22.12.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/8

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1559/2007,

17. detsember 2007,

millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EÜ) nr 520/2007

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus on olnud alates 14. novembrist 1997 rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (2) osaline.

(2)	Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 2006. aasta novembri koosolekul vastu soovituse 2006(05) Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni varude taastamise 15-aastase kava kehtestamise kohta.

(3)

Varude taastamiseks on ICCATi taastamiskavas sätestatud lubatud kogupüügi järkjärguline vähendamine aastatel 2007–2010, püügipiirangud teatavatel aladel ja aegadel, hariliku tuuni uue alammõõdu, harrastus- ja sportlikku kalapüüki käsitlevad meetmed ning kontrollimeetmed ning ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendamine, et tagada taastamiskava tõhusus.

(4)

Kuni hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastaste meetmete rakendamist 2007. aastal käsitleva määruse vastuvõtmiseni rakendati ICCATi soovitusest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ajutiselt ICCATi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni varude taastamise kava nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 643/2007 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 41/2007 Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitatud hariliku tuuni varude taastamise kava kohta). (3)

(5)

Seetõttu tuleb ICCATi varude taastamise kava nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (4) artikli 5 kohaselt püsivalt rakendada nõukogu määrusega, millega kehtestatakse varude taastamise kava ja mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

(6)	Mõned ICCATi vastu võetud harilikku tuuni käsitlevad tehnilised meetmed on nüüdseks ühenduse õigusesse üle võetud 7. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 520/2007 (millega sätestatakse teatavad tehnilised meetmed teatavate siirdekalavarude kaitseks). (5)

(7)

ICCATi taastamiskava rakendamiseks käesoleva määruse alusel võetud meetmed ja määruse (EÜ) nr 643/2007 alusel ajutiselt võetud meetmed loetakse taastamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses üksnes nende rahastamise eesmärgil kuni 31. detsembrini 2014 alates määruse (EÜ) nr 643/2007 jõustumise kuupäevast.

(8)	Hariliku tuuni suhtes ICCATi kehtestatud uute tehniliste meetmete vastuvõtmiseks ning eespool nimetatud määruse vastuvõtmise ajast kehtivate meetmete ajakohastamiseks tuleb mõned määruse (EÜ) nr 520/2007 sätted välja jätta ja asendada need käesoleva määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud hariliku tuuni (thunnus thynnus) varude taastamise mitmeaastase kava ühenduses kohaldamise üldeeskirjad. Käesolevat määrust kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni suhtes.

Kõnealuse taastamiskava eesmärk on saavutada suurema kui 50 % tõenäosusega maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav biomass.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„konventsiooniosalised” – rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni osalised ning koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid;

b)	„kalalaev” – mis tahes laev, mida kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada tuunivarude kasutamiseks ärieesmärgil, sealhulgas kalatöötlemislaevad, transpordilaevad, puksiirlaevad ja ümberlaadimislaevad;

c)	„ühine püügioperatsioon” – kahte või enamat konventsiooniosalise või erineva liikmesriigi lipu all sõitvat laeva hõlmavad toimingud, mille käigus ühe laeva püütud saak loetakse kas täielikult või osaliselt ühe või enama teise laeva saagi hulka kuuluvaks;

d)	„üleviimistoimingud” – hariliku tuuni üleviimine: i) kalalaevalt hariliku tuuni nuumamisega tegelevasse kasvandusse, sh transpordi vältel surnud või pääsenud kalad; ii) hariliku tuuni kasvandusest või tuunimõrrast kalatöötlemislaevale, transpordilaevale või maale;

e)	„tuunimõrd” – põhja kinnitatud püügivahend, millel on tavaliselt võrksein, mis juhib kalad püünisesse;

f)	„sumpadesse paigutamine” – tähendab, et elusat harilikku tuuni ei laadita pardale; see hõlmab nii nuumamist kui ka kasvatamist;

g)	„nuumamine” – hariliku tuuni lühiajaline (tavaliselt kaks kuni kuus kuud) sumpadesse paigutamine, et suurendada eelkõige kala rasvasisaldust;

h)	„kasvatamine” – hariliku tuuni paigutamine sumpadesse kauemaks kui aastaks, et suurendada üldbiomassi;

i)	„ümberlaadimine” – kogu või osa kalalaeval oleva hariliku tuuni laadimine teisele kalalaevale;

j)	„kalatöötlemislaev” – laev, mille pardal läbivad kalatooted enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilutamine, külmutamine ja/või töötlemine;

k)	„sportlik kalapüük” – kalastamine mittekaubanduslikul eesmärgil, milles osalejad kuuluvad vastavasse riiklikku spordiorganisatsiooni või omavad riiklikku spordilitsentsi;

l)	„harrastuskalapüük” – kalastamine mittekaubanduslikul eesmärgil, milles osalejad ei kuulu riiklikku spordiorganisatsiooni ega oma riiklikku spordilitsentsi;

m)	„II ülesanne” – ICCATi „Atlandi ookeani tuuni ja selle lähiliikide statistika ja proovivõtmise käsiraamatus” (Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish, 3. trükk, ICCAT, 1990) määratletud II ülesanne;

n)	„transpordilaev” – laev, mis võtab vastu harilikku tuuni ja transpordib selle nuumamise või kasvatamisega tegelevatesse kasvandustesse.

II   PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 3

Lubatud kogupüük

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni lubatud kogupüük, mille on ICCAT kehtestatud konventsiooniosalistele, on järgmine:

—	2008. aastal: 28 500 tonni,

—	2009. aastal: 27 500 tonni,

—	2010. aastal: 25 500 tonni.

Kui ICCATi raames lepitakse kokku uued lubatud kogupüügi mahud, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega esimeses lõikes sätestatud lubatud kogupüügi mahtusid vastavalt kohandada.

Artikkel 4

1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma laevade ja mõrdade püügikoormuse vastavus selle liikmesriigi kasutada olevatele hariliku tuuni püügi võimalustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

2.   Iga liikmesriik koostab harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel püüdvatele laevadele ja mõrdadele iga-aastased püügikavad. Liikmesriigid, kelle hariliku tuuni kvoot on väiksem kui 5 % ühenduse kvoodist, võivad vastu võtta erimeetodi oma püügikavas kvoodi haldamiseks ning sellisel juhul ei kohaldata lõike 3 sätteid.

3.   Iga-aastases püügikava määratakse kindlaks:

a)	muu hulgas artiklis 12 osutatud nimekirjas olevate üle 24meetriste laevade andmed ning neile eraldatud kvoodid;

b)	alla 24meetriste laevade ja mõrdade puhul vähemalt tootjaorganisatsioonidele või samalaadse püügivahendiga kala püüdvate laevade rühmale eraldatud kvoodi.

4.   Iga-aastane püügikava esitatakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril. Püügikava või kvoodi haldamisele suunatud erimeetodi mis tahes hilisemad muudatused edastatakse komisjonile hiljemalt kümme päeva enne kõnealusele muudatusele vastavat tegevust.

5.   Lipuliikmesriik võtab käesoleva lõike alusel meetmeid, kui tema lipu all sõitev laev:

a)	ei esitanud artikli 17 lõikes 3 osutatud aruandeid;

b)	pani toime artiklis 26 osutatud rikkumise.

Lipuliikmesriik tagab, et tegelik inspekteerimine toimub tema alluvuses olevates sadamates või mõne muu lipuliikmesriigi poolt määratud isiku poolt, kui laev ei asu ühenduse sadamas.

Kui kvoot loetakse ammendatuks, võib lipuliikmesriik laevalt nõuda, et see suunduks viivitamatult tema poolt määratud sadamasse.

6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. jaanuaril oma püügikavade rakendamise aruanded eelneva aasta kohta. Kõnealused aruanded hõlmavad järgmist:

a)	Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel tegelikult harilikku tuuni püüdnud laevade arv;

b)	iga laeva kogusaak ja

c)	iga laeva poolt Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres veedetud püügipäevade koguarv.

7.   Liikmesriigi ja konventsiooniosalise kodanike vahelised eraviisilise kauplemise lepingud asjaomase liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kasutamiseks, et kalastada konventsiooniosalise tuunipüügikvoodi raames, sõlmitakse üksnes asjaomase liikmesriigi loal, kes peab sellest teavitama komisjoni ja ICCATi komisjoni.

8.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga aasta 1. märtsiks mis tahes liikmesriigi ja konventsiooniosalise kodanike vahelistest eraviisilistest kokkulepetest.

9.   Lõikes 8 osutatud teavitamine hõlmab järgmisi elemente:

a)	nimekiri kõigist liikmesriigi lipu all sõitvatest kalalaevadest, kellel on eraviisilise kokkuleppe kohaselt lubatud aktiivselt püüda harilikku tuuni;

b)	komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (6) I lisas määratletud laeva sisenumber;

c)	eraviisiliste kokkulepete kestus;

d)	liikmesriigi nõusolek eraviisilise kokkuleppega;

e)	asjaomase konventsiooniosalise nimi;

10.   Komisjon saadab lõikes 9 osutatud teabe viivitamata ICCATi täitevsekretariaadile.

11.   Komisjon tagab, et konventsiooniosalise tuunipüügikvoodi protsendimäär, mida võib kasutada ühenduse kalalaevade prahtimiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1936/2001 (7) artikli 8b kohaselt, ei ületa 60 %, 40 % ega 20 % vastavalt 2007., 2008. ja 2009. aasta kogukvoodist.

12.   Ühenduse kalalaevade prahtimine hariliku tuuni püügiks Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on 2010. aastal ja järgnevatel aastatel keelatud.

13.   Iga liikmesriik tagab, et tema hariliku tuuni püüdmiseks prahitud laevade arv ja prahtimise kestus on vastavuses prahtivale riigile eraldatud kvoodiga.

III   PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Artikkel 5

Kalapüügi keeluaeg

1.   Hariliku tuuni püük pelaagilise õngepüügiga tegeleva suure, üle 24meetrise kalalaevaga on Atlandi ookean idaosas ja Vahemerel keelatud 1. juunist 31. detsembrini, v.a alal, mille koordinaadid on lääne pool 10° läänepikkust ja põhja pool 42° põhjalaiust.

2.   Hariliku tuuni püük seinnoodaga on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud 1. juulist 31. detsembrini.

3.   Hariliku tuuni püük söödalaevaga on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud 15. novembrist 15. maini.

4.   Hariliku tuuni püük pelaagilise püügi traaleriga on Atlandi ookeani idaosas keelatud 15. novembrist 15. maini.

Artikkel 6

Lennukite kasutamine

Lennukite või helikopterite kasutamine hariliku tuuni otsimiseks konventsioonialal on keelatud.

Artikkel 7

Alammõõt

1.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni alammõõt on 30 kg või 115 cm.

2.   Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, kohaldatakse järgmiste harilike tuunide (Thunnus thynnus) suhtes alammõõtu 8 kg või 75 cm:

a)	Atlandi ookeani idaosast söödalaevade, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleritega püütud harilik tuun;

b)	Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütud harilik tuun.

3.   Lõike 2 punkti a eesmärgil võib nõukogu kehtestada komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega hariliku tuuni püügi luba omavate söödalaevade, veoõngedega laevade ja hariliku tuuni püügi kui kaaspüügi luba omavate pelaagilise püügi traalerite maksimumarvu. Söödalaevade ja veoõngedega laevade arv võrdub 2006. aastal hariliku tuuni sihtpüügiga tegelenud ühenduse laevade arvuga. Pelaagilise püügi traalerite arv võrdub 2006. aastal hariliku tuuni püügi kui kaaspüügi luba omavate ühenduse laevade arvuga.

4.   Lõike 2 punkti a eesmärgil võib nõukogu jaotada komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega lõike kolm kohaselt kindlaks määratud laevade arvu liikmesriikide vahel.

5.   Lõike 2 punkti a eesmärgil jaotatakse kuni 10 % ühenduse 8 kuni 30 kg kaaluva või 75 kuni 115 cm pikkuse hariliku tuuni püügikvoodist lõigetes 3 ja 4 osutatud püügiloaga laevade vahel, kusjuures alla 17meetrise üldpikkusega söödalaevad võivad püüda maksimaalselt 200 tonni vähemalt 6,4 kg kaaluvat või 70 cm pikkust harilikku tuuni. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal otsustada kvalifitseeritud häälteenamusega ühenduse kvoodi jaotamise liikmesriikide vahel.

6.   Ühenduse 8 kuni 30 kg kaaluva hariliku tuuni püügikvoodist võib jaotada Atlandi ookeani idaosas kuni 2 %. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal otsustada kvalifitseeritud häälteenamusega ühenduse kvoodi jaotamise liikmesriikide vahel.

7.   Täiendavad eritingimused Atlandi ookeani idaosast söödalaevade, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleritega püütud hariliku tuuni suhtes on sätestatud I lisas.

Artikkel 8

Hariliku tuuni valikuuringu programm

1.   Iga liikmesriik kehtestab valikuuringuprogrammi püütud hariliku tuuni koguse hindamiseks suuruse kaupa.

2.   Sumpadest võetakse suuruseproovideks 100 isendit 100 tonni eluskala kohta või 10 % sumbas olevate kalade kogusest. Suuruseproov võetakse pikkuse või kaalu järgi kalakasvanduses saagikogumise ajal ning surnud kaladest nende transportimise ajal vastavalt ICCATi poolt II ülesande raames vastuvõetud aruandemetoodikale.

3.   Kauem kui aasta kasvatatud kalade suhtes kehtestatakse lisaproovide võtmise metoodika.

4.   Proovid võetakse saagikogumise ajal juhumeetodil kõigist sumpadest. Proove tuleb võtta igal aastal ja nende andmed tuleb edastada komisjonile järgneva aasta 31. maiks.

Artikkel 9

Kaaspüük

1.   Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist, lubatakse kõikidel harilikku tuuni aktiivselt püüdvatel või mittepüüdvatel laevadel kaaspüügina püüda alla 30 kg ja mitte vähem kui 10 kg kaaluvat harilikku tuuni maksimaalselt 8 % ulatuses.

2.   Lõikes 1 osutatud protsenti arvutatakse kas kõnealuste laevade kogu kaaspüügi alusel püütud kalade arvust hariliku tuuni lossitud kogusaagi kohta või sellega samaväärse massiprotsendi alusel.

3.   Kaaspüügi arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha. Kuna hariliku tuuni püük on avatud, siis on lõikes 1 osutatud kaaspüügina püütud surnud kalade vette tagasi laskmine keelatud ja need arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.

4.   Hariliku tuuni kaaspüügi lossimiste suhtes kohaldatakse artiklit 14 ja artikli 18 lõiget 1.

Artikkel 10

Harrastuskalapüük

1.   Harrastuskalapüügi ajal on keelatud püüda, hoida pardal, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte tuuni ühe merereisi kohta.

2.   Harrastuskalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3.   Iga liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi andmed ja edastab need komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et maksimaalses ulatuses tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

Artikkel 11

Sportlik kalapüük

1.   Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sportliku kalapüügi reguleerimiseks, eelkõige kalapüügilubade kaudu.

2.   Sportliku kalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3.   Iga liikmesriik registreerib sportliku kalapüügi andmed ja edastab need komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et maksimaalses ulatuses tagada sportliku kalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

IV   PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 12

Hariliku tuuni aktiivse püügi luba omavate laevade register

1.   Iga liikmesriik saadab komisjonile 31. jaanuariks 2008 elektroonilisel teel kõigi oma lipu all sõitvate kalalaevade nimekirja, kes võivad eripüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel aktiivselt harilikku tuuni.

2.   Komisjon saadab kõnealuse nimekirja ICCATi täitevsekretariaadile, et kanda need laevad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse.

3.   Käesoleva artikli sätetega hõlmatud ning ICCATi registrisse kandmata ühenduse kalalaevad ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, üle viia ega lossida.

4.   Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõigetes 2, 4, 6, 7 ja 8 sätestatud kalapüügilubade eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 13

Hariliku tuuni püügi luba omavate tuunimõrdade register

1.   Iga liikmesriik saadab komisjonile 31. jaanuariks 2008 elektroonilisel teel oma nimekirja tuunimõrdadest, millega võidakse eripüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni. Nimekiri sisaldab mõrdade nimesid ja registrinumbreid.

2.   Komisjon saadab kõnealuse nimekirja ICCATi täitevsekretariaadile, et kanda need tuunimõrrad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate tuunimõrdade registrisse.

3.   ICCATi registrisse kandmata ühenduse tuunimõrdadega ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda ega nendega püütud tuune pardale jätta, ümber laadida ega lossida.

4.   Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 14

Määratud sadamad

1.   Liikmesriigid määravad lossimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus tohib harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

2.   Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile igal aastal hiljemalt 1. aprillil. Komisjon saadab selle igal aastal enne 15. aprilli ICCATi täitevsekretariaadile. Kõigist nimekirja muudatustest teatatakse komisjonile ICCATi täitevsekretariaadile edastamiseks vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

3.   Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni mis tahes koguste maha või ümber laadimine artiklis 12 osutatud laevadelt on keelatud mujal kui konventsiooniosaliste ja liikmesriikide poolt määratud sadamates vastavalt lõigetele 1 ja 2.

4.   Vastavalt I lisas sätestatud eritingimustele kohaldatakse käesolevat sätet Atlandi ookeani idaosas söödalaevadega, veoõngedega ja pelaagilise püügi traaleritega püütud hariliku tuuni lossimise ja ümberlaadimise suhtes.

Artikkel 15

Dokumenteerimisnõuded

1.   Lisaks nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (8) artiklite 6 ja 8 nõuete täitmisele peavad artiklis 12 osutatud ühenduse kalalaeva kapten sisestama püügipäevikusse vajaduse korral II lisas loetletud teabe.

2.   Artiklis 12 osutatud ühenduse laeva kapten, kes osaleb ühises püügioperatsioonis, märgib püügipäevikusse järgmise lisateabe:

a)

kui saak võetakse pardale või paigutatakse sumpadesse: — ühise püügioperatsiooni käigus püütud saagi kuupäev ja kellaaeg; — ühise püügioperatsiooni käigus püütud saagi asukoht (pikkus- ja laiuskraad); — pardale võetud või sumpadesse paigutatud hariliku tuuni saagi kogus; — kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung.

b)

laevade puhul, mis osalevad ühises püügioperatsioonis, kuid ei osale kala üleviimistoimingutes: — ühise püügioperatsiooni kuupäev ja kellaaeg; — ühise püügioperatsiooni asukoht (pikkus- ja laiuskraad); — teade selle kohta, et kõnealune laev ei ole saaki pardale võtnud ega sumpadesse paigutanud; — kalapüügilaeva(de) nimi (nimed) ja rahvusvaheline raadiokutsung (rahvusvahelised raadiokutsungid).

3.   Kui ühises püügioperatsioonis osalev kalalaev teatab oma püügivahenditega püütud hariliku tuuni koguse, märgib laeva kapten iga saagi puhul ära selle, millise laeva (milliste laevade) ja millise lipuriigi (milliste lipuriikide) kvoodist nimetatud saak maha arvestatakse.

Artikkel 16

Ühised püügioperatsioonid

1.   Ühe või mitme liikmesriigi lipu all sõitvate laevade hariliku tuuni ühised püügioperatsioonid on lubatud ainult asjaomase lipuliikmesriigi või asjaomaste lipuliikmesriikide nõusolekul.

2.   Loa taotlemise ajal võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, et saada oma ühises püügioperatsioonis osalevatelt kalalaevadelt üksikasjalikku teavet ühise operatsiooni kestuse, sellega seotud ettevõtjate ning püütud saagi laevade vahel jaotamise süsteemi kohta.

3.   Iga liikmesriik edastab lõikes 2 osutatud teabe komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 17

Püügiaruanded

1.   Artiklis 12 osutatud kalalaeva kapten saadab oma lipuliikmesriikide pädevatele asutustele oma laeva püütud hariliku tuuni koguseid käsitlevad püügiaruanded, sealhulgas aruande nullpüügi kohta.

2.   Esimest korda saadetakse püügiaruanne hiljemalt kümne päeva jooksul pärast Atlandi ookeani idaossa või Vahemerre saabumist või püügireisi algust. Ühiste püügioperatsioonide puhul märgib püügilaeva kapten iga saagi puhul, millise laeva või laevade puhul arvestatakse saagid lipuriigi (lipuriikide) kvoodist maha.

3.   Alates iga aasta 1. juunist saadab kalalaeva kapten hariliku tuuni püügikoguste aruandeid, sh nullpüügiaruandeid, iga viie päeva kohta.

4.   Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruanded elektroonilisel teel või muul viisil komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

5.   Liikmesriigid teatavad enne iga kuu viieteistkümnendat kuupäeva komisjonile elektroonilisel kujul Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni kogused, mis on nende lipu all sõitvate laevade poolt lossitud, ümberlaaditud, püütud või sumpadesse paigutatud eelmise kuu jooksul. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 18

Lossimine

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab käesoleva määruse artiklis 12 osutatud ühenduse laeva kapten või tema esindaja selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) pädevale asutusele või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega järgmise teabe:

a)	eeldatav saabumisaeg;

b)	pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c)	teave piirkonna kohta, kus saak püüti.

2.   Juhul kui lossimine toimub muu kui lipuliikmesriigi poolt määratud sadamas, saadab selle liikmesriigi pädev asutus 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist teate lossimise kohta laeva lipuriigi pädevale asutusele.

3.   Käesolevat sätet ei kohaldata Atlandi ookeani idaosas söödalaevaga, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleriga püütud harilikku tuuni lossimise suhtes.

Artikkel 19

Ümberlaadimine

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 11 on hariliku tuuni ümberlaadimine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud, v.a suuri tuunikalasid õngega püüdvate laevade puhul, kes tegutsevad vastavalt muudetud ICCATi soovitusele 2005(06), millega kehtestatakse suuri tuunikalasid õngega püüdvate laevade ümberlaadimise kava.

2.   Enne mis tahes sadamasse sisenemist esitab vastuvõtva laeva (püügilaev või töötlemislaev) kapten või tema esindaja selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, mille sadamat ta kasutada soovib, vähemalt 48 tundi enne eeldatavat saabumisaega järgmise teabe:

a)	eeldatav saabumisaeg;

b)	pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c)	teave geograafiliste piirkondade kohta, kus ümberlaaditava hariliku tuuni saak püüti;

d)	harilikku tuuni tarniva püügilaeva nimi ja laeva number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris;

e)	vastuvõtva laeva nimi ja number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris;

f)	ümberlaaditava hariliku tuuni kogus tonnides.

3.   Kalapüügilaevad ei tohi teostada ümberlaadimist ilma lipuriigi eelneva loata.

4.   Püügilaeva kapten esitab enne ümberlaadimise alustamist oma lipuriigile järgmise teabe:

a)	ümberlaaditava hariliku tuuni kogus tonnides;

b)	ümberlaadimise kuupäev ja sadam;

c)	vastuvõtva laeva nimi, registrinumber ja number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris;

d)	piirkond, kus tuuni püüti.

5.   Ümberlaadimissadama liikmesriigi pädev asutus:

a)	inspekteerib vastuvõtvat laeva pärast sadamasse saabumist ning kontrollib ümberlaaditud kaupa ja vastavaid dokumente;

b)	saadab 48 tunni jooksul pärast ümberlaadimist teate ümberlaadimise kohta püügilaeva lipuriigi pädevale asutusele.

6.   Artiklis 12 osutatud ühenduse laeva kapten täidab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastab selle oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele. Deklaratsioon esitatakse hiljemalt 15 päeva pärast sadamas toimunud ümberlaadimist vastavalt III lisas kehtestatud vormile.

Artikkel 20

Sumpadesse paigutamine

1.   Liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, esitab liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle lipu all sõitvad laevad tuuni püüdsid, ning komisjonile ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamist vaatleja poolt valideeritud aruande sumpadesse paigutamise kohta. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. Nimetatud aruanne sisaldab määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklis 4b osutatud sumpadesse paigutamise deklaratsioonis sisalduvat teavet.

2.   Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus selliste kasvanduste eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

3.   Enne mis tahes sumpadesse paigutamist teatab nuumamise või kasvatamisega tegeleva kasvanduse liikmesriigi pädev asutus püügilaeva lipuliikmesriigile või lippu kandvale konventsiooniosalisele oma lipu all sõitvate kalalaevade püütud koguste sumpadesse paigutamisest.

Püügilaeva lipuliikmesriik taotleb nuumamise või kasvatamisega tegeleva ettevõtte liikmesriigi pädevalt asutuselt saagi konfiskeerimist ja kala merre tagasilaskmist juhul, kui ta leiab pärast kõnealuse teabega tutvumist, et:

a)	kalalaeval, kes teatas kalapüügist, ei olnud sumpadesse paigutatud hariliku tuuni jaoks piisavalt kvooti või

b)	kalakogusest ei ole nõuetekohaselt teavitatud ning seda ei ole arvesse võetud mis tahes kohaldatava kvoodi arvutamisel või

c)	kalalaeval, kes teatas kalapüügist, ei ole luba püüda harilikku tuuni.

4.   Ühenduse kalalaeva kapten täidab hiljemalt 15 päeva pärast üleviimist vedurpuksiiridele või sumpadesse paigutamist üleviimisdeklaratsiooni vastavalt III lisas kehtestatud vormile ja saadab selle lipuliikmesriigile või lippu kandvale konventsiooniosalisele. Üleviimisdeklaratsioon on üleviidavale kalale sumpadesse transportimise ajal lisatud.

Artikkel 21

Mõrrapüük

1.   Pärast iga tuunimõrraga püüki märgitakse iga mõrra saak üles ning sellekohane teave edastatakse elektroonilisel teel või muul viisil 48 tunni jooksul pärast igat püüki selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on mõrra asukoht.

2.   Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruande elektroonilisel teel komisjonile. Komisjon edastab teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 22

Kontroll sadamas või kasvanduses

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks määratud sadamasse sisenevaid ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse kantud laevu kontrollitakse sadamas.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sumpadesse paigutamiste kontrollimiseks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates nuumamise ja kasvatamisega tegelevates kasvandustes.

3.   Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 2 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus selliste kasvanduste eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

Artikkel 23

Ristkontroll

1.   Liikmesriigid kontrollivad, sh laevaseiresüsteemi andmete abil, püügipäevikute täitmist ning püügipäevikutes, üleviimise või ümberlaadimise dokumentides ja püügidokumentides registreeritud asjakohast teavet.

2.   Liikmesriigid võrdlevad kõigi lossimiste, ümberlaadimiste või sumpadesse paigutamiste puhul halduslikku ristkontrolli käigus laevade püügipäevikutes või ümberlaadimisdeklaratsioonides ning lossimisdeklaratsioonides või sumpadesse paigutamise deklaratsioonides liikide kaupa esitatud koguseid ja mis tahes muudes asjakohastes dokumentides, näiteks arvetes ja/või müügiteatistes esitatud koguseid.

Artikkel 24

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

1.   Ühenduses kohaldatakse ICCATi neljandal korralisel koosolekul (1975. a novembris Madridis) vastu võetud ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava, mis on esitatud käesoleva määruse IV lisas.

2.   Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, peavad määrama inspektorid ja inspekteerima kõnealuse kava alusel merel.

3.   Komisjon või selle poolt määratud asutus võib määrata kava elluviimiseks ühenduse inspektoreid.

4.   Komisjon või selle poolt määratud asutus koordineerib ühenduse järelevalve- ja inspekteerimistegevust. Sel eesmärgil võib ta koostada asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad ühendusel täita kõnealusest kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle laevad tegelevad hariliku tuuni püügiga, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nende programmide rakendamist eelkõige vajaliku inim- ja materiaalse ressursi ning nende kasutamise aegade ja piirkondade osas.

5.   Liikmesriigid teatavad iga aasta 1. aprilliks komisjonile inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda nad kavatsevad määrata järgmisel aastal kava ellu viima. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega esialgse kava ühenduse osalemise kohta kava elluviimises igal aastal ning saadab selle ICCATi sekretariaadile ja liikmesriikidele.

Artikkel 25

Vaatlusprogramm

1.   Iga liikmesriik tagab vaatleja olemasolu talle kuuluvatel üle 15 meetri pikkustel kalalaevadel vähemalt:

a)	20 protsendil aktiivsetest seineritest. Ühiste püügioperatsioonide puhul peab vaatleja püügi ajal kohal viibima;

b)	20 protsendil aktiivsetest pelaagilise püügi traaleritest;

c)	20 protsendil aktiivsetest õngepüügilaevadest;

d)	20 protsendil aktiivsetest söödalaevadest;

e)	100 protsendil tuunimõrdadest saagi kogumise ajal.

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

a)	kontrollida laeva vastavust käesolevale määrusele;

b)	dokumenteerida kalastustegevus ja koostada selle kohta aruanne;

c)	vaadelda ja hinnata saaki ning kontrollida püügipäevikusse tehtud kandeid;

d)	teha kindlaks ja märkida üles laevad, mis võivad tegeleda kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitsemeetmetega.

Lisaks sellele teeb vaatleja teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotlusel ICCATi poolt määratletud II ülesande andmeid vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.

2.   Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, tagab vaatleja kohaloleku hariliku tuuni sumpadesse paigutamise ja kasvandusest saagi kogumise ajal.

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

a)	jälgida kasvanduses toimuvat ja teostada järelevalvet määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklite 4a, 4b ja 4c nõuetele vastavuse üle;

b)	valideerida käesoleva määruse artiklis 20 osutatud sumpadesse paigutamise aruandeid;

c)	teha teadustööd, näiteks võtta ICCATi nõutavaid proove vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.

Artikkel 26

Jõustamine

1.   Liikmesriik rakendab oma lipu all sõitva kalalaeva suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt riigi õigusele on kindlaks tehtud, et laev ei vasta artiklitele 4, 5, 7, 14, 15, 16, 17 ja 19. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusele olla järgmised:

a)	rahatrahvid;

b)	ebaseaduslike püügivahendite ja saagi arestimine;

c)	laeva sekvestrimine;

d)	püügiloa peatamine või tühistamine;

e)	vajaduse korral püügikvoodi vähendamine või tühistamine.

2.   Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all hariliku tuuni kasvandus asub, rakendab selle kasvanduse suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt selle riigi õigusele on kindlaks tehtud, et see kasvandus ei vasta käesoleva määruse artiklile 20 ja artikli 25 lõikele 2 ning määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklitele 4a, 4b ja 4c. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusele olla järgmised:

a)	rahatrahvid;

b)	nuumamisega tegeleva ettevõtte eemaldamine nuumamiskasvanduste registrist ajutiselt või alatiselt;

c)	sumpadesse paigutamise või hariliku tuuni koguste turustamise keeld.

Artikkel 27

Turumeetmed

1.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni (Thunnus thynnus) ühendusesisene kaubandus, lossimine, import, eksport, kasvatamiseks või nuumamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, millega ei ole kaasas käesoleva määrusega nõutud täpset, täielikku ja valideeritud dokumentatsiooni, on keelatud.

2.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni (Thunnus thynnus) ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, töötlemine, eksport, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud nende kalalaevade puhul, kelle lipuriigil ei ole kõnealuse hariliku tuuni püügiks ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti, püügilimiiti või püügikoormuse piiranguid või kelle lipuriigi püügivõimalused on ammendatud. Komisjon teavitab ICCATi sekretariaadist saadud teabe põhjal kõiki liikmesriike sellest, et konventsiooniosalise kvoot on ammendunud.

3.   Ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, töötlemine ja eksport nuumamise või kasvatamisega tegelevast kasvandusest, mis ei vasta ICCATi hariliku tuuni kasvatamist käsitlevale soovitusele 2006(07), on keelatud.

Artikkel 28

Ümberarvestustegurid

Töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse kogumassi arvutamiseks kohaldatakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee poolt vastu võetud ümberarvestustegureid.

Artikkel 29

Rahastamine

Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütava hariliku tuuni mitmeaastane taastamiskava loetakse nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (9) artikli 21 punkti a alapunkti i eesmärgil ning kuni 31. detsembrini 2014 taastamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses.

V   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Määruse (EÜ) nr 520/2007 muutmine

Määrust (EÜ) nr 520/2007 muudetakse järgmiselt:

1.	Artiklid 6 ja 11 jäetakse välja;

2.	IV lisast jäetakse välja sissekanne hariliku tuuni kohta.

Artikkel 31

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Artiklit 29 kohaldatakse siiski alates 13. juunist 2007.

---

(1)  15. novembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

(3)  ELT L 151, 13.6.2007, lk 1.

(4)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(5)  ELT L 123, 12.5.2007, lk 3.

(6)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).

(7)  EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 869/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 8).

(8)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).

(9)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

---

---

---

---

---