25.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 264/13

(1)

Ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide eesmärk on muu hulgas aidata kaasa keskkonna kvaliteedi säilitamisele, kaitsmisele ja parandamisele ning inimeste tervise kaitsele, edendades seeläbi säästvat arengut.

(2)

Kuuendas keskkonnaalases ühenduse tegevusprogrammis (3) rõhutatakse vajadust varustada üldsust piisava keskkonnainfoga ja pakkuda üldsusele tõhusaid võimalusi keskkonnaasjade otsustamises osalemiseks, aidates sellega tõsta otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust ning suurendades üldsuse teadlikkust ja toetust vastuvõetud otsustele. Lisaks sellele soodustatakse programmiga sarnaselt eelmistele programmidele (4) ühenduse keskkonnakaitsealaste õigusaktide tõhusamat kohaldamist ja rakendamist, sealhulgas ühenduse eeskirjade täitmist ja meetmete võtmist ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide rikkumise korral.

(3)

Ühendus kirjutas 25. juunil 1998 alla Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile (edaspidi Århusi konventsioon). Ühendus kiitis Århusi konventsiooni heaks 17. veebruaril 2005 (5) Ühenduse õigusaktide sätted peaksid olema nimetatud konventsiooniga kooskõlas.

(4)

Ühendus on juba vastu võtnud õigusaktide kogumi, mis üha areneb ja aitab kaasa Århusi konventsiooni eesmärkide saavutamisele. Tuleks sätestada konventsiooni nõuete kohaldamine ühenduse institutsioonide ja organite suhtes.

(5)

On asjakohane käsitleda ühes õigusaktis Århusi konventsiooni kolme sammast, milleks on keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ja neis asjus kohtu poole pöördumine, ning kehtestada eesmärke ja mõisteid käsitlevad ühised sätted. Sellega aidatakse kaasa õigusaktide ratsionaliseerimisele ja ühenduse institutsioonide ja organite suhtes võetud rakendusmeetmete läbipaistvuse suurendamisele.

(6)

Üldpõhimõtte kohaselt ei diskrimineerita Århusi konventsiooni kolme sambaga tagatud õiguste osas kedagi kodakondsuse, rahvuse või alalise elukoha alusel.

(7)

Århusi konventsioonis on avaliku võimu organid määratletud üldises tähenduses põhimõttel, et igasugusel avaliku võimu teostamisel peaksid olema tagatud õigused üksikisikutele ja nende organisatsioonidele. Seetõttu on vaja, et käesolevas määruses nimetatud ühenduse institutsioonid ja organid oleksid määratletud samasugusel üldisel ja funktsionaalsel viisil. Århusi konventsiooni alusel võib ühenduse institutsioone ja organeid konventsiooni kohaldamisalast välja jätta, kui nad tegutsevad õigusemõistjana või seadusandjana. Keskkonnainfo kättesaadavust käsitlevaid sätteid tuleks siiski kohaldada seadusandjana tegutsevate ühenduse institutsioonide ja organite suhtes, et säilitada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (6).

(8)

Käesolevas määruses hõlmab keskkonnainfo mõiste mis tahes vormis teavet keskkonnaseisundi kohta. Sellel mõistel, mis on vastavusse viidud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (7) määratletud mõistega, on Århusi konventsioonis sätestatud mõistega sama sisu. Määruses (EÜ) nr 1049/2001 toodud “dokumendi” mõiste hõlmab keskkonnainfot nagu see on määratletud käesolevas määruses.

(9)

Käesoleva määrusega on kohane näha ette kavade ja programmide mõiste, võttes arvesse Århusi konventsiooni sätteid ja paralleelset lähenemisviisi, mida järgitakse seoses EÜ kehtivatest õigusaktidest tulenevate liikmesriikide kohustustega. “Keskkonnaga seotud kavad ja programmid” tuleb määratleda seoses ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel antava panusega või tõenäolise olulise mõjuga sellele. Kuuendas keskkonnaalases ühenduse tegevusprogrammis kehtestatakse ühenduse keskkonnapoliitika eesmärgid kümneks aastaks alates 22. juulist 2002 ja nende saavutamiseks kavandatud meetmed. Selle ajavahemiku möödumisel tuleks vastu võtta järgmine keskkonnaalane tegevusprogramm.

(10)

Pidades silmas asjaolu, et keskkonnaõigus areneb pidevalt, peaks keskkonnaõiguse mõiste osutama ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkidele, nagu need on sätestatud asutamislepingus.

(11)

Halduse üksikaktide suhtes peaks olema võimalik kohaldada vaidemenetlust, kui need aktid on õiguslikult siduvad ja neil on väline mõju. Samamoodi peaks olema hõlmatud tegevusetus, kui on olemas kohustus võtta vastu haldusakt keskkonnaõiguse alusel. Kuna õigusemõistjana või seadusandjana tegutseva ühenduse institutsiooni või organi õigusakte võib kohaldamisalast välja jätta, peaks sama kohaldatama teiste uurimismenetluste suhtes, milles ühenduse institutsioon või organ tegutseb haldusjärelevalveorganina asutamislepingu sätete alusel.

(12)

Århusi konventsioon näeb ette üldsusele keskkonnainfo kättesaadavuse võimaldamist kas taotluse alusel või konventsiooniga hõlmatud asutuste aktiivse levitustegevuse kaudu. Määrust (EÜ) nr 1049/2001 kohaldatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni suhtes, aga ka ametite ja sarnaste organite suhtes, mis on loodud ühenduse õigusaktiga. Määruses sätestatakse nende institutsioonide jaoks eeskirjad, mis suures ulatuses vastavad Århusi konventsioonis sätestatud eeskirjadele. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisala on vaja laiendada kõikidele teistele ühenduse institutsioonidele ja organitele.

(13)

Kui Århusi konventsioonis on sätteid, mida ei ole täielikult või osaliselt määruses (EÜ) nr 1049/2001, tuleb need ette näha, eelkõige seoses keskkonnainfo kogumise ja levitamisega.

(14)

Selleks et üldsuse õigus keskkonnainfot saada toimiks, on oluline keskkonnainfo hea kvaliteet. Seetõttu on kohane kehtestada eeskirjad, mis kohustavad ühenduse institutsioone ja organeid tagama vastava kvaliteedi.

(15)

Kui määruses (EÜ) nr 1049/2001 on ette nähtud erandid, tuleks neid kohaldada vastavalt käesoleva määruse mis tahes erisätetele, mis käsitlevad keskkonnainfo saamise taotlusi. Keskkonnainfo kättesaadavaks tegemisest keeldumise aluseid tuleks tõlgendada kitsendavalt, võttes arvesse, kas avalikustamine teeniks üldsuse huvi ja kas taotletud info on seotud heidetega keskkonda. Mõiste “ärihuvid” hõlmab pangandussektoris tegutsevate institutsioonide ja organite sõlmitud konfidentsiaalsuskokkuleppeid.

(16)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsusele nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik, (8) on ühenduse tasandil juba loodud võrgustik, et komisjoni abiga edendada koostööd ja koordineerida tegevust liikmesriikide vahel eesmärgiga parandada mitmete nakkushaiguste tõkestamist ja kontrolli ühenduses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ (9) võetakse rahvatervise valdkonnas vastu ühenduse tegevusprogramm, mis täiendab liikmesriikide poliitikat. Rahvatervise arendamiseks teabe ja teadmiste parandamine ning terviseohtudele kiire ja kooskõlastatud reageerimisvõime parandamine, mis on mõlemad nimetatud programmi elemendid, on eesmärgid, mis on täielikult kooskõlas Århusi konventsiooni nõuetega. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira seega otsuste nr 2119/98/EÜ ja nr 1786/2002/EÜ kohaldamist.

(17)

Århusi konventsioonis nõutakse, et konventsiooniosalised peavad sätestama üldsuse osalemise keskkonnaga seotud kavade ja programmide ettevalmistamisel. Sellised sätted peavad sisaldama mõistlikke tähtaegu üldsuse teavitamiseks kõnealusest keskkonnaalase otsuse tegemisest. Tõhususe huvides peab üldsuse osalemine toimuma varases etapis, kui kõik lahendusvariandid on veel võimalikud. Ühenduse institutsioonid ja organid peaksid üldsuse osalemist käsitlevate sätete kehtestamisel määratlema üldsuse, kes võib osaleda. Samuti nõutakse Århusi konventsioonis, et konventsiooniosalised otsiksid asjakohases ulatuses sobivaid võimalusi üldsuse kaasamiseks keskkonnaga seotud poliitika kavandamisse.

(18)

Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 võimaldab juurdepääsu kohtumenetlusele või teistele vaidemenetlustele, et vaidlustada üksikisiku ja avaliku võimu organi tegevus ja tegevusetus, mis on vastuolus keskkonnaõiguse sätetega. Kohtu poole pöördumist käsitlevad sätted peaks olema kooskõlas asutamislepinguga. Antud kontekstis on kohane, et käesolev määrus käsitleks üksnes avaliku võimu organite tegevust ja tegevusetust.

(19)

Selleks et tagada piisavad ja tõhusad õiguskaitsevahendid, sealhulgas vahendid, mis on asutamislepingu vastavate sätete alusel kättesaadavad enne Euroopa Ühenduse Kohtu poole pöördumist, on asjakohane, et ühenduse institutsioonile või organile, kes vaidlustatava õigusakti vastu võttis või väidetava haldusliku tegevusetuse korral jättis vastu võtmata, antakse võimalus oma otsus uuesti läbi vaadata või tegevusetuse korral tegutseda.

(20)

Keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevatel valitsusvälistel organisatsioonidel, mis vastavad teatavatele kriteeriumitele, millega tagatakse eelkõige, et tegemist on sõltumatute ja usaldusväärsete organisatsioonidega, kes on näidanud, et nende põhieesmärgiks on edendada keskkonnakaitset, peaks olema õigus esitada vaie ühenduse tasandil, et ühenduse institutsioon või organ vaataks uuesti läbi keskkonnaõiguse alusel vastu võetud õigusaktid või nende vastuvõtmata jätmise, eesmärgiga et kõnealune institutsioon või organ oma otsust muudaks.

(21)

Kui eelmised vaidemenetlused ei ole andnud tulemusi, peaks asjaomasel valitsusvälisel organisatsioonil olema võimalik algatada kohtumenetlus Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu vastavate sätetega.

(22)

Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mis on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 37,

a)

garanteerides üldsusele õiguse saada kätte keskkonnainfot, mille ühenduse institutsioonid või organid on saanud või koostanud ja mis on nende valduses, ning määrates selle õiguse kasutamise põhitingimused ja praktilise korra;

b)

tagades, et keskkonnainfo tehakse üldsusele üha enam kättesaadavaks ja et seda levitatakse üha laiemalt eesmärgiga saavutada selle võimalikult laialdane süstemaatiline kättesaadavus ja levik. Selleks soodustatakse eelkõige arvutikaugside ja/või elektroonilise tehnoloogia kasutamist, kui selline võimalus on olemas;

c)

sätestades üldsuse osalemise seoses keskkonnaalaste kavade ja programmidega;

d)

tagades keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise võimaluse ühenduse tasandil käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

a)

taotleja – füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb keskkonnainfot;

b)

üldsus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

c)

ühenduse institutsioon või organ – ametiasutus, organ, asutus või agentuur, mis on loodud asutamislepinguga või selle alusel, välja arvatud need, mis tegutsevad õigusemõistjana või seadusandjana. II jaotise sätteid kohaldatakse siiski seadusandjana tegutseva ühenduse institutsiooni või organi suhtes;

d)

keskkonnainfo – kirjalikus, visuaalses, suulises, elektroonilises või muus materiaalses vormis olev teave, mis käsitleb:

e)

keskkonnaalased kavad ja programmid – kavad ja programmid,

Üldisi keskkonnaalaseid tegevusprogramme käsitatakse samuti keskkonnaalaste kavade ja programmidena.

Nimetatud mõiste ei hõlma finants- või eelarvekavasid ja -programme, mis sätestavad teatavate projektide või tegevuste rahastamiskorra või mis on seotud kavandatava aastaeelarvega, ühenduse institutsiooni- või organisiseste tööprogrammidega või üksnes tsiviilkaitseks ettenähtud päästeplaanide ja programmidega;

f)

keskkonnaõigus – ühenduse õigusaktid, mis olenemata nende õiguslikust alusest, aitavad saavutada asutamislepingus sätestatud ühenduse keskkonnapoliitika eesmärke: säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist, kasutada loodusressursse kaalutletult ja mõistlikult ning edendada rahvusvahelisel tasandil meetmeid piirkondlike või ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega tegelemiseks;

g)

haldusakt – keskkonnaõiguse kohane üksikmeede, mille on võtnud ühenduse institutsioon või organ ning millel on õiguslikult siduv ja väline mõju;

h)

halduslik tegevusetus – punktis g määratletud haldusakti vastu võtmata jätmine ühenduse institutsiooni või organi poolt.

a)

asutamislepingu artiklid 81, 82, 86 ja 87 (konkurentsieeskirjad);

b)

asutamislepingu artiklid 226 ja 228 (rikkumismenetlused);

c)

asutamislepingu artikkel 195 (ombudsmani menetlused);

d)

asutamislepingu artikkel 280 (Euroopa Pettustevastase Ameti menetlused).

a)

rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ja ühenduse keskkonnaalaste või sellega seotud õigusaktide ning keskkonnaga seotud poliitikate, kavade ja programmide tekstid;

b)

eduaruanded punktis a osutatud dokumentide rakendamise kohta, kui ühenduse institutsioonid või organid on need koostanud või hoiavad neid elektroonilises vormis;

c)

ühenduse õiguse rikkumist puudutavates menetlustes võetud meetmed alates põhjendatud arvamuse staadiumist vastavalt asutamislepingu artikli 226 lõikele 1;

d)

keskkonnaseisundi aruanded, nagu on viidatud lõikes 4;

e)

keskkonda mõjutavate või mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed või nende kokkuvõtted;

f)

olulise keskkonnamõjuga load ning keskkonnaalased kokkulepped, või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida;

g)

keskkonnamõju uuringud ja keskkonnaelementide riskianalüüsid või viited kohale, kust sellist infot saab taotleda või leida.

a)

ettepaneku eelnõu, kui see on olemas;

b)

koostamisel oleva kava või programmiga seotud keskkonnainfo või hinnang, kui see on olemas, ja

c)

osalemise praktiline kord, sealhulgas:

a)

ta on sõltumatu mittetulunduslik juriidiline isik vastavalt liikmesriigi siseriiklikule õigusele või tavale;

b)

tema põhieesmärk on keskkonnakaitse edendamine keskkonnaõiguse kontekstis;

c)

ta on tegutsenud üle kahe aasta ja ta tegutseb aktiivselt punktis b nimetatud eesmärgi nimel;

d)

küsimus, mille kohta vaie esitati, on kaetud organisatsiooni eesmärkide ja tegevusega.