23.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/1

(1)

Nõukogu 22. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 1100/2006 ja (EÜ) nr 964/2007 (2), teeb Euroopa Liit arengumaadele kaubandussoodustusi üldiste tariifsete soodustuste kava (edaspidi „GSP” või „kava”) raames. Kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõikega 2 on päritolureeglid päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ning sellega seotud protseduuride ja halduskoostöö meetodite kohta sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 (3).

(2)

Pärast komisjoni 18. detsembri 2003. aasta sooduskaubanduse korra päritolureeglite kohta käiva rohelise raamatu (4) ilmumisega alanud ulatuslikku debatti võttis komisjon 16. märtsil 2005. aastal vastu teatise „Sooduskaubanduse korra päritolureeglid – tulevikuorientiirid” (5) (edaspidi „teatis”). Kõnealuses teatises on esitatud uus lähenemisviis Euroopa Liitu hõlmavate kõigi sooduskaubanduse kordade, eriti arengut toetavate selliste kordade nagu GSP päritolureeglitele.

(3)

Doha arengukava läbirääkimistega seoses on tunnistatud vajadust integreerida arenguriigid paremini maailmamajandusse, eelkõige parandades juurdepääsu arenenud riikide turgudele.

Seepärast tuleks sooduspäritolureegleid lihtsustada ja muuta neid vajaduse korral vähem rangeks nii, et soodustatud riigi toodete puhul oleks antud soodustustest ka tegelikult võimalik kasu saada.

(4)

Selleks et tagada, et soodustustest saaksid kasu need, kes neid ka tegelikult vajavad, ja et kaitsta Euroopa Liidu omavahendeid, peaks sooduspäritolureeglite muutmine hõlmama ka nende haldamise menetluse kohandamist.

(5)

Komisjoni koostatud käesoleva määruse mõjuhinnang näitab, et GSP päritolureeglid on liiga keerulised ja piiravad. Peale selle näitab mõjuhinnang, et antud soodustusi kasutatakse teatavate toodete puhul vähe, eriti nende toodete puhul, millest huvituvad kõige rohkem vähim arenenud riigid, ning et selle üheks põhjuseks on päritolureeglid.

(6)

Mõjuhinnang näitas, et reegleid saaks lihtsustada ja muuta arengut toetavamaks nii, et kehtestatakse üksainus kriteerium, mida kohaldatakse kõigi selliste toodete päritolu määramisel, mis ei ole täielikult saadud soodustatud riigis, võttes aluseks soodustatud riigis loodud lisandväärtuse ja kehtestades nõude järgida piisavat töötlemiskünnist. Siiski ei näidanud see, et lihtsustamiseks või arengu toetamiseks oleks hädavajalik kasutada ühteainsat meetodit. Peale selle näitab sidusrühmadelt saadud tagasiside, et lisandväärtuse kriteerium ei ole mitme sektori (sealhulgas põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete, kalandustoodete, kemikaalide, metallide, tekstiilide, riiete ja jalanõude) puhul kas sobiv või seda ei tuleks ainsa kriteeriumina kasutada. Seega tuleks kõnealuste sektorite puhul kasutada lisandväärtuse kriteeriumi asemel või selle alternatiivina muid lihtsaid kriteeriume, millest ettevõtjatel on lihtne aru saada ja mida haldusasutustel on lihtne kontrollida. Sellised muud kriteeriumid hõlmavad päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust; tariifirubriigi või -alamrubriigi muutmist; konkreetset töö- või töötlemistoimingut; ning soodustatud riigis täielikult saadud materjalide kasutamist. Siiski peaks lihtsustamise huvides olema erinevaid reegleid võimalikult vähe. Seepärast peaksid päritolureeglid võimalikult suures ulatuses olema sektori-, mitte tootepõhised.

(7)

Päritolureeglid peaksid kajastama konkreetsete sektorite erijooni, kuid samas võimaldama soodustatud riikidel ka tegelikkuses saada kasu tariifsest sooduskohtlemisest. Võimaluse korral peaksid reeglid kajastama lisaks ka soodustatud riikide eri tööstusvõimsust. Selleks et soodustada vähim arenenud riikide tööstuslikku arengut, peaks päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse põhimõtte järgimisel kehtima selliste materjalide suhtes võimalikult kõrge piirmäär, kuid siiski tuleks tagada, et nendes riikides tehtavad toimingud on tegelikult vajalikud ja majanduslikult põhjendatud. Reegel, mille kohaselt sooduspäritoluta materjalide suurim lubatud sisaldus on 70 %, või muu reegel, millega antakse vähim arenenud riikidest pärit toodete puhul samaväärseid soodustusi, peaks aitama suurendada nende riikide eksporti.

(8)

Selleks et teha kindlaks, kas soodustatud riigis tehtav töö või töötlemine on tegelikult vajalik ja majanduslikult põhjendatud toiming, mis annab asjaomasele riigile reaalset majanduslikku kasu, on asjakohane koostada loend ebapiisavatest töö- või töötlemistoimingutest, mis ei anna mitte kunagi päritolustaatust. See loend võib olla üldiselt sama nagu seni kehtinud loend. Siiski tuleks sellesse teha teatavaid muudatusi. Näiteks selleks, et vältida kaubanduslikku pettetoimingut ja konkurentsi moonutamist suhkruturul ning võtta arvesse muude sooduskaubanduse kordade raames juba vastu võetud päritolureegleid, tuleks kehtestada uus reegel, millega välistatakse suhkru segamine mistahes ainega.

(9)

Nendes sektorites, kus lisandväärtuse kriteeriumi praegu ei kohaldata, tuleks võimaldada teatavat paindlikkust ja lubada reeglitele mittevastavaid materjale kasutada piiratud ulatuses. Siiski tuleks sellise kasutuse ulatust selgitada selliste toodete puhul, mida valmistatakse soodustatud riigis täielikult saadud materjalidest. Selleks et lubada suuremat paindlikkust materjalide hankimisel, tuleks lisaks suurendada kõnealuste materjalide lubatud osakaalu (v.a teatavate tundlike toodete puhul) 10 %-lt 15 %-le toote tehasehinnast. Sellised tundlikud tooted hõlmavad tooteid, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 2 ja 4–24 ja muid tooteid kui grupi 16 kohaseid töödeldud kalandustooteid, mille puhul tundub olevat sobilikum kasutada massina väljendatud lubatud hälbeid, ning harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvaid tooteid, mille suhtes tuleks endiselt kohaldada konkreetseid lubatud hälbeid, mis põhinevad kas massil või väärtusel, sõltuvalt juhtumist ja tootest.

(10)

Päritolu kumulatsioon on oluline lihtsustamisvahend, mis võimaldab identsete päritolureeglitega riikidel teha koostööd, et valmistada tooteid, mille suhtes kohaldatakse tariifset sooduskohtlemist. Piirkondliku kumulatsiooni (sellist liiki kumulatsioon, mis hõlmab praegu kolme piirkondlikku riikide rühma) kehtivad tingimused on osutunud keeruliseks ja liiga rangeks. Seepärast tuleks neid lihtsustada ja muuta vähem rangeks, tühistades väärtuse põhimõtte. Lisaks tuleks säilitada kumulatsiooni võimalused samasse piirkondlikku rühma kuuluvate riikide vahel, hoolimata sellest, et mõnel juhul eristatakse käesoleva määrusega vähim arenenud riikide ja muude soodustatud riikide suhtes kehtivaid päritolureegleid. Sellist kumulatsiooni tuleks lubada üksnes tingimusel, et kui teisele samasse rühma kuuluvale riigile saadetakse piirkondliku kumulatsiooni saamise eesmärgil materjale, kohaldab iga riik päritolureeglit, mida kohaldatakse tema ja Euroopa Liidu kaubandussuhete suhtes. Selleks et vältida kaubanduse moonutamist eri tariifsete soodustusega riikide vahel, tuleks kehtestada säte, millega nähakse ette, et teatavate tundlike toodete suhtes piirkondlikku kumulatsiooni ei kohaldata.

(11)

Oma teatises märkis komisjon, et ta on valmis kaaluma kõiki taotlusi uute, ühinenud või suuremate rühmade moodustamiseks, tingimusel et riikide majandused täiendavad üksteist ja võetakse arvesse erinevusi riikide suhtes kohaldatavate sooduskordade vahel ja sellega seotud tollimaksust kõrvalehoidumise ohtu ning et päritolu haldamiseks ja kontrollimiseks teha tuleva halduskoostöö jaoks on loodud vajalikud organisatsioonid ja menetlused. Seepärast tuleks kehtestada säte, millega nähakse ette nõutavatele tingimustele vastavate piirkondliku kumulatsiooni I ja III rühma kuuluvate riikide vaheline päritolu kumulatsioon. Mercosuri taotlusel tuleks luua piirkondliku kumulatsiooni uus IV rühm, kuhu kuuluksid Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Kõnealuste riikide vahelise piirkondliku kumulatsiooni kohaldamine peaks sõltuma vajalike tingimuste täitmisest.

(12)

Soodustatud riikidel peaks olema võimalik saada täiendavat kasu kumulatsioonist riikidega, kes on ELi vabakaubanduslepingute partnerriigid. See uut liiki kumulatsioon ehk laiendatud kumulatsioon peaks olema ühesuunaline, mis tähendab, et sellega tuleks lubada materjalide kasutamist üksnes soodustatud riikides ning kumulatsiooni tuleks lubada kohaldada pärast asjaomase soodustatud riigi esitatud taotluse põhjalikku kaalumist. Gruppidesse 1–24 kuuluvate toodete suhtes ei tuleks seda liiki kumulatsiooni kõnealuste toodete tundlikkuse tõttu kohaldada.

(13)

Soodustatud riikidel on alates 2001. aastast lubatud kasutada päritolu kumulatsiooni selliste kaupade suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 ning mis on pärit Norrast või Šveitsist. Sellise kumulatsiooni kohaldamist tuleks endiselt lubada ning seda tuleks laiendada Türgile, tingimusel et Norra, Šveits ja Türgi kohaldavad sama päritolu mõiste määratlust nagu Euroopa Liit ning kohtlevad vastastikku võrdväärselt Euroopa Liidust pärit materjalidest valmistatud imporditud tooteid. Selleks peaksid osalised sõlmima kirjavahetuse teel või mis tahes muul sobival viisil lepingu, milles neil tuleks muu hulgas võtta kohustus teha liikmesriikide ja üksteisega vajalikku halduskoostööd.

(14)

Piirkondlikku kumulatsiooni ei tuleks kohaldada teatavate selliste materjalide suhtes, mille puhul Euroopa Liidus kehtiv tariifne soodustus ei ole kõigi kumulatsioonis osalevate riikide puhul sama ning Euroopa Liitu eksporditavate materjalide puhul oleks tänu kumulatsioonile tariifne kohtlemine soodsam kui siis, kui toimuks vahetu eksport Euroopa Liitu. Kui selliseid olukordi ei lahendata nii, et teatavate materjalide suhtes ei kohaldata piirkondlikku kumulatsiooni, võiks see põhjustada kaubanduseeskirjadest kõrvalehoidmist või kaubanduse moonutamist, kuna Euroopa Liitu eksporditaks kaupu üksnes riikidest, kelle suhtes kohaldatakse kõige soodsamat tariifset soodustust.

(15)

Loend materjalidest, mille suhtes ei kohaldata piirkondlikku kumulatsiooni, esitatakse eraldi lisas. Kõnealust lisa võib muuta mitte ainult siis, kui tekivad uued sellised olukorrad, vaid ka selleks, et hõlmata juhtumid, mille puhul selline olukord võiks tekkida, kui kumulatsiooni rakendatakse piirkondliku kumulatsiooni I ja III rühmadesse kuuluvate riikide vahel.

Piirkondliku kumulatsiooni I ja III rühmadesse kuuluvate riikide vahelist kumulatsiooni ja laiendatud kumulatsiooni tuleks kohaldada konkreetsetel tingimustel, mille täitmist peaks komisjon kontrollima enne, kui ta lubab komiteemenetluse kohaselt ja asjakohaseid kaalutlusi arvesse võttes kumulatsiooni kohaldada. Samadel põhjustel peaks komisjonil olema igal ajal võimalik keelata sellist liiki kumulatsiooni kasutamine, kui kõnealuse kumulatsiooni kasutamiseks on luba juba antud, kuid seejärel tehakse kindlaks, et kumulatsiooni kohaldamine ei vasta enam tingimustele või et sellel on lubamatud tagajärjed, näiteks kaubanduse moonutamine või tollimaksust kõrvalehoidmine.

(16)

Kehtivate päritolureeglite teatavad sätted, mis hõlmavad väljaspool oma territoriaalvett kala püüdvaid kalalaevu, on ebaproportsionaalselt keerulised ning neid on seetõttu raske rakendada ja kontrollida. Seetõttu tuleks neid lihtsustada.

Praeguste reeglite kohaselt tuleb esitada tõendid kauba otseveo kohta Euroopa Liidu, mida on tihti raske hankida. Selle nõude tõttu ei saada mõnede kehtiva päritolutõendiga kaupade puhul soodustusest tegelikkuses kasu. Seepärast on asjakohane kehtestada uus, lihtsam ja paindlikum reegel, mille kohaselt Euroopa Liitu vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni alusel tollile esitatud kaubad peavad olema needsamad, mis soodustatud riigist eksporditi, ning neid ei ole teel mingil moel muudetud ega töödeldud.

(17)

Praegu kinnitavad toodete päritolu soodustatud riikide ametiasutused ja kui deklareeritud päritolu osutub valeks, ei tule importijatel tihti tollimaksu maksta, sest nad tegutsesid heas usus ning vea põhjustasid pädevad asutused. Selle tulemusel ei maksta Euroopa Liidu omavahenditesse tulu ja see koormab Euroopa Liidu maksumaksjaid. Kuna eksportijatel on kõige rohkem teavet oma toodete päritolu kohta, on asjakohane nõuda, et eksportijad esitavad vahetult oma klientidele päritolukinnituse.

(18)

Eksportijad peaksid end registreerima soodustatud riikide pädevate asutuste juures, et hõlbustada sihipäraste ekspordijärgsete kontrollide tegemist. Selleks peaks iga soodustatud riik looma registreeritud ettevõtjate elektroonilise registri, mille sisu asjaomase soodustatud riigi pädev valitsusasutus edastab komisjonile. Selle alusel peaks komisjon looma registreeritud eksportijate keskse andmebaasi, millest saavad kasu Euroopa Liidu haldusasutused ja ettevõtjad ning mille abil ettevõtjad saaksid enne kaupade vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni esitamist kontrollida, kas nende kaupade tarnija on asjaomase soodustatud riigi registreeritud eksportija. Samuti peaksid Euroopa Liidu ettevõtjad, kes ekspordivad kaupu kahepoolse päritolu kumulatsiooni alusel, ennast registreerima liikmesriikide pädevate asutuste juures.

(19)

Selleks et suurendada läbipaistvust ja huvitatud isikute kasutada oleva teabe hulka, tuleks avaldada eksportijate numbrid ja mittekonfidentsiaalsed registreerimisandmed, et võimaldada osalistel nendega tutvuda. Andmeid tuleks avaldamise tagajärgi arvestades avaldada üksnes juhul, kui eksportija on vabatahtlikult andnud selleks eelnevalt konkreetse ja teadliku kirjaliku nõusoleku.

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (6) reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides. Vajaduse korral tuleks käesolevas määruses selgitada või täiendada direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtteid.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) reguleeritakse isikuandmete töötlemist, mida teostab komisjon. Määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud põhimõtteid tuleks käesolevas määruses vajaduse korral selgitada või täiendada.

(22)

Vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 28 peaksid liikmesriikide järelevalveasutused jälgima, et isikuandmeid töödeldakse liikmesriikides õiguspäraselt, ning määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 46 kohaselt peaks Euroopa andmekaitseinspektor jälgima Euroopa Liidu institutsioonide ja organite tegevust seoses isikuandmete kaitsega. Euroopa andmekaitseinspektor ja järelevalveasutused peaksid oma pädevuse piires tegema aktiivselt koostööd ja tagama, et käesoleva määruse alusel toimuva andmetöötluse suhtes kohaldatakse kooskõlastatud järelevalvet.

(23)

Registreeritud eksportijate süsteemi kehtestamisel tuleks arvesse võtta soodustatud riikide suutlikkust luua registreerimissüsteem ja seda hallata ning komisjoni suutikkust luua vajalik keskne andmebaas. Selleks peab komisjon kehtestama nõuded süsteemi kasutajatele ja koostama tehnilised kirjeldused. Kui keskse andmebaasi üksikasjalik ülesehitus on paigas, hinnatakse registreeritud eksportijate süsteemi täpset mõju, eelkõige seoses andmetele juurdepääsu ja andmekaitsega, ning vajaduse korral kohandatakse asjakohaseid sätteid. Seepärast tuleks süsteemi rakendamine lükata edasi 1. jaanuarini 2017, et jääks aega arendamisetapi ellurakendamiseks siis, kui kasutajate vajadused on kindlaks tehtud ja on koostatud tehnilised kirjeldused ning tehtud võimalikud õiguslikud kohandused tulenevalt süsteemi kasutajate vajadustest ja tehnilistest kirjeldustest ning nende mõjust andmekaitsele. Lisaks tuleks ette näha täiendav kolme aasta pikkune periood nende riikide jaoks, kellel ei ole võimalik sellest tähtpäevast kinni pidada.

Kuni 2017. aastani ja pärast seda tuleks sätestada seni kohaldatud sätetel põhinevad halduskoostöö menetlust ja meetodeid käsitlevad üleminekureeglid nende soodustatud riikide jaoks, kellel ei ole uut süsteemi võimalik kohaldada. Eelkõige tuleks kõnealuste üleminekureeglitega ette näha, et asjaomase riigi pädevad asutused väljastavad päritolutõendi. Lisaks tuleks kehtivaid reegleid selguse huvides täiustada ja viia nende ülesehitus vastavusse reeglitega, mida hakatakse kohaldama siis, kui registreeritud eksportijate süsteem toimib, et eelkõige teha selgelt vahet üldpõhimõtetel, soodustatud riigi ekspordiprotseduuridel, kaupade Euroopa Liitu vabasse ringlusse lubamise protseduuridel ning halduskoostöö meetoditel. Samal ajal tuleks päritolusertifikaadi vormi A ajakohastada, eelkõige tuleks asendada vormiga seotud märkused kõnealuste märkuste 2007. aasta versiooniga, kuna selles versioonis võetakse arvesse ELi viimast laienemist ja seega sisaldab see ajakohastatud loendit riikidest, kes aktsepteerivad GSP vormi A.

(24)

Kavas osalemise tingimuseks peaks olema see, et soodustatud riigid loovad kava tõhusat haldamist võimaldavad haldusstruktuurid ja hooldavad neid ning võtavad kohustuse pakkuda vajalikku tuge, kui komisjon esitab taotluse kava nõuetekohase haldamise järgimiseks. Eelkõige on vaja luua Euroopa Liidu ja soodustatud riikide ametiasutuste vahelise halduskoostöö süsteem, mille raames toimub päritolu kontrollimine. Samal ajal tuleks selgelt sätestada eksportijate vastutus päritolu deklareerimisel ja haldusasutuste roll süsteemi haldamisel. Tuleks täpsustada päritolukinnituste sisu ja ka see, millisel juhul Euroopa Liidu tolliasutused võivad kinnituse aktsepteerimisest keelduda või saata selle kontrollimiseks.

(25)

Piisavate töö- või töötlemistoimingute määratlused ja loend on praeguse sätte kohaselt ühised GSP ja selliste tariifsete soodusmeetmete puhul, mille Euroopa Liit on ühepoolselt vastu võtnud seoses teatavate riikide või territooriumidega. Kuna nende viimasena nimetatud kordade päritolureegleid reformitakse üksnes hilisemas etapis, tuleks nende suhtes endiselt kohaldada kehtivaid sätteid. Selleks et tagada GSP päritolureeglite ja teiste ühepoolsete sooduskaubanduse kordade kooskõla, on siiski asjakohane viia teistes ühepoolsetes kordades sätestatud täielikult saadud või toodetud toodete määratlus ning ebapiisavate töö- või töötlemistoimingute loend kooskõlla GSP päritolureeglites sätestatuga.

(26)

Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2454/93 vastavalt muuta.

(27)

Komisjoni määrustega (EÜ) nr 1613/2000 (8), (EÜ) nr 1614/2000 (9) ja (EÜ) nr 1615/2000 (10) on komisjon teinud GSP päritolureeglitest erandi teatavate Laosest, Kambodžast ja Nepalist pärit tekstiiltoodete puhul 31. detsembrini 2010. Käesoleva määrusega kehtestatavad päritolureeglid on lihtsamad ja arengut toetavamad, mistõttu kaob vajadus kõnealuste erandite jätkuva kohaldamise järele.

(28)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

(1)

I osa IV jaotise 2. peatüki artiklid 66–97 asendatakse järgmisega:

„1.   Jagu

Üldine soodustuste süsteem

1.   Alajagu

Üldsätted

Artikkel 66

Käesolevas jaos sätestatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ning sellega seotud protseduure ja halduskoostöö meetodeid käsitlevad reeglid, mida rakendatakse seoses määruse (EÜ) nr 732/2008 (11) kohase üldiste tariifsete soodustuste kavaga (GSP), mille raames Euroopa Liit teeb arengumaadele soodustusi (edaspidi „kava”).

Artikkel 67

1.   Käesolevas jaos ning käesoleva peatüki 1A jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „soodustatud riik”– määruses (EÜ) nr 732/2008 loetletud riik või territoorium; mõiste „soodustatud riik” hõlmab ka asjaomase riigi või territooriumi territoriaalmerd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (Montego Bay 10. detsembri 1982. aasta konventsioon) tähenduses ega tohi selle piire ületada;

b)   „valmistamine”– iga liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine;

c)   „materjal”– koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud;

d)   „toode”– valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

e)   „kaup”– nii materjalid kui ka tooted;

f)   „kahepoolne kumulatsioon”– süsteem, mis võimaldab käesoleva määruse kohaselt Euroopa Liidust pärit tooteid käsitada soodustatud riigis päritolustaatusega materjalina, kui neid töödeldakse kõnealuses soodustatud riigis edasi või kasutatakse seal tootes;

g)   „kumulatsioon Norra, Šveitsi või Türgiga”– süsteem, mis võimaldab Norrast, Šveitsist või Türgist pärit tooteid käsitada soodustatud riigis päritolustaatusega materjalina, kui neid töödeldakse kõnealuses soodustatud riigis edasi või kasutatakse seal tootes ja imporditakse Euroopa Liitu;

h)   „piirkondlik kumulatsioon”– süsteem, mille alusel käsitatakse tooteid, mis käesoleva määruse kohaselt on pärit ühte piirkondlikku rühma kuuluvast riigist, sama piirkondlikku rühma kuuluvast teisest riigist pärit materjalina (või teise piirkondlikku rühma kuuluvast riigist pärit materjalina, kui rühmadevaheline kumulatsioon on võimalik), kui neid töödeldakse edasi või kasutatakse seal valmistatud tootes;

i)   „laiendatud kumulatsioon”– süsteem, mille kohaselt käsitatakse teatavaid materjale, mis on pärit riigist, millega Euroopa Liidul on vabakaubandusleping kooskõlas kehtiva üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikliga XXIV, asjaomasest soodustatud riigist pärit materjalina, tingimusel et komisjon lubab soodustatud riigi taotlusel kumulatsiooni kasutada ja et materjale töödeldakse kõnealuses riigis edasi või kasutatakse seal valmistatud tootes;

j)   „samaväärsed materjalid”– sama liiki ja sama kaubandusliku kvaliteediga materjalid, millel on samad tehnilised ja füüsilised omadused ja mida ei ole võimalik üksteisest eristada, kui neid on valmistootes kasutatud;

k)   „piirkondlik rühm”– selliste riikide rühm, mille vahel kohaldatakse piirkondlikku kumulatsiooni;

l)   „tolliväärtus”– kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus;

m)   „materjalide väärtus”– lisas 13a esitatud loendis nimetatud, päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse soodustatud riigis. Kui on vaja kindlaks määrata valmistamiseks kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtus, kohaldatakse käesolevat punkti mutatis mutandis;

n)   „tehasehind”– hind, mida makstakse tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki selle tootmisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote ekspordil;

Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki soodustatud riigis selle tootmisega seotud kulusid, sisaldab teheasehind kõiki kõnealuseid kulusid, millest on maha arvatud siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

o)   „päritolustaatuseta materjalide suurim lubatud sisaldus”– päritolustaatuseta materjalide suurim sisaldus, mis on lubatud, et valmistamist saaks käsitada piisava töö või töötlemisena, mis annab tootele päritolustaatuse. Seda võib väljendada toote tehasehinna protsendina või konkreetsetesse gruppidesse, gruppi, rubriiki või alamrubriiki kuuluvate kasutatud materjalide netomassi protsendina;

p)   „netomass”– kauba enda mass ilma pakkematerjalita ja mis tahes pakenditeta;

q)   „grupid”, „rubriigid” ja „alamrubriigid”– grupid, rubriigid ja alamrubriigid (nelja- või kuuekohalised koodid), mida on kasutatud harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris ja mida on muudetud vastavalt Tollikoostöö Nõukogu 26. juuni 2004. aasta soovitusele;

r)   „klassifitseeritud”– osutab toote või materjali klassifitseerimisele harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki;

s)   „kaubasaadetis”– tooted, mis

t)   „eksportija”– isik, kes ekspordib kaubad Euroopa Liitu või soodustatud riiki ja kes suudab kaupade päritolu tõendada, olenemata sellest, kas ta on tootja või mitte ja kas ta ise täidab ekspordi tolliformaalsusi või mitte;

u)   „registreeritud eksportija”– eksportija, kes on registreeritud asjaomase soodustatud riigi pädevate asutuste juures, et koostada kava alusel eksportimiseks vajalikke päritolukinnitusi;

v)   „päritolukinnitus”– eksportija koostatud kinnitus, mis näitab, et sellega hõlmatud tooted vastavad kava päritolureeglitele, et kaupade Euroopa Liidus vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni esitav isik saaks taotleda tariifset sooduskohtlemist või et soodustatud riigi ettevõtja, kes impordib materjale edasiseks töötlemiseks kumulatsioonireeglite alusel, saaks tõendada kõnealuste kaupade päritolustaatust.

2.   Lõike 1 punktis n võib lõike 1 punkti n esimeses lõigus osutatud mõiste „valmistaja” tähendada alltöövõtja palganud ettevõtjat, kui viimase töö või töötluse on valmistaja teinud alltöövõtuna;

Artikkel 68

1.   Selleks et tagada kava nõuetekohane kohaldamine, võtavad soodustatud riigid kohustuse:

2.   Lõike 1 punktis b osutatud koostöö hõlmab järgmist:

3.   Soodustatud riigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud tegevusest.

Artikkel 69

1.   Soodustatud riigid teatavad komisjonile oma riigi territooriumil asuvate selliste ametiasutuste nimed ja aadressid, kes kuuluvad:

2.   Soodustatud riigid teatavad komisjonile kohe lõike 1 kohaselt esitatava teabe muutumisest.

3.   Komisjon loob registreeritud eksportijate elektroonilise andmebaasi, mis põhineb soodustatud riikide valitsusasutuste ja liikmesriikide tolliasutuste esitatud teabel.

Üksnes komisjonil on juurdepääs kõnealusele andmebaasile ja selles sisalduvale teabele. Esimeses lõigus nimetatud ametiasutused tagavad, et komisjonile esitatakse ajakohastatud, terviklikku ja täpset teavet.

Esimeses lõigus osutatud andmebaasis hoitavad andmed avalikustatakse internetis, v.a artikli 92 kohase registreeritud eksportijaks saamise taotluse lahtris 2 ja 3 sisalduv konfidentsiaalne teave.

Isikuandmed, mida töödeldakse esimeses lõigus osutatud andmebaasis ja mida liikmesriigid töötlevad käesoleva jao kohaselt, edastatakse või tehakse kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele kättesaadavaks üksnes kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 9.

4.   Käesolev määrus ei mõjuta ühenduse ja siseriiklike õigusaktidega ette nähtud üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ning eelkõige ei muuda see liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega direktiivi 95/46/EÜ alusel ega Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel.

Eksportijate identifitseerimis- ja registreerimisandmeid, mis on sätestatud lisa 13c punktides 1, 3 (tegevuse kirjeldus), 4 ja 5, võib komisjon internetis avaldada ainult juhul, kui nad on vabatahtlikult andnud selleks konkreetse ja teadliku kirjaliku nõusoleku.

Eksportijatele esitatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 11 sätestatud teave.

Isikute õigusi seoses lisas 13c loetletud selliste registreerimisandmetega, mida töödeldakse riikide andmesüsteemides, kasutatakse vastavalt selle liikmesriigi seadusele, kes need isikuandmed talletas vastavalt direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks vastu võetud õigusaktidele.

Isikute õigusi seoses isikuandmete töötlemisega lõikes 3 osutatud keskandmebaasis kasutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

Andmekaitsega tegelevad liikmesriikide järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor teevad oma pädevuse piirides aktiivset koostööd ning tagavad lõikes 3 osutatud andmebaasi koordineeritud järelevalve.

Artikkel 70

1.   Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) soodustatud riikide loendi ja kuupäeva alates millest nad vastavad artiklites 68 ja 69 nimetatud tingimustele. Komisjon ajakohastab seda loendit, kui uus soodustatud riik täidab kõnealused tingimused.

2.   Käesoleva jao tähenduses soodustatud riigist pärit toodete puhul on võimalik saada Euroopa Liidus vabasse ringlusse lubamisel kava alusel soodustust üksnes tingimusel, et tooted eksporditi lõikes 1 osutatud loendis nimetatud kuupäeval või pärast seda.

3.   Soodustatud riik vastab artiklite 68 ja 69 kohastele tingimustele kuupäeval, mil ta esitab teabe artikli 68 lõikes 1 osutatud kohustuse kohta ja artikli 69 lõikes 1 osutatud teatise.

Artikkel 71

Kui soodustatud riigi pädevad asutused ei täida artikli 68 lõikes 1, artikli 69 lõikes 2, artiklites 91, 92, 93 või 97g sätestatud nõudeid või kalduvad korduvalt kõrvale artikli 97h lõike 2 nõuetest, võidakse kava alusel asjaomasele riigile soodustuste andmine ajutiselt peatada kooskõlas määruse (EÜ) nr 732/2008 artikliga 16.

2.   Alajagu

Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus

Artikkel 72

Järgmisi tooteid käsitatakse soodustatud riigist pärit toodetena:

Artikkel 73

1.   Käesoleva alajao kohased päritolustaatuse saamise tingimused tuleb täita asjaomases soodustatud riigis.

2.   Kui soodustatud riigist mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, kui pädevatele asutustele ei saa tõendada, et:

Artikkel 74

1.   Euroopa Liitu vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud tooted on needsamad tooted, mis eksporditi sellest soodustatud riigist, kust nad pärinevad. Tooteid ei ole enne nende vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimist muudetud ega muundatud ning nad ei ole läbinud ühtegi muud toimingut kui need, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks. Toodete või kaubasaadetiste ladustamine ja osadeks jagamine on lubatud, kui selle eest vastutab eksportija või kaupade järgmine valdaja ning tooted jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.

2.   Lõike 1 tingimused loetakse täidetuks, kui tolliasutustel ei ole alust selles kahelda; sellisel juhul võivad tolliasutused paluda deklarandil nõuete täitmist mis tahes viisil tõendada, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või kaupadega seotud mis tahes muude tõenditega.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis, kui kohaldatakse artiklite 84, 85 või 86 kohast kumulatsiooni.

Artikkel 75

1.   Täielikult soodustatud riigis saadud või toodetud tooted on:

2.   Lõike 1 punktides h ja i nimetatud mõisteid „selle riigi laevad” ja „selle riigi kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis:

3.   Kõiki lõike 2 kohaseid tingimusi võib täita liikmesriikides või erinevates soodustatud riikides niivõrd, kuivõrd kõik soodustatud riigid osalevad piirkondlikus kumulatsioonis kooskõlas artikli 86 lõigetega 1 ja 5. Sel juhul käsitatakse tooteid pärinevana sellest soodustatud riigist, mille lipu all laev või kalatöötlemislaev sõidab vastavalt lõike 2 punktile b.

Esimest lõiku kohaldatakse üksnes tingimusel, et artikli 86 lõike 2 punktides b ja c esitatud sätted on täidetud.

Artikkel 76

1.   Ilma et see piiraks artiklite 78 ja 79 kohaldamist, käsitatakse tooteid, mis ei ole artikli 75 tähenduses täielikult saadud või toodetud asjaomases soodustatud riigis, sealt pärit toodetena eeldusel, et asjaomastele toodetele lisa 13a loendis ette nähtud tingimused on täidetud. kui asjaomased tooted vastavad lisas 13a esitatud loendis nimetatud tingimustele.

2.   Kui toode on päritolustaatuse saanud teatavas riigis kooskõlas lõikega 1 ja seda töödeldakse seal edasi ning kasutatakse teise toote valmistamiseks vajaliku materjalina, ei võeta arvesse selle valmistamisel kasutatavaid päritolustaatuseta materjale.

Artikkel 77

1.   Iga toote puhul tehakse kindlaks, kas artikli 76 lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud.

Kui asjakohane reegel põhineb päritolustaatuseta materjalide suurimal lubatud sisaldusel, võib siiski arvutada päritolustaatuseta materjalide väärtuse lõikes 2 sätestatud keskmise alusel, et võtta arvesse kulude ja valuutakursi kõikumisi.

2.   Lõike 1 teises lõigus osutatud juhul arvutatakse toote keskmine tehasehind ja kasutatud päritolustaatuseta materjalide keskmine väärtus vastavalt eelmisel majandusaastal kõigi toodete eest saadud tehasehinnale ja eelmisel majandusaastal toodete valmistamiseks kasutatud kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtusele, kusjuures majandusaasta on ekspordiriigi majandusaasta ning kui ei ole andmeid terve majanadusaasta kohta, siis võetakse aluseks lühem ajavahemik, mis ei ole lühem kui kolm kuud.

3.   Eksportijad, kes otsustavad teha arvutused keskmise näitaja alusel, kasutavad seda meetodit järjepidevalt võrdlusmajandusaastale järgneva aasta jooksul või vajaduse korral lühemale võrdlusajavahemikule järgneva aasta jooksul. Nad võivad lõpetada selle meetodi kasutamise, kui antud majandusaasta või lühema võrdusajavahemiku (mis ei ole lühem kui kolm kuud) jooksul ilmneb, et kulude või valuutakursi kõikumine, mis õigustas sellise meetodi kasutamist, ei ole enam asjakohane.

4.   Teises lõigus osutatud keskmisi näitajaid kasutatakse vastavalt tehasehinnana ja päritolustaatuseta materjalide väärtusena, et teha kindlaks, kas päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõue on täidetud.

Artikkel 78

1.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 76 nõuded on täidetud või mitte:

2.   Lõikes 1 käsitatakse toiminguid lihtsatena, kui selliste toimingute tegemiseks ei ole vaja erioskusi ega spetsiaalselt valmistada või paigaldada masinaid, aparaate või tööriistu.

3.   Kõiki konkreetse tootega soodustatud riigis tehtud toiminguid tuleb arvestada, kui määratakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus lugeda lõike 1 tähenduses ebapiisavaks.

Artikkel 79

1.   Erandina artiklist 76 ning vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 võib päritolustaatuseta materjale, mida lisas 13a esitatud loendis nimetatud tingimuste kohaselt ei tohi antud toote valmistamiseks kasutada, siiski kasutada tingimusel, et nende tootele määratud koguväärtus või netomass ei ületa:

2.   Lõikega 1 ei ole lubatud ületada päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust protsentides, mis on ette nähtud lisas 13a esitatud loendis nimetatud reeglitega.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata artikli 75 tähenduses täielikult soodustatud riigis saadud või toodetud toodete suhtes. Ilma et see piiraks artikli 78 ja artikli 80 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse kõnealuste lõigetega ettenähtud lubatud hälbeid siiski kõigi selliste materjalide summa suhtes, mida kasutatakse toote valmistamiseks ja mille puhul lisas 13a esitatud loendi kohaste reeglitega on antud toote puhul ette nähtud, et materjalid peaksid olema täielikult saadud.

Artikkel 80

1.   Käesoleva jao sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi alusel klassifitseerimisel baasüksuseks.

2.   Kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva jao sätteid iga toote suhtes.

3.   Kui harmoneeritud süsteemi üldreegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.

Artikkel 81

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid manuseid, varuosi ja tööriistu, mis on tavalise varustuse osaks ja mis kuuluvad tehasehinna sisse, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 82

Harmoneeritud süsteemi üldreegliga 3 määratletud komplektil on päritolustaatus, kui komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega.

Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 83

Toote päritolustaatuse määramisel ei võeta arvesse toote valmistamisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:

3.   Alajagu

Kumulatsioon

Artikkel 84

Kahepoolne kumulatsioon võimaldab Euroopa Liidust pärit tooteid käsitada soodustatud riigist pärit materjalina, kui neid on kasutatud kõnealuses riigis valmistatud tootes, tingimusel et seal toimuv töö või töötlemine on artikli 78 lõikes 1 kirjeldatud toimingutest ulatuslikum.

Artikkel 85

1.   Kuivõrd Norra, Šveits ja Türgi annavad soodustatud riikidest pärit toodete puhul üldiseid tariifseid soodustusi ja kohaldavad sama päritolu mõiste määratlust nagu seda kasutatakse käesolevas jaos, võimaldab kumulatsioon Norra, Šveitsi ja Türgiga käsitada Norrast, Šveitsist või Türgist pärit tooteid soodustatud riigist pärit materjalina, tingimusel et seal toimuv töö või töötlemine on artikli 78 lõikes 1 kirjeldatud toimingutest ulatuslikum.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et Türgi, Norra ja Šveits kohtlevad vastastikku võrdväärselt soodustatud riikidest pärit tooteid, milles on kasutatud Euroopa Liidust pärit materjale.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–24 kuuluvate toodete suhtes.

4.   Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) kuupäeva, mil lõigete 1 ja 2 tingimused on täidetud.

Artikkel 86

1.   Piirkondlikku kumulatsiooni kohaldatakse järgmise nelja eraldiseisva piirkondliku rühma suhtes:

2.   Samasse rühma kuuluvate riikide vahel kohaldatakse piirkondlikku kumulatsiooni üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

Kui piirkondlikku rühma kuuluvad riigid juba täitsid esimese lõigu punktide b ja c nõuded enne 1. jaanuari 2011, ei ole kohustusest vaja uuesti teatada.

3.   Lisas 13 b loetletud materjalide suhtes ei kohaldata lõike 2 kohast piirkondlikku kumulatsiooni järgmistel juhtudel:

4.   Samasse piirkondlikku rühma kuuluvate riikide vahelist piirkondlikku kumulatsiooni kohaldatakse üksnes tingimusel, et selles soodustatud riigis toimuv töö või töötlemine, kus tooteid edasi töödeldakse või tootes kasutatakse, on artikli 78 lõikes 1 kirjeldatud toimingutest ulatuslikum ning tekstiiltoodete puhul ka lisas 16 esitatud toimingutest ulatuslikum.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimus ei ole täidetud, on toodete päritoluriigiks see piirkondlikku rühma kuuluv riik, mille puhul on piirkondlikku rühma kuuluvatest teistest riikidest pärit kasutatud materjalide tolliväärtuse osakaal kõige suurem.

Kui päritoluriik määratakse vastavalt teisele lõigule, märgitakse see riik päritoluriigiks toote Euroopa Liitu eksportija poolt koostatud päritolutõendil, või kuni registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamiseni päritolutõendil, mille on väljastanud soodustatud ekspordiriigi ametiasutused.

5.   I või III rühma kuuluva soodustatud riigi ametiasutuste taotlusel võib komisjon lubada kasutada kõnealuste riikide vahelist piirkondlikku kumulatsiooni, kui komisjon on veendunud, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

Esimeses lõigus osutatud taotlust toetatakse tõenditega, et kõnealuses lõigus sätestatud tingimused on täidetud. See adresseeritakse komisjonile. Komisjon võtab taotluse kohta otsuse tegemisel arvesse kõiki kumulatsiooniga seotud asjakohaseid tegureid, sh kumulatsiooniga hõlmatud materjale.

6.   Kui I või III riikide rühma kuuluvas riigis valmistatud tooted, mille puhul on kasutatud teise riikide rühma kuuluvast riigist pärit materjale, eksporditakse Euroopa Liitu, määratakse selliste toodete päritolu järgmiselt:

7.   Soodustatud riigi ametiasutuste taotlusel võib komisjon lubada kasutada laiendatud kumulatsiooni soodustatud riigi ja sellise riigi vahel, millega Euroopa Liidul on vabakaubandusleping kooskõlas kehtiva üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikliga XXIV, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Esimeses lõigus osutatud taotlus sisaldab kumulatsiooniga hõlmatud materjalide loendit ja seda toetatakse tõenditega, et esimese lõigu punktide a ja b tingimused on täidetud. See saadetakse komisjonile. Kui kõnealused materjalid muutuvad, tuleb esitada uus taotlus.

Laiendatud kumulatsiooni ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1-24 kuuluvate materjalide suhtes.

8.   Lõike 7 kohase laiendatud kumulatsiooni puhul määratakse kasutatud materjali päritolu ja vastav dokumentaalne päritolutõend kindlaks kooskõlas asjakohases vabakaubanduslepingus sätestatud reeglitega. Euroopa Liitu eksporditavate toodete päritolu määratakse kooskõlas käesolevas jaos sätestatud päritolureeglitega.

Selleks et saadud toode saaks päritolustaatuse, ei ole vaja, et materjalid, mis on pärit riigist, millega Euroopa Liidul on vabakaubandusleping, ja mida kasutatakse soodustatud riigis Euroopa Liitu eksporditava toote valmistamiseks, on läbinud piisava töö või töötlemise, tingimusel et soodustatud riigis toimuv töö või töötlemine on artikli 78 lõikes 1 kirjeldatud toimingutest ulatuslikum.

9.   Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) järgmise:

Artikkel 87

Kui kahepoolset kumulatsiooni või kumulatsiooni Norra, Šveits ja Türgiga kasutatakse koos piirkondliku kumulatsiooniga, omandab saadud toode ühe asjaomasesse piirkondlikku rühma kuuluva riigi päritolustaatuse, mis määratakse vastavalt artikli 86 lõike 4 esimesele ja teisele lõigule.

Artikkel 88

1.   1. ja 2. alajagu kohaldatakse mutatis mutandis järgmise suhtes:

2.   Kui toote puhul on töö või töötluse käigus kasutatud päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärseid materjale, võivad liikmesriigi tolliasutused ettevõtja kirjalikul taotlusel lubada hallata materjale Euroopa Liidus arvestusliku eraldamise meetodi alusel eesmärgiga eksportida need seejärel kahepoolse kumulatsiooni raames soodustatud riiki nii, et materjalide varusid ei hoita eraldi.

3.   Liikmesriikide tolliasutused võivad lõikes 2 osutatud loa andmiseks kehtestada tingimusi, mida nad peavad vajalikuks.

Luba antakse üksnes siis, kui lõike 2 kohase meetodi kasutamisel tagatakse, et saadud selliste toodete hulk, mida võib käsitada Euroopa Liidu päritolustaatusega toodetena, on igal ajal sama suur, kui oleks saadud kaubavarude füüsilise eraldamise meetodi kasutamisel.

Kui luba on antud, kohaldatakse meetodit ja selle rakendamine dokumenteeritakse Euroopa Liidus kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel.

4.   Isik, kes saab lõikes 2 osutatud meetodist kasu, koostab päritolutõendi või kuni registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamiseni taotleb päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada Euroopa Liidust pärit toodetena. Liikmesriikide tolliasutuste taotlusel esitab kõnealune kasusaaja aruande, kuidas neid koguseid on hallatud.

5.   Liikmesriikide tolliasutused jälgivad lõikes 2 osutatud loa kasutamist.

Nad võivad loa tühistada järgmistel juhtudel:

4.   Alajagu

Erandid

Artikkel 89

1.   Komisjoni algatusel või soodustatud riigi taotlusel võidakse soodustatud riigile teha ajutine erand käesoleva jao sätetest, kui:

2.   Ajutine erand kehtib nii kaua, kui eksisteerib erandi aluseks olnud sisemiste või väliste asjaolude mõju, või seni, kui soodustatud riik suudab reegleid täita.

3.   Eranditaotlus esitatakse komisjonile kirjalikult. Taotluses tuleb esitada lõikes 1 osutatud põhjendused, miks erandit soovitakse, ning sellele tuleb lisada asjakohased tõendavad dokumendid.

4.   Kui erand antakse, tuleb täita kõik nõuded, millega nähakse ette komisjonile esitatav teave erandi kasutamise ja erandiga hõlmatud koguste haldamise kohta.

5.   Alajagu

Ekspordiprotseduurid soodustatud riigis

Artikkel 90

Kava kohaldatakse järgmistel juhtudel:

Artikkel 91

1.   Soodustatud riigi pädevad asutused loovad asjaomases riigis asuvate registreeritud eksportijate elektroonilise registri ja ajakohastavad seda pidevalt. Registrit ajakohastatakse kohe, kui eksportija eemaldatakse registrist kooskõlas artikli 93 lõikega 2.

2.   Register sisaldab järgmist teavet:

3.   Soodustatud riikide pädevad asutused teavitavad komisjoni registreeritud eksportijate tähistamiseks kasutatavast siseriiklikust nummerdamissüsteemist. Number peab algama ISO kahetähelise riigikoodiga.

Artikkel 92

Eksportijad esitavad registreerimiseks taotluse artikli 69 lõike 1 punkti a kohastele soodustatud riigi pädevatele asutustele, kasutades lisas 13c esitatud näidisvormi. Vormi täitmisega annavad eksportijad nõusoleku esitatud teabe hoidmiseks komisjoni andmebaasis ja mittekonfidentsiaalse teabe avaldamiseks internetis.

Pädevad asutused aktsepteerivad taotluse üksnes siis, kui see on täielik.

Artikkel 93

1.   Registreeritud eksportijad, kes enam ei täida kava alusel kaupade eksportimiseks vajalikke tingimusi või kes enam ei kavatse selliseid kaupu eksportida, teavitavad sellest soodustatud riigi pädevaid asutusi, kes eemaldavad nad kohe kõnealuse soodustatud riigi registreeritud eksportijate registrist.

2.   Ilma et see piiraks karistuste ja sanktsioonide süsteemi kohaldamist soodustatud riigis, eemaldavad soodustatud riigi pädevad asutused registreeritud eksportija asjaomase soodustatud riigi registreeritud eksportijate registrist, kui registreeritud eksportija tahtlikult või tahtmatult koostab või laseb koostada päritolukinnituse või muud tõendava dokumendi, mis sisaldab valeandmeid ja mille alusel saadakse soodustus või tariifne sooduskohtlemine mittenõuetekohaselt või pettuse teel.

3.   Ilma et see piiraks kontrollide käigus ilmnevate eeskirjade eiramise võimalikku mõju, jõustub eksportija registreeritud eksportijate registrist eemaldamine tulevikus, st pärast registrist eemaldamise kuupäeva koostatud kinnituste puhul.

4.   Eksportijaid, kelle pädevad asutused on registreeritud eksportijate registrist eemaldanud kooskõlas teise lõiguga, võib registreeritud eksportijate registrisse uuesti sisestada üksnes siis, kui nad on esitanud soodustatud riigi pädevatele asutustele tõendid, et nad on lahendanud olukorra, mis tingis nende eemaldamise.

Artikkel 94

1.   Eksportijad, olenemata sellest, kas nad on registreeritud või mitte, täidavad järgmisi kohustusi:

Punkti d esimeses lõigus osutatud dokumendid võivad olla elektroonilised, kuid nende alusel peab olema võimalik jälgida eksporditud toodete valmistamiseks kasutatud materjale ja tõendada nende päritolustaatust.

2.   Lõikega 1 ette nähtud kohustusi kohaldatakse ka sellistele tarnijatele, kes esitavad eksportijatele tarnija deklaratsioone, milles nad kinnitavad nende poolt tarnitavate toodete päritolustaatust.

Artikkel 95

1.   Eksportija koostab päritolukinnituse, kui ta ekspordib vastavaid tooteid, mida saab käsitada asjaomase soodustatud riigi päritolustaatusega toodetena või mõne teise soodustatud riigi päritolustaatusega toodetena kooskõlas artikli 86 lõikega 4 või artikli 86 lõike 6 esimese lõigu punktiga b.

2.   Erandina lõikest 1 võib erandjuhul päritolukinnituse koostada pärast eksporti (tagasiulatuv kinnitus) tingimusel, et see esitatakse liikmesriigile, kus kaubad vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritakse, mitte hiljem kui kaks aastat pärast eksporti.

3.   Eksportija esitab päritolukinnituse Euroopa Liidus asuvale kliendile ning see sisaldab lisas 13d esitatud üksikasju. Päritolukinnitus koostatakse kas inglise või prantsuse keeles.

Selle võib koostada mis tahes äridokumendile, mis võimaldab identifitseerida asjaomase eksportija ja hõlmatud kaubad.

4.   Kui kohaldatakse artikli 84, artikli 86 lõike 1 või artikli 86 lõigete 5 ja 6 kohast kumulatsiooni, tugineb eksportija, kes ekspordib tooteid, mille valmistamisel on kasutatud materjale, mis on pärit kumulatsiooni lubatud osalisriigist, päritolukinnitusele, mille esitab tarnija. Sel juhul on eksportija koostatud päritolukinnitusel märge „EU cumulation”, „regional cumulation” või „Cumul UE”, „cumul regional”.

5.   Kui kohaldatakse artikli 85 kohast kumulatsiooni, tugineb eksportija, kes ekspordib tooteid, mille valmistamisel on kasutatud materjale, mis on pärit kumulatsiooniga hõlmatud osalisriigist, sellisele päritolutõendile, mille esitab tarnija ja mis on väljastatud kooskõlas Norra, Šveitsi või Türgi suhtes kehtivate GSP päritolureeglite sätetega. Sel juhul sisaldab eksportija koostatud päritolukinnitus märget „Norway cumulation”, „Switzerland cumulation”, „Turkey cumulation” või „Cumul Norvège”, „Cumul Suisse”, „Cumul Turquie”.

6.   Kui kohaldatakse artikli 86 lõigete 7 ja 8 kohast kumulatsiooni, tugineb eksportija, kes ekspordib tooteid, mille valmistamisel on kasutatud materjale, mis on pärit laiendatud kumulatsiooni lubatud osalisriigist, sellisele päritolutõendile, mille esitab tarnija ja mis on väljastatud kooskõlas Euroopa Liidu ja vastava osalisriigi vahelise asjakohase vabakaubanduslepingu sätetega.

Sel juhul sisaldab eksportija koostatud päritolukinnitus märget „extended cumulation with country x” või „cumul étendu avec le pays x”.

Artikkel 96

1.   Päritolukinnitus koostatakse igale kaubasaadetisele.

2.   Päritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates kuupäevast, mil eksportija selle koostab.

3.   Üks päritolukinnitus võib hõlmata mitut kaubasaadetist, kui kaubad vastavad järgmistele tingimustele:

6.   Alajagu

Euroopa liidus vabasse ringlusse lubamise protseduurid

Artikkel 97

1.   Vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonil viidatakse päritolukinnitusele. Päritolukinnitus hoitakse kättesaadavana tolliasutustele, kes võivad paluda selle esitamist deklaratsiooni kontrollimiseks. Kõnealused asutused võivad nõuda päritolukinnituse tõlget asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

2.   Kui deklarant taotleb kava kohaldamist ning ta ei ole vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajaks päritolukinnitust saanud, loetakse see deklaratsioon artikli 253 lõike 1 tähenduses mittetäielikuks ja seda käideldakse vastavalt.

3.   Enne kaupade vabasse ringlusse lubamiseks deklareerimist tagab deklarant nõuetekohaselt, et kaubad vastavad käesoleva jao reeglitele kontrollides eelkõige

Artikkel 97a

1.   Järgmiste toodete puhul ei ole kohustust koostada ja esitada päritolukinnitus:

2.   Lõikes 1 osutatud tooted vastavad järgmistele tingimustele:

3.   Lõike 2 punkti a puhul ei käsitata importi kaubanduslikul eesmärgil toimuva impordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Artikkel 97b

1.   Kui päritolukinnitusel ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolukinnitust iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et see dokument vastab asjaomastele toodetele.

2.   Päritolukinnituse ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead, ei tohi põhjustada dokumendi tagasilükkamist, kui need vead ei tekita põhjendatud kahtlusi dokumendis esitatud kannete õigsuses.

3.   Päritolukinnitused, mis esitatakse impordiriigi tolliasutustele pärast artiklis 96 nimetatud kehtivusaja möödumist, võib tariifsete soodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu. Muudel hilinenud esitamise juhtudel võivad impordiriigi tolliasutused päritolukinnitusi aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 97c

1.   Artikli 96 lõikes 3 osutatud protseduuri kohaldatakse liikmesriigi tolliasutuste määratava aja jooksul.

2.   Impordiliikmesriigi tolliasutused, kelle järelevalvel järkjärguline vabasse ringlusse lubamine toimub, kontrollivad, et järjestikused kaubasaadetised kuuluvad nende lahtivõetud või kokkupanemata toodete hulka, mille kohta päritolukinnitus on koostatud.

Artikkel 97d

1.   Kui tooteid ei ole veel vabasse ringlusse lubatud, võib päritolukinnituse asendada ühe või mitme asenduspäritolukinnitusega, mille on koostanud kaupade valdaja selleks, et saata osa või kõik tooted mujale ühenduse tolliterritooriumil või vajadusel Norrasse, Šveitsi või Türki. Asenduspäritolukinnituse koostamiseks ei pea kaupade valdajad ise registreeritud eksportijad olema.

2.   Päritolukinnituse asendamisel tuleb originaalpäritolukinnitusel esitada järgmine:

Originaalpäritolukinnitusele märgitakse vastavalt „Replaced” või „Remplacée”.

3.   Asenduspäritolukinnitusele märgitakse järgmine:

Isik, kes koostab asenduspäritolukinnituse, võib asenduspäritolukinnitusele lisada originaalpäritolukinnituse koopia.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis selliste päritolukinnituste suhtes, millega asendatakse päritolukinnitusi, mis ise on asenduspäritolukinnitused. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis selliste asenduspäritolukinnituste suhtes, mille on koostanud Norras, Šveitsis või Türgis asuvad kaubasaatjad.

5.   Kui tooted on hõlmatud artikli 89 kohase erandi alusel antava tariifse soodustusega, kohaldatakse käesoleva artikli kohast asendamist üksnes siis, kui sellised tooted on Euroopa Liidu jaoks ette nähtud. Kui asjaomane toode on saanud päritolustaatuse piirkondliku kumulatsiooni raames, võib asenduspäritolukinnituse koostada üksnes selleks, et saata tooted Norrasse, Šveitsi või Türki, kui kõnealused riigid kohaldavad samu piirkondliku kumulatsiooni reegleid nagu Euroopa Liit.

6.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis selliste kinnituste suhtes, millega asendatakse päritolukinnitused selleks, et lisaks jagada kaubasaadetisi kooskõlas artikliga 74.

Artikkel 97e

1.   Kui tolliasutustel on kahtlusi seoses toodete päritolustaatusega, võivad nad nõuda, et deklarant esitaks nende poolt nimetatud mõistliku aja jooksul mis tahes olemasolevad tõendid, et kontrollida deklaratsioonil märgitud päritoluandmete korrektsust või artikli 74 tingimuste järgimist.

2.   Tolliasutused võivad peatada soodustariifi kohaldamise artikli 97h kohase kontrollimise ajaks, kui:

3.   Ajal, mil oodatakse kas deklarandilt nõutud lõike 1 kohast teavet või lõike 2 kohase kontrolli tulemusi, pakutakse importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

Artikkel 97f

1.   Impordiliikmesriigi tolliasutused keelduvad kava kohaldamisest, ilma et neil oleks kohustus nõuda lisatõendeid või saata soodustatud riigile kontrollitaotlus, kui:

2.   Impordiliikmesriigi tolliasutused keelduvad kava kohaldamisest pärast soodustatud riigi pädevatele asutustele artikli 97h kohase kontrollitaotluse saatmist, kui importiva liikmesriigi tolliasutused:

7.   Alajagu

Päritolu kontrollimine

Artikkel 97g

1.   Selleks et tagada toodetele päritolustaatust andvate reeglite täitmine, viivad soodustatud riigi pädevad asutused läbi:

Kuivõrd Norra, Šveits ja Türgi on sõlminud Euroopa Liiduga kokkuleppe, mille kohaselt nad toetavad üksteist vajaliku halduskoostöö tegemisel, kohaldatakse esimest lõiku mutatis mutandis selliste taotluste suhtes, mis on saadetud Norra, Šveits ja Türgi ametiasutustele nende territooriumil koostatud asenduspäritolukinnituste kontrollimiseks, et paludanendel ametiasutustel teha koostööd soodustatud riigi pädevate asutustega.

Laiendatud kumulatsioon on lubatud üksnes artikli 86 lõigete 7 ja 8 kohaselt, kui riik, kellega Euroopa Liidul on kehtiv vabakaubandusleping, on nõustunud toetama soodustatud riiki halduskoostöö tegemisel nii, nagu ta toetaks liikmesriikide tolliasutusi kooskõlas vabakaubanduslepingu asjakohaste sätetega.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud kontrollidega tagatakse, et eksportijad täidavad oma kohustusi pidevalt. Kontrolle korraldatakse riskianalüüsi asjakohaste kriteeriumide alusel määratavate ajavahemike järel. Selleks nõuavad soodustatud riikide pädevad asutused, et eksportijad esitaksid enda koostatud päritolukinnituste koopiad või selliste kinnituste loendi.

3.   Soodustatud riikide pädevatel asutustel on õigus taotleda mis tahes tõendeid või eksportija raamatupidamise ja vajaduse korral teda varustavate tootjate raamatupidamise kontrollimist, sealhulgas korraldada kohapealseid või mis tahes muid asjakohaseid kontrolle.

Artikkel 97h

1.   Järelkontrolli päritolukinnituste üle tehakse pisteliselt või siis, kui liikmesriikide tolliasutustel tekib põhjendatud kahtlus, kas kinnitused on ehtsad ja asjaomaste toodete päritolustaatus on õige või kas käesoleva jao muud nõuded on täidetud.

Kui liikmesriikide tolliasutused esitavad soodustatud riigi pädevatele asutustele koostöötaotluse, et kontrollida päritolukinnituste kehtivust, toodete päritolustaatust või mõlemat, põhjendavad nad taotlusel, miks neil on põhjendatud kahtlus päritolukinnituse kehtivuses või toodete päritolustaatuses.

Kontrollitaotlusele võib lisada päritolukinnituse koopia ja mis tahes lisateabe või dokumendid, mis osutavad, et kinnituses esitatud teave ei ole korrektne.

Taotluse esitav liikmesriik seab kontrollitulemuste teatamiseks kuue kuu pikkuse esialgse tähtaja alates kontrollitaotluse esitamisest, v.a taotlused, mis saadetakse Norrasse, Šveitsi või Türki, et kontrollida nende riikide territooriumil soodustatud riigis koostatud päritolukinnituste alusel koostatud asenduspäritolukinnitusi, mille puhul pikendatakse tähtaega kaheksa kuuni.

2.   Kui põhjendatud kahtluse korral lõikes 1 ettenähtud ajavahemiku jooksul vastust ei saada või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et määrata toodete tegelik päritolu, saadetakse pädevatele asutustele teine teade. Selle teatega nähakse ette uus tähtaeg, mis ei ole pikem kui kuus kuud.

8.   Alajagu

Muud sätted

Artikkel 97i

1.   5., 6. ja 7. alajagu kohaldatakse mutatis mutandis järgmise suhtes:

2.   Liikmesriigi tolliasutused käsitavad Euroopa Liidu eksportija taotlusel teda kava tingimustele vastava registreeritud eksportijana, kui ta täidab järgmised tingimused:

Artikkel 97j

1.   1., 2. ja 3. alajagu kohaldatakse mutatis mutandis, et teha kindlaks, kas tooteid võib Ceutasse või Melillasse eksportimisel käsitada kahepoolse kumulatsiooni raames soodustatud riigist pärit toodetena või soodustatud riiki eksportimisel Ceutast või Melillast pärit toodetena.

2.   5., 6. ja 7. alajagu kohaldatakse mutatis mutandis kahepoolse kumulatsiooni raames soodustatud riigist Ceutasse või Melillasse eksporditud toodete suhtes ning Ceutast või Melillast soodustatud riiki eksporditud toodete suhtes.

3.   Hispaania tolliasutused vastutavad 1., 2., 3., 5., 6. ja 7. alajao kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärgil käsitatakse Ceutat ja Melillat ühtse territooriumina.”.

(2)

I osa IV jaotise 2. peatükki lisatakse 1A jagu:

„1A   Jagu

Halduskoostöö menetlus ja meetodid, mida kohaldatakse kuni registreeritud eksportijate süsteemi rakendamiseni

1.   Alajagu

Üldpõhimõtted

Artikkel 97k

1.   Kõik soodustatud riigid täidavad järgmised nõuded või tagavad nende täitmise:

2.   Soodustatud riikide pädevad asutused teevad komisjoni või liikmesriikidega koostööd eelkõige järgmistes valdkondades:

3.   Kui soodustatud riigis on määratud pädev asutus päritolusertifikaatide vorm A väljastamiseks, kontrollitakse dokumentaalseid päritolutõendeid ja Euroopa Liitu eksportimiseks väljastatakse päritolusertifikaate vorm A, on kõnealune soodustatud riik aktsepteerinud lõikes 1 sätestatud tingimused.

4.   Kui riik või territoorium nimetatakse või taasnimetatakse soodustatud riigiks määruses (EÜ) nr 732/2008 osutatud toodete suhtes, saavad sellest riigist või sellelt territooriumilt pärinevad kaubad üldisest soodustuste süsteemist tulenevaid soodustusi, tingimusel et need eksporditi soodustatud riigist või territooriumilt artiklis 97s nimetatud kuupäeval või pärast seda.

5.   Päritolutõend kehtib kümme kuud alates selle väljaandmisest ekspordiriigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada impordiriigi tolliasutustele.

2.   Alajagu

Ekspordiprotseduurid soodustatud riigis

Artikkel 97l

1.   Päritolusertifikaatide vorm A (näidis on esitatud lisas 17) väljastatakse eksportija või tema volitatud esindaja kirjalikul taotlusel koos mistahes asjakohaste dokumentidega, mis tõendavad, et eksporditavad tooted vastavad päritolusertifikaadi vorm A väljastamise tingimustele.

2.   Sertifikaat antakse eksportijale niipea, kui eksport on toimunud või tagatud. Siiski võib päritolusertifikaadi vorm A erandkorras välja anda pärast sellega hõlmatud toodete eksporti, kui:

3.   Pädevad valitsusasutused võivad sertifikaadi tagasiulatuvalt välja anda üksnes pärast kontrollimist, et eksportija taotluses esitatud andmed ühtivad ekspordidokumentides sisalduvate andmetega ja et asjaomaste toodete eksportimisel ei antud välja käesoleva jao sätetele vastavat päritolusertifikaati vorm A. Tagasiulatuvalt väljaantud päritolusertifikaadi vorm A lahtrisse 4 tuleb teha märge „Issued retrospectively” või „Délivré à posteriori”.

4.   Päritolusertifikaadi vorm A varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle välja andnud pädevatelt valitsusasutustelt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal. Sel viisil väljaantud duplikaadi vorm A lahtrisse 4 tuleb teha märge „Duplicate” või „Duplicata” koos selle väljaandmiskuupäeva ja originaalsertifikaadi seerianumbriga. Duplikaat kehtib originaalsertifikaadi väljastamise kuupäevast.

5.   Selleks et kontrollida, kas toode, mille jaoks päritolusertifikaati vorm A taotletakse, vastab asjakohastele päritolureeglitele, on pädevatel valitsusasutustel õigus nõuda mis tahes tõendavate dokumentide esitamist või teostada mis tahes kontrolle, mida nad peavad vajalikuks.

6.   Päritolusertifikaadi vorm A lahtri 2 täitmine on vabatahtlik. Lahtrisse 12 tuleb märkida „Euroopa Liit” või asjakohase liikmesriigi nimi. Päritolusertifikaadi vorm A väljaandmiskuupäev märgitakse lahtrisse 11. Selles lahtris nõutav sertifikaati väljastavate ametiasutuste allkiri ja lahtris 12 nõutav eksportija volitatud allakirjutaja allkiri tuleb kirjutada käsitsi.

Artikkel 97m

1.   Iga eksportija võib koostada arvedeklaratsiooni sellise kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või enamast pakendist, mis sisaldab päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot, tingimusel et selle protseduuri puhul tehakse artikli 97k lõikes 2 nimetatud halduskoostööd.

2.   Eksportija, kes koostab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama ekspordiriigi tolli või ekspordiriigi muude pädevate valitsusasutuste taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust.

3.   Eksportija koostab arvedeklaratsiooni kas prantsuse või inglise keeles, trükkides, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud lisas 18. Kui deklaratsioon kirjutatakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Arvedeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi.

4.   Arvedeklaratsiooni kasutamisel tuleb täita järgmisi tingimusi:

5.   Kui kohaldatakse artiklite 84, 85 või 86 kohast kumulatsiooni, tuginevad soodustatud riigi pädevad valitsusasutused, kellelt taotletakse päritolusertifikaadi vormi A selliste toodete jaoks, mille valmistamisel on kasutatud materjale, mis pärinevad kumulatsiooniga hõlmatud osalisriigist, järgmisele:

Esimese lõigu esimeses, teises, kolmandas ja neljandas taandes nimetatud juhtudel on päritolusertifikaadi vorm A lahtrisse 4 märgitud kas „EU cumulation”, „Norway cumulation”, „Switzerland cumulation”, „Turkey cumulation”, „regional cumulation”, „extended cumulation with country x” või „Cumul UE”, „Cumul Norvège”, „Cumul Suisse”, „Cumul Turquie”, „cumul regional”, „cumul étendu avec le pays x”.

3.   Alajagu

Euroopa liidus vabasse ringlusse lubamise protseduurid

Artikkel 97n

1.   Päritolusertifikaadid vorm A või arvedeklaratsioonid esitatakse impordiliikmesriigi tolliasutustele kooskõlas tollideklaratsioone hõlmavate protseduuridega.

2.   Päritolutõendid, mis esitatakse impordiriigi tolliasutustele pärast artikli 97k lõikes 5 nimetatud kehtivusaja möödumist, võib tariifsete soodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võivad impordiriigi tolliasutused päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on tollile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 97o

1.   Kui importija taotlusel ja impordiliikmesriigi tolliasutuste poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotise või rubriikide 7308 või 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetisena, võib tolliasutustele esitada selliste toodete kohta üheainsa päritolutõendi esimese saadetise importimisel.

2.   Importija taotlusel ja võttes arvesse impordiliikmesriigi tolliasutuste sätestatud tingimusi, võib tolliasutustele esitada esimese kaubasaadetise importimisel üheainsa päritolutõendi, kui:

Seda korda rakendatakse pädeva tolliasutuse poolt kindlaksmääratud ajavahemikul.

Artikkel 97p

1.   Kui päritolustaatusega tooted paigutatakse liikmesriigi tolliasutuse järelevalve alla, on originaalpäritolutõend võimalik asendada ühe või mitme päritolusertifikaadiga vorm A, et saata kõik tooted või osa neist mujale ühendusse või Norrasse, Šveitsi või Türki.

2.   Asendussertifikaatide vorm A annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse. Asendussertifikaat koostatakse reeksportija kirjaliku taotluse alusel.

3.   Asendussertifikaadi ülemisse parempoolsesse lahtrisse märgitakse selle välja andnud vahendajariigi nimi. Lahtrisse 4 märgitakse „Replacement certificate” või „Certificat de remplacement”, samuti lisatakse sinna originaalsertifikaadi väljaandmise kuupäev ja seerianumber. Reeksportija nimi märgitakse lahtrisse 1. Lõpliku kaubasaaja nime võib märkida lahtrisse 2. Reeksporditud toodete kõik üksikasjad, mis on esitatud originaalsertifikaadil, kantakse üle lahtritesse 3–9 ning viited reeksportija kaubaarvele esitatakse lahtris 10.

4.   Asendussertifikaadi välja andnud tolliasutus teeb oma kinnitusmärke lahtrisse 11. Asutuste vastutus piirdub asendussertifikaadi väljaandmisega. Lahtrisse 12 kantavad andmed päritoluriigi ja sihtriigi kohta võetakse originaalsertifikaadilt. Sellele lahtrile kirjutab alla reeksportija. Kõnesolevale lahtrile heauskselt allakirjutanud reeksportija ei vastuta originaalsertifikaadile märgitud üksikasjade õigsuse eest.

5.   Tolliasutus, kes peab lõikes 1 nimetatud toimingu tegema, märgib originaalsertifikaadile esitatud edasisaadetava kauba massi, arvu ja laadi ning vastava asendussertifikaadi või -sertifikaatide seerianumbri või -numbrid. Tolliasutus säilitab originaalsertifikaati vähemalt kolm aastat. Asendussertifikaadile võib lisada originaalsertifikaadi fotokoopia.

6.   Kui tooted on hõlmatud artikli 89 kohase erandi alusel antava tariifse soodustusega, kohaldatakse käesoleva artikli kohast menetlust üksnes siis, kui sellised tooted on ette nähtud Euroopa Liidu jaoks. Kui asjaomane toode on saanud päritolustaatuse piirkondliku kumulatsiooni raames, võib asendussertifikaadi koostada üksnes selleks, et saata tooted Norrasse, Šveitsi või Türki, kui kõnealused riigid kohaldavad samu piirkondliku kumulatsiooni reegleid nagu Euroopa Liit.

Artikkel 97q

1.   Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse artiklis 66 osutatud tariifsete soodustustega hõlmatud päritolustaatusega toodetena, mille puhul ei ole vaja esitada päritolusertifikaadi vormi A ega arvedeklaratsiooni, tingimusel et:

2.   Importi ei käsitata kaubanduslikul eesmärgil toimuva impordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

3.   Lõikes 2 nimetatud toodete koguväärtus ei ületada väikepakendite puhul 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 97r

1.   Kui päritolusertifikaadi vorm A või arvedeklaratsiooni andmete ja nende dokumentide andmete vahel, mis esitatakse tolliasutusele toodete importimiseks vajalike formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi, ei muuda see sertifikaati iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et sertifikaat vastab esitatud toodetele.

2.   Päritolusertifikaadi vorm A, kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 või arvedeklaratsiooni ilmsed vormilised vead ei tohi põhjustada dokumendi tagasilükkamist, kui need vead ei tekita põhjendatud kahtlusi dokumendis esitatud andmete õigsuses.

4.   Alajagu

Halduskoostöö meetodid

Artikkel 97s

1.   Soodustatud riigid edastavad komisjonile nende territooriumil asuvate valitsusasutuste nimed, aadressid ja pitserijäljendid, kellel on õigus välja anda päritolusertifikaate vorm A, samuti nende asjakohaste valitsusasutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad päritolusertifikaatide vorm A ja arvedeklaratsioonide kontrollimise eest.

Komisjon edastab selle teabe liikmesriikide tolliasutustele. Kui sellist teavet edastatakse seoses varasemate teadete muutmisega, teatab komisjon uute pitserite jõustumise kuupäeva vastavalt soodustatud riikide pädevate asutuste poolt antud juhistele. Nimetatud teave on ametlikuks kasutamiseks; kui kaup tuleb siiski lubada vabasse ringlusse, võivad asjaomased tolliasutused lubada importijal või tema nõuetekohaselt volitatud esindajal pitserijäljenditega tutvuda.

Soodustatud riigid, kes juba on esitanud esimese lõigu kohase teabe, ei ole kohustatud seda uuesti esitama, v.a juhul, kui teave on muutunud.

2.   Artikli 97k lõike 4 kohaldamiseks avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) kuupäeva, mil selline riik või territoorium, mis nimetati või taasnimetati soodustatud riigiks määruses (EÜ) nr 732/2008 osutatud toodete suhtes, täitis lõikes 1 esitatud tingimused.

3.   Komisjon saadab soodustatud riigi pädevate asutuste taotlusel soodustatud riikidele pitserijäljendid, mida kasutatakse liikmesriikide tolliasutustes kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks.

Artikkel 97t

1.   Järelkontrolli päritolusertifikaatide vorm A ja arvedeklaratsioonide üle tehakse pisteliselt või siis, kui liikmesriikide tolliasutustel tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või käesoleva jao muude nõuete täitmises.

2.   Järelkontrollitaotluse esitamisel tagastavad liikmesriikide tolliasutused päritolusertifikaadi vorm A ja kaubaarve, kui see on esitatud, arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad soodustatud ekspordiriigi pädevatele valitsusasutustele ning põhjendavad vajaduse korral uurimist. Kõik saadud dokumendid ja teave, mis osutavad, et päritolutõendil esitatud andmed ei ole õiged, edastatakse kontrollitaotluse tõendamiseks.

Kui liikmesriikide tolliasutused otsustavad tariifsete soodustuste andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni peatada, tehakse ettepanek tooted importijale vabastada, kui kõik vajalikud ettevaatusabinõud on kasutusele võetud.

3.   Järelkontrollitaotluse esitamise järel viiakse kõnealune kontroll läbi ja liikmesriikide tolliasutusi teavitatakse selle tulemustest hiljemalt kuue kuu jooksul; või kuni kaheksa kuu jooksul alates taotluse saatmise kuupäevast, kui Norrale, Šveitsile või Türgile on saadetud taotlus kontrollida päritolusertifikaadi vormi A alusel või soodustatud riigis koostatud kaubaarve deklaratsiooni alusel nende territooriumil koostatud asenduspäritolutõendeid. Tulemuste põhjal peab selguma, kas kõnealune päritolutõend kehtib tegelikult eksporditud toodete suhtes ja kas neid tooteid saab käsitada soodustatud riigist pärit toodetena.

4.   Kui päritolusertifikaatide vorm A on antud välja kahepoolse kumulatsiooni raames, lisatakse vastusele kaupade liikumissertifikaadi (liikumissertifikaatide) EUR.1 koopia (koopiad) või vajaduse korral vastav(ad) arvedeklaratsioon(id).

5.   Kui põhjendatud kahtluse korral lõikes 3 ettenähtud kuue kuu jooksul vastust ei saada või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või et määrata toodete tegelik päritolu, saadetakse pädevatele asutustele teine teade. Kui pärast teist teadet ei teatata järelkontrolli tulemusi neid nõudvatele asutustele nelja kuu jooksul alates teise teate saatmise kuupäevast või kui nende alusel ei ole võimalik otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelik päritolu, keelduvad nimetatud asutused tariifsete soodustuste andmisest, välja arvatud erandlike asjaolude korral.

6.   Kui kontroll või mis tahes olemasolev teave tundub osutavat, et päritolureegleid on rikutud, teostab või korraldab soodustatud ekspordiriik omal algatusel või liikmesriikide tolliasutuste nõudmisel asjakohase kiirusega uurimise selliste rikkumiste väljaselgitamiseks ja ärahoidmiseks. Komisjon ja liikmesriikide tolliasutused võivad kõnealustes uurimistes osaleda.

7.   Päritolusertifikaatide vorm A järelkontrolli teostamiseks säilitavad eksportijad kõik asjakohased dokumendid, millega tõendatakse asjaomaste toodete päritolustaatust, ning soodustatud ekspordiriigi pädevad valitsusasutused säilitavad sertifikaatide koopiad ja ka nendega seotud ekspordidokumendid. Neid dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat alates selle aasta lõpust, millal päritolusertifikaat vorm A väljastati.

Artikkel 97u

1.   Artikleid 97s ja 97t kohaldatakse ka samasse piirkondlikku rühma kuuluvate riikide vahel, et anda komisjonile või liikmesriikide tolliasutustele teavet ja teostada järelkontrolli päritolusertifikaatide vorm A üle või piirkondliku kumulatsiooni reeglite kohaselt väljastatud arvedeklaratsioonide üle.

2.   Artiklite 85, 97m ja 97p kohaldamisel sisaldab Euroopa Liidu, Norra, Šveitsi või Türgiga sõlmitud kokkulepe muu hulgas kohustust teha üksteisega vajalikku halduskoostööd.

Artikli 86 lõigete 7 ja 8 ning artikli 97k kohaldamisel nõustub riik, kellega Euroopa Liidul on kehtiv vabakaubandusleping ja kes on nõustunud osalema laiendatud kumulatsioonis soodustatud riigiga, ka sellega, et ta teeb viimasena nimetatud riigiga halduskoostööd nii, nagu ta teeks liikmesriikide tolliasutustega koostööd kooskõlas vabakaubanduslepingu asjakohaste sätetega.

5.   Alajagu

Kahepoolse kumulatsiooni protseduur

Artikkel 97v

1.   Euroopa Liidu toodete päritolustaatuse tõendamiseks esitatakse:

2.   Eksportija või tema volitatud esindaja märgib kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 „GSP beneficiary countries” ja „EU” või „Pays bénéficiaires du SPG” ja „UE”.

3.   Käesoleva jao sätteid, mis käsitlevad päritolusertifikaatide vorm A väljaandmist, kasutamist ja järelkontrolli, kohaldatakse kaupade liikumissertifikaatide EUR. 1 suhtes ja, v.a nende väljaandmist käsitlevad sätted, arvedeklaratsioonide suhtes mutatis mutandis.

4.   Liikmesriikide tolliasutused võivad lubada eksportijal (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes saadab kahepoolse kumulatsiooni raames pidevalt kaubasaadetisi, mis sisaldavad Euroopa Liidust pärit tooteid, koostada arvedeklaratsioone, hoolimata asjaomaste toodete väärtusest, kui eksportija annab tolliasutustele piisava tagatise, et kontrollida:

5.   Tolliasutused võivad anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik mis tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks. Tolliasutused annavad heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile.

6.   Tolliasutused jälgivad, kuidas heakskiidetud eksportija luba kasutab. Tolliasutused võivad loa igal ajal tühistada.

Nad tühistavad loa igal järgmisel juhul:

7.   Heakskiidetud eksportijalt ei nõuta arvedeklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta annab tolliasutustele kirjaliku kinnituse, et ta võtab endale täieliku vastutuse kõikide arvedeklaratsioonide eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks neile käsitsi alla kirjutanud.

6.   Alajagu

Ceuta ja Melilla

Artikkel 97w

Käesoleva jao sätteid, mis hõlmavad päritolutõendite väljaandmist, kasutamist ja järelkontrolli, kohaldatakse mutatis mutandis kahepoolse kumulatsiooni raames soodustatud riigist Ceutasse ja Melillasse eksporditud toodete suhtes ning Ceutast ja Melillast soodustatud riiki eksporditud toodete suhtes.

Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

Hispaania tolliasutused vastutavad käesoleva jao kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.”.

(3)

I osa IV jaotise 2. peatüki 2. jaole lisatakse 1. alajao ette artikkel 97x:

„Artikkel 97x

1.   Selles jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „valmistamine”– iga liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine;

b)   „materjal”– koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud;

c)   „toode”– valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

d)   „kaup”– nii materjalid kui ka tooted;

e)   „tolliväärtus”– kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus;

f)   „tehasehind”– lisas 15 esitatud loendis nimetatud hind, mis makstakse toote eest tootjale, kelle ettevõttes viimane töö või töötlemine toimub, tingimusel et hind sisaldab kõikide valmistamiseks kasutatavate materjalide väärtust, millest lahutatakse kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki soodustatud riigis selle tootmisega seotud kulusid, sisaldab teheasehind kõiki kõnealuseid kulusid, millest on maha arvatud siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

g)   „materjalide väärtus”– lisas 15 esitatud loendis nimetatud, kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest maksti Euroopa Liidus või soodustatud riigis artikli 98 lõike 1 tähenduses. Kui on vaja kindlaks määrata valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus, kohaldatakse käesolevat alajagu mutatis mutandis;

h)   „grupid”, „rubriigid” ja „alamrubriigid”– harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris kasutatavad grupid, rubriigid ja alamrubriigid (nelja- või kuuekohalised koodid);

i)   „klassifitseeritud”– osutab toote või materjali klassifitseerimisele harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki;

j)   „kaubasaadetis”– tooted, mis

saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või

saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel.

2.   Lõike 1 punktis f võib lõike 1 punkti f esimeses lõikes osutatud mõiste „valmistaja” tähendada alltöövõtja palganud ettevõtjat, kui viimase töö või töötluse on valmistaja teinud alltöövõtuna.”

(4)

Artiklile 99 lisatakse punkt da:

(5)

Artikli 101 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(6)

Lisatakse käesoleva määruse I lisas esitatud lisa 13a.

(7)

Lisatakse käesoleva määruse II lisas esitatud lisa 13b.

(8)

Lisatakse käesoleva määruse III lisas esitatud lisa 13c.

(9)

Lisatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud lisa 13d.

(10)

Lisa 14 märkustes 1 ja 3.1 asendatakse fraas „Artiklite 69 ja 100” fraasiga „Artikli 100”.

(11)

Lisa 17 muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

(12)

Lisa 18 asendatakse käesoleva määruse VI lisas esitatud tekstiga.