27.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 376/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr  1920/2006,

12. detsember 2006,

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 152,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

28. ja 29. juunil 1991. aastal Luksemburgis toimunud kohtumisel kiitis Euroopa Ülemkogu heaks Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse loomise. Antud keskus, nimetusega Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (“keskus”), asutati nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 302/93 (3) mida on mitmeid kordi oluliselt muudetud. (4) Kuna kavatsetakse teha täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Ühenduse tasandil on vajalik narkootikume, narkomaaniat ja selle tagajärgi käsitlev faktitäpne, objektiivne, usaldusväärne ja võrreldav teave, mis võimaldaks anda ühendusele ja liikmesriikidele sellest tervikliku ülevaate ning seega abistada neid nende pädevuse piires meetmete võtmisel ja otsuste tegemisel narkootikumidevastase võitluse meetodite kohta.

(3)

Narkootikumidega seotud küsimused hõlmavad paljusid keerukaid ja tihedalt põimunud aspekte, mida pole lihtne üksteisest lahutada. Seetõttu tuleks keskusele teha ülesandeks sellise üldinformatsiooni hankimine, mis võimaldaks anda ühendusele ja selle liikmesriikidele tervikliku ülevaate narkootikumide ja narkomaaniaga seotud küsimustest. Narkootikumide pakkumist ja nõudlust käsitlevate õigusaktide suhtes ei tohiks eelnimetatud ülesanne piirata volituste jagamist ühenduse ja selle liikmesriikide vahel.

(4)	Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestasid oma 16. detsembril 2002. aasta otsusega nr 2367/2002/EÜ. (5) ühenduse statistikaprogrammi aastateks 2003–2007, milles on esitatud ühenduse meetmed seoses tervishoiu- ja ohutuse valdkonna statistikaga.

(5)	Nõukogu 10. mai 2005. aasta otsusega 2005/387/JSK (uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta) (6) on määratletud keskuse ja selle teaduskomitee roll kiires teabevahetuse süsteemis ja uute ainetega seonduvate ohtude hindamisel.

(6)	Arvesse tuleb võtta uusi tarbimisviise, eelkõige erinevate ainete üheaegset tarbimist, mille puhul ebaseaduslikke narkootilisi aineid tarbitakse koos seaduslike narkootiliste ainete või ravimitega.

(7)	Üks keskuse ülesannetest peaks olema teabe edastamine parimate tavade ja suuniste kohta liikmesriikides ning nendevahelise parimate tavade vahetamise soodustamine.

(8)

Nõukogu 10. detsembri 2001. aasta resolutsiooniga narkootiliste ainete viie peamise epidemioloogilise näitaja kohta õhutatakse tungivalt liikmesriike tagama riiklike teabekeskuste kaudu võrreldava teabe kättesaadavus viie peamise epidemioloogilise näitaja kohta. Käesolevas määruses sätestatud keskuse ülesannete täitmise eeltingimus on, et liikmesriigid rakendavad antud näitajaid.

(9)

Oleks soovitav, et komisjon võiks usaldada otse keskusele ühenduse selliste struktuuriabi projektide rakendamise, mis seonduvad narkootikume käsitlevate infosüsteemidega kolmandates riikides (näiteks kandidaatriigid või Lääne-Balkani riigid), millele Euroopa Ülemkogu on andnud loa ühenduse programmides ja ametites osalemiseks.

(10)	Keskuse töö korraldus ja töömeetodid peaksid olema kooskõlas soovitud tulemuste objektiivse iseloomuga, eelkõige narkootikumidega seotud teabeallikate ning meetodite võrreldavuse ja ühitatavuse osas.

(11)	Keskuse kogutud teave peaks käsitlema selliseid eelisvaldkondi, mille sisu, ulatus ja rakendusmeetmed tuleks määratleda.

(12)	Sellise teabe edastamiseks on riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused juba olemas ning on vajalik, et eelpool nimetatud keskus oleks võimeline täitma oma ülesandeid tihedas koostöös nendega.

(13)	Keskuses tehtava isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (7)

(14)

Keskus peaks samuti kohaldama üldpõhimõtteid ja piiranguid, mis reguleerivad asutamislepingu artiklis 255 sätestatud ligipääsuõigust dokumentidele, mis määratleti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele). (8)

(15)	Keskus peaks olema juriidiline isik.

(16)	Keskuse haldusnõukogu suurust silmas pidades peaks seda abistama täitevkomitee.

(17)	Euroopa Parlamendi hea informeerituse tagamiseks narkomaania kui nähtuse olukorrast Euroopa Liidus peaks tal olema õigus keskuse direktorilt aru pärida.

(18)

Keskuse töö peaks olema läbipaistev ja keskuse haldamisel tuleks kohaldada kõiki kehtivaid hea valitsemistava ja pettusevastaseid eeskirju, eelkõige aga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (9) ja 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta, (10) millega keskus on ühinenud ja mille kõik vajalikud rakendussätted on keskus vastu võtnud.

(19)	Keskuse töö kohta tuleks regulaarselt teostada välishinnanguid ja vajaduse korral tuleks käesolevat määrust asjakohaselt kohandada.

(20)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse või toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

1.   Käesoleva määrusega sätestatakse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (edaspidi “keskus”).

2.   Keskuse eesmärk on anda ühendusele ja selle liikmesriikidele artiklis 3 osutatud valdkondades narkootikume, narkomaaniat ning selle tagajärgi käsitlevat faktitäpset, objektiivset, usaldusväärset ja Euroopa tasandil võrreldavat teavet.

3.   Töödeldud või koostatud statistiline, dokumentaalne või tehniline teave peaks andma ühendusele ja liikmesriikidele tervikliku ülevaate narkootikumide ja narkomaania olukorrast ja seega võimaldama neil nende pädevusse kuuluvates valdkondades võtta asjakohaseid meetmeid ja teha otsuseid edasise tegevuse kohta. Kõnealuse teabe statistiline osa töötatakse välja koostöös asjaomaste statistikaasutustega, kasutades vajaduse korral sünergia suurendamiseks ja tegevuste kattumise vältimiseks ühenduse statistikaprogrammi. Arvesse võetakse ka muid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ülemaailmselt kättesaadavaid andmeid.

4.   Ilma et see piiraks artikli 2 punkti d alapunkti v kohaldamist, ei või keskus võtta ühtegi kõnesoleva teabevaldkonna ja selle teabe töötlemise piire ületavat meedet.

5.   Keskus ei kogu andmeid, mis võimaldavad identifitseerida üksikisikuid või nendest koosnevaid väikesi rühmi. Ta hoidub ka konkreetsete nimeliste juhtudega seotud teabe edastamisest.

Artikkel 2

Ülesanded

Artiklis 1 esitatud eesmärgi saavutamiseks täidab keskus oma tegevusvaldkonna piires järgmisi ülesandeid:

a)

Olemasolevate andmete kogumine ja nende analüüs i) liikmesriikide edastatud ning ühendusest, mitteriiklikest allikatest ja pädevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, sealhulgas Euroopa Politseiametilt (Europol) pärinevate andmete, kaasa arvatud uurimistöö andmete kogumine, registreerimine ja analüüsimine; teabe edastamine parimate tavade kohta liikmesriikides ning nendevahelise parimate tavade vahetamise soodustamine; kõnealune kogumis-, registreerimis-, analüüsimis- ja teavitustöö hõlmab ka andmeid arengutendentside kohta erinevate ainete üheaegses tarbimises, sealhulgas seaduslike ja ebaseaduslike psühhoaktiivsete ainete üheaegse tarbimise kohta; ii) uuringute, esialgsete uuringute ja projektide teostatavuse kohta tehtavate uuringute läbiviimine koos muude katseprojektidega, mis on vajalikud keskuse ülesannete täitmiseks; ekspertide ja vajaduse korral selleks loodud ad hoc töörühmade kohtumiste organiseerimine; tehnilise dokumentatsiooni allikate kogumine, nende avalikkusele kättesaadavaks tegemine ning teavitustegevuse edendamisel osalemine; iii) sellise organisatsioonilise ja tehnilise süsteemi pakkumine, millega on võimalik anda teavet liikmesriikide samalaadsete või täiendavate programmide või meetmete kohta; iv) artiklis 5 osutatud võrgu loomine ja selle koordineerimine, pidades nõu liikmesriikide pädevate ametiasutustega ning koostöös nendega; v) teabevahetuse soodustamine otsustajate, teadlaste, spetsialistide ja isikute vahel, kes tegelevad narkootikume puudutavate küsimustega riiklikes ja valitsusvälistes organisatsioonides;

b)

Andmevõrdlusmeetodite täiustamine i) andmete parema võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse tagamine Euroopa tasandil, seades selleks sisse vabatahtlikku laadi näitajad ja ühiskriteeriumid, mille järgimist võib keskus soovitada, selleks et saavutada liikmesriikides ja ühenduses kasutatavate mõõtmismeetodite suurem ühtsus; eelkõige töötab keskus välja vahendid, mille abil liikmesriigid saavad lihtsustada oma riigi asjaomase poliitika seiret ja hindamist ning komisjon Euroopa Liidu asjaomase poliitika seiret ja hindamist; ii) teabevahetuse hõlbustamine ja selle struktureerimine nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt (andmebaasid);

c)

Andmete levitamine i) kogutud andmete ühendusele, liikmesriikidele ja pädevatele organisatsioonidele kättesaadavaks tegemine; ii) liikmesriikides ja ühenduses ning vajaduse korral ka kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides tehtava töö laia leviku tagamine; iii) usaldusväärsete mittekonfidentsiaalsete andmete laia leviku tagamine ja kogutud andmete põhjal narkoprobleemide olukorra, sealhulgas arengutendentside kohta aastaaruande avaldamine;

d)

Koostöö Euroopa ja rahvusvaheliste asutuste ja organisatsioonidega ning kolmandate riikidega i) oma tegevusvaldkonnas tegevuse koordineerituse parandamisele kaasaaitamine riikide ja ühenduse vahel; ii) liikmesriikides kogutud või ühendusest saadud narkootikume ja narkomaaniat käsitlevate andmete rahvusvahelistesse narkootikumidega tegelevatesse järelevalve- ja kontrollprogrammidesse, iseäranis nendesse, mille on loonud ÜRO ja selle allasutused, liitmise parandamine, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust edastada informatsiooni narkootikume käsitlevate ÜRO konventsioonide alusel; iii) aktiivne koostöö Europoliga, et saavutada narkoprobleemi seire maksimaalne tõhusus; iv) aktiivne koostöö artiklis 20 osutatud organisatsioonide ja asutustega; v) komisjoni nõudmisel ja artiklis 9 osutatud haldusnõukogu heakskiidul oskusteabe edastamine teatavatele kolmandatele riikidele (näiteks kandidaatriikidele või Lääne-Balkani riikidele), struktuurisidemete loomisele ja tugevdamisele kaasaaitamine artiklis 5 viidatud teabevõrguga ning kõnealuses artiklis osutatud riiklike teabekeskuste asutamine ja nende tegevuse tõhustamine;

e)	Teavitamiskohustus Üldjuhul teavitab keskus uute arengute ja muutuvate suundumuste ilmnemisel liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 3

Eelistegevusalad

Artiklites 1 ja 2 määratletud keskuse eesmärki ja ülesandeid viiakse ellu vastavalt I lisas märgitud eelistusele.

Artikkel 4

Töömeetod

1.   Keskus täidab oma ülesandeid järk-järgult, võttes arvesse artikli 9 lõigetes 4 ja 5 osutatud kolme- ja iga-aastase töökavaga vastuvõetud eesmärke ning lähtudes olemasolevatest ressurssidest.

2.   Kattumise vältimiseks arvestab keskus töö käigus muude olemasolevate või tulevikus loodavate institutsioonide või ametite, eriti Europoli tehtud või tehtavat tööd ja aitab sellele omalt poolt kaasa.

Artikkel 5

Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk (Reitox)

1.   Keskuse käsutuses on Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk (Reitox). Võrk koosneb ühest teabekeskusest igas liikmesriigis ja igas sellises riigis, mis on sõlminud artikli 21 kohase lepingu, ning komisjoni teabekeskusest. Riiklike teabekeskuste määramine on asjaomaste riikide ainupädevuses.

2.   Riiklikud teabekeskused on ühenduslüli osalevate riikide ja keskuse vahel. Nad aitavad kaasa peamiste näitajate ja andmete (sealhulgas nende rakendamise suuniste) väljatöötamisele eesmärgiga saada Euroopa Liidu tasandil usaldusväärset ja võrreldavat teavet. Nad koguvad ja analüüsivad objektiivselt riigi tasandil kogu asjakohast narkootiliste ainete ja narkomaaniaga ning kohaldatud poliitika ja lahendustega seonduvat teavet, ühendades erinevate valdkondade (tervishoiu, kohtute ja korrakaitse) kogemuse ning tehes koostööd narkopoliitika valdkonnas tegutsevate ekspertide ja asjaomase riigi organisatsioonidega. Eelkõige esitavad nad andmeid keskuse määratletud viie epidemioloogilise näitaja kohta.

Iga liikmesriik tagab, et tema esindaja Reitoxi teabevõrgus esitab otsuse 2005/387/JSK artikli 4 lõikes 1 sätestatud teabe.

Riiklikud teabekeskused võivad esitada keskusele ka teavet uute suundumuste kohta olemasolevate psühhoaktiivsete ainete tarbimises ja/või uutest psühhoaktiivsete ainete kombinatsioonidest, mis kujutavad endast võimalikku ohtu rahvatervisele, ning teavet võimalike rahvatervisega seonduvate meetmete kohta.

3.   Riikide ametiasutused tagavad oma teabekeskuse tegutsemise andmete kogumiseks ja analüüsiks riigi tasandil keskuses vastuvõetud suuniste alusel.

4.   Riiklikele teabekeskustele pandud spetsiifilised ülesanded esitatakse keskuse kolmeaastases töökavas, millele osutatakse artikli 9 lõikes 4.

5.   Riiklike teabekeskuste primaarsust täielikult järgides ja tihedas koostöös nendega võib keskus kasutada täiendavaid narkootikumide ja narkomaaniaga seonduvaid teadmisi ja teabeallikaid.

Artikkel 6

Andmete kaitse ja konfidentsiaalsus

1.   Keskusele edastatud või sealt saadud andmeid narkootikumide ja narkomaania kohta võib avaldada vastavalt teabe levitamist ja konfidentsiaalsust käsitlevatele ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele. Isikuandmeid ei tohi avaldada ega avalikkusele kättesaadavaks teha.

Liikmesriigid ja riiklikud teabekeskused ei ole kohustatud andma teavet, mis siseriiklike õigusaktidega on tunnistatud konfidentsiaalseks.

2.   Keskuse suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 7

Juurdepääs dokumentidele

1.   Keskuse valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Artiklis 9 osutatud haldusnõukogu võtab vastu meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks.

3.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastuvõetud keskuse otsuste peale võidakse asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel esitada kaebus ombudsmanile või hagi Euroopa Ühenduste Kohtule.

Artikkel 8

Õigus- ja teovõime ning asukoht

1.   Keskus on juriidiline isik. Tal on igas liikmesriigis kõige laialdasem teo- ja õigusvõime, mis vastavalt nende riikide õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib keskus omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

2.   Keskuse asukoht on Lissabonis.

Artikkel 9

Haldusnõukogu

1.   Keskusel on haldusnõukogu, mille koosseisu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat, kaks sõltumatut eksperti, kes tunnevad narkootikumide valdkonda eriti põhjalikult ning kelle nimetab Euroopa Parlament, ja üks esindaja igast riigist, mis on sõlminud artikli 21 kohase lepingu.

Igal haldusnõukogu liikmel on üks hääl, välja arvatud nende riikide esindajad, mis on sõlminud artikli 21 kohase lepingu; nimetatud esindajatel ei ole hääleõigust.

Haldusnõukogu otsused võetakse vastu hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 6 ja artiklis 20 osutatud juhtudel.

Igat haldusnõukogu liiget võib abistada või esindada asendusliige. Hääleõigusliku täisliikme puudumisel võib seda õigust kasutada asendusliige.

Haldusnõukogu võib hääleõiguseta vaatlejatena kaasata selliste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kellega keskus vastavalt artiklile 20 koostööd teeb.

2.   Haldusnõukogu liikmed valivad endi hulgast kolmeks aastaks esimehe ja aseesimehe, kelle võib üks kord ametisse tagasi valida.

Esimehel ja aseesimehel on õigus osaleda hääletamisel.

Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

3.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. Haldusnõukogu korraline koosolek toimub vähemalt kord aastas. Artiklis 11 osutatud keskuse direktor osaleb haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta ja vastutab haldusnõukogu sekretariaadi töö eest vastavalt artikli 11 lõikele 3.

4.   Pärast konsulteerimist artiklis 13 osutatud teaduskomiteega ning komisjoni arvamuse saamist võtab haldusnõukogu direktori esitatud eelnõu põhjal vastu kolmeaastase töökava ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

5.   Pärast konsulteerimist teaduskomiteega ning komisjoni arvamuse saamist võtab haldusnõukogu direktori esitatud eelnõu põhjal vastavalt kolmeaastasele töökavale igal aastal vastu aastase töökava. Töökava saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Aasta jooksul võib seda samas korras kohandada.

6.   Kui komisjon ei ole aastase või kolmeaastase töökavaga nõus, võtab haldusnõukogu need vastu hääleõigusega liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

7.   Haldusnõukogu võtab keskuse tegevuse kohta vastu aastaaruande ja edastab selle 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele.

8.   Keskus edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele igasuguse teabe, mis käsitleb hindamise tulemusi.

Artikkel 10

Täitevkomitee

1.   Haldusnõukogu abistab täitevkomitee. Täitevkomiteesse kuuluvad haldusnõukogu esimees ja aseesimees, kaks haldusnõukogu nimetatud haldusnõukogu liiget, kes esindavad liikmesriike, ning kaks komisjoni esindajat. Direktor osaleb täitevkomitee koosolekutel.

2.   Täitevkomitee käib koos vähemalt kaks korda aastas ning alati, kui see vajalikuks osutub, et valmistada ette haldusnõukogu otsuseid ning direktorit abistada ja talle nõu anda. Täitevkomitee teeb haldusnõukogu nimel otsuseid artikli 15 lõike 10 kohaselt vastu võetud finantseeskirjades ettenähtud küsimustes, mis ei ole käesoleva määrusega haldusnõukogu pädevusse jäetud. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel.

Artikkel 11

Direktor

1.   Keskust juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab komisjoni ettepanekul viieks aastaks õigusega teda tagasi nimetada.

2.   Enne kahest võimalikust ametiajast esimeseks ajaks ametisse nimetamist kutsutakse kandidaat, kelle haldusnõukogu on direktori ametikohale valinud, viivitamatult Euroopa Parlamendi ette esinema ja selle institutsiooni liikmete küsimustele vastama.

3.   Direktori kohustused on:

a)	haldusnõukogus vastuvõetud ostuste ja kavade ettevalmistamine ja ellurakendamine;

b)	igapäevane juhtimistöö;

c)	keskuse töökavade koostamine;

d)	keskuse tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ettevalmistamine ning eelarve täitmine;

e)	käesoleva määrusega ettenähtud aruannete koostamine ja avaldamine;

f)	kõigi personaliga seotud küsimuste lahendamine ja eelkõige kõigi ametisse nimetavale asutusele antud volituste kasutamine;

g)	keskuse organisatsiooni struktuuri määratlemine ja selle haldusnõukogule kinnitamiseks andmine;

h)	artiklites 1 ja 2 osutatud ülesannete täitmine;

i)	keskuse töö regulaarne hindamine.

4.   Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

5.   Direktor on keskuse seadusjärgne esindaja.

Artikkel 12

Direktori ja haldusnõukogu esimehe aruandmine Euroopa Parlamendi ees

Direktor esitab igal aastal Euroopa Parlamendile keskuse tegevuse kohta üldise aruande. Euroopa Parlament võib ka paluda direktoril ja haldusnõukogu esimehel anda aru keskuse tegevusega seotud mis tahes teemal.

Artikkel 13

Teaduskomitee

1.   Haldusnõukogu ja direktorit abistab teaduskomitee, kes esitab oma arvamuse kõikidel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel ning keskuse teadustegevust puudutavas mis tahes küsimuses, mille talle esitab haldusnõukogu või direktor.

Teaduskomitee arvamused avaldatakse.

2.   Teaduskomiteesse kuulub kuni viisteist tuntud teadlast, kelle nimetab haldusnõukogu nende teadusalase kompetentsuse ja sõltumatuse alusel, pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas on avaldatud kutse konkursil osalemise huvist teatamiseks. Valikumenetlus peab tagama, et teaduskomitee liikmete erialad kataksid kõige asjakohasemad teadusvaldkonnad, mis on seotud narkootikumide ja narkomaania probleemidega.

Teaduskomitee liikmed nimetatakse ametisse isikuliselt ja nad esitavad oma arvamusi liikmesriikidest ja ühenduse institutsioonidest täiesti sõltumatult.

Enne mis tahes arvamuse esitamist peab teaduskomitee võtma arvesse erinevaid riikliku tasandi ekspertarvamustes väljendatud seisukohti, kui need on kättesaadavad.

Otsuse 2005/387/JSK rakendamiseks võib teaduskomiteed laiendada nimetatud otsuse artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras.

3.   Teaduskomitee liikmete ametiaeg on kolm aastat ja liikmed on tagasivalitavad.

4.   Teaduskomitee valib juhataja kolmeks aastaks. Juhataja kutsub teaduskomitee kokku vähemalt kord aastas.

Artikkel 14

Eelarve koostamine

1.   Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse keskuse tulude ja kulude kalkulatsioon, mis esitatakse keskuse eelarves.

2.   Eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Keskuse tulud, jättes kõrvale muud allikad, koosnevad ühenduse toetusest, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jaotis), osutatud teenuste tasudest ning vastavalt artiklites 20 ja 21 nimetatud organisatsioonide, asutuste ning kolmandate riikide rahalistest toetustest.

4.   Keskuse kuludesse kuuluvad:

a)	töötajate töötasu, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud;

b)	kulutused Reitoxi teabekeskuste toetamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab igal aastal direktori koostatud eelnõu alusel keskuse tulude ja kulude kalkulatsiooni järgmiseks eelarveaastaks. Kõnealuse kalkulatsiooni, mis sisaldab ametikohtade loetelu kava, edastab haldusnõukogu koos keskuse töökavaga komisjonile 31. märtsiks. Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi “eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

6.   Kõnealuse kalkulatsiooni alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab kooskõlas asutamislepingu artikliga 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

7.   Eelarvepädevad institutsioonid annavad loa keskuse toetuseks mõeldud assigneeringute kasutamiseks ja võtavad vastu keskuse ametikohtade loetelu.

8.   Haldusnõukogu võtab vastu keskuse eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse keskuse eelarves vastavaid kohandusi.

9.   Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile.

Kui ükskõik kumb eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamist.

Artikkel 15

Eelarve täitmine

1.   Direktor vastutab keskuse eelarve täitmise eest.

2.   Igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab keskuse peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (11) (edaspidi “üldine finantsmäärus”), artikliga 128.

3.   Igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja keskuse esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 129 esitatud märkused keskuse esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel keskuse lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab keskuse lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

6.   Igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

7.   Direktor saadab 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

8.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

9.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu direktori tegevusele n aasta eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.

10.   Haldusnõukogu võtab vastu keskuse suhtes kohaldatavad finantseeskirjad pärast nõupidamist komisjoniga. Need ei või kalduda kõrvale komisjoni määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (12) (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185), välja arvatud siis, kui keskuse tegevus seda konkreetselt nõuab ja komisjon on andnud eelneva nõusoleku.

Artikkel 16

Pettusevastane võitlus

1.   Pettuse, korruptsiooni ja muude ühenduste finantshuve kahjustavate ebaseaduslike tegevuste vastase võitluse eesmärgil kohaldatakse keskuse suhtes ilma piiranguteta määrust (EÜ) nr 1073/1999.

2.   Rahastamisega seonduvates otsustes ning neist lähtuvates rakenduskokkulepetes ja dokumentides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral keskuse rahastatavates asutustes läbi viia kohapealseid kontrolle.

Artikkel 17

Privileegid ja immuniteedid

Keskuse suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 18

Personalieeskirjad

Keskuse töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning eeskirju, mille ühenduse institutsioonid on ühiselt vastu võtnud nimetatud personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamiseks.

Artiklis 21 osutatud lepingute sõlmimise järgselt toimub töötajate kolmandatest riikidest töölevõtmine igal juhul kooskõlas käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud personalieeskirjade ja teenistustingimustega.

Keskus kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele antud volitusi.

Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad kooskõlas esimeses lõigus osutatud personalieeskirjade artikliga 110 ja teenistustingimustega.

Haldusnõukogu võib võtta vastu sätted, mis võimaldavad võtta keskuse juurde tööle liikmesriikidest lähetatud eksperte.

Artikkel 19

Vastutus

1.   Keskuse lepinguliste kohustuste suhtes kehtib õigus, mida kohaldatakse vastava lepingu suhtes. Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt keskuse sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab keskus kõik keskuse või tema töötajate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldprintsiipidele. Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

3.   Teenistujate isiklik vastutus keskuse ees on reguleeritud keskuse teenistujate suhtes kohaldatavate sätetega.

Artikkel 20

Koostöö teiste organisatsioonide ja asutustega

Ilma et see piiraks suhteid, mis võivad komisjonil olla asutamislepingu artikli 302 kohaselt, otsib keskus aktiivselt koostöövõimalusi narkootikumide alal tegutsevate pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude, eelkõige Euroopa, riiklike ja valitsusväliste asutustega.

Kõnealune koostöö peaks põhinema esimeses lõigus osutatud asutuste ja organisatsioonidega sõlmitud koostöökokkulepetel. Antud kokkulepped võtab haldusnõukogu vastu direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjonilt arvamuse saamist. Juhul kui komisjon ei ole nimetatud kokkulepetega nõus, võtab haldusnõukogu need vastu hääleõigusega liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Artikkel 21

Kolmandate riikide osalemine

Kolmandatele riikidele, kes jagavad ühenduse ja selle liikmesriikide huvi keskuse eesmärkide ja töö vastu, on keskus avatud lepingute kaudu, mis on nende ja ühenduse vahel sõlmitud, järgides asutamislepingu artiklis 300 sätestatud korda.

Artikkel 22

Euroopa Ühenduste Kohtu pädevus

Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse kuulub keskuse vastu esitatud hagide lahendamine vastavalt asutamislepingu artiklile 230.

Artikkel 23

Hindamisaruanne

Komisjon algatab keskuse välise hindamise iga kuue aasta järel, mis langeb kokku keskuse kahe kolmeaastase töökava lõpule viimisega. Kõnealune hindamine hõlmab ka Reitoxi süsteemi. Komisjon esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule.

Kui see on asjakohane, esitab komisjon sealjuures vastavalt asutamislepingu artiklis 251 kehtestatud menetlusele ettepaneku käesoleva määruse sätete läbivaatamiseks, pidades silmas regulatiivasutustega seonduvaid arenguid.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 302/93 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 69, 21.3.2006, lk 22.

(2)  Euroopa Parlamendi 14. juuni 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 36, 12.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1651/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 30).

(4)  Vt II lisa.

(5)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 787/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).

(6)  ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.

(7)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(9)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(10)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(11)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(12)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

---

---

---

---