7.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/84

(1)

14. detsembril 1998. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu otsuse nr 128/1999/EÜ kolmanda põlvkonna mobiilside ja traadita side süsteemi (UMTS) kooskõlastatud kasutuselevõtmise kohta ühenduses, (2) (UMTS-otsus), mis hõlmab sagedusalasid 1 900–1 980 MHz, 2 010–2 025 MHz ja 2 110–2 170 MHz („maapealne 2 GHz sagedusala”). Selle otsuse kohaselt pidid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et võimaldada UMTS-teenuste kooskõlastatud ja järkjärgulist kasutuselevõtmist oma territooriumil hiljemalt 1. jaanuariks 2002, ja eelkõige kehtestama lubade andmise süsteemi universaalse mobiilsidesüsteemi jaoks hiljemalt 1. jaanuariks 2000. See otsus muutus kehtetuks 22. jaanuaril 2003, kuid spektri ühtlustamine on jäänud kehtima.

(2)

Komisjon on sellest ajast alates toetanud paindlikumat spektrikasutust oma teatises „Traadita elektroonilise side teenuste kiire juurdepääs raadiospektrile suurema paindlikkuse kaudu”, (3) milles muu hulgas käsitleti ka maapealset 2 GHz sagedusala ja püüti vältida turuhäireid. Tehnoloogia ja teenuse neutraalsuse põhimõtted on kinnitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (4).

(3)

Paarissagedusvahemike 1 920–1 980 MHz ja 2 110–2 170 MHz (edaspidi „maapealne 2 GHz paarissagedusala”) eraldamine süsteemidele, mis võimaldavad osutada elektroonilisi sideteenuseid, on tähtis samm, millega võetakse arvesse mobiilside-, paikse side ja ringhäälingusektori lähenemist üksteisele ja mis kajastab tehnilist innovatsiooni. Maapealses 2 GHz paarissagedusalas kasutatavad süsteemid peaksid peamiselt olema ette nähtud selleks, et võimaldada lõppkasutajatele juurdepääsu lairibateenustele.

(4)

Selliste traadita lairibateenuste kasutajad, milleks praegu ühes liikmesriigis juba kasutatakse maapealset 2 GHz paarissagedusala, võivad saada juurdepääsu samaväärsetele teenustele ka kõigis teistes liikmesriikides. Siiski on paaritu sagedusvahemik 1 900–1 920 MHz suuresti kasutamata, kuigi paljudes riikides on operaatoritel selle litsents, ning paaritu sagedusvahemiku 2 010–2 025 MHz litsents on operaatoritel ainult vähestes riikides ja seda ei kasutata.

(5)

Otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõike 2 kohaselt andis komisjon 15. juunil 2009. aastal Euroopa postiside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (edaspidi „CEPT”) volitused arendada välja kõige vähem piiravad tehnilised tingimused elektroonilise side teenustele traadita juurdepääsu poliitika (Wireless Access Policy for Electronic Communications Services, WAPECS) kontekstis käsitletud sagedusalade jaoks.

(6)

Selle ülesande täitmiseks esitas CEPT aruande (CEPTi aruanne nr 39), mis sisaldab kõige vähem piiravaid tehnilisi tingimusi ja suuniseid nende kohaldamiseks baas- ja terminaljaamadele, mis töötavad maapealsel 2 GHz sagedusalal. Maapealsel 2 GHz paarissagedusalal on need tehnilised tingimused sobivad, vältimaks ohtu, et naabervõrgud hakkavad teineteist riiklikul ja piiriülesel tasandil häirima; samas ei kohusta nad kasutama mis tahes konkreetset liiki tehnoloogiat ning põhinevad sagedusala kõige tõenäolisema kasutamise optimeeritud parameetritel. Paaritutes sagedusvahemikes 1 900–1 920 MHz ja 2 010–2 025 MHz („maapealne 2 GHz paaritu sagedusala”) on CEPTi aruandes nr 39 sisalduvad tehnilised tingimused siiski mobiilsidevõrkudele piiravamad, kui on sätestatud kehtivates olemasolevates riigisisestes kasutusõigustes.

(7)

Vastavalt CEPTi aruandele nr 39 oleksid asjakohased sagedusploki ääremaskid (Block Edge Masks, BEM), st tehnilised parameetrid, mis kehtivad konkreetse kasutaja kogu sagedusploki kohta, sõltumata kanalite arvust, mida kasutaja valitud tehnoloogia kasutab. Kava kohaselt on need maskid osa sagedusloa tingimustest. Need hõlmavad nii kiirgusi ühe sagedusploki sees (plokisisene võimsus) kui ka sagedusplokiväliseid kiirgusi (plokiväline kiirgus). Tegemist on regulatiivsete nõuetega, millega püütakse vältida riski, et naabervõrgud hakkavad teineteist häirima, ja need ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiviga 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) aluste seadmestandardite piirnormide kohaldamist (5).

(8)

CEPTile volituste andmise tulemusel määratletud tehniliste tingimuste eesmärk on samuti kaitsta naabersagedusalade rakendusi kahjulike häirete eest. Selleks tuleks tagada vastavus olemasolevale spektrimaskile UMTSi puhul sagedustel alla 1 900 MHz, 1 980–2 010 MHz, 2 025–2 110 MHz ja üle 2 170 MHz. Kuna ei CEPTi aruandes nr 39 ega elektroonilise side komitee ERC-aruandes nr 65, mida kasutatakse CEPTi aruande nr 39 alusena, ei ole käsitletud teise raadiorakendusega kooseksisteerimist, võiks sobivad sagedusala ühiskasutuse kriteeriumid määrata ka siseriiklike kaalutluste alusel.

(9)

CEPTi aruande nr 39 tulemusi tuleks liidus kohaldada ja liikmesriigid peaksid neid rakendama, võttes arvesse maapealsel 2 GHz sagedusalal universaalsete mobiilsidesüsteemide puhul kehtivaid kasutusõigusi ja spektri tõhusat kasutamist.

(10)

Arvestades siiski maapealse 2 GHz paaritu sagedusala puhul ülekandevõimsusega seotud piiravaid tehnilisi tingimusi, mis on sätestatud CEPTi aruandes nr 39, et kaitsta maapealse 2 GHz paarissagedusala toimimist ja tagada mitme TDD-võrgustiku kooseksisteerimist, ning ka maapealse 2 GHz paaritu sagedusala piiratud üldist ribalaiust, on traadita lairibateenuste kasutuselevõtmine praeguste sagedusloa tingimuste juures takistatud. See olukord nõuab alternatiivsete ühtlustamismeetmete uurimist maapealsete 2 GHz paaritute sagedusalade jaoks ja võib kaasa tuua olemasolevate sageduslubade muutmise. Et mitte takistada kasutuspaindlikkuse kiiret kasutuselevõttu maapealsel 2 GHz paarissagedusalal, on vajalikud eraldi ühtlustamismeetmed maapealsete 2 GHz paaris- ja paaritute sagedusalade puhul.

(11)

Tehnilised ühtlustamistingimused tuleks kasutusele võtta üksnes maapealse 2 GHz paarissagedusala puhul, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust korraldada maapealse 2 GHz sagedusala kasutusõiguste andmist, võttes arvesse olemasolevaid kasutusõigusi nende jurisdiktsiooni all ja kooskõlas liidu õigusega ning võttes eriti arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (6) ning direktiivi 2002/21/EÜ artikleid 9 ja 9a.

(12)

Juhul kui see on õigustatud ja arvestades olemasolevaid kasutusõigusi, ei tohiks käesoleva otsuse raames toimuv ühtlustamine välistada liikmesriigi jaoks võimalust taotleda üleminekuperioode, mis võivad hõlmata otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõike 5 kohast raadiospektri jagamise korda.

(13)

Selleks et tagada maapealse 2 GHz paarissagedusala tõhus kasutamine ka pikemas perspektiivis, peaksid ametiasutused jätkuvalt korraldama uuringuid, mis võivad suurendada tõhusust ja uuenduslikku kasutamist. Käesoleva otsuse läbivaatamisel tuleks arvestada selliste uuringute tulemusi.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,