This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32012R0070
Regulation (EU) No 70/2012 of the European Parliament and of the Council of 18 January 2012 on statistical returns in respect of the carriage of goods by road (recast) Text with EEA relevance
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 70/2012, 18. jaanuar 2012 , kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (uuesti sõnastatud) EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 70/2012, 18. jaanuar 2012 , kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (uuesti sõnastatud) EMPs kohaldatav tekst
ELT L 32, 3.2.2012, p. 1–18
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/07/2013
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Modifies | 12003TN02/10 | Osaline kehtetuks tunnistamine | |||
Repeal | 31998R1172 | ||||
Repeal | 31999R2691 | ||||
Modifies | 32003R1882 | Osaline kehtetuks tunnistamine | lisa II PT 27) | ||
Modifies | 32006R1791 | Osaline kehtetuks tunnistamine | |||
Modifies | 32006R1893 | Osaline kehtetuks tunnistamine | |||
Modifies | 32007R1304 | Osaline kehtetuks tunnistamine | |||
Repeal | 32009R0399 |
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Corrected by | 32012R0070R(01) | (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, FR, GA, IT, LT, LV, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) | |||
Modified by | 32013R0517 | Lõpetamine | lisa VII P.2 punkt A) | 01/07/2013 | |
Modified by | 32013R0517 | Lõpetamine | lisa VII P.2 punkt B) | 01/07/2013 |
3.2.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 32/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 70/2012,
18. jaanuar 2012,
kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 25. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1172/98 kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (2) on korduvalt ja oluliselt muudetud. Täiendavate muudatuste tegemiseks tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada. |
(2) |
Ühtse transpordipoliitika raames komisjonile määratud ülesannete täitmiseks peaksid tema käsutuses olema võrreldavad, usaldusväärsed, üheaegselt ja korrapäraselt kogutud ja täielikud andmed liidus registreeritud sõidukitega toimuva kaupade autoveo ulatuse ja arengu ning nendel vedudel kasutatavate sõidukite kasutusastme kohta. |
(3) |
On vaja koostada igakülgne piirkondlik statistika nii kaubavedude kui ka sõidukite sõitude kohta. |
(4) |
Seetõttu on asjakohane tagada, et liidusiseste vedude piirkondlik lähte- ja sihtkoht on kirjeldatud samadel alustel kui riigisisesed veod, ning anda seos kaubavedude ja sõidukite sõitude vahel, hinnates nimetatud vedudel kasutatavate sõidukite kasutusastet. |
(5) |
Vastavalt subsidiaarsusprintsiibile võib ühtlustatud teabe koostamist võimaldavate ühtsete statistikastandardite loomist paremini saavutada vaid liidu tasandil, andmed aga kogutakse igas liikmesriigis ametliku statistika kogumise eest vastutavate organite ja asutuste juhtimisel. |
(6) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (3) moodustab tugiraamistiku käesoleva määrusega kehtestatud sätetele, eelkõige neile, mis puudutavad juurdepääsu haldusandmete allikatele, kättesaadavate abiallikate tasuvust ja statistika salastatust. |
(7) |
Andmete üldise täpsuse hindamiseks on vajalik anonüümseks muudetud üksikandmete edastamine. |
(8) |
Tähtis on tagada statistilise teabe asjakohane levitamine. |
(9) |
Võttes arvesse Malta geograafilist eriolukorda, selle maanteevedude lühikesi vahemaid, piiratud teevõrku ja ebaproportsionaalset koormust, mida selliste andmete kogumine põhjustaks Malta asutustele, tuleks Maltale teha erand. |
(10) |
Majandusliku ja tehnilise arengu arvessevõtmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte I lisa 1. osa ajakohastamiseks, kuid mitte nõutava teabe vabatahtliku laadi muutmiseks, ja II–VII lisa kohandamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(11) |
Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (4), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Iga liikmesriik kogub liidu statistikat kaupade autoveo kohta kõnealuses liikmesriigis registreeritud kaubaveomootorsõidukitega ja nende sõitude kohta.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse kaupade autoveo suhtes, välja arvatud
a) |
kaubaveomootorsõidukid, mille lubatud registrimass või lubatud mõõtmed ületavad kõnealustes liikmesriikides tavaliselt lubatud piirmäärad; |
b) |
põllutöömasinad, sõjaväemasinad ning riigi kesk- või kohalikule haldusorganile kuuluvad sõidukid, v.a riigiettevõtetele, eelkõige raudtee-ettevõtetele kuuluvad kaubaveosõidukid. |
Iga liikmesriik võib jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja kaubaveomootorsõidukid, mille kandevõime või suurim lubatud täismass on kindlaksmääratud piirmäärast väiksem. Nimetatud piirmäär ei või üksiku mootorsõiduki kandevõime puhul ületada 3,5 tonni ja suurima lubatud täismassi puhul 6 tonni.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata Malta suhtes, kui Malta registreeritud kaubaveomootorsõidukite arv, millel on luba tegelda kaupade rahvusvahelise autoveoga, ei ületa 400. Selleks esitab Malta Eurostatile igal aastal kaubaveomootorsõidukite arvu, millel on luba tegelda kaupade rahvusvahelise autoveoga, hiljemalt kaubaveomootorsõidukitega seotud aastale järgneva aasta märtsi lõpuks.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kaupade autovedu”– kogu kaubavedu, mis toimub kaubaveomootorsõidukitega;
b) „mootorsõiduk”– maanteesõiduk, mille ainus edasiliikumisvahend on mootor ja mida tavaliselt kasutatakse reisijate või kaupade maanteeveoks või reisijate või kaupade vedamiseks kasutatavate sõidukite transportimiseks maanteel;
c) „kaubaveosõiduk”– ainult või peamiselt kaubaveoks ettenähtud sõiduk (veoauto, haagis, poolhaagis);
d) „kaubaveomootorsõiduk”– kaubaveoks ettenähtud üksik mootorsõiduk või sõidukite kombinatsioon, st autorong või poolhaagisautorong;
e) „veoauto”– ainult või peamiselt kaubaveoks ettenähtud jäigalt kinnitatud raamiga sõiduk;
f) „vedukauto”– mootorsõiduk, mis on ette nähtud ainult ja peamiselt ilma mootorita sõidukite (peamiselt poolhaagiste) veoks;
g) „täishaagis”– kaubaveosõiduk, mida veab mootorsõiduk;
h) „poolhaagis”– ilma esiteljeta kaubaveosõiduk, mis on konstrueeritud nii, et osa sõidukist ja oluline osa tema koormast toetub vedukile;
i) „poolhaagisautorong”– vedukauto ja poolhaagis;
j) „autorong”– haagisega ühendatud kaubaveomootorsõiduk või poolhaagisautorong, mille külge on kinnitatud haagis;
k) „registreeritud”– liikmesriigi ametiasutuse poolt peetavasse sõidukite registrisse kuulumine, olenemata sellest, kas registrisse kandmisega kaasneb registreerimismärgi andmine või mitte.
Kaubaveomootorsõidukite kombinatsiooniga, st autorongiga või poolhaagisautorongiga toimuvate vedude korral, kus kaubaveomootorsõiduk ja haagis või poolhaagis on registreeritud eri riikides, tuleb terviksõiduk registreerida kaubaveomootorsõiduki registreerinud riigis;
l) „kandevõime”– sõiduki registreerinud riigi pädevate ametiasutuste poolt lubatud suurim kaubamass.
Juhul kui kaubaveomootorsõidukiks on veoautost ja haagisest koosnev autorong, moodustab autorongi kandevõime veoauto ja haagise kandevõimete summa;
m) „suurim lubatud täismass”– sõiduki registreerinud riigi pädevate asutuste poolt kehtestatud paigal seisva ja sõidukorras sõiduki (või sõidukite kombinatsiooni) ning koorma lubatud kogumass;
n) „Eurostat”– komisjoni osakond, kes vastutab komisjonile liidu statistika koostamisel pandud kohustuste täitmise eest.
Artikkel 3
Andmete kogumine
1. Liikmesriigid koguvad statistikaandmeid järgmistes valdkondades:
a) |
sõidukid; |
b) |
sõidud; |
c) |
kaubad. |
2. Iga valdkonna statistilised muutujad, nende määratlused ja nende jaotumise aluseks olevad klassifikatsiooni tasandid on esitatud I–VII lisas.
3. Statistiliste andmete koondamiseks kasutatava meetodi määramisel ei nõua liikmesriigid omavahelistel riigipiiridel formaalsuste täitmist.
4. Komisjonil on õigus võtta vajaduse korral vastavalt artiklile 8 vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud I lisa 1. osa ajakohastamisega ainult majandusliku ja tehnilise arengu arvessevõtmiseks, mitte nõutava teabe vabatahtliku laadi muutmiseks.
Komisjonil on õigus võtta vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 8, mis on seotud II–VII lisa kohandamisega, et võtta arvesse majanduslikku ja tehnilist arengut.
Käesolevast lõikest tulenevate volituste kasutamisel tagab komisjon, et vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega ei kehtestata liikmesriikidele ja andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat halduskoormust.
Artikkel 4
Statistiliste tulemuste täpsus
Liikmesriigid tagavad, et nende statistiliste andmete kogumise ja töötlemise meetodid on välja töötatud selliselt, et need tagavad, et käesoleva määruse kohaselt edastatud statistilised tulemused on piisavalt täpsed, et komisjon saaks oma käsutusse võrreldavad, usaldusväärsed, üheaegselt ja korrapäraselt kogutud ja täielikud andmed, milles on arvesse võetud liikmesriikide autovedude struktuuriomadused.
Esimese lõigu kohaldamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu üksikasjalikud tehnilised eeskirjad nõutavate statistiliste andmete täpsuse kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 5
Statistiliste tulemuste edastamine Eurostatile
1. Liikmesriigid edastavad kord kvartalis Eurostatile artiklis 3 osutatud ja I lisas loetletud muutujatele vastavad nõutavalt kontrollitud üksikandmed, jättes nime, aadressi ja registrinumbri märkimata.
Sellised andmed sisaldavad vajaduse korral ka eelmiste kvartalite statistilisi andmeid, kui varem edastati üksnes esialgseid andmeid.
2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud andmete ning vajaduse korral nimetatud andmetel põhinevate statistikatabelite edastamise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
3. Lõikes 1 osutatud andmed edastatakse viis kuud pärast iga kvartali vaatlusperioodi lõppu.
Esimene edastus hõlmab 1999. aasta esimest kvartalit.
Artikkel 6
Statistiliste tulemuste levitamine
Kaupade autoveo statistilised tulemused avaldatakse hiljemalt 12 kuu möödumisel tulemustega seotud ajavahemiku lõpust.
Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad kaupade autovedu käsitleva statistika avaldamise, sealhulgas avaldamisele kuuluvate tulemuste struktuuri ja sisu kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 7
Aruandlus
1. Esimese kvartali kohta käiva teabe edastamise kuupäeval või enne seda edastab liikmesriik Eurostatile aruande statistiliste andmete koondamisel kasutatud meetodite kohta.
Liikmesriigid edastavad Eurostatile ka statistiliste andmete kogumisel kasutatud meetodite mis tahes olulise muutmise üksikasjad.
2. Liikmesriigid esitavad igal aastal Eurostatile teabe valimimahtude ja mittevastavusmäärade kohta ning standardvea või usaldusvahemike kujul peamiste statistiliste tulemuste usaldatavuse.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2014 ja edaspidi iga kolme aasta järel aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Selles aruandes hinnatakse eelkõige edastatud statistiliste andmete kvaliteeti, andmete kogumise meetodeid ja halduskoormust liikmesriikidele ja andmeesitajatele. Aruandele lisatakse vajaduse korral muutujate loendi muutmise ettepanekud, milles on arvesse võetud seotud projektide järeldusi, eelkõige kauba autoveo põhjustatud õhusaaste koguste kohta.
Artikkel 8
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 3 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 23. veebruarist 2012. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 3 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 9
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 10
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 1172/98 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 11
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 18. jaanuar 2012
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
N. WAMMEN
(1) Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. detsembri 2011. aasta otsus.
(2) EÜT L 163, 6.6.1998, lk 1.
(3) ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.
(4) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
LISAD
I lisa |
MUUTUJATE LOETELU JA METODOLOOGILINE LIIDE |
II lisa |
KOMBINATSIOONIDE LIIGITUS TELGEDE ARVU ALUSEL |
III lisa |
SÕIDULIIKIDE LIIGITUS |
IV lisa |
KAUPADE LIIGITUS |
V lisa |
OHTLIKE KAUPADE LIIGITUS |
VI lisa |
VEOSELIIKIDE LIIGITUS |
VII lisa |
PEALE- JA MAHALAADIMISKOHTADE KODEERIMINE RIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA |
VIII lisa |
KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTEGA |
IX lisa |
VASTAVUSTABEL |
I LISA
1. osa
MUUTUJATE LOETELU
A1. |
sõidukiga seotud muutujad; |
A2. |
sõiduga seotud muutujad; |
A3. |
kaupadega seotud muutujad (lihtveo korral). |
A1. SÕIDUKI ANDMED
Vastavalt artikli 2 punktis d antud määratlusele on kaubaveomootorsõiduk kaubaveoks ette nähtud mis tahes üksik mootorsõiduk või sõidukite kombinatsioon, st autorong või poolhaagisautorong.
Sõiduki kohta tuleb esitada järgmised muutujad:
1. |
võimalus kasutada sõidukit kombineeritud vedudel (vabatahtlik); |
2. |
telgede arv vastavalt II lisale (vabatahtlik); |
3. |
sõiduki (veoauto või veduk) kasutusiga aastates (esmaregistreerimisest arvates); |
4. |
suurim lubatud täismass 100 kg täpsusega; |
5. |
kandevõime 100 kg täpsusega; |
6. |
vedaja NACE Rev. 2 klassi (neljanumbriline tase) järgi (vabatahtlik) (1); |
7. |
veoliik (rendi või tasu eest / omal kulul); |
8. |
vaatlusperioodi jooksul läbitud kilomeetrite kogusumma;
|
9. |
sõiduki mass, mida kasutatakse üksikandmete põhjal täielike tulemuste väljatöötamiseks, kui andmed on kogutud juhusliku valiku põhjal. |
Järjestikused kombinatsioonid
Kui vaatluseks valitud mootorsõiduk on veoauto, mida kasutatakse kogu vaatlusperioodi jooksul eraldi, st ilma haagiseta, kujutab see endast kaubaveosõidukit.
Kui aga vaatluse alla võetud mootorsõiduk on vedukauto – sel juhul on temaga ühendatud poolhaagis – või kui see on veoauto, millega on ühendatud haagis, käsitletakse käesoleva määruse alusel nõutavates andmetes seda kaubaveosõidukit tervikuna. Sel juhul võib vaatlusperioodi jooksul kombinatsioon muutuda (veoautole liidetakse haagis või vahetatakse haagist vaatlusperioodi jooksul; vedukautol vahetatakse poolhaagis). Sel juhul tuleb kõik need järjestikused kombinatsioonid üles märkida ja sõiduki kohta käivad andmed esitada iga sõidu kohta. Kui aga ei ole võimalik nimetatud järjestikuseid kombinatsioone üles märkida, siis on sõidukiga seotud muutujate puhul kokku lepitud, et märgitakse üles vaid vaatlusperioodi jooksul toimunud esimese koormaga sõidu alustamisaja kombinatsioon või kõnealuse perioodi jooksul enam kasutatud kombinatsioon.
Veoliigi muutmine
Samuti võib sõidust sõltuvalt vedu toimuda rendi või tasu eest või omal kulul ja iga sõidu kohta tuleb üles märkida veoliik. Kui aga ei ole võimalik neid muudatusi märkida, on kokku lepitud, et märgitakse see veoliik, mis vastab peamisele kasutusviisile.
A2. SÕIDUGA SEOTUD MUUTUJAD
Vaatlusperioodi jooksul teeb kaubaveomootorsõiduk sõite kas koormata (veoautol, haagisel või poolhaagisel ei ole kaupu ega tühje pakendeid ja need on seega täiesti tühjad) või koormaga (veoautol, haagisel või poolhaagisel on kas kaubad või erikaubaks peetavad tühjad pakendid). Kaubaveomootorsõiduki koormaga läbitud vahemaa on esimese pealelaadimiskoha ja viimase mahalaadimiskoha (kus kaubaveosõiduk tühjendatakse täielikult) vaheline vahemaa. Koormaga tehtud sõit võib seega hõlmata mitut lihtvedu.
Iga sõidu kohta märgitakse üles järgmised muutujad:
1. |
sõiduliik kooskõlas III lisas toodud nomenklatuuriga; |
2. |
sõidu jooksul või sõidu iga lõigu jooksul veetud kaupade mass, kogumass 100 kg täpsusega; |
3. |
(kaubaveomootorsõiduki) pealelaadimiskoht (koormaga sõidu korral):
|
4. |
(kaubaveomootorsõiduki) mahalaadimiskoht (koormaga sõidu korral):
|
5. |
läbitud vahemaa: tegelikult läbitud vahemaa, välja arvatud vahemaa, mille kaubaveomootorsõiduk läbis teise transpordivahendi abil; |
6. |
sõidu tonnkilomeetrid; |
7. |
transiidiriigid (kõige rohkem viis), mis on kodeeritud vastavalt VII lisale; |
8. |
võimaluse korral koht, kus mootorsõiduk laaditi teisele transpordivahendile vastavalt VII lisale (vabatahtlik); |
9. |
võimaluse korral koht, kus mootorsõiduk laaditi teiselt transpordivahendilt maha vastavalt VII lisale (vabatahtlik); |
10. |
teade selle kohta, kas kaubaveomootorsõidukil on kõnealuse sõidu kestel „täiskoorem” (menetlus 2) või „osaline koorem” (menetlus 1), väljendatud sõidu ajal kasutatud maksimaalses mahutavuses (menetlus 0 = kokkuleppeliselt tühisõidud) (vabatahtlik). |
A3. KAUPADEGA SEOTUD MUUTUJAD (lihtveo korral)
Koormaga sõidu korral saab teha mitu lihtvedu, kui lihtvedu on määratletud ühte liiki kauba veona (määratletud konkreetsele nomenklatuuri tasandile osutamisega) selle peale- ja mahalaadimiskoha vahel.
Koormaga sõidu korral tuleb lihtveo kohta esitada järgmised muutujad:
1. |
kaupade liik vastavalt asjakohase klassifikatsiooni liigitustasandile (vaata IV lisa); |
2. |
kaubamass: kogumass 100 kg täpsusega; |
3. |
vajaduse korral teade, kas kaup kuulub ohtlike kaupade kategooriasse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) (2) peamistele kategooriatele, mis on esitatud käesoleva määruse V lisas; |
4. |
veose liik VI lisa kohaselt (vabatahtlik); |
5. |
kaupade pealelaadimise koht, mis kodeeritakse vastavalt VII lisale; |
6. |
kaupade mahalaadimise koht, mis kodeeritakse vastavalt VII lisale; |
7. |
tegelikult läbitud vahemaa, välja arvatud vahemaa, mille kaubaveomootorsõiduk läbis teise transpordivahendi abil. |
Kokkukogumis- või laialijagamisringid (3. sõiduliik)
Seda liiki mitme peale- ja mahalaadimiskohaga sõidu korral on tegelikult võimatu nõuda vedajalt andmeid lihtvedude kohta.
Nimetatud sõitude puhul, kui nad on määratletud ühe sõiduna, määratakse sõidu kohta käiva teabe alusel üks mõtteline lihtvedu.
Iga liikmesriik teavitab komisjoni seda liiki sõidule antud määratlusest ja selgitab lihtsustatud eeldusi, mida ta on sunnitud kohaldama vastavate vedude kohta andmete kogumisel.
2. osa
METODOLOOGILINE LISA
Koormaga sõidud ja lihtveod
Asjasse puutuvast liikmesriigist sõltuvalt kogutakse veoalast teavet:
— |
kas kirjeldades iga kaubaveo alla kuuluvat lihtvedu (koos lisadetailidega tühisõitude kohta), |
— |
või kirjeldades sõite, mida sõiduk on teinud kaubaveo alla kuuluvatel põhivedudel. |
Enamikul juhtudel tähendab koormaga tehtud sõit ühtainsat lihtvedu, kui
— |
laaditud on ainult üht liiki kaupu (viide kasutusel olevale kaupade klassifikatsioonile, käesoleval juhul NST klassifikatsiooni 20 rühmale) (3), |
— |
on ainult üks kaupade pealelaadimise koht, |
— |
on ainult üks kaupade mahalaadimise koht. |
Sel juhul on mõlemad kasutatud meetodid täiesti võrdväärsed ja ükskõik kumma meetodiga kogutud teave kirjeldab
— |
nii kaubavedu (kõiki kaubaveo alla kuuluvaid lihtvedusid) |
— |
kui ka nimetatud vedusid tegevate sõidukite sõite koos üksikasjadega sõiduki võimsuse ja nimetatud võimsuse kasutuse kohta (koormaga sõit ja kasutuskoefitsient; tühisõit). |
Käesoleva määruse kohaselt tuleb kirjeldada nii kaubavedu kui ka sõidukite sõite, kuid ei ole soovitatav liialt suurendada vedajate statistikakoormust, nõudes neilt kaubaveo ja sõidukite sõitude üksikasjalikku kirjeldust.
Järelikult peavad liikmesriikide riiklikud statistikaametid küsimustike kodeerimisel koguma ja ühendama need andmed, mida vedajatelt otseselt ei nõuta, nende andmete alusel, mida nimetatud statistikaametid koguvad kas lihtvedude või sõidukite sõitude alusel.
Probleem tekib, kui üks koormaga sõit jaguneb mitmeks lihtveoks, mis võib tuleneda järgmistest asjaoludest:
— |
on mitu kaupade peale- ja mahalaadimise kohta (kuid need on arvuliselt piiratud, sest vastasel juhul oleks tegu kokkukogumis- või laialijagamisringiga, mis nõuab eraldi käsitlust). Sel juhul märgitakse need erinevad peale- ja/või mahalaadimiskohad üles selleks, et otseselt arvutada tegeliku sõidu tonnkilomeetrid, mille alusel statistikaamet saab taasluua lihtveod, ja/või |
— |
koormaga sõidu ajal on veetud mitut eri liiki kaupa, mida tavaliselt statistikasse ei märgita, sest nõutakse vaid üht liiki kaupa (ühtainsat või peamist). Sel juhul on teabe puudumine lubatav ning niisugust lihtsustamist kasutavad liikmesriigid teatavad sellest otse komisjonile. |
(1) Euroopa Liidu majandustegevuse statistiline liigitus.
(2) ELT L 260, 30.9.2008, lk 13.
(3) NST: ühtne kaupade nomenklatuur transpordistatistika jaoks.
II LISA
KOMBINATSIOONIDE LIIGITUS TELGEDE ARVU ALUSEL
Kui kasutatakse sõidukite kombinatsiooni, arvestatakse telgede koguarvu, st veoauto ja haagise või vedukauto ja poolhaagise telgi.
Arvestatakse järgmisi kategooriaid.
|
Kodeering |
||
1. Üksiksõiduki (veoauto) telgede arv: |
|||
2 |
120 |
||
3 |
130 |
||
4 |
140 |
||
muud |
199 |
||
2. Sõidukite kombinatsioonide telgede arv: veoauto ja haagis: |
|||
2+1 |
221 |
||
2+2 |
222 |
||
2+3 |
223 |
||
3+2 |
232 |
||
3+3 |
233 |
||
muud |
299 |
||
3. Sõidukite kombinatsioonide telgede arv: vedukauto ja poolhaagis: |
|||
2+1 |
321 |
||
2+2 |
322 |
||
2+3 |
323 |
||
3+2 |
332 |
||
3+3 |
333 |
||
muud |
399 |
||
|
499 |
III LISA
SÕIDULIIKIDE LIIGITUS
1. |
Koormaga sõit, mis sisaldab ühe lihtveo. |
2. |
Koormaga sõit, mis sisaldab mitut vedu, mida aga ei loeta kokkukogumis- või laialijagamisringiks. |
3. |
Kokkukogumis- või laialijagamisringi liiki koormaga sõit. |
4. |
Tühisõidud. |
IV LISA
KAUPADE LIIGITUS
Osa |
Kirjeldus |
01 |
Põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted; kala ja muud kalapüügisaadused |
02 |
Kivisüsi ja pruunsüsi; toornafta ja maagaas |
03 |
Metallimaagid jm kaevandus- ja karjääritooted; turvas, uraan ja toorium |
04 |
Toiduained, joogid ja tubakas |
05 |
Tekstiil ja tekstiilitooted; nahk ja nahatooted |
06 |
Puit ning puit- ja korktooted (v.a mööbel); õlest ja punumismaterjalist tooted; paberimass, paber ja pabertooted; trükised ja salvestised |
07 |
Koks ja rafineeritud naftatooted |
08 |
Kemikaalid, keemiatooted ja keemilised kiud; kummi- ja plasttooted; tuumkütus |
09 |
Muud mittemetallilised mineraaltooted |
10 |
Metall; metalltooted, v.a masinad ja seadmed |
11 |
Mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed; kontorimasinad ja arvutid; mujal klassifitseerimata elektrimasinad ja -aparaadid; raadio-, televisiooni- ja sideseadmed ja -aparatuur; meditsiinitehnika, optikariistad, täppisinstrumendid; ajanäitajad |
12 |
Transpordivahendid |
13 |
Mööbel; muud mujal liigitamata tööstustooted |
14 |
Teisene toore; olme- ja muud jäätmed |
15 |
Post, pakid |
16 |
Kaupade transpordil kasutatavad seadmed ja materjalid |
17 |
Kaubad, mida transporditakse kodumajapidamise või kontori kolimise puhul; pagasi transport reisijatest eraldi; remonti viidavad mootorsõidukid; muud mujal liigitamata mitteturustatavad kaubad |
18 |
Rühmitatud kaubad: koos transporditavad eri liiki kaubad |
19 |
Kindlaks määramata kaubad: kaubad, mida mingil põhjusel ei ole võimalik kindlaks määrata ning mida seetõttu ei saa liigitada rühmadesse 1–16. |
20 |
Muud mujal liigitamata kaubad |
V LISA
OHTLIKE KAUPADE LIIGITUS
1 |
Lõhkeained |
2 |
Rõhu all kokku surutud, veeldatud või lahustatud gaasid |
3 |
Tuleohtlikud vedelikud |
4.1 |
Tuleohtlikud tahked ained |
4.2 |
Kergesti süttivad tahked ained isesüttivad ained |
4.3 |
Ained, mis kokkupuutel veega eritavad kergesti süttivaid gaase |
5.1 |
Oksüdeerivad ained |
5.2 |
Orgaanilised peroksiidid |
6.1 |
Mürgised ained |
6.2 |
Nakkusohtlikud ained |
7 |
Radioaktiivsed ained |
8 |
Sööbivad ained |
9 |
Muud ohtlikud ained |
VI LISA
VEOSELIIKIDE LIIGITUS (1)
0 |
Taarata vedellast (veoseühikuta) |
1 |
Puistlast (veoseühikuta) |
2 |
Suured kaubakonteinerid |
3 |
Muud kaubakonteinerid |
4 |
Alustel kaubad |
5 |
Eelnevalt tropitavad kaubad |
6 |
Liikuvad, iseliikuvad üksused |
7 |
Muud liikuvad üksused |
8 |
(Tellitavad) |
9 |
Muud veoseliigid |
(1) Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa majanduskomisjon – veose-, pakendi- ja pakkimismaterjali liikide koodid; soovituse 21 võttis vastu Genfis 1986. aasta märtsis rahvusvahelise kauplemise edendamise töörühm.
VII LISA
PEALE- JA MAHALAADIMISKOHTADE KODEERIMINE RIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA
1. |
Peale- ja mahalaadimiskohad kodeeritakse järgmiselt:
|
2. |
Transiidiriikide kodeerimisel (I lisa, A2 osa punkt 7) kasutatakse järgmisi riigikoode:
RIIGIKOODIDE TABEL a) Liikmesriigid (vastavad NUTSI kahetähelistele riigikoodidele)
b) Muud riigid (ISO 3166 kahetähelised koodid)
|
(1) Esialgne kood, mis ei mõjuta riigi lõplikku nomenklatuuri, mis lepitakse kokku praegu toimuvatel selleteemalistel läbirääkimistel ÜROs.
VIII LISA
KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTEGA
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/98 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2691/1999 |
|
2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 10.15 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 |
Ainult II lisa punkt 27 |
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1791/2006 |
Ainult lisa punkt 8.5 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006 |
Ainult artikkel 13 |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2007 |
Ainult artikkel 2 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 399/2009 |
|
IX LISA
VASTAVUSTABEL
Määrus (EÜ) nr 1172/98 |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikli 2 esimene kuni neljateistkümnes taane |
Artikli 2 punktid a–n |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
Artikli 5 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 5 lõiked 1–3 |
Artikli 5 lõige 4 |
— |
Artikli 5 lõige 5 |
— |
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
Artikli 7 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 7 lõiked 1–2 |
Artikli 7 lõige 3 |
— |
Artikkel 8 |
— |
— |
Artikkel 8 |
Artikli 10 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 9 lõiked 1–2 |
Artikli 10 lõige 3 |
— |
Artikkel 11 |
— |
— |
Artikkel 10 |
Artikkel 12 |
Artikkel 11 |
Lisad A–G |
I–VII lisa |
— |
VIII lisa |
— |
IX lisa |