30.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/10

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 717/2007 (milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes ühenduse piires) (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna sellesse tuleb teha täiendavaid muudatusi, tuleks määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Ka käesoleva määruse eesmärgiks peaks jääma riigisiseste ja rändlustariifide erinevuse vähendamine, mis seati eesmärgiks komisjoni võrdlusuuringute raamistikus 2011–2015, mille i2010 kõrgetasemeline töörühm kiitis heaks 2009. aasta novembris, ning mis esitati komisjoni teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”. Kavandatav rändlusteenuste ja riigisiseste teenuste eraldi osutamine peaks suurendama konkurentsi ja seetõttu langetama klientide jaoks hindu ning looma liidus rändlusteenuste siseturu, kus puuduvad märkimisväärsed erinevused riigisiseste ja rändlustariifide vahel. Kogu liitu hõlmavad rändlusteenused võivad ergutada telekommunikatsiooni siseturu väljakujunemist liidus.

(3)

Seni, kuni riigisisesed tasud erinevad märkimisväärselt rändlustasudest, ei ole võimalik väita, et telekommunikatsiooni siseturg on olemas. Seetõttu peaks lõppeesmärgiks olema riigisiseste tasude ja rändlustasude vahelise erinevuse kõrvaldamine, misläbi luuakse mobiilsideteenuste siseturg.

(4)

Üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajate (näiteks üliõpilased, ärireisijad ja turistid) poolt kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste eest makstavate hindade kõrge tase on märkimisväärne takistus mobiilseadme kasutamisele välisriigis kõikjal liidus, ning on tarbijate, riikide reguleerivate asutuste ja liidu institutsioonide jaoks mureküsimus, kuna kujutab endast märkimisväärset tõket siseturu sujuvale toimimisele. Ülemäära kõrged jaehinnad tulenevad välismaise vastuvõtva võrguoperaatori nõutavatest kõrgetest hulgihindadest ja paljudel juhtudel ka kliendi võrguoperaatori nõutavatest kõrgetest jaemüügi lisatasudest. Konkurentsi puudumise tõttu ei tunneta jaekliendid sageli hulgihindade langetamise mõju. Kuigi mõned operaatorid on viimasel ajal kehtestanud tariifiskeeme, mis pakuvad klientidele soodsamaid tingimusi ja mõnevõrra madalamaid hindu, on endiselt ilmne, et kulude ja hindade vaheline suhe ei ole kaugeltki selline, mis valitseks konkurentsile rajatud turul.

(5)

Kõrged rändlustasud takistavad liidu jõupingutusi areneda teadmuspõhiseks majanduseks ja muuta tegelikkuseks 500 miljoni tarbijaga siseturg. Mobiilset andmesideliiklust lihtsustatakse piisava raadiospektri eraldamisega, et tarbijad ja ettevõtjad saaksid kasutada kõne-, SMS- ja andmesideteenuseid kõikjal liidus. Mitmeaastase raadiospektripoliitika programmiga, mis võeti vastu otsusega nr 243/2012/EL, (5) nähakse ette piisava ja asjakohase spektri õigeaegne eraldamine, et toetada liidu poliitika eesmärke ja kõige paremini rahuldada kasvavat nõudlust traadita andmeside järele, ning sillutatakse teed arengule, mis võimaldab liidul saavutada juhtrolli lairibaühenduste kiiruses, liikuvuses, katvuses ja läbilaskevõimes, soodustades uute ärimudelite ja tehnoloogiate teket ning seeläbi vähendades rändluse struktuurseid probleeme hulgimüügitasandil.

(6)

Internetiühendusega mobiilseadmete laialdase kasutuse tõttu omandab andmerändlus väga suure majandusliku tähtsuse. See on otsustav kriteerium nii kasutajate kui ka rakenduste ja sisu pakkujate jaoks. Kõnealuse turu arengu soodustamiseks ei tohiks andmeedastuse hinnad majanduskasvu takistada.

(7)

Komisjon märkis teatises Euroopa Liidu rändlusteenuste arengu olukorda käsitleva vahearuande kohta, et tehnoloogia areng ja/või rändlusteenuste alternatiivteenused (näiteks IP-kõne või WiFi) võivad suurendada konkurentsi liidu rändlusteenuste siseturul. Kuigi neid alternatiivteenuseid, eelkõige IP-kõne teenuseid kasutatakse siseturul üha enam, ei ole nende puhul rändlusteenuse kasutamine oluliselt kasvanud.

(8)

Mobiilse andmesideliikluse kiiret arengut ning välisriigis kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuseid kasutavate klientide arvu suurenemist arvesse võttes on vaja suurendada konkurentsisurvet ning töötada välja uued ärimudelid ja tehnoloogiad. Rändlustasude reguleerimist tuleks kavandada viisil, mis ei takistaks konkurentsi veelgi madalamate hinnatasemete kehtestamiseks.

(9)

Isikute liikuvusel ja digitaalandmete vahetamisel põhineva Euroopa sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja ettevõtluspiirkonna loomine peaks lihtsustama inimestevahelist suhtlemist, et ehitada üles tõeline kodanike Euroopa.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), (10) (edaspidi koos „elektroonilise side 2002. aasta reguleeriv raamistik”) on vastu võetud eesmärgil luua liidus elektroonilise side siseturg, mis suurema konkurentsi kaudu tagab tarbijakaitse kõrge taseme.

(11)

Määrus (EÜ) nr 717/2007 ei ole eraldiseisev meede, vaid täiendab ja toetab – kogu liitu hõlmava rändlusega seoses – elektroonilise side 2002. aasta reguleerivas raamistikus sätestatud eeskirju. Nimetatud raamistikuga ei ole antud riikide reguleerivatele asutustele piisavalt vahendeid, et võtta tulemuslikke ja otsustavaid meetmeid rändlusteenuste hinnakujunduse suhtes liidu piires, ning seega ei ole see taganud rändlusteenuste siseturu sujuvat toimimist. Määrus (EÜ) nr 717/2007 oli sobiv vahend selle olukorra parandamiseks.

(12)

Elektroonilise side 2002. aasta reguleeriv raamistik tugineb põhimõttele, et reguleerivaid eelkohustusi tuleks kehtestada vaid juhul, kui puudub tulemuslik konkurents, ning sellega nähakse ette protsess, mis hõlmab riikide reguleerivate asutuste kohustust korrapäraseks turuanalüüsiks ja kohustuste läbivaatamiseks, mis viib eelkohustuste kehtestamiseni olulise turujõuga ettevõtjatele. Selle protsessi koostisosad on oluliste turgude kindlaksmääramine kooskõlas komisjoni soovitusega oluliste toote- ja teenuseturgude kohta elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ (11) (edaspidi „soovitus”), kindlaksmääratud turgude analüüsimine kooskõlas komisjoni suunistega turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta vastavalt liidu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule, (12) märkimisväärse turujõuga ettevõtjate nimetamine ja eelkohustuste kehtestamine nendele ettevõtjatele.

(13)

Soovituses määrati kindlaks eelnevalt reguleerimist vajava olulise turuna üldkasutatavate mobiilsidevõrkude rahvusvahelise rändluse riigisisene hulgiturg. Rahvusvahelise rändluse riigisiseste hulgiturgude analüüsimisel tehtud töö, mida riikide reguleerivad asutused on teinud nii iseseisvalt kui ka Euroopa reguleerivate organite töörühmas (ERG) ja selle õigusjärglane elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametis (BEREC), mis asutati määrusega (EÜ) nr 1211/2009, (13) on näidanud, et riigi reguleerival asutusel üksi ei ole võimalik nimetatud korra alusel tõhusalt tegelda kogu liitu hõlmava rändluse kõrgete hulgihindadega, kuna rahvusvahelise rändluse eritingimuste, sealhulgas selle piiriülese olemuse tõttu on raske välja selgitada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid. Pärast määruse (EÜ) nr 717/2007 jõustumist jäeti rändlusturg muudetud soovituse reguleerimisalast välja (14).

(14)

Lisaks sellele asuvad mobiilsideteenuse klientide huvide kaitsmise ja edendamise eest vastutavad riikide reguleerivad asutused tavaliselt asjaomase riigi territooriumil ega saa kontrollida teises liikmesriigis asuva külastatava võrgu operaatoreid, kelle käitumisest kliendid rahvusvaheliste rändlusteenuste kasutamisel sõltuvad. See takistus võiks vähendada ka nende meetmete tõhusust, mida liikmesriigid on võtnud neile jäänud pädevuse piires tarbijakaitse eeskirjade kehtestamiseks.

(15)

Sellises olukorras tunnetavad liikmesriigid survet võtta meetmeid rahvusvahelise rändluse tasude taseme reguleerimiseks, kuid elektroonilise side 2002. aasta reguleerivas raamistikus riikide reguleerivate asutuste kehtestatav reguleerivate eelkohustuste mehhanism ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, et võimaldada neil asutustel tegutseda asjaomasel turul otsustavalt tarbijate huvides.

(16)

Euroopa Parlamendi resolutsioonis Euroopa elektroonilise side reguleerimise ja turgude kohta (15) kutsuti komisjoni üles välja töötama uusi algatusi piiriülese mobiilsideteenuse kõneliikluse suurte kulude vähendamiseks, samas kui Euroopa Ülemkogu otsustas 23.–24. märtsi 2006. aasta kohtumisel, et keskendatud, tõhus ja integreeritud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika nii liidu kui ka riikide tasandil on majanduskasvu ja tootlikkust käsitlevate eesmärkide saavutamiseks hädavajalik, ning märkis sellega seoses rändlustasude vähendamise tähtsust konkurentsivõimele.

(17)

Elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistiku eesmärk oli tol ajal ilmnenud kaalutluste põhjal kõigi tõkete kõrvaldamine liikmesriikidevaheliselt kaubanduselt ühtlustatavas valdkonnas, muu hulgas seoses meetmetega, mis mõjutavad rändlustasusid. Siiski ei tohiks see takistada ühtlustatud eeskirjade vastuvõtmist kooskõlas muude kaalutlustega, et leida kõige tõhusamad vahendid rändlusteenuste siseturul konkurentsi tugevdamiseks ja tarbijakaitse kõrge taseme saavutamiseks.

(18)

Käesolev määrus peaks seetõttu võimaldama kõrvale kalduda elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistiku, eelkõige raamdirektiivi kohaselt kohaldatavatest eeskirjadest, mille kohaselt tuleks pakutavate teenuste hinnad määrata märkimisväärse turujõu puudumisel kindlaks kaubanduskokkuleppega, ning seeläbi võimaldama täiendavate reguleerivate kohustuste kehtestamist, mis vastavad kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eripärale.

(19)

Rändluse jae- ja hulgiturgude ainulaadsete omadustega on põhjendatavad erakorralised meetmed, mis väljuvad elektroonilise side 2002. aasta reguleerivas raamistikus tavaliselt kasutatavate meetmete piiridest.

(20)

Ühist ja ühtlustatud lähenemisviisi tuleks rakendada selle tagamiseks, et maapealsete üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajad ei maksaks liidus reisides kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eest ülemäära kõrget hinda, tugevdades seeläbi rändlusteenuse osutajate vahelist rändlusteenustealast konkurentsi, saavutades tarbijakaitse kõrge taseme ja säilitades nii stiimulid uuendusteks kui ka tarbijatele valikuvõimaluse. Pidades silmas asjaomaste teenuste piiriülest iseloomu, on vaja nimetatud ühist lähenemisviisi, et rändlusteenuse osutajad võiksid tegutseda ühtses sidusas reguleerivas raamistikus, mis põhineb objektiivselt kehtestatud kriteeriumidel.

(21)

Määrus (EÜ) nr 717/2007 kaotab kehtivuse 30. juunil 2012. Enne selle kehtivusaja lõppemist on komisjon teinud vahekokkuvõtte vastavalt kõnealuse määruse artiklile 11, mille kohaselt tuleb hinnata, kas kõnealuse määruse eesmärgid on saavutatud, ning käsitleda rändlusklientidele pakutavate kõne-, SMS- ja andmesideteenuste hulgi- ja jaehindade muutusi. Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud 6. juuli 2011. aasta aruandes määruse (EÜ) nr 717/2007 toimimise läbivaatamise tulemuste kohta jõudis komisjon järeldusele, et pärast 30. juunit 2012 on asjakohane pikendada määruse (EÜ) nr 717/2007 kohaldamisaega.

(22)

Andmed, mis käsitlevad kogu liitu hõlmavate kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste hinna muutusi pärast määruse (EÜ) nr 717/2007 jõustumist, sealhulgas eelkõige riikide reguleerivate asutuste kogutud ja igas kvartalis BERECi kaudu esitatud andmed, ei võimalda järeldada, et hulgi- ja jaemüügitasandi konkurents oleks mõistlikult väljakujunenud ja jätkuks reguleerivate meetmete puudumise korral tõenäoliselt ka pärast 2012. aasta juunit. Andmed osutavad sellele, et rändluse hulgi- ja jaehinnad on senini palju kõrgemad kui riigisisesed hinnad ja jäävad endiselt määrusega (EÜ) nr 717/2007 kehtestatud piirhindade raamesse või on nendele lähedased ning allpool kõnealuseid piirhindu on konkurents piiratud.

(23)

Määruse (EÜ) nr 717/2007 alusel hulgi- ja jaemüügitasandil kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste suhtes kohaldatavate regulatiivsete kaitsemeetmete kehtivusaja lõppemine 2012. aasta 30. juunil kätkeks seega märkimisväärset ohtu, et rändlusteenuste siseturul puuduv konkurentsisurve ja rändlusteenuse osutajate motivatsioon rändlustulu suurendada toovad kaasa sellised kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste hulgi- ja jaehinnad, mis tegelikult ei kajasta mõistlikult teenuse osutamise kulusid, see aga seaks ohtu kõnealuse määruse eesmärgid. Reguleerivat sekkumist mobiilside rändlusteenuste turul tuleks seega pärast 30. juunit 2012 veel pikendada, et tagada siseturu sujuv toimimine, võimaldades konkurentsil välja kujuneda ja tagades samas klientidele, et neilt ei võeta konkureerivate riigisiseste hindadega võrreldes ülemäära kõrget tasu.

(24)

Riikide reguleerivad asutused peaksid edendama raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud poliitikaeesmärki, mis käsitleb lõpptarbija võimalusi pääseda juurde teabele või seda levitada ning kasutada tema valitud rakendusi ja teenuseid.

(25)

Selleks et tõhusam, integreeritum ja konkurentsipõhisem rändlusteenuste turg saaks välja areneda, ei tohiks olla piiranguid, mis takistavad ettevõtjatel pidada tõhusaid läbirääkimisi rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu üle. Kõrvaldada tuleks tõkked, mis takistavad juurdepääsu selliste rändlusteenuste hulgiturule, ning mis tulenevad ettevõtjate erineva tugevusega läbirääkimispositsioonidest ja erinevustest infrastruktuuri omamises. Virtuaalsed mobiilsideoperaatorid ja oma võrgu infrastruktuurita mobiilsideteenuste edasimüüjad osutavad rändlusteenuseid tavaliselt rändlusteenuste hulgituru kaubanduskokkulepete alusel, mille nad sõlmivad oma asukohajärgse liikmesriigi vastuvõtva mobiilsideoperaatoriga. Kaubandusläbirääkimised ei pruugi aga jätta virtuaalsetele mobiilsideoperaatoritele ja edasimüüjatele piisavalt ruumi konkurentsi edendamiseks madalamate hindade kaudu. Kõnealuste tõkete kõrvaldamine ning virtuaalsete mobiilsideoperaatorite/edasimüüjate ja mobiilsideoperaatorite läbirääkimispositsioonide tasakaalustamine, mis saavutatakse juurdepääsu tagamise kohustuse ja hulgihinna ülempiiride abil, peaks võimaldama klientide jaoks välja töötada alternatiivsed, innovatiivsed ja kogu liitu hõlmavad rändlusteenused ja pakkumised. Elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistiku, eelkõige raamdirektiivi ja juurdepääsudirektiivi eeskirjad ei võimalda tegeleda kõnealuse probleemiga märkimisväärse turujõuga operaatoritele kohustuste kehtestamise teel.

(26)

Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, millega nähakse ette kohustus võtta arvesse põhjendatud taotlusi üldkasutatavatele mobiilsidevõrkudele juurdepääsu andmiseks rändlusteenuste hulgiturule. Selline juurdepääs peaks olema kooskõlas juurdepääsu taotlejate vajadustega. Juurdepääsutaotlused tuleks tagasi lükata ainult objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu tehniline teostatavus või võrgu terviklikkuse säilitamise vajadus. Kui juurdepääsutaotlus lükatakse tagasi, peaks kannataja poolel olema võimalus esitada asi lahendamiseks kooskõlas käesolevas määruses sätestatud vaidluste lahendamise menetlusega. Võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule anda kooskõlas käesolevas määruses sätestatud reguleerivate kohustustega, mida rakendatakse hulgimüügitasandil, samuti tuleks arvesse võtta nimetatud juurdepääsu andmiseks vajalikke eri kuluelemente. Järjepidev reguleeriv lähenemisviis rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu tagamisele peaks toetama liikmesriikidevaheliste konkurentsimoonutuste ärahoidmist. BEREC peaks komisjoni kaasabil ja koostöös asjaomaste sidusrühmadega andma suunised, mis käsitlevad juurdepääsu rändlusteenuste hulgiturule.

(27)

Kohustus tagada juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule peaks hõlmama rändlusteenuste vahetut hulgimüüki ning rändlusteenuste edasimüüki hulgimüügitasandil kolmandate isikute poolt. Kohustus tagada juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule peaks samuti hõlmama mobiilsideoperaatorite kohustust võimaldada virtuaalsetel mobiilsideoperaatoritel ja edasimüüjatel osta hulgituru reguleeritud rändlusteenuseid hulgituru vahendajatelt, kes pakuvad üht juurdepääsupunkti ja standardplatvormi rändlusteenuste kokkulepete sõlmimiseks kogu liidus. Tagamaks, et operaatorid annavad rändlusteenuse osutajatele juurdepääsu vahenditele, mis on vajalikud rändlusteenuste vahetuks hulgimüügiks ja rändlusteenuste edasimüügiks hulgitasandil, ning teevad seda mõistliku aja jooksul, tuleks avaldada standardpakkumine, mis sisaldab standardtingimusi otseseks juurdepääsuks rändlusteenuste hulgiturule ja rändlusteenuste edasimüügile hulgitasandil. Standardpakkumise avaldamine ei tohiks takistada juurdepääsu taotleja ja juurdepääsu võimaldaja vahelisi kaubandusläbirääkimisi, mida peetakse hulgimüügi osas sõlmitud lõpliku kokkuleppe hinnataseme üle või täiendavate hulgiturule juurdepääsu teenuste üle, mis on ulatuslikumad teenustest, mis on vajalikud rändlusteenuste vahetuks hulgimüügiks ja rändlusteenuste edasimüügiks hulgimüügitasandil.

(28)

Kohustus tagada juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule peaks hõlmama juurdepääsu kõikidele rändlusteenuste osutamiseks vajalikele komponentidele, näiteks võrguelemendid ja nendega seotud vahendid; vajalikud tarkvarasüsteemid, sealhulgas kasutuse tugisüsteemid; ettetellimise, teenuste osutamise, tellimise, tehnilise hoolduse ja remondi taotluste ning arvelduse teabesüsteemid või andmebaasid; numbrite transleerimine või samaväärset funktsiooni pakkuvad süsteemid; mobiilsidevõrgud ja virtuaalvõrguteenused.

(29)

Kui taotlejad, kes soovivad juurdepääsu rändlusteenuste edasimüügile hulgitasandil, taotlevad juurdepääsu lisaks jaemüügi rändlusteenuste osutamiseks vajalikele vahenditele või teenustele ka täiendavatele vahenditele või teenustele, võivad mobiilsideoperaatorid küsida kõnealuste vahendite või teenuste eest õiglast ja mõistlikku tasu. Kõnealused täiendavad vahendid või teenused võiksid muu hulgas olla lisaväärtust omavad teenused, täiendav tarkvara ja teabesüsteemid või arvete koostamise kord.

(30)

Mobiilsideteenuseid osutatakse nii riigisiseseid kui ka rändlusteenuseid sisaldavate pakettidena ning see piirab klientide valikuvõimalusi rändlusteenuste valdkonnas. Nimetatud paketid vähendavad rändlusteenuste läbipaistvust, kuna keeruline on võrrelda pakettides sisalduvaid üksikuid elemente. Seetõttu ei ole mobiilsidepaketis sisalduval rändlusteenusel põhinev operaatoritevaheline konkurents veel ilmne. Rändlusteenuse osutamine eraldiseisva teenusena aitaks lahendada struktuuriprobleeme, suurendada tarbijate teadlikkust rändlusteenuste hindadest, võimaldada tarbijatel iseseisvalt rändlusteenuseid valida ja tugevdada seega nõudlusega seonduvat konkurentsisurvet. Seega aitab see kaasa rändlusteenuste siseturu sujuvale toimimisele.

(31)

Tarbijate ja ettevõtjate nõudlus mobiilsete andmesideteenuste järele on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Andmeside-rändlusteenuste kõrgete hindade tõttu on kõnealuste teenuste kasutamine liidus piiriüleselt tegutsevate tarbijate ja ettevõtjate jaoks siiski tõsiselt piiratud. Võttes arvesse turu ebaküpsust ja tarbijate kiiresti kasvavat nõudlust andmeside-rändlusteenuste järele, võivad reguleeritud jaehinnad üksnes hoida hindu kavandatud maksimaalse hinna lähedal, nagu näitavad kogemused määrusega (EÜ) nr 717/2007, selle asemel et neid veelgi enam alandada, mis seega kinnitab vajadust võtta täiendavaid struktuurimeetmeid.

(32)

Kliendid peaksid saama kergesti, võimalikult kiiresti (sõltuvalt tehnilisest lahendusest), trahvi maksmata ja tasuta valida alternatiivse rändlusteenuse osutaja või alternatiivseid rändlusteenuse osutajaid vahetada. Kliente tuleks sellisest võimalusest teavitada selgel, arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval viisil.

(33)

Tarbijatel peaks olema tarbijasõbralikul viisil õigus osta rändlusteenuseid oma riigisisesest mobiilsidepaketist eraldi. Praegu on mitmeid võimalusi selleks, kuidas reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise viisi võiks tehniliselt rakendada, sealhulgas kaks rahvusvahelist mobiilside tunnust (IMSI) (kaks eraldi IMSI samal SIM-kaardil), üks IMSI (ühe IMSI jagamine riigisiseste teenuste osutajate ja rändlusteenuse osutajate vahel) ning kahe ja ühe IMSI kombinatsioonid koos tehnilise lahendusega, millega ei takistata kliendil juurdepääsu reguleeritud andmeside-rändlusteenustele, mida osutatakse otse külastatavas võrgus, tuginedes koduvõrgu operaatori ja külastatava võrgu operaatori vahel sõlmitud kokkulepetele.

(34)

Kõrged andmeside-rändlusteenuste hinnad takistavad tarbijaid kasutamast mobiilseid andmesideteenuseid liidus reisides. Võttes arvesse suurenevat nõudlust andmeside-rändlusteenuste järele ning nende suurenevat tähtsust, ei tohiks takistada alternatiivsete andmeside-rändlusteenuste kasutamist, mida kas ajutiselt või alaliselt osutatakse otse külastatavas võrgus, ning seda olenemata kehtivatest rändlusteenuste osutamise lepingutest või kokkulepetest riigisiseste teenuse osutajatega ja ilma nendepoolse lisatasu nõudeta. Kui riigisiseste teenuste osutajad ja andmeside-rändlusteenuse osutajad peavad pakkuma otse külastatavas võrgus osutatavaid andmeside-rändlusteenuseid, peaksid nad tegema koostööd, et mitte takistada klientide juurdepääsu kõnealustele teenustele ja nende kasutamist ning et tagada muude rändlusteenuste järjepidevus.

(35)

Kuigi käesolevas määruses ei peaks sätestama konkreetseid tehnilisi lahendusi rändlusteenuste eraldi osutamiseks, vaid tuleks sillutada teed kõige tulemuslikuma ja tõhusama lahenduse jaoks, sealhulgas kombineeritud lahendused, mille töötab välja komisjon (tuginedes BERECi antavatele sisenditele), tuleks sätestada tehniliste omaduste kriteeriumid, millele tehniline lahendus peaks vastama, et osutada iga rändlusteenust eraldi. Kõnealused kriteeriumid peaksid muu hulgas hõlmama lahenduse kooskõlastatud ja ühtlustatud kehtestamist kogu liidus ning tagama, et tarbijad saaksid kiirelt ja lihtsalt valida rändlusteenuste jaoks erineva teenuseosutaja, muutmata seejuures oma numbrit. Lisaks ei tohiks takistada rändlusteenuste osutamist väljaspool liidu piire ning rändlusteenuste kasutamist kolmandate riikide klientide poolt liidu piires.

(36)

Mobiilsideoperaatorite vahelist koostööd ja koordineeritust tuleks tõhustada, et võimaldada rändlusteenuste eraldi osutamise koordineeritud ja head tehnilist arengut, takistamata juurdepääsu andmeside-rändlusteenustele, mida osutatakse otse külastatavas võrgus. Seepärast tuleks välja töötada asjakohased üldpõhimõtted ja -meetodid, et oleks võimalik kiiresti kohanduda muutunud olude ja tehnika arenguga. BEREC peaks koostöös asjaomaste sidusrühmadega aitama komisjoni, et viimane saaks välja töötada sellise vahendi tehnilised elemendid, millega võimaldatakse rändlusteenuseid eraldi osutada, takistamata samas juurdepääsu andmeside-rändlusteenustele, mida osutatakse otse külastatavas võrgus. Komisjon peaks vajaduse korral andma Euroopa standardiorganile volituse muuta asjaomaseid standardeid, mis on vajalikud reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise ühtlustatud rakendamiseks.

(37)

Selleks et tagada käesoleva määruse sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks riigisiseste teenuste osutajate teavitamiskohustuste ja rändlusteenuse eraldi osutamise tehnilise lahenduse kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (16).

(38)

Võttes arvesse käesolevat määrust ja selle alusel vastu võetud rakendusakte, peaks BERECil olema õigus anda omal algatusel konkreetseid tehnilisi juhiseid reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamiseks või muudes käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes.

(39)

Selleks et reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamine oleks täielikult tõhus, tuleks see ühendada kohustusega tagada juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule, et lihtsustada uute või olemasolevate turuosaliste, sealhulgas piiriüleseid rändlusteenuseid osutavate ettevõtjate turuletulekut. Selline lahendus hoiaks ära liikmesriikidevahelised konkurentsimoonutused, tagades järjepideva reguleeriva lähenemisviisi ja aidates seega kaasa siseturu väljakujundamisele. Siiski vajavad operaatorid reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise rakendamiseks mõistlikku aega, et teha vajalikke tehnilisi kohandusi, ning seetõttu saavutatakse piisava konkurentsiga tõeline siseturg struktuurilise lahenduse abil alles mõne aja pärast. Seepärast tuleks ajutiselt säilitada nii kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste maksimaalsed hulgihinnad kui ka kõnealuste teenuste kaitsvad hinnalaed jaemüügitasandil, et tagada olemasoleva tarbijakasu säilimine nimetatud struktuurimeetmete rakendamisega seotud üleminekuperioodil.

(40)

Selleks et jätkata hindade ajutist reguleerimist, tuleks reguleerivad kohustused rändlusklientide huvide kaitsmiseks kehtestada nii jae- kui ka hulgimüügitasandil, kuna kogemused on näidanud, et kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste hulgihindade alandamisega ei pruugi kaasneda madalamad rändluse jaehinnad, sest puuduvad stiimulid nende alandamiseks. Samas võiksid jaehindade vähendamise meetmed, ilma et kohandataks selliste teenuste osutamisega seotud hulgimüügikulude taset, ohustada rändlusteenuste siseturu korralikku toimimist ega võimaldaks suuremat konkurentsi.

(41)

Kuni struktuurimeetmed ei ole veel kaasa toonud piisavat konkurentsi rändlusteenuste siseturul, mis viiks hulgimüügikulude vähenemiseni, mis omakorda jõuaks tarbijateni, on kõige tõhusam ja proportsionaalsem lähenemisviis liidusiseste rändluskõnede tegemise ja vastuvõtmise hinna reguleerimisele kehtestada kogu liidus hulgimüügi puhul keskmise minutitasu ülempiir ning piirata jaehindu eurotariifi abil, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 717/2007, SMSi eurotariifi abil, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 544/2009 (17) ning andmeside eurotariifi abil, mis tuleks kehtestada käesoleva määrusega. Keskmine hulgihind peaks kehtima mis tahes kahe operaatori vahel liidu piires kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(42)

Ajutised kõneteenuste eurotariifid, SMSi eurotariifid ja andmeside eurotariifid tuleks kehtestada ohutul tasemel, mis tagab rändlusteenuse osutajatele piisava marginaali ja soodustab konkureerivaid rändluspakkumisi madalamate hindade juures, kindlustades samas tarbijakasu säilimise ning isegi suurenemise struktuurimeetmete rakendamisega seotud üleminekuperioodil. Nimetatud perioodil peaksid rändlusteenuse osutajad aktiivselt juhtima klientide tähelepanu eurotariife puudutavale teabele ja pakkuma eurotariife kõigile oma rändlusklientidele, ning tegema seda tasuta, selgelt ja läbipaistvalt.

(43)

Rändlusklientidele pakutavad ajutised kõneteenuste eurotariifid, SMSi eurotariifid ja andmeside eurotariifid peaks peegeldama mõistlikku marginaali rändlusteenuse pakkumise hulgimüügikulude suhtes, võimaldades samas rändlusteenuse osutajatel konkureerida, diferentseerides oma pakkumisi ja kohandades hinnakujundust vastavalt turuolukorrale ja tarbijaeelistustele. Sellised kaitsvad hinnalaed tuleks kehtestada tasemel, mis ei moonuta struktuurimeetmete abil saavutatavast konkurentsist tulenevat kasu, ja need võib kaotada, kui kliendid on struktuurimeetmete kaudu konkreetset kasu saanud. Nimetatud reguleerivat lähenemisviisi ei tuleks kohaldada tariifi selle osa suhtes, mida nõutakse lisaväärtust omavate teenuste osutamise eest, vaid üksnes tariifide suhtes, mida nõutakse kõnealuste teenustega ühenduse saamise eest.

(44)

Nimetatud reguleerivat lähenemisviisi peaks olema lihtne rakendada ja kontrollida, et viia halduskoormus miinimumini nii operaatorite ja rändlusteenuse osutajate jaoks, keda selle nõuded puudutavad, kui ka riikide reguleerivate asutuste jaoks, kelle ülesanne on järelevalve ja rakendamine. Samuti peaks see olema läbipaistev ja vahetult mõistetav kõigile mobiilsideklientidele liidu piires. Lisaks peaks see pakkuma kindlust ja ennustatavust rändluse hulgi- ja jaeteenuseid osutavatele operaatoritele. Käesolevas määruses tuleks seetõttu kindlaks määrata minutitasude ülempiir rahalises väärtuses nii hulgi- kui jaemüügi tasandil.

(45)

Selliselt kindlaks määratud suurim keskmine minutitasu hulgimüügitasandil peaks võtma arvesse kogu liitu hõlmava rändluskõne tegemisega seotud eri elemente, eelkõige kõnede alustamise ja lõpetamise maksumust mobiilsidevõrkudes, sealhulgas üldkulusid, ning signaalimise ja transiidi kulusid. Kõige kohasem võrdlusalus kõne alustamise ja kõne lõpetamise jaoks on mobiilsideoperaatorite keskmine mobiiltelefonikõne lõpetamise tasu liidus, mis põhineb riikide reguleerivate asutuste antaval teabel ja mille komisjon avaldab. Käesoleva määrusega kehtestatavad suurimad keskmised minutitasud tuleks seetõttu määrata kindlaks, võttes arvesse keskmist mobiiltelefonikõne lõpetamise tasu, mis on sellega seotud kulude võrdlusaluseks. Suurimat keskmist minutitasu hulgimüügitasandil tuleks igal aastal alandada, et võtta arvesse mobiiltelefonikõne lõpetamise tasude alandamisi, mida riikide reguleerivad asutused aeg-ajalt kehtestavad.

(46)

Jaemüügitasandil kohaldatav ajutine kõneteenuste eurotariif peaks rändlusklientidele tagama, et neilt ei võeta ülemäärast tasu reguleeritud rändluskõne tegemise või vastuvõtmise eest, kuid jätma samal ajal rändlusteenuse osutajale piisava marginaali klientidele pakutavate toodete eristamiseks.

(47)

Kaitsvate hinnalagedega seotud üleminekuperioodil tuleks kõiki tarbijaid teavitada ja kõigil tarbijatel peaks olema võimalus valida ilma lisatasude või eeltingimusteta lihtne rändlustariif, mis ei ületa maksimaalset hinda. Mõistlik hinnalisa hulgimüügi kulude ja jaehindade vahel peaks tagama rändlusteenuse osutajatele kõigi rändluse erikulude – sealhulgas küllaldase osa turustamiskuludest ja telefoniaparaatide subsideerimise kuludest – katmise jaemüügi tasandil ning jätma neile piisava järelejääva osa mõistliku tulu teenimiseks. Ajutised kõneteenuste eurotariifid, SMSi eurotariifid ja andmeside eurotariifid on sobivad vahendid nii tarbijatele kaitse kui ka rändlusteenuse osutajatele paindlikkuse pakkumiseks. Hulgimüügitasandile vastavalt peaksid kõneteenuste eurotariifi, SMSi eurotariifi ja andmeside eurotariifi ülempiirid igal aastal langema.

(48)

Kaitsvate hinnalagedega seotud üleminekuperioodil tuleks uusi rändluskliente täielikult ja aktiivselt ning selgel ja läbipaistval viisil teavitada liidu piires rändluse suhtes kehtivatest tariifidest, kaasa arvatud tariifidest, mis on vastavuses ajutiste kõneteenuste eurotariifide, SMSi eurotariifide ja andmeside eurotariifidega. Olemasolevatele rändlusklientidele tuleks anda teatava ajavahemiku jooksul võimalus valida uus tariif, mis on vastavuses ajutiste kõneteenuste eurotariifide, SMSi eurotariifide ja andmeside eurotariifidega või mis tahes muude rändlustariifidega. Olemasolevate rändlusklientide puhul, kes ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul oma valikut teinud, on kohane teha vahet nende vahel, kes olid juba valinud rändluse eritariifi või -paketi enne käesoleva määruse jõustumist, ja nende vahel, kes ei olnud seda teinud. Viimastele tuleks automaatselt kohaldada tariifi, mis on vastavuses käesoleva määrusega. Rändluskliendid, kes juba kasutavad rändluse eritariifi või -pakette, mis vastavad nende individuaalsetele nõudmistele ja mille nad on valinud nende alusel, peaksid jääma eelnevalt valitud tariifi või paketi juurde, kui nad – pärast meeldetuletust nende kehtivate tariifitingimuste ja kohaldatavate eurotariifide kohta – teatavad oma rändlusteenuse osutajale otsusest jääda kõnealuste tariifide juurde. Sellised rändluse eritariifid või -paketid võivad sisaldada näiteks rändluse kindlasummalisi hindu, mitteavalikke tariife, kindlate täiendavate rändlustasudega tariife, suurimast kõneteenuste eurotariifist, SMSi eurotariifist ja andmeside eurotariifist madalamate minutitasudega tariife või kõnealustustasude tariife.

(49)

Kuna käesolev määrus peaks olema erimeede raamdirektiivi artikli 1 lõike 5 tähenduses ja kuna kogu liitu hõlmava rändlusteenuse osutajaid võidakse käesoleva määrusega kohustada muutma oma rändluse jaemüügitariife, et järgida käesoleva määruse nõudeid, ei tohiks sellised muutused anda mobiilsideklientidele elektroonilise side 2002. aasta reguleerivat raamistikku üle võtvate siseriiklike õigusaktide alusel mingit õigust oma lepingute ülesütlemiseks.

(50)

Käesoleva määrusega ei tohiks piirata tarbijatele tehtavaid uuenduslikke pakkumisi, mis on soodsamad kui käesolevas määruses kindlaksmääratud ajutine kõneteenuste eurotariif, SMSi eurotariif ja andmeside eurotariif, vaid peaks tegelikult soodustama uuenduslikke, madalamate hindadega pakkumisi rändlusklientidele, seda eelkõige käesoleva määruse struktuurilistest sätetest tuleneva täiendava konkurentsisurve tõttu. Käesoleva määrusega ei nõuta rändlustasude uuesti kasutuselevõtmist juhul, kui need on täielikult kaotatud, samuti ei kohustata sellega tõstma kehtivaid rändlustasusid käesolevas määruses sätestatud ajutiste turvalimiitideni.

(51)

Kui maksimaalsed hinnad ei ole antud eurodes, tuleks kohaldatavad tasude piirmäärad ning piirmäärade korrigeeritud määrad anda asjaomases vääringus, kasutades käesolevas määruses kehtestatud kuupäeval Euroopa Liidu Teatajas avaldatud viitekursse. Kui kehtestatud kuupäeval Euroopa Liidu Teataja ei ilmu, tuleks kasutada viitekursse, mis avaldatakse esimeses pärast seda kuupäeva ilmuvas Euroopa Liidu Teatajas, mis sisaldab selliseid viitekursse. Selleks, et kaitsta tarbijaid reguleeritud rändlusteenuste (reguleeritud kõne-, SMS- või andmeside-rändlusteenused) jaehindade suurenemise eest, mille põhjustab muu vääringu kui euro viitekursi kõikumine, peaks liikmesriik, mille vääring ei ole euro, kasutama oma vääringus maksimaalse jaehinna kindlaksmääramisel asjakohase perioodi jooksul mitme viitekursi keskmist taset.

(52)

Mõne mobiilsideoperaatori tava arvutada hulgimüügitasandil rändluskõnede tasu tavapäraselt muude hulgimüügitasandi sidumistasude suhtes kohaldatava sekundilise täpsuse asemel minimaalselt 60 sekundi alusel moonutab konkurentsi kõnealuste operaatorite ja teistsuguseid arveldusmeetodeid rakendavate operaatorite vahel ning kahjustab käesoleva määrusega kehtestatud maksimaalsete hulgihindade järjepidevat kohaldamist. Lisaks kujutab see endast lisatasu, mis hulgimüügi kulusid suurendades avaldab negatiivset mõju kõneteenuste rändluse hindadele jaemüügi tasandil. Seetõttu tuleks nõuda, et mobiilsideoperaatorid arvutaksid reguleeritud rändluskõne hulgihinnad sekundilise täpsusega.

(53)

Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (BERECi eelkäija) hinnangul suurendab mobiilsideoperaatorite tava arvutada jaemüügitasandil rändlusteenuste tasu ühest sekundist suurema ühiku alusel tavalise kõneteenuste eurotariifi arve puhul väljuvate kõnede maksumust 24 % ja sissetulevate kõnede maksumust 19 %. Töörühm märkis ka, et sellised lisandused kujutavad endast varjatud tasu, sest need ei ole enamiku tarbijate jaoks läbipaistvad. Sellel põhjusel soovitab Euroopa reguleerivate asutuste töörühm võtta kiiresti meetmeid, et kaotada jaemüügitasandil kõneteenuste eurotariifi rakendavate arvete koostamise erinevad tavad.

(54)

Kuigi määrusega (EÜ) nr 717/2007 kehtestati liidus eurotariifi abil ühine lähenemisviis selle tagamiseks, et rändluskliendid ei maksaks reguleeritud rändluskõnede eest ülemäära kõrget hinda, ohustab selle järjepidevat kohaldamist tõsiselt asjaolu, et mobiilsideoperaatorid esitavad arveid erinevate ühikute kohta. See tähendab ka seda, et kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste piiriülesest iseloomust hoolimata leidub kõrvalekalduvaid lähenemisviise reguleeritud rändluskõne arvete koostamisel, mis moonutab siseturu konkurentsitingimusi.

(55)

Seega on vaja kehtestada ühised eeskirjad kõneteenuste eurotariifi arvetel kasutatavate ühikute kohta jaemüügitasandil, et veelgi tugevdada siseturgu ja tagada kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste tarbijatele kõikjal liidus ühesugune kõrgetasemeline kaitse.

(56)

Seetõttu tuleks nõuda, et jaemüügitasandi reguleeritud rändluskõneteenuste osutajad esitaksid klientidele kõikide selliste kõnede eest, mille suhtes kohaldatakse kõneteenuste eurotariifi, arved kõnesekundite alusel, võimaldades üksnes väljuva kõne puhul kohaldada esimese 30 sekundi ulatuses kõne miinimummaksumust. See võimaldab rändlusteenuse osutajatel katta kõik kõne ühendamisega seotud mõistlikud kulud ja konkureerida paindlikult väiksemate kõne miinimummaksumustega. Kõneteenuste eurotariifiga kõnede vastuvõtmise puhul ei ole kõne miinimummaksumuse kohaldamine aga põhjendatud, sest teenuse osutamise hulgimüügikulude eest võetakse tasu sekundilise täpsusega ja kõne ühendamisega seotud erikulud on juba kaetud mobiilikõne lõpetamise tasudega.

(57)

Kliendid ei peaks maksma külastatavas võrgus kõneposti sõnumite vastuvõtmise eest, sest nad ei saa kontrollida selliste sõnumite kestust. See ei peaks piirama muude kohaldatavate kõnepostitasude rakendamist, näiteks tasu selliste sõnumite kuulamise eest.

(58)

Piirialadel elavate klientide arved ei tohiks olla tarbetult suured tahtmatu rändlusteenuse kasutamise tõttu. Rändlusteenuse osutajad peaksid seetõttu rakendama mõistlikke meetmeid, et kaitsta kliente rändlustasude tekkimise eest oma elukohajärgses liikmesriigis viibimise ajal. Need peaksid sisaldama piisavaid teavitusmeetmeid, et anda klientidele võimalus tahtmatu rändlusteenuse kasutamise aktiivseks vältimiseks. Riikide reguleerivad asutused peaksid olema teadlikud olukordadest, kus klientidel on probleeme rändlustasude maksmisega oma elukohajärgses liikmesriigis viibimise ajal, ning peaksid võtma asjakohaseid meetmeid probleemi lahendamiseks.

(59)

Nagu rändluskõnede puhul, esineb ka rändlussõnumiteenuse puhul märkimisväärne oht, et üksnes hinnakohustuste kehtestamisest hulgimüügitasandil iseenesest ei piisa, et tasud väheneksid jaeklientide jaoks. Teisalt võiksid jaehindade vähendamise meetmed, ilma et kohandataks nende teenuste osutamisega seotud hulgimüügikulude taset, kahjustada mõnede, eelkõige väiksemate rändlusteenuse osutajate positsiooni, suurendades hindade kokkusurumise ohtu.

(60)

Lisaks ei ole elektroonilise side 2002. aasta reguleeriv raamistik rändlusteenuste turu erilise struktuuri ja piiriülese olemuse tõttu pakkunud riikide reguleerivatele asutustele sobilikke vahendeid, et tulla tõhusalt toime konkurentsiprobleemidega, millega kaasnevad reguleeritud rändlussõnumite kõrged hulgi- ja jaehinnad. See probleem ei võimalda tagada siseturu sujuvat toimimist ning nõuab lahendust.

(61)

Reguleeritud rändlussõnumite suhtes tuleks seega reguleerivad kohustused kehtestada hulgimüügitasandil, et hulgihindadel oleks mõistlikum seos teenuse osutamise kuludega, ning selleks, et kaitsta rändlusklientide huvisid jaemüügitasandil üleminekuperioodil seni, kuni struktuurimeede jõustub.

(62)

Enne kui struktuurimeetmega kaasneb piisav konkurents rändlusteenuste turul, on kõige tõhusam ja proportsionaalsem lähenemisviis reguleeritud rändlussõnumite hulgihindade reguleerimisele liidu tasandil keskmise tasu ülempiiri kehtestamine külastatavast võrgust saadetavate SMSide suhtes. Keskmine hulgihind peaks kehtima mis tahes kahe operaatori vahel liidu piires kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(63)

Reguleeritud rändlussõnumi maksimaalne hulgihind peaks sisaldama kõiki hulgiteenuse osutaja kantud kulusid, muu hulgas rändlussõnumi alustamise ja edastamisega seotud kulusid ning külastatavas võrgus rändlussõnumiteenuse kasutamise lõpetamisega seotud katmata kulusid. Käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjade järjepideva kohaldamise tagamiseks ei tohiks reguleeritud rändlussõnumiteenuse hulgimüüjatel seega lubada kehtestada eraldi tasu nende võrgus rändlussõnumiteenuse kasutamise lõpetamise eest.

(64)

Selleks, et rändlussõnumiteenuse hulgimüügitasandi maksimaalsed hinnad peegeldaksid täpsemini teenuse osutamise põhikulusid ning et jaemüügitasandil saaks areneda konkurents, tuleks SMSide maksimaalseid hulgihindu kohandada vastavalt hilisemale alandamisele.

(65)

Määruses (EÜ) nr 544/2009 osutati, et rändlusteenuste turul konkurentsi tekitavate struktuurielementide puudumisel on kõige tõhusam ja proportsionaalsem lähenemisviis kogu liitu hõlmavate rändlussõnumite hinnataseme reguleerimiseks jaemüügitasandil kehtestada mobiilsideoperaatoritele nõue pakkuda oma rändlusklientidele SMSide eurotariifi, mis ei ületa kindlaksmääratavat maksimaalset hinda.

(66)

Kuni struktuurimeetmete jõustumiseni tuleks SMSi eurotariif hoida kaitstud tasemel, mis tagab rändlusteenuse osutajatele piisava marginaali ja kajastab ka mõistlikumalt teenuse osutamise kulusid, tagades samas olemasoleva tarbijakasu säilimise.

(67)

Ajutine SMSi eurotariif, mida võib rändlusklientidele pakkuda, peaks seetõttu peegeldama mõistlikku marginaali võrreldes reguleeritud rändlussõnumiteenuse osutamise kuludega, võimaldades samas rändlusteenuse osutajatel konkureerida oma pakkumisi eristades ning hinnakujundust vastavalt turuolukorrale ja tarbijaeelistustele kohandades. Sellised kaitsvad hinnalaed tuleks kehtestada tasemel, mis ei moonuta struktuurimeetmetest konkurentsile tulenevat kasu ja mille võib kaotada, kui struktuurimeetmed on jõustunud. Nimetatud reguleerivat lähenemisviisi ei tuleks kohaldada SMSide lisaväärtusteenuste suhtes.

(68)

Rändlusklientidelt ei tohiks nõuda külastatavas võrgus rändlusteenust kasutades lisatasu reguleeritud rändlussõnumi või häälsõnumi vastuvõtmise eest, sest sellised teenuse lõpetamise kulud on kaetud juba rändlussõnumi või häälsõnumi saatmise eest küsitava jaetasuga.

(69)

SMSi eurotariifi tuleks automaatselt kohaldada kõigi uute või olemasolevate rändlusklientide suhtes, kes ei ole rändlussõnumi eritariifi või reguleeritud SMSide rändlusteenust hõlmavat rändlusteenuste paketti sihilikult valinud või ei vali seda sihilikult.

(70)

SMS on tekstsõnum (lühisõnumiteenus) ja eristub selgelt teistest sõnumitest, nagu MMS-sõnumid või e-kirjad. Selleks, et mitte kaotada käesoleva määruse tõhusust ning täita selle eesmärgid täielikult, tuleks keelustada SMS-rändlussõnumi tehniliste parameetrite sellised muudatused, mis eristaksid seda riigisisesest SMSist.

(71)

Riikide reguleerivate asutuste kogutud andmed osutavad sellele, et andmeside-rändlusteenuse keskmised hulgihinnad, mida külastatava võrgu operaatorid rändluskliendi rändlusteenuse osutajatelt küsivad, on püsivalt kõrged. Kõnealuste hulgihindade langustendentsile vaatamata on need võrreldes teenuse osutamise kuludega endiselt väga kõrged.

(72)

Andmeside-rändlusteenuste jätkuvalt kõrged hulgimüügitasud on tingitud peamiselt kõrgetest hulgihindadest, mida küsivad mitte-eelistatud võrkude operaatorid. Sellised tasud tulenevad võrgukasutamise juhtimise raskustest, mis ei motiveeri operaatoreid standardseid hulgihindu ühepoolselt vähendama, sest võrguliiklus toimub olenemata hinnast. See toob kaasa hulgimüügikulude suured kõikumised. Mõningatel juhtudel on mitte-eelistatud võrkude suhtes kohaldatavad andmeside-rändlusteenuste hulgihinnad kuus korda kõrgemad eelistatud võrkude suhtes kohaldatavatest. Sellised andmeside-rändlusteenuste ülemäära kõrged hulgihinnad toovad kaasa liidu mobiilsideoperaatorite vaheliste konkurentsitingimuste tuntava moonutamise, mis kahjustab siseturu sujuvat toimimist. Samuti piiravad need rändlusteenuse osutajate võimet hulgimüügikulusid ette näha ning seega võimalust pakkuda klientidele läbipaistvaid ja konkurentsivõimelisi jaepakette. Kuna riikide reguleerivad asutused ei suuda kõnealuseid probleeme riigi tasandil tõhusalt lahendada, tuleks andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldada maksimaalseid hulgihindu. Seega tuleks kehtestada reguleerivad kohustused reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes hulgimüügitasandil, et hulgimüügitasudel oleks mõistlikum seos teenuse osutamise kuludega, ning selleks, et kaitsta rändlusklientide huve jaemüügitasandil.

(73)

Rändlusteenuse osutajad ei tohiks rändluskliendilt mis tahes reguleeritud andmeside-rändlusteenuse osutamise eest tasu võtta, juhul kui ja seni kuni klient ei ole teenuse osutamisega nõustunud.

(74)

Käesoleva määruse reguleerimisala peaks katma kogu liitu hõlmavat andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamist. Sama eripära, mis iseloomustab rändlusteenuste turge ning millega põhjendati määruse (EÜ) nr 717/2007 vastuvõtmist ja mobiilsideoperaatoritele kogu liitu hõlmavate rändluskõnede ja SMS-rändlussõnumitega seonduvate kohustuste kehtestamist, kehtib ka kogu liitu hõlmavate andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamise suhtes. Sarnaselt kõne- ja SMS- rändlusteenustega ei osteta ka andmeside-rändlusteenuseid riigi tasandil eraldi, vaid need moodustavad ainult ühe osa laiemast jaemüügipaketist, mille klient ostab rändlusteenuse osutajalt, mistõttu asjaomaste turujõudude vahel on konkurents piiratud. Asjaomaste teenuste piiriülese iseloomu tõttu ei saa riikide reguleerivad asutused, kes vastutavad asjaomase riigi territooriumil elavate mobiilsideklientide huvide kaitsmise ja edendamise eest, ka kontrollida teises liikmesriigis asuva külastatava võrgu operaatorite käitumist.

(75)

Nagu juba olemasolevate kõne- ja SMS-teenuseid reguleerivate meetmete puhul, on enne struktuurimeetmetega kaasneva piisava konkurentsi tekkimist kõige tõhusam ja proportsionaalsem lähenemisviis kogu liitu hõlmava andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandi hinnataseme reguleerimisele kehtestada üleminekuperioodi ajal rändlusteenuse osutajatele nõue pakkuda oma rändlusklientidele ajutist andmeside eurotariifi, mis ei ületa maksimaalset hinda. Andmeside eurotariif tuleks kehtestada kaitsval tasemel, mis tagab kuni struktuurimeetme jõustumiseni tarbijakaitse, kindlustab rändlusteenuse osutajatele piisava marginaali ja samas kajastab ka mõistlikumalt teenuse osutamisega seotud kulusid.

(76)

Ajutine andmeside eurotariif, mida võib rändlusklientidele pakkuda, peaks seetõttu peegeldama mõistlikku marginaali võrreldes reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise kuludega, võimaldades samas rändlusteenuse osutajatel konkureerida oma pakkumisi eristades ning hinnakujundust vastavalt turuolukorrale ja tarbijaeelistustele kohandades. Sellised kaitsvad hinnalaed tuleks kehtestada tasemel, mis ei moonuta struktuurimeetmetest konkurentsile tekkivat kasu, ja need võib kaotada, kui kliendid on struktuurimeetmete kaudu konkreetset ja püsivat kasu saanud. Sarnaselt kõne- ja SMS-rändlusteenuseid hõlmava lähenemisviisiga tuleks ka andmeside ajutiste eurotariifide reguleeritud ülempiiri puhul järgida langustendentsi, võttes arvesse andmeside-rändlusteenuste osutamise kulude kavandatud vähendamisi jaemüügitasandil.

(77)

Ajutist andmeside eurotariifi tuleks automaatselt kohaldada kõigi uute või olemasolevate rändlusklientide suhtes, kes ei ole andmeside-rändlusteenuste eritariifi või reguleeritud andmeside-rändlusteenust hõlmavat rändlusteenuste paketti sihilikult valinud või ei vali seda sihilikult.

(78)

Selle tagamiseks, et tarbijad maksaksid tegelikult tarbitud andmesideteenuste eest, ning et vältida probleeme, mida täheldati kõneteenuste puhul pärast määruse (EÜ) nr 717/2007 vastuvõtmist ja mis hõlmasid operaatorite rakendatavat maksustamismehhanismi, millega kaasnesid tarbija jaoks varjatud kulud, tuleks ajutist andmeside eurotariifi arvestada kilobaidipõhiselt. Selline arvestamine on kooskõlas maksustamismehhanismiga, mida juba rakendatakse hulgimüügitasandil.

(79)

Rändlusteenuse osutajad võivad pakkuda õiglastel tingimustel kindlasummalist kuu koondhinda, mille suhtes ei kohaldata maksimaalset hinda ja mis võiks katta kogu liitu hõlmavaid rändlusteenuseid.

(80)

Selleks et tagada kõigile mobiiltelefoni kasutajatele kasu käesoleva määruse sätetest, tuleks ajutisi hinnakujundusnõudeid jaemüügitasandil kohaldada hoolimata sellest, kas rändlusklientidel on rändlusteenuse osutajaga ette- või järelmaksuleping, ja sõltumata sellest, kas rändlusteenuse osutajal on mobiiltelefoni häälkõneteenuse osutamiseks oma võrk või on ta virtuaalne mobiilsideoperaator või mobiiltelefoni häälkõneteenuste edasimüüja.

(81)

Kui liidu mobiilsideteenuste osutajad leiavad, et nende teiste liikmesriikide mobiilsideoperaatoritega sõlmitud rändluskokkulepete lõpetamise või lõpetamise ohu tõttu on ohustatud koostalitlusvõime ja läbivühendatavus klientidele teenuse osutamiseks või kui nad ei ole võimelised osutama oma klientidele teenust teises liikmesriigis, kuna puudub kokkulepe vähemalt ühe võrguteenuste hulgimüüjaga, peaksid riikide reguleerivad asutused kasutama vajaduse korral juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 5 kohaseid volitusi küllaldase juurdepääsu ja omavahelise sidumise tagamiseks, et garanteerida selline läbivühendatavus ja teenuste koostalitlusvõime, võttes arvesse raamdirektiivi artiklis 8 nimetatud eesmärke, eelkõige täielikult toimiva elektrooniliste sideteenuste siseturu loomist.

(82)

Rändlusteenuste jaehinna suurema läbipaistvuse saavutamiseks ja selleks, et aidata rändlusklientidel otsustada, kuidas oma mobiilseadmeid välisriigis viibides kasutada, peaksid mobiilsideteenuste osutajad edastama oma rändlusklientidele tasuta teavet külastatavas liikmesriigis rändlusteenuste kasutamisel kohaldatavate rändlustasude kohta. Kuna teatavatel kliendirühmadel võib olla rändlustasude kohta piisavalt teavet, peaksid rändlusteenuse osutajad pakkuma võimalust nimetatud automaatsest sõnumiteenusest kergesti loobuda. Peale selle peaksid teenuse osutajad aktiivselt andma oma klientidele, kui viimased asuvad liidu territooriumil, nende soovi korral ja tasuta lisateavet telefonikõnede tegemise või vastuvõtmise ning samuti SMSide, MMSide ja muude andmesideteenuste saatmise ja vastuvõtmise minuti-, sõnumi- või megabaiditasude (koos käibemaksuga) kohta külastatavas liikmesriigis.

(83)

Läbipaistvuse tagamiseks on samuti nõutav, et teenuse osutajad esitaksid teabe rändlustasude, eelkõige kõneteenuste eurotariifide, SMSi eurotariifide ja andmeside eurotariifide ning kindlasummalise koondhinna kohta – kui nad sellist pakuvad – teenusega liitumisel ja iga kord, kui rändlustasud muutuvad. Rändlusteenuse osutajad peaksid pakkuma teavet rändlustasude kohta sobivate vahendite, näiteks arvete, interneti, telereklaamide või otsepostituse kaudu. Kogu hindade ja teenuse omadustega seotud teave ja pakkumised tuleks esitada selgelt, arusaadavalt, võrdlust võimaldavalt ja läbipaistvalt. Rändlusteenuste pakkumiste reklaamimine ja tarbijatele turustamine peaks olema täielikult vastavuses tarbijakaitsealaste õigusaktidega, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (18). Rändlusteenuse osutajad peaksid tagama, et kõik nende rändluskliendid on teadlikud reguleeritud tariifide olemasolust asjaomasel perioodil, ning nad peaksid saatma nimetatud klientidele kirjalikult selge ja erapooletu teatise, kus kirjeldatakse kõneteenuste eurotariifide, SMSi eurotariifide ja andmeside eurotariifide tingimusi ning nendele ülemineku ja nendest loobumise õigust.

(84)

Lisaks tuleks võtta meetmeid kõigi andmeside-rändlusteenuste jaehindade suurema läbipaistvuse saavutamiseks ja eelkõige selleks, et teha lõpp arvešoki probleemile, mis kujutab endast tõket siseturu sujuvale toimimisele, ning anda rändlusklientide käsutusse sellised vahendid, mis on vajalikud andmeside-rändlusteenuse kulude jälgimiseks ja kontrollimiseks. Samuti ei tohiks takistada rändlusteenuste asendamiseks või nende alternatiivina kasutamiseks sobivate rakenduste või tehnoloogiate, nagu traadita internet, kasutuselevõttu.

(85)

Eelkõige peaksid rändlusteenuse osutajad esitama tasuta oma rändlusklientidele personaliseeritud hinnateabe andmeside-rändlusteenuste nimetatud klientide suhtes kehtivate tariifide kohta iga kord, kui rändlusklient hakkab teise riiki sisenedes andmeside-rändlusteenuseid kasutama. Kõnealune teave tuleks edastada kliendi mobiilseadmesse viisil, mis võimaldab seda lihtsalt vastu võtta ja mõista, ja selliselt, et kliendil oleks kergesti võimalik seda hiljem uuesti vaadata.

(86)

Selleks, et aidata klientidel paremini mõista andmeside-rändlusteenuste kasutamise rahalisi tagajärgi ning võimaldada neil jälgida ja kontrollida oma kulusid, peaksid rändlusteenuse osutajad nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist piisavalt teavitama oma kliente reguleeritud andmeside-rändlusteenustega seotud tasudest. Selline teavitamine võiks sisaldada näiteid ligikaudse kasutatava andmemahu kohta näiteks e-kirja või pildi saatmise, veebilehitsemise ja mobiilirakenduste kasutamise korral.

(87)

Arvešoki vältimiseks peaksid rändlusteenuse osutajad andmeside-rändlusteenuse puhul määrama kindlaks tarbitud teenuste rahalise ja/või mahulise ülempiiri või mitu sellist ülempiiri (väljendatuna selles vääringus, milles rändluskliendile arve esitatakse) ning peaksid pakkuma seda tasuta kõigile rändlusklientidele koos asjakohase teatega sellises meediavormingus, mida saab hiljem uuesti vaadata, kui kulud jõuavad kõnealuse ülempiiri lähedale. Ülempiiri saavutamise korral ei peaks kliendid enam teenust saama või neilt ei tuleks enam selle eest tasu nõuda, välja arvatud juhul, kui klient on sõnaselgelt soovinud, et talle osutataks jätkuvalt asjaomast teenust vastavalt teates esitatud tingimustele. Niisugusel juhul peaksid nad saama tasuta kinnituse sellises meediavormingus, mida saab hiljem uuesti vaadata. Rändlusklientidele tuleks anda võimalus valida mõistliku aja jooksul ükskõik milline nendest rahalistest või mahulistest ülempiiridest või otsustada ülempiiri mitte kasutada. Kui kliendid ei avalda oma soovi, tuleks nende suhtes rakendada vaikimisi ülempiiri süsteemi.

(88)

Kõnealuseid läbipaistvusmeetmeid tuleks käsitada rändlusklientidele pakutava miinimumtagatisena ning see ei tohiks rändlusteenuse osutajaid takistada pakkumast oma klientidele muid laialdasi vahendeid, mis aitaksid neil andmeside-rändlusteenuste kulusid prognoosida ja kontrollida. Näiteks töötavad paljud rändlusteenuse osutajad jaemüügitasandil välja uusi kindlasummalisi rändlusteenusepakkumisi, mis võimaldavad kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kindlaksmääratud hinnaga andmesiderändlust mõistliku mahu piires. Rändlusteenuse osutajad töötavad samuti välja süsteeme, mis võimaldaksid rändluskliente teavitada reaalajas andmesiderändlusega seoses kogunenud maksmisele kuuluvatest summadest. Siseturu sujuva toimimise tagamiseks peaksid kõnealused siseturgude arengutendentsid kajastuma ühtlustatud eeskirjades.

(89)

Ka ettemaksukliente võib andmeside-rändlusteenust kasutades tabada arvešokk. Seepärast tuleks ülempiiriga seonduvaid sätteid kohaldada ka kõnealuste klientide suhtes.

(90)

Liidu reguleeritud rändlustariifide ja klientide poolt väljaspool liitu reisides makstavate rändlustariifide vahel on suured erinevused, kuna viimati nimetatud tariifid on liidus kehtivatest hindadest oluliselt kõrgemad. Kuna puudub järjekindel lähenemisviis väljaspool liitu toimuva rändluse läbipaistvus- ja kaitsemeetmete suhtes, ei ole tarbijad kindlad oma õigustes ning hoiduvad välisriigis viibides seetõttu sageli mobiilsideteenuste kasutamisest. Tarbijatele edastatav läbipaistev teave aitaks neil otsustada, kuidas kasutada oma mobiilseadmeid välisriigis (nii liidus kui ka väljaspool liitu) reisides, ning samuti võiks sellisest teabest olla kasu rändlusteenuse osutaja valimisel. Läbipaistvuse ja tarbijakaitse puudumise probleemi on seetõttu vaja käsitleda nii, et teatavaid läbipaistvus- ja kaitsemeetmeid kohaldatakse ka väljaspool liitu osutatavate rändlusteenuste suhtes. Kõnealused meetmed soodustaksid konkurentsi ja parandaksid siseturu toimimist.

(91)

Kui väljaspool liitu asuva külastatava riigi külastatava võrgu operaator ei luba rändlusteenuse osutajal jälgida oma klientide teenusekasutamist reaalajas, ei peaks rändlusteenuse osutajal olema kohustust pakkuda rahalist või mahulist ülempiiri klientide kaitsmiseks.

(92)

Riikide reguleerivatel asutustel, kes vastutavad elektrooniliste sidevõrkude 2002. aasta reguleeriva raamistiku kohaste ülesannete täitmise eest, peaks olema pädevus kehtestada oma territooriumil käesolevast määrusest tulenevad kohustused ning teostada järelevalvet nende täitmise üle. Samuti peaksid nad teostama järelevalvet rändlusklientidele pakutavate kõne- ja andmesideteenuste hindade muutumise üle liidus rändlemise korral, sealhulgas vajaduse korral rändluskõnede tegemise ja vastuvõtmisega seotud erikulude üle liidu äärealadel, ning vajaduse üle tagada, et hulgiturg kataks tehtud kulud küllaldases mahus, ning samuti selle üle, et võrgukasutamise juhtimise meetodeid ei kasutataks valiku piiramiseks klientide kahjuks. Nad peaksid tagama, et käesoleva määruse kohaldamist käsitlev ajakohastatud teave tehakse huvitatud pooltele kättesaadavaks, ning avaldama järelevalve tulemused iga kuue kuu järel. Eraldi tuleks esitada teave äri-, järelmaksu- ja ettemaksuklientide kohta.

(93)

Riigisisene rändlus liidu kõige äärepoolsemates piirkondades, kus mobiiltelefoniteenuse osutamiseks antavad litsentsid erinevad neist, mis on väljastatud riigi ülejäänud territooriumi suhtes, võiks saada kasu rändlusteenuste siseturul toimuvaga võrdväärsest tasude alandamisest. Käesoleva määruse rakendamine ei tohiks riigisiseseid rändlusteenuseid kasutavatele klientidele tuua kaasa vähem soodsat hinnakohtlemist võrreldes kogu liitu hõlmavaid rändlusteenuseid kasutavate klientidega. Selleks võivad liikmesriikide asutused võtta täiendavaid meetmeid, mis on kooskõlas liidu õigusega.

(94)

Käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevate eeskirjade sätestamisel peaksid liikmesriigid muu hulgas võtma arvesse võimalust, et rändlusteenuse osutajad kompenseerivad vastavalt siseriiklikule õigusele klientidele iga viivituse või takistuse seoses alternatiivse rändlusteenuse osutaja valimisega.

(95)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ühise lähenemisviisi rajamist selle tagamiseks, et üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajad ei peaks maksma kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eest liidus reisimisel ülemäära kõrget hinda, tänu millele saavutatakse tarbijakaitse kõrge tase, tugevdades rändlusteenuse osutajate vahelist konkurentsi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada turvalisel, ühtlustatud ja õigeaegsel viisil ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(96)

Kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste hulgihindu käsitlevad reguleerivad kohustused peaksid kehtima seni, kuni struktuurimeetmed on jõustunud ja konkurents on hulgiturul piisavalt välja kujunenud. Lisaks nähtub praegustest turusuundumustest, et andmesideteenused muutuvad järk-järgult kõige tähtsamaks mobiilsideteenuste segmendiks ning et hulgimüügitasandi andmeside-rändlusteenused arenevad praegu kõige dünaamilisemalt, kusjuures nende hinnad on praegustest reguleeritud hindadest märgatavalt madalamad.

(97)

Tuleks kehtestada piisavalt kõrged jaemüügi kaitsvad hinnalaed, mis ei moonuta struktuurimeetmete võimalikku konkurentsist saadavat kasu ning mille võiks täielikult kaotada, kui kõnealused meetmed jõustuvad ja võimaldavad luua tõelise siseturu. Seepärast peaksid jaemüügi kaitsvad hinnalaed järgima langustendentsi ja seejärel oma kehtivuse kaotama.

(98)

Komisjon peaks hindama käesoleva määruse tõhusust, pidades silmas selle eesmärke ja panust elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistiku rakendamisse ning siseturu sujuva toimimise tagamisse. Sellega seoses peaks komisjon vaagima mõju, mida see avaldab eri suurusega ning liidu eri osades paiknevate mobiilsideteenuste osutajate konkurentsipositsioonile, jae- ja hulgihindade muutumisele, hindade arengusuundadele ja läbipaistvusele, hindade ja tegeliku maksumuse suhtele, samuti seda, kui suures ulatuses on leidnud kinnitust oletused, mis esitati käesolevale määrusele lisatud mõjuhinnangus, samuti kulusid, mis tulenevad määruse järgimisest, ja mõju, mida see avaldab investeeringutele. Komisjon peaks tehnika arengut arvestades hindama ka selliste teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, mis on alternatiiviks rändlusteenustele (näiteks juurdepääs traadita interneti kaudu).

(99)

Kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste hulgi- ja jaehindu käsitlevad reguleerivad kohustused tuleks tarbijate kaitseks säilitada seni, kuni jae- ja hulgimüügitasandi konkurents on täielikult välja kujunenud. Selleks peaks komisjon 2016. aasta 30. juuniks hindama, kas käesoleva määruse eesmärgid on saavutatud, ning sealhulgas seda, kas struktuurimeetmed on täielikult rakendatud ja kas rändlusteenuste siseturul on välja kujunenud piisav konkurents. Kui komisjon leiab, et piisavat konkurentsi ei ole välja kujunenud, peaks ta esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohased ettepanekud, et tagada tarbijate piisav kaitse alates 2017. aastast.

(100)

Pärast eespool nimetatud hindamist ja selleks, et tagada liidus pidev järelevalve rändlusteenuste üle, peaks komisjon iga kahe aasta järel koostama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis annaks üldülevaate rändlusteenuste uusimatest suundumustest, ning vahehinnangu selle kohta, kuidas on edenenud käesoleva määrusega seatud eesmärkide täitmine ja kas nende eesmärkide saavutamiseks oleks alternatiivseid võimalusi,

a)

tarbijasõbralikkus, eelkõige tarbijate võimalus valida kergesti ja kiirelt teine rändlusteenuse osutaja oma mobiiltelefoninumbrit muutmata ja sama mobiilseadet kasutades;

b)

suutlikkus rahuldada konkurentsivõimelistel tingimustel tarbijanõudluse kõiki liike, sealhulgas andmesideteenuste sagedase kasutamise nõuet;

c)

suutlikkus edendada tõhusalt konkurentsi, võttes arvesse ka operaatorite võimalusi kasutada oma infrastruktuurivahendeid või ärikokkuleppeid;

d)

kulutasuvus, võttes arvesse riigisiseste teenuste osutajate ja teiste rändlusteenuse osutajate vahelist kulude jaotust;

e)

suutlikkus täita tõhusalt artikli 4 lõikes 1 osutatud kohustust;

f)

maksimaalse koostalitlusvõime võimaldamine;

g)

kasutajasõbralikkus, eelkõige seoses kliendipoolse mobiilseadme tehnilise käsitlemisega võrkude vahetamisel;

h)

tagatakse, et liidu klientide rändlust kolmandates riikides ja kolmandate riikide klientide rändlust liidus ei takistata;

i)

tagatakse kinnipidamine raamdirektiivi ja eridirektiividega nõutavatest eeskirjadest eraelu puutumatuse, isikuandmete, võrkude turvalisuse ja terviklikkuse kaitse ning läbipaistvuse kohta;

j)

võetakse arvesse, et riikide reguleerivad asutused edendavad vastavalt raamdirektiivi artikli 8 lõike 4 punktile g lõpptarbijate võimalusi saada juurdepääs teabele ja seda levitada ning vabal valikul käivitada rakendusi ja teenuseid;

k)

tagatakse, et teenuse osutajad kohaldavad samaväärseid tingimusi samasuguste asjaolude korral.

a)

reguleeritud rändluskõnede tegemisel külastatava liikmesriigi piires ja riigisiseste teenuste osutaja liikmesriiki ning reguleeritud rändluskõnede vastuvõtmisel ning

b)

külastatavas liikmesriigis reguleeritud rändlussõnumeid saates.

a)

kas konkurents on piisavalt edenenud, et õigustada maksimaalsete jaehindade kehtivuse lõppemist;

b)

kas konkurents on maksimaalsete hulgihindade kaotamiseks piisav;

c)

rändlusklientidele pakutavate kõne-, SMS- ja andmesideteenuste hulgi- ja jaehindade muutumist ja oodatavaid tulevikusuundumusi võrreldes mobiilsideteenuste tasudega liikmesriikide turu tasandil (kusjuures eraldi käsitletakse ettemaksu- ja järelmaksukliente) ning nende teenuste kvaliteedi ja kiiruse muutumist;

d)

teenuste, sealhulgas kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenustele alternatiivsete teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, eeskätt pidades silmas tehnika arengut;

e)

seda, mil määral on kliendid kasu saanud rändlusteenuste hinna tegelikust alanemisest, mitmesugustest tariifidest ja toodetest, mida saavad kasutada erinevate helistamistavadega kliendid, ning rändlus- ja riigisiseste tariifide vahelist erinevust, sealhulgas selliste pakkumiste olemasolu, millega nähakse ette ühtne tariif nii riigisisestele kui ka rändlusteenustele;

f)

konkurentsi taset nii jae- kui ka hulgiturul, eriti väiksemate, iseseisvate või äsja tegevust alustanud operaatorite konkurentsiolukorda, sealhulgas kaubanduslepingute mõju konkurentsile ning operaatorite omavahelise seotuse taset;

g)

mil määral on artiklites 3 ja 4 sätestatud struktuurimeetmete rakendamine aidanud kaasa konkurentsi arendamisele rändlusteenuste siseturul, ning seda, kas rändlus- ja riigisiseste tariifide vaheline erinevus on vähenenud nullilähedaseks;

h)

mil määral on hulgi- ja jaehindade maksimaalsed hinnad osutanud piisavat kaitset tarbijatele ülemäära kõrgete hindade eest, võimaldades samas konkurentsi arengut rändlusteenuste siseturul.

a)

sätestada täiendavaid tehnilisi- ja struktuurimeetmeid;

b)

muuta struktuurimeetmeid;

c)

pikendada jaehindade ülempiiri kehtivusaega ja võib-olla ka muuta artiklites 8, 10 ja 13 sätestatud jaehindade ülempiiri;

d)

muuta hulgihindade ülempiiri kehtivusaega või muuta artiklites 7, 9 ja 12 sätestatud hulgihindade ülempiiri;

e)

kehtestada muid vajalikke nõudeid, sealhulgas riiklike tariifide ja rändlustariifide mitteeristamise nõue.