Lisatakse järgmised punktid 1.9 ja 1.10: 1.9.   Täpsustada, kas veduk on ette nähtud poolhaagiste või muude haagiste vedamiseks ja kas tegemist on pool-, täis- või kesktelg- või jäiga haakeseadmega haagisega: … 1.10.   Täpsustada, kas sõiduk on ette nähtud kaupade veoks kontrollitud temperatuuril: …” iii) Punkt 2 asendatakse järgmisega: „2.   MASSID JA MÕÕTMED (f) (g) (7) (kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonisele)” iv) Lisatakse järgmine punkt 2.5: 2.5.   Mittekomplektsete sõidukite juhitava(te)le teljele (telgedele) langev vähim koormus: …” v) Punktid 2.6 ja 2.6.1 asendatakse järgmistega: „2.6.   Töökorras sõiduki mass (h) a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: … b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): … 2.6.1.   Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral haakepunktile mõjuv koormus: a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: … b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …” vi) Lisatakse punkt 2.6.2: 2.6.2.   Lisavarustuse mass (nagu see on määratletud määruse (EL) nr 1230/2012 artikli 2 punktis 5): …” vii) Punkt 2.10 asendatakse. järgmisega: 2.10.   Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud koormus: …” viii) Punkt 2.11 asendatakse järgmisega: „2.11.   Veduki suurim tehniliselt lubatud pukseeritav täismass järgmiste haagiste korral:” ix) Punkt 2.11.4 asendatakse järgmisega: 2.11.4.   Jäiga haakeseadmega haagis:…” x) Punkt 2.11.5 asendatakse järgmisega: 2.11.5   Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass (3): …” xi) Punktid 2.12, 2.12.1 ja 2.12.2 asendatakse järgmistega: „2.12.   Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass: 2.12.1.   veduki mass: … 2.12.2.   poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise mass: …” xii) Punktid 2.16–2.16.5 asendatakse järgmistega: „2.16.   Suurimad lubatud massid registreerimisel/kasutuses (valikuline) 2.16.1.   Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud täismass: … 2.16.2.   Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljele ja poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt ettenähtud koormus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud maksimaalsest koormusest haakepunktis: … 2.16.3.   Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud koormus igale teljerühmale: … 2.16.4.   Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud pukseeritav mass: … 2.16.5.   Registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass: …” b) B jagu muudetakse järgmiselt. i) Punkt 0.5 asendatakse järgmisega: 0.5.   Tootja ärinimi ja aadress: …” ii) Lisatakse järgmised punktid 1.9 ja 1.10: 1.9.   Täpsustada, kas veduk on ette nähtud poolhaagiste või muude haagiste vedamiseks ja kas tegemist on pool-, täis- või kesktelg- või jäiga haakeseadmega haagisega: … 1.10.   Täpsustada, kas sõiduk on ette nähtud kaupade veoks kontrollitud temperatuuril: …” iii) Punkt 2 asendatakse järgmisega: „2.   MASSID JA MÕÕTMED (f) (g) (7) (kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonistele)” iv) Punktid 2.6 ja 2.6.1 asendatakse järgmistega: „2.6.   Töökorras sõiduki mass (h) a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: … b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): … 2.6.1.   Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise korral haakepunktile mõjuv koormus: … a) iga variandi suurim ja vähim väärtus: … b) iga versiooni mass (esitada tuleb mudel): …” v) Lisatakse punkt 2.6.2: 2.6.2.   Lisavarustuse mass (nagu see on määratletud määruse (EL) nr 1230/2012 artikli 2 punktis 5): …” vi) Punkt 2.10 asendatakse järgmisega: 2.10.   Igale teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud koormus: …” vii) Punktid 2.12 ja 2.12.2 asendatakse järgmistega: „2.12.   Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass: 2.12.2.   poolhaagise, kesktelghaagise või jäiga haakeseadmega haagise mass: …” viii) Punktid 2.16–2.16.3 asendatakse järgmistega: „2.16.   Suurimad lubatud massid registreerimisel/kasutuses (valikuline) 2.16.1.   Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud täismass: … 2.16.2.   Registreerimisel/kasutuses suurim tehniliselt lubatud koormus igale teljele ja poolhaagise või kesktelghaagise korral tootja poolt ettenähtud koormus haakepunktis, kui see on väiksem tehniliselt lubatud maksimaalsest koormusest haakepunktis: … 2.16.3.   Registreerimisel/kasutuses suurim lubatud koormus igale teljerühmale: …” ix) Punkt 2.16.5 jäetakse välja.

3)

IX lisa muudetakse järgmiselt: a) „Näidise A1 – lk 1 – Komplektsed sõidukid – EÜ vastavussertifikaat” kanne 0.5 asendatakse järgmisega: 0.5.   Tootja ärinimi ja aadress: …” b) „Näidise A2 – lk 1 – komplektsed sõidukid, millele on antud väikeseeria tüübikinnitus – [Aasta] – [Järjekorranumber] – EÜ vastavussertifikaat” kanne 0.5 asendatakse järgmisega: 0.5.   Tootja ärinimi ja aadress: …” c) „Näidise B – lk 1 – Komplekteeritud sõidukid – EÜ vastavussertifikaat” kanne 0.5 asendatakse järgmisega: 0.5   Tootja ärinimi ja aadress: …” d) „Näidise C1 – lk 1 – Mittekomplektsed sõidukid – EÜ vastavussertifikaat” kanne 0.5 asendatakse järgmisega: 0.5.   Tootja ärinimi ja aadress: …” e) „Näidise C2 – lk 1 – Mittekomplektsed sõidukid, millele on antud väikeseeria tüübikinnitus – [Aasta] – [Järjekorranumber] – EÜ vastavussertifikaat” kanne 0.5 asendatakse järgmisega: 0.5.   Tootja ärinimi ja aadress: …” f) „Lk 2 – M1-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” kanne 13 asendatakse järgmisega: 13.   Töökorras sõiduki mass: …kg” g) „Lk 2 – M1-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” lisatakse kanne 13.2: 13.2.   Sõiduki tegelik mass: …kg” h) „Lk 2 – M2-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” kanne 13 asendatakse järgmisega: 13.   Töökorras sõiduki mass: …kg” i) „Lk 2 – M2-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” lisatakse kanne 13.2: 13.2.   Sõiduki tegelik mass: …kg” j) „Lk 2 – M3-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” kanne 13 asendatakse järgmisega: 13.   Töökorras sõiduki mass: …kg” k) „Lk 2 – M3-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” lisatakse kanne 13.2: 13.2.   Sõiduki tegelik mass: …kg” l) „Lk 2 – N1-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” kanne 13 asendatakse järgmisega: 13.   Töökorras sõiduki mass: …kg” m) „Lk 2 – N1-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” lisatakse kanne 13.2: 13.2.   Sõiduki tegelik mass: …kg” n) „Lk 2 – N2-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” kanne 13 asendatakse järgmisega: 13.   Töökorras sõiduki mass: …kg” o) „Lk 2 – N2-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” lisatakse kanne 13.2: 13.2.   Sõiduki tegelik mass: …kg” p) „Lk 2 – N3-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” kanne 13 asendatakse järgmisega: 13.   Töökorras sõiduki mass: …kg” q) „Lk 2 – N3-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” lisatakse kanne 13.2: 13.2.   Sõiduki tegelik mass: …kg” r) „Lk 2 – O1- ja O2-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” kanne 13 asendatakse järgmisega: 13.   Töökorras sõiduki mass: …kg” s) „Lk 2 – O1- ja O2-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” lisatakse kanne 13.2: 13.2.   Sõiduki tegelik mass: …kg” t) „Lk 2 – O3- ja O4-kategooria sõidukid (komplektsed ja komplekteeritud sõidukid)” kanne 13 asendatakse järgmisega: 13.   Töökorras sõiduki mass: …kg” u) „Lk 2 – M1-kategooria sõidukid (mittekomplektsed sõidukid)” lisatakse kanne 13.2: 13.2.   Sõiduki tegelik mass: …kg” v) „Lk 2 – M1-kategooria sõidukid (mittekomplektsed sõidukid)” kanne 14 asendatakse järgmisega: 14.   Sõiduki tegelik mass: …kg” w) „Lk 2 – M2-kategooria sõidukid (mittekomplektsed sõidukid)” kanne 14 asendatakse järgmisega: 14.   Sõiduki tegelik mass: …kg” x) „Lk 2 – M3-kategooria sõidukid (mittekomplektsed sõidukid)” kanne 14 asendatakse järgmisega: 14.   Sõiduki tegelik mass: …kg” y) „Lk 2 – N1-kategooria sõidukid (mittekomplektsed sõidukid)” lisatakse kanne 13: 13.   Töökorras sõiduki mass: …kg” z) „Lk 2 – N1-kategooria sõidukid (mittekomplektsed sõidukid)” kanne 14 asendatakse järgmisega: 14.   Sõiduki tegelik mass: …kg” aa) „Lk 2 – N2-kategooria sõidukid (mittekomplektsed sõidukid)” kanne 14 asendatakse järgmisega: 14   Sõiduki tegelik mass: …kg” ab) „Lk 2 – N3-kategooria sõidukid (mittekomplektsed sõidukid)” kanne 14 asendatakse järgmisega: 14.   Sõiduki tegelik mass: …kg” ac) „Lk 2 – O1- ja O2-kategooria sõidukid (mittekomplektsed sõidukid)” kanne 14 asendatakse järgmisega: 14   Sõiduki tegelik mass: …kg” ad) „Lk 2 – O3- ja O4-kategooria sõidukid (mittekomplektsed sõidukid)” kanne 14 asendatakse järgmisega: v14   Sõiduki tegelik mass: …kg” ae) Selgitavates märkustes IX lisa kohta kustutatakse märkus (f).

4)

XVI lisa muudetakse järgmiselt. a) Õigustloovate aktide loetelusse lisatakse järgmine kanne 44: „44.   Komisjoni määrus (EL) nr 1230/2012” b) 2. liitesse lisatakse järgmine kanne 44:   Viide õigustloovale aktile Lisa ja lõige Eritingimused „44. Komisjoni määrus (EL) nr 1230/2012 I lisa B osa punktid 7 ja 8 a) Kontrollida vastavust manööverdamisvõime nõuetele, sealhulgas tõstetavate või koormatavate telgedega sõidukite manööverdamisvõimet. I lisa C osa punktid 6 ja 7 b) Tagumise väljapöörde mõõt”.

---

(1)  ELT L 353, 21.12.2012, lk 31.”