Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005R2182

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 2182/2005, 22. detsember 2005 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1973/2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks

    ELT L 347, 30.12.2005, p. 31–55 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
    ELT L 319M, 29.11.2008, p. 383–407 (MT)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2009

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/2182/oj

    30.12.2005   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 347/31


    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2182/2005,

    22. detsember 2005,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1973/2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (1) eriti selle artikleid 145 ja 155,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 99 punktis 3 on sätestatud, et taotletav seemnetoetuse summa ei tohi ületada komisjoni poolt kindlaksmääratud ülemmäära. Kui taotletud kogusumma ületab kindlaksmääratud ülemmäära, vähendatakse proportsionaalselt põllumajandustootja kohta makstavat toetust.

    (2)

    Komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 (2) 10. peatükis on kehtestatud seemnetoetuse saamise tingimused. Nimetatud määruse artiklis 49 on sätestatud, et abi antakse ainult juhul, kui abi taotleja on hiljemalt koristusaastalejärgneva aasta 15. juuniks seemne külvamiseks turustanud.

    (3)

    Võimaliku vähenduskoefitsiendi kohaldamise vajadus samal aastal tekitab tõelisi raskusi uue kava rakendamisel. Sellise vähenduskoefitsiendi kohaldamise vältimiseks oleks ainsaks alternatiiviks maksta toetust põhiliselt siis, kui kogu seeme on turustatud, st kui seemne lõplik kogus on teada. See aga viivitaks oluliselt põllumajandustootjatele toetuse väljamaksmise tähtaega ja tekitaks neile seega rahalisi probleeme. Selle olukorra vältimiseks tuleks luua seemnetoetuste ettemaksete süsteem.

    (4)

    Määrusega (EÜ) nr 1782/2003, mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 864/2004 (3) on määratud kindlaks eeskirjad puuvilla, oliivide ja toortubaka kohta, mille puhul jätkatakse toetuse maksmist toodangust sõltuvalt.

    (5)

    Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10a peatükis on nähtud ette otsetoetuse maksmise võimalus puuvilla tootmisele. Seega tuleks kehtestada nimetatud toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad.

    (6)

    Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110b lõikes 1 on nähtud ette, et puuvillahektari kohta toetuse saamiseks kohustub põllumajandustootja kasutama liikmesriikide poolt heakskiidetud sorte ja kasvatama puuvilla heakskiidetud maatükkidel. Seega tuleks täpsustada nii puuvillasortide kui ka nende tootmiseks sobivate maatükkide heakskiitmise kriteeriumid.

    (7)

    Puuvillatoetuse saamiseks hektari kohta peavad põllumajandustootjad külvama heakskiidetud maatükkidele. Tuleks kehtestada külvi kriteerium. Liikmesriikide poolt nende põllumaade minimaalse külvitiheduse määramine vastavalt kliima- ja pinnasetingimustele ning piirkondlikele iseärasustele peab olema objektiivseks kriteeriumiks külvi õige teostuse hindamisel.

    (8)

    Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 1 puuvilla kohta kehtestatud riiklike baaskülvipindade ületamisega kaasneb toetuskõlbliku hektari kohta makstava abisumma vähendamine. Kreeka puhul tuleks siiski täpsustada summa vähendamise arvutusviis, pidades silmas siseriikliku külvipinna jagamist külvipinna osadeks, mille suhtes kehtivad eri abisummad.

    (9)

    Liikmesriigid peavad kiitma puuvilla tootmisharudevahelised organisatsioonid heaks objektiivsete kriteeriumide alusel, arvestades tootmisharudevaheliste organisatsioonide suurust, nende ülesandeid ja sisekorraldust. Tootmisharudevahelise organisatsiooni suurus määratakse kindlaks, lähtudes organisatsiooni liikmeks oleva toorpuuvillatehase vajadusest saada piisavas koguses toorpuuvilla. Tootmisharudevahelise organisatsiooni põhieesmärk on tarnitava puuvilla kvaliteedi parandamine ja ta peab tegutsema oma liikmete huvides.

    (10)

    Vältimaks raskusi toetuskava haldamisel tohib tootja kuuluda ainult ühte tootmisharudevahelisse organisatsiooni. Samal põhjusel võib tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeks olev tootja toodetud puuvilla tarnida ainult samasse organisatsiooni kuuluvale toorpuuvillatehasele.

    (11)

    Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 110e võivad tootmisharudevahelised organisatsioonid otsustada diferentseerida toetussummasid, millele tema talupidajatest liikmetel on õigus. Diferentseerimisskaala juures tuleb järgida eelkõige tarnitava puuvilla kvaliteedi kriteeriume, välistades tootmismahu suurendamise kriteeriumid. Selleks peavad tootmisharudevahelised organisatsioonid kindlaks määrama maatükkide kategooriad nendel maatükkidel toodetava puuvilla kvaliteedi kriteeriumide alusel.

    (12)

    Tootmisharudevaheliste puuvillatootmise organisatsioonide tootjaliikmetele makstava toetussumma skaala kindlaksmääramisel tuleb järgida diferentseeritud abi kogusumma eri maatükkide kategooriate vahel jaotamise meetodit, põllumaade hindamise ja kategooriatesse liigitamise menetlust, toetussumma arvestamist abikõlbliku hektari kohta iga põllumaakategooria jaoks olemasoleva eelarve ning iga kategooria hektarite koguarvu alusel.

    (13)

    Maatükkide klassifitseerimiseks ühte skaalal ettenähtud kategooriatest võib tarnitud puuvilla analüüsida kõikide asjaomaste isikute juuresolekul.

    (14)

    Tootjaliikmel, kes ei ole kohustatud oma puuvilla tarnima, peab olema õigus vähemalt toetuse diferentseerimata osale tarne puudumise korral. Diferentseerimisskaalal tuleb see olukord ette näha, kehtestades minimaalse toetussumma abikõlbliku hektari kohta tarne puudumise korral.

    (15)

    Skaala kohaldamiseks ja lihtsustamise eesmärgil tuleb ühe tootja kõik maatükid lugeda kuuluvaks ühte maatükkide kategooriasse, mis annavad sama kvaliteediga puuvilla.

    (16)

    Kui makseasutus on saanud tootmisharudevaheliselt organisatsioonilt teatise tootjaliikmetele makstavate toetussummade kohta, teeb ta vajalikud kontrollimised ning maksab toetuse välja.

    (17)

    Liikmesriik peab skaala heaks kiitma. Tootjaliikmete õigeaegse teavitamise huvides tuleks ette näha tähtaeg, mille jooksul liikmesriigil tuleb otsustada tootmisharudevahelise organisatsiooni skaala heakskiitmine või mitte ning selles pärast nimetatud tähtaega tehtavad võimalikud muudatused. Kuna tootmisharudevaheline organisatsioon ei ole kohustatud diferentseerimisskaalat kasutusele võtma, peab tal olema võimalus ise otsustada skaala kohaldamise lõpetamise üle, teavitades sellest liikmesriiki.

    (18)

    Puuvilla toetuskava eeldab, et liikmesriigid edastavad oma tootjatele teatava teabe puuvillakasvatuse kohta, nagu heakskiidetud sordid, maade heakskiitmise ja taimede minimaalse tiheduse objektiivsed kriteeriumid. Põllumajandustootjate õigeaegseks teavitamiseks peab liikmesriik neile edastama selle teabe kindlaksmääratud tähtajaks.

    (19)

    Kuivõrd komisjoni ülesandeks on kontrollida puuvilla sordipõhiste toetuste andmise sätete õiget kohaldamist, tuleks liikmesriikidel talle edastada õigeaegselt nimetatud teave ning ka teave tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohta.

    (20)

    Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud puuvillatoetuskava rakendamine välistab komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001 (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (4) sätete kohaldamise. Seega tuleks nimetatud määrus kehtetuks tunnistada.

    (21)

    Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10b peatükis on sätestatud otsetoetuste andmise võimalus oliivisalude kohta. Seega tuleks sätestada nimetatud toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad.

    (22)

    Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110i on ette nähtud, et liikmesriigid määravad kindlaks maksimaalselt kuni viis oliivisalukategooriat ja kehtestavad toetuse GIS-hektari kohta iga kategooria jaoks. Selleks on komisjoni ülesandeks määrata oliiviõli tootmise maastike omaduste ning ühiskondlike traditsioonidega seonduvate keskkonnaalaste ja sotsiaalsete kriteeriumide ühine raamistik.

    (23)

    Kontrolli parandamiseks tuleb andmed iga põllumajandustootja kuulumise kohta teatud oliivisalukategooriasse registreerida oliivisalude geograafilise informatsiooni süsteemis (GIS). Keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste muutmise puhuks tuleks ette näha kategooriate kohandamise võimalus kord aastas.

    (24)

    Oliivikasvatuse toetust antakse oliivisalu GIS-hektari kohta. Järelikult tuleb iga põllumajandustootja kohta arvutada abikõlblik pindala ühismeetodi järgi, kus pinnaühikut väljendatakse oliivisalu GIS-hektarina. Haldusmenetluste lihtsustamiseks tuleks ette näha erandmeetmed nii vähima suurusega maatükkide kohta, mille suuruse peavad kindlaks määrama liikmesriigid, kui ka nendes haldusüksuses asuvate oliivisalude kohta, kus liikmesriik on kehtestanud oliivisalude GISile alternatiivse süsteemi.

    (25)

    Toetuse maksmiseks oliivisalude GIS-hektari kohta peaks liikmesriik kõigepealt ja põllumajandustootjate õigeaegseks teavitamiseks kehtestama iga aasta alguses soovitusliku toetussumma oliivisalude GIS-hektari kohta iga oliivisalukategooria puhul. See soovituslik summa tuleb arvutada põllumajandustootjate arvu ja oliivikasvatustoetust saavate pindalade suuruse kohta kättesaadavate andmete alusel; täpsemate andmete alusel määrab liikmesriik hiljem lõpliku toetussumma.

    (26)

    Kehtestatud oliivisalutoetuse abikõlblikkuse tingimuste järgi ei tohi oliivisalus olevate oliivipuude arv erineda üle 10 % 2005. aasta 1. jaanuari seisuga registreeritud oliivipuude arvust. Nimetatud sätte järgimise kontrollimiseks peavad liikmesriigid enne seda kuupäeva määrama kindlaks asjaomase maatüki identifitseerimiseks vajalikud andmed. Prantsusmaa ja Portugali puhul tuleb asjaomaste maatükkide kohta teabe kindlaksmääramiseks ette näha hilisem tähtaeg, selleks et võtta arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta määruse (EÜ) nr 1638/98 (millega muudetakse määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta) (5) artikli 4 alusel kinnitatud programmide raames oliivipuude istutusala.

    (27)

    Võimaldamaks komisjonil kontrollida oliivisalude toetuse maksmise lõplike sätete õiget kohaldamist, peavad liikmesriigid edastama regulaarselt teabe abi saavate oliivikasvatuspindade ja iga oliivisalukategooria kohta antava toetustaseme kohta.

    (28)

    Määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10c peatükis nähakse ette otsetoetuse andmise võimalus tubakatootmisele. Seega tuleks sätestada nimetatud toetuse andmise üksikasjalikud eeskirjad.

    (29)

    Selguse mõttes on asjakohane määrata kindlaks teatavad mõisted.

    (30)

    Tubakasordid tuleb kuivatamismeetodi ja omahinna alusel rühmadesse liigitada, võttes arvesse rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid kirjeldusi.

    (31)

    Arvestades heakskiidetud esmase töötlemisega tegelevate ettevõtete osa lepinguosalisena, on külvieelsete lepingute sõlmimiseks nõutav nende allkiri. Selline kinnitus tuleb tühistada, kui eeskirju ei järgita, ja liikmesriikidel tuleks kehtestada tubakatöötlemise eritingimused.

    (32)

    Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 110k tuleks tubakasortide iga rühma jaoks traditsiooniliste tootmispiirkondade alusel määrata toetuse andmiseks tunnustatud tootmispiirkonnad. Liikmesriikidel peaks olema lubatud tootmispiirkondi piirata eelkõige kvaliteedi parandamise eesmärgil.

    (33)

    Kontrolli võimaldamiseks ja toetuse maksmise tõhusaks haldamiseks tuleks tubakat toota põllumajandustootjate ja esmatöötlejate vahel sõlmitud külvieelse lepingu alusel. Tuleks täpsustada põhiandmed, mida peaksid külvieelsed lepingud sisaldama iga saagikoristuse kohta. Lepingute sõlmimise ja registreerimise lõpptähtajad tuleb määrata piisavalt varakult, tagamaks saagiaasta algusest alates nii stabiilsed realiseerimisvõimalused põllumajandustootjatele eelolevaks saagiaastaks kui ka korrapärased tarned töötlejatele.

    (34)

    Kui külvieelne leping sõlmitakse tootjate ühendusega, tuleks iga üksiku põllumajandustootja olulisemad andmed teatada, et võimaldada tõhusaid kontrolle. Konkurentsi moonutamise vältimiseks ja raskuste jälgimiseks tuleks takistada tootjate ühenduste tegelemist esmatöötlusega. Turustruktuuride arvessevõtmiseks tuleks sätestada, et tootja võib kuuluda ainult ühte tootjate ühendusse.

    (35)

    Abikõlblik toortubakas peaks olema veatu, korraliku ja standardse kaubandusliku kvaliteediga ning ilma teatavate normaalset turustamist takistavate omadusteta.

    (36)

    Arvestades toetuskava iseärasusi, tuleks sätestada võimalike vaidluste lahendamine ühiskomiteede kaudu.

    (37)

    Võimaldamaks toortubakale eraldatud vahendite asjakohast haldamist peaksid liikmesriigid kehtestama soovitusliku toetussumma sordi või sordirühmade kaupa varakult saagiaastal ja lõpliku toetussumma pärast seda, kui kõik kogused on tarnitud. Lõplik toetussumma ei või ületada 2005. aasta lisatasude taset.

    (38)

    Tubakatoodangu kvaliteedi ja väärtuse parandamise toetamiseks tuleks liikmesriikidel lubada eristada iga sordi või sordirühma suhtes kehtestatud toetussummat tarnitava tubaka kvaliteedi alusel.

    (39)

    Toetust tuleks maksta põllumajandustootjate poolt esmatöötlejatele tarnitud lehttubaka koguse kohta, tingimusel et kvaliteedi miinimumnõuded on täidetud. Toetust tuleks kohandada juhul, kui tarnitava tubaka niiskusesisaldus erineb iga sordirühma suhtes mõistlike kvaliteedinõuete alusel kehtestatud niiskusesisaldusest. Kontrolli lihtsustamiseks koguste üleandmisel tuleks kehtestada niiskusesisalduse määramise meetod, proovivõtu määr ja sagedus ning kohandatud massi arvutamise meetod.

    (40)

    Tubaka töötlejatele üleandmise perioodi tuleks piirata, vältimaks petturlikku ülekandmist ühest saagist teise. Paljudes liikmesriikides tehakse kohapealseid kontrolle pigem tubaka tarne kohas kui töötluskohas. Tubaka tarnimiseks ettenähtud kohad ja teostatavad kontrollid tuleb täpselt kindlaks määrata; liikmesriigid peavad sellised kokkuostukeskused heaks kiitma.

    (41)

    Pettuse vältimiseks tuleb kehtestada toetuse väljamaksmist reguleerivad tingimused. Täiendava haldus- ja kontrollikorra määramine jääb siiski liikmesriikide ülesandeks.

    (42)

    Toetust võib maksta ainult pärast kogu liikmesriigis toodetud tubaka tarnete kontrollimist, mis tagab, et asjaomased toimingud on tõepoolest läbi viidud. Piisava tagatise esitamise korral võib tootjatele ette näha ettemakseid 50 % ulatuses soovituslikust toetusest.

    (43)

    Halduskaalutlustel tuleks igas liikmesriigis toetust anda ainult selle liikmesriigi territooriumil toodetud toodetele. Tuleks vastu võtta sätted, millega võetakse arvesse olukordi, kus tubakas töödeldakse liikmesriigis, mis ei ole tootjaliikmesriik. Sellistel juhtudel tuleks selle liikmesriigi tootjate toetamiseks kõnealune toortubaka kogus üle võtta tootjaliikmesriigis.

    (44)

    Tubakapoliitika reformi tulemusel lõpetatakse tubakakvootide tagasiostmise programmi rakendamine. 2002. ja 2003. aastal kavas osalenud tootjatele jätkatakse siiski tagasiostuhinna maksmist vastavalt kuni 2007. ja 2008. aastani. Praegu on tagasiostuhind määratud protsendina vastava saagiaasta tubaka lisatasudest. Praegune tubaka lisatasusüsteem kaob alates 2006. aasta 1. jaanuarist, mille tõttu tuleb üleminekumeetmena luua uus alus tulevaste kvootide tagasiostuhinna arvestamiseks. Toortubaka lisatasu tasemed ei ole 2002. kuni 2005. saagiaasta jooksul muutunud. Järjepidevuse huvides on seega asjakohane võtta tagasiostuhinna arvutamisel aluseks 2005. aasta lisatasu tase.

    (45)

    Komisjoni 22. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2848/98 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92, (6) kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad seoses toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabiga) (7) võib kehtetuks tunnistada pärast nõukogu määruses (EMÜ) nr 2075/92 sätestatud tagatiskünnise ja lisatasusüsteemi tühistamist. Komisjoni 19. jaanuari 1993. aasta määrus (EMÜ) 85/93 tubakasektori kontrolliasutuste kohta (8) on iganenud ning selle võib kehtetuks tunnistada.

    (46)

    Määrust (EÜ) nr 1973/2004 tuleks seega vastavalt muuta.

    (47)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EÜ) nr 1973/2004 muudetakse järgmiselt.

    1.

    Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

    “q)

    puuvilla eritoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 10a peatükis;

    r)

    oliivisalutoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 10b peatükis;

    s)

    tubakatoetus, sätestatud nimetatud määruse IV jaotise 10c peatükis;”

    2.

    Artikli 3 punkti a esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga:

    “a)

    hiljemalt kõnealuse aasta 15. septembriks: kättesaadavad andmed alade või piimakarjatoetuse puhul koguste kohta, lisatoetuse, seemne ja tubaka kohta, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 95, 96, 99 ja 110k, mille jaoks on toetust taotletud selleks kalendriaastaks, kui juhtumit võib käsitleda ala baaskülvipinna osade kaupa;”

    3.

    Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    “1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 28 kohaldamist, maksab tärklisekartuli toetust liikmesriik, kelle territooriumil asub kartuleid kartulitärklisetööstusele tarniv majand, iga põllumajandustootja kohta siis, kui kõik põllumajandustootja poolt turustusaastal toodetud kogused on tarnitud tärklisetööstusele nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse artiklis 20 nimetatud tõendusmaterjali esitamise kuupäevast, ning kui on täidetud käesoleva määruse artiklis 19 nimetatud tingimused.”

    4.

    Lisatakse järgmine artikkel 49a:

    “Artikkel 49a

    Ettemaksed

    Liikmesriigid võivad teha ettemakseid seemnekasvatajatele alates turustusaasta 1. detsembrist. Need maksed peavad olema proportsionaalsed juba turustatud külviseemnekogustega artikli 49 tähenduses, tingimusel et kõik 10. peatüki tingimused on täidetud.”

    5.

    Lisatakse järgmine peatükk 17a:

    “PEATÜKK 17a

    PUUVILLA SORDIPÕHINE TOETUS

    Artikkel 171a

    Puuvillatootmise põllumajandusmaade heakskiitmine

    Liikmesriigid kehtestavad objektiivsed kriteeriumid, mille alusel kiidetakse põllumajandusmaad heaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110a sätestatud puuvilla eritoetuse saamiseks.

    Need kriteeriumid põhinevad ühel või mitmel järgmistest elementidest:

    a)

    nende piirkondade põllumajandus, mille jaoks puuvillatootmine on oluline;

    b)

    kõnesolevate piirkondade mulla- ja kliimatingimused;

    c)

    niisutussüsteem;

    d)

    rotatsioonisüsteemid ja viljelustehnikad, mis tõenäoliselt parandavad keskkonda.

    Artikkel 171aa

    Külvisortide heakskiitmine

    Liikmesriigid kinnitavad ühenduse kataloogis registreeritud sordid, mis on kohandatud turu vajadustele.

    Artikkel 171ab

    Abikõlblikkuse tingimused

    Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110b lõikes 1 osutatud alade külv saavutatakse minimaalse taimede tihedusega, mille kehtestab liikmesriik vastavalt mulla- ja kliimatingimustele ning vajaduse korral piirkondlikele iseärasustele.

    Artikkel 171ac

    Agronoomiatavad

    Liikmesriikidel on lubatud kehtestada erieeskirjad kultuuride hooldamiseks normaalsetes kasvutingimustes vajalike agronoomiatavade, välja arvatud koristustööde kohta.

    Artikkel 171ad

    Toetussumma arvestamine abikõlbliku hektari kohta

    1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 171ag sätteid korrutatakse Hispaania ja Portugali puhul, kui abikõlblik puuvillapind ületab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 1 kehtestatud riikliku baaskülvipinna, nimetatud artikli lõikes 2 ettenähtud toetussumma vähenduskoefitsiendiga, mis saadakse baaskülvipinna jagamisel abikõlbliku pinnaga.

    2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 171ag sätteid, saadakse Kreeka puhul, kui abikõlblik puuvillapind on suurem kui 300 000 hektarit, hektari kohta makstava toetuse summa, liites 594 eurot korda 300 000 hektarit ja täiendava summa, mis on korrutatud 300 000 hektarit ületava pindalaga, ning jagades saadud summa abikõlbliku kogupindalaga.

    Esimeses lõikes osutatud täiendav summa võrdub:

    342,85 euroga, kui abikõlblik pindala on suurem kui 300 000 hektarit ja väiksem kui 370 000 hektarit või sellega võrdne,

    342,85 eurot korda vähenduskoefitsient, mis võrdub 70 000 jagatud abikõlblike hektarite arvuga, mis ületavad 300 000, kui abikõlblik pindala on suurem kui 370 000 hektarit.

    Artikkel 171ae

    Tootmisharudevaheliste organisatsioonide akrediteerimine

    Igal aastal akrediteerivad liikmesriigid enne 31. detsembrit järgmise aasta külviks kõik tootmisharudevahelised puuvillatootmise organisatsioonid, kes seda taotlevad ja kes:

    a)

    hõlmavad kogupindala, mis on suurem vähemalt liikmesriigi poolt kehtestatud 10 000 hektari piirmäärast ja vastab artiklis 171a osutatud akrediteerimiskriteeriumidele, ning vähemalt ühte toorpuuvillatehast;

    b)

    on tegev täpselt kindlaks määratud tegevusaladel, milleks on:

    toodetava toorpuuvilla väärtuse suurendamine,

    toorpuuvillatehase vajadustele vastava toorpuuvilla kvaliteedi parandamine,

    keskkonnasõbralike tootmismeetodite kasutamine;

    c)

    on vastu võtnud töökorra, mis puudutab eeskätt:

    liitumistingimusi ja liikmemakse vastavalt siseriiklikele ja ühenduse õigusaktidele,

    vajadusel toetuste diferentseerimise skaalat maatükkide kategooriate kaupa, mis määratakse kindlaks tarnitava toorpuuvilla kvaliteedi alusel.

    Aastaks 2006 akrediteerivad liikmesriigid siiski tootmisharudevahelised puuvillatootmise organisatsioonid enne 28. veebruari 2006.

    Artikkel 171af

    Tootjate kohustused

    1.   Üks tootja ei või kuuluda mitmesse tootmisharudevahelisse organisatsiooni.

    2.   Tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeks olev tootja on kohustatud tarnima toodetavat puuvilla samasse organisatsiooni kuuluvale toorpuuvillatehasele.

    3.   Tootjate kuuluvus akrediteeritud tootmisharudevahelisse organisatsiooni peab toimuma vabatahtliku liitumise teel.

    Artikkel 171ag

    Toetuse diferentseerimine

    1.   Kaasa arvatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110f lõikes 2 sätestatud suurendamine, kehtestatakse nimetatud määruse artiklis 110e osutatud skaalal (edaspidi “skaala”):

    a)

    toetussummad abikõlbliku hektari kohta, mida makstakse tootjaliikmetele vastavalt tema maatükkide klassifikatsioonile lõikes 2 osutatud teatud kategooriatesse;

    b)

    diferentseerimiseks mõeldud kogu toetussumma maatükkide kategooriate kaupa jaotamise meetodil vastavalt lõikele 2.

    Punkti a kohaldamiseks võrdub baassumma vähemalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 2 ettenähtud toetuse diferentseerimata osaga abikõlbliku hektari kohta, mida vajadusel kohandatakse vastavalt nimetatud artikli lõikele 3.

    Punktis a osutatud arvestus näeb ette ka toorpuuvillatehasele puuvilla tarnimata jätmise olukorra. Nendel juhtudel võrdub asjaomasele tootjaliikmele makstav minimaalne toetussumma abikõlbliku hektari kohta vähemalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110c lõikes 2 ettenähtud toetuse diferentseerimata osaga abikõlbliku hektari kohta, mida vajadusel kohandatakse vastavalt nimetatud artikli lõikele 3.

    2.   Maatükid klassifitseeritakse mitmesse kategooriasse, mille määravad tootmisharudevahelised organisatsioonid, pidades silmas vähemalt ühte järgmist kvaliteedikriteeriumi:

    a)

    toodetava puuvilla kiu pikkus;

    b)

    toodetava puuvilla niiskusesisaldus;

    c)

    toodetava puuvilla keskmine lisaainete sisaldus.

    Skaalal on kehtestatud menetlused, mis võimaldavad hinnata iga maatükki nende kriteeriumide alusel ja klassifitseerida maatükid kindlaks määratud kategooriatesse.

    Skaala ei või mingil juhul sisaldada puuvillatootmise suurendamise ja turustamisega seonduvaid kriteeriume.

    Skaala kohaldamiseks võib ühe tootja kõik maatükid lugeda samasse keskmisesse maatükkide kategooriasse, mis annavad sama kvaliteediga puuvilla.

    3.   Toorpuuvilla klassifitseerimiseks maatükkide kategooriate skaalal analüüsitakse seda vajadusel toote tüüpproovide alusel puuvilla toorpuuvillatehasele üleandmisel kõikide asjaomaste isikute juuresolekul.

    4.   Tootmisharudevaheline organisatsioon teatab makseasutusele skaala kohaldamise tulemusel saadava summa, mis tuleb tema tootjatele maksta. Makseasutus teeb väljamakse, olles kontrollinud asjaomaste toetussummade vastavust ja lubatavust.

    Artikkel 171ah

    Skaala kinnitamine ja muutmine

    1.   Skaala edastatakse asjaomasele liikmesriigile esimest korda 2006. aasta külviks selle vastuvõtmiseks enne 2006. aasta 28. veebruari.

    Liikmesriik otsustab skaala vastuvõtmise või mitte kuu aja jooksul pärast selle teatavaks tegemist.

    2.   Akrediteeritud tootmisharudevahelised organisatsioonid edastavad asjaomasele liikmesriigile skaalas jooksva aasta külviks tehtud muudatused 31. jaanuariks.

    Skaalas tehtud muudatusi peetakse heakskiidetuiks, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik vaidlustab need kuu aja jooksul pärast esimeses lõigus osutatud kuupäeva.

    Kui skaala muudatusi ei kinnitata, on makstav toetussumma kinnitatud skaala alusel arvestatav summa, kinnitamata muudatusi arvesse võtmata.

    3.   Kui tootmisharudevaheline organisatsioon otsustab skaala kohaldamise katkestada, teatab ta sellest liikmesriigile. Katkestus jõustub järgmise aasta külvi ajaks.

    Artikkel 171ai

    Teatamine tootjatele ja komisjonile

    1.   Liikmesriigid teatavad puuvilla tootvatele põllumajandustootjatele ja komisjonile asjaomase aasta 31. jaanuariks:

    a)

    artikli 171aa alusel pärast nimetatud kuupäeva heakskiidetud sordid tuleb põllumajandustootjatele siiski teatavaks teha sama aasta 15. märtsiks;

    b)

    põllumajandusmaade heakskiitmise kriteeriumid;

    c)

    artiklis 171ab osutatud puuvillataimede minimaalne tihedus;

    d)

    nõutavad agronoomiatavad.

    2.   Sordi heakskiidu tühistamise korral teavitavad liikmesriigid sellest põllumajandustootjaid hiljemalt 31. jaanuariks järgmise aasta külviks.

    3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile järgmised andmed:

    a)

    hiljemalt asjaomase aasta 30. aprilliks akrediteeritud tootmisharudevaheliste organisatsioonide nimed ja nende põhitunnused pindala, tootmisvõimsuse, tootjate arvu, toorpuuvillatehaste arvu ja nende puuvillapuhastusvõimsuse kohta;

    b)

    hiljemalt asjaomase aasta 15. septembriks külvipinnad, mille kohta on esitatud puuvilla eritoetuse taotlused;

    c)

    hiljemalt järgmise aasta 31. juuliks lõplikud andmed külvipindade kohta, mille kohta on puuvilla eritoetus tegelikult välja makstud vaatlusaluse aasta eest, vajadusel pärast vähendamisi pindala osas, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 796/2004 1. peatüki IV jaotise II osas.”

    6.

    Lisatakse järgmine artikkel 17b:

    “PEATÜKK 17b

    OLIIVISALUTOETUS

    Artikkel 171b

    Oliivisalukategooriad

    1.   Liikmesriigid määravad kindlaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110g sätestatud abikõlblikud oliivisalud ja klassifitseerivad need maksimaalselt viide kategooriasse järgmiste kriteeriumide hulgast valitud kriteeriumide alusel:

    a)

    keskkonnakriteeriumid:

    i)

    maatükkidele raske ligipääs,

    ii)

    pinnase füüsilise rikkumise oht,

    iii)

    oliivisalude eriiseloom: vanad, kultuurilise ja haljastusliku väärtusega oliivipuud, kallakutel, traditsioonilised, haruldased sordid või looduskaitsealadel asuvad sordid;

    b)

    sotsiaalsed kriteeriumid:

    i)

    suures osas oliivikasvatusest sõltuvad piirkonnad,

    ii)

    oliivitraditsiooniga piirkonnad,

    iii)

    ebasoodsate majandusnäitajatega piirkonnad,

    iv)

    oliivisalude hülgamise ohus põllumajandusettevõtted,

    v)

    oliivisalude ulatus põllumajandusettevõttes,

    vi)

    piirkonnad, millele on iseloomulikud näiteks kaitstud päritolunimetustega või kaitstud geograafiliste tähistega, bioloogilised või integreeritud tooted.

    2.   Liikmesriigid määravad iga asjaomase põllumajandustootja puhul kindlaks nende oliivikasvatuseks kasutatavate abikõlblike maatükkide kuuluvuse lõikes 1 osutatud kategooriatesse. See teave registreeritakse oliivisalude geograafilise informatsiooni süsteemis (“oliivisalude GIS”).

    3.   Liikmesriigid võivad kord aastas lõike 1 kohaldamise alusel määratletud oliivisalukategooriaid kohandada.

    Kui kategooriate kohandamise tagajärjel klassifitseeritakse oliivisalu ümber, kohaldatakse uut klassifikatsiooni alates kohandamisele järgnevast aastast.

    Artikkel 171ba

    Pindalade arvestus

    1.   Liikmesriigid arvestavad iga tootja kohta abikõlbliku pindala XXIV lisas kehtestatud ühismeetodi järgi.

    Pindalasid väljendatakse oliivisalude GIS-hektaritena, täpsusega kaks kohta pärast koma.

    2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata XXIV lisas kehtestatud ühismeetodit, kui:

    a)

    oliivikasvatuseks kasutatav maatükk on liikmesriigi poolt kehtestatava minimaalse suurusega ulatuses, mis ei ületa 0,1 hektarit;

    b)

    oliivikasvatuseks kasutatav maatükk asub haldusüksuses, mis ei kuulu oliivisalude geograafilise informatsiooni süsteemi graafilisse võrdlusandmebaasi.

    Nendel juhtudel määrab liikmesriik oliivikasvatuspindala objektiivsete kriteeriumide järgi, tagades samas põllumajandustootjate võrdse kohtlemise.

    Artikkel 171bb

    Toetussumma

    1.   Liikmesriigid määravad iga aasta 31. jaanuariks iga oliivisalukategooria puhul kindlaks soovitusliku toetussumma oliivisalude GIS-hektari kohta.

    2.   Liikmesriigid kehtestavad asjaomase aasta 31. oktoobriks iga oliivisalukategooria puhul toetussumma oliivisalude GIS-hektari kohta.

    See summa arvutatakse, korrutades lõikes 1 osutatud soovitusliku summa koefitsiendiga, mis vastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110i lõikes 3 kehtestatud ja vajadusel nimetatud artikli lõikes 4 ettenähtud vähendamist arvestades toetussumma ülemmäärale, mis jagatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud soovitusliku toetussumma korrutamisest saadavate summade summaga, kusjuures soovituslik summa on määratud iga kategooria kohta, vastava pinna kaupa.

    3.   Liikmesriigid võivad kohaldada lõikeid 1. ja 2. piirkondlikul tasemel.

    Artikkel 171bc

    Põhiandmete kindlaksmääramine

    1.   Oliivisalude GIS andmete ja põllumajandustootjate deklaratsioonide alusel määravad liikmesriigid 2005. aasta 1. jaanuaril iga oliivikasvatuseks kasutatava maatüki kohta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110h punkti c kohaldamiseks abikõlblike oliivipuude arvu ja asukoha, abikõlbmatute oliivipuude arvu ja asukoha, oliivikasvatuspinna ja oliivikasvatuseks kasutatava maatüki abikõlbliku pindala ning selle kategooria vastavalt artiklile 171b.

    2.   Komisjoni poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/98 (9) artikli 4 alusel heaks kiidetud ja oliivisalude GISis enne 2007. aasta 1. jaanuari registreeritud uute istandike programmide raames oliivipuudega istutatud pindade puhul Prantsusmaal ja Portugalis määravad liikmesriigid kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe 2006. aasta 1. jaanuariks 2005. aastal istutatud maatükkide puhul ja 2007. aasta 1. jaanuariks 2006. aastal istutatud maatükkide puhul. See teave edastatakse põllumajandustootjatele hiljemalt 2007. aasta ühes ja samas taotluses.

    Artikkel 171bd

    Teatamine

    Liikmesriigid teatavad igal aastal komisjonile:

    a)

    hiljemalt 15. septembriks: kategooriate kaupa liigitatud oliivisalude pindalad, mille kohta taotleti toetust jooksvaks aastaks;

    b)

    hiljemalt 31. oktoobriks:

    i)

    andmed punktis a osutatud pindalade kohta, mida peetakse abikõlblikeks, arvestades määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 51 ettenähtud vähendusi ja kohandusi,

    ii)

    iga oliivisalukategooria kohta antava toetuse taseme;

    c)

    hiljemalt 31. juuliks: lõplikud andmed kategooriate kaupa liigitatud oliivisalupindade kohta, mille kohta on eelmisel aastal tegelikult toetust makstud.

    7.

    Lisatakse järgmine artikkel 17c:

    “PEATÜKK 17c

    TUBAKATOETUS

    Artikkel 171c

    Mõisted

    Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)   tarne– ettenähtud päeval läbiviidav toiming, mille käigus põllumajandustootja või tootjate ühendus annab töötlemisettevõttele külvieelse lepingu alusel üle toortubaka;

    b)   kontrollisertifikaat– pädeva kontrolliasutuse väljaantud dokument, mis tõendab, et esmatöötleja on asjaomase tubakakoguse vastu võtnud ja et see kogus on tarnitud registreeritud lepingu alusel ning toimingud on läbi viidud vastavalt käesoleva määruse artiklitele 171cj ja 171ck;

    c)   esmatöötleja– tunnustatud füüsiline või juriidiline isik, kes teostab toortubaka esmase töötluse enda nimel ja oma kuludega, käitades selleks toiminguks vajaliku varustusega ühte või mitut tubaka esmatöötlemise rajatist;

    d)   esmane töötlemine– põllumajandustootja poolt tarnitud toortubaka töötlemine stabiilseks, ladustatavaks tooteks, mida hoitakse ühtsete pressitud pallidena või pakendatult lõpptarbija (valmistaja) nõuetele vastava kvaliteediga;

    e)   tootjate ühendus– tubakatootjaid esindav ühendus.

    Artikkel 171ca

    Toortubaka sordirühmad

    Toortubaka sordid liigitatakse järgmistesse rühmadesse:

    a)

    suitsus kuivatatud tubakas: kontrollitava ventilatsiooni, temperatuuri ja niiskusega kuivatusahjudes kuivatatud;

    b)

    õhu käes kuivatatud hele tubakas: õhu käes katuse all kuivatatud;

    c)

    õhu käes kuivatatud tume tubakas: õhu käes katuse all kuivatatud ja enne turustamist looduslikult fermenteeritud;

    d)

    tule kohal kuivatatud tubakas: tule kohal kuivatatud;

    e)

    päikese käes kuivatatud tubakas: päikese käes kuivatatud;

    f)

    Basmas (päikese käes kuivatatud tubakas);

    g)

    Katerini (päikese käes kuivatatud tubakas);

    h)

    Kaba-Koulak (klassikaline) ja samalaadne (päikese käes kuivatatud tubakas).

    Kõigi rühmade sordid on loetletud XXV lisas.

    Artikkel 171cb

    Esmatöötlejad

    1.   Liikmesriigid vastutavad oma territooriumil asuvate esmatöötlejate tunnustamise eest ja kehtestavad selliseks tunnustamiseks sobivad tingimused.

    Tunnustatud esmatöötlejal on lubatud sõlmida külvieelseid lepinguid tingimusel, et ta müüb vähemalt 60 % oma turustatavast ühenduse päritolu tubakast tubakatootmisettevõtetele otseselt või kaudselt ilma edasise töötlemiseta.

    2.   Liikmesriik tühistab tunnustuse, kui töötleja ei täida tahtlikult või jämeda hooletuse tõttu toortubakaalaseid sätteid ühenduse või siseriiklikul tasandil.

    Artikkel 171cc

    Tootmispiirkonnad

    Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punktis a osutatud tootmispiirkonnad on iga sordirühma puhul sätestatud käesoleva määruse XXVI lisas.

    Liikmesriigid võivad eelkõige kvaliteedi huvides määrata kindlaks veelgi piiratumad tootmispiirkonnad. Piiratud tootmispiirkonnad ei või väljuda haldusüksuse piiridest või Prantsusmaa puhul kantonist.

    Artikkel 171cd

    Külvieelsed lepingud

    1.   Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punktis c osutatud külvieelsed lepingud sõlmitakse ühelt poolt esmatöötleja ja teiselt poolt põllumajandustootja või teda esindava tootjate ühenduse vahel, tingimusel et tootjate ühendus on asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud.

    2.   Külvieelsed lepingud sõlmitakse sordirühmade kaupa. Külvieelsed lepingud kohustavad esmatöötlejat võtma vastu temale lepingu alusel tarnitud lehttubaka koguse ning põllumajandustootjat või teda esindavat tootjate ühendust tarnima vastava koguse esmatöötlejale mahus, mida nende tegelik toodang võimaldab.

    3.   Külvieelsed lepingud peavad sisaldama iga lõikuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:

    a)

    lepinguosaliste nimi ja aadress;

    b)

    lepinguga hõlmatud tubakasort ja tubakasortide rühmad;

    c)

    tarnitav maksimumkogus;

    d)

    tubaka tootmise täpne koht: artiklis 171cc osutatud tootmispiirkond, provints, omavalitsusüksus, ühtse kontrollsüsteemi alusel identifitseeritud maatükk;

    e)

    asjakohase maatüki pindala, välja arvatud teenindusteed ja piirdeaiad;

    f)

    ostuhind vastavalt kvaliteediklassile, välja arvatud lisatasu, teenustasud ja maksud;

    g)

    vähemalt kolme kvaliteediklassi kvaliteedi miinimumnõuded ja põllumajandustootja kohustus tarnida töötlejale vähemalt nendele kvaliteedinõuetele vastavat toortubakat;

    h)

    esmatöötleja kohustus maksta põllumajandustootjale vastavalt kvaliteediklassile ettenähtud ostuhinda;

    i)

    ostuhinna maksmise tähtaeg, mis ei tohi ületada 30 päeva alates tarnekuupäevast;

    j)

    ostuhinna maksmise tähtaeg, mis ei tohi ületada 30 päeva alates tarnekuupäevast;

    4.   Kui uuesti istutamine lükkub 20. juunist hilisemale ajale, peab põllumajandustootja sellest teatama töötlejale ja tema liikmesriigi pädevale asutusele tähitud kirja teel enne seda kuupäeva, märkides hilinemise põhjuse ja vajadusel täpsustades maatüki vahetamise üksikasju.

    5.   Külvieelse lepingu osalised võivad kirjaliku paranduse teel lepingus esialgselt sätestatud koguseid suurendada. Parandus tuleb esitada registreerimiseks pädevale asutusele hiljemalt 40ndaks päevaks pärast artikli 171ce punktis 1 osutatud tähtaega külvieelsete lepingute sõlmimiseks.

    Artikkel 171ce

    Lepingute sõlmimine ja registreerimine

    1.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, sõlmitakse külvieelsed lepingud saagiaasta 30. aprilliks. Liikmesriigid võivad määrata varasema kuupäeva.

    2.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, tuleb sõlmitud külvieelsed lepingud esitada registreerimiseks pädevale asutusele hiljemalt 15 päeva jooksul pärast lepingute sõlmimiseks lõikes 1 osutatud ettenähtud tähtpäeva.

    Pädev asutus on selle liikmesriigi pädev asutus, kus töötlemine toimub.

    Kui töötlemine ei toimu liikmesriigis, kus tubakas on kasvatatud, saadab töötleva liikmesriigi pädev asutus registreeritud lepingu koopia tootjaliikmesriigi pädevale asutusele. Kui kõnealune pädev asutus ei kontrolli lisatasude süsteemi, saadetakse registreeritud lepingu koopia kontrolliasutusele.

    3.   Kui lõikes 1 osutatud lepingute sõlmimise tähtaega või lõikes 2 osutatud külvieelsete lepingute esitamise tähtaega ületatakse maksimaalselt 15 päeva võrra, siis vähendatakse makstavat toetust 20 % võrra.

    Artikkel 171cf

    Lepingud tootjate ühendusega

    1.   Kui külvieelse lepingu sõlmivad esmatöötleja ja tootjate ühendus, lisatakse lepingule kooskõlas artikli 171cd lõike 3 punktidega c, d ja e asjaomaste põllumajandustootjate nimede ja nende poolt tarnitavate vastavate maksimumkoguste, asjaomaste maatükkide asukohtade ja pindalade loetelu.

    Nimetatud loetelu tuleb esitada pädevale asutusele registreerimiseks hiljemalt saagiaasta 15. maiks.

    2.   Lõikes 1 osutatud tootjate ühendused ei või teostada tubaka esmast töötlemist.

    3.   Tubakat tootvad põllumajandustootjad ei või kuuluda enam kui ühte tootjate ühendusse.

    Artikkel 171cg

    Kvaliteedi miinimumnõuded

    Töötlejatele tarnitud tubakas peab olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga ja ilma ühegi XXVII lisas toodud omaduseta. Liikmesriik võib kehtestada või lepingupooled võivad kokku leppida rangemates kvaliteedinõuetes.

    Artikkel 171ch

    Vaidlused

    Liikmesriigid võivad sätestada esmatöötlejale tarnitud tubaka kvaliteeti käsitlevate vaidlusküsimuste esitamise arbitraažiorganile. Liikmesriigid sätestavad selliste organite moodustamist ja otsustamismenetlust käsitleva korra. Nimetatud organites peab olema võrdne arv tootjate ja töötlejate esindajaid.

    Artikkel 171ci

    Toetussummad

    Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 110k punkti d alusel kehtestavad liikmesriigid soovitusliku toetussumma tubakasordi või sordirühma kg kohta saagiaasta 15. märtsiks. Liikmesriigid võivad sõltuvalt tarnitava tubaka kvaliteedist toetussummasid diferentseerida. Iga sordi või sordirühma toetussumma ületada nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2002 2005. aasta lõikuse jaoks kehtestatud lisatasude summat sordirühma kohta. (10)

    Liikmesriigid kehtestavad lõpliku toetussumma tubakasordi või sordirühma kg kohta 15 tööpäeva jooksul pärast kõikide asjaomase lõikuse tubakakoguste tarnimise kuupäeva. Kui liikmesriigis taotletava toetuse kogusumma ületab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 110l kehtestatud riikliku künnise, mida on kohandatud vastavalt selle määruse artiklile 110m, vähendab liikmesriik lineaarselt kõigile põllumajandustootjatele makstavaid toetusi.

    Artikkel 171cj

    Toetusmakse arvestus

    1.   Põllumajandustootjatele makstav toetus arvestatakse nõutavale miinimumkvaliteedile vastava(te) ning esmatöötleja poolt vastuvõetud asjaomase sordi või asjaomaste sordirühmade lehttubaka massi alusel.

    2.   Kus niiskusesisaldus erineb asjakohase sordi kohta XXVIII lisas sätestatud tasemest, parandatakse massi väärtust, arvestades iga erinevust protsendipunktides selles lisas kehtestatud lubatud hälbe piires.

    3.   Niiskusesisalduse määramise meetod, proovivõtu määr ja sagedus ning kohandatud massi arvutamise meetod sätestatakse XXIX lisas.

    Artikkel 171ck

    Tarne

    1.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, peavad põllumajandustootjad kogu oma toodangu tarnima esmatöötlejale saagiaastale järgneva aasta 30. aprilliks, vastasel juhul kaotavad nad õiguse toetust saada. Liikmesriigid võivad määrata varasema kuupäeva.

    2.   Tubakas tuleb tarnida otse tubaka töötlemise kohta või kui liikmesriik lubab, siis tunnustatud kokkuostukeskustesse. Nimetatud kokkuostukeskused peavad saama pädeva kontrolliasutuse tunnustuse ning neil peavad olema vajalikud vahendid, kaalumisseadmed ja ruumid.

    3.   Kui toortubakat ei ole tarnitud lõikes 2 osutatud kohta või eri tubakakoguste kokkuostukeskusest töötlusvabrikusse transportija ei ole vedamiseks volitatud, maksab asjaomase tubaka vastuvõtnud esmase töötlemisega tegelev ettevõte liikmesriigile summa, mis võrdub kõnesoleva tubakakoguse toetusega. See summa jääb Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondile (EAGGF).

    Artikkel 171cl

    Maksmine

    Liikmesriigi pädev asutus maksab toetuse põllumajandustootjale välja pädeva kontrolliasutuse väljaantud kontrollisertifikaadi alusel, milles tõendatakse, et tubakas on tarnitud.

    Artikkel 171cm

    Ettemaksed

    1.   Erandina määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 10 lõikest 1 võivad liikmesriigid kohaldada põllumajandustootjate suhtes tubakatoetuse ettemaksete süsteemi.

    2.   Põllumajandustootjad võivad esitada ettemaksetaotlused pärast saagiaasta 16. septembrit. Kui liikmesriigi käsutuses ei ole juba järgmisi dokumente ja kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb ettemaksetaotlustele lisada järgmised dokumendid:

    a)

    külvieelse lepingu koopia või selle registreerimisnumber;

    b)

    asjaomase põllumajandustootja kirjalik avaldus, milles täpsustatakse tubaka kogus, mida tootja on suuteline vastava saagiaasta jooksul tarnima.

    3.   Tootjale makstavast toetusest kõige enam kuni 50 % ulatuses ettemaksete tegemiseks vastavalt artiklis 171ci sätestatud soovituslikule toetussummale, peab tootja esitama tagatise, mis võrdub ettemaksega pluss 15 % ettemaksest.

    Tagatis vabastatakse, kui toetuse kogusumma on määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 19 alusel välja makstud.

    4.   Ettemakset makstakse alates saagikoristusaasta 16. oktoobrist ning see tuleb maksta alates lõikes 2 osutatud taotluse ja lõikes 3 osutatud tagatise olemasolu tõendavate dokumentide esitamisest 30 päeva jooksul.

    Makstud ettemakse lahutatakse artikli 171cl alusel makstava tubakatoetuse summast.

    5.   Liikmesriigid kehtestavad ettemakse andmise ja eelkõige taotluste esitamise lõpptähtaegu käsitlevad täiendavad tingimused. Põllumajandustootjad ei või ettemaksetaotlust esitada pärast tarnimise alustamist.

    Artikkel 171cn

    Piiriülene töötlemine

    1.   Toetuse või ettemaksed maksab see liikmesriik, kus tubakas on toodetud.

    2.   Kui tubakat ei töödelda tootjaliikmesriigis, esitab töötlev liikmesriik pärast vajalike kontrollide läbiviimist tootjaliikmesriigile toetuse maksmiseks või tagatise vabastamiseks vajaliku teabe.

    Artikkel 171co

    Komisjoni teavitamine

    1.   Iga asjaomane liikmesriik teatab komisjonile hiljemalt iga saagiaasta 31. jaanuariks:

    a)

    külvieelsete lepingute registreerimiste eest vastutavate ametiasutuste nime ja aadressi;

    b)

    tunnustatud esmase töötlemisega tegelevate ettevõtete nime ja aadressi.

    Komisjon avaldab külvieelsete lepingute registreerimise eest vastutavate ametiasutuste ja tunnustatud esmase töötlemisega tegelevate ettevõtete loetelu Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

    2.   Iga asjaomane liikmesriik teatab viivitamata komisjonile käesoleva peatüki kohaldamiseks võetud siseriiklikest meetmetest.

    Artikkel 171cp

    Üleminekumeede

    Ilma et see piiraks tulevikus tehtavaid muudatusi on tootjatel, kelle tubakatootmiskvoodid osteti vastavalt määruse (EMÜ) nr 2075/92 artiklile 14 tagasi 2002. ja 2003. saagiaasta jooksul, alates 2006. aasta 1. jaanuarist õigus saada ülejäänud viiel saagiaastal, mis järgnevad nende kvoodi tagasiostmise aastale, summa, mis võrdub protsendiga 2005. saagiaasta kohta antud lisatasust, nagu on näidatud XXX lisa tabelites. Need summad makstakse välja iga aasta 31. maiks”.

    8.

    Artiklit 172 muudetakse järgmiselt:

    a)

    Lisatakse järgmised lõiked 3a ja 3b:

    “3a.   Määrus (EÜ) nr 1591/2001 tunnistatakse kehtetuks. Seda kohaldatakse siiski edasi 2005/2006. turustusaasta suhtes.

    3b.   Määrused (EMÜ) nr 85/93 ja (EÜ) nr 2848/98 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2006. Neid kohaldatakse siiski edasi 2005. saagiaasta suhtes.”

    b)

    Lõige 4 asendatakse järgmisega:

    “4.   Kõiki viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele loetakse viideteks käesolevale määrusele, välja arvatud määruse (EMÜ) nr 85/93 puhul.”

    9.

    Käesoleva määruse lisas olev tekst on esitatud XXIV kuni XXX lisana.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

    Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006, välja arvatud artikli 1 punkt 4, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 22. detsember 2005

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Mariann FISCHER BOEL


    (1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk. 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

    (2)  ELT L 345, 20.11.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1044/2005 (ELT L 172, 5.7.2005, lk 76).

    (3)  ELT L 161, 30.4.2004, lk 48, parandatud väljaandes ELT L 206, 9.6.2004, lk 20.

    (4)  EÜT L 210, 3.8.2001, lk. 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).

    (5)  EÜT L 210, 28.7.1998, lk 32. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97, parandatud väljaandes ELT L 206, 9.6.2004, lk 37).

    (6)  EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1679/2005 (ELT L 271, 15.10.2005, lk 1).

    (7)  EÜT L 358, 31.12.1998, lk 17. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1809/2004 (ELT L 318, 19.10.2004, lk 18).

    (8)  EÜT L 12, 20.1.1993, lk 9.

    (9)  EÜT L 210, 28.7.1998, lk 32. Määrus on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97, parandatud väljaandes ELT L 206, 9.6.2004, lk 37).”

    (10)  EÜT L 84, 28.3.2002, lk 4.


    LISA

    XXIV LISA

    Oliivisalude pindalade GIS-hektarites arvutamise ühismeetod

    Ühismeetod põhineb algoritmil, (1) mis kehtestab oliivisalude pindala abikõlblike oliivipuude asukohast lähtudes elektroonilise töötluse abil, mis tugineb GISile (geograafilise informatsiooni süsteem).

    1.   MÕISTED

    Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)

    oliivikasvatuseks kasutatav maatükk – ühtne maatükk, mis hõlmab üksteistest kindlaks määratud maksimaalsel kaugusel asuvate tootmises olevate abikõlblike oliivipuudega ala;

    b)

    abikõlblik oliivipuu – enne 1998. aasta 1. maid või Küprose ja Malta puhul enne 31. detsembrit 2001 istutatud oliivipuu või asendusoliivipuu või kõik komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1638/98 artikli 4 alusel heakskiidetud programmi raames istutatud oliivipuud, mille olemasolu on registreeritud GISis;

    c)

    eraldi asuv abikõlblik oliivipuu – tootmises olev oliivipuu, mis ei vasta oliivikasvatuseks kasutataval maatükil puuderühma moodustamiseks vajalikele tingimustele;

    d)

    tootmises olev abikõlblik oliivipuu – abikõlblik oliivipuu, kultuurtaim, milleks on ükskõik millises seisundis püsivalt istutatud elus oliivipuu, millel võib olla mitu tüve, mis on üksteisest eraldunud maapinnast kuni 2 meetri kõrgusel.

    2.   ALGORITMI ETAPID OLIIVISALUTOETUSTE PUHUL

    1. etapp: ümbruskonna analüüs

    Lähikonna analüüsi parameeter (P1) määratleb maksimaalse vahemaa abikõlblike oliivipuude vahel, märkides, kas need asuvad eraldi või on sama oliivikasvatuseks kasutatava maatüki osaks. P1 on abikõlblikust oliivipuust lähtuv raadius ja määratleb ringi, milles peavad asuma teised abikõlblikud oliivipuud, selleks et neid võiks lugeda sama oliivisalu ümbermõõdu osaks.

    P1 on kindlaks määratud 20 meetrit, mis vastab enamiku piirkondade puhul maksimaalsele agronoomilisele väärtusele. Teatavates liikmesriigi poolt määratavates ulatusliku kasvatuse piirkondades, kus keskmine istutusvahemaa ületab 20 meetrit, võib liikmesriik otsustada määrata P1 kahekordse piirkonna keskmise istutusvahemaa. Sel juhul säilitab liikmesriik selle erandi kohaldamist õigustavad dokumendid.

    Abikõlblikke oliivipuid, mis kuuluvad oliivisaludesse, kus vahekaugus on üle P1, loetakse eraldi asuvateks abikõlblikeks oliivipuudeks.

    Parameetri P1 kohaldamisega määratakse eelkõige kindlaks abikõlblike oliivipuude lähedus. Kõikide punktide ümber asetatakse puhver (oliivipuude raskuskese), selliselt loodud hulktahukad ühendatakse, seejärel määratakse nende hulktahukate suuruse uurimise teel, millised on eraldi asuvad abikõlblikud oliivipuud.

    2. etapp: eraldi asuvatele abikõlblikele oliivipuudele standardpindala omistamine

    Pärast P1 kohaldamist jagatakse abikõlblikud oliivipuud kahte klassi:

    oliivisalu ümbermõõdu osaks olevad abikõlblikud oliivipuud,

    eraldi asuvad abikõlblikud oliivipuud.

    Eraldi asuvale abikõlblikule oliivipuule omistatud pindalaks P2 määratakse 100 m2 ehk 5,64 m raadiusega ring, mille keskpunkt asub abikõlblikus oliivipuus.

    3. etapp: sisepuhvri P3 rakendamine

    Oliivisalu ümbermõõdu puhul tuleb arvutada pindala ja määrata kindlaks oliivisalu kujutav hulktahukas.

    Kõigepealt luuakse rühma kõiki üksteisest alla P1 kaugusel asuvaid abikõlblikke õlipuid ühendavate joonte võrk.

    Seejärel asetatakse nende joonte peale sisepuhvriks määratud pindala. Sisepuhvri all mõistetakse rida punkte, mille kaugus võrgu joonte suhtes on võrdne või väiksem kindlaks määratud väärtusest, mis tähistab sisepuhvri laiust. Vältimaks ühtlases oliivisalus mitte oliivisaludena klassifitseeritavate saarekeste tekkimist, peab sisepuhvri laius võrduma poolega vahemaast P1.

    Kõikide sisepuhvrite kombinatsioon moodustab oliivipuurühmale omistatava pindala arvestusliku lähendamise, see tähendab oliivisalu pindala.

    4. etapp: välispuhvri P4 rakendamine

    Oliivisalu lõplik pindala ja nimetatud pinda kujutava hulktahuka lõplik kuju omistatakse, kasutades teist puhvrit, mida nimetatakse välispuhvriks.

    Välispuhvrit rakendatakse väljaspool kõiki abikõlblikke õlipuid ühendavate joonte võrku piki oliivisalu piire. Välispuhver on rida punkte, mille vahemaa võrgu äärel asuva joone suhtes on võrdne või väiksem väärtusest, mida määratletakse välispuhvri laiusena. Välispuhvrit rakendatakse ainult iga võrgu äärel asuva joone väliskülje suhtes, samas kui siseküljel jätkatakse sisepuhvri rakendamist.

    Välispuhvri all mõistetakse poolt oliivikasvatuseks kasutatava maatüki keskmisest istutuskaugusest (δ) minimaalse künnisega 2,5 m.

    Selle abikõlblike oliivipuude vahelise keskmise kauguse arvutamiseks kasutatakse järgmist võrrandit:

    Keskmine istutuskaugus Formula

    kus A = oliivipuurühma pindala ja N = oliivipuude arv.

    Keskmine istutuskaugus arvutatakse järgmiste järjestikuste tehete abil:

    Esimene keskmine istutuskaugus δ1 arvutatakse, kasutades pindala (A1), mis saadi ainult P3 (sisepuhvrit) rakendades.

    Seejärel arvutatakse uus pindala A2, kasutades välispuhvrina δ2 = δ1/2.

    An saadakse selliselt, kui erinevust An-1 ja An vahel ei loeta enam märgatavaks.

    Nii on P4:

    P4 = max [2,5 m; 1/2 δn]

    Kus Formula

    5. etapp: oliivikasvatuspindala määramine

    —   5a etapp: Voronoi hulktahuka määramine

    Lõpptulemuse saamiseks kombineeritakse sisepuhver ja välispuhver (P3 ja P4). Tulemuseks on graafiline kiht, mille oliivisalu ümbermõõt ja oliivikasvatuspindala tuleb registreerida oliivisalude GIS andmebaasis.

    Selle võib konverteerida Voronoi hulktahukateks, mis omistavad pindala igale abikõlblikule oliivipuule. Voronoi hulktahuka all mõistetakse “hulktahukat, mille sisemus koosneb kõikidest tasapinna punktidest, mis asuvad lähemal võrgu teatud kindlale punktile kui mis tahes teisele punktile”.

    —   5b etapp: Võrdlusmaatüki piiri ületavate osade väljaarvamine

    Kõigepealt tuleb oliivisalude ümbermõõdud asetada võrdlusmaatükkide äärte peale.

    Seejärel eemaldatakse võrdlusmaatüki piire ületavad oliivisalude ümbermõõtude osad.

    —   5c etapp: Alla 100 m2 saarekeste integreerimine

    Saarekeste, st maatükkide osade suuruse suhtes, mis ei ole kaetud abikõlblike oliivipuudega, pärast meetodi kohaldamist, tuleb rakendada täpsusnäitajat künnise abil, selleks et vältida tähtsusetute saarekeste tekkimist. Kõik alla 100 m2 suurused saarekesed võib sisse arvata. Arvesse võetavad saarekesed on:

    sisemised saarekesed (OLIAREA poolt väljatöötatud oliivisalude ümbermõõdu sees), mis saadakse parameetrite P1 ja P3 rakendamisel;

    välised saarekesed (võrdlusmaatüki sees, kuid väljaspool oliivikasvatuseks kasutatavat maatükki), mis saadakse P4 ja võrdlusmaatükkide ja oliivisalude ümbermõõtude vahelise ühisosa rakendamisel.

    6. etapp: abikõlbmatute oliivipuude väljaarvamine

    Kui oliivikasvatuseks kasutataval maatükil on abikõlbmatuid õlipuid, tuleb pärast 5. etappi saadud pindala korrutada abikõlblike oliivipuude arvuga ning jagada oliivikasvatuseks kasutataval maatükil kasvavate oliivipuude koguarvuga. Sel viisil arvutatud pindala kujutabki oliivisalutoetuse abikõlblikku oliivikasvatuspindala.

    3.   ALGORITMI ETAPID ÜHTSE TOETUSKAVA PUHUL

    Määruse (EÜ) nr 1782/2003 (toetusõiguste kindlaksmääramine) artikli 43 lõike 1 ja VII lisa punkti H alusel arvesse võetava hektarite arvu kindlaksmääramiseks rakendatakse eespool kirjeldatud algoritmi etappe 1 kuni 5ni ja 6. etappi ei rakendata. Siiski võidakse 2. etapis osutatud eraldi asuvate oliivipuude pindala jätta arvesse võtmata.

    Sel juhul võivad liikmesriigid 5. etapi lõpus otsustada võtta oliivikasvatuspindala sisse üle 100 m2 suuruse pindalaga saarekesed nendel põllumaadel, mis ei ole võrdlusperioodil andnud õigust otsetoetustele, mille nimekiri on esitatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas, välja arvatud püsikultuuride ja metsa all olevad pinnad. Kui see säte valitakse, tuleb seda kohaldada liikmesriigi kõikide põllumajandustootjate suhtes.

    Liikmesriigid säilitavad tõendavad dokumendid selle erandi ja teostatud kontrollide kohta oliivisalude GISis.

    Sama lähenemist kohaldatakse abikõlblike hektarite arvu arvutamisel määruse (EÜ) nr 1782/2003 (toetusõiguste kasutamine) artikli 44 alusel.

    4.   RAKENDAMINE

    Liikmesriigid rakendavad seda algoritmi oma oliivisalude GIS funktsioonina, kohandades selle oma arvutikeskkonnale. Algoritmi iga etapi tulemused iga maatüki kohta tuleb registreerida oliivisalude GISis.

    XXV LISA

    TUBAKASORTIDE LIIGITUS

    vastavalt artiklile 171ca

    I.   SUITSUS KUIVATATUD TUBAKAS

     

    Virginia

     

    Virginia D ja selle hübriidid

     

    Bright

     

    Wiślica

     

    Virginia SCR IUN

     

    Wiktoria

     

    Wiecha

     

    Wika

     

    Wala

     

    Wisła

     

    Wilia

     

    Waleria

     

    Watra

     

    Wanda

     

    Weneda

     

    Wenus

     

    DH 16

     

    DH 17

    II.   ÕHU KÄES KUIVATATUD HELE TUBAKAS

     

    Burley

     

    Badischer Burley ja selle hübriidid

     

    Maryland

     

    Bursan

     

    Bachus

     

    Bożek

     

    Boruta

     

    Tennessee 90

     

    Baca

     

    Bocheński

     

    Bonus

     

    NC 3

     

    Tennessee 86

    III.   ÕHU KÄES KUIVATATUD TUME TUBAKAS

     

    Badischer Geudertheimer, Pereg, Korso

     

    Paraguay ja nende hübriidid

     

    Dragon Vert ja selle hübriidid

     

    Philippin

     

    Petit Grammont (Flobecq)

     

    Semois

     

    Appelterre

     

    Nijkerk

     

    Misionero ja selle hübriidid

     

    Rio Grande ja selle hübriidid

     

    Forchheimer Havanna IIc

     

    Nostrano del Brenta

     

    Resistente 142

     

    Gojano

     

    Geudertheimeri hübriidid

     

    Beneventano

     

    Brasile Selvaggio ja sarnased sordid

     

    Fermented Burley

     

    Havanna

     

    Prezydent

     

    Mieszko

     

    Milenium

     

    Małopolanin

     

    Makar

     

    Mega

    IV.   KUUMUSES KUIVATUD TUBAKAS

     

    Kentucky ja selle hübriidid

     

    Moro di Cori

     

    Salento

     

    Kosmos

    V.   PÄIKESE KÄES KUIVATATUD TUBAKAS

     

    Xanti-Yakà

     

    Perustitza

     

    Samsun

     

    Erzegovina ja sarnased sordid

     

    Myrodata Smyrnis, Trapezous and Phi I

     

    Kaba Koulak (mitteklassikaline)

     

    Tsebelia

     

    Mavra

    VI.   BASMAS

    VII.   KATERINI JA SARNASED SORDID

    VIII.   KABA KOULAK (KLASSIKALINE)

     

    Elassona

     

    Myrodata Agrinion

     

    Zichnomyrodata

    XXVI LISA

    TUNNUSTATUD TOOTMISPIIRKONNAD

    vastavalt artiklile 171cc

    Sordirühm vastavalt I lisale

    Liikmesriik

    Tootmispiirkonnad

    I.

    Suitsus kuivatatud tubakas

    Saksamaa

    Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Baieri, Rheinland-Pfalz, Baden-Württemberg, Hessen, Saarimaa, Brandenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Tüüringi

    Kreeka

     

    Prantsusmaa

    Akvitaania, Midi-Pyrénées, Auvergne, Limousin, Champagne-Ardenne, Alsace, Lorraine, Rhône-Alpes, Franche-Comté, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Pays-de-Loire, Centre, Poitou-Charentes, Bretagne, Languedoc-Roussillon, Normandia, Burgundia, Nord-pas-de-Calais, Picardie, Île-de-France

    Itaalia

    Friuli, Veneto, Lombardia, Piemonte, Toscana, Marche, Umbria, Lazio, Abruzzo, Molise, Campania, Basilicata, Calabria

    Hispaania

    Extremadura, Andaluusia, Castilla-León, Castilla-La Mancha

    Portugal

    Beiras, Ribatejo Oeste, Alentejo, Assooride autonoomne piirkond

    Austria

     

    II.

    Õhu käes kuivatatud hele tubakas

    Belgia

     

    Saksamaa

    Rheinland-Pfalz, Baden-Württemberg, Hessen, Saarimaa, Baieri, Brandenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Tüüringi

    Kreeka

     

    Prantsusmaa

    Akvitaania, Midi-Pyrénées, Languedoc-Roussillon, Auvergne, Limousin, Poitou-Charentes, Bretagne, Pays-de-Loire, Centre, Rhône-Alpes, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Franche-Comté, Alsace, Lorraine, Champagne-Ardenne, Picardie Nord-Pas-de-Calais, Ülem-Normandia, Alam-Normandia, Burgundia, Réunion, Île-de-France

    Itaalia

    Veneto, Lombardia, Piemonte, Umbria, Emilia-Romagna, Lazio, Abruzzo, Molise, Campania, Basilicata, Sitsiilia, Friuli, Toscana, Marche

    Hispaania

    Extremadura, Andaluusia, Castilla-León, Castilla-La Mancha

    Portugal

    Beiras, Ribatejo Oeste, Entre Douro e Minho, Trás-os-Montes, Assooride autonoomne piirkond

    Austria

     

    III.

    Õhu käes kuivatatud tume tubakas

    Belgia

     

    Saksamaa

    Rheinland-Pfalz, Baden-Württemberg, Hessen, Saarimaa, Baieri, Brandenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Saksimaa, Saksi-Anhalt, Tüüringi

    Prantsusmaa

    Akvitaania, Midi-Pyrénées, Languedoc-Roussillon, Auvergne, Limousin, Poitou-Charentes, Bretagne, Pays-de-Loire, Centre, Rhône-Alpes, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Franche-Comté, Alsace, Lorraine, Champagne-Ardenne, Picardie Nord-Pas-de-Calais, Ülem-Normandia, Alam-Normandia, Burgundia, Réunion

    Itaalia

    Friuli, Trentino, Veneto, Toscana, Lazio, Molise, Campania, Sitsiilia

    Hispaania

    Extremadura, Andaluusia, Castilla-León, Castilla-La Mancha, Valencia (autonoomne piirkond), Navarre, Rioja, Catalonia, Madrid, Galicia, Asturia, Cantabria, Compezo piirkond Baskimaal, La Palma (Kanaari saared)

    Austria

     

    IV.

    Kuumuses kuivatatud tubakas

    Itaalia

    Veneto, Toscana, Umbria, Lazio, Campania, Marche

    Hispaania

    Extremadura, Andaluusia

    V.

    Päikese käes kuivatatud

    Kreeka

     

    Itaalia

    Lazio, Abruzzo, Molise, Campania, Basilicata, Sitsiilia

    VI.

    Basmas

    Kreeka

     

    VII.

    Katerini ja sarnased sordid

    Kreeka

     

    Itaalia

    Lazio, Abruzzo, Campania, Basilicata

    VIII.

    Kaba Koulak (klassikaline)

    Elassona, Myrodata Agrinion, Zichnomyrodata

    Kreeka

     

    XXVII LISA

    KVALITEEDI MIINIMUMNÕUDED

    vastavalt artiklile 171cg

    Artiklis 171ci osutatud toetus makstakse tubaka puhul, mis on asjaomase sordi iseloomulikke omadusi arvesse võttes veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning ei tohi sisaldada järgmist:

    a)

    lehetükid;

    b)

    rahe tõttu olulisel määral purunenud lehed;

    c)

    lehed, mille pind on tõsiselt kahjustatud rohkem kui kolmandiku ulatuses;

    d)

    lehed, mille pinnal esineb haigusi või mida on kahjustanud putukad rohkem kui 25 % ulatuses;

    e)

    pestitsiidijääkidega lehed;

    f)

    toored või ilmselgelt rohelised lehed;

    g)

    külmavõetud lehed;

    h)

    hallituse või mädanikuga lehed;

    i)

    kuivamata leheroodudega, niisked, mädanikuga või säsiste või esiletungivate rootsudega lehed;

    j)

    juurevõsude või külgvõsude lehed;

    k)

    asjaomase sordi jaoks ebahariliku lõhnaga lehed;

    l)

    mullased lehed;

    m)

    lehed, mille niiskusesisaldus ületab XXVIII lisas sätestatud niiskusesisalduse.

    XXVIII LISA

    NIISKUSESISALDUS

    vastavalt artiklile 171cj

    Sordirühm

    Niiskusesisaldus (%)

    Lubatud hälve (%)

    I.

    Suitsus kuivatatud tubakas

    16

    4

    II.   

    Õhu käes kuivatatud hele tubakas

    Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Austria, Portugal – Assooride autonoomne piirkond

    22

    4

    Muud liikmesriigid ja muud Portugali tunnustatud tootmispiirkonnad

    20

    6

    III.   

    Õhu käes kuivatatud tume tubakas

    Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria

     

     

    Muud liikmesriigid

    26

    4

    IV.

    Kuumuses kuivatatud tubakas

    22

    6

    V.

    Päikese käes kuivatatud

    22

    4

    VI.

    Basmas

    16

    4

    VII.

    Katerini

    16

    4

    VIII.   

    Kaba Koulak, klassikaline

    Elassona, Myrodata

    16

    4

    Agrinion, Zichnomyrodata

    16

    4

    XXIX LISA

    ÜHENDUSE MEETODID TOORTUBAKA NIISKUSESISALDUSE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS

    vastavalt artiklile 171cj

    I.   KASUTATAVAD MEETODID

    A.   Beaudessoni meetod

    1.   Seadmed

    Beaudessoni EM10 kuivatuskapp

    Elektriline kuivati, milles soe õhk liigub ventilaatori abil sundkonvektsiooniga üle kuivatatava proovi. Niiskusesisaldus määratakse kindlaks kaalumise teel enne ja pärast kuivatamist kaalu abil, mis kaliibritakse nii, et kasutatava kümnegrammise koguse põhjal saadud näit vastab vahetult niiskusesisalduse väärtusele protsentides.

    2.   Menetlus

    Augustatud põhjaga kausis kaalutakse kümnegrammine kogus, mis seejärel pannakse kuivatuskolonni, kus see püsib spiraalse rõnga abil. Kuivatuskapp pannakse käima viieks minutiks, mille jooksul soe õhk kuivatab proovi temperatuuril 100 oC.

    Viie minuti möödumisel peatab protsessi automaatne taimer. Kuivatusprotsessi lõpus registreeritakse õhutemperatuur seadmesse ehitatud termomeetri abil. Proov kaalutakse ning selle niiskusesisaldus mõõdetakse vahetult ja vajaduse korral korrigeeritakse kümnendikprotsentide lisamise või mahaarvamise teel vastavalt temperatuurinäidule, kasutades seadmesse paigaldatud skaalat.

    B.   Brabenderi meetod

    1.   Seadmed

    Brabenderi kuivatuskapp

    Termostaadiga silindrilisest kambrist koosnev sundkonvektsiooniga ventileeritav elektriline kuivati, millesse pannakse üheaegselt kümme metallkaussi, millest igaüks sisaldab kümme grammi tubakat. Need kausid asetatakse plaadile, mida on võimalik keskel asetseva pöörkäepideme abil pöörata kümnesse eri asendisse, mis võimaldab iga kausi pärast kuivatamist pöörata asendisse, kus seda saab kaaluda otse seadmes: hoobade süsteem võimaldab iga kausi asetada edukalt seadmesse paigaldatud kaalu õlgpuule, ilma et oleks vaja proove kambrist välja võtta. Kaalul on optiline näidik, mis annab niiskusesisalduse vahetu näidu.

    Seadme külge on kinnitatud teine kaal, mida kasutatakse üksnes esialgsete koguste kaalumiseks.

    2.   Menetlus

    Termostaat seatakse 110 oC-le.

    Kamber pannakse eelnevalt soojenema vähemalt 15 minutiks.

    Kaalutakse kümme kümnegrammist kogust.

    Kuivatuskapp täidetakse.

    Proove kuivatatakse 50 minutit.

    Registreeritakse kaalunäidud üldniiskusesisalduse kindlaksmääramiseks.

    C.   Muud meetodid

    Liikmesriigid võivad kasutada teisi mõõtmismeetodeid, mis põhinevad eelkõige asjaomase partii elektritakistuse või dielektriliste omaduste mõõtmisel, tingimusel et tulemused kaliibritakse tüüpilise proovi kontrollimise alusel, kasutades selleks ühte jaotistes A ja B osutatud meetodit.

    II.   PROOVIDE VÕTMINE

    Lehttubaka proovide võtmisel nende niiskusesisalduse kindlaksmääramiseks I jao punktis A või B osutatud meetodeid kasutades järgitakse järgmist korda:

    1.   Proovide valimine

    Igast pallist valitakse palli massiga proportsionaalne lehtede hulk. Valitavate lehtede hulk peaks olema piisav terve palli nõuetekohaseks esindamiseks.

    Proovid peavad sisaldama võrdsetes kogustes lehti palli pealmisest osast, keskelt ja nende vahele jäävast piirkonnast.

    2.   Homogeenimine

    Kõik valitud lehed segatakse kilekotis ning mõned kilogrammid selle sisust peenestatakse (lõikelaius 0,4 kuni 2 mm).

    3.   Osaproovide võtmine

    Pärast peenestamist segatakse peenestatud lehed põhjalikult ning eraldatakse representatiivne proov.

    4.   Mõõtmine

    Mõõtmised tuleb teha kogu vähendatud proovi puhul ning võtta tuleks ettevaatusabinõud tagamaks, et:

    ei tekiks muutusi niiskusesisalduses (õhu- ja veekindel kott või mahuti),

    proovi ühtlust ei mõjutaks jäätmete setitamine.

    III.   PROOVIVÕTU MÄÄR JA SAGEDUS NING KOHANDATUD MASSI ARVUTAMISE MEETOD

    toortubaka niiskusesisalduse määramiseks võetavate proovide arv peab olema vähemalt kolm proovi tootja kohta iga vastava sordirühma tarne puhul. Tootjad ja esmatöötlejad võivad tarnimisel taotleda võetavate proovide arvu suurendamist,

    ühe sordirühma samal päeval tarnitud tubaka massi tuleb kohandada vastavalt mõõdetud keskmisele niiskusesisaldusele. Kui keskmine niiskusesisaldus on vähem kui ühe punkti võrra kõrgem või madalam kui võrdlusniiskusesisaldus, ei kohandata selle tubaka massi, mis vastab toetuse saamise tingimustele,

    kohandatud mass on: ühe päeva jooksul sordirühma kohta tarnitud netomass × (100 – keskmine niiskusesisaldus)/(100 – kõnealuse sordirühma võrdlusniiskusesisaldus). Keskmine niiskusesisaldus peab olema täisarv, mis kümnendkohtade 0,01–0,49 puhul ümardatakse allapoole ja 0,50–0,99 puhul ümardatakse ülespoole.

    XXX LISA

    KVOOTIDE TAGASIOSTMINE 2002. JA 2003. AASTA SAAGIKORISTUSE EEST

    vastavalt artiklile 171cp

    Tootjad, kelle tootmiskvoot on alla 10 tonni

    Sordirühm

    Aasta

    1.

    2.

    3.

    4.

    5.

    I rühma kvoot

    25 %

    25 %

    25 %

    15 %

    10 %

    II rühma kvoot

    25 %

    25 %

    25 %

    15 %

    10 %

    III rühma kvoot

    — 2002. aasta lõikus

    40 %

    40 %

    25 %

    25 %

    20 %

    — 2003. aasta lõikus

    75 %

    75 %

    50 %

    25 %

    25 %

    IV rühma kvoot

    25 %

    25 %

    25 %

    15 %

    10 %

    V rühma kvoot

    100 %

    100 %

    75 %

    50 %

    50 %

    VI rühma kvoot

    25 %

    25 %

    25 %

    15 %

    10 %

    VII rühma kvoot

    25 %

    25 %

    25 %

    15 %

    10 %

    VIII rühma kvoot

    25 %

    25 %

    25 %

    15 %

    10 %


    Tootjad, kelle tootmiskvoot on 10 tonni või rohkem, kuni 40 tonni

    Sordirühm

    Aasta

    1.

    2.

    3.

    4.

    5.

    I rühma kvoot

    25 %

    25 %

    20 %

    10 %

    10 %

    II rühma kvoot

    25 %

    25 %

    20 %

    10 %

    10 %

    III rühma kvoot

    — 2002. aasta lõikus

    35 %

    35 %

    20 %

    20 %

    20 %

    — 2003. aasta lõikus

    75 %

    50 %

    40 %

    20 %

    20 %

    IV rühma kvoot

    25 %

    25 %

    20 %

    10 %

    10 %

    V rühma kvoot

    90 %

    90 %

    50 %

    50 %

    50 %

    VI rühma kvoot

    25 %

    25 %

    20 %

    10 %

    10 %

    VII rühma kvoot

    25 %

    25 %

    20 %

    10 %

    10 %

    VIII rühma kvoot

    25 %

    25 %

    20 %

    10 %

    10 %


    Tootjad, kelle tootmiskvoot on 40 tonni või rohkem

    Sordirühm

    Aasta

    1.

    2.

    3.

    4.

    5.

    I rühma kvoot

    20 %

    20 %

    20 %

    10 %

    10 %

    II rühma kvoot

    20 %

    20 %

    20 %

    10 %

    10 %

    III rühma kvoot

    — 2002. aasta lõikus

    30 %

    30 %

    20 %

    15 %

    15 %

    — 2003. aasta lõikus

    65 %

    65 %

    20 %

    20 %

    20 %

    IV rühma kvoot

    20 %

    20 %

    20 %

    10 %

    10 %

    V rühma kvoot

    75 %

    75 %

    40 %

    40 %

    40 %

    VI rühma kvoot

    20 %

    20 %

    20 %

    10 %

    10 %

    VII rühma kvoot

    20 %

    20 %

    20 %

    10 %

    10 %

    VIII rühma kvoot

    20 %

    20 %

    20 %

    10 %

    10 %

    ”.

    (1)  OLIAREAks nimetatud meetod, mille töötas välja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus.


    Top