2.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 172/15

(1)

Nagu nõukogu oma 3. detsembri 2004. aasta järeldustes kinnitas, on raadiospektri tõhus ja ühtne kasutamine oluline elektrooniliste sideteenuste arendamiseks ning aitab ergutada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet; juurdepääs spektrile tuleb muuta lihtsamaks, et parandada tõhusust, soodustada uuendusi, muuta see kasutajate jaoks paindlikumaks ja anda tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, võttes seejuures arvesse üldist huvi pakkuvaid eesmärke.

(2)

Euroopa Parlament rõhutas oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis Euroopa raadiospektripoliitika suunas (3) side tähtsust maa- ja vähem arenenud piirkondade jaoks, mille puhul lairiba, madalama sagedusega mobiilside ja uute traadita tehnoloogiate levitamine võib pakkuda tõhusaid lahendusi 27 liikmesriigi täieliku kaetuse saavutamiseks, pidades silmas kõikide piirkondade jätkusuutlikku arengut. Euroopa Parlament märkis ka seda, et spektri eraldamise ja kasutamise kord liikmesriikides on väga erinev ning et need erinevused on tõsiseks takistuseks hästi toimiva siseturu saavutamisel.

(3)

Komisjon on samuti oma 26. aprilli 2007. aasta teatises Euroopa kosmosepoliitika kohta seadnud eesmärgiks muuta uuenduslike kosmoseside teenuste kasutuselevõtt lihtsamaks, eriti seoses suurenenud nõudlusega ääremaadel ja maapiirkondades, rõhutades samaaegselt satelliiditeenuste ja spektri üleeuroopalise litsentsimise vajalikkust.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (4) eesmärk on raadiosageduste ja numeratsiooniressursside tulemuslik kasutamine ja nende tõhusa haldamise kindlustamine, seniste takistuste kõrvaldamine asjaomaste võrkude loomiselt ja teenuste pakkumiselt, diskrimineerimise vältimine ja üleeuroopaliste võrkude ning üleeuroopaliste teenuste koostalitlusvõime arendamine.

(5)

Liikuva kosmoseside teenuseid (MSS) pakkuvate uute süsteemide kasutuselevõtt soodustab siseturu arengut ja tugevdab konkurentsi, parandades üleeuroopaliste teenuste kättesaadavust ja läbivühenduvust ning soodustades tõhusat investeerimist. Liikuva kosmoseside teenused moodustavad uuendusliku alternatiivse platvormi eri liiki üleeuroopalistele telekommunikatsiooni- ja ringhäälingu-/multiedastusteenustele, mis ei sõltu lõppkasutajate asukohast, nagu kiired Interneti- ja sisevõrguühendused, mobiilsed multimeediateenused, kodanikukaitse ja katastroofiabi. Liikuva kosmoseside teenused peaksid parandama eelkõige teenuste pakkumise taset ühenduse maapiirkondades, kaotades sellega geograafilistest erinevustest tingitud digitaalse lõhe, tugevdades kultuurilist mitmekesisust ja meedia pluralismi ning toetades samaaegselt Euroopa info- ja sidetehnoloogiatööstuse konkurentsivõimet kooskõlas uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkidega. Vajaduse korral tuleks liikuva kosmoseside süsteemide kaudu edastatavate audiovisuaalsete meediateenuste suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv). (5)

(6)

Kosmoseside on oma olemuselt riigipiire ületav ja seetõttu lisaks riiklikule tasandile reguleeritav rahvusvahelisel või piirkondlikul tasandil. Üleeuroopalised kosmosesideteenused on siseturu tähtis element ja võivad olulisel määral toetada selliste Euroopa Liidu eesmärkide saavutamist nagu lairiba geograafilise katvuse laiendamine kooskõlas algatusega i2010. (6) Lähiaastatel võetakse kasutusele liikuva kosmoseside süsteemide uued rakendused.

(7)

Komisjoni 14. veebruari 2007. aasta otsuses 2007/98/EÜ (raadiospektri 2 GHz sagedusala ühtlustatud kasutamise kohta liikuva kosmoseside süsteemide rakendamiseks) (7) on sätestatud, et liikmesriigid peavad muutma nimetatud sagedusala ühenduses liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvatele süsteemidele kättesaadavaks alates 1. juulist 2007.

(8)

Raadiospektri tehniline haldamine, mille korraldamisel lähtutakse üldiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsusest nr 676/2002/EÜ (Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)) (8) ja konkreetselt otsusest 2007/98/EÜ, ei hõlma spektri eraldamise ja raadiosageduste kasutamise õiguse andmise korda.

(9)

Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)) (9) artikkel 8 välja arvata, toimub liikuva kosmoseside süsteemide operaatorite valik ja neile riiklikul tasandil lubade andmine vastavalt kehtivale ühenduse elektroonilist sidet reguleerivale raamistikule.

(10)

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) eeskirjades on sätestatud satelliitraadiosageduste kooskõlastamise kord, mis aitab vältida kahjulikke ja häirivaid mõjutusi, kuid ei laiene valikule või lubade andmisele.

(11)

Et takistada liikmesriike tegemast otsuseid, mis võiksid killustada siseturgu ja kahjustada direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 8 määratletud eesmärke, tuleks erandkorras ühtlustada liikuva kosmoseside süsteemide valikukriteeriume selliselt, et valikumenetluse tulemusena muutuks liikuva kosmoseside teenused kättesaadavaks kogu Euroopa Liidus. Suure ettemaksega investeeringud liikuva kosmoseside süsteemide arendamisse, millega on seotud suured tehnoloogilised ja finantsriskid, vajavad oma elujõulisuse säilitamiseks majandust, mis pakuks sellistele süsteemidele laialdast üleeuroopalist geograafilist katvust.

(12)

Lisaks nõuab liikuva kosmoseside teenuste edukas turuletoomine regulatiivsete meetmete kooskõlastamist liikmesriikide vahel. Erinevused riiklikes valikumenetlustes võivad killustada siseturgu juba seetõttu, et valikukriteeriume rakendatakse erinevalt, näiteks kriteeriumide kaalumine või valikumenetluste erinevad ajagraafikud. Seetõttu võivad valituks osutunud taotlejad jaotuda ebaühtlaselt, mis on vastuolus liikuva kosmoseside teenuste üleeuroopalise olemusega. Erinevate liikuva kosmoseside süsteemide operaatorite valimine eri liikmesriikides võib tekitada keerukaid kahjulikke ja häirivaid mõjutusi või isegi võtta väljavalitud operaatorilt üleeuroopalise kosmoseside teenuse osutamise võimaluse näiteks siis, kui eri liikmesriikide operaatoritele on eraldatud erinevad raadiosagedused. Seetõttu tuleks lisaks valikukriteeriumide ühtlustamisele luua ühine süsteem, mis tagaks kooskõlastatud valikutulemuste saamise kõikides liikmesriikides.

(13)

Kuna valitud liikuva kosmoseside süsteemide operaatorite lubadele lisatakse teatavad tingimused, mille puhul tuleb arvesse võtta mitmeid elektroonilise side valdkonnas kohaldatavaid riiklikke sätteid, peaksid lubade andmisega tegelema pädevad asutused. Et tagada järjepidevus lähenemisviisides, mida eri liikmesriikides lubade väljastamise suhtes kasutatakse, tuleks ühenduse tasandil vastu võtta spektri ajaliselt kooskõlastatud määramist ja lubade ühtlustatud tingimusi käsitlevad sätted, ilma et see mõjutaks ühenduse õigusaktidega ühitatavaid riiklikke eritingimusi.

(14)

Liikuva kosmoseside teenustega on üldjuhul võimalik katta geograafilised piirkonnad, kus ei ole hästi kättesaadavad muud elektroonilised sideteenused, eriti maapiirkonnad. Uute liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide kooskõlastatud valik ja nendega seotud lubade andmine võivad seetõttu mängida olulist rolli digitaalse lõhe kaotamises, parandades elektroonilistele sideteenustele juurdepääsu ning nende kiirust ja kvaliteeti kõnealustes piirkondades, edendades seega sotsiaalset ühtekuuluvust. Seetõttu on teenuste kavandatud katteala (teeninduspiirkond) ning tähtaeg teenuste pakkumiseks kõikides liikmesriikides olulised näitajad, mida tuleks valikumenetluse ajal piisavalt arvesse võtta.

(15)

Võttes arvesse satelliiditeenuste väljaarendamise suhteliselt pikka aega ja tehnilise arenduse etappide keerukust, tuleks valikumenetluse ühe osana hinnata liikuva kosmoseside süsteemide tehnilises ja kaubanduslikus arendamises saavutatud edu.

(16)

Kosmoseside raadiosageduste kooskõlastamine on oluline liikuva kosmoseside teenuste tulemuslikuks pakkumiseks liikmesriikides ja seetõttu tuleks seda arvesse võtta taotlejate usaldusväärsuse ja pakutud liikuva kosmoseside süsteemide elujõulisuse hindamisel valikumenetluse käigus.

(17)

Võrdleva valikumenetluse eesmärk peaks olema 2 GHz sagedusalas liikuva kosmoseside süsteemide kasutuselevõtmine tarbetu viivituseta, võttes arvesse taotlejate õigust ausale ja mittediskrimineerivale osalusele.

(18)

Komplementaarsed maakomponendid on liikuva kosmoseside süsteemi lahutamatu osa ning neid kasutatakse tavapäraselt selleks, et parandada kosmoseside kaudu pakutavaid teenuseid piirkondades, kus horisondil asuvate hoonetest ja maastikust põhjustatud takistuste tõttu ei pruugi olla võimalik säilitada püsivat silmsidet satelliidiga. Vastavalt otsusele 2007/98/EÜ kasutavad komplementaarsed maakomponendid samu sagedusalasid nagu liikuva kosmoseside teenused (1 980–2 010 MHz ja 2 170–2 200 MHz). Sellistele komplementaarsetele maakomponentidele loa andmisel lähtutakse peamiselt kohalike oludega seotud tingimustest. Seetõttu tuleks nimetatud komponendid valida ja nende load väljastada riiklikul tasandil, kohaldades ühenduse õigusaktides sätestatud tingimusi. See ei tohiks piirata pädevate siseriiklike ametiasutuste õigust nõuda erijuhtudel väljavalitud taotlejatelt tehnilise teabe esitamist selle kohta, kuidas konkreetsed komplementaarsed maakomponendid parandaksid pakutud liikuva kosmoseside teenuste kättesaadavust geograafilistes piirkondades, kus ei ole võimalik tagada nõuetekohase kvaliteediga sidet ühe või mitme satelliidiga, kui selline tehniline teave ei ole juba esitatud vastavalt II jaole.

(19)

Kuna raadiospektri kättesaadav osa on piiratud, tuleb piirata ka valitavate operaatorite ja väljastatavate lubade arvu. Ent kui valikumenetluse käigus leitakse, et raadiospektrit on piisavalt, tuleks valida kõik kõlblikud kandidaadid. Raadiospektri kättesaadava osa piiratus võib tähendada, et mingi liikuva kosmoseside teenuseid pakkuva operaatori mis tahes ühinemine teisega või tema ülevõtt teise poolt võiks konkurentsi oluliselt vähendada ja alluks seetõttu konkurentsiõiguse kohasele kontrollile.

(20)

Valitud taotlejatele tuleks konkreetse raadiosagedusala kasutusõigused anda võimalikult kiiresti pärast nende väljavalimist, kooskõlas direktiivi 2002/20/EÜ artikli 5 lõikega 3.

(21)

Otsused liikuva kosmoseside teenuste või komplementaarsete maakomponentide kohta antud lubade tühistamise kohta seoses kohustuste täitmata jätmisega tuleks jõustada riiklikul tasandil.

(22)

Kuigi valitud ja loa saanud liikuva kosmoseside süsteemide operaatorite raadiospektri kasutuse järelevalve ning mis tahes vajalike täitemeetmete võtmine toimub riiklikul tasandil, peaks komisjonile ka edaspidi jääma võimalus määrata kindlaks kooskõlastatud järelevalve- ja/või täitemenetluses kasutatavad meetodid. Vajaduse korral peaks komisjonil olema õigus tõstatada jõustamisega seotud küsimusi, mis puudutavad loa andmise üldtingimuste, eriti katvuse nõuete täitmist operaatorite poolt.

(23)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (10) Otsused taotlejate valimise kohta tuleks vastu võtta vastavalt regulatiivkomitee menetlusele, pidades silmas ühenduse menetluse olulisust mis tahes edasise riikliku loa andmise menetluse jaoks.

(24)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata kindlaks meetodid jõustamiseeskirjade kooskõlastatud rakendamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(25)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, milleks on liikuva kosmoseside süsteemide operaatorite valiku- ja loa andmise menetlusele ühise raamistiku loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

„liikuva kosmoseside süsteemid” – elektroonilised sidevõrgud ja nendega seotud seadmed, millega tagatakse raadioside liikuva maajaama ja ühe või mitme kosmosejaama vahel või liikuvate maajaamade vahel ühe või mitme satelliidi vahendusel või liikuva maajaama ja ühe või mitme paikse komplementaarse maakomponendi vahel. Selline süsteem peab sisaldama vähemalt ühte satelliiti;

b)

liikuva kosmoseside süsteemide „komplementaarsed maakomponendid” – paiksed maajaamad, mida kasutatakse liikuva kosmoseside teenuse kättesaadavuse parandamiseks geograafilistes piirkondades süsteemi satelliidi/satelliitide katteala piires, kus ei ole võimalik tagada nõuetekohase kvaliteediga sidet ühe või mitme satelliidiga.

a)

taotleja on ühenduses registreeritud;

b)

taotluses on määratletud soovitud raadiospektriosa, mis ei ületa 15 MHz maajaama saatesagedust ega 15 MHz maajaama vastuvõtusagedust ühe taotleja kohta, ning see sisaldab soovitud raadiospektrit, nõutud vahe-eesmärke ja valikukriteeriume käsitlevaid selgitusi ja tõendeid;

c)

taotlus sisaldab taotleja kohustust tagada, et:

a)

pakutav kasu tarbijatele ja konkurentsile (osakaal 20 %), mis koosneb järgmisest kahest allkriteeriumist:

b)

spektri tõhusus (osakaal 20 %), mis koosneb järgmisest kahest allkriteeriumist:

c)

üleeuroopaline geograafiline katvus (osakaal 40 %), mis koosneb järgmisest kolmest allkriteeriumist:

d)

punktides a, b ja c osutatud kriteeriumidega käsitlemata avaliku poliitika eesmärkide saavutamise ulatus (osakaal 20 %) vastavalt järgmisele kolmele võrdse kaaluga allkriteeriumile:

a)

valitud taotlejad kasutavad liikuva kosmoseside teenuste pakkumiseks neile eraldatud raadiospektrit;

b)

valitud taotlejad saavutavad lisas kehtestatud vahe-eesmärgid 6–9 24 kuu jooksul vastavalt artikli 5 lõikele 2 või artikli 6 lõikele 3 tehtud valikuotsuse langetamisest;

c)

valitud taotlejad täidavad kõik oma taotluses või võrdleva valikumenetluse jooksul võetud kohustused sõltumata sellest, kas kogunõudlus raadiospektrile ületab olemasolevat spektrimahtu;

d)

valitud taotlejad esitavad kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele aastaaruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult olukorda seoses kavandatava liikuva kosmoseside süsteemi arendamisega;

e)

kõik vajalikud kasutusõigused ja load antakse kaheksateistkümneks aastaks alates vastavalt artikli 5 lõikele 2 või artikli 6 lõikele 3 tehtud valikuotsuse kuupäevast.

a)

operaatorid kasutavad määratud raadiospektrit liikuva kosmoseside süsteemide komplementaarsete maakomponentide pakkumiseks;

b)

komplementaarsed maakomponendid on liikuva kosmoseside süsteemi lahutamatu osa ning neid kontrollitakse satelliidi ressursi- ja võrguhaldussüsteemi abil; need kasutavad sama saatesuunda ja sama sagedusala kui nendega seotud satelliitkomponendid ega suurenda nendega seotud liikuva kosmoseside süsteemi sagedusspektri nõudlust;

c)

komplementaarse maakomponendi sõltumatu kasutamine sellega seotud liikuva kosmoseside süsteemi rikke korral ei tohi ületada 18 kuud;

d)

kasutusõigused ja load antakse ajavahemikuks, mis ei ületa nendega seotud liikuva kosmoseside süsteemi loa kehtivusaega.