horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 07 Köide 024 Lk 132 - 279
English
Select your language
Official EU languages:
Access to European Union law
EUR-Lex
Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
Document 32012R0965
Commission Regulation (EU) No 965/2012 of 5 October 2012 laying down technical requirements and administrative procedures related to air operations pursuant to Regulation (EC) No 216/2008 of the European Parliament and of the Council
Komisjoni määrus (EL) nr 965/2012, 5. oktoober 2012 , millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008
Komisjoni määrus (EL) nr 965/2012, 5. oktoober 2012 , millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008
ELT L 296, 25.10.2012, p. 1–148
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 14/08/2024
- Date of document:
- 05/10/2012
- Date of effect:
- 28/10/2012; jõustumine avaldamise kuupäev +3 vt artikkel 10.1
- Date of effect:
- 28/10/2012; Kohaldamine vt artikkel 10.1
- Deadline:
- 18/02/2019; Teistmine vt artikkel 9b.1
- Deadline:
- 14/08/2023; Teistmine vt artikkel 9b.2
- Date of end of validity:
- No end date
- Author:
- Euroopa Komisjon
- Responsible body:
- Directorate-General for Mobility and Transport
- Form:
- Määrus
- Treaty:
- Euroopa Liidu toimimise leping
- Legal basis:
-
- 32008R0216 - A08P5 32008R0216 - A10P5
- Link
- Select all documents based on this document
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document No data available in the table
- Modified by:
-
Relation Act Comment Subdivision concerned From To Corrected by 32012R0965R(01) (DE) Corrected by 32012R0965R(02) (FI) Corrected by 32012R0965R(03) (HU) Corrected by 32012R0965R(04) (SV) Corrected by 32012R0965R(05) (ES, DE, FR, HR, IT, PL, SL, FI, SV) Corrected by 32012R0965R(06) (NL, PL, PT, SV) Corrected by 32012R0965R(07) (CS) Corrected by 32012R0965R(08) (DE) Corrected by 32012R0965R(09) (SV) Corrected by 32012R0965R(10) (FI) Corrected by 32012R0965R(11) (SV) Corrected by 32012R0965R(12) (DE) Corrected by 32012R0965R(13) (DE) Corrected by 32012R0965R(14) (SV) Corrected by 32012R0965R(15) (FR) Corrected by 32012R0965R(16) (MT) Corrected by 32012R0965R(17) (HR) Corrected by 32012R0965R(18) (DA) Modified by 32013R0800 Lisamine artikkel 10.3 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Muudatus lisa I pealkiri 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Muudatus artikkel 8 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Asendamine artikkel 5.2 punkt B) 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Muudatus lisa II 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Lõpetamine artikkel 1.1 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Lisamine artikkel 5.4 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Muudatus artikkel 5.2 lause 1 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Lisamine artikkel 5.5 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Lisamine lisa VI 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Muudatus lisa III 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Muudatus artikkel 2 L2 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Lisamine artikkel 1.3 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Muudatus artikkel 1.5 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Lisamine lisa VII 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Lisamine artikkel 5.3 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Muudatus lisa V 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Lisamine artikkel 1.4 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Lisamine artikkel 2 L1 PT 5 25/08/2013 Modified by 32013R0800 Lisamine artikkel 6.7 25/08/2013 Derogated in E2014C0545 lisa IV artikkel CAT.POL.A.210 punkt (b) P 4 Derogated in E2014C0545 lisa IV artikkel CAT.POL.A.210 punkt (b) P 5 Derogated in E2014C0545 lisa IV artikkel CAT.POL.A.210 punkt (b) P 2 Modified by 32014R0071 Muudatus lisa V 17/02/2014 Modified by 32014R0071 Muudatus lisa III 17/02/2014 Modified by 32014R0071 Asendamine artikkel 9 17/02/2014 Modified by 32014R0071 Lisamine artikkel 9 BI 17/02/2014 Modified by 32014R0083 Asendamine artikkel 8 18/02/2016 Modified by 32014R0083 Lõpetamine lisa III 18/02/2016 Modified by 32014R0083 Lisamine artikkel 9 BI 18/02/2016 Modified by 32014R0083 Lõpetamine lisa II 18/02/2016 Modified by 32014R0083 Lisamine artikkel 2 PT 6 18/02/2016 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 10 P.7 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine lisa IV Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 5 P.1.BI 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine lisa VII Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 10 P.6 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine artikkel 1 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine lisa II Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 5 P.7 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Väljajätmine lisa V Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine lisa II Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 2 P.1.9 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 2 P.1.7 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Väljajätmine lisa II Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine artikkel 10 P.3 Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine lisa V Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine lisa III Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine artikkel 5 P.5 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 10 P.4 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 2 P.1.11 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine artikkel 5 P.4 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine artikkel 5 P.3 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 6 P.4.BI 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine TXT artikkel 2 P.2 Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 2 P.1.8 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 10 P.5 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine lisa VIII 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine lisa I Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 8 P.4 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine lisa VII Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine lisa III Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 2 P.1.10 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine lisa IV Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine lisa VI Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine lisa I Tekst 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Väljajätmine artikkel 6 P.1 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Asendamine artikkel 8 P.3 01/07/2014 Modified by 32014R0379 Lisamine artikkel 5 P.6 01/07/2014 Derogated in E2015C0339 lisa IV artikkel CAT.POL.A.210 punkt (b) P 4 Derogated in E2015C0339 lisa IV artikkel CAT.POL.A.210 punkt (b) P 2 Derogated in E2015C0339 lisa IV artikkel CAT.POL.A.210 punkt (b) P 5 Modified by 32015R0140 Muudatus lisa II 19/02/2015 Modified by 32015R0140 Muudatus lisa VII 19/02/2015 Modified by 32015R0140 Asendamine artikkel 9 BI 18/02/2016 Modified by 32015R0140 Asendamine artikkel 5.4 19/02/2015 Modified by 32015R0140 Asendamine artikkel 6.2 lause 1 19/02/2015 Modified by 32015R0140 Muudatus lisa III 19/02/2015 Modified by 32015R0140 Asendamine artikkel 6.4 BI lause 1 19/02/2015 Modified by 32015R0140 Muudatus lisa VIII 19/02/2015 Modified by 32015R0140 Lõpetamine lisa VI 19/02/2015 Modified by 32015R0140 Lisamine lisa I PT 109BI 19/02/2015 Modified by 32015R0140 Asendamine artikkel 5.7 lause 2 19/02/2015 Modified by 32015R0140 Muudatus lisa IV 19/02/2015 Modified by 32015R0140 Asendamine artikkel 5.5 punkt B) 19/02/2015 Modified by 32015R0640 Asendamine lisa III 14/05/2015 Modified by 32015R1329 Muudatus lisa III 21/08/2015 Modified by 32015R1329 Muudatus lisa IV 21/08/2015 Modified by 32015R1329 Muudatus lisa II 21/08/2015 Modified by 32015R2338 Lõpetamine lisa I punkt (8a) 05/01/2016 Modified by 32015R2338 Muudatus lisa IV Tekst 05/01/2016 Modified by 32015R2338 Lõpetamine lisa I punkt (8b) 05/01/2016 Modified by 32015R2338 Muudatus lisa VI Tekst 05/01/2016 Modified by 32015R2338 Muudatus lisa VII Tekst 05/01/2016 Derogated in E2016C0139 lisa III artikkel ORO.FTL.210 punkt (a) Corrected by 32016R1199 Asendamine lisa IV Tekst 12/08/2016 Corrected by 32016R1199 Asendamine lisa VII Tekst 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Muudatus lisa VI 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Muudatus lisa II 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Repeal artikkel 5 lõige 2 punkt (e) TEXT 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Asendamine lisa I punkt 86 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Lisamine artikkel 5 lõige 2 punkt (g) 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Muudatus lisa IV 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Lisamine lisa I punkt 86b 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Repeal artikkel 6 lõige 7 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Muudatus lisa VII 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Muudatus lisa VIII 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Lisamine artikkel 6 lõige 9 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Asendamine lisa I punkt 69 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Lisamine lisa I punkt 86a 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Lisamine artikkel 6 lõige 8 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Asendamine artikkel 6 lõige 4 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Lisamine lisa I punkt 103a 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Asendamine artikkel 10 12/08/2016 Modified by 32016R1199 Muudatus lisa V 12/08/2016 Modified by 32017R0363 Asendamine lisa III punkt ORO.GEN.110 punkt (j) 22/03/2017 Modified by 32017R0363 Lisamine lisa V Tekst 22/03/2017 Modified by 32017R0363 Asendamine lisa II APP II 22/03/2017 Modified by 32017R0363 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.136 22/03/2017 Modified by 32017R0363 Asendamine lisa III punkt ORO.GEN.110 punkt (k) 22/03/2017 Modified by 32017R0363 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.320 22/03/2017 Modified by 32017R0363 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.180 punkt (a) 22/03/2017 Modified by 32017R0363 Asendamine artikkel 6 lõige 5 22/03/2017 Modified by 32017R0363 Asendamine artikkel 6 lõige 3 22/03/2017 Modified by 32017R0363 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.A.250 punkt (a) 22/03/2017 Modified by 32017R0363 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.300 punkt (a) 22/03/2017 Modified by 32018R0394 Muudatus lisa VIII 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Lisamine artikkel 3 lõige 1 L 2 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Lisamine artikkel 1 lõige 7 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 1 lõige 1 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 1 lõige 2 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 8 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 10 lõige 2 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 5 lõige 5 punkt (b) 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Lisamine artikkel 2 lõige 1b 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine lisa III Tekst 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 10 lõige 3 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine lisa I punkt 120 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 5 lõige 4 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 5 lõige 1 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Muudatus lisa VII lk NCO 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 6 lõige 4a Tekst 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 5 lõige 2 punkt (b) 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 5 lõige 6 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Lisamine artikkel 2 lõige 1a 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 1 lõige 6 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Muudatus lisa IV 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 10 lõige 5 punkt (b) 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine lisa II Tekst 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 6 lõige 3 08/04/2019 Modified by 32018R0394 Asendamine artikkel 1 lõige 3 08/04/2019 Modified by 32018R1042 Lisamine lisa I punkt 98a 14/02/2021 Modified by 32018R1042 Asendamine artikkel 9b 14/08/2020 Modified by 32018R1042 Lisamine lisa IV Tekst 14/08/2018 Modified by 32018R1042 Asendamine artikkel 4 14/02/2021 Modified by 32018R1042 Lisamine lisa I punkt 105a 14/02/2021 Modified by 32018R1042 Asendamine lisa VI Tekst 14/02/2021 Modified by 32018R1042 Asendamine lisa VIII Tekst 14/02/2021 Modified by 32018R1042 Asendamine lisa VIII Tekst 14/08/2018 Modified by 32018R1042 Lisamine lisa I punkt 78a 14/02/2021 Modified by 32018R1042 Lisamine lisa II Tekst 14/02/2021 Modified by 32018R1042 Asendamine lisa VII Tekst 14/02/2021 Modified by 32018R1042 Muudatus lisa IV 14/02/2021 Modified by 32018R1975 Repeal lisa IV osa C jagu 4 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 1 lõige 3 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa VII punkt NCO.GEN.102 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.200 punkt (b) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa I punkt 42c 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa III punkt ORO.FTL.105 punkt 13 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 5 lõige 2 punkt (b) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine artikkel 2 punkt 1c 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 2 punkt 1a 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 5 lõige 6 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 2 punkt 9 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal artikkel 10 lõige 3 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa VIII osa D jagu 3 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VII punkt NCO.POL.105 punkt (b) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa VIII punkt SPO.GEN.131 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa II punkt ARO.GEN.120 punkt (d) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VIII punkt SPO.GEN.005 punkt (c) PT 2 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VIII punkt SPO.POL.105 punkt (b) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.120 pealkiri 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VII punkt NCO.GEN.103 punkt (a) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa IV punkt CAT.POL.MAB.105 punkt (e) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa III punkt ORO.GEN.110 punkt (k) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal artikkel 10 lõige 4 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.180 punkt (b) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 5 lõige 1 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa I punkt 57 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa I punkt 78a 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.A.160 punkt (a) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa III punkt ORO.MLR.101 Tekst 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 2 punkt 1b 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa IV osa D jagu 3 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 2 punkt 1 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 1 lõige 1 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 6 lõige 4a punkt (c) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VII punkt NCO.GEN.125 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa I punkt 11a 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.180 punkt (a) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 5 lõige 5 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal artikkel 10 lõige 5 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa I punkt 120a 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 10 lõige 1 L 2 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VIII punkt SPO.GEN.107 punkt (a) PT 4 PT (iii) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa IV osa B jagu 2 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa VI punkt NCC.GEN.131 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa IV punkt CAT.GEN.105 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa I punkt 44a 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.MAB.105 punkt (b) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa VII punkt NCO.OP.156 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa I punkt 96a 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 6 lõige 3 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa I punkt 120b 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine artikkel 2 punkt 1d 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 1 lõige 2 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa I punkt 96b 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 1 lõige 7 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa II liide II tabel EASA FORM 139 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa VII osa D jagu 3 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa I punkt 69a 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa VII punkt NCO.GEN.105 punkt (a) PT 4 PT (iii) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 6 lõige 4a Tekst 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.005 punkt (b) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa VIII punkt SPO.GEN.140 punkt (c) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa IV punkt CAT.GEN.MPA.141 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal artikkel 10 lõige 6 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa VIII punkt SPO.GEN.102 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa V osa M 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa I punkt 78b 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa I punkt 42b 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa I punkt 6 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal artikkel 10 lõige 2 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine lisa I punkt 42a 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Lisamine artikkel 2 punkt 1e 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine artikkel 5 lõige 4 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa VII punkt NCO.GEN.135 punkt (c) 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Repeal lisa IV osa A jagu 2 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Muudatus artikkel 10 lõige 1 09/07/2019 Modified by 32018R1975 Asendamine lisa II punkt ARO.GEN.345 punkt (a) 09/07/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.A.125 punkt (c) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa III jaotis (alajaotis) GEN jagu 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa VI punkt NCC.IDE.A.250 punkt (e) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.SPO.100 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.H.140 punkt (a) PT 2 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.H.105 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa I punkt 48a 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa V punkt SPA.GEN.100 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa IV punkt CAT.GEN.MPA.105 punkt (a) PT 14 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.A.140 punkt (a) PT 2 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.320 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.H.125 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.A.180 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.GEN.MPA.105 punkt (a) PT 13 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.OPS.200 punkt (b) PT 2 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.H.100 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.120 punkt (e) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.H.185 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.345 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.H.125 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.GEN.135 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.GEN.100 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa VI punkt NCC.IDE.H.250 punkt (e) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.GEN.140 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.GEN.MPA.150 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Repeal lisa II liide V 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.GEN.005 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine artikkel 9aa 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.100 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.100 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa VII punkt NCO.IDE.H.195 punkt (e) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.RAMP.115 punkt (b) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.RAMP.150 punkt (a) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.OPS.110 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.OPS.110 punkt (d) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.130 punkt (h) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.275 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa I punkt 45a 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa VI punkt NCC.GEN.101 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.105 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.GEN.110 punkt (h) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa VII punkt NCO.IDE.A.195 punkt (e) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa V punkt SPA.HHO.110 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.GEN.120 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.105 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.A.120 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.OPS.110 punkt (b) PT 2 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa V punkt SPA.DG.110 punkt (e) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.GEN.MPA.180 punkt (a) PT 10 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa I punkt 95a 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Repeal lisa II punkt ARO.GEN.120 punkt (d) P 3 PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa VII jaotis (alajaotis) E jagu 6 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.205 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III liide I 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.125 punkt (b) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.100 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa I punkt 95b 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II liide I 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.H.100 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.POL.110 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.125 punkt (a) PT 1 PT (iii) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.130 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.H.120 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.125 punkt (c) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.A.125 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.GEN.160 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II liide IV 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.160 punkt (e) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine artikkel 2 punkt 7 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.105 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.130 punkt (h) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.275 punkt (d) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.H.125 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.GEN.MPA.105 punkt (a) PT 12 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa II punkt ARO.OPS.110 punkt (b) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.H.100 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.120 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II liide III 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.RAMP.125 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.GEN.120 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.220 punkt (e) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.RAMP.105 punkt (b) PT 5 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa I punkt 17 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.H.120 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.205 punkt (b) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.RAMP.125 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.GEN.205 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.OPS.150 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.SPEC.HEC.105 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.GEN.350 punkt (d) PT 4 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.H.120 punkt (d) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.H.100 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.SPEC.PAR.125 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.H.140 punkt (a) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.285 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.100 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.A.100 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.125 punkt (e) PT 4 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.H.120 punkt (c) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.OPS.110 punkt (d) PT 2 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.A.105 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.GEN.300 punkt (a) PT 2 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.SPEC.HEC.105 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.SPEC.PAR.120 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.CC.100 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.AOC.125 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.315 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa I punkt 76a 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.245 punkt (d) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.GEN.100 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.H.125 punkt (c) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.A.100 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.320 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa VIII punkt SPO.IDE.H.220 punkt (e) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.H.120 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa VII punkt NCO.GEN.104 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.100 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.GEN.MPA.210 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.A.125 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.GEN.160 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.GEN.135 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.SPEC.HEC.100 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.125 punkt (b) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa V punkt SPA.NVIS.110 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.AOC.135 punkt (a) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.GEN.120 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.170 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.AOC.110 punkt (c) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.GEN.100 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa III punkt ORO.CC.205 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.H.235 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine artikkel 6 lõige 3 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.A.120 punkt (c) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa I punkt 103b 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.H.100 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.H.125 punkt (c) PT 1 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VI punkt NCC.IDE.A.125 punkt (h) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.A.120 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II liide II 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.130 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Repeal lisa II liide VI 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.SPEC.HESLO.100 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.H.105 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.A.100 punkt (b) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.125 punkt (a) PT 1 PT (iii) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa II punkt ARO.RAMP.140 punkt (d) PT 2 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa IV punkt CAT.GEN.MPA.105 punkt (e) 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa VIII jaotis (alajaotis) E jagu 5 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Lisamine lisa I punkt 49a 24/09/2019 Modified by 32019R1384 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.125 punkt (a) PT 3 24/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.300 12/08/2021 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa VIII punkt SPO.IDE.A.146 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa VI punkt NCC.GEN.101 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.215 punkt (b) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.210 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.205 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.105 punkt (d) 12/08/2021 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.335 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.215 punkt (d) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.230 punkt (d) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa VIII punkt SPO.IDE.H.146 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa III punkt ORO.GEN.310 punkt (f) PT 3 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa VII punkt NCO.SPEC.MCF.105 punkt (a) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa I punkt 22a 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.345 punkt (a) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.435 punkt (a) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.230 punkt (b) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.235 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.191 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.330 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.303 12/08/2021 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.220 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa I punkt 25 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa III punkt ORO.SEC.100 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.345 pealkiri 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.430 punkt (a) PT 4 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa VIII punkt SPO.GEN.145 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.345 pealkiri 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.140 punkt (a) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.420 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.311 12/08/2021 Modified by 32019R1387 Repeal lisa IV punkt CAT.POL.A.105 punkt (e) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa VIII punkt SPO.GEN.140 punkt (a) PT 10 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa IV punkt CAT.POL.A.250 punkt (b) PT 11a 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa IV punkt CAT.POL.A.355 12/08/2021 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.415 punkt (e) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.185 punkt (i) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.301 12/08/2021 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa VIII punkt SPO.SPE.MCF.100 punkt (a) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa I punkt 107a 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Repeal lisa I punkt 32 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa VIII punkt SPO.OP.211 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.230 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa V punkt SPA.SET-IMC.105 punkt (b) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.225 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa I punkt 128 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.345 punkt (a) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.140 punkt (d) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa I punkt 49b 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine artikkel 9aa 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.GEN.MPA.195 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa VII punkt NCO.SPEC.MCF.130 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa IV punkt CAT.IDE.H.191 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa I punkt 42 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa VII punkt NCO.OP.206 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.215 punkt (c) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa VI punkt NCC.GEN.145 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa VI punkt NCC.OP.226 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa II liide II 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa I punkt 103c 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.415 punkt (d) 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa I punkt 70a 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa I punkt 49c 25/09/2019 Modified by 32019R1387 Lisamine lisa IV punkt CAT.POL.A.255 12/08/2021 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.231 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 69b 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 47a 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 47d 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 76c 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 23c 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.146 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 72a 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa II punkt ARO.OPS.226 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Asendamine lisa VI osa NCC punkt NCC.IDE.A.160 punkt (b) punkt 1 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 47f 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 23a 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 23b 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.145 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 76b 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Asendamine lisa VIII osa SPO punkt SPO.IDE.A.140 punkt (b) punkt 1 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 47b 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 47c 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 105b 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.232 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 69c 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 98a 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.235 punkt (a) 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Asendamine lisa IV osa CAT punkt CAT.IDE.A.185 punkt (c) punkt 1 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 47e 31/12/2020 Modified by 32020R2036 Lisamine lisa I punkt 42d 31/12/2020 Modified by 32021R1062 Asendamine (SV) lisa VII peatükk E jagu 6 punkt SPO.SPEC.MPCF.125 pealkiri 19/07/2021 Modified by 32021R1062 Asendamine (SV) lisa VII peatükk E jagu 6 punkt NCO.SPEC.MCF.110 pealkiri 19/07/2021 Modified by 32021R1062 Asendamine (SV) lisa VIII peatükk E jagu 5 punkt NCO.SPEC.MCF.100 pealkiri 19/07/2021 Modified by 32021R1062 Asendamine (SV) lisa VII peatükk E jagu 6 punkt NCO.SPEC.MPCF.100 pealkiri 19/07/2021 Modified by 32021R1062 Asendamine (SV) lisa VII peatükk E jagu 6 punkt NCO.SPEC.MG.120 19/07/2021 Modified by 32021R1062 Asendamine (SV) lisa VIII peatükk E jagu 5 punkt SPO.SPEC.MCF.125 pealkiri 19/07/2021 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa I punkt 104a 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Väljajätmine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.281 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa V punkt SPA.HOFO.120 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.H.146 punkt (a) punkt 1 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa I punkt 50a 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.145 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.420 punkt (d) 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.150 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.280 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.260 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.190 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.185 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.180 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.246 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa I punkt 26 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.A.220 punkt (f) 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.151 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Väljajätmine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.186 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.200 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.POL.115 punkt (a) punkt 8 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VI punkt NCC.POL.110 punkt (a) punkt 9 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.105 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa I punkt 49e 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa I punkt 31a 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Väljajätmine lisa VII punkt NCO.SPEC.135 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.155 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa I punkt 98b 14/02/2021 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.105 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.131 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VI punkt NCC.POL.110 punkt (a) punkt 8 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VI punkt NCC.POL.110 punkt (a) punkt 6 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.POL.115 punkt (a) punkt 7 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.105 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine artikkel 9b lõige 2 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.195 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.IDE.A.195 punkt (e) 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.190 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.185 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.125 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.182 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa VI punkt NCC.OP.157 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa VII punkt NCO.OP.147 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.130 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.205 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.150 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa III liide I 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa I punkt 73 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Väljajätmine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.106 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.191 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.181 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.100 punkt (b) punkt 3 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa II punkt ARO.OPS.225 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.192 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.POL.115 punkt (a) punkt 6 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa V punkt SPA.SET-IMC.110 punkt l 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.245 punkt (a) punkt 1 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Väljajätmine lisa I punkt 51 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa V punkt SPA.HEMS.150 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa VIII punkt SPO.OP.157 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Väljajätmine lisa VII punkt NCO.OP.126 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VI punkt NCC.POL.110 punkt (a) punkt 7 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.POL.115 punkt (a) punkt 9 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.155 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Väljajätmine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.151 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Väljajätmine lisa VII punkt NCO.SPEC.140 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.131 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa V punkt SPA.HEMS.155 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.177 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa I punkt 8c 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VIII punkt SPO.POL.110 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa I punkt 49d 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.130 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.175 punkt (b) punkt 7 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Lisamine lisa I punkt 50b 30/10/2022 Modified by 32021R1296 Väljajätmine lisa I punkt 46 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.110 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.175 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa V punkt SPA.LVO.120 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa VII punkt NCO.OP.105 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.220 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa I punkt 92 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 6 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.206 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.145 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.112 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa I punkt 55 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa I punkt 125 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.240 punkt (c) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.A.245 punkt (e) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 52a 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa V punkt SPA.LVO.115 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.195 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.112 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.H.250 punkt (a) punkt 1 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 18a 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa VII punkt NCO.OP.144 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.210 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa I punkt 75 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.246 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.225 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.107 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.146 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.110 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.100 punkt (d) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa VIII punkt SPO.OP.101 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.A.245 punkt (d) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.125 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.145 punkt (d) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.110 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa I punkt 13 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.141 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 120e 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.146 punkt (f) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa I punkt 83 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.145 punkt (c) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa VIII punkt SPO.OP.143 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.300 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa VII punkt NCO.OP.101 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa II liide II 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.230 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III liide I 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa V osa N 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.205 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.320 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.247 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.146 punkt (g) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.240 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 35a 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa V punkt SPA.HOFO.120 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 120c 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa I punkt 46 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa I punkt 27 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.265 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.230 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.160 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa V punkt SPA.LVO.110 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.200 punkt (d) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa I punkt 74 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.111 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.101 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.A.245 punkt (g) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa VI punkt NCC.OP.147 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa I punkt 14 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 48b 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa VI punkt NCC.OP.111 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa VIII punkt SPO.OP.235 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.135 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa I punkt 11 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.115 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.112 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.142 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.180 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa I punkt 15 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa VII punkt NCO.OP.143 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.A.245 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.180 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa I punkt 20 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.145 punkt (f) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 91a 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 46b 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.146 punkt (h) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.215 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.202 Tekst 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa IV punkt CAT.GEN.MPA.100 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.310 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa I punkt 47 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.220 punkt (f) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.110 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.160 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 20a 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa VIII punkt SPO.OP.144 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.330 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VII punkt NCO.OP.140 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 85a 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa I punkt 76 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 120d 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.325 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 78c 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 46a 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.130 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.312 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.245 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.180 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine artikkel 5 lõige 2 punkt (a) alapunkt (iv) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa IV punkt CAT.OP.MPA.305 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa V punkt SPA.NVIS.120 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.140 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa I punkt 16 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 69d 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.146 punkt (d) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.170 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 69e 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.145 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.202 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.170 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.235 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa V punkt SPA.HOFO.125 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.A.245 punkt (f) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.105 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa VIII punkt SPO.OP.111 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 124a 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa I punkt 126 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.145 punkt (g) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa V punkt SPA.LVO.105 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.146 punkt (e) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.140 punkt (b) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa V punkt SPA.LVO.100 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa I punkt 72b 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.100 punkt (f) 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa V osa E pealkiri 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa VI punkt NCC.OP.148 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VIII punkt SPO.OP.210 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Väljajätmine lisa I punkt 56 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa VI punkt NCC.OP.235 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa III punkt ORO.FC.236 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Lisamine lisa VI punkt NCC.OP.101 30/10/2022 Modified by 32021R2237 Asendamine lisa VI punkt NCC.OP.150 punkt (a) 30/10/2022 Modified by 32022R0414 Asendamine (FI) lisa III punkt ORO.SPO.100 punkt (c) punkt 1 alapunkt (ii) 03/04/2022 Modified by 32022R0414 Asendamine (FI) lisa III punkt ORO.FTL.100 03/04/2022 Modified by 32022R0414 Asendamine (FI) lisa III punkt ORO.AOC.110 punkt (c) punkt 1 03/04/2022 Modified by 32022R0414 Asendamine (FI) lisa I punkt 127 taane 1 03/04/2022 Modified by 32022R0790 Asendamine (CS, SV) lisa I punkt 86 09/06/2022 Modified by 32022R2203 Asendamine lisa IV punkt CAT.GEN.MPA.210 04/12/2022 Modified by 32022R2502 Asendamine (FR) lisa V SUBPA K punkt SPA.HOFO.110 punkt (b) punkt 9 09/01/2023 Modified by 32022R2502 Asendamine (FR) lisa IV SUBPA D jagu 2 punkt CAT.IDE.H.320 punkt (b) lause 09/01/2023 Modified by 32022R2502 Asendamine (FR) lisa VIII SUBPA D jagu 2 punkt SPO.IDE.H.203 punkt (c) 09/01/2023 Modified by 32022R2502 Asendamine (FR) lisa VII SUBPA D punkt NCO.IDE.H.185 punkt (c) 09/01/2023 Modified by 32022R2502 Asendamine (FR) lisa VI SUBPA D jagu 2 punkt NCC.IDE.H.235 09/01/2023 Modified by 32023R0203 Lisamine lisa II osa ARO punkt ARO.GEN.135A 22/02/2026 Modified by 32023R0203 Asendamine lisa II osa ARO punkt ARO.GEN.205 pealkiri 22/02/2026 Modified by 32023R0203 Lisamine lisa II osa ARO punkt ARO.GEN.125 punkt (c) 22/02/2026 Modified by 32023R0203 Lisamine lisa II osa ARO punkt ARO.GEN.205 punkt (c) 22/02/2026 Modified by 32023R0203 Lisamine lisa II osa ARO punkt ARO.GEN.200 punkt (c) 22/02/2026 Modified by 32023R0203 Lisamine lisa II osa ARO punkt ARO.GEN.300 punkt (g) 22/02/2026 Modified by 32023R0203 Lisamine lisa II osa ARO punkt ARO.GEN.330A 22/02/2026 Modified by 32023R0203 Lisamine lisa III osa ORO punkt ORO.GEN.200A 22/02/2026 Modified by 32023R0217 Asendamine lisa IV osa CAT artikkel CAT.POL.A.215 punkt (c) punkt 3 22/02/2023 Modified by 32023R0217 Asendamine lisa III osa ORO artikkel ORO.FC.146 punkt (f) punkt 2 22/02/2023 Modified by 32023R0217 Asendamine lisa IV osa CAT artikkel CAT.POL.A.415 punkt (e) 22/02/2023 Modified by 32023R0217 Asendamine lisa IV osa CAT artikkel CAT.POL.A.235 punkt (e) 22/02/2023 Modified by 32023R0217 Lisamine lisa VIII osa SPO artikkel SPO.POL.110 punkt (d) 30/10/2022 Modified by 32023R0217 Lisamine lisa VIII osa SPO artikkel SPO.POL.110 punkt (e) 30/10/2022 Modified by 32023R0217 Asendamine lisa IV osa CAT artikkel CAT.POL.A.230 punkt (e) 22/02/2023 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa V punkt SPA.HEMS.110 25/05/2028 Modified by 32023R1020 Asendamine artikkel 6 lõige 6 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa V punkt SPA.HEMS.130 25/05/2026 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa III punkt ORO.TC.130 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Lisamine lisa V punkt SPA.HEMS.105 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa VII punkt NCO.IDE.H.170 punkt (b) 14/06/2023 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa III punkt ORO.TC.110 punkt (b) 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa I punkt 62 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa I punkt 61 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Lisamine lisa III punkt ORO.TC.110 punkt (e) 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa V punkt SPA.HEMS.120 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa I punkt 118 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa VIII punkt SPO.IDE.H.190 punkt (b) 14/06/2023 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa V punkt SPA.HEMS.140 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.H.225 punkt (c) 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Lisamine lisa I punkt 129 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa V punkt SPA.HEMS.110 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa II liide II 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.H.420 punkt (b) 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Lisamine lisa IV punkt CAT.POL.H.225 punkt (d) 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa V punkt SPA.HEMS.125 25/05/2028 Modified by 32023R1020 Lisamine lisa III punkt ORO.TC.110 punkt (d) 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Väljajätmine lisa IV punkt CAT.POL.H.215 punkt (c) 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa V punkt SPA.NVIS.110 punkt (e) 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.H.215 punkt (a) 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Lisamine lisa V punkt SPA.HEMS.100 punkt (c) 25/05/2026 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa I punkt 63 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa V punkt SPA.PINS-VFR.100 punkt (a) 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Lisamine lisa V punkt SPA.HEMS.151 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa II punkt ARO.OPS.220 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Lisamine lisa I punkt 61a 25/05/2024 Modified by 32023R1020 Asendamine lisa IV punkt CAT.POL.H.225 punkt (a) punkt 1 25/05/2024 Modified by 32023R1754 Asendamine (DE) lisa III osa ORO SUBPA FC jagu 1 punkt ORO.FC.100 punkt (c) 02/10/2023 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 132 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa V osa SPA punkt SPA.RVSM.100 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.FC.140 punkt (d) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 139 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 104a 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I pealkiri 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.AOC.125 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine artikkel 8 lõige 5 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.FC.120 punkt (a) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 114 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 140 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 70 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO SUBPA FC jagu 4 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 116 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 31 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.MLR.115 punkt (a) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.FC.145 punkt (c) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.TC.105 punkt (a) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 78 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 142 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa V osa SPA punkt SPA.MNPS.100 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 103 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 113 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.MLR.101 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine artikkel 1 lõige 1a 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.TC.110 punkt (d) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa II osa ARO liide I 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa V osa SPA punkt SPA.LVO.100 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa II osa ARO punkt ARO.OPS.225 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.FTL.100 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.MLR.100 punkt (b) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 39 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 131 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 134 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine artikkel 2 punkt 1aa 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.FC.005 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa V osa SPA punkt SPA.DG.100 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.TC.120 punkt (b) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 130 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine artikkel 2 punkt 12 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 138 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa II osa ARO jaotis (alajaotis) OPS jagu I pealkiri 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine artikkel 2 punkt 1a 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 71a 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 48 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine artikkel 2 punkt 14 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 137 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 26 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine artikkel 5 lõige 5 lõik 2 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine artikkel 8 lõige 1 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 143 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine artikkel 2 punkt 13 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.FC.105 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.GEN.310 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 82 punkt (b) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.GEN.140 punkt (b) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 118 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa IX 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 141 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa II osa ARO punkt ARO.OPS.224 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 21 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine artikkel 5 lõige 2 punkt (h) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 71 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.FC.146 punkt (e) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.AOC.100 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 69 punkt (a) alapunkt (ii) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa II osa ARO liide II 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 135 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.TC.100 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa V osa SPA SUBPA O 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 50a 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 53 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa III osa ORO punkt ORO.GEN.005 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 111 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 102 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa V osa SPA punkt SPA.EFB.100 punkt (a) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine artikkel 5 lõige 1b 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 96 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 136 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine artikkel 5 lõige 5 punkt (c) 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa II osa ARO punkt ARO.OPS.200 punkt (b) punkt 1 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Lisamine lisa I punkt 133 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa I punkt 115 01/05/2025 Modified by 32024R1111 Asendamine lisa V osa SPA punkt SPA.GEN.100 01/05/2025 Modified by 32024R2076 Lisamine lisa V punkt SPA.HEMS.130 punkt (g) 13/02/2025 Modified by 32024R2076 Asendamine lisa III punkt ORO.FC.A.201 punkt (b) punkt 2 alapunkt (iii) 14/08/2024 - Affected by case:
-
- lisa III Preliminary question submitted by 62020CN0127
- Instruments cited:
- Link
- EUROVOC descriptor:
- Subject matter:
- Directory code:
-
- 07.40.30.00 Transpordipoliitika / Lennutransport / Lennuohutus
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
25.10.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 296/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 965/2012,
5. oktoober 2012,
millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 5 ja artikli 10 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Teatava õhusõiduki käitamisega seotud käitajad ja töötajad peavad vastama määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas esitatud asjakohastele olulistele nõuetele. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt peavad liikmesriigid lisaks oma väljaantud sertifikaatide järelevalvele tegema uurimisi, sealhulgas teostama õhusõidukite tehnilist kontrolli seisuplatsil, ning võtma kõik meetmed, sealhulgas keelama õhusõiduki lendu, et ära hoida rikkumise jätkumine. |
|
(3) |
Komisjon peaks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 216/2008 vastu võtma vajalikud rakenduseeskirjad, millega kehtestatakse õhusõidukite ohutu käitamise tingimused. |
|
(4) |
Tsiviillennundusohutusele sujuva ülemineku ja selle kõrge taseme tagamiseks Euroopa Liidus peaksid rakendusmeetmed kajastama kõige uuemaid arengusuundi, sealhulgas parimaid tavasid ning teaduslikke ja tehnoloogilisi edusamme õhusõidukite käitamise valdkonnas. Sellest tulenevalt tuleks arvesse võtta Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO”) ja Euroopa Ühinenud Lennuametite egiidi all 30. juunini 2009 heakskiidetud nõudeid ja haldusmenetlusi ning konkreetse liikmesriigi olukorda käsitlevaid kehtivaid õigusakte. |
|
(5) |
Lennundussektorile ja liikmesriikide haldusasutustele on vaja anda piisavalt aega uue raamistikuga kohanemiseks ning enne käesoleva määruse kohaldamise algust väljaantud sertifikaatide, tõendite ja tunnistuste kehtivuse tunnustamiseks teatavatel tingimustel. |
|
(6) |
Kuna käesolev määrus kujutab endast määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8 lõikes 5 ja artikli 10 lõikes 5 osutatud rakendusmeedet, loetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 (2) III lisa ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/36/EÜ (3) kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 69 lõigetega 3 ja 5 kehtetuks tunnistatuks. Siiski peaks III lisa käesoleva määrusega ettenähtud üleminekuperioodide lõppemiseni ajutiselt kehtima jääma nendes valdkondades, kus rakendusmeetmeid veel vastu ei ole võetud. Samuti tuleks direktiivi 2004/36/EÜ kohaldamist ajutiselt jätkata seni, kuni käesoleva määrusega ettenähtud üleminekuperioodid on lõppenud. |
|
(7) |
Euroopa Lennundusohutusamet on ette valmistanud rakenduseeskirjade eelnõu ja esitanud selle arvamusena komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 19 lõikega 1. |
|
(8) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesolevas määruses kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennukite ja kopterite käitamise kohta ärilises lennutranspordis, mis muu hulgas hõlmavad mõne teise riigi ohutusjärelevalve alla kuuluvate käitajate selliste õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist, mis on maandunud sellise teise riigi lennuväljal, mille territooriumil kohaldatakse aluslepingu sätteid.
2. Peale selle kehtestatakse käesolevas määruses üksikasjalikud eeskirjad sertifikaatide väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c osutatud ning ärilises lennutranspordis kasutatavate õhusõidukite käitajatele, samuti kõnealuste sertifikaatide pikendamise, muutmise, peatamise, tühistamise või neile piirangute kehtestamise kohta, ning sertifikaadi omanike õigused ja kohustused ning tingimused, mille korral tuleb ohutuse huvides lennutegevus keelata, seda piirata või seada sellele tingimused.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõike 2 punkti a reguleerimisalasse kuuluva lennutegevuse suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „ärilise lennutranspordi lend”– reisijate, lasti või posti transportimine õhusõidukiga tasu eest;
2) „B-suutlikkusklassi lennukid”– propellermootoriga lennukid, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on kuni üheksa ja mille maksimaalne stardimass on kuni 5 700 kg;
3) „avalikes huvides kasutatav käitamiskoht (PIS)”– koht, mida kasutatakse üksnes avalikes huvides toimuvateks lendudeks;
4) „1. suutlikkusklassi lend”– lend, kus kopter suudab kriitilise mootori rikke korral maanduda katkestatud stardiks kasutatava stardidistantsi piires või jätkata lendu sobiva maandumiskohani, olenevalt sellest, kus rike ilmneb.
II–V lisas kasutatavad täiendavad mõisted on sätestatud I lisas.
Artikkel 3
Järelevalvesuutlikkus
1. Iga liikmesriik määrab ühe või mitu üksust liikmesriigi pädevaks asutuseks, millel on määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide sertifitseerimise ja järelevalvega seotud asjaomased volitused ja kohustused.
2. Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, kohaldatakse järgmisi sätteid:
|
a) |
iga pädeva asutuse pädevusvaldkondlikud kohustused ja pädevusvaldkonna geograafilised piirid peavad olema selgelt kindlaks määratud ning |
|
b) |
üksused peavad tegema koostööd, et tagada kõikide määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide tulemuslik järelevalve nende vastavates valdkondades. |
3. Liikmesriigid tagavad, et pädeva(te)l asutus(te)l on vajalik suutlikkus teostada kõikide nende järelevalveprogrammiga hõlmatud isikute ja organisatsioonide järelevalvet, sealhulgas piisavad vahendid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks.
4. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei täida järelevalveülesandeid juhul, kui tõendatakse, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide, eelkõige perekondlike või finantshuvide konflikt.
5. Töötajatel, kelle pädev asutus volitab sertifitseerimis- ja/või järelevalveülesandeid täitma, peab olema õigus täita vähemalt järgmisi ülesandeid:
|
a) |
kontrollida asjaomaseid dokumente, andmeid, protseduure ja kõiki muid sertifitseerimis- ja/või järelevalveülesande täitmisega seotud materjale; |
|
b) |
teha nendest dokumentidest, andmetest, protseduuridest ja muudest materjalidest koopiaid või väljavõtteid; |
|
c) |
küsida kohapeal suulisi selgitusi; |
|
d) |
siseneda vajalikesse ruumidesse, käitamiskohtadesse või transpordivahenditesse; |
|
e) |
teha auditeid, uurimisi, hindamisi ja kontrolle, sealhulgas õhusõiduki kontrolli seisuplatsil ning etteteatamiseta kontrollkäike; |
|
f) |
võtta või algatada vajalikke täitemeetmeid. |
6. Lõikes 5 loetletud ülesandeid tuleb täita kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusnormidega.
Artikkel 4
Õhusõiduki kontroll seisuplatsil
Teise liikmesriigi ohutusjärelevalve alla kuuluvate käitajate õhusõidukeid kontrollitakse seisuplatsil kooskõlas II lisa RAMP-alajaoga.
Artikkel 5
Lennutegevus
1. Käitajad käitavad õhusõidukit ärilise lennutranspordi lendudeks ainult vastavalt III ja IV lisale.
2. Ärilise lennutranspordiga tegelevad käitajad järgivad V lisa asjakohaseid sätteid järgmiste õhusõidukite käitamisel:
|
a) |
lennukid ja kopterid, mida kasutatakse järgmisteks lendudeks:
|
|
b) |
lennukid ja kopterid, mida kasutatakse ohtlike kaupade veoks; |
|
c) |
kahemootorilised lennukid, mida ärilises lennutranspordis kasutatakse suurendatud käitamisulatusega lendudeks (ETOPS); |
|
d) |
kopterid, mida ärilises lennutranspordis kasutatakse öönägemissüsteemi (NVIS) abil käitatavateks lendudeks; |
|
e) |
kopterid, mida ärilises lennutranspordis kasutatakse ripplastiga lendudeks (HHO), ning |
|
f) |
kopterid, mida ärilises lennutranspordis kasutatakse kopteri kiirabilendudeks (HEMS). |
Artikkel 6
Erandid
1. III ja IV lisas esitatud nõudeid ei kohaldata B-suutlikkusklassi lennukite ega mittekeerukate kopterite ärilise lennutranspordi selliste lendude suhtes, mis algavad ja lõpevad samal lennuväljal/käitamiskohas.
Nimetatud lendude suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
|
a) |
lennukite puhul määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa ja sellega seotud riigisisesed erandid, mis põhinevad ohutusalaste riskide hindamisel pädevate asutuste poolt; |
|
b) |
kopterite puhul asjaomases liikmesriigis kohaldatavad nõuded. |
2. Erandina artikli 5 lõikest 1 käitatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 5 osutatud õhusõidukeid ärilise lennutranspordi lendude puhul komisjoni 14. oktoobri 2009. aasta otsuses K(2009) 7633 sätestatud tingimuste kohaselt. Kõikidest kõnealuses otsuses sätestatud tingimusi mõjutavatest muudatustest teatatakse enne muudatuste rakendamist komisjonile ja Euroopa Lennundusohutusametile (edaspidi „amet”).
Liikmesriik, kes ei kuulu otsuse K(2009) 7633 adressaatide hulka, kuid kes kavatseb kasutada kõnealuses otsuses sätestatud erandit, teavitab enne erandi rakendamist sellest komisjoni ja ametit. Komisjon ja amet hindavad, missugusel määral asjaomane muudatus või erandi kavandatav kasutamine erineb otsuses K(2009) 7633 sätestatud tingimustest või missugusel määral see mõjutab kõnealuse otsuse raames tehtud esmast ohutushindamist. Kui hindamine näitab, et muudatus või erandi kavandatav kasutamine ei ole kooskõlas otsuse K(2009) 7633 kohase esmase ohutushindamisega, esitab asjaomane liikmesriik kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikega 6 uue eranditaotluse.
3. Erandina artikli 5 lõikest 1 käitatakse projekteerimis- või tootjaorganisatsioonide õiguste raames korraldatavaid õhusõidukitüübi kasutuselevõtu või ümberehitusega seotud lende jätkuvalt liikmesriikide õigusaktides sätestatud tingimustel.
4. Olenemata artiklist 5 võivad liikmesriigid kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega jätkuvalt nõuda ärilises lennutranspordis kasutatavatelt, avamerelende tegevatelt kopteritelt erilubade olemasolu ning täiendavate nõuete kohaldamist seoses nende käitamisprotseduuride, varustuse, lennumeeskonna kvalifikatsiooni ja koolitusega. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit kõnealuste erilubade suhtes kohaldatavatest täiendavatest nõuetest. Need nõuded ei tohi olla leebemad III ja IV lisas sätestatud nõuetest.
5. Erandina IV lisa punkti CAT.POL.A.300 alapunktist a käitatakse ühemootorilisi lennukeid ärilises lennutranspordis öölendudel või instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes vastavalt liikmesriikide poolt määruse (EMÜ) nr 3922/91 artikli 8 lõike 2 kohaselt tehtud erandites sätestatud tingimustele.
Kõikidest kõnealuste lennukite käitamisega seotud muudatustest, mis mõjutavad eespool nimetatud erandites sätestatud tingimusi, teatatakse enne kõnealuste muudatuste rakendamist komisjonile ja ametile. Komisjon ja amet hindavad kavandatavat muudatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikega 5.
6. Olemasolevaid kopterilende avalikes huvides kasutatavasse käitamiskohta / kasutatavast käitamiskohast on lubatud käitada erandina IV lisa punktist CAT POL.H.225, kui avalikes huvides kasutatava käitamiskoha mõõtmete, selle läheduses asuvate takistuste või kopteri enda tõttu ei ole võimalik täita 1. suutlikkusklassi nõudeid. Selliseid lende käitatakse liikmesriikide kindlaks määratud tingimuste kohaselt. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit kõnealuste tingimuste kohaldamisest.
Artikkel 7
Lennuettevõtja sertifikaat
1. Lennuettevõtja sertifikaadid, mille liikmesriigid on ärilise lennutranspordiga tegelevatele käitajatele kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 3922/91 välja andnud enne käesoleva määruse kohaldamist, loetakse käesoleva määruse kohaselt välja antuks.
Siiski peavad hiljemalt 28. oktoobriks 2014 olema täidetud järgmised nõuded:
|
a) |
käitajad peavad kohandama oma juhtimissüsteemi, koolitusprogramme, protseduure ja käsiraamatuid nii, et need oleksid kooskõlas vastavalt III, IV ja V lisas sätestatud nõuetega; |
|
b) |
lennuettevõtja sertifikaadid asendatakse käesoleva määruse II lisa kohaselt välja antavate sertifikaatidega. |
2. Ärilises lennutranspordis kasutatavate kopterite käitajatele enne käesoleva määruse kohaldamist liikmesriikides välja antud lennuettevõtja sertifikaadid vahetatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud lennuettevõtja sertifikaatide vastu vastavalt lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi koostatud ja ametiga kooskõlastatud muutmisaruandele.
Muutmisaruandes tuleb kirjeldada järgmist:
|
a) |
asjaomases liikmesriigis kohaldatavad nõuded, mille alusel lennuettevõtja sertifikaat välja anti; |
|
b) |
käitajale antud õiguste ulatus; |
|
c) |
erinevused asjaomases liikmesriigis kohaldatavate nõuete vahel, mille alusel lennuettevõtja sertifikaat välja anti, ning III, IV ja V lisas sätestatud nõuete vahel koos märkega, kuidas ja millal käitajad on kohustatud tagama, et kõik kõnealustes lisades sätestatud nõuded oleksid täidetud. |
Muutmisaruanne sisaldab kõikide selliste dokumentide koopiaid, mille abil tõendatakse punktides a–c sätestatud asjaolusid, sh asjaomases liikmesriigis kohaldatavate asjakohaste nõuete ja protseduuride koopiad.
Artikkel 8
Lennuaja piirangud
Lennu- ja tööaja piirangute suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
|
a) |
lennukite puhul määruse (EMÜ) nr 3922/91 artikli 8 lõikes 4 ja III lisa Q-alajaos sätestatud nõuded; |
|
b) |
kopterite puhul asjaomases liikmesriigis kohaldatavaid nõuded. |
Artikkel 9
Minimaalvarustuse loetelu
Minimaalvarustuse loetelu (MEL), mille on enne käesoleva määruse kohaldamist heaks kiitnud käitaja asukohariik või registririik, loetakse käesoleva määruse kohaselt heakskiidetuks ja heakskiidu saanud käitaja võib loetelu kasutamist jätkata.
Pärast käesoleva määruse kohaldamist muudetakse minimaalvarustuse loetelu (MEL) III lisa punkti ORO.MLR.105 kohaselt.
Artikkel 10
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 28. oktoobrist 2012.
2. Erandina lõike 1 teisest lõigust võivad liikmesriigid otsustada I–V lisa sätteid mitte kohaldada kuni 28. oktoobrini 2014.
Kui liikmesriik otsustab seda võimalust kasutada, teatab ta sellest komisjonile ja ametile. Teates tuleb esitada erandi põhjused ja kestus ning kavandatavate meetmete rakendamise programm ja ajakava.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 5. oktoober 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(2) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.
(3) ELT L 143, 30.4.2004, lk 76.
I LISA
II–V lisas kasutatud mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.
1.
2.
3.
4.
5.
a) „täiskasvanu”– 12-aastane või vanem isik;
b) „laps/lapsed”– isikud, kes on kaheaastased ja vanemad, kuid nooremad kui 12-aastased;
c) „imik”– alla kaheaastane isik.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
31.
32.
33.
34.
|
a) |
juhtum, mida ei klassifitseerita ohtlike kaupade õhuveoga seotud õnnetusena, kuid mis on seotud ohtlike kaupade õhuveoga või tuleneb sellest, ning mis ei pea tingimata toimuma õhusõiduki pardal, kuid millega kaasnevad isikutele tekitatud vigastused, varaline kahju, tulekahju, purustused, vedelike väljavool või lekkimine, radioaktiivne kiirgus või muud märgid sellest, et ohtliku aine pakend ei ole terve. |
|
b) |
Ohtlike ainete veoga seotud juhtumeid, mis seavad õhusõiduki või selles viibivad isikud tõsisesse ohtu, loetakse samuti ohtlike ainete veoga seotud intsidentideks. |
35.
36.
37.
38.
39.
40.
41.
42.
43.
44.
45.
46.
47.
48.
49.
50.
51.
52.
53.
54.
55.
56.
57.
58.
59.
60.
61.
62.
63.
64.
65.
66.
|
a) |
ala, kus:
|
|
b) |
Igal juhul tuleb maandumiseks sobimatuks lugeda järgmised alad:
|
67.
68.
69.
70.
71.
72.
73.
74.
75.
76.
77.
78.
79.
Igal juhul loetakse maandumiseks sobivaks tihedalt asustatud piirkondade need osad, kus on hädamaandumiseks sobivad alad.
80.
81.
82.
83.
84.
85.
86.
87.
88.
89.
90.
91.
92.
93.
94.
95.
96.
97.
98.
99.
100.
101.
102.
103.
104.
105.
106.
107.
108.
109.
110.
111.
112.
113.
114.
115.
116.
117.
118.
119.
120.
121.
122.
123.
124.
II LISA
NÕUDED ASUTUSTELE
(ARO-OSA)
ARO.GEN.005. Reguleerimisala
Käesoleva lisaga nähakse ette nõuded ameti ja liikmesriikide haldus- ja juhtimissüsteemile, mida tuleb täita määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle tsiviillennunduse lennutegevust käsitlevate rakenduseeskirjade rakendamiseks ja jõustamiseks.
GEN-ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
I JAOTIS
Üldist
ARO.GEN.115. Järelevalvedokumendid
Pädev asutus annab asjaomastele töötajatele kõik nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikud õigusaktid, standardid, normid, tehnilised väljaanded ja nendega seotud dokumendid.
ARO.GEN.120. Nõuete täitmise meetodid
|
a) |
Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC), mida võib kasutada määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimiseks. Kui järgitakse nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid (AMC), on täidetud ka nendega seotud rakenduseeskirjade nõuded. |
|
b) |
Rakenduseeskirjade nõuetele vastavuse tagamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid. |
|
c) |
Selleks et tagada kõikide enda või oma järelevalvealuste organisatsioonide ja isikute poolt kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kooskõla määrusega (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega, kehtestab pädev asutus pideva hindamise süsteemi. |
|
d) |
Pädev asutus hindab kõiki organisatsiooni välja pakutud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid kooskõlas punkti ORO.GEN.120 alapunktiga b, analüüsides esitatud dokumentatsiooni ning viies vajaduse korral läbi organisatsiooni kontrollimise. Kui pädev asutus leiab, et nõuete täitmise alternatiivsed meetodid vastavad rakenduseeskirjadele, teatab ta viivitamata:
|
|
e) |
Kui pädev asutus ise kasutab määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega kooskõla tagamiseks nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid, siis:
Pädev asutus esitab ametile nõuete täitmise alternatiivsete meetodite täieliku kirjelduse, sealhulgas kõik asjakohased muudatused protseduurides, ning rakenduseeskirjadele vastavust kinnitava hinnangu. |
ARO.GEN.125. Ameti teavitamine
|
a) |
Pädev asutus teavitab ametit viivitamata kõikidest määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade rakendamisega seotud olulistest probleemidest. |
|
b) |
Pädev asutus esitab ametile kõikides talle laekunud vahejuhtumite aruannetes sisalduva ohutuse seisukohalt olulise teabe. |
ARO.GEN.135. Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile
|
a) |
Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ (1) kohaldamist, rakendab pädev asutus süsteemi ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks. |
|
b) |
Amet rakendab süsteemi talle saabunud asjakohase ohutusalase teabe nõuetekohaseks analüüsimiseks ning edastab viivitamata liikmesriikidele ja komisjonile kogu teabe, sealhulgas soovituste ja võetavate parandusmeetmetega seotud teabe, mida neil on vaja selleks, et aegsasti reageerida määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud toodete, osade, seadmete, isikute või organisatsioonidega seotud ohutusprobleemidele. |
|
c) |
Alapunktides a ja b osutatud teabe saamisel võtab pädev asutus nõuetekohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks. |
|
d) |
Alapunkti c alusel võetavad meetmed tehakse viivitamata teatavaks kõikidele isikutele ja organisatsioonidele, kes määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaselt peavad neid täitma. Pädev asutus teeb meetmed teatavaks ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse tekkimise korral teistele asjaomastele liikmesriikidele. |
II JAOTIS
Juhtimine
ARO.GEN.200. Juhtimissüsteem
|
a) |
Pädev asutus kehtestab ja haldab juhtimissüsteemi, mis hõlmab vähemalt järgmist:
|
|
b) |
Pädev asutus määrab iga tegevusvaldkonna, sh juhtimissüsteemi jaoks ühe või mitu isikut, kes kannavad üldist vastutust asjaomaste ülesannete juhtimise eest. |
|
c) |
Pädev asutus kehtestab protseduurid, et osaleda kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises teiste pädevate asutustega, mis muu hulgas hõlmab liikmesriigi territooriumil tegutsevate, ent teise liikmesriigi või ameti poolt sertifitseeritud isikute ja organisatsioonide järelevalve tulemusi ja järelmeetmeid. |
|
d) |
Ametile tehakse standardimise eesmärgil kättesaadavaks juhtimissüsteemiga seotud protseduuride ja nende muudatuste koopia. |
ARO.GEN.205. Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele
|
a) |
Liikmesriik võib määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute või organisatsioonide esmase sertifitseerimise või pideva järelevalvega seotud ülesandeid anda ainult kvalifitseeritud üksustele. Ülesannete andmisel tagab pädev asutus, et ta on teinud järgmist:
|
|
b) |
Pädev asutus tagab, et punkti ARO.GEN.200 alapunkti a alapunktiga 4 ette nähtud siseauditi kord ja ohutusriski juhtimise kord hõlmab kõiki tema nimel täidetavaid sertifitseerimis- ja pideva järelevalve ülesandeid. |
ARO.GEN.210. Juhtimissüsteemi muudatused
|
a) |
Pädeval asutusel peab olema süsteem selliste muudatuste kindlakstegemiseks, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjades kindlaks määratud ülesandeid ja kohustusi. See süsteem peab võimaldama tal vastavalt vajadusele astuda samme oma juhtimissüsteemi sobivuse ja tõhususe säilitamiseks. |
|
b) |
Tõhusa rakendamise tagamiseks ajakohastab pädev asutus õigeaegselt oma juhtimissüsteemi vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade muudatustele. |
|
c) |
Pädev asutus teavitab ametit muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjades kindlaks määratud ülesandeid ja kohustusi. |
ARO.GEN.220. Andmete säilitamine
|
a) |
Pädev asutus võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmiste andmete nõuetekohast säilitamist, usaldusväärset jälgitavust ja neile juurdepääsu:
|
|
b) |
Pädev asutus haldab loetelu kõikidest väljaantud organisatsioonisertifikaatidest. |
|
c) |
Kõiki andmeid säilitatakse vähemalt käesolevas määruses sätestatud miinimumperioodi lõpuni. Vastava märke puudumise korral säilitatakse andmeid asjaomaste andmekaitsealaste õigusaktide kohaselt vähemalt viis aastat. |
III JAOTIS
Järelevalve, sertifitseerimine ja jõustamine
ARO.GEN.300. Järelevalve
|
a) |
Pädev asutus kontrollib järgmist:
|
|
b) |
Nimetatud kontrolli suhtes kohaldatakse järgmist:
|
|
c) |
Alapunktides a ja b kirjeldatud järelevalve ulatus määratakse kindlaks varasema järelevalvetegevuse ning ohutusalaste prioriteetide alusel. |
|
d) |
Ilma et see mõjutaks liikmesriikide pädevust ja ARO-osa RAMP-alajaos sätestatud kohustusi, määratakse liikmesriigi territooriumil toimuva teises liikmesriigis asuvate või elavate isikute või organisatsioonide tegevuse järelevalve ulatus kindlaks ohutusalaste prioriteetide ning varasema järelevalvetegevuse alusel. |
|
e) |
Kui isiku või organisatsiooni tegevus hõlmab mitu liikmesriiki või ametit, võib alapunktis a sätestatud järelevalve eest vastutav pädev asutus kokku leppida, et järelevalveülesandeid teostab/teostavad tegevuskoha liikmesriigi/liikmesriikide pädev(ad) asutus(ed) või amet. Isikut või organisatsiooni, kelle suhtes sellist kokkulepet kohaldatakse, teavitatakse kokkuleppe olemasolust ja selle reguleerimisalast. |
|
f) |
Pädev asutus kogub ja töötleb mis tahes teavet, mida peetakse järelevalve, sealhulgas õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise ning etteteatamiseta kontrollkäikude puhul vajalikuks. |
ARO.GEN.305. Järelevalveprogramm
|
a) |
Pädev asutus kehtestab punktis ARO.GEN.300 ja ARO-osa RAMP-alajaos ette nähtud järelevalvetegevust hõlmava järelevalveprogrammi ja haldab seda. |
|
b) |
Pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioonide jaoks töötatakse välja järelevalveprogramm, võttes arvesse asjaomase organisatsiooni konkreetset eripära, selle tegevuse keerukust ning ARO-osa GEN-alajao ja ARO-osa RAMP-alajao kohaseid varasema sertifitseerimise ja/või järelevalvetegevuse tulemusi ning nendega seotud riskide analüüsi. Programm sisaldab iga järelevalve planeerimistsükli puhul järgmist:
|
|
c) |
Pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioonide puhul kohaldatakse kuni 24-kuulist järelevalve planeerimistsüklit. Järelevalve planeerimistsüklit võib lühendada, kui on olemas tõendid selle koha, et organisatsiooni ohutusalane suutlikkus on vähenenud. Järelevalve planeerimistsüklit võib pikendada kuni 36 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 24 kuu jooksul on tehtud järgmist:
Järelevalve planeerimistsüklit võib täiendavalt pikendada kuni 48 kuuni, kui organisatsioon on lisaks eespool loetletule kehtestanud ja pädev asutus on heaks kiitnud tõhusa süsteemi pädevale asutusele ohutusalasest suutlikkusest ja organisatsiooni nõuetele vastavusest pidevaks aruandmiseks. |
|
d) |
Pädeva asutuse väljaantud loa, sertifikaadi, pädevusmärke või tunnistuse omaniku puhul hõlmab järelevalveprogramm inspekteerimist, sealhulgas vajaduse korral etteteatamiseta kontrollkäike. |
|
e) |
Järelevalveprogramm sisaldab auditite, inspekteerimiste ja kohtumiste tähtaegu ning auditite, inspekteerimiste ja kohtumiste toimumise kuupäevi. |
ARO.GEN.310. Esmane sertifitseerimismenetlus – organisatsioonid
|
a) |
Organisatsioonisertifikaadi esmase väljaandmise taotluse saamisel kontrollib pädev asutus organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele. Selle kontrollimisel võib arvesse võtta punkti ORO.AOC.100 alapunktis b osutatud teavet. |
|
b) |
Kui pädev asutus on veendunud, et organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele, annab ta välja sertifikaadi(d) vastavalt käesoleva osa I ja II liite sätetele. Sertifikaadid antakse välja määramata ajaks. Organisatsiooni õigused ja sertifikaadi kohaselt lubatud tegevusalade ulatus määratakse kindlaks sertifikaadile lisatud sertifitseerimistingimustes. |
|
c) |
Selleks et organisatsioon saaks teha punkti ORO.GEN.130 kohaselt muudatusi pädeva asutuse eelneva heakskiiduta, kiidab pädev asutus heaks organisatsiooni esitatud menetluse, millega määratakse kindlaks kõnealuste muudatuste ulatus ning kirjeldatakse muudatuste juhtimist ja neist teatamist. |
ARO.GEN.330. Muudatused – organisatsioonid
|
a) |
Eelnevat heakskiitu eeldava muudatuse taotluse saamisel kontrollib pädev asutus enne heakskiidu andmist, kas organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele. Pädev asutus määrab kindlaks tingimused, mille kohaselt organisatsioon võib kõnealuste muudatuste tegemise ajal tegutseda, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et organisatsioonisertifikaat tuleb peatada. Kui pädev asutus on veendunud, et organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele, kiidab pädev asutus muudatuse heaks. |
|
b) |
Ilma et see mõjutaks täiendavaid täitemeetmeid, peatab või tühistab pädev asutus organisatsioonisertifikaadi või kehtestab sellele piirangud, kui organisatsioon rakendab eelnevat heakskiitu nõudvaid muudatusi ilma, et pädev asutus oleks need alapunkti a kohaselt heaks kiitnud. |
|
c) |
Selliste muudatuste puhul, mis eelnevat heakskiitu ei nõua, hindab pädev asutus kohaldatavatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks organisatsiooni poolt punkti ORO.GEN.130 kohaselt esitatud teates sisalduvat teavet. Nõuete rikkumise korral teeb pädev asutus järgmist:
|
ARO.GEN.350. Puudused ja parandusmeetmed – organisatsioonid
|
a) |
Punkti ARO.GEN.300 alapunkti a kohast järelevalvet teostaval pädeval asutusel peab olema süsteem puuduste ohutusalase tähtsuse analüüsimiseks. |
|
b) |
Pädev asutus annab välja esimese astme puuduse teatise, kui tuvastatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavate nõuete, organisatsiooni protseduuride ja juhendite või loa või sertifikaadi tingimuste oluline rikkumine, mis vähendab ohutustaset või kahjustab tõsiselt lennuohutust. Esimese astme puudused hõlmavad muu hulgas järgmist:
|
|
c) |
Pädev asutus annab välja teise astme puuduse teatise, kui tuvastatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavate nõuete, organisatsiooni protseduuride ja juhendite või loa või sertifikaadi tingimuste mis tahes rikkumine, mis võib vähendada ohutustaset või kahjustada lennuohutust. |
|
d) |
Kui järelevalve käigus või muul viisil leitakse puudus, teatab pädev asutus nimetatud puudusest kirjalikult organisatsioonile ning nõuab kindlakstehtud rikkumis(t)e kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist, ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega ette nähtud muid meetmeid. Vajaduse korral teavitab pädev asutus õhusõiduki registreerimisriiki.
|
|
e) |
Liikmesriigi asutus, kes punkti ARO.GEN.300 alapunkti d sätete alusel tegutsedes on tuvastanud teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti sertifitseeritud organisatsiooni puhul määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuete rikkumise, teavitab asjaomast pädevat asutust ning märgib ära puuduse raskusastme, ilma et see mõjutaks mis tahes täiendavaid täitemeetmeid. |
ARO.GEN.355. Puudused ja täitemeetmed – isikud
|
a) |
Kui punkti ARO.GEN.300 alapunkti a kohaselt järelevalve eest vastutav asutus leiab järelevalve käigus või muude vahendite abil tõendeid selle kohta, et määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade alusel välja antud luba, sertifikaati, pädevusmärget või tunnistust omav isik ei vasta kohaldatavatele nõuetele, tegutseb pädev asutus kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 290/2012 (2) VI lisa (ARA-osa) punkti ARA.GEN.355 alapunktidega a–d. |
|
b) |
Kui järelevalve käigus või muude vahendite abil leitakse tõendeid selle kohta, et isik, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõudeid, ei oma kõnealuse määruse ja selle rakenduseeskirjade alusel välja antud luba, sertifikaati, pädevusmärget või tunnistust, võtab rikkumise tuvastanud pädev asutus kõik vajalikud täitemeetmed, et vältida rikkumise jätkumist. |
OPS-ALAJAGU
LENNUTEGEVUS
I JAOTIS
Ärilise lennutranspordiga tegelevate käitajate sertifitseerimine
ARO.OPS.100. Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmine
|
a) |
Pädev asutus annab välja lennuettevõtja sertifikaadi, kui käitaja on talle nõuetekohaselt tõendanud, et ta vastab punkti ORO.AOC.100 nõuetele. |
|
b) |
Sertifikaat sisaldab selle juurde kuuluvaid käitamistingimusi. |
ARO.OPS.105. Koodijagamiskokkulepped
Kolmanda riigi käitajat hõlmava koodijagamiskokkuleppe sõlmimisega seotud ohutusaspektide kaalumisel teeb pädev asutus järgmist:
|
1) |
pärast punkti ORO.AOC.115 kohaste dokumentide esitamist käitaja poolt kontrollib, kas asjaomane kolmanda riigi käitaja vastab kohaldatavatele ICAO standarditele; |
|
2) |
suhtleb vastavalt vajadusele kolmanda riigi käitaja pädeva asutusega. |
ARO.OPS.110. Rendilepingud
|
a) |
Pädev asutus kiidab rendilepingu heaks, kui ta on veendunud, et III lisa (ORO-osa) kohaselt sertifitseeritud käitaja vastab järgmistele nõuetele:
|
|
b) |
Märgrendile võtmise lepingu kinnitus peatatakse või tühistatakse järgmistel juhtudel:
|
|
c) |
Kuivrendile võtmise lepingu kinnitus peatatakse ja tühistatakse asjaomase õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaadi peatamise või tühistamise korral. |
|
d) |
Kui pädevalt asutuselt taotletakse kuivrendile andmise lepingu eelnevat kinnitamist vastavalt punkti ORO.AOC.110 alapunktile e, tagab pädev asutus järgmise:
|
II JAOTIS
Load
ARO.OPS.200. Eriloa menetlus
|
a) |
Eriloa või selle muudatuste taotluse saamisel hindab pädev asutus taotlust V lisa (SPA-osa) asjaomaste nõuete kohaselt ning teostab vajaduse korral käitaja suhtes asjakohase kontrolli. |
|
b) |
Kui pädev asutus on veendunud, et käitaja vastab kohaldatavatele nõuetele, annab ta loa välja või muudab seda. Eriloa suhtes kohaldatavad nõuded on kindlaks määratud II liites sätestatud käitamistingimustes. |
ARO.OPS.205. Minimaalvarustuse loetelu kinnitamine
|
a) |
Käitajalt minimaalvarustuse loetelu (MEL) esmase kinnitamise või selle muudatuse kinnitamise taotluse saamise korral hindab pädev asutus enne kinnituse andmist kõiki asjaomaseid osi, et kontrollida vastavust kohaldatavatele nõuetele. |
|
b) |
Pädev asutus kinnitab käitaja kohaldatavate käitamisvälpade B, C ja D pikendamise menetlust, kui käitaja tõendab punkti ORO.MLR.105 alapunktis f sätestatud tingimuste täitmist ning pädev asutus on seda kontrollinud. |
|
c) |
Pädev asutus annab asjaomase heakskiidu igale üksikjuhtumile, mil õhusõidukit käitatakse väljaspool minimaalvarustuse loetelu (MEL) piiranguid, kuid kooskõlas minimaalvarustuse põhiloetelu (MMEL) nõuetega, kui käitaja on tõendanud punktis ORO.MLR.105 sätestatud tingimuste täitmist ning pädev asutus on seda kontrollinud. |
ARO.OPS.210. Kohaliku piirkonna kindlaksmääramine
Pädev asutus võib seoses lennumeeskonna koolitus- ja kontrollinõuetega kindlaks määrata kohaliku piirkonna.
ARO.OPS.215. Loa andmine kopterilendudeks väljaspool tihedalt asustatud piirkonda asuva maandumiseks sobimatu ala kohal
|
a) |
Liikmesriik määrab kindlaks piirkonnad, kus kopterilende võib vastavalt punktile CAT.POL.H.420 teostada ilma, et oleks tagatud ohutu hädamaandumise võimalus. |
|
b) |
Enne punktis CAT.POL.H.420 osutatud loa väljaandmist peab pädev asutus kaaluma käitaja põhjendusi selle kohta, miks nõuetekohaseid suutlikkuskriteeriume ei ole võimalik täita. |
ARO.OPS.220. Loa andmine kopterilendudeks avalikes huvides kasutatavasse käitamiskohta ja tagasi
Punkti CAT.POL.H.225 kohane luba peab sisaldama käitaja koostatud loetelu avalikes huvides kasutatavatest käitamiskohtadest, mille suhtes luba kehtib.
ARO.OPS.225. Loa andmine lendudeks kaugel asuvale isoleeritud lennuväljale
Punkti CAT.OP.MPA.106 kohane luba peab sisaldama käitaja koostatud loetelu lennuväljadest, mille suhtes luba kehtib.
RAMP-ALAJAGU
TEISE RIIGI REGULATIIVSE JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE KÄITAJATE ÕHUSÕIDUKITE KONTROLLIMINE SEISUPLATSIL
ARO.RAMP.005. Reguleerimisala
Käesoleva alajaoga kehtestatakse nõuded, mida pädev asutus või amet peab järgima oma ülesannete ja kohustuste täitmisel seoses aluslepingu sätete kohaldamisterritooriumil asuvatele lennuväljadele maandunud kolmandate riikide käitajate või teise liikmesriigi regulatiivse järelevalve alla kuuluvate käitajate õhusõidukite kontrollimisega seisuplatsil.
ARO.RAMP.100. Üldist
|
a) |
Õhusõidukite ja nende meeskondade puhul kontrollitakse kohaldatavate nõuete täitmist. |
|
b) |
Lisaks punkti ARO.GEN.305 kohaselt kehtestatud järelevalveprogrammis sisalduvatele õhusõidukite kontrollimistele seisuplatsil kontrollib pädev asutus seisuplatsil ka selliseid õhusõidukeid, mille puhul kahtlustatakse kohaldatavate nõuete rikkumist. |
|
c) |
Punkti ARO.GEN.305 kohaselt kehtestatava järelevalveprogrammi väljatöötamisel koostab pädev asutus õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise iga-aastase kava. Kõnealune kava:
|
|
d) |
Kui amet seda vajalikuks peab, võib ta koostöös liikmesriikidega, kelle territooriumil kontroll toimub, viia läbi õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil, et uurida kohaldatavatele nõuetele vastavust seoses järgmisega:
|
ARO.RAMP.105. Prioriseerimiskriteeriumid
|
a) |
Amet edastab pädevatele asutustele õhusõidukite seisuplatsil kontrollimiste prioriseerimiseks nimekirja potentsiaalselt ohtlikuks tunnistatud käitajatest ja õhusõidukitest. |
|
b) |
Nimekiri sisaldab järgmist:
|
|
c) |
Nimekiri antakse välja ameti kehtestatud menetluste kohaselt pärast määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohase ühenduse nimekirja (millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu) iga ajakohastamist ning igal juhul vähemalt kord nelja kuu jooksul. |
ARO.RAMP.110. Teabe kogumine
Pädev asutus kogub ja töötleb igasugust teavet, mida peetakse õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise puhul vajalikuks.
ARO.RAMP.115. Seisuplatsil kontrollimist teostavate inspektorite kvalifitseerimine
|
a) |
Pädeval asutusel ja ametil peavad olema õhusõidukite seisuplatsil kontrollimiseks kvalifitseeritud inspektorid. |
|
b) |
Seisuplatsil kontrollimist teostavad inspektorid peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
|
c) |
Alapunkti b alapunkti 2 alapunktis i osutatud koolituse peab olema korraldanud kas pädev asutus või punkti ARO.RAMP.120 alapunkti a kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon. |
|
d) |
Amet töötab välja ja säilitab koolituskavad ning edendab inspektoritele koolituskursuste ja õpikodade korraldamist, et parandada käesolevast alajaost arusaamist ja tagada selle ühetaoline kohaldamine. |
|
e) |
Amet soodustab ja koordineerib inspektorite vahetuse programmi, mis võimaldab inspektoritel omandada praktilisi kogemusi ning aitab ühtlustada protseduure. |
ARO.RAMP.120. Koolitusorganisatsioonide sertifitseerimine
|
a) |
Pädev asutus sertifitseerib vastava liikmesriigi territooriumil peamist tegevuskohta omava koolitusorganisatsiooni, kui ta on veendunud, et koolitusorganisatsioon vastab järgmistele nõuetele:
|
|
b) |
Pädeva asutuse taotluse korral viib amet läbi alapunktis a osutatud nõuetele vastavuse ja jätkuva vastavuse kontrolli. |
|
c) |
Koolitusorganisatsiooni sertifikaat hõlmab üht või mitut järgmistest koolitusliikidest:
|
ARO.RAMP.125. Õhusõidukite kontrollimine seisuplatsil
|
a) |
Õhusõidukeid kontrollitakse seisuplatsil standardiseeritult, kasutades selleks III või IV liites esitatud vormi. |
|
b) |
Õhusõiduki seisuplatsil kontrollimisel teeb inspektor kõik endast oleneva, et vältida kontrollitava õhusõiduki põhjendamatut hilinemist. |
|
c) |
Õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise lõpetamisel tehakse õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise tulemused õhusõiduki kaptenile või tema puudumisel mõnele lennumeeskonna liikmele või käitaja esindajale teatavaks III liites esitatud vormil. |
ARO.RAMP.130. Puuduste liigitus
Iga kontrollitava punkti puhul on puudustena kindlaks määratud kolm kohaldatavate nõuete võimaliku rikkumise kategooriat. Need puuduste kategooriad on järgmised:
|
1) |
3. kategooria puudus on kohaldatavate nõuete või sertifikaadi tingimuste oluline rikkumine, millel on ohutusele ulatuslik mõju; |
|
2) |
2. kategooria puudus on kohaldatavate nõuete või sertifikaadi tingimuste rikkumine, millel on ohutusele märkimisväärne mõju; |
|
3) |
1. kategooria puudus on kohaldatavate nõuete või sertifikaadi tingimuste rikkumine, millel on ohutusele väike mõju. |
ARO.RAMP.135. Puudustega seotud järelmeetmed
|
a) |
2. või 3. kategooria puuduse korral teeb pädev asutus või vajaduse korral amet järgmist:
|
|
b) |
Lisaks alapunktile a astub pädev asutus 3. kategooria puuduse korral viivitamatult järgmised sammud:
|
|
c) |
Kui amet on tuvastanud 3. kategooria puuduse, palub ta selle riigi pädeval asutusel, kus õhusõiduk on maandunud, võtta asjakohased meetmed vastavalt alapunktile b. |
ARO.RAMP.140. Õhusõidukile lennukeelu kehtestamine
|
a) |
Kui leitakse 3. kategooria puudus ning on näha, et õhusõidukiga kavatsetakse lennata või tõenäoliselt lennatakse enne, kui käitaja või omanik on asjakohase parandusmeetme lõpule viinud, teeb pädev asutus järgmist:
|
|
b) |
Selle riigi pädev asutus, kus õhusõiduk lennukeelu sai, teavitab vastavalt vajadusele viivitamata käitaja päritoluriigi ja lennuki registririigi pädevat asutust ning ametit, juhul kui lennukeelu sai kolmanda riigi käitaja kasutuses olnud õhusõiduk. |
|
c) |
Pädev asutus määrab käitaja päritoluriigi või registririigiga kooskõlastades tingimused, mille täitmise korral õhusõiduk võib saada stardiloa. |
|
d) |
Kui rikkumine mõjutab õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi kehtivust, tühistab pädev asutus lennukeelu üksnes juhul, kui käitaja tõendab, et ta on teinud järgmist:
|
ARO.RAMP.145. Aruandlus
|
a) |
Punkti ARO.RAMP.125 alapunkti a kohaselt kogutud teave sisestatakse punkti ARO.RAMP.150 alapunkti b alapunktis 2 osutatud kesksesse andmebaasi 21 kalendripäeva jooksul alates kontrolli läbiviimisest. |
|
b) |
Pädev asutus või amet sisestab kesksesse andmebaasi kogu teabe, millest on kasu määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaldamisel ning ametile käesoleva lisaga määratud ülesannete täitmisel, sealhulgas punktis ARO.RAMP.110 osutatud asjakohase teabe. |
|
c) |
Kui punktis ARO.RAMP.110 osutatud teave viitab potentsiaalsele ohutusriskile, edastatakse asjaomane teave viivitamata ka kõikidele pädevatele asutustele ja ametile. |
|
d) |
Kui isik annab pädevale asutusele teavet õhusõiduki puudujääkide kohta, anonümiseeritakse punktis ARO.RAMP.110 ja punkti ARO.RAMP.125 alapunktis a osutatud teave selliselt, et nimetatud teabe allikat ei ole võimalik kindlaks teha. |
ARO.RAMP.150. Ameti koordineerimisülesanded
|
a) |
Amet haldab ja rakendab vahendeid ja protseduure, mis on vajalikud järgmiste andmete säilitamiseks ja vahetamiseks:
|
|
b) |
Haldamine hõlmab järgmisi ülesandeid:
|
ARO.RAMP.155. Aastaaruanne
Amet koostab ja esitab komisjonile õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise süsteemi aastaaruande, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
|
a) |
andmed süsteemi edukuse kohta; |
|
b) |
andmed aasta jooksul tehtud kontrollide kohta; |
|
c) |
kontrollitulemuste analüüs koos ülevaatega puuduste kategooriatest; |
|
d) |
aasta jooksul võetud meetmed; |
|
e) |
ettepanekud õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise süsteemi edasiarendamiseks ning |
|
f) |
lisad, mis sisaldavad kontrollinimekirju riikide, õhusõidukitüüpide, käitajate ja iga punkti puhul tuvastatud puuduste kaupa. |
ARO.RAMP.160. Avalikkuse teavitamine ja teabekaitse
|
a) |
Liikmesriigid kasutavad punktide ARO.RAMP.105 ja ARO.RAMP.145 alusel saadud teavet ainult määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade järgimiseks ning kaitsevad kõnealust teavet kooskõlas asjaomaste nõuetega. |
|
b) |
Amet avaldab igal aastal ja teeb üldsusele kättesaadavaks kokkuvõtliku teabearuande, mis sisaldab punkti ARO.RAMP.145 kohaselt laekunud teabe analüüsi. Aruanne peab olema selge ja arusaadav ning teabeallikad peavad olema anonümiseeritud. |
(1) ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.
(2) ELT L 100, 5.4.2012, lk 1.
(3) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.
(4) ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.
(5) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.
I liide
II liide
III liide
IV liide
Õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise aruanne
III LISA
NÕUDED ORGANISATSIOONIDELE
(ORO-OSA)
ORO.GEN.005. Reguleerimisala
Käesoleva lisaga kehtestatakse nõuded, mida kohaldatakse ärilise lennutranspordiga tegelevate käitajate suhtes.
GEN-ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
1. JAOTIS
Üldist
ORO.GEN.105. Pädev asutus
Käesoleva lisa tähenduses on pädev asutus, mis teostab järelevalvet selliste käitajate üle, kes peavad olema sertifitseeritud, ja kelle peamine tegevuskoht asub mõnes liikmesriigis, asjaomase liikmesriigi määratud asutus.
ORO.GEN.110. Käitaja kohustused
|
a) |
Käitaja vastutab õhusõiduki käitamise eest vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisale, käesoleva lisa asjaomastele nõuetele ning oma sertifikaadile. |
|
b) |
Kõik lennud tuleb läbi viia vastavalt lennutegevuskäsiraamatu sätetele. |
|
c) |
Käitaja peab kehtestama süsteemi, et teostada kontrolli temale väljaantud sertifikaadis sätestatud tingimuste alusel toimuva lennutegevuse üle, ja kõnealust süsteemi haldama. |
|
d) |
Käitaja peab tagama, et tema õhusõidukite varustus ja meeskondade kvalifikatsioon oleksid kooskõlas asjaomase lennutegevuse piirkonna ja lennutegevuse liigi suhtes kohaldatavatele nõuetega. |
|
e) |
Käitaja tagab, et kogu maapealsesse või lennutegevusse määratud või sinna otseselt kaasatud personal on nõuetekohaselt instrueeritud, näidanud oma suutlikkust täita konkreetseid tööülesandeid ja teadlik oma vastutusest ning tööülesannete rollist kogu käitamistegevuses tervikuna. |
|
f) |
Käitaja kehtestab iga õhusõidukitüübi ohutu käitamise protseduurid ja juhendid, mis hõlmavad maapealse personali ja meeskonnaliikmete kohustusi nii maa peal kui ka lennu ajal kõikide lennutegevuse liikide lõikes. Nende protseduuridega nõutakse meeskonnaliikmelt lennu kriitilistel etappidel vaid selliste toimingute sooritamist, mis on vajalikud õhusõiduki ohutuks käitamiseks. |
|
g) |
Käitaja tagab, et kõik töötajad on teadlikud sellest, et nad peavad täitma kõiki lendude toimumiskohaks olevates riikides kehtivaid seadusi, eeskirju ja protseduure, mis on seotud nende tööülesannete täitmisega. |
|
h) |
Käitaja kehtestab lennutegevuskäsiraamatu käitamisprotseduuridest kinnipidamise tagamiseks iga õhusõidukitüübi jaoks kontroll-lehtede süsteemi, mida meeskonnaliikmed kasutavad lennuki käitamise kõikidel etappidel tavalistes, ebatavalistes ja hädaolukordades. Kontroll-lehtede ettevalmistamisel ja kasutamisel juhindutakse inimteguriga seotud põhimõtetest ning võetakse arvesse õhusõiduki tootja uusimat asjakohast dokumentatsiooni. |
|
i) |
Käitaja peab kehtestama lennuplaneerimisprotseduurid, millega tagatakse lennu ohutu teostamine, võtte arvesse õhusõiduki suutlikkust ja muid käitamispiiranguid ning kavandataval marsruudil ja asjaomastel lennuväljadel või käitamiskohtades eeldatavalt valitsevaid tingimusi. Need protseduurid kantakse lennutegevuskäsiraamatusse. |
|
j) |
Käitaja kehtestab töötajatele asjaomase tehnilise juhendi nõudeid järgides ohtlikke kaupu käsitlevad koolitusprogrammid, mille pädev asutus läbi vaatab ja heaks kiidab, ning haldab kõnealuseid programme. Koolitusprogrammid peavad olema kooskõlas töötajate vastutuse ulatusega. |
ORO.GEN.115. Lennuettevõtja sertifikaadi taotlemine
|
a) |
Lennuettevõtja sertifikaadi taotlus või olemasoleva sertifikaadi muutmise taotlus esitatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavaid nõudeid. |
|
b) |
Esmase sertifikaadi taotlejad peavad pädevale asutusele esitama dokumendid, milles kirjeldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega kehtestatud nõuete täitmise kavandatavaid meetodeid. Need dokumendid peavad sisaldama heakskiitu mitte nõudvate muudatuste haldamise ja pädevale asutusele teatavakstegemise protseduuri. |
ORO.GEN.120. Nõuete täitmise meetodid
|
a) |
Määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks võib käitaja kasutada lisaks ameti heakskiidetud nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele ka nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid. |
|
b) |
Kui sertifitseerimiskohustusega käitaja soovib määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks kasutada ameti kehtestatud nõuete täitmise aktsepteeritud meetodist erinevat alternatiivset meetodit, peab ta enne selle rakendamist esitama pädevale asutusele nõuete täitmise alternatiivse meetodi üksikasjaliku kirjelduse. Kirjeldus peab sisaldama kõiki asjaomaste käsiraamatute ja protseduuride muudatusi ning rakenduseeskirjade täitmist tõendavat hinnangut. Käitaja võib eespool nimetatud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid rakendada pärast pädeva asutuse eelnevat heakskiitu ning punkti ORO.GEN.120 alapunkti d kohase teate saamist. |
ORO.GEN.125. Sertifitseerimistingimused ja käitaja õigused
Sertifitseeritud käitaja peab järgima lennuettevõtja sertifikaadile lisatud käitamistingimustes kindlaksmääratud reguleerimisala ja õigusi.
ORO.GEN.130. Muudatused
|
a) |
Mis tahes muudatus, mis mõjutab:
peab olema pädeva asutuse poolt eelnevalt heaks kiidetud. |
|
b) |
Käitaja peab heakskiidu taotlemiseks ja selle saamiseks esitama pädevale asutusele kõik muudatused, mis määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaselt tuleb eelnevalt heaks kiita. Taotlus tuleb esitada enne muudatuse tegemist, et pädeval asutusel oleks võimalik kontrollida määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade jätkuvat järgimist ning vajaduse korral muuta käitaja sertifikaati ja sellele lisatud asjaomaseid sertifitseerimistingimusi. Käitaja peab pädevale asutusele esitama kõik asjakohased dokumendid. Muudatused tehakse alles pärast seda, kui pädev asutus on andnud punkti ARO.GEN.330 kohase ametliku heakskiidu. Muudatuste tegemise ajal peab käitaja vajaduse korral tegutsema pädeva asutuse poolt ette nähtud tingimustel. |
|
c) |
Kõiki muudatusi, mis ei nõua eelnevat heakskiitu, hallatakse ja tehakse pädevale asutusele teatavaks, järgides pädeva asutuse poolt punkti ARO.GEN.310 alapunkti c kohaselt kinnitatud protseduuri. |
ORO.GEN.135. Kehtivuse kestvus
|
a) |
Käitaja sertifikaat kehtib järgmistel tingimustel:
|
|
b) |
Kui sertifikaat tühistatakse või sellest loobutakse, tagastatakse sertifikaat viivitamata pädevale asutusele. |
ORO.GEN.140. Juurdepääs
|
a) |
Määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade asjakohaste sätete järgimise kontrollimiseks tagab käitaja igal ajal juurdepääsu kõikidele rajatistele, seadmetele, õhusõidukitele, dokumentidele, salvestistele, andmetele, protseduuridele või mis tahes muudele tema sertifitseeritava tegevusega (sealhulgas allhangetega) seotud materjalidele, sellistele isikutele, keda on selleks volitanud:
|
|
b) |
Alapunktis a osutatud juurdepääs õhusõidukile hõlmab võimalust siseneda õhusõidukisse ja viibida seal lennu ajal, ainult lennumeeskonna salongis viibimise osas võib õhusõiduki kapten ohutuse huvides kooskõlas punktiga CAT.GEN.MPA.135 teha teistsuguse otsuse. |
ORO.GEN.150. Puudused
Puuduste kohta teate saamisel teeb käitaja järgmist:
|
a) |
teeb kindlaks nõuete rikkumise algpõhjuse; |
|
b) |
töötab välja parandusmeetmete kava ning |
|
c) |
tõendab parandusmeetmete kava rakendamist pädevale asutusele vastuvõetaval viisil punkti ARA.GEN.350 alapunktis d sätestatud asutusega kokkulepitud aja jooksul. |
ORO.GEN.155. Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile
Käitaja rakendab:
|
a) |
kõiki pädeva asutuse poolt punkti ARO.GEN.135 alapunkti c kohaselt kehtestatud ohutusmeetmeid ning |
|
b) |
ameti väljastatud mis tahes asjaomast kohustuslikku ohutusteavet, sealhulgas lennukõlblikkust käsitlevaid ettekirjutusi. |
ORO.GEN.160. Vahejuhtumitest teatamine
|
a) |
Käitaja teatab pädevale asutusele ja vajaduse korral teistele organisatsioonidele, kelle teavitamist käitaja asukohariik nõuab, kõikidest õnnetustest, tõsistest intsidentidest ja vahejuhtumitest, nagu need on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 996/2010 (1) ja direktiivis 2003/42/EÜ. |
|
b) |
Ilma et see mõjutaks alapunkti a kohaldamist, teatab käitaja pädevale asutusele ja õhusõiduki projekteerimise eest vastutavale organisatsioonile igast intsidendist, rikkest, tehnilisest defektist, lubatud tehniliste piiride ületamisest või vahejuhtumist, mis võib osutada komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 (2) kohaselt kehtestatud andmete ebatäpsusele, ebatäielikkusele või mitmetimõistetavusele, ning muudest eeskirjadevastastest asjaoludest, mis ohustasid või oleksid võinud ohustada õhusõiduki ohutut käitamist, kuid mis ei põhjustanud õnnetust või tõsist intsidenti. |
|
c) |
Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 996/2010, direktiivi 2003/42/EÜ, komisjoni määruse (EÜ) nr 1321/2007 (3) ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1330/2007 (4) kohaldamist, esitatakse alapunktides a ja b osutatud teated pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil ning need peavad sisaldama kogu asjaomast teavet, mille käitaja olukorra kohta on saanud. |
|
d) |
Teade edastatakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui käitaja on kindlaks teinud olukorra, mille kohta teade saadetakse, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad. |
|
e) |
Vajaduse korral koostab käitaja järelmeetmete aruande, et täpsemalt kirjeldada tulevikus selliste vahejuhtumite vältimiseks kavandatavaid meetmeid, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud. Aruanne koostatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil. |
2. JAOTIS
Juhtimine
ORO.GEN.200. Juhtimissüsteem
|
a) |
Käitaja kehtestab, rakendab ja haldab juhtimissüsteemi, mis hõlmab järgmist:
|
|
b) |
Juhtimissüsteem peab olemas kooskõlas käitaja suurusega ning tema toimingute laadi ja keerukusega, võttes arvesse asjaomaste toimingutega kaasnevaid ohte ja nendega seotud riske. |
ORO.GEN.205. Allhanketoimingud
|
a) |
Allhanketoimingud on kõik käitaja sertifitseerimistingimustega hõlmatud toimingud, mida teostab mõni teine asjaomaseks tegevuseks sertifitseeritud, või sertifikaadi puudumise korral käitaja heakskiidu alusel tegutsev organisatsioon. Käitaja peab tagama, et mis tahes toimingu allhankena tellimisel või ostmisel vastaks tellitud või ostetud teenus või toode kohaldatavatele nõuetele. |
|
b) |
Kui sertifitseeritud käitaja tellib osa oma toimingutest allhankena organisatsioonilt, mis ise ei ole selleks tegevuseks käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud, peab allhankijast organisatsioon töötama käitaja heakskiidu alusel. Allhanget telliv organisatsioon peab tagama pädeva asutuse juurdepääsu allhankijast organisatsioonile, et kontrollida kohaldatavate nõuete jätkuvat järgimist. |
ORO.GEN.210. Personalinõuded
|
a) |
Käitaja määrab tegevjuhi, kelle ülesanne on tagada, et kõikide toimingute rahastamine ja teostamine oleks kooskõlas kohaldatavate nõuetega. Tegevjuht vastutab tulemusliku juhtimissüsteemi kehtestamise ja haldamise eest. |
|
b) |
Käitaja määrab isiku või isikute rühma, kes vastutab selle eest, et käitaja tegutseb jätkuvalt kooskõlas kohaldatavate nõuetega. See isik või isikute rühm allub otse tegevjuhile. |
|
c) |
Käitajal peab olema kavandatavateks ülesanneteks ja kohaldatavatele nõuetele vastavateks toiminguteks piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid. |
|
d) |
Käitaja peab alapunkti c nõuete järgimise tõendamiseks säilitama vajalikke andmeid kogemuste, kvalifikatsiooni ja koolituste kohta. |
|
e) |
Käitaja peab tagama, et kõik töötajad oleksid teadlikud oma tööülesannete täitmisega seotud eeskirjadest ja protseduuridest. |
ORO.GEN.215. Nõuded vahenditele
Käitajal peavad olema piisavad vahendid kõikide kavandatavate ülesannete ja toimingute täitmiseks ja juhtimiseks kooskõlas kohaldatavate nõuetega.
ORO.GEN.220. Andmete säilitamine
|
a) |
Käitaja võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab nõuetekohaselt talletada ja usaldusväärselt jälgida kõiki tehtavaid toiminguid ning hõlmab eelkõige kõiki punkti ORO.GEN.200 kohaseid elemente. |
|
b) |
Andmete vorming määratakse kindlaks käitaja protseduurides. |
|
c) |
Andmeid säilitatakse viisil, mis tagab nende kaitse kahjustuste, muutmise ja varguse eest. |
AOC-ALAJAGU
LENNUETTEVÕTJA SERTIFITSEERIMINE
ORO.AOC.100. Lennuettevõtja sertifikaadi taotlemine
|
a) |
Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1008/2008, (5) peab käitaja enne ärilise lennutegevuse alustamist taotlema ja saama lennuettevõtja sertifikaadi (AOC), mille annab välja pädev asutus. |
|
b) |
Käitaja esitab pädevale asutusele järgmise teabe:
|
|
c) |
Taotlejad peavad pädevale asutusele tõendama järgmist:
|
ORO.AOC.105. Lennuettevõtja sertifikaadi omaniku käitamistingimused ja õigused
Käitaja õigused, sealhulgas V lisa (SPA-osa) kohaselt antud õigused, sätestatakse sertifikaadi käitamistingimustes.
ORO.AOC.110. Rendileping
Mis tahes rendilevõtmine
|
a) |
Ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 1008/2008 sätteid, peab pädev asutus eelnevalt kinnitama kõik käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud lennuettevõtja kasutatavate õhusõidukite rendilepingud. |
|
b) |
Käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud käitaja võib õhusõidukeid märgrendile võtta üksnes selliselt käitajalt, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohast tegevuskeeldu. |
Märgrendile võtmine
|
c) |
Kolmanda riigi käitaja õhusõiduki märgrendile võtmiseks kinnituse taotleja peab pädevale asutusele tõendama järgmist:
|
Kuivrendile võtmine
|
d) |
Kolmanda riigi käitaja õhusõiduki kuivrendile võtmiseks kinnituse taotleja peab pädevale asutusele tõendama järgmist:
|
Kuivrendile andmine
|
e) |
Käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud käitaja, kes kavatseb mõne oma õhusõiduki kuivrendile anda, peab selleks taotlema pädevalt asutuselt eelneva kinnituse. Taotlusele lisatakse kavandatava rendilepingu koopiad või renditingimuste, välja arvatud rahaliste tingimuste kirjeldus ning kõik muud asjaomased dokumendid. |
Märgrendile andmine
|
f) |
Enne õhusõiduki märgrendile andmist teatab käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud käitaja sellest pädevale asutusele. |
ORO.AOC.115. Koodijagamiskokkulepped
|
a) |
Ilma et see mõjutaks ELi poolt kolmandate riikide käitajate ja õhusõidukite suhtes kehtestatud ohutusnõudeid, võib käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud käitaja sõlmida kolmanda riigi käitajaga koodijagamislepinguid pärast järgmiste tingimuste täitmist:
|
|
b) |
Käitaja jälgib koodijagamislepingu rakendamise käigus, kas asjaomane kolmanda riigi käitaja tegutseb jätkuvalt kooskõlas ICAO standarditega ja hindab korrapäraselt ICAO standardite järgimist asjaomase kolmanda riigi käitaja poolt. |
|
c) |
Käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud käitaja ei müü ega väljasta pileteid kolmanda riigi käitaja käitatavale lennule, kui asjaomase kolmanda riigi käitaja suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 alusel tegevuskeeldu või kui asjaomane kolmanda riigi käitaja ei suuda järgida kohaldatavaid ICAO standardeid. |
ORO.AOC.120. Load salongipersonali koolituse korraldamiseks ja salongitöötaja tunnistuste väljaandmiseks
|
a) |
Kui käitaja kavatseb korraldada määruse (EL) nr 290/2012 V lisa (CC-osa) kohase koolituskursuse, peab ta taotlema selleks pädeva asutuse luba ja vastava loa ka saama. Loa saamiseks peab taotleja tõendama, et koolituskursuse korraldus ja sisu vastab eespool nimetatud lisa punktides CC.TRA.215 ja CC.TRA.220 sätestatud nõuetele, ning esitama pädevale asutusele järgmised andmed:
|
|
b) |
Kui liikmesriik otsustab kooskõlas määruse (EL) nr 290/2012 VI lisa (ARA-osa) punktiga ARA.CC.200, et käitajale võib anda loa salongitöötaja tunnistuste väljaandmiseks, peab taotleja lisaks alapunktis a sätestatud nõuete täitmisele tegema järgmist:
|
|
c) |
Alapunktides a ja b osutatud load lisatakse käitamistingimustesse. |
ORO.AOC.125. Lennuettevõtja sertifikaadi omaniku käitamistingimustes loetletud õhusõidukite mitteärilised lennud
Lennuettevõtja sertifikaadi omanik võib teha mitteärilisi lende õhusõidukiga, mida üldjuhul kasutatakse äriliseks lennutranspordiks ja mis on ära märgitud asjaomase lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes, tingimusel et käitaja teeb järgmist:
|
a) |
kirjeldab asjaomast mitteärilist lennutegevust üksikasjalikult lennutegevuskäsiraamatus, sealhulgas:
|
|
b) |
esitab kõik alapunkti a alapunktis 2 osutatud käitamisprotseduuride puhul kindlakstehtud erinevused pädevale asutusele eelnevaks heakskiitmiseks. |
ORO.AOC.130. Lennuandmete jälgimine – lennukid
|
a) |
Käitaja kehtestab juhtimissüsteemiga integreeritava lennuandmete jälgimise süsteemi lennukitele maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 27 000 kg ja haldab seda. |
|
b) |
Lennuandmete jälgimise süsteem ei ole karistava eesmärgiga ning peab hõlmama piisavaid vahendeid andmeallika(te) kaitsmiseks. |
ORO.AOC.135. Personalinõuded
a) Käitaja määrab vastavalt punkti ORO.GEN.210 alapunktile b isikud, kes vastutavad järgmiste valdkondade juhtimise ja järelevalve eest:
|
1) |
lennutegevus; |
|
2) |
meeskonna koolitamine; |
|
3) |
maapealne teenindus ning |
|
4) |
määruse (EÜ) nr 2042/2003 kohane jätkuv lennukõlblikkus. |
b) Töötajate piisavus ja nende pädevus
|
1) |
Käitajal peab olema kavandatavaks maapealseks ja lennutegevuseks piisav hulk töötajaid. |
|
2) |
Kõik maapealseks ja lennutegevuseks määratud või sellega otseselt seotud töötajad peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
c) Töötajate järelevalve
|
1) |
Käitaja määrab töötajate üle järelevalve teostamiseks piisava arvu isikuid, võttes arvesse käitaja organisatsiooni struktuuri ning töötajate arvu. |
|
2) |
Selleks et järelevalve teostajad saaksid oma kohustusi täita, tuleb kindlaks määrata nende tööülesanded ja ning teha muud vajalikud korraldused. |
|
3) |
Meeskonnaliikmete ja lennutegevuses osalevate töötajate järelevalvet peavad teostama isikud, kellel on piisavalt kogemusi ja oskusi, et tagada lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud standardite järgimine. |
ORO.AOC.140. Nõuded vahenditele
Vastavalt punktile ORO.GEN.215 peab käitaja tegema järgmist:
|
a) |
kasutama asjakohaseid maapealse teeninduse rajatisi ja seadmeid, et tagada oma lendude ohutu teenindamine; |
|
b) |
omama käitamise põhibaasis lennutegevuse piirkonnale ja liigile vastavaid lennutegevust toetavaid rajatisi ja seadmeid ning |
|
c) |
tagama, et kõikides lennutegevuse baasides oleks piisavalt tööruumi sellistele töötajatele, kelle tegevus võib mõjutada lennutegevuse ohutust. Arvesse tuleb võtta maapealsete töötajate, lennutegevuse juhtimise ning põhidokumentide hoidmise ja kättesaadavaks tegemisega tegelevate töötajate ning meeskondade lennu planeerimisega seotud vajadusi. |
ORO.AOC.150. Nõuded dokumentatsioonile
|
a) |
Käitaja korraldab käsiraamatute ja muu vajaliku dokumentatsiooni koostamise ning neisse muudatuste tegemise. |
|
b) |
Käitaja peab olema suuteline viivitamata jagama käitamisjuhendeid ja muud teavet. |
MLR-ALAJAGU
KÄSIRAAMATUD, PÄEVIKUD JA DOKUMENDID
ORO.MLR.100. Lennutegevuskäsiraamat – üldist
|
a) |
Käitaja peab koostama määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis 8.b sätestatud lennutegevuskäsiraamatu (OM). |
|
b) |
Lennutegevuskäsiraamatu (OM) sisu peab vastavalt vajadusele kajastama käesolevas lisas, IV lisas (CAT-osa) ja V lisas (SPA-osa) sätestatud nõudeid ning ei tohi olla vastuolus lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes kirjeldatud nõuetega. |
|
c) |
Lennutegevuskäsiraamatu (OM) võib välja anda mitmes osas. |
|
d) |
Kõikidele lennutegevuses osalevatele töötajatele peab olema tagatud hõlbus juurdepääs nende tööülesandeid käsitlevatele lennutegevuskäsiraamatu osadele. |
|
e) |
Lennutegevuskäsiraamatut (OM) ajakohastatakse. Kõiki töötajaid teavitatakse nende tööülesannetega seotud muudatustest. |
|
f) |
Igale meeskonnaliikmele antakse isiklik eksemplar tema tööülesandeid käsitlevast lennutegevuskäsiraamatu (OM) osast. Lennutegevuskäsiraamatu (OM) või selle asjaomaste osade omanikud vastutavad oma eksemplari ajakohastamise eest käitaja tehtavate muudatuste ja täiendustega. |
|
g) |
Lennuettevõtja sertifikaadi omanikud peavad tegema järgmist:
|
|
h) |
Olenemata alapunktist g võib juhul, kui muudatusi või täiendusi on ohutuse huvides vaja teha viivitamata, kõnealused muudatused või täiendused viivitamata avaldada ja neid rakendada, tingimusel et nõutava heakskiidu saamiseks on taotlus esitatud. |
|
i) |
Käitaja teeb lennutegevuskäsiraamatusse kõik pädeva asutuse nõutud muudatused ja täiendused. |
|
j) |
Käitaja tagab kinnitatud dokumentidest ja nende muudatustest pärineva teabe korrektse esitamise lennutegevuskäsiraamatus (OM). See nõue ei takista käitajal lennutegevuskäsiraamatus (OM) rangemate andmete ja protseduuride kasutamist. |
|
k) |
Käitaja peab tagama, et kõik käitamisega seotud töötajad saavad aru keelest, milles on kirjutatud nende tööülesandeid ja kohustusi käsitlevad lennutegevuskäsiraamatu (OM) osad. Lennutegevuskäsiraamatu (OM) sisu esitatakse lihtsalt kasutatavas ja inimtegurit arvestavas vormis. |
ORO.MLR.101. Lennutegevuskäsiraamat – struktuur
Lennutegevuskäsiraamatu (OM) põhistruktuur on järgmine:
|
a) |
A osa: üldteave/põhiteave, sealhulgas kõik tüübiga mitteseotud käitamispõhimõtted, juhendid ja protseduurid; |
|
b) |
B osa: õhusõidukite käitamisega seotud küsimused, sealhulgas kõik tüübijuhendid ja -protseduurid, võttes arvesse käitaja kasutatavate tüüpide/klasside, variantide ja konkreetsete õhusõidukite vahelisi erinevusi; |
|
c) |
C osa: ärilise lennutranspordi lennud, sealhulgas marsruutide/rollide/piirkondade ning lennuväljade/tegevuskohtadega seotud juhendid ja teave; |
|
d) |
D osa: koolitus, sealhulgas kõikide tegevuse ohutuse tagamisega seotud töötajate koolitusjuhendid. |
ORO.MLR.105. Minimaalvarustuse loetelu
|
a) |
Kehtestatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis 8.a.3 sätestatud minimaalvarustuse loetelu (MEL), mille aluseks on vastav minimaalvarustuse üldloetelu (MMEL), mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt kehtestatud andmetes. |
|
b) |
Minimaalvarustuse loetelu (MEL) ja selle muudatused peab kinnitama pädev asutus. |
|
c) |
Käitaja muudab minimaalvarustuse loetelu (MEL) kõikide minimaalvarustuse üldloetelu (MMEL) asjaomaste muudatuste korral nõuetekohase aja jooksul. |
|
d) |
Lisaks esemete loetelule peab minimaalvarustuse loetelu (MEL) sisaldama järgmist:
|
|
e) |
Käitaja peab tegema järgmist:
|
|
f) |
Kui pädev asutus selle heaks kiidab, võib käitaja kasutada B-, C- ja D-kategooria käitamisvälba ühekordse pikendamise menetlust, tingimusel et:
|
|
g) |
Käitaja kehtestab minimaalvarustuse loetelus (MEL) osutatud käitamis- ja hooldusprotseduurid, võttes arvesse minimaalvarustuse üldloetelus (MMEL) osutatud käitamis- ja hooldusprotseduure. Need protseduurid peavad sisalduma käitaja käsiraamatutes või minimaalvarustuse loetelus (MEL). |
|
h) |
Käitaja muudab minimaalvarustuse loetelus (MEL) osutatud käitamis- ja hooldusprotseduure pärast iga muudatust minimaalvarustuse üldloetelus (MMEL) osutatud käitamis- ja hooldusprotseduurides. |
|
i) |
Kui minimaalvarustuse loetelus (MEL) ei ole märgitud teisiti, peab käitaja tegema järgmist:
|
|
j) |
Kui pädev asutus on selle konkreetsel juhul heaks kiitnud, võib käitaja käitada mittetoimivate mõõteriistade, seadmete või funktsioonidega õhusõidukit väljaspool minimaalvarustuse loetelu (MEL) piiranguid, kuid vastavalt minimaalvarustuse üldloetelu (MMEL) piirangutele, tingimusel et:
|
ORO.MLR.110. Lennupäevik
Õhusõiduki, selle meeskonna ja kõikide lendude või lennuseeriate andmed talletatakse lennupäevikus või samaväärsel viisil.
ORO.MLR.115. Andmete säilitamine
|
a) |
Punktis ORO.GEN.200 osutatud toimingutega seotud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat. |
|
b) |
Lennu ettevalmistamiseks ja teostamiseks kasutatud järgmist teavet ning sellega seotud aruandeid säilitatakse kolm kuud:
|
|
c) |
Personaliandmeid säilitatakse allpool märgitud tähtaegadeni:
|
|
d) |
Käitaja peab tegema järgmist:
|
|
e) |
Käitaja säilitab lennu ettevalmistamiseks ja teostamiseks kasutatud teabe ning töötajate koolitusandmeid vastavalt alapunktis c sätestatud tähtaegadele ka pärast seda, kui konkreetse õhusõiduki käitamine või meeskonnaliikmega sõlmitud töösuhe on lõpetatud. |
|
f) |
Kui meeskonnaliige asub meeskonnaliikmena tööle teise käitaja juures, teeb käitaja meeskonnaliikme andmed uuele käitajale kättesaadavaks, kui alapunktis c sätestatud tähtajad ei ole möödunud. |
SEC-ALAJAGU
TURVALISUS
ORO.SEC.100.A. Lennumeeskonna kabiini turvalisus
|
a) |
Lennukis, mille lennumeeskonna kabiinil on uks, peab see uks olema lukustatav ning lisaks sellele peavad olema olemas vahendid, mille abil salongitöötajad saavad lennumeeskonda teavitada kahtlasest tegevusest või turvareeglite rikkumisest salongis. |
|
b) |
Kõikidel reisijate ärilise transpordiga tegelevatel reisilennukitel, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 45 500 kg või mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 60, peab olema sertifitseeritud kabiiniuks, mida saab lukustada ja lukust avada mõlema piloodi istmetelt ning mille konstruktsioon vastab kohaldatavatele lennukõlblikkusnõuetele. |
|
c) |
Kõikidel lennukitel, kuhu on paigaldatud alapunkti b kohane lennumeeskonna kabiini uks:
|
ORO.SEC.100.H. Lennumeeskonna kabiini turvalisus
Reisijateveoks kasutatava kopteri lennumeeskonna kabiini uks peab olemasolu korral olema kabiini poolelt lukustatav, et takistada loata juurdepääsu.
FC-ALAJAGU
LENNUMEESKOND
ORO.FC.005. Reguleerimisala
Käesoleva alajaoga kehtestatakse nõuded, mida ärilise lennutranspordiga tegelevad käitajad lennumeeskonna koolitamise, kogemuste ja kvalifikatsiooni puhul peavad järgima.
ORO.FC.100. Lennumeeskonna koosseis
|
a) |
Lennumeeskonna koosseis ja lennumeeskonna liikmete arv kindlaksmääratud kohtadel ei tohi olla alla õhusõiduki lennukäsiraamatus või õhusõidukile kehtestatud käitamispiirangutes ettenähtud miinimumi. |
|
b) |
Kui lennutegevuse liik seda nõuab, peavad lennumeeskonda kuuluma lisaliikmed ning lennumeeskonna liikmete arv ei või olla väiksem lennutegevuskäsiraamatus ettenähtust. |
|
c) |
Kõikidel meeskonnaliikmetel peavad olema komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 (6) kohaselt välja antud või tunnustatud ning neile määratud ülesannete täitmiseks sobivad load ja pädevusmärked. |
|
d) |
Lennumeeskonna liikme ülesanded juhiste taga võib lennu ajal üle võtta mõni teine sobiva kvalifikatsiooniga meeskonnaliige. |
|
e) |
Vabakutselisena või osalise tööajaga töötavate lennumeeskonna liikmete teenuste kasutamisel peab käitaja kontrollima kõikide käesoleva alajao nõuete ja määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) asjaomaste osade, sealhulgas hiljutise kogemuse nõuete täitmist, võttes arvesse kõiki lennumeeskonna liikme teis(t)ele käitaja(te)le osutatud teenuseid, et teha eelkõige kindlaks järgmine:
|
ORO.FC.105. Õhusõiduki kapteniks määramine
|
a) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktiga 8.e määrab käitaja ühe lennumeeskonda kuuluva piloodi, kellel on määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane õhusõiduki kapteni kvalifikatsioon, täitma õhusõiduki kapteni ülesandeid. |
|
b) |
Käitaja määrab õhusõiduki kapteniks üksnes sellise lennumeeskonna liikme, kellel on:
|
|
c) |
Õhusõiduki kapten, kellele võib delegeerida lennu juhtimise, peab olema läbinud esmase tutvumisõppe kasutatava marsruudi või piirkonna ning asjaomaste lennuväljade, rajatiste, seadmete ja protseduuride kohta. Marsruuti/piirkonda käsitlevate teadmiste säilitamiseks tuleb asjaomast marsruuti, piirkonda või lennuvälja kasutada vähemalt üks kord 12 kuu jooksul. |
|
d) |
Alapunkti c ei kohaldata ärilises lennutegevuses päevaste visuaallennureeglite (VFR) järgi toimuvate lendude suhtes B-suutlikkusklassi lennukitega. |
ORO.FC.110. Pardainsener
Kui lennukisse on projekteeritud eraldi pardainseneri töökoht, peab lennumeeskonnas olema üks meeskonnaliige, kellel on vastav kehtivate riigisiseste eeskirjade kohane kvalifikatsioon.
ORO.FC.115. Meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolitus
|
a) |
Enne lennutegevuses osalemist peab lennumeeskonna liige olema läbinud oma lennutegevuskäsiraamatu kohasele rollile vastava meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolituse. |
|
b) |
Meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolituse teemad lisatakse õhusõidukitüübi- või õhusõidukiklassi koolitusse, jätkuõppesse ning kaptenikoolitusse. |
ORO.FC.120. Käitaja ümberõpe
|
a) |
Lennukite või kopterite lennutegevuse puhul peab lennumeeskonna liige enne järelevalveta liinilendudele lubamist läbima käitaja korraldatava ümberõppekursuse, kui:
|
|
b) |
Käitaja ümberõpe peab hõlmama õhusõiduki pardaseadmete koolitust vastavalt lennumeeskonna liikmete rollidele. |
ORO.FC.125. Erinevus- ja tutvumisõpe
|
a) |
Lennumeeskonna liikmed läbivad erinevus- või tutvumisõppe, kui seda nõuab määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) ning kui seadmete või protseduuride muutmine nõuab lisateadmisi käitatavate tüüpide või variantide kohta. |
|
b) |
Lennutegevuskäsiraamatus sätestatakse, millal on nimetatud erinevus- või tutvumisõpe nõutav. |
ORO.FC.130. Jätkuõpe ja kontroll
|
a) |
Iga lennumeeskonna liige peab igal aastal läbima lennu- ja maapealse tegevuse jätkuõppe käitatava õhusõidukitüübi või -variandi osas, sealhulgas kõikide pardal olevate ohutusvahendite ja avariivarustuse paigutuse ja kasutamise osas. |
|
b) |
Kõikide lennumeeskonna liikmete puhul kontrollitakse regulaarselt tava-, ebahariliku ja hädaolukorra protseduuride tundmist. |
ORO.FC.135. Piloodi kvalifikatsioon töötamiseks mõlemal piloodikohal
Sellised lennumeeskonna liikmed, keda võidakse määrata täitma tööülesandeid ükskõik kummal piloodikohal, peavad läbima asjakohase koolituse ja kontrolli vastavalt lennutegevuskäsiraamatule.
ORO.FC.140. Lendamine rohkem kui ühe tüübi või variandiga
|
a) |
Sellised lennumeeskonna liikmed, kes lendavad rohkem kui ühe õhusõidukitüübi või -variandiga, peavad vastama käesoleva alajao nõuetele iga tüübi ja variandi lõikes, välja arvatud juhul, kui asjaomaste tüüpide või variantide puhul on ette nähtud koolituse, kontrolli ja hiljutise lennukogemuse nõuete arvestamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt kehtestatud andmetele. |
|
b) |
Asjakohased protseduurid ja/või käitamispiirangud lendamiseks enam kui ühe tüübi või variandiga määratakse kindlaks lennutegevuskäsiraamatus. |
ORO.FC.145. Koolitamine
|
a) |
Kõik käesoleva alajaoga ette nähtud koolitused viiakse läbi:
|
|
b) |
Käitaja kehtestatud koolitusprogrammid ja -kavad peavad hõlmama asjaomase tüübi kohustuslikke elemente, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt kehtestatud andmetes. |
|
c) |
Koolitus- ja kontrolliprogrammid, sealhulgas koolituskavad ja konkreetsete lennutreeningseadmete (FSTDde) kasutamise peab heaks kiitma pädev asutus. |
|
d) |
Lennutreeningseade (FSTD) peab võimalikult täpselt kujutama käitaja kasutatavat õhusõidukit. Lennutreeningseadme (FSTD) ja õhusõiduki erinevusi kirjeldatakse ja käsitletakse vastavalt vajadusele tutvustuse või koolituse raames. |
|
e) |
Käitaja peab kehtestama süsteemi lennutreeningseadme (FSTD) muudatuste nõuetekohaseks järelevalveks ning tagama, et muudatused ei mõjutaks koolitusprogrammide nõuetekohasust. |
ORO.FC.200. Lennumeeskonna koosseis
|
a) |
Lennumeeskonnas ei tohi olla rohkem kui üks kogemusteta meeskonnaliige. |
|
b) |
Õhusõiduki kapten võib delegeerida lennu juhtimise teisele määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohase kvalifikatsiooniga piloodile, kui on täidetud punkti ORO.FC.105 alapunkti b alapunktide 1 ja 2 ning alapunkti c nõuded. |
|
c) |
Erinõuded instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel toimuvatele lennukilendudele.
|
|
d) |
Erinõuded kopterilendudele.
|
ORO.FC.A.201. Lennumeeskonna liikmete asendamine lennu ajal
|
a) |
Õhusõiduki kapten võib lennu juhtimise delegeerida:
|
|
b) |
Teist pilooti võib asendada:
|
|
c) |
Pardainseneri võib lennu ajal asendada lennumeeskonna liige, kellel on kehtivate riigisiseste eeskirjade kohane sobiv kvalifikatsioon. |
ORO.FC.202. Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel toimuvad ühe piloodiga lennud
Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel toimuva lennu puhul ühest piloodist koosneva minimaalse lennumeeskonnaga vastavalt punkti ORO.FC.200 alapunkti c alapunktile 2 ja alapunkti d alapunktile 2 peavad olema täidetud järgmised nõuded:
|
a) |
käitaja peab lennutegevuskäsiraamatule lisama piloodi ümber- ja jätkuõppeprogrammi, mis hõlmab ühe piloodiga lendude suhtes kohaldatavaid lisanõudeid. Piloot peab olema läbinud käitaja protseduuride koolituse eelkõige järgmistes valdkondades:
|
|
b) |
Punkti ORO.FC.230 kohased jätkuõppekontrollid tuleb ühest piloodist koosneval lennumeeskonnal teha vastava õhusõidukitüübi või -klassiga tingimustes, mis on samalaadsed lennu läbiviimise tingimustega. |
|
c) |
Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvate lennukilendude puhul peab piloot vastama järgmistele nõuetele:
|
|
d) |
Öiste lennukilendude puhul peab piloot vastama järgmistele nõuetele:
|
|
e) |
Instrumentaallennureeglite järgi toimuvate kopterilendude puhul peab piloot vastama järgmistele nõuetele:
|
ORO.FC.205. Kaptenikursus
|
a) |
Lennuki- ja kopterilendude kaptenikursus peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:
|
ORO.FC.215. Käitaja korraldatav meeskonnatöö korraldamise (CRM) algkoolitus
|
a) |
Enne järelevalveta liinilendude alustamist läbib lennumeeskonna liige käitaja korraldatava meeskonnatöö korraldamise (CRM) algkoolituskursuse. |
|
b) |
Meeskonnatöö korraldamise (CRM) algkoolituse viib läbi vähemalt üks meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolitaja, keda võivad spetsiifiliste valdkondade käsitlemisel abistada eksperdid. |
|
c) |
Kui lennumeeskonna liige ei ole varem liinipiloodi loa (ATPL) tasandil inimtegurite valdkonna teooriaõpet saanud, peab ta enne meeskonnatöö korraldamise (CRM) algkoolitust või sellega samaaegselt läbima käitaja korraldatava teooriakursuse, mis põhineb määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohasel inimvõimeid ja nende piire käsitleval õppekaval, mis on ette nähtud liinipiloodiloa (ATPL) taotlejatele. |
ORO.FC.220. Käitaja korraldatav ümberõpe ja kontroll
|
a) |
Meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolitus integreeritakse käitaja ümberõppekursusega. |
|
b) |
Pärast käitaja korraldatava ümberõppekursuse algust ei määrata lennumeeskonna liiget lendudele teise õhusõidukitüübi või -klassiga enne, kui nimetatud kursus on läbitud või lõpetatud. Üksnes B-suutlikkusklassi lennukeid käitavaid meeskonnaliikmeid võib ümberõppekursuse ajal määrata teiste B-suutlikkusklassi lennukitega käitatavatele lendudele, kui see on vajalik lennutegevuse jätkamiseks. |
|
c) |
Lennumeeskonna liikmele vajaliku ümberõppekursuse maht määratakse kindlaks vastavalt lennutegevuskäsiraamatus sätestatud kvalifikatsiooni- ja kogemusestandarditele, võttes arvesse tema eelnevat koolitust ja kogemusi. |
|
d) |
Lennumeeskonna liige peab läbima:
|
|
e) |
Lennukipiloodid, kes on saanud tüübipädevusmärke lennusimulaatoril toimuva koolituse (ZFTT) alusel, peavad tegema järgmist:
|
ORO.FC.230. Jätkuõpe ja kontroll
a) Iga lennumeeskonna liige peab läbima käitatavat õhusõidukitüüpi või -varianti käsitleva jätkuõppe ja kontrolli.
b) Käitaja korraldatav lennuoskuse tasemekontroll
|
1) |
Kõik lennumeeskonna liikmed peavad läbima tavalise lennumeeskonna koosseisus käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli, et tõendada tava-, ebahariliku ja hädaolukorra protseduuride tundmist. |
|
2) |
Kui lennumeeskonna liige hakkab käitama IFR-lende, tuleb käitaja korraldatav lennuoskuse tasemekontroll vajaduse korral läbi viia väliste visuaalsete viideteta. |
|
3) |
Käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli tulemused kehtivad kuus kalendrikuud. Päevastel VFR-lendudel B-suutlikkusklassi lennukitega kuni kaheksa järjestikust kuud vältavate hooaegade kaupa piisab ühest käitaja korraldatavast lennuoskuse tasemekontrollist. Lennuoskuse tasemekontroll korraldatakse enne lennutegevuse alustamist ärilises lennutranspordis. |
|
4) |
Lennumeeskonna liige, kes osaleb päevastel lendudel visuaalsete märkide järgi navigeeritavatel marsruutidel sellise kopteriga, mis ei kuulu keerukate mootoriga kopterite hulka, võib käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli läbida vaid ühega asjaomastest kopteritüüpidest. Käitaja korraldatav lennuoskuse tasemekontroll tuleb iga kord sooritada selle tüübiga, millega sooritatud tasemekontrollist on möödunud kõige rohkem aega. Asjaomased kopteritüübid, mida võib käitaja korraldatavaks lennuoskuse tasemekontrolliks grupeerida, peavad olema märgitud lennutegevuskäsiraamatus. |
|
5) |
Olenemata punkti ORO.FC.145 alapunkti a alapunktist 2 võib päevastel lendudel visuaalsete märkide järgi navigeeritavatel marsruutidel selliste kopterite puhul, mis ei kuulu keerukate mootoriga kopterite hulka, ning B-suutlikkusklassi lennukite puhul teostatava kontrolli läbi viia käitaja määratud sobiva kvalifikatsiooniga kapten, kes on läbinud meeskonnatöö korraldamise (CRM) põhimõtteid ning meeskonnatöö korraldamise (CRM) oskuste hindamist käsitleva koolituse. Käitaja teavitab pädevat asutust määratud isikutest. |
c) Liinilennukontroll
|
1) |
Kõik lennumeeskonna liikmed läbivad õhusõidukil liinilennukontrolli, et tõendada oma oskusi lennutegevusraamatus kirjeldatud tavalistel liinilendudel. Liinilennukontrolli tulemused kehtivad 12 kalendrikuud. |
|
2) |
Olenemata punkti ORO.FC.145 alapunkti a alapunktist 2 võib liinilennukontrolli läbi viia käitaja määratud sobiva kvalifikatsiooniga kapten, kes on läbinud meeskonnatöö korraldamise (CRM) põhimõtteid ning meeskonnatöö korraldamise (CRM) oskuste hindamist käsitleva koolituse. |
d) Avariivarustuse ja ohutusvahendite koolitus ja kontroll
Kõik lennumeeskonna liikmed läbivad pardal oleva avariivarustuse ja ohutusvahendite paigutust ja kasutamist käsitleva koolituse ja kontrolli. Avariivarustuse ja ohutusvahendite kontrolli tulemused kehtivad 12 kalendrikuud.
e) Meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolitus
|
1) |
Kõikidesse asjakohastesse jätkuõppe etappidesse lisatakse meeskonnatöö korraldamise koolitusega seotud teemad. |
|
2) |
Kõik lennumeeskonna liikmed peavad läbima spetsiaalse meeskonnatöö korraldamise (CRM) moodulkoolituse. Kõik meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolituse olulisemad teemad tuleb läbi võtta moodulkoolituskursustel, mis läbitakse võimalikult võrdsete vahemikega iga kolme aasta jooksul. |
f) Kõik lennumeeskonna liikmed peavad vähemalt üks kord iga 12 kuu jooksul läbima maapealse koolituse ja lennukoolituse lennutreeningseadme (FSTD) või õhusõidukiga või nende kombinatsioonis.
g) Alapunkti b alapunktis 3, alapunktis c ja alapunktis d nimetatud kehtivusaegu arvestatakse alates kontrolli läbimise kuu lõpust.
h) Kui eespool ette nähtud koolitus või kontroll läbitakse kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul, arvestatakse uut kehtivusaega alates algsest lõpptähtpäevast.
ORO.FC.235. Piloodi kvalifikatsioon töötamiseks mõlemal piloodikohal
|
a) |
Kaptenid, kelle tööülesanded nõuavad töötamist mõlemal piloodikohal ning teise piloodi ülesannete täitmist, ning koolitus- või kontrolliülesandeid täitvad kaptenid peavad läbima lisakoolituse ja kontrolli vastavalt lennutegevuskäsiraamatu sätetele. Kontrolli võib läbi viia koos punkti ORO.FC.230 alapunktis b sätestatud ning käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolliga. |
|
b) |
Lisakoolitus ja kontroll peab hõlmama vähemalt järgmist:
|
|
c) |
Kopterikaptenid peavad lisaks sooritama lennuoskuse tasemekontrolli nii vasak- kui ka parempoolsel istmel kahe eraldi tasemekontrolli raames; tüübipädevuse lennuoskuse tasemekontrolli ja käitaja lennuoskuse tasemekontrolli ühendamise korral sooritab õhusõiduki kapten oma koolituse või kontrolli istmel, mida ta tavaliselt kasutab. |
|
d) |
Kui mittetöötava mootoriga manöövreid harjutatakse õhusõidukiga, tuleb mootoririket jäljendada. |
|
e) |
Teise piloodi istmel töötamiseks peavad olema sooritatud ja kehtivad ka kontrollid, mida punkti ORO.FC.230 kohaselt nõutakse töötamiseks kapteni istmel. |
|
f) |
Õhusõiduki kaptenit asendav piloot peab olema punkti ORO.FC.230 alapunktis b sätestatud käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli ajal näidanud nende harjutuste ja protseduuride sooritamist, mis tavaliselt asenduspiloodi kohustuste hulka ei kuulu. Juhul, kui vasak- ja parempoolsel istmel töötamise vahel ei ole olulisi erinevusi, võib harjutusi sooritada ükskõik kummal istmel. |
|
g) |
Kapteni istmel tegutsev piloot, kes ei ole õhusõiduki kapten, peab käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli käigus näitama selliste punkti ORO.FC.230 alapunktis b sätestatud harjutuste ja protseduuride sooritamist, mis kuuluvad jälgiva piloodina tegutseva kapteni kohustuste hulka. Kui vasak- ja parempoolsel istmel töötamise vahel ei ole olulisi erinevusi, võib harjutusi sooritada ükskõik kummal istmel. |
ORO.FC.240. Lendamine rohkem kui ühel tüübil või variandil
|
a) |
Lennutegevuskäsiraamatus sätestatud ja pädeva asutuse kinnitatud protseduurid või käitamispiirangud lendamiseks rohkem kui ühel tüübil või variandil hõlmavad järgmist:
|
|
b) |
Kui lennumeeskonna liige lendab nii kopterite kui ka lennukitega, lubatakse asjaomasel lennumeeskonna liikmel lennata üksnes ühe lennuki- ja ühe kopteritüübiga. |
|
c) |
Alapunkti a ei kohaldata selliste B-suutlikkusklassi lennuki lendude suhtes, mis toimuvad ühe piloodiga lennukiklassi kuuluvatel kolbmootoriga lennukitel päevasel ajal visuaallennureeglite (VFR) järgi. Alapunkti b ei kohaldata B-suutlikkusklassi lennuki lendude suhtes, kui need toimuvad ühe piloodiga lennukiklassi kuuluvatel kolbmootoriga lennukitel. |
ORO.FC.A.245. Alternatiivne koolitus- ja kvalifikatsiooniprogramm
|
a) |
Nõuetekohase kogemusega lennukikäitaja võib pädeva asutuse kinnitatud alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammiga (ATQP) asendada ühe või mitu järgmist lennumeeskonna koolitus- ja kontrollinõuet:
|
|
b) |
Alternatiivne koolitus- ja kvalifikatsiooniprogramm (ATQP) peab hõlmama koolitust ja kontrolli, millega saavutatakse ja säilitatakse vähemalt sama lennuoskuse tase kui punktide ORO.FC.220 ja ORO.FC.230 sätete täitmisel. Enne alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammi (ATQP) kinnitamist pädeva asutuse poolt tuleb tõendada lennumeeskonna koolituse ja kvalifikatsiooni taset. |
|
c) |
Alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammi (ATQP) kinnitamist taotlev käitaja peab pädevale asutusele esitama rakenduskava koos lennumeeskonna koolituse ja kvalifikatsiooni kavandatava taseme kirjeldusega. |
|
d) |
Lisaks määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punktide ORO.FC.230 ja FCL.060 kohaselt nõutavatele kontrollidele peab iga lennumeeskonna liige läbima lennutreeningseadmel (FSTD) toimuva liinilennukontrolli (LOE). Liinilennukontrolli (LOE) tulemused kehtivad 12 kalendrikuud. Kehtivusaega arvestatakse alates kontrolli läbimise kuu lõpust. Kui liinilennukontroll (LOE) läbitakse kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul, arvestatakse uut kehtivusaega alates algsest lõpptähtpäevast. |
|
e) |
Pärast kaheaastast tegutsemist kinnitatud alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammi (ATQP) alusel võib käitaja pädeva asutuse heakskiidul pikendada punkti ORO.FC.230 kohaste kontrollide kehtivusaegu järgmiselt:
|
ORO.FC.A.250. Lennuki ametipiloodi luba (CPL(A)) omavad kaptenid
|
a) |
Lennuki ametipiloodi loa (CPL(A)) omanik võib ärilises lennutranspordis ühe piloodiga lennuki kaptenina tegutseda järgmistel juhtudel:
|
|
b) |
Alapunkti a alapunkti 1 ei kohaldata B-suutlikkusklassi lennukite päevaste VFR-lendude suhtes. |
ORO.FC.H.250. Kopteri ametipiloodi luba (CPL(H)) omavad kaptenid
|
a) |
Kopteri ametipiloodi loa (CPL(H)) omanik võib ärilises lennutranspordis ühe piloodiga kopteri kaptenina tegutseda järgmistel juhtudel:
|
CC-ALAJAGU
SALONGIPERSONAL
ORO.CC.005. Reguleerimisala
Käesoleva alajaoga kehtestatakse nõuded, mida käitajad peavad järgima salongipersonaliga õhusõiduki käitamisel.
1. JAOTIS
Üldnõuded
ORO.CC.100. Salongipersonali suurus ja koosseis
|
a) |
Salongipersonali suurus ja koosseis määratakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktiga 7.a, võttes arvesse käitamisega seotud tegureid või asjaolusid konkreetsel lennul. Kui õhusõiduki suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19 ja pardal on vähemalt üks reisija, tuleb lennule määrata vähemalt üks salongimeekonna liige. |
|
b) |
Alapunkti a nõuete täitmiseks peab salongitöötajate miinimumarv olema suurem järgmistest:
|
|
c) |
Rohkem kui ühe salongimeeskonna liikmega lendudel määrab käitaja ühe salongitöötaja vastutavaks õhusõiduki kapteni ees. |
ORO.CC.110. Töölemääramise tingimused
|
a) |
Õhusõidukisse võib tööle määrata salongimeeskonna liikmed, kes vastavad järgmistele nõuetele:
|
|
b) |
Enne vabakutselisena või osalise tööajaga töötavate salongimeeskonna liikmete töölemääramist peab käitaja kontrollima kõikide käesoleva alajao nõuete täitmist, võttes arvesse kõiki salongitöötaja teis(t)ele käitaja(te)le osutatud teenuseid, et teha eelkõige kindlaks järgmine:
|
|
c) |
Reisijatele tuleb anda selget ja arusaadavat teavet tööülesandeid täitvate salongimeeskonna liikmete kohta ning nende rolli kohta reisijate ja lennu ohutuse tagamisel. |
ORO.CC.115. Koolituskursuste ja nendega seotud kontrollide korraldamine
|
a) |
Käitaja peab iga koolituskursuse jaoks vastavalt käesoleva alajao ja vajaduse korral määruse (EL) nr 290/2012 V lisa (CC-osa) nõuetele kehtestama salongimeeskonna liikmete ülesandeid ja kohustusi hõlmava üksikasjaliku programmi ja koolituskava. |
|
b) |
Iga koolituskursus peab sisaldama teooria- ja praktikaõpet koos individuaalse ja kollektiivse praktikaga vastavalt konkreetse koolitusteema vajadustele, et salongimeeskonna liige saavutaks ja säilitaks käesoleva alajao nõuetele vastava oskuste taseme. |
|
c) |
Kõik koolituskursused peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
|
d) |
Käesoleva alajaoga ette nähtud koolituse ajal või kogu koolituse läbimise järel peavad kõik salongimeeskonna liikmed läbima kõiki vastava koolitusprogrammi elemente, välja arvatud meeskonnatöö korraldamise (CRM) elemente hõlmava kontrolli. Kontrolli viivad läbi töötajad, kes on nõuetekohaselt kvalifitseeritud kontrollima nõuetele vastava oskuste taseme saavutamist ja/või säilitamist salongimeeskonna liikmete hulgas. |
|
e) |
Meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolituskursused ja meeskonnatöö korraldamise (CRM) moodulid viib läbi salongipersonali meeskonnatöö korraldamise (CRM) instruktor. Meeskonnatöö korraldamise (CRM) moodulite integreerimisel muu koolitusega peab salongipersonali meeskonnatöö korraldamise (CRM) instruktor juhtima õppekava kehtestamist ja rakendamist. |
ORO.CC.120. Algkoolituskursus
|
a) |
Kõikide selliste tööleasujate suhtes, kellel veel ei ole määruse (EL) nr 290/2012 V lisa (CC-osa) kohaselt välja antud kehtivat salongitöötaja tunnistust, kohaldatakse järgmist:
|
|
b) |
Algkoolituskursuse teemad võib ühendada esimese õhusõidukitüübikoolituse ja käitaja korraldatava ümberõppega, tingimusel et on täidetud punkti CC.TRA.220 nõuded ning nimetatud teema(d) tähistatakse asjaomaste salongimeeskonna liikmete koolitusandmetes algkoolituskursuse elementidena. |
ORO.CC.125. Õhusõidukitüübikoolitus ja käitaja korraldatav ümberõpe
|
a) |
Kõik salongimeeskonna liikmed peavad olema läbinud asjakohase õhusõidukitüübikoolituse ja käitaja ümberõppe ning sellega seotud kontrollid, enne kui:
|
|
b) |
Käitaja peab tema korraldatava õhusõidukitüübikoolituse ning ümberõppe programmidesse ja koolituskavadesse võimaluse korral lisama asjaomase õhusõidukitüübi kohustuslikud elemendid, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt kehtestatud andmetes. |
|
c) |
Õhusõidukitüübikoolituse programm peab vastama järgmistele nõuetele:
|
|
d) |
Käitaja ümberõppeprogramm igale käitatavale õhusõidukitüübile peab vastama järgmistele nõuetele:
|
ORO.CC.130. Erinevusõpe
|
a) |
Lisaks punkti ORO.CC.125 kohaselt nõutavale koolitusele peab salongimeeskonna liige läbima erinevusi käsitleva õppe ja kontrolli enne töölemääramist:
|
|
b) |
Erinevusõppe programm peab vastama järgmistele nõuetele:
|
|
c) |
Juba kasutusel oleva õhusõidukitüübi variandi suhtes kehtestatavad erinevusõppe programmid ja koolituskavad peaksid võimaluse korral hõlmama asjaomase õhusõidukitüübi ja selle variantide kohustuslikke elemente, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt kehtestatud andmetes. |
ORO.CC.135. Tutvumisõpe
Pärast õhusõidukitüübikoolituse ja käitaja korraldatava ümberõppe läbimist peab iga salongimeeskonna liige läbima asjaomasel õhusõidukitüübil nõuetekohase järelevalvega tutvumisõppe, enne kui ta määratakse tööle punkti ORO.CC.100 kohase minimaalse suurusega salongimeeskonna liikmena.
ORO.CC.140. Jätkuõpe
|
a) |
Kõik salongimeeskonna liikmed peavad igal aastal läbima jätkuõppe ja vastava kontrolli. |
|
b) |
Jätkuõpe peab hõlmama igale salongimeeskonna liikmele määratud ülesandeid tava- ja hädaolukorra protseduuride puhul ning iga käitatavat õhusõidukitüüpi ja/või varianti käsitlevaid õppusi. |
|
c) |
Õhusõidukitüübikoolituse teemade suhtes kohaldatakse järgmist.
|
|
d) |
Käitaja korraldatava erikoolituse teemad.
|
|
e) |
Kehtivusajad:
|
ORO.CC.145. Täienduskoolitus
|
a) |
Kui viimase jätkuõppe ja kontrolli kehtivusajal salongimeeskonna liige eelnenud kuue kuu jooksul:
|
|
b) |
Iga õhusõidukitüübi täienduskoolitusprogramm peab hõlmama vähemalt järgmist:
|
|
c) |
Käitaja võib otsustada asendada täienduskoolituse jätkuõppega, kui salongimeeskonna liikme ülesanded lennul algavad eelmise jätkuõppe ja kontrolli kehtivusajal. Kui kehtivusaeg on lõppenud, võib täienduskoolituse asendada üksnes punkti ORO.CC.125 kohase õhusõidukitüübikoolituse ja käitaja korraldatava ümberõppega. |
2. JAOTIS
Lisanõuded ärilise lennutranspordi lendudele
ORO.CC.200. Vanemsalongitöötaja
|
a) |
Kui salongimeeskond peab vastavalt nõuetele koosnema rohkem kui ühest liikmest, peab salongimeeskonna koosseisus olema üks käitaja määratud vanemsalongitöötaja. |
|
b) |
Käitaja määrab vanemsalongitöötaja ametisse üksnes sellised salongimeeskonna liikmed, kes:
|
|
c) |
Vanemsalongitöötaja koolituskursus hõlmab kõiki vanemsalongitöötajate tööülesandeid ja kohustusi ning peab sisaldama vähemalt järgmisi teemasid:
|
|
d) |
Vanemsalongitöötaja vastutab õhusõiduki kapteni ees lennutegevuskäsiraamatus ette nähtud tava- ja hädaolukorra protseduuride läbiviimise ja koordineerimise eest, sealhulgas ohutusega mitteseotud toimingute peatamise eest ohutuse või julgestuse huvides. |
|
e) |
Käitaja kehtestab protseduurid vanemsalongitöötaja kohale järgmise kõige sobivama kvalifikatsiooniga salongimeeskonna liikme valimiseks, kui ametis olev vanemsalongitöötaja ei ole võimeline edasi töötama. Nimetatud protseduuride muudatused tehakse teatavaks pädevale asutusele. |
ORO.CC.205. Salongimeeskonna liikmete arvu vähendamine maapealse tegevuse ajaks ja ettenägematute asjaolude puhul
|
a) |
Alati, kui õhusõidukis on reisijaid, peab salongis viibima punkti ORO.CC.100 kohane miinimumarv salongimeeskonna liikmeid. |
|
b) |
Kui alapunktist c ei tulene teisiti, võib seda arvu vähendada:
|
|
c) |
Tingimused:
|
ORO.CC.210. Töölemääramise lisatingimused
Salongimeeskonna liige määratakse tööle ja konkreetset õhusõidukitüüpi või -varianti käitama üksnes juhul, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
|
a) |
omab määruse (EL) nr 290/2012 V lisa (CC-osa) kohaselt välja antud kehtivat tunnistust; |
|
b) |
on vastava õhusõidukitüübi või -variandi jaoks käesoleva alajao kohaselt kvalifitseeritud; |
|
c) |
vastab muudele käesoleva alajao ja IV lisa (CAT-osa) kohaldatavatele nõuetele; |
|
d) |
kannab käitaja salongipersonali vormiriietust. |
ORO.CC.215. Koolitus- ja kontrolliprogrammid ning nendega seotud dokumendid
|
a) |
Koolitus- ja kontrolliprogrammid, sealhulgas käesoleva alajaoga ette nähtud koolituskavad, peavad olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ning lennutegevuskäsiraamatusse kantud. |
|
b) |
Pärast koolituskursuse ja asjaomase kontrolli edukalt läbimist salongimeeskonna liikme poolt teeb käitaja järgmist:
|
ORO.CC.250. Lendamine rohkem kui ühel õhusõidukitüübil või -variandil
|
a) |
Käitaja tagab, et salongimeeskonna liiget ei määrata tööle rohkem kui ühel õhusõidukitüübil, välja arvatud pädeva asutuse heakskiidu korral, millega salongimeeskonna liiget lubatakse määrata kuni neljale õhusõidukitüübile, kui vähemalt kaks kõnealustest õhusõidukitüüpidest vastab järgmistele tingimustele:
|
|
b) |
Alapunkti a kohaldamisel ning salongipersonali koolituse ja kvalifikatsiooni osas teeb käitaja järgmist:
|
ORO.CC.255. Lennud ühe salongimeeskonna liikmega
|
a) |
Käitaja peab ühe salongimeeskonna liikmega lendudele määratavad salongimeeskonna liikmed valima, tööle võtma, neid koolitama ja nende lennuoskuste taset kontrollima kooskõlas seda liiki lendude suhtes kohaldatavate kriteeriumidega. |
|
b) |
Salongimeeskonna liikmed, kellel puudub eelnev lennukogemus ainsa salongimeeskonna liikmena, määratakse seda liiki lendudele vaid pärast seda, kui nad on:
|
|
c) |
Läbida tuleb järgmised lisakoolitusteemad, pöörates erilist tähelepanu ühe salongimeeskonna liikmega lendudele:
|
TC-ALAJAGU
TEHNILINE MEESKOND KOPTERI KIIRABILENDUDEL (HEMS), KOPTERI LENDUDEL RIPPLASTIGA (HHO) VÕI ÖÖNÄGEMISSÜSTEEMIGA (NVIS) LENDUDEL
ORO.TC.100. Reguleerimisala
Käesolevas alajaos kehtestatakse nõuded, mida peavad täitma sellised õhusõidukite käitajad, kes teostavad ärilise lennutranspordi raames kopterite kiirabilende (HEMS), öönägemissüsteemiga (NVIS) lende ja kopterite ripplastiga lende (HHO), milles osalevad tehnilise meeskonna liikmed.
ORO.TC.105. Töölemääramise tingimused
|
a) |
Ärilises lennutranspordis määratakse HEMS-, HHO- või NVIS-lendudele tööle üksnes selliseid tehnilise meeskonna liikmeid, kes vastavad järgmistele nõuetele:
|
|
b) |
Enne füüsilisest isikust ettevõtjana või vabakutselisena või osalise tööajaga töötava tehnilise meeskonna liikme töölemääramist peab käitaja kontrollima kõikide käesoleva alajao nõuete täitmist, võttes arvesse kõiki tehnilise meeskonna liikme teis(t)ele käitaja(te)le osutatud teenuseid, et teha eelkõige kindlaks järgmine:
|
ORO.TC.110. Koolitus ja kontroll
|
a) |
Käitaja kehtestab vastavalt käesoleva alajao kohaldatavatele nõuetele koolitusprogrammi, mis hõlmab tehnilise meeskonna liikmete ülesandeid ja kohustusi. |
|
b) |
Pärast algkoolitust, käitaja korraldatavat ümberõpet, erinevus- ja jätkuõpet peab iga tehnilise meeskonna liige läbima kontrolli, et tõendada tava- ja hädaolukorra protseduuride läbiviimise oskust. |
|
c) |
Koolitust ja kontrolli viivad igal koolituskursusel läbi asjaomase teema valdkonnas nõuetekohast kvalifikatsiooni ja kogemusi omavad töötajad. Käitaja teavitab pädevat asutust kontrolli teostavatest isikutest. |
ORO.TC.115. Algkoolitus
Enne käitaja korraldatava ümberõppe läbimist peavad kõik tehnilise meeskonna liikmed läbima algkoolituse, mis hõlmab järgmist:
|
a) |
lennunduse ja lennundusnormidega seotud teoreetilised üldteadmised kõikide tehnilise meeskonna liikmete ülesannete ja kohustustega seotud teemade kohta; |
|
b) |
tule- ja suitsutõrje koolitus; |
|
c) |
ellujäämiskoolitus maal ja vees vastavalt lennu tüübile ja piirkonnale; |
|
d) |
lennundusmeditsiinilised aspektid ja esmaabi; |
|
e) |
kommunikatsioon ning punktide ORO.FC.115 ja ORO.FC.215 kohast meeskonnatöö korraldamist (CRM) käsitlevad asjakohased elemendid. |
ORO.TC.120. Käitaja ümberõpe
Kõik tehnilise meeskonna liikmed peavad läbima:
|
a) |
käitaja korraldatava ümberõppe, sealhulgas meeskonnatöö korraldamise (CRM) elemente käsitlevad asjakohased teemad
|
|
b) |
Käitaja ümberõpe peab hõlmama järgmist:
|
ORO.TC.125. Erinevusõpe
|
a) |
Kui muudetakse käitatavate õhusõidukitüüpide või -variantide varustust või asjakohaseid protseduure, peavad kõik tehnilise meeskonna liikmed läbima erinevusõppe. |
|
b) |
Käitaja määrab lennutegevuskäsiraamatus kindlaks, millal erinevusõpet nõutakse. |
ORO.TC.130. Tutvumislennud
Pärast käitaja korraldatava ümberõppe läbimist peavad kõik tehnilise meeskonna liikmed enne tehnilise meeskonna liikmetena HEMS-, HHO- või NVIS-lendudel osalemist sooritama tutvumislennud.
ORO.TC.135. Jätkuõpe
|
a) |
Tehnilise meeskonna liige peab iga 12-kuulise ajavahemiku jooksu läbima jätkuõppe sellel õhusõidukitüübil või -klassil, millel asjaomane tehnilise meeskonna liige töötab. Kõikidesse asjakohastesse jätkuõppe etappidesse lisatakse meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolituse teemad. |
|
b) |
Jätkuõpe hõlmab teoreetilist ja praktilist juhendamist ja praktikat. |
ORO.TC.140. Täienduskoolitus
|
a) |
Kõik tehnilise meeskonna liikmed, kes ei ole eelnenud kuue kuu jooksul tööülesandeid täitnud, peavad läbima lennutegevuskäsiraamatus sätestatud täienduskoolituse. |
|
b) |
Tehnilise meeskonna liige, kes ei ole eelnenud kuue kuu jooksul osalenud mõne konkreetse õhusõidukitüübi või -klassi lendudel, peab enne selle õhusõidukitüübi või -klassi lendudele määramist tegema järgmist:
|
(1) ELT L 295, 12.11.2010, lk 35.
(2) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.
(3) ELT L 294, 13.11.2007, lk 3.
(4) ELT L 295, 14.11.2007, lk 7.
IV LISA
ÄRILINE LENNUTRANSPORT
(CAT-OSA)
A-ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
|
CAT.GEN.100. |
Pädev asutus |
Pädev asutus on selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub käitaja peamine tegevuskoht.
1. JAOTIS
Mootoriga õhusõidukid
CAT.GEN.MPA.100. Meeskonna kohustused
|
a) |
Meeskonnaliige vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, mis:
|
|
b) |
Meeskonnaliige peab:
|
|
c) |
Meeskonnaliige ei tohi õhusõidukiga tööülesandeid täita järgmistel juhtudel:
|
CAT.GEN.MPA.105. Õhusõiduki kapteni vastutus
|
a) |
Lisaks punkti CAT.GEN.MPA.100 nõuete täitmisele peab õhusõidukikapten tegema järgmist:
|
|
b) |
Õhusõiduki kapten või piloot, kellele õhusõiduki juhtimine on delegeeritud, peab kohest otsustamist ja tegutsemist nõudvas ohuolukorras tegutsema nii, nagu ta peab antud olukorras vajalikuks vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktile 7.d. Sellisel juhul võib ta ohutuse huvides eeskirjadest, käitamisprotseduuridest ja -meetoditest kõrvale kalduda. |
|
c) |
Iga kord, kui lendava õhusõidukiga on tehtud manööver vastuseks õhus kokkupõrke vältimise süsteemi (ACAS) vahemaa eristamise signaalile (RA), peab kapten esitama pädevale asutusele ACAS-aruande. |
|
d) |
Linnuohud ja kokkupõrked lindudega:
|
CAT.GEN.MPA.110. Õhusõiduki kapteni õigused
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõik õhusõidukiga veetavad inimesed täidavad kapteni kõiki seaduslikke korraldusi, mida ta annab õhusõiduki ja selles viibivate isikute või vara ohutuse tagamiseks.
CAT.GEN.MPA.115. Salongipersonali hulka mittekuuluv personal ja meeskonnaliikmed reisijatesalongis
Kui õhusõiduki reisijatesalongis täidavad tööülesandeid salongipersonali hulka mittekuuluvad töötajad või meeskonnaliikmed, tagab käitaja, et:
|
a) |
reisijad ei aja neid segi oma tööülesandeid täitvate salongimeeskonna liikmetega; |
|
b) |
nad ei viibi nõutava suurusega salongipersonali jaoks ette nähtud kohtadel; |
|
c) |
nad ei takista salongimeeskonna liikmetel tööülesannete täitmist. |
CAT.GEN.MPA.120. Ühine keel
Käitaja tagab, et kõik meeskonnaliikmed oskavad suhelda ühises suhtlemiskeeles.
CAT.GEN.MPA.125. Lennukite ruleerimine
Käitaja tagab, et lennukit ruleeritakse lennuvälja liiklusalal üksnes juhul, kui juhikohal tegutsev isik vastav järgmistele nõuetele:
|
a) |
ta on sobiva kvalifikatsiooniga piloot või |
|
b) |
ta on käitaja poolt määratud ning:
|
CAT.GEN.MPA.130. Rootori sisselülitamine – kopterid
Kopteri rootor lülitatakse lennu alustamiseks sisse vaid siis, kui juhikohal on lendamiseks kvalifitseeritud piloot.
CAT.GEN.MPA.135. Kabiini lubamine
|
a) |
Käitaja tagab, et õhusõiduki kabiini ei lubata ja seal ei veeta ühtki isikut, kes ei ole selleks lennuks määratud lennumeeskonna liige, välja arvatud juhul, kui see isik on
|
|
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et:
|
|
c) |
Õhusõiduki kaptenil on kabiini lubamise suhtes lõplik otsustusõigus. |
CAT.GEN.MPA.140. Kaasaskantavad elektroonikaseadmed
Käitaja ei luba ühelgi õhusõiduki pardal viibival isikul kasutada kaasaskantavaid elektroonilisi seadmeid (PED), mis võivad õhusõiduki süsteemide ja seadmete tööd ebasoodsalt mõjutada, ning võtab kõik põhjendatud meetmed sellise kasutuse vältimiseks.
CAT.GEN.MPA.145. Teave pardal oleva avarii- ja päästevarustuse kohta
Käitaja tagab, et tal on alati kõikide õhusõidukite pardal oleva avarii- ja päästevarustuse nimekirjad, mida saab viivitamata edastada päästekoordinatsioonikeskustele (RCC-d).
CAT.GEN.MPA.150. Hädamaandumine vette – lennukid
Käitaja käitab lennukit, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on üle 30, veekogu kohal kaugemal kui maismaal asuvast hädamaandumiseks sobivast kohast 120-minutilise reisilennu kiirusel läbitav teekond või 400 meremiili (sõltuvalt sellest, kumb kaugus on väiksem) vaid juhul, kui lennuk vastab kohaldatavates lennukõlblikkuseeskirjades ette nähtud vette sooritatava hädamaandumise nõuetele.
CAT.GEN.MPA.155. Lahingurelvade ja sõjamoona vedu
|
a) |
Käitaja võib vedada lahingurelvi ja sõjamoona lennutranspordiga üksnes juhul, kui tal on selleks kõikide nende riikide luba, mille õhuruumi kavandatud lend läbib. |
|
b) |
Loa saamisel tagab käitaja, et lahingurelvad ja sõjamoon:
|
|
c) |
Käitaja tagab, et õhusõiduki kaptenile teatatakse enne lennu algust kõik üksikasjad õhusõiduki pardal olevate lahingurelvade ja sõjamoona ning nende asukoha kohta. |
CAT.GEN.MPA.160. Sportrelvade ja laskemoona vedu
|
a) |
Käitaja võtab kõik põhjendatud meetmed tagamaks, et teda teavitatakse kõikidest sportrelvadest, mida lennutranspordiga kavatsetakse vedada. |
|
b) |
Käitaja, kes sportrelvad transportimiseks vastu võtab, tagab, et need:
|
|
c) |
Sportrelvade laskemoona võib teatavate piirangutega vedada reisijate registreeritud pagasis kooskõlas tehnilise juhendiga. |
CAT.GEN.MPA.161. Sportrelvade ja laskemoona vedu – leebemad nõuded
Olenemata punkti CAT.GEN.MPA.160 alapunktist b võib kopteritel, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 3 175 kg, päevasel ajal visuaalsete märkide järgi navigeeritavatel marsruutidel vedada sportrelva kohas, kus see on lennu ajal ligipääsetav, kui käitaja on kehtestanud asjakohased protseduurid ning seda lennu ajal ligipääsmatus kohas hoida ei ole võimalik.
CAT.GEN.MPA.165. Inimeste veo kord
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ükski isik ei viibi lennu ajal õhusõiduki neis osades, mis ei ole ette nähtud inimeste veoks, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki kapten on kellelegi andnud ajutise sissepääsuloa:
|
a) |
tegutsemiseks õhusõiduki või selles olevate inimeste, loomade või kaupade ohutuse huvides, või |
|
b) |
õhusõiduki ossa, kus veetakse lasti või pardavarustust ja kuhu õhusõiduki lennu ajal on ligipääs ette nähtud. |
CAT.GEN.MPA.170. Alkohol ja narkootikumid
Käitaja võtab kõik mõistlikud meetmed, et takistada õhusõidukisse siseneda või seal viibida isikutel, kes on alkoholi või narkootikumide tugeva mõju all, nii et see võib tõenäoliselt ohustada õhusõidukit või selles viibijaid.
CAT.GEN.MPA.175. Ohuolukorra vältimine
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kellegi hoolimatu käitumine, ettevaatamatus või tegevusetus:
|
a) |
ei ohustaks õhusõidukit või selles viibivaid isikuid või |
|
b) |
ei põhjustaks ega võimaldaks õhusõidukist tulenevat ohtu isikutele või varale. |
CAT.GEN.MPA.180. Pardal nõutavad dokumendid, käsiraamatud ja teave
|
a) |
Igal lennul peavad pardal olema järgmised dokumendid, käsiraamatud ja teave originaalis või koopiatena, kui ei ole ette nähtud teisiti:
|
|
b) |
Olenemata alapunktist a võib muude kui keerukate mootorõhusõidukitega toimuvatel lendudel päevaste visuaallennureeglite (VFR) järgi, kui lend algab ja lõpeb samal lennuväljal/tegevuskohas ja ei kesta üle 24 tunni või toimub lennutegevuskäsiraamatus määratud piiratud alal, hoida järgmisi dokumente õhusõiduki asemel lennuväljal või tegevuskohas:
|
|
c) |
Olenemata alapunktist a võib alapunkti a alapunktides 2–8 loetletud dokumentide kaotamise või varguse korral lendu jätkata kuni sihtkohani või kohani, kus saab dokumendid asendada. |
CAT.GEN.MPA.185. Maa peal hoitav teave
|
a) |
Käitaja tagab, et vähemalt kõikide lendude või kõikide lennuseeriate ajal tehakse järgmist:
|
|
b) |
Alapunktis a osutatud teave sisaldab järgmist:
|
CAT.GEN.MPA.190. Dokumentide ja andmete esitamine
Õhusõiduki kapten esitab lennuameti poolt volitatud isiku taotlusel talle mõistliku aja jooksul kohustuslikud pardadokumendid.
CAT.GEN.MPA.195. Pardaregistraatori salvestiste säilitamine, esitamine ja kasutamine
|
a) |
Teatamiskohustuse alla kuuluva õnnetuse või intsidendi järel peab õhusõiduki käitaja säilitama andmete originaalsalvestisi 60 päeva jooksul, kui uurimisorgan ei ole teisiti ette näinud. |
|
b) |
Käitaja teostab pardaregistraatorite (FDR) salvestiste, kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestiste ja andmeside salvestiste operatiivkontrolli ja hindamist, et tagada salvestusseadmete jätkuv töökorras olek. |
|
c) |
Käitaja säilitab kõik käitamisaja jooksul pardaregistraatoriga (FDR) salvestatud andmed vastavalt punktide CAT.IDE.A.190 või CAT.IDE.H.190 nõuetele, välja arvatud pardaregistraatorite (FDR) katsetamise või hooldamise korral, mil võib kustutada katsetamise aja kõige vanemat salvestatud materjali kuni ühe tunni ulatuses. |
|
d) |
Käitaja säilitab ja ajakohastab dokumente, mis sisaldavad teavet pardaregistraatori (FDR) algandmete töödeldavateks ühikuteks konverteerimise kohta. |
|
e) |
Käitaja teeb pädeva asutuse nõudmisel kättesaadavaks kõik säilitatavad pardaregistraatorisalvestised. |
|
f) |
Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (1) sätteid, kohaldatakse järgmist:
|
CAT.GEN.MPA.200. Ohtlike kaupade vedu
|
a) |
Kui käesoleva osaga ei ole lubatud teisiti, peab ohtlike kaupade lennutransport toimuma kooskõlas Chicago konventsiooni 18. lisaga, nagu seda on viimati muudetud, ning seda täiendava dokumendi „Ohtlike ainete lennutranspordiga ohutu veo tehniline juhend” (ICAO dokument 9284-AN/905) uusima kehtiva väljaandega koos selle lisade ja võimalike täienduste või parandustega. |
|
b) |
Ohtlikke kaupu võib vedada üksnes käitaja, kellel on V lisa (SPA-osa) alajao G kohane luba, välja arvatud juhul, kui
|
|
c) |
Käitaja kehtestab protseduurid, et tagada kõik põhjendatud meetmed, et vältida ohtlike kaupade tahtmatut pardaleviimist. |
|
d) |
Käitaja annab töötajatele vajalikku teavet, et võimaldada neil täita oma kohustusi vastavalt tehnilise juhendi nõuetele. |
|
e) |
Käitaja teavitab kooskõlas tehnilisele juhendiga pädevat asutust ja vahejuhtumi toimumisriigi pädevat asutust viivitamata järgmisest:
|
|
f) |
Käitaja tagab reisijate teavitamise ohtlikest kaupadest vastavalt tehnilisele juhendile. |
|
g) |
Käitaja tagab, et lasti vastuvõtmise kohtades oleks esitatud tehnilise juhendiga ette nähtud teave ohtlike kaupade veo nõuete kohta. |
B-ALAJAGU
KÄITAMISPROTSEDUURID
1. JAOTIS
Mootoriga õhusõidukid
CAT.OP.MPA.100. Lennuliiklusteenuste kasutamine
|
a) |
Käitaja tagab, et:
|
|
b) |
Olenemata alapunktist a ei ole lennuliiklusteenuste (ATS) kasutamine (v.a juhul, kui õhusõidueeskirjad seda nõuavad) kohustuslik järgmistel juhtudel:
kui see ei mõjuta otsingu- ja päästeteenuste korraldamist. |
CAT.OP.MPA.105. Lennuväljade ja käitamiskohtade kasutamine
|
a) |
Käitaja kasutab üksnes selliseid lennuvälju ja käitamiskohti, mis vastavad asjaomas(t)ele õhusõidukitüübile/-tüüpidele ja lennutegevuse iseloomule. |
|
b) |
Käitamiskohtade kasutamine on lubatud üksnes:
|
CAT.OP.MPA.106. Isoleeritud lennuväljade kasutamine – lennukid
|
a) |
Isoleeritud lennuvälja kasutamiseks lennukite sihtkohana on nõutav pädeva asutuse eelnev heakskiit. |
|
b) |
Isoleeritud lennuväli on lennuväli, millest lähima sobiva sihtlennuvälja varulennuväljani lendamiseks vajalik ettenähtud kütusevaru ja lõplik kütusevaru on suurem kui:
|
CAT.OP.MPA.107. Sobiv lennuväli
Käitaja loeb lennuvälja sobivaks, kui lennuväli on kavandataval kasutusajal kasutusvalmis ning varustatud selliste vajalike lisateenustega nagu lennuliiklusteenused (ATS), piisav valgustus, side, ilmateade, navigeerimise abivahendid ja päästeteenistused.
CAT.OP.MPA.110. Lennuväljade käitamismiinimumid
|
a) |
Käitaja määrab iga lähte-, siht- või varulennuvälja puhul, mida ta kasutada kavatseb, kindlaks lennuvälja käitamismiinimumid. Kõnealused käitamismiinimumid ei tohi olla väiksemad käitamismiinimumidest, mille neile lennuväljadele on kehtestanud lennuvälja asukohariik, välja arvatud juhul, kui selleks on nimetatud riigi eriluba. Miinimumile lisatakse pädeva asutuse määratud muut, kui see on olemas. |
|
b) |
Esiklaasinäituri (HUD), maandumissüsteemi esiklaasinäituri (HUDLS) või täiustatud vaatlussüsteemi (EVS) kasutamise korral võidakse lennutegevust lubada lennuväljale kehtestatud käitamismiinimumist halvema nähtavusega, kui see on punkti SPA.LVO kohaselt heaks kiidetud. |
|
c) |
Lennuvälja käitamismiinimumide kehtestamisel võtab käitaja arvesse järgmist:
|
|
d) |
Käitaja peab lennuvälja käitamismiinimumide kindlaksmääramise meetodi sätestama lennutegevuskäsiraamatus. |
|
e) |
Konkreetse lähenemis- ja maandumisprotseduuri miinimume kasutatakse üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
CAT.OP.MPA.115. Lennutehnika lähenemisel – lennukid
a) Kõik lähenemised sooritatakse stabiliseeritud lähenemisena, kui pädev asutus ei ole konkreetsele rajale suunduva konkreetse lähenemise puhul ette näinud teisiti.
b) Mittetäppislähenemised
|
1) |
Kõikidel mittetäppislähenemistel kasutatakse pideva laskumisega lõpplähenemist (CDFA). |
|
2) |
Olenemata alapunktist 1 võib konkreetse lähenemise/lennuraja kombinatsiooni puhul kasutada muud lähenemistehnikat, kui see on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud. Sel juhul kohaldatakse raja nähtavuse (RVR) suhtes järgmist:
|
CAT.OP.MPA.120. Pardaradaritega lähenemine (ARA) lendudel veekogude kohal – kopterid
|
a) |
Pardaradaritega lähenemist kasutatakse üksnes juhul, kui:
|
|
b) |
Pardaradaritega lähenemine (ARA) platvormidele või laevadele on lubatud üksnes mitmeliikmelise meeskonnaga lendudel. |
|
c) |
Kõigis sihtkohtades, kus pardaradaritega lähenemist (ARA) kavandatakse, peab otsusekaugus võimaldama katkestatud lähenemise puhul piisaval kõrgusel takistustest ülelendu. |
|
d) |
Lähenemist jätkatakse otsusekaugusest lähemale või kopteri minimaalsest laskumiskõrgusest (MDA/H) madalamale üksnes juhul, kui on olemas visuaalne side sihtkohaga. |
|
e) |
Ühe piloodiga lendudel lisatakse kopteri minimaalsele laskumiskõrgusele (MDA/H) ja otsusekaugusele asjakohased muudud. |
CAT.OP.MPA.125. Instrumentaalväljumise ja -lähenemise protseduurid
|
a) |
Käitaja tagab lennuvälja asukohariigi kehtestatud instrumentaalväljumise ja -lähenemise protseduuride kasutamise. |
|
b) |
Olenemata alapunktis a sätestatust võib õhusõiduki kapten aktsepteerida lennujuhtimisüksuse (ATC) luba kalduda avaldatud väljumis- või saabumismarsruudist kõrvale juhul, kui takistustevaba ala nõuded on täidetud ja käitamistingimusi arvestatakse täielikult. Lõpplähenemine peab igal juhul toimuma visuaalselt või vastavalt kehtivale instrumentaallähenemise protseduurile. |
|
c) |
Olenemata alapunktist a võib käitaja kasutada muid kui alapunktis a osutatud protseduure juhul, kui need on lennuvälja asukohariigi poolt heaks kiidetud ning lennutegevuskäsiraamatus sätestatud. |
CAT.OP.MPA.130. Müra vähendamise protseduurid – lennukid
|
a) |
Käitaja kehtestab igale lennukitüübile asjakohased väljumise ja saabumise/lähenemise protseduurid lähtuvalt vajadusest tagada õhusõidukimüra võimalikult väike mõju, välja arvatud VFR-lendude puhul lennukitega, mis ei ole keerukad mootoriga lennukid. |
|
b) |
Need protseduurid:
|
CAT.OP.MPA.131. Müra vähendamise protseduurid – kopterid
|
a) |
Käitaja tagab kopterimüra vähendamise vajaduse arvessevõtmise stardi- ja maandumisprotseduurides. |
|
b) |
Need protseduurid:
|
CAT.OP.MPA.135. Marsruudid ja käitamispiirkonnad – üldist
|
a) |
Käitaja tagab, et lende sooritatakse üksnes järgmistel marsruutidel või järgmistes piirkondades:
|
|
b) |
Käitaja tagab, et lende sooritatakse kõigi piirangute kohaselt, mida pädev asutus on marsruutidele või käitamispiirkondadele kehtestanud. |
|
c) |
Alapunkti a alapunkti 1 ei kohaldata päevaste VFR-lendude suhtes õhusõidukitega, mis ei ole keerukad mootoriga õhusõidukid, ja mille lennud algavad ning lõpevad samal lennuväljal või käitamiskohas. |
CAT.OP.MPA.136. Marsruudid ja käitamispiirkonnad – ühemootorilised lennukid
Käitaja tagab, et ühemootoriliste lennukite lennud toimuvad üksnes sellistel marsruutidel või sellistes piirkondades, kus on olemas ohutut hädamaandumist võimaldavad pinnad.
CAT.OP.MPA.137. Marsruudid ja käitamispiirkonnad – kopterid
Käitaja tagab, et:
|
a) |
3. suutlikkusklassi kopteritel on olemas ohutut hädamaandumist võimaldavad pinnad, välja arvatud juhul, kui kopteril on luba punkti CAT.POL.H.420 kohaseks lennutegevuseks; |
|
b) |
3. suutlikkusklassi kopteritele, mida kasutatakse lendudeks piki rannikut, on lennutegevuskäsiraamatus ette nähtud protseduurid, mis tagavad rannikukoridori ning pardal olevate seadmete vastavuse konkreetsel ajal valitsevatele oludele. |
CAT.OP.MPA.140. ETOPS-loata kahemootoriliste lennukite maksimaalne lennukaugus sobivast lennuväljast
|
a) |
Kui pädev asutus ei ole andnud V lisa (SPA-osa) F-alajao kohast luba, ei tohi käitaja tavatingimustel tuulevaikuses käitada kahemootorilist lennukit marsruudil, mille mõni punkt asub sobivast lennuväljast:
|
|
b) |
Käitaja määrab kiiruse, mille põhjal arvutatakse maksimaalne kaugus sobiva lennuväljani kõikide käitatavate kahemootoriliste lennukitüüpide või nende variantide jaoks; see kiirus ei tohi olla suurem kui VMO (maksimaalne käitamiskiirus), mille aluseks on tegelik õhkkiirus, mida lennukil on võimalik ühe mittetöötava mootoriga säilitada. |
|
c) |
Käitaja märgib lennutegevuskäsiraamatusse allpool loetletud andmed kõikide lennukitüüpide või -variantide kohta:
|
|
d) |
Alapunkti a alapunktis 2 osutatud loa saamiseks peab käitaja tõendama, et:
|
CAT.OP.MPA.145. Minimaalsete lennukõrguste kehtestamine
|
a) |
Käitaja kehtestab igale marsruudisegmendi suhtes, kus lennatakse:
|
|
b) |
Minimaalsete lennukõrguste kehtestamise meetodi peab kinnitama pädev asutus. |
|
c) |
Kui käitaja ja ülelennuriigi minimaalsed lennukõrgused on erinevad, kohaldatakse neist kõrgemaid. |
CAT.OP.MPA.150. Kütusepoliitika
|
a) |
Käitaja kehtestab lendude planeerimiseks ja lennu ajal lennuplaanide muutmiseks kütusepoliitika, millega tagatakse, et kõikidel lendudel oleks pardal planeeritud lennu jaoks piisav kogus kütust ja kütusevarud, mis võimaldavad planeeritud lennust kõrvalekaldumist. Kütusepoliitika ja selle kõik muudatused peab heaks kiitma pädev asutus. |
|
b) |
Käitaja tagab, et lendude planeerimisel võetakse aluseks vähemalt järgmist:
|
|
c) |
Käitaja tagab, et lennueelsel kütuse arvutamisel loetakse lennuks vajamineva kütuse hulka:
|
|
d) |
Käitaja tagab, et kui lend jätkub planeeritust erineval marsruudil või suundub planeeritust erinevale sihtlennuväljale, siis võetakse kasutatava kütuse arvutamise protseduurides arvesse järgmist:
|
CAT.OP.MPA.151. Kütusepoliitika – leebemad nõuded
|
a) |
Olenemata punkti CAT.OP.MPA.150 alapunktidest b–d peavad käitajad B-suutlikkusklassi lennukite puhul tagama, et lennueelsel kütuse arvestamisel loetakse lennuks vajamineva kütuse hulka järgmine:
|
|
b) |
Olenemata punkti CAT.OP.MPA.150 alapunktidest b–d peab päeva ajal visuaalsete märkide järgi toimuvatel lendudel kopteriga, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 3 175 kg, olema kütusepoliitikaga tagatud, et lennu või lendude seeria lõppemisel piisab lõpliku kütusevaru kogusest vähemalt:
|
CAT.OP.MPA.155. Erikategooriate reisijate (SCP-de) vedu
|
a) |
Lennul eritingimusi, abistamist ja/või eriseadmeid vajavad isikud loetakse erikategooriate reisijateks (SCP-d) vähemalt järgmisi isikuid:
|
|
b) |
Erikategooriate reisijaid (SCP-sid) veetakse tingimustes, millega tagatakse õhusõiduki ja selles viibijate ohutus vastavalt käitaja kehtestatud protseduuridele. |
|
c) |
Erikategooriate reisijaid (SPC-sid) ei määrata ega lubata istekohtadele, kus neil on otsene juurdepääs avariiväljapääsule või kus nende viibimine võib:
|
|
d) |
Erikategooriate reisijate (SCP-de) pardaletulekust tuleb eelnevalt teavitada õhusõiduki kaptenit. |
CAT.OP.MPA.160. Pagasi ja lasti paigutamine
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et:
|
a) |
salongi tuuakse üksnes käsipagas, mida on võimalik nõuetekohaselt ja ohutult paigutada, ning |
|
b) |
kogu pardal olev pagas ja last, mis võib oma kohalt liikudes tekitada vigastusi või kahjustusi või ummistada vahekäike või väljapääse, paigutatakse nii, et nende liikumine oleks välistatud. |
CAT.OP.MPA.165. Reisijate paigutamine kohtadele
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse reisijate paigutamine kohtadele, kus nad hädaolukorras saaksid õhusõiduki evakueerimisele kaasa aidata ja ei takistaks seda.
CAT.OP.MPA.170. Reisijate teavitamine
Käitaja tagab, et:
|
a) |
reisijaid teavitatakse ja neile demonstreeritakse ohutusega seotud aspekte, mis lihtsustavad hädaolukorras vajalike protseduuride rakendamist, ning |
|
b) |
reisijatele antakse kaart ohutusteabega, millel olevatel piltidel on näha, kuidas kasutada avariivarustust ja reisijatele ette nähtud varuväljapääse. |
CAT.OP.MPA.175. Lennu ettevalmistus
|
a) |
Käitaja kehtestab iga kavandatava lennu jaoks operatsioonilise lennuplaani, võttes arvesse õhusõiduki suutlikkust ja muid käitamispiiranguid ning kavandataval marsruudil ning asjaomastel lennuväljadel või käitamiskohtades eeldatavalt valitsevaid tingimusi. |
|
b) |
Lendu ei alustata enne, kui õhusõiduki kapten on veendunud, et:
|
|
c) |
Olenemata alapunktist a ei ole operatsiooniline lennuplaan nõutav VFR-lendudel:
|
CAT.OP.MPA.180. Lennuväljade valimine – lennukid
|
a) |
Kui meteoroloogilistel või suutlikkusega seotud põhjustel ei ole võimalik stardi-varulennuväljana kasutada lähtelennuvälja, peab käitaja valima mõne muu sobiva stardi-varulennuvälja, mis ei asu lähtelennuväljast kaugemal kui:
Kui lennukäsiraamatus (AFM) ei ole kehtestatud reisilennukiirust ühe mittetöötava mootoriga (OEI), tuleb varulennuvälja kauguse arvutamisel aluseks võtta kiirus, mis saadakse tööle jäänud mootori(te) töötamisel maksimaalse püsivõimsusega. |
|
b) |
Käitaja valib igaks instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvaks lennuks vähemalt ühe sihtlennuvälja varulennuvälja, välja arvatud juhul, kui sihtlennuväli on isoleeritud lennuväli või:
|
|
c) |
Käitaja valib kaks sihtlennuvälja varulennuvälja, kui:
|
|
d) |
Käitaja märgib nõutud varulennuvälja(d) operatsioonilisse lennuplaani. |
CAT.OP.MPA.181. Lennuväljade ja käitamiskohtade valimine – kopterid
|
a) |
Lendudel instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes valib õhusõiduki kapten reisilennu tavakiirusel ühe lennutunni kaugusel asuva stardi-varulennuvälja, juhuks kui lähtelennuväljale naasmine on ilmastiku tõttu võimatu. |
|
b) |
IFR-lendudel või VFR-lendudel, kui navigeeritakse muu kui visuaalsete märkide järgi, määrab õhusõiduki kapten operatsioonilises lennuplaanis vähemalt ühe sihtlennuvälja varulennuvälja, välja arvatud juhul, kui:
|
|
c) |
Käitaja valib kaks sihtlennuvälja varulennuvälja, kui:
|
|
d) |
Käitaja võib valida avamerel asuvaid sihtlennuvälja varulennuvälju, kui kohaldatakse järgmisi kriteeriume:
|
|
e) |
Käitaja märgib nõutavad varulennuvälja(d) operatsioonilisse lennuplaani. |
CAT.OP.MPA.185. IFR-lendude planeerimismiinimumid – lennukid
a) Planeerimismiinimumid stardi-varulennuväljade jaoks
Käitaja võib lennuvälja valida stardi-varulennuväljaks üksnes siis, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku lennuväljale saabumise aega on samaväärsed punkti CAT.OP.MPA.110 kohaselt kindlaks määratud kohaldatavate maandumismiinimumidega või nendest paremad. Kui ainsaks võimalikuks lähenemisviisiks on mitte-täppislähenemine (NPA) ja/või ringlähenemine, tuleb arvesse võtta pilvede kõrgust. Arvesse tuleb võtta kõiki ühe mittetöötava mootoriga (OEI) lennu suhtes kehtestatud piiranguid.
b) Sihtlennuvälja, välja arvatud isoleeritud sihtlennuvälja planeerimismiinimumid.
Käitaja valib konkreetse sihtlennuvälja üksnes siis, kui:
|
1) |
asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku lennuväljale saabumise aega on samaväärsed järgmiste planeerimismiinimumidega või nendest paremad:
või |
|
2) |
valitud on kaks sihtlennuvälja varulennuvälja. |
c) Sihtlennuvälja varulennuvälja, isoleeritud lennuvälja, marsruudi varulennuvälja kütusejäägi alusel ja marsruudil asuva varulennuvälja planeerimismiinimumid
Käitaja võib lennuvälja valida ühel kõnealustest eesmärkidest üksnes siis, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku lennuväljale saabumise aega on allpool tabelis 1 toodud planeerimismiinimumidega samaväärsed või nendest paremad.
Tabel 1
Planeerimismiinimumid
Sihtlennuvälja varulennuväli, isoleeritud sihtlennuväli, marsruudi varulennuväli kütusejäägi alusel ja marsruudil asuv varulennuväli
|
Lähenemise tüüp |
Planeerimismiinimumid |
|
CAT II ja III |
CAT I RVR |
|
CAT I |
NPA RVR/VIS Pilvede kõrgus MDH või sellest kõrgem |
|
NPA |
NPA RVR/VIS + 1 000 m Pilvede kõrgus MDH + 200 jalga või sellest kõrgem |
|
Ringlähenemine |
Ringlähenemine |
CAT.OP.MPA.186. IFR-lendude planeerimismiinimumid – kopterid
a) Stardi-varulennuvälja(de) planeerimismiinimumid
Käitaja võib lennuvälja või maandumiskoha valida stardi-varulennuväljaks üksnes siis, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku stardi-varulennuväljale saabumise aega on samaväärsed punkti CAT.OP.MPA.110 kohaselt kindlaks määratud maandumismiinimumidega või nendest paremad. Kui ainsaks võimalikuks lähenemisviisiks on mitte-täppislähenemine (NPA), tuleb arvesse võtta pilvede kõrgust. Arvesse tuleb võtta kõiki ühe mittetöötava mootoriga (OEI) lennule kehtestatud piiranguid.
b) Sihtlennuväljade ja sihtlennuvälja varulennuväljade planeerimismiinimumid
Käitaja valib konkreetse sihtlennuvälja ja/või sihtlennuvälja varulennuvälja(d) üksnes siis, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku lennuväljale või käitamiskohta saabumise aega on paremad või samaväärsed järgmiste planeerimismiinimumidega:
|
1) |
kui punkti CAT.OP.MPA.181 alapunktis d ei ole sätestatud teisiti, peavad sihtlennuvälja planeerimismiinimumid olema järgmised:
|
|
2) |
sihtlennuvälja varulennuvälja(de) planeerimismiinimumid on esitatud tabelis 1. |
Tabel 1
Sihtlennuvälja varulennuvälja planeerimismiinimumid
|
Lähenemise tüüp |
Planeerimismiinimumid |
|
CAT II ja III |
CAT I RVR |
|
CAT I |
CAT I + 200 jalga/nähtavus 400 m |
|
NPA |
NPA RVR/VIS + 400 m Pilvede kõrgus MDH + 200 jalga või sellest kõrgem |
CAT.OP.MPA.190. ATS-lennuplaani esitamine
|
a) |
Kui ATS-lennuplaani ei esitata, kuna õhusõidueeskirjad seda ei nõua, tuleb esitada nõuetekohane teave, mis võimaldaks vajaduse korral aktiveerida hoiatamisteenused. |
|
b) |
Kui lend algab kohast, kus ei ole võimalik ATS-lennuplaani esitada, edastab õhusõiduki kapten või käitaja ATS-lennuplaani lennuliiklusteenuste üksusele esimesel võimalusel pärast starti. |
CAT.OP.MPA.195. Tankimine / paakide tühjendamine reisijate sisenemise, väljumise või õhusõidukis viibimise ajal
|
a) |
Käitaja tagab, et õhusõidukit ei tangita lennukibensiini, reaktiivkütuse või nende kütuseliikide seguga ega paake ei tühjendata neist ajal, mil reisijad sisenevad või väljuvad õhusõidukist või viibivad selle pardal. |
|
b) |
Kõikide muude kütuseliikide puhul tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid ning õhusõidukis peab olema kvalifitseeritud personal õhusõiduki evakueerimise algatamiseks ja läbiviimiseks kõige praktilisemal ja kiiremal viisil. |
CAT.OP.MPA.200. Reaktiivkütuse tankimine ja paakide reaktiivkütusest tühjendamine
Reaktiivkütuse tankimist ja paakide reaktiivkütusest tühjendamist võib teostada üksnes juhul, kui käitaja on kehtestanud nõuetekohased protseduurid, milles võetakse arvesse reaktiivkütuste kõrget riskitaset.
CAT.OP.MPA.205. Tagurdamine ja pukseerimine – lennukid
Käitaja määratud tagurdamis- ja pukseerimisprotseduure viiakse läbi vastavalt kehtivatele lennundusstandarditele ja -protseduuridele.
CAT.OP.MPA.210. Meeskonnaliikmed töökohtadel
a) Lennumeeskonna liikmed
|
1) |
Stardi ja maandumise ajal peavad kõik lennumeeskonna liikmed, kelle töökoht on kabiinis, olema neile ette nähtud töökohtadel. |
|
2) |
Kõikidel teistel lennuetappidel peavad kabiini tööle määratud lennumeeskonnaliikmed olema kabiinis oma töökohtadel, välja arvatud juhul, kui nende töökohalt äraolek on vajalik lennuga seotud töökohustuste täitmiseks või füsioloogilisteks vajadusteks, tingimusel et lennuki juhiste juures on kogu aeg vähemalt üks nõuetekohase kvalifikatsiooniga piloot. |
|
3) |
Kõik lennumeeskonna liikmed, kes täidavad tööülesandeid kabiinis, peavad lennu kõikidel etappidel säilitama valvsuse. Valvsuse vähenemise korral võetakse asjakohaseid vastumeetmeid. Ootamatu väsimuse korral võib rakendada reguleeritud puhkuse protseduuri õhusõiduki kapteni juhtimisel, kui töökoormus seda võimaldab. Kõnealust reguleeritud puhkust ei loeta lennuaja piirangute arvutamisel puhkeaja osaks ning see ei anna alust lennuaja pikendamiseks. |
b) Salongimeeskonna liikmed
Lennu kriitilistel etappidel peavad kõik salongimeeskonna liikmed istuma neile määratud töökohtadel ja nad ei tohi täita muid ülesandeid kui õhusõiduki ohutuks käitamiseks nõutavad ülesanded.
CAT.OP.MPA.215. Kõrvaklappide kasutamine – lennukid
|
a) |
Kõik kabiini tööle määratud lennumeeskonna liikmed peavad kandma kõrvaklappe koos suumikrofoni või samaväärse seadmega. Kõrvaklapid on lennuliiklusteenuste (ATS) üksustega suhtlemisel peamiseks suulise teabeedastuse vahendiks:
|
|
b) |
Alapunktis a sätestatud olukordades peab suumikrofon või samaväärne seade olema kahepoolset sidet võimaldavas asendis. |
CAT.OP.MPA.216. Kõrvaklappide kasutamine – kopterid
Kõik kabiini tööle määratud lennumeeskonna liikmed peavad kandma kõrvaklappe koos suumikrofoni või samaväärse seadmega ning kasutama seda lennuliiklusteenuste (ATS) üksustega sidepidamise põhivahendina.
CAT.OP.MPA.220. Avariievakuatsiooni abivahendid
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et kõik automaatselt rakenduvad avariievakuatsiooni abivahendid on enne ruleerimist, starti ja maandumist sisse lülitatud, kui see on ohutu ja võimalik.
CAT.OP.MPA.225. Istmed, turvavööd ja turvasüsteemid
a) Meeskonnaliikmed
|
1) |
Kõikidel meeskonnaliikmetel tuleb nõuetekohaselt kinnitada kõik olemasolevad turvavööd ja turvasüsteemid stardi ja maandumise ajaks ning alati, kui õhusõiduki kapten seda ohutuse huvides otsustab. |
|
2) |
Lennu teistel etappidel tuleb kõikidel kabiinis oma töökohtadel olevatel lennumeeskonna liikmetel hoida turvavööd kinnitatuna. |
b) Reisijad
|
1) |
Õhusõiduki kapten tagab, et enne starti ja maandumist ja ruleerimise ajal ning alati, kui ta peab seda ohutuse huvides vajalikuks, on kõik lennukis viibivad reisijad oma istmetel või magamisasemetel ning turvavöö või ohutusrihmadega nõuetekohaselt kinnitatud. |
|
2) |
Käitaja sätestab tingimused õhusõiduki istmete kasutamiseks korraga mitme isiku poolt, mis on lubatud üksnes selleks ettenähtud istmetel. Kapten tagab, et istmel on korraga mitu isikut üksnes juhul, kui üks neist on täiskasvanu ja üks lisarihma või muu kinnitusvahendiga nõuetekohaselt kinnitatud imik. |
CAT.OP.MPA.230. Salongi ja vahekäigu/vahekäikude kindlustamine
|
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et kõik väljapääsud ja evakueerimisteed on enne ruleerimist, starti ja maandumist takistustest vabad. |
|
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et kogu varustus ja pagas on nõuetekohaselt kinnitatud enne starti ja maandumist ning alati, kui see on ohutuse huvides vajalik. |
CAT.OP.MPA.235. Päästevestid – kopterid
Käitaja tagab, et 3. suutlikkusklassi kopteri lendudel veekogu kohal määratakse kõikide pardalviibijate päästevesti kandmise kohustus olenevalt lennu kestusest ja oodatavatest lennutingimustest.
CAT.OP.MPA.240. Suitsetamine pardal
Kapten keelab pardal suitsetamise:
|
a) |
kui see on ohutuse huvides vajalik; |
|
b) |
õhusõiduki tankimise ja kütusepaakide tühjendamise ajaks; |
|
c) |
ajaks, mil õhusõiduk on maapinnal, välja arvatud juhul, kui käitaja ei ole kehtestanud protseduure riskide maandamiseks maapealsete toimingute ajal; |
|
d) |
väljaspool ettenähtud suitsetamispiirkondi, vahekäigus/vahekäikudes ja tualettruumi(de)s; |
|
e) |
lastiruumides ja/või teistes piirkondades, kus on last, mida ei hoita tulekindlates konteinerites või mis ei ole kaetud tulekindla materjaliga, ning |
|
f) |
salongi neis piirkondades, kuhu parajasti antakse hapnikku. |
CAT.OP.MPA.245. Ilmastikutingimused – kõik õhusõidukid
|
a) |
Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvatel lendudel teeb õhusõiduki kapten järgmist:
üksnes juhul, kui olemasolev teave näitab, et prognoositavad ilmastikutingimused siht- ja/või nõutud varulennuvälja(de)l on samaväärsed või paremad planeerimismiinimumidest. |
|
b) |
Lendudel instrumentaallennureeglite (IFR) järgi võib õhusõiduki kapten jätkata lendu planeeritud sihtlennuvälja suunas juhul, kui värskeim olemasolev teave näitab, et planeeritud arvestuslikul saabumisajal on ilmastikutingimused sihtlennuväljal või vähemalt ühel sihtlennuvälja varulennuväljal samaväärsed kehtivate lennuvälja käitamismiinimumidega või nendest paremad. |
|
c) |
Lendudel visuaallennureeglite (VFR) järgi alustab õhusõiduki kapten starti üksnes juhul, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused marsruudiosal, mida tuleb lennata visuaallennureeglite (VFR) järgi, võimaldavad asjaomasel ajal visuaallennureegleid (VFR) täita. |
CAT.OP.MPA.246. Ilmastikutingimused – lennukid
Lisaks punkti CAT.OP.MPA.245 nõuetele võib lennukite IFR-lendudel kapten jätkata lendu:
|
a) |
kütuse erivaru vähendamise (RCF) protseduuri otsusepunktist kaugemale või |
|
b) |
määratud punkti protseduuri (PDP) kasutamise korral määratud punktist kaugemale, |
üksnes juhul, kui olemasolev teave näitab, et prognoositavad ilmastikutingimused siht- ja/või nõutavatel varulennuvälja(de)l on saabumisajal samaväärsed või paremad kohaldatavatest lennuvälja käitamismiinimumidest.
CAT.OP.MPA.247. Ilmastikutingimused – kopterid
Lisaks punkti CAT.OP.MPA.245 nõuetele:
|
a) |
veekogu kohal maa nägemisulatusest väljaspool toimuvatel kopterilendudel visuaallennureeglite (VFR) järgi alustab kapten starti üksnes juhul, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et pilvede kõrgus on päevasel lennul üle 600 jala ja öisel lennul üle 1 200 jala. |
|
b) |
Olenemata alapunktist a võib G-klassi õhuruumis asuvate kopteritekkide vahelistel lendudel, kus vee kohal lennatav sektor on alla 10 meremiili, visuaallennureeglite (VFR) järgi lennata juhul, kui on täidetud või ületatud järgmised miinimumid: Tabel 1 Miinimumid kopteritekkidevahelistel lendudel G-klassi õhuruumis
|
||||||||||||||||||||
|
c) |
Kopterilennud kopteritekile või ümbritsevast pinnast kõrgemal asuvale lähenemis- ja stardisirge alale (FATO) on lubatud üksnes juhul, kui keskmine tuule kiirus kopteritekil või ümbritsevast pinnast kõrgemal asuval lähenemis- ja stardisirge alal (FATO) on alla 60 sõlme. |
CAT.OP.MPA.250. Jää ja muu saaste – maapealsed protseduurid
|
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, mida tuleb järgida, kui õhusõiduki ohutuks käitamiseks on vaja maapealset jäätõrjet ja jäätumisvastast töötlust ning nendega seotud õhusõidukite ülevaatust. |
|
b) |
Kapten alustab starti üksnes juhul, kui õhusõiduki välispind on puhas igasugusest saastest, mis võib kahjustada õhusõiduki lennutehnilisi omadusi ja/või juhitavust, välja arvatud alapunkti a kohastel lennukäsiraamatus (AFM) lubatud juhtudel. |
CAT.OP.MPA.255. Jää ja muu saaste – protseduurid lennu ajal
|
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid lendudeks eeldatavates või tegelikes jäätumistingimustes. |
|
b) |
Kapten alustab lendu või lendab tahtlikult eeldatavatesse või tegelikesse jäätumistingimustesse üksnes juhul, kui õhusõiduk on sertifitseeritud ja varustatud sellistes tingimustes toimetulekuks. |
|
c) |
Kui jäätumine ületab õhusõiduki sertifitseeritud jäätumistaset või kui jäätumistingimustes lendamiseks sertifitseerimata õhusõiduk satub jäätumistingimustesse, väljub kapten viivitamata jäätumistingimustest lennukõrguse või marsruudi muutmise teel, saates vajaduse korral lennujuhtimisüksusele (ATC) hädaolukorra teate. |
CAT.OP.MPA.260. Kütuse- ja õlivaru
Kapten alustab lendu või jätkab seda pärast lennuaegset ümberplaneerimist üksnes juhul, kui ta on veendunud, et õhusõidukil on vähemalt selline kogus kütust ja õli, mis on planeeritud lennu ohutuks sooritamiseks, võttes arvesse eeldatavaid käitamistingimusi.
CAT.OP.MPA.265. Starditingimused
Enne stardi alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et:
|
a) |
temale teadaoleva teabe põhjal ei takista ilm lennuväljal või käitamiskohas ning kasutamiseks ettenähtud raja või lähenemis- ja stardisirge ala (FATO) olukord ohutut starti ja väljumist ning |
|
b) |
lennuväljal kehtestatud käitamismiinimumid on täidetud. |
CAT.OP.MPA.270. Minimaalsed lennukõrgused
Kapten või piloot, kellele lennu juhtimine on delegeeritud, ei lenda allpool ettenähtud miinimumkõrgust, välja arvatud:
|
a) |
startimiseks või maandumiseks või |
|
b) |
laskumiseks vastavalt pädeva asutuse kinnitatud protseduuridele. |
CAT.OP.MPA.275. Ebatavaliste olukordade jäljendamine lennu ajal
Käitaja tagab, et reisijate- ja kaubaveo ajal ei simuleerita:
|
a) |
ebatavalisi või hädaolukordi, mis nõuavad ebatavalise või hädaolukorra protseduuride rakendamist, või |
|
b) |
lendu instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes kunstlike vahenditega. |
CAT.OP.MPA.280. Kütuse kasutamise kontrollimine lennu ajal – lennukid
Käitaja kehtestab protseduuri, millega tagatakse kütuse kontrollimine ja kütusekulu jälgimine vastavalt järgmistele kriteeriumidele.
a) Kütuse kontrollimine lennu ajal
|
1) |
Õhusõiduki kapten tagab, et kütust kontrollitakse lennu ajal korrapäraste ajavahemike järel. Alles olev kasutatav kütusekogus registreeritakse ja seda hinnatakse:
|
|
2) |
Vastavad kütuseandmed registreeritakse. |
b) Kütuse kasutamise kontrollimine lennu ajal
|
1) |
Lend tuleb sooritada nii, et sihtlennuväljale saabumisel ei oleks eeldatav kasutatav kütusejääk väiksem kui:
|
|
2) |
Kui kütuse kontrollimine lennu ajal näitab, et eeldatav kütusevaru sihtlennuväljale jõudmisel on väiksem kui:
|
|
3) |
Õhusõiduki kapten kuulutab välja hädaolukorra, kui arvestuse järgi on lähimal ohutuks maandumiseks sobival lennuväljal maandumise ajal pardal olev tegelik kasutatav kütusekogus väiksem kui ette nähtud lõplik kütusevaru. |
|
4) |
Täiendavad tingimused eriprotseduuride jaoks
|
CAT.OP.MPA.281. Kütuse kasutamise kontrollimine lennu ajal – kopterid
|
a) |
Käitaja kehtestab protseduuri, millega tagatakse kütuse kontrollimine ja kütusekulu jälgimine lennu ajal. |
|
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et kütuse jääk on lennu ajal suurem kui kütuse kogus, mis on vajalik ohutut maandumist võimaldavale lennuväljale või käitamiskohta jõudmiseks, kusjuures pärast maandumist peab olema alles lõplik kütusevaru. |
|
c) |
Õhusõiduki kapten kuulutab välja hädaolukorra, kui maandumise ajal pardal olev tegelik kasutatav kütusekogus väiksem kui lõplik kütusevaru. |
CAT.OP.MPA.285. Lisahapniku kasutamine
Õhusõiduki kapten tagab, et lennumeeskonna liikmed, kes lennu ajal täidavad õhusõiduki ohutu käitamisega seotud tööülesandeid, kasutaksid pidevalt lisahapnikku, kui rohkem kui 30 minuti jooksul on salongi rõhkkõrgus üle 10 000 jala, ning alati, kui salongi rõhkkõrgus on üle 13 000 jala.
CAT.OP.MPA.290. Maapinna läheduse tuvastamine
Kui mõni meeskonnaliige teeb kindlaks või hoiatussüsteem registreerib maapinna ohtliku läheduse, võtab piloteeriv piloot viivitamata parandusmeetmed ohutute lennutingimuste taastamiseks.
CAT.OP.MPA.295. Õhus kokkupõrke vältimise süsteemi (ACAS) kasutamine
Käitaja kehtestab pärast ACASi paigaldamist ja töökorda seadmist asjakohased käitamisprotseduurid ja koolitusprogrammid. ACAS II kasutamisel peavad kõnealused käitamisprotseduurid ja koolitusprogrammid olema kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1332/2011 (5).
CAT.OP.MPA.300. Lähenemis- ja maandumistingimused
Enne maandumiseks lähenemise alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et temale teadaoleva teabe põhjal ei tohiks ilm lennuväljal ning kasutamiseks ettenähtud raja või lähenemis- ja stardisirge ala (FATO) olukord takistada lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud suutlikkusteabe kohast ohutut lähenemist, maandumist ega katkestatud lähenemist.
CAT.OP.MPA.305. Lähenemise alustamine ja jätkamine
|
a) |
Kapten või piloot, kellele lennu juhtimine on delegeeritud, võib instrumentaallähenemist alustada olenemata talle teatatud nähtavusest (VIS) või nähtavusest rajal (RVR). |
|
b) |
Kui teatatud RVR/VIS on alla kohaldatava miinimumi, ei jätkata lähenemist:
|
|
c) |
Kui nähtavus rajal (RVR) ei ole teada, võib nähtavuse rajal tuletada teatatud nähtavusest. |
|
d) |
Kui pärast laskumist madalamale kui 1 000 jalga lennuväljast on teatatud RVR/VIS väiksem kui kehtestatud miinimum, võib lähenemist jätkata kopteri otsusekõrguseni (DA/H) või minimaalse laskumiskõrguseni (MDA/H). |
|
e) |
Kopteri otsusekõrgusest (DA/H) või minimaalsest laskumiskõrgusest (MDA/H) madalamale laskumise ja maandumise võib sooritada juhul, kui antud lähenemisliigi ja kavandatava raja osas nõutavad visuaalsed viited on alates otsusekõrgusest või minimaalsest laskumiskõrgusest püsivalt nähtavad. |
|
f) |
Puuteala nähtavus rajal (RVR) on alati määrav. Kui on teatatud nähtavus raja vahepunktis ja raja lõpp-punktis ning need on asjakohased, on ka need määravad. Minimaalne RVR peab raja vahepunktis olema 125 m või võrdne puuteala nähtavusega, kui see on väiksem, ja 75 m raja lõpp-punktis. Maandumisjärgne läbijooks juhtimis- või kontrollsüsteemiga varustatud õhusõidukite jaoks on minimaalne RVR raja vahepealses punktis 75 m. |
CAT.OP.MPA.310. Käitamisprotseduurid – läve ületamise kõrgus – lennukid
Käitaja peab kehtestama käitamisprotseduurid, millega tagatakse, et täppislähenemistel kasutatav lennuk ületab rajaläve maandumiskonfiguratsioonis ja -asendis ohutu varuga.
CAT.OP.MPA.315. Lennutundide aruandlus – kopterid
Käitaja teeb pädevale asutusele kättesaadavaks iga kopteriga eelmisel kalendriaastal lennatud tundide arvu.
CAT.OP.MPA.320. Õhusõidukikategooriad
|
a) |
Õhusõidukite kategooriatesse jagamisel võetakse arvesse indikaatorkiirust rajaläve kohal (VAT), mis saadakse, kui varisemiskiirus (VSO) korrutatakse 1,3-ga või kui varisemiskiirus ülekoormusel 1 g (VS1 g) korrutatakse 1,23-ga maandumiskonfiguratsiooni maksimaalse sertifitseeritud maandumismassi juures. Kui on teada nii VSO kui ka VS1 g, tuleb kasutada suuremat saadavat VAT väärtust. |
|
b) |
Kasutatakse allpool tabelis esitatud õhusõidukikategooriaid. Tabel 1 Õhusõidukikategooriad vastavalt VAT väärtustele
|
|
c) |
Aluseks võetav maandumiskonfiguratsioon peab olema sätestatud lennutegevuskäsiraamatus. |
|
d) |
Käitaja võib VAT kindlaksmääramisel kasutada väiksemat maandumismassi, kui pädev asutus seda lubab. Nimetatud väiksem maandumismass peab olema püsiv väärtus, mis ei sõltu igapäevaste käitamistingimuste muutumisest. |
C-ALAJAGU
ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUS JA KÄITAMISPIIRANGUD
1. JAOTIS
Lennukid
|
1. |
CAT.POL.A.100. Suutlikkusklassid
|
a) |
Lennukit käitatakse vastavalt suutlikkusklasside suhtes kohaldatavatele nõuetele. |
|
b) |
Kui lennuki eriliste konstruktsiooniomaduste tõttu ei ole täielikku vastavust käesoleva alajao kohaldatavatele nõuetele võimalik tagada, kohaldab käitaja selliseid suutlikkusstandardeid, mis tagavad asjaomases peatükis sätestatuga võrdse ohutustaseme. |
CAT.POL.A.105. Üldist
|
a) |
Lennuki mass:
ei tohi olla suurem kui mass, mille puhul on võimalik täita vastava peatüki nõuded enne lennu alustamist. Mööndusi võib teha eeldatava massi lennu käigus vähenemise ning kütuse väljalaskmise osas. |
|
b) |
Vastava peatüki nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks kasutatakse lennukäsiraamatus (AFM) esitatud sertifitseeritud suutlikkusandmeid, vajaduse korral koos muude asjaomases peatükis sätestatud andmetega. Käitaja esitab muud andmed lennutegevuskäsiraamatus. Selleks et vältida asjaomases peatükis sätestatud nõuete topeltrakendamist, võib nõuete rakendamisel arvesse võtta ka kõiki lennukäsiraamatu (AFM) suutlikkusandmetes juba sisalduvaid käitamisnõudeid. |
|
c) |
Vajalikul määral tuleb arvesse võtta lennuki konfiguratsiooni, keskkonnatingimusi ning suutlikkust ebasoodsalt mõjutavate süsteemide tööd. |
|
d) |
Niiske raja, välja arvatud murukattega raja, võib suutlikkuse seisukohalt lugeda kuivaks rajaks. |
|
e) |
Käitajal tuleb kohaldatava peatüki stardinõuete täitmise hindamisel arvestada kasutatavate graafikute ja tabelite täpsust. |
|
2. |
CAT.POL.A.200. Üldist
|
a) |
Lennukäsiraamatus (AFM) sisalduvaid kinnitatud suutlikkusandmeid täiendatakse vastavalt vajadusele muude andmetega, kui lennukäsiraamatus (AFM) sisalduvad kinnitatud suutlikkusandmed on ebapiisavad, näiteks:
|
|
b) |
Märgade ja puhastamata radade puhul kasutatakse suutlikkusandmeid, mis on kindlaks määratud suurte lennukite suhtes kohaldatavate sertifitseerimisstandardite või samaväärsete standardite alusel. |
|
c) |
Muude alapunktis a osutatud andmete ja alapunktis b nimetatud samaväärsete nõuete kasutamine tuleb sätestada lennutegevuskäsiraamatus. |
CAT.POL.A.205. Start
|
a) |
Stardimass ei tohi ületada lennukäsiraamatus (AFM) märgitud maksimaalset stardimassi lähtelennuvälja rõhkkõrgusel ja õhutemperatuuril. |
|
b) |
Maksimaalse lubatud stardimassi kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmisi nõudeid:
|
|
c) |
Alapunkti b nõuetele vastavuse tõendamisel võetakse arvesse järgmist:
|
CAT.POL.A.210. Takistustevaba ala stardil
|
a) |
Tegelik starditrajektoor määratakse kindlaks selliselt, et lennuki kõrgus kõikidest takistustest oleks vähemalt 35 jalga ja kaugus horisontaalsuunas vähemalt 90 m pluss 0,125 × D, kus D on horisontaalne vahemaa, mille lennuk on läbinud alates olemasoleva stardidistantsi (TODA) lõpust, või kui enne olemasoleva stardidistantsi (TODA) lõppu on kavandatud pööre, siis stardidistantsi lõpust. Lennukitel tiivaulatusega alla 60 m võib horisontaalseks takistustevabaks alaks arvestada pool lennuki tiivaulatust pluss 60 m pluss 0,125 × D. |
|
b) |
Alapunkti a nõuete täitmisel:
|
|
c) |
Käitaja kehtestab erakorralised protseduurid alapunktide a ja b nõuete täitmiseks ning ohutu teekonna tagamiseks ja takistuste vältimiseks, mis võimaldavad lennukil täita marsruudil järgitavaid punkti CAT.POL.A.215 tingimusi või maanduda kas lähtelennuväljal või stardi-varulennuväljal. |
CAT.POL.A.215. Lend marsruudil ühe mittetöötava mootoriga (OEI)
|
a) |
Lennukäsiraamatus (AFM) esitatud ühe mittetöötava mootoriga (OEI) lennu tegeliku lennutrajektoori andmed marsruudil prognoositavates ilmastikutingimustes peavad marsruudi kõikides punktides vastama alapunkti b või alapunkti c nõuetele. Tegelikul lennutrajektooril peab olema positiivne gradient 1 500 jala kõrgusel lennuvälja kohal, kus pärast mootoririket kavatsetakse maanduda. Jäätõrjesüsteemide kasutamist nõudvates ilmastikutingimustes tuleb arvestada nende mõju tegelikule lennutrajektoorile. |
|
b) |
Tegeliku lennutrajektoori gradient peab olema positiivne vähemalt 1 000 jala kõrgusel maapinnast ja takistustest marsruudil 9,3 km (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud trajektoori. |
|
c) |
Tegelik lennutrajektoor peab võimaldama lennukil jätkata lendu reisikõrgusest kuni lennuväljani, kus saab maanduda vastavalt vajadusele kas punkti CAT.POL.A.225 või punkti CAT.POL.A.230 kohaselt. Tegelik lennutrajektoor peab olema vertikaalselt takistustevaba vähemalt 2 000 jala kõrguseni maapinna ja takistuste kohal 9,3 km (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud trajektoori vastavalt järgmisele:
|
|
d) |
Käitaja peab suurendama alapunktides b ja c ette nähtud näitajaid 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini) juhul, kui navigeerimistäpsus ei vasta vähemalt nõutavale 5. astme navigatsioonitäpsusele (RNP5). |
CAT.POL.A.220. Lend marsruudil kolme või enama mootoriga lennukiga, mille kaks mootorit ei tööta
|
a) |
Sellise kolme või enama mootoriga lennuki puhul, mis lendab kõikide töötavate mootoritega pikamaa-reisilennu kiirusel standardtemperatuuril ja tuulevaikuses, ei tohi kavandatud trajektoori ükski punkt olla rohkem kui 90 minuti kaugusel lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded, välja arvatud juhul, kui lennuk vastab alapunktide b–f nõuetele. |
|
b) |
Kahe mittetöötava mootoriga lennuki tegelik lennutrajektoor marsruudil peab võimaldama lennukil jätkata lendu prognoositavates ilmastikutingimustes punktist, kus mõlemad mootorid arvatakse üheaegselt seiskuvat, kuni lennuväljani, kus kahe mittetöötava mootoriga maandumiseks ette nähtud protseduure kasutades on võimalik maanduda ja lennuk täielikult peatada. Tegelik lennutrajektoor peab olema vertikaalselt takistustevaba vähemalt 2 000 jala kõrguseni maapinna ja takistuste kohal 9,3 km (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud trajektoori. Selliste kõrguste ja ilmastikutingimuste korral, mis nõuavad jäätõrjesüsteemide kasutamist, tuleb arvesse võtta nende kasutamise mõju tegelikule lennutrajektoorile. Kui navigeerimistäpsus ei ole vähemalt RNP5 tasemel, peab käitaja suurendama eespool nimetatud näitajat 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini). |
|
c) |
Kahe mootori seiskumist eeldatakse selle marsruudiosa kõige kriitilisemas punktis, kus lennuk on kõikide töötavate mootoritega, pikamaa-reisilennu kiirusel standardtemperatuuril ja tuulevaikuses lennates rohkem kui 90 minuti kaugusel lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded. |
|
d) |
Tegelik lennutrajektoor peab olema positiivse gradiendiga 1 500 jala kõrgusel lennuvälja kohal, kus pärast kahe mootori riket kavatsetakse maanduda. |
|
e) |
Kütust võib ohutusprotseduure järgides avariiolukorras välja lasta nii palju, et lennuväljale jõutaks nõutava kütusevaruga. |
|
f) |
Lennuki eeldatav mass selles punktis, kus kaks mootorit võivad seiskuda, peab sisaldama vähemalt kütusekogust, mis on piisav lennu jätkamiseks lennuvälja suunas, kus kavatsetakse maanduda, ja sinna jõudmiseks vähemalt 1 500 jala kõrgusele maandumisala kohale, ning sellele järgnevaks 15 minuti pikkuseks horisontaallennuks. |
CAT.POL.A.225. Maandumine siht- ja varulennuväljal
|
a) |
Lennuki maandumismass, mis on kindlaks määratud vastavalt punkti CAT.POL.A.105 alapunktile a, ei tohi ületada maksimaalset maandumismassi, mis on kindlaks määratud, arvestades siht- ja varulennuvälja kõrgust merepinnast ja õhutemperatuuri eeldataval arvestuslikul saabumisajal. |
CAT.POL.A.230. Maandumine kuival rajal
|
a) |
Lennuki maandumismass, mis on kindlaks määratud vastavalt punkti CAT.POL.A.105 alapunkti a nõuetele, peab võimaldama arvestuslikul maandumisajal sihtlennuväljal ja mis tahes varulennuväljal 50 jala kõrguselt rajaläve kohalt peatumisega maanduda:
|
|
b) |
Järsu lähenemise protseduuride korral kasutab käitaja alapunkti a kohaselt arvutatud maandumisdistantsi andmeid, mis põhinevad mõõteriistakõrgusel alla 60 jala, kuid mitte vähem kui 35 jalga, ning peavad vastama punkti CAT.POL.A.245 nõuetele. |
|
c) |
Lühimaamaandumiste puhul kasutab käitaja alapunkti a kohaselt arvutatud maandumisdistantsi andmeid, mis peavad vastama punkti CAT.POL.A.250 nõuetele. |
|
d) |
Maandumismassi kindlaksmääramisel võtab käitaja arvesse järgmist:
|
|
e) |
Lennuki väljumisel eeldatakse, et:
|
|
f) |
Kui käitaja ei saa alapunkti e alapunkti 1 nõudeid sihtlennuvälja puhul täita, sest sihtlennuväljal on ainult üks rada, kus maandumine sõltub tuule suunast, võib lennuk väljuda juhul, kui on määratud kaks varulennuvälja, kus on võimalik täita kõiki alapunktide a–e nõudeid. Enne lähenemise alustamist sihtlennuväljal maandumiseks peab õhusõiduki kapten veenduma, et maandumisel on võimalik järgida kõiki alapunktides a–d ning punktis CAT.POL.A.225 sätestatud nõudeid. |
|
g) |
Kui käitaja ei suuda täita alapunkti e alapunkti 2 nõudeid sihtlennuvälja puhul, võib lennuk väljuda juhul, kui on määratud varulennuväli, kus on võimalik täita kõiki alapunktides a–e sätestatud nõudeid. |
CAT.POL.A.235. Maandumine märgadel ja puhastamata radadel
|
a) |
Kui asjakohased ilmateated ja/või prognoosid näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla märg, peab olemasolev maandumisdistants (LDA) olema vähemalt 115 % punkti CAT.POL.A.230 kohaselt kindlaks määratud nõutavast maandumisdistantsist. |
|
b) |
Kui asjaomased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla puhastamata, peab olemasolev maandumisdistants (LDA) olema vähemalt alapunkti a kohaselt kindlaks määratud pikkusega või vähemalt 115 % maandumisdistantsist, mis on kindlaks määratud vastavalt puhastamata raja maandumisdistantsi andmetele või nendega samaväärsetele andmetele, sõltuvalt sellest, kumb distants on pikem. Käitaja peab samaväärsete maandumisdistantsi andmete kohaldamise sätestama lennutegevuskäsiraamatus. |
|
c) |
Kui lennukäsiraamatus (AFM) on täiendav eriinfo maandumisdistantside kohta märgadel radadel, võib kasutada sellist maandumisdistantsi märjal rajal, mis on lühem alapunktis a sätestatud maandumisdistantsist, kuid mitte lühem kui punkti CAT.POL.A.230 alapunkti a kohane maandumisdistants. |
|
d) |
Kui lennukäsiraamatus (AFM) on täiendav eriinfo maandumisdistantside kohta puhastamata radadel, võib eritöötlusega puhastamata rajal kasutada maandumisdistantsi, mis on lühem alapunktis b nõutud maandumisdistantsist, kuid mitte lühem kui punkti CAT.POL.A.230 alapunkti a kohane maandumisdistants. |
|
e) |
Alapunktide b, c ja d puhul kohaldatakse vastavalt punkti CAT.POL.A.230 kriteeriume, välja arvatud punkti CAT.POL.A.230 alapunkt a, mida ei kohaldata eespool nimetatud alapunkti b osas. |
CAT.POL.A.240. Loa andmine suurendatud kallete kasutamiseks lendudel
|
a) |
Lennud suurendatud kalletega peavad olema pädeva asutuse poolt eelnevalt heaks kiidetud. |
|
b) |
Loa saamiseks peab käitaja tõendama järgmiste tingimuste täitmist:
|
CAT.POL.A.245. Järsu lähenemise protseduuride lubamine
|
a) |
Järsu lähenemise protseduurideks, kus glissaadi kalle on 4,5° või suurem ning mõõteriistakõrgus alla 60 jala, kuid mitte vähem kui 35 jalga, on vajalik pädeva asutuse eelnev heakskiit. |
|
b) |
Loa saamiseks peab käitaja tõendama järgmiste tingimuste täitmist:
|
CAT.POL.A.250. Lühimaamaandumise lubamine
|
a) |
Lühimaamaandumiste sooritamiseks peab olema pädeva asutuse eelnev luba. |
|
b) |
Loa saamiseks peab käitaja tõendama järgmiste tingimuste täitmist:
|
|
3. |
CAT.POL.A.300. Üldist
|
a) |
Käitaja ei või ühemootorilist lennukit käitada:
|
|
b) |
Käitaja käsitab punkti CAT.POL.A.340 tõusunõuetele mittevastavaid kahe mootoriga lennukeid ühe mootoriga lennukitena. |
CAT.POL.A.305. Start
|
a) |
Stardimass ei tohi ületada lennukäsiraamatus (AFM) märgitud maksimaalset stardimassi lähtelennuvälja rõhkkõrgusel ja õhutemperatuuril. |
|
b) |
Lennukäsiraamatus (AFM) sätestatud tasakaalustatud stardidistants ei tohi ületada:
|
|
c) |
Alapunkti b nõuetele vastavuse tõendamisel võetakse arvesse järgmist:
|
CAT.POL.A.310. Takistustevaba ala stardil – mitme mootoriga lennukid
|
a) |
Kahe või enama mootoriga lennukite puhul määratakse tegelik starditrajektoor kindlaks selliselt, et lennuki kõrgus kõikidest takistustest oleks vähemalt 50 jalga ja kaugus horisontaalsuunas vähemalt 90 m pluss 0,125 × D, kus D on horisontaalne vahemaa, mille lennuk on läbinud alates olemasoleva stardidistantsi (TODA) lõpust, või kui enne olemasoleva stardidistantsi (TODA) lõppu on kavandatud pööre, siis stardidistantsi lõpust, välja arvatud alapunktides b ja c sätestatud juhtudel. Lennukitel tiivaulatusega alla 60 m võib horisontaalseks takistustevabaks alaks arvestada pool lennuki tiivaulatust pluss 60 m pluss 0,125 × D. Eeldatakse, et:
|
|
b) |
Kui kavandatav lennutrajektoor ei nõua lennusuuna muutmist rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mille kaugus on suurem kui:
|
|
c) |
Kui kavandatud lennutrajektoor nõuab lennusuuna muutmist rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mille kaugus on suurem kui:
|
|
d) |
Alapunktide a–c nõuetele vastavuse tõendamisel võetakse arvesse järgmist:
|
CAT.POL.A.315. Lend marsruudil mitme mootoriga lennukitega
|
a) |
Lennuk peab lennu ajaks prognoositavates ilmastikutingimustes ühe mootori rikke korral ja tingimusel, et teised mootorid töötavad kindlaksmääratud maksimaalse püsivõimsusega, suutma jätkata lendu lennutegevuskäsiraamatus sätestatud minimaalsel ohutul kõrgusel või sellest kõrgemal kuni 1 000 jala kõrgusel asuva punktini sellise lennuvälja kohal, kus on võimalik täita asjaomased suutlikkusnõuded. |
|
b) |
Eeldatakse, et mootoririkke punktis:
|
CAT.POL.A.320. Lend marsruudil ühe mootoriga lennukitega
|
a) |
Lennuk peab lennu ajaks prognoositavates ilmastikutingimustes olema mootori rikke korral suuteline jõudma kohta, kus saab sooritada ohutu hädamaandumise. |
|
b) |
Eeldatakse, et mootoririkke punktis:
|
CAT.POL.A.325. Maandumine siht- ja varulennuväljal
Lennuki maandumismass, mis on kindlaks määratud vastavalt punkti CAT.POL.A.105 alapunktile a, ei tohi ületada maksimaalset maandumismassi, mis on kindlaks määratud, arvestades siht- ja varulennuvälja kõrgust merepinnast ja prognoositavat õhutemperatuuri arvestuslikul saabumisajal.
CAT.POL.A.330. Maandumine kuival rajal
|
a) |
Lennuki maandumismass, mis on kindlaks määratud vastavalt punkti CAT.POL.A.105 alapunkti a nõuetele, võimaldab arvestuslikul maandumisajal sihtlennuväljal ja mis tahes varulennuväljal 50 jala kõrguselt rajaläve kohalt peatumisega maanduda 70 % piires olemasolevast maandumisdistantsist (LDA), võttes arvesse:
|
|
b) |
Järsu lähenemise protseduuride korral kasutab käitaja alapunkti a kohaselt arvutatud maandumisdistantsi andmeid, mis põhinevad mõõteriistakõrgusel alla 60 jala, kuid mitte vähem kui 35 jalga, ning vastavad punktis CAT.POL.A.345 sätestatud nõuetele. |
|
c) |
Lühimaamaandumiste puhul kasutab käitaja alapunkti a kohaselt arvutatud maandumisdistantsi andmeid, mis peavad vastama punktis CAT.POL.A.350 sätestatud nõuetele. |
|
d) |
Lennuki väljumisel alapunktide a–c kohaselt eeldatakse, et:
|
|
e) |
Kui käitaja ei suuda täita alapunkti d alapunkti 2 nõudeid sihtlennuvälja puhul, võib lennuk väljuda üksnes juhul, kui on määratud varulennuväli, kus on võimalik täita kõiki alapunktide a–d nõudeid. |
CAT.POL.A.335. Maandumine märgadel ja puhastamata radadel
|
a) |
Kui asjakohased ilmateated ja/või prognoosid näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla märg, peab olemasolev maandumisdistants (LDA) olema vähemalt punkti CAT.POL.A.330 kohaselt kindlaks määratud nõutav maandumisdistants, korrutatuna teguriga 1,15. |
|
b) |
Kui asjakohased ilmateated ja/või prognoosid näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla puhastamata, ei tohi maandumisdistants ületada olemasolevat maandumisdistantsi (LDA). Käitaja peab kohaldatava maandumisdistantsi sätestama lennutegevuskäsiraamatus. |
|
c) |
Kui lennukäsiraamatus on täiendav eriinfo maandumisdistantside kohta märgadel radadel, võib kasutada maandumisdistantsi märjal rajal, mis on lühem alapunktis a nõutud maandumisdistantsist, kuid mitte lühem kui punkti CAT.POL.A.330 alapunkti a kohane maandumisdistants. |
CAT.POL.A.340. Stardi ja maandumise tõusunõuded
Kahemootorilise lennuki käitaja peab täitma järgmised stardi ja maandumise tõusunõuded.
a) Starditõus
1) Kõikide mootorite töötamisel
|
i) |
Püsiv tõusugradient pärast starti peab olema vähemalt 4 %, kui:
|
2) Ühe mittetöötava mootoriga (OEI)
|
i) |
Püsiv tõusugradient 400 jala kõrgusel stardipaiga kohal peab olema mõõdetavalt positiivne, kui:
|
|
ii) |
Püsiv tõusugradient stardipaiga kohal 1 500 jala kõrgusel ei tohi olla väiksem kui 0,75 %, kui:
|
b) Maandumistõus
1) Kõikide mootorite töötamisel
|
i) |
Püsiv tõusugradient peab olema vähemalt 2,5 %, kui:
|
2) Ühe mittetöötava mootoriga (OEI)
|
i) |
Püsiv tõusugradient stardipaiga kohal 1 500 jala kõrgusel ei tohi olla väiksem kui 0,75 %, kui:
|
CAT.POL.A.345. Järsu lähenemise protseduuride lubamine
|
a) |
Järsu lähenemise protseduurideks, kus glissaadi kalle on 4,5° või rohkem ning mõõteriistakõrgus alla 60 jala, kuid mitte alla 35 jala, on nõutav pädeva asutuse eelnev heakskiit. |
|
b) |
Loa saamiseks peab käitaja tõendama järgmiste tingimuste täitmist:
|
CAT.POL.A.350. Lühimaamaandumise lubamine
|
a) |
Lühimaamaandumiste sooritamiseks peab olema pädeva asutuse eelnev luba. |
|
b) |
Loa saamiseks peab käitaja tõendama järgmiste tingimuste täitmist:
|
|
4. |
CAT.POL.A.400. Start
|
a) |
Stardimass ei tohi ületada lennukäsiraamatus (AFM) märgitud maksimaalset stardimassi lähtelennuvälja rõhkkõrgusel ja õhutemperatuuril. |
|
b) |
Selliste lennukite puhul, mille lennukäsiraamatus (AFM) märgitud stardidistantsi puhul ei ole arvestatud mootoririkke võimalusega, ei tohi kõikide töötavate mootorite ja maksimaalse kindlaksmääratud stardivõimsusega 50 jala kõrgusele maapinna kohale jõudmiseks vajalik stardidistants hoovõtu algusest, korrutatuna:
ületada olemasolevat hoovõtudistantsi (TORA) lennuväljal, kust starditakse. |
|
c) |
Selliste lennukite puhul, mille lennukäsiraamatus (AFM) märgitud stardimaa pikkuse puhul on arvestatud mootoririkke võimalusega, peavad olema täidetud järgmised nõuded vastavalt lennukäsiraamatus (AFM) sätestatule:
|
|
d) |
Arvesse tuleb võtta järgmist:
|
CAT.POL.A.405. Takistustevaba ala stardil
|
a) |
Ühe mittetöötava mootoriga (OEI) startimisel määratakse starditrajektoor nii, et lennuki kaugus kõikidest takistustest on vertikaalselt vähemalt 50 jalga pluss 0,01 × D või horisontaalselt vähemalt 90 meetrit pluss 0,125 × D, kus D on horisontaalne vahemaa, mille lennuk on läbinud alates olemasoleva stardidistantsi (TODA) lõpust. Lennukitel tiivaulatusega alla 60 m võib horisontaalseks takistustevabaks alaks arvestada pool lennuki tiivaulatust pluss 60 m pluss 0,125 × D. |
|
b) |
Starditrajektoor algab 50 jala kõrguselt maapinnast vastavalt kas punkti CAT.POL.A.405 alapunktis b või alapunktis c sätestatud stardidistantsi lõpus ning lõpeb 1 500 jala kõrgusel maapinnast. |
|
c) |
Alapunkti a nõuetele vastavuse tõendamisel võetakse arvesse järgmist:
|
|
d) |
Lennusuuna muutmist ei lubata kuni starditrajektoori punktini, kus kõrguseks on saavutatud 50 jalga maapinnast. Sellest alates kuni kõrguseni 400 jalga on ette nähtud, et lennukit ei kallutata rohkem kui 15°. 400 jalast kõrgemal võib planeerida üle 15° kaldeid, kuid mitte üle 25° kaldeid. Tuleb piisavalt arvestada mõjuga, mida kaldenurk avaldab käitamiskiirusele ja lennutrajektoorile, ning suurenenud käitamiskiirustest tulenevat vahemaade kasvu. |
|
e) |
Kui lennusuunda ei ole vaja muuta rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mille kaugus on suurem kui:
|
|
f) |
Kui lennusuunda on vaja muuta rohkem kui 15° võrra, ei pea käitaja arvestama külgmisi takistusi, mille kaugus on suurem kui:
|
|
g) |
Käitaja kehtestab alapunktide a–f nõuete täitmiseks ning ohutu teekonna tagamiseks ja takistuste vältimiseks erakorralised protseduurid, mis võimaldavad lennukil täita marsruudil järgitavaid punkti CAT.POL.A.410 kohaseid tingimusi või maanduda kas lähtelennuväljal või stardi-varulennuväljal. |
CAT.POL.A.410. Lend marsruudil kõikide töötavate mootoritega
|
a) |
Lennuk peab lennu ajaks prognoositavates ilmastikutingimustes olema suuteline marsruudi kõikides punktides või planeeritud kõrvalekaldumistel marsruudist saavutama tõusukiiruse vähemalt 300 jalga minutis kõikide maksimaalsel püsivõimsusel töötavate mootoritega, mis määratakse kindlaks:
|
CAT.POL.A.415. Lend marsruudil ühe mittetöötava mootoriga (OEI)
|
a) |
Lennuk peab lennu ajaks prognoositavates ilmastikutingimustes juhul, kui üks mootor seiskub mõnes marsruudi punktis või marsruudist planeeritud kõrvalekalde punktis ning kui teine mootor või teised mootorid töötavad kindlaksmääratud maksimaalsel püsivõimsusel, olema suuteline jätkama lendu reisilennu kõrguselt lennuväljani, kus saab maanduda vastavalt kas punktis CAT.POL.A.430 või punktis CAT.POL.A.435 sätestatud nõuetele. Lennuk peab ületama takistused 9,3 km (5 meremiili) ulatuses kummalgi pool kavandatud trajektoori vähemalt:
|
|
b) |
Lennutrajektooril peab olema positiivne gradient 450 m (1 500 jala) kõrgusel lennuvälja kohal, kus pärast ühe mootori riket kavatsetakse maanduda. |
|
c) |
Lennuki kasutatavaks tõusukiiruseks loetakse kiirust, mis on 150 jala võrra minutis väiksem kui kindlaksmääratud marsruutlennu tõusukiirus. |
|
d) |
Alapunktis a sätestatud ulatusi suurendatakse 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini) juhul, kui navigeerimistäpsus ei ole vähemalt RNP5 tasemel. |
|
e) |
Kütust võib ohutusprotseduure järgides avariiolukorras välja lasta nii palju, et lennuväljale jõutaks nõutava kütusevaruga. |
CAT.POL.A.420. Lend marsruudil kolme või enama mootoriga lennukiga, mille kaks mootorit ei tööta
|
a) |
Kolme või enama mootoriga lennuki kavandatud trajektoori ükski punkt ei tohi kõikide töötavate mootoritega pikamaa-reisilennu kiirusel standardtemperatuuril ja tuulevaikuses lennates olla rohkem kui 90 minuti kaugusel lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded, välja arvatud juhul, kui lennuk vastab alapunktides b–e sätestatud nõuetele. |
|
b) |
Kahe mittetöötava mootoriga lennuki lennutrajektoor peab võimaldama jätkata lendu prognoositavates ilmastikutingimustes lennuväljani, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad suutlikkusnõuded, ületades takistused 9,3 kilomeetri (5 meremiili) ulatuses mõlemal pool kavandatud trajektoori vähemalt 2 000 jala kõrguselt. |
|
c) |
Kahe mootori seiskumist eeldatakse selle marsruudiosa kõige kriitilisemas punktis, kus lennuk on kõikide töötavate mootoritega ja pikamaa-reisilennu kiirusel standardse temperatuuri ja tuulevaikse ilmaga lennates rohkem kui 90 minuti kaugusel lennuväljast, kus on täidetud eeldatavale maandumismassile vastavad nõuded. |
|
d) |
Lennuki eeldatav mass punktis, kus eeldatakse kahe mootori seiskumist, peab sisaldama vähemalt kütuse massi, mis on piisav lennu jätkamiseks lennuvälja suunas, kus kavatsetakse maanduda, ja sinna jõudmiseks vähemalt 450 m (1 500 jala) kõrgusele maandumisala kohale, ning sellele järgnevaks 15 minuti pikkuseks horisontaallennuks. |
|
e) |
Lennuki olemasolevaks tõusukiiruseks loetakse kiirust, mis on 150 jala võrra minutis väiksem kindlaksmääratud tõusukiirusest. |
|
f) |
Alapunktis b sätestatud ulatusi suurendatakse 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini) juhul, kui navigeerimistäpsus ei ole vähemalt RNP5 tasemel. |
|
g) |
Kütust võib ohutusprotseduure järgides avariiolukorras välja lasta nii palju, et lennuväljale jõutaks nõutava kütusevaruga. |
CAT.POL.A.425. Maandumine siht- ja varulennuväljal
Lennuki maandumismass, mis on kindlaks määratud vastavalt punkti CAT.POL.A.105 alapunktile a, ei tohi ületada lennukäsiraamatus (AFM) sätestatud maksimaalset maandumismassi antud kõrgusel ja, kui see on lennukäsiraamatus (AFM) kindlaks määratud, siht- ja varulennuvälja prognoositav õhutemperatuur arvestuslikul saabumisajal.
CAT.POL.A.430. Maandumine kuival rajal
|
a) |
Lennuki maandumismass, mis määratakse kindlaks punkti CAT.POL.A.105 alapunkti a kohaselt, peab võimaldama arvestuslikul maandumisajal sihtlennuväljal ja mis tahes varulennuväljal 50 jala kõrguselt rajaläve kohalt peatumisega maanduda 70 % piires olemasolevast maandumisdistantsist (LDA), võttes arvesse järgmist:
|
|
b) |
Lennuki väljumisel eeldatakse, et:
|
|
c) |
Kui käitaja ei suuda täita alapunkti b alapunkti 2 nõudeid sihtlennuvälja puhul, võib lennuk väljuda üksnes juhul, kui on määratud varulennuväli, kus on võimalik täita kõiki alapunktide a ja b nõudeid. |
CAT.POL.A.435. Maandumine märgadel ja puhastamata radadel
|
a) |
Kui asjakohased ilmateated ja/või prognoosid näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla märg, peab olemasolev maandumisdistants (LDA) olema vähemalt punkti CAT.POL.A.430 kohaselt kindlaks määratud nõutav maandumisdistants, korrutatuna teguriga 1,15. |
|
b) |
Kui asjakohased ilmateated ja/või prognoosid näitavad, et arvestuslikul saabumisajal võib rada olla puhastamata, ei tohi maandumisdistants olla pikem kui olemasolev maandumisdistants (LDA). Käitaja peab kohaldatava maandumisdistantsi sätestama lennutegevuskäsiraamatus. |
2. JAOTIS
Kopterid
|
1. |
CAT.POL.H.100. Kohaldatavus
|
a) |
Koptereid käitatakse vastavalt suutlikkusklasside suhtes kohaldatavatele nõuetele. |
|
b) |
Koptereid käitatakse 1. suutlikkusklassis:
|
|
c) |
Kui alapunktiga b ei ole ette nähtud teisiti, tuleb koptereid suurima lubatud reisijakohtade arvuga 10–19 käitada 1. või 2. suutlikkusklassis. |
|
d) |
Kui alapunktiga b ei ole ette nähtud teisiti, tuleb koptereid suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) kuni üheksa käitada 1., 2. või 3. suutlikkusklassis. |
CAT.POL.H.105. Üldist
|
a) |
Kopteri mass:
ei tohi olla suurem kui mass, mis võimaldab kavandatava lennu käigus täita käesoleva jaotise nõudeid, võttes arvesse massi eeldatavat vähenemist lennu jätkumisel ja kütuse väljalaskmist vastavalt asjaomase nõude sätetele. |
|
b) |
Käesoleva jaotise nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks kasutatakse lennukäsiraamatus (AFM) esitatud sertifitseeritud suutlikkusandmeid, vajaduse korral koos asjaomases nõudes sätestatud muude andmetega. Käitaja esitab nimetatud muud andmed lennutegevuskäsiraamatus. Selleks et vältida käesolevas jaotises sätestatud nõuete topeltrakendamist, võib nõuete rakendamisel arvesse võtta ka kõiki lennukäsiraamatu (AFM) suutlikkusandmetes juba sisalduvaid käitamisnõudeid. |
|
c) |
Käesoleva jaotise nõuetele vastavuse tõendamisel võetakse arvesse järgmisi parameetreid:
|
CAT.POL.H.110. Takistuste arvestamine
|
a) |
Takistustevaba ala nõuete täitmisel arvestatakse väljaspool lähenemis- ja stardisirge ala (FATO), starditrajektooril või katkestatud maandumise trajektooril asuvaid takistusi, kui nende külgkaugus kavandatava lennutrajektoori aluse maapinna lähimast punktist ei ole suurem kui:
|
|
b) |
Kui stardil kasutatakse takistustevaba ala nõuetega seoses tagurdamise või külgliikumisega üleminekuprotseduuri, arvestatakse tagurdamis- või külgliikumisalal olevat takistust juhul, kui selle külgkaugus kavandatava lennutrajektoori aluse maapinna lähimast punktist ei ole suurem kui:
|
|
c) |
Takistused võib jätta arvestamata, kui need asuvad kaugemal, kui:
|
|
2. |
CAT.POL.H.200. Üldist
1. suutlikkusklassis käitatavad kopterid sertifitseeritakse A-kategooriasse või sellega võrdsesse ameti poolt kindlaks määratud kategooriasse.
CAT.POL.H.205. Start
|
a) |
Stardimass ei tohi ületada lennukäsiraamatus (AFM) märgitud asjaomase protseduuri maksimaalset stardimassi. |
|
b) |
Stardimass peab olema selline, et:
|
|
c) |
Alapunktide a ja b nõuetele vastavuse tõendamisel tuleb arvesse võtta punkti CAT.POL.H.105 alapunkti c asjakohaseid parameetreid lähtelennuväljal või -käitamiskohas. |
|
d) |
Stardietapp kuni stardi otsusepunktini (kaasa arvatud) peab toimuma nii, et maapind on nähtav, et oleks võimalik start katkestada. |
|
e) |
Tagurdamisele või külgliikumisele üleminekuga stardil peab olema võimalik kõikidest tagurdus- või külgliikumisalal olevatest takistustest piisava varuga mööduda, kui stardi otsusepunktis (TDP) või enne seda on tuvastatud kriitilise mootori rike. |
CAT.POL.H.210. Starditrajektoor
|
a) |
Stardi otsusepunktis (TDP) tuvastatud kriitilise mootori rikkega kopteri stardiks vajaliku distantsi (TODRH) lõpust alates:
|
|
b) |
Alapunkti a nõuetele vastavuse tõendamisel tuleb arvesse võtta punkti CAT.POL.H.105 alapunkti c asjakohaseid parameetreid lähtelennuväljal või -käitamiskohas. |
CAT.POL.H.215. Lend marsruudil mittetöötava kriitilise mootoriga
|
a) |
Mittetöötava kriitilise mootoriga kopteri mass ja lennutrajektoor marsruudi kõigis punktides ja lennu ajaks prognoositavates ilmastikutingimustes peab võimaldama täita alapunktide 1, 2 või 3 nõudeid.
|
|
b) |
Alapunkti a alapunktide 2 või 3 nõuete täitmisel:
|
|
c) |
Alapunkti a alapunktides 1 ja 2 sätestatud ulatusi suurendatakse 18,5 kilomeetrini (10 meremiilini) juhul, kui navigeerimistäpsust ei ole võimalik tagada vähemalt 95 % kogu lennuajast. |
CAT.POL.H.220. Maandumine
|
a) |
Kopteri maandumismass arvestuslikul maandumisajal ei tohi ületada lennukäsiraamatus (AFM) märgitud asjaomase protseduuri puhul kindlaks määratud maksimaalset stardimassi. |
|
b) |
Kui maandumise otsusepunktis (LDP) või enne seda tuvastatakse kriitilise mootori rike, peab olema võimalik maanduda ja peatuda lähenemis- ja stardisirge ala (FATO) piires või sooritada katkestatud maandumine ning ületada kõik takistused lennutrajektooril vähemalt 10,7 m (35 jala) kõrguselt. Arvestada tuleb üksnes punktis CAT.POL.H.110 kindlaks määratud takistusi. |
|
c) |
Kui maandumise otsusepunktis (LDP) või pärast seda tuvastatakse kriitilise mootori rike, peab olema võimalik:
|
|
d) |
Alapunktide a–c nõuetele vastavuse tõendamisel tuleb arvesse võtta punkti CAT.POL.H.105 alapunktis c sätestatud asjakohaseid arvestusliku maandumisaja parameetreid sihtlennuväljal või -käitamiskohas või varulennuväljal või -käitamiskohas, kui see on nõutav. |
|
e) |
Maandumise osa maandumise otsusepunktist (LDP) kuni maandumiseni peab toimuma nii, et maapind on nähtav. |
CAT.POL.H.225. Kopterilennud avalikes huvides kasutatavast käitamiskohast / avalikes huvides kasutatavasse käitamiskohta
|
a) |
Lende avalikes huvides kasutatavast käitamiskohast või avalikes huvides kasutatavasse käitamiskohta võib teostada 2. suutlikkusklassis punkti CAT.POL.H.310 alapunkti b või punkti CAT.POL.H.325 alapunkti b nõudeid täitmata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
|
b) |
Lennutegevuskäsiraamatus sätestatakse kohaspetsiifilised protseduurid, et minimeerida aega, mille jooksul kopteris ja maapinnal viibijad on stardi või maandumise ajal aset leidnud kriitilise mootori rikke korral ohustatud. |
|
c) |
Lennutegevuskäsiraamatusse lisatakse iga avalikes huvides kasutatava käitamiskoha (PIS) skeem või selgitustega foto, kus on näidatud põhiaspektid, mõõtmed, 1. suutlikkusklassi nõuete rikkumised, peamised ohud ning intsidendi korral kasutatav situatsiooniplaan. |
|
3. |
CAT.POL.H.300. Üldist
2. suutlikkusklassis käitatavad kopterid sertifitseeritakse A-kategooriasse või sellega võrdsesse ameti poolt kindlaks määratud kategooriasse.
CAT.POL.H.305. Lennud, mille puhul ei ole tagatud ohutu hädamaandumise võimalus
|
a) |
Lende, mille puhul ohutu hädamaandumise võimalus ei ole stardi- ja maandumisetapil tagatud, sooritatakse üksnes juhul, kui käitajal on selleks pädeva asutuse antud luba. |
|
b) |
Loa saamiseks ja säilitamiseks peab käitaja tegema järgmist:
|
CAT.POL.H.310. Start
|
a) |
Stardimass ei tohi ületada kindlaksmääratud maksimaalset massi tõusukiirusel 150 jalga minutis 300 meetri (1 000 jala) kõrgusel lennuvälja või käitamiskoha pinnast, kui kriitiline mootor ei tööta ja ülejäänud mootorid töötavad nõuetekohasel võimsusel. |
|
b) |
Lendudel, mis ei kuulu punktis CAT.POL.H.305 nimetatud lendude hulka, sooritatakse start nii, et ohutu hädamaandumise võimalus oleks tagatud kuni punktini, millest alates on võimalik ohutult lendu jätkata. |
|
c) |
Punkti CAT.POL.H.305 kohaste lendude puhul kohaldatakse lisaks alapunkti a nõuetele järgmist:
tuleb stardimassi puhul arvesse võtta järgmist: protseduuri; kopteriteki kõrgusele vastavat tekiserva mittetabamist ja kukkumiskõrgust mittetöötava(te) kriitilis(t)e mootori(te)ga, kui ülejäänud mootorid töötavad nõuetekohasel võimsusel. |
|
d) |
Alapunktide a–c nõuetele vastavuse tõendamisel tuleb arvesse võtta punkti CAT.POL.H.105 alapunkti c asjakohaseid parameetreid lähtekohas. |
|
e) |
Stardi see osa, mis toimub enne punktis CAT.POL.H.315 sätestatud nõude täitmist, tuleb sooritada nii, et maapind on nähtav. |
CAT.POL.H.315. Starditrajektoor
Alates stardi kriitilisest punktist (DPATO) või teise võimalusena hiljemalt 200 jala kõrguselt stardipinnast tuleb mittetöötava kriitilise mootoriga täita punkti CAT.POL.H.210 alapunkti a alapunktide 1 ja 2 ning alapunkti b nõudeid.
CAT.POL.H.320. Lend marsruudil mittetöötava kriitilise mootoriga
Tuleb täita punktis CAT.POL.H.215 sätestatud nõue.
CAT.POL.H.325. Maandumine
|
a) |
Maandumismass arvestuslikul maandumisajal ei tohi ületada kindlaksmääratud maksimaalset massi tõusukiirusel 150 jalga minutis 300 meetri (1 000 jala) kõrgusel lennuvälja või käitamiskoha pinnast, kui kriitiline mootor ei tööta ning ülejäänud mootorid töötavad nõuetekohasel võimsusel. |
|
b) |
Kui maandumistrajektoori mis tahes punktis tekib kriitilise mootori rike:
|
|
c) |
Punkti CAT.POL.H.305 kohastel lendudel kohaldatakse lisaks alapunkti a nõuetele järgmist:
võetakse maandumismassi puhul arvesse kopteriteki kõrgusele vastavat protseduuri ja kukkumiskõrgust, kui kriitiline mootor ei tööta ning ülejäänud mootorid töötavad nõuetekohasel võimsusel. |
|
d) |
Alapunktide a–c nõuetele vastavuse tõendamisel tuleb arvesse võtta punkti CAT.POL.H.105 alapunkti c asjakohaseid parameetreid sihtlennuväljal või varulennuväljal, kui see on nõutav. |
|
e) |
Maandumise see osa, mille ajal alapunkti b alapunkti 1 nõuet ei ole enam võimalik täita, tuleb sooritada nii, et maapind on nähtav. |
|
4. |
CAT.POL.H.400. Üldist
|
a) |
3. suutlikkusklassis käitatavad kopterid sertifitseeritakse A-kategooriasse või sellega võrdsesse ameti poolt kindlaks määratud kategooriasse või B-kategooriasse. |
|
b) |
Lende sooritatakse üksnes maandumiseks sobival alal, välja arvatud:
|
|
c) |
Kui käitajal on punkti CAT.POL.H.305 kohane luba, võib lennata väljaspool tihedalt asustatud maandumiseks sobimatut ala asuvalt lennuväljalt / asuvale lennuväljale või käitamiskohast/käitamiskohta, kus ohutu hädamaandumise võimalus ei ole tagatud:
|
|
d) |
Lende ei sooritata:
|
CAT.POL.H.405. Start
|
a) |
Stardimass peab olema väikseim järgmistest:
|
|
b) |
Kui punkti CAT.POL.H.400 alapunktis b ei ole sätestatud teisiti, peab kopter mootoririkke korral olema suuteline ohutult hädamaanduma. |
CAT.POL.H.410. Lend marsruudil
|
a) |
Kui kõik mootorid töötavad maksimaalsel püsivõimsusel, peab kopter suutma lennata kavandatud marsruudil või planeeritud kõrvalejuhtimise korral nõuetekohasest minimaalsest lennukõrgusest kordagi madalamale laskumata. |
|
b) |
Kopter peab mootoririkke korral olema suuteline ohutult hädamaanduma, välja arvatud punkti CAT.POL.H.420 kohaldamisel. |
CAT.POL.H.415. Maandumine
|
a) |
Kopteri maandumismass arvestuslikul maandumisajal peab olema väikseim järgmistest:
|
|
b) |
Kui punkti CAT.POL.H.400 alapunktis b ei ole sätestatud teisiti, peab kopter mootoririkke korral olema suuteline ohutult hädamaanduma. |
CAT.POL.H.420. Kopterilennud väljaspool tihedalt asustatud ala asuva maandumiseks sobimatu ala kohal
|
a) |
Turbiinmootoriga koptereid, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on kuni kuus, võib asustamata maandumiseks sobimatu ala kohal ilma ohutu hädamaandumise võimaluseta käitada üksnes tingimusel, et käitaja on saanud pärast riskianalüüsi läbiviimist pädevalt asutuselt vastava loa. Enne selliste lendude käitamist mõnes teises liikmesriigis peab käitaja saama asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt vastava kinnituse. |
|
b) |
Kõnealuse loa saamiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks peab käitaja:
|
|
c) |
Olenemata punktis CAT.IDE.H.240 sätestatud nõuetest võib nimetatud lende sooritada lisahapniku seadmeteta, kui salongi rõhkkõrgus ei ületa 10 000 jalga kauemaks kui 30 minutiks ega ületa kordagi rõhkkõrgust 13 000 jalga. |
3. JAOTIS
Mass ja balansseering
|
1. |
CAT.POL.MAB.100. Mass ja balansseering ning last
|
a) |
Õhusõiduki last, mass ja raskuskese (CG) peavad kõikidel lennuetappidel vastama lennukäsiraamatus (AFM) või lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud piirangutele, sõltuvalt sellest, kumma nõuded on rangemad. |
|
b) |
Enne õhusõiduki kasutuselevõttu peab käitaja kaalumise teel kindlaks tegema selle massi ja raskuskeskme (CG) ning edaspidi tuleb õhusõidukeid massi ja raskuskeskme määramiseks kaaluda üks kord nelja aasta järel, kui kasutatakse üksikute õhusõidukite masse, ning üks kord üheksa aasta järel, kui kasutatakse õhusõidukipargi masse. Arvestada tuleb mõju, mida avaldavad massile ja balansseeringule modifikatsioonid ja remondid, ning see nõuetekohaselt dokumenteerida. Lisaks tuleb lennukid uuesti üle kaaluda, kui modifikatsioonide mõju massile ja balansseeringule ei ole täpselt teada. |
|
c) |
Kaalumise peab läbi viima õhusõiduki tootja või sertifitseeritud hooldusorganisatsioon. |
|
d) |
Käitaja peab kaalumise või standardmasside põhjal kindlaks määrama kõigi käitamisseadmete ja meeskonnaliikmete massi, mis kuulub õhusõiduki käitamise tühimassi hulka. Kindlaks tuleb määrata mõju, mida nende asukoht avaldab lennuki raskuskeskmele (CG). |
|
e) |
Käitaja peab kaalumise või reisijate ja pagasi standardmassi alusel kindlaks määrama tegeliku lasti massi koos kogu ballasti massiga. |
|
f) |
Muude lastiosade standardmasse peale reisijate ja registreeritud pagasi standardmasside võib käitaja kasutada juhul, kui ta tõendab pädevale asutusele, et nende osade mass on muutumatu või jääb kindlaksmääratud hälbe piiresse. |
|
g) |
Käitaja peab kindlaks määrama kütusekoguse massi tegeliku tiheduse alusel või, kui see ei ole teada, lennutegevuskäsiraamatus sätestatud meetodi kohaselt arvutatud tiheduse alusel. |
|
h) |
Käitaja peab tagama, et:
|
|
i) |
Käitaja peab järgima konstruktsioonist tulenevaid lisapiiranguid, nagu põranda tugevuse piirangud, maksimaalne koormus jooksva meetri kohta, maksimaalne mass ühe lastiruumi kohta ja/või maksimaalne istekohtade arv. Kopterite puhul peab käitaja arvesse võtma ka lasti lennuaegseid muudatusi. |
|
j) |
Käitaja määrab lennutegevuskäsiraamatus kindlaks lastimise ning massi- ja balansseeringusüsteemi põhimõtted ja meetodid, mis vastavad alapunktides a–i sätestatud nõuetele. Nimetatud süsteem peab hõlmama kõiki kavandatavate lendude liike. |
CAT.POL.MAB.105. Massi ja balansseeringu andmed ja dokumendid
|
a) |
Käitaja peab enne iga lendu määrama massi ja balansseeringu andmed ning täitma massi ja balansseeringu dokumendid, kus on märgitud andmed lasti ja selle paigutuse kohta. Massi ja balansseeringu dokumentide alusel peab õhusõiduki kaptenil olema võimalik kindlaks teha, et lasti ja selle paigutusega ei ole ületatud lennuki massi ja balansseeringu piiranguid. Massi ja balansseeringu dokumendid peavad sisaldama järgmist teavet:
Eespool nimetatud teave peab olema kättesaadav lennu planeerimisdokumentides või massi- ja balansseeringusüsteemides. Osa sellest teabest võib sisalduda ka muudes kasutamiseks hõlpsasti kättesaadavates dokumentides. |
|
b) |
Kui massi ja balansseeringu dokumente koostatakse arvuti abil, peab käitaja kontrollima väljastatavate andmete õigsust. |
|
c) |
Õhusõiduki lastimist kontrollinud isik peab oma allkirjaga kinnitama, et last ja selle paigutus vastavad õhusõiduki kaptenile antud massi ja balansseeringu dokumentide andmetele. Õhusõiduki kapten peab andma oma heakskiidu allkirjaga või allkirjaga samaväärsel viisil. |
|
d) |
Käitaja peab kehtestama protseduurid, mida järgitakse lasti viimase hetke lastimuudatuste korral, et tagada järgmine:
|
|
e) |
Kui käitaja soovib kasutada lennuki pardal olevat integreeritud massi ja balansseeringu arvutisüsteemi lennuki lähetamisel kasutatava esmase allikana, peab ta selleks saama pädeva asutuse loa. Käitaja peab tõendama süsteemi täpsust ja usaldusväärsust. |
D-ALAJAGU
MÕÕTERIISTAD, ANDMED, SEADMED
1. JAOTIS
Lennukid
CAT.IDE.A.100. Mõõteriistad ja seadmed – üldist
|
a) |
Käesoleva alajaoga ette nähtud mõõteriistad ja seadmed peavad olema määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt sertifitseeritud, välja arvatud järgmised esemed:
|
|
b) |
Mõõteriistad ja seadmed, mida ei ole käesoleva alajaoga ette nähtud ja mis ei pea olema määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt sertifitseeritud, kuid mida veetakse õhusõiduki pardal, peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
|
c) |
Kui lennu ajal tuleb lennumeeskonna liikmel kasutada seadmeid oma töökohal, peavad need seadmed olema sellelt kohalt hõlpsasti kasutatavad. Kui üht seadet peab lennu ajal kasutama rohkem kui üks lennumeeskonna liige, peab asjaomane seade olema paigutatud nii, et seda on hõlbus kasutada igalt töökohalt, kust see on ette nähtud. |
|
d) |
Kõikide lennumeeskonna liikmete poolt kasutatavate mõõteriistade paigutus peab võimaldama kõikidel lennumeeskonna liikmetel hõlpsasti lugeda kõnealuste mõõteriistade näitusid oma istekohalt nii, et nad peaksid võimalikult vähe muutma asendit ja vaatenurka, mis neil tavaliselt lennusuunas vaadates on. |
|
e) |
Kogu vajalik avariivarustus peab olema koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav. |
CAT.IDE.A.105. Lennu minimaalvarustus
Lendu ei alustata, kui mõni kavandatud lennuks vajalik lennuki mõõteriist, varustuse osa või funktsioon ei tööta või puudub, välja arvatud juhul, kui:
|
a) |
lennukit käitatakse vastavalt käitaja minimaalvarustuse loetelule (MEL) või |
|
b) |
käitajal on pädeva asutuse luba käitada lennukit minimaalvarustuse põhiloetelu (MMEL) alusel. |
CAT.IDE.A.110. Elektrisüsteemi varukaitsmed
|
a) |
Lennukid peavad olema varustatud kogu elektrisüsteemi kaitsevajadusele vastava võimsusega varukaitsmetega, et lennu ajal oleks võimalik vahetada kaitsmeid, mille vahetamine lennu ajal on lubatud. |
|
b) |
Kaasasolevate varukaitsmete arv peab olema suurim järgmistest:
|
CAT.IDE.A.115. Lennuvalgustus
|
a) |
Päeval käitatavatel lennukitel peavad olema:
|
|
b) |
Öösel käitatavatel lennukitel peavad lisaks sellele olema:
|
CAT.IDE.A.120. Tuuleklaasi puhastusseadmed
Lennukitel maksimaalse lubatud stardimassiga (MCTOM) üle 5 700 kg peavad igal piloodi töökohal olema vahendid esiklaasi osa saju ajal puhtana hoidmiseks.
CAT.IDE.A.125. Lennud päevasel ajal visuaallennureeglite (VFR) järgi – lennu- ja navigeerimise mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
|
a) |
Lennukitel, mida käitatakse päevasel ajal visuaallennureeglite (VFR) järgi, peavad olema piloodi töökohal järgmised seadmed.
|
|
b) |
Kui lennule on ette nähtud kaks pilooti, peab teise piloodi jaoks olema eraldi lisavahend, millega kuvatakse:
|
|
c) |
Vahend kondensatsioonist või jäätumisest tingitud häirete vältimiseks õhkkiiruse mõõtmise süsteemis peab olema:
|
|
d) |
Ühemootorilised lennukid, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 22. maid 1995, on vabastatud alapunkti a alapunkti 1 alapunktide vi–ix nõuete täitmisest, kui kõnealuste nõuete täitmine eeldaks lennuki moderniseerimist. |
CAT.IDE.A.130. Lennud instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel – lennu- ja navigeerimise mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
Lennukitel, mida käitatakse öisel ajal visuaallennureeglite (VFR) järgi või instrumentaallennureeglite (IFR) järgi, peavad olema piloodi töökohal järgmised seadmed.
|
a) |
Vahendid, millega mõõdetakse ja kuvatakse:
|
|
b) |
Kaks vahendit rõhkkõrguse mõõtmiseks ja kuvamiseks. |
|
c) |
Seade, mis näitab, kui nõutavad lennumõõteriistad ei saa piisavat elektritoidet. |
|
d) |
Vahend kondensatsioonist või jäätumisest tingitud häirete vältimiseks alapunkti a alapunktiga 3 ja alapunkti h alapunktiga 2 ette nähtud õhkkiiruse mõõtmise süsteemis. |
|
e) |
Vahend, millega lennumeeskonnale teatatakse alapunktiga d ette nähtud vahendi rikkest:
|
|
f) |
Kaks teineteisest sõltumatut staatilise rõhu süsteemi, välja arvatud propellerlennukitel maksimaalse lubatud stardimassiga (MCTOM) kuni 5 700 kg. |
|
g) |
Propellerlennukitel maksimaalse stardimassiga (MCTOM) kuni 5 700 kg üks staatilise rõhu süsteem ja üks staatilise rõhu varuallikas. |
|
h) |
Kui lennule on ette nähtud kaks pilooti, eraldi vahend, millega teisele piloodile kuvatakse:
|
|
i) |
Propellerlennukitel, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on üle 5 700 kg või mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa, mõlema piloodi töökohalt kasutatav lisa-aviohorisont, mis:
|
|
j) |
Hõlpsat lugemist võimaldavas asendis kaardihoidja, mida saab öiste lendude ajal valgustada. |
CAT.IDE.A.135. Lisaseadmed lendudeks ühe piloodiga lennukil instrumentaallennureeglite (IFR) järgi
Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi lendavatel ühe piloodiga lennukitel peab olema vähemalt kõrguse- ja kursihoidmise režiimiga autopiloot.
CAT.IDE.A.140. Ohtliku kõrguse häiresüsteem
|
a) |
Ohtliku kõrguse häiresüsteem peab olema järgmistel lennukitel:
|
|
b) |
Ohtliku kõrguse häiresüsteem peab võimaldama:
|
|
c) |
Olenemata alapunktist a on ohtliku kõrguse häiresüsteemi nõudest vabastatud sellised lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on üle 5 700 kg või mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa ning mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 1. aprilli 1972 ja mis 1. aprillil 1995 olid liikmesriigis juba registreeritud. |
CAT.IDE.A.150. Reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteem (TAWS)
|
a) |
Turbiinmootoriga lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass on (MCTOM) üle 5 700 kg või mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa, peavad olema varustatud tunnustatud standardis sätestatud A-klassi seadmete nõuetele vastava reljeefi jälgimis- ja hoiatussüsteemiga (TAWS). |
|
b) |
Kolbmootoriga lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on üle 5 700 kg või mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa, peavad olema varustatud tunnustatud standardis sätestatud B-klassi seadmete nõuetele vastava reljeefi jälgimis- ja hoiatussüsteemiga (TAWS). |
CAT.IDE.A.155. Õhus kokkupõrke vältimise süsteem (ACAS)
Kui määruses (EL) nr 1332/2011 ei ole ette nähtud teisiti, peavad turbiinmootoriga lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on üle 5 700 kg või mille suurim lubatud reisijatekohtade arv (MOPSC) on üle 19, olema varustatud ACAS II-ga.
CAT.IDE.A.160. Pardailmaradar
Pardailmaradar peab olema järgmistel lennukitel, kui neid käitatakse öölendudel või instrumentaallennuilmaga (IMC) piirkondades, kus marsruudil võib esineda äikest või teisi potentsiaalselt ohtlikke ilmastikutingimusi, mida saab pardailmaradari abil kindlaks teha:
|
a) |
siserõhusüsteemiga lennukid; |
|
b) |
siserõhusüsteemita lennukid maksimaalse lubatud stardimassiga (MCTOM) üle 5 700 kg ning |
|
c) |
siserõhusüsteemita lennukid suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle üheksa. |
CAT.IDE.A.165. Lisaseadmed öisteks lendudeks jäätumistingimustes
|
a) |
Lennukitel, mida käitatakse öisel ajal arvatavates või tegelikes jäätumistingimustes, peavad olema seadmed jäätumise valgustamiseks või tuvastamiseks. |
|
b) |
Jäätekkevalgustus ei tohi põhjustada peegeldust ega pimestada meeskonnaliikmeid nende tööülesannete täitmisel. |
CAT.IDE.A.170. Lennumeeskonna sisetelefonisüsteem
Rohkem kui ühe meeskonnaliikmega käitatavatel lennukitel peab olema lennumeeskonna sisetelefonisüsteem, sealhulgas kõrvaklapid ja mikrofonid kasutamiseks kõikidele lennumeeskonna liikmetele.
CAT.IDE.A.175. Meeskonnaliikmete sisetelefonisüsteem
Lennukitel maksimaalse lubatud stardimassiga (MCTOM) üle 15 000 kg või suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle 19 peab olema meeskonnaliikmete sisetelefonisüsteem, välja arvatud lennukitel, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 1. aprilli 1965 ja mis 1. aprillil 1995 olid liikmesriigis juba registreeritud.
CAT.IDE.A.180. Valjuhääldisüsteem
Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle 19 peab olema valjuhääldisüsteem.
CAT.IDE.A.185. Kabiini helisalvestusseade
|
a) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab olema järgmistel lennukitel:
|
|
b) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab võimaldama säilitada andmeid, mis on salvestatud vähemalt:
|
|
c) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab ajalises järjestuses salvestama:
|
|
d) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab alustama salvestamist enne, kui lennuk hakkab oma mootori jõul liikuma, ja jätkama salvestamist kuni lennu lõpuni, kui lennuk oma mootori jõul enam edasi ei liigu. Selliste lennukite puhul, mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. aprillil 1998 või hiljem, peab kabiini helisalvestusseade (CVR) automaatselt alustama salvestamist enne, kui lennuk hakkab oma mootori jõul liikuma, ja jätkama salvestamist kuni lennu lõpuni, kui lennuk oma mootori jõul enam edasi ei liigu. |
|
e) |
Lisaks alapunktile d peab elektrivoolu olemasolu korral kabiini helisalvestusseade (CVR) käivituma esimesel võimalusel kabiini kontrolli ajal enne mootorite käivitamist lennu algul ja töötama kuni vahetult pärast lennu lõppu ja mootorite väljalülitamist tehtava piloodikabiini kontrollini:
|
|
f) |
Kabiini helisalvestusseadmel (CVR) peab olema seade, mis aitab tuvastada selle asukohta vees. |
CAT.IDE.A.190. Pardaregistraator
|
a) |
Järgmistel lennukitel peab olema pardaregistraator (FDR), mis salvestab ja säilitab andmeid digitaalselt, ja mille jaoks on välja töötatud metoodika salvestatud andmete hõlpsaks kättesaamiseks andmekandjalt:
|
|
b) |
Pardaregistraator (FDR) peab salvestama järgmised andmed:
|
|
c) |
Andmed peavad põhinema lennukil asuvatel allikatel, mis võimaldavad täpset korrelatsiooni lennumeeskonnale kuvatud teabega. |
|
d) |
Pardaregistraator (FDR) peab alustama andmete salvestamist enne, kui lennuk hakkab oma mootori jõul liikuma, ning lõpetama salvestamise pärast seda, kui lennuk oma mootori jõul enam edasi ei liigu. Selliste lennukite puhul, mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. aprillil 1998 või hiljem, peab pardaregistraator (FDR) automaatselt alustama andmete salvestamist enne, kui lennuk hakkab oma mootori jõul liikuma, ja lõpetama salvestamise automaatselt pärast lennu lõppu, kui lennuk oma mootori jõul enam edasi ei liigu. |
|
e) |
Pardaregistraatoril (FDR) peab olema seade, mis aitab tuvastada selle asukohta vees. |
CAT.IDE.A.195. Andmeside salvestamine
|
a) |
Selliste lennukite puhul, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 8. aprillil 2014 või hiljem, millel on andmesideühenduse kasutamise suutlikkus ning mis peavad vastavalt nõuetele olema varustatud kabiini helisalvestusseadmega (CVR), peab asjaomane seade vajaduse korral salvestama järgmist:
|
|
b) |
Andmete ja teabe salvestamiseks ja säilitamiseks salvestusseadmes ning hilisemaks salvestusseadmest kättesaamiseks tuleb kasutada digitaalset meetodit. Salvestusmeetod peab võimaldama võrrelda salvestusseadme andmeid maapinnal salvestatud andmetega. |
|
c) |
Salvestusseade peab suutma säilitada andmeid, mis on salvestatud vähemalt kabiini helisalvestusseadmeid (CVR) käsitlevas punktis CAT.IDE.A.185 sätestatud aja jooksul. |
|
d) |
Salvestusseadmel peab olema seade, mis aitab tuvastada selle asukohta vees. |
|
e) |
Nõuded salvestusseadme käivitumis- ja peatumisskeemile on samad, mis on kabiini helisalvestusseadme (CVR) käivitumis- ja peatumisskeemi jaoks sätestatud punkti CAT.IDE.A.185 alapunktides d ja e. |
CAT.IDE.A.200. Kombineeritud salvestusseade
Kabiini helisalvestusseadme (CVR) ja pardaregistraatori (FDR) suhtes kohaldatavaid nõuded võib täita järgmiselt:
|
a) |
selliste lennukite puhul, mis vastavalt nõuetele peavad olema varustatud kabiini helisalvestusseadme (CVR) või pardaregistraatoriga (FDR), võib kasutada üht kombineeritud salvestusseadet, mis täidab nii pardaregistraatori kui ka kabiini helisalvestusseadme ülesandeid; |
|
b) |
selliste lennukite puhul, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 5 700 kg ja mis vastavalt nõuetele peavad olema varustatud kabiini helisalvestusseadme (CVR) või pardaregistraatoriga (FDR), võib kasutada üht kombineeritud salvestusseadet, mis täidab nii pardaregistraatori kui ka kabiini helisalvestusseadme ülesandeid, või |
|
c) |
selliste lennukite puhul, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on üle 5 700 kg ja mis vastavalt nõuetele peavad olema varustatud kabiini helisalvestusseadme (CVR) või pardaregistraatoriga (FDR), võib kasutada kaht kombineeritud salvestusseadet, mis täidavad nii pardaregistraatori kui ka kabiini helisalvestusseadme ülesandeid. |
CAT.IDE.A.205. Istmed, istmete turvavööd, turvasüsteemid ja laste turvavahendid
|
a) |
Lennukitel peab olema järgmine varustus:
|
|
b) |
Turvavööl koos keha ülaosa kinnitussüsteemiga peab olema:
|
CAT.IDE.A.210. Märguanded „Kinnitage turvavööd!” ja „Suitsetamine keelatud!”
Lennukitel, kus kõik reisijaistmed ei ole lennumeeskonna istme(te)lt nähtavad, peab olema vahend, mille abil saab kõigile reisijatele ja salongipersonalile teatada, millal tuleb istmete turvavööd kinnitada ja millal suitsetamine on keelatud.
CAT.IDE.A.215. Siseuksed ja kardinad
Lennukitel peab olema järgmine varustus:
|
a) |
lennukitel, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19, peab reisijatesalongi ja meeskonnaruumi vahel olema lukustatav uks, millel on silt „Ainult meeskonnale” ning ukse lukustusseade, mis ei võimalda reisijatel ust lennumeeskonna liikme loata avada; |
|
b) |
hõlpsasti kättesaadav vahend kõikide nende uste avamiseks, mis eraldavad reisijatesalongi teistest ruumidest, kus asuvad avariiväljapääsud; |
|
c) |
vahend iga reisijatesalongi muudest ruumidest eraldava ukse või kardina avatud asendisse fikseerimiseks juhul, kui reisijaistmetelt avariiväljapääsuni jõudmiseks on vaja pääseda neisse ruumidesse; |
|
d) |
lennuki igal siseuksel ja avariiväljapääsu juures asuvate kardinate kõrval on silt, mis näitab, et need peavad olema stardi ja maandumise ajal avatud, ning |
|
e) |
kõikide meeskonnaliikmete jaoks peavad olema vahendid, millega nad saavad lukust lahti teha kõik uksed, mida tavaliselt kasutavad reisijad ja mida reisijad saavad lukustada. |
CAT.IDE.A.220. Esmaabikomplekt
|
a) |
Lennukitel peavad olema esmaabikomplektid vastavalt tabelile 1. Tabel 1 Nõutav esmaabikomplektide arv
|
|
b) |
Esmaabikomplektid peavad olema:
|
CAT.IDE.A.225. Vältimatu meditsiiniabi vahendite komplekt
|
a) |
Lennukitel, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 30, peab olema vältimatu meditsiiniabi vahendite komplekt, kui ettenähtud marsruudi mõni punkt asub reisilennu tavakiirusel rohkem kui 60-minutilise lennu kaugusel lennuväljast, kus on võimalik saada kvalifitseeritud arstiabi. |
|
b) |
Kapten tagab, et ravimeid manustavad üksnes nõuetekohase kvalifikatsiooniga isikud. |
|
c) |
Alapunktis a osutatud vältimatu arstiabi komplekt peab olema:
|
CAT.IDE.A.230. Esmaabihapnik
|
a) |
Sellistel rõhusüsteemiga lennukitel, mida käitatakse rõhkkõrgusel üle 25 000 jala ning mida vastavalt nõuetele teenindab üks salongimeeskonna liige, peab olema puhta hapniku varu nende reisijate jaoks, kes salongi survestuse kadumise järel võivad füsioloogilistel põhjustel vajada hapnikku. |
|
b) |
Alapunktis a osutatud hapnikuvaru arvutamisel arvestatakse, et hapniku keskmine vooluhulk rahvusvahelise standardatmosfääri (standardse temperatuuri, rõhu ja kuivuse – STPD) puhul on vähemalt kolm liitrit hapnikku minutis inimese kohta. Hapnikuvarust peab piisama vähemalt 2 % pardalolevatele reisijatele (kuid mitte vähem kui ühele inimesele) kogu ülejäänud lennuks pärast salongi survestuse kadumist juhul, kui salongi kõrgus on üle 8 000 jala, kuid vähem kui 15 000 jalga. |
|
c) |
Lennukis peab olema piisav arv hapnikujaotusvahendeid (kuid mitte vähem kui kaks) koos salongipersonalile hapniku kasutamiseks mõeldud vahendiga. |
|
d) |
Esmaabi-hapnikuseadmed peavad standardtingimustes (STPD) suutma iga kasutaja jaoks anda vähemalt neli liitrit hapnikku minutis. |
CAT.IDE.A.235. Lisahapnik – rõhusüsteemiga lennukid
|
a) |
Rõhusüsteemiga lennukitel, mida käitatakse rõhkkõrgusel üle 10 000 jala, peavad olema lisahapnikuseadmed, mille abil on võimalik säilitada ja jaotada hapnikuvaru vastavalt tabelile 1. |
|
b) |
Rõhusüsteemiga lennukitel, mida käitatakse rõhkkõrgusel üle 25 000 jala, peab olema järgmine varustus:
|
|
c) |
Rõhusüsteemiga lennukitel, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud pärast 8. novembrit 1998 ja mida käitatakse rõhkkõrgustel üle 25 000 jala või 25 000 jala kõrgusel või madalamal tingimustes, kus ei saa nelja minuti jooksul ohutult laskuda 13 000 jala kõrgusele, peavad olema alapunkti b alapunktis 3 osutatud automaatselt käivituvad individuaalsed hapnikujaotusvahendid. |
|
d) |
Alapunkti b alapunktis 3 ja alapunktis c osutatud hapnikujaotusvahendite ja väljundite arv peab olema vähemalt 10 % võrra suurem istekohtade arvust. Varuvahendid peavad olema jaotatud ühtlaselt kogu reisijatesalongi ulatuses. |
|
e) |
Olenemata alapunktist a võib selliste lennukite puhul, mis ei ole sertifitseeritud lendamiseks kõrgusel üle 25 000 jala, vähendada salongimeeskonna liikme(te), lisameeskonnaliikme(te) ja reisija(te) hapnikuvaru suhtes kohaldatavaid nõudeid nii, et hapnikuvaru oleks tagatud nõutava suurusega salongimeeskonna kõikidele liikmetele ning vähemalt 10 % reisijatest kogu lennuaja kestel salongi rõhkkõrgustel vahemikus 10 000 ja 13 000 jalga, kui lennatava marsruudi igas punktis on lennukil võimalik ohutult nelja minuti jooksul laskuda salongi rõhkkõrguseni 13 000 jalga. |
|
f) |
Tabeli 1 esimese rea punkti b alapunktis 1 ja teises reas nõutav minimaalne varu on hapnikukogus, mida konstantse laskumiskiiruse juures on vaja laskumiseks kümne minuti jooksul lennuki suurimast sertifitseeritud käitamiskõrgusest 10 000 jalani ja seejärel 20-minutiliseks lennuks 10 000 jala kõrgusel. |
|
g) |
Tabeli 1 esimese rea punkti 1 alapunkti b alapunktis 2 nõutav minimaalne hapnikuvaru on hapnikukogus, mida konstantse laskumiskiiruse juures on vaja laskumiseks kümne minuti jooksul lennuki suurimast sertifitseeritud käitamiskõrgusest 10 000 jalani ja seejärel 110-minutiliseks lennuks 10 000 jala kõrgusel. |
|
h) |
Tabeli 1 kolmandas reas nimetatud nõuetekohane minimaalne hapnikuvaru on hapnikukogus, mida konstantse laskumiskiiruse juures on vaja laskumiseks kümne minuti jooksul lennuki suurimast sertifitseeritud käitamiskõrgusest 15 000 jalani. Tabel 1 Hapniku miinimumnõuded rõhusüsteemiga lennukitel
|
CAT.IDE.A.240. Lisahapnik – rõhusüsteemita lennukid
Rõhusüsteemita lennukitel, mida käitatakse rõhkkõrgusel üle 10 000 jala, peavad olema lisahapnikuseadmed, mille abil on võimalik säilitada ja jaotada hapnikuvaru vastavalt tabelile 1.
Tabel 1
Hapniku miinimumnõuded rõhusüsteemita lennukitel
|
Varustatavad isikud |
Kestus ja salongi rõhkkõrgus |
||
|
Kogu lennuaeg rõhkkõrgustel üle 10 000 jala. |
||
|
Kogu lennuaeg rõhkkõrgusel üle 13 000 jala ning pärast 30 minutit mis tahes ajavahemik, mille jooksul lennatakse rõhkkõrgusel üle 10 000 jala, kuid mitte kõrgemal kui 13 000 jalga. |
||
|
Kogu lennuaeg rõhkkõrgusel üle 13 000 jala. |
||
|
Kogu 30 minutit ületav lennuaeg rõhkkõrgusel üle 10 000 jala, kuid mitte kõrgemal kui 13 000 jalga. |
CAT.IDE.A.245. Hingamisteede kaitsevahendid meeskonnale
|
a) |
Kõikidel rõhusüsteemiga lennukitel ning sellistel rõhusüsteemita lennukitel, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on üle 5 700 kg või mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19, peavad olema hingamisteede kaitsevahendid (PBE), mille abil saab kaitsta silmi, nina ja suud ning anda vähemalt 15 minuti jooksul:
|
|
b) |
Lennumeeskonnale kasutamiseks ette nähtud hingamisteede kaitsevahendid (PBE) peavad asuma kabiinis ning olema viivitamatuks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadavad kõikidele nõuetekohastel töökohtadel olevatele lennumeeskonna liikmetele. |
|
c) |
Salongipersonalile kasutamiseks ette nähtud hingamisteede kaitsevahendid (PBE) tuleb paigutada nõutava suurusega salongimeeskonna kõikide liikmete töökohtade juurde. |
|
d) |
Lennukitel peab olema veel üks kaasaskantav hingamisteede kaitsevahend (PBE), mis paikneb punktis CAT.IDE.A.250 osutatud käsitulekustuti juures või lastiruumi sissepääsu juures, kui käsitulekustuti asub lastiruumis. |
|
e) |
Hingamisteede kaitsevahend (PBE) ei tohi kasutamisel takistada punktides CAT.IDE.A.170, CAT.IDE.A.175, CAT.IDE.A.270 ja CAT.IDE.A.330 osutatud sidevahendite kasutamist. |
CAT.IDE.A.250. Käsitulekustutid
|
a) |
Lennukitel peab kabiinis olema vähemalt üks käsitulekustuti. |
|
b) |
Igasse vahekäiku, mis asub väljaspool reisijate põhisalongi, või asjaomases vahekäigus kasutamiseks hõlpsasti kättesaadavasse kohta peab olema paigutatud vähemalt üks käsitulekustuti. |
|
c) |
Kõikidesse A- või B-klassi lasti- või pagasiruumidesse ja kõikidesse E-klassi lastiruumidesse, kuhu meeskonnaliikmetel on lennu ajal juurdepääs, peab olema paigutatud vähemalt üks käsitulekustuti. |
|
d) |
Kustutusaine liik ja nõuetele vastavates kustutusvahendites kasutatav kustutusaine kogus peavad olema kooskõlas tulekahjuliikidega, mis võivad tekkida ruumis, kus on ette nähtud tulekustutit kasutada, ning põhjustama võimalikult väikese toksiliste gaaside kontsentratsiooni ohu ruumides, kus viibivad inimesed. |
|
e) |
Lennukitel peab olema vähemalt tabelis 1 nimetatud arv käsitulekustuteid, mis tuleb paigutada nii, et neid oleks võimalik igas reisijatesektsioonis kasutamiseks hõlpsasti kätte saada. Tabel 1 Käsitulekustutite arv
|
CAT.IDE.A.255. Kirves ja raudkang
|
a) |
Lennukitel maksimaalse lubatud stardimassiga (MCTOM) üle 5 700 kg või suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle üheksa peab kabiinis olema vähemalt üks kirves või raudkang. |
|
b) |
Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle 200 peab olema veel üks kirves või raudkang kõige tagumises vahekäigus või selle lähedal. |
|
c) |
Reisijatesalongis asuvad kirved ja raudkangid ei tohi olla reisijatele nähtavad. |
CAT.IDE.A.260. Sissemurdmispunktide märgistamine
Kui lennuki kerel märgistatakse alad, mis sobivad päästjatele hädaolukorras sissemurdmiseks, tuleb need märgistada vastavalt joonisele 1.
Joonis 1
Sissemurdmispunktide märgistus
CAT.IDE.A.265. Avariievakuatsiooni vahendid
|
a) |
Lennukitel, mille avariiväljapääsude läved on kõrgemal kui 1,83 m (kuus jalga) maapinnast, peavad kõikide avariiväljapääsude juures olema vahendid, mis võimaldavad reisijatel ja meeskonnal hädaolukorras ohutult maapinnale pääseda. |
|
b) |
Olenemata alapunktist a ei pea tiiva kohal asetsevate väljapääsude juures sellist varustust või selliseid vahendeid olema juhul, kui evakueerimistee lõpu kindlaksmääratud kohast lennuki keres on maapinnani vähem kui 1,83 meetrit (kuus jalga), kui lennuk on maas, telik välja lastud ja tiivaklapid on vastavalt kas stardi- või maandumisasendis, sõltuvalt sellest, milline tiivaklappide asend on maapinnast kõrgemal. |
|
c) |
Lennukitel, millel peab olema lennumeeskonna jaoks eraldi avariiväljapääs, mille madalaim punkt on kõrgemal kui 1,83 meetrit (kuus jalga) maapinnast, peab olema vahend, mis aitab kõikidel lennumeeskonna liikmetel hädaolukorras ohutult maapinnale pääseda. |
|
d) |
Alapunktides a ja c osutatud kõrgusi mõõdetakse:
|
CAT.IDE.A.270. Megafonid
Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle 60, mille pardal on vähemalt üks reisija, peab olema järgmine arv meeskonnaliikmetele hädaolukorras evakueerimisel hõlpsasti kättesaadavaid kaasaskantavaid patareitoitega megafone.
|
a) |
Igas reisijatesalongis: Tabel 1 Megafonide arv
|
|
b) |
Rohkem kui ühe reisijatesalongiga lennukitel, mille reisijakohtade koguarv on suurem kui 60, peab olema vähemalt üks megafon. |
CAT.IDE.A.275. Avariivalgustus ja -märgistus
|
a) |
Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle üheksa peab olema lennuki evakueerimist hõlbustav sõltumatu toitega avariivalgustussüsteem. |
|
b) |
Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle 19 peab alapunktis a osutatud avariivalgustussüsteem hõlmama järgmist:
|
|
c) |
Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) kuni 19, mille tüübisertifikaat on välja antud ameti lennukõlblikkuseeskirjade alusel, peab alapunktis a osutatud avariivalgustussüsteem hõlmama alapunkti b alapunktides 1–3 nimetatud seadmeid. |
|
d) |
Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) kuni 19, mille tüübisertifikaat ei ole välja antud ameti lennukõlblikkuseeskirjade alusel, peab alapunktis a osutatud avariivalgustussüsteem hõlmama alapunkti b alapunktis 1 nimetatud seadmeid. |
|
e) |
Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) kuni üheksa peab olema lennuki evakueerimist hõlbustav salongi üldvalgustus. |
CAT.IDE.A.280. Avariimajakas (ELT)
|
a) |
Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle 19 peab olema vähemalt:
|
|
b) |
Lennukitel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) kuni 19 peab olema vähemalt:
|
|
c) |
Mis tahes liiki avariimajakas (ELT) peab suutma edastada samaaegselt signaali sagedustel 121,5 MHz ja 406 MHz. |
CAT.IDE.A.285. Lendamine veekogu kohal
|
a) |
Järgmistel lennukitel peab olema iga pardal oleva isiku jaoks päästevest ja iga alla 24 kuu vanuse isiku jaoks samaväärne ujuvvahend, mis paikneb kohas, kus see on istmelt või magamisasemelt hõlpsasti kättesaadav isikule, kellele see on kasutamiseks mõeldud:
|
|
b) |
Igal päästevestil või samaväärsel ujuvvahendil peab olema isikute asukoha kindlakstegemist hõlbustav elektrivalgusti. |
|
c) |
Veekogu kohal käitatavatel vesilennukitel peab olema:
|
|
d) |
Lennukitel, mida käitatakse veekogu kohal hädamaandumiseks sobivast kaldast kaugemal, kui:
peab olema alapunktis e sätestatud varustus. |
|
e) |
Alapunkti d kohastel lennukitel peab pardal olema järgmine varustus:
|
CAT.IDE.A.305. Päästevarustus
|
a) |
Lennukitel, mida käitatakse eriti raskete otsingu- ja päästetingimustega alade kohal, peavad olema:
|
|
b) |
Alapunkti a alapunktis 3 nimetatud täiendavat päästevarustust ei pea olema, kui lennuk:
|
CAT.IDE.A.325. Kõrvaklapid
|
a) |
Lennukitel peavad iga kabiinis määratud töökohal oleva lennumeeskonna liikme jaoks olema kõrvaklapid koos suu- või kõrimikrofoniga või sellega võrdväärne varustus. |
|
b) |
Lennukitel, mida käitatakse instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel, peab olema manuaalsel külg- ja pikiõõtsumise juhtseadisel saatenupp iga nõuetekohase lennumeeskonna liikme jaoks. |
CAT.IDE.A.330. Raadiosideseadmed
|
a) |
Lennukitel peavad olema asjaomase õhuruumi suhtes kohaldatavate nõuetega ette nähtud raadiosideseadmed. |
|
b) |
Raadiosideseadmed peavad võimaldama sidet lennunduse avariisagedusel 121,5 MHz. |
CAT.IDE.A.335. Helikanalite ümberlülitamise plokk
Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi käitatavatel lennukitel peab olema helikanalite ümberlülitamise plokk, mida on võimalik kasutada kõikidelt lennumeeskonna liikmete jaoks ettenähtud töökohtadelt.
CAT.IDE.A.340. Raadioseadmed lendudeks visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus navigeeritakse visuaalsete orientiiride järgi
Lennukitel, mida käitatakse visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus navigeeritakse visuaalsete orientiiride järgi, peavad olema raadiosideseadmed, mis võimaldavad tavapärastes raadiolevitingimustes:
|
a) |
sidepidamist asjaomaste maapealsete teenistustega; |
|
b) |
sidepidamist asjaomaste lennujuhtimisüksustega (ATC) mis tahes punktist kontrollitavas õhuruumis, kus lende kavatsetakse sooritada, ning |
|
c) |
meteoroloogiateabe vastuvõtmist. |
CAT.IDE.A.345. Side- ja navigatsiooniseadmed lendudeks instrumentaallennureeglite (IFR) või visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus ei navigeerita visuaalsete orientiiride järgi
|
a) |
Lennukitel, mida käitatakse instrumentaallennureeglite (IFR) või visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus ei saa navigeerida visuaalsete orientiiride järgi, peavad olema asjaomase õhuruumi suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavad raadioside- ja navigatsiooniseadmed. |
|
b) |
Raadiosideseadmete hulgas peab olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatut raadiosidesüsteemi, mida on vaja tavatingimustes sidepidamiseks vastava maapealse teenistusega marsruudi mis tahes punktis, sealhulgas marsruudist kõrvalekaldumiste korral. |
|
c) |
Olenemata alapunktist b peab sellistel lennukitel, mida kasutatakse Atlandi ookeani põhjaosas kohaldatavate navigatsiooni miinimumnõuetega (NAT MNPS) hõlmatud õhuruumis lühimaalendudeks, mis ei ületa Atlandi ookeani põhjaosa, olema üks suure tegevusraadiusega sidesüsteem, kui kõnealuse õhuruumi kohta on avaldatud alternatiivsed sideprotseduurid. |
|
d) |
Lennukitel peab olema piisavalt navigatsiooniseadmeid tagamaks, et ühe seadme rikke korral lennu mis tahes etapil võimaldavad ülejäänud seadmed ohutut navigeerimist vastavalt lennuplaanile. |
|
e) |
Lennukitel, mida käitatakse lendudel, kus on kavas maanduda instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes, peavad olema seadmed, mis võimaldavad juhendamist kuni punktini, kus kõikidele instrumentaallennuilmaga (IMC) maandumiseks ette nähtud lennuväljadele ja vajaduse korral kõikidele määratud varulennuväljadele on võimalik maanduda visuaalsete märkide järgi. |
CAT.IDE.A.350. Transponder
Lennukitel peab olema rõhkkõrgust edastav sekundaarradari (SSR) transponder ning muud asjaomasel marsruudil nõutavate tehniliste võimalustega SSR-transpondrid.
CAT.IDE.A.355. Elektrooniliste navigatsiooniandmete haldamine
|
a) |
Käitaja kasutab üksnes selliseid elektrooniliste navigatsiooniandmete töötlemiseks ettenähtud tooteid, mille toetatav navigatsioonirakendus vastab tasemele, mis on andmete kavandatava kasutamise suhtes piisav. |
|
b) |
Kui elektrooniliste navigatsiooniandmete töötlemiseks ettenähtud tooted toetavad navigatsioonirakendust, mille jaoks on nõutav V lisa (SPA-osa) kohane luba, peab käitaja pädevale asutusele tõendama kohaldatava protsessi ja tarnitud toodete vastavust tasemele, mis on andmete kavandatava kasutamise suhtes piisav. |
|
c) |
Käitaja jälgib nii protsessi kui toodete piisavale tasemele vastavust pidevalt kas vahetult või kolmandatest isikutest teenuseosutajate teostatava nõuetele vastavuse seire kaudu. |
|
d) |
Käitaja tagab jooksvate ja muutmata elektrooniliste navigatsiooniandmete õigeaegse jaotamise ja kõnealuste andmete sisestamise kõikidesse lennukitesse, mis neid vajavad. |
2. JAOTIS
Kopterid
CAT.IDE.H.100. Mõõteriistad ja seadmed – üldist
|
a) |
Käesoleva alajaoga ette nähtud mõõteriistad ja seadmed peavad olema määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt sertifitseeritud, välja arvatud järgmised esemed:
|
|
b) |
Mõõteriistad ja seadmed, mida ei ole käesoleva alajaoga ette nähtud ja mis ei pea olema määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt sertifitseeritud, kuid mida veetakse õhusõiduki pardal, peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
|
c) |
Kui lennu ajal tuleb lennumeeskonna liikmel kasutada seadmeid oma töökohal, peavad need seadmed olema sellelt kohalt hõlpsasti kasutatavad. Kui üht üksikut seadet peab lennu ajal kasutama rohkem kui üks lennumeeskonna liige, peab asjaomane seade olema paigutatud nii, et seda oleks hõlbus kasutada igalt töökohalt, kust see on ette nähtud. |
|
d) |
Kõikide lennumeeskonna liikmete poolt kasutatavate mõõteriistade paigutus peab võimaldama kõikidel lennumeeskonna liikmetel hõlpsasti lugeda kõnealuste mõõteriistade näitusid oma istekohalt nii, et nad peaksid võimalikult vähe muutma asendit ja vaatenurka, mis neil tavaliselt lennusuunas vaadates on. |
|
e) |
Kogu vajalik avariivarustus peab olema koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav. |
CAT.IDE.H.105. Lennu minimaalvarustus
Lendu ei alustata, kui mõni kavandatavaks lennuks vajalik kopteri mõõteriist, varustuse osa või funktsioon ei tööta või puudub, välja arvatud juhul, kui:
|
a) |
kopterit käitatakse vastavalt käitaja minimaalvarustuse loetelule (MEL) või |
|
b) |
käitajal on pädeva asutuse luba käitada kopterit minimaalvarustuse põhiloetelu (MMEL) piires. |
CAT.IDE.H.115. Lennuvalgustus
|
a) |
Päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) järgi käitatavatel kopteritel peab olema kokkupõrke vältimise signaaltulede süsteem. |
|
b) |
Öösel või instrumentaallennureeglite (IFR) järgi käitatavatel kopteritel peavad lisaks alapunktile a olema:
|
CAT.IDE.H.125. Lennud päevasel ajal visuaallennureeglite (VFR) järgi – lennu- ja navigeerimise mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
|
a) |
Kopteritel, mida käitatakse päevasel ajal visuaallennureeglite (VFR) järgi, peavad olema piloodi töökohal järgmised seadmed.
|
|
b) |
Kui lennule on ette nähtud kaks pilooti, peab teise piloodi jaoks olema eraldi lisavahend, millega kuvatakse:
|
|
c) |
Kopteritel maksimaalse lubatud stardimassiga (MCTOM) üle 3 175 kg ja kopteritel, mida käitatakse veekogu kohal väljaspool maa nägemisulatust või nähtavusega alla 1 500 m, vahendid, millega mõõdetakse ja kuvatakse:
|
|
d) |
Kopterid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on üle 3 175 kg või mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa, peavad olema varustatud vahendiga kondensatsioonist või jäätumisest tingitud häirete vältimiseks õhkkiiruse mõõtmise süsteemis. |
CAT.IDE.H.130. Lennud instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel – lennu- ja navigeerimise mõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
Kopteritel, mida käitatakse öisel ajal visuaallennureeglite (VFR) järgi või instrumentaallennureeglite (IFR) järgi, peavad olema piloodi töökohal järgmised seadmed.
|
a) |
Vahendid, millega mõõdetakse ja kuvatakse:
|
|
b) |
Kaks vahendit rõhkkõrguse mõõtmiseks ja kuvamiseks. Ühe piloodiga öistel lendudel visuaallennureeglite (VFR) järgi võib ühe baromeetrilise kõrgusemõõtja asendada raadioaltimeetriga. |
|
c) |
Seade, mis näitab, kui nõutavad lennumõõteriistad ei saa piisavat elektritoidet. |
|
d) |
Vahend kondensatsioonist või jäätumisest tingitud häirete vältimiseks alapunkti a alapunktiga 3 ja alapunkti h alapunktiga 2 ette nähtud õhkkiiruse mõõtmise süsteemis. |
|
e) |
Vahend, millega lennumeeskonnale teatatakse alapunktiga d ette nähtud vahendi rikkest:
|
|
f) |
Lisa-aviohorisont, mis:
|
|
g) |
Staatilise rõhu varuallikas kõrguse, õhkkiiruse ja vertikaalkiiruse mõõteriistade jaoks. |
|
h) |
Kui lennule on ette nähtud kaks pilooti, eraldi vahend, millega teisele piloodile kuvatakse:
|
|
i) |
Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvatel lendudel hõlpsat lugemist võimaldavas asendis kaardihoidja, mida saab öiste lendude ajal valgustada. |
CAT.IDE.H.135. Lisaseadmed lendudeks ühe piloodiga kopteril instrumentaallennureeglite (IFR) järgi
Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi lendavatel ühe piloodiga kopteritel peab olema vähemalt kõrguse- ja kursihoidmise režiimiga autopiloot.
CAT.IDE.H.145. Raadioaltimeetrid
|
a) |
Kopteritel, millega lennatakse veekogude kohal, peab olema raadioaltimeeter, mis suudab hoiatada helisignaaliga eelnevalt kindlaksmääratud kõrgusest läbivajumisel ning visuaalse signaaliga piloodi määratud kõrgusest läbivajumisel, kui lend toimub:
|
CAT.IDE.H.160. Pardailmaradar
Kopteritel, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa ja mida käitatakse öisel ajal instrumentaallennureeglite (IFR) järgi, peab olema pardailmaradar, kui jooksvad ilmateated näitavad, et kavandatud marsruudil võib esineda äikest või teisi potentsiaalselt ohtlikke ilmastikutingimusi, mida saab pardailmaradari abil kindlaks teha.
CAT.IDE.H.165. Lisavarustus öisteks lendudeks jäätumistingimustes
|
a) |
Kopteritel, mida käitatakse öisel ajal arvatavates või tegelikes jäätumistingimustes, peavad olema seadmed jäätumise valgustamiseks või tuvastamiseks. |
|
b) |
Jäätekkevalgustus ei tohi põhjustada peegeldust ega pimestada meeskonnaliikmeid nende tööülesannete täitmisel. |
CAT.IDE.H.170. Lennumeeskonna sisetelefonisüsteem
Rohkem kui ühe meeskonnaliikmega käitatavatel kopteritel peab olema lennumeeskonna sisetelefonisüsteem, sealhulgas kõrvaklapid ja mikrofonid kasutamiseks kõikidele lennumeeskonna liikmetele.
CAT.IDE.H.175. Meeskonnaliikmete sisetelefonisüsteem
Kopteritel, mille pardal on meeskonnaliikmeid, kes ei ole lennumeeskonna liikmed, peab olema meeskonnaliikmete sisetelefonisüsteem.
CAT.IDE.H.180. Valjuhääldisüsteem
|
a) |
Kopteritel, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa, peab olema valjuhääldisüsteem, välja arvatud alapunktis b sätestatud juhtudel. |
|
b) |
Olenemata alapunktist a on valjuhääldisüsteemi kasutamise nõudest vabastatud kopterid, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on 10–19, järgmistel juhtudel:
|
CAT.IDE.H.185. Kabiini helisalvestusseade
|
a) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab olema järgmistel kopteritüüpidel:
|
|
b) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab võimaldama säilitada andmeid, mis on salvestatud vähemalt:
|
|
c) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab ajalises järjestuses salvestama:
|
|
d) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab alustama salvestamist enne, kui kopter hakkab oma mootori jõul liikuma, ja jätkama salvestamist kuni lennu lõpuni, kui kopter oma mootori jõul enam edasi ei liigu. |
|
e) |
Lisaks alapunktis d sätestatud nõudele peavad alapunkti a alapunktis 2 osutatud kopterid, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. augustil 1999 või hiljem, vastama järgmistele nõuetele:
|
|
f) |
Kabiini helisalvestusseadmel (CVR) peab olema seade, mis aitab tuvastada selle asukohta vees. |
CAT.IDE.A.190. Pardaregistraator
|
a) |
Järgmistel kopteritel peab olema pardaregistraator (FDR), mis salvestab ja säilitab andmeid digitaalselt, ja mille jaoks on välja töötatud metoodika salvestatud andmete hõlpsaks kättesaamiseks andmekandjalt:
|
|
b) |
Pardaregistraator (FDR) peab salvestama parameetrid, mille alusel on võimalik täpselt kindlaks teha:
|
|
c) |
Andmed peavad põhinema kopteril asuvatel allikatel, mis võimaldavad täpset korrelatsiooni lennumeeskonnale kuvatud teabega. |
|
d) |
Pardaregistraator (FDR) peab automaatselt alustama andmete salvestamist enne, kui kopter hakkab oma mootori jõul liikuma, ning lõpetama salvestamise automaatselt pärast seda, kui kopter oma mootori jõul enam edasi ei liigu. |
|
e) |
Pardaregistraatoril (FDR) peab olema seade, mis aitab tuvastada selle asukohta vees. |
CAT.IDE.H.195. Andmeside salvestamine
|
a) |
Selliste kopterite puhul, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 8. aprillil 2014 või hiljem ning millel on andmesideühenduse kasutamise suutlikkus ning mis peavad vastavalt nõuetele olema varustatud kabiini helisalvestusseadmega (CVR), peab asjaomane seade vajaduse korral salvestama järgmist:
|
|
b) |
Andmete ja teabe salvestamiseks ja säilitamiseks salvestusseadmes ning nende hilisemaks kättesaamiseks salvestusseadmest tuleb kasutada hõlpsat digitaalset meetodit. Salvestusmeetod peab võimaldama sünkroniseerida salvestusseadme andmeid maapinnal salvestatud andmetega. |
|
c) |
Salvestusseade peab suutma säilitada andmeid, mis on salvestatud vähemalt kabiini helisalvestusseadmeid (CVR) käsitlevas punktis CAT.IDE.H.185 sätestatud aja jooksul. |
|
d) |
Salvestusseadmel peab olema seade, mis aitab tuvastada selle asukohta vees. |
|
e) |
Nõuded salvestusseadme käivitumis- ja peatumisskeemile on samad, mis on kabiini helisalvestusseadme (CVR) käivitumis- ja peatumisskeemi jaoks sätestatud punkti CAT.IDE.H.185 alapunktides d ja e. |
CAT.IDE.H.200. Kombineeritud salvestusseade, mis täidab nii pardaregistraatori kui ka kabiini helisalvestusseadme ülesandeid
Kabiini helisalvestusseadme (CVR) ja pardaregistraatori (FDR) suhtes kohaldatavate nõuete täitmiseks võib kasutada üht kombineeritud salvestusseadet.
CAT.IDE.H.205. Istmed, istmete turvavööd, turvasüsteemid ja laste turvavahendid
|
a) |
Kopteritel peab olema järgmine varustus:
|
|
b) |
Turvavööl koos keha ülaosa kinnitussüsteemiga peab olema:
|
CAT.IDE.H.210. Märguanded „Kinnitage turvavööd!” ja „Suitsetamine keelatud!”
Kopteritel, kus kõik reisijaistmed ei ole lennumeeskonna istmetelt nähtavad, peab olema vahend, mille abil saab kõikidele reisijatele ja salongipersonalile teatada, millal tuleb istmete turvavööd kinnitada ja millal suitsetamine on keelatud.
CAT.IDE.H.220. Esmaabikomplektid
|
a) |
Kopteritel peab olema vähemalt üks esmaabikomplekt. |
|
b) |
Esmaabikomplektid peavad olema:
|
CAT.IDE.H.240. Lisahapnik – rõhusüsteemita kopterid
Rõhusüsteemita kopteritel, mida käitatakse rõhkkõrgusel üle 10 000 jala, peavad olema lisahapnikuseadmed, mille abil on võimalik säilitada ja jaotada hapnikuvaru vastavalt järgmistele tabelitele.
Tabel 1
Hapniku miinimumnõuded rõhusüsteemita kopteritel
|
Varustatavad isikud |
Kestus ja salongi rõhkkõrgus |
||
|
Kogu lennuaeg rõhkkõrgusel üle 10 000 jala. |
||
|
Kogu lennuaeg rõhkkõrgusel üle 13 000 jala ning pärast 30 minutit mis tahes ajavahemik, mille jooksul lennatakse rõhkkõrgusel üle 10 000 jala, kuid mitte kõrgemal kui 13 000 jalga. |
||
|
Kogu lennuaeg rõhkkõrgusel üle 13 000 jala. |
||
|
Kogu 30 minutit ületav lennuaeg rõhkkõrgusel üle 10 000 jala, kuid mitte kõrgemal kui 13 000 jalga. |
Tabel 2
Hapniku miinimumnõuded mittekeerukatel rõhusüsteemita kopteritel
|
Varustatavad isikud |
Kestus ja salongi rõhkkõrgus |
||
|
Kogu lennuaeg rõhkkõrgusel üle 13 000 jala ning pärast 30 minutit mis tahes ajavahemik, mille jooksul lennatakse rõhkkõrgusel üle 10 000 jala, kuid mitte kõrgemal kui 13 000 jalga. |
||
|
Kogu lennuaeg rõhkkõrgusel üle 13 000 jala. |
||
|
Kogu 30 minutit ületav lennuaeg rõhkkõrgusel üle 10 000 jala, kuid mitte kõrgemal kui 13 000 jalga. |
|
CAT.IDE.H.250. |
Käsitulekustutid |
|
a) |
Kopteritel peab kabiinis olema vähemalt üks käsitulekustuti. |
|
b) |
Igasse vahekäiku, mis asub väljaspool reisijate põhisalongi, või asjaomases vahekäigus kasutamiseks hõlpsasti kättesaadavasse kohta peab olema paigutatud vähemalt üks käsitulekustuti. |
|
c) |
Kõikidesse lastiruumidesse, kuhu meeskonnaliikmetel on lennu ajal juurdepääs, peab olema paigaldatud vähemalt üks käsitulekustuti. |
|
d) |
Kustutusaine liik ja nõuetekohastes kustutusvahendites kasutatav kustutusaine kogus peavad olema kooskõlas tulekahjuliikidega, mis võivad tekkida ruumis, kus on ette nähtud tulekustutit kasutada, ning põhjustama võimalikult väikese toksiliste gaaside kontsentratsiooni ohu ruumides, kus viibivad inimesed. |
|
e) |
Kopteritel peab olema vähemalt tabelis 1 nimetatud arv käsitulekustuteid, mis tuleb paigutada nii, et neid oleks võimalik igas reisijatesektsioonis kasutamiseks hõlpsasti kätte saada. |
Tabel 1
Käsitulekustutite arv
|
MOPSC |
Tulekustutite arv |
|
7–30 |
1 |
|
31–60 |
2 |
|
61–200 |
3 |
CAT.IDE.H.260. Sissemurdmispunktide märgistamine
Kui kopteri kerel märgistatakse alad, mis sobivad päästjatele hädaolukorras sissemurdmiseks, tuleb need märgistada vastavalt joonisele 1.
Joonis 1
Sissemurdmispunktide märgistus
CAT.IDE.H.270. Megafonid
Kopteritel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle 19 peab olema üks meeskonnaliikmetele hädaolukorras evakueerimisel hõlpsasti kättesaadav kaasaskantav patareitoitega megafon.
CAT.IDE.H.275. Avariivalgustus ja -märgistus
|
a) |
Kopteritel suurima lubatud reisijakohtade arvuga (MOPSC) üle 19 peab olema:
|
|
b) |
Kopteritel peab olema nii päeval kui ka öösel nähtav avariiväljapääsu märgistus, kui asjaomaseid koptereid käitatakse:
|
CAT.IDE.H.280. Avariimajakas (ELT)
|
a) |
Kopteril peab olema vähemalt üks automaatne avariimajakas (ELT). |
|
b) |
Kopteritel, mida käitatakse 1. või 2. suutlikkusklassis avamerelendudel maandumiseks sobimatu ala kohal reisilennu tavakiirusel rohkem kui 10 minuti kaugusel maast, peab olema automaatselt käivituv avariimajakas (ELT(AD)). |
|
c) |
Mis tahes liiki avariimajakas (ELT) peab suutma edastada samaaegselt signaali sagedustel 121,5 MHz ja 406 MHz. |
CAT.IDE.H.290. Päästevestid
|
a) |
Kopteritel peab olema iga pardal oleva isiku jaoks päästevest ja iga alla 24 kuu vanuse isiku jaoks samaväärne ujuvvahend, mis paikneb kohas, kus see on istmelt või magamisasemelt hõlpsasti kättesaadav isikule, kellele see on kasutamiseks mõeldud, kui asjaomast kopterit käitatakse:
|
|
b) |
Igal päästevestil või samaväärsel ujuvvahendil peab olema isikute asukoha kindlakstegemist hõlbustav elektrivalgusti. |
CAT.IDE.H.295. Meeskonna kaitseülikonnad
Kõik meeskonnaliikmed peavad kandma kaitseülikondi lendudel, mida käitatakse:
|
a) |
1. või 2. suutlikkusklassis vee kohal avameretööde tugiteenuste raames reisilennu tavakiirusel rohkem kui 10 minuti kaugusel maast, kui ilmateade või kaptenile teadaolevad prognoosid näitavad, et merevee temperatuur on lennu ajal alla + 10 °C või eeldatav päästeaeg ületab eeldatavat eluspüsimisaega; |
|
b) |
3. suutlikkusklassis vee kohal maast kaugemal kui autorotatsiooni distants või ohutu sundmaandumise distants, kui ilmateade või kaptenile teadaolevad prognoosid näitavad, et merevee temperatuur on lennu ajal alla + 10 °C. |
CAT.IDE.H.300. Päästeparved, pääste-avariimajakad (ELT) ja päästevarustus kauglendudeks veekogu kohal
Kopteritel, mida käitatakse:
|
a) |
1. või 2. suutlikkusklassi lendudel veekogu kohal reisilennu tavakiirusel rohkem kui 10 minuti kaugusel maast; |
|
b) |
3. suutlikkusklassi lendudel veekogu kohal reisilennu tavakiirusel rohkem kui kolme minuti lennu kaugusel maast, peab olema järgmine varustus:
|
CAT.IDE.H.305. Päästevarustus
Kopteritel, mida käitatakse eriti raskete otsingu- ja päästetingimustega alade kohal, peab olema järgmine varustus:
|
a) |
signalisatsioonivahendid hädasignaalide saatmiseks; |
|
b) |
vähemalt üks pääste-avariimajakas (ELT(S)) ja |
|
c) |
lennatavale marsruudile vastav täiendav päästevarustus sõltuvalt pardal olevate isikute arvust. |
CAT.IDE.H.310. Lisanõuded kopteritele avamerelendudel maandumiseks sobimatu mereala kohal
Avamerelendudel maandumiseks sobimatu mereala kohal reisilennu tavakiirusel rohkem kui 10 minuti kaugusel maast käitatavad kopterid peavad vastama järgmistele nõuetele.
|
a) |
Kui ilmateade või kaptenile teadaolevad prognoosid näitavad, et merevee temperatuur on lennu ajal alla + 10 °C või eeldatav päästeaeg ületab eeldatavat eluspüsimisaega või kui lend on kavandatud öisele ajale, peavad kõik pardalviibijad kandma kaitseülikondi. |
|
b) |
Kõik punkti CAT.IDE.H.300 kohaselt pardal olevad päästeparved paigaldatakse selliselt, et need oleksid kasutatavad samades mereilmastikutingimustes, kus hinnati kopteri vette hädamaandumise, ujuvuse ja püstuvuse näitajaid sertifitseerimise vette hädamaandumise nõuete täitmisel. |
|
c) |
Kopteril peab olema evakueerimist hõlbustav sõltumatu toitega avariivalgustussüsteem, mis hõlmab salongi üldvalgustust. |
|
d) |
Kõik avariiväljapääsud, sealhulgas meeskonna avariiväljapääsud ning nende avamisvahendid peavad olema selgelt arusaadaval viisil märgistatud, et juhendada väljapääse kasutavaid pardalviibijaid nii päevasel kui ka öisel ajal. Märgistus peab jääma nähtavaks ka siis, kui kopter on ümber vajunud ning salong on vee all. |
|
e) |
Vette hädamaandumise avariiväljapääsudeks määratud eemaldamatud uksed peavad olema avatud asendisse fikseeritavad, et need ei takistaks pardalolijate väljumist hädamaandumise ja ujuvuse hindamisel eeldatavates maksimaalselt rasketes mereilmastikutingimustes. |
|
f) |
Kõik reisijatesalongi uksed, aknad ja muud avad, mille kasutamine veealuse väljapääsuna on hinnatud võimalikuks, peavad olema varustatud hädaolukorras kasutamist võimaldavate vahenditega. |
|
g) |
Päästeveste tuleb kanda kogu aeg, välja arvatud juhul, kui reisija või meeskonnaliige kannab integreeritud kaitseülikonda, millel on nii kaitseülikonna kui ka päästevesti omadused. |
CAT.IDE.H.315. Veepinnal käitamiseks sertifitseeritud kopterid – mitmesugune varustus
Veepinnal käitamiseks sertifitseeritud kopteritel peab olema järgmine varustus:
|
a) |
mereankur ja muu kopteri suurusele, kaalule ja käitamisomadustele vastav varustus, mida on vaja vees randumiseks, ankurdamiseks või manööverdamiseks, ning |
|
b) |
vajaduse korral rahvusvaheliste eeskirjadega ette nähtud helisignaalide tekitamise vahendid kokkupõrgete vältimiseks merel. |
CAT.IDE.H.320. Kõigi kopterite lennud veekogu kohal – hädamaandumine vette
|
a) |
Kopterid, mida käitatakse 1. või 2. suutlikkusklassis avamerelendudel maandumiseks sobimatu ala kohal maast reisilennu tavakiirusel rohkem kui 10 minuti kaugusel, peavad olema vette maandumiseks projekteeritud või vette hädamaandumiseks sertifitseeritud vastavalt asjaomastele lennukõlblikkuseeskirjadele. |
|
b) |
Kopterid peavad olema projekteeritud vette maandumiseks või sertifitseeritud vette hädamaandumiseks vastavalt kohaldatavatele lennukõlblikkuseeskirjadele või varustatud hädaolukorras ette nähtud ujuvvahenditega, kui neid käitatakse:
|
CAT.IDE.H.325. Kõrvaklapid
Kui on nõutav raadioside- ja/või raadionavigatsioonisüsteem, peavad kopteril olema iga ettenähtud piloodi ja/või meeskonnaliikme töökohal suumikrofoniga kõrvaklapid või samaväärne seade ning juhiste juures saatenupp.
CAT.IDE.H.330. Raadiosideseadmed
|
a) |
Kopteril peavad olema asjaomase õhuruumi suhtes kohaldatavate nõuetega ette nähtud raadiosideseadmed. |
|
b) |
Raadiosideseadmed peavad võimaldama sidet lennunduse avariisagedusel 121,5 MHz. |
CAT.IDE.H.335. Helikanalite ümberlülitamise plokk
Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi käitatavatel kopteritel peab olema helikanalite ümberlülitamise plokk, mida on võimalik kasutada kõikidelt lennumeeskonna liikmete jaoks ette nähtud töökohtadelt.
CAT.IDE.H.340. Raadioseadmed lendudeks visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus navigeeritakse visuaalsete orientiiride järgi
Kopteritel, mida käitatakse visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus saab navigeerida visuaalsete orientiiride järgi, peavad olema raadiosideseadmed, mis võimaldavad tavapärastes raadiolevitingimustes:
|
a) |
sidepidamist asjaomaste maapealsete teenistustega; |
|
b) |
sidepidamist asjaomaste lennujuhtimisüksustega (ATC) mis tahes punktist kontrollitavas õhuruumis, kus lende kavatsetakse sooritada, ja |
|
c) |
meteoroloogiateabe vastuvõtmist. |
CAT.IDE.H.345. Side- ja navigatsiooniseadmed lendudeks instrumentaallennureeglite (IFR) või visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus ei navigeerita visuaalsete orientiiride järgi
|
a) |
Kopteritel, mida käitatakse instrumentaallennureeglite (IFR) või visuaallennureeglite (VFR) järgi marsruutidel, kus ei saa navigeerida visuaalsete orientiiride järgi, peavad olema asjaomase õhuruumi suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavad raadioside- ja navigatsiooniseadmed. |
|
b) |
Raadiosideseadmete hulgas peab olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatut raadiosidesüsteemi, mida on vaja tavatingimustes sidepidamiseks vastava maapealse teenistusega marsruudi mis tahes punktis, sealhulgas marsruudist kõrvalekaldumiste korral. |
|
c) |
Kopteritel peab olema piisavalt navigatsiooniseadmeid tagamaks, et ühe seadme rikke korral lennu mis tahes etapil võimaldavad ülejäänud seadmed ohutut navigeerimist vastavalt lennuplaanile. |
|
d) |
Sellistel kopteritel, mida käitatakse lendudel, kus on kavas maanduda instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes, peavad olema seadmed, mis võimaldavad juhendamist kuni punktini, kus kõikidele instrumentaallennuilmaga (IMC) maandumiseks ette nähtud lennuväljadele ja vajaduse korral kõikidele määratud varulennuväljadele on võimalik maanduda visuaalsete märkide järgi. |
CAT.IDE.H.350. Transponder
Kopteritel peavad olema rõhkkõrgust edastav sekundaarradari (SSR) transponder ning muud asjaomasel marsruudil nõutavate tehniliste võimalustega SSR-transpondrid.
(1) ELT L 295, 12.11.2010, lk 35.
(2) Pilvede alumise piiri kõrgus peab võimaldama lendu ettenähtud kõrgusel pilvede all ja väljaspool pilvi.
(3) Nähtavuse nõuet võib kopteri lennul vähendada kuni 800 meetrini, kui sihtkoht või mõni vahepealne rajatis on püsivalt nähtav.
(4) Nähtavuse nõuet võib kopteri lennul vähendada kuni 1 500 meetrini, kui sihtkoht või mõni vahepealne rajatis on püsivalt nähtav.
(5) ELT L 336, 20.12.2011, lk 20.
(6) Tabelis 1 märgitud reisijate arv tähistab tegelikult pardal olevaid reisijaid, sealhulgas alla 24 kuu vanuseid isikuid.
(7) Tabelis 1 märgitud reisijate arv tähistab tegelikult pardal olevaid reisijaid, sealhulgas alla 24 kuu vanuseid isikuid.
(8) Tabelis 1 märgitud reisijate arv tähistab tegelikult pardal olevaid reisijaid, sealhulgas alla 24 kuu vanuseid isikuid.
(9) Tabelis 2 märgitud reisijate arv tähistab tegelikult pardal olevaid reisijaid, sealhulgas alla 24 kuu vanuseid isikuid.
V LISA
ERILOAD
(SPA-OSA)
A-ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
SPA.GEN.100. Pädev asutus
Ärilise lennutranspordiga tegelevale käitajale annab erilube välja selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub asjaomase käitaja peamine äritegevuse koht
SPA.GEN.105. Eriloa taotlemine
|
a) |
Esmase eriloa väljaandmist taotlev käitaja peab pädevale asutusele esitama vastavas alajaos sätestatud dokumendid koos järgmiste andmetega:
|
|
b) |
Käitaja peab pädevale asutusele esitama järgmised tõendid:
|
|
c) |
Käitaja peab alapunktidega a ja b seotud andmeid säilitama vähemalt eriluba nõudva lennutegevuse lõppemiseni või vajaduse korral vastavalt III lisa (ORO-osa) nõuetele. |
SPA.GEN.110. Eriloaga käitaja õigused
Toimingud, mille teostamiseks lennuettevõtja sertifikaati omav käitaja on loa saanud, dokumenteeritakse ja määratakse kindlaks lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes.
SPA.GEN.115. Eriloa muudatused
Eriloa tingimuste muutumisel peab käitaja esitama pädevale asutusele vastavad dokumendid ning saama lennutegevuseks eelneva loa.
SPA.GEN.120. Eriloa kehtivuse kestvus
Eriluba antakse välja määramata ajaks ning see kehtib nii kaua, kui käitaja täidab asjaomase eriloaga seotud nõudeid ja võtab arvesse asjaomaseid elemente, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt kehtestatud andmetes.
B-ALAJAGU
LENNUD SOORITUSEL PÕHINEVA NAVIGATSIOONIGA (PBN)
SPA.PBN.100. Lennud sooritusel põhineva navigatsiooniga (PBN)
Õhusõidukeid võib käitada kindlaksmääratud õhuruumis, marsruutidel või vastavalt protseduuridele, mille suhtes on kehtestatud sooritusel põhineva navigatsiooni (PBN) spetsifikatsioonid, vaid juhul, kui pädev asutus on käitajale asjaomaseks lennutegevuseks loa andnud. Lendudeks 5. taseme piirkondliku navigatsiooniga (RNAV5 (piirkondlik baasnavigatsioon, B-RNAV)) õhuruumis eriluba ei nõuta.
SPA.PBN.105. Sooritusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude luba
Pädevalt asutuselt sooritusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude loa saamiseks peab käitaja tõendama, et:
|
a) |
ta on saanud vastava RNAV-süsteemi lennukõlblikkuse sertifikaadi; |
|
b) |
kehtestatud on asjaomases lennutegevuses osalevate lennumeeskonna liikmete koolitusprogramm; |
|
c) |
kehtestatud on käitamisprotseduurid, milles on sätestatud:
|
C-ALAJAGU
NAVIGATSIOONI MIINIMUMNÕUETEGA (MNPS) LENNUTEGEVUS
SPA.MNPS.100. Navigatsiooni miinimumnõuetega (MNPS) lennutegevus
Õhusõidukeid võib navigatsiooni miinimumnõuetega (MNPS) käitada õhuruumis vastavalt regionaalsetele lisaprotseduuridele, milles on sätestatud navigatsiooni miinimumnõuded, vaid juhul, kui pädev asutus on käitajale asjaomaseks lennutegevuseks loa andnud.
SPA.MNPS.105. Navigatsiooni miinimumnõuetega (MNPS) lennutegevuse luba
Pädevalt asutuselt navigatsiooni miinimumnõuetega (MNPS) lendude loa saamiseks peab käitaja tõendama, et:
|
a) |
navigatsiooniseadmed vastavad ettenähtud täpsusnõuetele; |
|
b) |
navigatsioonikuvarid, -näidikud ja -juhised on mõlemale oma töökohal istuvale piloodile nähtavad ja kasutatavad; |
|
c) |
kehtestatud on asjaomases lennutegevuses osalevate meeskonnaliikmete koolitusprogramm; |
|
d) |
kehtestatud on käitamisprotseduurid, milles on sätestatud:
|
D-ALAJAGU
LENNUTEGEVUS VÄHENDATUD KÕRGUSHAJUTUSMIINIMUMIDEGA (RVSM) ÕHURUUMIS
SPA.RVSM.100. Lennutegevus vähendatud kõrgushajutusmiinimumidega (RVSM) õhuruumis
Õhusõidukeid võib käitada sellises kindlaksmääratud õhuruumis, kus lennutasemete FL 290 ja FL 410 (k.a) vahel kohaldatakse vähendatud kõrgushajutusmiinimumi 300 m (1 000 jalga), vaid juhul, kui pädev asutus on käitajale asjaomaseks lennutegevuseks loa andnud.
SPA.RVSM.105. Luba lennutegevuseks vähendatud kõrgushajutusmiinimumidega (RVSM) õhuruumis
Pädevalt asutuselt vähendatud kõrgushajutusmiinimumidega (RVSM) õhuruumis lennutegevuse loa saamiseks peab käitaja tõendama, et:
|
a) |
tal on vähendatud kõrgushajutusmiinimumidega (RVSM) õhuruumis lendamiseks lennukõlblikkuse sertifikaat; |
|
b) |
kehtestatud on kõrgusehoidmisvigade seire ja aruandluse protseduurid; |
|
c) |
kehtestatud on asjaomases lennutegevuses osalevate lennumeeskonna liikmete koolitusprogramm; |
|
d) |
kehtestatud on käitamisprotseduurid, milles on sätestatud:
|
SPA.RVSM.110. Nõuded seadmetele RVSM-lendudel
RVSM-õhuruumis käitatavatel õhusõidukitel peab olema:
|
a) |
kaks teineteisest sõltumatut kõrguse mõõtmise süsteemi; |
|
b) |
ohtliku kõrguse häiresüsteem; |
|
c) |
automaatne kõrgusehoidmise süsteem; |
|
d) |
sekundaarradari (SSR) transponder, millel on selline kõrgusest teatamise süsteem, mida saab kõrguse hoidmiseks ühendada kasutusel oleva kõrguse mõõtmise süsteemiga. |
SPA.RVSM.115. Kõrgusehoidmisvead RVSM-lendudel
|
a) |
Käitaja peab ette kandma sellistest registreeritud või teatatud vigadest kõrgusehoidmisel, mille on põhjustanud õhusõiduki seadmete tõrked või juhtimisprobleemid ning mis on võrdsed või suuremad kui:
|
|
b) |
Ettekanne nimetatud vahejuhtumite kohta tuleb saata pädevale asutusele 72 tunni jooksul. Ettekanded peavad sisaldama põhjuste esialgset analüüsi ning vahejuhtumi kordumise vältimiseks võetud meetmeid. |
|
c) |
Kõrgusehoidmisvigade registreerimisel või neist teadasaamisel võtab käitaja viivitamata meetmeid vigade põhjuseks olnud olukorra parandamiseks ning esitab pädeva asutuse nõudmise korral järelmeetmete aruande. |
E-ALAJAGU
LENNUD HALVA NÄHTAVUSEGA (LVO)
SPA.LVO.100. Lennud halva nähtavusega
Käitajal peab olema pädeva asutuse luba järgmisteks halva nähtavusega lendudeks (LVO):
|
a) |
start piiratud nähtavusega (LVTO); |
|
b) |
I standardkategooriast halvema nähtavusega (LTS CAT I) lähenemine; |
|
c) |
II standardkategooria (CAT II) lähenemine; |
|
d) |
piiratud II standardkategooria (OTS CAT II) lähenemine; |
|
e) |
III standardkategooria (CAT III) lähenemine; |
|
f) |
lähenemine täiustatud vaatlussüsteemiga (EVS), kui sellega seoses kohaldatakse ümberarvestust, et vähendada raja nähtavuse (RVR) miinimume kuni ühe kolmandiku võrra avaldatud RVRist |
SPA.LVO.105. Halva nähtavusega lendude (LVO) luba
Halva nähtavusega lendude (LVO) loa saamiseks peab ettevõtja pädevale asutusele tõendama käesoleva alajao nõuete täitmist.
SPA.LVO.110. Käitamise üldnõuded
|
a) |
Käitaja sooritab I kategooriast halvema nähtavusega (LTS CAT I) lähenemisi üksnes juhul, kui:
|
|
b) |
Käitaja sooritab II kategooria (CAT II), piiratud II kategooria (OTS CAT II) ja III kategooria (CAT III) lähenemisi üksnes juhul, kui:
|
|
c) |
Käitaja sooritab EVSiga lähenemisi üksnes juhul, kui:
|
SPA.LVO.115. Lennuväljaga seotud nõuded
|
a) |
Käitaja ei tohi halva nähtavusega lendudeks (LVO) kasutada lennuvälja nähtavusega alla 800 m, välja arvatud juhul, kui:
|
|
b) |
Kui käitaja valib lennuvälja, kus piiratud nähtavuse protseduuride (LVP) mõistet ei kasutata, peab käitaja tagama, et lennuväljal on olemas LVP nõuetele vastavad samaväärsed protseduurid. Vastav olukord tuleb lennutegevuskäsiraamatus selgelt ära märkida koos LVPga samaväärsuse kindlakstegemise suunistega lennumeeskonnale. |
SPA.LVO.120. Lennumeeskonna koolitus ja kvalifikatsioon
Käitaja peab tagama, et enne halva nähtavusega lende (LVO):
|
a) |
kõik meeskonnaliikmed:
|
|
b) |
toimunud on koolitus ja kontroll üksikasjaliku koolituskava alusel. |
SPA.LVO.125. Käitamisprotseduurid
|
a) |
Käitaja kehtestab halva nähtavusega lendude (LVO) protseduurid ja juhendid. Need protseduurid ja juhendid peavad olema kantud lennutegevuskäsiraamatusse või protseduurikäsiraamatusse ning nendes tuleb kindlaks määrata lennumeeskonna liikmete tööülesanded ruleerimisel, startimisel, lähenemisel, väljajoondumisel, maandumisel, pidurdamisel ja katkestatud lähenemisel. |
|
b) |
Enne halva nähtavusega lennu (LVO) alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et:
|
SPA.LVO.130. Minimaalvarustus
|
a) |
Käitaja lisab vastavalt vajadusele kas lennutegevuskäsiraamatule või protseduurikäsiraamatule loetelu minimaalvarustusest, mis vastavalt õhusõiduki lennukäsiraamatu (AFM) nõuetele peab olema töökorras halva nähtavusega lennu (LVO) alustamisel. |
|
b) |
Õhusõiduki kapten peab olema veendunud, et õhusõiduki ja asjaomaste pardasüsteemide olek on konkreetseks lennuks sobiv. |
F-ALAJAGU
KAHE MOOTORIGA LENNUKI SUURENDATUD KÄITAMISULATUSEGA LEND (ETOPS)
SPA.ETOPS.100. Kahe mootoriga lennuki suurendatud käitamisulatusega lend
Ärilise lennutranspordi lendudel võib kahe mootoriga lennukitel lennata punkti CAT.OP.MPA.140 kohaselt määratud lävekaugusest kaugemale üksnes juhul, kui käitajal on pädevalt asutuselt saadud ETOPS-luba.
SPA.ETOPS.105. ETOPS-luba
Selleks et saada pädevalt asutuselt luba kahe mootoriga lennuki suurendatud käitamisulatusega lendudeks (ETOPS), peab käitaja tõendama, et:
|
a) |
lennuki/mootori kombinatsioonil on ETOPS-tüübikonstruktsioon ning kavandatavaks lennutegevuseks vajalik vastupidavussertifikaat; |
|
b) |
kehtestatud on vastavas lennutegevuses osalevate lennumeeskonna liikmete koolitusprogramm ning lennumeeskond ja kõik teised lennutegevusega seotud töötajad omavad kavandatavaks lennutegevuseks sobivat kvalifikatsiooni; |
|
c) |
käitaja organisatsioon ja kogemused on kavandatava lennutegevuse korraldamiseks sobivad; |
|
d) |
kehtestatud on käitamisprotseduurid. |
SPA.ETOPS.110. ETOPS-marsruudil asuv varulennuväli
|
a) |
ETOPS-marsruudil asuv varulennuväli loetakse sobivaks, kui kavandataval kasutusajal on lennuväli kasutusvalmis ning varustatud vajalike lisateenustega, nagu lennuliiklusteenused (ATS), piisav valgustus, side, ilmateade, navigeerimise abivahendid ja päästeteenistused, ning kasutada saab vähemalt ühte instrumentaallähenemise protseduuri. |
|
b) |
Enne ETOPS-lennu sooritamist tuleb käitajal tagada varulennuvälja olemasolu ETOPS-marsruudil käitaja lubatud marsruudist kõrvalekaldumise ajal või sellise marsruudist kõrvalekaldumise ajal, mis on tuletatud minimaalvarustuse loetelu (MEL) põhjal lennuki töökorrast, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem. |
|
c) |
Käitaja märgib ETOPS-marsruudil nõutava(d) varulennuvälja(d) operatsioonilisse lennuplaani ja ATS-lennuplaani. |
SPA.ETOPS.115. ETOPS-marsruudil asuva varulennuvälja planeerimismiinimumid
|
a) |
Käitaja valib lennuvälja ETOPS-marsruudi varulennuväljaks üksnes juhul, kui asjakohased ilmateated või -prognoosid eraldi või mõlemad koos näitavad, et ajavahemikus kavandatava saabumisaja algusest kuni üks tund pärast võimalikku kõige hilisemat saabumisaega valitsevad samaväärsed või paremad tingimused, kui on välja arvutatud tabelis 1 esitatud lisapiirangute liitmisel. |
|
b) |
Käitaja lisab lennutegevuskäsiraamatusse meetodi, millega määratakse kindlaks kavandataval ETOPS-marsruudil asuva varulennuvälja käitamismiinimumid. Tabel 1 ETOPS-marsruudi varulennuvälja planeerimismiinimumid
|
G-ALAJAGU
OHTLIKE KAUPADE VEDU
SPA.DG.100. Ohtlike kaupade vedu
Käitaja võib ohtlike kaupade lennutransporti teostada üksnes juhul, kui käitajal on selleks pädeva asutuse luba, välja arvatud IV lisas (CAT-osa) sätestatud juhtudel.
SPA.DG.105. Ohtlike kaupade veo luba
Ohtlike kaupade veo loa saamiseks peab käitaja vastavalt tehnilisele juhendile:
|
a) |
kehtestama kõikidele asjaomastele töötajatele koolitusprogrammi ja seda haldama, ning tõendama pädevale asutusele, et kõik töötajad on nõuetekohase koolituse läbinud; |
|
b) |
kehtestama käitamisprotseduurid, millega tagatakse kõikidel lennutranspordi etappidel ohtlike kaupade ohutu käitlemine ning mis sisaldavad teavet ja juhendeid:
|
SPA.DG.110. Ohtlike kaupadega seotud teave ja dokumendid
Käitaja peab vastavalt tehnilisele juhendile:
|
a) |
õhusõiduki kaptenit kirjalikult teavitama:
|
|
b) |
kasutama vastuvõtu kontrollkaarti; |
|
c) |
tagama, et ohtlike kaupadega on kaasas nõuetekohased ohtlike kaupade veo dokumendid, mille on täitnud ohtlikud kaubad lennutranspordiks üle andnud isik, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ohtlike kaupade kohta on esitatud elektrooniliselt; |
|
d) |
tagama, et ohtlike kaupade veo dokumendi kirjaliku esitamise korral jääks dokumendi koopia maa peale, kus sellele peab olema juurdepääs mõistliku aja jooksul pärast kaupade jõudmist lõppsihtkohta; |
|
e) |
tagama, et koopia kaptenile esitatud andmetest jääb maa peale ning see koopia või selles sisalduv teave on viimasele lähtelennuväljale ja järgmisele sihtlennuväljale hõlpsasti kättesaadav kuni asjaomase lennu lõppemiseni; |
|
f) |
säilitama vastuvõtu kontrollkaarti, veodokumenti ning õhusõiduki kaptenile esitatud teavet vähemalt kolm kuud pärast lennu lõppu; |
|
g) |
säilitama kõikide töötajate koolitusandmeid vähemalt kolm aastat. |
H-ALAJAGU
KOPTERITE ÖÖNÄGEMISSÜSTEEMIDEGA LENNUD
SPA.NVIS.100. Öönägemissüsteemiga (NVIS) lennud
|
a) |
Visuaallennureeglite (VFR) järgi toimuvad öönägemissüsteemiga (NVIS) kopterilennud on lubatud üksnes juhul, kui käitajal on selleks pädeva asutuse luba. |
|
b) |
Pädevalt asutuselt nimetatud loa saamiseks peab käitaja:
|
SPA.NVIS.110. Nõuded varustusele öönägemissüsteemiga (NVIS) lendudel
a) Enne öönägemissüsteemiga (NVIS) lendu peab igale kopterile ning kõikidele asjaomastele öönägemissüsteemi (NVIS) seadmetele olema määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt välja antud vastav lennukõlblikkussertifikaat.
b) Raadioaltimeeter. Kopteril peab olema raadioaltimeeter, mis suudab kõikidel öönägemissüsteemiga (NVIS) lennu etappidel hoiatada eelnevalt kindlaksmääratud kõrgusest läbivajumisel helisignaaliga ning piloodi määratud kõrgusest läbivajumisel visuaalse signaaliga.
c) Õhusõiduki öönägemissüsteemiga (NVIS) ühilduv valgustus. Vähenenud külgnägemise kompenseerimiseks ning olukorra parema tajumise tagamiseks peab õhusõidukil olema:
|
1) |
NVIS-ühilduv armatuurlaua kohtvalgustus, millega saab valgustada kõiki olulisi lennumõõteriistu, kui see on olemas; |
|
2) |
NVIS-ühilduvad välisvalgustid; |
|
3) |
NVIS-ühilduv taskulamp ning |
|
4) |
võimalus eemaldada või kustutada öönägemissüsteemiga (NVIS) kokkusobimatud sisevalgustid. |
d) Öönägemissüsteemi (NVIS) lisaseadmed. Nõutavad on järgmised öönägemissüsteemi (NVIS) lisaseadmed:
|
1) |
varu- või lisatoiteallikas öönägemisprillide (NVG) jaoks; |
|
2) |
kiiver, mille külge öönägemisprillid (NVG) on võimalik nõuetekohastelt kinnitada. |
e) Kõigi öönägemissüsteemiga (NVIS) lennul kasutatavate öönägemisprillide (NVG) tüüp, põlvkond ja mudel peavad olema samad.
f) Jätkuv lennukõlblikkus
|
1) |
Jätkuva lennukõlblikkuse protseduurid peavad sisaldama kopterile paigaldatud öönägemissüsteemi (NVIS) jooksvaks hoolduseks ja kontrolliks vajalikku infot ning hõlmama vähemalt järgmist:
|
|
2) |
Õhusõiduki hilisemad modifikatsioonid ja hooldus peavad olema kooskõlas öönägemissüsteemi (NVIS) lennukõlblikkussertifikaadiga. |
SPA.NVIS.120. Öönägemissüsteemi (NVIS) käitamismiinimumid
|
a) |
Lende ei sooritata kavandatava öise lennu visuaallennureeglite (VFR) kohastest meteomiinimumidest halvemates tingimustes. |
|
b) |
Käitaja määrab ülemineku miinimumkõrguse, millest alates võib alustada abivahenditega lendu või selle lõpetada. |
SPA.NVIS.130. Nõuded meeskonnale öönägemissüsteemiga (NVIS) lendudel
a) Valik. Käitaja kehtestab kriteeriumid meeskonnaliikmete valimiseks öönägemissüsteemiga (NVIS) töödele.
b) Kogemused. Kapteni miinimumkogemus enne koolituse alustamist peab olema vähemalt 20 tundi õhusõiduki kaptenina öistel kopterilendudel visuaallennureeglite (VFR) järgi.
c) Käitamiskoolitus. Kõik piloodid peavad olema läbinud käitamiskoolituse vastavalt lennutegevuskäsiraamatus sisalduvatele öönägemissüsteemiga (NVIS) lennu protseduuridele.
d) Hiljutine kogemus. Kõik piloodid ja öönägemissüsteemi (NVIS) tehnilise meeskonna liikmed peavad olema eelnenud 90 päeva jooksul sooritanud kolm öönägemissüsteemiga (NVIS) lendu. Hiljutise kogemuse taastamiseks võib sooritada õppelende kopteriga või sertifitseeritud lennu täisimitaatoril (FFS), milles simuleeritakse alapunkti f alapunkti 1 elemente.
e) Meeskonna koosseis. Meeskonna minimaalne suurus peab olema suurim järgmistest:
|
1) |
lennukäsiraamatu (AFM) kohane meeskonna suurus; |
|
2) |
asjaomase lennutegevuse jaoks ette nähtud meeskonna suurus või |
|
3) |
NVIS-lendude loas sätestatud meeskonna suurus. |
f) Meeskonna koolitus ja kontroll
1) Koolitus ja kontroll viiakse läbi vastavalt pädeva asutuse kinnitatud üksikasjalikule õppekavale, mis kantakse lennutegevuskäsiraamatusse.
2) Meeskonnaliikmed
|
i) |
Meeskonna koolitusprogrammid peavad: täiustama öönägemissüsteemi (NVIS) töökeskkonda ja seadmeid käsitlevaid teadmisi; parandama meeskonna koostööd ja hõlmama meetmeid riskide minimeerimiseks halva nähtavuse tingimustesse sisenemisel ning öönägemissüsteemi (NVIS) tava- ja erakorraliste protseduuride puhul. |
|
ii) |
Alapunkti f alapunkti 2 alapunktis i nimetatud meetmeid hinnatakse:
|
SPA.NVIS.140. Teave ja dokumenteerimine
Käitaja tagab, et riskianalüüsi ja riskijuhtimise protsesside raames minimeeritakse öönägemissüsteemi (NVIS) keskkonnaalaseid riske, nähes selleks lennutegevuskäsiraamatus ette: meeskondade valiku, koosseisu ja koolituse; varustustasemed ja väljalennukriteeriumid ning käitamisprotseduurid ja -miinimumid, millega tagatakse tava- ja eeldatavate erakorraliste toimingute kirjeldamine ja riskide nõuetekohase maandamine.
I-ALAJAGU
KOPTERI LENNUD RIPPLASTIGA
SPA.HHO.100. Kopteri lennud ripplastiga (HHO)
|
a) |
Ärilises lennutranspordis on kopterite lennud ripplastiga lubatud üksnes juhul, kui käitajal on selleks pädeva asutuse luba. |
|
b) |
Pädevalt asutuselt nimetatud loa saamiseks peab käitaja:
|
SPA.HHO.110. Nõuded varustusele kopterite lendudel ripplastiga (HHO)
|
a) |
Kõikidel kopterile paigaldatavatel ripplastiseadmetel, kaasa arvatud punkti SPA.HHO.115 nõuete täitmiseks vajalikel raadioseadmetel ja nende hilisematel modifikatsioonidel peab olema kavandatavaks kasutusotstarbeks sobiv lennukõlblikkussertifikaat. Lisaseadmed tuleb projekteerida ja neid katsetada pädeva asutuse nõutavate asjakohaste standardite kohaselt. |
|
b) |
Käitaja peab koostöös tootjaga kehtestama kopterite ripplastiseadmete hooldusjuhendid, mis tuleb lisada käitaja koostatud kopteri hooldusprogrammile, nagu see on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 2042/2003. |
SPA.HHO.115. Raadioside kopterite lendudel ripplastiga (HHO)
Kopterite lendudel ripplastiga (HHO) peab kasutama kahesuunalist raadiosidet tellijaorganisatsiooniga ning võimaluse korral vahendid sidepidamiseks ripplasti veo ala maapealse personaliga:
|
a) |
päevastel ja öistel avamerelendudel; |
|
b) |
öistel maismaalendudel, välja arvatud kopterite lendudel ripplastiga (HHO) kopteri kiirabitööde kohas. |
SPA.HHO.125. Suutlikkusnõuded kopterite lendudel ripplastiga (HHO)
Kopterite lendudel ripplastiga (HHO), välja arvatud kopteri kiirabitööde kohas, peab ripplastiga kopter suutma taluda kriitilise mootori riket nii, et allesjäänud mootori(te) ettenähtud võimsusel töötamisel ei tekiks ohtu rippseadmes veetavatele isikutele/kaubale, kolmandatele isikutele või varale.
SPA.HHO.130. Nõuded meeskonnale kopterite lendudel ripplastiga (HHO)
a) Valik. Käitaja kehtestab kriteeriumid meeskonnaliikmete valimiseks kopterite lendudele ripplastiga (HHO), võttes arvesse nende varasemat kogemust.
b) Kogemus. Kopteri lende ripplastiga (HHO) sooritava kapteni kogemuste miinimumtase ei tohi olla väiksem järgmisest:
|
1) |
avamerel:
|
|
2) |
maal:
|
c) Käitamiskoolitus ja -kogemus. Lennutegevuskäsiraamatus sätestatud kopterite ripplastiga lennu (HHO) protseduuridele vastava koolituse edukas läbimine ning vastavad kogemused kopterite lendudele ripplastiga (HHO) vastavas rollis ja keskkonnas.
d) Hiljutine kogemus. Kõik piloodid ja kopteri ripplastiga lendude (HHO) meeskonnaliikmed peavad olema eelnenud 90 päeva jooksul sooritanud:
|
1) |
päevase lennutegevuse korral: kolm päevast või öist ripplastitsüklit, millest igaüks hõlmab hõljumisse minekut ja hõljumisest väljatulekut; |
|
2) |
öise lennutegevuse korral: kolm öist ripplastitsüklit, millest igaüks hõlmab hõljumisse minekut ja hõljumisest väljatulekut. |
e) Meeskonna koosseis. Päevase ja öise lennu meeskonna miinimumsuurus sätestatakse lennutegevuskäsiraamatus. Meeskonna miinimumsuurus sõltub kopteri tüübist, ilmastikutingimustest, töö liigist ning avamerelendude puhul ka ripplasti veo ala keskkonnast, mere olekust ja laeva liikumisest. Miinimumsuurusega meeskonnas peab igal juhul olema üks piloot ja üks kopteri ripplastiga lendude (HHO) meeskonnaliige.
f) Koolitus ja kontroll
1) Koolitus ja kontroll viiakse läbi vastavalt pädeva asutuse kinnitatud üksikasjalikule õppekavale, mis kantakse lennutegevuskäsiraamatusse.
2) Meeskonnaliikmed
|
i) |
Meeskonna koolitusprogrammid peavad: täiustama teadmisi kopteri ripplastiga lendude (HHO) töökeskkonna ja seadmete kohta; parandama meeskonna koostööd; ja hõlmama meetmeid kopteri ripplastiga lendude (HHO) tava- ja erakorraliste protseduuride ning staatilise lahendusega seotud riskide minimeerimiseks. |
|
ii) |
Alapunkti f alapunkti 2 alapunktis i osutatud meetmeid hinnatakse päevaste lennuoskuse tasemekontrolliga visuaallennuilma (VMC) tingimustes või öiste lennuoskuste tasemekontrolliga visuaallennuilma (VMC) tingimustes, kui käitaja sooritab öiseid ripplastiga lende (HHO). |
SPA.HHO.135. Rippseadmes veetava isiku instrueerimine
Enne kopteri ripplastiga lendu (HHO) või lennuseeriat tuleb instrueerida rippseadmes veetavaid isikuid ning teavitada neid staatilise elektri ohtudest ja muudest ripplastiga lennu (HHO) kaalutlustest.
SPA.HHO.140. Teave ja dokumenteerimine
|
a) |
Käitaja tagab, et riskianalüüsi ja riskijuhtimise protsesside raames minimeeritakse kopteri ripplastiga lendude (HHO) keskkonnaalaseid riske, nähes selleks lennutegevuskäsiraamatus ette: meeskondade valiku, koosseisu ja koolituse; varustustasemed ja väljalennukriteeriumid ning käitamisprotseduurid ja -miinimumid, mis tagavad tava- ja võimalike erakorraliste toimingute kirjeldamise ja riskide nõuetekohase maandamise. |
|
b) |
Lennutegevuskäsiraamatu asjaomased väljavõtted tehakse kättesaadavaks kopteri ripplastiga lennu (HHO) tellinud organisatsioonile. |
J-ALAJAGU
KOPTERI KIIRABILENNUD
SPA.HEMS.100. Kopteri kiirabilennud (HEMS)
|
a) |
Kopteri kiirabilennud (HEMS) on lubatud üksnes juhul, kui käitajal on selleks pädeva asutuse luba. |
|
b) |
Pädevalt asutuselt nimetatud loa saamiseks peab käitaja:
|
SPA.HEMS.110. Nõuded varustusele kopteri kiirabilendudel (HEMS)
Kopterile mis tahes meditsiinilise erivarustuse paigaldamine ja selle hilisem muutmine ning vajaduse korral käitamine peab olema sertifitseeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1702/2003.
SPA.HEMS.115. Raadioside
Lisaks punkti CAT.IDE.H nõuetele peavad kiirabilende sooritavatel kopteritel olema raadiosideseadmed, mis võimaldavad pidada kahesuunalist sidet kopteri kiirabilennu (HEMS) tellinud organisatsiooniga ning võimaluse korral sidepidamist maapealsete hädaabiteenistuste töötajatega.
SPA.HEMS.120. Kopteri kiirabilendude (HEMS) käitamismiinimumid
|
a) |
Kopteri kiirabilennud (HEMS) 1. ja 2. suutlikkusklassis peavad HEMS-lennu väljumisel ja marsruudil vastama tabelis 1 esitatud meteomiinimumidele. Kui marsruudil halvenevad ilmastikutingimused pilvede alumise piiri kõrguse või nähtavuse kohta esitatud miinimumidest allapoole, tuleb vaid visuaallennureeglite (VMC) järgi lendamiseks sertifitseeritud kopteritel lennust loobuda või baasi tagasi pöörduda. Sellised kopterid, mis on varustatud ja sertifitseeritud lendamiseks instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes, võivad lennust loobuda, baasi tagasi pöörduda või minna lennu kõigis aspektides üle instrumentaallennureeglitele (IFR), kui meeskond on selleks piisava kvalifikatsiooniga. Tabel 1 Kopteri kiirabilendude (HEMS) käitamismiinimumid
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
b) |
Kopteri kiirabilendudel (HEMS) 3. suutlikkusklassis on väljalennu ja marsruudi meteomiinimumideks pilvede kõrgus 600 jalga ja nähtavus 1 500 m. Nähtavust võib lühiajaliselt vähendada 800 meetrini, kui maa on nägemisulatuses ja kopter manööverdab kiirusel, mis võimaldab takistusi õigeaegselt märgata ja kokkupõrget vältida. |
SPA.HEMS.125. Suutlikkusnõuded kopteri kiirabilendudel (HEMS)
a) 3. suutlikkusklassi lende ei sooritata maandumiseks sobimatu ala kohal.
b) Start ja maandumine
|
1) |
Kopterilennud, mis algavad või lõppevad tihedalt asustatud ning maandumiseks sobimatul alal kiirabikopterite baasina kasutataval haigla lähenemis- ja stardisirge alal (FATO), tuleb sooritada 1. suutlikkusklassis. |
|
2) |
Kopterilennud, mis algavad või lõppevad tihedalt asustatud ning maandumiseks sobimatul alal haigla lähenemis- ja stardisirge alal (FATO), mida ei kasutata kiirabikopterite baasina, tuleb sooritada 1. suutlikkusklassis, välja arvatud juhul, kui käitajal on punkti CAT.POL.H.225 kohane luba. |
|
3) |
Kopterilennud, mis algavad või lõppevad maandumiseks sobimatul alal asuvas kopterite kiirabitööde kohas, tuleb sooritada 2. suutlikkusklassis ning need on vabastatud punki CAT.POL.H.305 alapunkti a kohase loa nõudest, tingimusel et tõendatakse vastavust punkti CAT.POL.H.305 alapunkti b alapunktide 2 ja 3 nõuetele. |
|
4) |
Kopterite kiirabitööde koht peab olema piisava suurusega, et tagada nõuetekohane takistustevaba ala. Öistel lendudel peab asjaomane koht olema valgustatud, et koht ja takistused oleksid nähtavad. |
SPA.HEMS.130. Nõuded meeskonnale
a) Valik. Käitaja kehtestab kriteeriumid meeskonnaliikmete valimiseks kopteri kiirabilendudele (HEMS), võttes arvesse nende varasemat kogemust.
b) Kogemused. Kopteri kiirabilende (HEMS) sooritava kapteni kogemuste miinimumtase ei tohi olla väiksem kui:
|
1) |
kas:
|
|
2) |
500 tundi lennukogemust kopteritega kavandatava lennutegevusega sarnastes käitamistingimustes ning |
|
3) |
öiste lendude pilootidel 20 tundi kaptenina öistel lendudel visuaallennuilma (VMC) tingimustes. |
c) Käitamiskoolitus. Peab olema edukalt läbitud käitamiskoolitus vastavalt lennutegevuskäsiraamatus sisalduvatele kopteri kiirabilendude (HEMS) protseduuridele.
d) Hiljutine kogemus. Kõik kopteri kiirabilendude (HEMS) piloodid peavad olema eelnenud kuue kuu jooksul lennanud kopteriga või lennutreeningseadmel (FSTD) vähemalt 30 minutit üksnes mõõteriistade järgi.
e) Meeskonna koosseis
|
1) |
Päevastel lendudel. Miinimumsuurusega meeskond koosneb ühest piloodist ja ühest kopteri kiirabilendude (HEMS) tehnilise meeskonna liikmest.
|
|
2) |
Öised lennud. Öistel lendudel peab miinimumsuurusega meeskonnas olema:
|
f) Meeskonna koolitus ja kontroll
1) Koolitus ja kontroll viiakse läbi vastavalt pädeva asutuse kinnitatud üksikasjalikule õppekavale, mis kantakse lennutegevuskäsiraamatusse.
2) Meeskonnaliikmed
|
i) |
Meeskonna koolitusprogrammid peavad: täiendama teadmisi kopteri kiirabilendude (HEMS) töökeskkonna ja seadmete kohta; parandama meeskonna koostööd ja hõlmama meetmeid, millega minimeeritakse halvast nähtavusest marsruudil, kopteri kiirabitööde koha valikust ning lähenemis- ja väljalennuprofiilidest tulenevaid riske. |
|
ii) |
Alapunkti f alapunkti 2 alapunktis i osutatud meetmeid hinnatakse:
|
SPA.HEMS.135. Arstiabi osutavate kopteri reisijate ja muu personali instrueerimine kopteri kiirabilendudel (HEMS)
|
a) |
Arstiabi osutav kopteri reisija. Enne kopteri kiirabilendu (HEMS) tuleb arstiabi osutavaid kopteri reisijaid instrueerida, et nad oleksid teadlikud kopteri kiirabilendude (HEMS) töökeskkonnast ja varustusest, oskaksid kasutada pardal olevaid meditsiini- ja avariiseadmeid ning võiksid osaleda tava- ja hädaolukorra sisenemis- ja väljumisprotseduurides. |
|
b) |
Maapealsete hädaabiteenistuste töötajad. Käitaja võtab kõik põhjendatud meetmed tagamaks, et maapealsete hädaabiteenistuste töötajad tunneksid kopteri kiirabilendude (HEMS) töökeskkonda ja varustust ning oleksid teadlikud kopteri kiirabitööde kohas maapealse tegevusega seotud riskidest. |
|
c) |
Patsient. Olenemata punkti CAT.OP.MPA.170 nõudest instrueeritakse patsienti üksnes juhul, kui see on tema terviseseisundit arvestades otstarbekas. |
SPA.HEMS.140. Teave ja dokumenteerimine
|
a) |
Käitaja tagab, et riskianalüüsi ja riskijuhtimise protsesside raames minimeeritakse kopteri kiirabilendude (HEMS) keskkonnaga seotud riske, nähes selleks lennutegevuskäsiraamatus ette: meeskondade valiku, koosseisu ja koolituse; varustustasemed ja väljalennukriteeriumid ning käitamisprotseduurid ja -miinimumid, mis tagavad tava- ja eeldatavate erakorraliste toimingute kirjeldamise ja riskide nõuetekohase maandamise. |
|
b) |
Lennutegevuskäsiraamatu asjaomased väljavõtted tehakse kättesaadavaks kopteri kiirabilennu (HEMS) tellinud organisatsioonile. |
SPA.HEMS.145. Kiirabikopterite baasi sisseseade
|
a) |
Kui meeskonnaliikmetelt nõutakse valvesolekut vähem kui 45-minutilise reageerimisajaga, tuleb kõikide kiirabikopteri baaside lähedal tagada selleks otstarbeks sobiv majutus. |
|
b) |
Igas kiirabikopterite baasis peab pilootidel olema võimalus hankida hetke ilmaandmeid ja ilmaprognoose ning suhelda nõuetekohasel viisil asjaomase lennuliiklusteenuste (ATS) üksusega. Tuleb võimaldada nõuetekohased vahendid kõikide tööde planeerimiseks. |
SPA.HEMS.150. Kütusevaru
|
a) |
Kopteri kiirabilennul (HEMS) visuaallennureeglite (VFR) järgi kohalikus kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas võib kasutada standardset kütuseplaani, tingimusel et käitaja kehtestab lõpliku kütusevaru, millega tagatakse, et lennu lõppedes ei ole kütuse jääk väiksem kogusest, mis on vajalik:
|
SPA.HEMS.155. Tankimine reisijate sisenemise, väljumise või pardalviibimise ajal
Kui kapten peab vajalikuks tankida ajal, mil reisijad on pardal, võib seda teha kas pöörlevate või peatatud rootoritega, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
kopteri tankimispoolse külje uks(ed) hoitakse suletuna; |
|
b) |
kopteri mitte-tankimisepoolse külje uks(ed) hoitakse avatuna, kui ilm võimaldab; |
|
c) |
piisava võimsusega tuletõrjevahendid on paigutatud nii, et need oleksid tulekahju korral viivitamata kättesaadavad, ning |
|
d) |
piisav arv töötajaid on valmis tulekahju korral viivitamata patsiente kopterist eemale toimetama. |
(1) VIS: nähtavus; MDA/H: minimaalne suhteline laskumiskõrgus.
(2) Marsruudietapil võib nähtavust lühiajaliselt vähendada 800 meetrini, kui maa on nägemisulatuses ja kopter manööverdab kiirusel, mis võimaldab takistusi õigeaegselt märgata ja kokkupõrget vältida.
(3) Marsruudietapil võib pilvede alumise piiri kõrgust lühiajaliselt vähendada 1 000 jalani.
All