17.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 245/17

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2004/551/ÜVJP,

12. juuli 2004,

Euroopa Kaitseagentuuri loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	19.–20. juunil 2003 Thessalonikis kokkutulnud Euroopa Ülemkogu tegi nõukogu asjaomastele organitele ülesandeks võtta vajalikke meetmeid kaitsevõime arendamise, teadusuuringute, hangete ja relvastuse alase valitsustevahelise agentuuri loomiseks 2004. aastal.

(2)	Euroopa Ülemkogu poolt heakskiidetud Euroopa julgeolekustrateegia kohaselt on kaitseagentuuri loomine oluline samm paindlikumate ja tõhusamate Euroopa sõjaliste vahendite arendamisel.

(3)

Euroopa Kaitseagentuuri (edaspidi “agentuur”), mis peaks kuuluma nõukogu alluvusse ja milles võivad osaleda kõik liikmesriigid, eesmärk on kaitsevõime arendamine kriisiohjamise valdkonnas, Euroopa relvastusalase koostöö edendamine ja tõhustamine, Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamine ja konkurentsivõimelise Euroopa kaitsevarustuse turu loomine ning samuti, vajadusel koostöös ühenduse teadusuuringutega, uurimistöö juhtpositsiooni saavutamiseks strateegiliste tehnoloogiate osas kaitse- ja julgeolekuvõime tagamiseks tulevikus, tugevdades sellega Euroopa tööstuspotentsiaali kõnealuses valdkonnas.

(4)	Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tasakaalustatud arendamiseks tuleks, vajadusel komisjoni ja tööstusharude esindajatega konsulteerides, esitada vastavad poliitikad ja strateegiad, võttes arvesse liikmesriikide tööstussuutlikkuse tugevaid külgi.

(5)	Agentuuri loomine peaks kaasa aitama ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), eriti Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) rakendamisele.

(6)	Sellise agentuuri loomine on kavandatud samuti Euroopa põhiseadusliku lepingu eelnõus.

(7)	Agentuuri struktuur peaks võimaldama agentuuril vastata Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nõudmistele ja vajadusel täita oma ülesandeid ning teha koostööd kolmandate riikide, organisatsioonide ja üksustega.

(8)

Agentuur peaks looma tihedad töösuhted selliste olemasolevate rühmituste ja organisatsioonidega ning kokkulepete raames nagu raamlepingu eelleping (LoI), Organisation de Coopération conjointe en matière d'Armement (OCCAR) ja Lääne-Euroopa Relvastusgrupp (WEAG), Lääne-Euroopa Relvastusorganisatsioon (WEAO), ning vajadusel võtma kasutusele vastavad põhimõtted ja tavad.

(9)	Vastavalt EL lepingu artiklile 26 peaks peasekretär/kõrge esindaja omama agentuuri struktuuris juhtivat rolli ja olema oluliseks lüliks agentuuri ja nõukogu vahel.

(10)	Täites oma poliitilise kontrolli ja poliitika kujundamise ülesandeid, peaks nõukogu välja andma agentuuri suunised.

(11)	Agentuuri tööga seotud suuniste ja otsuste vastuvõtmisel peaks nõukogu kohtuma kaitseministrite tasemel.

(12)	Nõukogu poolt vastu võetud agentuuri tööga seotud suunised või otsused koostatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 207 sätestatud korras.

(13)	Nõukogu ettevalmistavate ja nõuandvate organite, eelkõige Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 207 sätestatud alaliste esindajate komitee, poliitika- ja julgeolekukomitee ning Euroopa Liidu Sõjalise Komitee (ELSK), pädevust see ei mõjuta.

(14)	Agentuuriga seotud nõukogu otsuste ettevalmistamisel peaksid riikide relvastusjuhid saama aruandeid ja tegema koostööd nende pädevusse kuuluvates küsimustes viisil, mis tuleb kindlaks määrata.

(15)	Oma funktsioonide täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks peaks agentuuril olema iseseisev õigusvõime, säilitades samaaegselt tihedad sidemed nõukoguga ning austades täielikult Euroopa Liidu ja selle institutsioonide kohustusi.

(16)

Tuleks sätestada, et agentuuri hallatavatesse eelarvevahenditesse võib, iga üksikjuhtu eraldi kaaludes, Euroopa Liidu üldeelarvest vastu võtta rahalist toetust muude kulude, välja arvatud halduskulude katteks, võttes täielikult arvesse sellele kohaldatavaid eeskirju, menetlusi ja otsustamisprotsesse, kaasaarvatud Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõiget 3.

(17)	Olles avatud osalemiseks kõikidele liikmesriikidele, peaks agentuur võimaldama liikmesriikidel moodustada ad hoc projektide või programmide tarbeks asjakohaseid rühmi.

(18)	Agentuuril peaksid olema otsustamismenetlused, mis võimaldaksid tal oma ülesandeid tõhusalt täita, respekteerides samaaegselt osalevate liikmesriikide riiklikke julgeoleku- ja kaitsepoliitikaid.

(19)	Agentuur peaks täitma oma ülesandeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 ning võttes täielikult arvesse selle artiklit 47.

(20)	Agentuur peaks tegutsema täielikus kooskõlas ELi julgeolekustandardite ja eeskirjadega.

(21)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklile 6 ei osale Taani Euroopa Liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises. Taani ei osalenud seetõttu käesoleva ühismeetme väljatöötamisel ja vastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

I PEATÜKK

AGENTUURI LOOMINE, MISSIOON JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Loomine

1.   Käesolevaga luuakse kaitsevõime arendamise, teadusuuringute, hangete ja relvastuse alane agentuur (Euroopa Kaitseagentuur), edaspidi “agentuur”.

2.   Agentuur tegutseb nõukogu alluvuses, ÜVJP ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika toetamiseks, Euroopa Liidu ühtses institutsioonilises raamistikus, piiramata ELi institutsioonide ja nõukogu organite kohustusi. Agentuuri missioon ei piira Euroopa Ühenduse pädevust, võttes täielikult arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 47.

3.   Agentuur on avatud osalemiseks kõikidele käesoleva ühismeetmega seotud ELi liikmesriikidele. Liikmesriigid, kes soovivad kohe agentuuri töös osaleda, teatavad oma kavatsusest nõukogule ja teavitavad sellest peasekretäri/kõrget esindajat käesoleva ühismeetme vastuvõtmisel.

4.   Liikmesriik, kes soovib osaleda agentuuri töös pärast käesoleva ühismeetme vastuvõtmist või soovib agentuurist välja astuda, teatab oma kavatsusest nõukogule ja teavitab peasekretäri/kõrget esindajat. Selliseks osalemiseks või agentuurist väljaastumiseks vajaliku tehnilise ja rahalise korra määrab kindlaks juhtorgan.

5.   Agentuuri peakorter asub Brüsselis.

Artikkel 2

Missioon

1.   Agentuuri missiooniks on nõukogu ja liikmesriikide toetamine nende püüdlustes parandada ELi kaitsevõimet kriisiohjamise valdkonnas ja toetada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat praegusel kujul ja sellisena, milliseks see kujuneb tulevikus.

2.   Agentuuri missioon ei piira liikmesriikide pädevust kaitseküsimustes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas ühismeetmes kasutatakse järgmis i mõisteid:

—	osalevad liikmesriigid – agentuuri töös osalevad Euroopa Liidu liikmesriigid,

—	toetavad liikmesriigid – osalevad Euroopa Liidu liikmesriigid, kes konkreetset projekti või programmi toetavad.

Artikkel 4

Poliitiline järelevalve ja aruandluskord

1.   Agentuur tegutseb nõukogu alluvuses ja poliitilise järelevalve all, esitab talle regulaarselt aruandeid ning saab temalt regulaarselt juhiseid.

2.   Agentuur annab nõukogule regulaarselt aru oma tegevusest ning eelkõige:

a)	esitab nõukogule iga aasta mais aruande agentuuri eelmise ja käesoleva aasta jooksul toimunud tegevusest;

b)	esitab nõukogule iga aasta novembris aruande agentuuri tegevusest käesoleval aastal ning annab informatsiooni agentuuri järgmise aasta kavandatava tööprogrammi ja eelarvevahendite kohta.

Agentuur annab nõukogule aegsasti informatsiooni oluliste küsimuste kohta, mis tuleb esitada otsustamiseks juhtorganile.

3.   Tegutsedes ühehäälselt ja vajadusel poliitika- ja julgeolekukomitee või muu pädeva nõukogu organi nõuande põhjal, annab nõukogu igal aastal välja agentuuri tööalased suunised, eelkõige seoses tööprogrammiga. Agentuuri tööprogramm kehtestatakse nimetatud suuniste raames.

4.   Nõukogu, tegutsedes ühehäälselt, kinnitab iga kolme aasta järel agentuuri finantsraamistiku järgmiseks kolmeks aastaks. Finantsraamistik sätestab kokkulepitud prioriteedid ning kujutab endast õiguslikult siduvat ülemmäära. Esimene finantsraamistik katab ajavahemikku 2006–2008.

5.   Agentuur võib oma missiooni elluviimiseks anda vajadusel nõukogule ja komisjonile soovitusi.

Artikkel 5

Funktsioonid ja ülesanded

1.   Täites oma funktsioone ja ülesandeid, peab agentuur austama Euroopa Ühenduse ja ELi institutsioonide pädevust.

2.   Agentuuri funktsioonide ja ülesannete täitmine ei piira liikmesriikide pädevust kaitseküsimustes.

3.   Agentuur tegutseb järgmistes põhivaldkondades.

3.1.

Kaitsevõime arendamine kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige: 3.1.1. koos pädevate nõukogu organitega võimsuse arendamise mehhanismi määratlemine ja kasutamine, ELi kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vajaduste (nii jõudude kui ka varustuse) määratlemine tuleviku kaitsevõime osas; 3.1.2. Euroopa sõjalise võimsuse tegevuskava ja sellele järgneva kava rakendamise koordineerimine; 3.1.3. Euroopa sõjalise võimsuse tegevuskava alusel liikmesriikide võimsusega seotud kohustuste täitmise kontrollimine, hindamine ja mõõtmine liikmesriikide kokkulepitavate kriteeriumide kohaselt ning võimsuse arendamise mehhanismi kasutamine; 3.1.4. sõjaliste nõuete ühtlustamise edendamine ja kooskõlastamine; 3.1.5. ühistegevuste määratlemine ja kavandamine operatiivtegevuse valdkonnas; 3.1.6. võimsuse arendamise ja hangete finantsprioriteetidele hinnangute andmine.

3.2.

Euroopa relvastuskoostöö edendamine ja tõhustamine, eelkõige: 3.2.1. uute mitmepoolsete koostööprojektide edendamise ja kavandamisega, mis vastaksid Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika praegustele ja tulevastele nõudmistele kaitsevõime osas; 3.2.2. olemasolevate, liikmesriikide poolt rakendatud programmide kooskõlastamise nimel töötades; 3.2.3. liikmesriigi taotlusel konkreetsete programmide juhtimise osas (OCCARi või vajadusel mõne muu programmijuhtimise raames) vastutuse võtmisega; 3.2.4. parimate hankemeetodite väljaselgitamise ja levitamise kaudu kulutasuva ja efektiivse hanketegevuse edendamisega.

3.3.

Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi (DTIB) tugevdamine ja rahvusvahelisele konkurentsile vastava Euroopa kaitsevarustuse turu loomine, eelkõige: 3.3.1. asjakohase poliitika ja strateegiate arendamise kaudu, konsulteerides vajadusel komisjoniga ja tööstusharude esindajatega; 3.3.2. asjassepuutuvate eeskirjade ja määruste üleeuroopalise arendamise ja harmoneerimise taotlemisega (eelkõige asjassepuutuvate raamlepingu eellepingu eeskirjade üleeuroopalise kohaldamisega).

3.4.

Euroopa kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogia tõhususe täiustamine, eelkõige: 3.4.1. teadusuuringute edendamisega, tehes vajadusel koostööd ühenduse teadustegevusega, et täita tulevasi kaitse- ja julgeolekunõudeid, tugevdades sellega Euroopa kõnealuse valdkonna tööstuslikku ja tehnoloogilist potentsiaali; 3.4.2. edendades tõhusamalt ühiseid kaitsealaseid teadusuuringuid ja ühist kaitsealast tehnoloogiat, tuginedes WEAG ja WEAO asjakohaste üksuste kogemusele; 3.4.3. ühiste teadusuuringute kooskõlastamise ja planeerimise kaudu; 3.4.4. kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogia edendamisega uuringute ja projektide kaudu; 3.4.5. kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogia lepingute haldamisega; 3.4.6. koostöös komisjoniga, kaitsealaste ja tsiviil- või julgeolekualaste teadusuuringute programmide võimalikult suure vastastikuse täiendavuse ja koostoime tagamisega.

Artikkel 6

Juriidiline staatus

Agentuuril on iseseisev õigusvõime, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriigid tagavad, et agentuuril on kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt nende riikide õigusaktidele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib agentuur omandada või käsutada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluse osaliseks. Agentuuril on õigus sõlmida lepinguid eraõiguslike või avalik-õiguslike isikute või organisatsioonidega.

II PEATÜKK

AGENTUURI ORGANID JA PERSONAL

Artikkel 7

Agentuuri juht

1.   Agentuuri juhiks on peasekretär/ÜVJP kõrge esindaja.

2.   Agentuuri juht vastutab agentuuri üldise korralduse ja toimimise eest ning tagab, et tegevjuht rakendab nõukogu poolt välja antud suuniseid ja juhtorgani otsuseid ning annab sellest aru agentuuri juhile.

3.   Agentuuri juht esitab agentuuri auranded nõukogule vastavalt artikli 4 lõikele 2.

4.   Agentuuri juht vastutab läbirääkimiste pidamise eest halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide ja muude organisatsioonide, ühenduste või üksustega, vastavalt juhtorgani poolt välja antud juhistele. Selliste juhtorgani poolt heaks kiidetud kokkulepete puhul vastutab agentuuri juht sobivate töösuhete loomise eest.

Artikkel 8

Juhtorgan

1.   Agentuuri otsuseid tegevaks organiks on selle juhtorgan, kuhu kuulub igast osalevast liikmesriigist üks esindaja, kellel on asjaomase liikmesriigi valitsust siduvad volitused, ning komisjoni esindaja. Juhtorgan tegutseb nõukogu poolt välja antud suuniste raames.

2.   Juhtorgan tuleb kokku osalevate liikmesriikide kaitseministrite või nende esindajate tasandil. Üldjuhul peab juhtorgan aastas vähemalt kaks koosolekut kaitseministrite tasandil.

3.   Agentuuri juht kutsub juhtorgani koosoleku kokku ja juhatab seda. Osaleva liikmesriigi taotlusel kutsub agentuuri juht kokku koosoleku hiljemalt ühe kuu jooksul.

4.   Agentuuri juht võib ministrite esindajate tasandil toimuva juhtorgani koosoleku juhtimise volitusi delegeerida.

5.   Juhtorgan võib kokku tulla teatavas kindlas koosseisus (näiteks riikide kaitsealaste teadusuuringute juhid, riikide relvastusjuhid, riikide kaitseplaneerimise ja kaitsepoliitika juhid).

6.   Juhtorgani koosolekutest võtavad osa:

—	agentuuri tegevjuht või tema esindaja,

—	ELSK esimees ja ELi eesistujariigi relvastusjuht või nende esindajad.

7.   Juhtorgan võib ühist huvi pakkuvates küsimuste käsitlemisel otsustada kutsuda koosolekule:

—	NATO peasekretäri,

—	teiste agentuuri tööga seotud kokkulepete või organisatsioonide ja rühmituste (näiteks LoI, WEAG/WEAO, OCCAR) juhte/juhatajaid,

—	vastavalt vajadusele kolmandate isikute esindajaid.

Artikkel 9

Juhtorgani ülesanded ja volitused

1.   Artikli 4 lõikes 1 osutatud nõukogu suuniste raames, juhtorgan:

1.1.	kiidab heaks nõukogule esitatavad aruanded;

1.2.	kinnitab agentuuri juhi esitatud eelnõu alusel hiljemalt iga aasta 31. detsembriks agentuuri järgmise aasta tööprogrammi;

1.3.	võtab agentuuri üldeelarve vastu hiljemalt iga aasta 31. detsembriks nõukogu poolt otsustatud agentuuri finantsraamistikus kehtestatud piirides;

1.4.	kiidab heaks agentuurisiseste ad hoc projektide või programmide loomise vastavalt artiklile 20;

1.5.	nimetab ametisse tegevjuhi ja tema asetäitja;

1.6.	otsustab, et liikmesriik või liikmesriigid võivad agentuurile tema töövaldkonna piires ülesandeks teha teatud toimingute haldamise ja finantsjuhtimise vastavalt artiklile 17;

1.7.	kiidab heaks nõukogule või komisjonile tehtavad soovitused;

1.8.	võtab vastu agentuuri töökorra;

1.9.	võib muuta agentuuri üldeelarve täitmise finantssätteid;

1.10.

võib muuta lepingulise personali ja agentuuri tööle lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavaid eeskirju ja määrusi;

1.11.

määrab kindlaks artikli 1 lõikes 4 osutatud liikmesriikide osalemist või väljaastumist puudutavad tehnilised ja rahalised kokkulepped;

1.12.

võtab vastu juhiseid agentuuri juhi poolt peetavateks halduskokkulepete alasteks läbirääkimisteks;

1.13.

kiidab heaks artikli 23 lõikes 1 osutatud ad hoc kokkulepped;

1.14.

sõlmib artikli 25 lõikes 1 viidatud agentuuri ja kolmandate isikute vahelisi halduskokkuleppeid;

1.15.

kiidab heaks aastaaruande ja bilansi;

1.16.

võtab vastu muid asjakohaseid agentuuri missiooni täitmisega seotud otsuseid.

2.   Juhtorgan võtab otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Osalevate liikmesriikide hääli arvestatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud viisil. Juhtorgani poolt kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõetavate otsuste puhul peab vähemalt kaks kolmandikku osalevatest liikmesriikidest oma hääle andma. Hääletada saavad ainult osalevate liikmesriikide esindajad.

3.   Kui juhtorganisse kuuluv osaleva liikmesriigi esindaja teatab, et ta kavatseb riikliku poliitikaga seotud tähtsatel ja esitatud põhjustel olla otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõtmise vastu, siis küsimust hääletusele ei panda. Kõnealune esindaja võib agentuuri juhi kaudu suunata küsimuse otsustamiseks nõukogule, et vajadusel juhtorganile suunised välja anda. Teise võimalusena võib juhtorgan kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada suunata küsimus otsustamiseks nõukogule. Nõukogu teeb otsused ühehäälselt.

4.   Juhtorgan võib tegevjuhi või osaleva liikmesriigi ettepanekul otsustada moodustada:

a)	komiteesid juhtorgani haldus- ja eelarvealaste otsuste ettevalmistamiseks, mis koosnevad osalevate liikmesriikide delegaatidest ja komisjoni esindajast;

b)	agentuuri töövaldkonda kuuluvate eriküsimustega tegelevaid komiteesid. Nimetatud komiteed koosnevad osalevate liikmesriikide delegaatidest ja, kui juhtorgan ei ole teisiti otsustanud, komisjoni esindajast.

Selliste komiteede moodustamise otsuses määratakse kindlaks nende volitused ja tegutsemisaeg.

Artikkel 10

Tegevjuht

1.   Tegevjuhi ja tema asetäitja nimetab juhtorgan agentuuri juhi ettepanekul ametisse kolmeks aastaks. Juhtorgan võib ametiaega pikendada kahe aasta võrra. Tegevjuht ja tema asetäitja tegutsevad agentuuri juhi alluvuses ja vastavalt juhtorgani otsustele.

2.   Tegevjuht, keda abistab tema asetäitja, võtab kõik vajalikud meetmed agentuuri tõhusa ja tulemusliku töö tagamiseks. Tegevjuht vastutab funktsionaalsete üksuste järelevalve ja koordineerimise eest, et tagada nende töö ühtsus. Tegevjuht on agentuuri personali eesotsas.

3.   Tegevjuht vastutab järgmiste valdkondade eest:

3.1.	agentuuri iga-aastase tööprogrammi täitmine;

3.2.	juhtorgani töö ettevalmistamine, eelkõige agentuuri iga-aastase tööprogrammi eelnõu koostamine;

3.3.	nõukogu ettevalmistusorganitega, eelkõige poliitika- ja julgeolekukomitee ning ELSKga, tiheda koostöö ja neile teabe edastamise tagamine;

3.4.	juhtorganile esitatava aasta üldeelarve projekti ettevalmistamine;

3.5.	artikli 4 lõikes 2 osutatud aruannete koostamine;

3.6.	tulude ja kulude kalkulatsiooni koostamine ning agentuuri üldeelarve ja agentuurile usaldatud ad hoc projektide või programmide eelarvete täitmine;

3.7.	agentuuri igapäevane juhtimine;

3.8.	kõik julgeolekuaspektid;

3.9.	kõik personaliküsimused.

4.   Tegevjuht on volitatud sõlmima lepinguid ja värbama personali agentuuri tööprogrammi ja üldeelarve piires. Tegevjuht on eelarvevahendite käsutaja, kes vastutab agentuuri hallatava eelarve täitmise eest.

5.   Tegevjuht annab oma tegevusest aru juhtorganile.

6.   Tegevjuht on agentuuri õiguspärane esindaja.

Artikkel 11

Personal

1.   Agentuuri personal, kelle hulka kuulub ka tegevjuht, jaguneb lepinguliseks ja põhikoosseisuliseks personaliks, kes palgatakse võimalikult laia geograafilise baasi alusel kõigist osalevatest liikmesriikidest pärit kandidaatide hulgast ning ELi institutsioonidest. Agentuuri personali valib tegevjuht vastavalt kandidaatide pädevusele ja teadmistele ning ausa ja läbipaistva konkursi tingimustes. Tegevjuht avalikustab eelnevalt üksikasjaliku teabe kõigi vabade ametikohtade ning valikuprotsessi asjaomaste tingimuste kohta. Kõikidel juhtudel lähtutakse töölevõtmisel eesmärgist saada agentuuri teenistusse võimalikult võimekas ja tõhus personal.

2.   Agentuuri juht määrab tegevjuhi ettepanekul ning pärast juhtorganiga konsulteerimist ametisse agentuuri juhtivtöötajad.

3.   Agentuuri personali hulka kuuluvad:

3.1.

tähtajalise töölepinguga otse agentuuri poolt tööle võetud personal, kes on valitud osalevate liikmesriikide kodanike hulgast. Nõukogu kiidab ühehäälselt otsustades heaks sellisele personalile kohaldatavad eeskirjad. Juhtorgan vaatab eeskirjad läbi ja muudab neid vajadusel ühe aasta jooksul pärast käesoleva ühismeetme vastuvõtmist;

3.2.

osalevate riikide poolt agentuuri struktuuris asuvatele ametikohtadele või konkreetsete ülesannete ja projektide raames lähetatud eksperdid. Nõukogu kiidab ühehäälselt otsustades heaks sellistele ekspertidele kohaldatavad eeskirjad. Juhtorgan vaatab eeskirjad läbi ja muudab neid vajadusel ühe aasta jooksul pärast käesoleva ühismeetme vastuvõtmist;

3.3.	ühenduse ametnikud, kes on lähetatud agentuuri vastavalt vajadusele kas kindlaks ajavahemikuks ja/või konkreetsete ülesannete või projektide raames.

III PEATÜKK

EELARVE JA FINANTSEESKIRJAD

Artikkel 12

Eelarvepõhimõtted

1.   Eurodes koostatud eelarve sätestab ja kinnitab igaks eelarveaastaks kõik agentuuri hallatavad tulud ja kulud.

2.   Eelarvesse kirjendatud assigneeringud kinnitatakse üheks eelarveaastaks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

3.   Iga eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse asjakohasesse eelarvesse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata.

4.   Eelarve sisaldab liigendatud assigneeringuid, mis koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest, ning liigendamata assigneeringuid.

5.   Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad jooksval eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust. Kulukohustusi võib siiski teha tervikuna või aastaste osamaksetena. Kulukohustused kirjendatakse kontodele kuni 31. detsembrini võetud juriidiliste kulukohustuste alusel.

6.   Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse jooksval eelarveaastal ja/või eelmistel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks. Maksed kirjendatakse kontodele kuni 31. detsembrini võetud eelarveliste kohustuste alusel.

7.   Eelarveaasta tulud kirjendatakse vastava eelarveaasta kontodele nimetatud aasta jooksul laekunud summade alusel.

8.   Tulusid tohib näidata ja kulusid teha ainult siis, kui need jaotatakse mõne eelarvejao alla ja selle alla kirjendatud assigneeringute piires.

9.   Assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt, milleks on säästlikkus, tõhusus ja mõjusus.

Artikkel 13

Üldeelarve

1.   Agentuuri juht esitab juhtorganile iga aasta 30. juuniks järgmise aasta üldeelarve projekti üldise kalkulatsiooni, arvestades täielikult finantsraamistikus sätestatud piiranguid.

2.   Agentuuri juht esitab iga aasta 30. septembriks juhtorganile üldeelarve projekti. Projektis esitatakse:

a)

assigneeringud, mida on vaja: i) agentuuri jooksvateks, personali- ja koosolekukuludeks; ii) välisekspertide hankimiseks, eelkõige operatiivanalüüsiks, mis on oluline agentuuri ülesannete täitmise seisukohalt, ning konkreetseteks teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud tegevusteks kõikide osalevate liikmesriikide ühistes huvides, eelkõige tehniliste juhtumite lahendamiseks ja teostatavusuuringute eeluuringuteks.

b)	kulutuste katmiseks vajalikud prognoositavad tulud.

3.   Juhtorgani ülesandeks on tagada, et lõike 2 punkti a alapunktis ii osundatud assigneeringud moodustavad märkimisväärse osa lõikes 2 osundatud assigneeringute kogusummast. Nimetatud assigneeringud peegeldavad tegelikke vajadusi ja võimaldavad agentuuri operatiivfunktsiooni teostamist.

4.   Üldeelarve projektile lisatakse üksikasjalik ametikohtade loetelu ja üksikasjalikud põhjendused.

5.   Juhtorgan võib ühehäälselt otsustada, et üldeelarve projekt hõlmab lisaks ka mõnda konkreetset projekti või programmi, kui see on selgelt kõigi osalevate liikmesriikide ühistes huvides.

6.   Assigneeringud liigitatakse jagudesse ja peatükkidesse, rühmitades kulutused liikide või eesmärkide kaupa, jagades need vajadusel omakorda artikliteks.

7.   Iga jagu võib sisaldada “määratlemata otstarbega assigneeringute” peatükki. Sellised assigneeringud kirjendatakse, kui eksisteerib tõsine alus kahelda vajalike assigneeringute summas või kirjendatud assigneeringute kasutamise ulatuses.

8.   Tulud hõlmavad järgmist:

a)

muu tulu;

b)	agentuuris osalevate liikmesriikide poolt rahvamajanduse kogutulu skaala alusel tasumisele kuuluvad osamaksud.

Üldeelarve projekt sisaldab ridu, millele on kirjendatud sihtotstarbelised tulud ja võimaluse korral märgitud ka ettenähtud summad.

9.   Juhtorgan võtab üldeelarve projekti vastu iga aasta 31. detsembriks agentuuri finantsraamistiku raames. Selle käigus on juhtorgani eesistujaks agentuuri juht või tema poolt määratud esindaja nõukogu peasekretariaadist või temalt selleks kutse saanud juhtorgani liige. Tegevjuht teatab eelarve vastuvõtmisest ja teavitab osalevaid liikmesriike.

10.   Kui eelarveaasta alguses ei ole veel üldeelarve projekti vastu võetud, siis ei või üheski kuus kulutada suuremat summat kui üks kaheteistkümnendik eelneva eelarveaasta eelarveassigneeringutest ükskõik millise eelarvepeatüki või muu alajaotuse osas. See kord ei anna siiski agentuuri käsutusse assigneeringuid üle ühe kaheteistkümnendiku nendest, mis on ette nähtud üldeelarve projekti koostamise käigus. Juhtorgan võib tegevjuhi ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiita ühte kaheteistkümnendikku eelarve osa ületavaid kulukohustusi. Tegevjuht võib nõuda selle sätte alusel lubatud assigneeringute katmiseks vajalikke osamakseid, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates osamaksunõude väljasaatmisest.

Artikkel 14

Paranduseelarved

1.   Vältimatute, erandlike või ettenägematute asjaolude korral võib tegevjuht esitada paranduseelarve projekti, pidades kinni finantsraamistikus sätestatud piiridest.

2.   Paranduseelarve projekt koostatakse, esitatakse ja võetakse vastu ning sellest teavitatakse üldeelarvega sarnase korra kohaselt, pidades kinni finantsraamistikus sätestatud piiridest. Juhtorgan võtab tegutsedes arvesse olukorra kiireloomulisust.

3.   Juhtudel, kui finantsraamistikus sätestatud piire loetakse erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu ebapiisavateks, võttes samuti arvesse artikli 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud reegleid, esitab juhtorgan paranduseelarve nõukogule ühehäälseks vastuvõtmiseks.

Artikkel 15

Sihtotstarbeline tulu

1.   Agentuur võib oma üldeelarvesse sihtotstarbelise tuluna vastu võtta rahalist toetust konkreetsel eesmärgil, et katta muid kulusid kui artikli 13 lõike 2 punktis a alapunktis i osutatud kulud:

a)	Euroopa Liidu üldeelarvest, võttes igal üksikjuhul eraldi täielikult arvesse sellele kohaldatavaid reegleid, menetlusi ja otsustusprotsessi;

b)	liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ja muudelt kolmandatelt isikutelt.

2.   Sihtotstarbelist tulu võib kasutada üksnes sellel konkreetsel otstarbel, milleks ta on määratud.

Artikkel 16

Osamaksud ja hüvitised

1.   Osamaksete kindlaksmääramine rahvamajanduse kogutulu skaala põhjal.

1.1.

Kui on võimalik kohaldada rahvamajanduse kogutulu skaalat, määratakse osamaksukohuslaste liikmesriikide osamaksude jaotus kooskõlas Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 28 lõikes 3 sätestatud rahvamajanduse kogutoodangu järgi määratud skaalaga ning kooskõlas nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsusega 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (1) või muu nõukogu otsusega, millega see võidakse tühistada.

1.2.

Iga osamaksu arvutamiseks kasutatakse Euroopa ühenduste viimati vastu võetud eelarvele lisatud tabeli “Kokkuvõte üldeelarve rahastamisest omavahendite liikide ja liikmesriikide kaupa”“Rahvamajanduse kogutulu omavahendite” veerus toodud andmeid. Iga osamaksukohuslase liikmesriigi osamaks on võrdeline selle liikmesriigi rahvamajanduse kogutulu osaga osamaksukohuslaste liikmesriikide rahvamajanduse kogutulude koondsummast.

2.   Osamaksete tegemise ajakava

2.1.	Osalevad liikmesriigid teevad üldeelarve rahastamiseks ettenähtud osamaksed kolme võrdse osamaksena asjakohase eelarveaasta 15. veebruariks, 15. juuniks ja 15. oktoobriks.

2.2.	Paranduseelarve vastuvõtmise korral teevad asjaomased liikmesriigid vajalikud osamaksed 60 päeva jooksul alates osamaksunõude väljasaatmisest.

2.3.	Iga liikmesriik tasub oma osamakse tegemisega seotud pangakulud.

Artikkel 17

Kulude juhtimine agentuuri poolt liikmesriikide nimel

1.   Juhtorgan võib tegevjuhi või liikmesriigi ettepanekul otsustada, et liikmesriigid võivad agentuurile lepingulisel alusel ülesandeks teha teatavate toimingute haldamise ja finantsjuhtimise agentuuri töövaldkonna piires.

2.   Juhtorgan võib oma otsusega volitada agentuuri sõlmima lepinguid teatavate liikmesriikide nimel. Juhtorgan võib agentuuri volitada nendelt liikmesriikidelt eelnevalt vajalikke rahalisi vahendeid koguma, et sõlmitud lepingutest kinni pidada.

Artikkel 18

Eelarve täitmine

1.   Agentuuri üldeelarvele kohaldatavad finantssätted võtab nõukogu vastu ühehäälselt. Juhtorgan vaatab eeskirjad läbi ja muudab neid vajadusel ühe aasta jooksul peale käesoleva ühismeetme vastuvõtmist.

2.   Juhtorgan võtab tegevjuhi ettepanekul vajadusel vastu üldeelarve täitmise ja kontrollimise rakenduseeskirjad, eelkõige riigihanke osas, ilma et see piiraks ühenduse vastavaid eeskirju. Juhtorgan tagab eelkõige, et varustamiskindlusele ning nii kaitsesaladuse kui intellektuaalomandi õiguste kaitsele kehtestatud nõudeid arvestatakse nõuetekohaselt.

3.   Käesolevas artiklis osutatud finantssätteid ja -eeskirju ei kohaldata artiklites 20 ja 21 osundatud ad hoc projektidele ja programmidele.

Artikkel 19

Esialgne eelarve aastaks 2004 ja eelarve aastaks 2005

1.   2004. eelarveaasta esialgne üldeelarve, mis keskendub stardiabi andmise korrale, on esitatud ühismeetmega koos esitatavas finantsaruandes. Esimene eelarveaasta algab üks päev pärast käesoleva ühismeetme jõustumist.

2.   Esialgne üldeelarve rahastatakse agentuuris osalevate liikmesriikide osamaksudest, mis tuleb tasuda nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 45 päeva jooksul alates agentuuri juhi, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri poolt osamaksutaotluste väljasaatmisest.

3.   2005. eelarveaasta üldeelarve võtab juhtorgan vastu nõukogu ühehäälsel heakskiidul.

IV PEATÜKK

AD HOC PROJEKTID VÕI PROGRAMMID JA SIHTEELARVED

Artikkel 20

Ad hoc projektide või programmide ja nendega seotud sihteelarvete heakskiitmine (A-kategooria)

1.   Üks või mitu osalevat liikmesriiki või tegevjuht võivad esitada juhtorganile agentuuri töövaldkonda kuuluva ad hoc projekti või programmi, mis eeldab osalevate liikmesriikide üldist osavõttu. Juhtorganit teavitatakse esitatud projekti või programmiga seotud sihteelarvest ning kolmandate isikute tõenäolisest panusest.

2.   Kõik osalevad liikmesriigid annavad üldjuhul oma panuse. Nad teavitavad tegevjuhti oma vastavast kavatsusest.

3.   Juhtorgan kiidab ad hoc projekti või programmi loomise heaks.

4.   Juhtorgan võib tegevjuhi või osaleva liikmesriigi ettepanekul otsustada luua komitee nimetatud ad hoc projekti või programmi haldamise ja täitmise kontrollimiseks. Komitee koosneb iga toetava liikmesriigi delegaatidest ning komisjoni esindajast, juhul kui ühendus annab nimetatud projektile või programmile rahalist toetust. Juhtorgani otsuses täpsustatakse komitee volitused ja kestvus.

5.   Ad hoc projekti või programmi puhul kiidavad juhtorganis kokku tulnud toetavad liikmesriigid heaks:

a)	nimetatud projekti või programmi haldamist reguleerivad eeskirjad;

b)	vajadusel nimetatud projekti või programmiga seotud sihteelarve, osamaksude aluse ja vajalikud rakenduseeskirjad;

c)	kolmandate isikute osaluse lõikes 4 nimetatud komitee töös. Nende osalus ei piira ELi sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.

6.   Kui ühendus annab ad hoc projektile või programmile rahalist toetust, võtab komisjon osa lõikes 5 osutatud otsustest, arvestades täielikult ELi üldeelarvele kohaldatavaid otsustusmenetlusi.

Artikkel 21

Ad hoc projektide või programmide ja nendega seotud sihteelarvete heakskiitmine (B-kategooria)

1.   Üks või mitu osalevat liikmesriiki võib teavitada juhtorganit oma kavatsusest luua agentuuri tegevusvaldkonda kuuluv ad hoc projekt või programm ning vajadusel sellega seotud sihteelarve. Juhtorganit teavitatakse esitatud projekti või programmi sihteelarvest, kui see on olemas, ja vajadusel sellise projekti või programmi inimressurssidest ning ka kolmandate isikute tõenäolisest panusest.

2.   Koostöövõimaluste maksimeerimise huvides teavitatakse ad hoc projektist või programmist aegsasti kõiki osalevaid liikmesriike, sealhulgas osaluse võimaliku suurendamise alusest, et iga osalev liikmesriik saaks soovi korral üles näidata huvi projektiga liitumise vastu. Projekti või programmi algataja(d) püüavad neisse kaasata võimalikult suurel arvul osalejaid. Osaluse üle otsustavad algatajad igal üksikjuhtumil eraldi.

3.   Seejärel käsitletakse ad hoc projekti või programmi kui agentuuri projekti või programmi, kui juhtorgan ei otsusta teisiti ühe kuu jooksul lõikes 1 ette nähtud teabe saamisest.

4.   Osalev liikmesriik, kes soovib ad hoc projekti või programmiga liituda hilisemas etapis, teavitab toetavaid liikmesriike oma kavatsustest. Kahe kuu jooksul sellise teate saamisest otsustavad toetavad liikmesriigid omavahel asjaomase liikmesriigi osaluse üle, võttes asjakohaselt arvesse osalevatele liikmesriikidele nimetatud projektist või programmist teavitamisel esitatud alust.

5.   Toetavad liikmesriigid võtavad omavahel vastu otsused, mis on vajalikud ad hoc projekti või programmi loomiseks ja teostamiseks, ning vajadusel sellega seotud eelarve. Kui ühendus annab sellisele projektile või programmile rahalist toetust, võtab komisjon osa käesolevas lõikes osutatud otsustest, arvestades täielikult ELi üldeelarvele kohaldatavaid otsustusmenetlusi. Toetavad liikmesriigid teavitavad vajadusel juhtorganit pidevalt sellise projekti või programmiga seotud arengutest.

Artikkel 22

Sihteelarvete rahaline toetamine Euroopa Liidu eelarvest

ELi üldeelarvest võib rahalist toetust anda sihteelarvetele, mis on loodud artiklites 20 ja 21 osutatud ad hoc projektide või programmide tarbeks.

Artikkel 23

Kolmandate isikute osalemine

1.   Kolmandad isikud võivad toetada konkreetset vastavalt artiklitele 20 ja 21 loodud ad hoc projekti või programmi ning sellega seotud eelarvet. Vajadusel kiidab juhtorgan kvalifitseeritud häälteenamusega heaks agentuuri ja kolmandate isikute vahelise ajutise korra iga konkreetse projekti või programmi kohta.

2.   Seoses artikli 20 alusel loodud projektidega kiidavad juhtorganis kokku tulnud toetavad liikmesriigid heaks vastavate kolmandate osapoolte toetust käsitleva vajaliku korra.

3.   Seoses artikli 21 alusel loodud projektidega otsustavad toetavad liikmesriigid vastavate kolmandate isikute toetust käsitleva vajaliku korra.

4.   Kui ühendus annab ad hoc projektile või programmile rahalist toetust, võtab komisjon osa lõigetes 2 ja 3 osutatud otsuste tegemisest.

V PEATÜKK

SUHTED KOMISJONIGA

Artikkel 24

Seotus agentuuri tööga

1.   Komisjon on juhtorgani hääleõiguseta liige ning on täiel määral kaasatud agentuuri töösse.

2.   Ühenduse nimel võib komisjon samuti osaleda agentuuri projektides ja programmides.

3.   Agentuur kehtestab komisjoniga vajaliku halduskorralduse ja töösuhted, eelkõige selleks, et vahetada asjatundlikke kogemusi ja soovitusi valdkondades, milles ühenduse tegevus omab tähtsust agentuuri missiooni seisukohalt ning milles agentuuri tegevus on oluline ühenduse tegevuseesmärkide seisukohalt.

4.   Agentuuri ja komisjoni vahel või toetavate liikmesriikide ja komisjoni vahel kehtestatakse vastastikusel kokkuleppel vajalik kord artiklite 15 ja 22 alusel rahalise toetuse andmiseks ELi üldeelarvest iga üksikjuhtumit arvestades.

VI PEATÜKK

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDE, ORGANISATSIOONIDE JA ÜKSUSTEGA

Artikkel 25

Suhted kolmandate riikide, organisatsioonide ja üksustega

1.   Oma tegevuseesmärkide täitmiseks võib agentuur sõlmida halduskokkuleppeid kolmandate riikide, organisatsioonide ja üksustega. Sellised halduskokkulepped hõlmavad eelkõige:

a)	agentuuri ja kolmanda isiku vaheliste suhete põhimõtteid;

b)	agentuuri tööga seotud küsimustes konsulteerimist käsitlevaid sätteid;

c)	julgeolekuküsimusi.

Seejuures austab agentuur EL ühtset institutsioonilist raamistikku ja sõltumatust otsuste tegemisel. Iga selline kokkulepe sõlmitakse juhtorgani poolt nõukogu ühehäälsel heakskiidul.

2.   Agentuur loob tihedad töösuhted OCCAR, raamlepingu eellepingu ja WEAG/WEAO vastavate üksustega eesmärgiga vajadusel ning vastastikusel kokkuleppel õigeaegselt kaasata neid üksusi või võtta kasutusele nende põhimõtted ja tavad.

3.   Võimsuse arendamise mehhanismi (CDM) menetluste kohaldamisega tagatakse võimsuse vastastikune läbipaistvus ja ühtne areng. Agentuuri ja NATO asjaomaste organite vahelised muud töösuhted määratletakse lõikes 1 osutatud halduskokkuleppes, võttes täielikult arvesse ELi ja NATO vahel kehtestatud koostöö- ja konsultatsiooniraamistikku.

4.   Eesmärgiga hõlbustada nende võimalikku osalemist projektides ja programmides ning lõikes 1 osutatud kokkulepete raames on agentuuril õigus luua töösuhteid organisatsioonide ja üksustega, mida ei ole nimetatud lõigetes 2 ja 3.

5.   Eesmärgiga hõlbustada nende võimalikku osalemist eriprojektides ja -programmides ning lõikes 1 osutatud kokkulepete raames on agentuuril õigus luua töösuhteid kolmandate riikidega.

6.   Mitte-EL Lääne-Euroopa relvastusgrupi (WEAG) liikmetele tagatakse agentuuri eriprojektide ja -programmide võimalikult suur läbipaistvus, seoses nende võimaliku osalemisega nimetatud projektides ja programmides. Selleks luuakse nõuandekomitee, et anda võimalus seisukohtade ja teabe vahetamiseks agentuuri tegevusvaldkonda kuuluvates ühist huvi pakkuvates küsimustes. Komitee eesistujaks on tegevjuht või tema esindaja. Komiteesse kuuluvad üks esindaja igast osalevast liikmesriigist ja komisjoni esindaja ning mitte-EU Lääne-Euroopa relvastusgrupi (WEAG) liikmete esindajad, nendega kokkulepitava korra kohaselt.

7.   Lõikes 6 osutatud nõuandekomitee tööst võivad taotluse alusel osa võtta ka teised ELi mittekuuluvad NATO liikmed nendega kokkulepitava korra kohaselt.

8.   Lõikes 6 osutatud nõuandekomiteed võib kasutada ka kohana kolmandate isikutega dialoogi pidamiseks agentuuri pädevusse kuuluvates vastastikust huvi pakkuvates eriküsimustes ning tagamaks nende täieliku informeerituse arengutest ühist huvi pakkuvates küsimustes ja tulevase koostöö võimalustest.

VII PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 26

Privileegid ja immuniteedid

Agentuuri, selle tegevjuhi ja töötajate ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid nähakse ette osalevate liikmesriikide vahelise kokkuleppega.

Artikkel 27

Läbivaatamisklausel

Agentuuri juht esitab hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva ühismeetme või Euroopa põhiseadusliku lepingu jõustumist olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, juhtorganile käesoleva ühismeetme rakendamise aruande, pidades silmas selle võimalikku esitamist nõukogule läbivaatamiseks.

Artikkel 28

Õiguslik vastutus

1.   Agentuuri lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Töötajate vastutust agentuuri ees reguleerivad agentuuri töötajate suhtes kohaldatavad eeskirjad.

Artikkel 29

Juurdepääs dokumentidele

Tegevjuhi ettepaneku alusel võtab juhtorgan vastu eeskirjad üldsuse juurdepääsu kohta agentuuri dokumentidele, võttes arvesse põhimõtteid ja piiranguid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. (2)

Artikkel 30

Turvalisus

1.   Agentuur kohaldab nõukogu julgeolekueeskirju, mis on sätestatud otsuses 2001/264/EÜ. (3)

2.   Agentuur tagab oma välissuhtluses teabevahetuse nõuetekohase turvalisuse ja kiiruse.

Artikkel 31

Keelte kasutamise kord

Agentuuri keelte kasutamise korra sätestab nõukogu ühehäälselt.

Artikkel 32

Üleminekumeetmed

Peasekretär/kõrge esindaja võtab vajalikud meetmed agentuuri tegevuse käivitamiseks. Sel eesmärgil võib ta omada kuni tegevjuhi ametisse määramiseni samu volitusi, mis on tegevjuhil käesoleva ühismeetme raames.

Artikkel 33

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 34

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(2)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(3)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

---