Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005O0005

    Euroopa Keskpanga suunis, 17. veebruar 2005, Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete ja teabevahetuse korra kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis valitsuse finantsstatistika valdkonnas (EKP/2005/5)

    ELT L 109, 29.4.2005, p. 81–106 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 01/08/2009; kehtetuks tunnistatud 32009O0020

    ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2005/327/oj

    29.4.2005   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 109/81


    EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

    17. veebruar 2005,

    Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete ja teabevahetuse korra kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis valitsuse finantsstatistika valdkonnas

    (EKP/2005/5)

    (2005/327/EÜ)

    EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1, 5.2, 12.1 ja 14.3,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks on vaja terviklikku ja usaldusväärset valitsuse finantsstatistikat (government finance statistics, GFS).

    (2)

    Käesolevas suunises sätestatud kord ei mõjuta vastutust ja pädevust liikmesriigi ja ühenduse tasandil.

    (3)

    Põhikirja artikli 5.1 kohaselt peab Euroopa Keskpank (EKP) riikide keskpankade (RKPd) kaasabil koguma EKPSi ülesannete täitmiseks vajalikku statistilist teavet kas riikide pädevatelt asutustelt või otse majandussubjektidelt. Artikkel 5.2 sätestab, et artiklis 5.1 kirjeldatud ülesandeid täidavad võimalikult suures ulatuses RKPd.

    (4)

    EKPSi statistikanõuete täitmiseks vajalikku teavet GFS valdkonnas koguvad RKPde kõrval osaliselt ka riigi teised pädevad ametiasutused. Seetõttu, kooskõlas põhikirja artikliga 5.1 ja nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (1) artikliga 4, on osade käesolevast suunisest tulenevate nõuete osas vajalik EKPSi ja riigi pädevate ametiasutuste koostöö.

    (5)

    EKPSis tuleb kehtestada tõhus kord GFS edastamiseks, et tagada EKPSile vajalik õigeaegne GFS ja selle vastavus RKPde poolt koostatud samade muutujate prognoosidele, olenemata sellest, kas statistika on koostatud RKPde või riigi pädevate ametiasutuste poolt.

    (6)

    Ühetaolisuse eesmärgil põhinevad EKPSi nõuded GFS valdkonnas võimalikult suures ulatuses nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 (riikliku ja regionaalse arvepidamise Euroopa süsteemi kohta ühenduses) (2) kehtestatud ühenduse statistika standarditel (edaspidi “ESA 95”).

    (7)

    ESA 95 B lisas oleva ülekandeskeemi tabel 2 (“Valitsussektori põhiagregaadid”), mida koostatakse kaks korda aastas (kolm ja kaheksa kuud pärast hõlmatud aasta lõppu), hõlmab enamiku tulude ja kulude aruandluse nõuete täitmiseks vajalikest algandmetest. Ülejäänud euroala ja Euroopa Liidu (EL) tulude ja kulude kogusummade koostamiseks vajalikud algandmed puudutavad peamiselt liikmesriikide vahelisi tehinguid ja EL eelarvet.

    (8)

    Valitsussektori teatud võla ja puudujäägi/võla korrigeerimise statistika koostatakse kaks korda aastas 1. märtsiks ja 1. septembriks kooskõlas nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3605/93 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (3). ESA 95 B lisa edastamiskava tabel 6 (“Finantskontod sektorite kaupa (tehingud)”) ja tabel 7 (“Finantsvarade ja kohustuste bilanss”), mis hõlmavad valitsussektori ja selle allsektorite finantskontosid, koostatakse üks kord aastas (9 kuud pärast viimase hõlmatud aasta lõppu). Need allikad ei ole aga hõlmatuse ja tähtajalisuse osas EKPSi vajadusteks piisavad.

    (9)

    Valitsussektori võla ja puudujäägi/võla korrigeerimise statistika osas nõuab EKP ka andmeid, mis ei ole eespool kirjeldatud statistikas esitatud; eelkõige andmeid võla liigendamise kohta esialgse ja järelejäänud tähtaja, vääringu ja võlgnike lõikes ning muid andmeid voogude kohta, mida korrigeeritakse tehingu turuväärtuse saamiseks kooskõlas ESA 95-ga, ning andmeid valitsussektori nimiväärtuses võla muutuste kohta kooskõlas määrusega (EÜ) nr 3605/93. Seetõttu on vaja täiendavat andmete koostamist riigi pädevate ametiasutuste poolt, vaatamata eespool kirjeldatud allikatele.

    (10)

    Juhul kui GFS kogumise süsteemid ja ressursid on piiratud, võib käesolevast suunisest teha erandi.

    (11)

    RKPd edastavad EKP-le konfidentsiaalset statistilist teavet EKPSi ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Konfidentsiaalsusreeglid on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 ja Euroopa Keskpanga 22. detsembri 1998. aasta suunises EKP/1998/NP28 ühiste reeglite ja miinimumstandardi kohta Euroopa Keskpanga poolt riikide keskpankade kaasabil kogutud individuaalse statistilise teabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks (4).

    (12)

    On vaja kehtestada kord tehniliste paranduste efektiivseks tegemiseks käesoleva suunise lisadesse tingimusel, et need parandused ei muuda selle aluseks olevaid raampõhimõtteid ega aruandluskoormust. Selle korra järgimisel võetakse arvesse EKPS statistikakomitee seisukohti. Riikide keskpangad võivad teha ettepanekuid lisades tehniliste muudatuste tegemiseks statistikakomitee kaudu.

    (13)

    Vastavalt põhikirja artiklitele 12.1 ja 14.3 moodustavad EKP suunised ühenduse õiguse lahutamatu osa,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

    Artikkel 1

    Mõisted

    Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1)

    osalev liikmesriik — liikmesriik, kes on võtnud ühisraha kasutusele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga;

    2)

    euroala — osalevate liikmesriikide majandusterritoorium ja EKP;

    3)

    muutuva intressimääraga võlg — võlg seoses finantsinstrumentidega, mille kupongimakse ei ole määratud protsent põhisummast, vaid sõltub muust intressimäärast, tulususest või muust näitajast;

    4)

    tulude ja kulude statistika — statistika I lisa tabelites 1A, 1B ja 1C;

    5)

    puudujäägi/võla korrigeerimise statistika — statistika I lisa tabelites 2A ja 2B;

    6)

    võla statistika — statistika I lisa tabelites 3A ja 3B;

    7)

    täielik andmekogum — kõik “tulude ja kulude statistika”, “puudujäägi/võla korrigeerimise statistika” ja “võla statistika” kategooriad;

    8)

    põhikategooriad ja lisakategooriad — vastava nimetusega kategooriad I lisas;

    9)

    osaline andmekogum — kõik kategooriad või põhikategooriad järgmise osas: “tulude ja kulude statistika”, “puudujäägi/võla korrigeerimise statistika” või “võla statistika”.

    Artikkel 2

    RKPde statistikaaruandluse kohustused

    1.   RKPd esitavad EKP-le GFSi vastavalt I lisale kalendriaasta alusel. Andmed peavad vastama ESA 95 ja määruse (EÜ) nr 3605/93 põhimõtetele ja mõistetele, mida on täpsustatud II lisas.

    2.   Andmed peavad hõlmama perioodi alates 1991. aastast kuni aastani, millega edastamine on seotud (aasta y-1).

    3.   Puudujäägi/ülejäägi andmetele ning võla, tulude ja kulude või nominaalse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) andmetele lisatakse läbivaatamise põhjused, kui läbivaatamise tulemusel on puudujäägi/ülejäägi andmete muutus vähemalt 0,3 % SKT-st või võla, tulude, kulude või nominaalse SKT andmete muutus vähemalt 0,5 % SKT-st.

    Artikkel 3

    EKP statistikaaruandluse kohustused

    1.   RKPde poolt esitatud andmete põhjal haldab EKP GFS andmebaasi, mis hõlmab euroala ja EL agregaadid. EKP edastab GFS andmebaasi RKPdele.

    2.   RKPd tähistavad oma statistika osutusega, kellele võib seda avaldada. EKP võtab seda tähistust GFS andmebaasi edastamisel arvesse.

    Artikkel 4

    Tähtajalisus

    1.   RKPd esitavad täieliku andmekogumi kaks korda aastas, enne 15. aprilli ja enne 15. septembrit.

    2.   Kui ilmneb uus teave, esitavad RKPd omal algatusel osalised andmekogumid lõikes 1 kirjeldatud kahe esitamise vahel. Kui esitatakse osaline andmekogum, mis hõlmab ainult põhikategooriaid, võib RKP esitada prognoosi ka lisakategooriate kohta.

    3.   EKP edastab GFS andmebaasi RKPdele vähemalt kord kuus ja mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast seda, kui andmed on EKP poolt avaldamiseks lõplikud.

    Artikkel 5

    Koostöö riigi pädevate ametiasutustega

    1.   Kui osa või kõigi artiklis 2 kirjeldatud andmete ja teabe allikad on riigi pädevad ametiasutused, kes ei ole RKPd, peavad RKPd püüdma luua nende ametiasutustega sobivas vormis koostöö, et tagada andmete edastamise püsiv struktuur, mis vastaks EKPS standarditele ja nõuetele, kui see puudub riigi õigusaktide alusel.

    2.   Kui RKP-l ei ole selle koostöö käigus võimalik artiklites 2 ja 4 kehtestatud nõudeid järgida, kuna riigi pädev ametiasutus ei esitanud RKP-le vajalikku teavet, arutavad EKP ja RKP teabe saamise võimalused selle ametiasutusega läbi.

    Artikkel 6

    Edastamise ja kodeerimise standardid

    RKPd ja EKP kasutavad artiklites 2 ja 3 kirjeldatud andmete edastamisel ja kodeerimisel III lisas täpsustatud standardeid. See nõue ei välista muid EKP-le statistika edastamise vahendite kasutamist, kui selline varulahendus on kokku lepitud.

    Artikkel 7

    Kvaliteet

    1.   EKP ja RKPd kontrollivad ja tõstavad EKP-le esitatud andmete kvaliteeti.

    2.   EKP juhatus esitab igal aastal EKP nõukogule aruande aasta-GFS kvaliteedi kohta.

    3.   Aruandes käsitletakse vähemalt andmete hõlmatust, asjakohastele määratlustele vastavust ja läbivaatamise ulatust.

    Artikkel 8

    Erandid

    1.   EKP nõukogu teeb erandi RKPde suhtes, kes ei saa artiklis 2 ja artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõudeid järgida. Tehtud erandid loetletakse IV lisas.

    2.   RKP, kelle suhtes tehti erand määratud ajaks, teatab EKP-le igal aastal, mida tuleb aruandluse nõuete täielikuks järgimiseks ette võtta.

    3.   EKP nõukogu vaatab erandid igal aastal läbi.

    Artikkel 9

    Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

    Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva suunise lisades tehnilisi muudatusi, kui see ei muuda raampõhimõtteid ega aruandluskoormust.

    Artikkel 10

    Jõustumine

    Käesolev suunis jõustub kaks päeva pärast selle vastuvõtmist.

    Artikkel 11

    Adressaadid

    Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.

    Frankfurt Maini ääres, 17. veebruar 2005

    EKP nõukogu nimel

    EKP president

    Jean-Claude TRICHET


    (1)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

    (2)  EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).

    (3)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 351/2002 (EÜT L 55, 26.2.2002, lk 23).

    (4)  Avaldatud EÜT L 55, 24.2.2001, lk 72, 10. novembri 2000. aasta otsuse EKP/2000/12 (Euroopa Keskpanga teatud õigusaktide ja dokumentide avaldamise kohta) III lisana.


    I LISA

    ANDMETE ARUANDLUSE NÕUDED

    Täielik andmekogum hõlmab tulude ja kulude statistika (tabelid 1A, 1B ja 1C), puudujäägi/võla korrigeerimise statistika (tabelid 2A ja 2B) ja võla statistika (tabelid 3A ja 3B). Põhikategooriad on poolpaksus kirjas; ülejäänud on lisakategooriad. Osalised andmekogumid hõlmavad vähemalt tulude ja kuude statistika põhikategooriad, puudujäägi/võla korrigeerimise statistika või võla statistika. Kategooriad seonduvad valitsussektoriga, kui ei ole sätestatud teisiti.

    TULUDE JA KULUDE STATISTIKA

    Tabel 1A

    Kategooria

    Nr ja lineaarne suhe

    Puudujääk (–) või ülejääk (+)

    1 = 7 – 8 = 2 + 3 + 4 + 5

    Keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+)

    2

    Regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+)

    3

    Kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+)

    4

    Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+)

    5

    Esmane puudujääk (–) või ülejääk (+)

    6 = 1 + 26

    Kogutulud

    7 = 9 + 31

    Kogukulud

    8 = 21 + 33

    Jooksevtulud

    9 = 10 + 13 + 15 + 18 + 20

    Otsesed maksud

    10

    maksavad ettevõtted

    11

    maksavad kodumajapidamised

    12

    Kaudsed maksud

    13

    sellest käibemaks

    14

    Sotsiaalmaksed

    15

    sellest tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed

    16

    sellest töötajate sotsiaalmaksed

    17

    Muud jooksevtulud

    18

    millest saadolev intress

    19

    Müük

    20

    Jooksevkulu

    21 = 22 + 26 + 27 + 29

    Jooksevülekanded

    22 = 23 + 24 + 25

    Sotsiaalmaksed

    23

    Makstavad subsiidiumid

    24

    Muud makstavad jooksevülekanded

    25

    Makstav intress

    26

    Hüvitised töötajatele

    27

    sellest palgad

    28

    Vahetarbimine

    29

    Brutosäästud

    30 = 9 – 21

    Kapitalitulud

    31

    sellest kapitalimaksud

    32

    Kapitalikulud

    33 = 34 + 35 + 36

    Investeeringud

    34

    Muude mittefinantsvarade omandamine, neto

    35

    Tehtavad kapitalisiirded

    36

    Memokirjed

     

    EDP (ülemäärase puudujäägi menetlus) puudujääk (–) või ülejääk (+)

    37

    EDP makstav intress

    38

    UMTS litsentside müügitulud

    39

    Tegelikud sotsiaalmaksed

    40

    Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded

    41

    Sisemajanduse kogutoodang

    42

    Sisemajanduse kogutoodang püsihindades

    43

    Valitsuse investeeringud püsihindades

    44


    Tabel 1B

    Kategooria

    Nr ja lineaarne suhe

    Liikmesriigi maksed EL eelarvesse

    1 = 2 + 4 + 5 + 7

    EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud

    2

    millest EL eelarvesse laekuv käibemaks

    3

    Senine rahvusvaheline koostöö; valitsus maksab EL eelarvesse

    4

    Muud jooksevülekanded, mille valitsus maksab EL eelarvesse

    5

    millest EL neljas omaressurss

    6

    Valitsuse kapitalisiirded EL eelarvesse

    7

    EL kulud liikmesriikides

    8 = 9 + 10 + 11 + 12 + 13

    EL eelarvest makstavad subsiidiumid

    9

    Jooksevülekanded, mis makstakse EL eelarvest valitsusele

    10

    Jooksevülekanded, mis makstakse EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele

    11

    Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusele

    12

    Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusvälistele üksustele

    13

    Netolaekumised EL eelarvest (netolaekumine +, netomakse –)

    14 = 8 – 1

    Memokirje

     

    Omaressursside kogumise kulud

    15


    Tabel 1C

    Kategooria

    Nr ja lineaarne suhe

    Lõpptarbimise kulud

    1 = 2 + 3 = 4 + 5 + 6 + 7 + 8 + 9 – 10

    Individuaalse tarbimise kulud

    2

    Kollektiivse tarbimise kulud

    3

    Hüvitised töötajatele

    4 = [1A.27] (1)

    Vahetarbimine

    5 = [1A.29]

    Turul olevate tootjate kaudu tarnitud mitterahalised sotsiaalülekanded

    6

    Põhivara kulum

    7

    Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium

    8

    Tegevuse netoülejääk

    9

    Müük

    10 = [1A.20]

    Memokirje

     

    Lõpptarbimise kulud püsihindades

    11

    PUUDUJÄÄGI/VÕLA KORRIGEERIMISE STATISTIKA

    Tabel 2A

    Kategooria

    Nr ja lineaarne suhe

    Puudujääk (–) või ülejääk (+)

    1 = [1A.1]

    Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon

    2 = 1 – 3

    Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto

    3 = 4 – 15

    Tehingud finantsvaradega (konsolideeritud)

    4 = 5 + 6 + 7 + 8 + 9 + 13

    Tehingud sularaha ja hoiustega

    5

    Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad — lühi- ja pikaajalised väärtpaberid

    6

    Tehingud tuletisinstrumentidega

    7

    Tehingud laenudega

    8

    Tehingud aktsiate ja muu omakapitaliga

    9

    Erastamine

    10

    Omakapitali juurdemaksed

    11

    Muu

    12

    Tehingud muude finantsvaradega

    13

    millest kogunenud maksud, millest on lahutatud sularahas laekunud maksud

    14

    Tehingud kohustustega (konsolideeritud)

    15 = 16 + 17 + 18 + 19 + 20 + 22

    Tehingud sularaha ja hoiustega

    16

    Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad — lühiajalised väärtpaberid

    17

    Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad — pikaajalised väärtpaberid

    18

    Tehingud tuletisinstrumentidega

    19

    Tehingud laenudega

    20

    sellest keskpangalt saadud laenud

    21

    Tehingud muude kohustustega

    22

    Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud)

    = valitsussektori laenunõudlus (general government borrowing requirement, GGBR)

    23 = 16 + 17 + 18 + 20

    23 = 25 + 26 + 27

    23 = 2 – 1 + 4 – 19 – 22

    Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega

    24

    Tehingud riigi vääringus võlainstrumentidega

    25

    Tehingud osalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega (2)

    26

    Tehingud mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega

    27

    Muud vood

    28 = 29 + 32

    Hindamise mõju võlale

    29 = 30 + 31

    Kasum/kahju välisvaluuta positsioonidelt

    30

    Muud hindamise mõjud — nimiväärtus

    31

    Muud muutused võla mahus

    32

    Võla muutus

    33 = 23 + 28

    33 = 2 – 1 + 4 – 19 – 22 + 28


    Tabel 2B

    Kategooria

    Nr ja lineaarne suhe

    Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata)

    1 = 2 + 3 + 4 + 5 + 6

    Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata)

    2

    Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata)

    3

    Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata)

    4

    Tehingud keskpangalt saadud laenudega

    5

    Tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata)

    6

    Konsolideerimistehingud

    7 = 8 + 9 + 10 + 11

    Konsolideerimistehingud (sularaha ja hoiused)

    8 = 2 – [2A.16]

    Konsolideerimistehingud (lühiajalised väärtpaberid)

    9 = 3 – [2A.17]

    Konsolideerimistehingud (pikaajalised väärtpaberid)

    10 = 4 – [2A.18]

    Konsolideerimistehingud (laenud)

    11 = 6 – [2A.20] – [2A.21]

    VÕLA STATISTIKA

    Tabel 3A

    Kategooria

    Nr ja lineaarne suhe

    Võlg

    1 = 2 + 3 + 4 + 5 + 6

    = 7 + 12 = 15 + 16 + 17

    = 18 + 19 = 21 + 22 + 24

    = 26 + 27 + 28 + 29

    Võlg (sularaha ja hoiused) (kohustused)

    2

    Võlg (lühiajalised väärtpaberid) (kohustused)

    3

    Võlg (pikaajalised väärtpaberid) (kohustused)

    4

    Võlg (laenud keskpangalt) (kohustused)

    5

    Võlg (muud laenud) (kohustused)

    6

    Liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad

    7 = 8 + 9 + 10 + 11

    Keskpanga poolt hoitavad võlakirjad

    8

    Muude rahaloomeasutuste poolt hoitavad võlakirjad

    9

    Muude finantsasutuste poolt hoitavad võlakirjad

    10

    Muude liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad

    11

    Liikmesriigi mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad

    12 = 13 + 14

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad euroalal

    13

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad euroalast väljaspool

    14

    Võlg riigi vääringus

    15

    Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg

    16

    Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg

    17

    Lühiajaline võlg

    18

    Pikaajaline võlg

    19

    sellest muutuva intressimääraga

    20

    Võlg, mille tähtaja lõpuni on kuni 1 aasta

    21

    Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle 1 aasta ja kuni 5 aastat

    22

    sellest muutuv intressimäär

    23

    Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle 5 aasta

    24

    sellest muutuva intressimääraga

    25

    Keskvalitsuse võla koostis

    26 = [3B.7] – [3B.15]

    Regionaalse valitsuse võla koostis

    27 = [3B.9] – [3B.16]

    Kohaliku omavalitsuse võla koostis

    28 = [3B.11] – [3B.17]

    Sotsiaalkindlustusfondide võla koostis

    29 = [3B.13] – [3B.18]

    Memokirjed

     

    Võla tähtaja lõpuni keskmiselt

    30

    Võlg (nullkupongvõlakirjad)

    31


    Tabel 3B

    Kategooria

    Nr ja lineaarne suhe

    Võlg (konsolideerimata)

    1 = 7 + 9 + 11 + 13

    Konsolideerida

    2 = 3 + 4 + 5 + 6 = 8 + 10 + 12 + 14

    = 15 + 16 + 17 + 18

    Konsolideerida — sularaha ja hoiused

    3

    Konsolideerida — lühiajalised väärtpaberid

    4

    Konsolideerida — pikaajalised väärtpaberid

    5

    Konsolideerida — laenud

    6

    Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad

    7

    mida hoitakse muude valitsuse allsektorite poolt

    8

    Regionaalse valitsuse emiteeritud võlakirjad

    9

    mida hoitakse muude valitsuse allsektorite poolt

    10

    Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad

    11

    mida hoitakse muude valitsuse allsektorite poolt

    12

    Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlakirjad

    13

    mida hoitakse muude valitsuse allsektorite poolt

    14

    Memokirjed

     

    Keskvalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused

    15

    Regionaalse valitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused

    16

    Kohaliku omavalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused

    17

    Sotsiaalkindlustusfondide poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused

    18


    (1)  [x.y] osutab kategooriale nr y tabelis x.

    (2)  Esitada aastate kohta, mil liikmesriik ei olnud osalev liikmesriik.


    II LISA

    METOODIKA MÄÄRATLUS

    1.   Viited metoodikale

    Üldiselt on kõik I lisas täpsustatud kategooriad määratletud, osutades ESA 95 A lisale ja/või nõukogu määrusele (EÜ) nr 3605/93. Täiendavad metoodika määratlused on sätestatud käesoleva suunise artiklis 1. Eelkõige on sektorite ja allsektorite koode täpsustatud järgmises tabelis.

    ESA 95 sektorid ja allsektorid

     

     

    Avalik

    Riigi erasektor

    Väliskontroll

    Kogumajandus

    S.1

     

     

     

    Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted

    S.11

    S.11001

    S.11002

    S.11003

    Finantsettevõtted

    S.12

     

     

     

    Keskpank

    S.121

     

     

     

    Muud rahaloomeasutused

    S.122

    S.12201

    S.12202

    S.12203

    Muud finantsvahendajad, v.a kindlustusettevõtted ja pensionifondid

    S.123

    S.12301

    S.12302

    S.12303

    Finantsvahenduse abiettevõtted

    S.124

    S.12401

    S.12402

    S.12403

    Kindlustusettevõtted ja pensionifondid

    S.125

    S.12501

    S.12502

    S.12503

    Valitsussektor

    S.13

     

     

     

    Keskvalitsus

    S.1311

     

     

     

    Regionaalne valitsus

    S.1312

     

     

     

    Kohalik omavalitsus

    S.1313

     

     

     

    Sotsiaalkindlustusfondid

    S.1314

     

     

     

    Kodumajapidamised

    S.14

     

     

     

    Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid

    S.15

     

     

     

    Muu maailm

    S.2

     

     

     

    EL

    S.21

     

     

     

    EL liikmesriigid

    S.211

     

     

     

    EL institutsioonid

    S.212

     

     

     

    Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid

    S.22

     

     

     

    2.   Kategooriate määratlus (1)

    Tabel 1A

    1.

    Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] võrdub S.13 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9).

    2.

    Keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.2] võrdub S.1311 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9).

    3.

    Regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.3] võrdub S.1312 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9).

    4.

    Kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.4] võrdub S.1313 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9).

    5.

    Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.5] võrdub S.1314 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9).

    6.

    Esmane puudujääk (–) või ülejääk (+) võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] pluss maksmisele kuuluv intress [1A.26].

    7.

    Kogutulu [1A.7] võrdub jooksevtulu [1A.9] pluss kapitalitulu [1A.31].

    8.

    Kogukulu [1A.8] võrdub jooksevkulu [1A.21] pluss kapitalikulu [1A.33].

    9.

    Jooksevtulu võrdub otsesed maksud [1A.10] pluss kaudsed maksud [1A.13] pluss sotsiaalmaksed [1A.15] pluss muud jooksevtulud [1A.18] pluss müük [1A.20].

    10.

    Otsesed maksud [1A.10] võrduvad jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside all.

    11.

    Äriühingute poolt makstavad otsesed maksud [1A.11] võrduvad jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside ja S.11 ja S.12 kasutamise all.

    12.

    Kodumajapidamiste poolt makstavad otsesed maksud [1A.12] võrduvad jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside ja S.14 kasutamise all.

    13.

    Kaudsed maksud [1A.13] võrduvad tootmise ja impordi maksud (D.2), kirjendatud S.13 ressursside all, pluss EL eelarvest saadaolevad kaudsed maksud [1B.2].

    14.

    Kaudsete maksude käibemaksu osa [1A.14] võrdub lisandväärtusemaksu tüüpi maksud (D.211); kirjendatud S.13 ja S.212 ressursside all.

    15.

    Sotsiaalmaksed [1A.15] võrduvad sotsiaalmaksed (D.61), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

    16.

    Sotsiaalmaksete tööandjate tegelike sotsiaalmaksete osa [1A.16] võrdub tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6111), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

    17.

    Sotsiaalmaksete töötajate sotsiaalmaksete osa [1A.17] võrdub töötajate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6112), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

    18.

    Muud jooksevtulud [1A.18] võrduvad omanditulu (D.4), kindlustuse, v.a elukindlustuse, nõuded (D.72), rahvusvaheline koostöö (D.74), ja mitmesugused jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 ressursside, v.a S.13 intressiressurss (D.41), mis on ühtlasi ka S.13 kasutamine, pluss muude tootmissubsiidiumide saamine (D.39), mis on S.13 kasutamine, miinus jooksvad EL eelarve ülekanded valitsustele [1B.10], pluss EL eelarve netolaekumised [1B.14], kui see on positiivne.

    19.

    Muude jooksevtulude saadaoleva intressi osa [1A.19] võrdub intressiga (D.41), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja kõikide sektorite, v.a S.13, kasutamise all.

    20.

    Müük [1A.20] võrdub turutoodang (P.11) pluss toodang enda lõpptarbeks (P.12) pluss muu toodang, v.a turutoodang (P.131), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

    21.

    Jooksevkulud [1A.21] võrduvad jooksvad ülekanded [1A.22] pluss maksmisele kuuluv intress [1A.26] pluss hüvitised töötajatele [1A.27] pluss vahetarbimine [1A.29].

    22.

    Jooksvad ülekanded võrduvad sotsiaalmaksed [1A.23] pluss subsiidiumid [1A.24] pluss muud jooksvad ülekanded [1A.25].

    23.

    Sotsiaalmaksed [1A.23] võrduvad sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), pluss turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 kasutamise ja S.15 ressursside all.

    24.

    Makstavad subsiidiumid [1A.24] võrduvad subsiidiumid (D.3), kirjendatud S.13 ressursside all, pluss EL eelarvest riikide residentidele makstavad subsiidiumid [1B.9].

    25.

    Muud jooksvad ülekanded [1A.25] võrduvad jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), muud tootmise maksud (D.29), omanditulu (D.4), v.a intress (D.41), kindlustuse, v.a elukindlustuse, netomaksed (D.71), rahvusvaheline koostöö (D.74), kirjendatud S.13 kasutamise all, ning muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.15, ressursside all, miinus jooksvad ülekanded (D.74 ja D.75) valitsustelt EL eelarvesse [1B.4 ja 1B.5], miinus netolaekumine EL eelarvest [1B.14], kui see on negatiivne.

    26.

    Maksmisele kuuluv intress [1A.26] võrdub intress (D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

    27.

    Hüvitised töötajatele [1A.27] võrduvad hüvitised töötajatele (D.1), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

    28.

    Töötajate hüvitiste palga osa [1A.28] võrdub palk (D.11), kirjendatud S.13 kasutamise all.

    29.

    Vahetarbimine [1A.29] võrdub vahetarbimine (P.2), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

    30.

    Kogusäästmine [1A.30] võrdub jooksevtulud [1A.9] miinus jooksevkulud [1A.21].

    31.

    Kapitalitulu [1A.31] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustused ja netoväärtuse muutused; kirjendatakse kui kõikide sektorite, v.a S.13, tehtavad kapitalisiirded, miinus kapitalisiirded EL eelarvest valitsustele [1B.12].

    32.

    Kapitalitulu, milles kapitalimaksud [1A.32] võrduvad kapitalimaksud (D.91), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    33.

    Kapitalikulu [1A.33] võrdub investeeringud [1A.34] pluss muu mittefinantsvarade omandamine, neto [1A.35], pluss tehtavad kapitalisiirded [1A.36].

    34.

    Investeeringud [1A.34] võrduvad brutokapital põhivarasse (P.51), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

    35.

    Mittefinantsvarade muu omandamine, neto [1A.35], võrdub varude suurenemine (P.52), väärisesemete omandamine (P.53) ja mittetoodetud mittefinantsvarade omandamine, neto (K.2), kirjendatud kui S.13 varade muutused.

    36.

    Tehtavad kapitalisiirded [1A.36] võrduvad tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kapitalisiirete laekumine, pluss kapitalisiirded EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.13] miinus kapitalisiirded valitsuselt EL eelarvesse [1B.7].

    37.

    EDP (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, excessive deficit procedure, EDP) puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.37] võrdub EDP netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–); konto S.13 jaotis EDP B.9.

    38.

    EDP maksmisele kuuluv intress [1A.38] võrdub EDP intress (EDP D.41), kirjendatud kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

    39.

    Tulu UMTS (üldised mobiiltelekommunikatsiooni süsteemid, universal mobile telecommunication systems, UMTS) litsentside müügist [1A.39] võrdub tulu kolmanda põlve mobiiltelefonilintsentside müügist, kirjendatud kui mittefinantsvara võõrandamine kooskõlas Eurostati otsusega mobiiltelefonilitsentside liigituse kohta.

    40.

    Tegelikud sotsiaalmaksed [1A.40] võrduvad tegelikud sotsiaalmaksed (D.611), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

    41.

    Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded [1A.41], võrduvad sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), kirjendatud S.13 kasutamise all.

    42.

    Sisemajanduse kogutoodang [1A.42] võrdub sisemajanduse kogutoodang (B.1*g) turuhindades.

    43.

    Sisemajanduse kogutoodang püsihindades [1A.43] võrdub sisemajanduse kogutoodang (B.1*g) püsihindades.

    44.

    Valitsuse investeeringud püsihindades [1A.44] võrduvad brutokapital põhivarasse (P.51), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused püsihindades.

    Tabel 1B

    1.

    Liikmesriikide maksed EL eelarvesse [1B.1] võrduvad EL eelarvese laekuvad kaudsed maksud pluss rahvusvaheline koostöö (D.74), mille maksab valitsus EL eelarvesse [1B.4], pluss muud jooksvad ülekanded (D.75), maksab valitsus EL eelarvesse [1B.5], pluss kapitalisiirded (D.9), maksab valitsus EL eelarvesse [1B.7].

    2.

    EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.2] võrduvad tootmise ja impordi maksud (D.2), kirjendatud S.212 ressursside all.

    3.

    EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.3] võrduvad lisandväärtusemaksu tüüpi maksud (D.211), kirjendatud S.212 ressursside all.

    4.

    Rahvusvaheline koostöö, maksab valitsus EL eelarvesse [1B.4], võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74), kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

    5.

    Muud jooksvad ülekanded, teeb valitsus EL eelarvesse [1B.5], võrduvad muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

    6.

    Muude jooksvate ülekannete, mille teeb valitsus EL eelarvesse, EL neljas omaressurss [1B.6] võrdub SKT-l põhinev neljas omaressurss (ESA 95, punkt 4.138), kirjendatud kui muud jooksvad ülekanded (D.75) S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

    7.

    Kapitalisiirded, teeb valitsus EL eelarvesse, [1B.7] võrduvad tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 laekuvad kapitalisiirded.

    8.

    EL kulud liikmesriikides [1B.8] võrduvad EL eelarvest makstavad subsiidiumid [1B.9] pluss jooksvad ülekanded (D.7), makstakse EL eelarvest valitsustele [1B.10], pluss jooksvad ülekanded (D.7), makstakse EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.11], pluss kapitalisiirded (D.9), makstakse EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.13].

    9.

    EL eelarvest makstavad subsiidiumid [1B.9] võrduvad subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.212 ressursside all.

    10.

    Jooksvad ülekanded EL eelarvest valitsusele [1B.10] võrduvad rahvusvaheline koostöö (D.74) ja muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 ressursside ja S.212 kasutamise all.

    11.

    Jooksvad ülekanded EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.11] võrduvad muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.212 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

    12.

    Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusele [1B.12] võrduvad laekuvad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 varade muutused.

    13.

    Kapitalisiirded EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.13] võrduvad tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.212 varade muutused ning kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    14.

    Netolaekumine EL eelarvest [1B.14] võrdub netolaekumine valitsusele EL eelarvest pluss netolaekumine valitsussektorivälistele üksustele EL eelarvest.

    15.

    Omaressursside kogumise kulud [1B.15] on turutoodangu (P.11) see osa, mis on kirjendatud S.13 ressursside all, s.o EL eelarvest makstav omaressursside kogumise kulu.

    Tabel 1C

    1.

    Lõpptarbimise kulu [1C.1] võrdub lõpptarbimise kulu (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

    2.

    Individuaalse tarbimise kulu [1C.2] võrdub individuaalse tarbimise kulu (P.31), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

    3.

    Kollektiivse tarbimise kulu [1C.3] võrdub kollektiivse tarbimise kulu (P.32), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

    4.

    Hüvitised töötajatele [1C.4] võrduvad [1A.27].

    5.

    Vahetarbimine [1C.5] võrdub [1A.29].

    6.

    Turutootjate poolt tehtud mitterahalised sotsiaalsiirded [1C.6] võrduvad turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

    7.

    Põhivara kulum [1C.7] võrdub põhivara kulum (K.1), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    8.

    Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium [1C.8] võrdub muud tootmismaksud (D.29), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, miinus muud saadud tootmissubsiidiumid (D.39), kirjendatud S.13 kasutamise all.

    9.

    Tegevuse netoülejääk [1C.9] võrdub S.13 tegevuse netoülejääk (B.2n).

    10.

    Müük [1C.10] võrdub [1A.20].

    11.

    Lõpptarbimise kulu püsihindades [1C.11] võrdub lõpptarbimise kulu (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all püsihindades.

    Tabel 2A

    1.

    Puudujääk (–) või ülejääk (+) [2A.1] võrdub [1A.1].

    2.

    Finants- ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon [2A.2] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [2A.1] miinus netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.3].

    3.

    Netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.3] võrduvad finantsvarade omandamistehingutega, neto, [2A.4] miinus tehingud kohustustega, neto [2A.15].

    4.

    Tehingud finantsvaradega [2A.4] võrduvad tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.5], tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad (F.33) [2A.6], tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2A.7], tehingud laenudega (F.4) [2A.8], tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5) [2A.9] ja tehingud finantsvaraga [2A.13], mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    5.

    Tehingud sularaha ja hoiustega (varad) [2A.5] võrduvad sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    6.

    Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, (lühi- ja pikaajalised väärtpaberid) [2A.6], võrduvad väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    7.

    Tehingud tuletisinstrumentidega (varad) [2A.7] võrduvad tuletisinstrumentidega seotud netomaksed (F.34), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    8.

    Tehingud laenudega (varad) [2A.8] võrduvad uute laenude andmine valitsuse poolt (F.4), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    9.

    Tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (varad) [2A.9] võrduvad aktsiate ja muu kapitali omandamine, neto, (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

    10.

    Erastamine (neto) [2A.10] võrdub tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida teostab S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses (ESA 95, punkt 2.26) (2); vastavaid tehinguid võib S.13 teostada vahetult võlgneva üksusega või muu krediteeriva üksusega.

    11.

    Omakapitali juurdemaksed (neto) [2A.11] võrduvad tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses, vaid teostab S.13 vahetult võlgneva üksusega.

    12.

    Muu [2A.12] võrdub tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11, S.12 või S.14 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses ega S.13 vahetult võlgneva üksusega, vaid vahetult muu krediteeriva üksusega.

    13.

    Tehingud muu finantsvaraga [2A.13] võrduvad rahalise kulla ja laenu eriõiguste (SDR) omandamine, neto, (F.1), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused, kindlustustehnilised reservid (F.6) ja muud laekumised (F.7), kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    14.

    Tehingud muu finantsvaraga, millest kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas [2A.14] võrduvad selle osaga muudest laekumata/maksmata arvetest (F.7 varad), mis on seotud maksude ja sotsiaalmaksetega ja kirjendatud D2, D5, D6 ja D91 all, miinus tegelikult laekunud maksud, mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    15.

    Tehingud kohustustega (konsolideeritud) [2A.15] võrduvad tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16], tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (F.331) [2A.17], tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (F.332) [2A.18], tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2A.19], tehingud laenudega (F.4) [2A.20] ja tehingud muude kohustustega [2A.22], mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

    16.

    Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2A.16] võrduvad sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis kirjendatakse kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

    17.

    Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [2A.17] võrduvad väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle (F331) ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

    18.

    Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, pikaajalised väärtpaberid (kohustused) [2A.18] võrduvad väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta (F332) ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

    19.

    Tehingud tuletisinstrumentidega (kohustused) [2A.19] võrduvad tuletisinstrumentidega seotud netolaekumised (F.34), mis kirjendatakse kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

    20.

    Tehingud laenudega (kohustused) [2A.20] võrduvad uute laenude võtmine valitsuse poolt (F.4), millest on maha arvatud seniste laenude tagasimaksed ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

    21.

    Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2A.21] võrduvad tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused.

    22.

    Tehingud muude kohustustega [2A.22] võrduvad kindlustustehniliste reservidega (F.6) ja maksmata arvetega (F.7) seotud kohustuste tekkimine, neto, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

    23.

    Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.23] võrduvad sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16], väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid [2A.17 ja 2A.18] (F.33), ja laenudega seotud kohustuste tekkimine, neto. See on ka kehtestatud valitsussektori laenunõudlus (general government borrowing requirement, GGBR).

    24.

    Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega [2A.24] võrduvad kohustuste tekkimine seoses võlainstrumentidega, neto [2A.23], mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

    25.

    Tehingud siseriiklikus vääringus võlainstrumentidega [2A.25] võrduvad võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto [2A.23], vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

    26.

    Tehingud osalevas vääringus võlainstrumentidega [2A.26] võrduvad ECUs vääringustatud võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimisega, neto [2A.23], pluss euros vääringustatud võlainstrumendid enne liikmesriigi saamist osalevaks liikmesriigiks, pluss osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis vääringustatud võlainstrumendid enne osalevaks liikmesriigiks saamist. Välja on jäetud siseriiklik vääring [2A.25].

    27.

    Tehingud mitteosalevas vääringus võlainstrumentidega [2A.27] võrduvad [2A.25]-s või [2A.26]-s mittesisalduvate võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto.

    28.

    Muud vood [2A.28] võrduvad hindamise mõju laenule [2A.29] pluss muud muutused laenu mahus [2A.32].

    29.

    Laenu hindamise mõju [2A.29] võrdub välisvaluutaga seotud kasum ja kahjum [2A.30] pluss muu hindamise mõju — nimiväärtus [2A.31].

    30.

    Kasum ja kahjum valuutapositsioonidest [2A.30] võrdub võla [3A.1] nominaalpositsiooni kasum/kahjum (K.11), kus väärtus muutub riigi vääringusse konverteerimisel valuutakursi muutuste tõttu.

    31.

    Muu hindamise mõju (nimiväärtus) [2A.31] võrdub võla muutus [2A.33] miinus tehingud võlainstrumentidega [2A.23] miinus kasum ja kahjum valuutapositsioonidest [2.30] miinus muud muutused võla mahus [2A.32].

    32.

    Muud muutused võla mahus [2A.32] võrduvad muud mahu muutused (K.7, K.8, K.10 ja K.12) kohustustes, mida liigitatakse kas sularaha ja hoiustena (AF.2), väärtpaberitena, v.a. aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33) või laenudena (AF.4), mis ei ole S.13 varad.

    33.

    Muutus võlas [2A.33] võrdub võlg [3A.1] aastal t miinus võlg [3A.1] aastal t – 1.

    Tabel 2B

    1.

    Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] võrduvad tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] pluss tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3], tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4], pluss tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] pluss tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6].

    2.

    Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] võrduvad tehingud sularaha ja hoiustega (F.2), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    3.

    Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] võrduvad tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    4.

    Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] võrduvad tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

    5.

    Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] võrduvad tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused.

    6.

    Tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] võrduvad tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.121, varade muutused.

    7.

    Konsolideeritud tehingud [2B.7] võrduvad tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] miinus konsolideeritud tehingud võlainstrumentidega [2A.23].

    8.

    Konsolideerimistehingud (sularaha ja hoiused) [2B.8] võrduvad tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] miinus konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2A.16].

    9.

    Konsolideerimistehingud (lühiajalised väärtpaberid) [2B.9] võrduvad tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] miinus konsolideeritud tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2A.17].

    10.

    Konsolideerimistehingud (pikaajalised väärtpaberid) [2B.10] võrduvad tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] miinus konsolideeritud tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2A.18].

    11.

    Konsolideeritud tehingud (laenud) [2B.11] võrduvad tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] miinus konsolideeritud tehingud laenudega (kohustused) [2A.20] miinus tehingud keskpangalt saadud laenudega [2A.21].

    Tabel 3A

    1.

    Võlg [3A.1] võrdub võlg vastavalt määratlusele määruses (EÜ) nr 3605/93.

    2.

    Võlg (sularaha ja hoiused) (kohustused) [3A.2] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (AF.2).

    3.

    Võlg (lühiajalised väärtpaberid) (kohustused) [3A.3] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

    4.

    Võlg (pikaajalised väärtpaberid) (kohustused) [3A.4] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid(AF.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

    5.

    Võlg (keskpangalt saadud laen) (kohustused) [3A.5] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis on S.121 vara.

    6.

    Võlg (muud laenud) (kohustused) [3A.6] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis ei ole S.121 vara.

    7.

    Liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad [3A.7] võrduvad keskpanga poolt hoitavad võlakirjad [3A.8], muude rahaloomeasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3A.9], muude finantsasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3A.10] ja muude liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad [3A.11].

    8.

    Keskpanga poolt hoitavad võlakirjad [3A.8] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.121 vara.

    9.

    Muude rahaloomeasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3A.9] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.122 vara.

    10.

    Muude finantsasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3A.10] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.123, S.124 või S.125 vara.

    11.

    Liikmesriigi muude residentide poolt hoitavad võlakirjad [3A.11] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.11, S.14 või S.15 vara.

    12.

    Liikmesriigi mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad [3A.12] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.2 vara.

    13.

    Liikmesriigi mitteresidentide poolt euroalal hoitavad võlakirjad [3A.13] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.2 vara ja mida hoitakse mitteresidentide poolt euroalal.

    14.

    Liikmesriigi mitteresidentide poolt väljaspool euroala hoitavad võlakirjad [3A.13] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.2 vara ja mida hoitakse mitteresidentide poolt väljaspool euroala.

    15.

    Võlg riigi vääringus [3A.15] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis on vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

    16.

    Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3A.16] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis oli vääringustatud osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis enne tema saamist osalevaks liikmesriigiks (v.a riigi vääring [3A.15]), pluss ECUs või euros vääringustatud võlg.

    17.

    Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3A.17] võrdub võla see osa [3A.1], mis pole hõlmatud [3A.15]-s või [3A.16]-s.

    18.

    Lühiajaline võlg [3A.18] võrdub võla see osa [3A.1], mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

    19.

    Pikaajaline võlg [3A.19] võrdub võla see osa [3A.1], mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

    20.

    Muutuv intressimääraga pikaajaline võlg [3A.20] võrdub pikaajalise võla selle osaga [3A.19], mille intressimäär on muutuv.

    21.

    Võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud kuni üks aasta [3A.21], võrdub võla selle osaga [3A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üks aasta või alla selle.

    22.

    Võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3A.22], võrdub võla selle osaga [3A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat.

    23.

    Muutuva intressimääraga võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3A.23], võrdub võla, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3A.22], selle osaga [3A.1], mille intressimäär on muutuv.

    24.

    Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta [3A.24] võrdub võla selle osaga [3A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta.

    25.

    Muutuva intressimääraga võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta [3A.25], võrdub võla, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta, selle osaga [3A.24], mille intressimäär on muutuv.

    26.

    Keskvalitsuse võla koostis [3A.26] on S.1311 kohustused, mis ei ole S.1311 varad, miinus S.1311 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1311 [3B.15].

    27.

    Regionaalse valitsuse võla koostis [3A.27] on S.1312 kohustused, mis ei ole S.1312 varad, miinus S.1312 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1312 [3B.16].

    28.

    Kohaliku omavalitsuse võla koostis [3A.28] on S.1313 kohustused, mis ei ole S.1313 varad, miinus S.1313 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1313 [3B.17].

    29.

    Sotsiaalkindlustuse võla koostis [3A.29] on S.1314 kohustused, mis ei ole S.1314 varad, miinus S.1314 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1314 [3B.18].

    30.

    Võla keskmine järelejäänud tähtaeg [3A.30] võrdub tasumata summadega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg väljendatuna aastates.

    31.

    Võlg (nullkupongvõlakirjad) [3A.31] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis on nullkupongvõlakirjades, s.o kupongimakseta võlakirjades, mille intress põhineb hinnaerinevusel väljaostu ja emiteerimise vahel.

    Tabel 3B

    1.

    Võlg (konsolideerimata) [3B.1] võrdub S.13 kohustused, sh võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.13 varad.

    2.

    Konsolideerimine [3B.2] hõlmab S.13 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.13 varad.

    3.

    Konsolideerimine (sularaha ja hoiused) [3B.3] hõlmab konsolideerimise [3B.2] sularaha ja hoiuste instrumendi osas (F.2).

    4.

    Konsolideerimine (lühiajalised väärtpaberid) [3B.4] hõlmab konsolideerimise [3B.2] väärtpaberite instrumendi osas, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

    5.

    Konsolideerimine (pikaajalised väärtpaberid) [3B.5] hõlmab konsolideerimise [3B.2] väärtpaberite instrumendi osas, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

    6.

    Konsolideerimine (laenud) [3B.6] hõlmab konsolideerimise [3B.2] laenude instrumendi osas (F.4).

    7.

    Keskvalitsuse emiteeritud võlg [3B.7] hõlmab S.1311 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] ja ei ole S.1311 varad.

    8.

    Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoitakse teiste valitsuse allsektorite poolt [3B.8], võrduvad S.1311 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1312, S.1313 või S.1314 varad.

    9.

    Regionaalse valitsuse emiteeritud võlakirjad [3B.9] hõlmavad S.1312 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] ja ei ole S.1312 varad.

    10.

    Regionaalse valitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoitakse teiste valitsuse allsektorite poolt [3B.10], võrduvad S.1312 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1311, S.1313 või S.1314 varad.

    11.

    Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad [3B.11] hõlmavad S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] ja ei ole S.1313 varad.

    12.

    Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoitakse teiste valitsuse allsektorite poolt [3B.12] võrduvad S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1311, S.1312 või S.1314 varad.

    13.

    Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlakirjad [3B.13] hõlmavad S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] ja ei ole S.1314 varad.

    14.

    Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlakirjad, mida hoitakse teiste valitsuse allsektorite poolt [3B.14] võrduvad S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1311, S.1312 või S.1313 varad.

    15.

    Keskvalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorid [3B.15], võrduvad S.1312, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1311 varad.

    16.

    Regionaalse valitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.16], võrduvad S.1311, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1312 varad.

    17.

    Kohaliku omavalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.17], võrduvad S.1311, S.1312 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1313 varad.

    18.

    Sotsiaalkindlustusfondide poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.18], võrduvad S.1311, S.1312 või S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1314 varad.


    (1)  [x.y] osutab kategooriale nr y tabelis x.

    (2)  Selle tulemusel liigitatakse võlgnev üksus allsektorist S.11001 või S.12x01 allsektorisse S.11002/3 või S.12x02/3 või vastupidi.


    III LISA

    EDASTAMINE JA KODEERIMISSTANDARDID

    Artiklites 2 ja 3 kirjeldatud statistika elektrooniliseks edastamiseks peavad RKPd ja EKP kasutama EKPS poolt antud võimalust, mis tugineb telekommunikatsioonivõrgul “ESCB-Net”. Selliseks statistilise teabe vahetamiseks on välja töötatud sõnumivorming GESMES/TS. Kõik aegread kodeeritakse, kasutades järgmist GFS perekonna struktuuri.

    GFS perekonna struktuur

    Number

    Nimetus

    Kirjeldus

    Koodide nimekiri

    1

    Sagedus

    Aruandluse aegridade sagedus

    CL_FREQ

    2

    Vaatluspiirkond

    Andmeid esitava riigi või agregaadi tähtnumbriline kahekohaline ISO riigikood

    CL_AREA_EE

    3

    Korrektsiooni näitaja

    See mõõde osutab, kas aegridu on mis tahes viisil korrigeeritud, näiteks hooajalised ja/või tööpäeva korrektsioonid

    CL_ADJUSTMENT

    4

    Kasutamine või krediteeriv sektor/vara sektor

    Sektor, mille osas kategooria on kasutamine/varade muutus

    CL_SECTOR_ESA

    5

    Kirje

    Aegridade kategooria

    CL_GOVNT_ITEM_ESA

    6

    Ressurss või võlgnev sektor/kohustuse sektor

    Sektor, mille osas kategooria on ressurss/kohustuste ja netoväärtuse muutus

    CL_SECTOR_ESA

    7

    Hindamine

    Kasutatud hindamismeetod

    CL_GOVNT_VALUATION

    8

    Aegrea ühik

    Aruandluse kategooria ühik ja muud omadused

    CL_GOVNT_ST_SUFFIX


    IV LISA

    ERANDID SEOSES AEGRIDADEGA I LISA TABELITES 1A KUNI 3B

    1.   Jooksvad andmed (1)

    Tabel/rida

    Aegridade kirjeldus

    Esimene andmete edastamise tähtpäev

    BELGIA

    3A.20

    Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa

    September 2006

    3A.23,25

    Võla muutuva intressimääraga osa järelejäänud tähtaja lõikes

    3A.30

    Võla tähtaja lõpuni keskmiselt

    SAKSAMAA

    2A.7,19

    Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega

    September 2006

    2A.13,22

    Tehingud muude finantsvarade ja -kohustustega

    2A.30

    Kasum/kahju välisvaluuta positsioonidelt

    3A.13,14

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    3A.23,25

    Võla muutuva intressimääraga osa järelejäänud tähtaja lõikes

    KREEKA

    1A.11,12

    Otsesed maksud, jaotus

    September 2006

    2A.14

    Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas

    3A.13,14

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    3A.30

    Võla tähtaja lõpuni keskmiselt

    HISPAANIA

    2A.7,19

    Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega

    September 2006

    PRANTSUSMAA

    2A.14

    Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas

    September 2006

    3A.13,14

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    3A.16

    Võlg osaleva välisvaluuta lõikes, milles võlg on vääringustatud

    3A.20

    Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa

    3A.21,22,23,24,25

    Võlg järelejäänud tähtaja lõikes

    3B.8,12,14

    Ühe valitsussektori allsektori võlg teise ees

    3B.15,17,18

    Hoitavad valitsussektori allsektorite emiteeritud võlakirjad, jaotus

    IIRIMAA

    2A.7,19

    Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega

    September 2006

    2A.14

    Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas

    2A.13,22

    Tehingud muude finantsvarade ja -kohustustega

    2A.32

    Muud muutused võla mahus

    2B.1,2,3,4,5,6

    Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) ja jaotus instrumentide lõikes

    2B.7,8,9,10,11

    Konsolideerimistehingud ja jaotus instrumentide kaupa

    3A.13,14

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    3A.20

    Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa

    3A.23,25

    Võla muutuva intressimääraga osa järelejäänud tähtaja lõikes

    3A.31

    Võlg (nullkupongvõlakirjad)

    3B.3,4,5,6

    Konsolideerimise jaotus instrumentide lõikes

    3B.15,17,18

    Hoitavad valitsuse allsektori emiteeritud võlakirjad, jaotus

    ITAALIA

    1A.23

    Sotsiaalmaksed

    September 2006

    2A.7,19

    Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega

    2A.13,22

    Tehingud muude finantsvarade ja kohustustega

    3A.13,14

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    LUKSEMBURG

    2A.2

    Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon

    September 2006

    2A.3

    Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto

    2A.11,12

    Tehingud aktsiate ja muu omakapitaliga, jaotus

    2A.7,19

    Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega

    2A.14

    Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas

    2A.13,22

    Tehingud muude finantsvarade ja kohustustega

    2A.29,30,31

    Hindamise mõju võla ja jaotuse suhtes

    2A.32

    Muud muutused võla mahus

    3A.7,9,10,11

    Residentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    3A.12,13,14

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    3A.21,22,23,24,25

    Võlg järelejäänud tähtaja lõikes

    3A.30

    Võla tähtaja lõpuni keskmiselt

    3A.31

    Võlg (nullkupongvõlakirjad)

    MADALMAAD

    3A.13,14

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    September 2006

    AUSTRIA

    2A.10,11,12

    Tehingud aktsiate ja muu omakapitaliga, jaotus

    September 2006

    2A.14

    Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas

    2A.25,26,27

    Tehingud võlainstrumentidega vääringute lõikes

    2A.29,30,31

    Hindamise mõju võla ja jaotuse suhtes

    2A.32

    Muud muutused võla mahus

    3A.13,14

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    3A.15,16,17

    Võlg vääringute lõikes

    3A.20

    Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa

    3A.21,22,23,24,25

    Võlg järelejäänud tähtaja lõikes

    3A.30

    Võla tähtaja lõpuni keskmiselt

    3A.31

    Võlg (nullkupongvõlakirjad)

    3B.3,4,5,6

    Konsolideerimise jaotus instrumentide lõikes

    PORTUGAL

    1C.2,3

    Individuaalse ja kollektiivse tarbimise kulud

    September 2006

    3A.20

    Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa

    3A.21,22,23,24,25

    Võlg järelejäänud tähtaja lõikes

    3A.30

    Võla tähtaja lõpuni keskmiselt

    SOOME

    3A.13,14

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    September 2006

    2.   Tagasivaatelised andmed (2)

    Tabel/rida

    Aegridade kirjeldus

    Andmete ulatus

    Esimene andmete edastamise kuupäev

    BELGIA

    2A.26,27

    Tehingud võlainstrumentidega välisvaluutade lõikes, milles nad on vääringustatud

    1991–1996

    September 2006

    3A.13,14

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    1991–1997

    September 2006

    SAKSAMAA

    3A.30

    Võla tähtaja lõpuni keskmiselt

    1991–1998

    September 2006

    KREEKA

    1A.16,17

    Sotsiaalmaksed, jaotus

    1991–1994

    September 2006

    1A.40

    Tegelikud sotsiaalmaksed

    1A.41

    Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded

    1C.2,3

    Individuaalse ja kollektiivse tarbimise kulud

    1C.6

    Turul olevate tootjate kaudu tarnitud mitterahalised sotsiaalsiirded

    2A.7,19

    Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega

    1991–1994

    September 2006

    2A.13,22

    Tehingud muude finantsvarade ja -kohustustega

    2A.26,27

    Tehingud võlainstrumentidega välisvaluutade lõikes, milles nad on vääringustatud

    1991–2000

    September 2006

    3A.20

    Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa

    1991–1997

    September 2006

    3A.21,22,23,24,25

    Võlg järelejäänud tähtaja lõikes

    PRANTSUSMAA

    2A.2

    Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon

    1991–1994

    September 2006

    2A.3

    Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto

    2A.4,5,6,7,8,9,10,11,12,13

    Tehingud finantsvaradega ja jaotus instrumentide lõikes

    2A.15,16,17,18,19,20,21,22

    Tehingud kohustustega ja jaotus instrumentide lõikes

    2A.23

    Tehingud võlainstrumentidega

    2A.24

    Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega

    2A.25,26,27

    Tehingud võlainstrumentidega vääringute lõikes

    2A.29,30,31

    Hindamise mõju võla ja jaotuse suhtes

    2A.32

    Muud muutused võla mahus

    2A.33

    Võla muutus

    2B.1,2,3,4,5,6

    Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) ja jaotus instrumentide lõikes

    2B.7,8,9,10,11

    Konsolideerimistehingute jaotus instrumentide lõikes

    3A.1,2,3,4,5,6

    Võlg ja jaotus instrumentide lõikes

    3A.7,8,9,10,11

    Residentide võlg ja jaotus

    3A.12

    Mitteresidentide võlg

    3A.15,17

    Võlg riigi vääringute ja osalevate välisvaluutade lõikes, milles võlg on vääringustatud

    1991–2002

    September 2006

    3A.18,19

    Võlg esialgse tähtaja lõikes

    1991–1994

    September 2006

    3A.26,27,28,29

    Võlg (konsolideeritud), jaotus emitentide lõikes

    3A.30

    Võla tähtaja lõpuni keskmiselt

    3A.31

    Võlg (nullkupongvõlakirjad)

    3B.1

    Võlg (konsolideerimata)

    3B.2,3,4,5,6

    Konsolideerimise jaotus instrumentide lõikes

    3B.7,11,13

    Valitsuse allsektorite emiteeritud võlakirjad

    IIRIMAA

    2A.4,5,6,7,8,9,10,11,12

    Tehingud finantsvaradega ja jaotus instrumentide lõikes

    1991–1997

    September 2006

    3B.1,2

    Võlg (konsolideerimata) ja konsolideerimine

    1991–1992

    September 2006

    3B.8

    Muude valitsuse allsektorite poolt hoitavad keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad

    3B.12

    Muude valitsuse allsektorite poolt hoitavad kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad

    ITAALIA

    2A.14

    Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas

    1991–1994

    September 2006

    2A.26,27

    Tehingud võlainstrumentidega välisvaluutade lõikes, milles nad on vääringustatud

    1991–1998

    September 2006

    LUKSEMBURG

    2A.25,26,27

    Tehingud võlainstrumentidega vääringute lõikes

    1991–1995

    September 2006

    MADALMAAD

    3A.21

    Võlg, mille tähtaja lõpuni on kuni 1 aasta

    1991–1994

    September 2006

    3A.22

    Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle 1 aasta ja kuni 5 aastat

    AUSTRIA

    2A.2

    Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon

    1991–1999

    September 2006

    2A.3

    Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto

    2A.4,5,6,7,8,9,13

    Tehingud finantsvaradega ja jaotus instrumentide lõikes

    2A.15,16,17,18,19,20,21,22

    Tehingud kohustustega ja jaotus instrumentide lõikes

    2A.23

    Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud)

    2A.24

    Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega

    2A.32

    Muud muutused võla mahus

    2B.1,2,3,4,5,6

    Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) ja jaotus instrumentide lõikes

    2B.7,8,9,10,11

    Konsolideerimistehingud ja jaotus instrumentide kaupa

    3A.7,8,9,10,11

    Residentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus

    1991–1994

    September 2006

    3A.12

    Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad

    3A.18,19

    Võlg esialgse tähtaja lõikes

    PORTUGAL

    2A.2

    Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon

    1991–1994

    September 2006

    2A.3

    Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto

    2A.4,5,6,7,8,9,10,11,12,13,14

    Tehingud finantsvaradega ja jaotus instrumentide lõikes

    2A.15,16,17,18,19,20,21,22

    Tehingud kohustustega ja jaotus instrumentide lõikes

    2A.23

    Tehingud võlainstrumentidega

    2A.24

    Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega

    2A.25,27

    Tehingud võlainstrumentidega riigi vääringute ja osalevate välisvaluutade lõikes, milles nad on vääringustatud

    2A.26

    Tehingud võlainstrumentidega osalevate välisvaluutade lõikes, milles nad on vääringustatud

    1991–1998

    September 2006

    2A.29,30,31

    Hindamise mõju võla ja jaotuse suhtes

    1991–1994

    September 2006

    2A.32

    Muud muutused võla mahus

    2A.33

    Võla muutus

    1991–1993

    September 2006

    2B.1,2,3,4,5,6

    Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) ja jaotus instrumentide lõikes

    1991–1994

    September 2006

    2B.7,8,9,10,11

    Konsolideerimistehingud ja jaotus instrumentide kaupa

    3A.13,14

    Mitteresidentide võlg, jaotus

    1991–1995

    September 2006

    3A.15,16,17

    Võlg vääringute lõikes

    3B.1

    Võlg (konsolideerimata)

    1991–1994

    September 2006

    3B.2,3,4,5,6

    Konsolideerimistehingud ja jaotus instrumentide kaupa

    3B.7,11,13

    Valitsuse allsektorite emiteeritud võlg, jaotus

    3B.8,12,14

    Võlg, mille on emiteerinud valitsuse allsektor ja mida hoiab teine sektor

    3B.15,17,18

    Valitsuse allsektori emiteeritud laenu hoidmine, jaotus


    (1)  Erandid jooksvate ja tagasivaateliste andmete osas, kui jooksvad andmed ei ole kättesaadavad.

    (2)  Erandid tagasivaateliste andmete jaoks, kui jooksvad andmed ei ole kättesaadavad.


    Top