Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32011R1235

    Komisjoni määrus (EL) nr 1235/2011, 29. november 2011 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1222/2009 seoses rehvide märghaardumise klassifitseerimise, veeretakistuse mõõtmise ja kontrollimenetlusega EMPs kohaldatav tekst

    ELT L 317, 30.11.2011, p. 17–23 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/04/2021; mõjud tunnistatud kehtetuks 32020R0740

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1235/oj

    30.11.2011   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 317/17


    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1235/2011,

    29. november 2011,

    millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1222/2009 seoses rehvide märghaardumise klassifitseerimise, veeretakistuse mõõtmise ja kontrollimenetlusega

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta, (1) eriti selle artikli 11 punkte a ja c,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1222/2009 eesmärk on luua raamistik, millega antakse märgistamise abil rehvi parameetrite kohta ühtlustatud teavet, mis võimaldab lõppkasutajatel teha rehve ostes teadlik valik.

    (2)

    Rehvide veeretakistus määrab rehvide kütusesäästlikkuse klassi. Veeretakistuse mõõtmist peab olema võimalik korrata; samade rehvidega tehtavad katsed eri laborites peavad andma samad tulemused, et tagada eri tarnijate rehvide õiglane võrdlemine. Lisaks aitab katsetulemuste hea korratavus hoida ära olukorra, kus turujärelevalveasutused saavad samade rehvide katsetamisel erineva tulemuse kui tarnijad.

    (3)

    Katsetulemuste korratavust oleks võimalik parandada menetlusega, mille abil võrreldakse katselaboreid ja viiakse nende veeretakistuse mõõtmised kooskõlla.

    (4)

    Kuna Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) tasemel on välja töötatud sobiv ühtlustatud katsemeetod märghaardumise mõõtmiseks, tuleks nüüd kehtestada C2 ja C3 klassi rehvide märghaardumise klassifikatsioon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1222/2009 artikli 11 punktiga a.

    (5)

    Määruse (EÜ) nr 1222/2009 IV lisas esitatud vastavustõendamise kontrollimenetlust tuleks täpsustada, kehtestades künnised, mille alusel käsitletakse märgistusnõuete kohaseid esitatud väärtusi kõnealusele määrusele vastavatena.

    (6)

    Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1222/2009 vastavalt muuta.

    (7)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1222/2009 artikli 13 alusel asutatud komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EÜ) nr 1222/2009 muutmine

    Määrust (EÜ) nr 1222/2009 muudetakse järgmiselt.

    1)

    I lisa I A osa: kütusesäästlikkuse klassid: esimene lause asendatakse järgmisega:

    „Kütusesäästlikkuse klass tuleb määrata kindlaks veeretakistuse koefitsiendi (rolling resistance coefficient RRC) alusel vastavalt allpool täpsustatud klassidele A–G; veeretakistuse koefitsient mõõdetakse kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisaga ja selle edasiste muudatustega ning see on viidud kooskõlla IVa lisas esitatud menetluse kohaselt.”;

    2)

    I lisa B osa: märghaardumise klassid: tekst ja tabel asendatakse järgmisega:

    „1.

    C1 klassi rehvide märghaardumise klass määratakse kindlaks märghaardumise indeksi (G) alusel vastavalt allpool esitatud tabelis täpsustatud klassidele A–G; märghaardumise indeks arvutatakse kooskõlas punktiga 3 ja seda mõõdetakse kooskõlas V lisaga.

    2.

    C2 klassi ja C3 klassi rehvide märghaardumise klass määratakse kindlaks märghaardumise indeksi (G) alusel vastavalt allpool esitatud tabelis täpsustatud klassidele A–G; märghaardumise indeks arvutatakse kooskõlas punktiga 3 ja seda mõõdetakse kooskõlas standardiga ISO 15222:2011, kusjuures kasutatakse järgmisi standardseid võrdlusrehve (Standard Reference Test Tyres SRTT):

    i)

    C2 klassi rehvide puhul SRTT 225/75 R 16 C, ASTM F 2872-11;

    ii)

    selliste C3 klassi rehvide puhul, mille ristlõike nimilaius on alla 285 mm, SRTT 245/70R19.5, ASTM F 2871-11;

    iii)

    selliste C3 klassi rehvide puhul, mille ristlõike nimilaius on vähemalt 285 mm, SRTT 315/70R22.5, ASTM F 2870-11.

    3.

    Märghaardumise indeksi (G) arvutamine

    G = G(T) – 0,03

    kus: G(T) = kandidaatrehvi märghaardumise indeks mõõdetuna ühes katsetsüklis

    C1 klassi rehvid

    C2 klassi rehvid

    C3 klassi rehvid

    G

    Märghaardumise klass

    G

    Märghaardumise klass

    G

    Märghaardumise klass

    1,55 ≤ G

    A

    1,40 ≤ G

    A

    1,25 ≤ G

    A

    1,40 ≤ G ≤ 1,54

    B

    1,25 ≤ G ≤ 1,39

    B

    1,10 ≤ G ≤ 1,24

    B

    1,25 ≤ G ≤ 1,39

    C

    1,10 ≤ G ≤ 1,24

    C

    0,95 ≤ G ≤ 1,09

    C

    D

    D

    0,80 ≤ G ≤ 0,94

    D

    1,10 ≤ G ≤ 1,24

    E

    0,95 ≤ G ≤ 1,09

    E

    0,65 ≤ G ≤ 0,79

    E

    G ≤ 1,09

    F

    G ≤ 0,94

    F

    G ≤ 0,64

    F

    G

    G

    G”;

    3)

    IV lisa: kontrollimenetlus: tekst asendatakse järgmisega:

    „IV LISA

    Kontrollimenetlus

    Esitatud kütusesäästlikkuse ja märghaardumise klasside, samuti välise veeremismüra esitatud klassi ja esitatud väärtuse vastavust tuleb hinnata iga rehvitüübi või tarnija määratud iga rehvirühma puhul vastavalt ühele järgmistest menetlustest:

    a)

    i)

    kõigepealt katsetatakse ühte rehvi või ühte rehvikomplekti. Katse on edukalt läbitud, kui mõõdetud väärtused vastavad esitatud klassidele või välise veeremismüra esitatud väärtus jääb tabelis 1 määratletud lubatud hälbe piiridesse, ning

    ii)

    kui mõõdetud väärtused ei vasta esitatud klassidele või esitatud välise veeremismüra väärtus ei jää tabelis 1 määratletud vahemikku, katsetatakse veel kolme rehvi või rehvikomplekti. Katsetatud kolme rehvi või rehvikomplekti keskmist mõõtmistulemust kasutatakse selleks, et hinnata esitatud teabe vastavust tabelis 1 määratletud vahemikule, või

    b)

    kui märgisel esitatud klassid või väärtused on kindlaks määratud tüübikinnituse katsetulemuste põhjal, mis on saadud vastavalt direktiivile 2001/43/EÜ, määrusele (EÜ) nr 661/2009 või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 117 ja selle edasistele muudatustele, võivad liikmesriigid kasutada mõõtmisandmeid, mis on saadud rehvi tootenõuetele vastavuse katsetel.

    Tootenõuetele vastavuse katsetel saadud mõõtmisandmete hindamisel võetakse arvesse tabelis 1 määratletud lubatud hälbeid.

    Tabel 1

    Mõõdetav parameeter

    Kontrollimisel lubatud hälbed

    Veeretakistuse koefitsient (kütusesäästlikkus)

    Kooskõlla viidud mõõdetud väärtus ei ületa esitatud klassi ülempiiri (suurim RRC) rohkem kui 0,3 kg / 1 000 kg.

    Väline veeremismüra

    Mõõdetud väärtus ei ületa N jaoks esitatud väärtust rohkem kui 1 dB(A).

    Märghaardumine

    Mõõdetud väärtus ei jää esitatud klassi alampiirist (G väikseim väärtus) allapoole.”

    4)

    Käesoleva määruse lisa tekst lisatakse IVa lisana.

    Artikkel 2

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Määrust kohaldatakse alates 30. maist 2012.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 29. november 2011

    Komisjoni nimel

    president

    José Manuel BARROSO


    (1)  ELT L 342, 22.12.2009, lk 46.


    LISA

    „IVa LISA

    Laborite kooskõlastusmenetlus veeretakistuse mõõtmise puhul

    1.   MÕISTED

    Laborite kooskõlastusmenetluse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

    (1)   „referentlabor”– labor, kes kuulub selliste laborite võrgustikku, kelle võrdlusväärtused on avaldatud kooskõlastusmenetluse kohaldamise eesmärgil Euroopa Liidu Teatajas ning kes suudavad saavutada punkti 3 kohased täpsed katsetulemused;

    (2)   „kandidaatlabor”– muu kui referentlabor, kes osaleb kooskõlastusmenetluses;

    (3)   „kooskõlastusrehv”– rehv, mida katsetatakse kooskõlastusmenetluse rakendamiseks;

    (4)   „kooskõlastusrehvide komplekt”– vähemalt viiest kooskõlastusrehvist koosnev komplekt;

    (5)   „määratud väärtus”– teoreetilises laboris mõõdetud ühe kooskõlastusrehvi teoreetiline väärtus, mis on kooskõlastusmenetluses osalevate referentlaborite võrgustiku jaoks representatiivne.

    2.   ÜLDSÄTTED

    2.1.   Põhimõte

    Referentlaboris (l) mõõdetud veeretakistuse koefitsient (RRCm ) viiakse kooskõlla referentlaborite võrgustiku määratud väärtustega.

    Kandidaatlaboris (c) mõõdetud RRCm viiakse kooskõlla referentlaborite võrgustikku kuuluva sellise referentlabori kaudu, mille kandidaatlabor on vabalt valinud.

    2.2.   Rehvi valikunõuded

    Kooskõlastusmenetluse jaoks valitakse vähemalt viiest kooskõlastusrehvist koosnev komplekt, mis vastab järgmistele kriteeriumidele. Üks komplekt valitakse nii, et see hõlmab nii C1 kui ka C2 klassi rehve, ning üks komplekt valitakseC3 klassi rehvide jaoks.

    a)

    Kooskõlastusrehvide komplekt valitakse nii, et see hõlmab nii C1 kui ka C2 klassi rehvide või C3 klassi rehvide eri RRCde vahemikku. Igal juhul on rehvikomplekti suurima RRCm ja rehvikomplekti väikseima RRCm vahe vähemalt järgmine:

    i)

    3 kg/t C1 ja C2 klassi rehvide puhul ning

    ii)

    2 kg/t C3 klassi rehvide puhul.

    b)

    Kandidaat- või referentlaborites (c või l) peab RRCm , mis põhineb kasutatavasse komplekti kuuluva iga kooskõlastusrehvi kohta esitatud väärtustel, jääma järgmisesse vahemikku ja jaotuma ühtlaselt:

    i)

    1,0 +/– 0,5 kg/t C1 ja C2 klassi rehvide puhul ning

    ii)

    1,0 +/– 0,5 kg/t C3 klassi rehvide puhul.

    c)

    Iga kooskõlastusrehvi ristlõike laius valitakse järgmiselt:

    i)

    ≤ 245 mm C1 ja C2 klassi rehve mõõtvate seadmete puhul ning

    ii)

    ≤ 385 mm C3 klassi rehve mõõtvate seadmete puhul.

    d)

    Iga kooskõlastusrehvi ristlõike laius valitakse järgmiselt:

    i)

    510–800 mm C1 ja C2 klassi rehve mõõtvate seadmete puhul ning

    ii)

    vahemikus 771–1 143 mm C3 klassi rehve mõõtvate seadmete puhul.

    e)

    Koormusindeksi väärtused peavad asjakohaselt katma kõiki katsetatavaid rehve, millega tagatakse, et veeretakistusjõu (RRF) väärtused katavad samuti kõiki katsetatavaid rehve.

    Iga kooskõlastusrehvi tuleb enne kasutamist kontrollida ning see tuleb asendada, kui:

    a)

    selle olukord on selline, mis välistab edasiste katsete tegemise ja/või

    b)

    RRCm hälve on suurem kui 1,5 protsenti võrreldes varasemate mõõtmistega ja korrigeeritult mõõtmisseadme võimaliku triivi arvestamiseks.

    2.3.   Mõõtmismeetod

    Referentlabor mõõdab iga kooskõlastusrehvi neli korda ning säilitab kolm viimast tulemust täiendavaks analüüsiks kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 4 ja selle edasiste muudatustega, kasutades ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 3 ja selle edasiste muudatustega ettenähtud tingimusi.

    Kandidaatlabor mõõdab iga kooskõlastusrehvi (n + 1) korda (n on täpsustatud punktis 5) ning säilitab n viimast tulemust täiendavaks analüüsiks kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 4 ja selle edasiste muudatustega, kasutades ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktiga 3 ja selle edasiste muudatustega ettenähtud tingimusi.

    Iga kord pärast seda, kui kooskõlastusrehvi on mõõdetud, tuleb rehvi/ratta koost seadmelt eemaldada ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktis 4 ja selle edasistes muudatustes kirjeldatud menetlus tuleb algusest peale uuesti läbi viia.

    Kandidaat- või referentlabor arvutab järgmise:

    a)

    iga kooskõlastusrehvi jaoks mõõdetud väärtuse, mis on saadud vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa punktidele 6.2 ja 6.3 ning selle edasistele muudatustele (st korrigeeritud temperatuuri 25 °C ja trumli läbimõõdu 2 m jaoks);

    b)

    iga kooskõlastusrehvi kolme väärtuse (referentlabori puhul) või n viimase mõõdetud väärtuse (kandidaatlabori puhul) keskväärtus; ning

    c)

    standardhälve (σm):

    Formula Formula

    kus:

    i

    on kooskõlastusrehvide arvu loendamisparameeter vahemikus 1 kuni p

    j

    on mõõdetava kooskõlastusrehviga tehtud kordusmõõtmiste arvu loendamisparameeter vahemikus 2 kuni n

    n

    on rehviga tehtud kordusmõõtmiste arv (n ≥ 4)

    p

    on kooskõlastusrehvide arv (p ≥ 5).

    2.4.   Arvutusteks ja tulemuste esitamiseks kasutatavad andmevormingud

    RRC mõõdetud väärtused (korrigeeritud temperatuuri ja trumli läbimõõduga) ümardatakse kahe kümnendkohani.

    Edasi tehakse kõik arvutused ümardamata, v.a lõplike kooskõlastusvõrrandite arvutused.

    Kõik standardhälbe väärtused esitatakse kolme kümnendkoha täpsusega.

    Kõik RRC väärtused esitatakse kahe kümnendkoha täpsusega.

    Kõik kooskõlastuskoefitsiendid (A1 l, B1 l, A2c ja B2c) ümardatakse ja esitatakse nelja kümnendkoha täpsusega.

    3.   REFERENTLABORITE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDMISED JA MÄÄRATUD VÄÄRTUSTE KINDLAKSMÄÄRAMINE

    Referentlaborite võrgustik määrab kindlaks iga kooskõlastusrehvi määratud väärtused. Iga kahe aasta järel hindab võrgustik määratud väärtuste stabiilsust ja kehtivust.

    Iga võrgustikus osalev referentlabor järgib ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa ja selle edasiste muudatuste spetsifikatsioone ning referentlabori standardhälve (σm):

    i)

    ei ületa 0,05 kg/t C1 ja C2 klassi rehvide puhul ning

    ii)

    ei ületa 0,05 kg/t C3 klassi rehvide puhul.

    Punkti 2.2 spetsifikatsioonile vastavate kooskõlastusrehvide komplekte mõõdab iga võrku kuuluv referentlabor kooskõlas punktiga 2.3.

    Iga kooskõlastusrehvi määratud väärtus on võrku kuuluvate referentlaborite poolt asjaomase kooskõlastusrehvi kohta esitatud mõõdetud väärtuste keskmine.

    4.   REFERENTLABORITE KOOSKÕLLAVIIMINE MÄÄRATUD VÄÄRTUSTEGA

    Iga referentlabor (l) viib ennast kooskõlastusrehvi komplekti määratud väärtustega kooskõlla, kasutades selleks lineaarset regressiooni, A1 l and B1 l arvutatakse järgmiselt:

    RRC = A1 l * RRC m,l + B1 l

    kus:

    RRC

    on veeretakistuskoefitsiendi määratud väärtus;

    RRC m

    on referentlabori (l) mõõdetud veeretakistuskoefitsient (korrigeeritud temperatuuri ja trumli läbimõõdu arvestamiseks).

    5.   KANDIDAATLABORITE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDMISED

    Kandidaatlaborid kordavad kooskõlastusmenetlust vähemalt iga kahe aasta tagant ning alati pärast märkimisväärseid muudatusi seadmetes või kui selgub, et kontrollrehviga kontrollimise tulemustes esineb triiv.

    Punkti 2.2 spetsifikatsioonile vastavat viiest eri rehvist koosnevat ühist komplekti mõõdab punkti 2.3 kohaselt kandidaatlabor ja üks referentlabor. Kandidaatlabori taotlusel võidakse katsetada rohkem kui viit kooskõlastusrehvi.

    Kandidaatlabor edastab valitud referentlaborile kooskõlastusrehvide komplekti.

    Kandidaatlabor (c) järgib ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 6. lisa ja selle edasiste muudatuste spetsifikatsioone ning tema soovituslik standardhälve (σm):

    i)

    ei ületa 0,075 kg/t C1 ja C2 klassi rehvide puhul ning

    ii)

    ei ületa 0,06 kg/t C3 klassi rehvide puhul.

    Kui kandidaatlabori standardhälbed (σm) ületavad kolme mõõtmise puhul eespool esitatud väärtusi, suurendatakse kordusmõõtmiste arvu järgmiselt:

    n = (σm/γ)2, ümardatud lähima suurema täisarvulise väärtuseni

    kus:

    γ

    =

    0,043 kg/t C1 ja C2 klassi rehvide puhul

    γ

    =

    0,035 kg/t C3 klassi rehvide puhul.

    6.   KANDIDAATLABORI KOOSKÕLASTUSMENETLUS

    Võrku kuuluv referentlabor (l) arvutab kandidaatlabori (c) lineaarse regressiooni, A2c ja B2c arvutatakse järgmiselt:

    RRC m,l = A2c × RRCm,c + B2c

    kus:

    RRC m,l

    on referentlabori (l) mõõdetud veeretakistuskoefitsient (korrigeeritud temperatuuri ja trumli läbimõõdu arvestamiseks).

    RRCm,c

    on kandidaatlabori (c) mõõdetud veeretakistuskoefitsient (korrigeeritud temperatuuri ja trumli läbimõõdu arvestamiseks).

    Kandidaatlaboris katsetatud rehvide RRC arvutatakse järgmiselt:

    RRC = (A1 l × A2c) × RRCm,c + (A1 l × B2c + B1 l )”


    Top