This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32005O0005
Guideline of the European Central Bank of 17 February 2005 on the statistical reporting requirements of the European Central Bank and the procedures for exchanging statistical information within the European System of Central Banks in the field of government finance statistics (ECB/2005/5)
Euroopa Keskpanga suunis, 17. veebruar 2005, Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete ja teabevahetuse korra kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis valitsuse finantsstatistika valdkonnas (EKP/2005/5)
Euroopa Keskpanga suunis, 17. veebruar 2005, Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete ja teabevahetuse korra kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis valitsuse finantsstatistika valdkonnas (EKP/2005/5)
ELT L 109, 29.4.2005, p. 81–106
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(BG, RO)
No longer in force, Date of end of validity: 01/08/2009; kehtetuks tunnistatud 32009O0020
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Modified by | 32006O0002 | Asendamine | artikkel 4.1 | 13/02/2006 | |
Modified by | 32006O0002 | Muudatus | lisa 4 | 13/02/2006 | |
Modified by | 32006O0027 | Asendamine | lisa 4 | ||
Modified by | 32006O0027 | Asendamine | artikkel 2.2 | 01/01/2007 | |
Modified by | 32007O0014 | Asendamine | lisa 4 | 01/01/2008 | |
Modified by | 32008O0007 | Asendamine | lisa 2 | 01/10/2008 | |
Modified by | 32008O0007 | Asendamine | ANN1 | 01/10/2008 | |
Modified by | 32008O0007 | kaotamine | lisa 4 | 01/10/2008 | |
Repealed by | 32009O0020 |
29.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 109/81 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
17. veebruar 2005,
Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete ja teabevahetuse korra kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis valitsuse finantsstatistika valdkonnas
(EKP/2005/5)
(2005/327/EÜ)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1, 5.2, 12.1 ja 14.3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks on vaja terviklikku ja usaldusväärset valitsuse finantsstatistikat (government finance statistics, GFS). |
(2) |
Käesolevas suunises sätestatud kord ei mõjuta vastutust ja pädevust liikmesriigi ja ühenduse tasandil. |
(3) |
Põhikirja artikli 5.1 kohaselt peab Euroopa Keskpank (EKP) riikide keskpankade (RKPd) kaasabil koguma EKPSi ülesannete täitmiseks vajalikku statistilist teavet kas riikide pädevatelt asutustelt või otse majandussubjektidelt. Artikkel 5.2 sätestab, et artiklis 5.1 kirjeldatud ülesandeid täidavad võimalikult suures ulatuses RKPd. |
(4) |
EKPSi statistikanõuete täitmiseks vajalikku teavet GFS valdkonnas koguvad RKPde kõrval osaliselt ka riigi teised pädevad ametiasutused. Seetõttu, kooskõlas põhikirja artikliga 5.1 ja nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (1) artikliga 4, on osade käesolevast suunisest tulenevate nõuete osas vajalik EKPSi ja riigi pädevate ametiasutuste koostöö. |
(5) |
EKPSis tuleb kehtestada tõhus kord GFS edastamiseks, et tagada EKPSile vajalik õigeaegne GFS ja selle vastavus RKPde poolt koostatud samade muutujate prognoosidele, olenemata sellest, kas statistika on koostatud RKPde või riigi pädevate ametiasutuste poolt. |
(6) |
Ühetaolisuse eesmärgil põhinevad EKPSi nõuded GFS valdkonnas võimalikult suures ulatuses nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 (riikliku ja regionaalse arvepidamise Euroopa süsteemi kohta ühenduses) (2) kehtestatud ühenduse statistika standarditel (edaspidi “ESA 95”). |
(7) |
ESA 95 B lisas oleva ülekandeskeemi tabel 2 (“Valitsussektori põhiagregaadid”), mida koostatakse kaks korda aastas (kolm ja kaheksa kuud pärast hõlmatud aasta lõppu), hõlmab enamiku tulude ja kulude aruandluse nõuete täitmiseks vajalikest algandmetest. Ülejäänud euroala ja Euroopa Liidu (EL) tulude ja kulude kogusummade koostamiseks vajalikud algandmed puudutavad peamiselt liikmesriikide vahelisi tehinguid ja EL eelarvet. |
(8) |
Valitsussektori teatud võla ja puudujäägi/võla korrigeerimise statistika koostatakse kaks korda aastas 1. märtsiks ja 1. septembriks kooskõlas nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3605/93 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (3). ESA 95 B lisa edastamiskava tabel 6 (“Finantskontod sektorite kaupa (tehingud)”) ja tabel 7 (“Finantsvarade ja kohustuste bilanss”), mis hõlmavad valitsussektori ja selle allsektorite finantskontosid, koostatakse üks kord aastas (9 kuud pärast viimase hõlmatud aasta lõppu). Need allikad ei ole aga hõlmatuse ja tähtajalisuse osas EKPSi vajadusteks piisavad. |
(9) |
Valitsussektori võla ja puudujäägi/võla korrigeerimise statistika osas nõuab EKP ka andmeid, mis ei ole eespool kirjeldatud statistikas esitatud; eelkõige andmeid võla liigendamise kohta esialgse ja järelejäänud tähtaja, vääringu ja võlgnike lõikes ning muid andmeid voogude kohta, mida korrigeeritakse tehingu turuväärtuse saamiseks kooskõlas ESA 95-ga, ning andmeid valitsussektori nimiväärtuses võla muutuste kohta kooskõlas määrusega (EÜ) nr 3605/93. Seetõttu on vaja täiendavat andmete koostamist riigi pädevate ametiasutuste poolt, vaatamata eespool kirjeldatud allikatele. |
(10) |
Juhul kui GFS kogumise süsteemid ja ressursid on piiratud, võib käesolevast suunisest teha erandi. |
(11) |
RKPd edastavad EKP-le konfidentsiaalset statistilist teavet EKPSi ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Konfidentsiaalsusreeglid on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 ja Euroopa Keskpanga 22. detsembri 1998. aasta suunises EKP/1998/NP28 ühiste reeglite ja miinimumstandardi kohta Euroopa Keskpanga poolt riikide keskpankade kaasabil kogutud individuaalse statistilise teabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks (4). |
(12) |
On vaja kehtestada kord tehniliste paranduste efektiivseks tegemiseks käesoleva suunise lisadesse tingimusel, et need parandused ei muuda selle aluseks olevaid raampõhimõtteid ega aruandluskoormust. Selle korra järgimisel võetakse arvesse EKPS statistikakomitee seisukohti. Riikide keskpangad võivad teha ettepanekuid lisades tehniliste muudatuste tegemiseks statistikakomitee kaudu. |
(13) |
Vastavalt põhikirja artiklitele 12.1 ja 14.3 moodustavad EKP suunised ühenduse õiguse lahutamatu osa, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
osalev liikmesriik — liikmesriik, kes on võtnud ühisraha kasutusele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga; |
2) |
euroala — osalevate liikmesriikide majandusterritoorium ja EKP; |
3) |
muutuva intressimääraga võlg — võlg seoses finantsinstrumentidega, mille kupongimakse ei ole määratud protsent põhisummast, vaid sõltub muust intressimäärast, tulususest või muust näitajast; |
4) |
tulude ja kulude statistika — statistika I lisa tabelites 1A, 1B ja 1C; |
5) |
puudujäägi/võla korrigeerimise statistika — statistika I lisa tabelites 2A ja 2B; |
6) |
võla statistika — statistika I lisa tabelites 3A ja 3B; |
7) |
täielik andmekogum — kõik “tulude ja kulude statistika”, “puudujäägi/võla korrigeerimise statistika” ja “võla statistika” kategooriad; |
8) |
põhikategooriad ja lisakategooriad — vastava nimetusega kategooriad I lisas; |
9) |
osaline andmekogum — kõik kategooriad või põhikategooriad järgmise osas: “tulude ja kulude statistika”, “puudujäägi/võla korrigeerimise statistika” või “võla statistika”. |
Artikkel 2
RKPde statistikaaruandluse kohustused
1. RKPd esitavad EKP-le GFSi vastavalt I lisale kalendriaasta alusel. Andmed peavad vastama ESA 95 ja määruse (EÜ) nr 3605/93 põhimõtetele ja mõistetele, mida on täpsustatud II lisas.
2. Andmed peavad hõlmama perioodi alates 1991. aastast kuni aastani, millega edastamine on seotud (aasta y-1).
3. Puudujäägi/ülejäägi andmetele ning võla, tulude ja kulude või nominaalse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) andmetele lisatakse läbivaatamise põhjused, kui läbivaatamise tulemusel on puudujäägi/ülejäägi andmete muutus vähemalt 0,3 % SKT-st või võla, tulude, kulude või nominaalse SKT andmete muutus vähemalt 0,5 % SKT-st.
Artikkel 3
EKP statistikaaruandluse kohustused
1. RKPde poolt esitatud andmete põhjal haldab EKP GFS andmebaasi, mis hõlmab euroala ja EL agregaadid. EKP edastab GFS andmebaasi RKPdele.
2. RKPd tähistavad oma statistika osutusega, kellele võib seda avaldada. EKP võtab seda tähistust GFS andmebaasi edastamisel arvesse.
Artikkel 4
Tähtajalisus
1. RKPd esitavad täieliku andmekogumi kaks korda aastas, enne 15. aprilli ja enne 15. septembrit.
2. Kui ilmneb uus teave, esitavad RKPd omal algatusel osalised andmekogumid lõikes 1 kirjeldatud kahe esitamise vahel. Kui esitatakse osaline andmekogum, mis hõlmab ainult põhikategooriaid, võib RKP esitada prognoosi ka lisakategooriate kohta.
3. EKP edastab GFS andmebaasi RKPdele vähemalt kord kuus ja mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast seda, kui andmed on EKP poolt avaldamiseks lõplikud.
Artikkel 5
Koostöö riigi pädevate ametiasutustega
1. Kui osa või kõigi artiklis 2 kirjeldatud andmete ja teabe allikad on riigi pädevad ametiasutused, kes ei ole RKPd, peavad RKPd püüdma luua nende ametiasutustega sobivas vormis koostöö, et tagada andmete edastamise püsiv struktuur, mis vastaks EKPS standarditele ja nõuetele, kui see puudub riigi õigusaktide alusel.
2. Kui RKP-l ei ole selle koostöö käigus võimalik artiklites 2 ja 4 kehtestatud nõudeid järgida, kuna riigi pädev ametiasutus ei esitanud RKP-le vajalikku teavet, arutavad EKP ja RKP teabe saamise võimalused selle ametiasutusega läbi.
Artikkel 6
Edastamise ja kodeerimise standardid
RKPd ja EKP kasutavad artiklites 2 ja 3 kirjeldatud andmete edastamisel ja kodeerimisel III lisas täpsustatud standardeid. See nõue ei välista muid EKP-le statistika edastamise vahendite kasutamist, kui selline varulahendus on kokku lepitud.
Artikkel 7
Kvaliteet
1. EKP ja RKPd kontrollivad ja tõstavad EKP-le esitatud andmete kvaliteeti.
2. EKP juhatus esitab igal aastal EKP nõukogule aruande aasta-GFS kvaliteedi kohta.
3. Aruandes käsitletakse vähemalt andmete hõlmatust, asjakohastele määratlustele vastavust ja läbivaatamise ulatust.
Artikkel 8
Erandid
1. EKP nõukogu teeb erandi RKPde suhtes, kes ei saa artiklis 2 ja artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõudeid järgida. Tehtud erandid loetletakse IV lisas.
2. RKP, kelle suhtes tehti erand määratud ajaks, teatab EKP-le igal aastal, mida tuleb aruandluse nõuete täielikuks järgimiseks ette võtta.
3. EKP nõukogu vaatab erandid igal aastal läbi.
Artikkel 9
Muudatuste tegemise lihtsustatud kord
Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva suunise lisades tehnilisi muudatusi, kui see ei muuda raampõhimõtteid ega aruandluskoormust.
Artikkel 10
Jõustumine
Käesolev suunis jõustub kaks päeva pärast selle vastuvõtmist.
Artikkel 11
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 17. veebruar 2005
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.
(2) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).
(3) EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 351/2002 (EÜT L 55, 26.2.2002, lk 23).
(4) Avaldatud EÜT L 55, 24.2.2001, lk 72, 10. novembri 2000. aasta otsuse EKP/2000/12 (Euroopa Keskpanga teatud õigusaktide ja dokumentide avaldamise kohta) III lisana.
I LISA
ANDMETE ARUANDLUSE NÕUDED
Täielik andmekogum hõlmab tulude ja kulude statistika (tabelid 1A, 1B ja 1C), puudujäägi/võla korrigeerimise statistika (tabelid 2A ja 2B) ja võla statistika (tabelid 3A ja 3B). Põhikategooriad on poolpaksus kirjas; ülejäänud on lisakategooriad. Osalised andmekogumid hõlmavad vähemalt tulude ja kuude statistika põhikategooriad, puudujäägi/võla korrigeerimise statistika või võla statistika. Kategooriad seonduvad valitsussektoriga, kui ei ole sätestatud teisiti.
TULUDE JA KULUDE STATISTIKA
Tabel 1A
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) |
1 = 7 – 8 = 2 + 3 + 4 + 5 |
Keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) |
2 |
Regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) |
3 |
Kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) |
4 |
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) |
5 |
Esmane puudujääk (–) või ülejääk (+) |
6 = 1 + 26 |
Kogutulud |
7 = 9 + 31 |
Kogukulud |
8 = 21 + 33 |
Jooksevtulud |
9 = 10 + 13 + 15 + 18 + 20 |
Otsesed maksud |
10 |
maksavad ettevõtted |
11 |
maksavad kodumajapidamised |
12 |
Kaudsed maksud |
13 |
sellest käibemaks |
14 |
Sotsiaalmaksed |
15 |
sellest tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
16 |
sellest töötajate sotsiaalmaksed |
17 |
Muud jooksevtulud |
18 |
millest saadolev intress |
19 |
Müük |
20 |
Jooksevkulu |
21 = 22 + 26 + 27 + 29 |
Jooksevülekanded |
22 = 23 + 24 + 25 |
Sotsiaalmaksed |
23 |
Makstavad subsiidiumid |
24 |
Muud makstavad jooksevülekanded |
25 |
Makstav intress |
26 |
Hüvitised töötajatele |
27 |
sellest palgad |
28 |
Vahetarbimine |
29 |
Brutosäästud |
30 = 9 – 21 |
Kapitalitulud |
31 |
sellest kapitalimaksud |
32 |
Kapitalikulud |
33 = 34 + 35 + 36 |
Investeeringud |
34 |
Muude mittefinantsvarade omandamine, neto |
35 |
Tehtavad kapitalisiirded |
36 |
Memokirjed |
|
EDP (ülemäärase puudujäägi menetlus) puudujääk (–) või ülejääk (+) |
37 |
EDP makstav intress |
38 |
UMTS litsentside müügitulud |
39 |
Tegelikud sotsiaalmaksed |
40 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
41 |
Sisemajanduse kogutoodang |
42 |
Sisemajanduse kogutoodang püsihindades |
43 |
Valitsuse investeeringud püsihindades |
44 |
Tabel 1B
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Liikmesriigi maksed EL eelarvesse |
1 = 2 + 4 + 5 + 7 |
EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud |
2 |
millest EL eelarvesse laekuv käibemaks |
3 |
Senine rahvusvaheline koostöö; valitsus maksab EL eelarvesse |
4 |
Muud jooksevülekanded, mille valitsus maksab EL eelarvesse |
5 |
millest EL neljas omaressurss |
6 |
Valitsuse kapitalisiirded EL eelarvesse |
7 |
EL kulud liikmesriikides |
8 = 9 + 10 + 11 + 12 + 13 |
EL eelarvest makstavad subsiidiumid |
9 |
Jooksevülekanded, mis makstakse EL eelarvest valitsusele |
10 |
Jooksevülekanded, mis makstakse EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele |
11 |
Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusele |
12 |
Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusvälistele üksustele |
13 |
Netolaekumised EL eelarvest (netolaekumine +, netomakse –) |
14 = 8 – 1 |
Memokirje |
|
Omaressursside kogumise kulud |
15 |
Tabel 1C
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Lõpptarbimise kulud |
1 = 2 + 3 = 4 + 5 + 6 + 7 + 8 + 9 – 10 |
Individuaalse tarbimise kulud |
2 |
Kollektiivse tarbimise kulud |
3 |
Hüvitised töötajatele |
4 = [1A.27] (1) |
Vahetarbimine |
5 = [1A.29] |
Turul olevate tootjate kaudu tarnitud mitterahalised sotsiaalülekanded |
6 |
Põhivara kulum |
7 |
Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium |
8 |
Tegevuse netoülejääk |
9 |
Müük |
10 = [1A.20] |
Memokirje |
|
Lõpptarbimise kulud püsihindades |
11 |
PUUDUJÄÄGI/VÕLA KORRIGEERIMISE STATISTIKA
Tabel 2A
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) |
1 = [1A.1] |
Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon |
2 = 1 – 3 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto |
3 = 4 – 15 |
Tehingud finantsvaradega (konsolideeritud) |
4 = 5 + 6 + 7 + 8 + 9 + 13 |
Tehingud sularaha ja hoiustega |
5 |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad — lühi- ja pikaajalised väärtpaberid |
6 |
Tehingud tuletisinstrumentidega |
7 |
Tehingud laenudega |
8 |
Tehingud aktsiate ja muu omakapitaliga |
9 |
Erastamine |
10 |
Omakapitali juurdemaksed |
11 |
Muu |
12 |
Tehingud muude finantsvaradega |
13 |
millest kogunenud maksud, millest on lahutatud sularahas laekunud maksud |
14 |
Tehingud kohustustega (konsolideeritud) |
15 = 16 + 17 + 18 + 19 + 20 + 22 |
Tehingud sularaha ja hoiustega |
16 |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad — lühiajalised väärtpaberid |
17 |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad — pikaajalised väärtpaberid |
18 |
Tehingud tuletisinstrumentidega |
19 |
Tehingud laenudega |
20 |
sellest keskpangalt saadud laenud |
21 |
Tehingud muude kohustustega |
22 |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) = valitsussektori laenunõudlus (general government borrowing requirement, GGBR) |
23 = 16 + 17 + 18 + 20 23 = 25 + 26 + 27 23 = 2 – 1 + 4 – 19 – 22 |
Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega |
24 |
Tehingud riigi vääringus võlainstrumentidega |
25 |
Tehingud osalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega (2) |
26 |
Tehingud mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega |
27 |
Muud vood |
28 = 29 + 32 |
Hindamise mõju võlale |
29 = 30 + 31 |
Kasum/kahju välisvaluuta positsioonidelt |
30 |
Muud hindamise mõjud — nimiväärtus |
31 |
Muud muutused võla mahus |
32 |
Võla muutus |
33 = 23 + 28 33 = 2 – 1 + 4 – 19 – 22 + 28 |
Tabel 2B
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) |
1 = 2 + 3 + 4 + 5 + 6 |
Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) |
2 |
Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) |
3 |
Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) |
4 |
Tehingud keskpangalt saadud laenudega |
5 |
Tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) |
6 |
Konsolideerimistehingud |
7 = 8 + 9 + 10 + 11 |
Konsolideerimistehingud (sularaha ja hoiused) |
8 = 2 – [2A.16] |
Konsolideerimistehingud (lühiajalised väärtpaberid) |
9 = 3 – [2A.17] |
Konsolideerimistehingud (pikaajalised väärtpaberid) |
10 = 4 – [2A.18] |
Konsolideerimistehingud (laenud) |
11 = 6 – [2A.20] – [2A.21] |
VÕLA STATISTIKA
Tabel 3A
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Võlg |
1 = 2 + 3 + 4 + 5 + 6 = 7 + 12 = 15 + 16 + 17 = 18 + 19 = 21 + 22 + 24 = 26 + 27 + 28 + 29 |
Võlg (sularaha ja hoiused) (kohustused) |
2 |
Võlg (lühiajalised väärtpaberid) (kohustused) |
3 |
Võlg (pikaajalised väärtpaberid) (kohustused) |
4 |
Võlg (laenud keskpangalt) (kohustused) |
5 |
Võlg (muud laenud) (kohustused) |
6 |
Liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad |
7 = 8 + 9 + 10 + 11 |
Keskpanga poolt hoitavad võlakirjad |
8 |
Muude rahaloomeasutuste poolt hoitavad võlakirjad |
9 |
Muude finantsasutuste poolt hoitavad võlakirjad |
10 |
Muude liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad |
11 |
Liikmesriigi mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad |
12 = 13 + 14 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad euroalal |
13 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad euroalast väljaspool |
14 |
Võlg riigi vääringus |
15 |
Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg |
16 |
Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg |
17 |
Lühiajaline võlg |
18 |
Pikaajaline võlg |
19 |
sellest muutuva intressimääraga |
20 |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on kuni 1 aasta |
21 |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle 1 aasta ja kuni 5 aastat |
22 |
sellest muutuv intressimäär |
23 |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle 5 aasta |
24 |
sellest muutuva intressimääraga |
25 |
Keskvalitsuse võla koostis |
26 = [3B.7] – [3B.15] |
Regionaalse valitsuse võla koostis |
27 = [3B.9] – [3B.16] |
Kohaliku omavalitsuse võla koostis |
28 = [3B.11] – [3B.17] |
Sotsiaalkindlustusfondide võla koostis |
29 = [3B.13] – [3B.18] |
Memokirjed |
|
Võla tähtaja lõpuni keskmiselt |
30 |
Võlg (nullkupongvõlakirjad) |
31 |
Tabel 3B
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Võlg (konsolideerimata) |
1 = 7 + 9 + 11 + 13 |
Konsolideerida |
2 = 3 + 4 + 5 + 6 = 8 + 10 + 12 + 14 = 15 + 16 + 17 + 18 |
Konsolideerida — sularaha ja hoiused |
3 |
Konsolideerida — lühiajalised väärtpaberid |
4 |
Konsolideerida — pikaajalised väärtpaberid |
5 |
Konsolideerida — laenud |
6 |
Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad |
7 |
mida hoitakse muude valitsuse allsektorite poolt |
8 |
Regionaalse valitsuse emiteeritud võlakirjad |
9 |
mida hoitakse muude valitsuse allsektorite poolt |
10 |
Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad |
11 |
mida hoitakse muude valitsuse allsektorite poolt |
12 |
Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlakirjad |
13 |
mida hoitakse muude valitsuse allsektorite poolt |
14 |
Memokirjed |
|
Keskvalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused |
15 |
Regionaalse valitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused |
16 |
Kohaliku omavalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused |
17 |
Sotsiaalkindlustusfondide poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused |
18 |
(1) [x.y] osutab kategooriale nr y tabelis x.
(2) Esitada aastate kohta, mil liikmesriik ei olnud osalev liikmesriik.
II LISA
METOODIKA MÄÄRATLUS
1. Viited metoodikale
Üldiselt on kõik I lisas täpsustatud kategooriad määratletud, osutades ESA 95 A lisale ja/või nõukogu määrusele (EÜ) nr 3605/93. Täiendavad metoodika määratlused on sätestatud käesoleva suunise artiklis 1. Eelkõige on sektorite ja allsektorite koode täpsustatud järgmises tabelis.
ESA 95 sektorid ja allsektorid
|
|
Avalik |
Riigi erasektor |
Väliskontroll |
Kogumajandus |
S.1 |
|
|
|
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted |
S.11 |
S.11001 |
S.11002 |
S.11003 |
Finantsettevõtted |
S.12 |
|
|
|
Keskpank |
S.121 |
|
|
|
Muud rahaloomeasutused |
S.122 |
S.12201 |
S.12202 |
S.12203 |
Muud finantsvahendajad, v.a kindlustusettevõtted ja pensionifondid |
S.123 |
S.12301 |
S.12302 |
S.12303 |
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S.124 |
S.12401 |
S.12402 |
S.12403 |
Kindlustusettevõtted ja pensionifondid |
S.125 |
S.12501 |
S.12502 |
S.12503 |
Valitsussektor |
S.13 |
|
|
|
Keskvalitsus |
S.1311 |
|
|
|
Regionaalne valitsus |
S.1312 |
|
|
|
Kohalik omavalitsus |
S.1313 |
|
|
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S.1314 |
|
|
|
Kodumajapidamised |
S.14 |
|
|
|
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
S.15 |
|
|
|
Muu maailm |
S.2 |
|
|
|
EL |
S.21 |
|
|
|
EL liikmesriigid |
S.211 |
|
|
|
EL institutsioonid |
S.212 |
|
|
|
Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid |
S.22 |
|
|
|
2. Kategooriate määratlus (1)
Tabel 1A
1. |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] võrdub S.13 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9). |
2. |
Keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.2] võrdub S.1311 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9). |
3. |
Regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.3] võrdub S.1312 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9). |
4. |
Kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.4] võrdub S.1313 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9). |
5. |
Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.5] võrdub S.1314 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9). |
6. |
Esmane puudujääk (–) või ülejääk (+) võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] pluss maksmisele kuuluv intress [1A.26]. |
7. |
Kogutulu [1A.7] võrdub jooksevtulu [1A.9] pluss kapitalitulu [1A.31]. |
8. |
Kogukulu [1A.8] võrdub jooksevkulu [1A.21] pluss kapitalikulu [1A.33]. |
9. |
Jooksevtulu võrdub otsesed maksud [1A.10] pluss kaudsed maksud [1A.13] pluss sotsiaalmaksed [1A.15] pluss muud jooksevtulud [1A.18] pluss müük [1A.20]. |
10. |
Otsesed maksud [1A.10] võrduvad jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside all. |
11. |
Äriühingute poolt makstavad otsesed maksud [1A.11] võrduvad jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside ja S.11 ja S.12 kasutamise all. |
12. |
Kodumajapidamiste poolt makstavad otsesed maksud [1A.12] võrduvad jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside ja S.14 kasutamise all. |
13. |
Kaudsed maksud [1A.13] võrduvad tootmise ja impordi maksud (D.2), kirjendatud S.13 ressursside all, pluss EL eelarvest saadaolevad kaudsed maksud [1B.2]. |
14. |
Kaudsete maksude käibemaksu osa [1A.14] võrdub lisandväärtusemaksu tüüpi maksud (D.211); kirjendatud S.13 ja S.212 ressursside all. |
15. |
Sotsiaalmaksed [1A.15] võrduvad sotsiaalmaksed (D.61), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
16. |
Sotsiaalmaksete tööandjate tegelike sotsiaalmaksete osa [1A.16] võrdub tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6111), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
17. |
Sotsiaalmaksete töötajate sotsiaalmaksete osa [1A.17] võrdub töötajate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6112), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
18. |
Muud jooksevtulud [1A.18] võrduvad omanditulu (D.4), kindlustuse, v.a elukindlustuse, nõuded (D.72), rahvusvaheline koostöö (D.74), ja mitmesugused jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 ressursside, v.a S.13 intressiressurss (D.41), mis on ühtlasi ka S.13 kasutamine, pluss muude tootmissubsiidiumide saamine (D.39), mis on S.13 kasutamine, miinus jooksvad EL eelarve ülekanded valitsustele [1B.10], pluss EL eelarve netolaekumised [1B.14], kui see on positiivne. |
19. |
Muude jooksevtulude saadaoleva intressi osa [1A.19] võrdub intressiga (D.41), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja kõikide sektorite, v.a S.13, kasutamise all. |
20. |
Müük [1A.20] võrdub turutoodang (P.11) pluss toodang enda lõpptarbeks (P.12) pluss muu toodang, v.a turutoodang (P.131), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
21. |
Jooksevkulud [1A.21] võrduvad jooksvad ülekanded [1A.22] pluss maksmisele kuuluv intress [1A.26] pluss hüvitised töötajatele [1A.27] pluss vahetarbimine [1A.29]. |
22. |
Jooksvad ülekanded võrduvad sotsiaalmaksed [1A.23] pluss subsiidiumid [1A.24] pluss muud jooksvad ülekanded [1A.25]. |
23. |
Sotsiaalmaksed [1A.23] võrduvad sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), pluss turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 kasutamise ja S.15 ressursside all. |
24. |
Makstavad subsiidiumid [1A.24] võrduvad subsiidiumid (D.3), kirjendatud S.13 ressursside all, pluss EL eelarvest riikide residentidele makstavad subsiidiumid [1B.9]. |
25. |
Muud jooksvad ülekanded [1A.25] võrduvad jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), muud tootmise maksud (D.29), omanditulu (D.4), v.a intress (D.41), kindlustuse, v.a elukindlustuse, netomaksed (D.71), rahvusvaheline koostöö (D.74), kirjendatud S.13 kasutamise all, ning muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.15, ressursside all, miinus jooksvad ülekanded (D.74 ja D.75) valitsustelt EL eelarvesse [1B.4 ja 1B.5], miinus netolaekumine EL eelarvest [1B.14], kui see on negatiivne. |
26. |
Maksmisele kuuluv intress [1A.26] võrdub intress (D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all. |
27. |
Hüvitised töötajatele [1A.27] võrduvad hüvitised töötajatele (D.1), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
28. |
Töötajate hüvitiste palga osa [1A.28] võrdub palk (D.11), kirjendatud S.13 kasutamise all. |
29. |
Vahetarbimine [1A.29] võrdub vahetarbimine (P.2), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
30. |
Kogusäästmine [1A.30] võrdub jooksevtulud [1A.9] miinus jooksevkulud [1A.21]. |
31. |
Kapitalitulu [1A.31] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustused ja netoväärtuse muutused; kirjendatakse kui kõikide sektorite, v.a S.13, tehtavad kapitalisiirded, miinus kapitalisiirded EL eelarvest valitsustele [1B.12]. |
32. |
Kapitalitulu, milles kapitalimaksud [1A.32] võrduvad kapitalimaksud (D.91), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
33. |
Kapitalikulu [1A.33] võrdub investeeringud [1A.34] pluss muu mittefinantsvarade omandamine, neto [1A.35], pluss tehtavad kapitalisiirded [1A.36]. |
34. |
Investeeringud [1A.34] võrduvad brutokapital põhivarasse (P.51), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused. |
35. |
Mittefinantsvarade muu omandamine, neto [1A.35], võrdub varude suurenemine (P.52), väärisesemete omandamine (P.53) ja mittetoodetud mittefinantsvarade omandamine, neto (K.2), kirjendatud kui S.13 varade muutused. |
36. |
Tehtavad kapitalisiirded [1A.36] võrduvad tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kapitalisiirete laekumine, pluss kapitalisiirded EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.13] miinus kapitalisiirded valitsuselt EL eelarvesse [1B.7]. |
37. |
EDP (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, excessive deficit procedure, EDP) puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.37] võrdub EDP netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–); konto S.13 jaotis EDP B.9. |
38. |
EDP maksmisele kuuluv intress [1A.38] võrdub EDP intress (EDP D.41), kirjendatud kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all. |
39. |
Tulu UMTS (üldised mobiiltelekommunikatsiooni süsteemid, universal mobile telecommunication systems, UMTS) litsentside müügist [1A.39] võrdub tulu kolmanda põlve mobiiltelefonilintsentside müügist, kirjendatud kui mittefinantsvara võõrandamine kooskõlas Eurostati otsusega mobiiltelefonilitsentside liigituse kohta. |
40. |
Tegelikud sotsiaalmaksed [1A.40] võrduvad tegelikud sotsiaalmaksed (D.611), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
41. |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded [1A.41], võrduvad sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), kirjendatud S.13 kasutamise all. |
42. |
Sisemajanduse kogutoodang [1A.42] võrdub sisemajanduse kogutoodang (B.1*g) turuhindades. |
43. |
Sisemajanduse kogutoodang püsihindades [1A.43] võrdub sisemajanduse kogutoodang (B.1*g) püsihindades. |
44. |
Valitsuse investeeringud püsihindades [1A.44] võrduvad brutokapital põhivarasse (P.51), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused püsihindades. |
Tabel 1B
1. |
Liikmesriikide maksed EL eelarvesse [1B.1] võrduvad EL eelarvese laekuvad kaudsed maksud pluss rahvusvaheline koostöö (D.74), mille maksab valitsus EL eelarvesse [1B.4], pluss muud jooksvad ülekanded (D.75), maksab valitsus EL eelarvesse [1B.5], pluss kapitalisiirded (D.9), maksab valitsus EL eelarvesse [1B.7]. |
2. |
EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.2] võrduvad tootmise ja impordi maksud (D.2), kirjendatud S.212 ressursside all. |
3. |
EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.3] võrduvad lisandväärtusemaksu tüüpi maksud (D.211), kirjendatud S.212 ressursside all. |
4. |
Rahvusvaheline koostöö, maksab valitsus EL eelarvesse [1B.4], võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74), kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all. |
5. |
Muud jooksvad ülekanded, teeb valitsus EL eelarvesse [1B.5], võrduvad muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all. |
6. |
Muude jooksvate ülekannete, mille teeb valitsus EL eelarvesse, EL neljas omaressurss [1B.6] võrdub SKT-l põhinev neljas omaressurss (ESA 95, punkt 4.138), kirjendatud kui muud jooksvad ülekanded (D.75) S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all. |
7. |
Kapitalisiirded, teeb valitsus EL eelarvesse, [1B.7] võrduvad tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 laekuvad kapitalisiirded. |
8. |
EL kulud liikmesriikides [1B.8] võrduvad EL eelarvest makstavad subsiidiumid [1B.9] pluss jooksvad ülekanded (D.7), makstakse EL eelarvest valitsustele [1B.10], pluss jooksvad ülekanded (D.7), makstakse EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.11], pluss kapitalisiirded (D.9), makstakse EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.13]. |
9. |
EL eelarvest makstavad subsiidiumid [1B.9] võrduvad subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.212 ressursside all. |
10. |
Jooksvad ülekanded EL eelarvest valitsusele [1B.10] võrduvad rahvusvaheline koostöö (D.74) ja muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 ressursside ja S.212 kasutamise all. |
11. |
Jooksvad ülekanded EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.11] võrduvad muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.212 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all. |
12. |
Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusele [1B.12] võrduvad laekuvad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 varade muutused. |
13. |
Kapitalisiirded EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.13] võrduvad tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.212 varade muutused ning kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
14. |
Netolaekumine EL eelarvest [1B.14] võrdub netolaekumine valitsusele EL eelarvest pluss netolaekumine valitsussektorivälistele üksustele EL eelarvest. |
15. |
Omaressursside kogumise kulud [1B.15] on turutoodangu (P.11) see osa, mis on kirjendatud S.13 ressursside all, s.o EL eelarvest makstav omaressursside kogumise kulu. |
Tabel 1C
1. |
Lõpptarbimise kulu [1C.1] võrdub lõpptarbimise kulu (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
2. |
Individuaalse tarbimise kulu [1C.2] võrdub individuaalse tarbimise kulu (P.31), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
3. |
Kollektiivse tarbimise kulu [1C.3] võrdub kollektiivse tarbimise kulu (P.32), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
4. |
Hüvitised töötajatele [1C.4] võrduvad [1A.27]. |
5. |
Vahetarbimine [1C.5] võrdub [1A.29]. |
6. |
Turutootjate poolt tehtud mitterahalised sotsiaalsiirded [1C.6] võrduvad turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
7. |
Põhivara kulum [1C.7] võrdub põhivara kulum (K.1), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
8. |
Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium [1C.8] võrdub muud tootmismaksud (D.29), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, miinus muud saadud tootmissubsiidiumid (D.39), kirjendatud S.13 kasutamise all. |
9. |
Tegevuse netoülejääk [1C.9] võrdub S.13 tegevuse netoülejääk (B.2n). |
10. |
Müük [1C.10] võrdub [1A.20]. |
11. |
Lõpptarbimise kulu püsihindades [1C.11] võrdub lõpptarbimise kulu (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all püsihindades. |
Tabel 2A
1. |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) [2A.1] võrdub [1A.1]. |
2. |
Finants- ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon [2A.2] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [2A.1] miinus netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.3]. |
3. |
Netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.3] võrduvad finantsvarade omandamistehingutega, neto, [2A.4] miinus tehingud kohustustega, neto [2A.15]. |
4. |
Tehingud finantsvaradega [2A.4] võrduvad tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.5], tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad (F.33) [2A.6], tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2A.7], tehingud laenudega (F.4) [2A.8], tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5) [2A.9] ja tehingud finantsvaraga [2A.13], mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
5. |
Tehingud sularaha ja hoiustega (varad) [2A.5] võrduvad sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
6. |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, (lühi- ja pikaajalised väärtpaberid) [2A.6], võrduvad väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
7. |
Tehingud tuletisinstrumentidega (varad) [2A.7] võrduvad tuletisinstrumentidega seotud netomaksed (F.34), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
8. |
Tehingud laenudega (varad) [2A.8] võrduvad uute laenude andmine valitsuse poolt (F.4), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
9. |
Tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (varad) [2A.9] võrduvad aktsiate ja muu kapitali omandamine, neto, (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused. |
10. |
Erastamine (neto) [2A.10] võrdub tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida teostab S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses (ESA 95, punkt 2.26) (2); vastavaid tehinguid võib S.13 teostada vahetult võlgneva üksusega või muu krediteeriva üksusega. |
11. |
Omakapitali juurdemaksed (neto) [2A.11] võrduvad tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses, vaid teostab S.13 vahetult võlgneva üksusega. |
12. |
Muu [2A.12] võrdub tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11, S.12 või S.14 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses ega S.13 vahetult võlgneva üksusega, vaid vahetult muu krediteeriva üksusega. |
13. |
Tehingud muu finantsvaraga [2A.13] võrduvad rahalise kulla ja laenu eriõiguste (SDR) omandamine, neto, (F.1), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused, kindlustustehnilised reservid (F.6) ja muud laekumised (F.7), kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
14. |
Tehingud muu finantsvaraga, millest kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas [2A.14] võrduvad selle osaga muudest laekumata/maksmata arvetest (F.7 varad), mis on seotud maksude ja sotsiaalmaksetega ja kirjendatud D2, D5, D6 ja D91 all, miinus tegelikult laekunud maksud, mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
15. |
Tehingud kohustustega (konsolideeritud) [2A.15] võrduvad tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16], tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (F.331) [2A.17], tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (F.332) [2A.18], tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2A.19], tehingud laenudega (F.4) [2A.20] ja tehingud muude kohustustega [2A.22], mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused. |
16. |
Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2A.16] võrduvad sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis kirjendatakse kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused. |
17. |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [2A.17] võrduvad väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle (F331) ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused. |
18. |
Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, pikaajalised väärtpaberid (kohustused) [2A.18] võrduvad väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta (F332) ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused. |
19. |
Tehingud tuletisinstrumentidega (kohustused) [2A.19] võrduvad tuletisinstrumentidega seotud netolaekumised (F.34), mis kirjendatakse kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused. |
20. |
Tehingud laenudega (kohustused) [2A.20] võrduvad uute laenude võtmine valitsuse poolt (F.4), millest on maha arvatud seniste laenude tagasimaksed ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused. |
21. |
Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2A.21] võrduvad tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused. |
22. |
Tehingud muude kohustustega [2A.22] võrduvad kindlustustehniliste reservidega (F.6) ja maksmata arvetega (F.7) seotud kohustuste tekkimine, neto, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused. |
23. |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.23] võrduvad sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16], väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid [2A.17 ja 2A.18] (F.33), ja laenudega seotud kohustuste tekkimine, neto. See on ka kehtestatud valitsussektori laenunõudlus (general government borrowing requirement, GGBR). |
24. |
Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega [2A.24] võrduvad kohustuste tekkimine seoses võlainstrumentidega, neto [2A.23], mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta. |
25. |
Tehingud siseriiklikus vääringus võlainstrumentidega [2A.25] võrduvad võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto [2A.23], vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis. |
26. |
Tehingud osalevas vääringus võlainstrumentidega [2A.26] võrduvad ECUs vääringustatud võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimisega, neto [2A.23], pluss euros vääringustatud võlainstrumendid enne liikmesriigi saamist osalevaks liikmesriigiks, pluss osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis vääringustatud võlainstrumendid enne osalevaks liikmesriigiks saamist. Välja on jäetud siseriiklik vääring [2A.25]. |
27. |
Tehingud mitteosalevas vääringus võlainstrumentidega [2A.27] võrduvad [2A.25]-s või [2A.26]-s mittesisalduvate võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto. |
28. |
Muud vood [2A.28] võrduvad hindamise mõju laenule [2A.29] pluss muud muutused laenu mahus [2A.32]. |
29. |
Laenu hindamise mõju [2A.29] võrdub välisvaluutaga seotud kasum ja kahjum [2A.30] pluss muu hindamise mõju — nimiväärtus [2A.31]. |
30. |
Kasum ja kahjum valuutapositsioonidest [2A.30] võrdub võla [3A.1] nominaalpositsiooni kasum/kahjum (K.11), kus väärtus muutub riigi vääringusse konverteerimisel valuutakursi muutuste tõttu. |
31. |
Muu hindamise mõju (nimiväärtus) [2A.31] võrdub võla muutus [2A.33] miinus tehingud võlainstrumentidega [2A.23] miinus kasum ja kahjum valuutapositsioonidest [2.30] miinus muud muutused võla mahus [2A.32]. |
32. |
Muud muutused võla mahus [2A.32] võrduvad muud mahu muutused (K.7, K.8, K.10 ja K.12) kohustustes, mida liigitatakse kas sularaha ja hoiustena (AF.2), väärtpaberitena, v.a. aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33) või laenudena (AF.4), mis ei ole S.13 varad. |
33. |
Muutus võlas [2A.33] võrdub võlg [3A.1] aastal t miinus võlg [3A.1] aastal t – 1. |
Tabel 2B
1. |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] võrduvad tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] pluss tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3], tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4], pluss tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] pluss tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6]. |
2. |
Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] võrduvad tehingud sularaha ja hoiustega (F.2), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
3. |
Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] võrduvad tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
4. |
Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] võrduvad tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused. |
5. |
Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] võrduvad tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused. |
6. |
Tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] võrduvad tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.121, varade muutused. |
7. |
Konsolideeritud tehingud [2B.7] võrduvad tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] miinus konsolideeritud tehingud võlainstrumentidega [2A.23]. |
8. |
Konsolideerimistehingud (sularaha ja hoiused) [2B.8] võrduvad tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] miinus konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2A.16]. |
9. |
Konsolideerimistehingud (lühiajalised väärtpaberid) [2B.9] võrduvad tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] miinus konsolideeritud tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2A.17]. |
10. |
Konsolideerimistehingud (pikaajalised väärtpaberid) [2B.10] võrduvad tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] miinus konsolideeritud tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2A.18]. |
11. |
Konsolideeritud tehingud (laenud) [2B.11] võrduvad tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] miinus konsolideeritud tehingud laenudega (kohustused) [2A.20] miinus tehingud keskpangalt saadud laenudega [2A.21]. |
Tabel 3A
1. |
Võlg [3A.1] võrdub võlg vastavalt määratlusele määruses (EÜ) nr 3605/93. |
2. |
Võlg (sularaha ja hoiused) (kohustused) [3A.2] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (AF.2). |
3. |
Võlg (lühiajalised väärtpaberid) (kohustused) [3A.3] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle. |
4. |
Võlg (pikaajalised väärtpaberid) (kohustused) [3A.4] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid(AF.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta. |
5. |
Võlg (keskpangalt saadud laen) (kohustused) [3A.5] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis on S.121 vara. |
6. |
Võlg (muud laenud) (kohustused) [3A.6] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis ei ole S.121 vara. |
7. |
Liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad [3A.7] võrduvad keskpanga poolt hoitavad võlakirjad [3A.8], muude rahaloomeasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3A.9], muude finantsasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3A.10] ja muude liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad [3A.11]. |
8. |
Keskpanga poolt hoitavad võlakirjad [3A.8] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.121 vara. |
9. |
Muude rahaloomeasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3A.9] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.122 vara. |
10. |
Muude finantsasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3A.10] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.123, S.124 või S.125 vara. |
11. |
Liikmesriigi muude residentide poolt hoitavad võlakirjad [3A.11] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.11, S.14 või S.15 vara. |
12. |
Liikmesriigi mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad [3A.12] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.2 vara. |
13. |
Liikmesriigi mitteresidentide poolt euroalal hoitavad võlakirjad [3A.13] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.2 vara ja mida hoitakse mitteresidentide poolt euroalal. |
14. |
Liikmesriigi mitteresidentide poolt väljaspool euroala hoitavad võlakirjad [3A.13] võrduvad võla selle osaga [3A.1], mis on S.2 vara ja mida hoitakse mitteresidentide poolt väljaspool euroala. |
15. |
Võlg riigi vääringus [3A.15] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis on vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis. |
16. |
Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3A.16] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis oli vääringustatud osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis enne tema saamist osalevaks liikmesriigiks (v.a riigi vääring [3A.15]), pluss ECUs või euros vääringustatud võlg. |
17. |
Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3A.17] võrdub võla see osa [3A.1], mis pole hõlmatud [3A.15]-s või [3A.16]-s. |
18. |
Lühiajaline võlg [3A.18] võrdub võla see osa [3A.1], mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle. |
19. |
Pikaajaline võlg [3A.19] võrdub võla see osa [3A.1], mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta. |
20. |
Muutuv intressimääraga pikaajaline võlg [3A.20] võrdub pikaajalise võla selle osaga [3A.19], mille intressimäär on muutuv. |
21. |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud kuni üks aasta [3A.21], võrdub võla selle osaga [3A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üks aasta või alla selle. |
22. |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3A.22], võrdub võla selle osaga [3A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat. |
23. |
Muutuva intressimääraga võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3A.23], võrdub võla, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3A.22], selle osaga [3A.1], mille intressimäär on muutuv. |
24. |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta [3A.24] võrdub võla selle osaga [3A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta. |
25. |
Muutuva intressimääraga võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta [3A.25], võrdub võla, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta, selle osaga [3A.24], mille intressimäär on muutuv. |
26. |
Keskvalitsuse võla koostis [3A.26] on S.1311 kohustused, mis ei ole S.1311 varad, miinus S.1311 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1311 [3B.15]. |
27. |
Regionaalse valitsuse võla koostis [3A.27] on S.1312 kohustused, mis ei ole S.1312 varad, miinus S.1312 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1312 [3B.16]. |
28. |
Kohaliku omavalitsuse võla koostis [3A.28] on S.1313 kohustused, mis ei ole S.1313 varad, miinus S.1313 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1313 [3B.17]. |
29. |
Sotsiaalkindlustuse võla koostis [3A.29] on S.1314 kohustused, mis ei ole S.1314 varad, miinus S.1314 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1314 [3B.18]. |
30. |
Võla keskmine järelejäänud tähtaeg [3A.30] võrdub tasumata summadega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg väljendatuna aastates. |
31. |
Võlg (nullkupongvõlakirjad) [3A.31] võrdub võla selle osaga [3A.1], mis on nullkupongvõlakirjades, s.o kupongimakseta võlakirjades, mille intress põhineb hinnaerinevusel väljaostu ja emiteerimise vahel. |
Tabel 3B
1. |
Võlg (konsolideerimata) [3B.1] võrdub S.13 kohustused, sh võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.13 varad. |
2. |
Konsolideerimine [3B.2] hõlmab S.13 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.13 varad. |
3. |
Konsolideerimine (sularaha ja hoiused) [3B.3] hõlmab konsolideerimise [3B.2] sularaha ja hoiuste instrumendi osas (F.2). |
4. |
Konsolideerimine (lühiajalised väärtpaberid) [3B.4] hõlmab konsolideerimise [3B.2] väärtpaberite instrumendi osas, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle. |
5. |
Konsolideerimine (pikaajalised väärtpaberid) [3B.5] hõlmab konsolideerimise [3B.2] väärtpaberite instrumendi osas, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta. |
6. |
Konsolideerimine (laenud) [3B.6] hõlmab konsolideerimise [3B.2] laenude instrumendi osas (F.4). |
7. |
Keskvalitsuse emiteeritud võlg [3B.7] hõlmab S.1311 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] ja ei ole S.1311 varad. |
8. |
Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoitakse teiste valitsuse allsektorite poolt [3B.8], võrduvad S.1311 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1312, S.1313 või S.1314 varad. |
9. |
Regionaalse valitsuse emiteeritud võlakirjad [3B.9] hõlmavad S.1312 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] ja ei ole S.1312 varad. |
10. |
Regionaalse valitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoitakse teiste valitsuse allsektorite poolt [3B.10], võrduvad S.1312 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1311, S.1313 või S.1314 varad. |
11. |
Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad [3B.11] hõlmavad S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] ja ei ole S.1313 varad. |
12. |
Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoitakse teiste valitsuse allsektorite poolt [3B.12] võrduvad S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1311, S.1312 või S.1314 varad. |
13. |
Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlakirjad [3B.13] hõlmavad S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] ja ei ole S.1314 varad. |
14. |
Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlakirjad, mida hoitakse teiste valitsuse allsektorite poolt [3B.14] võrduvad S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1311, S.1312 või S.1313 varad. |
15. |
Keskvalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorid [3B.15], võrduvad S.1312, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1311 varad. |
16. |
Regionaalse valitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.16], võrduvad S.1311, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1312 varad. |
17. |
Kohaliku omavalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.17], võrduvad S.1311, S.1312 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1313 varad. |
18. |
Sotsiaalkindlustusfondide poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.18], võrduvad S.1311, S.1312 või S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3A.1] olevad S.1314 varad. |
(1) [x.y] osutab kategooriale nr y tabelis x.
(2) Selle tulemusel liigitatakse võlgnev üksus allsektorist S.11001 või S.12x01 allsektorisse S.11002/3 või S.12x02/3 või vastupidi.
III LISA
EDASTAMINE JA KODEERIMISSTANDARDID
Artiklites 2 ja 3 kirjeldatud statistika elektrooniliseks edastamiseks peavad RKPd ja EKP kasutama EKPS poolt antud võimalust, mis tugineb telekommunikatsioonivõrgul “ESCB-Net”. Selliseks statistilise teabe vahetamiseks on välja töötatud sõnumivorming GESMES/TS. Kõik aegread kodeeritakse, kasutades järgmist GFS perekonna struktuuri.
GFS perekonna struktuur
Number |
Nimetus |
Kirjeldus |
Koodide nimekiri |
1 |
Sagedus |
Aruandluse aegridade sagedus |
CL_FREQ |
2 |
Vaatluspiirkond |
Andmeid esitava riigi või agregaadi tähtnumbriline kahekohaline ISO riigikood |
CL_AREA_EE |
3 |
Korrektsiooni näitaja |
See mõõde osutab, kas aegridu on mis tahes viisil korrigeeritud, näiteks hooajalised ja/või tööpäeva korrektsioonid |
CL_ADJUSTMENT |
4 |
Kasutamine või krediteeriv sektor/vara sektor |
Sektor, mille osas kategooria on kasutamine/varade muutus |
CL_SECTOR_ESA |
5 |
Kirje |
Aegridade kategooria |
CL_GOVNT_ITEM_ESA |
6 |
Ressurss või võlgnev sektor/kohustuse sektor |
Sektor, mille osas kategooria on ressurss/kohustuste ja netoväärtuse muutus |
CL_SECTOR_ESA |
7 |
Hindamine |
Kasutatud hindamismeetod |
CL_GOVNT_VALUATION |
8 |
Aegrea ühik |
Aruandluse kategooria ühik ja muud omadused |
CL_GOVNT_ST_SUFFIX |
IV LISA
ERANDID SEOSES AEGRIDADEGA I LISA TABELITES 1A KUNI 3B
1. Jooksvad andmed (1)
Tabel/rida |
Aegridade kirjeldus |
Esimene andmete edastamise tähtpäev |
BELGIA |
||
3A.20 |
Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa |
September 2006 |
3A.23,25 |
Võla muutuva intressimääraga osa järelejäänud tähtaja lõikes |
|
3A.30 |
Võla tähtaja lõpuni keskmiselt |
|
SAKSAMAA |
||
2A.7,19 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega |
September 2006 |
2A.13,22 |
Tehingud muude finantsvarade ja -kohustustega |
|
2A.30 |
Kasum/kahju välisvaluuta positsioonidelt |
|
3A.13,14 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
|
3A.23,25 |
Võla muutuva intressimääraga osa järelejäänud tähtaja lõikes |
|
KREEKA |
||
1A.11,12 |
Otsesed maksud, jaotus |
September 2006 |
2A.14 |
Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas |
|
3A.13,14 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
|
3A.30 |
Võla tähtaja lõpuni keskmiselt |
|
HISPAANIA |
||
2A.7,19 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega |
September 2006 |
PRANTSUSMAA |
||
2A.14 |
Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas |
September 2006 |
3A.13,14 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
|
3A.16 |
Võlg osaleva välisvaluuta lõikes, milles võlg on vääringustatud |
|
3A.20 |
Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa |
|
3A.21,22,23,24,25 |
Võlg järelejäänud tähtaja lõikes |
|
3B.8,12,14 |
Ühe valitsussektori allsektori võlg teise ees |
|
3B.15,17,18 |
Hoitavad valitsussektori allsektorite emiteeritud võlakirjad, jaotus |
|
IIRIMAA |
||
2A.7,19 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega |
September 2006 |
2A.14 |
Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas |
|
2A.13,22 |
Tehingud muude finantsvarade ja -kohustustega |
|
2A.32 |
Muud muutused võla mahus |
|
2B.1,2,3,4,5,6 |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) ja jaotus instrumentide lõikes |
|
2B.7,8,9,10,11 |
Konsolideerimistehingud ja jaotus instrumentide kaupa |
|
3A.13,14 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
|
3A.20 |
Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa |
|
3A.23,25 |
Võla muutuva intressimääraga osa järelejäänud tähtaja lõikes |
|
3A.31 |
Võlg (nullkupongvõlakirjad) |
|
3B.3,4,5,6 |
Konsolideerimise jaotus instrumentide lõikes |
|
3B.15,17,18 |
Hoitavad valitsuse allsektori emiteeritud võlakirjad, jaotus |
|
ITAALIA |
||
1A.23 |
Sotsiaalmaksed |
September 2006 |
2A.7,19 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega |
|
2A.13,22 |
Tehingud muude finantsvarade ja kohustustega |
|
3A.13,14 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
|
LUKSEMBURG |
||
2A.2 |
Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon |
September 2006 |
2A.3 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto |
|
2A.11,12 |
Tehingud aktsiate ja muu omakapitaliga, jaotus |
|
2A.7,19 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega |
|
2A.14 |
Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas |
|
2A.13,22 |
Tehingud muude finantsvarade ja kohustustega |
|
2A.29,30,31 |
Hindamise mõju võla ja jaotuse suhtes |
|
2A.32 |
Muud muutused võla mahus |
|
3A.7,9,10,11 |
Residentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
|
3A.12,13,14 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
|
3A.21,22,23,24,25 |
Võlg järelejäänud tähtaja lõikes |
|
3A.30 |
Võla tähtaja lõpuni keskmiselt |
|
3A.31 |
Võlg (nullkupongvõlakirjad) |
|
MADALMAAD |
||
3A.13,14 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
September 2006 |
AUSTRIA |
||
2A.10,11,12 |
Tehingud aktsiate ja muu omakapitaliga, jaotus |
September 2006 |
2A.14 |
Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas |
|
2A.25,26,27 |
Tehingud võlainstrumentidega vääringute lõikes |
|
2A.29,30,31 |
Hindamise mõju võla ja jaotuse suhtes |
|
2A.32 |
Muud muutused võla mahus |
|
3A.13,14 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
|
3A.15,16,17 |
Võlg vääringute lõikes |
|
3A.20 |
Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa |
|
3A.21,22,23,24,25 |
Võlg järelejäänud tähtaja lõikes |
|
3A.30 |
Võla tähtaja lõpuni keskmiselt |
|
3A.31 |
Võlg (nullkupongvõlakirjad) |
|
3B.3,4,5,6 |
Konsolideerimise jaotus instrumentide lõikes |
|
PORTUGAL |
||
1C.2,3 |
Individuaalse ja kollektiivse tarbimise kulud |
September 2006 |
3A.20 |
Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa |
|
3A.21,22,23,24,25 |
Võlg järelejäänud tähtaja lõikes |
|
3A.30 |
Võla tähtaja lõpuni keskmiselt |
|
SOOME |
||
3A.13,14 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
September 2006 |
2. Tagasivaatelised andmed (2)
Tabel/rida |
Aegridade kirjeldus |
Andmete ulatus |
Esimene andmete edastamise kuupäev |
BELGIA |
|||
2A.26,27 |
Tehingud võlainstrumentidega välisvaluutade lõikes, milles nad on vääringustatud |
1991–1996 |
September 2006 |
3A.13,14 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
1991–1997 |
September 2006 |
SAKSAMAA |
|||
3A.30 |
Võla tähtaja lõpuni keskmiselt |
1991–1998 |
September 2006 |
KREEKA |
|||
1A.16,17 |
Sotsiaalmaksed, jaotus |
1991–1994 |
September 2006 |
1A.40 |
Tegelikud sotsiaalmaksed |
||
1A.41 |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
||
1C.2,3 |
Individuaalse ja kollektiivse tarbimise kulud |
||
1C.6 |
Turul olevate tootjate kaudu tarnitud mitterahalised sotsiaalsiirded |
||
2A.7,19 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega: tehingud tuletisinstrumentidega |
1991–1994 |
September 2006 |
2A.13,22 |
Tehingud muude finantsvarade ja -kohustustega |
||
2A.26,27 |
Tehingud võlainstrumentidega välisvaluutade lõikes, milles nad on vääringustatud |
1991–2000 |
September 2006 |
3A.20 |
Pikaajalise võla muutuva intressimääraga osa |
1991–1997 |
September 2006 |
3A.21,22,23,24,25 |
Võlg järelejäänud tähtaja lõikes |
||
PRANTSUSMAA |
|||
2A.2 |
Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon |
1991–1994 |
September 2006 |
2A.3 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto |
||
2A.4,5,6,7,8,9,10,11,12,13 |
Tehingud finantsvaradega ja jaotus instrumentide lõikes |
||
2A.15,16,17,18,19,20,21,22 |
Tehingud kohustustega ja jaotus instrumentide lõikes |
||
2A.23 |
Tehingud võlainstrumentidega |
||
2A.24 |
Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega |
||
2A.25,26,27 |
Tehingud võlainstrumentidega vääringute lõikes |
||
2A.29,30,31 |
Hindamise mõju võla ja jaotuse suhtes |
||
2A.32 |
Muud muutused võla mahus |
||
2A.33 |
Võla muutus |
||
2B.1,2,3,4,5,6 |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) ja jaotus instrumentide lõikes |
||
2B.7,8,9,10,11 |
Konsolideerimistehingute jaotus instrumentide lõikes |
||
3A.1,2,3,4,5,6 |
Võlg ja jaotus instrumentide lõikes |
||
3A.7,8,9,10,11 |
Residentide võlg ja jaotus |
||
3A.12 |
Mitteresidentide võlg |
||
3A.15,17 |
Võlg riigi vääringute ja osalevate välisvaluutade lõikes, milles võlg on vääringustatud |
1991–2002 |
September 2006 |
3A.18,19 |
Võlg esialgse tähtaja lõikes |
1991–1994 |
September 2006 |
3A.26,27,28,29 |
Võlg (konsolideeritud), jaotus emitentide lõikes |
||
3A.30 |
Võla tähtaja lõpuni keskmiselt |
||
3A.31 |
Võlg (nullkupongvõlakirjad) |
||
3B.1 |
Võlg (konsolideerimata) |
||
3B.2,3,4,5,6 |
Konsolideerimise jaotus instrumentide lõikes |
||
3B.7,11,13 |
Valitsuse allsektorite emiteeritud võlakirjad |
||
IIRIMAA |
|||
2A.4,5,6,7,8,9,10,11,12 |
Tehingud finantsvaradega ja jaotus instrumentide lõikes |
1991–1997 |
September 2006 |
3B.1,2 |
Võlg (konsolideerimata) ja konsolideerimine |
1991–1992 |
September 2006 |
3B.8 |
Muude valitsuse allsektorite poolt hoitavad keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad |
||
3B.12 |
Muude valitsuse allsektorite poolt hoitavad kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad |
||
ITAALIA |
|||
2A.14 |
Tehingud finantsvaraga: kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas |
1991–1994 |
September 2006 |
2A.26,27 |
Tehingud võlainstrumentidega välisvaluutade lõikes, milles nad on vääringustatud |
1991–1998 |
September 2006 |
LUKSEMBURG |
|||
2A.25,26,27 |
Tehingud võlainstrumentidega vääringute lõikes |
1991–1995 |
September 2006 |
MADALMAAD |
|||
3A.21 |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on kuni 1 aasta |
1991–1994 |
September 2006 |
3A.22 |
Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle 1 aasta ja kuni 5 aastat |
||
AUSTRIA |
|||
2A.2 |
Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon |
1991–1999 |
September 2006 |
2A.3 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto |
||
2A.4,5,6,7,8,9,13 |
Tehingud finantsvaradega ja jaotus instrumentide lõikes |
||
2A.15,16,17,18,19,20,21,22 |
Tehingud kohustustega ja jaotus instrumentide lõikes |
||
2A.23 |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) |
||
2A.24 |
Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega |
||
2A.32 |
Muud muutused võla mahus |
||
2B.1,2,3,4,5,6 |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) ja jaotus instrumentide lõikes |
||
2B.7,8,9,10,11 |
Konsolideerimistehingud ja jaotus instrumentide kaupa |
||
3A.7,8,9,10,11 |
Residentide poolt hoitavad võlakirjad, jaotus |
1991–1994 |
September 2006 |
3A.12 |
Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad |
||
3A.18,19 |
Võlg esialgse tähtaja lõikes |
||
PORTUGAL |
|||
2A.2 |
Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon |
1991–1994 |
September 2006 |
2A.3 |
Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto |
||
2A.4,5,6,7,8,9,10,11,12,13,14 |
Tehingud finantsvaradega ja jaotus instrumentide lõikes |
||
2A.15,16,17,18,19,20,21,22 |
Tehingud kohustustega ja jaotus instrumentide lõikes |
||
2A.23 |
Tehingud võlainstrumentidega |
||
2A.24 |
Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega |
||
2A.25,27 |
Tehingud võlainstrumentidega riigi vääringute ja osalevate välisvaluutade lõikes, milles nad on vääringustatud |
||
2A.26 |
Tehingud võlainstrumentidega osalevate välisvaluutade lõikes, milles nad on vääringustatud |
1991–1998 |
September 2006 |
2A.29,30,31 |
Hindamise mõju võla ja jaotuse suhtes |
1991–1994 |
September 2006 |
2A.32 |
Muud muutused võla mahus |
||
2A.33 |
Võla muutus |
1991–1993 |
September 2006 |
2B.1,2,3,4,5,6 |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) ja jaotus instrumentide lõikes |
1991–1994 |
September 2006 |
2B.7,8,9,10,11 |
Konsolideerimistehingud ja jaotus instrumentide kaupa |
||
3A.13,14 |
Mitteresidentide võlg, jaotus |
1991–1995 |
September 2006 |
3A.15,16,17 |
Võlg vääringute lõikes |
||
3B.1 |
Võlg (konsolideerimata) |
1991–1994 |
September 2006 |
3B.2,3,4,5,6 |
Konsolideerimistehingud ja jaotus instrumentide kaupa |
||
3B.7,11,13 |
Valitsuse allsektorite emiteeritud võlg, jaotus |
||
3B.8,12,14 |
Võlg, mille on emiteerinud valitsuse allsektor ja mida hoiab teine sektor |
||
3B.15,17,18 |
Valitsuse allsektori emiteeritud laenu hoidmine, jaotus |
(1) Erandid jooksvate ja tagasivaateliste andmete osas, kui jooksvad andmed ei ole kättesaadavad.
(2) Erandid tagasivaateliste andmete jaoks, kui jooksvad andmed ei ole kättesaadavad.