II LISA

EÜ SAFA programmi raames õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitleva korra juhised – põhielemendid

1.   ÜLDJUHISED

1.1.   SAFA programmi raames toimuva õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise viivad läbi inspektorid, kellel on kontrollimise alal vajalikud teadmised, kusjuures kõigi kontroll-lehtedel olevate elementide kontrollimisel peavad neil olema tehnilised, lennukõlblikkuse alased ja rakenduslikud teadmised. Kui õhusõidukit kontrollivad seisuplatsil kaks või rohkem inspektorit, võivad nad omavahel ära jagada kontrolli peamised elemendid, milleks on õhusõiduki visuaalne välispidine kontroll, piloodikabiini kontroll ning reisijatesalongi ja/või lastiruumi kontroll.

1.2.   Inspektorid peavad tõendama oma isikut õhusõiduki kaptenile või tema eemalolekul lennumeeskonna liikmele või käitaja kõrgeima positsiooniga esindajale, enne kui nad alustavad õhusõiduki pardal tehtava seisuplatsil kontrollimise osa. Kui ühtki käitaja esindajat ei ole võimalik teavitada või kui sellist esindajat ei ole õhusõidukis või selle ümbruses, siis üldjuhul SAFA programmi raames õhusõidukit seisuplatsil ei kontrollita. Eriolukorras võib teha otsuse sellise kontrolli tegemise kohta, kuid sel juhul piirdub see õhusõiduki visuaalse välispidise kontrolliga.

1.3.   Kontroll on võimalikult põhjalik, võttes arvesse selleks eraldatud aega ja ressursse. See tähendab, et kui kontrolliks on eraldatud üksnes piiratud aeg ja ressursid, ei pea kontrollima kõiki, vaid üksnes teatavat hulka kontrollimisele kuuluvaid elemente. Vastavalt SAFA programmi raames tehtavaks õhusõiduki seisuplatsil kontrollimiseks eraldatud ajale ja ressurssidele valitakse kontrollitavad elemendid välja EÜ SAFA programmi eesmärkide kohaselt.

1.4.   Õhusõiduki seisuplatsil kontrollimisega ei põhjustata kontrollitava õhusõiduki väljumisajas põhjendamatut viivitust. Viivituse võimalikud põhjused võivad muu hulgas olla kahtlused seoses lennuks valmistumise nõuetekohasusega, õhusõiduki lennukõlblikkusega või asjaoludega, mis hõlmavad otseselt õhusõiduki ja selles viibijate ohutust.

2.   INSPEKTORITE KVALIFIKATSIOON

2.1.   Liikmesriigid tagavad, et alates 1. jaanuarist 2009 teevad kõiki nende territooriumil SAFA programmi raames läbi viidavaid õhusõiduki seisuplatsil kontrollimisi kvalifitseeritud inspektorid.

2.2.   Liikmesriigid tagavad, et nende inspektorid vastavad järgmistele kvalifikatsioonikriteeriumitele.

2.3.   Kvalifikatsioonikriteeriumid

2.3.1.   Abikõlblikkuskriteeriumid

Abikõlblikuks kvalifitseerumise eeltingimusena peavad liikmesriigid tagama, et SAFA inspektoriks kvalifitseeruda soovivatel kandidaatidel on vajalik lennundusalane haridus ja/või asjakohased praktilised teadmised nende konkreetsetes kontrollivaldkondades, mis on järgmised:

a)	õhusõidukite käitamine;

b)	personalile lennunduslubade andmine;

c)	õhusõiduki lennukõlblikkus;

d)	ohtlikud kaubad.

2.3.2.   Koolitusnõuded

Enne kvalifitseerumist peavad kandidaadid olema edukalt läbinud koolituse, mis koosneb järgmistest osadest:

—	teoreetilised õppetunnid, mille viib läbi SAFA koolitusorganisatsioon, nagu on määratletud punktis 2.4;

—	praktiline koolitus, mille viib läbi SAFA koolitusorganisatsioon, nagu on määratletud punktis 2.4, või punkti 2.5 kohaselt liikmesriigi määratud vaneminspektor, kes tegutseb SAFA koolitusorganisatsioonist eraldi;

—	koolitus töökohal, mis koosneb mitmetest kontrollidest, mille viib läbi liikmesriigi määratud vaneminspektor, nagu on sätestatud punktis 2.5.

2.3.3.   Nõuded kvalifitseerumise kehtivuse säilitamiseks

Liikmesriigid tagavad, et pärast kvalifitseerumist säilitavad inspektorid oma kvalifitseerumise kehtivuse järgmiste võimaluste abil:

a)	korrapäraste korduvkoolituste abil, mis koosnevad teoreetilistest õppetundidest, mille viib läbi SAFA koolitusorganisatsioon, nagu on määratletud punktis 2.4;

b)

kontrollides pärast viimase SAFA koolituse läbimist iga 12kuulise ajavahemiku jooksul seisuplatsil vähemalt miinimumarvu õhusõidukeid, kui ta ise ei ole liikmesriigi lennuameti kvalifitseeritud inspektor lennutegevuse või lennukõlblikkuse alal ega kontrolli korrapäraselt omamaiste lennuettevõtjate õhusõidukeid.

2.3.4.   Juhismaterjal

EASA töötab välja ja avaldab hiljemalt 30. septembriks 2008 üksikasjaliku juhismaterjali, et abistada liikmesriike punktide 2.3.1, 2.3.2 ja 2.3.3 rakendamisel.

2.4.   SAFA koolitusorganisatsioonid

2.4.1.   SAFA koolitusorganisatsioon võib olla osa liikmesriigi pädevast ametiasutusest või kolmanda osapoole organisatsioonist.

Kolmas osapool võib olla

—	osa teise liikmesriigi pädevast ametiasutusest;

—	iseseisev üksus.

2.4.2.   Liikmesriik tagab, et punktis 2.3.2 ja punkti 2.3.3 alapunktis a osutatud koolitused, mille viib läbi vastava liikmesriigi ametiasutus, toimuvad vähemalt EASA koostatud ja avaldatud asjakohaste õppekavade kohaselt.

2.4.3.   Need liikmesriigid, kes kasutavad SAFA koolitusteks kolmanda osapoole organisatsiooni teenuseid, loovad sellise organisatsiooni hindamiseks vajaliku süsteemi. Süsteem on lihtne, läbipaistev ja proportsionaalne ning selle puhul võetakse arvesse kõiki EASA koostatud ja avaldatud asjakohaseid juhismaterjale. Sellise süsteemi puhul võidakse arvesse võtta teiste liikmesriikide tehtud hindamisi.

2.4.4.   Kolmanda osapoole koolitusorganisatsiooni teenuseid võib kasutada üksnes siis, kui hindamisest nähtub, et koolitus viiakse läbi EASA koostatud ja avaldatud asjakohaste õppekavade alusel.

2.4.5.   Liikmesriigid tagavad, et nende pädevate ametiasutuste koolitusprogramme ja/või nende süsteeme kolmanda osapoole koolitusorganisatsioonide hindamiseks muudetakse, et kajastada soovitusi, mis tulenevad EASA korraldatud standardimiskontrollidest vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 736/2006 (1) alusel sätestatud töömeetoditele.

2.4.6.   Liikmesriigid võivad taotleda, et EASA hindaks koolitusorganisatsiooni ja avaldaks oma arvamuse, mille alusel liikmesriik saaks luua enda hilisema hinnangu.

2.4.7.   EASA töötab välja ja avaldab hiljemalt 30. septembriks 2008 üksikasjaliku juhismaterjali, et abistada liikmesriike käesoleva punkti rakendamisel.

2.5.   Vaneminspektorid

2.5.1.   Liikmesriik võib määrata vaneminspektorid tingimusel, et nad vastavad asjaomase liikmesriigi kehtestatavatele kvalifikatsioonikriteeriumitele.

2.5.2.   Liikmesriigid tagavad, et punktis 2.5.1 osutatud kriteeriumid sisaldavad vähemalt järgmisi nõudeid, mille kohaselt määratav isik

—	on olnud kvalifitseeritud SAFA inspektor rohkem kui kolme aasta jooksul enne kõnealusesse ametisse nimetamist;

—	on kolme aasta jooksul enne kõnealusesse ametisse nimetamist teinud SAFA programmi raames vähemalt 36 kontrolli.

2.5.3.   Liikmesriigid tagavad, et praktiline koolitus ja/või koolitus töökohal, mille viivad läbi nende vaneminspektorid, põhineb EASA koostatud ja avaldatud asjakohastel õppekavadel.

2.5.4.   Samuti võivad liikmesriigid määrata oma vaneminspektorid läbi viima praktilist koolitust ja/või koolitust töökohal, milles osalevad koolitatavad isikud teistest liikmesriikidest.

EASA töötab välja ja avaldab hiljemalt 30. septembriks 2008 üksikasjaliku juhismaterjali, et abistada liikmesriike käesoleva punkti rakendamisel.

2.6.   Üleminekumeetmed

2.6.1.   SAFA inspektoreid, kes vastavad punktis 2.3.1 osutatud abikõlblikkuskriteeriumitele ning punkti 2.3.3 alapunktis b osutatud hiljutise kogemuse kriteeriumitele komisjoni direktiivi 2008/49/EÜ artiklis 3 kehtestatud kuupäeval, käsitatakse käesolevas peatükis sätestatud nõuete kohaselt inspektoritena.

2.6.2.   Olenemata punkti 2.3.3 alapunkti a sätetest peavad punkti 2.6.1 kohaselt kvalifitseerunud inspektorid läbima SAFA koolitusorganisatsiooni korraldatava korrapärase korduvkoolituse hiljemalt 1. juuliks 2010 ja pärast seda vastavalt punkti 2.3.3 alapunktis a sätestatule.

3.   STANDARDID

3.1.   EÜ SAFA programmi raames kontrollitakse õhusõidukit ja käitajat eelkõige Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) standardite ja ICAO Euroopa regionaalsete lisaprotseduuride alusel. Õhusõiduki tehnilise seisukorra kontrollimisel võetakse lisaks sellele arvesse ka õhusõiduki tootja kehtestatud standardeid.

4.   KONTROLLIPROTSESS

Kontroll-lehtede elemendid

4.1.   Kontrollitavad elemendid valitakse kontroll-lehtedelt, mis moodustavad osa SAFA programmi raames õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevast aruandest ning sisaldavad 54 elementi. (vt 1. liide).

4.2.   Kontrolli ja selle käigus tuvastatud leide (kui neid on) peab pärast kontrolli lõppemist kajastama SAFA programmi raames õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevas aruandes.

SAFA üksikasjalikud juhised

4.3.   SAFA programmi raames õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlevas aruandes sisalduvate kontroll-lehtede iga kontrollelemendi puhul koostatakse üksikasjalik kirjeldus, millega täpsustatakse kontrolli ulatust ja meetodit. Lisaks sellele viidatakse ICAO lisades sisalduvatele asjakohastele nõuetele. Need töötab välja ja avaldab EASA üksikasjaliku juhismaterjali kujul ning vajaduse korral muudab seda, et see kajastaks uusimaid kohaldatavaid standardeid.

Aruannete lisamine kesksesse SAFA andmebaasi

4.4.   Kontrolliaruanne lisatakse kesksesse SAFA andmebaasi võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 15 tööpäeva jooksul pärast kontrolli toimumise kuupäeva, isegi kui leide ei tuvastatud.

5.   LEIDUDE LIIGITAMINE

5.1.   Iga kontrollelemendi puhul käsitatakse leidudena kolme kategooriat võimalikke kõrvalekaldeid punkti 3.1 alusel kehtestatud asjakohastest standarditest. Sellised leiud liigitatakse järgmiselt:

—	1. kategooria leid ei mõjuta ohutust märkimisväärselt;

—	2. kategooria leid võib mõjutada ohutust oluliselt ning

—	3. kategooria leid võib mõjutada ohutust väga oluliselt.

5.2.   EASA töötab välja ja avaldab juhised leidude liigitamise kohta üksikasjaliku juhismaterjalina, mida vajaduse korral muudetakse, et kajastada teaduse ja tehnika asjakohast arengut.

6.   VÕETAVAD JÄRELMEETMED

6.1.   Ilma et see piiraks punkti 1.2 kohaldamist, tuleb pärast SAFA programmi raames tehtava kontrolli lõppu täita kontrollakt, mis sisaldab vähemalt 2. liites sätestatud elemente, ning anda selle koopia õhusõiduki kaptenile või tema eemalolekul lennumeeskonna liikmele või käitaja kõrgeima positsiooniga esindajale, kes on õhusõidukis või selle ümbruses. Inspektor küsib vastuvõtjalt kontrollakti kohta vastuvõtuteatisele allkirja ning hoiab selle alles. Kui vastuvõtja keeldub alla kirjutamast, tehakse kõnealusesse dokumenti sellekohane märge. EASA töötab välja ja avaldab sellekohased üksikasjalikud juhised üksikasjaliku juhismaterjali vormis.

6.2.   Leidude liigitamisest sõltuvalt on määratletud teatavad järelmeetmed. Leidude kategooria ja nende puhul võetavate meetmete vaheline seos on esitatud meetmeklassidena ning EASA töötab need välja ja avaldab üksikasjaliku juhismaterjali vormis.

6.3.   1. klassi meede. Kõnealune meede kujutab endast SAFA programmi raames tehtud õhusõiduki seisuplatsil kontrollimist käsitleva teabe andmist õhusõiduki kaptenile ja/või tema eemalolekul lennumeeskonna muule liikmele või kohalolevale käitaja kõrgeima positsiooniga esindajale. Kõnealuse meetme puhul antakse kontrollakti üleandmisel suuliselt aru. 1. klassi meede võetakse pärast iga kontrolli, olenemata sellest, kas leide tuvastati või mitte.

6.4.   2. klassi meede. Kõnealune meede koosneb järgmisest:

1)	asjaomasele käitajale esitatavast kirjalikust teatisest, mis sisaldab nõuet võetavate parandusmeetmete tõendamise kohta, ning

2)

kirjalikust teatisest vastutavale riigile (käitaja päritoluriigile ja/või õhusõiduki registreerinud riigile), milles pööratakse tähelepanu vastava liikmesriigi ohutusjärelevalve all käitatava õhusõiduki puhul tehtud kontrollide tulemustele. Teatis sisaldab vajaduse korral kinnitamisnõuet käesoleva punkti alapunkti 1 alusel võetavate parandusmeetmete heakskiitmise kohta.

Liikmesriigid muudavad EASA-le kättesaadavaks igakuise aruande selliste järelmeetmete hetkeseisu kohta, mille nad on võtnud pärast õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist.

2. klassi meede võetakse pärast kontrolle, mille puhul on tuvastatud 2. või 3. kategooria leiud.

EASA töötab välja ja avaldab sellekohased üksikasjalikud juhised üksikasjaliku juhismaterjali vormis.

6.5.   3. klassi meede. 3. klassi meede võetakse pärast kontrolli, mille käigus on tuvastatud 3. kategooria leid. Võttes arvesse 3. kategooria leidude tähtsust seoses nende võimaliku mõjuga õhusõiduki ja selles viibijate ohutusele, on määratletud järgmised alamklassid.

1)	3a klass – õhusõiduki lennupiirang. Õhusõidukit seisuplatsil kontrolliv pädev asutus otsustab, et kontrollimise käigus tuvastatud puuduste tõttu võib õhusõiduk väljuda üksnes teatavate piirangute alusel.

2)	3b klass – parandusmeetmed enne väljalendu. Õhusõidukit seisuplatsil kontrollides avastatakse puudused, mille puhul on enne kavandatava lennu algust vaja võtta parandusmeetmed.

3)

3c klass – kontrolliv riiklik lennuamet kohaldab õhusõiduki suhtes väljalennukeeldu. Õhusõiduki suhtes kohaldatakse väljalennukeeldu sellises olukorras, kus pärast 3. kategooria (väga oluliste) leidude tuvastamist ei ole õhusõidukit seisuplatsil kontrollinud pädev ametiasutus kindel, kas õhusõiduki käitaja võtab puuduste kõrvaldamiseks enne väljalendu parandusmeetmed, mis aga ohustaks vahetult õhusõidukit ja selles viibijaid. Sellisel juhul kohaldab õhusõidukit seisuplatsil kontrollinud riiklik lennuamet õhusõiduki suhtes lennukeeldu seni, kuni oht on kõrvaldatud, ning teavitab sellest kohe asjaomase käitaja päritoluriigi ja õhusõiduki registreerinud riigi pädevaid ametiasutusi.

Alapunktide 2 ja 3 alusel võetavad meetmed võivad sisaldada reisijateta lendu hooldusbaasi.

4)	3d klass – viivitamatu tegevuskeeld. Liikmesriik võib reageerida vahetule ja ilmsele ohutuse rikkumisele tegevuskeelu kehtestamisega, nagu on ette nähtud vastavate riiklike ja ühenduse õigusaktidega.

1. liide

SAFA programmi raames õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist käsitlev aruanne

2. liide

Kontrollakti vorm