25.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 253/8

(1)

Finantsteenuste sektor on siseturu oluline osa ning Euroopa majanduse nõuetekohase toimimise ja üleilmse konkurentsivõime seisukohast väga oluline. Heas seisus ja dünaamilise finantssektori jaoks on vaja kindlat õigus- ja järelevalveraamistikku, mis suudab pidada sammu ühenduse üha enam integreeritud finantsturgudega.

(2)

2007. aastal alguse saanud finantsturgude kriisi tõttu on finantsinstitutsioonide järelevalve, finantsaruandluse ja auditeerimise küsimused kerkinud ühenduse poliitilise tegevuskava keskmesse ja sellega seoses tuleb tagada siseturu jaoks hästi toimiv ühine raamistik.

(3)

Maailma majanduse seisukohast on vaja ühtlustada eri jurisdiktsioonide standardeid ja töötada välja rahvusvahelised standardid läbipaistva ja demokraatlikule kontrollile alluva menetluse raames. Seepärast on oluline, et ühendus osaleb finantsturgude standardite kehtestamise rahvusvahelises protsessis. Ühenduse huvide järgimise, üleilmsete standardite hea kvaliteedi ja ühenduse õigusega kooskõla tagamiseks on oluline, et ühenduse huvid oleksid nimetatud rahvusvahelises standardite kehtestamise menetluses asjakohaselt esindatud.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (3) (IASi määrus) kohaselt tuleks rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS) lisada ühenduse õigusesse, et äriühingud, kelle väärtpaberid on noteeritud ühenduse reguleeritud turul, saaksid neid kohaldada, tingimusel et rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid vastavad nimetatud määruses sätestatud kriteeriumidele. Seega on rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel siseturu toimimises oluline roll ning ühendus on otseselt huvitatud, et rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite väljatöötamise ja heakskiitmise protsess tagaks siseturu õigusraamistiku nõuetega kooskõlas olevad standardid.

(5)

Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid annab välja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) ning nende tõlgendusi rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC), mis on mõlemad Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutuse (IASCF) asutused. Seega on oluline kehtestada IASCFi asjakohane rahastamiskord.

(6)

Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) asutasid 2001. aastal emitente, investoreid ja raamatupidamisvaldkonna spetsialiste esindavad Euroopa organisatsioonid, mis tegutsevad finantsaruandluse valdkonnas. Kooskõlas IASi määrusega esitab EFRAG komisjonile arvamuse, kas IASBi välja antud raamatupidamisstandard või IFRICi välja antav kinnitav tõlgendus on kooskõlas ühenduse õigusega. Ühtlasi kasutatakse EFRAGi üha enam platvormina, mille kaudu saab teha kõrgemal tasandil tehnilisi ettepanekuid raamatupidamisstandardite koostamise kohta.

(7)

Võttes arvesse EFRAGi keskset rolli siseturgu käsitlevate õigusaktide ja poliitika toetamisel ning Euroopa huvide esindamisel standardite kehtestamise protsessi rahvusvahelisel tasandil, peab ühendus toetama EFRAGi rahastamist.

(8)

Kohustusliku auditeerimise valdkonnas moodustas järelevalverühm, mis on Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) haldusreformi järelevalve eest vastutav rahvusvaheline organisatsioon, 2005. aastal avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB). PIOBi ülesanne on jälgida rahvusvaheliste auditeerimisstandardite vastuvõtmise protsessi ning muid IFACi tegevusi, mis on üldistes huvides. Auditeerimisstandardeid on võimalik vastu võtta ühenduses kohaldamiseks eelkõige tingimusel, et need on välja töötatud nõuetekohases läbipaistvas menetluses, mis allub avalikule kontrollile, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) (4) artiklis 26.

(9)

Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ülevõtmine ühenduse õigusesse ja PIOBi põhiülesanne tagada nende vastavus direktiivi 2006/43/EÜ nõuetele tähendab, et ühendus on otseselt huvitatud, et rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite väljatöötamise ja heakskiitmise protsess tagaks siseturu õigusraamistiku nõuetega kooskõlas olevad standardid. Seega on oluline tagada PIOBi asjakohane rahastamiskord.

(10)

Sellest tulenevalt on asjakohane kehtestada ühenduse programm (edaspidi „programm”) EFRAGi, IASCFi ja PIOBi tegevuse kaasrahastamiseks, mis vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5) artiklile 162 järgivad Euroopa üldistes huvides olevaid eesmärke, töötades välja ja kinnitades standardeid või osaledes järelevalvestandardite kehtestamise protsessis finantsaruandluse ja auditi valdkonnas.

(11)

Samuti on asjakohane kehtestada toetused kolmele juriidilise isiku staatusega tugistruktuurile, kelle ainus eesmärk on pakkuda haldustuge Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteele, asutatud komisjoni otsusega 2009/77/EÜ, (6) Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteele, asutatud komisjoni otsusega 2009/78/EÜ, (7) ning Euroopa Kindlustus- ja Pensionijärelevalve Komiteele, asutatud komisjoni otsusega 2009/79/EÜ (8) (koos edaspidi „järelevalvekomiteed”), nende volituste kasutamiseks ja projektide elluviimiseks, mis on muu hulgas seotud riikide järelevalveasutuste töötajate koolitamisega ja IT-projektide haldusega.

(12)

Finantskriis on osutanud järelevalvealase lähendamise ja koostöö arendamise pakilisele vajadusele. Seetõttu on asjakohane, et ühendus toetab rahaliselt järelevalvekomiteede teatud tegevusi, mida viiakse läbi nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(13)

Finantsteenuste valdkonna järelevalvet käsitlevate ühenduse õigusaktide ühetaoline rakendamine ja kohaldamine on siseturu tõrgeteta toimimist takistavate allesjäänud tõkete kõrvaldamiseks ülioluline. Üheks kõige tõhusamaks ja asjakohasemaks viisiks tõkete kõrvaldamisel on, kui järelevalvekomiteed pakuvad riikide järelevalveasutuste töötajatele paremat ühist koolitust ja töötavad välja ühised IT-vahendid.

(14)

Asutused, mis töötavad järelevalve, aruandluse ja auditeerimise valdkonnas, sõltuvad suurel määral rahastamisest ning hoolimata nende olulisusest ühenduses ei rahastata ühtegi programmi raames kavandatava toetuse saajat praegu ühenduse eelarvest, mis võib mõjutada nende võimet täita neile pandud ülesandeid, mis on otsustava tähtsusega siseturu toimimisele.

(15)

Ühenduse kaasrahastamisega tagatakse, et kõnealused toetuse saajad saavad kasu selgest, stabiilsest, ühtlaselt jaotuvast, usaldusväärsest ja piisavast rahastamisest ning et nad on suutelised täitma oma ülesandeid avalikes huvides sõltumatult ja tõhusalt.

(16)

Ühenduse toetuse kaudu tuleks ette näha piisavad rahalised vahendid järelevalvekomiteede toimimiseks ning rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite kehtestamiseks, eelkõige IASCFi, sh EFRAGi ja PIOBi jaoks.

(17)

Ühenduse rahastamise tingimuseks peaks eelkõige IASCFi puhul olema ühenduse nõutud haldusreformide tegelik elluviimine.

(18)

Kui järelevalvekomiteed edastavad igal aastal vastavalt Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis (9) ja nõukogu 14. mai 2008. aasta järeldustes nõutule oma tööprogrammide projektid Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile, peaksid nad nimetatud tööprogrammidesse lisama jao, milles täpsustatakse edastamise aastal programmi raames rahastatud meetmed, märkides eelkõige rahastamissummad ja rahastatavate meetmete tulemused, ning kirjeldatakse meetmeid, mille järelevalvekomiteed kavatsevad esitada komisjonile programmi alusel rahastamiseks järgneva aasta jooksul.

(19)

Lisaks rahastamismudeli muutmisele viiakse IASCFis ja EFRAGis praegu ellu haldusreforme, mille vajalikkuse tõi esile finantskriis, tagamaks, et nende struktuur ja töökord võimaldavad neil täita oma ülesandeid avalikes huvides sõltumatult, tõhusalt, läbipaistvalt ning demokraatlikule kontrollile alluval viisil. Nimetatud reformide tähtsust toonitati Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelise finantsjärelevalve eksperdirühma 25. veebruari 2009. aasta aruandes, komisjoni 4. märtsi 2009. aasta teatises kevadisele Euroopa Ülemkogule „Euroopa majanduse elavdamine” ning G20 kohtumisel 2. aprillil 2009. aastal. Kõnealused reformid tuleks ellu viia ühenduse kaasrahastamise alguse ajaks. IASCFi puhul peaksid reformid vastama muu hulgas Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2008. aasta resolutsioonis (rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) ja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) juhtimise kohta) ja Euroopa Ülemkogu 8. juuli 2008. aasta istungi järeldustes esitatud ootustele, eelkõige selles osas, mis puudutab asjakohaste volituste ja sobiva koosseisuga järelevalvenõukogu moodustamist, suuremat läbipaistvust ja õiguspärasust IASCFi standardite ja tegevuskavade kehtestamise protsessides, standardite nõuandekogu tegevuse tulemuslikkuse suurendamist ning mõju hindamise kui IASBi nõuetekohase menetluse osa ametlikuks muutmist.

(20)

Kolmandates riikides rahvusvaheliselt tegutsevad toetuse saajad, nt PIOB ja IASCF, ei peaks enam programmi alusel ühenduse kaasrahastamisest osa saama, kui nad ei ole pärast kahte esimest kaasrahastamisaastat saavutanud olulist edu selle tagamisel, et suurem osa nende kogurahastamisest oleks korraldatud neutraalselt, hõlmates ka toetust kolmandatelt riikidelt.

(21)

Direktiivis 2006/43/EÜ nähakse ette, et liikmesriigid asutavad auditeerimise valdkonnas sõltumatud järelevalveasutused. Hiljutised sündmused turgudel on siiski toonud esile puudused mitmes valdkonnas, sealhulgas auditeerimises. Komisjon peaks seepärast hiljemalt 1. juuliks 2010 esitama aruande Euroopa audiitorühingute üle tehtava järelevalve alase koostöö tugevdamise kohta, et parandada auditeerimise kvaliteeti Euroopa Liidus.

(22)

Finantskriis võib tingida selliste uute asutuste loomise ühenduse või rahvusvahelisel tasandil, kes järgivad ühenduse eesmärke, mis on sarnased programmist toetusi saavate asutuste eesmärkidega.

(23)

Selliseid asutusi peaks olema võimalik programmi lisada uute toetuse saajatena, eeldusel et nad vastavad käesolevas otsuses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele.

(24)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (10).

(25)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus valida uued programmi alusel toetuse saajad ning muuta lisa vastavalt. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(26)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (11) (finantsmäärus) ja määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, mis mõlemad kaitsevad ühenduse finantshuve, peab kohaldama, võttes arvesse lihtsuse ja kooskõlastatuse põhimõtet eelarvevahendite valikul, piirangut nendel juhtudel, kui komisjon vastutab otseselt nende rakendamise ja haldamise eest, ning nõutud proportsionaalsust vahendite hulga ja nende kasutamisega kaasneva halduskoormuse vahel.

(27)

Finantskriis on näidanud Euroopa Liidu finantssektori reguleerimise ja järelevalve mudelite reformimise vajadust. Komisjon märkis teatises „Euroopa majanduse elavdamine”, et kavatseb esitada vajalikud õigusakti ettepanekud Larosière’i rühma järeldusi nõuetekohaselt arvesse võttes. Euroopa Ülemkogu nõustus 19. ja 20. märtsi 2009. aasta kohtumisel vajadusega parandada finantsinstitutsioonide õiguslikku reguleerimist ja järelevalvet Euroopa Liidus, võttes meetmete aluseks Larosière’i rühma aruande. Komisjon peaks esitama asjakohased ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule võimalikult kiiresti, ent hiljemalt 1. juuliks 2010.

(28)

Otsus peaks ette nägema võimaluse kaasrahastada teatavate asutuste tegevusi, aidates saavutada eesmärke, mis on ühenduse üldistes huvides kogu ühendust hõlmavates küsimustes finantsteenuste valdkonnas, ning töötades välja ja kinnitades nõuded või tehes nõuete kehtestamise üle järelevalvet finantsaruandluse ja auditi valdkonnas.

(29)

Ühenduse rahastamist kavandatakse finantsteenuste sektori selgelt kindlaks määratud ja piiratud hulga kõige olulisemate asutuste puhul. Praeguses institutsionaalses raamistikus tagatakse uue rahastamiskorraga stabiilne, ühtlaselt jaotunud, usaldusväärne ja piisav rahastamine, et võimaldada asjaomastel asutustel täita ühendusega seotud või ühenduse avalikes huvides olevat eesmärki sõltumatult ja tõhusalt. Toetust antakse finantsmääruse ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 kohaselt.

(30)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

tegevused, millega toetatakse ühenduse poliitika rakendamist, mille eesmärk on lähendada järelevalvesüsteeme, eelkõige riikide järelevalveasutuste töötajate koolituste ja IT-projektide halduse kaudu finantsteenuste sektoris, ja

b)

tegevused, mille käigus töötatakse välja standardid või tehakse panus nende väljatöötamisse, kohaldades, hinnates või kontrollides standardeid või tehes järelevalvet standardite kehtestamise protsessi üle ühenduse asjaomase poliitika rakendamise toetuseks finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

a)

ta on mittetulunduslik juriidiline isik, mille eesmärk on edendada üldsuse huve ja aidata saavutada Euroopa üldistes huvides olevaid eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklis 162, ja

b)

ta ei tohi olla toetuse andmise ajal üheski finantsmääruse artikli 93 lõikes 1, artiklis 94 või artikli 96 lõike 2 punktis a osutatud olukorras.

a)

lisa jaos A loetletud toetuse saajad saavad ühenduselt tegevustoetust ja

b)

lisa jaos B loetletud toetuse saajate puhul

a)

meetmetoetuse ainus eesmärk peab olema võimaldada lisa jaos B loetletud toetuse saajatel pakkuda järelevalvekomiteedele haldustuge meetmetoetuses täpsustatud projektide arendamiseks ja rakendamiseks ning

b)

lisa jaos B loetletud toetuse saajate haldustoe osutamise funktsioon peab olema selgelt sätestatud nende põhikirjas.

a)

IT-projektid;

b)

riikide järelevalveasutuste töötajate koolitusprogrammid ja töötajate lähetamise kavad;

c)

konverentside, seminaride, koolituste ja ekspertide kohtumiste korraldamine;

d)

trükiste ettevalmistamine ja väljaandmine, muu teavitustegevuse ettevalmistamine ja läbiviimine;

e)

teadusuuringute tegemine ja uuringute ettevalmistamine ning

f)

muu spetsiifiline toetav tegevus, mis on oluline ühenduse õiguse või poliitika seisukohast aruandluse ja auditeerimise või järelevalvealase lähendamise või järelevalvealase koostöö valdkonnas.

a)

ta peab olema ühe lisas loetletud toetuse saaja otsene õigusjärglane;

b)

tema tegevus peab toetama ühenduse poliitika rakendamist, mille eesmärk on ühtlustada järelevalvet ja parandada koostööd finantsteenuste valdkonnas, või

c)

ta peab olema otseselt kaasatud protsessi, mille käigus töötatakse välja rahvusvahelisi standardeid, või ta annab oma panuse nende väljatöötamisse, kohaldades, hinnates või kontrollides standardeid või tehes järelevalvet standardite kehtestamise protsessi üle, toetades sellega ühenduse asjaomase poliitika rakendamist finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

a)

vastab kriteeriumile, mis on sätestatud käesoleva artikli lõike 2 punktis a, võib talle anda tema lisas loetletud eelkäija toetuse, tingimusel et selline asutus vastab meetmetoetuse puhul ka artiklis 6 sätestatud toetuskõlblike tegevuste kriteeriumidele, või

b)

vastab artiklis 6 sätestatud toetuskõlblike tegevuste kriteeriumidele ja kriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva artikli lõike 2 punktides b või c, võib talle anda meetmetoetust.

a)

toetuse saaja esitab igal aastal programmi alusel iga meetmetoetust saanud meetmega seoses tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta ning lõpparuande kolme kuu jooksul pärast meetme lõpuleviimist ning

b)

toetuse saaja esitab igal aastal programmi alusel tegevustoetust saanud iga tööprogrammiga seoses tegevus- ja finantsaruande tööprogrammi rakendamise kohta ning lõpparuande pärast ühenduse rahastamisperioodi lõppu.