Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009D0965

    EÜ: Komisjoni otsus, 30. november 2009 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendi kohta (teatavaks tehtud numbri K(2009) 8680 all) (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT L 341, 22.12.2009, p. 1–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/01/2016

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2009/965/oj

    22.12.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 341/1


    KOMISJONI OTSUS,

    30. november 2009,

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendi kohta

    (teatavaks tehtud numbri K(2009) 8680 all)

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (2009/965/EÜ)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 4,

    võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri 17. aprilli 2009. aasta soovitust (nr ERA/REC/XA/01-2009)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 27 lõike 3 kohaselt peab Euroopa Raudteeagentuur koostama võrdlusdokumendi ettepaneku koos ristviidetega kõikidele siseriiklikele eeskirjadele, mida liikmesriikides veeremiüksuste kasutusele võtmisel kohaldatakse. Osutatud dokument peab sisaldama iga liikmesriigi siseriiklikke eeskirju kõikide direktiivi 2008/57/EÜ VII lisas loetletud parameetrite kohta ja selles tuleb täpsustada VII lisa punktis 2 osutatud rühm, kuhu kõnealused eeskirjad kuuluvad. Eeskirjad peavad hõlmama direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõike 3 alusel teatatavaid eeskirju, sealhulgas eeskirju, millest teavitatakse tulenevalt koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste (KTKde) vastuvõtmisest (erijuhtumid, lahtised küsimused, erandid), ja eeskirju, millest teavitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ (2) artikli 8 alusel. Võrdlusdokumendi esimene versioon tuleb komisjonile esitada hiljemalt 1. jaanuaril 2010.

    (2)

    Selleks et teatava parameetri puhul oleks võimalik võrrelda KTKdes ja siseriiklikes eeskirjades sisalduvaid nõudeid ja esitada nende ristviiteid, peaks KTKdele mittevastavate veeremiüksuste kasutusele võtmisel kontrollitavate parameetrite loetelu ühest küljest olema kooskõlas siseriiklikel eeskirjadel põhinevate kehtivate kokkulepetega ja tuginema nendele ning teisest küljest kajastama KTKsid. Seetõttu peab parameetrite loetelu olema direktiivi 2008/57/EÜ VII lisa punktis 1 esitatud loetelust tunduvalt üksikasjalikum. Asjakohane on võtta direktiivi 2008/57/EÜ artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendina vastu käesoleva otsuse lisas sätestatud parameetrite üksikasjalik loetelu.

    (3)

    Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokument koostatakse käesoleva otsuse lisas sätestatud parameetrite loetelu alusel.

    Samuti sisaldab see iga liikmesriigi puhul teatavat üldteavet raudteeveeremite kasutusele võtmisel kohaldatava siseriikliku õigusraamistiku kohta.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele ja Euroopa Raudteeagentuurile, mida esindab tegevdirektor.

    Brüssel, 30. november 2009

    Komisjoni nimel

    asepresident

    Antonio TAJANI


    (1)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

    (2)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.


    LISA

    Parameetrite loetelu, mida tuleb kasutada siseriiklike eeskirjade liigitamisel direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 27 osutatud võrdlusdokumendis

    Viitenr

    Parameeter

    Selgitus

    1.0

    Ülddokumentatsioon

    Ülddokumentatsioon (sealhulgas uue, uuendatud või ümberehitatud veeremi ja selle ettenähtud kasutusala kirjeldus, konstruktsiooni-, remontimis-, käitamis- ja hooldamisalane teave, tehniline dokumentatsioon jms)

    1.1

    Ülddokumentatsioon

    Ülddokumentatsioon, veeremi, selle konstruktsiooni ja liiklusolude, milles kasutamiseks veerem on ette nähtud (pikamaarong, linnalähiveerem, pendelliiklus), tehniline kirjeldus, mis hõlmab ettenähtud ja suurimat valmistajakiirust, sealhulgas üldprojektid, diagrammid ja registrite jaoks vajalikud andmed, nt veeremi pikkus, telgede paigutus, teljevahed, kaal üksuse kohta jms

    1.2

    Hooldusjuhend ja nõuded

     

    1.2.1

    Hooldusjuhend

    Hoolduskäsiraamatud ja infolehed, sealhulgas nõuded veeremi valmistaja ette nähtud ohutustaseme säilitamiseks

    Võimalik asjakohane erialane kvalifikatsioon, st seadmete hooldamiseks nõutavad oskused

    1.2.2

    Hoolduskava tõendusdokument

     

    1.3

    Käitamisjuhend ja asjakohane dokumentatsioon

     

    1.3.1

    Juhend veeremi käitamiseks tavalistes ja halvenenud tingimustes

     

    1.4

    Raudteeäärsed katsed terve veeremiga

     

    2.0

    Konstruktsioon ja mehaanilised osad

    Mehaaniline terviklikkus ja veeremiüksuste liidesed (sealhulgas puhvrid ja haakeseadmed, läbikäigud), veeremi konstruktsiooni ja sisustuse (nt istmete) tugevus, kandevõime, passiivne ohutus (sealhulgas sise- ja väliskonstruktsiooni kokkupõrkekindlus)

    2.1

    Veeremi konstruktsioon

     

    2.1.1

    Tugevus ja terviklikkus

    See parameeter hõlmab näiteks nõudeid vaguni kere, alusraami, vedrustussüsteemide, haakeseadmete, raudteepuhastusseadme ja lumesaha mehaanilisele vastupidavusele. Käesolevasse loetellu kuuluvate eraldi komponentide, nagu pöördvankri/veermiku, teljelaagri, telje, ratta ja pantograafi mehaaniline vastupidavus määratakse kindlaks eraldi.

    2.1.2

    Kandevõime

     

    2.1.2.1

    Koormustingimused ja kaalutud mass

     

    2.1.2.2

    Teljekoormus ja rattakoormus

    Üksikute rataste/telgede puhul kooskõlas punktis 2.1.2.1 käsitletud koormustingimustega

    2.1.3

    Ühendustehnoloogia

     

    2.1.4

    Tõstmine

     

    2.1.5

    Seadmete kinnitamine vaguni konstruktsiooni külge

     

    2.1.7

    Veeremi eri osade vahel kasutatavad ühendused

    Nt vaguni ja pöördvankri vaheline ühendus/vedrustus

    2.2

    Lõppu või vahele haakimisel kasutatavad mehhaanilised liidesed

     

    2.2.1

    Automaatne haakeseade

     

    2.2.2

    Päästetöödel kasutatava haakeseadme omadused

    Rongide päästetöödel kohaldatavate käitamisnõuete kohta vt ka punktid 13.1 ja 13.3

    2.2.3

    Kruvisidurid

     

    2.2.4

    Puhver-, haake- ja veoseadmete komponendid

    Sealhulgas konstruktsioon, funktsionaalsus ja omadused, nt puhvrite elastsus

    2.2.5

    Puhvri märgistus

     

    2.2.6

    Veokonks

     

    2.2.7

    Läbikäigud

     

    2.3

    Passiivne ohutus

    Sealhulgas nt takistuse deflektor, aeglustuse piiramine, ellujäämisruum, inimeste viibimisala konstruktsiooni terviklikkus, rööbastelt mahajooksu ja otsasõidu riski vähendamine, rööbastel oleva takistusega kokkupõrkamise tagajärgede leevendamine, passiivset ohutust suurendav sisustus

    3

    Vastastoime rööbasteega ja gabariidid

    Mehaanilised kokkupuutepunktid infrastruktuuriga (sealhulgas staatiline ja dünaamiline käitumine, lõtkud ja istud, rööpmevahe, veermik jms)

    3.1

    Veeremi gabariit

    Veeremi omaduste ühilduvus infrastruktuuri ja muude veeremiüksustega (staatiline ja dünaamiline gabariit) staatilise ja dünaamilise võrdlusgabariidi alusel

    3.1.1

    Erijuhtum

    Erijuhtum (nt veeremit veetakse praamiga)

    3.2

    Veeremi dünaamika

    Veeremi dünaamiline käitumine, sealhulgas ekvivalentne koonilisus, ebastabiilsuse kriteerium, kallutamine, väändunud rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vastane kaitse, rööbastee koormamine jms

    3.2.1

    Sõiduohutus ja -dünaamika

    Sealhulgas veeremi vastupidavus kahjustunud rööbastel, sõitmine kõveratel või väändunud rööbastel, sõiduohutus rist- ja rombriströöbastel jms

    3.2.2

    Ekvivalentne koonilisus, rattaprofiil ja piirväärtused

     

    3.2.3

    Rööbastee koormamise ühilduvuse parameetrid

    Nt dünaamiline rattajõud, jõud, mida rattakomplektid avaldavad rööbasteele (kvaasistaatiline rattajõud, maksimaalne summaarne külgsuunaline dünaamiline jõud, kvaasistaatiline suunav jõud)

    3.2.4

    Vertikaalne kiirendus

    Nt sillaplaatidele kanduvad dünaamilised mõjud, sealhulgas sildade resonants

    3.3

    Pöördvankrid/veermik

     

    3.3.1

    Pöördvankrid

     

    3.3.2

    Rattakomplekt (telg ja rattad)

    Sealhulgas muudetava gabariidiga rattakomplektid, teljepuks jms

    3.3.3

    Ratas

     

    3.3.4

    Ratta ja rööbastee kokkupuutepunkt (sealhulgas rattaharjade õlitamine ja liivatamine)

    Ratta ja rööbastee kokkupuutepunkt (sealhulgas rattaharja õlitamine, kõikumisest/kulumisest tekkiv rööbastee ja ratta vastastiktoime ja liivatamisnõuded, mis tulenevad vedamisest, pidurdamisest, rongituvastusest)

    3.3.5

    Rattakomplekti laagrid

     

    3.3.6

    Minimaalne kaalutav kurviraadius

    Väärtused ja tingimused (nt haagitud/haakimata vagun)

    3.3.7

    Rööbastee kaitse

    Rataste kaitsmine rööbasteel esinevate takistuste eest

    3.4

    Maksimaalse positiivse ja negatiivse pikikiirenduse piirväärtused

     

    4

    Pidurdamine

    Pidurdamisega seotud üksused (sealhulgas rataste lohisemise vältimise seade, pidurdusseadis, pidurdustõhusus sõitmisel, hädaolukorras ja seismisel)

    4.1

    Rongi tasandil pidurdamise funktsionaalsed nõuded

    Nt automaatsus, pidevus, ammendamatus jne

    4.2

    Rongi tasandil pidurdamise ohutusnõuded

     

    4.2.1

    Veduki/pidurite blokeerimine

    Nt veojõu takistamine

    4.3

    Pidurisüsteem

    Tunnustatud ehitus ja asjakohased standardid

    Viited olemasolevatele lahendustele, nt UIC

    4.4

    Pidurduskäsklus

    Nõuded pidurduskäsklusele pidurdusliigi alusel, nt seadmete arv ja liik, lubatud viivitus käskluse andmise ja pidurdamise vahel jne

    4.4.1

    Hädapidurduskäsklus

     

    4.4.2

    Sõidupidurduskäsklus

     

    4.4.3

    Otsese pidurduse käsklus

     

    4.4.4

    Dünaamilise pidurduse käsklus

     

    4.4.5

    Seisupiduri käsklus

     

    4.5

    Pidurdustõhusus

     

    4.5.1

    Hädapidurdus

     

    4.5.2

    Sõidupidurdus

     

    4.5.3

    Soojusmahtuvusega seotud arvutused

     

    4.5.4

    Seisupidur

     

    4.6

    Haarduvuse juhtimine pidurdamisel

     

    4.6.1

    Ratta ja rööbastee haardeteguri piirväärtused

     

    4.6.2

    Rataste lohisemise vältimise seade

     

    4.7

    Pidurdusjõu tekitamine

    Nõuded pidurdusjõudu tekitavatele seadmetele (piduri liigi alusel)

    4.7.1

    Hõõrdpidur

    Sealhulgas materjalide omadused, nt liitmaterjalist piduriklotside puhul

    4.7.1.1

    Piduriklotsid

     

    4.7.1.2

    Pidurikettad

     

    4.7.1.3

    Piduripadjad

     

    4.7.2

    Vedukiga ühendatud dünaamiline pidur

     

    4.7.3

    Magnetiline rööpapidur

     

    4.7.4

    Pöörisvoolu rööpapidur

     

    4.7.5

    Seisupidur

     

    4.8

    Piduri oleku ja rikke näitaja

     

    4.9

    Nõuded piduritele päästetööde korral

     

    5.0

    Reisijatega seotud ruumid/alad

    Reisijate kasutatavad ruumid ja alad, sealhulgas reisijatele mõeldud ruumide aknad ja uksed ning nõuded seoses piiratud liikumisvõimega inimestega jms

    5.1

    Juurdepääs

    Funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, nt seoses piiratud liikumisvõimega inimestega

    5.1.1

    Välisuksed

     

    5.1.2

    Siseuksed

     

    5.1.3

    Takistusteta vahekäigud

     

    5.1.4

    Astmed ja valgustus

     

    5.1.5

    Põrandapinna kõrguse muutumine

     

    5.1.6

    Käsipuud

     

    5.1.7

    Abivahendid rongi sisenemiseks

     

    5.2

    Aknad

    Nt akende ja klaasi mehaanilised omadused, hädaolukorraga seotud nõuded

    Tuuleklaaside mehaaniliste omaduste kohta vt punkt 9.1.3.1

    5.3

    Tualetid

    Tualeti tühjendamisel keskkonda sattuvate ainete kohta vt punkt 6.2.1.1

    5.4

    Reisijate teavitamine

     

    5.4.1

    Valjuhääldiside

     

    5.4.2

    Sildid ja teave

    Sealhulgas ohutusjuhend reisijatele ja reisijate avariiväljapääsude märgistamine

    5.5

    Istmed ja erikorraldused seoses piiratud liikumisvõimega inimestega

    Välja arvatud juurdepääs (käsitletakse punktis 5.1)

    5.6

    Reisijatega seotud eriseadmed

     

    5.6.1

    Tõstesüsteemid

    CE-vastavusmärgised või vastavus siseriiklikele eeskirjadele (vajaduse korral)

    5.6.2

    Küte, ventilatsioon ja kliimaseade

    Nt siseõhu kvaliteet, nõuded tulekahju korral (väljalülitamine)

    5.6.3

    Muu

    Nt joogiautomaadid

    6.0

    Keskkonnatingimused ja aerodünaamilised mõjurid

    Keskkonna mõju veeremile ja veeremi mõju keskkonnale (sealhulgas aerodünaamilised tingimused ning veeremi kokkupuuteala nii raudteesüsteemi raudteeäärse alaga kui ka väliskeskkonnaga)

    6.1

    Keskkonna mõju veeremile

     

    6.1.1

    Veeremit mõjutavad keskkonnatingimused

     

    6.1.1.1

    Kõrgus merepinnast

     

    6.1.1.2

    Temperatuur

     

    6.1.1.3

    Niiskus

    Nt kondenseerumise ja jäätumise vältimiseks kasutatavad vahendid

    6.1.1.4

    Vihm

     

    6.1.1.5

    Lumi, jää ja rahe

    Nt lumepuhastusseadmed, lumesahk, jäätumist takistavad kütteseadmed jms

    6.1.1.6

    Päikesekiirgus

     

    6.1.1.7

    Keemilised ja tahked osakesed

    Kemikaalide ja väikeste õhus lenduvate osakeste (nt killustik) mõju veeremi seadmetele ja talitlusele

    6.1.2

    Veeremile avalduvad aerodünaamilised mõjud

    Aerodünaamilised mõjud veeremi seadmetele ja talitlusele

    6.1.2.1

    Külgtuule mõjud

    Külgtuulest tulenevad mõjud veeremi seadmetele ja talitlusele

    6.1.2.2

    Suurimad rõhumuutused tunnelites

    Õhurõhu kiire muutumise mõju veeremi seadmetele ja talitlusele

    6.2

    Veeremi mõju keskkonnale

     

    6.2.1

    Keemiliste ja tahkete osakeste õhkupaiskamine

    Veeremist õhku paiskuvate keemiliste ja tahkete osakeste piirkogused

    6.2.1.1

    Tualeti tühjendamisel keskkonda sattuvad ained

    Tualeti tühjendamisel väliskeskkonda sattuvad ained

    6.2.1.2

    Heitgaasi õhkupaiskamine

    Väliskeskkonda paisatav heitgaas

    6.2.2

    Müra piirväärtused

    Veeremi tekitatava välismüra piirväärtused

    6.2.2.1

    Välismüra mõju

    Veeremi tekitatava välismüra mõju raudteesüsteemivälisele keskkonnale

    6.2.2.2

    Püsimüra mõju

    Veeremi tekitatava püsimüra mõju raudteesüsteemivälisele keskkonnale

    6.2.2.3

    Lähtemüra mõju

    Veeremi tekitatava lähtemüra mõju raudteesüsteemivälisele keskkonnale

    6.2.2.4

    Möödasõidumüra mõju

    Veeremi tekitatava möödasõidumüra mõju raudteesüsteemivälisele keskkonnale

    6.2.3

    Aerodünaamiliste koormuste mõju piirväärtused

    Piirväärtused veeremi tekitatavate aerodünaamiliste koormuste mõju puhul raudteesüsteemi muudele osadele ja keskkonnale

    6.2.3.1

    Rongi esiotsa rõhuimpulsid

    Rongi esiotsa tekitatavate rõhuimpulsside mõju raudtee ääres

    6.2.3.2

    Aerodünaamiline mõju perroonil asuvatele reisijatele/materjalidele

    Aerodünaamiline mõju perroonil asuvatele reisijatele/materjalidele, sealhulgas hindamismetoodika ja laadimistingimused

    6.2.3.3

    Aerodünaamiline mõju raudteetöötajatele

    Aerodünaamiline mõju raudteetöötajatele

    6.2.3.4

    Aerodünaamiline mõju killustikule ja selle kandumine ümbritsevatele aladele

     

    7.0

    Nõuded välistele hoiatus- ja märgistusfunktsioonidele ja tarkvara terviklikkusele

    Välised hoiatus- ja märgistusfunktsioonid ja tarkvara terviklikkus, nt ohutusega seotud funktsioonid, mis mõjutavad rongi käitumist, sealhulgas rööbasbuss

    7.1

    Ohutusega seotud funktsioonide jaoks kasutatava tarkvara terviklikkus

    Nt rööbasbussi tarkvara terviklikkus

    7.2

    Veeremi tuvastamiseks ja hoiatamiseks kasutatavad visuaalsed ja helisignaalid

     

    7.2.1

    Veeremi tähis

     

    7.2.2

    Välistuled

     

    7.2.2.1

    Esituled

     

    7.2.2.2

    Gabariidituled

     

    7.2.2.3

    Tagatuled

     

    7.2.2.4

    Tulede juhtimine

     

    7.2.3

    Hoiatussignaal

     

    7.2.3.1

    Hoiatussignaali helid

     

    7.2.3.2

    Hoiatussignaali helirõhutase

    Väljaspool juhikabiini – helitaseme kohta juhikabiinis vt punkt 9.2.1.2

    7.2.3.3

    Hoiatussignaalid, turvang

     

    7.2.3.4

    Hoiatussignaalid, juhtimine

     

    7.2.3.5

    Hoiatussignaalide helirõhutaseme kontrollimine

     

    7.2.4

    Väljaulatuvad osad

    Nt nõuded veeremi tagaotsas asuvatele märguvahenditele: lambid, lipud jms

    8.0

    Rongi toite- ja juhtimissüsteemid

    Rongi jõu-, toite- ja juhtimissüsteemid ning veeremi kokkupuuteala energiavarustuse infrastruktuuriga, lisaks elektromagnetiline ühilduvus (kõik aspektid)

    8.1

    Veojõunõuded

     

    8.1.1

    Kiirendusvaru suurimal kiirusel

     

    8.1.2

    Veojõuvaru halvenenud tingimustes

     

    8.1.3

    Nõuded ratta ja rööbastee haardetegurile

     

    8.2

    Veeremi ja energiavarustuse allsüsteemi kokkupuutealaga seotud funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

     

    8.2.1

    Elektrivarustusega seotud funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

     

    8.2.1.1

    Energiavarustus

     

    8.2.1.2

    Pantograafi ja rataste vaheline näivtakistus

     

    8.2.1.3

    Kontaktõhuliinist saadava energia pinge ja sagedus

     

    8.2.1.4

    Energia tagastamine

     

    8.2.1.5

    Suurim võimsus ja suurim voolutugevus, mida on lubatud kontaktõhuliinilt võtta

    Sealhulgas suurim voolutugevus paigalseismisel

    8.2.1.6

    Võimsustegur

     

    8.2.1.7

    Süsteemi energiavarustuse häired

     

    8.2.1.7.1

    Kontaktõhuliini harmooniliste voolukomponentide omadused ja nendega seotud ülepinge

     

    8.2.1.7.2

    Alalisvoolu mõju vahelduvvoolusüsteemis

     

    8.2.1.8

    Elektriline kaitse

    Nt rongis asuvate kaitsmete ja alajaama kaitsesüsteemide selektiivsus

    8.2.2

    Pantograafi funktsionaalsed ja tehnilised parameetrid

     

    8.2.2.1

    Pantograafi üldine konstruktsioon

     

    8.2.2.2

    Pantograafi kollektoripea geomeetria

     

    8.2.2.3

    Pantograafi staatiline kontaktjõud

     

    8.2.2.4

    Pantograafi kontaktjõud (sealhulgas dünaamiline käitumine ja aerodünaamilised mõjud)

    Sealhulgas vooluvõtu kvaliteet

    8.2.2.5

    Pantograafide tööpiirkond

     

    8.2.2.6

    Voolukoormus

     

    8.2.2.7

    Pantograafide paigutus

     

    8.2.2.8

    Pantograafi isoleerimine veeremist

     

    8.2.2.9

    Pantograafi langetamine

     

    8.2.2.10

    Faasidevaheliste eraldustsoonide läbimine

     

    8.2.2.11

    Toitesüsteemide vaheliste eraldustsoonide läbimine

     

    8.2.3

    Kontaktkinga funktsionaalsed ja tehnilised parameetrid

     

    8.2.3.1

    Kontaktkinga geomeetria

     

    8.2.3.2

    Kontaktkinga materjal

     

    8.2.3.3

    Kontaktkinga hindamine

     

    8.2.3.4

    Kontaktkinga purunemise tuvastamine

     

    8.2.3.5

    Voolukoormus

     

    8.3

    Elektrivarustus ja veosüsteem

     

    8.3.1

    Energiatarbimise mõõtmine

     

    8.3.2

    Peamise vooluahela konfiguratsioon

     

    8.3.3

    Kõrgepinge all olevad komponendid

     

    8.3.4

    Maandamine

     

    8.4

    Elektromagnetiline ühilduvus

    Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi elektromagnetiline ühilduvus järgmisega:

    sama rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi muud osad;

    muud veeremiüksused;

    raudteesüsteemi raudteeäärne osa;

    väliskeskkond.

    8.4.1

    Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi elektromagnetiline ühilduvus

    Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi osade elektromagnetiline ühilduvus

    8.4.2

    Elektromagnetiline ühilduvus signaalimis- ja sidevõrguga

    Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi elektromagnetiline ühilduvus raudteeäärse signaalimis- ja sidevõrguga

    8.4.3

    Elektromagnetiline ühilduvus muude veeremiüksustega ja raudteesüsteemi raudteeäärse osaga

    Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi elektromagnetiline ühilduvus muude veeremiüksustega ja raudteesüsteemi raudteeäärse osaga, v.a signaalimis- ja sidevõrk

    8.4.4

    Elektromagnetiline ühilduvus keskkonnaga

    Rongi elektrivarustus- ja juhtimissüsteemi elektromagnetiline ühilduvus raudteesüsteemivälise keskkonnaga (sealhulgas ümbritsevatel aladel või perroonil asuvad inimesed, reisijad, juhid/töötajad)

    8.5

    Kaitse elektriohtude vastu

     

    8.6

    Nõuded diiselmootorile ja muudele termilistele veosüsteemidele

     

    8.7

    Süsteemid, mis vajavad spetsiaalseid järelevalve- ja kaitsemeetmeid

     

    8.7.1

    Tuleohtlike vedelike paagid ja torustik

    Erinõuded tuleohtlike vedelike (sealhulgas kütuse) paakidele ja torustikule

    8.7.2

    Surveanumate süsteemid / surveseadmed

     

    8.7.3

    Aurukatlad

     

    8.7.4

    Tehnilised süsteemid plahvatusohtlikes keskkondades

    Erinõuded plahvatusohtlikes keskkondades kasutatavatele tehnilistele süsteemidele (nt vedelgaas, maagaas ja akutoitel süsteemid, sealhulgas trafopaagi kaitse)

    8.7.5

    Ionisatsioonidetektorid

     

    8.7.6

    Hüdrauliline/pneumaatiline toide ja juhtimissüsteemid

    Funktsionaalne ja tehniline kirjeldus, nt suruõhuvarustus, võimsus, liik, temperatuurivahemik, õhukuivatid (tornid), kastepunkti indikaatorid, isolatsioon, õhu sisselaske omadused, rikkeindikaatorid jms

    9.0

    Töötajate ruumid, liidesed ja keskkond

    Ruumid, liidesed, töötingimused ja keskkond rongis (hõlmab juhikabiine ning juhi-masina liideseid)

    9.1

    Juhikabiini konstruktsioon

     

    9.1.1

    Kabiini konstruktsioon

     

    9.1.1.1

    Sisustuse paigutus

    Nt vaba ruum, kabiini planeering ja ergonoomilised nõuded

    9.1.1.2

    Laua ergonoomilisus

     

    9.1.1.3

    Juhiiste

     

    9.1.1.4

    Juhi kasutatavad dokumentide vahetamise vahendid

     

    9.1.1.5

    Muud rongi käitamise juhtimise seadmed

     

    9.1.2

    Juurdepääs juhikabiini

     

    9.1.2.1

    Juurdepääs, väljapääs ja uksed

     

    9.1.2.2

    Juhikabiini avariiväljapääsud

     

    9.1.3

    Juhikabiini tuuleklaas

     

    9.1.3.1

    Mehaanilised omadused

     

    9.1.3.2

    Optilised omadused

     

    9.1.3.3

    Seadmed

    Nt jää- ja udutõrjeseadmed, välised puhastusseadmed jms

    9.1.3.4

    Nähtavus ettepoole

     

    9.2

    Töötingimused

     

    9.2.1

    Keskkonnatingimused

     

    9.2.1.1

    Küte, ventilatsioon ja kliimaseade juhikabiinis

     

    9.2.1.2

    Müra juhikabiinis

    Sealhulgas signaali helitase kabiinis

    9.2.1.3

    Valgustus juhikabiinis

     

    9.2.2

    Muu

     

    9.3

    Juhi-masina liides

    Rongi ohutu käitamise kontrollimise ja juhtimise seadmed juhikabiinis

    9.3.1

    Juhi-masina liides

     

    9.3.1.1

    Kiirusenäit

    Kiiruse salvestamist käsitletakse punktis 9.6

    9.3.1.2

    Juhi kasutatavad näidikud ja ekraanid

     

    9.3.1.3

    Juhtimisseadmed ja näidikud

     

    9.3.2

    Juhi järelevalve

    Juhi tegevuse, st valvsuse kontrollimine

    9.3.3

    Külg- ja tahavaade

     

    9.4

    Märgistused ja sildid juhikabiinis

    Pidevalt kuvatav põhiteave juhile

    9.5

    Muud rongis asuvad töötajatele mõeldud seadmed ja ruumid/alad

     

    9.5.1

    Rongis asuvad töötajatele mõeldud ruumid/alad

     

    9.5.1.1

    Töötajate juurdepääs külge- ja lahtihaakimisele

     

    9.5.1.2

    Manöövrimeeskonna kasutatavad välisastmed ja käsipuud

     

    9.5.1.3

    Töötajate kasutatavad hoiukohad

     

    9.5.1.4

    Muud ruumid/alad

     

    9.5.2

    Töötajate ja kauba jaoks ettenähtud uksed

    Turvaseadmetega varustatud uksed, mida saavad avada ainult töötajad, sealhulgas toitlustusteenindajad

    9.5.3

    Rongis asuvad tööriistad ja teisaldatavad seadmed

    Nt seadmed, mida juht või töötajad vajavad hädaolukorras

    9.5.4

    Helisignaal-sidesüsteem

    Nt side võimaldamiseks

    rongimeeskonna vahel,

    rongimeeskonna ja rongis või väljaspool rongi asuvate inimeste vahel

    9.6

    Salvestusseade

    Juhi ja rongi käitumise järelevalve jaoks

    9.8

    Kaugjuhtimisseade

     

    10

    Tuleohutus ja evakueerimine

     

    10.1

    Tuleohutus

     

    10.1.1

    Tulekaitse juhtpõhimõtted

     

    10.1.1.1

    Veeremi klassifikatsioon / tulekahjude liigid

     

    10.1.2

    Tulekaitsemeetmed

     

    10.1.2.1

    Veeremiüksuste üldised kaitsemeetmed

     

    10.1.2.2

    Eri liiki veeremiüksustes tulekaitsemeetmed

    Nt nõuded kauba- või reisirongidele seoses liikumisvõimega, juhi kaitsmisega jms

    10.1.2.3

    Juhikabiini kaitse

     

    10.1.2.4

    Tuletõkked

     

    10.1.2.5

    Materjali omadused

     

    10.1.2.6

    Tulekahjuandurid

     

    10.1.2.7

    Tulekustutusseadmed

     

    10.2

    Hädaolukord

     

    10.2.1

    Reisijate avariiväljapääsud

     

    10.2.2

    Päästeteenistuse teavitamine, varustus ja juurdepääs

     

    10.2.3

    Reisijate häiresignaal

     

    10.2.4

    Avariivalgustus

     

    10.3

    Lisameetmed

     

    11

    Hooldustööd

    Rongis asuvad seadmed ja liidesed hooldustööde jaoks

    11.1

    Rongi puhastamise seadmed

     

    11.1.1

    Seadmed rongi puhastamiseks väljastpoolt

    Nt väline puhastamine rongipesulas

    11.1.2

    Rongi puhastamine seestpoolt

     

    11.2

    Rongi tankimise seadmed

     

    11.2.1

    Reovee kõrvaldamise süsteemid

    Sealhulgas tualettide tühjendamiseks vajalikud liidesed

    11.2.2

    Veevarustussüsteem

    Sanitaareeskirjade järgimine

    11.2.3

    Täiendavad varustusseadmed

    Nt rongide seisuteedele paigutamise erinõuded

    11.2.4

    Mitteelektriliste veeremite tankimisseadmete liidesed

    Nt diislikütuse jaoks kasutatavad otsakud jms

    12.0

    Rongi pardal olevad kontrollimise ja signaalimise seadmed

    Kõik rongis asuvad seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja raudteevõrgus liikuda lubatud rongide liikumise juhtimiseks ja kontrollimiseks, ning nende mõjud raudteesüsteemi raudteeäärsele alale

    12.1

    Rongi raadiosüsteem

     

    12.1.1

    Muu kui raudtee GSM-süsteem (GSM-R)

     

    12.1.2

    GSM-Riga ühilduv raadiosüsteem

     

    12.1.2.1

    Tekstisõnumid

    Erinõuded tekstisõnumitele (nt hädaolukorras)

    12.1.2.2

    Kõnede suunamine

    Kõnede suunamisega seotud nõuded ja tingimused

    12.1.2.3

    Kõnede edastamine

    Kõnede edastamisega seotud nõuded ja tingimused

    12.1.2.4

    Kabiini raadioga seotud nõuded

    St muud siseriiklikud kohustuslikud kabiini raadioga seotud nõuded, mis KTKs ei sisaldu

    12.1.2.5

    Võrgu valimine välise lüliti kaudu

     

    12.1.2.6

    Üldraadioga seotud funktsioonid

    St muud siseriiklikud kohustuslikud üldraadioga seotud nõuded, mis KTKs ei sisaldu

    12.1.2.7

    Põhijuhi inimese-masina liidesega seotud funktsioonid

    Nõuded kabiini mobiilsidele tulenevalt juhi inimese-masina liidesega seotud funktsioonidest

    12.1.2.8

    Kaasaskantavate seadmete, nagu mobiilraadiote kasutamine

    Kasutamine kas esmase või varuraadiona

    12.1.2.9

    Rongi GSM-Ri võimalused

    Nt nõuded seoses paketi vahetamise võimalikkusega

    12.1.2.10

    GSM-Ri ja ETCSi liides

    Nt rongi identifitseerimisnumbri kooskõlastamine

    12.1.2.11

    GSM-Ri võrkude sidumine ja rändlus

    Kohaldatakse kuni EIRENE eesmärgi uue väljalaskeni 2010. aastal

    12.1.2.12

    Piiriületus

    Kohaldatakse kuni EIRENE eesmärgi uue väljalaskeni 2010. aastal

    12.1.2.13

    GPRS ja ASCI

    Hõlmatud muutuse taotlusega, siseriiklike eeskirjade olemasolu ei eeldata

    12.1.2.14

    Veeremi juhi ohutusseadme, valvsusseadme ja GSM-Ri rongisisese koostu liides

    Kohaldatakse kuni EIRENE eesmärgi uue väljalaskeni 2010. aastal

    12.1.2.15

    GSM-Ri mobiilsideseadmete katsetamise tehniline kirjeldus

    Suletakse EIRENE kirjelduste täiendustega

    12.1.2.16

    Suunatud/automaatne võrguvalik

     

    12.1.2.17

    Registreerimine ja registrist kustutamine

     

    12.1.2.18

    GSM-Ri versioonide haldus

    Pole enam lahtine küsimus, hõlmatud agentuuri menetlusega, eemaldatakse KTK lahtiste küsimuste hulgast. Siseriiklike eeskirjade olemasolu ei eeldata.

    12.2

    Rongisisene signaalimine

     

    12.2.1

    Siseriiklikud rongisisese signaalimise süsteemid

    Juhtimis- ja hoiatussüsteemid, sealhulgas nt piirkonnas hädapidurduse funktsiooni kasutamine ja muud rongi kaitsmise siseriiklikud nõuded

    12.2.2

    Signaalimise süsteemi ühilduvus ülejäänud rongiga

    Rongisiseste signaalimisseadmete ühilduvus rongi muude süsteemidega, nt piduritega, vedukiga jms

    12.2.3

    Veeremi ühilduvus rööbastee infrastruktuuriga

    Ühilduvus nt raudteeäärsete tuvastussüsteemidega või teljepuksi ülekuumenemise detektoritega, elektromagnetilise ühilduvuse kohta vt punkt 8.4.2

    12.2.3.1

    Teljevahe ja ratta läbimõõdu suhe

     

    12.2.3.2

    Metallivaba ruum rataste ümber

     

    12.2.3.3

    Veeremi metallimass

     

    12.2.4

    ETCSi kabiinisisene signaalimissüsteem

     

    12.2.4.1

    Käivitus

    Lahendatakse arendusaluses 3

    12.2.4.2

    Rongikategooriad

    Lahendatakse arendusaluses 3

    12.2.4.3

    Kvaliteediga seotud tööparameetrite nõuded rongisisestele GSM-Ri seadmetele

    ETCSi jaoks vajalik GSM-Ri toimimise kvaliteet

    12.2.4.4

    ETCSi režiimide kasutamine

    Nõuded ETCSi režiimide kasutamisele, mis mõjutavad veeremi kasutusele võtmise loa andmist ja mida ei ole käsitletud KTKdes

    12.2.4.5

    ETCSiga seotud nõuded juhul, kui veeremit juhitakse väljastpoolt kabiini

    Väljastpoolt kabiini juhtimisega seotud nõuded, mida ei ole käsitletud KTKdes või mis on nendega vastuolus, nt raadiojuhtimise kasutamine raudteeäärsete töötajate poolt manööverdamisel

    12.2.4.6

    Raudteeületuskohaga seotud funktsioonid

    Lahendatakse arendusaluses 3

    12.2.4.7

    Pidurdamise ohutusvaru

    Lahendatakse arendusaluses 3

    12.2.4.8

    Töökindlus – kättesaadavus – ohutusnõuded

    Lahendatakse KTK läbivaatamise käigus

    12.2.4.9

    Teadetetahvlid

    Nõuded veeremile seoses tahvlite nähtavuse tagamisega (nt esitule valgusvihu hajumine, nähtavus kabiinist), mis on osaliselt lahendatud punktis 2.3.0d ja mis täielikult lahendatakse arendusaluses 3

    12.2.4.10

    Juhi-masina liidese ergonoomilised aspektid

    Lahendatakse arendusaluses 3

    12.2.4.11

    ETCSi väärtused muutujatele, mida ei mõjuta UNISIGi käsiraamat

    Lahendatakse arendusaluses 3

    12.2.4.12

    KMi vastavusnõuded

    Lahendatakse arendusaluses 3

    12.2.4.13

    ETCSi rongisiseste seadmete eelpaigalduse nõuded

    Pole enam lahtine küsimus, hõlmatud 7. peatükiga, mille RISC kiitis heaks 2009. aasta märtsis. Jäetakse KTK järgmisest versioonist välja. Siseriiklike eeskirjade olemasolu ei eeldata.

    12.2.4.14

    ETCSi versioonide haldus

    Pole enam lahtine küsimus, hõlmatud agentuuri menetlusega, eemaldatakse KTK lahtiste küsimuste hulgast. Siseriiklike eeskirjade olemasolu ei eeldata.

    12.2.4.15

    ETCSi muutujate tehniline kirjeldus

    Lahendatakse arendusaluses 3

    12.2.4.16

    RBC (raadio teel blokeerimise juhtkeskus) – RBC liides

    Käsitletakse punktis 2.3.0d, katsete tehnilise kirjelduse soovituse esitab RISC 2009. aasta juunis

    12.2.4.17

    Lisanõuded veduritele ja mootorvagunitele

     

    12.2.4.18

    Töötajate kaitsesüsteemide funktsioonid ja liidesed signaalimissüsteemiga

    Lahendatakse arendusaluses 3

    12.2.4.19

    Sõidupiduri liides

    Lahendatakse juhtkäskude allsüsteemi KTK läbivaatamise käigus

    13

    Käitamisega seotud erinõuded

    Erinõuded seoses veeremi käitamisega (sealhulgas seoses halvenenud tingimustega, veeremi remontimisega jms)

    13.1

    Rongi paigaldatavad eriüksused

     

    13.2

    Tööohutus ja -tervishoid

     

    13.3

    Tõstmisdiagramm ja päästetööde juhend

    Päästetööd, tõstmine ja rööbastele tagasitõstmine

    14

    Kaubaga seotud üksused

    Kaubaga seotud nõuded ja tingimused (sealhulgas ohtlike kaupade jaoks nõutavad eriseadmed)

    14.1

    Ohtlike kaupade vedamisega seotud piirangud konstruktsioonile, käitamisele ja tehnilisele hooldusele

    Nt ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjadest, siseriiklikest eeskirjadest või muudest eeskirjadest tulenevad nõuded ohtlike kaupade veole

    14.2

    Kauba vedamise eriseadmed

     

    14.3

    Uksed ja laadimisseadmed

     


    Top