14.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 12/14

(1)

Komisjoni 13. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1019/2002 (oliiviõli turustusnormide kohta) (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Oliiviõli hind on teatavate omaduste, eelkõige organoleptiliste ja toiteväärtusega seotud omaduste ning tootmiskulude tõttu teiste taimeõlidega võrreldes suhteliselt kõrge. Sellist turuolukorda silmas pidades tuleks oliiviõli suhtes sätestada turustusnormid, mis hõlmaksid eelkõige märgistamist käsitlevaid erieeskirju, mis täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (4) ning eelkõige selle artiklis 2 sätestatud eeskirju.

(3)

Müüdava oliiviõli ehtsuse tagamiseks peaksid jaemüügipakendid olema väiksed ning asjakohase sulgemissüsteemiga. Liikmesriigid peaksid ühendettevõtetel lubama kasutada suuremaid pakendeid.

(4)

Lisaks erinevate oliiviõlikategooriate kohustuslikule kirjeldusele, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 118, tuleks tarbijat teavitada pakutavatest oliiviõlitüüpidest.

(5)

Põllumajanduslike traditsioonide ning kohalike ekstraheerimis- ja segamistavade tõttu võivad vahetult turustatavad neitsioliiviõlid nende geograafilise päritolu tõttu olla märgatavalt erineva maitse ja kvaliteediga. Sellest tulenevalt võivad hinnaerinevused sama kategooria piires põhjustada häireid turul. Muude toiduks ettenähtud oliiviõli kategooriate puhul ei esine selliseid päritoluga seotud olulisi erinevusi ning päritolunimetuse märkimine sellise õli kontaktpakenditele võib jätta tarbijale mulje, et kvaliteedierinevused on siiski olemas. Selleks, et mitte kahjustada toiduks ettenähtud oliiviõli turgu, tuleks sätestada päritolunimetuste märkimiseks liidu kohustuslik süsteem, mida tuleks kasutada ainult täpsetele tingimustele vastava ekstra neitsioliiviõli ja neitsioliiviõli puhul. Seejärel rakendatud vabatahtlik kord, mis kehtis kuni aastani 2009, ei osutunud piisavalt tõhusaks, et vältida tarbija eksitamist neitsiõlide tegelike omaduste suhtes. Lisaks kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (5) jälgitavuse eeskirjad, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005. Ettevõtjate ja ametiasutuste sellealased kogemused võimaldasid muuta ekstra neitsioliiviõli ja neitsioliiviõli puhul päritolunimetuste märkimise kohustuslikuks.

(6)

Jätkuvalt võib kasutada geograafilisi viiteid sisaldavaid olemasolevaid kaubamärke, tingimusel et need on varem ametlikult registreeritud kooskõlas esimese nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiviga 89/104/EMÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (6) või nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 (ühenduse kaubamärgi kohta) (7).

(7)

Piirkondlikule päritolunimetuse võib nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (8) alusel hõlmata kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega. Selleks, et vältida tarbijates segaduse tekitamist ning sellest tulenevalt häirete tekkimist turul, tuleks piirkondlike päritolunimetuste kasutamist lubada ainult kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste puhul, imporditud oliiviõlide puhul tuleb järgida nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (9) sätestatud mittesooduspäritolu käsitlevaid reegleid.

(8)

Kui neitsioliiviõli päritolunimetus osutab liidule või liikmesriigile, tuleks silmas pidada, et õli kvaliteeti ja maitset mõjutavad lisaks kasutatud oliividele ka ekstraheerimistehnikad ja -tavad. Seega peab päritolunimetus osutama geograafilisele piirkonnale, kust oliivõli on saadud, ning selleks on tavaliselt piirkond, kus õli oliividest ekstraheeriti. Teatavatel juhtudel ei ole õli ekstraheerimise ning oliivide koristamise koht siiski sama ning selleks, et vältida tarbijates segaduse tekitamist ning häirete tekkimist turul, tuleks see teave märkida pakendile või pakendi etiketile.

(9)

Liidus koosneb märkimisväärne osa ekstra neitsioliiviõlidest ja neitsioliiviõlidest eri liikmesriikidest ning kolmandatest riikidest pärit õlide segudest. Kõnealuste segude päritolunimetuste märkimise suhtes tuleks ette näha lihtsad sätted.

(10)

Direktiivi 2000/13/EÜ alusel ei tohi etiketil olevad märked tekitada ostjas segadust eelkõige asjaomase oliiviõli omaduste osas ega tekitada muljet, et õlile on omistatud teatavaid omadusi, mida sellel tegelikult pole, või osutada õli eriomadustele, mis tegelikult on enamiku selliste õlide omadusteks. Teatavate oliiviõlile eripäraste ning sageli kasutatavate valikuliste märgete osas on samuti vaja ühtlustatud eeskirju selliste nõuete täpseks määratlemiseks ja nende täpsuse kontrollimise võimaldamiseks. Mõisted „külmpressimine” ning „külmekstraheerimine” peaks vastama tehniliselt määratletud traditsioonilisele tootmismeetodile. Rahvusvaheline oliivinõukogu (IOC) määratles oma läbivaadatud neitsioliiviõlide organoleptilise hindamise meetodis teatavad märked, mis kirjeldavad ekstra neitsioliiviõlide ja neitsioliiviõlide maitsele ja/või lõhnale viitavaid organoleptilisi omadusi. Kõnealuste märgete kasutamist ekstra neitsioliiviõli ja neitsioliiviõli etikettidel tuleks lubada ainult selliste õlide puhul, mida on hinnatud asjakohase analüüsimeetodi alusel. Teatavate ettevõtjate jaoks, kes kasutavad nimetatud märkeid praegu, on vaja üleminekukorda. Kui happesusele viidatakse teistest omadustest eraldi, võib see tarbijat toote kvaliteedi osas eksitada, kuna happesuse näitajal on kvalitatiivne väärtus ainult koos teiste asjaomase oliiviõli omadustega. Pidades silmas teatavate märgete kasutamise kiiret levikut ning nende majanduslikku tähtsust, tuleks oliiviõliturul selguse saavutamiseks kehtestada nende märgete kasutamise objektiivsed põhimõtted.

(11)

Tuleks võtta meetmed tagamaks, et oliiviõli sisaldavate toiduainete puhul ei tekitataks tarbijates segadust sellega, et tuuakse esile oliiviõli maine ilma, et täpsustataks toote tegelikku koostist. Eranditult taimeõlidest koosnevate toodete puhul tuleb etiketile selgelt märkida oliiviõli sisaldus protsentides ning sellistele toodetele omased teatavad nimetused. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta teatavates oliiviõlitooteid käsitlevates määrustes sätestatud erisätteid.

(12)

Oliiviõli kategooriate nimed vastavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVI lisas ja komisjoni 11. juuli 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 2568/91 (oliiviõlide ja oliivijääkõlide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta) (10) sätestatud füüsikalistele ja keemilistele omadustele ning organoleptilistele omadustele. Tagamaks, et tarbijaid ei eksitataks ning asjaomaste õlide turgude konkurentsi ei häiritaks, peavad kõik ülejäänud etiketil esitatavad märked põhinema objektiivsetel alustel.

(13)

Liikmesriigid peavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113 teise lõigu lõikes 3 sätestatud kontrollisüsteemi raames määratlema tõendid, mis tuleb etiketile tehtavate märgete osas esitada, ning sätestama kohaldatavad rahatrahvid. Ilma mingeid võimalusi a priori kõrvale jätmata, võivad sellisteks tõenditeks olla tuvastatud faktid, analüüside tulemused või usaldusväärsed kirjed ning haldus- või raamatupidamisandmed.

(14)

Kuna märgistamise eest vastutavaid ettevõtteid tuleb kontrollida liikmesriikides, kus need asuvad, tuleb ette näha halduskoostöö kord komisjoni ja õli turustava liikmesriigi vahel.

(15)

Käesolevas määruses ette nähtud korra hindamiseks peavad asjaomased liikmesriigid koostama aruande oma kogemustest ning esinenud raskustest.

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

ekstra neitsioliiviõli:

„kõrge kvaliteediga mehhaanilisel teel esimesel pressimisel oliividest saadud õli;”

b)

neitsioliiviõli:

„mehhaaniliselt esimesel pressimisel oliividest saadud õli;”

c)

rafineeritud õlist ja neitsioliiviõlist koosnev oliiviõli:

„õli, mis koosneb ainult rafineeritud oliiviõlist ning otse oliividest saadud õlist;”

d)

oliivijääkõli:

a)

oliiviõlide puhul, mis kooskõlas lõigete 4 ja 5 sätetega pärinevad ühest liikmesriigist või kolmandast riigist, viide liikmesriigile, liidule või kolmandale riigile vastavalt vajadusele, või

b)

oliiviõlide segude puhul, mis kooskõlas lõigete 4 ja 5 sätetega pärinevad mitmest liikmesriigist või kolmandast riigist, vastavalt vajadusele üks järgmistest märgetest:

c)

määruses (EÜ) nr 510/2006 osutatud kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis kooskõlas asjaomase toote spetsifikaadis määratletud tingimustega.

a)

märke „esimene külmpressimine” võib esitada etiketil ainult nende ekstra neitsioliiviõlide või neitsioliiviõlide puhul, mis on saadud oliivipasta esimesel mehhaanilisel pressimisel traditsioonilisel ekstraheerimismeetodil hüdrauliliste pressidega temperatuuril alla 27 °C;

b)

märke „külmekstraheerimine” võib esitada etiketil ainult nende ekstra neitsioliiviõlide või neitsioliiviõlide puhul, mis on saadud oliivipasta nõrutamise või tsentrifuugimise teel temperatuuril alla 27 °C;

c)

märked organoleptiliste omaduste kohta, mis osutavad maitsele ja/või lõhnale võib esitada ainult ekstra neitsioliiviõlide või oliiviõlide etikettidel; määruse (EMÜ) nr 2568/91 XII lisa punktis 3.3 osutatud märked võib esitada etiketil ainult juhul, kui need põhinevad määruse (EMÜ) nr 2568/91 XII lisas sätestatud analüüsimeetodi alusel tehtud hindamise tulemustel;

d)

märke happesuse või maksimaalse happesuse kohta võib esitada etiketil ainult juhul, kui sellele on sama suures trükikirjas ja samas vaateväljas lisatud vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2568/91 kindlaksmääratud peroksiidarv, vahasisaldus ja UV neeldumine.

a)

faktilised andmed või teaduslikult tõestatud faktid;

b)

representatiivsete proovide analüüside või automaatsete registreerimiste tulemused;

c)

liidu ja/või siseriiklike eeskirjadega kooskõlas peetavad haldus- või raamatupidamisandmed.

a)

pädevad komisjoni talitused;

b)

määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 125 osutatud tootjaorganisatsioon asjaomases liikmesriigis;

c)

teise liikmesriigi kontrolliasutused.

a)

kõnealusest õlist proovi võtmise või õli ostmise kuupäev;

b)

selle ettevõtte nimi või ärinimi ja aadress, kus proov võeti või kust asjaomane õli osteti;

c)

asjaomaste partiide arv;

d)

koopia kõikidest asjaomase õli pakendil olevatest etikettidest;

e)

analüüside tulemused või muud võrreldavad eksperthinnangud, milles on märgitud kasutatud meetodid ning asjaomase laboratooriumi või eksperdi nimi ja aadress;

f)

vajaduse korral turustaja poolt deklareeritud kõnealuse õli tarnija nimi.

a)

ettevõttel on pakendamiskohad;

b)

ettevõte kohustub koguma ning hoidma liikmesriigi poolt artikli 7 alusel nõutavaid tõendavaid dokumente;

c)

ettevõttel on ladustussüsteem, mis võimaldab asjaomasel liikmesriigil rahuldaval viisil kontrollida päritolunimetust kandvate õlide päritolu.

a)

kooskõlas artikli 8 lõikega 2 saadud kontrollitaotlused;

b)

läbi viidud kontrollid ning eelmisel turustusaastal alustatud, kuid veel lõpetamata kontrollid;

c)

läbiviidud kontrollidele järgnenud meetmed ning kohaldatavad karistused.