LISA

PÕLLUMAJANDUSARUANNE

I.   PÕLLUMAJANDUSARUANDE VORM

Kogutavad andmed liigitatakse tabelitesse ning jaotatakse rühmadesse, kategooriatesse ja veergudesse. Teatavale andmeväljale viidatakse järgmiselt: <tabeli täht>.<rühm>.<kategooria>[.<kategooria>].<veerg>.

Andmete konkreetsed väärtused esitatakse veeru tasandil. III jaos esitatud tabelites võib andmeid sisestada tühjadesse lahtritesse; hallidel lahtritel, millel on tähis „-”, puudub rühma jaoks tähendus ja sinna ei või andmeid sisestada.

Näited:

—	B.UT.20.A (veerg A, rühm UT, kategooria 20, tabel B) vastab „renditud kasutatava põllumajandusmaa”„pindalale”, mis tuleb märkida tabeli B lahtrisse „rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa”.

—	I.A.10110.1.0.TA (veerg TA, rühm A, kategooria 10110, tabel I) vastab põllukultuuri liiki koodiga 1 „Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur” kuuluva „Pehme nisu ja speltanisu” kogupindalale ning puuduvate andmete koodile 0 („Ei ole puuduvaid andmeid”).

Tabelid on tähistatud ühe tähega, rühmad ühe või mitme tähega, kategooriad numbriliste koodidega ja veerud ühe või mitme tähega.

III jao tabelites A–M näitab esimene tabel kõrgetasemelist maatriksit rühmade ja veergude jaoks. Teises tabelis näidatakse jaotumist eri kategooriatesse ning igale kategooriale vastab üks või mitu koodi ja alamkoodi.

Kõnealune III jagu sisaldab täiendavaid mõisteid ja juhiseid iga tabeli kategooria ja veeru väärtuse kohta asjaomase tabeli lõpus.

II.   ÜLDMÕISTED JA -JUHISED

a)	Põllumajandusaruande andmed esitatakse ühe põllumajandusettevõtte ning ühe kaheteistkümnest järjestikusest kuust koosneva aruandeaasta kohta.

b)

Põllumajandusaruande andmed on seotud üksnes põllumajandusettevõttega. Kõnealused andmed osutavad ettevõtte põllumajandustegevusele ja ettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevusele. Kui nimetatud tegevused välja arvata, ei võeta põllumajandusaruannete koostamisel arvesse põllumajandusettevõtja või tema perekonnaliikmete põllumajandusettevõtte välist tegevust ega pensione, pärandeid, erakontosid, põllumajandusettevõtte välist vara, isiklikke makse, erakindlustust jne.

c)	Põllumajandusaruande andmed põhinevad raamatupidamisarvestusel, mis koosneb kogu aruandeaasta jooksul tehtud süstemaatilistest ja regulaarsetest kannetest.

d)	Raamatupidamisandmed väljendatakse rahaliselt ilma käibemaksuta.

e)	Rahaliselt väljendatud raamatupidamisandmetest jäetakse välja abi ja toetused. Toetusi ja abi käsitatakse riiklikest vahenditest antava otsese abi vormidena, millest on saadud teatavat tulu (vt kirjeldus tabelis M „Toetused”).

f)

Põllumajandusaruande andmed tuleb esitada järgmiste ühikutena ning järgmise täpsusastmega: —   rahalised väärtused: väärtused eurodes või omavääringus ilma kümnendkohtadeta. Kui aga omavääringu ühiku väärtus on euroga võrreldes suhteliselt madal, võivad kõnealuse liikmesriigi kontaktasutus ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga tegelev komisjoni personal leppida kokku, et väärtusi väljendatakse sadades või tuhandetes omavääringu ühikutes; —   füüsilised kogused: kaal tsentnerites (ts = 100 kg), v.a munad, mille kogust väljendatakse tuhandetes; vedeliku maht hektoliitrites (sealhulgas vein ja sellega seotud saadused); —   pindalad: aarides, v.a seened, mille puhul väljendatakse pindala kogu haritava maa suurusena ruutmeetrites; —   keskmine põllumajandusloomade arv: kahe kümnendikkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arv esitatakse täisarvudena, ning mesilaste puhul, kelle arv esitatakse kasutuses olevate tarude arvuna; —   tööjõuühikud: kahe kümnendikkohani.

g)	Kui teatava ettevõtte puhul ei ole asjaomane väärtus oluline või puudub, ei märgita väärtuseks „0”.

III.   TABELID JA SPETSIIFILISED MÕISTED JA JUHISED

Tabel A

Üldandmed põllumajandusettevõtte kohta

Üldandmete kategooria

Kood (*)

Veerud

Andmerühm

Piirkond

Alapiirkond

Põllumajandusettevõtte järjekorranumber

Kraadid

Minutid

NUTS

Andmekoguja number

Kuupäev

Põllumajandusettevõtete osakaal

Põllumajandustootmise viis

Majanduslik suurus

Kood

R

S

H

DG

MI

N

AO

DT

W

TF

ES

C

ID

Põllumajandusettevõtte identifitseerimine

—

—

—

—

—

—

—

—

—

LO

Põllumajandusettevõtte asukoht

—

—

—

—

—

—

—

—

—

AI

Raamatupidamisandmed

—

—

—

—

—

—

—

—

—

TY

Liik

—

—

—

—

—

—

—

—

—

CL

Klassid

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

OT

Muud üksikasjad põllumajandusettevõtte kohta

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

Kood (*)	Kirjeldus	Rühm	R	S	H	DG	MI	N	AO	DT	W	TF	ES	C
10	Põllumajandusettevõtte number	ID	AID10R	AID10S	AID10H	—	—	—	—	—	—	—	—	—
20	Laiuskraad	LO	—	—	—	ALO20DG	ALO20MI	—	—	—	—	—	—	—
30	Pikkuskraad	LO	—	—	—	ALO30DG	ALO30MI	—	—	—	—	—	—	—
40	NUTS3	LO	—	—	—	—	—	ALO40N
50	Andmekoguja	AI	—	—	—	—	—	—	AAI50AO	—	—	—	—	—
60	Raamatupidamisarvestuse liik	AI	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	AAI60C
70	Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev	AI	—	—	—	—	—	—	—	AAI70DT	—	—	—	—
80	Liikmesriigi arvutatav osakaal riigis	TY	—	—	—	—	—	—	—	—	ATY80W	—	—	—
90	Liigitus valimise ajal	TY	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ATY90TF	ATY90ES
100	Põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevus	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL100C
110	Omandisuhte liik / majanduslik eesmärk	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL110C
120	Õiguslik seisund	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL120C
130	Põllumajandusettevõtja(te) vastutuse tase	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL130C
140	Mahepõllundus	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL140C
141	Mahepõllunduse sektorid	CL												A.CL.141.C
150	Kaitstud päritolunimetus / kaitstud geograafiline tähis	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL150C
151	KPNi/KGTga seonduvad sektorid	CL												A.CL.151.C
160	Vähem soodsad piirkonnad	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL160C
170	Kõrgus merepinnast	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL170C
180	Struktuurifondide ala	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL180C
190	Natura 2000 ala	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL190C
200	Veedirektiivi (2000/60/EÜ) ala	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL200C
210	Kastmissüsteem	OT	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL210C
220	Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal	OT	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL220C

A.ID.   Põllumajandusettevõtte identifitseerimine

Igale aruannet esitavale põllumajandusettevõttele antakse esmakordsel valikul number. Põllumajandusettevõte kannab kõnealust numbrit kogu aruandluse andmevõrku kuulumise aja jooksul. Kord väljaantud numbrit ei anta ühelegi teisele põllumajandusettevõttele.

Kui põllumajandusettevõttes toimuvad põhjalikud muutused, eelkõige juhul, kui sellised muutused tulenevad kaheks eraldi põllumajandusettevõtteks jaotamisest või liitumisest teise põllumajandusettevõttega, võib kõnealust põllumajandusettevõtet käsitada siiski uue põllumajandusettevõttena. Sellisel juhul antakse põllumajandusettevõttele uus number. Põllumajandusettevõtte tootmisviisi muutmine ei nõua uue numbri andmist. Kui põllumajandusettevõttel säilib varasem number ja see võib põhjustada segiajamist mõne teise aru andva põllumajandusettevõttega (näiteks uute piirkondlike alajaotuste loomise korral), tuleks numbrit muuta. Sellisel juhul tuleb komisjonile saata vanade ja uute numbrite vastavust näitav tabel.

Põllumajandusettevõtte number koosneb järgmisest kolmest andmerühmast:

A.ID.10.R. Piirkond: antakse koodnumber vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2009 (1) lisas sätestatud koodile.

A.ID.10.S. Alapiirkond: antakse koodnumber. Valitud alapiirkondade aluseks peaks olema Eurostati ja riiklike statistikainstituutide koostöös loodud ühine piirkondade klassifitseerimise süsteem, mida tuntakse statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuurina (NUTS). Igal juhul edastab asjaomane liikmesriik komisjonile tabeli, milles esitatakse iga kasutatud alapiirkonna puhul vastavad NUTSi piirkonnad ning vastavad piirkonnad, mille kohta on arvutatud standardse brutomarginaali konkreetsed väärtused.

A.ID.10.H. Põllumajandusettevõtte seerianumber.

A.LO.   Põllumajandusettevõtte asukoht

Põllumajandusettevõtte asukoht esitatakse kahe viitega: geograafilised andmed (laius- ja pikkuskraad) ning NUTSi 3. tasandi territoriaaljaotuste kood.

A.LO.20. Laiuskraad: kraadid ja minutid (viie kaareminuti täpsusega), veerud DG ja MI.

A.LO.30. Pikkuskraad: kraadid ja minutid (viie kaareminuti täpsusega), veerud DG ja MI. Andmete konfidentsiaalsust tagavad rakenduseeskirjad ja praktilised suunised täpsustatakse juhiste dokumendis.

A.LO.40.N. NUTS3 kood tähendab selle NUTSi 3. tasandi territoriaaljaotuse koodi, kus põllumajandusettevõte asub. Tuleb esitada koodi uusim versioon, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 (2).

A.AI.   Raamatupidamisandmed

A.AI.50.AO. Andmekoguja number: antakse koodnumber. Igas liikmesriigis tuleb igale andmekogujale anda kordumatu number. Tuleb anda selle andmekoguja number, kes on tegelenud põllumajandusettevõttega kõnealusel aruandeaastal.

A.AI.60.C. Raamatupidamisarvestuse liik: tuleb märkida, millist tüüpi raamatupidamisarvestust põllumajandusettevõte kasutab. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid: 1. Kahekordne kirjendamine. 2. Ühekordne kirjendamine. 3. Puudub.

A.AI.70.DT. Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev: märgitakse kujul „AAAA-KK-PP”, näiteks 2009-06-30 või 2009-12-31.

A.TY.   Liik

A.TY.80.W. Põllumajandusettevõtete osakaal riigis: antakse liikmesriigi arvutatud ekstrapoleerimisfaktori väärtus. Väärtused esitatakse kahe kümnendkoha täpsusega.

A.TY.90.TF. Põllumajandustootmise viis valimise ajal: põllumajandusettevõtte tootmistüübi kood vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1242/2008 (3) I lisale asjaomase aruandeaasta jaoks valimise ajal.

A.TY.90.ES. Majanduslik suurus valimise ajal: põllumajandusettevõtte majandusliku suuruse kood vastavalt määruse (EÜ) nr 1242/2008 II lisale asjaomase aruandeaasta jaoks valimise ajal.

A.CL.   Klassid

A.CL.100.C. Põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevus: esitatakse protsendivahemikuna, mis näitab ettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevusest saadava käibe osakaalu ettevõtte kogukäibest (4). Kasutatakse järgmisi koodnumbreid: 1. ≥ 0 kuni ≤ 10 % 2. > 10 % kuni ≤ 50 % 3. > 50 % kuni < 100 %

A.CL.110.C. Omandisuhte liik / majanduslik eesmärk: tuleb esitada andmed põllumajandusettevõtte omandisuhte ja majanduslike eesmärkide kohta. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid: 1.   pereettevõte: põllumajandusettevõte kasutab ettevõtja/juhataja ja tema pereliikmete tööjõudu ja kapitali ning nad saavad majanduslikust tegevusest tulu; 2.   ühisettevõte: põllumajandusettevõttesse toovad tootmistegureid mitu partnerit, kusjuures vähemalt mõned partneritest osalevad põllumajandusettevõtte töös tasustamata tööjõuna. Tulu läheb ühisettevõttele; 3.   kasumit taotlev ettevõte: tulu kasutatakse aktsionäridele dividendide/kasumi maksmiseks. Põllumajandusettevõte kuulub nimetatud ettevõttele. 4.   kasumitaotluseta ettevõte: tulu kasutatakse peamiselt tööhõive säilitamiseks või sellelaadsel sotsiaalsel eesmärgil. Põllumajandusettevõte kuulub nimetatud ettevõttele.

A.CL.120.C. Õiguslik seisund: tuleb märkida, kas põllumajandusettevõte on juriidiline isik või mitte. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid: 0. Ei ole juriidiline isik. 1. On juriidiline isik.

A.CL.130.C. Põllumajandusettevõtja/põllumajandusettevõtjate vastutuse tase: tuleb märkida (peamise) ettevõtja vastutuse tase (majanduslik vastutus). Kasutatakse järgmisi koodnumbreid: 1. Täielik. 2. Osaline.

A.CL.140.C. Mahepõllundus: tuleb märkida, kas põllumajandusettevõte kasutab mahepõllunduslikke tootmismeetodeid määruses (EÜ) nr 834/2007, eriti selle artiklites 4 ja 5 määratletud tähenduses. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid: 1. põllumajandusettevõttes ei kasutata mahepõllunduslikke tootmismeetodeid; 2. põllumajandusettevõttes kasutatakse mahepõllunduslikke tootmismeetodeid kõigi toodete puhul; 3. põllumajandusettevõttes kasutatakse nii mahepõllunduslikke kui ka muid tootmismeetodeid; 4. põllumajandusettevõttes toimub üleminek mahepõllunduslikele tootmismeetoditele.

A.CL.141.C. Mahepõllunduse sektorid: kui põllumajandusettevõttes kasutatakse nii mahepõllunduslikke kui ka muid tootmismeetodeid, tuleb märkida tootmissektorid, kus ettevõte kasutab üksnes mahepõllunduslikke tootmismeetodeid (lubatud märkida mitu sektorit). Kasutatakse allpool loetletud koodnumbreid. Kui põllumajandusettevõttes kasutatakse nii mahepõllunduslikke kui ka muid tootmismeetodeid kõikides tootmissektorites, tuleb kasutada koodi „ei kohaldata”. 0. ei kohaldata; 31. teravili; 32. õliseemned ja valgurikkad kultuurid; 33. puu- ja köögiviljad (sealhulgas tsitrusviljad, aga välja arvatud oliivid); 34. oliivid; 35. viinamarjaistandused; 36. veiseliha; 37. lehmapiim; 38. sealiha; 39. lambad ja kitsed (piim ja liha); 40. linnuliha; 41. munad; 42. muud sektorid.

A.CL.150.C. Kaitstud päritolunimetus / kaitstud geograafiline tähis: tuleb märkida, kas põllumajandusettevõttes toodetakse põllumajandustooteid ja/või toiduaineid, mis on hõlmatud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT), või kas ettevõttes toodetakse põllumajandustooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPNi/KGTga hõlmatud toiduainete tootmiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (5) tähenduses. Kui vastus on jaatav, siis tuleb märkida sektorid, millega enamik toodangust seondub. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid: 1. põllumajandusettevõttes ei toodeta KPNi ega KGTga hõlmatud tooteid ega toiduaineid, samuti ei toodeta seal tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPNi või KGTga hõlmatud toiduainete tootmiseks; 2. põllumajandusettevõttes toodetakse ainult KPNi või KGTga hõlmatud tooteid või toiduaineid või tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPNi või KGTga hõlmatud toiduainete tootmiseks; 3. põllumajandusettevõttes toodetakse teatavaid KPNi või KGTga hõlmatud tooteid või teatavaid toiduaineid või tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPNi või KGTga hõlmatud toiduainete tootmiseks.

A.CL.151.C. Kaitstud päritolunimetuse / kaitstud geograafilise tähisega sektorid: kui suurema osa teatavate sektorite toodangust moodustavad KPNi või KGTga hõlmatud tooted või toiduained või tooted, mida teadaolevalt kasutatakse KPNi või KGTga hõlmatud toiduainete tootmiseks, tuleb märkida kõnealused tootmissektorid (lubatud märkida mitu sektorit). Kasutatakse allpool loetletud koodnumbreid. Kui põllumajandusettevõte toodab teatavaid KPNi või KGTga hõlmatud tooteid või toiduaineid või teatavaid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse KPNi või KGTga hõlmatud toiduainete tootmiseks, kuid see ei moodusta suuremat osa iga sektori toodangust, tuleb kasutada koodi „ei kohaldata”. 0. ei kohaldata; 31. teravili; 32. õliseemned ja valgurikkad kultuurid; 33. puu- ja köögiviljad (sealhulgas tsitrusviljad, aga välja arvatud oliivid); 34. oliivid; 35. viinamarjaistandused; 36. veiseliha; 37. lehmapiim; 38. sealiha; 39. lambad ja kitsed (piim ja liha); 40. linnuliha; 41. munad; 42. muud sektorid.

Punktid A.CL.150.C. Kaitstud päritolunimetus / kaitstud geograafiline tähis ning A.CL.151.C on liikmesriikide jaoks valikulised. Kui liikmesriik kohaldab kõnealuseid punkte, tuleb need täita kõikide liikmesriigi valimisse kuuluvate põllumajandusettevõtete puhul. Kui täidetakse punkt A.CL.150.C, tuleb täita ka punkt A.CL.151.C.

A.CL.160.C. Vähem soodsad piirkonnad: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (6) artiklitega 18–20. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid: 1. suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast ei asu vähem soodsas piirkonnas määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklites 18–20 määratletud tähenduses; 2. suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub vähem soodsas piirkonnas määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklites 19 ja 20 määratletud tähenduses; 3. suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub mägipiirkonnas määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklis 18 määratletud tähenduses; 4. alad on kõnealustes liikmesriikides nii väikesed ja neid on nii arvukalt, et teave ei ole oluline.

A.CL.170.C. Kõrgus merepinnast: kõrgus merepinnast märgitakse vastava koodnumbriga: 1. põhiline osa põllumajandusettevõttest asub kuni 300 m kõrgusel merepinnast; 2. põhiline osa põllumajandusettevõttest asub 300–600 m kõrgusel merepinnast; 3. põhiline osa põllumajandusettevõttest asub kõrgemal kui 600 m merepinnast; 4. andmed puuduvad.

A.CL.180.C. Struktuurifondide piirkond: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklitega 5, 6 või 8. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid: 0. suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast ei asu piirkonnas, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklitega 5, 6 või 8; 1. suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub lähenemiseesmärgi piirkonnas määruse (EÜ) nr 1083/2006, eriti selle artikli 5 tähenduses; 2. suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi piirkonnas määruse (EÜ) nr 1083/2006, eriti selle artikli 6 tähenduses; 3. suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis vastab üleminekutoetuse saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 8 tähenduses.

A.CL.190.C. Natura 2000 ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on seotud nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (7) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (8) (Natura 2000) rakendamisega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid: 1. suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast ei asu piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse saamise tingimustele; 2. suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse saamise tingimustele.

A.CL.200.C. Veedirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (9) rakendamisega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid: 1. suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast ei asu piirkonnas, mis vastab direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuse saamise tingimustele; 2. suurem osa põllumajandusettevõtte kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis vastab direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuse saamise tingimustele.

A.OT.   Muud üksikasjad põllumajandusettevõtte kohta

A.OT.210.C. Niisutussüsteem: tuleb märkida, milline on põllumajandusettevõttes kasutatav peamine niisutussüsteem: 0. ei kohaldata (kui põllumajandusettevõttes ei kasutata niisutamist); 1. pindniisutamine; 2. vihmutus; 3. tilkkastmine; 4. muu.

A.OT.220.C. Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal: karjatamispäevade arv loomühiku kohta põllumajandusettevõtte kasutataval ühismaal.

TABELI A VEERUD

Veergu R märgitakse piirkond, veergu S alapiirkond, veergu H põllumajandusettevõtte järjekorranumber, veergu DG kraadid, veergu MI minutid, veergu N NUTSi piirkond, veergu AO andmekoguja number, veergu DT kuupäev, veergu W põllumajandusettevõtete osakaal, veergu TF põllumajandustootmise viis, veergu ES majandusliku suuruse klass ja veergu C kood.

Tabel B

Valduse liik

Kasutatava põllumajandusmaa kategooria

Kood (*)

Andmerühm		Kasutatav põllumajandusmaa
		A
UO	Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa
UT	Renditud kasutatav põllumajandusmaa
US	Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	Rühm	A
10	Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa	UO
20	Rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa	UT
30	Loonusrendile antud kasutatav põllumajandusmaa	US

Kahe või enama partneri ühisomandisse kuuluva põllumajandusettevõtte maa registreeritakse omanike kasutuses olevana, rendisuhte alusel kasutatavana või loonusrendil olevana vastavalt partneritevahelisele kehtivale kokkuleppele.

Kasutatav põllumajandusmaa on kasutuses olev kogu maa-ala, mis hõlmab põllumaad, püsirohumaad ning püsikultuuride ja koduaedade all olevat maad, olenemata omandivormist. Põllumajandusettevõtte kasutatavat ühismaad ei võeta arvesse.

Tuleb kasutada järgmisi andmerühmi ja -kategooriaid:

B.UO.   Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

B.UO.10.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mille harijaks on omanik, pikaajaline rentnik või kasutusvaldaja, ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa. Sinna kuulub ka rendile antud külvivalmis maa (põllukultuuri kood 11300).

B.UT.   Renditud kasutatav põllumajandusmaa

B.UT.20.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mida hariv isik ei ole omanik, kasutusvaldaja ega pikaajaline rentnik, kuid kellel on kõnealuse maa rendiõigus (renditasu makstakse sularahas ja/või mitterahalisena, see on üldjuhul eelnevalt kindlaks määratud ega olene tavaliselt majandamise tulemustest), ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa.

Renditud maa-alade hulka ei kuulu maa, mille saak ostetakse kasvava põllukultuurina. Kasvavate põllukultuuride ostu eest makstud summad tuleks rohumaa- ja söödakultuuride puhul esitada tabeli H koodide 2020–2040 (sisseostetud sööt) all ja turustamiseks ettenähtud põllukultuuride (tooted, mis tavaliselt turustatakse) puhul koodi 3090 (muud põllukultuuridega seotud erikulud) all. Turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud põllukultuurid tuleks esitada kõnealust maa-ala täpsustamata (tabel H).

Ajutiselt vähem kui üheks aastaks renditud maad ja sellelt saadud toodangut käsitatakse sama moodi nagu maad, millelt saadav saak ostetakse kasvava põllukultuurina.

B.US.   Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa

B.US.30.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mida rendile andja ja loonusrentnik loonusrendi kokkuleppe alusel koos harivad, ja/või samalaadsetel tingimustel kasutatav põllumajandusmaa.

TABELI B VEERUD

Veerg A osutab kasutatavale põllumajandusmaale.

Tabel C

Tööjõud

Tööjõu kategooria

Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Üldosa				Kogu tegevus põllumajandusettevõttes (põllumajandustegevus ja muud otseselt põllumajandusettevõttega seotud kõrvaltegevused)		Põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevusega seonduva töö osakaal
		Isikute arv	Sugu	Sünniaasta	Põllumajandusettevõtte juhataja põllumajanduslik väljaõpe	Tööaeg aastas	Aasta tööühikute arv	% tööajast aastas	% aasta tööühikute arvust
		P	G	B	T	Y1	W1	Y2	W2
		Täisarv	Märkida kood	Neli numbrit	Märkida kood	(tundides)	(aasta tööühikud)	%	%
UR	Tasustamata alaline tööjõud
UC	Tasustamata ajutine tööjõud	—	—	—	—		—		—
PR	Tasustatud alaline tööjõud
PC	Tasustatud ajutine tööjõud	—	—	—	—		—		—

Kood (*)	Kirjeldus	Rühm	P	G	B	T	Y1	W1	Y2	W2
10	Põllumajandusettevõtja/juhataja	UR	—						—
20	Põllumajandusettevõtja / muu kui juhataja	UR	—			—			—
30	Juhataja / muu kui põllumajandusettevõtja	UR	—						—
40	Põllumajandusettevõtja abikaasa	UR		—	—	—
50	Muud	UR, PR		—	—	—
60	Ajutine	UC, PC	—	—	—	—		—		—
70	Juhataja	PR	—						—

Tööjõu moodustavad kõik põllumajandusettevõttes aruandeaasta jooksul töötanud isikud (vt edaspidi). Siiski ei arvata tööjõu hulka kõnealust tööd teise isiku või ettevõtja nimel teinud isikuid (põllumajanduslik lepinguline töö, millega seotud kulud esinevad tabelis H koodi 1020 all).

Kui tegemist on põllumajandusettevõtete vahelise vastastikuse abiga, mis seisneb vastastikku tehtavas töös ja mille puhul saadud abi on põhimõtteliselt samaväärne antud abiga, täpsustatakse põllumajandusettevõtte tööjõu tööaeg ja asjaomased palgad põllumajandusaruandes.

Vahel korvatakse saadud abi teistsuguse abina (nt tööna saadud abi korvatakse masinate laenamisega). Kui teenuste vahetuse maht on piiratud, ei märgita põllumajandusaruandesse midagi (eespool toodud näite puhul ei kirjendata saadud abi tööjõu alla; kulud seadmetele hõlmavad siiski kulusid, mis on seotud seadmete kasutusse andmisega). Erandjuhtudel, kui teenuste vahetuse maht on suur, järgitakse järgmist korda:

a)

tööna saadud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): saadud töö aeg kirjendatakse tasustatud põllumajandustöö all (rühmad PR või PC olenevalt sellest, kas tööjõud on palgatud põllumajandusettevõttesse alaliselt või mitte); antud abi väärtus kirjendatakse nii vastavasse kategooriasse kuuluva toodanguna (kõnealuse näite puhul tabeli L kategooria 2010 „Lepingulised tööd”) kui ka kuluna (tabeli H kategooria 1010 „Palgad ja sotsiaalkindlustus”);

b)

tööna antud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): sellisel juhul ei võeta kasutatud tööaega ja sellega seotud palka arvesse; saadud teenuse väärtus kirjendatakse sisendina teise tabeli vastavasse rühma (kõnealuse näite puhul tabeli H rühm 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine”).

Tuleb eristada järgmisi andmerühmi ja tööjõukategooriaid:

C.UR.   Tasustamata alaline tööjõud

Tasustamata tööjõud või tööjõud, kelle töötasu (sularahas või mitterahalisena) on väiksem kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa (sellised maksed ei tohiks kajastuda põllumajandusettevõtte kuludes) ning kes aruandeaasta jooksul (v.a tavaline puhkus) osalesid töös vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas.

Alaliselt tööle võetud isik, kes konkreetsetel põhjustel on aruandeaasta jooksul põllumajandusettevõttes töötanud piiratud aja jooksul, kirjendatakse (tegelikult töötatud tundide ulatuses) alalise tööjõuna.

Võivad esineda järgmised või nendega sarnased juhud:

a)	erilised tootmistingimused põllumajandusettevõttes, kus tööjõudu vajatakse ainult osa aastast: nt oliivi- ja viinamarjakasvandused ning põllumajandusettevõtted, mis on spetsialiseerunud loomade hooajalisele nuumamisele või puu- ja köögiviljade tootmisele avamaal;

b)	töölt puudumine muul ajal kui tavalise puhkuse jooksul, nt sõjaväeteenistus, haigus, õnnetus, rasedus ja sünnitus, pikaajaline puhkus vms;

c)	põllumajandusettevõttesse saabumine või sealt lahkumine;

d)	põllumajandusettevõtte töö täielik peatumine õnnetuse tagajärjel (uputus, tulekahju vms).

Kategooriad on järgmised:

C.UR.10.   Põllumajandusettevõtja/juhataja

Põllumajandusettevõtte eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks on põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine. Loonusrendi puhul märgitakse põllumajandusettevõtjaks/juhatajaks loonusrentnik.

C.UR.20.   Põllumajandusettevõtja / muu kui juhataja

Põllumajandusettevõtte eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks ei ole põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine.

C.UR.30   Juhataja / muu kui põllumajandusettevõtja

Isik, kelle ülesandeks on põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine, kuid kes ei vastuta põllumajandusettevõtte eest õiguslikult ega majanduslikult.

C.UR.40.   Põllumajandusettevõtja(te) abikaasa(d)

C.UR.50.   Muu tasustamata alaline tööjõud

Eespool olevates kategooriates märkimata alaline tasustamata tööjõud, mis hõlmab eestöölisi ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusettevõtte juhtimise eest.

C.UC.   Tasustamata ajutine tööjõud

C.UC.60.   Käesolevasse kategooriasse märgitakse kogu tasustamata tööjõud, kes aruandeaastal ei ole talumajapidamises alaliselt töötanud.

C.PR.   Tasustatud alaline tööjõud

Tasustatud tööjõud, kelle osutatud teenuste eest makstakse tavalise suurusega palka (sularahas ja/või mitterahalisena) ning kes aruandeaasta jooksul on põllumajandusettevõtte töös osalenud vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas (v.a tavaline puhkus).

Tuleb märkida järgmised kategooriad:

C.PR.70.   Põllumajandusettevõtte juhataja

Tasustatud isik, kelle ülesandeks on põllumajandusettevõtte igapäevane juhtimine.

C.PR.50.   Teised

Käesolevasse rühma märgitakse andmed kõigi alaliste tasustatud töötajate kohta (v.a põllumajandusettevõtte palgaline juhataja). See hõlmab ka eestöölisi ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusettevõtte juhtimise eest.

C.PC.   Tasustatud ajutine tööjõud

C.PC.60.

Käesolevasse kategooriasse märgitakse andmed tasustatud tööjõu kohta, kes aruandeaasta jooksul ei töötanud alaliselt põllumajandusettevõttes (sh tükitöölised).

TABELI C VEERUD

Isikute arv (veerg P)

Mitme põllumajandusettevõtja puhul võib abikaasasid olla rohkem kui üks. Abikaasade arv ja isikute arv tuleb märkida kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 40 ja 50).

Sugu (veerg G)

Sugu tuleb märkida üksnes põllumajandusettevõtja(te) ja/või juhataja(te) puhul kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10–30 ja 70). Sugu tähistatakse koodnumbriga, st:

1.	mees;
2.	naine.

Sünniaasta (veerg B)

Sünniaasta tuleb märkida ainult põllumajandusettevõtja(te) ja/või juhataja(te) puhul (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10–30 ja 70), kasutades aastaarvu nelja numbrit.

Juhataja põllumajanduslik väljaõpe (veerg T)

Põllumajanduslik väljaõpe tuleb märkida üksnes juhataja(te) puhul (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10, 30 ja 70). Põllumajanduslikku väljaõpet tähistatakse koodnumbriga, st:

1.	ainult praktiline põllumajanduslik kogemus;
2.	põllumajanduslik baasväljaõpe;
3.	täielik põllumajanduslik väljaõpe.

Tööaeg aastas (veerg Y1)

Tööaeg tuleb märkida tundides kõikide rühmade ja kategooriate kohta. See peaks väljendama põllumajandusettevõttes tegelikult töötatud aega. Vähem võimekate töötajate puhul tuleks tööaega vähendada vastavalt nende võimetele. Tükitööliste tööaeg arvestatakse välja töötasu kogusumma jagamisel tööaja alusel tööle võetud töötaja tunnipalgaga.

Töötajate koguarv: ühikute arv aasta kohta (veerg W1)

Alaliselt tööle võetud töötajate arv arvutatakse aasta tööühikuteks. Aasta tööühikute arvu ei kirjendata ajutise tööjõu puhul (ei tasustamata ajutise tööjõu (UC) ega tasustatud ajutise tööjõu (PC) puhul). Üks aasta tööühik võrdub ühe põllumajandusettevõttes täistööajaga töötava isikuga. Üks inimene ei tohi ületada ühe tööühiku piiri isegi siis, kui tema tegelik tööaeg ületab piirkonna ja põllumajandusettevõtte liigi jaoks ettenähtud normi. Isik, kes ei tööta põllumajandusettevõttes tervet aastat, moodustab osa „aastaühikust”. Iga sellise isiku „aasta tööühik” saadakse tema tegeliku aastase tööaja jagamisel täistööajaga töötaja tavapärase aastase tööajaga kõnealuses piirkonnas ning sama liiki põllumajandusettevõttes.

Vähem võimekate töötajate puhul tuleks aasta tööühikut vähendada vastavalt nende võimetele.

Ettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevusega seonduva töö osakaal protsentides tööajast aastas (veerg Y2)

Ettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevusega seonduva töö osakaal tööajas on kohustuslik märkida üksnes ajutise tööjõu puhul (nii tasustamata kui ka tasustatud ajutine tööjõud). Osakaalu märkimine on vabatahtlik põllumajandusettevõtja(te) abikaasa(de), muu tasustamata alalise tööjõu ja muu tasustatud alalise tööjõu puhul. Osakaal märgitakse iga asjaomase kategooria puhul (40, 50, 60) protsentides aruandeaasta jooksul töötatud tundidest.

Ettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevusega seonduva töö osakaal protsentides aasta tööühikutest (veerg W2)

Ettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevusega seonduva töö osakaal aasta tööühikutes on kohustuslik märkida kõikide tööjõukategooriate, v.a ajutise tööjõu puhul (nii tasustamata ajutine tööjõud (UC) kui ka tasustatud ajutine tööjõud (PC)). Osakaal märgitakse iga kategooria puhul protsentides aasta tööühikutest.

Töö põllumajandusettevõttes

Töö põllumajandusettevõttes hõlmab põllumajandusettevõttes tehtava põllumajandusliku tööga ning ettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevusega seonduvat füüsilist ja haldusalast korraldamist, järelevalvet ja juhtimist:

—

Põllumajandusettevõttes tehtav põllumajanduslik töö — rahaline korraldus ja juhtimine (põllumajandusettevõtte müügi- ja ostutehingud, raamatupidamine jne); — põllutööd (künd, külv, saagikoristus, viljapuuaia hooldus jne); — karjakasvatus (söödavalmistus, loomade söötmine, lüpsmine, kariloomade hooldamine jne); — toodete valmistamine turustamiseks, ladustamine, põllumajandustoodete otsemüük, põllumajandustoodete töötlemine enda tarbeks, veini ja oliiviõli tootmine; — hoonete, masinate, seadmete, hekkide, kraavide jne hooldustööd; — põllumajandusettevõtte tööjõu teostatavad veod põllumajandusettevõtte heaks.

—

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevuse tarbeks tehtav töö — lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte tootmisseadmeid); — turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused; — põllumajandustoodete töötlemine (kas põllumajandusettevõttes toodetud või mujalt ostetud toorainest), nt juust, või, lihatooted; — taastuvenergia tootmine; — metsandus ja puidu töötlemine; — muu põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevus (karusloomad, raviotstarbeline põllumajandus, käsitöö, vesiviljelus).

Põllumajandusettevõtte tööde hulka ei kuulu:

—	töö põhivara tootmiseks (hoonete või masinate ehitamine või kapitaalremont, viljapuuaedade istutamine, hoonete lammutamine, viljapuuaedade väljajuurimine jne);

—	töö põllumajandusettevõtja või juhataja majapidamises.

Tabel D

Varad

Tabeli ülesehitus

Varade kategooria

Kood (*)

		Veerg
Andmerühm		Väärtus
		V
OV	Algseis
AD	Kogukulum
DY	Käesoleva aasta kulum
IP	Investeeringud / ostud enne toetuste mahaarvamist
S	Toetused
SA	Müük
CV	Lõppseis

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	OV	AD	DY	IP	S	SA	CV
1010	Sularaha ja raha ekvivalendid		—	—	—	—	—
1020	Nõuded		—	—	—	—	—
1030	Muu käibevara		—	—	—	—	—
1040	Varud		—	—
2010	Bioloogilised varad – taimed		—	—
3010	Põllumajandusmaa		—	—
3020	Maaparandus
3030	Põllumajanduslikud tootmishooned
4010	Masinad ja seadmed
5010	Metsamaa, sh kasvav mets		—	—
7010	Immateriaalne vara, kaubeldav		—	—
7020	Immateriaalne vara, mittekaubeldav
8010	Muu põhivara

Varad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

1010.   Sularaha ja raha ekvivalendid

Sularaha ja muu vara, mida saab hõlpsasti sularahaks muuta.

1020.   Nõuded

Lühiajalised varad, põllumajandusettevõttele tagastamata summad, mis tulenevad enamasti äritegevusest.

1030.   Muu käibevara

Mis tahes muu vara, mida saab hõlpsasti müüa või mis kavatsetakse tasuda ühe aasta jooksul.

1040.   Varud

Põllumajandusettevõtte tootevarud, mida on võimalik kasutada sisenditena või mida hoitakse müügiks, kusjuures tooted võivad olla nii koha peal toodetud kui ka ostetud.

2010.   Bioloogilised varad – taimed

Kõikide selliste taimede väärtus, mida ei ole veel koristatud (kõik püsi- ja kasvavad kultuurid).

3010.   Põllumajandusmaa

Põllumajandusettevõttele kuuluv põllumajandusmaa.

3020.   Maaparandus

Maaparandus (nt tarastamine, drenaaž, alalised niisutusseadmed) põllumajandusettevõtjale kuuluval maal olenemata maakasutuse otstarbest. Kirjendatud summade suhtes kohaldatakse veerus DY esitatud kulumit.

3030.   Põllumajanduslikud tootmishooned

Põllumajandusettevõtjale kuuluvad hooned olenemata maakasutuse otstarbest. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

4010.   Masinad ja seadmed

Traktorid, traktorikultivaatorid, veoautod, furgoonautod, autod, põllumajandusettevõttes kasutatavad suur- ja väikeseadmed. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

5010.   Metsamaa, sh kasvav mets

Põllumajandusettevõtte alla kuuluv omaniku valduses olev metsamaa.

7010.   Immateriaalne vara – kaubeldav

Kogu immateriaalne vara, mida saab hõlpsasti osta või müüa (nt kvoodid ja õigused, kui need on kaubeldavad ilma maata ja kui on olemas aktiivne turg).

7020.   Immateriaalne vara – mittekaubeldav

Kogu muu immateriaalne vara (nt tarkvara, litsentsid jne). Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

8010.   Muu põhivara

Muud pikaajalised varad. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning vajaduse korral tuleb kulumi summad märkida veergu DY.

Andmerühmad tabelis D

Andmerühmad on järgmised: (OV) algseis, (AD) kogunenud kulum, (DY) käesoleva aruandeaasta kulum, (IP) investeeringud või ostud enne toetuste mahaarvamist, (S) toetused, (SA) müük, (CV) lõppseis. Alljärgnevalt täpsustatakse andmerühmade sisu.

Veerul (V) on ainult üks väärtus.

Hindamismeetodid

Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid:

õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud	summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus ning millest on maha arvatud müügiga seotud hinnanguline kulu	2010, 3010, 5010, 7010
soetusmaksumus	vara nominaal- või algne hind ostmisel	3020, 3030, 4010, 7020
arvestuslik väärtus	väärtus, millega varad esinevad bilansis	1010, 1020, 1030, 1040, 8010

D.OV.XXXX.V   Algseis

Algseis on vara väärtus aruandeaasta alguses. Põllumajandusettevõtete puhul, kes olid valimisse kaasatud ka eelneval aastal, peab algseis vastama eelneva aasta lõppseisule.

D.AD.XXXX.V   Kogunenud kulum

Varade kulumi summa alates vara kasuliku eluea algusest kuni eelmise perioodi lõpuni.

D.DY.XXXX.V   Käesoleva aasta kulum

Vara amortiseeritava osa süstemaatiline jaotamine vara kasulikule elueale.

Iga liikmesriigi poolt kohaldatavate iga-aastaste kulumimäärade tabel tuleb esitada komisjonile samadel tähtaegadel kui põllumajandusaruande andmed.

D.IP.XXXX.V   Investeeringud / ostud

Kogukulutused ostudele, kapitaalremondile ja põhivara tootmisele aruandeaasta kestel. Kui kõnealuste investeeringutega seoses on saadud abi või toetusi, kantakse investeeringute summa enne kõnealuste toetuste ja abi mahaarvamist veergu IP.

Väiksemate masinate ja seadmete ostud ning noorte puude ja põõsaste hankimine väiksemateks ümberistutustöödeks ei kuulu kõnealustesse veergudesse, vaid märgitakse aruandeaasta kuludesse.

Kapitaalremondid, mis suurendavad oluliselt masinate ja seadmete maksumust võrreldes nende maksumusega enne remonti, kantakse samuti käesolevasse veergu kas masinate ja seadmete kulumi lahutamatu osana, mida vajaduse korral kohandatakse, võttes arvesse kõnealuse seadme (remondi tõttu) pikenenud eluiga, või kapitaalremondi kulude jaotamise teel mitmele järjestikusele aastale.

Toodetud põhivara väärtust tuleb hinnata sellega seotud kulude põhjal (sh tasustatud ja/või tasustamata tööjõu väärtus) ning liita tabelis D „Varad” koodide 2010–8010 all esitatud põhivara väärtusele.

D.S.XXXX.V   Investeeringutoetused

Kõikide (eelmisel või käesoleval aruandeaastal) saadud toetuste lühiajaline osa nimetatud tabelisse kantud varadest.

D.SA.XXXX.V   Müük

Vara müügi kogusumma aruandeaasta jooksul.

D.CV.XXXX.V   Lõppseis

Lõppseis on vara väärtus aruandeaasta lõpus.

Märkused

Punktide 2010, 3010, 5010 ja 7010 puhul käsitatakse vahet andmerühmade OV+IP-SA ja CV vahel aruandeaastal kõnealustest varadest tuleneva tulu või kahjumina (mis tuleneb nii ühikuhinna kui ka mahu muutusest).

Andmed bioloogiliste varade kohta (loomad) kirjendatakse tabelisse J „Loomakasvatus”.

Tabel E

Kvoodid ja muud õigused

Kvoodi või õiguse kategooria

Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Omatav kvoot	Rendile võetud kvoot	Rendile antud kvoot	Maksud
		N	I	O	T
QQ	Kogus aruandeaasta lõpus				—
QP	Ostetud kvoot		—	—	—
QS	Müüdud kvoot		—	—	—
OV	Algseis		—	—	—
CV	Lõppseis		—	—	—
PQ	Liisitud või rendile võetud kvoodi maksed	—		—	—
RQ	Kvoodi liisimisest või rendile andmisest saadud tulu	—	—		—
TX	Maksud	—	—	—

Kood (*)	Kirjeldus
10	Piim
20	Ammlehmatoetus
30	Ute- ja kitsetoetus
40	Suhkrupeet
50	Orgaaniline väetis
60	Õigused ühtse otsemaksete kava alusel makstavatele toetustele, välja arvatud eriõigused
70	Õigused eriõigustele

Kvootide (omatav kvoot, rendile võetud kvoot ja rendile antud kvoot) kogused on kohustuslikud andmed. Kirjendatakse üksnes aruandeaasta lõpu kogus.

Selliste kvootidega seotud kogused, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast, kirjendatakse käesolevasse tabelisse. Kvoodid, millega ei või teha tehinguid eraldi nendega seotud maast, kirjendatakse üksnes tabelisse D „Varad”. Märkida tuleb ka kvoodid, mis on algselt omandatud tasuta, ning hinnata neid kehtiva turuväärtuse alusel, kui nende kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

Mõned andmekirjed märgitakse samal ajal kas üksikult või koondtulemuste osadena tabelite D „Varad”, H „Sisendid” ja/või I „Põllukultuurid” muudesse rühmadesse või kategooriatesse.

Tuleb kasutada järgmisi kategooriaid:

10.	Piim
20.	Ammlehmatoetus
30.	Ute- ja kitsetoetus
40.	Suhkrupeet
50.	Orgaaniline väetis
60.	Õigused ühtse otsemaksete kava alusel makstavatele toetustele (välja arvatud eriõigused)
70.	Õigused ühtse otsemaksete kava alusel antavatele eriõigustele

Tuleb kasutada järgmisi andmerühmi:

E.QQ.   Kogus (märkida üksnes veergudesse N, I, O)

Kasutatakse järgmisi ühikuid:

—	kategooriad 10 ja 40 (piim ja suhkrupeet): tsentnerid;

—	kategooriad 20 ja 30 (ammlehmatoetus ning ute- ja kitsetoetus): maksete aluseks olevad baasühikud;

—	kategooria 50 (orgaaniline väetis): loomade arv konverteerituna standardühikutesse;

—	kategooria 60 (ühtne otsemaksete kava, välja arvatud eriõigused): õiguste/aaride arv;

—	kategooria 70 (ühtse otsemaksete kava alusel antavad eriõigused): õiguste arv.

E.QP.   Ostetud kvoot (märkida üksnes veergu N)

Tuleb märkida aruandeaasta jooksul makstud summa selliste kvootide või õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.QS.   Müüdud kvoot (märkida üksnes veergu N)

Tuleb märkida aruandeaasta jooksul saadud summa selliste kvootide või õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.OV.   Algseis (märkida üksnes veergu N)

Põllumajandustootja käsutuses olevate koguste väärtus algseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb kirjendada kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.CV.   Lõppseis (märkida üksnes veergu N)

Põllumajandustootja käsutuses olevate koguste väärtus lõppseisuga, olenemata sellest, kas need on saadud tasuta või ostetud, tuleb märkida kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.PQ.   Liisitud või rendile võetud kvoodi maksed (märkida üksnes veergu I)

Kvootide või muude õiguste liisimise või rentimise eest makstud summa. Sisaldub ka tabeli H „Sisendid” kategoorias 5070 esitatud makstud renditasus.

E.RQ.   Liisitud või rendile antud kvoodist saadud tulu (märkida üksnes veergu I)

Kvootide või muude õiguste rentimise või liisimise eest saadud summa. Sisaldub ka tabeli I „Põllukultuurid” kategoorias 90900 (muud tooted ja tulud).

E.TX.   Maksud, lisamaks (veerg T)

Kategooria 10 (piim): piima lisamaks aruandeaasta toodangu eest, muudel juhtudel makstud summa.

TABELI E VEERUD

Veerg N on seotud omatava kvoodiga, veerg I rendile võetud kvoodiga, veerg O rendile antud kvoodiga ja veerg T maksudega.

Tabel F

Võlad

Tabeli ülesehitus

Võlgade kategooria

Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Lühiajalised	Pikaajalised
		S	L
OV	Algseis
CV	Lõppseis

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	S	L
1010	Tavapärane ärilaen
1020	Spetsiifiline ärilaen
1030	Perelaenud/eralaenud
1040	Muud kohustused
2010	Võlgnevused		—

Märgitud summad vastavad veel maksmata summadele, see tähendab lepingulistele laenudele, millest on maha arvatud juba tehtud tagasimaksed.

Tuleb kasutada järgmisi kategooriaid:

1010. Võlg – tavapärane ärilaen – laenud, mida ei toetata ühegi laenu võtmist käsitleva avaliku poliitilise strateegiaga.

1020. Võlg – spetsiifiline ärilaen – laenud, millele antakse avaliku poliitilise strateegia raames toetust (intressitoetused, tagatised jne).

1030. Võlg – perelaenud/eralaenud – laenud, mis on võetud füüsilise isiku käest, kuna tal on pere- või isiklikud sidemed võlgnikuga.

1040. Muud kohustused – kohustused, mis ei ole laenud ega võlgnevused.

2010. Võlgnevused – tarnijatele tagastamata summad.

Tuleb märkida kaks andmerühma: algseis (OV) ja lõppseis (CV).

On kaks veergu: lühiajalised kohustused (S) ja pikaajalised kohustused (L).

Lühiajalised kohustused— põllumajandusettevõttega seotud alla aastase tähtajaga võlad ja muud kohustused.

Pikaajalised kohustused— põllumajandusettevõttega seotud aastase ja pikema tähtajaga võlad ja muud kohustused.

Tabel G

Käibemaks

Tabeli ülesehitus

Käibemaksusüsteemi kategooria		Kood (*)
Andmerühm		Käibemaksusüsteem	Muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo	Investeeringutega seotud tehingute saldo
		C	NI	I
VA	Põllumajandusettevõtte käibemaksusüsteemid

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus
1010	Põllumajandusettevõtte peamine käibemaksusüsteem
1020	Põllumajandusettevõtte teisene käibemaksusüsteem

Mõlema kategooria käibemaksusüsteemide loetelu	C	NI	I
Tavapärane käibemaksusüsteem	1	—	—
Osalise tasaarvestuse süsteem	2

Põllumajandusaruande rahalises vääringus andmeid väljendatakse ilma käibemaksuta.

Järgmised käibemaksuga seotud üksikasjalikud andmed tuleb esitada kategooriatena:

1010.   Põllumajandusettevõtte peamine käibemaksusüsteem

1.   Tavapärane käibemaksusüsteem— käibemaksusüsteem, mille puhul tagatakse, et see ei mõjuta põllumajandusettevõtte sissetulekuid, kuna maksuametile teatatakse käibemaksu jääk.

2.   Osalise tasaarvestuse süsteem— käibemaksusüsteem, mille puhul ei tagata, et see ei mõjuta põllumajandusettevõtte sissetulekuid, kuigi see võib sisaldada teatavat ligikaudset mehhanismi makstud ja saadud käibemaksu tasaarvestuseks.

1020.   Põllumajandusettevõtte teisene käibemaksusüsteem

Peamise käibemaksusüsteemi jaoks kindlaksmääratud koodid.

Põllumajandusettevõtte käibemaksusüsteemi jaoks on ainult üks andmerühm (VA). Veerge on kolm: käibemakssüsteemi kood (C), muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo (NI) ja investeeringutega seotud tehingute saldo (I).

Tavapärase käibemaksusüsteemi kohta tehakse üksnes vastav märge. Kui põllumajandusettevõttes kohaldatakse käibemaksu osalise tasaarvestuse süsteemi, tuleb esitada ka muude kui investeeringutega seotud tehingute ja investeeringutega seotud tehingute käibemaksu bilanss.

Tabel H

Sisendid

Tabeli ülesehitus

Sisendi kategooria

Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Väärtus	Kogus
		V	Q
LM	Tööjõu ja seadmetega seotud kulud ja sisendid
SL	Põllumajandusloomadega seotud erikulud
SC	Põllukultuuridega seotud erikulud ja -sisendid
OS	Kõrvaltegevustega seotud erikulud
FO	Põllumajandusettevõtte üldkulud

Kood (*)	Rühm	Kategooriate kirjeldus	V	Q
1010	LM	Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud		—
1020	LM	Lepinguline töö ja masinate rentimine		—
1030	LM	Masinate ja seadmete korrashoid		—
1040	LM	Mootorikütus ja määrdeained		—
1050	LM	Autokulud		—
2010	SL	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt		—
2020	SL	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud koresööt		—
2030	SL	Sigade ostusööt		—
2040	SL	Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt		—
2050	SL	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) põllumajandusettevõttes toodetud sööt		—
2060	SL	Sigadele põllumajandusettevõttes toodetud sööt		—
2070	SL	Kodulindudele ja muude väikeloomade põllumajandusettevõttes toodetud sööt		—
2080	SL	Veterinaarkulud		—
2090	SL	Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud		—
3010	SC	Ostetud seemned ja seemikud		—
3020	SC	Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud		—
3030	SC	Väetised ja mullaparandusained		—
3031	SC	Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus	—
3032	SC	Mineraalväetistes kasutatud fosfori (P2O5) kogus	—
3033	SC	Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi (K2O) kogus	—
3034	SC	Ostetud sõnnik		—
3040	SC	Taimekaitsevahendid		—
3090	SC	Muud põllukultuuridega seotud erikulud		—
4010	OS	Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud		—
4020	OS	Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud		—
4030	OS	Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud		—
4040	OS	Pühvlipiima töötlemisega seotud erikulud		—
4050	OS	Lambapiima töötlemisega seotud erikulud		—
4060	OS	Kitsepiima töötlemisega seotud erikulud		—
4070	OS	Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud		—
4090	OS	Kõrvaltegevustega seotud muud erikulud		—
5010	FO	Hoonete korrashoid ja maaparandustööd		—
5020	FO	Elektrienergia		—
5030	FO	Kütteained		—
5040	FO	Vesi		—
5051	FO	Põllumajanduskindlustus		—
5055	FO	Muud põllumajandusettevõtte kindlustused		—
5061	FO	Maksud ja muud tasud		—
5062	FO	Maa- ja hoonetemaksud		—
5070	FO	Makstud renditasu kokku		—
5071	FO	Maa eest tasutud rent		—
5080	FO	Makstud intressid ja finantskulud		—
5090	FO	Muud põllumajandusettevõtte üldkulud		—

Põllumajandusettevõtte sisendid (kulud sularahas ja mitterahalisena ning valitud sisendite kogused) käsitlevad aruandeaastaga seotud põllumajandusettevõtte toodangu saamiseks vajalike tootmisvahendite „tarbimist” (sh ettevõttes toodetud sisendite ettevõttesisene tarbimine) või kõnealuste vahendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul. Kui teatav kasutamine on osaliselt seotud nii erakasutuse kui ka põllumajandusettevõtte kuludega (nt elektrienergia, vesi, kütteained ja mootorikütus jne), kantakse põllumajandusaruandesse ainult põllumajandusettevõtte kulud. Samuti esitatakse isiklike autode kasutamise kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusettevõtte tarbeks.

Aruandeaasta toodanguga seotud kulude arvutamisel tuleks aasta jooksul tehtud ostud (sh ettevõttesisene tarbimine) kohandada väärtuse muudatustega (sh muudatustega viljeluses). Iga punkti puhul tuleks esitada makstud kogukulude ja ettevõttesisese tarbimise maksumus eraldi.

Kui märgitud kulud tähistavad kogu sisendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul, kuid ei vasta selle aasta toodangule, tuleks sisendivarude muutumine (kaasa arvatud saagikulud) märkida käibevahendeid käsitleva asjakohase koodi all.

Kui põllumajandusettevõtte tootmisallikaid (tasustatud või tasustamata tööjõud, masinad ja seadmed) kasutatakse põhivara suurendamiseks (masinate ehitamine või kapitaalremont, hoonete ehitamine, kapitaalremont või lammutamine, viljapuude istutamine või langetamine), siis ei arvata vastavaid kulusid – või hinnangulisi kulusid – põllumajandusettevõtte tegevuskuludesse. Igal juhul jäetakse tööjõukulud ning põhivara tootmiseks kulutatud töötunnid välja nii kuludest kui ka tööjõuga seotud andmetest. Erandjuhtudel, kui teatavaid põhivara tootmisega seotud kulusid (v.a tööjõu maksumus) ei saa eraldi välja arvutada (nt põllumajandusettevõttele kuuluva traktori kasutamine) ning need arvestatakse kulude hulka, tuleb kõigi kõnealuste põhivara tootmiseks tehtud kulutuste hinnanguline väärtus kanda tabelisse I „Põllukultuurid” põllukultuurikategooria koodiga 90900 „Muud”.

Põhivara „tarbimisega” seotud kulud väljendatakse kulumina, seega ei tuleks põhivara soetamise kulusid käsitada põllumajandusettevõtte kuludena. Kulumiga seotud juhised on esitatud tabelis D „Varad”.

Kuluartiklite kompenseerimisega seotud väljaminekuid aruandeaasta jooksul või hiljem (nt traktori õnnetusjuhtumijärgse remondi kulud, mis korvatakse kindlustuspoliisi või tsiviilvastutuse alusel) ei kanta põllumajandusettevõtte kuludesse ning vastavaid tulusid ei tuleks kanda põllumajandusettevõtte raamatupidamisarvestusse.

Ostetud varude edasimüügist saadud tulud tuleb vastavatest sisenditest maha arvata.

Kuludega seotud abi ja toetusi ei arvata vastavatest kuludest maha, vaid märgitakse asjakohaste koodidega 3100–3900 tabelisse M „Toetused” (vt kõnealuste koodidega seotud juhised). Investeerimisabi ja -toetused esitatakse tabelis D „Varad”.

Kuludesse kantakse igale kuluartiklile vastavate ostudega seotud väljaminekud.

Sisendid liigitatakse järgmiselt:

1010.   Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

—

tasustatud tööjõule sularahas makstud palgad ja töötasud, olenemata tasustamise alusest (tükitöö või tunnitöö), millest arvatakse maha kõik põllumajandusettevõtjale kui tööandjale makstavad sotsiaalmaksud, et kompenseerida makstud palka, mis ei vasta tegelikult tehtud tööle (nt töölt puudumine õnnetusjuhtumi, tööalase koolituse vms tõttu);

—	töötasud ja loonuspalk (nt eluase, toitlustamine, majutamine, põllumajandustoodang jne);

—	tootlikkuse või erialase ettevalmistusega seotud palgalisad, kingitused, lisatasud, kasumiosa;

—	muud tööjõuga seotud väljaminekud (töölevõtmise kulud);

—	tööandja kantavad ja töötaja nimel või tema eest makstavad sotsiaalkindlustusmaksed;

—	tööõnnetuskindlustus.

Põllumajandusettevõtja ja tasustamata tööjõu sotsiaalkindlustusmakseid ja isiklikke kindlustusmakseid ei käsitata põllumajandusettevõtte kuludena.

Tasustamata tööjõule makstud summasid (mis määratluse kohaselt on normaalpalgast väiksemad, vrd tasustamata tööjõu määratlusega) ei kanta põllumajandusaruandesse.

Põllumajandusettevõttes töötamise lõpetanud palgalistele pensionäridele makstavad toetused (sularahas või mitterahalisena) ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid märgitakse koodi „Muud põllumajandusettevõtte üldkulud” alla.

1020.   Lepinguline töö ja masinate rentimine

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

—

põllumajandusettevõttes lepingu alusel tehtud töödega seotud kogukulu(tuse)d. See sisaldab üldjuhul seadmete kasutamisega (sh kütus) ja tööga seotud kulu. Kui leping hõlmab ka kasutatud materjali (v.a kütus, nt taimekaitsevahendid, väetised ja seemned) maksumust, tuleks kõnealuste materjalide kulu maha arvata. Kõnealune summa (vajaduse korral selle hinnanguline suurus) tuleks kanda vastava kuluartikli alla (nt pestitsiidid tuleb kanda koodi 3040 „Taimekaitsevahendid” alla);

—	põllumajandusettevõtte töötajate kasutatavate masinate rendikulud. Renditud masinate kasutamisega seonduv kütusekulu tuleb kanda koodi 1040 „Mootorikütus ja määrdeained” alla;

—	põllumajandusettevõtte töötajate kasutatavate masinate liisingukulud. Liisitud masinate kütuse- ja hoolduskulud tuleks kirjendada asjaomaste koodide alla (koodid 1030 „Masinate ja seadmete korrashoid” ja 1040 „Mootorikütus ja määrdeained”).

1030.   Masinate ja seadmete korrashoid

Masinate ja seadmete hooldamise ja väikeremondiga seotud kulud, mis ei mõjuta seadmete turuväärtust (väljamaksed mehhaanikule, varuosade maksumus jne).

Selle punkti alla kuuluvad väikeseadmete ostud, sadulsepatööde ja hobuserautamisega seotud kulud, rehvide, taimelavade, tervist kahjustavate tööde tegemiseks vajalike kaitseriietuse ja seadmete üldiseks puhastamiseks vajalike detergentide ostud ning isiklike autodega seotud kuluosa vastavalt nende kasutamisele põllumajandusettevõtte tarbeks (vt ka kood 1050). Detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks kirjendatakse koodi 2090 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud” alla.

Kapitaalremont, mis suurendab seadmete väärtust võrreldes nende remondieelse väärtusega, jäetakse käesoleva koodi alt välja (vt ka juhised kulumi kohta tabelis D „Varad”).

1040.   Mootorikütus ja määrdeained

Käesoleva punkti alla kuulub isiklike autode kütuse ja määrdeainete kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusettevõtte tarbeks (vt ka kood 1050).

Toodete kasutamise korral nii mootorikütuse kui ka kütteainena jaotatakse kogusumma kahe koodi vahel:

1040.	„Mootorikütus ja määrdeained”
5030.	„Kütteained”.

1050.   Autokulud

Põllumajandusettevõtte isiklike autodega seotud kuluosa meelevaldse arvutamise korral (nt kindel summa kilomeetri kohta) märgitakse kõnealused kulud käesoleva koodi alla.

Sööt

Kasutatud sööt jaotatakse ostusöödaks ning põllumajandusettevõttes toodetud söödaks.

Ostusööda hulka kuuluvad lakukivid, piimatooted (ostetud või põllumajandusettevõttesse tagastatud) ning tooted sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ning samuti söödale võtmise, kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade kasutamise ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluva söödamaa rentimisega seotud kulud. Sisseostetud allapanu ja põhk kuuluvad samuti ostusööda hulka.

Kariloomade ostusööt jaotatakse jõusöödaks ja koresöödaks (sh söödale võtmine ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade, karjamaade ja söödamaade kasutamisega seotud kulud ning ostetud allapanu ja õled).

Koodi 2010 „Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt” alla kuuluvad eelkõige õlikoogid, segajõusööt, teravili, rohukuivised, kuivatatud suhkrupeedilõigud, kalajahu, piim ja piimasaadused, mineraalained ning sellise sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ettenähtud tooted.

Koresööda, nt silo tootmiseks lepingu alusel tehtud tööga seotud kulutused kantakse koodi 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine” alla.

Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud sööda hulka kuuluvad põllumajandusettevõtte müügitooted, mida kasutatakse söödana (sh piim ja piimatooted, kuid mitte vasikate poolt udarast imetud piim, mida ei võeta arvesse). Põllumajandusettevõttes toodetud allapanu ja põhk võetakse arvesse ainult juhul, kui need kuuluvad asjaomase piirkonna ja asjaomase aasta müügitoodete hulka.

Kasutatakse järgmisi alamkategooriaid:

Ostusööt:   2010 Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt   2020 Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud koresööt   2030 Sigade ostusööt   2040 Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt

Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud sööt:   2050 Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) põllumajandusettevõttes toodetud sööt   2060 Sigadele põllumajandusettevõttes toodetud sööt   2070 Kodulindudele ja muudele väikeloomadele põllumajandusettevõttes toodetud sööt

2080.   Veterinaarkulud

Veterinaartasude ja ravimitega seotud kulud.

2090.   Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud

Kõik loomakasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu tabeli H eraldi koodide alla: paaritustasud, kunstlik seemendus, kastreerimine, piimaproovid, tõuraamatutesse märkimine ja registreerimine, detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks, loomakasvatustoodangu pakkematerjal, loomakasvatustoodangu ettevõttevälised ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusettevõtte loomakasvatustoodangu turustamise kulud, liigse sõnniku kõrvaldamise kulud jne. See hõlmab ka loomade eluruumideks või nendega seotud toodete ladustamiseks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist. See ei hõlma loomakasvatustoodangu töötlemise erikulusid, mis on kantud tabeli H koodide 4030–4070 alla.

3010.   Ostetud seemned ja seemikud

Kõik ostetud seemned ja seemikud, sh sibulad, juuremugulad ja mugulad. Uute istandike jaoks ostetud noorte puude ja põõsaste ostukulusid käsitatakse investeeringuna, mis tuleks märkida kas tabelisse D koodi 2010 „Bioloogilised varad – taimed” alla või koodi 5010 „Metsamaa, sh kasvav mets” alla. Väiksema ulatusega ümberistutamiseks ettenähtud noorte puude ja põõsastega seotud kulud tuleb siiski märkida aruandeaasta kulude hulka ning esitada käesoleva koodi all, v.a põllumajandusettevõtte juurde kuuluvate metsadega seotud kulud, mis kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

Selle koodi alla kantakse ka seemnete töötlemise (sorteerimine, desinfektsioon) kulud.

3020.   Põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud

Kõik põllumajandusettevõttes toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud (sh sibulad, juuremugulad ja mugulad).

3030.   Väetised ja mullaparandusained

Kõik ostetud väetised ja mullaparandusained (nt lubi), sh kompost, kütteturvas ja sõnnik (v.a põllumajandusettevõttes toodetud sõnnik).

Põllumajandusettevõtte juurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud väetised ja mullaparandusained kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

3031.   Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus

Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku üldkogus (kaal), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende lämmastikusisalduse põhjal.

3032.   Mineraalväetistes kasutatud fosfori (P2O5) kogus

Mineraalväetistes kasutatud fosfori üldkogus (kaal) (P2O5-na), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende fosforisisalduse põhjal.

3033.   Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi (K2O) kogus

Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi üldkogus (kaal) (K2O-na), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende kaaliumisisalduse põhjal.

3034.   Ostetud sõnnik

Ostetud sõnniku väärtus.

3040.   Taimekaitsevahendid

Kõik vahendid, mida kasutatakse saagi ja taimede kaitsmiseks putukkahjurite ja taimehaiguste, röövloomade, ebasoodsate ilmastikutingimuste jms eest (insektitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, mürksöödad, linnupeletusvahendid, rahekaitsed, öökülmavastased vahendid jne). Kui taimekaitsetöid teostab tööettevõtja ja kasutatud kaitsevahenditega seotud kulusid ei saa eraldi kindlaks määrata, kantakse kulude kogusumma koodi 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine” alla.

Põllumajandusettevõtte juurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud kaitsematerjalid kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

3090.   Muud põllukultuuridega seotud erikulud

Kõik taimekasvatusega (sh püsirohumaad ja rohumaad) otseselt seotud kulud, mis ei kuulu muude kuluartiklite alla: pakke- ja sidumismaterjal, nöörid ja köied, mullaanalüüsidega seotud kulud, põllumajandusnäitustega seotud kulud, plastkatted (nt maasikakasvatuses), põllukultuuride säilitusvahendid, saagi ettevõttevälise ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusettevõtte taimsete toodete turustamise kulud, summad turustamiseks ettenähtud kasvavate põllukultuuride ostmiseks või turustamiseks ettenähtud põllukultuuride kasvatamise eesmärgil maa rentimiseks lühemaks ajaks kui üks aasta, põllumajandusettevõttes töödeldavate viinamarjade ja oliivide varud jne. See ei hõlma muude põllukultuuride kui viinamarjade ja oliivide töötlemise kulusid, mis tuleb kanda koodi 4020 alla. See hõlmab ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

4010.   Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud

Väetised, taimekaitsevahendid, mitmesugused erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4020.   Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud taimekasvatussaaduste töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4030.   Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud lehmapiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4040.   Pühvlipiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud pühvlipiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4050.   Lambapiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud pühvlipiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4060.   Kitsepiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud kitsepiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4070.   Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ning muud liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud, mida ei ole märgitud koodide 4030–4060 all (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4090.   Kõrvaltegevustega seotud muud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud toorained ja muud kõrvaltegevustega seotud erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

5010.   Hoonete korrashoid ja maaparandustööd

Hoonete ja rajatiste, sh kasvuhoonete, raamide ja tugirajatiste korrashoid (rendilepingu alusel) ning maaparandustööd. Hoonete ja rajatiste korrashoiuks ostetud ehitusmaterjalidega seotud kulud märgitakse käesoleva koodi alla.

Uuteks investeeringuteks vajalike ehitusmaterjalide ost tuleks kanda tabeli D „Varad” veeru „Investeeringud/ostud” asjakohaste koodide alla.

Hoonete väärtust suurendavate kapitaalremontide (suur tehnohooldus) kulud ei kuulu käesoleva koodi alla. Kõnealused kulud märgitakse investeeringuna tabeli D koodi 3030 „Põllumajanduslikud tootmishooned” alla.

5020.   Elektrienergia

Põllumajandusettevõttes kasutatava elektri kogutarbimine.

5030.   Kütteained

Põllumajandusettevõttes kasutatava kütteaine kogutarbimine, sh kasvuhoonete kütmine.

5040.   Vesi

Veevärgiga liitumisega ning igasuguse põllumajandusettevõttes vajaliku veetarbimisega seotud kulud, sh niisutamine. Põllumajandusettevõttele kuuluvate veeseadmete kasutamise kulud kantakse asjakohaste koodide alla: masinate ja seadmete kulum, masinate ja seadmete korrashoid, mootorikütus, elektrienergia.

5051.   Põllumajanduskindlustus

Kindlustuskulu, mis hõlmab põllumajanduslikust tootmisest saadavat tulu või selle osi, sealhulgas kindlustus loomade surma ning saagikadude jne vastu.

5055.   Muud põllumajandusettevõtte kindlustused

Kõik põllumajandusettevõttes esinevaid muid riske (v.a põllumajandusega seotud) katvad kindlustusmaksed, mis hõlmavad põllumajandusettevõtja tsiviilvastutuskindlustust ning tulekahju- ja üleujutuskindlustust, v.a käesoleva tabeli koodi 1010 alla kuuluv tööõnnetuskindlustus. See hõlmab ka hoonete kindlustusmakseid.

5061.   Põllumajandusettevõtte maksud ja muud tasud

Kõik põllumajandusettevõttega seotud maksud ja muud tasud, sh keskkonnakaitsemeetmetega seotud maksud, (kuid) välja arvatud käibemaks ning maa, hoonete või tööjõuga seotud maksud. Põllumajandusettevõtja otsene tulumaks ei kuulu põllumajandusettevõtte kulude hulka.

5062.   Kinnisasjamaksud ja muud sellega seotud koormatised

Omaniku valduses ja loonusrendile antud maa ja hoonete eest makstavad maksud, lõivud ja muud omandiga seotud koormatised.

5070.   Makstud renditasu

Makstud renditasu (sularahas või mitterahalisena) renditud maa, hoonete, kvootide ja muude põllumajandusettevõtte õiguste eest. Kirjendada tuleks ainult taluhoonete ja muude renditud hoonete põllumajandusettevõttega seotud osa. Selliste kvootide liisimis- ja rendikulud, mis ei ole maaga seotud, tuleks kanda ka tabelisse E.

5071.   Sealhulgas maa eest tasutud rent

5080.   Makstud intressid ja finantskulud

Põllumajandusettevõtte tarbeks võetud laenukapitalilt (laenud) makstavad intressid ja finantskulud. Selle teabe esitamine on kohustuslik.

Intressitoetust ei lahutata, vaid kantakse tabelisse M koodi 3550 alla.

5090.   Muud põllumajandusettevõtte üldkulud

Kõik muud eespool osutatud koodide all nimetamata põllumajandusettevõtte pidamise kulud (raamatupidamistasud, sekretäriteenuste- ja kontorikulud, telefonimaksud, mitmesugused osamaksud ja liikmemaksud jne).

Tabel I

Põllukultuurid

Tabeli ülesehitus

Põllukultuuri kategooria		Kood (*)
Põllukultuuri tüüp		Kood (**)
Puuduvad andmed		Kood (***)
Andmerühm			Veerud
			Kogupindala	sh niisutatav ala	sh energiakultuuride viljelemiseks kasutatav ala	sh GMOde viljelemiseks kasutatav ala	Kogus	Väärtus
			TA	IR	EN	GM	Q	V
A	Pindala						—	—
OV	Algseis		—	—	—	—	—
CV	Lõppseis		—	—	—	—	—
PR	Toodang		—	—	—	—		—
SA	Müük		—	—	—	—
FC	Põllumajandusettevõtte omatarbimine ja mitterahalised hüvitised		—	—	—	—	—
FU	Ettevõttesisene tarbimine		—	—	—	—	—

Põllukultuuri kategooria jaoks tuleb kasutada järgmisi koode:

Kood (*)	Kirjeldus
Terade (sh seemne) saamiseks kasvatatav teravili
10110	Pehme nisu ja speltanisu
10120	Kõva nisu
10130	Rukis
10140	Oder
10150	Kaer
10160	Maisiterad
10170	Riis
10190	Muu terade saamiseks kasvatatav teravili
Terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad kultuurid
10210	Hernes, põlduba ja maguslupiin
10220	Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes
10290	Muud valgurikkad kultuurid
10300	Kartul (sh varajane ja seemnekartul)
10310	Tärklisekartulid
10390	Muud kartulid
10400	Suhkrupeet (v.a seeme)
10500	Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)
Tehnilised kultuurid
10601	Tubakatooted
10602	Humal
10603	Puuvill
10604	Raps ja rüps
10605	Päevalill
10606	Soja
10607	Linaseemned (õlilina)
10608	Muud õliseemnekultuurid
10609	Lina
10610	Harilik kanep
10611	Muud kiukultuurid
10612	Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed
10613	Suhkruroog
10690	Mujal nimetamata tehnilised kultuurid
Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad
avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all
10711	põllul
10712	aiamaal
10720	klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all
Kõigi koodi „Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad” alla kuuluvate alamrubriikide üksikasjad:
10731	Lillkapsas ja spargelkapsas
10732	Aedsalat
10733	Tomatid
10734	Suhkrumais
10735	Sibulad
10736	Küüslauk
10737	Porgandid
10738	Maasikad
10739	Melonid
10790	Muud
Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)
10810	Avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all
10820	Klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all
Kõigi koodi „Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)” alla kuuluvate alamrubriikide üksikasjad:
10830	Lillesibulad, juure- ja varremugulad
10840	Lõikelilled ja lillepungad
10850	Õis- ja dekoratiivtaimed
Haljalt koristatud taimed
10910	Ajutine rohumaa
Muud haljalt koristatud taimed:
10921	Haljasmais
10922	Liblikõielised taimed
10923	Muud mujal nimetamata taimed, mis on koristatud haljalt
11000	Viljelusmaa seemned ja seemikud
11100	Muud põllukultuurid
Kesa
11210	Toetusteta kesa
11220	Kesa, mille suhtes kohaldatakse toetusi ja mis ei ole majanduslikus kasutuses
11300	Külvivalmis rendile antav maa, sh töötajatele mitterahalise tasuna kasutamiseks antav maa.
20000	Koduaiad
Püsirohumaa
30100	Karjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa
30200	Looduslik rohumaa
30300	Püsirohumaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse toetusi
Püsikultuurid
Puuviljasordid, sellest
40111	õunad
40112	pirnid
40113	virsikud ja nektariinid
40114	muud parasvöötme puuviljad
40115	lähistroopika- või troopikavöötme puuviljad
40120	Marjasordid
40130	Pähklid
Tsitruseistandikud
40210	Apelsinid
40220	Tangeriinid, mandariinid, klementiinid ja muud samalaadsed väikesed puuviljad
40230	Sidrunid
40290	Muud tsitrusviljad
Oliiviistandikud
40310	Lauaoliivid
40320	Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena)
40330	Oliiviõli
40340	Oliivikasvatuse kõrvalsaadused
Viinamarjaistandikud
40411	Viinamarjad kaitstud päritolunimetusega (KPN) kvaliteetveini tootmiseks
40412	Viinamarjad kaitstud geograafilise tähisega (KGT) kvaliteetveini tootmiseks
40420	Muud veinid
40430	Lauaviinamarjad
40440	Rosinad
40451	Viinamarjad kaitstud päritolunimetusega (KPN) kvaliteetveini tootmiseks
40452	Viinamarjad kaitstud geograafilise tähisega (KGT) kvaliteetveini tootmiseks
40460	Viinamarjad muude veinide tootmiseks
40470	Mitmesugused viinamarjatooted: viinamarjavirre, mahl, brändi, äädikas ja muud põllumajandusettevõttes valmistatud tooted
40480	Viinamarjakasvatuse kõrvalsaadused (pressimisjäägid, käärimissete)
40500	Puukoolid
Muud püsikultuurid
40610	Jõulupuud
40690	Muud
40700	Püsikultuurid katmikalal
40800	Noorte istandike kasv
Muu maa
50100	Kasutamata põllumajandusmaa
50200	Metsamaad
50210	sellest lühikese raieringiga madalmets
50900	Muu maa (hoonete, karjaaia, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa, viljatu maa)
60000	Seened
Muud tooted ja tulud
90100	Põllumajandusmaa rentimisest saadud tulu
90200	Ühegi põllukultuuriga sidumata saagikindlustusest saadud hüvitis
90300	Põllukultuuride kõrvalsaadused, v.a viinamarja- ja oliivikasvatuse kõrvalsaadused
90310	Põhk
90320	Suhkrupeedi pealsed
90330	Muud kõrvalsaadused
90900	Muud

Põllukultuuriliikide koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (**)	Kirjeldus
0	Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse töödeldud toodete, varude ja kõrvalsaaduste puhul.
1	Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur: põllul kasvatatavad põhikultuurid ja kombineeritud kultuurid hõlmavad järgmist: — üksikkultuurid, st teataval maa-alal aruandeaastal ainsana kasvavad kultuurid; — segakultuurid: koos külvatud, haritud ja koristatud kultuurid, mis moodustavad lõpptootena segu; — kultuurid, mis jäävad teataval maa-alal aruandeaasta jooksul järjestikku kasvatatavatest kultuuridest põllule kõige pikemaks ajaks; — teatava aja jooksul ühel maa-alal kasvavad kultuurid, millest igaüks annab aruandeaastal selgesti eristatava saagi. Üldpindala jagatakse kõnealuste kultuuride vahel proportsionaalselt iga kultuuri all tegelikult oleva maaga; — avamaal kasvatatavad värsked köögiviljad, melonid ja maasikad.
2	Põllul kasvatatavad kultuurid – järelkultuur(id): põllul kasvavad järelkultuurid on aruandeaasta jooksul teataval maa-alal järjestikku kasvatatavad kultuurid, mida ei käsitata põhikultuuridena.
3	Avamaal kasvatatavad aiakultuurid ja -lilled: avamaa aiakultuurid ja -lilled on värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse aias avamaal, ning avamaal kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed.
4	Ligipääsetava kaitsekatte all kasvatatavad kultuurid: ligipääsetava kaitsekatte all kasvatavad kultuurid on katmikalal kasvatatavad värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (üheaastased või mitmeaastased) ning püsikultuurid.

Puuduvate andmete koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (***)	Kirjeldus
0	Ei ole puuduvaid andmeid.
1	Pindala kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui mingi kultuuri all oleva maa-ala suurus ei ole teada, näiteks juhul kui turustamise eesmärgil on taimekasvatustoodang saadud põllukultuuridest, mis on ostetud kõrrel või mis on saadud vähem kui aastaks ajutiselt rendile võetud maa-alalt, ning samuti toodangu puhul, mis on saadud taimekasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena.
2	Toodangu (lepingu alusel kasvatatavad kultuurid) kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida lepingu alusel kasvatatavate kultuuride puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut.
3	Toodangu (muud kui lepingu alusel kasvatatavad kultuurid) kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut ning tegemist ei ole lepingu alusel kasvatatavate kultuuridega.
4	Pindala ja toodangu kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui puudu on pindala ja tegelik toodang.

Aruandeaasta taimekasvatusega seotud teave tuleb sisestada tabeli I „Põllukultuurid” vormingus. Teave iga põllukultuuri kohta tuleb kirjendada eraldi tabelisse. Tabeli sisu määratakse kindlaks valitud põllukultuuri kategooria koodi, põllukultuuri liigi koodi ja puuduvate andmete koodiga.

Üksikasjalik teave kartulite (koodid 10310, 10390), värskete köögiviljade, melonite ja maasikate (koodid 10731, 10732, 10733, 10734, 10735, 10736, 10737, 10738, 10739, 10790), lillede ja dekoratiivtaimede (koodid 10830, 10840, 10850) ning kõrvalsaaduste (koodid 90310, 90320, 90330) kohta tuleb esitada üksnes siis, kui asjaomane teave on olemas põllumajandusettevõtte raamatupidamisarvestuses.

TABELI I ANDMERÜHMAD

Tabelis I on seitse andmerühmi käsitlevat rida. Need on pindala (A), algseis (OV), lõppseis (CV), toodang (PR), müük (SA), põllumajandusettevõtte omatarbimine ja mitterahalised hüvitised (FC) ning ettevõttesisene tarbimine (FU).

Tabelis I on kuus veergu, millesse tuleb iga kultuuri kohta märkida kogupindala (TA), ala, mida niisutatakse (IR), ala, mida kasutatakse energiakultuuride viljelemiseks (EN), ala, mida kasutatakse geneetiliselt muundatud kultuuride viljelemiseks (GM), toodangu kogus ja müügi maht (Q) ja väärtus (V). Järgnevalt on iga andmerühma kohta märgitud, millise veerud tuleb täita.

A   Pindala

Pindala (A) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida kogupindala (TA), niisutatav ala (IR), energiakultuuride viljelemiseks kasutatav ala (EN), ning geneetiliselt muundatud kultuuride viljelemiseks kasutatav ala (GM). Pindala väljendatakse kõikidel juhtudel aarides (100 aari = 1 hektar), välja arvatud seenekasvatuseks kasutatava maa puhul, mille pindala esitatakse ruutmeetrites.

OV   Algseis

Algseisu (OV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguse laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate „taluvärava” hindade alusel.

CV   Lõppseis

Lõppseisu (CV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate „taluvärava” hindade alusel.

PR   Toodang

Toodangut (PR) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta jooksul toodetud taimsete toodete kogused (Q) (v.a võimalikud kaod põldudel ja põllumajandusettevõttes). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusettevõtte põhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused).

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud veini ja veiniga seotud toodete puhul, mille koguseid väljendatakse hektoliitrites. Kui müügitingimuste tõttu ei saa tegelikku toodangut tsentnerites kindlaks määrata (vt müük kasvavate kultuuridena ja lepingu alusel kasvatatavad kultuurid), märgitakse lepingu alusel kasvatatavate kultuuride kohta puuduvate andmete kood 2 ning muudel juhtudel kood 3.

SA   Müügi kogumaht

Müügi kogumahtu (SA) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos oleva või selle aasta jooksul saagina kogutud toodangu müügi maht (Q) ja müügi väärtus (V). Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid kogusummast maha, vaid märgitakse tabelisse H „Sisendid”.

FC   Põllumajandusettevõtte omatarbimine ja mitterahalised hüvitised

Põllumajandusettevõtte omatarbimist ja mitterahalisi hüvitisi (FC) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida selliste toodete väärtus (V), mida tarbiti põllumajandusettevõtja majapidamises ja/või kasutati mitterahalise tasuna kauba või teenuste eest tasumiseks (sh loonuspalk). Kõnealuste toodete maksumus määratakse „taluvärava” hindades.

FU   Ettevõttesisene tarbimine

Ettevõttesisest tarbimist (FU) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodete ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajandusettevõttes tootmisvahendina kasutatud toodangu väärtus „taluvärava” hindades (V). See hõlmab järgmist:

—

loomasööt: nende turustamiseks ettenähtud talutoodete (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted) „taluvärava” hind, mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks. Põllumajandusettevõttest pärit, põllumajandusettevõttes (söödaks ja allapanuks) kasutatud õlgede maksumus määratakse ainult juhul, kui need õled kuuluvad selles piirkonnas ja asjaomasel aastal turustatavate toodete hulka. Kõnealuste toodete väärtus määratakse kindlaks „taluvärava” hindade põhjal;

—	seemned: põllumajandusettevõttes müügiks ettenähtud, aasta jooksul taimekasvatuses seemnetena kasutatud toodete väärtus „taluvärava” hindades;

—	muu ettevõttesisene tarbimine (sh puhkajatele toidu valmistamiseks kasutatud talutooted).

Tabel J

Loomakasvatus

Tabeli ülesehitus

Põllumajandusloomade kategooria

Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Keskmine arv	Arv	Väärtus
		A	N	V
AN	Keskmine arv		—	—
OV	Algseis	—
CV	Lõppseis	—
PU	Ostud	—
SA	Müügi kogumaht	—
SS	Tapaloomade müük	—
SR	Müük edasiseks kasvatamiseks/tõuaretuseks	—
SU	Müük teadmata eesmärgil	—
FC	Põllumajandusettevõtte omatarbimine	—
FU	Ettevõttesisene tarbimine	—

Kood (*)	Kirjeldus
100	Hobuslased
210	Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised
220	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid
230	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad
240	Vähemalt kaheaastased pullid
251	Aretusmullikad
252	Nuummullikad
261	Lüpsilehmad
262	Pühvellehmad
269	Muud lehmad
311	Uted, emased aretusloomad
319	Muud lambad
321	Kitsed, emased aretusloomad
329	Muud kitsed
410	Põrsad eluskaaluga alla 20 kg
420	Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg
491	Nuumsead
499	Muud sead
510	Kodulinnud – broilerid
520	Munakanad
530	Muud kodulinnud
610	Küülikud, emased aretusloomad
699	Muud küülikud
700	Mesilased
900	Muud loomad

Põllumajandusloomade kategooria

Loomad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

100.	Hobuslased Hõlmab ka traavleid, ratsahobuseid, eesleid, muulasid, hobueesleid jms.
210.	Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised
220.	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid
230.	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad Välja arvatud ammlehmad.
240.	Vähemalt kaheaastased pullid
251.	Aretusmullikad Vähemalt kaheaastased emasveised, kes ei ole veel poeginud ning on ette nähtud tõuaretuseks.
252.	Nuummullikad Vähemalt kaheaastased emasveised, kes ei ole veel poeginud ega ole ette nähtud tõuaretuseks.
261.	Lüpsilehmad Ammlehmad (sh alla kaheaastased), keda peetakse üksnes või peamiselt inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks ettenähtud piima tootmiseks. Sealhulgas praagitud lüpsilehmad.
262.	Pühvellehmad Pühvellehmad (sh alla kaheaastased), kes on poeginud ja keda peetakse üksnes või peamiselt inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks ettenähtud piima tootmiseks. Sealhulgas praagitud pühvellehmad.
269.	Muud lehmad 1. Ammlehmad (sh alla kaheaastased), keda peetakse üksnes või peamiselt vasikate tootmiseks ning kelle piima ei kasutata inimtoiduks ega piimatoodete valmistamiseks. 2. Töölehmad. 3. Praagitud lehmad, kes ei ole lüpsilehmad (tapa eel nuumatud või nuumamata).

Kategooriad 210–252 ja 269 hõlmavad ka pühvlite ja emaspühvlite vastavaid kategooriaid.

311.	Uted, emased aretusloomad Vähemalt üheaastased tõuaretuseks ettenähtud uted.
319.	Muud lambad Igas vanuses lambad, v.a uted.
321.	Kitsed, emased aretusloomad
329.	Muud kitsed Kitsed, välja arvatud emased aretusloomad.
410.	Põrsad eluskaaluga alla 20 kg Põrsad eluskaaluga alla 20 kg.
420.	Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg Aretusemised kaaluga 50 kg või rohkem, v.a praagitud emised (vt kategooria 499 „Muud sead”).
491.	Nuumsead Nuumsead eluskaaluga 20 kg või rohkem, v.a praagitud emised ja kuldid (vt kategooria 499 „Muud sead”).
499.	Muud sead Sead eluskaaluga 20 kg või rohkem, v.a aretusemised (vt kategooria 420) ja nuumsead (vt kategooria 491).
510.	Kodulinnud – broilerid Broilertibud. Välja arvatud munakanad ja praagitud kanad. Välja arvatud tibud.
520.	Munakanad Sealhulgas noorkanad, munakanad, praagitud kanad ja aretuskuked munakanade jaoks. Noorkanad on noored kanad, kes ei ole veel munele hakanud. Välja arvatud tibud.
530.	Muud kodulinnud Sealhulgas pardid, kalkunid, haned, pärlkanad, jaanalinnud ja isased aretuslinnud (välja arvatud munakanade jaoks). Sealhulgas emased aretuslinnud. Välja arvatud tibud.
610.	Küülikud, emased aretusloomad
699.	Muud küülikud
700.	Mesilased Märgitakse kasutuses olevate tarude arvuna.
900.	Muud loomad Sealhulgas tibud, hirved, piisonid ja kalad. Lisaks sellele ka ponid ja muud taluturismis kasutatavad loomad. Välja arvatud muudest loomadest saadud tooted (vt tabel K, kategooria 900).

TABELI J ANDMERÜHMAD

J.AN.   Keskmine arv (märkida üksnes veergu A)

Iga ühik vastab põllumajandusettevõtte ühele loomale aastas. Loomi loendatakse vastavalt nende aruandeaasta jooksul põllumajandusettevõttes oldud ajale.

Keskmine arv määratakse kindlaks kas regulaarsete inventeerimiste või saabumiste ja lahkumiste registreerimise teel. See hõlmab kõiki põllumajandusettevõtte loomi, sealhulgas lepingu alusel kasvatatavaid või nuumatavaid loomi (loomad, kes ei kuulu põllumajandusettevõttele ja keda põllumajandusettevõttes kasvatatakse ja nuumatakse sellisel viisil, et kõnealust tegevust saab pidada põllumajandusettevõtja poolt osutatud teenuseks, mis ei sisalda selliste loomade kasvatamise ja nuumamisega seotud tavapärast finantsriski) ning aastaks söödale võetud või antud loomi.

Keskmine arv (veerg A)

Keskmine arv väljendatakse ümardatult teise kümnendkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arvu väljendatakse täisarvudes.

Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

J.OV   Algseis

Põllumajandusettevõtte loomad aruandeaasta alguses, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajandusettevõttes või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna või mesitarude arvuna ümardatult teise kümnendkohani.

Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud. Kõnealust teavet ei esitata mesitarude kohta (kategooria 700).

J.CV   Lõppseis

Põllumajandusettevõtte loomad aruandeaasta lõpus, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajandusettevõttes või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna või mesitarude arvuna ümardatult teise kümnendkohani.

Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud. Kõnealust teavet ei esitata mesitarude kohta (kategooria 700).

J.PU   Ostud

Viitab ostetud põllumajandusloomade koguväärtusele aruandeaasta jooksul.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Ostutehingute väärtus hõlmab ostukulusid. Kaasnevat abi ja toetusi ei arvata maha kõnealusest ostude kogusummast, vaid märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 5100–5900).

J.SA   Müügi kogumaht

Viitab müüdud põllumajandusloomade koguväärtusele aruandeaasta jooksul.

See hõlmab loomade või liha müüki tarbijatele oma tarbeks, olenemata sellest, kas loomad on tapetud põllumajandusettevõttes või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kood 900).

Väärtus (veerg V)

Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid maha müügi kogusummast, vaid märgitakse koodi 2090 („Muud kariloomadega seotud erikulud”) alla. Kaasnevad toetused ja abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 2110–2900).

J.SS   Tapaloomade müük

Viitab aruandeaastal müüdud tapmiseks ettenähtud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata aretusmullikate (kood 251), mesilaste (kood 700) ega muude loomade (kood 900) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht”

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht”

J.SR   Müük edasiseks kasvatamiseks või tõuaretuseks

Viitab aruandeaastal müüdud edasiseks kasvatamiseks või tõuaretuseks ettenähtud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata nuummullikate (kood 252), mesilaste (kood 700) ega muude loomade (kood 900) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht”

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht”

J.SU   Müük teadmata eesmärgil

Viitab aruandeaastal teadmata eesmärgil müüdud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata mesilaste (kood 700) ega muude loomade (kood 900) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht”

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht”

J.FC   Põllumajandusettevõtte omatarve ja mitterahalised hüvitised

Viitab põllumajandusettevõttes aruandeaasta jooksul oma tarbeks või mitterahalisteks hüvitisteks kasutatud põllumajandusloomadele.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb kindlaks määrata õiglase väärtusena.

J.FU   Ettevõttesisene tarbimine

Viitab põllumajandusloomadele, keda kasutati edasise töötlemise sisendina põllumajandusettevõttes aruandeaasta jooksul tehtud kõrvaltegevuste raames. See hõlmab põllumajandusloomi, keda kasutati:

—	toitlustamiseks, turistide majutamiseks;

—	põllumajandusloomade töötlemiseks lihatoodeteks ja söödaks.

See ei hõlma põllumajandusloomade ega liha müüki, olenemata sellest, kas loomad on tapetud põllumajandusettevõttes või mitte (vt müüki (SA) käsitlev teave).

Nimetatud väärtus on kirjendatud ka tabelisse H kui koodi 4070 („Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud”) alla kuuluvate muude otseselt põllumajandusettevõttega seotud kõrvaltegevuste kulud.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb kindlaks määrata õiglase väärtusena.

Tabel K

Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused

Tabeli ülesehitus

Loomsete saaduste või teenuste kategooria	Kood (*)
Puuduvad andmed	Kood (**)

		Veerud
Andmerühm		Kogus	Väärtus
		Q	V
OV	Algseis
CV	Lõppseis
PR	Toodang		—
SA	Müük
FC	Põllumajandusettevõtte omatarbimine
FU	Ettevõttesisene tarbimine

Kood (*)	Kirjeldus
261	Lehmapiim
262	Pühvlipiim
311	Lambapiim
321	Kitsepiim
330	Vill
531	Inimtoiduks ettenähtud munad (kõik kodulinnud)
532	Haudemunad (kõik kodulinnud)
700	Mesi ja mesindussaadused
800	Sõnnik
900	Muud loomsed saadused
1100	Lepinguline loomakasvatus
1120	Lepingu alusel peetavad kariloomad
1130	Lepingu alusel peetavad lambad ja/või kitsed
1140	Lepingu alusel peetavad sead
1150	Lepingu alusel peetavad kodulinnud
1190	Lepingu alusel peetavad muud loomad
1200	Muud loomadega seotud teenused

Kood (**)	Kirjeldus
0	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
1	Kood 1 märgitakse juhul, kui toodang on saadud sisseostetud loomakasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena.
2	Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel peetavate loomade puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).
3	Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel peetavate loomadega.
4	Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

Loomsete saaduste ja loomadega seotud teenuste kategooriad

Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

261.	Lehmapiim
262.	Pühvlipiim
311.	Lambapiim
321.	Kitsepiim
330.	Vill
531.	Inimtoiduks ettenähtud munad (kõik kodulinnud)
532.	Haudemunad (kõik kodulinnud)
700.	Mesi ja mesindussaadused: mesi, mõdu ning muud mesindussaadused ja kõrvaltooted.
800.	Sõnnik
900.	Muud loomsed saadused (paaritustasud, embrüod, vaha, hane- või pardimaks, muude loomade piim jne)
1100.	Lepinguline loomakasvatus Lepingu alusel toimuvast loomakasvatusest saadud tulu, mis vastab peamiselt selliste osutatud teenuste eest saadud tasule, mille puhul põllumajandusettevõtja ei võta endale kõnealuste loomade kasvatamise ja nuumamisega tavaliselt kaasnevat majanduslikku riski. Kategooria 1100 „Lepinguline loomakasvatus” üksikasjalikud andmed: Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusettevõtte raamatupidamisarvestuses olemas. 1120. Lepingu alusel peetavad kariloomad 1130. Lepingu alusel peetavad lambad ja/või kitsed 1140. Lepingu alusel peetavad sead 1150. Lepingu alusel peetavad kodulinnud 1190. Lepingu alusel peetavad muud loomad
1200.	Muud loomadega seotud teenused Muudest loomadega seotud teenustest saadud tulu (söödale võtmine jne)

Puuduvate andmete koodid

Tuleks kasutada järgmisi puuduvate andmete koode:

Kood 0	:	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
Kood 1	:	Kood 1 märgitakse juhul, kui toodang on saadud sisseostetud loomakasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena.
Kood 2	:	Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel peetavate loomade puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).
Kood 3	:	Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel peetavate loomadega.
Kood 4	:	Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

TABELI K ANDMERÜHMAD

Sõnniku (kood 800) kohta tuleb märkida üksnes müüki (SA) käsitlevad andmed.

Muude loomsete saaduste (kood 900) puhul tuleb esitada teave üksnes väärtuse (veerus V) kohta, kuna heterogeensete toodete kogumi kogust ei ole võimalik märkida.

Selliste loomadega seotud teenuste puhul nagu lepingu alusel toimuv loomakasvatus (koodid 1100–1190) ja muud teenused (kood 1200) tuleb esitada teave üksnes tulu kohta, mis tuleks märkida väärtust hõlmava veeru (V) müüki (SA) käsitleva teabe alla.

Kogus (veerg Q)

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud munade puhul (koodid 531 ja 532), mis kirjendatakse tuhandete kaupa.

Mee ja muude mesindussaaduste (kood 700) puhul väljendatakse kogus mee-ekvivalentides.

OV   Algseis

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted, välja arvatud põllumajandusloomad.

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevaid juhiseid.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtiva õiglase väärtuse alusel.

CV   Lõppseis

Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus, välja arvatud põllumajandusloomad.

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevaid juhiseid.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtiva õiglase väärtuse alusel.

PR   Aruandeaasta toodang

Kogus (veerg Q)

Aruandeaasta jooksul toodetud loomsete toodete kogused (v.a võimalikud kaod). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusettevõtte põhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused). See hõlmab ka põllumajandusettevõttega seotud kõrvaltegevuse raames töötlemiseks kasutatud toodangut.

Toodangu hulka ei kuulu piim, mida vasikad udarast imevad.

SA   Müük

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus.

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevaid juhiseid.

Väärtus (veerg V)

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).

Müüdud toodangu koguväärtus sisaldab põllumajandusettevõttesse tagastatud toodete maksumust (lõss jne). Viimati nimetatud väärtus lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.

Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis rahekahjustuse korral) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega. Muul juhul kantakse need tabelisse I „Põllukultuurid” koodi 90900 „Muud” alla.

Müügi kogusumma ei sisalda aruandeaasta jooksul toodete jaoks saadud abi ja toetusi; need kantakse tabeli M „Toetused” asjakohasesse kategooriasse (koodid 2110–2900).

Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse tabelisse H „Sisendid” koodi 2090 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud” või koodi 3090 „Muud taimekasvatusega seotud erikulud” alla.

FC   Põllumajandusettevõtte omatarve ja mitterahalised hüvitised

Põllumajandusettevõtja majapidamises tarbitud tooted ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk). Kõnealust teavet ei esitata haudemunade kohta (kood 532).

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevaid juhiseid.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

FU   Ettevõttesisene tarbimine

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajandusettevõttes sisendina kasutatud toodang. See hõlmab järgmist:

—	loomasööt: turustamiseks ettenähtud talutooted (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks. Piim, mida vasikad udarast imevad, ei kuulu ettevõttesisese tarbimise hulka;

—	tooted, mida on kasutatud põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevuse raames: — toitlustamiseks, turistide majutamiseks jne; — edasiseks töötlemiseks (piim, mida töödeldakse võiks, juustuks jne).

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevaid juhiseid.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel. Nimetatud väärtused lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.

Tabel L

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevus

Tabeli ülesehitus

Kõrvaltegevuse kategooria	Kood (*)
Puuduvad andmed	Kood (**)

		Veerud
Andmerühm		Kogus	Väärtus
		Q	V
OV	Algseis	—
CV	Lõppseis	—
PR	Toodang		—
SA	Müük	—
FC	Põllumajandusettevõtte omatarbimine	—
FU	Ettevõttesisene tarbimine	—

Kood (*)	Kirjeldus
261	Lehmapiima töötlemine
262	Pühvlipiima töötlemine
311	Lambapiima töötlemine
321	Kitsepiima töötlemine
900	Liha või muude loomsete saaduste töötlemine
1010	Taimekasvatussaaduste töötlemine
1020	Metsandus ja puidu töötlemine
2010	Lepinguline töö
2020	Turism, majutus, toitlustus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused
2030	Taastuvenergia tootmine
9000	Muu põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevus

Kood (**)	Kirjeldus
0	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
1	Kood 1 tuleks märkida, kui toodang on saadud sisseostetud loomade või looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena.
2	Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel valmistatava toodangu puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).
3	Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel valmistatava toodanguga.
4	Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

Kõrvaltegevuse määratlus on sama, mida kasutatakse põllumajandusettevõtete struktuuriuuringutes (määruse (EÜ) nr 1166/2008 I lisa) ja ühenduse põllumajandusettevõtete liigituses (määruse (EÜ) nr 1242/2008 artikkel 4 ja III lisa). Kui erandjuhud välja arvata, järgitakse kõnealuse määratluse puhul Euroopa Ühenduse majandustegevuse üldist tööstuslikku liigitust (NACE rev.2) ning põllumajanduse ja metsanduse arvepidamise käsiraamatut (EAA/EAF 97 rev.1.1.).

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevus tähendab muud kui põllumajanduslikku tegevust, millel on majanduslik mõju põllumajandusettevõttele ja mille puhul kasutatakse ettevõtte põllumajandusressursse (tootmisvahendid või tooted).

Kuna kõnealuses kontekstis käsitatakse kõrvaltegevusena aktiivset tööd, ei kuulu siia (alla) finantsinvesteeringud. Maa või muude põllumajandusettevõtte põllumajandusressursside rendile andmist mitmesugusteks tegevusteks ise selles osalemata ei käsitata kõrvaltegevusena, vaid ettevõtte põllumajandusliku tegevuse osana.

Kõrvaltegevus on igasugune põllumajandussaaduste töötlemine, v.a siis, kui töötlemine on käsitatav põllumajandustegevuse osana. Seetõttu ei kuulu siia kategooriasse veini töötlemine ja oliiviõli tootmine, v.a juhul, kui veini või oliiviõli sisseostetav kogus on suur.

Põllumajanduslike põhisaaduste töötlemist kõrvalsaadusteks põllumajandusettevõttes sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud, käsitatakse kõrvaltegevusena. Siia kuulub ka liha töötlemine, juustu valmistamine jms.

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevuse kategooriad

Põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

261.	Lehmapiima töötlemine
262.	Pühvlipiima töötlemine
311.	Lambapiima töötlemine
321.	Kitsepiima töötlemine
900.	Liha või muude loomsete saaduste töötlemine
1010.	Taimekasvatussaaduste töötlemine, v.a vein ja oliiviõli. See hõlmab sellise alkoholi tootmist, mis ei ole valmistatud viinamarjadest, siidrist või pirnisiidrist.
1020.	Metsandus ja puidu töötlemine. See hõlmab metsamaterjali, kasvava metsa, muude metsasaaduste kui puidu (kork, männivaik jne) ja töödeldud puidu müüki aruandeaastal.
2010.	Lepingulised tööd. Tasu eest seadmete kasutusse andmist põllumajandusettevõtte tööjõudu kasutamata või üksnes põllumajandusettevõtte tööjõu kasutamist lepingulises töös ei käsitata mitte kõrvaltegevuse, vaid põllumajandusliku tegevuse osana.
2020.	Turism, majutus, toitlustus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused. See hõlmab turismist laekunud tasusid (telkimine, suvilad, ratsutamis-, küttimis- ja kalapüügivõimalused jne).
2030.	Taastuvenergia tootmine. See hõlmab turustamise eesmärgil taastuvenergia (k.a biogaasi, biokütuse või elektrienergia) tootmist tuuleturbiinide või muude seadmete abil või põllumajanduslikust toorainest. Siia ei kuulu järgmised, põllumajandusettevõtte põllumajandusliku tegevuse osana käsitatavad tegevused: — taastuvenergia tootmine üksnes põllumajandusettevõtte omatarbeks; — maa või katusepinna rendile andmine selliste rajatiste nagu tuuleveskid või päikesepaneelid kasutuselevõtuks; — tooraine müük teisele ettevõttele taastuvenergia toomiseks.
9000.	Muu põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevus. Muu põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevus, mida ei ole mujal mainitud.

Puuduvate andmete koodid

Tuleks kasutada järgmisi puuduvate andmete koode:

Kood 0	:	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
Kood 1	:	Kood 1 tuleks märkida, kui toodang on saadud sisseostetud loomade või looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena.
Kood 2	:	Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel valmistatava toodangu puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).
Kood 3	:	Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel valmistatava toodanguga.
Kood 4	:	Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

TABELI L ANDMERÜHMAD

Kogus (veerg Q)

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg).

Piimatoodete (koodid 261, 262, 321 ja 322) puhul märgitakse vedelpiima kogus, olenemata sellest, millisel kujul seda müüakse, omatarbimiseks või mitterahalise tasuna või muuks otstarbeks kasutatakse (rõõsk koor, või, juust jne).

L.OV   Algseis

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted.

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010), turismiga seotud tegevuse (kood 2020), taastuvenergia tootmise (kood 2030) ja muu põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevuse (kood 9000) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

L.CV   Lõppseis

Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus.

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010), turismiga seotud tegevuse (kood 2020), taastuvenergia tootmise (kood 2030) ja muu põllumajandusettevõttega otseselt seotud kõrvaltegevuse (kood 9000) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

L.PR   Aruandeaasta toodang

Kogus (veerg Q)

Nimetatud teave tuleb esitada üksnes piima töötlemisega (koodid 261–321) seotud kategooriate kohta.

See vastab põllumajandusettevõttes aruandeaastal toodetud ja töödeldud toodete valmistamiseks kasutatud vedelpiima kogusele.

L.SA   Müük

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus ning kõrvaltegevustest saadud tulu.

Väärtus (veerg V)

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).

Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega. Muul juhul kantakse need tabelisse I „Põllukultuurid” koodi 90900 „Muud” alla.

Müügi kogusumma ei sisalda aruandeaasta jooksul toodete jaoks saadud abi ja toetusi; need kantakse tabeli M „Toetused” asjakohasesse kategooriasse (koodid 2110–2900). Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse tabeli H „Sisendid” asjakohasesse kategooriasse „Kõrvaltegevustega seotud muud erikulud” (koodid 4010–4040).

L.FC   Põllumajandusettevõtte omatarve ja mitterahalised hüvitised

Põllumajandusettevõtja majapidamises tarbitud tooted ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk).

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010) ja turismiga seotud tegevuse (kood 2020) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

L.   Ettevõttesisene tarbimine

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajandusettevõttes sisendina kasutatud toodang. Siia kuuluvad põllumajandusettevõttes töödeldud tooted (juustuks töödeldud piim, leivaks töödeldud teravili, singiks töödeldud liha jne), mida kasutati tootmisvahendina toitlustamiseks või turistide majutamiseks.

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010) ja turismiga seotud tegevuse (kood 2020) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

Tabel M

Toetused

Tabeli ülesehitus:

Toetuse kategooria		Kood (*)
Rahastamine		Kood (**)
Põhiüksus		Kood (***)
Andmerühm			Veerud
			Põhiüksuste arv	Väärtus
			N	V
S	Toetus

Toetuste kategooriate koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Toetuse kategooria koodid:

Kood (*)	Kirjeldus
Ühtne otsemaksete kava
1110	sh „tavapärased toetused”
1120	sh rohumaa eest antavad toetused
1130	sh eriõigused
1200	Ühtse pindalatoetuse kava
Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009  (10) artikkel 68
2110	Piimasektori toetus
2120	Veiselihasektori toetus
2130	Lamba- ja kitsekasvatussektori toetus
2140	Riisisektori toetus
2150	Muude põllukultuuride toetus
2160	Muude loomade toetus
2170	Toodanguga sidumata toetus
Toodanguga seotud valitud ELi otsetoetused
2210	Ammlehmatoetus
2220	Täiendav ammlehmatoetus
2230	Lamba- ja kitsetoetus
2240	Lisatoetused lammaste ja kitsede puhul
2250	Puuvill
2270	Muud puu- ja köögiviljad
Muud toodanguga seotud otsetoetused eritegevuste jaoks
Põllukultuurid
2311	Teraviljad, õliseemned ja valgurikkad kultuurid
2312	Kartulid
2313	Suhkrupeet
2314	Tehnilised kultuurid
2315	Köögiviljad
2316	Kesa
2319	Määratlemata põllukultuurid
2320	Püsirohumaa
Püsikultuurid
2331	Marjad ja pähklid
2332	Õun- ja luuviljad
2333	Tsitruseistandikud
2334	Oliiviistandikud
2335	Viinamarjaistandikud
2339	Määratlemata püsikultuurid
Loomad
2341	Lüpsikari
2342	Lihakari
2343	Määratlemata kariloomad
2344	Lambad ja kitsed
2345	Sead ja kodulinnud
2349	Määratlemata loomad
Erakorralised toetused ja abi
2810	Loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks antav abi
2890	Muud
2900	Toetused, mida ei saa anda ühelegi tegevusele või mida ei saa kirjendada ühegi eespool osutatud koodi alla
Maaelu arendamine
3100	Investeeringutoetused
3200	Muud 1. telje toetused
3300	Põllumajandusliku keskkonna ja loomade heaolu toetused
3400	Natura 2000 toetused, v.a metsandus
3500	Ebasoodsate looduslike tingimuste toetus mägipiirkondades ja toetus muudes ebasoodsate tingimustega piirkondades
3600	Metsandus, sh Natura 2000 metsandustoetus
3700	Muud 2. telje toetused
3900	Muud maaelu arendamise toetused
Kuludega seotud abi ja toetused
4100	Palgad ja sotsiaalkindlustus
4200	Mootorikütused
Põllumajandusloomad
4310	Kariloomade sööt
4320	Sigade ja kodulindude sööt
4330	Muud põllumajandusloomadega seotud kulud
Põllukultuurid
4410	Seemned
4420	Väetised
4430	Taimekaitse
4440	Muud põllukultuuridega seotud erikulud
Põllumajandusettevõtte üldkulud
4510	Elektrienergia
4520	Kütteained
4530	Vesi
4540	Kindlustus
4550	Intressid
4600	Kõrvaltegevusega seotud kulud
4800	Muud kulud
4900	Määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklil 68 põhinevaid kulusid käsitlevad toetused
Põllumajandusloomade ostmisega seotud abi ja toetused
5100	Lüpsikari
5200	Lihakari
5300	Lambad ja kitsed
5400	Sead ja kodulinnud
5900	Muud loomad
9000	Erinevused võrreldes eelnevate aruandeaastatega

Toetuste rahastamist kirjeldavad koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (**)	Kirjeldus
1	Toetust rahastatakse üksnes ELi eelarvest.
2	Meedet kaasrahastavad EL ja liikmesriigid.
3	Meedet ei rahastata ELi eelarvest, vaid muudest riiklikest allikatest.

Põhiüksusi määratlevad koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (***)	Kirjeldus
1	Toetust makstakse ühe looma kohta.
2	Toetust makstakse hektari kohta.
3	Toetust makstakse tonni kohta.
4	Põllumajandusettevõte/muu: toetust makstakse kogu põllumajandusettevõttele või viisil, mis ei vasta muudele kategooriatele.

Toetused ja abi, mida põllumajandusettevõte on saanud aruandeaasta jooksul, välja arvatud investeeringutega seotud toetused ja abi, kantakse tabelisse M „Toetused”. Investeeringutega seotud abi ja toetused kantakse tabelisse D „Varad”. Tabelisse tuleb kanda üksnes riiklikest vahenditest rahastatud abi ja toetused.

Üldjuhul tuleb märkida kõik käesoleva aruandeaastaga seotud abi ja toetused, isegi juhul, kui neid ei ole veel kätte saadud. Erandiks on maaelu arengu toetused. Maaelu arengu toetuse puhul märgitakse üksnes aruandeaastal saadud summad.

Iga abi või toetust tuleb tabeli M vormingut kasutades kirjeldada, valides õige toetusekategooria koodi, asjakohase koodi meetme rahastamise kirjeldamiseks ja õige baasühiku koodi. Kuna toetused võivad rahastamisviisi ja kasutatud baasühiku poolest erineda, võib iga toetusekategooria kohta olla mitu tabelit. Igas tabelis on ainult üks rida, kuhu tuleb märkida baasühikute arv (N) ja toetuse väärtus (V).

---

(1)  ELT L 347, 24.12.2009, lk 14.

(2)  ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

(3)  ELT L 335, 13.12.2008, lk 3.

(4)  Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1242/2008 III lisa (ELT L 335, 13.12.2008, lk 3).

(5)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(6)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

(7)  EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

(8)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(9)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(10)  ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.