This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32011R0404
Commission Implementing Regulation (EU) No 404/2011 of 8 April 2011 laying down detailed rules for the implementation of Council Regulation (EC) No 1224/2009 establishing a Community control system for ensuring compliance with the rules of the Common Fisheries Policy
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, 8. aprill 2011 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, 8. aprill 2011 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
ELT L 112, 30.4.2011, p. 1–153
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 14/07/2020
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Repeal | 31983R2807 | ||||
Repeal | 31985R3561 | ||||
Repeal | 31987R0493 | ||||
Repeal | 31987R1381 | ||||
Repeal | 31987R1382 | ||||
Repeal | 31989R0473 | ||||
Repeal | 31995R2943 | ||||
Repeal | 31995R2945 | ||||
Repeal | 31998R0395 | ||||
Repeal | 31998R1449 | ||||
Repeal | 31998R1488 | ||||
Repeal | 31999R2737 | ||||
Repeal | 32001R1965 | ||||
Repeal | 32003R2244 | ||||
Repeal | 32005R0356 | ||||
Repeal | 32005R1281 | ||||
Repeal | 32005R1804 | ||||
Repeal | 32005R1805 | ||||
Repeal | 32006R1042 | ||||
Repeal | 32007R1542 | ||||
Repeal | 32008R1077 | ||||
Repeal | 32009R0409 | ||||
Repeal | 32009R1282 | ||||
Repeal | 32010R0599 | ||||
Repeal | 32010R0607 |
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Corrected by | 32011R0404R(01) | (BG, CS, DA, DE, EL, EN, ES, ET, FI, FR, HU, IT, LT, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, SV) | |||
Corrected by | 32011R0404R(02) | (ET, SV, LT, PT, EL) | |||
Corrected by | 32011R0404R(03) | (SL, PL, SK, FR, HU, NL, IT, DE) | |||
Corrected by | 32011R0404R(04) | (DA) | |||
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 30 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 139 lõige 3 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 67 lõige 12 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 78 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 91 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 60 lõige 1 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 45 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Lõpetamine | artikkel 6 lõige | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 86 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 79 pealkiri | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 90 lõige 1 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | lisa VII | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | Tekst | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 88 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 43 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 28 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 126 lõige 2 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 60 lõige 2 punkt (b) | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | lisa XII | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 89 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Repeal | lisa IX | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 139 lõige 2 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 74 lõige 2 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 131 lõige 2 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 44 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Repeal | artikkel 68 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | lisa X | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 80 lõige 1 punkt (c) | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | lisa XXX | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 112 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 83 pealkiri | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 164 lõige 3 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 131 lõige 1 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | lisa XXVI | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Repeal | lisa VIII | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Repeal | TIT VIII peatükk I | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 67 lõige 13 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | lisa VI | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 24 lõige 1 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 2 punkt 2 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | TIT IV peatükk III pealkiri | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 85 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Lõpetamine | artikkel 37 lõige | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | lisa XXVII | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Repeal | lisa V | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | lisa XXIII | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 66 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 3 lõige 7 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Repeal | artikkel 96 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Lisamine | TIT IX peatükk Ia | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Repeal | lisa XXXI | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 82 lõige 2 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 107 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Asendamine | artikkel 2 punkt 1 | 20/11/2015 | |
Modified by | 32015R1962 | Lisamine | artikkel 47 lõige 1a | 20/11/2015 | |
Modified by | 32020R0030 | Asendamine | artikkel 146j lõige 1 | 04/02/2020 | |
Modified by | 32020R0030 | Lisamine | lisa XII Tekst | 04/02/2020 | |
Modified by | 32020R0030 | Asendamine | artikkel 146a | 04/02/2020 | |
Modified by | 32020R0030 | Asendamine | artikkel 146i lõige 1 | 04/02/2020 | |
Modified by | 32020R0030 | Asendamine | artikkel 146i lõige 3 | 04/02/2020 | |
Modified by | 32020R0030 | Lisamine | artikkel 146k | 04/02/2020 | |
Modified by | 32020R0863 | Asendamine (DE) | lisa XXX tabel punkt 5 | 14/07/2020 |
30.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 112/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 404/2011,
8. aprill 2011,
millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 5, artikli 7 lõiget 5, artikli 8 lõiget 1, artikli 9 lõiget 5, artikli 14 lõiget 10, artikli 15 lõiget 9, artikli 16 lõiget 2, artikli 21 lõiget 7, artikli 22 lõiget 7, artikli 23 lõiget 5, artikli 24 lõiget 8, artikli 25 lõiget 2, artiklit 32, artikli 37 lõiget 4, artikli 40 lõiget 6, artikli 55 lõiget 5, artikli 58 lõiget 9, artikli 60 lõiget 7, artiklit 61, artikli 64 lõiget 2, artikli 72 lõiget 5, artikli 73 lõiget 9, artikli 74 lõiget 6, artikli 75 lõiget 2, artikli 76 lõiget 4, artikli 78 lõiget 2, artikli 79 lõiget 7, artikli 92 lõiget 5, artikli 103 lõiget 8, artikli 105 lõiget 6, artikli 106 lõiget 4, artikli 107 lõiget 4, artikli 111 lõiget 3, artikli 116 lõiget 6, artikli 117 lõiget 4 ning artikli 118 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (edaspidi „kontrollimäärus”) on ette nähtud üksikasjalike eeskirjade ja meetmete vastuvõtmine selle teatavate sätete rakendamiseks. |
(2) |
Kõnealuste üksikasjalike eeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja kehtestada teatavad mõisted. |
(3) |
Kontrollimääruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et ELi kalalaeva võib kasutada vee-elusressursside töönduslikul eesmärgil kasutamiseks vaid juhul, kui tal on kehtiv kalalaevatunnistus. Kontrollimääruse artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et ELi kalalaeval on lubatud teha konkreetseid püügitoiminguid vaid juhul, kui need on märgitud tema kehtivale kalapüügiloale. Tuleks kehtestada ühised eeskirjad kõnealuste kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade väljastamise ja haldamise kohta, et tagada nendes sisalduva teabe ühine standard. |
(4) |
Kontrollimääruse artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et kalalaeva kapten järgib kalalaevade ja nende püügivahendite märgistamise ning identifitseerimisega seotud tingimusi ja piiranguid. Kuna kõnealuseid tingimusi ja piiranguid kohaldatakse ELi vete suhtes, tuleks need kehtestada Euroopa Liidu tasandil. |
(5) |
Kontrollimääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt kasutavad liikmesriigid satelliitsidel põhinevat laevaseiresüsteemi, et jälgida tõhusalt oma kalalaevade püügitegevust, hoolimata nende asukohast, ning oma vetes toimuvat püügitegevust. Asjakohane on kehtestada Euroopa Liidu tasandil kõnealuse süsteemi ühised spetsifikatsioonid. Kõnealustes spetsifikatsioonides tuleks sätestada eelkõige satelliitseireseadmete karakteristikud, asukoha andmete edastamise üksikasjad ning eeskirjad satelliitseireseadmete tehnilise rikke või mittetoimimise puhul. |
(6) |
Kontrollimääruse artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et kümnemeetrise kogupikkusega või pikemate ELi kalalaevade kaptenid peavad püügipäevikut laeva toimingute kohta. Tuleks määrata kindlaks püügipäevikutesse kantav teave ja selle vorm. |
(7) |
Kontrollimääruse artikli 14 lõikes 7 on sätestatud, et säilitatud või töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks kohaldavad ELi kalalaevade kaptenid ELi tasandil kindlaks määratud ümberarvestustegureid. Seetõttu on vajalik kehtestada kõnealused ümberarvestustegurid. |
(8) |
Kontrollimääruse artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et 12-meetrise kogupikkusega või pikemate ELi kalalaevade kaptenid registreerivad püügipäeviku andmed elektrooniliselt. Tuleks kehtestada kõnealuse teabe elektroonilise registreerimise ja edastamise nõuded ning täpsustada selle vorm. |
(9) |
Kontrollimääruse artikli 21 lõikes 1 ja artikli 23 lõikes 1 on sätestatud, et kümnemeetrise kogupikkusega või pikemate ELi kalalaevade kaptenid peavad täitma ja esitama ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonid. Tuleks määrata kindlaks kõnealustes deklaratsioonides sisalduv teave ja täpsustada nende esitamise üksikasjad. |
(10) |
Kontrollimääruse artikli 22 lõikes 1 ja artikli 24 lõikes 1 on sätestatud ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonide elektrooniline sisestamine ja edastamine. Tuleks kehtestada kõnealuste andmete elektroonilise täitmise ja edastamise nõuded ning täpsustada nende vorm. |
(11) |
Kontrollimääruse artikli 16 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 1 on sätestatud, et iga liikmesriik jälgib proovivõtu alusel nende kalalaevade tegevust, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku nõudeid ja lossimisdeklaratsioone. Proovivõtu ühise standardi tagamiseks tuleks Euroopa Liidu tasandil kehtestada üksikasjalikud eeskirjad. |
(12) |
Kontrollimääruse artiklis 37 on sätestatud, et komisjon võtab vajalikud parandusmeetmed, kui ta on keelanud kalapüügi liikmesriigile või liikmesriikide rühmale või Euroopa Liidule kättesaadavate kalapüügivõimaluste väidetava ammendamise tõttu ning selgub, et liikmesriik ei ole tegelikult oma kalapüügivõimalusi ammendanud. Tuleks võtta vastu kõnealuste kalapüügivõimaluste ümberjagamise asjakohased eeskirjad, kus võetakse arvesse olukordi, kus lubatud kogupüük (TAC) on ELile kättesaadav või mitte või kus kalapüügivõimaluste iga-aastase kehtestamise tõttu ei võimalda asjaolud ümberjagamist. |
(13) |
Kontrollimääruse artiklitega 39 ja 41 on ette nähtud eeskirjad selle tagamiseks, et kalalaevade mootorivõimsust ei ületataks. Tuleks kehtestada tehnilised eeskirjad kõnealuse valdkonna asjakohaste sertifikaatide ja kontrollimise kohta. |
(14) |
Kontrollimääruse artiklis 55 on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et harrastuskalapüük oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega. Taastamiskavaga hõlmatud varude kohta peaksid liikmesriigid koguma harrastuskalapüügi andmeid. Kui harrastuskalapüük avaldab varudele märkimisväärset mõju, võib nõukogu otsustada majandamise erimeetmete üle. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad proovivõtukavade koostamiseks, et võimaldada liikmesriikidel teha taastamiskavadega hõlmatud selliste kalavarude püügi seiret, mis püütakse nende laevade harrastuskalapüügi käigus nende õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. |
(15) |
Laialdase kontrollisüsteemi loomiseks peaks selline süsteem hõlmama kogu tootmisahelat ja turustamist. Kontrollimääruse artikliga 58 on ette nähtud ühtne jälgitavussüsteem selle tagamiseks et, kõik kalandus- ja vesiviljelustoodete partiid oleksid jälgitavad kõikidel tootmis-, töötlemis- ja levitamisetappidel alates püügist või saagikoristusest kuni jaemüügini. Tuleks kehtestada asjaomaste toodete identifitseerimismenetluste ühised eeskirjad. |
(16) |
Kontrollimääruse artiklis 60 on sätestatud, et kõik kalandustooted kaalutakse pädevate asutuste poolt tunnustatud kaalumissüsteemide abil, välja arvatud juhul, kui nad on võtnud vastu proovivõtukava, mille komisjon on heaks kiitnud. Kõikides liikmesriikides tuleks kehtestada ühised eeskirjad värskete ja külmutatud kalandustoodete kaalumiseks, aga ka ümberlaaditud kalandustoodete kaalumiseks ja kalandustoodete kaalumiseks pärast lossimiskohast transportimist. |
(17) |
Kontrollimääruse artiklis 61 on sätestatud võimalus kaaluda kalandustooteid pärast transportimist, tingimusel et liikmesriik on võtnud vastu kontrollikava, või kui kalandustooted transporditakse teise liikmesriiki, tingimusel et asjaomane liikmesriik on võtnud vastu ühise kontrolliprogrammi, mille komisjon on heaks kiitnud ning mis põhineb komisjoni poolt vastu võetud riskipõhisel metoodikal. Tuleks määratleda kõnealune riskipõhine metoodika. |
(18) |
Heeringa-, makrelli- ja stauriidipüügil on mõned iseärasused. Kõnealuste iseärasuste arvessevõtmiseks on asjakohane kehtestada erieeskirjad kaalumise ja sellega seonduva suhtes. |
(19) |
Kontrollimääruse artikliga 64 on ette nähtud, et tuleks vastu võtta müügiteatiste sisu üksikasjalikud eeskirjad. On asjakohane lisada kõnealused eeskirjad käesolevale määrusele. |
(20) |
Kontrollimääruse artiklites 71 ja 72 on sätestatud, et liikmesriigid peavad teostama järelevalvet ELi vetes ning võtma vajalikud meetmed, kui täheldamine ei vasta neile kättesaadavale teabele. Tuleks kehtestada ühised eeskirjad järelevalvearuande sisu ja selle edastusvahendi kohta. |
(21) |
Kontrollimääruse artikli 73 kohaselt võib nõukogu kehtestada kontrolli- ja vaatluskavu ning määrata üldjoontes kindlaks kalalaeva pardal viibivate kontrolliülesandega vaatlejate profiili ja ülesanded. Seetõttu tuleks koostada üksikasjalikud eeskirjad kontrolliülesandega vaatlejate kasutamise ja kohustuste kohta. |
(22) |
Kontrollimääruse VII jaotise I peatüki kohaselt tuleb vastu võtta inspekteerimise eeskirjad, et edendada standardset lähenemisviisi liikmesriikide kontrollitegevusele. Eeskirjad tuleks kehtestada seoses inspekteerimise eest vastutavate ametnike käitumisega ja liikmesriikide kohustustega seoses kõnealuste inspekteerimiste teostamiseks volitatud ametnike käitumisega. Samas tuleks selgitada käitajate ülesanded inspekteerimise ajal. Samuti on vaja kehtestada ühised põhimõtted seoses inspekteerimismenetlustega merel, sadamas, transportimisel ja turgudel ning seoses inspekteerimisaruannete ja nende edastamisega. |
(23) |
Kontrollimääruse artiklis 79 on sätestatud, et ELi inspektorid võivad inspekteerida ELi vetes ning ELi vetest väljaspool asuvatel ELi kalalaevadel. Asjakohane on koostada eeskirjad seoses ELi inspektorite nimetamisega, nende ülesannete ja kohustustega ning ka nende aruande järelmeetmetega. |
(24) |
Kontrollimääruse artikliga 92 on ette nähtud tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamine, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmine ja võrdsed võimalused kõikides ELi vetes. Selle saavutamiseks tuleks Euroopa Liidu tasandil kehtestada ühised eeskirjad kõnealuse punktisüsteemi kohaldamiseks ja ka loetelu punktidest, mida määratakse iga tõsise rikkumise eest. |
(25) |
Vastavalt kontrollimääruse artikli 5 lõikele 6 ja artiklile 103 on nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (2) ja nõukogu 22. mai 2006. aasta määruse (EÜ) nr 861/2006 (millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas) (3) raames antav rahaline abi seatud sõltuvusse sellest, kas liikmesriigid täidavad oma kohustusi kalavarude kaitse ja kalanduskontrolli valdkonnas, ning komisjonil on teatavatel tingimustel võimalus kõnealune rahaline abi peatada ja tühistada. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad kõnealuste meetmete kohaldamiseks. |
(26) |
Kontrollimääruse artiklis 107 on sätestatud, et kui liikmesriigid ei täida mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarudega seotud eeskirju ning see on tõsine oht selliste kalavarude kaitse jaoks, võib komisjon teha kvootidest mahaarvamisi. Seega tuleks koostada eeskirjad seoses mahaarvamise ulatusega, võttes arvesse rikkumise laadi, selle mõju ulatust ja ka ohu tõsidust kalavarule. |
(27) |
Kontrollimääruse XII jaotise I peatükis on kehtestatud eeskirjad seoses kõnealuse määruse kohaldamiseks registreeritud andmete töötlemisega, sh liikmesriikide kohustus luua arvutipõhine andmebaas ja kontrollisüsteem, ning kõnealustele andmetele juurdepääsuga ja nende vahetamisega seonduvad nõuded. Tuleks kehtestada ühised eeskirjad, et luua kord kõnealuste andmete töötlemiseks, komisjoni juurdepääsu tagamiseks ja andmete vahetuse nõuete täpsustamiseks. |
(28) |
Kontrollimääruse artiklis 110 käsitletakse komisjoni või selle määratud asutuse kaugjuurdepääsu arvutifailidele, mis sisaldavad liikmesriikide kalapüügi seirekeskustes registreeritud andmeid. Kõnealuse juurdepääsu tagamiseks on asjakohane kehtestada selged eeskirjad järgitavate tingimuste ja menetluste kohta. |
(29) |
Kontrollimääruse artiklitega 114–116 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad looma ametlikud veebisaidid. Selleks, et tagada neile kõigis liikmesriikides võrdne juurdepääs, on asjakohane kehtestada kõnealuste veebisaitide suhtes eeskirjad ELi tasandil. |
(30) |
Kontrollimääruse artikli 117 kohaselt luuakse vastastikuse abistamise süsteem liikmesriikide ja komisjoni halduskoostöö tagamiseks. Kõnealune halduskoostöö on vajalik selle tagamiseks, et ELis loodaks võrdsed võimalused ning ebaseaduslikku tegevust uuritaks nõuetekohaselt ja rakendataks asjakohaseid sanktsioone. Seepärast tuleks koostada eeskirjad korrapäraseks teabevahetuseks kas nõudmise korral või omal algatusel ning et oleks võimalus nõuda teiselt liikmesriigilt täitemeetmete võtmist ja ametlikku teatamist. |
(31) |
Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikides reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4). Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega komisjonis, eelkõige seoses töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisusega, isikuandmete edastamisega liikmesriikide riiklikest süsteemidest komisjonile, töötlemise seaduslikkusega ja andmesubjektide õigusega saada teavet ning pääseda juurde nende endi isikuandmetele ja neid andmeid parandada, reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5). |
(32) |
Kalanduse kontrollisüsteemi rakendamise hõlbustamiseks tuleks üksikasjalikud eeskirjad koondada ühte määrusesse. Seepärast tuleks kehtetuks tunnistada järgmised komisjoni määrused:
|
(33) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
REGULEERIMISALA
Artikkel 1
Sisu
Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad kontrollimäärusega kehtestatud Euroopa Liidu kontrollisüsteemi kohaldamiseks.
Artikkel 2
Selgitused
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„ELi kalalaev” – nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (20) artikli 3 punktis d määratletud laev; |
2) |
„ELi veed” – määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis a määratletud veed; |
3) |
„kalalaevatunnistuse omanik” – füüsiline või juriidiline isik, kellele on väljastatud kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistus; |
4) |
„ELi inspektorid” – kontrollimääruse artikli 4 punktis 7 määratletud inspektorid; |
5) |
„peibutuspüügivahend” – merepinnal hõljuv või ankurdatud vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada; |
6) |
„passiivpüünis” – püügivahend, mida kalapüügi ajal ei ole vaja liigutada, sealhulgas
|
(7) |
„piimtraal” – veetav traal, mille suud hoitakse lahti piimi või muu sarnase seadmega, olenemata sellest, kas seda mööda merepõhja vedades toetatakse või mitte; |
(8) |
„laevaseiresüsteem” – kontrollimääruse artikli 9 lõikes 1 osutatud satelliitsidel põhinev kalalaevade seiresüsteem, mille vahendusel teavitatakse kalandusasutusi regulaarselt laevade asukohast, kursist ja kiirusest; |
(9) |
„satelliitseireseade” – kontrollimääruse artikli 4 punktis 12 osutatud kalalaeva pardal olev seade, mis edastab vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele asukoha ja seonduvad andmed automaatselt kalapüügi seirekeskusele ning mis võimaldab kogu aeg kalalaeva asukoha määrata ja seda identifitseerida; |
(10) |
„püügireis” – kalalaeva retk, mille jooksul tegeletakse kalapüügiga ning mis algab kalalaeva sadamast lahkumisel ja lõpeb sadamasse jõudmisel; |
(11) |
„püügitoiming” – mis tahes tegevus, mis on seotud kalade otsimise, aktiivpüüniste vettelaskmise, vedamise ja pardalehiivamise, passiivpüüniste paigaldamise, veesoleku, eemaldamise või uuesti paigaldamise ning saagi üleviimisega püügivahendist, võrgust või veoks ettenähtud sumbast nuumamis- või kasvatamissumpadesse; |
(12) |
„elektrooniline püügipäevik” – kalalaeva kapteni poolt elektrooniliselt registreeritud püügitoimingu üksikasjad, mis edastatakse liikmesriigi ametiasutustele; |
(13) |
„toote esitusviis” – kalandustoote või selle osa töödeldud kuju kirjeldus vastavalt I lisas esitatud koodidele ja kirjeldustele; |
(14) |
„Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur” – nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005 (21) artiklis 1 määratletud agentuur; |
(15) |
„täheldamine” – kalalaeva visuaalsel teel kindlaks tegemine liikmesriigi pädeva asutuse poolt; |
(16) |
„tundlik äriteave” – teave, mille avaldamine võib ohustada käitaja ärihuve; |
(17) |
„arvutipõhine kontrollisüsteem” – süsteem, mis on võimeline kontrollima seda, et kõik liikmesriikide andmebaasides registreeritud andmed on täpsed, täielikud ning esitatud tähtaja jooksul; |
(18) |
„veebiteenus” – tarkvarasüsteem, mis on loodud masinatevahelise koostalitlusvõimelise võrgupõhise suhtluse toetamiseks. |
II JAOTIS
VETELE JA VARUDELE JUURDEPÄÄSU ÜLDTINGIMUSED
I PEATÜKK
Kalalaevatunnistused
Artikkel 3
Kalalaevatunnistuste väljastamine ja haldamine
1. Kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistus kehtib üksnes ühe ELi kalalaeva kohta.
2. Liikmesriigid väljastavad oma kalalaevadele kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistusi, kontrollivad ja võtavad neid ära vastavalt käesolevale määrusele.
3. Kontrollimääruse artiklis 6 osutatud kalalaevatunnistused sisaldavad vähemalt II lisas sätestatud teavet.
4. Määruse (EÜ) nr 1281/2005 kohaselt välja antud kalalaevatunnistusi käsitatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud kalalaevatunnistustena, kui need sisaldavad käesoleva artikli lõikes 3 nõutud miinimumteavet.
5. Kalalaevatunnistus kehtib üksnes siis, kui tingimused, mille alusel see väljastati, on jätkuvalt täidetud.
6. Kui kalalaevatunnistus on ajutiselt peatatud või jäädavalt ära võetud, teavitavad lipuliikmesriigi ametiasutused sellest viivitamata kalalaevatunnistuse omanikku.
7. Liikmesriigi väljastatud kalalaevatunnistustele vastav koguvõimsus kogumahutavusena või kilovattides ei tohi mingil ajal olla suurem kui kõnealuse liikmesriigi maksimaalsed võimsustasemed, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklitele 12 ja 13, komisjoni määrusele (EÜ) nr 1438/2003, (22) nõukogu määrusele (EÜ) nr 639/2004 (23) ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 2104/2004 (24).
II PEATÜKK
Kalapüügiload
Artikkel 4
Kalapüügiload
1. Kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiluba kehtib üksnes ühe ELi kalalaeva kohta.
2. Kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiload sisaldavad vähemalt III lisas sätestatud teavet. Lipuliikmesriik tagab, et kalapüügiloal sisalduv teave on täpne ning kooskõlas ühise kalanduspoliitika eeskirjadega.
3. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1627/94 (25) kohaselt välja antud kalapüügilube käsitatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud kalapüügilubadena, kui need sisaldavad käesoleva artikli lõikes 2 nõutud miinimumteavet.
4. Lõikes 2 osutatud kalapüügiluba ja käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud kalalaevatunnistus võivad olla samas dokumendis.
5. Ilma et see piiraks erieeskirju, ei nõuta kalapüügiluba ELi kalalaevadelt, mille kogupikkus on alla 10 m ja mis püüavad kala üksnes lipuriigiks oleva liikmesriigi territoriaalvetes.
6. Käesoleva määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 5 kohaldatakse vastavalt.
Artikkel 5
Kalapüügilubade nimekiri
1. Ilma et see piiraks erieeskirju, teevad liikmesriigid pärast kontrollimääruse artiklis 114 osutatud veebisaitide tööle hakkamist ning mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2012 oma ametliku veebisaidi turvalises osas kättesaadavaks nimekirja kalalaevadest, mis on saanud kontrollimääruse artiklis 7 osutatud kalapüügiloa, enne nimetatud püügiloa kehtima hakkamist. Liikmesriigid ajakohastavad seda nimekirja, viies sisse kõik muudatused enne nende jõustumist.
2. Ajavahemiku 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2011 kohta teevad liikmesriigid komisjonile taotluse korral kättesaadavaks lõpliku nimekirja kalalaevadest, mis on saanud aastaks 2011 kalapüügiload. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest muudatustest enne nende jõustumist.
III PEATÜKK
ELi kalalaevade ja nende püügivahendite märgistamine ja identifitseerimine
Artikkel 6
Kalalaevade märgistamine
ELi kalalaevu märgistatakse järgmiselt:
a) |
ELi kalalaeva registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed) ja laeva registreerimisnumber (-numbrid) kantakse värviga või märgitakse vööri mõlemale küljele veepinnast nii kõrgele kui võimalik, nii et need on nii merelt kui õhust selgelt nähtavad, ning nende värv peab eristuma taustast, millele need on kantud; |
b) |
ELi kalalaevadel, mille kogupikkus on üle 10 m, kuid alla 17 m, on tähtede ja numbrite kõrgus vähemalt 25 cm ja joone jämedus vähemalt 4 cm. ELi kalalaevadel, mille kogupikkus on 17 m või rohkem, on tähtede ja numbrite kõrgus vähemalt 45 cm ja joone jämedus vähemalt 6 cm; |
c) |
lipuliikmesriik võib nõuda rahvusvahelise raadiokutsungi (IRCS) või pardatähise (tähed ja numbrid) kandmist roolikambri ülemisele osale värviga, mis eristub pinnast, millele tähed on kantud, et need oleksid õhust selgelt nähtavad; |
d) |
vastandvärvid on valge ja must; |
e) |
ELi kalalaeva kerele värviga kantud või märgitud pardatähist (tähed ja numbrid) ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud. |
Artikkel 7
ELi kalalaeva pardal hoitavad dokumendid
1. ELi kalalaeva kapten, kelle laeva kogupikkus on 10 m või rohkem, hoiab pardal registreerimisjärgse liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud dokumente, milles on esitatud vähemalt järgmised andmed:
a) |
nimi, kui see on olemas; |
b) |
registreerimissadama või -piirkonna tähed ja number (numbrid), mille all laev on registreeritud; |
c) |
rahvusvaheline raadiokutsung, kui see on olemas; |
d) |
omaniku nimi (omanike nimed) või, kus kohaldatav, prahtija (prahtijad); |
e) |
kogupikkus, peajõuseadme võimsus, kogumahutavus ja pärast 1. jaanuari 1987 kasutusele võetud ELi kalalaevade puhul kasutuselevõtu kuupäev. |
2. Kalahoiuruumidega ELi kalalaevad, mille kogupikkus on 17 m või rohkem, hoiavad pardal oma kalahoiuruumide täpseid jooniseid koos kirjeldustega, märkides sealhulgas ära juurdepääsukohad hoiuruumidele ja nende mahutavuse kuupmeetrites.
3. Sellise ELi laeva kapten, mis omab jahutatud merevee tanke, hoiab pardal ajakohast dokumenti, milles on esitatud tankide mahutavus kuupmeetrites 10-sentimeetrise täpsusega mõõdetuna.
4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud dokumendid peavad olema tõendatud lipuliikmesriigi pädeva asutuse poolt. Lõigetes 1–3 osutatud dokumentides sisalduvate andmete muudatused tõendab lipuliikmesriigi pädev asutus.
5. Käesolevas artiklis osutatud dokumendid esitakse kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ametnike nõudmisel.
Artikkel 8
Aluste ja peibutuspüügivahendite märgistamine
ELi kalalaevade pardal veetavad veesõidukid ja peibutuspüügivahendid märgistatakse selle ELi kalalaeva pardatähisega (tähed ja numbrid), kes neid kasutavad.
Artikkel 9
Üldeeskirjad passiivpüüniste ja piimtraalide kohta
1. Käesoleva määruse artiklite 9–12 sätteid kohaldatakse selliste ELi kalalaevade suhtes, mis püüavad kala kõigis ELi vetes, ning käesoleva määruse artiklite 13–17 sätteid ELi vete suhtes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili mõõdetuna rannikuäärsete liikmesriikide lähtejoontest.
2. Lõikes 1 sätestatud ELi vetes on püügitegevuse teostamisel keelatud kasutada passiivpüüniseid, poisid ja piimtraale, mis ei ole märgistatud ja mida ei ole võimalik identifitseerida käesoleva määruse artiklite 10–17 alusel.
3. Lõikes 1 sätestatud ELi vetes on pardal keelatud hoida:
a) |
piimtraali piime, mis ei ole märgistatud pardatähisega (tähed ja numbrid) käesoleva määruse artikli 10 kohaselt; |
b) |
passiivpüüniseid, mis ei ole märgistatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt; |
c) |
poisid, mis ei ole märgistatud käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt. |
Artikkel 10
Eeskirjad piimtraalide kohta
ELi kalalaeva kapten või tema esindaja tagab, et igal pardal hoitaval või püügiks kasutataval kokku monteeritud piimtraalil on piimil selgelt näha asjaomase kalalaeva pardatähis (tähed ja numbrid).
Artikkel 11
Eeskirjad passiivpüüniste kohta
1. ELi kalalaeva kapten või tema esindaja tagab, et iga pardal hoitav või püügiks kasutatav passiivpüünis on käesoleva artikli sätete kohaselt selgelt märgistatud ja seda on võimalik identifitseerida.
2. Igal kalapüügiks kasutataval passiivpüünisel on püsivalt näha selle kalalaeva, mille juurde see kuulub, kerele märgitud pardatähis (tähed ja numbrid), mis paikneb:
a) |
võrkude puhul esimese ülemise rea külge kinnitatud märgisel; |
b) |
õngejadade puhul kokkupuutepunktis toodriga oleval märgisel; |
c) |
lõksude ja mõrdade puhul põhjatropile kinnitatud märgisel; |
d) |
üle ühe meremiili pikkuste passiivpüüniste puhul püünise vastavalt punktidele a, b ja c kinnitatud märgistel korrapäraste vahemaade tagant, mis ei ületa üht meremiili, nii et püünise ükski osa ei jääks üht meremiili ületavas ulatuses tähistamata. |
Artikkel 12
Eeskirjad märgiste kohta
1. Kõik märgised on:
a) |
valmistatud vastupidavast materjalist; |
b) |
kindlalt püünise külge kinnitatud; |
c) |
vähemalt 65 millimeetri laiused; |
d) |
vähemalt 75 millimeetri pikkused. |
2. Märgist ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud.
Artikkel 13
Eeskirjad toodrite kohta
1. ELi kalalaeva kapten või tema esindaja tagab, et iga püügiks kasutatava passiivpüünise külge on kinnitatud kaks otsatoodrit ja vahetoodrid, mis vastavad IV lisas esitatud kirjeldusele, ja et neid kasutatakse käesoleva jao sätete kohaselt.
2. Igal otsa- ja vahetoodril on näha selle ELi kalalaeva, mille juurde see kuulub ja mis on kõnealuseid toodreid kasutanud, kerele märgitud pardatähis (tähed ja numbrid), järgmiste nõuete kohaselt:
a) |
tähed ja numbrid paiknevad veepinnast võimalikult kõrgel, et need oleksid selgelt näha; |
b) |
tähtede ja numbrite värv eristub selgelt taustast. |
3. Toodritel olevaid tähti ja numbreid ei tohi kustutada, muuta ega lasta neil loetamatuks muutuda.
Artikkel 14
Eeskirjad köite kohta
1. Toodreid passiivpüünisega ühendavad köied on valmistatud põhjavajuvast materjalist või raskustega uputatud.
2. Otsatoodreid püünisega ühendavad köied kinnitatakse püünise otste külge.
Artikkel 15
Eeskirjad otsatoodrite kohta
1. Otsatoodrid paigutatakse nii, et alati saaks kindlaks teha püünise mõlema otsa asukoha.
2. Mõlema otsatoodri varras peab ulatuma vähemalt 1 meetri kõrgusele merepinnast, mõõdetuna ujuki pinnalt kõige alumise lipu alumise servani.
3. Otsatoodrid on värvilised, kuid mitte punased ega rohelised.
4. Iga otsatoodri juurde kuulub:
a) |
üks või kaks ristkülikukujulist lippu; kui ühel toodril on nõutav kaks lippu, tuleb nende vahele jätta vähemalt 20 cm laiune vahe; ühe ja sama püügivahendi otsi tähistavad lipud on ühte värvi, mis ei tohi olla valge, ja ühesuurused; |
b) |
üks või kaks topituld, mis on kollased, plingivad viiesekundiliste vahedega (F1 Y 5s) ja mis on nähtavad vähemalt kahe meremiili kaugusele. |
5. Iga otsatoodri juurde võib kuuluda toodri tipus paiknev topitähis, mis on varustatud ühe või kahe helenduva triibuga, mis ei tohi olla punased ega rohelised ja mis on vähemalt 6 cm laiused.
Artikkel 16
Otsatoodrite kinnitamise eeskirjad
1. Otsatoodrid kinnitatakse passiivpüüniste külge järgmiselt:
a) |
läänesektori (kompassiringi see pool, mis ulatub lõunast lääne kaudu põhjani, põhi kaasa arvatud) tooder varustatakse kahe lipuga, kahe helendava triibuga, kahe tulega ja käesoleva määruse artiklile 12 vastava märgisega; |
b) |
idasektori (kompassiringi see pool, mis ulatub põhjast ida kaudu lõunani, lõuna kaasa arvatud) tooder varustatakse ühe lipuga, ühe helendava triibuga, ühe tulega ja käesoleva määruse artiklile 12 vastava märgisega. |
2. Märgisel on käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2 kirjeldatud teave.
Artikkel 17
Vahetoodrid
1. Vahetoodrid kinnitatakse üle viie meremiili pikkuste passiivpüüniste külge järgmiselt:
a) |
vahetoodreid kasutatakse kuni viie meremiili pikkuse vahemaa tagant, nii et püünise ükski osa ei jääks viit meremiili ületavas ulatuses tähistamata; |
b) |
vahetoodritel on üks või kaks topituld, mis on kollased, plingivad viiesekundiliste vahedega (F1 Y 5s) ja on nähtavad vähemalt kahe meremiili kaugusele. Neil on samad omadused kui idasektori otsatoodril, ainult lipud on valged. |
2. Erandina lõikest 1 kinnitatakse Läänemeres vahetoodrid üle ühe meremiili pikkuste passiivpüüniste külge. Vahetoodreid kasutatakse kuni ühe meremiili pikkuse vahemaa tagant, nii et püünise ükski osa ei jääks üht meremiili ületavas ulatuses tähistamata.
Vahetoodritel on samad omadused kui idasektori otsatoodril, järgmiste erinevustega:
a) |
lipud on valged; |
b) |
iga viies vahetooder on varustatud radarpeegeldiga, mis tagab radarikiirte peegeldumise vähemalt kahe meremiili kaugusele. |
IV PEATÜKK
Laevaseiresüsteem
Artikkel 18
Satelliitseireseadme olemasolu nõue ELi kalalaevadel
1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 25 lõike 3 kohaldamist, ei lubata ELi kalalaeva, mille suhtes kohaldatakse laevaseiresüsteemi, sadamast lahkuda ilma selle pardale paigaldatud täielikult toimiva satelliitseireseadmeta.
2. Kui ELi kalalaev asub sadamas, võib satelliitseireseadme välja lülitada üksnes järgmistel tingimustel:
a) |
lipuliikmesriigi ja rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele on saadetud eelteade ning |
b) |
eeldusel, et järgmine teade näitab, et ELi kalalaev ei ole eelneva teatega võrreldes oma asukohta muutnud. |
Lipuliikmesriigi pädevad asutused võivad lubada asendada punktis a osutatud eelteate laevaseiresüsteemi automaatsõnumi või häirega, mis näitab, et ELi kalalaev asub sadama eelnevalt kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas.
3. Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste ELi kalalaevade suhtes, mida kasutatakse üksnes vesiviljeluse jaoks.
Artikkel 19
Satelliitseireseadmete karakteristikud
1. ELi kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseadmega tagatakse, et lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele edastatakse automaatselt ja regulaarselt järgmised andmed:
a) |
kalalaeva identifitseerimisandmed; |
b) |
kalalaeva viimati määratud geograafiline asukoht, kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik on 99 %; |
c) |
kalalaeva nimetatud asukoha määramise kuupäev ja kellaaeg (väljendatuna koordineeritud maailmaajas (UTC)) ning |
d) |
kalalaeva hetkekiirus ja kurss. |
2. Liikmesriigid tagavad, et satelliitseireseadmed on kaitstud asukohaandmete võltsimise eest ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.
Artikkel 20
Kaptenite kohustused seoses satelliitseireseadmetega
1. ELi kalalaeva kaptenid tagavad, et satelliitseireseadmed toimivad alati täielikult ja et edastatakse käesoleva määruse artikli 19 lõikes 1 osutatud andmed.
2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 kohaldamist, tagab ELi kalalaeva kapten eelkõige, et:
a) |
andmeid ei muudeta ühelgi viisil, |
b) |
satelliitseireseadmete antenni või antenne ei takistata ega blokeerita ühelgi viisil ega ühendata seadme küljest lahti, |
c) |
satelliitseireseadmete elektritoidet ei katkestata ühelgi viisil ning |
d) |
satelliitseireseadet ei eemaldata kalalaevast. |
3. Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, töökorrast välja viia või mõnel muul viisil mõjutada, välja arvatud juhul, kui lipuliikmesriigi pädevad asutused on andnud loa selle parandamiseks või väljavahetamiseks.
Artikkel 21
Lipuliikmesriigi poolt võetavad kontrollimeetmed
Lipuliikmesriik tagab pideva ja süstemaatilise seire ning kontrolli käesoleva määruse artiklis 19 osutatud andmete täpsuse üle ning tegutseb kiiresti, kui andmed leitakse olevat ebatäpsed või puudulikud.
Artikkel 22
Andmete edastamise sagedus
1. Liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus saab laevaseiresüsteemi kaudu vähemalt kord iga kahe tunni tagant käesoleva määruse artiklis 19 osutatud teabe tema kalalaevade kohta. Kalapüügi seirekeskus võib nõuda teavet lühemate ajavahemike tagant.
2. Kalapüügi seirekeskusel on võimalik kindlaks teha iga oma kalalaeva tegelik asukoht.
Artikkel 23
Teatavatesse piirkondadesse sisenemise ja neist väljumise seire
Liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus jälgib laevaseiresüsteemi andmete kaudu tema kalalaevade puhul järgmistesse piirkondadesse sisenemise ja neist väljumise kuupäeva ja kellaaega:
a) |
merepiirkonnad, mille suhtes kohaldatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu käsitlevaid erieeskirju; |
b) |
kontrollimääruse artiklis 50 osutatud püügikeelualad; |
c) |
piirkonnad, mida reguleerivad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaliseks on Euroopa Liit või teatavad liikmesriigid; |
d) |
kolmanda riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed. |
Artikkel 24
Andmete edastamine rannikuäärsele liikmesriigile
1. Liikmesriigi loodud laevaseiresüsteemiga tagatakse, et tema kalalaevade andmed edastatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 19 automaatselt rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele selle aja jooksul, kui laevad asuvad rannikuäärse liikmesriigi vetes. Andmete edastamine toimub samaaegselt andmete vastuvõtuga lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskuses ning peab vastama V lisas sätestatud vormile.
2. Rannikuäärsed liikmesriigid, kes jälgivad piirkonda ühiselt, võivad käesoleva määruse artiklile 19 vastavate andmete edastamiseks nimetada ühise vastuvõtja. Nad teatavad sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
3. Liikmesriik edastab võimaluse korral elektrooniliselt teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma majandusvööndite ja kalapüügipiirkondade piiride laius- ja pikkuskraadide täieliku loetelu, mille vormistus vastab 1984. aasta rahvusvahelisele geodeetiliste koordinaatide süsteemile (WGS 84). Samuti teatab ta muudele liikmesriikidele ja komisjonile kõigist nimetatud koordinaatide muudatustest. Teise võimalusena võivad liikmesriigid avaldada kõnealuse loetelu kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.
4. Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuste tõhusa koostöö laevaseiresüsteemi andmete edastamisel vastavalt kontrollimääruse artikli 9 lõikele 3, sealhulgas sellekohase selge ja dokumenteeritud korra kehtestamise kaudu.
Artikkel 25
Satelliitseireseadme tehniline rike või mittetoimimine
1. ELi kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseadme tehnilise rikke või mittetoimimise korral edastab kalalaeva kapten või tema esindaja iga nelja tunni järel alates häire avastamisest või hetkest, mil talle vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 või käesoleva määruse artikli 26 lõikele 1 sellest teatati, lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele kalalaeva ajakohastatud geograafilised koordinaadid asjakohaste sidevahendite kaudu. Liikmesriik otsustab, milliseid sidevahendeid ta kasutab ning esitab need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.
2. Lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus sisestab lõikes 1 osutatud geograafilised asukohad kohe pärast nende saamist laevaseiresüsteemi andmebaasi. Laevaseiresüsteemi käsitsi sisestatud andmed peavad olema andmebaasis automaatsetest teadetest selgelt eristatavad. Vajaduse korral edastatakse laevaseiresüsteemi käsitsi sisestatud andmed viivitamata rannikuäärsetele liikmesriikidele.
3. ELi kalalaev võib pärast satelliitseireseadme tehnilist riket või mittetoimimist lahkuda sadamast üksnes siis, kui pardale paigaldatud satelliitseireseade toimib täielikult ja see rahuldab lipuliikmesriigi pädevaid asutusi. Erandina võib lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus lubada oma kalalaevadel lahkuda sadamast satelliitseireseadmega, millel on tehniline rike või mis ei toimi, selle parandamiseks või asendamiseks.
4. Lipuliikmesriigi või vajaduse korral rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused püüavad laeva kaptenile või selle eest vastutavale isikule või nende esindajale teatada, kui ELi kalalaeva pardale paigaldatud satelliitseireseade näib olevat rikkis või mitte toimivat.
5. Satelliitseadme eemaldamise selle parandamiseks või asendamiseks kiidavad heaks lipuliikmesriigi pädevad asutused.
Artikkel 26
Andmete saamata jäämine
1. Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele ei ole vastavalt käesoleva määruse artiklile 22 või artikli 25 lõikele 1 andmeid edastatud 12 järjestikuse tunni jooksul, teatab ta võimalikult kiiresti sellest ELi kalalaeva kaptenile või käitajale või nende esindaja(te)le. Kui nimetatud olukord leiab konkreetse ELi kalalaeva puhul aset üle kolme korra kalendriaastas, tagab lipuliikmesriik asjaomase kalalaeva satelliitseireseadme põhjaliku kontrollimise. Lipuliikmesriik uurib juhtumit, et selgitada välja, kas seadet on rikutud. Erandina käesoleva määruse artikli 20 lõike 2 punktist d võib sellega kaasneda kõnealuse seadme eemaldamine uurimise eesmärgil.
2. Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele ei ole vastavalt käesoleva määruse artiklile 22 või artikli 25 lõikele 1 edastatud andmeid 12 tunni jooksul ja viimane edastatud asukoht oli teise liikmesriigi vetes, teatab ta sellest võimalikult kiiresti selle rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.
3. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused märkavad oma vetes ELi kalalaeva, kuid neile ei ole vastavalt käesoleva määruse artikli 24 lõikele 1 või artikli 25 lõikele 2 edastatud andmeid, teatavad nad sellest kalalaeva kaptenile ja lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.
Artikkel 27
Püügitegevuse seire ja registreerimine
1. Liikmesriigid kasutavad vastavalt käesoleva määruse artiklile 22, artikli 24 lõikele 1 ja artiklile 25 saadud teavet kalalaevade tegevuse tõhusaks jälgimiseks.
2. Lipuliikmesriigid:
a) |
tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat; |
b) |
võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametikohustuste täitmiseks ning |
c) |
võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest. |
Artikkel 28
Komisjoni juurdepääs andmetele
Vastavalt kontrollimääruse artikli 111 lõike 1 punktile a võib komisjon nõuda, et liikmesriigid tagaksid käesoleva määruse artikli 19 kohaselt esitatavate andmete automaatse edastamise komisjonile või selle määratud asutusele teatava kalalaevade rühma kohta ja teatava aja jooksul. Andmete edastamine toimub samaaegselt andmete vastuvõtuga lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskuses ning peab vastama V lisas sätestatud vormile.
III JAOTIS
KALAPÜÜGI KONTROLL
I PEATÜKK
Paberkujul püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon ja lossimisdeklaratsioon
1.
Artikkel 29
ELi kalalaevad, mis on kohustatud täitma ning esitama paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsiooni
1. Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, peab ELi kalalaeva kapten, kelle laeva kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, ja kes ei ole kohustatud püügipäeviku andmeid, lossimisdeklaratsioone ja ümberlaadimisdeklaratsioone täitma ning esitama elektrooniliselt, täitma ning esitama kontrollimääruse artiklites 14, 21 ja 23 osutatud püügipäeviku andmed, lossimisdeklaratsioonid ja ümberlaadimisdeklaratsioonid paberkujul. Ümberlaadimisdeklaratsioonid ja lossimisdeklaratsioonid võib täita ja esitada kapteni nimel ka tema esindaja.
2. Paberkujul püügipäeviku andmete, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide täitmise ning esitamise nõue kehtib ka ELi kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 10 meetri ja mille lipuliikmesriigid nõuavad neilt püügipäeviku pidamist ning ümberlaadimis- ja/või lossimisdeklaratsioonide esitamist vastavalt kontrollimääruse artikli 16 lõikele 3 ja artikli 25 lõikele 3.
Artikkel 30
Paberkujul püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide näidised
1. Kõigi püügipiirkondade puhul, välja arvatud NAFO allpiirkond 1 ning ICES Va ja XIV püügipiirkond, täidab ning esitab ELi kalalaeva kapten paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni VI lisas esitatud näidise kohaselt. Selliste ELi kalalaevade kaptenid, kellelt ei nõuta püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmete esitamist elektrooniliselt ning kelle igapäevased püügireisid toimuvad ühes püügipiirkonnas, võivad üksnes Vahemerel toimuvate püügitoimingute puhul kasutada siiski VII lisas esitatud näidist.
2. NAFO allpiirkonna 1 ning ICES Va ja XIV püügipiirkonna puhul kasutatakse paberkujul püügipäevikuks VIII lisas esitatud vormi ning paberkujul ümberlaadimisdeklaratsiooniks ja lossimisdeklaratsiooniks IX lisas esitatud vormi.
3. Paberkujul püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni täidetakse VI ja VII lisas esitatud vormi kohaselt vastavalt lõikele 1 ja käesoleva määruse artiklile 31 ka siis, kui kõnealused ELi kalalaevad teostavad püügitegevust kolmanda riigi vetes või piirkondliku kalandusorganisatsiooni reguleeritavates vetes või väljaspool ELi vesi asuvates vetes, mida ei reguleeri piirkondlik kalandusorganisatsioon, välja arvatud juhul, kui kolmas riik või piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad konkreetselt nõuavad teistsuguse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni või lossimisdeklaratsiooni täitmist ja esitamist. Kui kolmas riik ei täpsusta konkreetset püügipäevikut, kuid nõuab erinevaid andmeelemente kui Euroopa Liit, tuleb kõnealused andmeelemendid registreerida.
4. Liikmesriigid võivad jätkata kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 2807/83 paberkujul püügipäevikute kasutamist selliste ELi kalalaevade puhul, kes ei ole kohustatud püügipäeviku andmeid täitma ning esitama elektrooniliselt vastavalt kontrollimääruse artiklile 15, kuni paberkujul püügipäevikud on ära kasutatud.
Artikkel 31
Juhised paberkujul püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide täitmiseks ja esitamiseks
1. Paberkujul püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon ja lossimisdeklaratsioon täidetakse ning esitatakse X lisas sätestatud juhiste kohaselt.
2. Kui X lisas sätestatud juhiste kohaselt on teatava eeskirja kohaldamine vabatahtlik, võib lipuliikmesriik teha selle kohustuslikuks.
3. Püügipäevik, ümberlaadimisdeklaratsioon või lossimisdeklaratsioon tuleb täita loetavalt ja kustumatult. Ühtegi kannet ei tohi kustutada ega muuta. Vea korral tõmmatakse ebaõige kande peale üks kriips ning kapten teeb uue kande ja märgib sellele oma initsiaalid. Kapten märgib oma initsiaalid igale reale.
4. ELi kalalaeva kapten või, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni puhul, tema esindaja tõendab oma initsiaalide või allkirjaga, et püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni kanded on õiged.
Artikkel 32
Paberkujul püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni esitamise tähtajad
1. ELi kalalaeva saagi lossimisel oma lipuliikmesriigi sadamas või selle ümberlaadimisel oma lipuliikmesriigi sadamas või selle ranniku lähistel esitab asjaomase kalalaeva kapten püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaali(d) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele. Ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaali(d) võib esitada kapteni nimel ka tema esindaja.
2. Kui pärast püügireisi saaki ei lossita, esitab asjaomase kalalaeva kapten püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali(d) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast sadamasse saabumist. Ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali(d) võib esitada kapteni nimel ka tema esindaja.
3. ELi kalalaeva saagi lossimisel sellise liikmesriigi sadamas, mis ei ole kalalaeva lipuliikmesriik, sadamas või selle ümberlaadimisel kõnealuse liikmesriigi või selle ranniku lähistel esitatakse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni esimene koopia (esimesed koopiad) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ümberlaadimine või lossimine aset leidis. Püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaal (originaalid) saadetakse võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist lipuliikmesriigi pädevatele asutustele
4. ELi kalalaeva saagi lossimisel kolmanda riigi sadamas või selle ümberlaadimisel kõnealuse riigi sadamas või vetes või avamerel esitatakse püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni originaal (originaalid) võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.
5. Kui kolmas riik või piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad nõuavad VI lisas esitatust erinevat püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsiooni või lossimisdeklaratsiooni, esitab ELi kalalaeva kapten kõnealuse dokumendi koopia võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast ümberlaadimise või lossimise lõpetamist oma pädevatele asutustele.
2.
Artikkel 33
Paberkujul püügipäeviku täitmine
1. Paberkujul püügipäevikusse kantakse kogu kohustuslik teave isegi siis, kui püüki ei toimunud:
a) |
iga päev hiljemalt kella 24.00-ks ning enne sadamasse saabumist; |
b) |
merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal; |
c) |
ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul. |
2. Paberkujul püügipäevikus täidetakse uus rida:
a) |
iga merel oldud päeva kohta; |
b) |
kui samal päeval toimub kalapüük mõnes uues ICES rajoonis või muus püügipiirkonnas; |
c) |
püügikoormuse andmete sisestamisel. |
3. Paberkujul püügipäevikus täidetakse uus lehekülg:
a) |
kui kasutatakse erinevat püügivahendit või võrku, mille silma suuruskategooria erineb eelnevalt kasutatud püügivahendist; |
b) |
kalapüügi kohta, mis toimub pärast ümberlaadimist või vahelossimist; |
c) |
kui veergude arv ei ole piisav; |
d) |
sadamast lahkumisel, kui lossimist ei toimunud. |
4. Sadamast lahkumisel või pärast ümberlaadimise lõpetamist ja kui pardale jääb saaki, märgitakse iga liigi kogus püügipäevikus uuele leheküljele.
5. Kasutatud püügivahendite märkimiseks paberkujul püügipäeviku asjakohastesse rubriikidesse kasutatakse XI lisas esitatud koode.
3.
Artikkel 34
Paberkujul ümberlaadimisdeklaratsiooni üleandmine
1. Kui ümberlaadimine toimub ühelt ELi kalalaevalt teisele, annab ümberlaadiva kalalaeva kapten või tema esindaja pärast ümberlaadimise lõpetamist vastuvõtva laeva kaptenile või tema esindajale üle koopia oma laeva paberkujul ümberlaadimisdeklaratsioonist. Vastuvõtva laeva kapten või tema esindaja annab pärast ümberlaadimise lõpetamist ümberlaadiva kalalaeva kaptenile või tema esindajale samuti üle koopia oma laeva paberkujul ümberlaadimisdeklaratsioonist.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koopiad esitakse kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil ametniku nõudmisel.
Artikkel 35
Lossimisdeklaratsiooni allkirjastamine
Enne esitamist allkirjastab kapten või tema esindaja lossimisdeklaratsiooni iga lehekülje.
II PEATÜKK
Elektrooniline püügipäevik, lossimisdeklaratsioon ja ümberlaadimisdeklaratsioon
1.
Artikkel 36
ELi kalalaevadele elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi olemasolu nõue
1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 39 lõike 4 kohaldamist, ei lubata ELi kalalaeva, kes on kohustatud elektrooniliselt täitma ja esitama püügipäevikut, ümberlaadimisdeklaratsioone ja lossimisdeklaratsioone kooskõlas kontrollimääruse artiklitega 15, 21 ja 24, sadamast lahkuda ilma selle pardale paigaldatud täielikult toimiva elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemita.
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste ELi kalalaevade suhtes, mida kasutatakse üksnes vesiviljeluse jaoks.
Artikkel 37
ELi kalalaevalt selle lipuliikmesriigi pädevatele asutustele edastatavate andmete vorming
Liikmesriigid määravad kindlaks vormi, mida kasutatakse nende lipu all sõitvate ELi kalalaevade ja nende pädevate asutuste vahel püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmete täitmiseks ning esitamiseks nagu osutatud kontrollimääruse artiklites 15, 21 ja 24.
Artikkel 38
Kinnitusteade
1. ELi kalalaevadele saadetakse püügipäeviku, ümberlaadimisandmete, eelteate ja lossimisandmete iga edastamise korral kinnitusteade. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.
2. ELi kalalaeva kapten säilitab kinnitusteate kuni püügireisi lõpuni.
Artikkel 39
Tegutsemine elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral
1. ELi kalalaevale paigaldatud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral, edastab kalalaeva kapten või tema esindaja alates häire avastamisest või hetkest, mil talle vastavalt käesoleva määruse artikli 40 lõikele 1 sellest teatati, püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja lossimisdeklaratsiooni andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele asjakohaste sidevahendite kaudu iga päev hiljemalt kella 24.00ks isegi siis, kui püüki ei toimunud. Liikmesriik otsustab, milliseid sidevahendeid ta kasutab, ning esitab need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.
2. Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral edastatakse püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmed ka järgmistel juhtudel:
a) |
lipuliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel; |
b) |
viivitamata pärast viimase püügitoimingu või ümberlaadimise lõpetamist; |
c) |
enne sadamasse sisenemist; |
d) |
merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal; |
e) |
ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul. |
Punktides a ja e osutatud juhtudel esitatakse ka eelteade ja lossimisdeklaratsiooni andmed.
3. Lipuliikmesriigi pädevad asutused sisestavad lõikes 1 osutatud andmed elektroonilisse andmebaasi kohe pärast nende saamist.
4. ELi kalalaev ei tohi elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise korral lahkuda sadamast enne, kui pardale paigaldatud registreerimis- ja aruandlussüsteem täielikult töötab ning see rahuldab lipuliikmesriigi pädevaid asutusi või kui lipuliikmesriigi pädevad asutused on lubanud laeval lahkuda. Lipuliikmesriik teatab viivitamata rannikuäärsele liikmesriigile, kui lipuliikmesriik on lubanud oma kalalaeval, mille elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem ei tööta, rannikuäärse liikmesriigi sadamast lahkuda.
5. Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi eemaldamise selle parandamiseks või asendamiseks kiidavad heaks lipuliikmesriigi pädevad asutused.
Artikkel 40
Andmete saamata jäämine
1. Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid vastavalt kontrollimääruse artiklitele 15, 22 ja 24, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti ELi kalalaeva kaptenile või käitajale või nende esindaja(te)le. Kui nimetatud olukord leiab konkreetse ELi kalalaeva puhul aset üle kolme korra kalendriaastas, tagab lipuliikmesriik asjaomase kalalaeva elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi põhjaliku kontrollimise. Lipuliikmesriik uurib juhtumit, et selgitada välja, miks andmeid ei ole saadud, ning võtab asjakohased meetmed.
2. Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid vastavalt kontrollimääruse artiklitele 15, 22 ja 24 ning kalalaeva viimane laevaseiresüsteemi kaudu edastatud asukoht oli rannikuäärse liikmesriigi vetes, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele.
3. ELi kalalaeva kapten või käitaja või nende esindaja saadab kõik andmed, mis ei ole veel edastatud ning mille kohta on saadud teade vastavalt lõikele 1, lipuliikmesriigi pädevatele asutustele viivitamatult pärast kõnealuse teate saamist.
Artikkel 41
Andmetele juurdepääsu häired
1. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused märkavad oma vetes teise ELi liikmesriigi kalalaeva ning neil ei ole juurdepääsu püügipäevikule ega ümberlaadimise andmetele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 44, taotlevad nad lipuliikmesriigi pädevatelt asutustelt kõnealustele andmetele juurdepääsu tagamist.
2. Kui lõikes 1 osutatud juurdepääsu ei tagata nelja tunni jooksul alates taotluse saatmisest, teatab rannikuäärne liikmesriik sellest lipuliikmesriigile. Teate saamisel saadab lipuliikmesriik viivitamata andmed rannikuäärsele liikmesriigile mis tahes olemasolevate elektrooniliste vahendite kaudu.
3. Kui rannikuäärne liikmesriik ei saa lõikes 2 osutatud andmeid, saadab ELi kalalaeva kapten või käitaja või nende esindaja andmed ja käesoleva määruse artiklis 38 osutatud kinnitusteate koopia taotluse korral rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele mis tahes olemasolevate, ja võimaluse korral elektrooniliste, vahendite kaudu. Liikmesriik otsustab, milliseid vahendeid ta kasutab ning viitab neile kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.
4. Kui ELi kalalaeva kapten või käitaja või nende esindaja ei saa rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele edastada käesoleva määruse artiklis 38 osutatud kinnitusteate koopiat, keelatakse asjaomasel kalalaeval rannikuäärse liikmesriigi vetes kalapüük seni, kuni kalalaeva kapten või käitaja või tema esindaja saadab nimetatud asutustele kinnitusteate koopia või kontrollimääruse artikli 14 lõikes 1 osutatud andmed.
Artikkel 42
Andmed elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise kohta
1. Liikmesriigid peavad andmebaase oma elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise kohta. Kõnealused andmebaasid sisaldavad vähemalt ning on võimelised automaatselt looma järgmist teavet:
a) |
loetelu oma kalalaevadest, mille elektroonilises registreerimis- ja aruandlussüsteemis on esinenud tehnilisi rikkeid või mille elektrooniline aruandlussüsteem ei ole toiminud; |
b) |
selliste laevade arv, kes ei ole elektroonilise püügipäeviku andmeid iga päev edastanud, ning elektroonilise püügipäeviku andmete keskmine edastuste arv kalalaeva kohta lipuliikmesriikide kaupa; |
c) |
edastatud ümberlaadimis-, lossimis- ja ülevõtmisdeklaratsioonide ning müügiteatiste arv lipuliikmesriikide kaupa. |
2. Lõike 1 kohaselt loodud kokkuvõtlik teave saadetakse komisjonile tema nõudmisel. Teise võimalusena võib kõnealuse teabe teha kättesaadavaks turvalisel veebisaidil liikmesriikide ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide käigus kokkulepitud vormis ja sagedusega.
Artikkel 43
Liikmesriikidevahelise teabevahetuse vorm
1. Liikmesriikide vahel vahetatakse käesolevas jaos osutatud teavet XII lisas määratletud vormis, mis põhineb XML-vormingul (laiendatav märgistuskeel). Komisjon määrab pärast konsulteerimist liikmesriikidega kindlaks XML-standardi, mida kasutatakse kõigi elektrooniliste andmevahetuste puhul liikmesriikide vahel ning liikmesriikide, komisjoni ja selle määratud asutuse vahel.
2. Lõikes 1 osutatud vormi tehtud muudatused on selgelt tuvastatavad ning nende juurde on märgitud muudatuse tegemise kuupäev. Sellised muudatused ei jõustu enne kuue kuu möödumist pärast asjaomase otsuse vastuvõtmist.
3. Kui liikmesriik saab teiselt liikmesriigilt elektroonilist teavet, tagab ta kinnitusteate saatmise kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.
4. XII lisas esitatud andmed, mida kaptenid peavad vastavalt ELi eeskirjadele püügipäevikusse kandma, on kohustuslikud ka liikmesriikidevahelises teabevahetuses.
Artikkel 44
Juurdepääs andmetele
1. Lipuliikmesriik tagab rannikuäärsele liikmesriigile oma kalalaevade elektrooniliste püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide, eelteadete ja lossimisdeklaratsioonide andmete elektroonilise vahetuse reaalajas, nagu osutatud kontrollimääruse artikli 111 lõikes 1, kui need kalalaevad teostavad püügitoiminguid kõnealuse rannikuäärse liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes või sisenevad selle sadamasse.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib lipuliikmesriik taotluse korral tagada sellele liikmesriigile, kes inspekteerib kooskõlas kontrollimääruse artikliga 80 teise liikmesriigi kalalaevu ELi vetes väljaspool taotleja liikmesriigi vesi, rahvusvahelistes vetes või kolmanda riigi vetes, oma kalalaevade püügipäevikute ja ümberlaadimisdeklaratsioonide andmete elektroonilise vahetuse reaalajas, nagu on osutatud kontrollimääruse artikli 111 lõikes 1.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed eelneva 12 kuu kohta tehakse kättesaadavaks lipuliikmesriigi taotluse korral.
4. Lõikes 1 osutatud andmed hõlmavad vähemalt andmeid alates viimasest sadamast lahkumisest kuni lossimise lõpetamiseni. Lõikes 2 osutatud andmed hõlmavad vähemalt andmeid alates viimasest sadamast lahkumisest kuni taotluse esitamiseni. Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed eelneva 12 kuu püügireiside kohta tehakse kättesaadavaks taotluse korral.
5. ELi kalalaeva kaptenile on alati tagatud turvaline juurdepääs oma lipuliikmesriigi andmebaasis säilitatavatele elektroonilise püügipäeviku, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide andmetele.
6. Rannikuäärne liikmesriik annab ühiskasutuskava või muu kokkulepitud ühise inspekteerimise raames teise liikmesriigi kalanduse patrull-laevale selle liikmesriigi kalapüügi seirekeskuse kaudu sidusjuurdepääsu oma püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide, eelteadete ja lossimisdeklaratsioonide andmebaasile.
Artikkel 45
Liikmesriikidevaheline teabevahetus
1. Alaline juurdepääs käesoleva määruse artiklis 44 osutatud andmetele tagatakse turvalise internetiühenduse kaudu.
2. Liikmesriigid vahetavad asjakohast tehnilist teavet, et tagada vastastikune juurdepääs elektrooniliste püügipäevikute, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide andmetele ning kõnealuste andmete vahetamine.
3. Liikmesriigid:
a) |
tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat; |
b) |
võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametikohustuste täitmiseks ning |
c) |
võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest. |
Artikkel 46
Vastutav ametiasutus
1. Igas liikmesriigis vastutab kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud andmete edastuse, vastuvõtmise, haldamise ja töötlemise eest üks kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus.
2. Liikmesriigid vahetavad lõikes 1 osutatud ametiasutuste kontaktandmeid ning teavitavad neist komisjoni ja selle määratud asutust kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete kõigist muudatustest tuleb enne nende jõustumist teatada komisjonile, selle määratud asutusele ja teistele liikmesriikidele.
2.
Artikkel 47
Edastamise sagedus
1. ELi kalalaeva kapten edastab merel olles elektroonilise püügipäeviku andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt kord päevas hiljemalt kella 24.00-ks isegi siis, kui püüki ei toimunud. Ta saadab kõnealused andmed ka:
a) |
lipuliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel; |
b) |
viivitamata pärast viimase püügitoimingu lõpetamist; |
c) |
enne sadamasse sisenemist; |
d) |
merel toimuva mis tahes inspekteerimise ajal; |
e) |
ELi või lipuliikmesriigi õigusaktides määratud olukorra puhul. |
Kui viimane püügitoiming leidis aset mitte rohkem kui üks tund enne sadamasse saabumist, võib punktide b ja c järgimiseks edastada ühe ja sama sõnumi.
2. Kapten võib elektroonilise püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni andmete parandusi edastada kuni lõike 1 punktis c osutatud viimase andmeedastuseni. Parandused peavad olema selgelt märgistatud. Lipuliikmesriigi pädevad asutused säilitavad kõik elektroonilise püügipäeviku esialgsed andmed ja nendes andmetes tehtud parandused.
3. Kapten hoiab lõikes 1 osutatud andmete koopia kalalaeva pardal iga sadamast äraoleku jooksul kuni lossimisdeklaratsiooni esitamiseni.
4. Kui ELi kalalaev on sadamas ja selle pardal ei ole kalatooteid ning kapten on esitanud lossimisdeklaratsiooni viimase püügireisi kõigi püügitoimingute kohta, võib käesoleva artikli lõikega 1 ettenähtud edastamise peatada tingimusel, et selle kohta on saadetud eelteade lipuriigi kalapüügi seirekeskusele. Andmeid hakatakse uuesti edastama, kui ELi kalalaev lahkub sadamast. Need ELi kalalaevad, mis on varustatud laevaseiresüsteemiga ning mis edastavad selle kaudu andmeid, ei pea eelteadet esitama.
III PEATÜKK
Paberkujul või elektroonilisi püügipäevikuid, ümberlaadimisdeklaratsioone ja lossimisdeklaratsioone käsitlevad ühised eeskirjad
1.
Artikkel 48
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„esitusviis” – viis, kuidas kala on töödeldud kalalaeva pardal ja enne lossimist vastavalt I lisas kirjeldatule; |
2) |
„ühine esitusviis” – esitusviis, mis hõlmab vähemalt kahte samalt kalalt eemaldatud osa. |
Artikkel 49
Ümberarvestustegurid
1. Kontrollimääruse artiklites 14 ja 15 osutatud püügipäevikute täitmisel ja edastamisel kohaldatakse säilitatud või töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks XIII, XIV ja XV lisas sätestatud ELi ümberarvestustegureid. Neid kohaldatakse ELi kalalaevade pardal hoitavate või nende poolt ümberlaaditavate või lossitavate kalandustoodete suhtes.
2. Kui sellised piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaline või mittelepinguosaline koostööpartner on Euroopa Liit, on oma reguleeritava piirkonna suhtes või kolmas riik, millega Euroopa Liidul on kalapüügi kokkulepe, on oma suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes kehtestanud ümberarvestustegurid, kohaldatakse erandina lõikest 1 kõnealuseid ümberarvestustegureid.
3. Kui teatava liigi ja esitusviisi kohta puuduvad lõigetes 1 ja 2 osutatud ümberarvestustegurid, kohaldatakse lipuliikmesriigi kehtestatud ümberarvestustegurit.
4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kasutavad liikmesriigi pädevad asutused lõikes 1 osutatud ümberarvestustegureid ümberlaaditud ja lossitud saagi eluskaalu arvutamisel, et jälgida kvootide kasutamist.
Artikkel 50
Arvutusmeetod
1. Kala eluskaalu arvutamiseks korrutatakse töödeldud kala kaal käesoleva määruse artiklis 49 osutatud iga kalaliigi ja esitusviisi suhtes kehtestatud ümberarvestusteguriga.
2. Ühise esitusviisi puhul kasutatakse ainult üht kala ühise esitusviisi ühele osale vastavat ümberarvestustegurit.
2.
Artikkel 51
Püügipäevikuid käsitlevad üldeeskirjad
1. Kontrollimääruse artikli 14 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist iga pardal oleva kalaliigi koguse hindamiseks eluskaalu kilogrammides väljendatakse protsendina püügipäevikus esitatud arvudest.
2. Sorteerimata lossitava saagi puhul võib pardal hoitavate üldkoguste lubatud kõikumise arvutada ühe või mitme representatiivse valimi alusel.
3. Kontrollimääruse artikli 14 kohaldamisel käsitatakse elussöödaks püütud liike püütud ja pardal hoitavate liikidena.
4. Läbides kalapüügivööndit, kus ELi kalalaeval on lubatud kala püüda, registreerib ja esitab kapten kontrollimääruse artikli 14 lõikes 5 osutatud kohaldatavad andmed isegi siis, kui kõnealuses vööndis kalapüüki ei toimu.
3.
Artikkel 52
Lubatud kõikumine ümberlaadimisdeklaratsiooni puhul
Kontrollimääruse artikli 21 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist iga ümberlaaditud või vastuvõetud kalaliigi koguse hindamiseks eluskaalu kilogrammides väljendatakse protsendina ümberlaadimisdeklaratsioonil esitatud arvudest.
Artikkel 53
Erinevus ümberlaaditud saagi kogustes
Kui ümberlaadivalt laevalt ümberlaaditud saagi kogus erineb vastuvõtva laeva pardale võetud kogusest, loetakse suurem kogus ümberlaadituks. Liikmesriigid tagavad järelmeetmete võtmise, et määrata kindlaks ümberlaadivalt laevalt vastuvõtvale laevale ümberlaaditud kalandustoodete tegelik kaal.
Artikkel 54
Lossimise lõpuleviimine
Kui kontrollimääruse artikli 61 kohaselt transporditakse kalandustooted lossimiskohast enne nende kaalumist, peetakse kontrollimääruse artikli 23 lõike 3 ja artikli 24 lõike 1 kohaldamisel lossimist lõpetatuks siis, kui kalandustooted on kaalutud.
Artikkel 55
Püügitoiminguid, mis hõlmavad kahte või enamat ELi kalalaeva
Ilma et see piiraks erieeskirjade kohaldamist, omistatakse püügitoimingute puhul, mis hõlmavad kahte või enamat ELi kalalaeva
— |
erinevast liikmesriigist või |
— |
samast liikmesriigist, kuid juhul, kui saak lossitakse liikmesriikides, kelle lipu all need laevad ei sõida, |
lossitud saak ELi kalalaevale, mis kalandustooted lossis.
IV PEATÜKK
Proovivõtukavad ning andmete kogumine seoses ELi kalalaevadega, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõudeid
Artikkel 56
Proovivõtukavade kehtestamine
Selliste ELi kalalaevade jälgimiseks, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõudeid, kehtestavad liikmesriigid kontrollimääruse artikli 16 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 2 osutatud proovivõtukavad kooskõlas käesoleva peatükiga, et määrata kindlaks teatava kalavaru või kalavarude rühma lossimine asjaomaste kalalaevade poolt ning vajaduse korral nende püügikoormus. Kõnealuseid andmeid kasutatakse saagi ja vajaduse korral püügikoormuse registreerimiseks, nagu osutatud kontrollimääruse artiklis 33.
Artikkel 57
Proovivõtumetoodika
1. Käesoleva määruse artiklis 56 osutatud proovivõtukavad koostatakse vastavalt XVI lisale.
2. Inspekteeritava valimi suurus määratakse kindlaks riskitegurite alusel järgmiselt:
a) |
„väga väike” risk: 3 % valimist; |
a) |
„väike” risk: 5 % valimist; |
b) |
„keskmine” risk: 10 % valimist; |
d) |
„suur” risk: 15 % valimist; |
e) |
„väga suur” risk: 20 % valimist. |
3. Laevastikusektori püütud konkreetse kalavaru päevasaak arvutatakse, korrutades asjaomase laevastikusektori aktiivsete ELi kalalaevade koguarvu ja inspekteeritud ELi kalalaevade valimist pärineva ELi kalalaeva püütud konkreetse kalavaru keskmise päevasaagi.
4. Liikmesriikide puhul, kes koguvad süstemaatiliselt vähemalt kord kuus iga oma sellise kalalaeva kohta, kelle suhtes ei kohaldata püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõudeid, andmeid
a) |
iga liigi kõigi lossitud koguste kohta kilogrammides, sealhulgas juhtumite kohta, kus lossitavat saaki ei ole; |
b) |
statistiliste ruutude kohta, kust kõnealune saak püüti, loetakse käesoleva määruse artiklis 56 osutatud proovivõtukava nõue täidetuks. |
V PEATÜKK
Püügikoormuse kontrollimine
Artikkel 58
Püügikoormust käsitlev aruanne
1. Kontrollimääruse artiklis 28 osutatud püügikoormust käsitlev aruanne saadetakse vastavalt XVII lisale.
2. Kui ELi kalalaeva kapten edastab pädevatele asutustele kontrollimääruse artikli 28 lõike 1 kohase teate raadio teel, otsustavad liikmesriigid, milliseid raadiojaamu kasutatakse ning avaldavad need kontrollimääruse artiklis 115 osutatud veebisaidil.
VI PEATÜKK
Parandusmeetmed
Artikkel 59
Üldpõhimõtted
Kontrollimääruse artiklis 37 osutatud parandusmeetmete kasutamiseks teatavad liikmesriigid tekitatud kahju ulatuse komisjonile niipea kui võimalik ning hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kontrollimääruse artikli 36 kohase püügikeelu kehtestamise teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 60
Saadaolevate kalapüügivõimaluste jaotamine
1. Kui kahju ei ole määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohase meetmega täielikult või osaliselt korvatud, võtab komisjon niipea kui võimalik pärast käesoleva määruse artiklis 59 osutatud teabe saamist vajalikud meetmed tekitatud kahju korvamiseks.
2. Lõikes 1 osutatud meetmega täpsustatakse:
a) |
millised liikmesriigid kahju kandsid („kahju kandnud liikmesriigid”) ja kahju suurus (vähendatud mis tahes kvoodivahetustega); |
b) |
vajaduse korral millised liikmesriigid on kalapüügivõimalusi ületanud („kalapüügivõimalusi ületanud liikmesriigid”) ja ületamise ulatus (vähendatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaste vahetustega); |
c) |
vajaduse korral kalapüügivõimalusi ületanud liikmesriikide kalapüügivõimalustest tehtavad mahaarvamised proportsionaalselt ületatud püügivõimalustega; |
d) |
vajaduse korral kahju kandnud liikmesriikide kalapüügivõimalustele lisatavad kogused proportsionaalselt tekitatud kahjuga; |
e) |
vajaduse korral kuupäev või kuupäevad, mil lisamised ja mahaarvamised jõustuvad; |
f) |
vajaduse korral muud vajalikud meetmed kantud kahju korvamiseks. |
VII PEATÜKK
Mootorivõimsus
Artikkel 61
Peajõuseadme võimsuse sertifitseerimine
1. Sertifikaat kontrollimääruse artikli 40 lõigetes 1 ja 2 osutatud uue peajõuseadme, asenduspeajõuseadme ja tehniliselt muudetud peajõuseadme maksimumvõimsuse kohta pideval töörežiimil väljastatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2930/86 (26).
2. Peajõuseade loetakse lõike 1 kohaselt tehniliselt muudetuks, kui mõnda selle põhiosa, muu hulgas (kuid mitte ainult) sissepritseseadmeid, klappe, turboülelaadurit, kolbe, silindrihülsse, kepse või silindripäid on muudetud või asendatud teistsuguste tehniliste spetsifikatsioonidega uute osadega, mille tulemusena võimsusklass muutub, või kui on muudetud mootoriseadeid, näiteks sissepritseseadistust, turboülelaaduri konfiguratsiooni või gaasijaotusfaase. Tehnilise muudatuse laadi selgitatakse lõikes 1 osutatud sertifikaadis.
3. Kalalaevatunnistuse omanik teavitab pädevaid asutusi enne uue peajõuseadme paigaldamist või enne olemasoleva peajõuseadme asendamist või tehnilist muutmist.
4. Käesolevat artiklit kohaldatakse selliste kalalaevade suhtes, mis on hõlmatud püügikoormuse reguleerimise korraga alates 1. jaanuarist 2012. Teiste kalalaevade suhtes kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 2013. Seda kohaldatakse üksnes selliste kalalaevade suhtes, millele uued peajõuseadmed on paigaldatud või mille olemasolevad peajõuseadmed on asendatud või tehniliselt muudetud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 62
Kontrollimine ja proovivõtukava
1. Mootorivõimsuse kontrollimiseks vastavalt kontrollimääruse artiklile 41 koostavad liikmesriigid proovivõtukava oma laevastiku selliste kalalaevade või kalalaevade rühmade tuvastamiseks, mille puhul võib tekkida peajõuseadme võimsuse aladeklareerimise oht. Proovivõtukava põhineb vähemalt järgmistel kõrge riski kriteeriumidel:
a) |
kalalaevad, mis tegutsevad püügipiirkondades, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, eelkõige kalalaevad, kellele on jaotatud individuaalne püügikoormus kilovatt-püügipäevades; |
b) |
kalalaevad, kelle suhtes kohaldatakse riiklikest või Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid laeva võimsuse piiranguid; |
c) |
kalalaevad, mille laeva võimsuse (kW) ja laeva kogumahutavuse (GT) suhe on 50 % madalam sama kalalaeva liigi, püügivahendi liigi ja sihtliigi keskmisest suhtest. Kõnealuse analüüsi eesmärgil võivad liikmesriigid jagada oma laevastiku vastavalt ühele või mitmele järgmistest kriteeriumidest:
|
2. Liikmesriigid võivad arvestada täiendavaid riskikriteeriume oma äranägemise järgi.
3. Liikmesriigid koostavad nimekirja oma kalalaevadest, mis vastavad ühele või mitmele lõikes 1 osutatud riskikriteeriumile ja vajaduse korral lõikes 2 osutatud riskikriteeriumidele.
4. Igast kalalaevade rühmast, mis vastavad ühele lõigetes 1 ja 2 osutatud riskikriteeriumidest, võtavad liikmesriigid kalalaevade juhuvalimi. Valimi suurus võrdub asjaomase rühma kalalaevade arvu ruutjuurega ümardatuna lähima täisarvuni.
5. Liikmesriik kontrollib iga juhuvalimisse kuuluva kalalaeva valduses olevaid kontrollimääruse artikli 41 lõikes 1 osutatud tehnilisi dokumente. Kontrollimääruse artikli 41 lõike 1 punktis g osutatud muude dokumentide hulgas pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu mootorivalmistaja kataloogi kohastele spetsifikatsioonidele, viimaste olemasolu korral.
6. Käesolevat artiklit kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012. Kontrollimääruse artikli 41 lõikes 2 osutatud füüsilist kontrolli tehakse eelkõige sellistel traaleritel, mis püüavad kala püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügipiirkonnas.
Artikkel 63
Füüsiline kontroll
1. Kui peajõuseadme võimsuse mõõtmine viiakse läbi kalalaeva pardal kontrollimääruse artikli 41 lõikes 2 osutatud peajõuseadme võimsuse füüsilise kontrolli raames, võib peajõuseadme võimsust mõõta kõige ligipääsetavamas kohas sõukruvi ja mootori vahel.
2. Kui peajõuseadme võimsust mõõdetakse reduktori tagant, tuleb mõõtmistulemuses teha asjakohane parandus, et arvutada peajõuseadme võimsus väljundvõlli äärikult määruse (EMÜ) nr 2930/86 artikli 5 lõike 1 määratluse kohaselt. Kõnealuses paranduses võetakse arvesse reduktorist tulenevat võimsuse kadu reduktori valmistaja esitatud ametlike tehniliste andmete põhjal.
VIII PEATÜKK
Harrastuskalapüügi kontroll
Artikkel 64
Proovivõtukavade kehtestamine
1. Ilma et see piiraks lõikes 5 osutatud andmete kasutamist, nähakse kontrollimääruse artikli 55 lõike 3 kohaselt liikmesriikide poolt kehtestatavate proovivõtukavadega, mille eesmärk on teostada seiret harrastuskalapüügiga tegelevate laevade poolt püütavate taastamiskavadega hõlmatud kalavarude üle, ette andmete kogumine iga kahe aasta tagant.
2. Proovivõtukavades kasutatavad meetodid määratletakse selgelt ja on võimaluse korral:
a) |
ajalises lõikes võimalikult stabiilsed; |
b) |
piirkondade lõikes võimalikult standarditud; |
c) |
kooskõlas kvaliteedistandarditega, mille on kehtestanud asjaomased rahvusvahelised teadusasutused ja vajaduse korral asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, mille lepinguosaline või vaatleja Euroopa Liit on. |
3. Proovivõtukavas esitatakse valimikavand taastamiskavadega hõlmatud kalavarude saagi hindamiseks, kasutatud püügivahendid ja taastamiskavaga hõlmatud geograafiline piirkond, kust saak püüti.
4. Liikmesriigid hindavad kogutud andmete õigsust ja täpsust süstemaatiliselt.
5. Lõikes 1 osutatud proovivõtukavade puhul võivad liikmesriigid kasutada nõukogu määruses (EÜ) nr 199/2008 (27) sätestatud ühenduse mitmeaastase programmi kohaselt kogutud andmeid, sel määral, mil need on kättesaadavad.
6. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui liikmesriik on keelanud taastamiskavaga hõlmatud kalavarude harrastuskalapüügi.
Artikkel 65
Proovivõtukavadest teatamine ja nende hindamine
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma proovivõtukavad 12 kuud pärast taastamiskava jõustumist. Taastamiskavade puhul, mis on käesoleva määruse jõustumise hetkel juba jõus, teatatakse proovivõtukava 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Proovivõtukava muudatustest teatatakse enne nende jõustumist.
2. Lisaks kontrollimääruse artikli 55 lõikes 4 nõutud hindamisele hindab kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ka:
a) |
pärast lõikes 1 osutatud teatist ja seejärel iga viie aasta tagant teatatud proovivõtukavade vastavust käesoleva määruse artikli 64 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumidele ja nõuetele; |
b) |
lõikes 1 osutatud proovivõtukava muudatuste vastavust käesoleva määruse artikli 64 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumidele ja nõuetele. |
3. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee annab vajaduse korral soovitusi proovivõtukava täiustamiseks.
IV JAOTIS
TURUSTAMISE KONTROLL
I PEATÜKK
Jälgitavus
Artikkel 66
Mõiste
Käesolevas peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmist mõistet:
„kalandus- ja vesiviljelustooted” – mis tahes saadused, mis kuuluvad nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (28) kehtestatud koondnomenklatuuri grupi 03 ja tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla.
Artikkel 67
Partiidel esitatav teave
1. Käitajad esitavad kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teabe kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta kalandus- ja vesiviljelustoodetest partiide koostamise hetkel ning hiljemalt esmamüügi toimumisel.
2. Lisaks lõikele 1 ajakohastavad käitajad kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud asjaomast teavet, mis tuleneb kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide ühendamisest või mitmeks jagamisest pärast esmamüüki, selle teabe kättesaadavaks muutumisel.
3. Juhul kui kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide esmamüügi järgse ühendamise või mitmeks jagamise tulemusena mitmelt kalalaevalt või vesiviljelustootmisüksusest pärit kalandus- ja vesiviljelustooted omavahel segatakse, suudavad käitajad kindlaks teha iga partii päritolu vähemalt kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis a osutatud identifitseerimisnumbri järgi ning võimaldavad partiisid tagantjärele jälgida kuni püügi või saagikoristuseni vastavalt kontrollimääruse artikli 58 lõikele 3.
4. Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 4 osutatud süsteemid ja menetlused võimaldavad käitajatel kindlaks teha kalandus- ja vesiviljelustoodete vahetud tarnijad ja vahetud ostjad (v.a juhul, kui nad on lõpptarbijad).
5. Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teave kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta esitatakse partii märgistusel või pakendil või partiile füüsiliselt lisatud saatedokumendil. Selle võib partiile kinnitada identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade või märgistamissüsteem. Teave partii kohta jääb kõikidel tootmis-, töötlemis- ja levitamisetappidel kättesaadavaks sellisel viisil, et liikmesriigi pädevad asutused saavad sellele igal ajal juurde pääseda.
6. Käitajad kinnitavad partiile kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teabe kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade või märgistamissüsteem:
a) |
alates 1. jaanuarist 2013 mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarudest saadud toodete puhul, |
b) |
alates 1. jaanuarist 2015 muude kalandus- ja vesiviljelustoodete puhul. |
7. Kui kontrollimääruse artikli 58 lõikes 5 osutatud teave kalandus- ja vesiviljelustoodete kohta esitatakse partiile füüsiliselt lisatud saatedokumendil, kinnitatakse vastavale partiile vähemalt identifitseerimisnumber.
8. Liikmesriigid teevad üksteisega koostööd selle tagamiseks, et partiile kinnitatud ja/või sellele füüsiliselt lisatud teabele saaksid juurde pääseda muu liikmesriigi pädevad asutused kui selle, kus kalandus- või vesiviljelustoodetest partii koostati, eelkõige juhul, kui teave on partiile kinnitatud identifitseerimisvahendiga, nagu näiteks kood, vöötkood, elektrooniline kiip või sarnane seade. Selliseid vahendeid kasutavad käitajad, tagavad, et need on välja töötatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja spetsifikatsioonide alusel.
9. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis d osutatud teave saagi saamise või tootmise kuupäeva kohta võib sisaldada mitut kalendripäeva või ühte mitmele saagi saamise kuupäevale vastavat ajavahemikku.
10. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktis f osutatud teave esitatakse käitajate vahetute, käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tarnijate kohta. Selle teabe võib vajaduse korral esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (29) II lisa I jaos osutatud eraldusmärgisega.
11. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktides a–f esitatud teabenõue ei kehti:
a) |
imporditud kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis ei kuulu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (30) artikli 12 lõikele 5 püügisertifikaadi kohaldamisalasse; |
b) |
mageveest püütud või seal kasvatatud kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes ning |
c) |
dekoratiivkalade, koorikloomade ja limuste suhtes. |
12. Kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktides a–h esitatud teabenõue ei kehti kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis kuuluvad koondnomenklatuuri tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla.
13. Kontrollimääruse artikli 58 kohaldamisel on asjakohane geograafiline piirkond:
a) |
kontrollimääruse artikli 4 lõikes 30 osutatud asjakohane geograafiline piirkond selliste kalavarude või kalavarurühmade saagi puhul, mille suhtes kohaldatakse vastavalt ELi õigusaktidele kvooti ja/või alammõõte, või |
b) |
komisjoni määruse (EÜ) nr 2065/2001 (31) artiklis 5 osutatud püügipiirkond muude kalavarude või kalavarurühmade puhul. |
14. Kontrollimääruse artikli 58 lõikes 8 osutatud väikeste koguste ostuväärtust kohaldatakse vahetult kalalaevalt müüdavate koguste suhtes kalendriaasta ja lõpptarbija kohta.
Artikkel 68
Tarbijate teavitamine
1. Liikmesriigid tagavad, et kontrollimääruse artikli 58 lõikes 6 osutatud teave tootenimetuse, teadusliku nime, määruse (EÜ) nr 2065/2001 artiklis 5 osutatud püügipiirkonna ja tootmismeetodi kohta esitatakse jaemüügiks ettenähtud kalandus- ja vesiviljelustoodete, sealhulgas imporditud toodete etiketil või muul asjakohasel märgisel.
2. Erandina lõikest 1 võib liigi teadusliku nime esitada tarbijatele jaemüügi tasandil kaubandusteabe abil, nagu näiteks stendid või plakatid.
3. Kui kalandus- või vesiviljelustoode on eelnevalt külmutatud, lisatakse lõikes 1 osutatud etiketile või muule asjakohasele märgisele ka sõna „sulatatud”. Kui see märge puudub, ei käsitata jaemüügis olevaid kalandus- ja vesiviljelustooteid eelnevalt külmutatud ja hiljem sulatatud toodetena.
4. Erandina lõikest 3 ei pea sõna „sulatatud” märkima järgmistele toodetele:
a) |
määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao kohaselt tervisekaitse eesmärgil eelnevalt külmutatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning |
b) |
kalandus- ja vesiviljelustooted, mis on sulatatud enne suitsutamist, soolamist, küpsetamist, marineerimist, kuivatamist või nendest protsessidest koosnevat töötlemist. |
5. Käesolevat artiklit ei kohaldata kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis kuuluvad koondnomenklatuuri tariifirubriikide 1604 ja 1605 alla.
6. Selliseid kalandus- ja vesiviljelustooteid, mis ise või mille pakendid on märgistatud enne käesoleva artikli jõustumise kuupäeva ning mis ei vasta teaduslikku nime käsitlevatele kontrollimääruse artikli 58 lõike 5 punktides g ja h osutatud nõuetele ega käesoleva artikli lõigetele 1, 2 ja 3, võib turustada kuni varude lõppemiseni.
II PEATÜKK
Kalandustoodete kaalumine
1.
Artikkel 69
Reguleerimisala
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikleid 78–89, kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid ELi kalalaevadelt liikmesriigis toimuvate lossimiste suhtes ja ELi kalalaevu hõlmavate ümberlaadimiste suhtes, mis leiavad aset liikmesriigi ranniku lähedastes sadamates või kohtades, ning ELi vetes asuvate ELi kalalaevade pardal toimuva kalandustoodete kaalumise suhtes.
Artikkel 70
Kaalumisdokumendid
1. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse või esmaturustuse eelse ladustamise eest vastutavad asutused või isikud või vajaduse korral ELi kalalaeva kapten registreerivad kontrollimääruse artiklite 60 ja 61 kohaselt läbiviidud kaalumise, esitades vastavas dokumendis järgmise teabe:
a) |
kaalutud liigi FAO kolmetäheline kood; |
b) |
iga liigi koguse kaalumise tulemus toote massi kilogrammides; |
c) |
selle kalalaeva pardatähis ja nimi, kust kaalutud kogus pärineb; |
d) |
kaalutud kalandustoodete esitusviis; |
e) |
kaalumise kuupäev (AAAA.KK.PP). |
2. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse või esmaturustuse eelse ladustamise eest vastutavad asutused või isikud või vajaduse korral ELi kalalaeva kapten säilitavad lõikes 1 osutatud dokumente kolm aastat.
Artikkel 71
Kaalumise ajastus
1. Kui kalandustooted laaditakse ümber ühelt ELi kalalaevalt teisele ja ümberlaaditud kalandustoodete esmakordne lossimine toimub Euroopa Liidust väljaspool asuvas sadamas, kaalutakse kalandustooted enne ümberlaadimissadamast või -kohast transportimist.
2. Kui kalandustooteid kaalutakse ELi kalalaeva pardal kooskõlas kontrollimääruse artikli 60 lõikega 3, ning neid kaalutakse maal pärast lossimist uuesti, kasutatakse kontrollimääruse artikli 60 lõike 5 kohaldamisel maal toimunud kaalumise tulemusel saadud arvu.
3. Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist ELi kalalaevade suhtes, millele ei kehti kontrollimääruse artiklis 15 osutatud püügipäeviku andmete elektroonilise täitmise ja edastamise nõue, võib liikmesriik nõuda, et kapten esitaks enne kaalumist püügipäevikulehe koopia selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus lossimine toimub.
Artikkel 72
Kaalumissüsteemid
1. Kõik kaalumissüsteemid kalibreeritakse ja plommitakse vastavalt riiklikele süsteemidele liikmesriigi pädevate asutuste poolt.
2. Kaalumissüsteemi eest vastutav füüsiline või juriidiline isik registreerib kalibreerimise.
3. Kui kaalumine toimub konveierilindiga kaalumissüsteemis, tuleb paigaldada nähtav mõõdik, mis registreerib kumuleeruva kogukaalu. Registreeritakse nii mõõdiku näit kaalumise alguses kui ka kumuleeruv kogukaal. Kaalumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik registreerib kogu süsteemi kasutamise kaalumispäevikus.
Artikkel 73
Külmutatud kalandustoodete kaalumine
1. Ilma et see piiraks erisätete ja eelkõige käesoleva määruse artiklite 70 ja 74 kohaldamist, võib lossitud külmutatud kalandustoodete koguste kaalumisel kastides või plokkides lossitud külmutatud kalandustoodete kaalu kindlaks määrata iga kalaliigi ja vajaduse korral esitusviisi kohta eraldi, korrutades kastide või plokkide koguarvu XVIII lisas sätestatud metoodika järgi arvutatud kasti või ploki keskmise netokaaluga.
2. Füüsilisest või juriidilisest isikust kalandustoodete kaaluja peab iga lossimise kohta registrit, kus on kirjas:
a) |
kalandustooted lossinud laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid); |
b) |
lossitud kala liigid ja vajaduse korral nende esitusviis; |
c) |
partii suurus ja kaubaaluste valim kalaliigi kohta ja vajaduse korral kala esitusviisi järgi XVIII lisa punkti 1 sätete kohaselt; |
d) |
iga valimisse kuuluva kaubaaluse kaal ja kaubaaluste keskmine kaal; |
e) |
kastide või plokkide arv igal valimisse kuuluval kaubaalusel; |
f) |
kastide omakaal, kui see erineb XVIII lisa punktis 4 sätestatust; |
g) |
tühja kaubaaluse keskmine kaal XVIII lisa punkti 3 alapunkti b kohaselt; |
h) |
kasti või ploki keskmine kaal kalaliigi kohta ja vajaduse korral kala esitusviisi järgi. |
Artikkel 74
Jää ja vesi
1. Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud tagavad, et kalandustooted puhastatakse enne kaalumist jääst mõistlikkuse piires, ilma et see põhjustaks nende riknemist ja halvendaks nende kvaliteeti.
2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 78–89 osutatud erieeskirju, mida kohaldatakse pelaagiliste liikide suhtes, mida lossitakse esmaturustuse, ladustamise või töötlemise kohta üleviimiseks pakendamata kogustena, ei ületa vee ja jää mahaarvamine kogukaalust 2 %. Igal juhul registreeritakse mahaarvatud vee ja jää protsendimäär kaalumiskviitungil koos kaaluga. Vee või jää mahaarvamist ei kohaldata mitte-pelaagiliste liikide puhul.
Artikkel 75
Pädevate asutuste juurdepääs
Pädevatel asutustel on igal ajal täielik juurdepääs kaalumissüsteemidele, kaalumisdokumentidele, kirjalikele deklaratsioonidele ja kõigile rajatistele, kus kalandustooteid ladustatakse või töödeldakse.
Artikkel 76
Proovivõtukavad
1. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 60 lõikes 1 osutatud proovivõtukava ja kõik selle olulised muudatused vastu XIX lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.
2. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 60 lõikes 3 osutatud proovivõtukava ja kõik selle olulised muudatused vastu XX lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt. Kui saak kaalutakse kalalaeva pardal, ei kohaldata kontrollimääruse artikli 14 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud lubatud kõikumist juhul, kui pärast lossimist toimunud kaalumise tulemusel saadud arv on suurem kui pardal toimunud kaalumise tulemusel saadud arv.
3. Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 60 lõigetes 1 ja 3 osutatud proovivõtukava, esitavad nad eelistatavalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist kolmeaastaseks ajavahemikuks ühtse proovivõtukava, mis hõlmab kõiki asjaomaseid kaalumismenetlusi. Proovivõtukava võib koosneda eri osadest, mis käsitlevad erinevate kalavarude püüki.
4. Uued proovivõtukavad, mis võetakse vastu pärast lõikes 3 osutatud tähtaega, või selliste kavade muudatused esitatakse kinnitamiseks kolm kuud enne asjaomase aasta lõppu.
Artikkel 77
Kontrollikavad ja -programmid kalandustoodete kaalumiseks pärast lossimiskohast transportimist
1. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava ja kõik selle olulised muudatused vastu XXI lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.
2. Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava, esitavad nad liikmesriigi kohta ühtse kontrollikava, mis hõlmab pärast transportimist kaalutavate kalandustoodete kogu transpordi. Selline kontrollikava esitatakse kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Ühtne kontrollikava võib koosneda eri osadest, mis käsitlevad erinevate kalavarude püüki.
3. Liikmesriigid võtavad kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi ja kõik selle olulised muudatused vastu XXII lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt.
4. Kui liikmesriigid kavatsevad vastu võtta kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi, peavad nad selle esitama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
5. Lõikes 2 osutatud uus kontrollikava või lõikes 4 osutatud ühine kontrolliprogramm, mis võetakse vastu pärast lõikes 2 või lõikes 4 osutatud tähtaega, või sellise kava või programmi mis tahes muudatus esitatakse kolm kuud enne kõnealuse kava või programmi jõustumisele eelneva aasta lõppu.
2.
Artikkel 78
Heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumise korra ulatus
Käesolevas jaos sätestatud eeskirju kohaldatakse Euroopa Liidus või ELi kalalaevade poolt kolmandates riikides lossitud heeringa- (Clupea harengus), makrelli- (Scomber scombrus) ja stauriidisaagi (Trachurus spp.) või nende liikide segasaagi kaalumise suhtes, mis on püütud järgmistes püügipiirkondades:
a) |
heeringas ICES püügipiirkonnas I, II, IIIa, IV, Vb, VI ja VII; |
b) |
makrell ICES püügipiirkonnas IIa, IIIa, IV, Vb, VI, VII, VIII, IX, XII, XIV ja CECAFi piirkonna ELi vetes; |
c) |
stauriid ICES IIa, IV, Vb, VI, VII, VIII, IX, X, XII, XIV püügipiirkonnas ja CECAFi piirkonna ELi vetes, |
kui lossitavad kogused on üle 10 tonni.
Artikkel 79
Heeringa-, makrelli- ja stauriidisaagi kaalumise sadamad
1. Käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide saak kaalutakse kohe lossimisel. Liikide saagi võib kaaluda pärast transportimist juhul, kui:
— |
sihtkoht asub liikmesriigis ning asjaomane liikmesriik on võtnud vastu kontrollimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrollikava XXI lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt; |
— |
sihtkoht asub muus liikmesriigis ning asjaomased liikmesriigid on võtnud vastu kontrollimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud ühise kontrolliprogrammi XXII lisas kirjeldatud riskipõhise metoodika kohaselt, |
ning komisjon on kõnealuse kontrollikava või ühise kontrolliprogrammi kinnitanud.
2. Iga asjaomane liikmesriik määrab kindlaks, millistes tema sadamates toimub käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide kaalumine, ning tagab, et neid liike lossitakse üksnes kõnealustes sadamates. Sellistes sadamates on:
a) |
kehtestatud lossimis- ja ümberlaadimisajad; |
b) |
kehtestatud lossimis- ja ümberlaadimiskohad; |
c) |
kehtestatud inspekteerimis- ja järelevalvekord. |
3. Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile selliste sadamate nimekirja ning neis sadamates kohaldatava inspekteerimis- ja järelevalvekorra, sealhulgas kõnealuste liikide koguste registreerimise ja edastamise tingimused lossimisel.
4. Kõik muudatused lõikes 3 osutatud sadamate nimekirjades ning inspekteerimis- ja järelevalvekorras edastatakse komisjonile vähemalt 15 päeva enne nende jõustumist.
5. Liikmesriigid tagavad, et väljaspool Euroopa Liitu lossivad nende laevad käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liike üksnes nendes sadamates, mis Euroopa Liiduga kõnealuseid liike käsitleva kokkuleppe sõlminud kolmandad riigid on otseselt lossimiseks määranud.
6. Komisjon edastab lõigetes 3 ja 4 osutatud teabe ning kolmandate riikide määratud sadamate nimekirja kõigile asjaomastele liikmesriikidele.
7. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid avaldavad määratud sadamate nimekirja ja selle muudatused oma ametlikel veebisaitidel.
Artikkel 80
Liikmesriigi sadamasse sisenemine
1. Laeva kapten või tema esindaja edastab selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle sadamas kavatsetakse lossida, vähemalt neli tundi enne sadamasse saabumist kaalumise eesmärgil järgmised andmed:
a) |
sadam, kuhu kavatsetakse siseneda, laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid); |
b) |
eeldatav sadamasse saabumise aeg; |
c) |
pardal olevad heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused eluskaalu kilogrammides; |
d) |
geograafiline piirkond, kust saaki püüti; see viitab alapiirkonnale ja rajoonile või alarajoonile, kus ühenduse õigusaktide kohaselt kehtivad püügipiirangud. |
2. ELi kalalaeva kapten, kellel on kohustus sisestada püügipäevikusse andmeid elektrooniliselt, esitab lõikes 1 osutatud teabe elektrooniliselt oma laeva lipuliikmesriigile. Liikmesriik edastab selle teabe viivitamata liikmesriigile, kus saak lossitakse. Kontrollimääruse artiklis 15 osutatud elektroonilise püügipäeviku andmed ning lõikes 1 osutatud teabe võib saata ühe elektroonilise edastusena.
3. Liikmesriigid võivad ette näha lühema teatamistähtaja, kui on sätestatud lõikes 1. Sellisel juhul teatavad need liikmesriigid komisjonile sellest 15 päeva enne lühema teatamistähtaja jõustumist. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid avaldavad kõnealuse teabe oma vastavatel veebisaitidel.
Artikkel 81
Saagi lossimine
Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saagi lossimist ei alustataks enne, kui see on selgesõnaliselt lubatud. Kui saagi lossimine katkestatakse, on selle uuesti alustamiseks vaja luba.
Artikkel 82
Püügipäevik
1. Kohe pärast sadamasse saabumist ja enne lossimise alustamist esitab sellise laeva kapten, kellel ei ole kohustust registreerida püügipäeviku andmeid elektrooniliselt, püügipäeviku asjakohase(d) täidetud lehekülje(d) lossimissadamas liikmesriigi pädevale asutusele inspekteerimiseks.
2. Laeva pardal olevad heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused, millest on teatatud käesoleva määruse artikli 80 punkti 1 alapunkti c kohaselt enne lossimist, peavad vastama lossimise järel püügipäevikusse märgitud kogustele.
Artikkel 83
Riiklikud kaalukojad värske heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumiseks
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 72 kohaldamist, väljastab füüsilisest või juriidilisest isikust kalakaaluja käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saagi kaalumisel riikliku kaalukoja kasutamise korral ostjale kaalumiskviitungi, millel on kirjas kaalumise kuupäev ja kellaaeg ning paakauto registreerimisnumber. Kaalumiskviitungi koopia lisatakse müügiteatisele või ülevõtmisdeklaratsioonile.
Artikkel 84
Eraomandis kaalukojad värske kala kaalumiseks
1. Lisaks käesoleva määruse artikli 72 sätetele kohaldatakse eraomandis olevate kaalukodade suhtes ka käesolevas artiklis sätestatud nõudeid.
2. Käesoleva määruse füüsilisest või juriidilisest isikust kalakaaluja peab iga artiklis 78 osutatud saagi kaalumisel kaalumissüsteemi kohta köidetud ja nummerdatud lehtedega registrit. See dokument täidetakse kohe pärast iga lossimise käigus lossitud kala kaalumise lõpetamist ning hiljemalt kella 23.59-ks kohaliku aja järgi kaalumise lõpetamise päeval. Selles esitatakse järgmised andmed:
a) |
käesoleva määruse artiklis 78 osutatud mis tahes saaki lossinud laeva nimi ja pardatähis (tähed ja numbrid); |
b) |
paakautode registreerimisnumbrid ja last, juhul kui käesoleva määruse artiklis 78 osutatud saak on lossimissadamast transporditud enne käesoleva määruse artikli 79 kohast kaalumist. Iga paakauto last kaalutakse ja registreeritakse eraldi. Samalt laevalt pärit lasti puhul võib registreerida paakautode lasti kogukaalu, juhul kui paakautode last kaalutakse üksteise järel ning ilma katkestusteta; |
c) |
kalaliigid; |
d) |
iga lossitud koguse kaal; |
e) |
kaalumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg. |
3. Kui kaalumine toimub konveierilindiga kaalumissüsteemis, registreeritakse kaalumissüsteemi iga kasutamine köidetud ja nummerdatud lehtedega kaalumisregistris, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 72 lõike 3 kohaldamist.
Artikkel 85
Külmutatud kala kaalumine
Külmutatud heeringa, makrelli ja stauriidi lossitud koguste kaalumisel määratakse kastides lossitud külmutatud kala kaal kindlaks iga kalaliigi kohta vastavalt käesoleva määruse artiklile 73.
Artikkel 86
Kaalumisdokumentide säilitamine
Kõiki käesoleva määruse artikli 84 lõikega 3 ja artikliga 85 ette nähtud kaalumisdokumente ning kõigi veodokumentide koopiaid säilitatakse käesoleva määruse artikli 79 lõikes 1 osutatud konkreetse kontrollikava või ühise kontrolliprogrammi osana kuus aastat.
Artikkel 87
Müügiteatis ja ülevõtmisdeklaratsioon
Müügiteatiste ja ülevõtmisdeklaratsioonide esitamise eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud esitavad need dokumendid käesoleva määruse artiklis 78 osutatud liikide kohta asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele selle nõudmisel.
Artikkel 88
Ristkontroll
Kuni kontrollimääruse artiklis 109 osutatud arvutipõhise andmebaasi loomiseni võrdlevad pädevad asutused iga lossimise administratiivse ristkontrolli käigus järgmisi andmeid:
a) |
käesoleva määruse artikli 80 lõike 1 punktis c osutatud lossimiseelses teatises märgitud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja laeva püügipäevikusse kantud kogused; |
b) |
püügipäevikusse kantud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja lossimisdeklaratsioonis märgitud kogused; |
c) |
lossimisdeklaratsioonis märgitud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja ülevõtmisdeklaratsioonis või müügiteatises märgitud kogused; |
d) |
laeva püügipäevikusse märgitud püügipiirkond ja asjaomase laeva laevaseiresüsteemi andmed. |
Artikkel 89
Kaalumise seire
1. Laevalt pärineva heeringa-, makrelli- ja stauriidisaagi kaalumist jälgitakse liikide kaupa. Kui saak pumbatakse laevalt kaldale, jälgitakse kogu lossitud saagi kaalumist. Külmutatud heeringa, makrelli ja stauriidi lossimisel loetakse üle kõik kastid ning jälgitakse kastide keskmise netokaalu arvutamiseks XVIII lisas sätestatud metoodika kasutamist.
2. Lisaks käesoleva määruse artiklis 88 osutatud andmetele tuleb kontrollida järgmiste andmete omavahelist vastavust:
a) |
avalik-õiguslike või eraettevõtete kaalumisdokumentides märgitud heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused liikide kaupa ja ülevõtmisdeklaratsioonis või müügiteatises märgitud kogused liikide kaupa; |
b) |
liikide kaupa heeringa-, makrelli- ja stauriidikogused, mis on registreeritud mis tahes veodokumentides osana käesoleva määruse artikli 79 lõikes 1 osutatud kontrollikavast või ühisest kontrolliprogrammist; |
c) |
paakautode kordumatud registreerimisnumbrid, mis on käesoleva määruse artikli 84 lõike 2 punkti b kohaselt kaalumisdokumentidesse kantud. |
3. Kontrollitakse, kas laev on pärast saagi lossimise lõpetamist kalast täielikult tühjendatud.
4. Kogu käesolevas artiklis ja käesoleva määruse artiklis 107 käsitletud seiretegevus dokumenteeritakse. Asjaomaseid dokumente säilitatakse kuus aastat.
III PEATÜKK
Müügiteatised
Artikkel 90
Üldeeskirjad
1. Müügiteatisesse märgitakse kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punkti f kohaselt isendite arv, kui asjaomast kvooti hallatakse isendite põhjal.
2. Kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punktis g osutatud esitusviis hõlmab I lisas sätestatud esitusviisi.
3. Kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punktis l osutatud hind esitatakse selle liikmesriigi vääringus, kus müük toimub.
Artikkel 91
Müügiteatiste vorm
1. Liikmesriigid määravad kindlaks vormi, mida kasutatakse kontrollimääruse artikli 63 kohaseks müügiteatiste elektrooniliseks täitmiseks ja edastamiseks.
2. Liikmesriigid kasutavad käesolevas peatükis osutatud teabe vahetamiseks XII lisas määratletud vormi, mis põhineb XML-vormingul (laiendatav märgistuskeel). Komisjon määrab pärast konsulteerimist liikmesriikidega kindlaks XML-standardi, mida kasutatakse kõigi elektrooniliste andmevahetuste puhul liikmesriikide vahel ning liikmesriikide, komisjoni ja selle määratud asutuse vahel.
3. Lõikes 1 osutatud vormi muudatused on selgelt tuvastatavad ning märgitakse ära vormi ajakohastamise kuupäev. Sellised muudatused ei jõustu enne kuue kuu möödumist pärast asjaomase otsuse vastuvõtmist.
4. Kui liikmesriik saab teiselt liikmesriigilt elektroonilist teavet, tagab ta kinnitusteate saatmise kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele. Kinnitusteade sisaldab andmete kättesaamise kinnitust.
5. XII lisas esitatud andmed, mida registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigi poolt volitatud asutused või isikud peavad vastavalt ELi eeskirjadele müügiteatistele kandma, on kohustuslikud ka liikmesriikidevahelises teabevahetuses.
6. Liikmesriigid:
a) |
tagavad, et käesoleva peatüki kohaselt saadud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja salvestatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat; |
b) |
võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametikohustuste täitmiseks ning |
c) |
võtavad kõik vajalikud tehnilised meetmed kõnealuste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, kahjustumise, levitamise või nendega volitamata tutvumise eest. |
7. Igas liikmesriigis vastutab kõigi käesoleva peatükiga hõlmatud andmete edastuse, vastuvõtmise, haldamise ja töötlemise eest üks kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus.
8. Liikmesriigid vahetavad lõikes 7 osutatud ametiasutuste kontaktandmeid ning teavitavad neist komisjoni ja selle määratud asutust kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
9. Lõigetes 7 ja 8 osutatud andmete kõigist muudatustest tuleb enne nende jõustumist teatada komisjonile, selle määratud asutusele ja teistele liikmesriikidele.
10. Nende müügiteatiste vormi, mida ei tule elektrooniliselt täita ja edastada, otsustab liikmesriik. Kõnealused müügiteatised peavad sisaldama vähemalt kontrollimääruse artikli 64 lõikes 1 sätestatud teavet.
V JAOTIS
JÄRELEVALVE
I PEATÜKK
Järelevalvearuanded
Artikkel 92
Järelevalvearuandes registreeritav teave
1. Kontrollimääruse artikli 71 lõigetes 3 ja 4 osutatud järelevalvearuanded koostatakse vastavalt käesoleva määruse XXIII lisale.
2. Liikmesriigid laevad oma järelevalvearuannetes sisalduvad andmed üles kontrollimääruse artiklis 78 osutatud elektroonilisse andmebaasi ja tagavad käesoleva määruse XXIV lisas punktis 2 osutatud funktsioonid. Kõnealuses andmebaasis registreeritakse vähemalt XXIII lisas sätestatud teave. Järelevalve paberaruanded võib lisaks skaneerida ka andmebaasi.
3. Aruannetes sisalduvaid andmeid säilitatakse andmebaasis vähemalt kolm aastat.
4. Pärast lõikes 1 osutatud järelevalvearuande saamist algatab lipuliikmesriik niipea kui võimalik uurimise nende lipu all sõitvate kalalaevade tegevuse suhtes, millele järelevalvearuandes osutatakse.
5. Lõike 1 kohaldamine ei piira nende piirkondlike kalandusorganisatsioonide eeskirjade kohaldamist, milles Euroopa Liit on lepinguosaline.
II PEATÜKK
Kontrolliülesandega vaatlejad
Artikkel 93
Üldeeskirjad kontrolliülesandega vaatlejate kohta
1. Ilma et see piiraks piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud või kolmandate riikidega kokkulepitud erieeskirjade kohaldamist, peab vaatluskava rakendava ELi kalalaeva pardal viibima vaatluskavas määratud aja jooksul vähemalt üks kontrolliülesandega vaatleja.
2. Liikmesriigid määravad kontrolliülesandega vaatlejad ja tagavad, et nad saaksid oma ülesandeid korralikult täita. Liikmesriigid tagavad eelkõige kontrolliülesandega vaatlejate saatmise asjaomasele ELi kalalaevale ja nende tagasituleku.
3. Kontrolliülesandega vaatlejad ei täida muid ülesandeid kui neid, mis on ette nähtud kontrollimääruse artikliga 73 ja käesoleva määruse artikliga 95, välja arvatud juhul, kui tuleb täita muid ülesandeid ELi kontrolli- ja vaatluskava kohaselt või osana vaatluskavast piirkondliku kalandusorganisatsiooni raames või kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolse kokkuleppe raames.
4. Pädevad asutused tagavad, et kontrolliülesandega vaatlejatel oleksid nende missiooni täitmiseks kalalaeva sidesüsteemist sõltumatud sidevahendid.
5. Nimetatud eeskirjad ei mõjuta kalalaeva kapteni volitusi vastutada ainsana laeva tegevuse eest.
Artikkel 94
Kontrolliülesandega vaatlejate sõltumatus
Selleks et kontrolliülesande vaatleja oleks kontrollimääruse artikli 73 lõike 2 kohaselt ELi kalalaeva omanikust, käitajast, kaptenist ja igast laevapere liikmest sõltumatu, ei tohi ta olla:
— |
tema tööpaigaks määratud ELi kalalaeva kapteni või laevapere liikme sugulane ega kapteni, laevaomaniku või ELi kalalaeva käitaja esindaja sugulane; |
— |
töötaja ettevõttes, mida kontrollib tema tööpaigaks määratud ELi kalalaeva kapten, laevapere liige, kapteni või laevaomaniku või laeva käitaja esindaja. |
Artikkel 95
Kontrolliülesandega vaatlejate ülesanded
1. Kontrolliülesandega vaatlejad kontrollivad asjaomaseid dokumente ja registreerivad ELi kalalaeva püügitegevuse vastavalt XXV lisale.
2. ELi kalalaeva pardal viibivad kontrolliülesandega vaatlejad annavad vajaduse korral kalalaeva inspekteerima tulnud ametnikele viimaste pardale saabudes ülevaate olukorrast. Vajaduse korral ja juhul, kui ELi kalalaeval on selleks võimalused, antakse ülevaade olukorrast kinnisel koosolekul.
3. Kontrolliülesandega vaatlejad koostavad kontrollimääruse artikli 73 lõikes 5 osutatud aruande, kasutades XXVI lisas osutatud vormi. Nad edastavad selle aruande viivitamata ja mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast ülesande täitmist oma riigi pädevatele ametiasutustele ja lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele. Nende riigi pädevad ametiasutused teevad selle aruande taotluse korral kättesaadavaks rannikuäärsele liikmesriigile, komisjonile või komisjoni määratud asutusele. Teistele liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud aruande koopias ei pea märkima asukohti, kust saak püüti, st iga püügitoimingu algus- ja lõpp-punkti, kuid võib märkida päeva kogusaagi eluskaalu kilogrammides liigiti ja ICES rajooni või vastavalt vajadusele muu püügipiirkonna.
Artikkel 96
Katseprojektid
Euroopa Liit võib anda rahalist abi selliste katseprojektide jaoks, mis hõlmavad kontrolliülesandega vaatlejate laevadele saatmist kooskõlas määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punkti a alapunktiga iii.
VI JAOTIS
INSPEKTEERIMINE
I PEATÜKK
Inspekteerimise teostamine
1.
Artikkel 97
Ametnikud, kes on volitatud teostama inspekteerimist nii merel kui ka maal
1. Ametnikel, kes vastutavad kontrollimääruse artikli 74 kohase inspekteerimise eest, peab olema liikmesriigi pädevate asutuste volitus. Seepärast annavad liikmesriigid oma vastavatele ametnikele teenistuskaardi, mis kinnitab nende isikut ja ametialast pädevust, mille kohaselt nad tegutsevad. Iga tööülesandeid täitev ametnik kannab nimetatud teenistuskaarti kaasas ja esitab selle inspekteerimise jooksul esimesel võimalusel.
2. Liikmesriigid annavad oma ametnikele piisavad volitused, et teostada käesolevale määrusele vastavat kontrolli, inspekteerimist ja jõustamist, ning et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine.
Artikkel 98
Üldpõhimõtted
1. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade sätete kohaldamist, võtavad liikmesriikide pädevad asutused inspekteerimiseesmärkide valimiseks kasutusele riskipõhise lähenemisviisi, kasutades kogu kättesaadavat teavet. Ametnikud teostavad inspekteerimist kõnealuse lähenemisviisi kohaselt ja kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadega.
2. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade rakendamist, koordineerivad liikmesriigid oma kontrolli-, inspekteerimis- ja jõustamistegevust. Selleks võtavad nad vastu ja pööravad täitmisele kontrollimääruse artiklis 46 osutatud riikliku kontrollimeetmete programmi ja kontrollimääruse artiklis 94 osutatud ühised kontrolliprogrammid, mis hõlmavad tegevust nii maal kui ka merel ja on vajalikud ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.
3. Vastavalt riskipõhisele kontrolli- ja jõustamisstrateegiale teostab iga liikmesriik vajalikke inspekteerimistegevusi objektiivselt, et vältida ühise kalanduspoliitika eeskirjadele mittevastava tegevusega saadud kalandustoodete pardalejätmist, ümberlaadimist, lossimist, sumpadesse ja kasvandustesse üleviimist, töötlemist, transporti, ladustamist, turustamist ja vesiviljelusrajatisse asustamist.
4. Inspekteerimisel välditakse nii palju kui võimalik negatiivset mõju inspekteeritavate kalandustoodete hügieenile ja kvaliteedile.
5. Liikmesriigid tagavad, et kalandusega seotud riiklikud teabesüsteemid võimaldavad sadamariigi inspekteerimisi käsitleva teabe omavahelist vahetut elektroonilist vahetamist, samuti vahetut teabevahetust teiste liikmesriikide, komisjoni ja vajaduse korral tema poolt määratud asutusega vastavalt kontrollimääruse artiklile 111.
Artikkel 99
Ametnike kohustused inspekteerimisele eelneval etapil
Inspekteerimisele eelneval etapil koguvad ametnikud võimaluse korral kogu asjakohase teabe, sealhulgas:
a) |
kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade andmed; |
b) |
laevaseiresüsteemi andmed jooksva püügireisi kohta; |
c) |
õhuseire andmed ja muud täheldamised; |
d) |
eelmised inspekteerimisprotokollid ja kättesaadava teabe asjaomase ELi kalalaeva kohta lipuriigi veebisaidi turvalisest osast. |
Artikkel 100
Inspekteerima volitatud ametnike kohustused
1. Inspekteerima volitatud ametnikud kontrollivad XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis määratletud asjaomaseid punkte ja märgivad tulemused üles. Selleks võivad nad teha fotosid, videoid ja audiosalvestusi vastavalt siseriiklikule õigusele ning vajaduse korral võtta proove.
2. Ametnikud ei tohi rikkuda käitaja õigust võtta inspekteerimise ajal ühendust lipuliikmesriigi pädevate asutustega.
3. Ametnikud võtavad arvesse käesoleva määruse artikli 95 lõike 2 kohaselt esitatud kogu teabe, mida annab inspekteerimisele kuuluva laeva pardal viibiv kontrolliülesandega vaatleja.
4. Inspekteerimise lõppedes annavad ametnikud käitajatele ülevaate asjaoludele vastavate kalandust käsitlevate määruste kohta.
5. Ametnikud lahkuvad pärast inspekteerimise lõpetamist nii kiiresti kui võimalik kalalaevalt või inspekteeritud ruumist, kui ei ole avastatud ilmset rikkumist.
Artikkel 101
Liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kalanduskontroll Agentuuri kohustused
1. Liikmesriikide pädevad asutused ja vajaduse korral komisjon ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur tagavad, et nende ametnikud viivad inspekteerimise läbi erialase asjatundlikkusega ja kõrgel tasemel, jäädes viisakaks ja delikaatseks.
2. Iga liikmesriigi pädevad asutused kehtestavad vastavad menetlused, millega tagatakse, et käitajate iga kaebust ametnike käitumise kohta inspekteerimise ajal uuritakse ausalt ja põhjalikult kooskõlas siseriikliku õigusega.
3. Vastavalt asjakohastele kokkulepetele kalalaeva lipuriigiga võivad rannikuäärsed liikmesriigid kutsuda asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste ametnikke osalema selle liikmesriigi kalalaeva inspekteerimisel, kui laev tegutseb rannikuäärse liikmesriigi vetes või lossib saaki tema sadamas.
2.
Artikkel 102
Üldsätted merel inspekteerimise kohta
1. Iga laev, mida kasutatakse kontrollieesmärkidel, sealhulgas järelevalveks, heiskab vastavalt XXVIII lisale vimpli või paneb sümboli nii, et see oleks selgelt näha.
2. Inspekteerimist teostavate ametnike pardaleminekuks kasutataval laeval heisatakse laeva suurusega kooskõlas olev samasugune lipp või vimpel, näitamaks, et see laev täidab kalandusinspektsiooni kohustusi.
3. Inspekteerimislaeva eest vastutav isik järgib hea merepraktika eeskirju ja manööverdab kalalaevast turvalises kauguses, võttes arvesse rahvusvahelisi eeskirju, milles käsitletakse kokkupõrgete vältimist merel.
Artikkel 103
Kalalaeva pardale minek merel
1. Inspekteerimise läbiviimise eest vastutavad ametnikud tagavad, et ei tehta midagi, mis võiks ohustada kalalaeva ja laevapere liikmeid.
2. Ametnikud ei nõua kaptenilt, et laev, mille pardale nad lähevad või mille pardalt nad lahkuvad, peatuks või manööverdaks püügitegevuse ajal või lõpetaks püügivahendite vettelaskmise või pardalehiivamise. Ametnikud võivad siiski nõuda püügivahendite vettelaskmise katkestamist või sellega viivitamist, et võimaldada ohutut pardaleminekut või sealt lahkumist, kuni nad on kalalaeva pardale tulnud või sealt lahkunud. Pardalemineku puhul ei tohi selline viivitus ületada 30 minutit pärast seda, kui ametnikud on kalalaeva pardale tulnud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud rikkumine. Nimetatud säte ei mõjuta ametnike võimalust nõuda püügivahendi pardalehiivamist selle inspekteerimiseks.
Artikkel 104
Tegevus pardal
1. Inspekteerimise ajal kontrollivad ametnikud kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis sätestatud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused aruandesse.
2. Ametnikud võivad kaptenilt nõuda püügivahendi pardale hiivamist selle inspekteerimiseks.
3. Inspekteerimismeeskond koosneb tavaliselt kahest ametnikust. Vajaduse korral võib inspekteerimismeeskonda täiendavalt kuuluda rohkem ametnikke.
4. Inspekteerimine ei tohi kesta üle nelja tunni või seni, kuni võrk on pardale hiivatud ning võrk ja saak inspekteeritud, olenevalt sellest, kumb kestab kauem. Seda ei kohaldata juhul, kui avastatakse ilmne rikkumine või kui ametnikud vajavad täiendavat teavet.
5. Ilmse rikkumise avastamise korral võib püügivahendi või kalalaeva mis tahes osa, sealhulgas kalandustoodete konteinerite ja säilituskohtade külge kindlalt kinnitada identifitseerimistähised või pitserid ning ametnik(ud) võib (võivad) jääda pardale nii kauaks, kui on vaja asjakohaste meetmete võtmiseks, et tagada ilmse rikkumise kogu tõendusmaterjali turvalisus ja säilimine.
3.
Artikkel 105
Inspekteerimise ettevalmistamine
1. Ilma et see piiraks konkreetsetes inspekteerimis- ja kontrolliprogrammides ning määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 9 määratletud võrdlusaluste kohaldamist, leiab kalalaeva inspekteerimine aset sadamas või lossimise ajal järgmistel juhtudel:
a) |
tavapäraselt, proovivõtumetoodika kohaselt, mis põhineb riskipõhisel juhtimisel; või |
b) |
kui kahtlustatakse, et laeval ei järgita ühise kalanduspoliitika eeskirju. |
2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 106 lõike 2 viimase lause kohaldamist, tagavad liikmesriikide pädevad asutused, et lõike 1 punktis b osutatud juhtudel tulevad inspekteerimisele kuuluvale kalalaevale sadamas vastu tema ametnikud.
3. Lõike 1 kohaldamine ei välista liikmesriikide võimalust teha juhuslikke inspekteerimisi.
Artikkel 106
Inspekteerimine sadamas
1. Inspekteerimise ajal kontrollivad ametnikud kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused aruandesse. Ametnikud peavad nõuetekohaselt silmas kõiki erinõudmisi, mida kohaldatakse inspekteeritava kalalaeva suhtes, eriti mitmeaastaste kavade asjakohaste sätetega seoses.
2. Lossimise inspekteerimisel jälgivad ametnikud kogu asjaomast lossimisprotsessi algusest lõpuni. Ristkontrolli käigus võrreldakse lossimiseks sadamasse saabumise eelteates liigiti märgitud koguseid, püügipäevikus liigiti märgitud koguseid ja lossitud või ümber laaditud koguseid, vastavalt sellele, mis on asjakohane. Käesolev säte ei välista võimalust, et inspekteerimine toimub pärast lossimise algust.
3. Liikmesriigid tagavad püügitegevuse ja kalandustoodete järgneva töötlemisega seotud ruumide tõhusa inspekteerimise ja kontrolli.
Artikkel 107
Teatavate pelaagiliste liikide lossimise inspekteerimine
Käesoleva määruse IV jaotise II peatüki 2. jaos osutatud heeringa-, makrelli- ja stauriidisaagi lossimisel tagavad liikmesriikide pädevad ametiasutused, et inspekteeritakse vähemalt 15 % kõnealuste lossitud kalade kogusest ja 10 % kõnealuste kalade lossimistest.
4.
Artikkel 108
Üldpõhimõtted
1. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade rakendamist, võib transpordi ajal teostatav inspekteerimine leida aset mis tahes ajal ja mis tahes kohas lossimiskoha ja kalandustoodete müügi- või töötlemiskoha vahel. Inspekteerimise ajal võetakse vajalikke meetmeid, et tagada inspekteeritavate kalandustoodete külmaahela säilitamine.
2. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade ja riiklike kontrolliprogrammide või konkreetsete inspekteerimis- ja kontrolliprogrammide kohaldamist, hõlmab transportimise ajal teostatav inspekteerimine võimaluse korral transporditavate toodete füüsilist kontrollimist.
3. Transporditavate kalandustoodete füüsiline kontrollimine hõlmab tarnsporditava partii või partiide eri osadest proovi võtmist.
4. Transportimise ajal teostataval inspekteerimisel kontrollivad ametnikud kõiki kontrollimääruse artikli 68 lõikes 5 ja käesoleva määruse XXVII lisa inspekteerimismoodulis osutatud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused üles. See hõlmab ka kontrollimist, kas transporditavate kalandustoodete kogused vastavad veodokumenti märgitud andmetele.
Artikkel 109
Pitseeritud transpordivahendid
1. Kui veok või konteiner on lastiga manipuleerimise vältimiseks kinni pitseeritud, tagavad liikmesriigi pädevad asutused, et pitserite seerianumbrid on märgitud veodokumenti. Ametnikud kontrollivad, et pitserid on rikkumata ja seerianumbrid on vastavuses veodokumendi andmetega.
2. Kui pitserid kõrvaldatakse lasti inspekteerimise hõlbustamiseks enne, kui last saabub sihtpunkti, asendavad ametnikud originaalpitseri uue pitseriga, märkides veodokumenti pitseri andmed ja originaalpitseri kõrvaldamise põhjused.
5.
Artikkel 110
Üldpõhimõtted
Ametnikud kontrollivad kõiki käesoleva määruse XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjakohaseid punkte ja teevad nende kohta märkusi, kui nad inspekteerivad külmhooneid, hulgi- ja jaeturgu, restorane või mis tahes muid hooneid, kus ladustatakse ja/või müüakse kala pärast selle lossimist.
Artikkel 111
Täiendavad meetodid ja tehnoloogiad
Lisaks XXVII lisas loetletud punktidele võivad liikmesriigid kasutada kättesaadavaid meetodeid ja tehnoloogiat kalandustoodete identifitseerimiseks ja kontrollimiseks, nende päritolu kindlakstegemiseks, tarnijate ja asjaomaste püügilaevade või tootmisüksuste tuvastamiseks.
Artikkel 112
Turult kõrvaldatud kalandustoodete kontrollimine
Ametnikud kontrollivad, et nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (32) artikli 17 kohaselt turult kõrvaldatud kalandustooted realiseeritakse kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 2493/2001 (33) sätetega.
II PEATÜKK
Käitajate kohustused
Artikkel 113
Käitajate üldised kohustused
1. Kõik liikmesriikide jurisdiktsiooni all tegutsevad käitajad võivad kuuluda kontrollimisele tulenevalt nende kohustustest ühise kalanduspoliitika eeskirjade raames.
2. Kõik kontrollimisele kuuluvad käitajad:
a) |
annavad ametnikele nende nõudmise korral püügitegevusega seotud vajaliku teabe ja dokumendid (sealhulgas vajaduse korral nende koopiad või juurdepääsu asjaomastele andmebaasidele), mida tuleb vastavalt ühise kalanduspoliitika eeskirjadele täita ja säilitada kas elektrooniliselt või paberil; |
b) |
hõlbustavad juurdepääsu kõigile laeva osadele, ruumidele ja transpordivahenditele, sealhulgas õhusõidukitele ja hõljukitele, mida kasutatakse seoses kalapüügi ja kalatöötlemisega; |
c) |
tagavad igal ajahetkel ametnike turvalisuse ning abistavad aktiivselt ametnikke ja teevad nendega koostööd inspekteerimisülesannete täitmisel; |
d) |
ei takista, hirmuta ega sega ametnikke inspekteerimise läbiviimisel ega põhjusta teiste isikute sellist tegevust ning takistavad teisi isikuid seda tegemast; |
e) |
annavad vajaduse korral eraldatud kohtumisruumi, kus kontrolliülesandega vaatleja annab ametnikele ülevaate olukorrast nagu osutatud käesoleva määruse artikli 95 lõikes 2. |
Artikkel 114
Kapteni ülesanded inspekteerimise ajal
1. Inspekteeritava kalalaeva kapten või tema esindaja:
a) |
hõlbustab kooskõlas hea merepraktikaga ametnike turvalist ja tõhusat pardaletulekut, kui on antud rahvusvahelise signalisatsioonikoodi asjakohane signaal või kui ametnikku transportivalt laevalt või helikopterilt on raadio teel teatatud pardaletuleku kavatsusest; |
b) |
võimaldab kasutada XXIX lisa nõuetele vastavat laevatrappi, et hõlbustada ohutut ja mugavat pääsemist mis tahes laevale, millele pääs nõuab 1,5 m pikkust või pikemat ronimist; |
c) |
hõlbustab ametnikel nende kohustuste täitmist, osutades nõutavat ja mõistlikku abi; |
d) |
lubab ametnikul/ametnikel pidada sidet lipuriigi, rannikuäärse riigi ja inspekteeriva riigi ametiasutustega; |
e) |
hoiatab ametnikke konkreetsete turvariskide suhtes laeva pardal; |
f) |
võimaldab ametnikele juurdepääsu laeva kõigile piirkondadele, kogu töödeldud või töötlemata saagile, kõigile püügivahenditele ja kogu asjakohasele teabele ja asjakohastele dokumentidele; |
g) |
hõlbustab ametnike pardalt lahkumist pärast inspekteerimise lõppu. |
2. Kaptenitelt ei nõuta tundliku äriteabe avaldamist avalike raadiokanalite kaudu.
III PEATÜKK
Inspekteerimisaruanne
Artikkel 115
Inspekteerimisaruannet käsitlevad ühised eeskirjad
1. Ilma et see piiraks piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames erieeskirjade kohaldamist, peab kontrollimääruse artiklis 76 osutatud inspekteerimisaruanne hõlmama käesoleva määruse XXVII lisa vastavas moodulis sisalduvat asjakohast teavet. Ametnikud koostavad aruande inspekteerimise ajal või niipea kui võimalik pärast inspekteerimise lõppu.
2. Kui inspekteerimise käigus avastatakse ilmne rikkumine, lisatakse inspekteerimisaruandesse õiguslikud ja materiaalsed üksikasjad koos kogu muu teabega, mis on rikkumise seisukohast oluline. Kui inspekteerimise käigus avastatakse mitmeid rikkumisi, märgitakse inspekteerimisaruandesse iga rikkumise asjakohased üksikasjad.
3. Ametnikud edastavad oma tähelepanekud inspekteeritava kalalaeva, sõiduki, õhusõiduki, hõljuki või inspekteeritavate ruumide eest vastutavale füüsilisele isikule (käitajale) inspekteerimise lõpul. Käitajale antakse võimalus esitada oma märkused inspekteerimise ja selle tulemuste kohta. Käitaja märkused märgitakse inspekteerimisaruandesse. Juhul kui ametnikud ei räägi sama keelt mis inspekteeritav käitaja, võtavad nad asjakohased meetmed, et teha oma tähelepanekud arusaadavaks.
4. Vajaduse korral on käitajal õigus võtta ühendust oma esindajaga või oma lipuriigi pädevate asutustega, kui kerkivad tõsised raskused inspekteerimise tulemustest ja neist tulenevast aruandest arusaamisega.
5. Kontrollimääruse artikli 76 lõikes 1 osutatud elektrooniline andmete edastamise vorm otsustatakse pärast liikmesriikide ja komisjoni vahelisi konsultatsioone.
Artikkel 116
Inspekteerimisaruannete koostamine
1. Kui inspekteerimisaruanne koostatakse käsitsi paberil, peab see olema loetav, kustumatu ja selgelt täidetud. Ühtki aruande kannet ei tohi kustutada ega muuta. Kui käsitsi koostatavas aruandes tehakse viga, tõmmatakse vigane kanne korralikult maha ja paranduse teinud ametnik lisab oma nimetähed.
2. Aruandele kirjutab alla inspekteerimise eest vastutav ametnik. Käitajalt võetakse allkiri aruandele. Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, kinnitab tema allkiri aruande koostamist, mitte selle sisuga nõustumist.
3. Ametnikud võivad koostada käesoleva määruse artiklis 115 osutatud inspekteerimisaruandeid elektrooniliselt.
Artikkel 117
Inspekteerimisaruande koopia
Käesoleva määruse artiklis 116 osutatud inspekteerimisaruande koopia saadetakse käitajale hiljemalt 15 tööpäeva pärast inspekteerimise lõpuleviimist ning vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla inspekteerimiskoht kuulub. Kui avastatakse rikkumine, kohaldatakse aruande avalikustamise suhtes asjaomases liikmesriigis teabe avalikustamise kohta kehtivaid õigusakte.
IV PEATÜKK
Elektrooniline andmebaas
Artikkel 118
Elektrooniline andmebaas
1. Liikmesriigid lisavad riiklikesse kontrolliprogrammidesse inspekteerimisaruannete paber- või elektroonilise vormi täitmise korra, mida nende ametnikud järgivad. Kõnealused aruanded sisestatakse kontrollimääruse artiklis 78 osutatud elektroonilisse andmebaasi ja need tagavad käesoleva määruse XXIV lisa punktis 2 osutatud funktsioonid. Elektrooniline andmebaas sisaldab vähemalt käesoleva määruse artikli 115 lõike 1 kohaselt märgitud andmeid, mis on näidatud XXVII lisas kohustuslikena. Inspekteerimise paberaruanded skaneeritakse samuti andmebaasi.
2. Komisjonil ja tema määratud asutusel on andmebaasile juurdepääs vastavalt kontrollimääruse artiklites 114, 115 ja 116 kirjeldatud korrale. Asjakohased andmed andmebaasis on ühiskasutuskava raames kättesaadavad ka teistele liikmesriikidele.
3. Inspekteerimisaruannetes sisalduvaid andmeid säilitatakse andmebaasides vähemalt kolm aastat.
V PEATÜKK
Euroopa Liidu inspektorid
Artikkel 119
Euroopa Liidu inspektoritest teatamine
1. Liikmesriigid ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur teatavad komisjonile elektrooniliselt kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist oma ametnike nimed, kes lisatakse kontrollimääruse artiklis 79 osutatud Euroopa Liidu inspektorite nimekirja.
2. Nimekirja kantud ametnikud:
a) |
omavad põhjalikke kogemusi kalanduskontrolli ja -inspekteerimise alal; |
b) |
omavad põhjalikke teadmisi Euroopa Liidu kalandusalaste õigusaktide kohta; |
c) |
valdavad ühte Euroopa Liidu ametlikku keelt ja oskavad rahuldavalt teist ametlikku keelt; |
d) |
on oma kohustuste täitmiseks heas füüsilises vormis; |
e) |
on vajaduse korral saanud vajaliku mereohutusalase väljaõppe. |
Artikkel 120
Euroopa Liidu inspektorite nimekiri
1. Komisjon koostab liikmesriikide ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuri teatiste põhjal Euroopa Liidu inspektorite nimekirja kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
2. Pärast esialgse nimekirja koostamist teatavad liikmesriigid ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur komisjonile iga aasta oktoobriks kõigist muudatustest, mis nad soovivad nimekirjas teha järgmisel kalendriaastal. Komisjon muudab nimekirja vastavalt iga aasta 31. detsembriks.
3. Nimekiri ja selle muudatused avaldatakse Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuri ametlikul veebisaidil.
Artikkel 121
Euroopa Liidu inspektorite nimekirja edastamine piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele
Komisjoni määratud asutus edastab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaadile nimekirja Euroopa Liidu inspektoritest, kes teostavad inspekteerimist selle organisatsiooni raames.
Artikkel 122
Euroopa Liidu inspektorite volitused ja kohustused
1. Oma ülesannete täitmisel järgivad Euroopa Liidu inspektorid Euroopa Liidu seadusi ja võimaluse korral selle liikmesriigi seadusi, kus inspekteerimine toimub, või kui inspekteerimine toimub väljaspool ELi vesi, järgitakse inspekteeritava kalalaeva lipuliikmesriigi seadusi ja asjaomaseid rahvusvahelisi eeskirju.
2. Euroopa Liidu inspektorid esitavad teenistuskaardi, mis kinnitab nende isikut ja ametialast pädevust, mille kohaselt nad tegutsevad. Selleks on neil komisjoni või Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuri poolt välja antud isikut tõendav dokument, mis kinnitab nende isikut ja ametikohta.
3. Liikmesriigid hõlbustavad Euroopa Liidu inspektoritel nende kohuste täitmist ja annavad neile ametiülesannete täitmiseks vajalikku abi.
4. Liikmesriikide pädevad ametiasutused võivad anda Euroopa Liidu inspektoritele loa abistada riiklikke inspektoreid nende ülesannete täitmisel.
5. Käesoleva määruse artikleid 113 ja 114 kohaldatakse vastavalt.
Artikkel 123
Aruanded
1. Euroopa Liidu inspektorid esitavad iga päev kokkuvõtte oma inspekteerimistegevuse kohta, sealhulgas iga inspekteeritud kalalaeva või aluse nime ja identifitseerimisnumbri ja inspekteerimise liigi selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle vetes toimus inspekteerimine, või kui inspekteerimine toimus väljaspool ELi vesi, siis inspekteeritud ELi kalalaeva lipuliikmesriigile, ning Euroopa Kalanduskontrolli Agentuurile.
2. Kui Euroopa Liidu inspektorid avastavad inspekteerimise käigus rikkumise, esitavad nad viivitamata kokkuvõtliku inspekteerimisaruande rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele, või kui inspekteerimine toimus väljaspool ELi vesi, siis inspekteeritud kalalaeva lipuliikmesriigile ja Euroopa Kalanduskontrolli Agentuurile. Sellises kokkuvõtlikus inspekteerimisaruandes märgitakse vähemalt inspekteerimise aeg ja koht, määratletakse inspekteerimise alus ja inspekteerimise eesmärk ning avastatud rikkumise liik.
3. Euroopa Liidu inspektorid saadavad täieliku inspekteerimisaruande koopia, kuhu on märgitud XXVII lisa vastavas inspekteerimismoodulis loetletud asjaomased andmed, inspekteeritud kalalaeva või aluse lipuliikmesriigi või selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle vetes toimus inspekteerimine, seitsme päeva jooksul inspekteerimise kuupäevast. Kui Euroopa Liidu inspektorid on avastanud rikkumise, saadetakse täieliku inspekteerimisaruande koopia ka Euroopa Kalanduskontrolli Agentuurile.
4. Käesolevas artiklis osutatud igapäevased aruanded ja inspekteerimisaruanded saadetakse taotluse korral komisjonile.
Artikkel 124
Aruannete järelmeetmed
1. Liikmesriigid võtavad meetmeid Euroopa Liidu inspektorite aruannete põhjal vastavalt käesoleva määruse artiklile 123 samal alusel kui oma inspektorite aruannete puhul.
2. Euroopa Liidu inspektori nimetanud liikmesriik või vajaduse korral komisjon või Euroopa Kalanduskontrolli Agentuur teeb kohtu- ja haldusmenetluste lihtsustamiseks koostööd liikmesriigiga, kes võtab meetmeid Euroopa Liidu inspektori esitatud aruande põhjal.
3. Nõudmise korral abistab ja tunnistab Euroopa Liidu inspektor mis tahes liikmesriigi algatatud rikkumismenetlustes.
VII JAOTIS
JÕUSTAMINE
TÕSISTE RIKKUMISTE PUNKTISÜSTEEM
Artikkel 125
Tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamine ja toimimine
Iga liikmesriik määrab pädevad riiklikud asutused, kes vastutavad:
a) |
tõsiste rikkumiste punktisüsteemi kehtestamise eest vastavalt kontrollimääruse artikli 92 lõikele 1; |
b) |
asjakohase arvu punktide määramise eest kalalaevatunnistuse omanikule; |
c) |
määratud punktide ülekandmise eest asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse tulevasele omanikule, kui kalalaev müüakse maha, antakse üle või see vahetab muul viisil omanikku, ning |
d) |
igale kalalaevatunnistuse omanikule määratud või üle kantud punktide üle asjakohase arvestuse pidamise eest. |
Artikkel 126
Punktide määramine
1. Tõsiste rikkumiste eest antava punktide arvu määrab asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse omanikule XXX lisa kohaselt lipuliikmesriigi pädev ametiasutus.
2. Kui inspekteerimise käigus tuvastatakse kaks või enam sama füüsilise või juriidilise isiku poolt toimepandud tõsist rikkumist, määratakse lõikes 1 osutatud kalalaevatunnistuse omanikule iga tõsise rikkumise eest kuni 12 punkti.
3. Kalalaevatunnistuse omanikule teatatakse punktide määramisest.
4. Punktid määratakse kalalaevatunnistuse omanikule punktide määramist käsitlevas otsuses sätestatud kuupäeval. Liikmesriigid tagavad, et edasikaebamismenetlusi peatavat toimet käsitlevate siseriiklike eeskirjade kohaldamine ei kahjusta punktisüsteemi tõhusust.
5. Kui tõsine rikkumine avastatakse muus liikmesriigis kui lipuliikmesriik, siis määravad punktid lipuliikmesriigi käesoleva määruse artiklis 125 osutatud pädevad asutused pärast kontrollimääruse artikli 89 lõike 4 kohase teatise saamist.
Artikkel 127
Otsuste teatavakstegemine
Kui käesoleva määruse artikli 125 kohaselt määratud ametiasutus ei ole sama, mis kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus, teavitatakse viimast kõigist käesoleva jaotise kohaselt vastuvõetud otsustest.
Artikkel 128
Omandiõiguse üleminek
Kui kalalaeva pakutakse müügiks või selle omanik vahetub muul viisil, teavitab kalalaevatunnistuse omanik kõiki potentsiaalseid kalalaevatunnistuse omanikke punktide arvust, mis talle on määratud, esitades selle kohta pädevatelt asutustelt saadud tõestatud koopia.
Artikkel 129
Kalalaevatunnistuse peatamine ja jäädavalt äravõtmine
1. Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 18, 36, 54 või 72 punkti, peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt esimest, teist, kolmandat ja neljandat korda kontrollimääruse artikli 92 lõikes 3 osutatud vastavateks ajavahemikeks.
2. Kui kalalaevatunnistuse omanik on kogunud 90 punkti, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära.
Artikkel 130
Kalalaevatunnistuse peatamise või jäädava äravõtmise järelmeetmed
1. Kui kalalaevatunnistus on vastavalt käesoleva määruse artiklile 129 peatatud või jäädavalt ära võetud, teatab lipuliikmesriigi pädev asutus viivitamata kalalaevatunnistuse omanikule, et tema kalalaevatunnistus on peatatud või jäädavalt ära võetud.
2. Lõikes 1 osutatud teabe saamisel tagab kalalaevatunnistuse omanik, et asjaomase kalalaeva püügitegevus lõpetatakse viivitama. Ta tagab, et asjaomane kalalaev sõidab viivitamata kodusadamasse või sadamasse, mille määravad lipuliikmesriigi pädevad asutused. Sõidu ajal peavad püügivahendid olema soritud ja stoovitud vastavalt kontrollimääruse artiklile 47. Kalalaevatunnistuse omanik tagab, et kogu laeva pardal olevat saaki käideldakse vastavalt lipuliikmesriigi pädevate asutuste korraldustele.
Artikkel 131
Kalalaevatunnistuste kustutamine asjaomastest nimekirjadest
1. Kui kalalaevatunnistus on käesoleva määruse artikli 129 lõike 1 või 2 kohaselt peatatud või jäädavalt ära võetud, märgitakse peatatud või jäädavalt ära võetud kalalaevatunnistusega seotud kalalaev määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikes 1 osutatud riiklikus registris kalalaevana, millel puudub kalalaevatunnistus. Kõnealune kalalaev märgitakse samal viisil ka määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikes 3 osutatud ELi kalalaevastiku registris.
2. Kalalaevatunnistuse jäädav äravõtmine vastavalt käesoleva määruse artikli 129 lõikele 2 ei mõjuta tunnistuse väljaandnud liikmesriigile määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 12 kohaselt määratud sihttasemeid.
3. Liikmesriikide pädevad asutused ajakohastavad viivitamata kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktis d osutatud nimekirja ning märgivad sinna kõik määratud punktid ja neist tulenevad kalalaevatunnistuste peatamised ja jäädavad äravõtmised, sealhulgas nende kohaldamise alguskuupäeva ja kestuse.
Artikkel 132
Ebaseaduslik kalapüük kalalaevatunnistuse peatamise ajal või pärast selle jäädavalt äravõtmist
1. Kui kalalaev, kelle kalalaevatunnistus peatati või võeti jäädavalt ära vastavalt käesoleva määruse artiklile 129, jätkab püügitegevust kalalaevatunnistuse peatamise ajal või pärast selle jäädavalt äravõtmist, võtavad pädevad asutused viivitama täitemeetmed kontrollimääruse artikli 91 kohaselt.
2. Vajaduse korral võib lõikes 1 osutatud kalalaeva kanda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 27.
Artikkel 133
Punktide kustutamine
1. Kui kalalaevatunnistus on peatatud vastavalt käesoleva määruse artiklile 129, ei kustutata punkte, mille alusel kalalaevatunnistus peatati. Käesoleva määruse artikli 129 kohaldamisel lisatakse kõik kalalaevatunnistuse omanikule määratud uued punktid olemasolevatele punktidele.
2. Kui punkte on kontrollimääruse artikli 92 lõike 4 kohaselt kustutatud, ei loeta kontrollimääruse artikli 92 lõike 3 kohaldamisel kalalaevatunnistuse omaniku kalalaevatunnistust peatatuks käesoleva määruse artikli 129 kohaselt.
3. Kustutatakse kaks punkti, kui asjaomase kalalaeva kalalaevatunnistuse omanikule määratud punktide koguarv on suurem kui kaks ja juhul, kui:
a) |
rikkumise toimepanemisel kasutatud kalalaev, millele määrati punktid, kasutab seejärel laevaseiresüsteemi või registreerib ja edastab seejärel elektrooniliselt püügipäeviku, ümberlaadimis- ja lossimisdeklaratsioonide andmed, ilma et ta oleks ametlikult kohustatud kasutama kõnealust tehnikat; või |
b) |
kalalaevatunnistuse omanik osaleb vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või |
c) |
kalalaevatunnistuse omanik on tootjaorganisatsiooni liige ning ta kiidab heaks selle tootjaorganisatsiooni poolt punktide määramisele järgneval aastal vastuvõetud püügikava, mis hõlmab kalalaevatunnistuse omaniku kalapüügivõimaluste 10 % vähendamist; või |
d) |
kalalaevatunnistuse omanik ühineb ökomärgist kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüügist pärinevate toodete märgiseid ja mis keskendub kalavarude säästva kasutamisega seotud küsimustele. |
Kalalaevatunnistuse omanik võib iga tõsise rikkumise järel kolme aasta jooksul kasutada ühe korra punktis a, b, c või d sätestatud võimalust talle määratud punktide arvu vähendamiseks, tingimusel, et sellise vähendamise tulemusena ei kustuta kõiki talle määratud punkte.
4. Kui punktid kustutati vastavalt lõikele 3, teatatakse kalalaevatunnistuse omanikule sellisest punktide kustutamisest. Kalalaevatunnistuse omanikule teatatakse ka nende punktide arv, mis tal alles jäävad.
Artikkel 134
Kalalaeva kaptenitele määratavate punktide süsteem
Liikmesriigid teatavad kuue kuu jooksul pärast käesoleva jaotise kohaldamise kuupäeva komisjonile kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 kohaselt kaptenitele kehtestatud riiklikest punktisüsteemidest.
VIII JAOTIS
MEETMED, MILLEGA TAGATAKSE, ET LIIKMESRIIGID JÄRGIVAD ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA EESMÄRKE
I PEATÜKK
Euroopa Liidu rahalise abi peatamine ja tühistamine
Artikkel 135
Mõiste
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„makse” – mis tahes rahaline toetus, mille komisjon maksab liikmesriigi taotluse esitamise järel, määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohase rakenduskava rakendamise või määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktiga a hõlmatud projekti rakendamise jooksul või lõpus; |
2) |
„katkestamine” – maksetähtaja arvestamise katkestamine; |
3) |
„peatamine” – konkreetsetele maksetaotlustele vastavate maksete peatamine kontrollimääruse artikli 103 lõike1 kohaselt; |
4) |
„tühistamine” – määruse (EÜ) nr 1198/2006 kohasele rakenduskavale või määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktiga a hõlmatud projektile makstava, kuid peatatud ELi rahalise toetuse täielik või osaline tühistamine. |
Artikkel 136
Maksetähtaja katkestamine
1. Nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (34) osutatud volitatud eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja arvestamise katkestada kuni kuueks kuuks, kui:
a) |
on tähelepanekuid, mis osutavad ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisele või |
b) |
kui eelarvevahendite volitatud käsutaja peab tegema lisakontrolle pärast tähelepanekuid, mis osutavad, et liikmesriigi kontrollisüsteemis on puudusi ja/või kalapüügi ja sellega seotud tegevusega rikutakse ühise kalanduspoliitika eeskirju. |
2. Asjaomasele liikmesriigile teatatakse kontrollimääruse artikli 103 lõike 3 kohaselt kirjalikult maksetähtaja edasilükkamise põhjustest. Tal palutakse ühe kuu jooksul alates selle kirja saamisest komisjonile teatada võetud parandusmeetmetest ja/või edastada kalapüügiga seotud tegevuseks antud rahalist abi käsitlevate sätete täitmatajätmisega seotud teave vastavalt käesoleva määruse XXXI lisale.
3. Kui asjaomane liikmesriik ei vasta komisjoni taotlusele lõikes 2 märgitud ajavahemiku jooksul või kui ta annab mitterahuldava vastuse, võib komisjon saata talle meeldetuletuse, võimaldades maksimaalselt 15 päeva lisaaega.
4. Katkestamine peatatakse, kui liikmesriik tõendab oma vastuses, et on võtnud parandusmeetmed, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine, või kui tähelepanekud, mille kohaselt liikmesriigi kontrollisüsteemis on puudusi ja/või kalapüügi ja sellega seotud tegevusega rikutakse ühise kalanduspoliitika eeskirju, olid alusetud.
Artikkel 137
Maksete peatamine
1. Kui asjaomane liikmesriik ei vasta komisjoni taotlusele artiklis 136 märgitud ajavahemiku jooksul või kui ta annab mitterahuldava vastuse, võib komisjon sel ajal kättesaadava teabe põhjal võtta vastu otsuse peatada kõik ELi rahalise abi maksed sellele liikmesriigile või osa neist (edaspidi „peatamisotsus”) vastavalt kontrollimääruse artikli 103 lõikele 1.
2. Peatamisotsuses võetakse kokku asjakohased faktid ja õigusküsimused, lisatakse komisjoni hinnang seoses kontrollimääruse artikli 103 lõigetes 1 ja 6 osutatud tingimustega ning määratakse kindlaks, kui suur osa maksest peatatakse. Peatamisotsuses palutakse asjaomasel liikmesriigil võtta parandusmeetmed määratud aja jooksul, mis ei ületa kuut kuud.
3. Peatatava makseosa suurus otsustatakse, kohaldades määra, mis määratakse kindlaks kontrollimääruse artikli 103 lõikes 5 sätestatud kriteeriume arvesse võttes.
Artikkel 138
Rahalise abi tühistamine
1. Kui liikmesriik ei suuda abi peatamise ajal tõendada, et ta on parandanud olukorra, mis tõi kaasa kontrollimääruse artikli 103 lõike 2 kohase peatamisotsuse, võib komisjon talle teatada oma kavatsusest võtta vastu tühistamisotsus. Käesoleva määruse artikli 136 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse vastavalt.
2. Kui asjaomane liikmesriik ei vasta lõike 1 kohasele komisjoni taotlusele või kui ta annab mitterahuldava vastuse, võib komisjon sel ajal kättesaadava teabe põhjal võtta vastu otsuse tühistada kõik rahalise abi peatatud maksed sellele liikmesriigile või osa neist.
3. Lõikes 2 osutatud tühistamisotsus võib hõlmata kogu või osa ettemakse (kui on) tagasinõudmise seoses rahalise toetusega, mis oli juba välja makstud määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktiga a hõlmatud projektidele, mille maksed olid peatatud.
4. Tühistamisele kuuluvate peatatud maksete suurus otsustatakse, kohaldades määra, mis määratakse kindlaks kontrollimääruse artikli 103 lõikes 5 sätestatud kriteeriume arvesse võttes.
5. Rahalise abi ettemaksete summa, mis tuleb tagasi maksta nende projektide puhul, mille maksed peatati, makstakse tagasi komisjonile määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 28 lõikes 2 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 72 sätestatud menetluse kohaselt.
II PEATÜKK
Kalapüügivõimaluste vähendamine
Artikkel 139
Üldeeskirjad kalapüügivõimaluste vähendamiseks liigse kasutamise korral
1. Kontrollimääruse artikli 105 lõikes 1 ja artikli 106 lõikes 1 osutatud püügivõimaluste liigse kasutamise suurus võrreldes eraldatud kvootide ja teatavaks perioodiks kehtestatud püügikoormusega määratakse kindlaks näitajate põhjal, mis on kättesaadavad alates reguleeritud ajavahemikule järgneva teise kuu viieteistkümnendast päevast.
2. Püügivõimaluste liigse kasutamise suurus määratakse kindlaks võrreldes asjaomasele liikmesriigile teatava perioodi lõpus saadaolevate püügivõimalustega, võttes arvesse püügivõimaluste vahetamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikele 5, kvootide ülekandmist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (35) artikli 4 lõikele 2, saadaolevate kalapüügivõimaluste jaotamist vastavalt kontrollimääruse artiklile 37 ja püügivõimaluste vähendamist vastavalt kontrollimääruse artiklitele 105, 106 ja 107.
3. Teatava perioodi püügivõimaluste vahetamine vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikele 5 ei ole pärast kõnealuse perioodi lõppemisele järgneva esimese kuu viimast päeva lubatud.
Artikkel 140
Kalapüügivõimaluste vähendamist käsitlevad konsultatsioonid
Kontrollimääruse artikli 105 lõigete 4 ja 5 ning artikli 106 lõike 3 kohase püügivõimaluste vähendamise puhul konsulteerib komisjon asjaomase liikmesriigiga soovitatud meetmete suhtes. Asjaomane liikmesriik vastab komisjonile 10 tööpäeva jooksul.
III PEATÜKK
Kvootide vähendamine ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tõttu
Artikkel 141
Eeskirjad kvootide vähendamiseks ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmata jätmise korral
1. Kontrollimääruse artikli 107 lõikes 2 osutatud tähtaega, mille jooksul liikmesriik peab tõendama, et asjaomaseid kalavarusid saab säästvalt kasutada, arvestatakse komisjonilt liikmesriigile saadetud kirja kuupäevast.
2. Liikmesriik lisab kontrollimääruse artikli 107 lõike 2 kohasele vastusele tõendusmaterjali selle kohta, et ta suudab komisjonile tõendada, et asjaomaseid kalavarusid saab säästvalt kasutada.
Artikkel 142
Vähendatavate koguste kindlaksmääramine
1. Kontrollimääruse artikli 107 kohane kvootide vähendamine peab olema proportsionaalne mitmeaastaste kavadega reguleeritavate kalavarude suhtes kehtestatud eeskirjade rikkumise ulatuse ja iseloomuga ja nende varude kaitset mõjutava ohu tõsidusega. Seejuures võetakse arvesse kahju, mida põhjustati neile kalavarudele seetõttu, et ei järgitud mitmeaastaste kavadega reguleeritavate kalavarude suhtes kehtestatud eeskirju.
2. Kui lõike 1 kohast mahaarvamist ei saa asjaomase kalavaru või -varude rühmaga seotud kvoodi või selle kindlaksmääratud osa või püügiosa suhtes kohaldada, kuna selle kalavaru või -varude rühmaga seotud kvooti, kindlaksmääratud osa või püügiosa ei ole asjaomase liikmesriigi puhul piisavalt, võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist vähendada vastavalt lõikele 1 järgneval aastal või järgnevatel aastatel muude kalavarude või -varude rühma kvooti, mida asjaomane liikmesriik kasutab samas geograafilises piirkonnas või millel on sama kaubanduslik väärtus.
IX JAOTIS
ANDMED JA TEAVE
I PEATÜKK
Andmete analüüs ja audit
Artikkel 143
Sisu
Kontrollimääruse artikli 109 lõikes 1 osutatud arvutipõhine kontrollisüsteem hõlmab järgmist:
a) |
andmebaas või andmebaasid, mis talletavad kõik selle süsteemi poolt kontrollitud andmed vastavalt käesoleva määruse artiklile 144; |
b) |
kontrollimenetlused, sh andmete kvaliteedi kontroll, analüüs ja kõigi asjaomaste andmete ristkontroll vastavalt käesoleva määruse artiklile 145; |
c) |
menetlused, millega tagatakse komisjonile või selle määratud asutusele juurdepääs kõnealustele andmetele vastavalt käesoleva määruse artiklile 146. |
Artikkel 144
Kontrollitavad andmed
1. Arvutipõhise kontrollisüsteemi kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et kõik kontrollimääruse artikli 109 lõikes 2 osutatud andmed talletatakse arvutipõhises andmebaasis või andmebaasides. Vähim teave, mida see hõlmab, on XXIII lisas loetletud punktid, XXVII lisas kohustuslikena näidatud punktid, XII lisa punktid ja XXXII lisa punktid. Kontrollisüsteemis võib võtta arvesse ka kõiki muid andmeid, mida peetakse kontrollimenetluste läbiviimiseks vajalikuks.
2. Lõikes 1 osutatud andmebaasi andmed on kontrollisüsteemile kättesaadavad pidevalt ja reaalajas. Kontrollisüsteemil on otseühendus kõigi kõnealuste andmebaasidega ilma inimese sekkumiseta. Seepärast on kõik lõikes 1 osutatud andmeid sisaldavad liikmesriigi andmebaasid või süsteemid omavahel seotud.
3. Kui lõikes 1 osutatud andmeid ei salvestata andmebaasi automaatselt, hoolitsevad liikmesriigid selle eest, et need sisestatakse andmebaasidesse käsitsi või digitaliseeritakse viivitamata ning asjaomastes õigusaktides sätestatud tähtaegadest kinni pidades. Andmete vastuvõtmise ja andmete sisestamise kuupäevad registreeritakse andmebaasis nõuetekohaselt.
Artikkel 145
Kontrollimenetlused
1. Arvutipõhine kontrollisüsteem kontrollib pidevalt, süstemaatiliselt ja põhjalikult kõiki artikli 144 lõikes 1 osutatud andmekogumeid automaatsete arvutipõhiste algoritmide ja menetluste põhjal. Kontrollimine hõlmab menetlusi, mis võimaldavad kontrollida põhiliste andmete kvaliteeti, andmete formaati ja andmete miinimumnõudeid, samuti põhjalikumat kontrolli, analüüsides mitmeid andmekogumeid üksikasjaliselt, kasutades statistilisi meetodeid, või tehakse eri andmebaaside andmete ristkontrolli.
2. Iga kontrollimenetluse kohta peavad olema tööeeskirjad või tööeeskirjade kogum, milles määratletakse, millist kontrolli asjaomase menetlusega teostatakse, samuti seda, kus säilitatakse nende kontrollimiste tulemusi. Võimaluse korral märgitakse, millise õigusakti kohaldamist kontrollitakse. Komisjon võib pärast liikmesriikidega konsulteerimist kindlaks määrata ühtsed tööeeskirjad.
3. Arvutipõhise kontrollisüsteemi kõik tulemused, nii positiivsed kui ka negatiivsed, säilitatakse andmebaasis. Kontrollimenetlustega avastatud vasturääkivusi ja mittevastavusi, samuti nende suhtes võetud järelmeetmeid on võimalik viivitamata identifitseerida. Samuti on võimalik saada andmeid kalalaevade, kalalaevade kaptenite või käitajate kohta, kellel esines möödunud kolme aasta jooksul korduvalt vasturääkivusi ja võimalikke rikkumisi.
4. Kontrollisüsteemi poolt leitud vasturääkivuste järelkontroll seostatakse kontrollimise tulemustega, näidates ära nii kontrolli kui ka järelkontrolli kuupäeva.
Kui avastatud vasturääkivuse põhjuseks leitakse olevat vale andmesisestus, parandatakse asjaomased andmed andmebaasis, märkides selgelt, et need andmed on parandatud, ja parandamise põhjuse ning teatatakse ka algne väärtus või esialgne kirje.
Kui avastatud vasturääkivus viib järelkontrollini, seostatakse kontrolli tulemus inspekteerimisaruande ja selle järelmeetmetega.
Artikkel 146
Komisjoni juurdepääs
1. Liikmesriigid tagavad komisjonile või selle määratud asutusele reaalajas alalise juurdepääsu:
a) |
käesoleva määruse artikli 144 lõikes 1 osutatud andmetele; |
b) |
kõigile kontrollisüsteemi jaoks vajalikele tööeeskirjadele, mis hõlmavad määratlust, asjaomaseid õigusakte ja kohta, kus kontrollimistulemusi säilitatakse; |
c) |
kõigile kontrollitulemustele ja järelmeetmetele koos märgistusega, kui asjaomane andmeühik on parandatud, ja vajaduse korral lingiga rikkumismenetlusele. |
2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktides a, b ja c osutatud andmed on kättesaadavad automatiseeritud andmevahetuse abil käesoleva määruse artiklis 147 määratletud turvaliste veebiteenuste kaudu.
3. Andmed tehakse allalaadimiseks kättesaadavaks vastavalt andmevahetuse vormile ja kõigile XII lisas ja XML-vormingus määratletud andmeelementidele. Kõik muud andmeühikud, mis peavad olema kättesaadavad ning mis ei ole määratletud XII lisas, on kättesaadavad XXXII lisas määratletud vormis.
4. Komisjonile või selle määratud asutusele antakse võimalus lõikes 1 osutatud andmeid alla laadida mis tahes ajavahemiku ja geograafilise piirkonna kohta ja üksiku kalalaeva või laevade nimekirja kohta.
5. Komisjoni põhjendatud taotluse korral parandab asjaomane liikmesriik viivitamata andmed, milles komisjon on leidnud vasturääkivusi. Kõnealune liikmesriik teatab parandusest viivitamata teistele asjaomastele liikmesriikidele.
II PEATÜKK
Liikmesriikide veebisaidid
Artikkel 147
Veebisaitide kasutamine ja veebiteenused
1. Kontrollimääruse artiklites 115 ja 116 osutatud ametlike veebisaitide kasutamiseks loovad liikmesriigid veebiteenused. Need veebiteenused loovad ametlikele veebisaitidele reaalajas dünaamilise sisu ja võimaldavad automatiseeritud ligipääsu andmetele. Vajaduse korral kohandavad liikmesriigid oma olemasolevaid andmebaase või loovad uued andmebaasid, et pakkuda veebiteenuste nõutavat sisu.
2. Kõnealused veebiteenused võimaldavad komisjonil ja selle määratud asutusel igal ajal alla laadida kõiki käesoleva määruse artiklites 148 ja 149 osutatud kättesaadavaid andmeid. Automaatne andmete allalaadimise mehhanism põhineb elektroonilisel andmevahetusprotokollil ja XII lisas osutatud vormil. Veebiteenused luuakse rahvusvaheliste standardite kohaselt.
3. Iga lõikes 1 osutatud ametliku veebisaidi all-lehekülje vasakul servas on menüü, kust on lingid kõigile teistele all-lehekülgedele. Lisaks peab all-lehekülje all servas olema esitatud asjaomase veebiteenuse määratlus.
4. Veebiteenuseid ja veebisaite hallatakse tsentraliseeritult ning igas liikmesriigis nähakse ette ainult üks juurdepääsupunkt.
5. Komisjon võib kehtestada veebisaidi liideste, tehniliselt ühilduvate arvutisüsteemide ja veebiteenuste ühised standardid, tehnilised kirjeldused ja menetlused liikmesriikide, komisjoni ja tema määratud asutuse jaoks. Komisjon koordineerib pärast liikmesriikidega konsulteerimist kõnealuste kirjelduste ja menetluste loomise protsessi.
Artikkel 148
Avalikkusele kättesaadav veebisait ja veebiteenused
1. Avalikkusele kättesaadavas veebisaidi osas on ülevaatlik lehekülg ja erinevad all-leheküljed. Avalikkusele kättesaadaval ülevaateleheküljel on loetelu hüperlinkidest, mis hõlmavad viiteid kontrollimääruse artikli 115 punktidele a–g ning osutavad käesolevas artiklis osutatud teavet pakkuvatele all-lehekülgedele.
2. Iga avalikkusele kättesaadav all-lehekülg sisaldab vähemalt üht kontrollimääruse artikli 115 punktides a–g osutatud teabeühikut. Nii all-leheküljed kui ka nendega seotud veebiteenused sisaldavad vähemalt XXXIII lisas sätestatud teavet.
Artikkel 149
Turvatav veebisait ja veebiteenused
1. Veebisaidi turvalises osas on ülevaatlik lehekülg ja erinevad all-leheküljed. Turvalisel ülevaateleheküljel on loetelu hüperlinkidest, mis osutavad kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktides a–h sätestatud teabele ning mille kaudu pääseb nimetatud artiklis viidatud teavet sisaldavatele all-lehekülgedele.
2. Iga turvaline all-lehekülg hõlmab vähemalt üht kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punktides a–h osutatud teabeühikut. Nii all-leheküljed kui ka nendega seotud veebiteenused sisaldavad vähemalt XXIV lisas sätestatud teavet.
3. Nii turvaliste veebisaitide kui ka turvaliste veebiteenuste kasutamiseks on vaja kontrollimääruse artikli 116 lõikes 3 osutatud elektroonilist sertifikaati.
X JAOTIS
RAKENDAMINE
I PEATÜKK
Vastastikune abi
1.
Artikkel 150
Reguleerimisala
1. Käesolevas peatükis on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid teevad halduskoostööd teineteise, kolmandate riikide, komisjoni ja selle määratud asutusega, et tagada kontrollimääruse ja käesoleva määruse tõhus kohaldamine. See ei takista liikmesriikidel kehtestamast muid halduskoostöö vorme.
2. Käesolev peatükk ei kohusta liikmesriike teineteist abistama, kui see tõenäoliselt kahjustaks nende riiklikku õigussüsteemi, avalikku korda, julgeolekut või muid põhihuvisid. Enne abiandmisest keeldumist peab taotluse saanud liikmesriik pidama nõu taotleva liikmesriigiga, et määrata kindlaks, kas eritingimustel võidakse abi anda osaliselt. Kui abitaotlust ei ole võimalik rahuldada, teatatakse keeldumisest ja selle põhjustest viivitamata taotlevale liikmesriigile ning komisjonile või selle määratud asutusele.
3. Käesolev peatükk ei mõjuta kriminaalmenetlust ja kriminaalasjades vastastikust abi reguleerivate eeskirjade, sealhulgas kohtuliku uurimise saladuse hoidmise eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.
Artikkel 151
Kulud
Liikmesriigid kannavad ise oma kulud, mis tekivad abitaotluse täitmisest, ning loobuvad kõigist käesoleva jaotise kohaldamisel tekkinud kulude hüvitamise nõuetest.
Artikkel 152
Vastutav ametiasutus
Kontrollimääruse artikli 5 lõikes 5 osutatud ametiasutus tegutseb ühtse kontaktasutusena, kes vastutab käesoleva peatüki kohaldamise eest.
Artikkel 153
Järelmeetmed
1. Kui riigiasutus otsustab vastuseks käesoleva peatüki alusel esitatud abitaotlusele või pärast omaalgatuslikku teabevahetust võtta meetmed, mida võib rakendada üksnes õigusasutuse loal või nõudel, edastab ta asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile või selle määratud asutusele nende meetmete kohta kogu teabe, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjadele mittevastava tegevusega.
2. Sellise teatamise puhul peab olema õigusasutuse eelnev luba, kui sellist luba nõutakse siseriikliku õigusega.
2.
Artikkel 154
Eelneva taotluseta esitatav teave
1. Kui liikmesriik saab teavet ühise kalanduspoliitika sätete võimaliku rikkumise kohta, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsise rikkumise kohta, või tal on põhjust kahtlustada, et selline rikkumine võib aset leida, teavitab ta sellest viivitamata teisi asjaomaseid liikmesriike ja komisjoni või selle määratud asutust. Teatises esitatakse kogu vajalik teave ning see edastatakse käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.
2. Kui liikmesriik võtab täitemeetmed seoses lõikes 1 osutatud mittevastavuse või rikkumisega, teavitab ta sellest teisi asjaomaseid liikmesriike ning komisjoni või selle määratud asutust käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.
3. Kõik käesoleva artikli kohased teatised esitatakse kirjalikult.
3.
Abitaotlus
Artikkel 155
Mõiste
Käesoleva jao kohaldamisel on abitaotlus taotlus, mille üks liikmesriik saadab teisele liikmesriigile või komisjon või selle määratud asutus saadab liikmesriigile ja millega soovitakse:
a) |
teavet, sh kontrollimääruse artikli 93 lõigete 2 ja 3 kohast teavet; |
b) |
täitemeetmeid või |
c) |
haldusteatist. |
Artikkel 156
Üldnõuded
1. Taotlev liikmesriik tagab, et abitaotlus sisaldab piisavalt teavet, sealhulgas kõiki vajalikke tõendeid, mida on võimalik saada taotleva liikmesriigi territooriumil, et taotluse saanud liikmesriik saaks taotluse rahuldada.
2. Abitaotluse võib esitada üksnes põhjendatud juhul, kui on põhjust kahtlustada, et on toimunud ühise kalanduspoliitika sätete rikkumine, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised ning kui abi taotlev liikmesriik ei suuda enda vahenditega saada nõutavat teavet või võtta nõutavaid meetmeid.
Artikkel 157
Taotluste ja vastuste edastamine
1. Taotluse saadab üksnes taotleva liikmesriigi vastutav ametiasutus või komisjon või selle määratud asutus selle liikmesriigi vastutavale ametiasutusele, kellelt abi taotletakse. Kõik taotlusele saadud vastused edastatakse samal viisil.
2. Vastastikuse abi taotlused ja asjakohased vastused edastatakse kirjalikult.
3. Asjaomased vastutavad asutused lepivad taotluste ja vastuste puhul kasutatavates keeltes kokku enne taotluste esitamist. Kui kokkuleppele ei jõuta, edastatakse taotlused taotleva liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes) ja vastused taotluse saanud liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes).
Artikkel 158
Teabenõuded
1. Taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel edastab asjaomane liikmesriik kogu nõutava teabe, et teha kindlaks, kas on toimunud ühise kalanduspoliitika sätete rikkumine, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised, või kas on põhjust kahtlustada, et need võivad aset leida. Selline teave edastatakse käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.
2. Taotluse saanud liikmesriik teostab taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel asjakohase haldusuurimise seoses toimingutega, mis kujutavad ühise kalanduspoliitika sätete rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi, või mis taotlejale nendena tunduvad. Taotluse saanud liikmesriik teavitab haldusuurimise tulemustest taotluse esitanud liikmesriiki ja komisjoni või selle määratud asutust.
3. Taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel võib taotluse saanud liikmesriik lubada taotluse esitanud liikmesriigi pädeval ametnikul viibida lõikes 2 osutatud haldusuurimise juures, mida viivad läbi taotluse saanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse ametnikud. Kuivõrd kriminaalmenetlust reguleerivates riigi õigusaktides antakse teatavate toimingute sooritamise õigus üksnes siseriikliku õigusega ametisse määratud ametnikele, ei tohi taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud neis toimingutes osaleda. Mitte mingil juhul ei osale nad ruumide läbiotsimises ega isikute ametlikul ülekuulamisel kriminaalõiguse alusel. Taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud, kes viibivad taotluse saanud liikmesriigis, peavad igal ajal suutma esitada kirjaliku volituse, millest nähtub nende isik ja ametikoht.
4. Taotluse esitanud liikmesriigi nõudel edastab taotluse saanud liikmesriik talle kõik oma valduses olevad dokumendid või tõestatud koopiad, mis on seotud ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega või kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumistega.
5. Taotlusega seotud teabevahetuse tüüpvorm on esitatud XXXIV lisas.
Artikkel 159
Täitemeetmete võtmise nõue
1. Taotluse saanud liikmesriik võtab taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutuse nõudel käesoleva määruse artiklis 156 osutatud tõendite põhjal kõik vajalikud täitemeetmed, et lõpetada viivitamata tema territooriumil või tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes toimuv ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumine või kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsised rikkumised.
2. Taotluse saanud liikmesriik võib lõikes 1 osutatud täitemeetmete võtmisel konsulteerida taotluse esitanud liikmesriigi, komisjoni või selle määratud asutusega.
3. Taotluse saanud liikmesriik teatab võetud meetmetest ja nende mõjust taotluse esitanud liikmesriigile, teistele asjaomastele liikmesriikidele, komisjonile või selle määratud asutusele käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu.
Artikkel 160
Teabenõudele ja täitemeetmete võtmise nõudele vastamise tähtaeg
1. Liikmesriik, kellelt abi taotletakse, edastab käesoleva määruse artikli 158 lõike 1 ja artikli 159 lõike 3 kohase teabe võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui neli nädalat pärast taotluse saamise kuupäeva. Taotluse saanud ja taotluse esitanud liikmesriik, komisjon või selle määratud asutus võivad kokku leppida erinevad tähtajad.
2. Kui taotluse saanud liikmesriik ei suuda taotlusele tähtajaks vastata, teavitab ta selle põhjustest taotluse esitanud liikmesriiki, komisjoni või selle määratud asutust kirjalikult ning määrab tähtaja, millal ta on suuteline vastama.
Artikkel 161
Haldusteatise esitamise nõue
1. Taotluse saanud liikmesriik teeb taotluse esitanud liikmesriigi nõudel ning enda samalaadsetest juriidilistest dokumentidest ja otsustest teatamist käsitlevate eeskirjade kohaselt adressaadile teatavaks kõik juriidilised dokumendid ja otsused, mille taotluse esitanud liikmesriigi haldusasutused on vastu võtnud ja teinud ühise kalanduspoliitikaga reguleeritavates valdkondades, eelkõige kontrollimääruse või käesoleva määruse raames reguleeritavates küsimustes, ning mida rakendatakse selle liikmesriigi territooriumil, kellelt abi taotletakse.
2. Haldusteatise nõude esitamiseks kasutatakse käesoleva määruse XXXV lisas esitatud tüüpvormi.
3. Taotluse saanud liikmesriik edastab oma vastuse taotluse esitanud liikmesriigile kohe pärast teavitamist käesoleva määruse artiklis 152 osutatud vastutava ametiasutuse kaudu. Vastuse edastamiseks kasutatakse käesoleva määruse XXXVI lisas esitatud tüüpvormi.
4.
Artikkel 162
Teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni või selle määratud asutuse vahel
1. Liikmesriigid edastavad komisjonile või selle määratud asutusele kogu teabe, mida nad peavad asjakohaseks seoses meetodite, tavade või tuvastatud tendentsidega, mida on kasutatud või mille puhul on kahtlus, et neid kasutatakse seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisega, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumistega niipea, kui see on neile kättesaadav.
2. Komisjon või selle määratud asutus edastab liikmesriikidele niipea, kui see on talle kättesaadav, kogu teabe, mis aitaks neil jõustada kontrollimäärust või käesolevat määrust.
Artikkel 163
Kooskõlastamine komisjoni või selle määratud asutusega
1. Kui liikmesriik saab teavet toimingute kohta, mis kujutavad või tunduvad kujutavat endast ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi ning mis on eriti olulised ELi tasandil, teatab ta komisjonile või selle määratud asutusele võimalikult kiiresti igasuguse asjakohase teabe, mis on vajalik asjaolude kindlakstegemiseks. Komisjon või selle määratud asutus edastab selle teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.
2. Lõike 1 kohaldamisel loetakse ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumisi, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi eriti oluliseks Euroopa Liidu tasandil, kui:
a) |
need on või võivad olla seotud ühe või mitme liikmesriigiga või |
b) |
liikmesriigi arvates on tõenäoline, et sellised toimingud on aset leidnud ka teistes liikmesriikides. |
3. Kui komisjon või selle määratud asutus leiab, et ühes või enamas liikmesriigis on leidnud aset toimingud, mis kujutavad või tunduvad kujutavat endast ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumist, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiseid rikkumisi, siis teavitab ta sellest asjaomaseid liikmesriike, kes viivad võimalikult kiiresti läbi uurimise. Asjaomased liikmesriigid edastavad uurimistulemused võimalikult kiiresti komisjonile või selle määratud asutusele.
5.
Artikkel 164
Teabevahetus kolmandate riikidega
1. Kui liikmesriik saab kolmandalt riigilt või piirkondlikult kalandusorganisatsioonilt teavet, mis on oluline kontrollimääruse ja käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks, edastab ta selle teabe vastutava ametiasutuse kaudu teistele asjaomastele liikmesriikidele, komisjonile või selle määratud asutusele, kui seda võimaldavad selle kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepped või selle piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjad.
2. Käesoleva peatüki raames saadud teavet võib liikmesriik edastada kolmandale riigile või piirkondlikule kalandusorganisatsioonile oma vastutava ametiasutuse kaudu kahepoolse kokkuleppe raames selle kolmanda riigiga või kooskõlas selle piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud eeskirjadega. Teave edastatakse pärast konsulteerimist liikmesriigiga, kes teabe esialgselt edastas, ning vastavalt sellistele ELi ja riiklikele õigusaktidele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel.
3. Komisjon või selle määratud asutus võib ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepete või piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames või sarnaste kokkulepete raames, milles EL on lepinguosaline või koostööd tegev mitteosaline, edastada asjakohase teabe ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise, eelkõige kontrollimääruse artikli 90 lõikes 1 osutatud tõsiste rikkumiste kohta nende kokkulepete või organisatsioonidega seotud teistele osalistele, kui teabe edastanud liikmesriik on selleks nõusoleku andnud.
II PEATÜKK
Aruandekohustus
Artikkel 165
Aruande vorm ja tähtaeg
1. Liikmesriigid kasutavad kontrollimääruse artikli 118 lõikes 1 osutatud iga viie aasta järel koostatavas aruandes XXXVII lisas määratletud andmeid.
2. Kontrollimääruse artikli 118 lõike 4 kohane aruanne, milles loetletakse eeskirjad, mida on kasutatud põhiandmetest aruannete koostamiseks, saadetakse kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustamist. Kui kõnealuseid eeskirju muudetakse, saadavad liikmesriigid uue aruande.
XI JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 166
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EMÜ) nr 2807/83, määrus (EMÜ) nr 3561/85, määrus (EMÜ) nr 493/87, määrus (EMÜ) nr 1381/87, määrus (EMÜ) nr 1382/87, määrus (EMÜ) nr 2943/95, määrus (EÜ) nr 1449/98, määrus (EÜ) nr 2244/2003, määrus (EÜ) nr 1281/2005, määrus (EÜ) nr 1042/2006, määrus (EÜ) nr 1542/2007, määrus (EÜ) nr 1077/2008 ja määrus (EÜ) nr 409/2009 tunnistatakse kehtetuks.
2. Määrus (EÜ) nr 356/2005 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012.
3. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 167
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud VII jaotis, mis jõustub 1. juulil 2011.
II jaotise III peatükki ja IV jaotise I peatükki kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012. Kooskõlas kontrollimääruse artikli 124 punktiga c ja eelmise lõiguga kohaldatakse VII jaotist alates 1. jaanuarist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. aprill 2011.
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(2) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.
(3) ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.
(4) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(6) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.
(7) EÜT L 339, 18.12.1985, lk 29.
(8) EÜT L 50, 19.2.1987, lk 13.
(9) EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.
(10) EÜT L 132, 21.5.1987, lk 11.
(11) EÜT L 308, 21.12.1995, lk 15.
(12) EÜT L 192, 8.7.1998, lk 4.
(13) ELT L 56, 2.3.2005, lk 8.
(14) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.
(15) ELT L 203, 4.8.2005, lk 3.
(16) ELT L 187, 8.7.2006, lk 14.
(17) ELT L 337, 21.12.2007, lk 56.
(18) ELT L 295, 4.11.2008, lk 3.
(19) ELT L 123, 19.5.2009, lk 78.
(20) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(21) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.
(22) ELT L 204, 13.8.2003, lk 21.
(23) ELT L 102, 7.4.2004, lk 9.
(24) ELT L 365, 10.12.2004, lk 19.
(25) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.
(26) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1.
(27) ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.
(28) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(29) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.
(30) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.
(31) EÜT L 278, 23.10.2001, lk 6.
(32) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.
(33) EÜT L 337, 20.12.2001, lk 20.
(34) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(35) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.
I LISA
Tabel 1
Toote esitusviisi kolmetäheline kood
Toote esitusviisi kolmetäheline kood |
Esitusviis |
Kirjeldus |
CBF |
Tursa liblikfilee (escalado) |
HEA, nahk, selgroog ja saba eemaldamata |
CLA |
Sõrad |
Ainult sõrad |
DWT |
ICCATi kood |
Lõpused eemaldatud, roogitud, osa peast eemaldatud, uimed eemaldatud |
FIL |
Fileeritud |
HEA+GUT+TLD+ luud eemaldatud. Igast kalast saab kaks fileed, mis ei ole omavahel ühendatud |
FIS |
Fileeritud ja nahata fileed |
FIL+SKI. Igast kalast saab kaks fileed, mis ei ole omavahel ühendatud |
FSB |
Naha ja luudega fileed |
Fileeritud, nahk ja luud eemaldamata |
FSP |
Nahata fileed roideluudega |
Fileeritud, nahk eemaldatud, roideluud eemaldamata |
GHT |
Roogitud, peata ja sabata |
GUH+TLD |
GUG |
Roogitud ja lõpusteta |
Sisikond ja lõpused eemaldatud |
GUH |
Roogitud ja peata |
Sisikond ja pea eemaldatud |
GUL |
Roogitud, koos maksaga |
GUT maks eemaldamata |
GUS |
Roogitud, peata ja nahata |
GUH+SKI |
GUT |
Roogitud |
Kogu sisikond eemaldatud |
HEA |
Peata |
Pead maha lõigatud |
JAP |
Roogitud Jaapani moodi |
Põikilõige, millega eemaldatakse kõik osad peast kõhuni |
JAT |
Sabata, roogitud Jaapani moodi |
Roogitud Jaapani moodi, saba eemaldatud |
LAP |
Paarisfilee |
Kaksikfilee, HEA, nahk+saba+uimed EEMALDAMATA |
LVR |
Maks |
Ainult maks, ühise esitusviisi puhul kasutada koodi LVR-C |
OTH |
Muud |
Muu esitusviis (1) |
ROE |
Kalamari |
Ainult kalamari. Ühise esitusviisi puhul kasutada koodi ROE-C |
SAD |
Kuivsoola |
Pea eemaldatud, nahk, selgroog ja saba eemaldamata, vahetult soolatud |
SAL |
Kergelt märgsoolatud |
CBF+soolatud |
SGH |
Soolatud (roogitud ja ilma peata) |
GUH+soolatud |
SGT |
Soolatud (roogitud) |
GUT+soolatud |
SKI |
Nahata |
Nahk eemaldatud |
SUR |
Surimi |
Surimi |
TAL |
Saba |
Ainult sabad |
TLD |
Sabata |
Saba eemaldatud |
TNG |
Keel |
Ainult keel. Ühise esitusviisi puhul kasutada koodi TNG-C |
TUB |
Ainult tõri |
Ainult tõri (kalmaar) |
WHL |
Terve |
Töötlemata |
WNG |
Küljed |
Ainult küljed |
Tabel 2
Töötlemisviis
KOOD |
VIIS |
ALI |
Elus |
BOI |
Keedetud |
DRI |
Kuivatatud |
FRE |
Värske |
FRO |
Külmutatud |
SAL |
Soolatud |
(1) Kui kalalaevade kaptenid kasutavad lossimisdeklaratsioonil või ümberlaadimisdeklaratsioonil esitusviisi koodi „OTH” (muu), kirjeldatakse täpselt, millele esitusviis „OTH” viitab.
II LISA
KALALAEVATUNNISTUSELE MÄRGITAV MINIMAALNE TEAVE
1. KALALAEVA ANDMED (1)
ELi laevastikuregistri number (2)
Kalalaeva nimi (3)
Lipuriik/registreerimisriik (3)
Registreerimissadam (nimi ja riigi kood (3)
Pardatähis (3)
Rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS (4))
2. TUNNISTUSE OMANIK / KALALAEVA OMANIK (2) / KALALAEVA ESINDAJA (2)
Juriidilise või füüsilise isiku nimi ja aadress
3. PÜÜGIVÕIMSUSE NÄITAJAD
Peajõuseadme võimsus (kW) (5) A
Brutotonnaaž (GT) (6)
Kogupikkus (6)
Peamine püügivahend (7)
Lisapüügivahendid (7)
MUUD ASJAKOHASED RIIKLIKUD MEETMED
(1) See teave kantakse kalalaevatunnistusele ajal, mil kalalaev registreeritakse liidu kalalaevastiku registrisse komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25) sätete kohaselt.
(2) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 26/2004.
(3) Laevade puhul, millel on nimi.
(4) Laevade puhul, millel peab olema IRCS, kooskõlas määrusega (EÜ) nr 26/2004.
(5) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2930/86.
(6) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2930/86. See teave kantakse kalalaevatunnistusele ajal, mil kalalaev registreeritakse liidu kalalaevastiku registrisse määruse (EÜ) nr 26/2004 sätete kohaselt.
(7) Kooskõlas rahvusvahelise püügivahendite statistilise standardklassifikatsiooniga (ISSCFCG).
III LISA
KALAPÜÜGILOALE MÄRGITAV MINIMAALNE TEAVE
A. IDENTIFITSEERIMINE
1. |
ELi laevastikuregistri number (1) |
2. |
Kalalaeva nimi (2) |
3. |
Pardatähis (tähed ja numbrid) (1) |
B. KALAPÜÜGITINGIMUSED
1. |
Väljaandmise kuupäev: |
2. |
Kehtivusaeg: |
3. |
Püügiloa tingimused, sh vajaduse korral liigid, püügipiirkond ja püügivahend: … … … |
|
Alates ../../.. kuni ../../.. |
Alates ../../.. kuni ../../.. |
Alates ../../.. kuni ../../.. |
Alates ../../.. kuni ../../.. |
Alates ../../.. kuni ../../.. |
Alates ../../.. kuni ../../.. |
Kalapüügipiirkond |
|
|
|
|
|
|
Liik |
|
|
|
|
|
|
Püügivahend |
|
|
|
|
|
|
Muud tingimused |
|
|
|
|
|
|
Muud nõuded, mis tulenevad püügiloa taotlemisest.
(1) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 26/2004.
(2) Laevade puhul, millel on nimi.
IV LISA
TOODRITE KIRJELDUS
LÄÄNEPOOLNE OTSATOODER
IDAPOOLNE OTSATOODER
VAHETOODER
V LISA
LIPURIIGILT RANNIKUÄÄRSELE LIIKMESRIIGILE VMS-ANDMETE ELEKTROONILISE EDASTAMISE VORM
A. Asukohateate sisu ja andmeelementide selgitus
Kategooria |
Andmeelement |
Välja kood |
Väljundi liik |
Sisu |
Kohustuslik (K) / vabatahtlik (V) |
Selgitused |
Süsteemi andmed |
Teate algus |
SR |
|
|
K |
Märgib teate algust |
|
Teate lõpp |
ER |
|
|
K |
Märgib teate lõppu |
Sõnumi andmed |
Sihtaadress |
AD |
3 tähte (3) |
ISO 3166-1 kolmetäheline kood |
K |
Sõnumit vastu võtva rannikuäärse liikmesriigi aadress. Riigi kolmetäheline ISO-kood |
|
Saatja |
FR |
3 tähte (3) |
ISO 3166-1 kolmetäheline kood |
K |
Sõnumit edastava lipuliikmesriigi kolmetäheline ISO-kood |
|
Sõnumi liik |
TM |
3 tähte (3) |
Tähis |
K |
Sõnumi liigi esimesed kolm tähte (asukohateate puhul – POS) |
|
Kuupäev |
DA |
8 numbrit (3) |
AAAAKKPP |
K |
Edastamise aasta, kuu ja kuupäev |
|
Kellaaeg |
TI |
4 numbrit (3) |
TTMM |
K |
Edastamise kellaaeg (UTC järgi) |
Kalalaeva registreerimisandmed |
ELi laevastikuregistri number |
IR |
12 tähte (3) |
ISO 3166-1 kolme-täheline kood + 9 tähte (3) |
O (1) |
Euroopa Liidu laevastikuregistri number, mis koosneb liikmesriigi 3-tähelisest koodist (riigi kolmetäheline ISO-kood) ja kalalaeva kordumatust koodist |
|
Lipuriik |
FS |
3 tähte (3) |
ISO 3166-1 kolmetäheline kood |
K |
Sõnumit edastava lipuriigi kolmetäheline ISO-kood |
|
Raadiokutsung |
RC |
7 tähte (3) |
Rahvusvahelise raadiokutsungi kood |
K |
Kalalaeva rahvusvaheline raadiokutsung |
|
Kalalaeva nimi |
NA |
30 tähte (3) |
ISO 8859-1 |
V |
Kalalaeva nimi |
|
Pardanumber |
XR |
14 tähte (3) |
ISO 8859-1 |
V |
Laeva küljele kantud number |
Tegevuse üksikasjad |
Laiuskraad (detsimaal) |
LT |
7 tähte (3) |
+/-DD.ddd |
K |
Kalalaeva asukoha laiuskraad teate edastamise ajal kümnendkraadides WGS84 geograafiliste koordinaatide süsteemi kohaselt (2) |
|
Pikkuskraad (detsimaal) |
LG |
8 tähte (3) |
+/-DDD.ddd |
K |
Kalalaeva asukoha pikkuskraad teate edastamise ajal kümnendkraadides WGS84 geograafiliste koordinaatide süsteemi kohaselt Täpsus 3 kümnendkohta. Negatiivne väärtus, kui asukoht on läänepoolkeral (2). |
|
Kiirus |
SP |
3 numbrit (3) |
Sõlmed (3) 10 |
K |
Kalalaeva kiirus kümnendsõlmedes nt .//SP/105 = 10,5 sõlme |
|
Kurss |
CO |
3 numbrit (3) |
360°-skaala |
K |
Kalalaeva kurss 360°-skaala järgi nt //CO/270 = 270° |
|
Reisi nr |
TN |
3 numbrit (3) |
001-999 |
V |
Püügireisi seerianumber jooksval aastal |
B. Asukohateate struktuur
Iga andmeedastuse struktuur on järgmine:
— |
topeltkaldjoon (//) ja tähed „SR” näitavad teate algust, |
— |
topeltkaldjoon (//) ja väljakood näitavad andmeelemendi algust, |
— |
üks kaldjoon (/) lahutab väljakoodi ja andmeid, |
— |
andmete paare eraldab tühik; |
— |
tähed „ER” ja topeltkaldjoon (//) näitavad teate lõppu. |
(1) Kohustuslik Euroopa Liidu kalalaevadele.
(2) Plussmärki (+) ei ole vaja edastada, alguse nullid võib ära jätta.
(3) Rahvusvaheliste organisatsioonide ISO kolmetähelised koodid on järgmised:
XEU |
Euroopa Komisjon |
XFA |
CFCA |
XNW |
NAFO |
XNE |
NEAFC |
XIC |
ICCAT |
XCA |
CCAMLR. |
VI LISA
EUROOPA LIIDU KALALAEVADE ÜHENDATUD PÜÜGIPÄEVIKU, LOSSIMISDEKLARATSIOONI JA ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI NÄIDIS
VII LISA
EUROOPA LIIDU KALALAEVA PÜÜGIPÄEVIKU JA LOSSIMIS/ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI NÄIDIS
(VAHEMERI)
VIII LISA
EUROOPA LIIDU KALAPÜÜGIPÄEVIK NAFO ALLPIIRKONNAS 1 JA ICES RAJOONIDES V(a) JA XIV
Kalalaeva nimi/pardatähis/IRCS |
|
Kuupäev |
NAFO/ICES rajoon |
||||||||||||
|
|
Kuupäev |
Kuu |
Aasta |
|
||||||||||
|
|||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Püünise vedamise algus (GMT) |
Püünise vedamise lõpp (GMT) |
Kalapüügiks kulunud tunde |
Koordinaadid püügi algul |
Püügivahendi liik |
Kasutatud võrkude või jadade arv |
Võrgusilma suurus |
Saak liigiti (kilogrammides – eluskaal) |
|||||||||||
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
NAFO/ICES rajoon |
|
Tursk (101) |
Meriahven (103) |
Süvalest (118) |
Harilik hiidlest (120) |
Merihunt (340) |
Moiva (340) |
Krevett (639) |
|
|
||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pardale jäetud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vette tagasi lastud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pardale jäetud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vette tagasi lastud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pardale jäetud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vette tagasi lastud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pardale jäetud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vette tagasi lastud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pardale jäetud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vette tagasi lastud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pardale jäetud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vette tagasi lastud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pardale jäetud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vette tagasi lastud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Allkokkuvõte päevast |
Pardale jäetud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||
Vette tagasi lastud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||
Püügireisi jooksul kokku |
Pardale jäetud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
Vette tagasi lastud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||
Kaal ümardatult (kilogrammides – eluskaal) täna töödeldud inimtoiduks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
Kaal ümardatult (kilogrammides – eluskaal) täna töödeldud vähendamiseks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||
Kokku |
||||||||||||||||||
Märkused |
|
Kapteni allkiri |
IX LISA
EUROOPA LIIDU LOSSIMIS-/ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOON (1) NAFO ALLPIIRKONNAS 1 NING ICES RAJOONIDES Va JA XIV
Kalalaeva nimi/pardatähis (1) |
IRCS (2) |
(3) Ümberlaadimise korral Nimi ja/või kutsung, pardatähis Vastuvõtva laeva pardatähis ja riikkondlik kuuluvus: |
|
Kuupäev |
Kuu |
Kellaaeg |
Aasta |
2.0 … |
Esindaja nimi: |
Kapteni nimi: |
Väljumine (4) |
|
|
|
kust |
|
|
|
Tagasitulek (5) |
|
|
kuhu |
|
|
|
|
Lossimine (6) |
|
|
|
|
|
Allkiri: |
Allkiri: |
Näidata kaal kilogrammides ja kasutatud ühik (nt kast, korv) ja selles ühikus lossitud kaal kilogrammides: |
|
kilogrammi (18) (19) |
Liik |
ICES/NAFO (1) |
ELi mittekuuluvate riikide püügipiirkond |
Esitusviis (17) |
Esitusviis (17) |
Esitusviis (17) |
Esitusviis (17) |
Esitusviis (17) |
Esitusviis (17) |
Esitusviis (17) |
Esitusviis (17) |
Esitusviis (17) |
Esitusviis (17) |
Terve |
Roogitud |
Peata |
Fileeritud |
|
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Mittevajalik maha tõmmata.
X LISA
JUHISED EUROOPA LIIDU KALALAEVADE KAPTENITELE, KES ON KOHUSTATUD TÄITMA JA ESITAMA PABERKUJUL PÜÜGIPÄEVIKU, LOSSIMIS- JA/VÕI ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI
1. Püügipäeviku andmed kalalaevadele, kes kasutavad VI, VII ja VIII lisas esitatud näidiseid
1.1. Püügipäevikusse (vastavate numbrite alla) kantakse järgmised üldised andmed laeva või laevade kohta
Andmed kalalaeva(de) ja püügireiside kuupäevade kohta |
||||||
Viitenumber püügipäevikus |
Andmete nimetus (K = kohustuslik) (V = vabatahtlik) |
Kirjeldus ja/või registreerimise aeg |
||||
(1) |
Kalalaeva(de) nimi/nimed,raadiokutsung (K) |
Märgitakse esimesele reale. Paarispüügi puhul tuleb teise kalalaeva nimi, selle kapteni nimi, kodakondsus ja laeva pardatähis märkida selle laeva teabe alla, mille kohta püügipäevikut peetakse. |
||||
(2) |
Pardatähis (K) |
Pardatähise tähed ja numbrid, nagu on näha laevakerel. |
||||
(3) |
Kapteni nimi ja aadress (K) |
Kapteni perekonnanimi, eesnimi ja aadress (märkida tänava nimi, maja number, linn, liikmesriik) Teise kalalaeva kapten peab samuti püügipäevikut, milles märgitakse püütud ja pardal hoitavad kogused nii, et ei esine saagi topeltarvestust. |
||||
(4) |
Päev, kuu, kellaaeg (kohalik) ja väljumissadam (K) |
Päev, kuu, kellaaeg (kohalik) ja väljumissadam |
||||
(5) |
Kuupäev, kuu, kellaaeg (kohalik) ja saabumissadam (K) |
Märgitakse enne, kui laev siseneb sadamasse. |
||||
(6) |
Lossimise kuupäev ja sadam, kui see erineb punktist (5) (K) |
Märgitakse enne lossimissadamasse sisenemist. |
||||
(7) |
Kuupäev, vastuvõtva laeva nimi, raadiokutsung, riikkondsus ja pardatähis (registrinumber) (K) |
Täidetakse ümberlaadimise korral. |
||||
Püügivahendeid käsitlev teave |
||||||
(8) |
Püügivahend (K) |
Püügivahendi liik tuleb märkida XI lisa 1. veerus oleva koodiga. |
||||
(9) |
Võrgusilma suurus (K) |
Märkida millimeetrites. |
||||
(10) |
Mõõtmed (V) |
Püügivahendi suurus ja mõõdud esitada vastavalt XI lisa 2. veeru spetsifikatsioonidele. |
||||
Püügitoiminguid käsitlev teave |
||||||
(11) |
Kuupäev (K) |
Iga merel oldud päeva kuupäev märgitakse uuele reale ja see vastab igale merel oldud päevale. |
||||
(12) |
Püügitoimingute arv (K) |
Püügitoimingute arv esitatakse vastavalt XI lisa 3. veeru spetsifikatsioonidele (K). |
||||
(13) |
Püügiaeg (V) |
Kala otsimiseks (nt sonari abil) või püügiks kulunud aeg esitatakse merel oldud tundide arvuna, millest on maha arvatud aeg, mis on kulunud püügipiirkondadesse minemiseks, nende vahel liikumiseks ja sealt naasmiseks ning triivimiseks, seismiseks või remondi ootamiseks. |
||||
(14) |
Asukoht (K) |
Geograafiline püügipiirkond esitatakse statistilise ruuduna, kust püüti peamine saak, sellele järgneb viide asjakohasele ICES rajoonile või alamrajoonile, CECAF, GFCM või NAFO allpiirkonnale. (K) Näiteid:
|
||||
(K) Vabatahtlikke sissekandeid võib teha kõikide statistiliste ruutude kohta, kus kalalaev on päeva jooksul tegutsenud. (V) |
||||||
Kolmanda riigi kalapüügipiirkond: märkige kolmandate riikide kalapüügipiirkond (-piirkonnad) või veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla, kasutades kolmetähelist ISO-3166 riigi koodi, nt NOR= Norra FRO= Fääri saared CAN= Kanada ISL= Island INT= avameri (K) |
||||||
(15) |
Pardal hoitavad püütud kogused (K) |
Kui pardal hoitava liigi kogus eluskaalus, märgitakse need püügipäevikusse. Kõnealune kogus hõlmab ka neid koguseid, mis on laevameeskonnale toiduks kõrvale pandud. Kasutatakse FAO kolmetähelisi koode. Iga liigi saak märgitakse üles eluskaalu kilogrammides. (V) Kui sellist saaki hoitakse korvides, kastides, karpides, kottides, plokkides või muudes mahutites, registreeritakse kasutatud ühiku netokaal eluskaalu kilogrammides ja kasutatud ühikute täpne arv. Alternatiivina võib sellistes ühikutes hoitavat saaki registreerida eluskaalu kilogrammides. |
||||
(16) |
Kui veergude arv ei ole piisav, võetakse uus lehekülg. (K) |
Registreeritakse kõigi liikide vette tagasi lastud kogused, mis on üle 50 kg eluskaalus. Märgitakse üles ka nende liikide vette tagasi lastud kogused, mis on püütud elusöödaks ning registreeritud püügipäeviku 15. jaos. |
2. Lossimis-/ümberlaadimisdeklaratsiooni käsitlevad juhised
2.1. VI ja IX lisas esitatud näidised (lossimine või ümberlaadimine NAFO 1 ja ICES Va püügipiirkonnas)
2.2. Esitatav teave
Kui lossitud või ümberlaaditud kalandustooted on kaalutud liikmesriigi pädevate asutuste poolt tunnustatud kaalumissüsteemi kasutades kas kala mahalaadiva või vastuvõtva kalalaeva pardal, näidatakse lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsioonis lossitud või ümberlaaditud koguste tegelik kaal kilogrammides liikide kaupa, esitades järgmised andmed:
a) |
kala esitusviis (viitenumber püügipäevikus (17)); |
b) |
lossitud koguste mõõtmisühik (viitenumber püügipäevikus (18)). Märkida tooteühiku kaal kilogrammides. Kõnealune ühik võib olla erinev püügipäevikus esitatud ühikust; |
c) |
lossitud või ümberlaaditud kala kogukaal liikide kaupa (viitenumber püügipäevikus (19)). Märkida tegelikult lossitud ja ümberlaaditud koguste kaal liikide kaupa; |
d) |
kõnealune kaal peab vastama kala kaalule lossimisel, st kala kaalule pardal toimunud töötlemise järel. Liikmesriikide asjakohased ametiasutused kohaldavad seejärel ümberarvestustegureid, et arvutada vastav eluskaal; |
e) |
kapteni allkiri (20); |
f) |
vajaduse korral laeva esindaja nimi ja aadress (21); |
g) |
ICES rajoon/ NAFO/CECAF/GFCM/Musta mere allpiirkond / Prantsuse Guyana vöönd (FAO alampiirkond 31) või majandamispiirkond ja kolmanda riigi kalapüügi piirkond (püügipäeviku viitenumber (22)). Seda kohaldatakse samamoodi kui viidet (14) eespool. |
3. Täiendavad juhised Euroopa Liidu kalalaevade kaptenitele, kelle laeva kogupikkus on 10 m või rohkem ning kelle suhtes ei kohaldata kontrollimääruse artiklit 9, laevaseiresüsteemi või kontrollimääruse artikli 15 kohast kohustust täita ja esitada püügipäeviku andmed elektrooniliselt ning kellelt nõutakse püügikoormuse registreerimist püügipäevikus
Kõnealuseid juhiseid kohaldatakse selliste Euroopa Liidu kalalaevade kaptenite suhtes, kes peavad Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt registreerima püügipäevikus aja, mis nad veedavad püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügipiirkonnas:
a) |
Kogu käesolevas jaos nõutav teave registreeritakse püügipäevikus püügipäeviku viitenumbrite (15) ja (16) vahel. |
b) |
Kellaaeg registreeritakse kui koordineeritud maailmaaeg (UTC). |
c) |
Liigid registreeritakse kalaliikide kolmetähelisi FAO-koode kasutades. |
3.1. Andmed püügikoormuse kohta
a)
Kui püügiloa saanud kalalaev ületab kalapüügivööndi seal kala püüdmata, tuleb püügipäevikus täita lisarida. Sellele reale märgitakse järgmised andmed:
— |
kuupäev; |
— |
kalapüügivöönd; |
— |
kõikide sisenemiste/lahkumiste kuupäevad ja kellaajad; |
— |
kõikide sisenemiste/lahkumiste laius- ja pikkuskraadid; |
— |
sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa; |
— |
sõna „ületamine”. |
b)
Kui kalalaev saabub kalapüügivööndisse, kus ta tõenäoliselt kavatseb kala püüda, tuleb püügipäevikus täita lisarida. Sellele reale märgitakse järgmised andmed:
— |
kuupäev; |
— |
sõna „sisenemine”; |
— |
kalapüügivöönd; |
— |
asukoha laius- ja pikkuskraad; |
— |
sisenemise kellaaeg; |
— |
sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning |
— |
sihtliigid. |
c)
Kui laev lahkub kalapüügivööndist, kus ta kala püüdis, ja siseneb järgmisesse kalapüügivööndisse, kus ta tõenäoliselt kavatseb kala püüda, tuleb püügipäevikus täita lisarida. Sellele reale märgitakse järgmised andmed:
— |
kuupäev; |
— |
sõna „sisenemine”; |
— |
asukoha laius- ja pikkuskraad; |
— |
uus kalapüügivöönd; |
— |
lahkumise/sisenemise kellaaeg; |
— |
lahkumise/sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning |
— |
sihtliigid. |
Kui kalalaev lahkub kalapüügivööndist, kus ta kala püüdis ega kavatse selles kalapüügivööndis enam kala püüda, tuleb täita lisarida. Nimetatud reale märgitakse järgmised andmed:
— |
kuupäev; |
— |
sõna „lahkumine”; |
— |
asukoha laius- ja pikkuskraad; |
— |
kalapüügivöönd; |
— |
lahkumise kellaaeg; |
— |
lahkumise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning |
— |
sihtliigid. |
Vööndite piire ületav kalapüük (1).
Kui kalalaev tegeleb vööndite piire ületava kalapüügiga, tuleb täita lisarida. Nimetatud reale märgitakse järgmised andmed:
— |
kuupäev; |
— |
sõnad „vööndite piire ületav”; |
— |
esimese lahkumise aeg ja kalapüügivöönd; |
— |
esimese sisenemise laius- ja pikkuskraadid; |
— |
viimase sisenemise aeg ja kalapüügivöönd; |
— |
viimase sisenemise laius- ja pikkuskraadid; |
— |
lahkumise/sisenemise hetkel pardal hoitav saak liikide kaupa ning |
— |
sihtliigid. |
d) Passiivpüünistega püüdvad kalalaevad esitavad täiendava teabe.
Kui kalalaev paigaldab passiivpüüniseid või paigaldab neid ümber, märgitakse sellele reale järgmised andmed:
— |
kuupäev; |
— |
kalapüügivöönd; |
— |
asukoha laius- ja pikkuskraadid; |
— |
sõnad „paigaldamine” või „ümberpaigaldamine”; |
— |
kellaaeg. |
Kui kalalaev lõpetab passiivpüünistega püügi:
— |
kuupäev; |
— |
kalapüügivöönd; |
— |
asukoha laius- ja pikkuskraadid; |
— |
sõna „lõpp”; |
— |
kellaaeg. |
3.2.
Kui kalapüügiga tegelev kalalaev peab kontrollimääruse artikli 28 kohaselt edastama pädevatele asutustele püügikoormuse aruande, registreeritakse punktis 3.1 osutatud teabele lisaks järgmine teave:
a) |
andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg; |
b) |
kalalaeva geograafiline asukoht, laius- ja pikkuskraadid; |
c) |
sidevahend ja vajaduse korral kasutatud raadiojaam; |
d) |
teate vastuvõtja(d). |
(1) Kui kalalaev püsib kalapüügivööndis, mis ei ületa viit meremiili ükskõik kummal pool vöönditevahelisest piirist, tuleb märkida esimene sisenemine ja viimane lahkumine 24tunnise ajavahemiku jooksul.
XI LISA
PÜÜGIVAHENDID JA PÜÜGITOIMINGUTE KOODID
Püügivahendi liik |
Veerg 1 Tähis |
Veerg 2 Suurus/number (meetrites) (vabatahtlik) |
Veerg 3 Vettelaskmiste arv iga päev (kohustuslik) |
Traallaudadega põhjatraal |
OTB |
Traali tüüp (täpsustage tüüp või ava läbimõõt) |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
Merevähitraalid |
TBN |
||
Krevetitraalid |
TBS |
||
Põhjatraalid (täpsustamata) |
TB |
||
Piimtraal |
TBB |
Piimi pikkus x piimide arv |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
Traallaudadega kaksiktraalid |
OTT |
Traali tüüp (täpsustage tüüp või ava läbimõõt) x traalide arv |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
Kaksikpõhjatraalid |
PTB |
Traali tüüp (täpsustage tüüp või ava läbimõõt) |
|
Traallaudadega pelaagiline traal |
OTM |
Traali tüüp |
|
Pelaagiline kaksiktraal |
PTM |
Traali tüüp |
|
NOODAD |
|||
Ankurdatud põhjanoot |
SDN |
Nooda kogupikkus |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
Ankurdamata põhjanoot (ujuv põhjanoot) |
SSC |
||
Ankurdamata kaksikpõhjanoot (ujuv põhjanoot) |
SPR |
||
Noodad (määratlemata) |
SX |
||
Paadi- või laevanoodad |
SV |
||
HAARDNOODAD |
|||
Seinnoot |
PS |
Laius, kõrgus |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
Ühest paadist kasutatavad seinnoodad |
PS1 |
Laius, kõrgus |
|
Kahest paadist kasutatavad seinnoodad |
PS2 |
|
|
Ilma kokkuveotrossideta (avamerenoot) |
LA |
|
|
TRAGID |
|||
Tragi |
DRB |
Laius x tragide arv |
Püügivahendi vettelaskmise kordade arv |
SEISEVVÕRGUD JA NAKKEVÕRGUD |
|||
Seisevvõrgud (määratlemata) |
GN |
Laius, kõrgus |
Püügivahendi päeva jooksul vettelaskmise kordade arv |
Ankurdatud (kinnitatud) seisevvõrgud |
GNS |
||
Nakkevõrgud (triivivad) |
GND |
||
Nakkevõrgud (ümberhaaravad) |
GNC |
||
Kombineeritud nakkevõrgud-abarad |
GTN |
||
Abarad |
GTR |
||
LÕKSPÜÜNISED |
|||
Lõksud |
FPO |
Iga päev vette lastud lõksude arv |
|
Lõkspüünised (määratlemata) |
FIX |
Kindlaks määramata |
|
ÕNGEKONKSUD JA -NÖÖRID |
|||
Ridvata ja ridvaga õnged (käsitsi kasutatavad) |
LHP |
Päeva jooksul vette lastud konksude/jadade koguarv |
|
Ridvata ja ridvaga õnged (mehhaniseeritud) |
LHM |
||
Põhjaõngejadad |
LLS |
Iga päev vette lastud õngede ja jadade arv |
|
Triivõngejadad |
LLD |
||
Õngejadad (määratlemata) |
LL |
||
Veoõnged |
LTL |
|
|
Õnged ja jadad (täpsustamata) |
LX |
|
|
SAAGIKÄSITSEMISMASINAD |
|||
Mehhaniseeritud tragid |
HMD |
|
|
|
|
|
|
Mitmesugused püügivahendid |
MIS |
|
|
Harrastuskalapüügi vahendid |
RG |
|
|
Tundmatud või täpsustamata püügivahendid |
NK |
|
|
XII LISA
TEABE ELEKTROONILISE REGISTREERIMISE JA VAHETAMISE VORM (VERSIOON 3.0)
1) |
Elektroonilises aruandlussüsteemis (ERS) kasutatud märgid peaksid olema: Western character set (UTF-8). |
2) |
Kõik kolmetähelised koodid on XML-elemendid (kolmetäheline kood), kõik kahetähelised koodid on XML-atribuudid. |
3) |
XML-näidisfailid, samuti käesoleva lisa viimatine XSD-vormingus fail ja tabeliversioon avaldatakse Euroopa Komisjoni kalandusasjade veebilehel. |
4) |
Kõik tabelis toodud kogused esitatakse kilogrammides, vajaduse korral kasutatakse kuni kahte komakohta. |
Toimingute tabelivaade
Nr |
Elemendi või atribuudi nimi |
Tähis |
Kirjeldus ja sisu |
Kohustuslik (K) / Kohustuslik, kui (K, kui) (2) Vabatahtlik (V) (3) |
1 |
OPS ELEMENT |
OPS |
Operatsioonide element: see on kõigi veebiteenusele saadetud teadete kõrgeima tasandi ümbrik. OPS element peab sisaldama ühte järgmistest alamelementidest: DAT, RET, DEL, COR, QUE, RSP |
|
2 |
Sihtriik |
AD |
Teate sihtkoht (riigi kolmetäheline ISO-kood) |
K |
3 |
Saatjariik |
FR |
Andmeid edastav riik (riigi kolmetäheline ISO-kood) |
K |
4 |
Toimingu number |
ON |
Saatja koostatud kordumatu ID-number (AAAAAAAKKPP999999) |
K |
5 |
Toimingu kuupäev |
OD |
Teate edastamise kuupäev (AAAA.KK.PP UTC järgi). |
K |
6 |
Toimingu kellaaeg |
OT |
Teate saatmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K |
7 |
Testi lipp |
TS |
Vaba tekst |
V |
8 |
Andmeteade |
DAT |
(Vt DAT alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui |
9 |
Kinnitusteade |
RET |
(Vt RET alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui |
10 |
Kustutusteade |
DEL |
(Vt DEL alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui |
11 |
Parandusteade |
COR |
(Vt COR alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui |
12 |
Päringuteade |
QUE |
(Vt QUE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui |
13 |
Vastuseteade |
RSP |
(Vt RSP alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui |
14 |
|
|
|
|
15 |
Andmeteade |
DAT |
Andmeteade, mida kasutatakse, et saata püügipäevikut või müügiteatist käsitlev teave edasi teisele liikmesriigile |
|
16 |
ERS-teade |
ERS |
Sisaldab kõiki asjakohaseid ERS-andmeid, st kogu teadet |
K |
17 |
Teate tüüp |
TM |
Teate tüüp (jooksev (CU) või viivitusega (DE)) |
K |
18 |
|
|
|
|
19 |
Kustutusteade |
DEL |
Kustutusteade, millega palutakse vastuvõtval liikmesriigil varem saadetud andmed kustutada |
|
20 |
Kande number |
RN |
Kustutatava kande number (AAAYYYYMMDD999999 |
K |
21 |
Tagasilükkamise põhjus |
RE |
Vabas vormis selgitus või koodide loetelu (4) tagasilükkamise kohta |
V |
22 |
|
|
|
|
23 |
Parandusteade |
COR |
Parandusteade, millega palutakse teisel liikmesriigil varem saadetud andmeid parandada |
|
24 |
Originaalteate number |
RN |
Parandatava teate kande number (vorming AAAAAAAKKPP999999) |
K |
25 |
Parandamise põhjus |
RE |
Vabas vormis või koodide loetelu (4) |
V |
26 |
Uued parandatud andmed |
ERS |
Sisaldab kõiki asjakohaseid ERS-andmeid, st kogu teadet |
K |
27 |
|
|
|
|
28 |
Kinnitusteade |
RET |
Kinnitusteade, millega vastatakse DAT, DEL või COR teatele |
|
29 |
Saadetud teate number |
ON |
Kinnitatud teate number (AAAAAAAKKPP999999) |
K |
30 |
Tagasiside |
RS |
Näitab saadud teate/aruande olekut. (4) |
K |
31 |
Tagasilükkamise põhjus |
RE |
Vabas vormis selgitus või koodide loetelu (4) tagasilükkamise kohta. |
O |
32 |
|
|
|
|
33 |
Päringuteade |
QUE |
Päringuteade, et saada teisest liikmesriigist püügipäeviku andmeid |
|
34 |
Käsud |
CD |
Küsige LOG andmed (12 täit kuud, kui ei ole allpool SD ja ED käsuga kindlaks määratud kuni 12 kuud maksimaalselt). Jooksvad ja viimased andmed peavad alati olema lisatud. |
K |
35 |
Laeva identifikaatori liik |
ID |
Vähemalt üks järgmistest: RC/IR/XR/NA |
K |
36 |
Laeva identifikaatori väärtus |
IV |
Kui on olemas, peab vastama laeva identifikaatori liigi all märgitud vormingule. |
K |
37 |
Alguskuupäev |
SD |
Taotletava perioodi alguskuupäev (varaseim kuupäev päringus) varasema päringu puhul (AAAA-KK-PP). |
V |
38 |
Lõppkuupäev |
ED |
Taotletava perioodi lõppkuupäev (hiliseim kuupäev päringus) päringu puhul (AAAA-KK-PP). |
V |
39 |
|
|
|
|
40 |
Vastuseteade |
RSP |
Vastuseteade QUE teatele vastamiseks |
|
41 |
ERS-teade |
ERS |
Hõlmab kõiki asjaomaseid ERS-andmeid sõltuvalt päringus kasutatud laeva identifikaatori liigist, st kogu teade. |
V |
42 |
Tagasiside |
RS |
Näitab saadud teate/aruande olekut. (4) |
K |
43 |
Teate number |
ON |
Teate nr (AAAYYYYMMDD999999) päringu puhul, millele see vastus viitab. |
K |
44 |
Tagasilükkamise põhjus |
RE |
Negatiivse vastuse korral põhjendus, miks andmeid ei edastata. Vabas vormis selgitus või koodide loetelu (4) tagasilükkamise kohta. |
V |
45 |
Vastuse osad |
RP |
Erinevate kava määratlustega vastused. |
K |
46 |
|
|
|
|
Püügipäeviku, müügiteatise ja veodokumendi tabelivaade
Nr |
Elemendi või atribuudi nimi |
Tähis |
Kirjeldus ja sisu |
Kohustuslik (K) / Kohustuslik, kui (K, kui) (2) Vabatahtlik (V) (3) |
||||||||
47 |
ERS-teade |
ERS |
Märk ERS-teatega. ERS-teade sisaldab LOG, SAL või TRN deklaratsiooni. |
|
||||||||
48 |
Teate (kande) number |
RN |
Teate seerianumber (vorming AAAYYYYMMDD999999) |
K |
||||||||
49 |
Teate (kande) kuupäev |
RD |
Teate edastamise kuupäev (AAAA.KK.PP UTC järgi). |
K |
||||||||
50 |
Teate (kande) kellaaeg |
RT |
Teate edastamise kellaaeg (TT.MM.SS UTC järgi) |
K |
||||||||
51 |
|
|
|
|
||||||||
52 |
Püügipäeviku deklaratsioon |
LOG |
Püügipäeviku deklaratsioon sisaldab ühte või mitut järgmist deklaratsiooni: DEP, FAR, RLC, TRA, COE, COX, CRO, TRZ, INS, DIS, PNO, EOF, RTP, LAN, PNT. |
|
||||||||
53 |
Euroopa Liidu laevastikuregistri number (CFR number) |
IR |
Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number |
K |
||||||||
54 |
IRCS |
RC |
Rahvusvaheline raadiokutsung |
K |
||||||||
55 |
Laeva pardatähis |
XR |
Laeva parda välisküljele (kerele) kantud registreerimisnumber |
K, kui FAR, PNO |
||||||||
56 |
Laeva nimi |
NA |
Laeva nimi |
K, kui FAR, PNO ja hariliku tuuni (BFT) püügi eeskirjade kohaselt |
||||||||
57 |
Kapteni nimi |
MA |
Kapteni nimi (reisi jooksul toimunud muudatused tuleb saata järgmise LOG-teatega) |
K |
||||||||
58 |
Kapteni aadress |
MD |
Kapteni aadress (reisi jooksul toimunud muudatused tuleb saata järgmise LOG-teatega) |
K |
||||||||
59 |
Riik, kus laev on registreeritud |
FS |
Laeva registreerimise lipuriik. Riigi kolmetäheline ISO-kood |
K |
||||||||
60 |
Laeva ICCAT number |
IN |
Laeva number ICCATi registris |
K, kui BFT eeskirjade kohaselt |
||||||||
61 |
Laeva IMO number |
IM |
IMO number (tuunipüügieeskirjade kohaselt) |
K (tuunipüügieeskirjade kohaselt ja kui on võimalik) |
||||||||
62 |
|
|
|
|
||||||||
63 |
Lahkumisdeklaratsioon |
DEP |
Sadamast lahkumise deklaratsioon. Nõutav iga kord sadamast lahkumisel, saadetakse järgmise teatega |
|
||||||||
64 |
Kuupäev |
DA |
Väljumise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
65 |
Kellaaeg |
TI |
Lahkumise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) Püügikoormuse reguleerimise korra kohaselt täpne aeg. Kui nõutav on üksnes täistund, on minutiteks lubatud märkida 30. |
K |
||||||||
66 |
Sadama nimi |
PO |
Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) (4) |
K |
||||||||
67 |
Kavandatav tegevus |
AA |
Koodide loetelu (4) |
V |
||||||||
68 |
Pardal olevad püügivahendid |
GEA |
(Vt GEA alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
69 |
Pardal oleva saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) |
SPE |
(vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju) |
K, kui laeva pardal on saak |
||||||||
70 |
|
|
|
|
||||||||
71 |
Kalapüügi aruande deklaratsioon |
FAR |
Nõutav keskööks iga merel oldud päeva kohta või lipuriigi nõudmisel |
|
||||||||
72 |
Viimase aruande märk |
LR |
Märk, mis näitab, et see on viimane saadetav kalapüügi aruanne (LR=1) Laev peab mereloleku ajal iga päev saatma FAR teate. Enne sadamasse sisenemist ei saadeta enam FAR-teateid pärast sellise FAR saatmist, milles LR=1. |
K, kui on viimane teade |
||||||||
73 |
Inspekteerimismärk |
IS |
Märk, mis näitab, et püügiaruanne saadi just enne laeval tehtud inspekteerimist. (IS=1). Esineb olukorras, kui inspektor palub kaluril ajakohastada püügipäevik enne kontrollimist. |
K, kui inspekteeritakse |
||||||||
74 |
Kuupäev |
DA |
Kuupäev, mille kohta kalapüügi aruanne esitatakse laeva mereloleku ajal (AAAA.KK.PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
75 |
Kellaaeg |
TI |
Kalapüügi alguse kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
V |
||||||||
76 |
Paariskalapüügil partnerlaev(ad) |
PFP |
Vajalik juhul, kui paarispüügi puhul osaleb muid laevu. Nõutav paarispüügi tõhusaks jälgimiseks. Partnerlaevu võib olla rohkem kui üks. Iga osalev partner esitab FAR deklaratsiooni, märkides ära kõik teised partnerid. Kui paarispüük leiab aset ilma ümberpaiknemiseta, siis laev, mis võtab kogu saagi, deklareerib SPE elemendid ja teised laevad täidavad ära ainult RAS elemendi. Kui leiab aset ümberpaiknemine, esitatakse lisaks ka RCL deklaratsioonid. (Vt PFP alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui on paarispüügi partnerlaev(ad) ja ei pea järgima tuunipüügieeskirju |
||||||||
77 |
Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon |
RAS |
Vajalik juhul, kui saaki ei saadud (püügikoormuse eesmärgil) (4) (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui SPE all ei ole midagi deklareerida (ja püügikoormuse reguleerimise korra raames) |
||||||||
78 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Asukoht keskpäeval, juhul kui saaki ei saadud. (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui BFT eeskirjade kohaselt |
||||||||
79 |
Püügivahendite alamdeklaratsioon |
GEA |
(Vt GEA alamelementide ja atribuutide üksikasjad.) Kõige enam üks GEA ühe FAR kohta. |
K, kui neid kasutatakse |
||||||||
80 |
Püügivahendite kaotamise alamdeklaratsioon |
GLS |
(Vt GLS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui eeskirjadega nähakse ette (3) |
||||||||
81 |
Saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) |
SPE |
Kõnealuse püügitegevuse tagajärjel laeva pardal olev saak. (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Kui ühine püügioperatsioon toimub BFT eeskirjade järgi, märkige CVT, CVO, ja JCI all selle asemel kogu ja eraldatud SPE. |
K, kui saaki on saadud, ja mitte, kui JFO toimub BFT eeskirjade järgi. |
||||||||
82 |
Kala üle andva püügilaeva alamdeklaratsioon |
CVT |
(Vt CVT alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Kui ühine püügioperatsioon toimub BFT eeskirjade järgi, peab iga ühisoperatsioonis osalev laev edastama teabe kala üle andva püügilaeva kohta. |
K, kui JFO toimub BFT eeskirjade kohaselt |
||||||||
83 |
Muu(de) püügilaeva(de) alamdeklaratsioon(id) |
CVO |
(Vt CVO alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Kui ühine püügioperatsioon toimub BFT eeskirjade järgi, peab iga JFOs osalev laev edastama teabe iga JFOga hõlmatud muu kalapüügilaeva kohta. |
K, kui JFO toimub BFT eeskirjade kohaselt |
||||||||
84 |
Püütud saagi teabe alamdeklaratsioon |
JCI |
(Vt JCI alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Kui ühine püügioperatsioon toimub BFT eeskirjade järgi, peab iga ühises püügioperatsioonis osalev laev edastama teabe püütud kogusaagi kohta. |
K, kui JFO toimub BFT eeskirjade kohaselt |
||||||||
85 |
ICCATi ühise püügioperatsiooni (JFO) number |
JF |
ICCATi ühise püügioperatsiooni number , BFT eeskirjade kohaselt vabatahtlik. |
V |
||||||||
86 |
|
|
|
|
||||||||
87 |
Ümberpaigutamise deklaratsioon |
RLC |
Esitatakse juhul, kui saak (kogu saak või osa sellest) paigutatakse ümber ühisest püügivahendist laevale või laeva lastiruumist või püügivahendist võrku, konteinerisse või sumpa (väljaspool laeva), kus elussaaki hoitakse kuni lossimiseni. |
|
||||||||
88 |
Kuupäev |
DA |
Saagi ümberpaigutamise kuupäev laeva mereloleku ajal (AAAA-KK-PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
89 |
Kellaaeg |
TI |
Ümberpaigutamise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K, kui BFT eeskirjade kohaselt |
||||||||
90 |
Vastuvõttev laev |
REC |
Vastuvõtva laeva tunnusandmed. (Vt REC alamelementide ja atribuutide üksikasjad.) BFT eeskirjade kohase ümberpaigutamise korral täitke selle asemel BTI. |
K, kui on ümberpaigutamine ning mitte BFT eeskirjade raames. |
||||||||
91 |
Mahalaadiv(ad) laeva(d) |
DON |
Mahalaadiva(te) laeva(de) tunnusandmed. (Vt DON alamelementide ja atribuutide üksikasjad.) BFT eeskirjade kohase ümberpaigutamise korral täitke selle asemel BTI. |
K, kui on ümberpaigutamine ning mitte BFT eeskirjade raames. |
||||||||
91 |
Koht, kuhu saak ümber paigutatakse |
RT |
Kolmetäheline kood selle koha tähistamiseks, kuhu saak ümber paigutatakse (4) |
K, kui nõutakse, eelkõige BFT eeskirjade kohaselt |
||||||||
92 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Ümberpaigutamise koht. (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
93 |
Saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) |
SPE |
Ümberpaigutatud kala kogus. (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) BFT eeskirjade kohaselt täitke selle asemel BTI. |
K, kui on ümberpaigutamine ning mitte BFT eeskirjade raames. |
||||||||
94 |
BFT ümberpaigutamise teabe alamdeklaratsioon |
BTI |
(Vt BTI alamelementide ja atribuutide üksikasjad) BFT eeskirjade kohaselt täitke DON, REC ja SPEBTI asemel BTI. |
K, kui BFT eeskirjade kohaselt |
||||||||
95 |
|
|
|
|
||||||||
96 |
Ümberlaadimisdeklaratsioon |
TRA |
Esitatakse saagi iga ümberlaadimise kohta, deklaratsiooni esitavad nii mahalaadiv laev kui ka vastuvõttev laev |
|
||||||||
97 |
Kuupäev |
DA |
Ümberlaadimise algus (AAAA.KK.PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
98 |
Kellaaeg |
TI |
Ümberlaadimise algus (TT:MM, UTC järgi) |
V |
||||||||
99 |
Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon |
RAS |
Geograafiline piirkond, kus ümberlaadimine toimus (4). (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui ümberlaadimine toimus merel |
||||||||
100 |
Sadama nimi |
PO |
Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP) ) (4) |
K, kui ümberlaadimine toimus sadamas |
||||||||
101 |
Vastuvõtva laeva CFR-number |
IR |
Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis registreeritud, X on täht või number |
K Euroopa Liidu kalalaeva puhul |
||||||||
102 |
Ümberlaadimine: vastuvõttev laev |
TT |
Vastuvõtva laeva rahvusvaheline raadiokutsung |
K |
||||||||
103 |
Ümberlaadimine: vastuvõtva laeva lipuriik |
TC |
Ümberlaadimisel vastuvõtva laeva lipuriik (riigi kolmetäheline ISO kood) |
K |
||||||||
104 |
Mahalaadiva laeva CFR-number |
RF |
Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number |
K Euroopa Liidu kalalaeva puhul |
||||||||
105 |
Ümberlaadimine: (mahalaadiv) laev |
TF |
Mahalaadiva laeva rahvusvaheline raadiokutsung |
K |
||||||||
106 |
Ümberlaadimine: mahalaadiva laeva lipuriik |
FC |
Mahalaadiva laeva lipuriik (riigi kolmetäheline ISO-kood) |
K |
||||||||
107 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
(Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui nõutakse (3) (NEAFC, NAFO veed või BFT eeskirjad) |
||||||||
108 |
Ümberlaaditud saak (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) |
SPE |
(Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
109 |
|
|
|
|
||||||||
110 |
COE: Kalapüügivööndisse sisenemise deklaratsioon |
COE |
Kalapüügivööndisse sisenemise deklaratsioon. Kui püügipiirkond kuulub püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud alasse. |
K, kui nõutakse |
||||||||
111 |
Kuupäev |
DA |
Sisenemise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
112 |
Kellaaeg |
TI |
Sisenemise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K |
||||||||
113 |
Sihtliik/sihtliigid |
TS |
Sihtliigid vööndis viibimise ajal (4) |
K, kui tegeldakse püügiga püügikoormuse reguleerimise korra raames ja ei ületata vööndi piire. |
||||||||
114 |
Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon |
RAS |
Laeva geograafiline asukoht (4). (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui tegeldakse püügiga püügikoormuse reguleerimise korra raames ja ei ületata vööndi piire. |
||||||||
115 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Sisenemise koht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
116 |
Pardal oleva saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) |
SPE |
(Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
V |
||||||||
117 |
|
|
|
|
||||||||
118 |
Kalapüügivööndist väljumise deklaratsioon |
COX |
Kalapüügikoormuse vööndist väljumise deklaratsioon. Kui püügipiirkond kuulub püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud alasse. |
K, kui nõutakse |
||||||||
119 |
Kuupäev |
DA |
Väljumise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
120 |
Kellaaeg |
TI |
Väljumise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K |
||||||||
121 |
Sihtliik/sihtliigid |
TS |
Sihtliigid vööndis viibimise ajal (4) |
K, kui tegeldakse püügiga püügikoormuse reguleerimise korra raames ja ei ületata vööndi piire. |
||||||||
122 |
Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon |
RAS |
Laeva geograafiline asukoht (4). (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui tegeldakse püügiga püügikoormuse reguleerimise korra raames ja ei ületata vööndi piire. |
||||||||
123 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Väljumise koht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
124 |
Püütud saagi alamdeklaratsioon |
SPE |
Vööndis viibimise ajal püütud saak (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
V |
||||||||
125 |
|
|
|
|
||||||||
126 |
Kalapüügivööndi läbimise deklaratsioon |
CRO |
Kalapüügikoormuse vööndi läbimise deklaratsioon (püügitoiminguid ei toimu). Kui läbitakse püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud ala. |
K, kui nõutakse |
||||||||
127 |
Vööndisse sisenemise deklaratsioon |
COE |
(Vt COE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Tuleb täpsustada üksnes DA TI POS |
K, kui |
||||||||
128 |
Vööndist väljumise deklaratsioon |
COX |
(Vt COX alamelementide ja atribuutide üksikasjad) Tuleb täpsustada üksnes DA TI POS |
K, kui |
||||||||
129 |
|
|
|
|
||||||||
130 |
Kalapüügivööndite piire ületava püügikoormuse deklaratsioon |
TRZ |
Vööndite piire ületava kalapüügi märk, kui püük on hõlmatud püügikoormuse reguleerimise korraga. |
K, kui nõutakse |
||||||||
131 |
Sisenemise deklaratsioon |
COE |
Esimene sisenemine (vt COE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
132 |
Väljumise deklaratsioon |
COX |
Viimane väljumine (vt COX alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
133 |
|
|
|
|
||||||||
134 |
INS: inspekteerimisdeklaratsioon |
INS |
Inspekteerimise alamdeklaratsiooni algust tähistav märk Esitavad asutused, mitte kapten |
V |
||||||||
135 |
Inspekteeriv riik |
IC |
Selle rannikuriigi kolmetäheline ISO kood, kus inspekteerimine toimub. |
K |
||||||||
136 |
Määratud inspektor |
IA |
Tekstiväli inspektori nime jaoks, kui on, või neljakohaline number asjaomase inspektori identifitseerimiseks. |
V |
||||||||
137 |
Inspektori asukohariik |
SC |
Inspektori asukohariigi kolmetäheline ISO-kood |
V |
||||||||
138 |
Kuupäev |
DA |
Inspekteerimise kuupäev (AAAA-KK-PP) |
K |
||||||||
139 |
Kellaaeg |
TI |
Inspekteerimise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K |
||||||||
140 |
Sadama nimi |
PO |
Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) (4) |
K, kui ei ole asukohadeklaratsiooni |
||||||||
141 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Inspekteerimiskoht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju) |
K, kui ei ole sadamakoodi |
||||||||
142 |
|
|
|
|
||||||||
143 |
Vette tagasilaskmise deklaratsioon |
DIS |
Vette tagasilastud kalade kohta andmeid sisaldav märk |
K, kui nõutakse (3) |
||||||||
144 |
Kuupäev |
DA |
Vette tagasilaskmise kuupäev (AAAA-KK-PP) |
K |
||||||||
145 |
Kellaaeg |
TI |
Vette tagasilaskmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K |
||||||||
146 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Vette tagasilaskmise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju) |
K, kui nõutakse |
||||||||
147 |
Vette tagasilastud kalu käsitlev alamdeklaratsioon |
SPE |
Vette tagasilastud kalad (vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju) |
K |
||||||||
148 |
|
|
|
|
||||||||
149 |
Sadamasse naasmise deklaratsiooni eelteade |
PNO |
Eelteate deklaratsiooni algust sisaldav märk. Esitatakse enne sadamasse naasmist või kui seda näevad ette ühenduse eeskirjad |
|||||||||
150 |
Sadamasse saabumise eeldatav kuupäev |
PD |
Kavandatud saabumise/läbimise kuupäev (AAAA-KK-PP) |
K |
||||||||
151 |
Sadamasse saabumise eeldatav kellaaeg |
PT |
Kavandatud saabumise/läbimise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K |
||||||||
152 |
Sadama nimi |
PO |
Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) (4) |
K |
||||||||
153 |
Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon |
RAS |
Püügipiirkond, kus tuleb esitada tursapüügi eelteade. Kalapüügi piirkondade ning kalapüügi-/kaitsevööndite koodide loetelu (4) (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K Läänemerel |
||||||||
154 |
Lossimise eeldatav kuupäev |
DA |
Kavandatud lossimise kuupäev (AAAA-KK-PP) Läänemerel, et piirkonnast väljuda |
V |
||||||||
155 |
Lossimise eeldatav kellaaeg |
TI |
Kavandatud lossimise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) Läänemerel, et piirkonnast väljuda |
V |
||||||||
156 |
Pardal oleva saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE alamdeklaratsioonid) |
SPE |
Pardal olev saak (pelaagiliste liikide puhul ICES püügipiirkond). (Vt SPE alamdeklaratsiooni üksikasjad) |
K, kui pardal on saak |
||||||||
157 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Piirkonda sisenemise või piirkonnast lahkumise koht. (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui … |
||||||||
158 |
Külastuse eesmärk |
PC |
LAN lossimise, TRA ümberlaadimise, ACS teenustele juurdepääsu ja OTH muu eesmärgi puhul. |
K |
||||||||
159 |
Püügireisi alguskuupäev |
DS |
Reisi alguskuupäev (AAAA-KK-PP) |
K |
||||||||
160 |
|
|
|
|
||||||||
161 |
Üleviimisdeklaratsiooni eelteade |
PNT |
Üleviimisdeklaratsiooni eelteate algust sisaldav märk. Kasutatakse BFT eeskirjade kohaselt. |
K, kui BFT eeskirjade kohaselt |
||||||||
162 |
Eeldatav kuupäev |
DA |
Sumpadesse üleviimise eeldatav kuupäev (AAAA-KK-PP) |
K |
||||||||
163 |
Eeldatav kellaaeg |
TI |
Sumpadesse üleviimise eeldatav kuupäev (TT:MM, UTC järgi) |
K |
||||||||
164 |
Eeldatava koguse alamdeklaratsioon |
SPE |
Üleviidava tuunikala eeldatav üldkogus, märkida mõlemad, eluskalade ja pardalevõetud kogused (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
165 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Ümberpaigutamise asukoht. (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
166 |
Puksiirlaeva nimi |
NA |
Lükkava või tõmbava puksiirlaeva nimi |
K |
||||||||
167 |
Puksiirlaeva ICCATi number |
IN |
Puksiirlaeva number ICCATi registris. |
K |
||||||||
168 |
Veetavate sumpade arv |
CT |
Puksiirlaeva veetavate sumpade arv |
K |
||||||||
169 |
|
|
|
|
||||||||
170 |
Kalapüügideklaratsiooni lõpp |
EOF |
Enne sadamasse naasmist püügitoimingute lõpetamist tähistav märk Edastatakse pärast viimast püügitoimingut ning enne sadamasse naasmist |
|
||||||||
171 |
Kuupäev |
DA |
Kalapüügi lõpetamise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
172 |
Kellaaeg |
TI |
Kalapüügi lõpetamise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K |
||||||||
173 |
|
|
|
|
||||||||
174 |
Sadamasse naasmise deklaratsioon |
RTP |
Sadamasse tagasipöördumist tähistav märk. Edastatakse sadamasse sisenemisel, pärast mis tahes PNO deklaratsiooni. |
|
||||||||
175 |
Kuupäev |
DA |
Naasmise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
176 |
Kellaaeg |
TI |
Naasmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K |
||||||||
177 |
Sadama nimi |
PO |
Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) (4) |
K |
||||||||
178 |
Naasmise põhjus |
RE |
Sadamasse naasmise põhjus (4) |
K, kui |
||||||||
179 |
Püügivahendid pardal |
GEA |
(Vt GEA alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
V |
||||||||
180 |
|
|
|
|
||||||||
181 |
Lossimisdeklaratsioon |
LAN |
Lossimise üksikasju tähistav märk. Edastatakse pärast saagi lossimist LANi võib kasutada veodeklaratsiooni asemel. |
|
||||||||
182 |
Kuupäev |
DA |
(AAAA-KK-PP, UTC) – lossimise lõpetamise kuupäev |
K |
||||||||
183 |
Kellaaeg |
TI |
Lossimise kellaaeg. Vorm TT:MM, UTC järgi. |
V |
||||||||
184 |
Saatja |
TS |
Kolmetäheline kood (MAS: kapten; REP: kapteni esindaja; AGE: laeva esindaja) |
K |
||||||||
185 |
Sadama nimi |
PO |
Sadama kood (riigi kahetäheline ISO-kood + kolmetäheline sadama kood). Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) (4) |
K |
||||||||
186 |
Lossitud saagi alamdeklaratsioon (liikide loetelu käsitlevad SPE ja PRO alamdeklaratsioonid) |
SPE |
Liigid, püügipiirkonnad, lossitud saagi kaal, kasutatud püügivahendid ja esitusviis (vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasju) |
K |
||||||||
187 |
Veodeklaratsioon |
TRN |
LANi võib kasutada veodeklaratsiooni asemel. Lisades TRNi, ei ole vedajal vaja saata eraldi TRNi. Sellisel juhul ei ole vaja täita TRNi SPEd, kuna see oleks lossitud saagi alamdeklaratsiooniga koos tarbetu. |
V |
||||||||
188 |
|
|
|
|
||||||||
189 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Asukoha geograafilisi koordinaate sisaldav alamdeklaratsioon |
|
||||||||
190 |
Laiuskraad (detsimaal) |
LT |
Laiuskraad väljendatuna kooskõlas VMS-süsteemis kasutatava WGS84 vorminguga |
K |
||||||||
191 |
Pikkuskraad (detsimaal) |
LG |
Pikkuskraad väljendatuna kooskõlas VMS-süsteemis kasutatava WGS84 vorminguga |
K |
||||||||
192 |
|
|
|
|
||||||||
193 |
GEA: püügivahendite kasutamise alamdeklaratsioon |
GEA |
Püügivahendite kasutamise teavet sisaldav alamdeklaratsioon |
|
||||||||
194 |
Püügivahendi liik |
GE |
Püügivahendi kood vastavalt FAO rahvusvahelisele kalapüügivahendite statistilisele klassifikatsioonile (4) |
K |
||||||||
195 |
Võrgusilma suurus |
ME |
Võrgusilma suurus (millimeetrites) |
K, kui püügivahendi võrgusilma suhtes kohaldatakse suurusnõudeid |
||||||||
196 |
Püügivahendi mõõdud |
GC |
Püügivahendi mõõdud vastavalt XI lisale (2. veerg). Tekstiline teave. |
V |
||||||||
197 |
Püügitoimingud |
FO |
Püügitoimingute arv |
K |
||||||||
198 |
Püügiaeg |
DU |
Kalapüügi kestus minutites – kalapüügiaeg on merel oldud tundide arv, millest on maha arvatud aeg, mis on kulunud püügipiirkondadesse minemiseks, nende vahel liikumiseks ja sealt naasmiseks ning triivimiseks, seismiseks või remondi ootamiseks |
K (ühendatud reaga 74: FAR/DU element) |
||||||||
199 |
Püügivahendite vettelaskmise alamdeklaratsioon |
GES |
Püügivahendite vettelaskmise alamdeklaratsioon (vt GES alamelementide ja atribuutide üksikasju) |
K, kui nõutud (3) (laeval kasutatakse passiiv- või seisevpüüniseid) |
||||||||
200 |
Püügivahendite väljavõtmise alamdeklaratsioon |
GER |
Püügivahendite väljavõtmise alamdeklaratsioon (vt GER alamelementide ja atribuutide üksikasju) |
K, kui nõutud (3) (laeval kasutatakse passiiv- või seisevpüüniseid) |
||||||||
201 |
Nakkevõrkude kasutamise alamdeklaratsioon |
GIL |
Nakkevõrkude kasutamise alamdeklaratsioon (vt GIL alamelementide ja atribuutide üksikasju) |
CIF, kui laeval on luba kala püüda ICES IIIa, IVa, IVb, Vb, VIa, VIb, VIIb, c, j, k ja XII püügipiirkonnas |
||||||||
202 |
Püügisügavus |
FD |
Kaugus veepinnast püügivahendi kõige sügavamal asetseva osani (meetrites). Kohaldatakse veetavaid püüniseid, põhjaõngejadasid ja seisevpüüniseid kasutavate laevade suhtes |
K, kui kala püütakse süvamerel ja Norra vetes |
||||||||
203 |
Keskmine konksude arv õngejadas |
NH |
Põhjaõngejadades kasutatavate konksude keskmine arv |
K, kui kala püütakse süvamerel ja Norra vetes |
||||||||
204 |
Võrkude keskmine pikkus |
GL |
Võrkude keskmine pikkus, kui kasutatakse seisevpüüniseid (meetrites) |
K, kui kala püütakse süvamerel ja Norra vetes |
||||||||
205 |
Võrkude keskmine kõrgus |
GD |
Võrkude keskmine kõrgus, kui kasutatakse seisevpüüniseid (meetrites) |
K, kui kala püütakse süvamerel ja Norra vetes |
||||||||
206 |
Püügivahendite arv |
QG |
Pardal olevate võrkude koguarv – teatatakse väljumisel, kui pardal on nakkevõrgud |
K, kui pardal on nakkevõrgud |
||||||||
207 |
Püügivahendite üldpikkus |
TL |
Pardal olevate püügivahendite kogupikkus – teatatakse väljumisel, kui pardal on nakkevõrgud |
K, kui pardal on nakkevõrgud |
||||||||
208 |
|
|
|
|
||||||||
209 |
GES: püügivahendite vettelaskmise alamdeklaratsioon |
GES |
Püügivahendite vettelaskmise teavet sisaldav alamdeklaratsioon |
K, kui eeskirjad näevad ette (3) |
||||||||
210 |
Kuupäev |
DA |
Püügivahendite vettelaskmise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
211 |
Kellaaeg |
TI |
Püügivahendite vettelaskmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K |
||||||||
212 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Püügivahendite vettelaskmise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju) |
K |
||||||||
213 |
Püügivahendite vettelaskmise identifikaator |
GS |
Kuupäev, mil püügivahendid vette lasti, ja järjekorranumber sel päeval (KKPPXX) (Päeva jooksul toimunud vettelaskmiste jrk nr algab 01. Näiteks püügivahendite teist korda vettelaskmine 20. detsembril oleks 122002). |
V |
||||||||
214 |
|
|
|
|
||||||||
215 |
Püügivahendite väljavõtmise alamdeklaratsioon |
GER |
Püügivahendite väljavõtmise teavet sisaldav alamdeklaratsioon |
K, kui eeskirjad näevad ette (3) |
||||||||
216 |
Kuupäev |
DA |
Püügivahendite väljavõtmise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
217 |
Kellaaeg |
TI |
Püügivahendite väljavõtmise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K |
||||||||
218 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Püügivahendite väljavõtmise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju) |
K |
||||||||
219 |
Püügivahendite vettelaskmise identifikaator |
GS |
Kuupäev, mil püügivahendid vette lasti, ja järjekorranumber sel päeval (KKPPXX). |
V |
||||||||
220 |
|
|
|
|
||||||||
221 |
Nakkevõrkude kasutamise alamdeklaratsioon |
GIL |
Alamdeklaratsioon nakkevõrkude kasutamise kohta |
CIF, kui laeval on luba kala püüda ICES IIIa, IVa, IVb, Vb, VIa, VIb, VIIb, c, j, k ja XII püügipiirkonnas |
||||||||
222 |
Ühe võrgu nominaalpikkus |
NL |
Andmed, mis märgitakse üles iga püügireisi ajal (meetrites) |
K |
||||||||
223 |
Võrkude arv |
NN |
Võrkude arv jadas |
K |
||||||||
224 |
Võrgujadade arv |
FL |
Kasutatud võrgujadade arv |
K |
||||||||
225 |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Iga jada kasutamise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
226 |
Iga kasutatava jada sügavus |
FD |
Iga kasutatava jada sügavus (kaugus veepinnast püügivahendi kõige sügavamal asetseva osani) |
K |
||||||||
227 |
Iga kasutatava jada vees olemise aeg |
ST |
Iga kasutatava jada vees olemise aeg (tundides) |
K |
||||||||
228 |
Püügivahendite vettelaskmise identifikaator |
GS |
Kuupäev, mil püügivahendid vette lasti, ja järjekorranumber sel päeval (KKPPXX). |
V |
||||||||
229 |
|
|
|
|
||||||||
230 |
Püügivahendite kaotamise alamdeklaratsioon |
GLS |
Alamdeklaratsioon kaotatud seisevpüüniste kohta |
K, kui eeskirjad näevad ette (3) |
||||||||
231 |
Püügivahendite kaotamise kuupäev |
DA |
Püügivahendite kaotamise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
232 |
Püügivahendite kaotamise kellaaeg |
TI |
Püügivahendite kaotamise kellaaeg (TT:MM, UTC järgi) |
K |
||||||||
233 |
Ühikute arv |
NN |
Kaotatud püügivahendite arv |
K |
||||||||
234 |
POS alamdeklaratsioon |
POS |
Püügivahendi viimane teadaolev asukoht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasju) |
K |
||||||||
235 |
Meetmed püügivahendi väljavõtmiseks |
MG |
Vaba tekst |
K |
||||||||
236 |
|
|
|
|
||||||||
237 |
RAS: Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon |
RAS |
Asjaomane piirkond sõltuvalt vastavatest aruandlusnõuetest – täita tuleks vähemalt üks väli. Koodide loetelu avaldatakse Euroopa Komisjoni veebilehel, mille aadress tehakse teatavaks hiljem. |
K |
||||||||
238 |
FAO piirkond |
FA |
FAO piirkond (nt 27) |
K, kui asjaomane piirkond on FAO piirkond |
||||||||
239 |
FAO alampiirkond |
SA |
FAO alampiirkond (nt 3) |
K, kui asjaomane piirkond on FAO piirkond |
||||||||
240 |
FAO rajoon |
ID |
FAO rajoon (nt d) |
K, kui asjaomane piirkond on FAO piirkond |
||||||||
241 |
FAO alamrajoon |
SD |
FAO alamrajoon (nt 28) (eelmistega koos 27.3.d.28) |
K, kui asjaomane piirkond on FAO piirkond |
||||||||
242 |
FAO üksus |
UI |
FAO üksus (nt 1) (eelmistega koos 27.3.d.28.1). |
K, kui asjaomane piirkond on FAO piirkond |
||||||||
243 |
Majanduspiirkond |
EZ |
Majanduspiirkond |
K, kui ELi vetest väljaspool |
||||||||
244 |
Statistiline ruut |
SR |
Statistiline ruut (nt 49E6) |
K, kui asjaomane piirkond on statistiline ruut |
||||||||
245 |
Kalapüügivöönd |
FE |
Püügikoormuse koodide loetelu (4) |
K, kui asjaomane piirkond on püügikoormuse kohaldamise ala |
||||||||
246 |
|
|
|
|
||||||||
247 |
Liikide alamdeklaratsioon |
SPE |
Alamdeklaratsioon, mis hõlmab üksikasju püütud kala kohta liikide kaupa |
|
||||||||
248 |
Liigi nimi |
SN |
Liigi nimi (FAO kolmetäheline kood) |
K |
||||||||
249 |
Kalade kaal |
WT |
Olenevalt asjaoludest teatatakse:
|
K, kui liike ei loendata, BFT eeskirjade raames. |
||||||||
250 |
Kalade arv |
NF |
Kalade arv (kui saak tuleb registreerida püütud kalade arvuna, nt lõhe ja tuuni puhul) |
K, kui on lõhe; BFT eeskirjad |
||||||||
251 |
Lossitava kala kaal |
WL |
Lossitavate või ümberlaaditavate kalade kogukaal (kilogrammides) |
K (kui PNO nõuab) |
||||||||
252 |
Lossitavate kalade arv |
FL |
Lossitavate või ümberlaaditavate kalade üldarv |
K (kui PNO nõuab) |
||||||||
253 |
Võrkudes hoitava kala kogus |
NQ |
Võrkudes (st mitte lastiruumis) hoitava kala hinnanguline kogus |
K, kui elustuunid |
||||||||
254 |
Võrkudes hoitavate kalade arv |
NB |
Võrkudes (st mitte lastiruumis) hoitavate kalade hinnanguline arv |
K, kui elustuunid |
||||||||
255 |
Suuruse järgi jaotumise alamdeklaratsioon |
SIZ |
Püütud minimaalse normaalsuurusega kalade suuruslik koostis (Vt SIZ alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui väikesed kalad BFT-eeskirjade kohaselt |
||||||||
256 |
Asjaomase piirkonna alamdeklaratsioon |
RAS |
Geograafiline piirkond, kust enamik saaki püüti (4). (Vt RAS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
257 |
Püügivahendi liik |
GE |
FAO rahvusvahelisel kalapüügivahendite statistilisel klassifikatsioonil põhinev tähtkood (4) |
K, kui lossimisdeklaratsioon käsitleb üksnes teatavaid liike ja püügipiirkondi |
||||||||
258 |
Töötlemise alamdeklaratsioon |
PRO |
(Vt PRO alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K , kui lossimis-(ümberlaadimis)deklaratsioon |
||||||||
259 |
Kaalumisviis |
MM |
Kaalumisviis: hinnanguline (EST), pardal kaalumine (WGH) |
K, kui BFT eeskirjade kohaselt |
||||||||
260 |
|
|
|
|
||||||||
261 |
Töötlemise alamdeklaratsioon |
PRO |
Iga lossitud kalaliigi töötlemis-/esitusviis |
|
||||||||
262 |
Kala värskuskategooria |
FF |
Kala värskuskategooria (4) |
K, kui müügiteatises on nõutud |
||||||||
263 |
Säilitusviis |
PS |
Kala seisukorra tähtkood (4) |
K, kui müügiteated |
||||||||
264 |
Kala esitusviis |
PR |
Kala esitusviisi kirjeldav tähtkood (kajastab töötlemisviisi) (4) |
K |
||||||||
265 |
Töötlemisega seotud pakendi liik |
TY |
Kolmetäheline kood (4) |
K, kui (LAN või TRA ja kala ei ole eelnevalt kaalutud) |
||||||||
266 |
Pakkeüksuste arv |
NN |
Pakkeüksuste arv: karbid, kastid, kotid, konteinerid, plokid jne |
K, kui (LAN või TRA ja kala ei ole eelnevalt kaalutud) |
||||||||
267 |
Pakkeüksuse keskmine kaal |
AW |
Toote mass (kg) |
K, kui (LAN või TRA ja kala ei ole eelnevalt kaalutud) |
||||||||
268 |
Ümberarvestustegur |
CF |
Numbriline koefitsient, mida kasutatakse töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks |
K, kui asjaomase SPE ja esitusviisi kohta ei ole piirkondlikku või ELi ümberarvestustegurit |
||||||||
269 |
|
|
|
|
||||||||
270 |
CVT alamdeklaratsioon |
CVT |
Ühise püügioperatsiooni käigus püütud kala üleandva tuunipüügilaeva üksikasjalisi andmeid sisaldav alamdeklaratsioon |
|
||||||||
271 |
Kalalaeva nimi |
NA |
Kalalaeva nimi |
K |
||||||||
272 |
ICCAT number |
IN |
Laeva number ICCATi laevaregistris |
K |
||||||||
273 |
IMO number |
IM |
IMO number |
K, kui on olemas |
||||||||
274 |
Ühenduse laevastikuregistri number (CFR) |
IR |
Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number (üksnes ELi laevade puhul) |
K, kui on ELi laev |
||||||||
275 |
Laeva rahvusvaheline raadiokutsung |
RC |
Kalalaeva rahvusvahelise raadiokutsungi märk |
K |
||||||||
276 |
Kvoodist mahaarvatud saagi alamdeklaratsioon |
SPE |
Ühise püügioperatsiooni käigus püütud saak, mis arvestatakse asjaomase laeva kvoodist maha, võttes arvesse ühise püügioperatsiooni suhtes rakendatavaid jaotamispõhimõtteid (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui FAR-deklaratsiooni raames |
||||||||
277 |
|
|
|
|
||||||||
278 |
CVO alamdeklaratsioon |
CVO |
Ühise püügioperatsiooniga hõlmatud muu(de) tuunipüügilaeva(de), mis ei anna kala üle, üksikasjalikke andmeid sisaldav alamdeklaratsioon. Üks CVO alamdeklaratsioon muu kalapüügilaeva kohta, mis on hõlmatud ühise püügioperatsiooniga. CVO täitmisega tõendab laev, et ta ei ole saaki pardale võtnud ega sumpadesse üle viinud. |
|
||||||||
279 |
Kalalaeva nimi |
NA |
Kalalaeva nimi |
K |
||||||||
280 |
ICCAT number |
IN |
Laeva number ICCATi laevaregistris |
K |
||||||||
281 |
IMO number |
IM |
IMO number |
K, kui on |
||||||||
282 |
Ühenduse laevastikuregistri number (CFR) |
IR |
Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number (üksnes ELi laevade puhul) |
K, kui on ELi laev |
||||||||
283 |
Laeva rahvusvaheline raadiokutsung |
RC |
Kalalaeva rahvusvaheline raadiokutsung |
K |
||||||||
284 |
Kvoodist mahaarvatud saagi alamdeklaratsioon |
SPE |
Ühise püügioperatsiooni käigus püütud saak, mis arvestatakse asjaomase laeva kvoodist maha, võttes arvesse ühise püügioperatsiooni suhtes rakendatavaid jaotamispõhimõtteid (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad.) |
K |
||||||||
285 |
|
|
|
|
||||||||
286 |
Ühise püügioperatsiooni alamdeklaratsioon |
JCI |
Ühise püügioperatsiooniga püütud saagi alamdeklaratsioon. Sisaldab andmeid ühise püügioperatsiooni käigus püütud saagi ja üldkoguse kohta (BFT-eeskirjade kohaselt) |
|
||||||||
287 |
Püügikuupäev |
DA |
Püügikuupäev |
K |
||||||||
288 |
Püügiaeg |
TI |
Püügiaeg |
K |
||||||||
289 |
Püügikoha alamdeklaratsioon |
POS |
Saagi püüdmise asukoht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
290 |
Ühise püügioperatsiooniga püütud kogusaagi alamdeklaratsioon. |
SPE |
Püütud tuunisaagi üldkogus, märkida nii kogus sumpades kui ka pardale võetud kogus (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui on saaki |
||||||||
291 |
|
|
|
|
||||||||
292 |
BTI alamdeklaratsioon |
BTI |
Hariliku tuuni ümberpaigutamise teabe alamdeklaratsioon. Teave hariliku tuuni üleviimise ja ühise püügioperatsiooniga seotud üleandva laeva kohta |
|
||||||||
293 |
Kala üle andva püügilaeva alamdeklaratsioon |
CVT |
Kala üleandva kalapüügilaeva identifitseerimine (CVT raames ei ole vaja täita SPEd) (Vt CVT alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
294 |
Üleandmise asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Üleandmise asukoht (Vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
295 |
Üleantud saagi alamdeklaratsioon |
SPE |
Sumpadesse üleviidud tuunikala üldkogus (Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K, kui on saaki |
||||||||
296 |
Puksiirlaeva nimi |
NA |
Lükkava või tõmbava puksiirlaeva nimi |
K |
||||||||
297 |
Puksiirlaeva ICCATi number |
IN |
Puksiirlaeva number ICCATi laevaregistris. |
K |
||||||||
298 |
Sihtkohaks oleva kalakasvanduse nimi |
FN |
Kalakasvanduse nimi |
K |
||||||||
299 |
Kalakasvanduse ICCATi number |
FI |
Kalakasvanduse ICCATi registreerimisnumber |
K |
||||||||
300 |
|
|
|
|
||||||||
301 |
Suuruse järgi jaotumise alamdeklaratsioon |
SIZ |
Püütud alamõõduliste kalade suuruslik koostis |
|
||||||||
302 |
Üle 6,4 kg kalade kogus |
S6 |
Üle 6,4 kg raskuste või 70 cm pikkuste ning kuni 8 kg raskuste või 75 cm pikkuste harilike tuunide kogus |
K, kui |
||||||||
303 |
Üle 8 kg kalade kogus |
S8 |
Üle 8 kg raskuste või 75 cm pikkuste ning alla 30 kg raskuste või 115 cm pikkuste harilike tuunide kogus |
K, kui |
||||||||
304 |
|
|
|
|
||||||||
305 |
Vastuvõtva laeva alamdeklaratsioon |
REC |
Element, mis sisaldab paariskalapüügi partnerlaeva alamelementide deklaratsioon |
|
||||||||
306 |
Partnerlaev |
PFP |
Paariskalapüügi partnerlaeva identifitseerimisandmed |
K |
||||||||
307 |
|
|
|
|
||||||||
308 |
Kala mahalaadiva laeva alamdeklaratsioon |
DON |
Element, mis sisaldab paariskalapüügi ühe või enama partnerlaeva alamelementide deklaratsiooni Paariskalapüügil võib olla mitu partnerlaeva, mis annavad saagi üheskoos korraga üle. |
|
||||||||
309 |
Partnerlaev(ad) |
PFP |
Ühe või enama paariskalapüügi partnerlaeva identifisteesimisandmed |
K |
||||||||
310 |
|
|
|
|
||||||||
311 |
Paariskalapüügi partnerlaeva (PFP) alamdeklaratsioon |
PFP |
Paariskalapüügi partnerlaevade andmed, mis tuleb edastada paariskalapüügi puhul, olenemata kas sellega kaasneb ümberpaigutumine või mitte. |
|
||||||||
312 |
Partnerlaeva CFR-numbrid |
IR |
Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number |
V |
||||||||
313 |
Partnerlaeva rahvusvaheline raadiokutsung |
RC |
Partnerlaeva rahvusvaheline raadiokutsung |
K |
||||||||
314 |
Partnerlaeva pardatähis |
XR |
Laeva pardale (kerele) kantud registreerimisnumber |
K |
||||||||
315 |
Partnerlaeva laeva lipuriik |
FS |
Partnerlaeva lipuriik (riigi kolmetäheline ISO-kood) |
K |
||||||||
316 |
Partnerlaeva nimi |
NA |
Kalalaeva nimi |
K |
||||||||
317 |
Partnerlaeva kapteni nimi |
MA |
Kapteni nimi (reisi jooksul toimunud muudatused tuleb saata järgmise LOG-teatega) |
K |
||||||||
318 |
|
|
|
|
||||||||
319 |
Müügiteatise deklaratsioon |
SAL |
Müügiaruanne. |
|
||||||||
320 |
Euroopa Liidu laevastikuregistri number (CFR number) |
IR |
Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number |
K |
||||||||
321 |
IRCS |
RC |
Rahvusvaheline raadiokutsung |
K, kui CFR ei ole ajakohane |
||||||||
322 |
Laeva pardatähis |
XR |
Kala lossinud laeva pardale (kerele) kantud registreerimisnumber |
K |
||||||||
323 |
Riik, kus laev on registreeritud |
FS |
Laeva lipuriigi kolmetäheline ISO-kood |
K |
||||||||
324 |
Laeva nimi |
NA |
Kala lossinud laeva nimi |
K |
||||||||
325 |
SLI deklaratsioon |
SLI |
(Vt SLI alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K müügi puhul |
||||||||
326 |
TLI deklaratsioon |
TLI |
(Vt TLI alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K ülevõtmise puhul |
||||||||
327 |
Arve viitenumber |
NR |
Arve viitenumber liikmesriigi määratluse kohaselt |
K, kui võimalik |
||||||||
328 |
Arve kuupäev |
ND |
Arve kuupäev (AAAA-KK-PP) |
K, kui võimalik |
||||||||
329 |
Ülevõtmislepingu viitenumber |
CN |
Ülevõtmislepingu viitenumber |
K, kui ülevõtmine toimus |
||||||||
330 |
Veodokumendi viitenumber |
TR |
Veodokumendi viitenumber, mille järgi identifitseeritakse veodokument, vt TRN. |
K, kui on olemas või teada. |
||||||||
331 |
|
|
|
|
||||||||
332 |
Müügideklaratsioon |
SLI |
Partii müügiandmeid sisaldav deklaratsioon |
|
||||||||
333 |
Kuupäev |
DA |
Müügikuupäev (AAAA-KK-PP) |
K |
||||||||
334 |
Müügiriik |
SC |
Müügi toimumise riik (riigi kolmetäheline ISO-kood) |
K |
||||||||
335 |
Müügikoht |
SL |
Sadamakoodide loetelu (CCPPP)) (4) |
K |
||||||||
336 |
Müüja nimi |
NS |
Kala müüva enampakkumiskeskuse, muu asutuse või isiku nimi |
K |
||||||||
337 |
Ostja nimi |
NB |
Kala ostva asutuse või isiku nimi |
K |
||||||||
338 |
Ostja ID-number |
VN |
Ostja VAT-number (ISO kahetäheline riigikood, millele järgneb kõige rohkem 12 tähemärki või numbrit) või maksukohustuslasena registreerimise number või muu kordumatu identifikaator. |
K |
||||||||
339 |
Müügilepingu viitenumber |
CN |
Müügilepingu viitenumber |
K vajaduse korral |
||||||||
340 |
Alusdokumenti käsitlev alamdeklaratsioon |
SRC |
(Vt SRC alamdeklaratsiooni ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
341 |
Müüdud partii alamdeklaratsioon |
CSS |
(Vt CSS alamdeklaratsiooni ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
342 |
BCD number |
BC |
Viide BCD-numbrile (hariliku tuuni püügi dokument) |
V (BFT eeskirjade kohaselt) |
||||||||
343 |
|
|
|
|
||||||||
344 |
Alusdokumenti käsitlev alamdeklaratsioon |
SRC |
Müüdud partiid käsitleva alusdokumendi üksikasju sisaldav alamdeklaratsioon. Lipuriigi asutused kontrollivad alusdokumenti laeva püügipäeviku ja lossimisandmete põhjal |
|
||||||||
345 |
Lossimise kuupäev |
DL |
Lossimise kuupäev (AAAA-KK-PP) |
K |
||||||||
346 |
Riik ja sadama nimi |
PO |
Riik ja sadam, kus kala lossitakse. Sadamate koodide loetelu (CCPPP) võib kasutada andmete vahetamiseks (4) |
K |
||||||||
347 |
|
|
|
|
||||||||
348 |
Müüdud partii alamdeklaratsioon |
CSS |
Müüdud partii kohta andmeid sisaldav alamdeklaratsioon |
|
||||||||
349 |
Kala hind |
FP |
Kilogrammi hind |
K |
||||||||
350 |
Hind kokku |
TP |
Asjaomase müüdud CSS-ühiku koguhind Esitatakse, kui koguhinda ei ole võimalik tuletada kilohinnast. Kontrollimääruse artikli 64 lõike 1 punkt 1. |
K, kui |
||||||||
351 |
Müügitehingu vääring |
CR |
Müügihinna vääringu kood (4) |
K |
||||||||
352 |
Kala suuruskategooria |
SF |
Kala suurus (1–8; üks suurus või kg, g, cm, mm või vajaduse korral kalade arv kilogrammis) (4) |
K, kui |
||||||||
353 |
Toote kasutusotstarve |
PP |
Toote kasutusotstarbe koodid (4) |
K, kui |
||||||||
354 |
Turult kõrvaldatud |
WD |
Turult kõrvaldatud tootjaorganisatsioonide poolt (J – jah; E – ei; A – ajutiselt) |
K |
||||||||
355 |
Tootjaorganisatsiooni kasutajakood |
OP |
Tootjaorganisatsiooni koodide loetelu (4) |
V |
||||||||
356 |
Partiis olevad liigid |
SPE |
(Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
357 |
|
|
|
|
||||||||
358 |
Ülevõtmisdeklaratsioon |
TLI |
Ülevõtmistoimingu andmeid sisaldav deklaratsioon |
|
||||||||
359 |
Kuupäev |
DA |
Ülevõtmise kuupäev (AAAA.KK.PP) |
K |
||||||||
360 |
Ülevõtmise riik |
SC |
Riik, kus ülevõtmine toimus (riigi kolmetäheline ISO-kood) |
K |
||||||||
361 |
Ülevõtmise koht |
SL |
ÜRO asukohakood (kui ei asu sadamas), kus ülevõtmine aset leiab. Kui sadamas, siis kasutada ELi sadamakoodide loetelu (4) |
K |
||||||||
362 |
Ülevõtva asutuse nimi |
NT |
Kala üle võtnud asutuse nimi |
K |
||||||||
363 |
Hoidla nimi |
NF |
Selle hoidla nimi, kus tooted ladustatakse. |
K |
||||||||
364 |
Hoidla aadress |
AF |
Selle hoidla aadress, kus tooted ladustatakse. |
K |
||||||||
365 |
Veodokumendi viitenumber |
TR |
Veodokumendi viitenumber, mille järgi identifitseeritakse veodokument, vt TRN. |
K, kui on olemas või teada. |
||||||||
366 |
Alusdokumenti käsitlev alamdeklaratsioon |
SRC |
(Vt SRC alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
367 |
Ülevõetud partii alamdeklaratsioon |
CST |
(Vt CST alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
368 |
|
|
|
|
||||||||
369 |
Ülevõetud partii alamdeklaratsioon |
CST |
Iga ülevõetud kalaliigi kohta üksikasjalikke andmeid sisaldav alamdeklaratsioon |
|
||||||||
370 |
Kala suuruskategooria |
SF |
Kala suurus (1–8; üks suurus või kg, g, cm, mm või vajaduse korral kalade arv kilogrammis) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2406/96 II lisale |
V |
||||||||
371 |
Partiis olevad liigid |
SPE |
(Vt SPE alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
||||||||
372 |
|
|
|
|
||||||||
373 |
Veo alamdeklaratsioon |
TRN |
Veodokumendi võib edastada elektrooniliselt enne, kui kala transportimine algab |
|
||||||||
374 |
Saadetise sihtkoht |
DC |
Selle koha ÜRO asukohakood (kui ei asu sadamas), kuhu kala veetakse. Kui sadamasse, siis kasutada ELi sadamakoodide loetelu (4) |
K |
||||||||
375 |
Veoki registreerimisnumber |
LP |
Numbriline või tähtedest ja numbritest koosnev kood, mille abil on võimalik veok üheselt identifitseerida koodi väljaandnud riigi andmebaasis ja mis on märgitud veoki registreerimismärgil. |
K |
||||||||
376 |
Kalalaeva pardatähis |
XR |
Kalalaeva pardatähis |
K |
||||||||
377 |
Kalalaeva nimi |
NA |
Kalalaeva nimi |
K |
||||||||
378 |
Liikide loetelu |
SPE |
Partiis olevate ja eespool märgitud kalalaeva poolt püütud liikide loetelu (hõlmab ka RAS ja PRO teavet). Kuna veodeklaratsiooni võib asendada lossimisdeklaratsiooniga, võib selle TRN alamelemendi lähim emasõlm ERS elemendi asemel olla LAN. |
K, kui see TRN ei ole osa LANist. |
||||||||
379 |
Laadimiskoht |
PL |
Selle koha ÜRO asukohakood (kui ei asu sadamas), kuhu kala veetakse. Kui sadamasse, siis kasutada ELi sadamakoodide loetelu (4) |
K |
||||||||
380 |
Laadimiskuupäev. |
DL |
Veose laadimise kuupäev (AAAA-KK-PP, UTC järgi) |
K |
||||||||
381 |
Saaja(te) nimi/nimed: |
NC |
Pärast transportimist kala vastuvõtnud ettevõtte nimi |
K |
||||||||
382 |
Saaja(te) aadress(id): |
AC |
Pärast transportimist kala vastuvõtnud ettevõtte aadress. |
K |
||||||||
383 |
Veodokumendi viitenumber |
TR |
Veodokumendi viitenumber, mille järgi saab selle veosedokumendile viidata. Kui see on olemas, peab see veodokumendi üheselt identifitseerima. Liikmesriik, kes saadab TRN, peab määrama selle numbri. |
K, kui kasutatakse elektroonilist veodokumenti. |
||||||||
384 |
|
|
|
|
(1) Käesoleva lisaga asendatakse täielikult komisjoni määruse (EÜ) nr 1077/2008 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1566/2007) (ELT L 295, 4.11.2008, lk 3; muudetud määrusega (EL) nr 599/2010) lisa.
(2) Kohustuslik, kui seda näevad ette Euroopa Liidu eeskirjad, rahvusvahelised või kahepoolsed lepingud.
(3) Kui CIFi ei kohaldata, on atribuut vabatahtlik.
(4) Kõik koodid (või asjakohased viited) on esitatud Euroopa Komisjoni kalandusasjade veebilehel.
1) |
Elektroonilises aruandlussüsteemis (ERS) kasutatud märgid peaksid olema: Western character set (UTF-8). |
2) |
Kõik kolmetähelised koodid on XML-elemendid (kolmetäheline kood), kõik kahetähelised koodid on XML-atribuudid. |
3) |
XML-näidisfailid, samuti käesoleva lisa viimatine XSD-vormingus fail ja tabeliversioon avaldatakse Euroopa Komisjoni kalandusasjade veebilehel. |
4) |
Kõik tabelis toodud kogused esitatakse kilogrammides, vajaduse korral kasutatakse kuni kahte komakohta. |
XIII LISA
EUROOPA LIIDU ÜMBERARVESTUSTEGURID, MIDA KOHALDATAKSE VÄRSKE KALA SUHTES
Liik: pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
ALB |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,11 |
Liik: limapead Beryx spp. |
ALF |
WHL |
1,00 |
Liik: anšoovis Engraulis encrasicholus |
ANE |
WHL |
1,00 |
Liik: merikuratlased Lophiidae |
ANF |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,22 |
GUH |
3,04 |
TAL |
3,00 |
Liik: haugjääkala Champsocephalus gunnari |
ANI |
WHL |
1,00 |
Liik: põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
ARU |
WHL |
1,00 |
Liik: suursilm-tuun Thunnus obesus |
BET |
WHL |
1,00 |
GUH |
1,10 |
GUH |
1,29 |
Liik: sinine molva Molva dypterygia |
BLI |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,17 |
Liik: sile kammeljas Scophthalmus rhombus |
BLL |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,09 |
Liik: süsisaba Aphanopus carbo |
BSF |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,24 |
HEA |
1,40 |
Liik: sinine marliin Makaira nigricans |
BUM |
WHL |
1,00 |
Liik: moiva Mallotus villosus |
CAP |
WHL |
1,00 |
Liik: tursk Gadus morhua |
COD |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,17 |
GUH |
1,70 |
HEA |
1,38 |
FIL |
2,60 |
FIS |
2,60 |
Liik: harilik soomuslest Limanda limanda |
DAB |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,11 |
GUH |
1,39 |
Liik: harilik ogahai Squalus acanthias |
DGS |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,35 |
GUS |
2,52 |
Liik: lest Platichthys flesus |
FLE |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,08 |
GUS |
1,39 |
Liik: niituimluts Phycis blennoides |
GFB |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,11 |
GUH |
1,40 |
Liik: süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
GHL |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,08 |
Liik: kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
HAD |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,17 |
GUH |
1,46 |
Liik: harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus |
HAL |
WHL |
1,00 |
Liik: heeringas Clupea harengus |
HER |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,12 |
GUH |
1,19 |
Liik: euroopa merluus Merluccius merluccius |
HKE |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,11 |
GUH |
1,40 |
Liik: valge ameerikaluts Urophycis tenuis |
HKW |
WHL |
1,00 |
Liik: stauriidid Trachurus spp. |
JAX |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,08 |
Liik: tavaline hiilgevähk Euphausia superba |
KRI |
WHL |
1,00 |
Liik: väikesuulest Microstomus kitt |
LEM |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,05 |
Liik: megrimid Lepidorhombus spp. |
LEZ |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,06 |
FIL |
2,50 |
Liik: kergueleni jääkala Channichthys rhinoceratus |
LIC |
WHL |
1,00 |
Liik: molvad Molva molva |
LIN |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,14 |
GUH |
1,32 |
FIL |
2,64 |
Liik: harilik makrell Scomber scombrus |
MAC |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,09 |
Liik: norra salehomaar Nephrops norvegicus |
NEP |
WHL |
1,00 |
TAL |
3,00 |
Liik: roheline rüntnototeenia Notothenia gibberifrons |
NOG |
WHL |
1,00 |
Liik: norra tursik Trisopterus esmarkii |
NOP |
WHL |
1,00 |
Liik: marmornototeenia Notothenia rossii |
NOR |
WHL |
1,00 |
Liik: atlandi karekala Hoplostethus atlanticus |
ORY |
WHL |
1,00 |
Liik: arktikakrabid Chionoecetes spp. |
PCR |
WHL |
1,00 |
Liik: viburhännakud Penaeus spp. |
PEN |
WHL |
1,00 |
Liik: atlandi merilest Pleuronectes platessa |
PLE |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,07 |
GUH |
1,39 |
FIL |
2,40 |
Liik: põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
POK |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,19 |
Liik: pollak Pollachius pollachius |
POL |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,17 |
Liik: harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
PRA |
WHL |
1,00 |
Liik: meriahvenad Sebastes spp. |
RED |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,19 |
Liik: põhja-pikksaba Macrourus berglax |
RHG |
WHL |
1,00 |
Liik: kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris |
RNG |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,11 |
GUH |
1,92 |
GHT |
3,20 |
Liik: tobiad Ammodytes spp. |
SAN |
WHL |
1,00 |
Liik: besuugo Pagellus bogaraveo |
SBR |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,11 |
Liik: madeira deanogahai Deania histricosa |
SDH |
WHL |
1,00 |
Liik: aafrika deanogahai Deania profundorum |
SDU |
WHL |
1,00 |
Liik:: tume ebajääkala Pseudochaenichthys georgianus |
SGI |
WHL |
1,00 |
Liik: harilik merikeel Solea solea |
SOL |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,04 |
Liik: kilu Sprattus sprattus |
SPR |
WHL |
1,00 |
Liik: lühiuimkalmaar Illex illecebrosus |
SQI |
WHL |
1,00 |
Liik: kalmaar Martialia hyadesi |
SQS |
WHL |
1,00 |
Liik: railased Rajidae |
SRX |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,13 |
WNG |
2,09 |
Liik: mõõkkala Xiphias gladius |
SWO |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,11 |
GUH |
1,31 |
Liik: patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
TOP |
WHL |
1,00 |
Liik: harilik kammeljas Psetta maxima |
TUR |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,09 |
Liik: meriluts Brosme brosme |
USK |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,14 |
Liik: põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
WHB |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,15 |
Liik: merlang Merlangius merlangus |
WHG |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,18 |
Liik: valge odanina Tetrapturus albidus |
WHM |
WHL |
1,00 |
Liik: pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
WIT |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,06 |
Liik: ruske soomuslest Limanda ferruginea |
YEL |
WHL |
1,00 |
XIV LISA
EUROOPA LIIDU ÜMBERARVESTUSTEGURID, MIDA KOHALDATAKSE VÄRSKELT SOOLATUD KALA SUHTES
Liik: molvad Molva molva |
LIN |
WHL |
2,80 |
XV LISA
EUROOPA LIIDU ÜMBERARVESTUSTEGURID, MIDA KOHALDATAKSE KÜLMUTATUD KALA SUHTES
Liik: pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
ALB |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,23 |
Liik: limapead Beryx spp. |
ALF |
WHL |
1,00 |
Liik: anšoovis Engraulis encrasicholus |
ANE |
WHL |
1,00 |
Liik: merikuratlased Lophiidae |
ANF |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,22 |
GUH |
3,04 |
TAL |
3,00 |
FIS |
5,60 |
Liik: haugjääkala Champsocephalus gunnari |
ANI |
WHL |
1,00 |
Liik: põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
ARU |
WHL |
1,00 |
Liik: suursilm-tuun Thunnus obesus |
BET |
WHL |
1,00 |
GUH |
1,29 |
HEA |
1,25 |
Liik: sinine molva Molva dypterygia |
BLI |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,17 |
GUH |
1,40 |
Liik: sile kammeljas Scophthalmus rhombus |
BLL |
WHL |
1,00 |
Liik: süsisaba Aphanopus carbo |
BSF |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,48 |
Liik: sinine marliin Makaira nigricans |
BUM |
WHL |
1,00 |
Liik: moiva Mallotus villosus |
CAP |
WHL |
1,00 |
Liik: Tursk Gadus morhua |
COD |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,17 |
GUH |
1,70 |
FIL |
2,60 |
FIS |
2,60 |
FSP |
2,95 |
SAD |
1,63 |
Liik: harilik soomuslest Limanda limanda |
DAB |
WHL |
1,00 |
Liik: harilik ogahai Squalus acanthias |
DGS |
WHL |
1,00 |
GUS |
2,52 |
Liik: lest Platichthys flesus |
FLE |
WHL |
1,00 |
Liik: niituimluts Phycis blennoides |
GFB |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,12 |
GUH |
1,40 |
Liik: süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
GHL |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,08 |
GUH |
1,39 |
Liik: kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
HAD |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,17 |
GUH |
1,46 |
FIL |
2,60 |
FIS |
2,60 |
FSB |
2,70 |
FSP |
3,00 |
Liik: harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus |
HAL |
WHL |
1,00 |
Liik: heeringas Clupea harengus |
HER |
WHL |
1,00 |
Liik: euroopa merluus Merluccius merluccius |
HKE |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,34 |
GUH |
1,67 |
Liik: valge ameerikaluts Urophycis tenuis |
HKW |
WHL |
1,00 |
Liik: stauriidid Trachurus spp. |
JAX |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,08 |
Liik: tavaline hiilgevähk Euphausia superba |
KRI |
WHL |
1,00 |
Liik: väikesuulest Microstomus kitt |
LEM |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,05 |
Liik: megrimid Lepidorhombus spp. |
LEZ |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,06 |
Liik: kergueleni jääkala Channichthys rhinoceratus |
LIC |
WHL |
1,00 |
Liik: molvad Molva molva |
LIN |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,14 |
GUH |
1,33 |
FIL |
2,80 |
FSP |
2,30 |
Liik: harilik makrell Scomber scombrus |
MAC |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,11 |
Liik: norra salehomaar Nephrops norvegicus |
NEP |
WHL |
1,00 |
TAL |
3,00 |
Liik: roheline rüntnototeenia Notothenia gibberifrons |
NOG |
WHL |
1,00 |
Liik: norra tursik Trisopterus esmarkii |
NOP |
WHL |
1,00 |
Liik: marmornototeenia Notothenia rossii |
NOR |
WHL |
1,00 |
Liik: atlandi karekala Hoplostethus atlanticus |
ORY |
WHL |
1,00 |
Liik: arktikakrabid Chionoecetes spp. |
PCR |
WHL |
1,00 |
Liik: viburhännakud Penaeus spp. |
PEN |
WHL |
1,00 |
Liik: atlandi merilest Pleuronectes platessa |
PLE |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,07 |
Liik: põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
POK |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,19 |
GUH |
1,44 |
FIS |
2,78 |
FSB |
2,12 |
FSP |
2,43 |
Liik: Pollak e euroopa süsikas Pollachius pollachius |
POL |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,17 |
Liik: harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
PRA |
WHL |
1,00 |
Liik: meriahvenad Sebastes spp. |
RED |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,19 |
GUH |
1,88 |
FIS |
3,37 |
FSP |
3,00 |
JAT |
1,90 |
Liik: põhja-pikksaba Macrourus berglax |
RHG |
WHL |
1,00 |
Liik: kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris |
RNG |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,11 |
GUH |
1,92 |
Liik: tobiad Ammodytes spp. |
SAN |
WHL |
1,00 |
Liik: besuugo Pagellus bogaraveo |
SBR |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,11 |
Liik: madeira deanogahai Deania histricosa |
SDH |
WHL |
1,00 |
Liik: aafrika deanogahai Deania profundorum |
SDU |
WHL |
1,00 |
Liik: tume ebajääkala Pseudochaenichthys georgianus |
SGI |
WHL |
1,00 |
Liik: harilik merikeel Solea solea |
SOL |
WHL |
1,00 |
Liik: kilu Sprattus sprattus |
SPR |
WHL |
1,00 |
Liik: lühiuimkalmaar Illex illecebrosus |
SQI |
WHL |
1,00 |
Liik: kalmaar Martialia hyadesi |
SQS |
WHL |
1,00 |
Liik: railased Rajidae |
SRX |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,13 |
WNG |
2,09 |
Liik: mõõkkala Xiphias gladius |
SWO |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,12 |
GUH |
1,31 |
HEA |
1,33 |
GHT |
1,33 |
Liik: patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
TOP |
WHL |
1,00 |
Liik: harilik kammeljas Psetta maxima |
TUR |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,09 |
Liik: meriluts Brosme brosme |
USK |
WHL |
1,00 |
Liik: põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
WHB |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,15 |
FIS |
2,65 |
SUR |
2,97 |
Liik: merlang Merlangius merlangus |
WHG |
WHL |
1,00 |
GUT |
1,18 |
Liik: valge odanina Tetrapturus albidus |
WHM |
WHL |
1,00 |
Liik: pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
WIT |
WHL |
1,00 |
Liik: ruske soomuslest Limanda ferruginea |
YEL |
WHL |
1,00 |
XVI LISA
KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 16 LÕIKES 1 JA ARTIKLI 25 LÕIKES 1 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA
Käesolevas lisas sätestatakse metoodika, mille põhjal liikmesriigid koostavad kontrollimääruse artikli 16 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 1 osutatud proovivõtukavad laevade jaoks, mille kohta ei kehti püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni nõuded.
1. |
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) | tegutsevad laevad: kontrollimääruse artiklites 16 ja 25 osutatud laevad, mis on tegelenud mis tahes püügitegevusega (rohkem kui null päeva) kalendriaasta jooksul. Kui laev ei ole kalendriaasta jooksul püügil osalenud, käsitatakse laeva mittetegutsevana;
b) | kalastusviis – püügitoimingute kogum, mille käigus püütakse sarnaseid liike (liikide kogumeid) ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, ning mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel. Jaotus kalastusviisi alusel määratakse eelmise aasta püügitegevuse põhjal. Kui üks laev on ühe kalastusviisiga tegelenud üle 50 % aastast, siis kuulub ta selle kalastusviisiga tegelevate laevade alla. Kui püügitegevus oli iga kalastusviisi puhul alla 50 %, tuleks see laev määrata mitmekülgse kalastusviisiga tegelevate laevade hulka;
c) | sihtpopulatsioon – erinevaid kalastusviise kasutavatelt tegutsevatelt laevadelt lossitud kalandustooted.
2. |
Proovivõtukava eesmärk on jälgida kontrollimääruse artiklites 16 ja 25 osutatud laevade püügitegevust ja hinnata nende kogupüüki proovivõtu ajavahemiku jooksul kõigi asjaomaste kalavarude ja kalastusviiside kaupa. |
3. |
Põhimõtteliselt on proovivõtuüksuseks kalastusviis. Iga asjaomane laev tuleks määrata ainult ühe kalastusviisi alla. |
4. |
Sihtpopulatsioon hõlmab alla 10 meetri pikkuste tegutsevate laevade lossitud kalandustooteid. |
5. |
Valimi suurus määratakse kindlaks vastavalt sellele, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise oht asjaomase kalastusviisi puhul liikmesriigis, kus toimub lossimine. Valimi suurus peab asjaomast kalastusviisi ammendavalt esindama. |
6. |
Liikmesriigid määravad riskiastmed kindlaks järgmistel tasemetel: „väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” ja „väga kõrge”. |
7. |
Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taset kindlaks määrates võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
Vajaduse korral:
|
8. |
Proovivõtukavade koostamisel peavad liikmesriigid võtma arvesse kalastusviisiga seotud toimingute osakaalu proovivõtu ajavahemikul. |
9. |
Proovivõtu sageduse määramisel võetakse arvesse varieeruvust kalastusviiside kaupa. |
10. |
Kui kalandustooteid lossitakse standardsetes kastides, siis vähim arv kaste, mis moodustavad valimi, on proportsionaalne liikmesriikide poolt kindlaks määratud riskitasemega vastavalt alljärgnevale näidisele.
|
11. |
Täpsus-/usaldustaset kohaldatakse komisjoni määruse 2010/93/EL (1) II peatüki B osa 4. punkti 2. ja 3. taseme kohaselt. |
12. |
Proovivõtukava hõlmab ka teavet selle kohta, kuidas hakatakse hindama teatava liigi ja kalastusviisi rühma kogusaaki proovivõtu ajavahemiku jooksul. |
XVII LISA
PÜÜGIKOORMUSE ARUANDE VORMID
1. |
Käesoleva määruse kohaldamisel kehtib püügikoormuse aruande kohta järgmine kord:
Liike tähistatakse FAO kolmetähelise koodiga. |
2. |
ELi kalalaeva kapten edastab järgmise teabe püügikoormuse aruandena mitte varem kui 12 tundi ja mitte hiljem kui üks tund enne piirkonda sisenemist ning see sisaldab järgmist teavet:
|
3. |
ELi kalalaeva kapten edastab järgmise teabe püügikoormuse aruandena mitte varem kui 12 tundi ja mitte hiljem kui üks tund enne piirkonnast väljumist ning see sisaldab järgmist teavet:
|
4. |
Olenemata lõikest 3, edastavad ELi kalalaevade kaptenid, kelle laevad tegelevad vööndite piire ületava püügiga ning ületavad 24tunnise ajavahemiku jooksul püügipiirkondi eraldavat piiri rohkem kui korra, püsides seejuures viie miili kaugusel ükskõik kummal pool vöönditevahelist piiri, teabe kõnealuse 24tunnise ajavahemiku jooksul toimunud esimese piirkonda sisenemise ja viimase sealt väljumise kohta. |
5. |
Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate laevade kaptenid täidavad aruandekohustust. |
XVIII LISA
KÜLMUTATUD KALATOODETE KASTI VÕI PLOKI KESKMISE NETOKAALU ARVUTAMISE METOODIKA
Proovivõtukava
Partii suurus (kastide arv) |
Valimi suurus (kaubaaluste arv × 52 kasti) |
5 000 või vähem |
3 |
5 001 – 10 000 |
4 |
10 001 – 15 000 |
5 |
15 001 – 20 000 |
6 |
20 001 – 30 000 |
7 |
30 001 – 50 000 |
8 |
Rohkem kui 50 000 |
9 |
1. |
Kasti või ploki keskmine kaal määratakse kindlaks iga kalaliigi puhul eraldi, kasutades selleks allpool tabelis esitatud proovivõtukava, ning vajaduse korral vastavalt esitusviisile. Valim koostatakse juhumeetodil. |
2. |
Kaalutakse igat kastide või plokkidega kaubaalust. Kõigi valimisse kuuluvate kaubaaluste kogubrutokaal jagatakse valimisse kuuluvate kaubaaluste koguarvuga, et saada kaubaaluste keskmist brutokaalu ühe kalaliigi kohta, ning vajaduse korral vastavalt esitusviisile. |
3. |
Kastide või plokkide netokaalu arvutamiseks eraldi iga liigi ja vajaduse korral esitusviisi kohta arvatakse punktis 2 osutatud valimi kaubaaluse keskmisest brutokaalust maha järgmised näitajad:
|
4. |
Punkti 3 alapunktis a osutatud kasti või ploki omakaal on 1,5 kg. Liikmesriigid võivad kasutada erinevat kastide või plokkide omakaalu tingimusel, et nad esitavad valimi koostamiseks kasutatud metoodika ja kõik selle muudatused komisjonile heakskiitmiseks. |
XIX LISA
KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 60 LÕIKES 1 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVADE KOOSTAMISE METOODIKA LIIKMESRIIKIDES LOSSITUD KALANDUSTOODETE PUHUL
Käesolevas lisas on sätestatud metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad proovivõtukavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 60 lõikega 1.
1. |
Proovivõtukava eesmärk on tagada kalandustoodete täpne kaalumine lossimisel. |
2. |
Kaalutava valimi suurus määratakse kindlaks vastavalt sellele, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise risk liikmesriigi sadamas/kohas/piirkonnas, kus toimub lossimine. |
3. |
Liikmesriik määrab riskitaseme, kasutades tasemeid „väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” ja „väga kõrge”. |
4. |
Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taset kindlaks määrates võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
Vajaduse korral:
|
5. |
Valim on esinduslik ja vähemalt sama tõhus kui lihtne juhuvalik. |
6. |
Kui kalandustooteid lossitakse standardsetes kastides, siis vähim arv kaste, mis moodustavad valimi, on proportsionaalne liikmesriikide poolt kindlaks määratud riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil:
|
7. |
Proovivõtukava hõlmab ka teavet meetmete kohta, et tagada:
|
8. |
Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad proovivõtukava kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks. |
XX LISA
KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 60 LÕIKES 3 OSUTATUD PROOVIVÕTUKAVA KOOSTAMISE METOODIKA
Käesolevas lisas on sätestatud metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 60 lõikega 3 proovivõtukavad nendelt kalalaevadelt lossitavate kalandustoodete jaoks, kellel lubatakse kaalumist läbi viia merel.
1. |
Selle proovivõtukava eesmärk on kontrollida kaalumise õigsust juhul, kui kalandustooteid on lubatud kaaluda laeva pardal. |
2. |
Liikmesriigid tagavad, et valimi koostamine toimub samal ajal, kui lossitakse kalandustooteid laevalt, mille pardal need kaaluti. |
3. |
Valimi suurus määratakse kindlaks selle põhjal, kui suur on risk, et kalalaevad, kellel lubatakse kaalumist läbi viia merel, rikuvad ühise kalanduspoliitika eeskirju. |
4. |
Liikmesriigid määravad kindlaks riskiastmed järgmistel tasemetel: „väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” ja „väga kõrge”. |
5. |
Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taseme kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
Vajaduse korral:
|
6. |
Kalandustoodete lossimise valim on vähemalt sama tõhus kui lihtne juhuvalik ning riskitasemega proportsionaalne. |
7. |
Proovivõtukavas nähakse ette meetmed, millega tagatakse valimi kaalumine. |
8. |
Kaalutavate kastide arv valimis on proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil:
|
9. |
Kui sellistelt laevadelt pärit kalandustooteid kaalutakse enne esmamüüki ja kaalumine leiab aset vahetult pärast kalandustoodete partiide lossimist, võib kaalumistulemusi kasutada proovivõtukavas. |
10. |
Proovivõtukava hõlmab ka meetmeid, millega tagatakse:
|
11. |
Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad proovivõtukava kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks. |
XXI LISA
KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 61 LÕIKES 1 OSUTATUD KONTROLLIKAVA KOOSTAMISE METOODIKA
Käesolevas lisas sätestatakse metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 61 lõikega 1 kontrollikava, mida kohaldatakse juhul, kui nad lubavad kalandustoodete kaalumist pärast lossimiskohast sihtkohta transportimist sama liikmesriigi territooriumil.
1. |
Selle kontrollikava eesmärk on minimeerida ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski, kui liikmesriigid lubavad kalandustoodete kaalumist pärast lossimiskohast sihtkohta transportimist sama liikmesriigi territooriumil. |
2. |
Valimi suurus määratakse kindlaks selle põhjal, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise risk seoses kalandustoodete lubatud kaalumisega pärast transportimist. |
3. |
Liikmesriik määrab riskitaseme, kasutades tasemeid „väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” ja „väga kõrge”. |
4. |
Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taseme kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
Vajaduse korral:
|
5. |
Kontrollikavad hõlmavad muu hulgas järgmist:
|
6. |
Kui kalandustooteid hoitakse standardsetes kastides, kaalutakse kastidest koostatud valim liikmesriigi pädevate asutuste ametnike juuresolekul. Kaalutavate kastide arv valimis on proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil:
|
7. |
Kontrollikavas nähakse ette meetmed, millega tagatakse valimi kaalumine. |
8. |
Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad kontrollikava kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks. |
XXII LISA
KONTROLLIMÄÄRUSE ARTIKLI 61 LÕIKES 2 OSUTATUD ÜHISTE KONTROLLIPROGRAMMIDE KOOSTAMISE METOODIKA
Käesolevas lisas on sätestatud metoodika, mille kohaselt liikmesriigid koostavad ühise kontrolliprogrammi, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriigid, kus kalandustooteid lossitakse, lubavad kooskõlas kontrollimääruse artikli 61 lõikega 2 neid tooteid enne kaalumist transportida registreeritud ostjatel, registreeritud enampakkumiste korraldajatel ning muudel liikmesriigi volitatud asutustel ja isikutel, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest teises liikmesriigis.
1. |
Kontrolliprogrammi eesmärk on minimeerida ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski, juhul kui liikmesriigid, kus kalandustooteid lossitakse, lubavad neid tooteid enne kaalumist transportida registreeritud ostjatel, registreeritud enampakkumiste korraldajatel ning muudel liikmesriigi volitatud asutustel ja isikutel, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest teises liikmesriigis. |
2. |
Valimi suurus määratakse kindlaks selle põhjal, kui suur on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise risk seoses kalandustoodete transpordiga enne kaalumist teises liikmesriigis. |
3. |
Liikmesriik määrab riskitaseme, kasutades tasemeid „väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” ja „väga kõrge”. |
4. |
Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise riski taseme kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki olulisi kriteeriume. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
Vajaduse korral:
|
5. |
Ühised kontrolliprogrammid hõlmavad muu hulgas järgmist:
|
6. |
Kui kalandustooteid hoitakse standardsetes kastides, kaalutakse kastidest koostatud valim liikmesriigi pädevate asutuste ametnike juuresolekul. Kaalutavate kastide arv valimis on proportsionaalne hinnangulise riskitasemega. Eelistatavalt peaksid liikmesriigid erinevate riskitasemete puhul määrama kaalutavate kastide arvu kindlaks järgmise tabeli abil:
|
7. |
Ühises kontrolliprogrammis nähakse ette meetmed, millega tagatakse valimi kaalumine. |
8. |
Riskianalüüs, andmete hindamine, valideerimismenetlus, auditeerimismenetlus või muud dokumendid, mis toetavad ühise kontrolliprogrammi kehtestamist ja edaspidist muutmist, dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks auditeerimiseks ja inspekteerimiseks. |
XXIII LISA
KALALAEVADE MÄRKAMISE JA TUVASTAMISEGA SEOTUD JÄRELEVALVEARUANDE KOOSTAMISEKS VAJALIKU TEABE LOETELU
ÜLDTEAVE
Märkamise kuupäev
Päritolu liikmesriik ja vastutava ametiasutuse nimi.
KALALAEVA ANDMED
Lipuriik
Nimi
Pardatähis
Rahvusvaheline raadiokutsung
Võimaluse korral Lloyd’si IMO (1) number
Laeva kirjeldus, kui märgati visuaalselt
Liik
Asukoht laius- ja pikkuskraadides ja -minutites
Püügipiirkond, allpiirkond, rajoon
Märkamise ja tuvastamise üksikasjad.
Visuaalne, VMS, radar, raadioühendus, muu (mis on asjakohane)
Märkige, kui laevaga saadi raadioühendus
Selle isiku andmed, kellega võeti ühendust
Laeva märkamise ja tuvastamise aeg ja selle tegevus tol hetkel
Kuupäev.…Kellaaeg….Tegevus….Asukoht… Kurss…Kiirus
Märkamise registreerimine
Foto….Video….Audio…Kirjalik
Lisage foto või visand laevast, kui võimalik
Teate edastanud ametnik
MÄRKUSED JÄRELEVALVEARUANDES VAJALIKU TEABE KOHTA
1. |
Esitage nii mitmekülgne teave kui võimalik. |
2. |
Laeva nimi, raadiokutsung, lipuriik ning võimaluse korral registreerimis- ja Lloyd’si IMO (1) number tuleb tuvastada visuaalselt või raadioühenduse kaudu laevaga (teatada tuleb teabe allikas). |
3 |
Erimärgistused (võimaluse korral): märkida, kas laeva nimi ja registreerimissadam on laeva pardal nähtav või mitte. Märkida laevakere ja tekiehitise värvid, mastide arv ja kaptenisilla asend, korstna pikkus jne. |
4. |
Laeva tüüp (võimaluse korral): kirjeldage laevaliiki ja märgatud püügivahendeid (nt õngepüügilaev, traaler, kalatöötlemislaev, transpordilaev). |
5. |
Asukoht: märkida laeva märkamise esialgne koht, sealhulgas püügipiirkond/alapiirkond/rajoon. |
6. |
Märgatud laeva tegevus (võimaluse korral) märkida märkamise aeg, laeva tegevus sellel ajal ja suund (kraadides). Märkida, kas laeval tegeldi kalapüügi, püügivahendite paigaldamise, pardale hiivamise või muu tegevusega. |
7. |
Märkamise salvestamine: Märkige, kas märkamine salvestati videol või fotodel. |
8. |
Märkused: märkige laeva kurss ja kiirus; esitage toimunud raadiovestluste kokkuvõte, märkides märgatud laeva pardal viibiva(te) selle (nende) isiku(te) nimi (nimed), kodakondsus(ed), ametinimetus(ed), kellega võeti ühendust. |
9. |
Laeva skeem (võimaluse korral): joonistage laeva profiil, tuues esile erimärgistused, mida saaks kasutada laeva tuvastamiseks. |
(1) „IMO” – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.
XXIV LISA
TURVALISTE VEEBISAITIDE TURVALISTEL ALL-LEHEKÜLGEDEL ESITATAV TEAVE
1. |
Inspekteerimise eest vastutavate ametnike nimekiri (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt a), mis hõlmab järgmist:
|
2. |
Kontrollimääruse artiklis 78 osutatud inspekteerimis- ja järelevalveandmebaasist pärinevad andmed (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt b).
|
3. |
Käesoleva määruse artiklis 19 osutatud laevaseiresüsteemi andmed (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt c). Laevaseiresüsteemi asukohaandmed peavad hõlmama vähemalt järgmisi kättesaadavaid andmeid:
Veebisaidi liides sisaldab funktsioone, mis võimaldavad andmeid allalaadida või kaardil vaadelda, filtreerides neid vastavalt kalalaevale, kalalaevade loetelule, kalalaeva liigile, ajavahemikule või geograafilisele piirkonnale. |
4. |
Andmed kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade kohta, mida väljastatakse ja hallatakse vastavalt käesoleva määruse artiklitele 3, 4 ja 5, märkides selgelt kehtestatud tingimused ja teabe kõikide peatamiste ja äravõtmiste kohta (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt d). |
5. |
Kõik käesoleva määruse II ja III lisas määratletud andmed kalalaevatunnistuste ning kalapüügilubade kohta peavad olema kättesaadavad. Kõnealused andmed laaditakse alla ELi laevastikuregistrist. Liides sisaldab funktsioone, mis võimaldavad kalalaevatunnistusi ja kalapüügilubasid loetleda, sorteerida, filtreerida ja sirvida. |
6. |
Püügikoormuse kontrollimise eesmärgil katkematu 24tunnise ajavahemiku mõõtmise viis (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt e). Kellaaeg, millest alates piirkonnas viibimise katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse (vormis tt:mm, UTC). |
7. |
Kontrollimääruse artiklis 33 osutatud andmed kalapüügivõimaluste kohta (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt f). Kõik püügikoormuse ja saagi registreerimisega seonduvad andmed peavad olema kättesaadavad. |
8. |
Riiklikud kontrollimeetmete programmid (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt g). Kõikide riiklike kontrollimeetmete programmide hüperlingid koos kohaldatava mitmeaastase kava õigusliku alusega. Selliste veebiteenuste (parameetrid ja URL) määratlus, mis võimaldavad kõiki andmeid alla laadida kontrollimääruse artiklis 109 määratletud elektroonilisest andmebaasist kogutud andmete täielikkuse ja kvaliteedi kontrollimiseks (kontrollimääruse artikli 116 lõike 1 punkt h). |
XXV LISA
KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJATE ÜLESANDED
1. |
Kalalaeva pardal viibides märgivad kontrolliülesandega vaatlejad üles kogu püügitegevuse, sealhulgas eelkõige järgmise:
|
2. |
Kontrolliülesandega vaatlejad märgivad üles kõik satelliitseiresüsteemi häired. |
XXVI LISA
KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJA ARUANDE VORM
KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJA ARUANNE
VAATLEJA ANDMED |
|
Nimi |
|
Ametisse määranud (pädev asutus) |
|
Ametisse võtnud (tööandja) |
|
Alguskuupäev |
|
Lõppkuupäev |
|
KALALAEVA ANDMED |
|
Liik |
|
Lipuriik |
|
Nimi |
|
Ühenduse laevastikuregistri number |
|
Pardatähis |
|
IRCS |
|
IMO number |
|
Peajõuseadme võimsus |
|
Kogupikkus |
|
PARDAL HOITAVAD PÜÜGIVAHENDID |
|
1. |
|
2. |
|
3. |
|
PÜÜGIREISI AJAL TÄHELEPANEKUTE KOHASELT KASUTATUD PÜÜGIVAHENDID |
|
1. |
|
2. |
|
3. |
|
PÜÜGITOIMINGUTE ANDMED |
|
Püügitoimingu viitenumber (kui on) |
|
Kuupäev |
|
Kaustatud püügivahendi liik |
|
Mõõdud |
|
Võrgusilma suurus |
|
Paigaldatud lisaseaded |
|
Püügi alguse kellaaeg Püügi lõpu kellaaeg |
|
Asukoht püügi alguses |
|
Algsügavus |
|
Sügavus püügi lõpus |
|
Asukoht püügi lõpus |
|
SAAK |
Liik |
Pardale jäetud |
Vette tagasi lastud |
Iga liigi hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides |
|
|
|
Sihtliikide hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides |
|
|
|
Sihtliikide hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides |
|
|
|
Saagi hinnanguline kogukaal eluskaalu kilogrammides |
|
|
|
TÄHELEPANEKUD EESKIRJADE RIKKUMISE KOHTA
PÜÜGIREISI LÕPU KOKKUVÕTE
VAATLEJA ALLKIRI
KUUPÄEV
XXVII LISA
INSPEKTEERIMISARUANDED
INSPEKTEERIMISARUANDE TÄITMISEKS VAJALIK MINIMAALNE TEAVE
MOODUL 1: KALALAEVA INSPEKTEERIMINE MEREL (TEAVE SISESTATAKSE VÕIMALUSE KORRAL)
1. INSPEKTEERIV AMETIASUTUS JA LIIKMESRIIK (1)
2. INSPEKTSIOONILAEV (1)
3. KUUPÄEV (1)
4. INSPEKTSIOONI ALGUSE KELLAAEG (1)
5. INSPEKTSIOONI LÕPU KELLAAEG (1)
6. ASUKOHT (1) ICES RAJOONI JA STATITISTILISE RUUDU/ CECAF/GFCM/NEAFC/NAFO ALLPIIRKONNA KOHASELT
7. INSPEKTSIOONILAEVA ASUKOHT LAIUS- JA PIKKUSKRAADIDES (1)
8. VASTUTAV INSPEKTOR (1)
9. KODAKONDSUS
10. INSPEKTOR 2 (1)
11. KODAKONDSUS
13. IMO Nr
14. INSPEKTEERITAV KALALAEV, PARDATÄHIS, NIMI, PÄRITOLURIIK (1)
15. ASUKOHT LAIUS- JA PIKKUSKRAADIDES (KUI ERINEB PATRULL-LAEVA OMAST) (1)
16. LIIK (1)
17. LAEVAREGISTRI TUNNUSNUMBER (1)
18. IRCS
19. OMANIKU NIMI JA AADRESS (1)
20. PRAHTIJA NIMI JA AADRESS (1)
21. KALALAEVA ESINDAJA JA AADRESS (1)
22. KAPTENI NIMI, AADRESS JA SÜNNIAEG (1)
23. RAADIOKUTSUNG ENNE PARDALEMINEKUT
24. KALALAEVA PÜÜGIPÄEVIK, TÄIDETUD ENNE INSPEKTEERIMIST (1)
25. LAEVATREPP (1)
26. INSPEKTORITE IDENTIFITSEERIMISANDMED
27. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD (1)
28. DOKUMENTIDE JA LUBADE INSPEKTEERIMINE (1)
29. REGISTREERIMISTUNNISTUS
30. PEAJÕUSEADME VÕIMSUSE KONTROLL
31. KALALAEVATUNNISTUSE ANDMED (1)
32. KALAPÜÜGILUBA (1)
33. LAEVASEIRESÜSTEEM TOIMIB NÕUETEKOHASELT (1)
34. PABERKUJUL PÜÜGIPÄEVIKU LEHEKÜLJE NUMBER/NUMBRID (1)
35. VIIDE ELEKTROONILISELE KALAPÜÜGIPÄEVIKULE (1)
36. EELTEATE VIIDE (1)
37. TEATE EESMÄRK (1)
38. KALA HOIURUUMI SERTIFIKAAT
39. LASTIPLAAN
40. TABELID JAHUTATUD MEREVEE TANKIDE TÄITMATA MAHUOSA KOHTA
41. PARDAL OLEVATE KAALUMISSÜSSTEEMIDE SERTIFIKAAT
42. TOOTJAORGANISATSIOONI LIIKMELISUS
43. SADAM, RIIK JA VIIMASE SADAMAKÜLASTUSE KUUPÄEV (1)
44. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD (1)
45. SAAGI INSPEKTEERIMINE (1)
46. LIIGID (fao KOLMETÄHELINE KOOD) JA KOGUS ELUSKAALU EKVIVALDINA (1)
47. MITMEAASTASTE KAVADEGA REGULEERITAVATE KALAVARUDE LIIKIDE ERALDI PAIGUTAMINE (1)
48. KAS KAALUMINE / KASTIDE LOENDAMINE ON KONTROLLITUD
49. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD (1)
50. PÜÜGIVAHENDITE INSPEKTEERIMINE (1)
51. VÕRK/TÜÜP/VÕRGUNIIDI DETAILID/VÕRGUSILMA SUURUS (1)
52. TARINDID/VÕRGUNIIDI DETAILID/VÕRGUSILMA SUURUS (1)
53. VÕRGUNIIDI JÄMEDUSE MÖÖDUD (1)
54. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD (1)
55. INSPEKTORI MÄRKUSED (1)
56. KAPTENI MÄRKUSED (1)
57. VÕETUD MEETMED (1)
58. INSPEKTORI ALLKIRI (1)
59. KAPTENI ALLKIRI (1)
MOODUL 2: KALALAEVA ÜMBERLAADIMISE INSPEKTEERIMINE (TEAVE SISESTATAKSE VÕIMALUSE KORRAL)
1. INSPEKTEERIMISARUANDE VIIDE
2. INSPEKTEERIV AMETIASUTUS JA LIIKMESRIIK (1)
3. KUUPÄEV (1)
4. ALGUSE KELLAAEG (1)
5. LÕPU KELLAAEG (1)
6. ASUKOHT (3) SADAMA, ICES RAJOONI JA STATITISTILISE RUUDU/ CECAF/GFCM/NEAFC/NAFO ALLPIIRKONNA KOHASELT
7. ASUKOHA LAIUS- JA PIKKUSKRAAD; (1)
8. MÄÄRATUD SADAM (1)
9. VASTUTAV INSPEKTOR (1)
10. KODAKONDSUS
11. INSPEKTOR 2 (1)
12. KODAKONDSUS
13. INSPEKTSIOONILAEVA LIPURIIK (1)
14. IRCS (1)
15. MAHALAADIVA KALALAEVA PARDATÄHIS, NIMI, JA LIPURIIK (1)
16. KALALAEVA LIIK (1)
17. DOKUMENTIDE JA LUBADE INSPEKTEERIMINE (1)
18. MAHALAADIVA KALALAEVA KALALAEVATUNNISTUSE ANDMED (1)
19. MAHALAADIVA KALALAEVA KALAPÜÜGILUBA (1)
20. LAEVAREGISTRI TUNNUSNUMBER (1)
21. IRCS (1)
22. IMO ANDMED (1)
23. OMANIKU NIMI JA AADRESS (1)
24. KALALAEVA AGENDI NIMI JA AADRESS (1)
25. PRAHTIJA NIMI JA AADRESS (1)
26. KAPTENI NIMI, AADRESS JA SÜNNIAEG (1)
27. LAEVASEIRESÜSTEEMI KONTROLL ENNE PARDALEMINEKUT
28. LAEVASEIRESÜSTEEM TOIMIB NÕUETEKOHASELT
29. EELTEADE (1)
30. TEATE EESMÄRK (1)
31. SADAM, RIIK JA VIIMASE SADAMAKÜLASTUSE KUUPÄEV (3)
32. MAHALAADIVA LAEVA PÜÜGIPÄEVIK TÄIDETUD ENNE ÜMBERLAADIMIST (1)
33. MAHALAADIVA LAEVA PÜÜGIPÄEVIKU ANDMED (1)
34. MAHALAADIVA LAEVA ELEKTROONILISELT TÄIDETUD E.PÜÜGIPÄEVIKU ANDMED
35. MAHALAADIVA LAEVA ELEKTROONILISE PÜÜGIPÄEVIKU VIIDE (1)
36. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD (1)
37. SAAGI INSPEKTEERIMINE (1)
38. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUS/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ PÜÜGIPIIRKOND)
39. PÜÜGIPÄEVIKUS DEKLAREERITUDKOGUS (QD)
40. LUBATUD KÕIKUMINE LIIGI KOHTA (1)
41. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD (1)
42. VASTUVÕTVA KALALAEVA PARDATÄHIS, NIMI, JA LIPURIIK (1)
43. LAEVAREGISTRI TUNNUSNUMBER (1)
44. IRCS (1)
45. IMO ANDMED (1)
46. SADAM, RIIK JA VIIMASE SADAMAKÜLASTUSE KUUPÄEV (1)
47. OMANIKU NIMI JA AADRESS (1)
48. KALALAEVA AGENDI NIMI JA AADRESS (1)
49. LAEVASEIRESÜSTEEMI KONTROLL ENNE PARDALEMINEKUT
50. 51.SADAM, RIIK JA VIIMASE SADAMAKÜLASTUSE KUUPÄEV (3)
51. VASTUVÕTVA LAEVA ELEKTROONILISE PÜÜGIPÄEVIKU VIIDE
52. DEKLAREERITUD LIIGID PARDAL ENNE ÜMBERLAADIMIST (FAO KOLMETÄHELINE KOOD, / TOOTE KAAL / PÜÜGIPIIRKOND) (1)
53. VASTUVÕTVA LAEVA PÜÜGIPÄEVIK, TÄIDETUD ENNE ÜMBERLAADIMIST (1)
54. VASTUVÕTVA LAEVA PÜÜGIPÄEVIKU ANDMED (1)
55. VASTUVÕTVA LAEVA ELEKTROONILISELT TÄIDETUD E.PÜÜGIPÄEVIK
56. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD (1)
57. VÕETUD MEETMED (1)
58. INSPEKTORI MÄRKUSEDJA ALLKIRI (1)
59. KAPTENI MÄRKUSED JA ALLKIRI (1)
MOODUL 3. KALALAEVA INSPEKTEERIMINE SADAMAS VÕI LOSSIMISE AJAL NING ENNE ESMAMÜÜKI (TEAVE SISESTATAKSE VÕIMALUSE KORRAL)
1. INSPEKTEERIMISARUANDE VIIDE
2. INSPEKTEERIV AMETIASUTUS JA LIIKMESRIIK (3) (1)
6. ASUKOHT SADAMA, ICES RAJOONI JA ICES STATISTILISE RUUDU/ CECAF/GFCM/NEAFC/NAFO ALLPIIRKONNA KOHASELT (3) (1)
7. MÄÄRATUD SADAM (1)
8. VASTUTAV INSPEKTOR, NIMI JA KODAKONDSUS (1)
9. INSPEKTOR 2, NIMI JA KODAKONDSUS (1)
10. INSPEKTEERITAV KALALAEV (3) (1)
11. INSPEKTEERITAVA KALALAEVA PARDATÄHIS, NIMI, JA LIPURIIK (3) (1)
13. LAEVAREGISTRI TUNNUSNUMBRI TUNNISTUS (3) (1)
16. OMANIKU NIMI JA AADRESS (3) (1)
17. KASUSAAVA OMANIKU NIMI JA AADRESS, KUI ON TEADA (3) (1)
18. KALALAEVA ESINDAJA NIMI JA AADRESS (1)
19. PRAHTIJA NIMI JA AADRESS (1)
20. KAPTENI NIMI, AADRESS JA SÜNNIAEG (1)
21. TOOTJAORGANISATSIOONI LIIGE
22. VMS KONTROLL ENNELOSSIMASAABUMIST [TÜÜP JA KAS RIIKLIK VÕI RFMO (3) (1)
25. SADAM, RIIK JA VIIMASE SADAMAKÜLASTUSE KUUPÄEV (3) (1)
26. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD (3) (1)
27. DOKUMENTIDE JA LUBADE INSPEKTEERIMINE (3) (1)
28. KALALAEVATUNNISTUSE ANDMED (1)
29. KALAPÜÜGILUBA [IDENTIFIKAATOR/VÄLJAANDJA/ÜMBERLAADIMISE KEHTIVUS (3) (1)
30. KALAPÜÜGILOADETAILID (3) (1)
31. PABERKUJUL PÜÜGIPÄEVIKU LEHEKÜLJE NUMBER (1)
32. ELEKTROONILISE KALAPÜÜGIPÄEVIKU VIIDE (1)
33. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD (3) (1)
34. SAAGI INSPEKTEERIMINE (3) (1)
35. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUSED/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ PÜÜGIPIIRKOND) (3) (1)
36. PÜÜGIPÄEVIKUS DEKLAREERITUD KOGUS (3) (1)
37. LUBATUD KÕIKUMINE LIIGI KOHTA (1)
38. MAHALAADITUD KOGUS (3) (1)
39. KALA HOIURUUMI SERTIFIKAAT
40. LASTIPLAAN
41. TABELID JAHUTATUD MEREVEE TANKIDE TÄITMATA MAHUOSA KOHTA
42. PARDAL OLEVATE KAALUMISSÜSSTEEMIDE SERTIFIKAAT
43. KASTIDE/KONTEINERITE LOENDAMINE LOSSIMISEL LIIKIDE KAUPA
44. KALATRÜMM KONTROLLITUD PÄRAST SAAGI LOSSIMIST
45. SAAK KAALUTUD LOSSIMISEL
46. ALAMMÕÕT KONTROLLITUD
47. MÄRGISTAMINE
48. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD
49. ÜMBERLAADIMISE TEAVE TEISTELT KALALAEVADELT VASTUVÕETUD SAAGI KOHTA (3) (1) (vajaduse korral)
50. NIMI/PARDATÄHIS/LIPURIIK (3) (1)
51. ÜMBERLAADIMISDEKLARATSIOONI DETAILID (3) (1)
52. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUSED/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ PÜÜGIPIIRKOND) (3) (1)
53. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD (3) (1)
54. PARDAL HOITAV SAAK (3) (1)
55. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUSED/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ PÜÜGIPIIRKOND) (3) (1)
56. MUUD PÜÜGIDOKUMENDID (PÜÜGISERTIFIKAADID) (3) (1)
57. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD
58. PÜÜGIVAHENDITE INSPEKTEERIMINE (3) (1)
59. VÕRK/TÜÜP/VÕRGUNIIDI DETAILID/VÕRGUSILMA SUURUS (3) (1)
60. TARINDID/VÕRGUNIIDI DETAILID/VÕRGUSILMA SUURUS (3) (1)
61. VÕRGUNIIDI JÄMEDUSE MÕÕDUD (3) (1)
62. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD (3) (1)
63. STAATUS PIIRKONDLIKU KALANDUSORGANISATSIOONI PIIRKONDADES, KUS ON TEGELDUD KALAPÜÜGI VÕI SEONDUVA TEGEVUSEGA, SEALHULGAS VÕIMALIK TEGELEMINE EBASEADUSLIKU, TEATAMATA VÕI REGULEERIMATA KALAPÜÜGIGA (3) (1)
64. INSPEKTORI MÄRKUSED (1)
68. INSPEKTORI ALLKIRI (1) (3)
MOODUL 4. TURU/RUUMIDE INSPEKTEERIMINE (TEAVE SISESTATAKSE VÕIMALUSE KORRAL)
1. INSPEKTEERIMISARUANDE VIIDE (1)
2. KUUPÄEV (1)
3. ALGUSE KELLAAEG (1)
4. LÕPU KELLAAEG (1)
5. ASUKOHT (1) SADAM
6. MÄÄRATUD SADAM (1)
7. VASTUTAV INSPEKTOR, NIMI JA KODAKONDSUS (1)
8. INSPEKTOR 2, NIMI JA KODAKONDSUS (VAJADUSE KORRAL)
9. TURU/ RUUMIDE INSPEKTEERIMINE (1)
10. TURU/RUUMIDE NIMI (1)
11. AADRESS
12. OMANIKU NIMI JA AADRESS (1)
13. OMANIKU ESINDAJA NIMI JA AADRESS
14. INSPKETEERITUD KALANDUSTOODETE ÜKSIKASJAD (1)
15. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUSED/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ PÜÜGIPIIRKOND)
16. KAALUTUD ENNE MÜÜKI
17. REGISTREERITUD OSTJA, REGISTREERITUD ENAMPAKKUMISTE KORRALDAJA VÕI KALANDUSTOODETE ESMAMÜÜGI EEST TEISES LIIKMESRIIGIS VASTUTAVA MUU ASUTUSTE VÕI ISIKU NIMI JA AADRESS (1)
18. ALAMMÕÕT KONTROLLITUD
19. LIIGID (FAO KOLMETÄHELINE KOOD/ KOGUSED/ TOOTE KAAL /ESITUSVIIS/ ALAMÕÕDULINE KALA RUUMIDES)
20. KALANDUSTOODETE MÄRGISTAMINE
21. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD
22. INSPEKTEERITAVATE KALANDUSTOODETEGA SEOTUD DOKUMENTIDE INSPEKTEERIMINE (1)
23. LOSSIMISDEKLARATSIOONI DETAILID
24. ÜLEVÕTMISDEKLARATSIOONI ÜKSIKASJAD
25. ÜLEVÕTMISDEKLARATSIOON
26. TARNIJA ARVED JA MÜÜGITEATISED
27. VEODOKUMENTIDE ÜKSIKASJAD
28. PÜÜGISERTIFIKAADI, MIS TÕENDAB, ET SAAK EI PÄRINE EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGIGA TEGELEVALT LAEVALT, ÜKSIKASJAD
29. IMPORTIJA NIMI JA AADRESS
30. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD
31. ÜHISTE TURUSTUSNORMIDE NÕUDED
32. SUURUSKATEGOORIAD
33. VÄRSKUSKATEGOORIAD
34. TURULT KÕRVALDATUD KALANDUSTOOTED INSPEKTEERITUD
35. SEKKUMISVORM KONTROLLITUD
36. INSPEKTORI MÄRKUSED (1)
37. OMANIKU VÕI ESINDAJA MÄRKUSED
38. VÕETUD MEETMED
39. INSPEKTORI ALLKIRI
40. OMANIKU ALLKIRI
MOODUL 5. TRANSPORDIVAHENDITE INSPEKTEERIMINE (TEAVE SISESTATAKSE VAJADUSE KORRAL)
1. INSPEKTEERIMISARUANDE VIIDE
2. INSPEKTEERIV AMETIASUTUS JA LIIKMESRIIK (1)
3. KUUPÄEV (1)
4. ALGUSE KELLAAEG (1)
5. LÕPU KELLAAEG (1)
6. TRANSPORDIVAHENDI INSPEKTEERIMISKOHA AADRESS (1)
7. MÄÄRATUD SADAM (1)
8. VASTUTAV INSPEKTOR, NIMI JA KODAKONDSUS (1)
9. INSPEKTOR 2, NIMI JA KODAKONDSUS
10. INSPEKTEERITAVAD SÕIDUKID
11. TRANSPORDIVAHENDI IDENTIFITSEERIMINE (1)
12. TRAKTORI IDENTIFITSEERIMINE (1)
13. HAAGISE IDENTIFITSEERIMINE (1)
14. OMANIKU NIMI JA AADRESS (1)
15. SÕIDUKIJUHI NIMI JA AADRESS (1)
16. DOKUMENTIDE JA LUBADE INSPEKTEERIMINE (1)
17. KALANDUSTOOTED KAALUTUD ENNE TRANSPORTIMIST (1)
18. PÄRITOLULAEVA/ PARDATÄHIS JA LIPURIIK/ LIIGID (FAO KOOD)/ TOOTE KOGUSED/ KASTIDE VÕI KONTEINERITE ARV / KALANDUSTOODETE KAAL /ESITUSVIIS /PÜÜGIPIIRKOND
19. VEODOKUMENT KOOS MUUDE DOKUMENTIDEGA SAAGI KOHTA, NÄITEKS PÜÜGISERTIFIKAAT, MIS TÕENDAB, ET SAAK EI PÄRINE EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGIGA TEGELEVALT LAEVALT.
20. KALANDUSTOOTED MÄRGISTATUD JÄLGIMIST VÕIMALDAVAL VIISIL
21. LOSSIMISDEKLARATSIOONI DETAILID, KUI ON, TÄIDETUD TAASTUVATE KALALIIKIDE KOHTA
22. KONTROLLITUD ON LUBATUD KÕIKUMIST PÜÜGIPÄEVIKUS
23. ÜLEVÕTMISDEKLARATSIOONI DETAILID (KUI ON TÄIDETUD), KUI TOOTED ON MÄÄRATUD LADUSTAMISEKS
24. ÜLEVÕTMISDEKLARATSIOONI ON VÕRRELDUD LOSSIMISDEKLARATSIOONIGA
25. VEODOKUMENDI DETAILID ON ELEKTROONILISELT EDASTATUD SIHTKOHA LIIKMESRIIGI PÄDEVATELE ASUTUSTELE
26. SELLE VEODOKUMENDI DETAILID, MILLE SAAVAD LIIKMESRIIGI PÄDEVAD ASUTUSED
27. SÕIDUK/KONTEINER ON PLOMMITUD
28. PLOMMI DETAILID, MIS ON MÄRGITUD VEODOKUMENTI
29. VALIMI KAALUMINE
30. KAALUMISSÜSSTEEMID ON KALIBREERITUD JA PLOMMITUD
31. PLOMMI DETAILID, MIS ON MÄRGITUD VEODOKUMENTI
32. SIHTKOHT
33. INSPEKTEERIMISASUTUS (1)
34. PLOMMIDE SEISUKORD
35. KASTIDE/KONTEINERITE VALIMI KAALUMINE
36. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD
37. KALANDUSTOOTED TRANSPORDITI ENNE KAALUMIST (1)
38. SIHTLIIKMESRIIK (1)
39. KOOSTATUD VEODOKUMENT, MILLEL ON NÄIDATUD PÄRITOLULAEV/ PARDATÄHIS JA LIPURIIK/ LIIGID (FAO KOOD) / KALANDUSTOODETE KOGUSED/ KASTIDE VÕI KONTEINERITE ARV / KALANDUSTOODETE KAAL PÜÜGIPÄEVIKUS / ESITUSVIIS /PÜÜGIPIIRKOND
40. SIHTKOHA LIIKMESRIIGI PÄDEVATELE ASUTUSTELE ELEKTROONILISELT EDASTATAV VEODOKUMENT
41. PÄRITOLULAEVA PÜÜGIPÄEVIK ON VEOSEGA KAASAS
42. PÄRITOLULAEVA PÜÜGIPÄEVIK EDASTATAKSE ELEKTROONILISELT LIIKMESRIIGI PÄDEVATELE ASUTUSTELE
43. LIIKMESRIIGI PÄDEVATE ASUTUSTE POOLT JÄLGITAVATE KALANDUSTOODETE KAALUMINE SIHTKOHTA SAABUMISEL
44. REGISTREERITUD OSTJA, REGISTREERITUD ENAMPAKKUMISTE KORRALDAJA VÕI KALANDUSTOODETE ESMAMÜÜGI EEST TEISES LIIKMESRIIGIS VASTUTAVA MUU ASUTUSTE VÕI ISIKU NIMI JA AADRESS
45. PÜÜGIPÄEVIKUS LUBATUD KÕIKUMINE KONTROLLITUD
46. LOSSIMISDEKLARATSIOONI DETAILID, KUI ON, TÄIDETUD TAASTUVATE KALALIIKIDE KOHTA
47. VEOK/KONTEINER ON PLOMMITUD JA PLOMMI ANDMED ON MÄRGITUD VEODOKUMENTI
48. INSPEKTEERIMISASUTUS (1)
49. PLOMMIDE SEISUKORD (1)
50. SIHTKOHA PÄDEVAD ASUTUSED ON VEODOKUMEDI SAANUD KÄTTE ENNE SAABUMIST
51. RIKKUMISED VÕI TÄHELEPANEKUD
52. INSPEKTORI MÄRKUSED (1)
53. TRANSPORTIJA MÄRKUSED (1)
54. VÕETUD MEETMED
55. INSPEKTORI ALLKIRI
56. KAPTENI ALLKIRI
(1) Käesoleva määruse artikliga 118 nõutav kohustuslik teave.
(#) |
„IRCS” – rahvusvaheline raadiokutsung. |
(3) Lisateave sadamariigi kontrolliks.
XXVIII LISA
KALANDUSINSPEKTSIOONI VAHENDITE MÄRGISTAMINE
INSPEKTSIOONI VIMPEL VÕI MÄRK
Kõigil kalanduskontrolli inspekteerimiseks ja jõustamiseks kasutatavatel laevadel peab kasutatava üksuse küljel olema selgelt näha inspektsiooni vimpel või sümbol. Kõnealuseid kohustusi täitvatel laevadel peab ülesande täitmisel olema inspektsiooni vimpel alati heisatud ja selgelt näha.
Sõna „KALANDUSINSPEKTSIOON” võib samuti olla märgitud üksuse külgedele.
XXIX LISA
LAEVATREPI EHITUS JA KASUTAMINE
1. |
Käesoleva lisa sätteid kohaldatakse kalalaevade suhtes, mille puhul turvaline ja mugav laevalepääs nõuab 1,5 m pikkust või pikemat ronimist. |
2. |
Laevatrepp võimaldab inspektoritel merel turvaliselt laevale minna ja sealt lahkuda. Laevatrepp hoitakse puhtana ja heas korras. |
3. |
Trepp paigaldatakse ja kinnitatakse nii, et:
|
4. |
Laevatrepi astmed on:
|
5. |
Laevatrepil ei tohi olla üle kahe väljavahetatud astme, mis on kohale kinnitatud trepi algkonstruktsioonis kasutatud viisist erinevalt, ja sel viisil kinnitatud astmed asendatakse võimalikult kiiresti astmetega, mis kinnitatakse kohale trepi algkonstruktsioonis kasutatud viisil. Kui väljavahetatud aste kinnitatakse laevatrepi külgtrosside külge astme küljele tehtud soonte abil, tehakse sooned astme pikemasse külge. |
6. |
Trepi külgtrossideks on kaks katmata manillaköit või muud samasugust köit ümbermõõduga vähemalt 60 mm; kumbagi trossi ei kaeta mingi materjaliga ning ülemisest astmest allpool ei või olla jätkukohti; kaks nõuetekohaselt kalalaeva külge kinnitatud põhiköit ümbermõõduga vähemalt 65 mm ja päästeköis on kasutamiseks käepärast. |
7. |
Kõvast lehtpuupuidust või muust samasuguste omadustega materjalist ja ühest oksakohtadeta jätkamata lauast valmistatud 1,8–2 m pikkused tugipuud paigaldatakse vahedega, mis takistavad laevatrepil keerdu minemast. Kõige alumine tugipuu paigaldatakse trepi altpoolt viiendale astmele nii, et tugipuude vahel ei ole rohkem kui üheksa astet. |
8. |
Laevatrepi, pardatrepi või muu abivahendi ülemise otsa ja laevateki vahel on vahendid, mis tagavad, et inspektorid saavad laevale minna või sealt lahkuda mugavalt ja turvaliselt. - Kui laeva minnakse reelingu- või umbreelinguvärava kaudu, on väraval nõuetekohased käsipuud. |
9. |
Kui laeva minnakse ja sealt lahkutakse reelingutrepi kaudu, kinnitatakse trepp kindlalt umbreelingu- või platvormipiirde külge ning laevalemineku ja sealt lahkumise kohale kinnitatakse kaks pillerit vahega 0,70–0,80 m. Mõlemad pillerid kinnitatakse jäigalt laevakere külge alt või alumise osa lähedalt ning samuti kõige kõrgemast kohast, nende läbimõõt on vähemalt 40 mm ja nad ulatuvad vähemalt 1,2 m reelingust kõrgemale. |
10. |
Öösel on parda külge paigaldatud laevatrepp, ning koht, kus inspektor kalalaevale läheb, on piisavalt valgustatud. Isesüttiva tulega poi on kasutamiseks käepärast. Viskenöör on kasutamiseks käepärast. |
11. |
Kalalaeval on vahendid, mis võimaldavad laevatreppi kasutada laeva mõlemal küljel. Vastutav inspektor võib avaldada soovi selle kohta, kummale küljele laevatrepp asetada. |
12. |
Kalalaeva valveohvitser vastutab trepi kohaleasetamise ja inspektori laevalemineku ja sealt lahkumise eest. |
13. |
Kui kalalaeva konstruktsioonidetailid, näiteks põrkevöö, takistavad mõne kõnealuse sätte rakendamist, nähakse ette erikord, et inspektorid saaksid turvaliselt laeva minna ja sealt lahkuda. |
XXX LISA
TÕSISTE RIKKUMISTE EEST MÄÄRATAVAD PUNKTID
Nr |
Tõsine rikkumine |
Punktid |
1 |
Püügiandmete või püügiga seonduvate andmete (sh satelliitsidel põhineva laevaseiresüsteemi kaudu edastatavad andmed) registreerimise ja edastamisega seotud kohustuste täitmata jätmine (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga b) |
3 |
2 |
Keelatud või nõuetele mittevastavate püügivahendite kasutamine vastavalt ELi õigusaktidele (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga e) |
4 |
3 |
Märgistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimine või varjamine (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga f) |
5 |
4 |
Uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga g) |
5 |
5 |
Alamõõduliste kalade pardale võtmine, ümberlaadimine või lossimine vastuolus kehtivate õigusaktidega (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga i) |
5 |
6 |
Piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni pädevusalas kalapüügi teostamine viisil, mis ei sobi kokku või on vastuolus nimetatud organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega. (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga k) |
5 |
7 |
Kalapüük ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga a) |
7 |
8 |
Kalapüük keelupiirkonnas, keelatud perioodil, ilma kvoodita või pärast kvoodi täitmist või lubatust sügavamal (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga c) |
6 |
9 |
Sihtpüük kalavarude puhul, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga d) |
7 |
10 |
Ametnike takistamine ametiülesannete täitmisel seoses kehtivate kaitse- ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisega või vaatlejate töö takistamine seoses kehtivate ELi eeskirjade täitmise vaatlemisega (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga h) |
7 |
11 |
Ümberlaadimises või ühistes püügitoimingutes osalemine kalalaevadega, mille puhul on tuvastatud tegelemine ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga määruse (EÜ) nr 10058/2008 alusel, selliste kalalaevade toetamine või varustamine; eelkõige peetakse silmas kalalaevu, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja või piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni koostatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga j) |
7 |
12 |
Sellise kalalaeva kasutamine, mis ei kuulu ühegi riigi alla, olles seega rahvusvahelise õiguse kohaselt riikkondsuseta laev (kontrollimääruse artikli 90 lõige 1 koostoimes määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktiga a ja artikli 3 lõike 1 punktiga l) |
7 |
XXXI LISA
KOMISJONI TAOTLUSEL ESITATAVATE ANDMETE LOETELU
Käesoleva määruse artikli 136 lõikes 2 täpsustatud kirjaliku taotluse saamisel komisjonilt esitavad liikmesriigid komisjonile asjakohase teabe vastavalt allpool esitatud näidisele. Komisjon võib nõuda teabe esitamist toimingute, meetmete, prioriteetsete suundade või rakenduskavade tasemel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1198/2006 või määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktiga a hõlmatud projektide tasemel.
I-A Määrus (EÜ) nr 1198/2006
Liikmesriik
Komisjoni otsus nr …, …/…/20…, rahalise abi heakskiitmise kohta
Teave üksikute toimingute kohta
Finantsteave, eurodes
Lahtrite sõnastus: vt edaspidi.
(1) |
(2) |
(3) |
… |
… |
… |
… |
… |
… |
(11) |
(12) |
(13) |
Pädeva asutuse esindaja nimi, amet ja allkiri:
Kuupäev: pp/kk/aaaa
Tabeli lahtrite sõnastus
(Teave, mis esitatakse iga toimingu kohta)
Lahtrid 1–6: toimingu haldusteave
1) |
Toimingu identifitseerimisnumber (korraldusasutuse eraldatud kood pärast riigiabi lubava haldusotsuse tegemist – kõige rohkem 20 tähemärki) |
2) |
Asjaomaste laevade ühenduse laevastikuregistri number (CFR) |
3) |
Toimingu teostamise koht |
4) |
Toimingu teostamise koha NUTS III kood |
5) |
Toetusesaaja (ärinimi) |
6) |
Sugu (mees, naine) |
Lahtrid 7 kuni 10: toimingu hinnangulised kulud vastavalt korraldusasutuse haldusotsusele, millega on lubatud riigiabi andmine
7) |
Riigiabi andmise otsuses arvesse võetud kulud kokku (eurodes) |
8) |
Riigiabi andmise otsuses arvesse võetud riiklike kulude kogusumma (eurodes) |
9) |
EKFi toetus toimingule (eurodes) |
10) |
Riigiabi andmise ametliku otsuse kuupäev (pp/kk/aaaa) |
Lahtrid 11 kuni 13: toimingu rahastamisega seonduv teave – abikõlblike kulude ja vastava riigiabi aruanne
11) |
Tõendatud ja reaalselt toetusesaajate makstud abikõlblik kulu (eurodes) |
12) |
Riigi toetus (eurodes): abi, mida toetusesaajatele maksab liikmesriik, sealhulgas toetused ja muu riigiabi riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil rakenduskavas sätestatud piirides |
13) |
Toetusesaajatele makstud EKFi toetus (eurodes) |
I-B Määrus (EÜ) nr 861/2006
Liikmesriik
Komisjoni otsus nr 20xx/xxx/EL, …/ …/20…, liikmesriikidele antava rahalise toetuse heakskiitmise kohta
Projekti number vastavalt kõnealusele rahastamisotsusele:
Projektide andmed (üks leht projekti kohta)
Lahtrite sõnastus: vt edaspidi.
(1) |
(2) |
(3) |
(4). |
(5). |
(6) |
(7) |
Pädeva asutuse esindaja nimi, amet ja allkiri:
Kuupäev: pp/kk/aaaa
Tabeli lahtrite sõnastus
(Teave, mis esitatakse iga projekti kohta)
Lahtrid 1–3: projekti haldusteave
1) |
Projekti number vastavalt komisjoni rahastamisotsusele |
2) |
Asjaomane lisa vastavalt otsusele |
3) |
Projekti lühikirjeldus (kõige rohkem 50 tähemärki) |
Lahtrid 4 kuni 6: Asjaomase projekti abikõlblikud kulud vastavalt rahastamisotsusele
4) |
Projekti kavandatud kogukulud (eurodes, käibemaksuta) |
5) |
Projekti abikõlblikud kogukulud (eurodes, käibemaksuta) |
6) |
Projektile antav maksimaalne toetus (eurodes, käibemaksuta) |
Lahter 7: projekti rahastamisega seonduv teave – projektiga seoses juba tehtud väljamaksete aruanne
7) |
Komisjoni poolt liikmesriigile asjaomase projektiga seoses juba tehtud väljamaksete summad (eurodes, käibemaksuta) |
XXXII LISA
LISATEAVE KONTROLLISÜSTEEMI JAOKS
|
Andmeelement |
Tähis |
Sisu |
Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V) |
1. |
Tööeeskirjad |
BUS |
Tööeeskirjad, milles määratletakse, milliseid kontrolle kontrollisüsteemis teostatakse |
|
2. |
Tööeeskirja tunnusnumber |
BR |
Iga kontrolliliigi kordumatu kood |
K |
3. |
Esmane andmekogum |
D1 |
Osutab, millist andmekogumit kontrollitakse |
K |
4. |
Teisene andmekogum |
D2 |
Osutab, millise andmekogumiga (milliste andmekogumitega) kontrollitakse esmast andmekogumit |
K |
5. |
ELi õigusakti viide |
LE |
Viide, millist määrust ja milliseid artikleid kohaldatakse |
K |
6. |
Õigusnõue |
RQ |
Õigusnõude lühikokkuvõte |
K |
7. |
Kontrolli üksikasjad |
VS |
Täpne kirjeldus selle kohta, mida kontrollitakse |
K |
8. |
Kontrolli vasturääkivused |
INC |
Kontrollimenetluste tulemusena avastatud vasturääkivused |
|
9. |
Vasturääkivuse kande number |
RN |
Vasturääkivuse kordumatu identifikaator või kande number |
K |
10. |
Tööeeskirja tunnusnumber |
BR |
Iga kontrolliliigi kordumatu kood |
K |
11. |
Kontrollitud kande number |
RV |
Esmasest andmekogumist pärineva kontrollitud kande kordumatu identifikaator või kande number |
K |
12. |
Vasturääkivuse liik |
IY |
Avastatud vasturääkivuse liik |
K |
13. |
Vasturääkivuse suurus |
IV |
Avastatud vasturääkivuse väärtus/erinevus/suurus (vajaduse korral) |
K, kui |
14. |
Algne väärtus |
OR |
Algne väärtus enne parandust |
K |
15. |
Järelkontroll |
FU |
Selgitus, miks andmed on vastuolulised ja järelkontroll |
V |
16. |
Järelkontrolli tulemus |
FR |
Asjaomase vasturääkivuse parandatud väärtus |
K, kui |
17. |
Järelkontroll lõpetatud |
FX |
Osutab, kas järelkontroll on lõpetatud või veel käimas |
K, kui |
18. |
Järelkontrolli lõpetamise kuupäev |
FD |
Kuupäev, mil probleem lahenes täielikult või selgus rikkumismenetluse tulemus |
K, kui |
19. |
Rikkumismenetlus |
IP |
Viide seonduvale rikkumismenetlusele või ametiasutuste võetud õiguslikele meedetele, vajaduse korral |
K, kui |
20. |
Kontrolliandmed |
VAL |
Teatavate andmete või teatava tööeeskirja kontrolliandmed. Kasutada kontrollitud elemendi alamelemendina. |
|
21. |
Kontrolli kuupäev |
VD |
Kontrolli kuupäev |
K |
22. |
Vasturääkivuse viide |
RI |
Vasturääkivuse kordumatu identifikaator või kande number |
K, kui |
23. |
Laevaseiresüsteemi andmed |
VMS |
Laevaseiresüsteemist tulenevad asukoha andmed |
|
24. |
Riik, kus laev on registreeritud |
FS |
Registreeritud laeva lipuriik. Riigi kolmetäheline ISO-kood |
K |
25. |
Ühenduse laevastikuregistri number (CFR) |
IR |
Vormingus AAAXXXXXXXXX, A on trükitähtedega ning tähistab riiki, kus laev on ELis esmakordselt registreeritud, X on täht või number |
K |
26. |
Rahvusvaheline raadiokutsung |
RC |
Rahvusvaheline raadiokutsung, kui ühenduse laevastikuregistri number ei ole ajakohane või puudub |
K, kui |
27. |
Laeva nimi |
NA |
Laeva nimi |
V |
28. |
Reisi number |
TN |
Püügireisi järjenumber |
K |
29. |
Kande number |
RN |
Igale kandele määratud kordumatu järjekorranumber |
K |
30. |
Kuupäev ja kellaaeg |
DT |
Andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg |
K |
31. |
Asukoha alamdeklaratsioon |
POS |
Vette tagasilaskmise koht (vt POS alamelementide ja atribuutide üksikasjad) |
K |
32. |
Kiirus |
SP |
Laeva kiirus sõlmedes (nn,n) |
K |
33. |
Kurss |
CO |
Laeva kurss kraadides (0–360) |
K |
34. |
Ametiasutuseni jõudmise kuupäev ja kellaaeg |
DR |
Registreerimise kuupäev ja kellaaeg ametiasutuses |
K |
35. |
Käsitsi |
MA |
Osutab, kas andmed saadakse elektrooniliselt või sisestatakse käsitsi (jah/ei) |
K |
36. |
Andmete käsitsi sisestamise kuupäev ja kellaaeg |
DM |
Käsitsi sisestamise korral andmete andmebaasi sisestamise kuupäev ja kellaaeg |
K, kui |
XXXIII LISA
AVALIKKUSELE KÄTTESAADAVATE VEEBISAITIDE AVALIKEL ALL-LEHEKÜLGEDEL LOETLETAV TEAVE
1. |
Kalalaevatunnistuste ning kalapüügilubade väljastamise eest vastutavad asutused (kontrollimääruse artikli 115 punkt a):
|
2. |
Ümberlaadimiseks määratud sadamate nimekiri (kontrollimääruse artikli 115 punkt b), mis hõlmab järgmist:
|
3. |
Määratud sadamate nimekiri vastavalt mitmeaastasele kavale (kontrollimääruse artikli 115 punkt c), mis hõlmab järgmist:
|
4. |
Reaalajas sulgemised liikmesriikide poolt (kontrollimääruse artikli 115 punkt d):
|
5. |
Kontaktasutuse andmed püügipäevikute, eelteatiste, ümberlaadimisdeklaratsioonide, lossimisdeklaratsioonide, müügiteatiste, ülevõtmisdeklaratsioonide ja veodokumentide edastamiseks ja esitamiseks (kontrollimääruse artikli 115 punkt e):
|
6. |
Reaalajas sulgemised komisjoni poolt (kontrollimääruse artikli 115 punkt f):
|
7. |
Otsus püügipiirkonna sulgemise kohta (kontrollimääruse artikli 115 punkt g):
|
XXXIV LISA
TAOTLUSE ALUSEL TEABEVAHETUSE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLILE 158
XXXV LISA
HALDUSTEATISE ESITAMISE NÕUDE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 161 LÕIKELE 2
XXXVI LISA
HALDUSTEATISELE VASTAMISE TÜÜPVORM VASTAVALT KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 161 LÕIKELE 3
XXXVII LISA
MINIMAALNE TEAVE, MILLE ALUSEL KOOSTATAKSE IGA VIIE AASTA JÄREL ARUANNE KONTROLLIMÄÄRUSE RAKENDAMISE KOHTA
1. Üldpõhimõtted
SISU
Kontrollimääruse artiklid 5–7
2. VETELE JA VARUDELE JUURDEPÄÄSU ÜLDTINGIMUSED
SISU
2.1. Kontrollimääruse artikkel 6
KALALAEVATUNNISTUSED:
— |
Väljastatud kalalaevatunnistuste arv |
— |
Ajutiselt peatatud kalalaevatunnistuste arv |
— |
Jäädavalt ära võetud kalalaevatunnistuste arv |
— |
Kalalaevatunnistustega seoses avastatud rikkumiste arv |
2.2. Kontrollimääruse artikkel 7
KALAPÜÜGILUBA:
— |
Komisjonile teatatud riiklikud erikavad |
— |
Väljastatud püügilubade arv |
— |
Peatatud püügilubade arv |
— |
Jäädavalt ära võetud püügilubade arv |
— |
Püügilubadega seoses avastatud rikkumiste arv |
2.3. Kontrollimääruse artikkel 8
PÜÜGIVAHENDITE MÄRGISTAMINE:
— |
Avastatud rikkumiste arv |
2.4. Kontrollimääruse artikkel 9
KALALAEVA SEIRESÜSTEEMID
— |
Nende üle 12 m, kuid alla 15 m kogupikkusega kalalaevade arv, millele on paigaldatud toimiv laevaseiresüsteem |
— |
Nende 15 m kogupikkusega ja pikemate kalalaevade arv, millele on paigaldatud toimiv laevaseiresüsteem |
— |
Abikalalaevade arv, millele on paigaldatud toimiv laevaseiresüsteem |
— |
Nende alla 15 m pikkuste laevade arv, mis on vabastatud kohustusest paigaldada laevaseiresüsteem |
— |
ELi kalalaevade puhul VMS-süsteemiga seotud avastatud rikkumise arv |
— |
Kalapüügi seirekeskuse eest vastutava pädeva asutuse andmed |
2.5. Kontrollimääruse artikkel 10
AUTOMAATNE IDENTIFITSEERIMISSÜSTEEM (AIS)
— |
Kalalaevade arv, millele on paigaldatud AIS. |
— |
Nende kalapüügi seirekeskuste arv, kus rakendadatakse AISi |
2.6. Kontrollimääruse artikkel 11
LAEVADE TUVASTAMISE SÜSTEEMID (VSD)
— |
Nende kalapüügi seirekeskuste arv, kus rakendadatakse VSDd |
2.7. Kontrollimääruse artikkel 13
UUED TEHNOLOOGIAD
— |
Rakendatud katseprojektid |
3. KALAPÜÜGI KONTROLL
SISU
KALAPÜÜGIVÕIMALUSTE KASUTAMISE KONTROLL
3.1. Kontrollimääruse artiklid 14, 15 ja 16
PÜÜGIPÄEVIKU JA LOSSIMISDEKLARATSIOONI TÄITMINE JA ESITAMINE
— |
Elektroonilist püügipäevikut kasutavate kalalaevade arv |
— |
Paberkujul püügipäevikut kasutavate kalalaevade arv |
— |
Paberkujul püügipäevikut kasutavate alla 10 m pikkuste kalalaevade arv |
— |
Kalalaevade püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooniga seotud avastatud rikkumiste arv |
3.2. Kontrollimääruse artiklid 16 ja 25
KALALAEVAD, MILLE SUHTES EI KOHALDATA PÜÜGIPÄEVIKU JA LOSSIMISDEKLARATSIOONI NÕUDEID
— |
Proovivõtukavadega hõlmatud kalalaevade arv |
— |
Nende kalalaevade arv, mille üle teostatakse järelevalvet müügiteatiste kaudu |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
3.3. Kontrollimääruse artikkel 17
EELTEADE
— |
Kalapüügi seirekeskuse poolt saadud eelteatiste arv |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
3.4. Kontrollimääruse artikkel 18
TEISES LIIKMESRIIGIS LOSSIMISE EELTEADE
— |
Kalapüügi seirekeskuse poolt rannikuäärsest liikmesriigist saadud eelteatiste arv |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
3.5. Kontrollimääruse artikkel 20
ÜMBERLAADIMINE SADAMATES VÕI MUUDES KOHTADES
— |
Liikmesriigi heakskiidetud ümberlaadimiste arv |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
3.6. Kontrollimääruse artiklid 21 ja 22
ÜMBERLAADIMINE SADAMATES VÕI MUUDES KOHTADES
— |
Kohustustest vabastatud kalalaevade arv |
3.7. Kontrollimääruse artikkel 26
PÜÜGIKOORMUSE JÄLGIMINE
— |
Püügikoormuse aruannetega seotud avastatud rikkumised |
— |
Nende kalalaevade arv, mis on vabastatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisest, piirkondade kaupa |
— |
Püügivahenditest mitteteatamisega seotud avastatud rikkumiste arv |
3.8. Kontrollimääruse artiklid 33 ja 34
PÜÜGI JA PÜÜGIKOORMUSE REGISTREERIMINE
— |
Kontrollimääruse artikli 33 rakendamine |
— |
Iga-aastaste püügipiirkonna sulgemise teatiste detailid |
3.9. Kontrollimääruse artikkel 35
PÜÜGIKEELD
— |
Kontrollimääruse artikli 35 rakendamine |
4. LAEVASTIKU HALDAMISE KONTROLL
4.1. Kontrollimääruse artikkel 38
PÜÜGIVÕIMSUS
— |
Kooskõla kontrollimääruse artikli 38 lõikega 1 |
— |
Artikli 41 kohase mootorivõimsuse kontrollimise kordade arv |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
4.2. Kontrollimääruse artikkel 42
ÜMBERLAADIMINE SADAMAS
— |
Pelaagiliste liikide ümberlaadimiste arv |
4.3. Kontrollimääruse artikkel 43
MÄÄRATUD SADAMAD
— |
Avastatud rikkumiste arv |
4.4. Kontrollimääruse artikkel 44
MITMEAASTASE KAVAGA HÕLMATUD PÕHJALÄHEDASTE LIIKIDE SAAGI ERALDI LADUSTAMINE
— |
Avastatud rikkumiste arv |
4.5. Kontrollimääruse artikkel 46
RIIKLIKUD KONTROLLIMEETMETE PROGRAMMID
— |
Liikmesriikide määratletud programmide üksikasjad |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
5. TEHNILISTE MEETMETE KONTROLL
SISU
5.1. Kontrollimääruse artikkel 47
— |
Püügivahendite stoovimisega seoses avastatud rikkumiste arv |
5.2. Kontrollimääruse artikkel 48
KAOTATUD PÜÜGIVAHENDITE TAGASI TOOMINE
— |
Avastatud rikkumiste arv |
5.3. Kontrollimääruse artikkel 49
SAAGI KOOSTIS
— |
Avastatud rikkumiste arv |
6. PÜÜGIKEELUALADE KONTROLL
SISU
6.1. Kontrollimääruse artikkel 50
— |
Avastatud rikkumiste arv ELi laevade ja kolmandate riikide laevade puhul |
7. PÜÜGIPIIRKONDADE REAALAJAS SULGEMINE
SISU
7.1. Kontrollimääruse artikkel 53
— |
Reaalajas sulgemise üksikasjad algatatud juhtumite puhul |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
8. HARRASTUSKALAPÜÜGI KONTROLL
SISU
8.1. Kontrollimääruse artikkel 55
— |
Ebaseadusliku turustamisega seoses avastatud rikkumiste arv |
9. TURUSTAMISE KONTROLL
SISU
9.1. Kontrollimääruse artikkel 56
TURUSTAMISE KONTROLLI PÕHIMÕTTED
— |
Rakendamise olukorra üksikasjad |
9.2. Kontrollimääruse artikkel 57
ÜHISED TURUSTUSNORMID
— |
Avastatud rikkumiste arv |
9.3. Kontrollimääruse artikkel 58
JÄLGITAVUS
— |
Rakendamise olukord |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
9.4. Kontrollimääruse artikkel 59
ESMAMÜÜK
— |
Nende registreeritud ostjate, registreeritud enampakkumiste korraldajate ning muude liikmesriigi volitatud asutuste ja isikute arv, kes vastutavad kalandustoodete esmamüügi eest |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
9.5. Kontrollimääruse artikkel 60
KAALUMINE
— |
Lossimise ajal kaalumise proovivõtukavade arv |
— |
Nende kalalaevade arv, millel lubatakse kaalumist läbi viia merel |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
9.6. Kontrollimääruse artikkel 61
PÄRAST TRANSPORTIMIST KAALUMINE
— |
Pärast transportimist kaalumise kontrollikavade arv |
— |
Teiste liikmesriikidega ühised kontrolliprogrammid enne kaalumist transportimiseks. |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
9.7. Kontrollimääruse artikkel 62
MÜÜGITEATISTE TÄITMINE JA ESITAMINE
— |
Eespool märgitud esitatud elektrooniliste müügiteatiste arv |
— |
Müügiteatise nõuetest tehtud erandite arv |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
9.8. Kontrollimääruse artikkel 66
ÜLEVÕTMISDEKLARATSIOON
— |
Avastatud rikkumiste arv |
9.9. Kontrollimääruse artikkel 68
VEOSEDOKUMENTIDE TÄITMINE JA ESITAMINE
— |
Rakendamise olukord |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
10. TOOTJAORGANISATSIOONID, HIND JA SEKKUMINE
SISU
10.1. Kontrollimääruse artikkel 69
TOOTJAORGANISATSIOONIDE JÄLGIMINE
— |
Tehtud kontrollimiste arv |
— |
Määrusega (EÜ) nr 104/2000 seotud rikkumiste arv |
10.2. Kontrollimääruse artikkel 70
HINNAKORRALDUSE JA SEKKUMISKORRA SEIRE
— |
Hinna ja sekkumiskorraga seonduvate läbiviidud kontrollimiste arv |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
11. JÄRELEVALVE
SISU
11.1. Kontrollimääruse artikkel 71
LAEVADE MÄRKAMINE JA TUVASTAMINE MEREL
— |
Koostatud aruannete arv |
— |
Saadud päringute arv |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
11.2. Kontrollimääruse artikkel 73
KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJAD
— |
Rakendatud kontrolli- ja vaatluskavade arv |
— |
Kontrolliülesandega vaatlejatelt saadud aruannete arv |
— |
Tuvastatud rikkumiste arv |
12. INSPEKTEERIMINE JA JÕUSTAMINE
KOKKUVÕTE
12.1. Kontrollimääruse artiklid 74 ja 76
INSPEKTEERIMISE TEOSTAMINE
— |
Täis- või osaajaga töötavad kalandusinspektorid |
— |
Protsent täis- või osaajaga töötavate kalandusinspektorite tööajast, mis kulutatakse kalanduskontrollile ja inspekteerimisele. |
— |
Inspekteerimiste arv liigiti täis- või osaajaga töötavate inspektorite kohta. |
— |
Täis- või osaajaga töötavate inspektorite poolt avastatud rikkumiste arv. |
12.2. INSPEKTEERIMISRESSURSS: LAEVAD
— |
ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade arv ja merel viibitud patrullipäevade koguarv aastas |
— |
Muude kui ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade arv ja merel viibitud patrullipäevade koguarv aastas |
— |
ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär |
— |
Muude kui ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär |
— |
Kõigi eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär |
— |
ELi kaasfinantseeritavate eriotstarbeliste inspektsioonilaevade kogu tegevusajast kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär |
— |
Muude kui eriotstarbeliste inspektsioonilaevade arv ja merel viibitud patrullipäevade koguarv aastas |
— |
Kalanduskontrollile kulutatud aja protsendimäär |
— |
Kõikide laevade merel viibitud päevade koguarv |
12.3. INSPEKTEERIMISTEGEVUS: MEREL
— |
Iga liikmesriigi kõigi kalalaevade suhtes merel teostatud inspekteerimiste arv |
— |
Liikmesriigi poolt merel avastatud rikkumiste arv |
— |
Kolmandate riikide (nimetada riik) kalalaevade suhtes merel teostatud inspektsioonide arv |
— |
Abikalalaevadel avastatud rikkumiste arv |
12.4. INSPEKTEERIMISVAHEND: JÄRELEVALVE ÕHUSÕIDUK
— |
Kalanduskontrolliks ettenähtud järelevalve õhusõidukite arv ning kalanduskontrolliks ja järelevalveks kulutatud tundide koguarv |
— |
Kalanduskontrollile ja inspekteerimisele kulutatud töötundide protsendimäär |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
12.5. INSPEKTEERIMISTE JA AVASTATUD RIKKUMISTE JÄRELMEETMED
— |
Kalanduskontrolli ja -inspekteerimise andmebaasi sisestatud järelevalvearuannete arv |
— |
Kalanduskontrolli ja -inspekteerimise andmebaasi sisestatud inspekteerimisaruannete arv |
— |
Karistuspunktide määramise juhtude arv |
— |
Teise liikmesriiki üleviidud menetluste arv |
— |
Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas piirkonnas ELi inspektorite avastatud rikkumiste arv |
12.6. Kontrollimääruse artikkel 75
KÄITAJATE KOHUSTUSED
— |
Avastatud rikkumiste arv |
12.7. Artikkel 79
EUROOPA LIIDU INSPEKTORID
— |
Ühiskasutuskavade arv liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvas piirkonnas |
— |
Ühiskasutuskavade rakendamise jooksul avastatud rikkumiste arv |
12.8. Kontrollimääruse artiklid 80, 81, 82, 83 ja 84
INSPEKTEERIVA LIIKMESRIIGI VETEST VÄLJASPOOL ASUVATE KALALAEVADE INSPEKTEERIMINE
— |
Inspekteerimiste arv |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
12.9. Kontrollimääruse artiklid 85 ja 86
INSPEKTEERIMISE KÄIGUS TUVASTATUD RIKKUMISTE MENETLEMINE
— |
Inspekteerimiste arv |
— |
Avastatud rikkumiste arv |
— |
Lipuriiki üleviidud menetluste arv |
— |
ELi inspektorite teostatud inspekteerimiste arv |
13. JÕUSTAMINE
SISU
Kontrollimääruse artiklid 89, 90 ja 91
MEETMED EESKIRJADE JÄRGIMISE TAGAMISEKS
— |
Rakendamise olukord |
13.1. Kontrollimääruse artikkel 92
KARISTUSPUNKTIDE SÜSTEEM
— |
Avastatud rikkumiste arv |
— |
Kalalaevatunnistuse omanikule karistuspunktide määramise juhtude arv |
— |
Kalalaeva kaptenitele punktide määramise süsteemi rakendamise olukord |
13.2. Kontrollimääruse artikkel 93
RIIKLIK RIKKUMISTE REGISTER
— |
Rakendamise olukord |
14. KONTROLLIPROGRAMMID
14.1. Kontrollimääruse artikkel 94
ÜHISED KONTROLLIPROGRAMMID
— |
Elluviidud ühiste kontrolliprogrammide arv |
14.2. Kontrollimääruse artikkel 95
KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMID
— |
Kontrolli- ja inspekteerimise eriprogrammide rakendamise arv |
15. ANDMED JA TEAVE
ANDMETE ANALÜÜS JA AUDIT
15.1. Kontrollimääruse artiklid 109-116
— |
Kokkuvõte rakendamisest |
16. RAKENDAMINE
16.1. Kontrollimääruse artiklid 117 ja 118
HALDUSLIK JA VASTASTIKUNE KOOSTÖÖ