This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32008R0820
Commission Regulation (EC) No 820/2008 of 8 August 2008 laying down measures for the implementation of the common basic standards on aviation security (Text with EEA relevance)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 820/2008, 8. august 2008 , millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 820/2008, 8. august 2008 , millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (EMPs kohaldatav tekst)
ELT L 221, 19.8.2008, p. 8–22
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
No longer in force, Date of end of validity: 29/04/2010; kehtetuks tunnistatud 32010R0185
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Repeal | 32003R0622 | ||||
Implicit repeal | 32004R0068 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32005R0781 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32005R0857 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32006R0065 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32006R0240 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32006R0831 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32006R1448 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32006R1546 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32006R1862 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32007R0437 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32007R0915 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32007R1477 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32008R0023 | 20/08/2008 | |||
Implicit repeal | 32008R0358 | 20/08/2008 |
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Modified by | 32009R0483 | Muudatus | APP 1 | 30/06/2009 | |
Modified by | 32010R0133 | Muudatus | APP 1 | 19/02/2010 | |
Modified by | 32010R0134 | Muudatus | APP 1 | 19/02/2010 | |
Repealed by | 32010R0185 | ||||
Modified by | 32010R0293 | Muudatus | lisa APP 1 | 10/04/2010 |
19.8.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 221/8 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 820/2008,
8. august 2008,
millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 4 lõikele 2 peab komisjon vajaduse korral vastu võtma meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks kogu ühenduses. Komisjoni 4. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, (2) oli esimene õigusakt, milles sätestati kõnealused meetmed. |
(2) |
Määrust (EÜ) nr 622/2003 on alates selle vastuvõtmisest muudetud 14 korda. Selguse ja otstarbekuse huvides on asjakohane koondada kõik muudatused uude määrusesse. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et komisjoni poolt kõnealuse määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusmeetmed on salajased ega kuulu avaldamisele, kui need on seotud seadmete tööparameetrite ja tunnustamiseks vajalike kontrollkatsetega, tundlikku teavet hõlmava üksikasjaliku korraga või julgestusmeetmete kohaldamisest vabastamise üksikasjalike kriteeriumidega. Lisaks sellele on määruse (EÜ) nr 622/2003 artiklis 3 sätestatud, et lisas sätestatud rakendusmeetmed on salajased ega kuulu avaldamisele ning need tehakse kättesaadavaks ainult isikutele, kellele liikmesriik või komisjon on andnud vastava loa. Määruse (EÜ) nr 622/2003 hilisemates muudatustes on sätestatud, et nimetatud sätet kohaldatakse ka kõnealuste muudatuste suhtes. |
(4) |
Et parandada määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 4 lõike 2 alusel nüüdseks vastu võetud rakendusmeetmete läbipaistvust, on komisjon määruse (EÜ) nr 622/2003 (hiljem muudetud kujul) lisas esitatud meetmed läbi vaadanud, lähtudes määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 8 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidest. Läbivaatamine näitas, et paljusid nendest meetmetest ei ole vaja hoida salajas, ja seepärast tuleks need avaldada Euroopa Liidu Teatajas. |
(5) |
Sellele vaatamata on oluline hoida salajas teatavad meetmed, mille avalikustamine hõlbustaks nendest kõrvalehoidmist ja õigusvastaste tegude toimepanekut. Sellised meetmed hõlmavad eelkõige teatavaid üksikasjalikke menetlusi ja nendest tehtavaid erandeid seoses julgestuspiirangualadele sisenevate sõidukite läbivaatusega, õhusõiduki ja reisijate läbiotsimisega, ohtu kujutavate reisijate kohtlemisega, reisijast eraldi liikuva registreeritud pagasi ja registreeritud pagasi läbivaatusega lõhkeaine avastamise süsteemide abil ning kauba ja posti kontrollimisega, samuti läbivaatusseadmete tehnilisi näitajaid. Need meetmed tuleks vastu võtta eraldi, kasutades selleks kõikidele liikmesriikidele adresseeritud otsust. |
(6) |
Tuleks lubada lennujaamade eristamist kohaliku riskianalüüsi põhjal. Seetõttu tuleks komisjoni teavitada lennujaamadest, millega seonduvaid riske peetakse väiksemaks. |
(7) |
Samuti tuleks lubada erinevate rakendusmeetmete võtmist vastavalt lennundustegevuse liigile. Kui ühtse julgestustaseme tagamiseks kohaldatakse asendusmeetmeid, tuleks komisjoni sellest teavitada. |
(8) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tsiviillennundusjulgestuse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva määrusega nähakse ette meetmed riiklikesse tsiviillennunduse julgestusprogrammidesse inkorporeeritavate lennundusjulgestust käsitlevate ühiste põhistandardite rakendamiseks ja tehniliseks kohandamiseks.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
— |
„riiklik tsiviillennunduse julgestusprogramm” – määrused, tavad ja menetlused, mille liikmesriigid on oma territooriumil tsiviillennundusjulgestuse tagamiseks määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 5 kohaselt vastu võtnud; |
— |
„pädev asutus” – riiklik asutus, kelle liikmesriik on määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 5 lõike 2 kohaselt määranud vastutama oma riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi rakendamise kooskõlastamise ja järelevalve eest. |
Artikkel 3
Artiklis 1 osutatud meetmed on sätestatud lisas.
Artikkel 4
Uued tehnilised meetodid ja menetlused
1. Liikmesriik võib lubada julgestuskontrolliks kasutada tehnilist meetodit või menetlust, mis erineb lisas ettenähtutest, tingimusel et:
a) |
seda kasutatakse kõnealuse julgestuskontrolli uue teostusviisi hindamiseks ja |
b) |
see ei mõjuta negatiivselt üldist julgestuse taset. |
2. Vähemalt neli kuud enne uue meetodi või menetluse kavandatud kasutuselevõtmist teavitab asjaomane liikmesriik kirjalikult komisjoni ja teisi liikmesriike kavandatavast uuest meetodist või menetlusest, mida ta kavatseb lubada, lisades hinnangu selle kohta, kuidas tagatakse, et uue meetodi või menetluse kasutamine vastab lõike 1 punkti b nõuetele. Teade peab sisaldama ka üksikasjalikku teavet meetodi või menetluse kasutamise asukoha ja kavandatud hindamisperioodi pikkuse kohta.
3. Kui komisjon annab liikmesriigile positiivse vastuse või kui kolme kuu jooksul alates kirjaliku taotluse kättesaamisest ei ole vastust saabunud, võib liikmesriik lubada uue meetodi või menetluse kasutusele võtta.
Kui komisjon ei ole veendunud, et kavandatud uus meetod või menetlus annab piisava tagatise ühenduses lennundusjulgestuse üldise taseme hoidmiseks, teatab komisjon sellest liikmesriigile kolme kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud teate kättesaamisest ning selgitab oma probleeme. Sel juhul ei alusta asjaomane liikmesriik meetodi või menetluse kasutamist enne, kui komisjon on sellega rahul.
4. Iga tehnilise meetodi või menetluse maksimaalne hindamisperiood on 18 kuud. Komisjon võib kõnealust hindamisperioodi pikendada kuni kaheteistkümne kuu võrra tingimusel, et liikmesriik esitab pikendusele piisava põhjenduse.
5. Hindamisperioodi jooksul mitte harvem kui kuue kuu tagant esitab asjaomase liikmesriigi pädev asutus komisjonile hindamist käsitleva arenguaruande. Komisjon teavitab teisi liikmesriike arenguaruande sisust.
6. Hindamisperiood ei tohi olla pikem kui 30 kuud.
Artikkel 5
Teatamine
Liikmesriigid teavitavad komisjoni kirjalikult kõikidest lennujaamadest, mille suhtes nad on kasutanud määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 4 lõike 3 punkti a või punkti c kohaselt lubatud võimalust.
Artikkel 6
Asendusmeetmed
Liikmesriigid teatavad komisjonile kirjalikult asendusmeetmetest, mida kohaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punktiga 4.2.
Artikkel 7
Komisjoni määrus (EÜ) nr 622/2003 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 8
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. august 2008
Komisjoni nimel
asepresident
Antonio TAJANI
(1) EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 849/2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 1).
(2) ELT L 89, 5.4.2003, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 358/2008 (ELT L 111, 23.4.2008, lk 5).
LISA (1)
1. MÕISTED
Lisaks määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisas sätestatud mõistetele kohaldatakse ka järgmisi mõisteid:
1.1. |
„A.C.A.M.S” – juurdepääsu kontrolli ja häire jälgimise süsteem, mis kontrollib elektrooniliselt juurdepääsu ustele, väravatele või muudele sisenemispunktidele, mis viivad otse või ringiga julgestuspiirangualadele, ning mis annab vastavale ametiasutusele märku loata sisenemisest; |
1.2. |
„lennujaama kasutaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab reisijateveo, posti- ja/või kaubaveo eest õhu kaudu kõnealusest lennujaamast või kõnealusesse lennujaama, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 96/67/EÜ (2) artiklis 2; |
1.3. |
„maapealne käitlus” – teenused, mida lennujaamades osutatakse lennujaama kasutajatele, nagu on kirjeldatud direktiivi 96/67/EÜ lisas; |
1.4. |
„lennuettevõtja” – kehtiva lennutegevusloaga lennutranspordiettevõtja, kes teostab lennutegevust; |
1.5. |
„teenindusluuk” – õhusõidukist väljaspool asuv juurdepääsupunkt, mille kaudu teenindatakse õhusõidukit seoses vee, tualettruumide, maapinnal asuvate elektriliste väljundavade ja muude teenindusruumidega, millel on allalastav luuk; |
1.6. |
„kasutuses mitteolev õhusõiduk” – õhusõiduk, mis on pargitud rohkem kui 12 tunniks või mida ei jälgita piisavalt volitusteta juurdepääsu avastamiseks. |
2. LENNUJAAMA JULGESTUS
2.1. Lennujaamade planeerimisnõuded
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
2.2. Juurdepääsu kontroll
2.2.1. Julgestuspiirangualad ja muud kinnise ala osad
1. |
Pädev asutus tagab, et juurdepääsu julgestuspiirangualadele kontrollitakse. Kui julgestamata kinnised alad asuvad julgestuspiirangualade kõrval ja võimaldavad sinna juurdepääsu, määratakse kindlaks piirid ning kontrollid, millest piisab loata juurdepääsu tuvastamiseks ja asjakohaste meetmete võtmiseks. |
2. |
Pädev asutus, kes vastutab juurdepääsu lubamise eest julgestuspiirangualadele, tagab selle, et kogu personal, kellel on juurdepääs kõnealustele aladele, järgib rangeid juurdepääsukontrolli meetmeid. Kõnealused meetmed koosnevad järgmisest:
|
3. |
Pädev asutus tagab riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi raames, et julgestuspiirangualadele juurdepääsu võimaldavaid lennujaama läbipääsulubasid kontrollitakse järgmiselt:
|
4. |
Pädev asutus tagab, et juurdepääsuuksed, mida kasutatakse ainult lennukist väljumise eesmärgil ja mis võimaldavad juurdepääsu perroonidele või julgestuspiirangualadele, on avatud üksnes lennukist väljumise ajal. |
5. |
Julgestuspiiranguala läbivaatuspunkte kaitsevad turvatöötajad või piisavad valveseadmed, et hoida ära julgestusalaseid rikkumisi julgestuspiiranguala kontrollpunkti sisenemisel ja sealt väljumisel ning laiendada kaitset läbivaatusprotsessis osalevatele töötajatele. |
6. |
Reisijatega ning registreeritud pagasi käitlemiseks kasutatavatel julgestuspiirangualadel ja muudes kinnise ala osades ladustatavaid materjale kaitstakse või jälgitakse pidevalt volitamata juurdepääsu vältimise eesmärgil. Kasutuselt kõrvaldatud materjalid hävitatakse selle tagamiseks, et neid ei kasutaks volitamata isikud. Lennujaamade väljumise kontrollisüsteeme ja lennule registreerimise süsteeme kontrollitakse volitamata juurdepääsu vältimise eesmärgil. Lennule registreerimise iseteenindust ning reisijate käsutuses olevaid samaks otstarbeks ette nähtud Interneti-põhiseid võimalusi käsitatakse kõnealustele materjalidele või süsteemidele volitatud juurdepääsuna. |
2.2.2. Terminalipiirkond
Punktis 2.2.1.6 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka üldsusele avatud lennuväljaalade suhtes.
2.2.3. Muud üldsusele avatud alad
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
2.3. Personali, kaasas olevate esemete ja sõidukite läbivaatus
2.3.1. Personali ja kaasas olevate esemete läbivaatus
Julgestustöötajad võivad mitte lubada julgestuspiirangualale neid töötajaid, kelle valduses on neis kahtlust tekitavaid esemeid.
2.3.2. Sõidukite läbivaatus
1. |
Sõidukeid kontrollitakse eesmärgiga avastada keelatud esemeid ja volitusteta isikuid. |
2. |
Kontrolli läbiviimise ajal ei viibi juht ega muud sõitjad sõidukis. |
2.3.3. Turvaeeskirjad vedelike ja avamist tuvastada võimaldavate kottide varude jaoks
Üldsätted
1. |
„Vedelike varudeks” loetakse pardakaartide kontrollpunkti taga lennualal või julgestuspiirangualal asuvates müügikohtades müüdavaid vedelikke nende esmasest vastuvõtmisest lennualal kuni nende toimetamiseni kõnealustesse müügikohtadesse. |
2. |
„Avamist tuvastada võimaldavate kottide varudeks” loetakse pardakaartide kontrollpunkti taga lennualal asuvates müügikohtades kasutatavaid avamist tuvastada võimaldavaid kotte nende esmasest vastuvõtmisest lennualal kuni nende lõppkasutuseni. |
Varude kontroll
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
Tuntud tarnija
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
Avamist tuvastada võimaldavad kotid
3. |
Avamist tuvastada võimaldavad kotid toimetatakse pardakaartide kontrollpunkti taga lennualal asuvatesse müügikohtadesse avamist tuvastada võimaldavas pakendis. |
4. |
Avamist tuvastada võimaldavate kottide varusid tuleb pärast nende vastuvõtmist kõnealustes müügikohtades kuni nende lõppkasutuseni kaitsta loata juurdepääsu eest. |
2.4. Füüsiline julgestus ja patrullid
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
3. ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS
3.1. Õhusõiduki läbiotsimine ja kontroll
Lennuettevõtja tagab, et õhusõiduki julgestusotstarbelist läbiotsimist ja õhusõiduki julgestuskontrolli teostavad töötajad on kursis kontrollitava õhusõiduki tüübiga ning on saanud sellise tegevuse läbiviimiseks asjakohase väljaõppe.
3.1.1. Õhusõiduki julgestuskontroll
Õhusõiduki julgestuskontrolli lõpetamisel säilitab lennuettevõtja kirjalikku märget 24 tunni või lennu kestuse jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.
3.1.2. Õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine
1. |
Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise lõpetamisel säilitab lennuettevõtja kirjalikku märget 24 tunni või lennu kestuse jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. |
2. |
Õhusõiduki läbiotsimine viiakse läbi tühjas õhusõiduki salongis. |
3.2. Õhusõiduki kaitse
Lennuettevõtja vastutab oma õhusõiduki kaitse eest.
4. REISIJAD JA KÄSIPAGAS
4.1. Reisijate läbivaatus
4.1.1. Keelatud esemed
1. Reisijatel ei ole lubatud viia julgestuspiirangualale või õhusõidukisse järgmisi esemeid.
a) Püssid, tulirelvad ja sõjariistad
Iga ese, mis saab või mis paistab selline, nagu ta saaks väljutada lendkeha, või millega saab tekitada vigastusi, sealhulgas:
— |
kõik tulirelvad (püstolid, revolvrid, vintpüssid, haavlipüssid jne); |
— |
tulirelvade mulaažid ja jäljendatud tulirelvad; |
— |
tulirelvade koostisosad (v.a teleskoopseadmed ja -sihikud); |
— |
õhupüstolid, vintpüssid ja õhupüssid; |
— |
raketipüstolid; |
— |
stardipüstolid; |
— |
igat liiki mängurelvad; |
— |
vedrupüssid ja -püstolid; |
— |
naela- ja needipüstolid; |
— |
vibud ja ammud; |
— |
kadad; |
— |
harpuun- ja allveepüssid; |
— |
vahendid loomade humaanseks tapmiseks; |
— |
uimastus- või elektrišokivahendid (nt kariloomade elektrišokiseadmed, elektrišoki noolepüstolid); |
— |
relvakujulised tulemasinad. |
b) Teravaotsalised relvad ja teravad esemed
Teravaotsalised või teraga varustatud esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi, sealhulgas:
— |
kirved; |
— |
nooled ja viskenooled; |
— |
alpinisti jäänaelad; |
— |
harpuunid ja odad; |
— |
jääkirved, jääkirkad ja jäänoad; |
— |
jääuisud; |
— |
igasuguse pikkusega lukustavad noad või vedrunoad; |
— |
noad, sh tavandinoad, pikema teraga kui 6 cm, valmistatud metallist või muust materjalist, mis on piisavalt tugev, et seda relvana kasutada; |
— |
lihunikukirved ja -noad; |
— |
matšeeted; |
— |
lahtised habemenoad ja nende terad (v.a terapardlid, mille žiletiterad on kestaga ümbritsetud); |
— |
saablid, mõõgad ja keppmõõgad; |
— |
skalpellid; |
— |
käärid pikema teraga kui 6 cm; |
— |
suusa- ja kõnni-/matkakepid; |
— |
visketähed; |
— |
tööriistad, mida on võimalik kasutada torke- või terarelvana (nt puurid/drellid ja puuri osad, kartonginoad/vaibanoad, noad, saed, kruvikeerajad, raudkangid, haamrid, tangid, mutrivõtmed, leeklambid). |
c) Nürid esemed
Kõik nürid esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi, sealhulgas:
— |
pesapalli ja pehmepalli (softball) kurikad; |
— |
jäigad või painduvad kurikad ja nuiad (nt kumminuiad ja elektrišokinuiad); |
— |
kriketikurikad; |
— |
golfikepid; |
— |
hokikepid; |
— |
kahvpallikepid; |
— |
süsta ja kanuu mõlad või aerud; |
— |
rulad; |
— |
piljardikiid; |
— |
õngeridvad; |
— |
võitlusspordivarustus (nt nukid, nuiad, kurikad, kettnuiad, riisikoodid, kasteedid). |
d) Lõhkeained ja tuleohtlikud ained
Kõik lõhkeained ja kergsüttivad ained, mis võivad ohustada reisijate ja meeskonnaliikmete tervist või õhusõiduki turvalisust/ohutust või vara, sealhulgas:
— |
laskemoon; |
— |
sütikud; |
— |
detonaatorid ja süütenöörid; |
— |
lõhkeained ja lõhkeseadeldised; |
— |
lõhkeainete või lõhkeseadeldiste imitatsioonid; |
— |
miinid ja muu sõjaväe lahingumoon; |
— |
igat liiki granaadid; |
— |
gaas ja gaasiballoonid (nt butaan, propaan, atsetüleen, hapnik) suures koguses; |
— |
ilutulestiku pürotehnika, valgusraketid ja muu pürotehnika (sh paugutajad ja tongid); |
— |
kergsüttivad tuletikud; |
— |
suitsupadrunid või suitsupommid; |
— |
kergsüttivad vedelkütused (nt bensiin/mootoribensiin, diisel, tulemasina süütevedelik, alkohol, etanool); |
— |
aerosoolvärvipihustid; |
— |
tärpentin ja värvilahusti; |
— |
alkohoolsed joogid kangusega üle 70 % mahust (140 % standardalkoholi kangusest). |
e) Kemikaalid ja toksilised ained
Kõik keemilised või toksilised ained, mis võivad ohustada reisijate ja meeskonnaliikmete tervist või õhusõiduki turvalisust/ohutust või vara, sealhulgas:
— |
happed ja leelised (nt söövitava sisuga „märjad” patareid ja akud; |
— |
söövitavad või pleegitavad ained (nt elavhõbe, kloor); |
— |
tegutsemisvõimetuks muutvad pihustid/pihustusained (nt ärritav gaas, pipra- ja pisargaas); |
— |
radioaktiivsed materjalid (nt meditsiinilised või kaubanduslikud isotoobid); |
— |
mürgid; |
— |
nakkus- või bioloogiliselt ohtlikud ained (nt nakatatud veri, bakterid ja viirused); |
— |
iseeneslikult süttida võivad ained; |
— |
tulekustutid. |
f) Vedelikud
Vedelikud, välja arvatud juhul, kui need on kuni 100-milliliitristes või samaväärse mahutavusega üksikmahutites ja läbipaistvas korduvsuletavas kuni üheliitrise mahutavusega plastkotis. Mahuti peab plastkotti korralikult mahtuma ja kott peab olema täielikult suletud. Vedelikud hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid/kuivi segusid ja survestatud mahutite sisu – nt hambapastat, juuksegeeli, jooke, suppe, siirupeid, parfüüme, habemeajamisvahtu, aerosoole ja muid samalaadse konsistentsiga esemeid.
Erandeid võib teha, kui vedelik:
1) |
on ette nähtud kasutamiseks reisi jooksul ja vajalik kas meditsiinilisel näidustusel või eridieedi jaoks, kaasa arvatud imikutoit. Nõudmise korral tõendab reisija erandi alla kuuluva vedeliku ehtsust; või |
2) |
on saadud pardakaartide kontrollpunkti taga lennujaama kinnisel alal asuvatest müügikohtadest, mille suhtes kohaldatakse lennujaama julgestusprogrammis heaks kiidetud julgestusmeetmeid, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval samast lennujaamast; või |
3) |
on saadud lennujaama julgestuspiirangualal asuvatest müügikohtadest, mille suhtes kohaldatakse lennujaama julgestusprogrammis heaks kiidetud julgestusmeetmeid; või |
4) |
on saadud muust ühenduse lennujaamast, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval samast lennujaamast; või |
5) |
on saadud ühenduse lennuettevõtja õhusõiduki pardalt, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval samast lennujaamast; või |
6) |
on saadud mõne 1. liites loetletud kolmanda riigi lennujaama pardakaartide kontrollpunkti taga kinnisel alal või julgestuspiirangualal asuvast müügikohast. Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 9 lõikes 2 osutatud korras otsustada lisada 1. liitesse kolmanda riigi lennujaama, juhul kui täidetud on järgmised tingimused:
|
2. Reisija võidakse vabastada punktis 4.1.1.1 sätestatud nõuete täitmisest tingimusel, et:
a) |
pädevat asutust on eelnevalt teavitatud ja see asutus on andnud loa eseme(te) kaasavõtmiseks ja |
b) |
õhusõiduki kaptenit on teavitatud reisijast ja temaga kaasas olevatest keelatud esemetest. |
Vajaduse korral paigutatakse keelatud esemed turvalisse kohta.
3. Punktis 4.1.1.1 osutatud keelatud esemete loetelu ja teave ettenähtud erandite kohta tuleb avalikustada.
4. Pädev asutus võib lisaks punktiga 4.1.1.1 hõlmatud esemetele keelata ka muid esemeid. Pädev asutus teeb mõistlikke jõupingutusi, et teavitada reisijaid sellistest esemetest, enne kui nad on lõpetanud registreeritud pagasi registreerimise.
5. Kui punktis 5.2.3.1 ei ole sätestatud teisiti, võivad registreeritud pagasi hulgas olla punkti 4.1.1.1 või 4.1.1.4 alusel keelatud esemed, tingimusel et reisijatel puudub sellisele pagasile järelevalveta juurdepääs alates pagasi registreerimisest kuni selle tagasisaamiseni saabumisel.
6. Julgestustöötajad võivad keelduda lubamast julgestuspiirangualale või õhusõiduki salongi reisijaid, kellel on kaasas punktis 4.1.1.3 nimetamata esemed, mis tekitavad kahtlusi.
4.1.2. Metallidetektorvärava kalibreerimine
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
4.1.3. Liikumispuudega reisijate läbivaatus
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
4.1.4. Julgestussätted potentsiaalset ohtu kujutavate reisijate puhul
1. |
Lennutranspordi valdkonnas kehtestatakse järgmiste potentsiaalset ohtu kujutavate reisijarühmade jaoks erilised julgestusmeetmed:
|
2. |
Pädevad asutused teavitavad asjaomast lennuettevõtjat piisavalt aegsasti kirjalikult kavatsusest transportida potentsiaalset ohtu kujutavaid reisijaid. |
3. |
Kirjalik teatis lennuettevõtjale ja kaptenile sisaldab järgmisi üksikasju:
|
4. |
Korda rikkuvate reisijate jaoks kehtestatakse erilised julgestusmeetmed. Korda rikkuvad reisijad on isikud, kes panevad ajavahemikul alates õhusõiduki ukse sulgemisest enne õhkutõusmist kuni ajani, mil see pärast maandumist uuesti avatakse, tsiviilõhusõiduki pardal toime järgmise teo:
|
5. |
Seaduslikult kinnipeetud isikutel on alati saatja(d). |
4.2. Reisijate eraldamine
Juhul kui julgestuspiiranguala läbivaatuspunktide ja õhusõiduki pardale mineku punkti vahel asuvas lennuterminalirajatise osas on viibinud saabuvad reisijad, keda ei ole läbi vaadatud määruses (EÜ) nr 2320/2002 sisalduvate üksikasjade kohaselt, otsitakse kõnealune ala enne läbivaadatud reisijate pardaleminekut läbi, et sinna ei oleks jäetud keelatud esemeid.
4.3. Käsipagasi läbivaatus
1. |
Kõik vedelikud esitatakse läbivaatuspunktis kontrollimiseks. |
2. |
Sülearvutid ja muud suured elektriseadmed võetakse käsipagasist enne läbivaatust välja ja vaadatakse eraldi läbi. |
3. |
Reisijate mantlid ja pintsakud vaadatakse läbi käsipagasi eraldi ühikuna. |
4.3.1. Käsipagasi läbivaatus kõrglahutusega läbivalgustusseadmete abil, millele on paigaldatud TIP, mida ka kasutatakse
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
4.4. Diplomaatide läbivaatus
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
5. REGISTREERITUD PAGAS
5.1. Registreeritud pagasi vastavuse kontroll
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
5.2. Registreeritud pagasi läbivaatus
5.2.1. Reisijaga koos liikuv registreeritud pagas
1. |
Lennuettevõtja tagab, et iga reisija reisib samal lennul kui tema registreeritud pagas. Kui see nii ei ole, käsitatakse kõnealust registreeritud pagasit reisijast eraldi liikuva pagasina. |
2. |
Pädev asutus sätestab oma riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis üksikasjalikud menetlused selle kohta, kuidas teostatakse läbivaatust, kui läbivaatusseadmed ei tööta nõuetekohaselt. |
5.2.2. Reisijast eraldi liikuv registreeritud pagas
Lennuettevõtjale, kes võtab teiselt lennuettevõtjalt vastu reisijast eraldi liikuva registreeritud pagasi, antakse kirjalik protokoll selle kohta, et määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisas sätestatud julgestuskontrollimeetmed võeti kõnealuse registreeritud pagasi suhtes enne selle transpordiks vastuvõtmist.
5.2.3. Registreeritud pagasis keelatud esemed
1. |
Registreeritud pagasi hulgas ei tohi olla järgmisi esemeid:
|
2. |
Punktis 5.2.3.1 osutatud keelatud esemete loetelu avalikustatakse lennuettevõtjate esindustes ja muul asjakohasel viisil. |
3. |
Pädev asutus võib keelata ka muid esemeid peale punktiga 5.2.3.1 hõlmatute. Pädev asutus teeb mõistlikke jõupingutusi, et teavitada reisijaid sellistest esemetest. |
4. |
Julgestustöötajad võivad keelduda transportimast registreeritud pagasit, mis sisaldab punktis 5.2.3.1 nimetamata eset, mis tekitab neis kahtlust. |
5.2.4. Registreeritud pagasi läbivaatus lõhkeaine avastamise süsteemide (EDS) abil
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
5.2.5. Reisijaga koos liikuva registreeritud pagasi läbivaatus tavapäraste läbivalgustusseadmete abil, millele on paigaldatud TIP, mida ka kasutatakse
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
5.3. Registreeritud pagasi kaitse
1. |
Juurdepääs pagasi töötlemise alale või hoiualale on ainult nendel personali liikmetel, kellel on asjaomasele alale sisenemiseks tööülesannetest lähtuv vajadus. Asjaomase personali hulka kuuluvad registreeritud pagasi peale- ja mahalaadimise ning kaitsmisega seotud isikud ning isikud, kellel on pagasi töötlemise alale või hoiualale sisenemiseks pädeva asutuse luba. |
2. |
Reisijatele võidakse võimaldada juurdepääs neile kuuluvale läbivaadatud registreeritud pagasile tingimusel, et neid jälgitakse kogu kõnealuse aja vältel selle tagamiseks, et keelatud esemeid ei:
|
6. KAUP, KULLER- JA EKSPRESS-SAADETISED
6.1. Kohaldamine
Käesolevas määruses kasutatakse järgmist mõistet:
„esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja” – kaubasaatja, kelle saadetiste puhul on selgelt tuvastatav, et need on ette nähtud veoks kaubalennukiga, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punktis 6.5.
6.2. Kokkuleppelise esindaja kvalifikatsioon
Määramine, tunnustamine või loetlemine pädeva asutuse poolt
6.2.1. |
Teatava üksuse kokkuleppeliseks esindajaks määramise või sellena tunnustamise või loetlemise korral pädeva asutuse poolt tagavad liikmesriigid, et rakendatakse järgmist menetlust:
Käesolevat menetlust kohaldatakse hiljemalt alates 1. märtsist 2008. |
6.2.2. |
Pädeva asutuse kontrolli kokkuleppelise esindaja valdustes võib punkti 6.2.1.b kohaldamise eesmärgil käsitada kohapealse kontrollina. |
6.2.3. |
Kui pädev asutus ei ole enam rahul sellega, kuidas kokkuleppeline esindaja on võimeline täitma nii käesoleva määruse kui ka asukohaliikmesriigi riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi nõudeid, tühistab ta tema kokkuleppelise esindaja staatuse. |
6.3. Julgestuskontrolli meetmed
6.3.1. |
Kui kaup vaadatakse läbi vastavalt määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punktile 6.3.1.b, peavad esindajad või lennuettevõtjad:
|
6.3.2. |
Pädev asutus teavitab komisjoni kõikidest muudest määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punkti 6.3.1.b alapunktis iv osutatud vahenditest, mida ta lubab kasutada kauba läbivaatusel. |
6.4. Tuntud saatja kriteeriumid
6.4.1. |
Määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punktis 6.4.1.b osutatud tuntud saatja deklaratsioon esitatakse kirjalikult üks kord aastas ning selleks kasutatakse standarditud riiklikku vormi. Kõnealune deklaratsioon sisaldab tunnistust selle kohta, et saadetised ei sisalda keelatud esemeid, mis on loetletud liite punktides iv ja v, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa punkti 6.4.1.c alapunktis i. Tuntud saatja võtab deklaratsiooni eest täieliku vastutuse. |
6.4.2. |
Juhul kui saadetis sisaldab keelatud esemeid, kinnitab tuntud saatja kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale iga kord kirjalikult, et saadetis sisaldab kõnealuseid esemeid. |
6.4.3. |
Kui tuntud saatja ei ole enam võimeline oma kohustusi täitma, tühistab valideerimise eest vastutav pädev asutus, kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja temale antud tuntud saatja staatuse. |
6.5. Vedu kaubalennukiga
6.5.1. |
Selleks et kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja saaksid üksusele määrata esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse, tagavad liimesriigid järgmise menetluse rakendamise:
|
6.5.2. |
Kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja haldab punktis 6.5.1.b osutatud teavet sisaldavat andmebaasi. Kõnealune andmebaas peab olema pädevale asutusele kontrollide teostamise eesmärgil kättesaadav. |
6.5.3. |
Kui kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja ei ole enam rahul sellega, kuidas esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja täidab riiklikke juhiseid, tühistab ta esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse. |
7. POST
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
8. LENNUETTEVÕTJA POST JA SAADETISED
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
9. LENNUETTEVÕTJA TOITLUSTUSVARUD JA -VAHENDID
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
10. LENNUETTEVÕTJA KORISTUSVARUD JA -VAHENDID
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
11. ÜLDLENNUNDUS
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
12. PERSONALI TÖÖLEVÕTMINE JA VÄLJAÕPE
12.1. Riiklik lennundusjulgestusalase väljaõppe kava
Riiklik lennundusjulgestusalase väljaõppe kava sisaldab nõudeid korda rikkuvate reisijatega tegelemiseks ette nähtud väljaõppele.
12.2. Julgestustöötajad
12.2.1. Lennuettevõtja ja lennujaama julgestuse haldamine
1. |
Pädev asutus tagab, et iga ühenduse lennujaama ja lennuettevõtja julgestuse haldamine on korraldatud piisava pädevusega. Pädev asutus tagab, et on olemas organisatsioon asjakohaseks julgestuse haldamiseks. Lennuettevõtjate või lennujaamade julgestusnõuete täitmise eest vastutavatel kõrgema astme juhtidel on vajalik kvalifikatsiooni, teadmiste ja kogemuste tase, muu hulgas järgmistes valdkondades:
|
12.3. Muu personal
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
13. LÄBIVAATUSSEADMETE TEHNILISED NÄITAJAD
Käesolevas määruses sätted puuduvad.
(1) Käesoleva lisa puhul on järgitud määruse (EÜ) nr 2320/2002 lisa ülesehitust ja numeratsiooni. Kui käesolevas määruses puuduvad ühiste põhistandardite rakendamist või tehnilist kohandamist käsitlevad sätted, on see selgesõnaliselt märgitud vastava pealkirja alla.
(2) EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36.
(3) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
1. liide
Lennujaam(ad), kust väljuvad ühenduse lennujaamadesse suunduvad lennud:
— |
Singapuri (SIN) lennujaam |
— |
Horvaatia:
|