EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005R2111

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2111/2005, 14. detsember 2005 , mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9 (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 344, 27.12.2005, p. 15–22 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO, HR)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 11/04/2023

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/2111/oj

27.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/15


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2111/2005,

14. detsember 2005,

mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühenduse tegevuse eesmärgiks õhutranspordi alal peaks prioriteetsena olema reisijate kõrgetasemelise kaitse tagamine ohtude puhul. Lisaks tuleks täies ulatuses arvestada üldisi tarbijakaitsenõudeid.

(2)

Maksimaalse läbipaistvuse tagamiseks tuleks reisijatele teatavaks teha asjakohaseid ohutusnõudeid mittetäitvate lennuettevõtjate nimekiri. Selline ühenduse nimekiri peaks põhinema ühenduse tasandil väljatöötatud ühistel kriteeriumidel.

(3)

Ühenduse nimekirjas nimetatud lennuettevõtjate suhtes tuleks kohaldada tegevuskeeldu. Ühenduse nimekirjas avaldatud tegevuskeeld peaks kehtima liikmesriikide territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut.

(4)

Lennuettevõtjad, kellel ei ole liiklusõigusi ühes või mitmes liikmesriigis, võivad siiski lennata ühenduse territooriumilt või ühenduse territooriumile, kui nende õhusõiduki kas meeskonnaga või ilma meeskonnata on rentinud ettevõtja, kellel on vastavad õigused olemas. Tuleks sätestada, et ühenduse nimekirjas nimetatud tegevuskeeld kehtib samaväärselt ka selliste lennuettevõtjate suhtes, kuivõrd vastasel juhul võiksid nad ühenduse territooriumil tegutseda asjakohaseid ohutusnõudeid täitmata.

(5)

Lennuettevõtjal, kelle suhtes kehtib tegevuskeeld, võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui ta kasutab õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(6)

Ühenduse nimekirja ajakohastamise menetlus peaks võimaldama otsuste kiiret vastuvõtmist, et anda lennureisijatele adekvaatset ja ajakohastatud ohutusteavet ning tagada nende lennuettevõtjate võimalikult kiire väljaarvamine nimekirjast, kes on ohutuspuudujäägid kõrvaldanud. Nimetatud menetluses tuleks järgida lennuettevõtja kaitseõigust ning see ei tohiks piirata rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide, milles liikmesriigid või ühendus osalevad, eelkõige 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni kohaldamist. Eelkõige tuleks neid nõudeid silmas pidada menetlusküsimustega seotud rakendusmeetmete puhul, mille võtab vastu komisjon.

(7)

Kui lennuettevõtja suhtes on kehtestatud tegevuskeeld, peaks võtma vajalikke meetmeid, et abistada lennuettevõtjat keelu tinginud puudujääkide kõrvaldamisel.

(8)

Erandjuhtudel peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta ühepoolseid meetmeid. Kiireloomulistel juhtudel ja ettenägematu ohutusprobleemi korral peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada oma territooriumil viivitamatult tegevuskeeld. Juhul kui komisjon on otsustanud lennuettevõtjat ühenduse nimekirja mitte kanda, peaks liikmesriikidel olema lisaks võimalik kehtestada tegevuskeeld või see säilitada ohutusprobleemi korral, mis teistes liikmesriikides puudub. Liikmesriigid peaksid neid võimalusi kasutama piiratult, võttes arvesse ühenduse huvisid ja ühist lähenemisviisi lennundusohutusele. Eeltoodu ei tohiks piirata nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) artikli 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1592/2002 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist) (4) artikli 10 kohaldamist.

(9)

Lennuettevõtjate ohutust käsitleva teabe avaldamine peaks toimuma tõhusal viisil, näiteks Interneti kaudu.

(10)

Selleks et konkurentsivõime raamistik õhutranspordi alal tooks ettevõtjatele ja reisijatele suurimat võimalikku kasu, on oluline, et tarbijad saaksid vajalikku teavet, et neil oleks võimalik teha teadlikke valikuid.

(11)

Teave tegelikult lendu teenindava(te) lennuettevõtja(te) kohta on oluline osa teabest. Siiski ei teavitata veolepingut (mis võib hõlmata nii edasi- kui ka tagasilendu) sõlmivaid tarbijaid iga kord tegelikult asjaomast lendu või asjaomaseid lende teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st.

(12)

Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta, (5) nõuab teatud teabe kättesaadavaks tegemist tarbijatele, kuid see teave ei hõlma lendu teenindavat lennuettevõtjat.

(13)

Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul (CRS), (6) annab tarbijale, kes broneerib lennu arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu, õiguse saada teavet lendu teenindava lennuettevõtja kohta. Siiski on isegi regulaarlendude puhul olemas selline sektoris üldkasutatav tava nagu lennuki rentimine koos meeskonnaga (wet-lease) või koodi jagamine, kui broneering on tehtud ilma arvutipõhist ettetellimissüsteemi kasutamata, mille puhul lennuettevõtja, kes oma nime all lennu välja müüb, ei teeninda seda tegelikult, ja mille puhul ei ole reisijal praegu seaduslikku õigust teada saada, milline lennuettevõtja tegelikult teenust osutab.

(14)

Kõnealused tavad suurendavad paindlikkust ja võimaldavad reisijatele paremini teenuseid osutada. Lisaks on mõned eelkõige tehnilistel põhjustel tehtavad viimase hetke muudatused vältimatud ja aitavad kaasa õhutranspordi ohutusele. Sellist paindlikkust tuleb siiski tasakaalustada lendu tegelikult teenindava ettevõtja ohutusnõuetele vastavuse kontrolli ja tarbija jaoks ettenähtud läbipaistvuse abil, et tagada tarbijale lõpliku valiku tegemise õigus. Tuleks leida sobilik tasakaal lennuettevõtjate ärihuvide ja reisijatele teabele juurdepääsu tagamise vahel.

(15)

Lennuettevõtjad peaksid reisijate suhtes ohutusega seotud teabe osas rakendama läbipaistvuse poliitikat. Sellise teabe avaldamine peaks aitama suurendada reisijate teadlikkust lennuettevõtjate usaldusväärsuse kohta ohutuse osas.

(16)

Lennuettevõtjad vastutavad ohutuspuudujääkidest riiklikele lennundusohutusametitele teatamise eest, samuti selliste puudujääkide viivitamatu kõrvaldamise eest. Õhusõiduki meeskond ja maapealsed töötajad peaksid võtma neile teadaolevate ohutuse alaste puudujääkide korral vajalikke meetmeid. Töötajate karistamine selle eest läheks vastuollu lennundusohutuse huvidega, nagu tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses) (7) artikli 8 lõikest 4.

(17)

Lisaks olukordadele, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, (8) tuleks reisijatele pakkuda õigust tagasimaksele või marsruudi muutmisele käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates teatud olukordades, kui on olemas piisavalt tihe seos ühendusega.

(18)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele tuleks lendu teenindava ettevõtja muutmisest tulenevate ja lennutranspordi lepingu täitmist mõjutavate tagajärgede puhul kohaldada liikmesriikides lepingute suhtes kohaldavaid õigusakte ning asjakohaseid ühenduse õigusakte, eelkõige direktiivi 90/314/EMÜ ning 5. aprilli 1993. aasta nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. (9)

(19)

Käesolev määrus on osa õigusloomeprotsessist, mille eesmärk on tõhus ja ühtne lähenemisviis ühenduse lennuohutuse parandamisele, milles on oluline osa Euroopa Lennundusohutusametil. Käesoleva määruse alusel võiks ameti osatähtsust tema pädevust laiendades veelgi suurendada, näiteks kolmandate riikide õhusõidukite suhtes. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õhusõidukite ohutusülevaatuste kvaliteedi parandamisele ja nende arvu suurendamisele ning ülevaatuste ühtlustamisele.

(20)

Ohutusega seotud riski korral, mida ei ole lahendanud asjaomase liikmesriik või asjaomased liikmesriigid, peaks komisjonil olema võimalus võtta vastu ajutise iseloomuga viivitamatuid meetmeid. Sellisel juhul peaks käesoleva määruse alusel komisjoni tema tegevuses abistav komitee tegutsema vastavalt nõuandemenetlusele, mis on sätestatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (10) artiklis 3.

(21)

Kõikidel muudel juhtudel peaks käesoleva määruse alusel komisjoni tema tegevuses abistav komitee tegutsema vastavalt regulatiivkomitee menetlusele, mis on sätestatud otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5.

(22)

Kuivõrd käesoleva määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/36/EÜ (ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta) (11) artikli 9 vaheline seos jääks ebaselgeks, tuleks nimetatud artikkel õiguskindluse eesmärgil kehtetuks tunnistada.

(23)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva määruse III peatüki sätete rikkumise korral kohaldatavate sanktsioonide kohta ning tagama nende sanktsioonide rakendamise. Sanktsioonid, mis võivad olla nii tsiviil- kui ka haldusliku iseloomuga, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(24)

Komisjon peaks analüüsima käesoleva määruse kohaldamist ja piisava aja möödumisel esitama aruande selle sätete tõhususe kohta.

(25)

Mis tahes pädev tsiviillennundusasutus ühenduses võib otsustada, et lennuettevõtjad (sealhulgas lennuettevõtjad, kes ei tegutse liikmesriikide territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut) võivad esitada nimetatud asutusele taotluse teostada taotleva lennuettevõtja süstemaatilisi kontrollimisi, et teha kindlaks asjakohaste ohutusnõuete täitmise tõenäosus.

(26)

Käesolev määrus ei tohiks välistada liikmesriikidel võimalust kehtestada kooskõlas ühenduse õigusega riigisiseselt lennuettevõtjate kvaliteedimärgistuse süsteemi, mille kriteeriumide hulgas võib olla muid kaalutlusi peale minimaalsete ohutusnõuete.

(27)

Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik leppisid 2. detsembril 1987. aastal Londonis kahe riigi välisministrite ühisdeklaratsioonis kokku Gibraltari lennujaama kasutamisel tehtava suurema koostöö korra. See kord tuleb veel ellu rakendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad:

a)

ühistel kriteeriumidel põhineva ühenduse nimekirja koostamist ja avaldamist lennuettevõtjate kohta, kelle suhtes kohaldatakse ohutuskaalutlustel ühenduses tegevuskeeldu,

ja

b)

lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast.

2.   Käesoleva määruse kohaldamist Gibraltari lennujaama suhtes ei käsitleta Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi asjakohaseid õiguslikke seisukohti piiravana, võttes arvesse vaidlust suveräänsete õiguste üle territooriumi suhtes, millel nimetatud lennujaam paikneb.

3.   Käesoleva määruse kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes peatatakse, kuni Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembri 1987. aasta ühisdeklaratsioonis esitatud kord on ellu rakendatud. Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsus teavitavad nõukogu nimetatud korra ellurakendamise kuupäevast.

Artikkel 2

Määratlused

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi määratlusi:

a)

lennuettevõtja – kehtiva lennutegevusloaga või sellega võrdväärsel alusel tegutsev lennutranspordiettevõtja;

b)

veoleping – lennutransporditeenuste osutamise leping või lennutransporditeenuseid sisaldav leping, sealhulgas veose korral, mis koosneb kahest või enamast lennust, mida teenindab/teenindavad sama(d) või erinev(ad) lennuettevõtja(d);

c)

lennutranspordi lepingu sõlminud isik – lennuettevõtja, kes sõlmib reisijaga veolepingu või kui leping hõlmab pakettreisi, reisikorraldaja. Piletimüüja loetakse samuti lennutranspordi lepingu sõlminud isikuks;

d)

piletimüüja – lennupileti müüja, kes korraldab reisijaga lennutranspordi lepingu kas eraldi lennuks või pakettreisi osana toimuvaks lennuks, välja arvatud lennuettevõtjad ja reisikorraldajad;

e)

lendu teenindav lennuettevõtja – lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud veolepingu alusel või teise juriidilise või füüsilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga veolepingu;

f)

tegevusluba või tehniline luba – liikmesriigi mis tahes õigusakt või haldusakt, millega sätestatakse lennuettevõtja õigus osutada liikmesriigi lennujaamadesse või lennujaamadest lennuteenuseid, tegutseda liikmesriigi õhuruumis või kasutada liiklusõigusi;

g)

tegevuskeeld – lennuettevõtjale tegevusloa või tehnilise loa andmisest keeldumine, selle peatamine, tühistamine või piiramine või mis tahes võrdväärsed ohutusmeetmed lennuettevõtja suhtes, kellel ei ole ühenduses liiklusõigusi, kuid kelle õhusõidukeid võib ühenduses kasutada rendilepingu alusel;

h)

pakettreis – direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõikes 1 määratletud teenused;

i)

ettetellimus – asjaolu, et reisijal on pilet või muu tõend, mis näitab, et lennutranspordi lepingu sõlminud isik on ettetellimise vastu võtnud ja registreerinud;

j)

asjakohased ohutusnõuded – Chicago konventsioonis ja selle lisades, samuti asjakohases ühenduse õiguses sisalduvad rahvusvahelised ohutusnõuded.

II PEATÜKK

ÜHENDUSE NIMEKIRI

Artikkel 3

Ühenduse nimekirja koostamine

1.   Lennuohutuse suurendamiseks koostatakse lennuettevõtjate nimekiri, kelle suhtes kohaldatakse ühenduses tegevuskeeldu (edaspidi “ühenduse nimekiri”). Iga liikmesriik rakendab oma territooriumil ühenduse nimekirjas nimetatud tegevuskeeldusid lennuettevõtjate suhtes, kelle suhtes neid keeldusid kohaldatakse.

2.   Lennuettevõtja suhtes tegevuskeelu kehtestamise ühised kriteeriumid, mis põhinevad vastavatel ohutusnõuetel sätestatakse lisas (edaspidi “ühised kriteeriumid”). Komisjon võib lisa muuta, eelkõige eesmärgiga võtta arvesse teaduslikku ja tehnilist arengut, tehes seda vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele.

3.   Ühenduse nimekirja esmakordseks koostamiseks teatab iga liikmesriik hiljemalt 16. veebruariks 2006 komisjonile lennuettevõtjate nimed, kelle suhtes kohaldatakse tema territooriumil tegevuskeeldu, koos sellise keelu vastuvõtmise tinginud põhjenduste ja muu asjakohase teabega. Komisjon teavitab sellistest tegevuskeeldudest teisi liikmesriike.

4.   Ühe kuu jooksul liikmesriikidelt nimetatud teabe saamisest otsustab komisjon ühiste kriteeriumide alusel asjaomaste lennuettevõtjate suhtes tegevuskeelu kehtestamise ning koostab ühenduse nimekirja lennuettevõtjate kohta, kelle suhtes ta on kehtestanud tegevuskeelu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Artikkel 4

Ühenduse nimekirja ajakohastamine

1.   Ühenduse nimekirja ajakohastatakse eesmärgiga:

a)

kehtestada ühiste kriteeriumide alusel teatud lennuettevõtja suhtes tegevuskeeld ja kanda see lennuettevõtja ühenduse nimekirja;

b)

eemaldada teatud lennuettevõtja ühenduse nimekirjast, kui lennuettevõtja kandmist ühenduse nimekirja tinginud ohutuspuudujääk või -puudujäägid on kõrvaldatud ning ühiste kriteeriumide alusel ei ole muud põhjust lennuettevõtja jätmiseks ühenduse nimekirja;

c)

muuta ühenduse nimekirja kantud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

2.   Komisjon, kes tegutseb omal algatusel või liikmesriigi taotluse alusel, otsustab vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele ja ühiste kriteeriumide alusel ühenduse nimekirja ajakohastamise niipea, kui see osutub lõike 1 alusel vajalikuks. Komisjon kontrollib vähemalt iga kolme kuu järel ühenduse nimekirja ajakohastamise vajadust.

3.   Iga liikmesriik ja Euroopa Lennundusohutusamet edastavad komisjonile kogu teabe, mis võib olla asjakohane seoses ühenduse nimekirja ajakohastamisega. Komisjon edastab kogu asjakohase teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 5

Ajutised meetmed ühenduse nimekirja ajakohastamiseks

1.   Kui on ilmne, et lennuettevõtja tegevuse jätkumine ühenduses kujutab tõenäoliselt tõsist riski ohutusele ning asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid ei ole seda riski rahuldaval viisil kiireloomuliste meetmete abil kõrvaldanud vastavalt artikli 6 lõikele 1, võib komisjon ajutiselt vastu võtta artikli 4 lõike 1 punktides a või c osutatud meetmed vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusele.

2.   Niipea kui võimalik ja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pöördub komisjon antud küsimuses artikli 15 lõikes 1 osutatud komitee poole ning otsustab käesoleva artikli lõike 1 alusel vastu võetud meetme kinnitamise, muutmise, tühistamise või pikendamise, tegutsedes vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Artikkel 6

Erandlikud meetmed

1.   Kiireloomulisel juhul ei välista käesolev määrus liikmesriigi reageerimist ettenägematule ohutusprobleemile oma territooriumil viivitamatu tegevuskeelu kehtestamisega, võttes arvesse ühiseid kriteeriume.

2.   Komisjoni otsus mitte kanda lennuettevõtjat ühenduse nimekirja vastavalt artikli 3 lõikes 4 või artikli 4 lõike 2 osutatud menetlusele ei välista liikmesriigi võimalust seoses konkreetselt seda liikmesriiki mõjutava ohutusprobleemiga kehtestada asjaomase lennuettevõtja suhtes tegevuskeeld või see säilitada.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud olukordades teavitab asjaomane liikmesriik viivitamatult komisjoni, kes teavitab teisi liikmesriike. Lõikes 1 osutatud olukorras esitab asjaomane liikmesriik viivitamatult komisjonile taotluse ühenduse nimekirja ajakohastamiseks vastavalt artikli 4 lõikele 2.

Artikkel 7

Kaitseõigus

Komisjon tagab artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 5 osutatud otsuste vastuvõtmisel asjaomasele lennuettevõtjale ärakuulamise võimaluse, võttes arvesse teatud juhtudel kiireloomulise menetluse vajadust.

Artikkel 8

Rakendusmeetmed

1.   Tegutsedes vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele, võtab komisjon vajadusel vastu rakendusmeetmed eesmärgiga sätestada käesolevas peatükis osutatud menetluste üksikasjalikud eeskirjad.

2.   Nimetatud meetmete otsustamisel võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse vajadust võtta ühenduse nimekirja ajakohastamisel otsuseid vastu kiiresti ning näeb vajadusel ette kiireloomulise menetluse võimaluse.

Artikkel 9

Avaldamine

1.   Ühenduse nimekiri ja kõik selles tehtavad muudatused avaldatakse viivitamatult Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid üldsuse juurdepääsu hõlbustamiseks kõige viimati ajakohastatud ühenduse nimekirjale, eelkõige Interneti kasutamise kaudu.

3.   Lennutranspordi lepingu sõlminud isikud, riiklikud tsiviillennundusametid, Euroopa Lennundusohutusamet ja liikmesriikide territooriumil asuvad lennujaamad juhivad oma veebilehtede kaudu ja vajadusel oma ruumides reisijate tähelepanu ühenduse nimekirjale.

III PEATÜKK

REISIJATE TEAVITAMINE

Artikkel 10

Kohaldamisala

1.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse reisijate lennutranspordi suhtes, kui lend on osa veolepingust ja kõnealune vedu algas ühenduses ning

a)

lend algab lennujaamast liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut,

või

b)

lend algab lennujaamast kolmandas riigis ning suundub lennujaama, mis asub liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut,

või

c)

lend algab lennujaamast kolmandas riigis ja saabub teise sellisesse lennujaama.

2.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse olenemata sellest, kas tegemist on regulaar- või mitteregulaarlennuga, ning olenemata sellest, kas lend on osaks pakettreisist või mitte.

3.   Käesoleva peatüki sätted ei mõjuta reisijate õigusi, mis tulenevad direktiivist 90/314/EMÜ ja määrusest (EMÜ) nr 2299/89.

Artikkel 11

Teave lendu teenindava lennuettevõtja kohta

1.   Lennutranspordi lepingu sõlminud isik teeb reisijale ettetellimisel teatavaks lendu teenindava lennuettevõtja, sõltumata ettetellimise viisist.

2.   Kui lendu teenindav(ad) lennuettevõtja(d) ei ole ettetellimise ajal veel täpselt teada, tagab lennutranspordi lepingu sõlminud isik reisija teavitamise lennuettevõtja(te)st, kes asjaomast lendu/lende tõenäoliselt teenindab/teenindavad. Sellisel juhul tagab lennutranspordi lepingu sõlminud isik reisija teavitamise lendu teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st niipea, kui see selgub.

3.   Kui lendu teenindav(ad) lennuettevõtja(d) vahetub/vahetuvad pärast ettetellimist, võtab lennutranspordi lepingu sõlminud isik viivitamatult vajalikud meetmed, et tagada reisija võimalikult kiire teavitamine vahetumisest, olenemata vahetumise põhjustest. Igal juhul teavitatakse reisijaid lennule registreerimisel või pardaleminekul, kui ümberistumine toimub ilma lennule registreerimiseta.

4.   Lennuettevõtja või reisikorraldaja tagab lennutranspordi lepingu sõlminud isiku teavitamise lendu teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st niipea, kui see selgub, eriti viimas(t)e vahetumise korral.

5.   Kui piletimüüjat ei ole teavitatud lendu teenindavast lennuettevõtjast, ei vastuta ta käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmatajätmise eest.

6.   Lennutranspordi lepingu sõlminud isiku kohustust teavitada reisijat lendu teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st täpsustatakse veolepingu suhtes kohaldatavates üldistes müügitingimustes.

Artikkel 12

Õigus tagasimaksele või marsruudi muutmisele

1.   Käesolev määrus ei mõjuta määruses (EÜ) nr 261/2004 sätestatud õigust tagasimaksele või marsruudi muutmisele.

2.   Juhtudel, mil määrust (EÜ) nr 261/2004 ei kohaldata ning

a)

reisijale teatatud lendu teenindav lennuettevõtja on kantud ühenduse nimekirja ja tema suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu, mille tulemusena lend tühistatakse või mis oleks toonud kaasa lennu tühistamise juhul, kui kõnealune lend oleks toimunud ühenduses,

või

b)

reisijale teatatud lendu teenindav lennuettevõtja on asendatud teise lennuettevõtjaga, kes on kantud ühenduse nimekirja ja kelle suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu, mille tulemusena lend tühistatakse või mis oleks toonud kaasa lennu tühistamise juhul, kui kõnealune lend oleks toimunud ühenduses,

pakub lennutranspordi lepingu sõlminud isik reisijale määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklis 8 sätestatud õigust tagasimaksele või marsruudi muutmisele, tingimusel et lennu mittetühistamise korral on reisija otsustanud antud lendu mitte kasutada.

3.   Lõike 2 kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 13 kohaldamist.

Artikkel 13

Sanktsioonid

Liikmesriigid tagavad käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade täitmise ja sätestavad eeskirjade rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Teave ja muutmine

Hiljemalt 16. jaanuariks 2009 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandele lisatakse vajaduse korral ettepanekud määruse muutmise kohta.

Artikkel 15

Komitee

1.   Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 3922/91 artiklis 12 osutatud komitee (edaspidi “komitee”).

2.   Käesolevale artiklile viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale artiklile viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4.   Komisjon võib konsulteerida komiteega kõikides küsimustes, mis puudutavad käesoleva määruse kohaldamist.

5.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 10, 11 ja 12 kohaldatakse alates 16. juulist 2006 ja artiklit 13 kohaldatakse alates 16. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. detsember 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CLARKE


(1)  28. septembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 16. novembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 5. detsembri 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2871/2000 (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 47).

(4)  EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243, 27.9.2003, lk 5).

(5)  EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

(6)  EÜT L 220, 29.7.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 323/1999 (EÜT L 40, 13.2.1999, lk 1).

(7)  ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

(8)  ELT L 46, 17.2.2004, lk 1.

(9)  EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29.

(10)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(11)  ELT L 143, 30.4.2004, lk 76.


LISA

Ühenduse tasandil ohutuspõhjustest tingitud tegevuskeelu kaalumisel kasutatavad ühised kriteeriumid

Otsused ühenduse tasandil rakendatava tegevuse kohta võetakse vastu iga üksikjuhtumi kohta individuaalselt. Konkreetsest juhtumist olenevalt võib ühenduse tasandil rakendatavat tegevust kohaldada ühe või kõikide samas riigis sertifitseeritud lennuettevõtja(te) suhtes.

Lennuettevõtja tegevuse täieliku või osalise keelustamise kaalumisel hinnatakse, kas lennuettevõtja täidab asjakohaseid ohutusnõudeid, võttes arvesse alljärgnevaid asjaolusid.

1.

Kontrollitud tõendid lennuettevõtja tõsiste ohutuspuudujääkide kohta:

teated tõsiste ohutuspuudujääkide kohta või lennuettevõtja püsiv suutmatus SAFA programmi alusel seisuplatsil toimunud kontrollimistel kindlaks tehtud ja lennuettevõtjale teada antud puudujääke kõrvaldada;

tõsised ohutuspuudujäägid, mis on kindlaks tehtud direktiivi 2004/36/EÜ (ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta) artiklis 3 sätestatud teabe kogumise käigus;

kolmanda riigi poolt lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeeld rahvusvaheliste ohutusnõuetega seotud põhjendatud puudujääkide tõttu;

õnnetusjuhtumi või tõsise vahejuhtumiga seotud tõendatud teave, mis viitab süstemaatilistele varjatud ohutuspuudujääkidele.

2.

Lennuettevõtja suutmatus ja/või soovimatus ohutuspuudujääke kõrvaldada, mida näitab:

läbipaistvuse või adekvaatse ja õigeaegse teabeedastuse puudumine lennuettevõtja poolt vastuseks liikmesriigi tsiviillennundusameti järelepärimisele seoses lennuettevõtja tegevuse ohutusküsimustega;

kindlakstehtud tõsisele ohutuspuudujäägile reageerimisel esitatud mitteasjakohane või ebapiisav parandusmeetmete kava.

3.

Lennuettevõtja järelevalve eest vastutavate asutuste suutmatus ja/või soovimatus ohutuspuudujääke kõrvaldada, mida näitab:

liikmesriigi tsiviillennundusametiga koostöö puudumine teise riigi vastutavate asutuste poolt, juhul kui on väljendatud muret seoses kõnealuses riigis litsentseeritud või sertifitseeritud lennuettevõtja tegevuse ohutusega;

lennuettevõtja järelevalve eest vastutavate asutuste suutmatus asjakohaseid ohutusnõudeid rakendada ja ellu viia, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata järgmisele:

a)

Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi või ühenduse asjakohase õiguse alusel koostatud auditid ja sellega seotud parandusmeetmete kavad;

b)

varasem antud riigi järelevalve alla kuuluvale lennuettevõtjale tegevusloa või tehnilise loa andmisest keeldumine või selle tühistamine teise riigi poolt;

c)

lennuettevõtja sertifikaat ei ole välja andnud selle riigi vastutava asutuse poolt, kus asub lennuvõtja peamine tegevuskoht;

selle riigi, milles lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk on registreeritud, pädevate asutuste suutmatus teostada järelevalvet lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki üle vastavalt Chicago konventsioonist tulenevatele kohustustele.


Top