32000R2042

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2042/2000,

26. september 2000,

millega kehtestatakse Jaapanist pärinevate telekaamerasüsteemide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Varasemad uurimised

(1) Lisaks 1993. aasta märtsis algatatud dumpinguvastasele uurimisele (edaspidi "esialgne uurimine") kehtestas nõukogu 1994. aasta aprillis määrusega (EÜ) nr 1015/94 [2] (edaspidi "lõplik määrus") Jaapanist pärinevate telekaamerasüsteemide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 1991 kuni 31. detsembrini 1992.

(2) Lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 12 kohasele uurimisele (edaspidi "absorptsioonivastane uurimine") tõstis nõukogu 1997. aasta oktoobris määrusega (EÜ) nr 1952/97 [3] kahe asjaomase äriühingu, nimelt Sony Corporation (edaspidi "Sony") ja Ikegami Tsushinki & Co Ltd suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra vastavalt 108,3 ja 200,3 %ni.

(3) 1998. aasta juunis algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 1178/98 [4] vastavalt algmääruse artiklile 13 uurimise väidetava kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise kohta telekaamerasüsteemide osade ja moodulite kokkupanemisel ühenduses (edaspidi "meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine"). Seejärel võttis kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu oma kaebuse tagasi ja menetlus lõpetati 1999. aasta veebruaris. Komisjon algatas nimetatud uurimise jooksul tuvastatud tõendusmaterjali alusel algmääruse artikli 5 alusel menetluse Jaapanist pärinevate telekaamerasüsteemide teatavate osade impordi suhtes [5] (edaspidi "osi käsitlev uurimine").

(4) Peale selle algatati 1999. aasta jaanuaris algmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastane uurimine Ameerika Ühendriikidest pärinevate telekaamerasüsteemide impordi suhtes [6] (edaspidi "USAd käsitlev uurimine"). See uurimine lõpetati 1. veebruaril 2000 ilma meetmeid kehtestamata, kuna USA telekaamerasüsteemide eksportiv tootja, kelle puhul on tegemist Jaapani suurima telekaamerasüsteemide eksportiva tootjaga seotud äriühinguga, sulges oma tootmisrajatised.

2. Käesolev uurimine

2.1. Aegumise läbivaatamine

(5) Pärast seda, kui avaldati teadaanne Jaapanist pärinevate telekaamerasüsteemide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, [7] sai komisjon taotluse vaadata need meetmed uuesti läbi algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(6) Taotluse esitasid 28. jaanuaril 1999. aastal Philips Digital Video Systems ja Thomson Broadcast Systems (edaspidi "taotluse esitanud ühenduse tootjad" või "ühenduse tootmisharu"), kelle telekaamerasüsteemide kogutoodang moodustab 100 % ühenduse kõnealuse toote toodangust vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 4.

(7) Taotlust põhjendati väitega, et kõnealuste meetmete kehtivuse lõppemine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumise või kordumise.

(8) Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas käesoleva uurimise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2, avaldades sellekohase teate Euroopa Ühenduste Teatajas 30. aprillil 1999. aastal [8].

3. Uurimine

(9) Komisjon andis ametlikult teada läbivaatamise algatamisest taotluse esitanud ühenduse tootjatele, Jaapani eksportivatele tootjatele ja ekspordiriigi valitsuse esindajatele. Kõigile kõnealustele isikutele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid, saatis komisjon küsimustiku. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele andis komisjon võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist.

(10) Küsimustikule vastasid taotluse esitanud ühenduse tootjad. Küsimustikule vastas ainult üks Jaapani eksportiv tootja ja seda ei teinud mitte ükski sõltumatu importija. Küsimustikule vastas viisteist kasutajat, kuigi mõned neist tegid seda ainult osaliselt, ja kasutajate ühendus andis teatavat teavet.

(11) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

a) taotluse esitanud ühenduse tootjad:

- Philips BTS Broadcast Television Systems b.v., Breda ("Philips"),

- Thomson Broadcast Systems, Cergy St Christophe ("Thomson").

b) Jaapani eksportivad tootjad

- Hitachi Denshi, Ltd.

(12) Dumpingu jätkumise ja/või kordumise tõenäosust käsitlenud uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1998 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse hindamise suhtes asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1995 kuni 31. detsembrini 1998 (edaspidi "kahjude tuvastamise periood").

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(13) Vaatlusalune toode on Jaapanist pärinev telekaamerasüsteem, mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex85253090, ex85371091, ex85371099, ex85299081, ex85299088, ex85438995, ex85282114, ex85282116 ja ex85282190 alla.

(14) Vastavalt lõplikus määruses sätestatule võib telekaamerasüsteem koosneda järgmistest koos või eraldi imporditavatest osadest:

- kaamerakere, milles on kolm või rohkem vähemalt 400000 pikseli suurust pildiandurit (vähemalt 12 mm suurused kujutise vastuvõtu andurid), mida on võimalik kinnitada tagaadapteri külge ning mille signaali ja müra vaheline ettenähtud suhe normaaltugevusel on vähemalt 55 dB; kaamerakere on kas adapteriga ühes tükis samas korpuses või eraldi,

- pildinäidik (diagonaaliga vähemalt 38 mm),

- kaamera külge juhtme abil ühendatav tugijaam või kaamera juhtpult (CCU),

- juhtpaneel (OCP) üksikute kaamerate kontrollimiseks (st värvi, objektiiviava või iirisdiafragma reguleerimiseks),

- valitud kaamera näidikuga varustatud peajuhtpaneel (MCP) või peahäälestusseade (MSU) mitme erinevas kohas oleva kaamera kohta ülevaate saamiseks ja nende reguleerimiseks.

(15) Eespool esitatud määratlus ei hõlma järgmisi tooteid:

- objektiivid,

- videomagnetofonid,

- kaamerakered, milles salvestusseade on samas lahutamatus korpuses,

- erialaseks kasutamiseks mõeldud kaamerad, mida ei saa kasutada teleülekandeks,

- lisas loetletud erialaseks kasutamiseks mõeldud kaamerad (TARICi lisakood 8786).

(16) Uurimise käigus tuvastati, et alates 1997. aastast on välja töötatud uut telekaamerasüsteemi mudelit, st teleülekandeks kasutatav kaamerakere, mis kinnitatakse videomagnetofoni külge (edaspidi "helivideokaamera"). Uurimine on näidanud, et nii ühenduse tootmisharu kui ka eksportivad tootjad pakuvad üldiselt erinevalt kokkupandud telekaamerakeresid, kinnitatuna kas triaksiaaladapteri või salvestusseadme külge. Nagu eespool öeldud, ei kuulu käesoleva menetlusega hõlmatud toodete hulka videomagnetofonid ning salvestusseadmega ühes ja samas korpuses olevad kaamerakered. Helivideokaamerad võivad sisaldada ka videomagnetofoniga ühendatud kaamerakeresid, ilma et need oleksid ühes ja samas korpuses. Selle põhjal jõuti järeldusele, et sellised kaamerakered kuuluvad lõplikus määruses esitatud vaatlusaluse toote määratluse alla. Lisaks sellele tehti kindlaks, et vastavalt eespool nimetatud vaatlusaluse toote määratlusele ei hõlma see salvestusseadet üksinda.

(17) Uurimine on näidanud ka seda, et analoogsed teleülekandeks kasutatavad telekaamerasüsteemid asenduvad järk-järgult uut tüüpi telekaamerasüsteemidega, st edastuseks kasutatavate digitaalsete telekaamerasüsteemidega (edaspidi "digitaalsed telekaamerasüsteemid"), mida on toodud ühenduse turule alates 1997. aastast. Sellised digitaalsed telekaamerasüsteemid kuuluvad lõplikus määruses esitatud vaatlusaluse toote määratluse alla.

2. Samasugune toode

(18) Leiti, et Jaapani eksportivate tootjate toodetud ja ühenduses müüdud telekaamerasüsteemide ning ekspordiriigis toodetud ja sealsel siseturul müüdud telekaamerasüsteemide füüsikalistes ja tehnilistes omadustes ning kasutusalades ei olnud olulisi erinevusi.

(19) Lisaks sellele kasutatakse Jaapani eksportivate tootjate toodetava ja ühenduses müüdava vaatlusaluse toote ning taotluse esitanud ühenduse tootjate toodetava ja ühenduse turul müüdava toote puhul ühesugust põhitehnoloogiat ning mõlemad peavad olema toodetud kooskõlas ülemaailmsete tööstusstandarditega. Et kõnealustel toodetel on ühesugune kasutusotstarve ning ühesugused füüsikalised ja tehnilised omadused, on need omavahel asendatavad ja konkureerivad omavahel. Peale selle toodavad nii taotluse esitanud ühenduse tootjad kui ka Jaapani eksportivad tootjad digitaalseid tooteid ja helivideokaameraid, mille puhul on võrreldes esialgse uurimisega tegemist vaatlusaluse toote viimaste tehnoloogiliste uuendustega. Seetõttu on Jaapani eksportivate tootjate toodetavad ja ühenduses müüdavad telekaamerasüsteemid ning kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu toodetavad ja ühenduse turul müüdavad telekaamerasüsteemid samasugused tooted algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPINGU KORDUMISE VÕI JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(20) Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on sellist liiki läbivaatamise eesmärk teha kindlaks, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib põhjustada dumpingu jätkumist ja/või kordumist.

1. Koostöö ulatus

(21) Võrreldes varasemate uurimistega tegid Jaapani eksportivad tootjad käesoleva uurimise raames eriti vähe koostööd. Ainult üks väiksematest telekaamerasüsteemide tootjatest tegi koostööd ja teatas tühise osa vaatlusaluse toote eksportimisest ühendusse. Ülejäänud kolm äriühingut, kes olid esialgse uurimise ajal endast teada andnud, keeldusid koostööd tegemast, kuigi on laialdaselt teada, et nende peakontorid, põhilised tootmisrajatised ning uurimis- ja arendustegevuseks ettenähtud rajatised asuvad Jaapanis ning et vähemalt kaks neist on müünud uurimisperioodi jooksul ühenduses märkimisväärsetes kogustes telekaamerasüsteeme oma kaubamärgi all.

2. Dumpingu jätkumise tõenäosus

(22) Arvestades vähest koostööd ja asjaolu, et sellekohaseid Eurostati statistilisi andmeid ei peetud usaldusväärseks (CN-koodid hõlmavad ka asjasse mittepuutuvaid tooteid), ei olnud võimalik täpselt kindlaks teha, kas Jaapanist imporditi selliseid telekaamerakeresid. Meenutatakse siiski, et uurimisperioodi jooksul imporditi ühendusse telekaamerasüsteemide olulisi osi. Lisaks sellele tehti kindlaks, et Sony USA tütarettevõtja toodetud telekaamerasüsteeme imporditi ühendusse märkimisväärsetes kogustes. Seetõttu peeti põhjendatuks järeldada, et praegused Jaapanist pärinevate telekaamerasüsteemide impordimahud on võrreldes esialgse uurimisperioodi jooksul toimunud impordi mahtudega väikesed. Sellest tulenevalt ei tehtud järeldust dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta.

3. Dumpingu kordumise tõenäosus

(23) Koostöö puudumise tõttu Jaapani eksportivate tootjatega tuli kooskõlas algmääruse artikliga 18 teha järeldused olemasolevate faktide põhjal. Sellest tulenevalt ja muude usaldusväärsete allikate puudumise tõttu põhines analüüs, mis käsitles dumpingu kordumise tõenäosust juhul, kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama, läbivaatamise taotluses esitatud teabel ning ühenduse tootmisharu ja telekaamerasüsteemide kasutajate uurimise käigus saadud teabel.

(24) Taotluse kohaselt on dumpingu tase ainult kaamerakere puhul 30,6 %. Vastav arvutus sisaldab mitut konservatiivset hinnangut. Näiteks ei ole eespool nimetatud arvutuses arvesse võetud telekaamerasüsteemide muid osi, kuigi mõnikord tarnitakse neid tasuta. See viitab asjaolule, et tollimaksu kehtetuks tunnistamise korral oleks dumpingu tegelik tase tõenäoliselt kõrgem kui 30,6 %.

(25) Taotluses märgiti ka seda, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral saavutavad dumpingumarginaalid vähemalt esialgses uurimises täheldatud taseme.

(26) Selle põhjal ja asjakohasema teabe puudumise tõttu jõuti järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral saavutaksid dumpingumarginaalid uuesti märkimisväärse taseme.

(27) Ühendusse suunatud telekaamerasüsteemide edasise ekspordi tõenäolist mahtu silmas pidades leiti, et kättesaadava teabe kohaselt on Jaapani telekaamerasüsteemide tootmise võimsus püsinud vähemalt samal tasemel nagu esialgses uurimises tuvastatud ja et see on piisavalt suur selleks, et võimaldada taastada märkimisväärset eksporti ühendusse, kui dumpinguvastase tollimaksu kehtivusaeg peaks lõppema. Seda kinnitab asjaolu, et tavaliselt Jaapanist pärinevatest hinnalistest ja olulistest telekaamerasüsteemide osadest koosnevate ning ühenduses ja kolmandates riikides kokkupandud telekaamerasüsteemide müük viitab sellele, et tootmisvõimsus ei ole oluliselt muutunud.

(28) Kuna kõnealuste toodete tootmine ei ole seotud ühe paigaga, on võimalik tootmisvõimsust vajaduse korral mõne kuu jooksul suurendada. Asjaolu, et ühe Jaapani eksportiva tootja tootmisrajatised viidi USAst üle ühendusse mõne kuu jooksul, näitab selgelt, et vaatlusaluse toote tootmisvõimsust on võimalik lühikese ajaga luua/suurendada või vähendada. Kui dumpinguvastaste meetmete kehtivusaeg peaks lõppema, on võimalik viia ühenduses toimuv telekaamerasüsteemide tootmine üle Jaapanisse ja suurendada kergesti sealset tootmisvõimsust, et taastada eksporti ühendusse.

(29) Kahjude tuvastamise perioodil tootsid kõik Jaapani eksportivad tootjad, v.a Sony, USA ja Ladina-Ameerika turgude jaoks mõeldud telekaamerasüsteeme Jaapanis. Lisaks sellele on kättesaadava teabe põhjal kindlaks tehtud, et kõik eksportivad tootjad valmistasid Jaapani ja Aasia turgudele mõeldud telekaamerasüsteeme Jaapanis. Kõnealuste toodetega seotud uurimis- ja arendustegevus toimus samuti Jaapanis, kuna oluline osa sellisest tegevusest ei käsitle mitte ainult telekaamerasüsteeme, vaid ka erialaseks kasutamiseks mõeldud kaameraid ja muid tooteid. Jaapani eksportivad tootjad olid võimelised kohanema muutuva nõudlusega, suurendades turu laienemise korral tootmist Jaapanis. Selle põhjal jõuti järeldusele, et Jaapanis oli veel vaba tootmisvõimsust, mida kasutati siis, kui tarbimine suurenes ühenduses ja mujal maailmas. Seetõttu on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise korral suureneb Jaapani eksportivate tootjate toodang.

(30) On jõutud järeldusele, et olemasolev tootmisvõimsus ja samuti võimalus seda vajaduse korral suurendada võimaldavad Jaapani eksportivatel tootjatel suurendada oma toodangut ja ühendusse suunatud ekspordi mahtu, kui dumpinguvastased meetmed peaksid kaduma. Võttes arvesse, et Jaapani eksportivate tootjate uurimis- ja arendustegevus toimub Jaapanis ning olulise osa telekaamerasüsteemide komponentide tootmiseks ettenähtud tootmisrajatised asuvad Jaapanis, oleks selle tulemuseks nende mastaabisäästu suurenemine.

(31) Tuleks märkida ka seda, et kaks Jaapani eksportivat tootjat, kes asutasid ühenduses telekaamerasüsteemide kokkupanemisrajatised, säilitasid Jaapanis nende ühendusse eksporditavate toodete tootmise, mille suhtes dumpinguvastaseid tollimakse ei kohaldata, st videomagnetofonid, kaamerakered, milles salvestusseade on samas lahutamatus korpuses, ja erialaseks kasutamiseks mõeldud kaamerad, mida ei saa kasutada teleülekandeks. Kuigi nagu eespool öeldud, et käesolev uurimine ei hõlma kõnealuseid tooteid, sobivad nende tootmiseks vajalikud tootmisliinid ja -võimsus telekaamerasüsteemide tootmiseks. Selle põhjal ja kuna asjaomaste eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu ei olnud muud teavet, jõuti järeldusele, et kuigi dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tulemusena on muutunud telekaamerasüsteemide tootmise korraldus, muutub olukord dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppedes tõenäoliselt endiseks.

4. Järeldus

(32) Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et Jaapani eksportivad tootjad on võimelised suurendama tootmist Jaapanis ja ühendusse suunatud telekaamerasüsteemide ekspordi mahtu märkimisväärse dumpinguhinnaga.

(33) Uurimisel ei ilmnenud ühtki asjaolu, mis tõendaks, et esialgse uurimise, absorptsioonivastase uurimise ja meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise käigus kindlakstehtud normaalväärtuse, ekspordihindade ja sellest tulenevalt dumpingumarginaalide olukord oleks oluliselt muutunud. Seetõttu jõuti järeldusele, et meetmete tühistamise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(34) Uurimine kinnitas, et kahe taotluse esitanud ühenduse tootja toodang kokku moodustab 100 % ühenduse telekaamerasüsteemide toodangust. Seepärast moodustavad need kaks tootjat ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(35) Kuna muud Jaapani eksportivate tootjatega seotud ühenduse ettevõtjad tegid vähe koostööd, ei olnud võimalik üksikasjalikult uurida nende ühenduses toimuva tegevuse iseloomu, st seda, kas nad tegelevad lihtsalt kokkupanemisega või lisandub ühenduses tootele teatav lisandväärtus. Seetõttu ei olnud võimalik kindlaks määrata, kas sellisest kokkupanemisest piisab, et käsitada neid ühenduses vaatlusalust toodet valmistavate äriühingutena. Lisaks sellele leiti, et arvestades nende suhet Jaapani eksportivate tootjatega, tuleks nad vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 1 punktile a jätta välja ühenduse tootmisharust.

E. ÜHENDUSE TURUOLUKORRA ANALÜÜS [9]

1. Sissejuhatavad märkused

(36) Nagu eespool kirjeldatud, on käesolevas menetluses vaadeldavaks tooteks telekaamerasüsteem, mis koosneb vähemalt kolme anduriga kaamerakerest, pildinäidikust, tugijaamast või kaamera juhtpuldist (CCU), juhtpaneelist (OCP), peajuhtpaneelist (MCP) või peahäälestusseadmest (MSU). Tegelikult on võimalik kõnealuseid komponente müüa ja seega ka importida koos või eraldi.

(37) Uurimine kinnitas, et kui telekaamerasüsteem ei koosne alati kõigist eespool nimetatud osadest, sisaldab see alati kindlasti kaamerakere. Seepärast otsustati kooskõlas esialgses uurimises kohaldatud põhimõttega väljendada ühenduse tootmisharu olukorda ja ühenduse turu olukorda käsitlevaid majandusnäitajaid telekaamerakerede arvuna.

2. Tarbimine

(38) Nagu eespool öeldud, tegi käesoleva uurimise käigus koostööd ainult üks Jaapani eksportiv tootja. Seega kasutas komisjon teiste Jaapani eksportivate tootjate puhul, kes koostööd ei teinud ja kelle kohta uurimine on näidanud, et nad tegutsevad endiselt ühenduse turul, parimaid kättesaadavaid fakte kooskõlas algmääruse artikliga 18.

(39) Seetõttu hinnati telekaamerakerede nähtavat tarbimist ühenduses järgmiste näitajate alusel:

- ühenduse tootmisharu esitatud müügimaht ühenduses,

- teave Jaapani eksportivate tootjate müügimahu kohta ühenduses, mille on esitanud ühenduse tootmisharu ja mis on kindlaks tehtud lepingute ja pakkumiste alusel, mille ühenduse tootmisharu on kaotanud ühenduse turul kõigile Jaapani eksportivatele tootjatele. Sellist teavet peeti usaldusväärseks, arvestades turu läbipaistvust seal osalejate suuruse ja arvu osas, sest enamasti tarnitakse pakkumise teel. Peale selle kinnitas kasutajate edastatud teave ühenduse tootmisharu poolt Jaapani eksportivate tootjate tegevuse kohta esitatud teavet.

(40) Arvestades vähest koostööd ja asjaolu, et Eurostati sellekohaseid statistilisi andmeid ei peetud usaldusväärseks, ei olnud võimalik kindlaks teha, kas Jaapanist imporditi selliseid telekaamerakeresid. Hoolimata kõnealuste telekaamerakerede päritolust, müüdi neid siiski edukalt ühenduse turul vastavate kaubamärkide all ja seetõttu peaksid need sisalduma ühenduse kõnealuse toote tarbimises.

(41) Sellest tulenevalt on uurimine näidanud, et tarbimine oli stabiilne 1995. ja 1996. aastal, kuid 1997. aastal algas üldine suurenemine ja see jätkus uurimisperioodil. Selle põhjuseks oli muu hulgas asjaolu, et telekaamerakeresid müüdi 1998. aastal Prantsusmaal peetud jalgpalli maailmameistrivõistluste jaoks ja et alates 1997. aastast toodi turule uut tüüpi telekaamerakere ehk helivideokaamera. Üldiselt võib öelda, et alates 1995. aastast kuni uurimisperioodini suurenes ühenduse tarbimine 54 % võrra, ulatudes uurimisperioodi jooksul umbes 1500 ühikuni.

3. Jaapani eksportivate tootjate telekaamerakerede import ühendusse ja müük ühenduses

(42) Pärast lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Jaapanist pärinevate telekaamerakerede impordi suhtes 1994. aastal on nende import igal juhul oluliselt vähenenud. Nagu eespool nimetatud meetmetest kõrvalehoidmist, osi ja USAd käsitlevad uurimised kinnitasid, asendus kõnealune import sellega, et imporditakse teatavaid Jaapanist pärinevaid telekaamerasüsteemi osi, mille teatavad Jaapani eksportivad tootjad panevad seejärel ühenduses kokku, ning üks Jaapani eksportiv tootja lisab neile kokkupaneku ajal USAst imporditud mittekomplekssed telekaamerakered. Käesolev uurimine on näidanud, et Jaapani eksportivad tootjad on jätkanud telekaamerakerede müümist ühenduse turul oma kaubamärgi all.

(43) Seega võib Jaapanist pärinevate telekaamerakerede impordi vähenemist pidada alates 1994. aastast kehtiva dumpinguvastase tollimaksu tulemuseks. Asjaolu, et nende import on asendunud selliste telekaamerakerede müügiga, mis pannakse kokku ühenduses ja mis sisaldavad Jaapanist pärinevaid osi, näitab seda, et allpool esitatud selgituste kohaselt on tõenäoline, et import asjaomasest riigist püsib samal tasemel nagu esialgse uurimise ajal, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei säilitata.

4. Ühenduse tootmisharu majandusolukord

(44) Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kontrolliti kõiki ühenduse tootmisharu olukorda mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(45) Ühenduse tootmisharu olukorraga seotud majandusnäitajaid tuleb vaadelda seoses Jaapanist pärinevaid telekaamerasüsteeme käsitlevate varasemate uurimistega, st 1994. aasta esialgse uurimisega ja sellele järgnenud absorptsioonivastase uurimisega, mille tulemusena suurenesid dumpinguvastase tollimaksu määrad. Käesolev uurimine on näidanud, et viimati nimetatud meede mõjutas positiivselt ühenduse tootmisharu olukorda. Peale selle on allpool esitatud näitajaid mõjutanud kaks muud tehnoloogiaarendusega seotud tegurit, st eespool nimetatud uut tüüpi telekaamerakere ehk helivideokaamera turuletoomine alates 1997. aastast ja digitaalsete telekaamerakerede uue põlvkonna väljatöötamine, mis algas samuti 1997. aastal.

4.1. Toodang

(46) Aastatel 1995–1996 vähenes ühenduse tootmisharu telekaamerakerede kogutoodang oluliselt, st 32 %, kuid suurenes siis uuesti kindlalt ajavahemikul 1997. aastast kuni uurimisperioodini, ilma et oleks saavutatud 1995. aasta taset. Selles suhtes on tootmine järginud ühenduse turu arengut alates 1997. aastast.

4.2. Tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

(47) Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus püsis kahjude tuvastamise perioodil stabiilsena. Aastatel 1995–1996 vähenes telekaamerakerede tootmisvõimsuse rakendusaste 32 % võrra, suurenedes uuesti uurimisperioodiks. Selline arengutendents peegeldab samuti eespool nimetatud, 1997. aastast alanud tootmismahtude suurenemist.

4.3. Müügimaht

(48) Ühenduse tootmisharu müük vähenes aastatel 1995–1996 10 % võrra ning suurenes seejärel alates 1997. aastast kuni uurimisperioodini, st et üldiselt suurenes müük ajavahemikul 1995. aastast kuni uurimisperioodini 21 % võrra, ulatudes umbes 850 ühikuni, rahuldamata ikkagi ühenduse suurenenud tarbimist, mis sama ajavahemiku jooksul suurenes märgatavalt ehk 54 % võrra.

4.4. Turuosad

(49) Ühenduse tootmisharu turuosa kindel vähenemine ajavahemikul 1995. aastast kuni uurimisperioodini rohkem kui 16 % võrra, ulatudes uurimisperioodil 60 %ni, näitab seda, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasu ei ühenduse tarbimise suurenemisest ega alates 1997. aastast valitsenud soodsatest turutingimustest, mis tulenesid absorptsioonivastase uurimise lõpuleviimisest.

4.5. Tööhõive

(50) Tööhõive on püsinud stabiilsena alates 1996. aastast, kui see suurenes 20 % võrra seoses helivideokaamerate ja digitaalse telekaamerasüsteemi uue põlvkonna turule toomisega.

4.6. Investeerimine

(51) Investeeringud vähenesid aastatel 1995–1996 märgatavalt ehk 21 % võrra ühenduse tootmisharu tootmise ja müügi negatiivse arengutendentsi tõttu. Seejärel suurenesid need 1997. aastal oluliselt ehk umbes 100 % võrra muu hulgas tänu uurimis- ja arendustegevusse tehtud investeeringutele, mis olid seotud digitaalse telekaamerasüsteemi uue põlvkonna väljatöötamisega, kuid vähenesid järsult uurimisperioodi jooksul.

4.7. Tasuvus

(52) 1995. aastal ja eelkõige 1996. aastal kandis ühenduse tootmisharu märkimisväärset kahju, mis vähenes alles alates 1997. aastast, kui muu hulgas suurenesid Jaapanist pärinevatele telekaamerasüsteemidele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määrad ja turule toodi edukalt helivideokaamerad. Kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul oli ühenduse tootmisharu müük siiski kahjumis. Uurimisperioodi jooksul oli kahjum ikka veel umbes 10 % müügi netokäibest.

5. Järeldus ühenduse turuolukorra kohta

(53) Uurimine on näidanud, et kahjude tuvastamise perioodil tasutakse dumpinguvastaseid tollimakse väga harva. Pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisest Jaapanist pärinevate telekaamerakerede impordi suhtes on kõnealune import asendunud Jaapanist pärinevate telekaamerakere osade impordiga, mida on alates 1998. aastast käsitletud meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevas uurimises ja dumpinguvastases uurimises. Turu areng pärast kõnealuste meetmete kehtestamist viitab sellele, et Jaapani eksportivad tootjad on jätkanud telekaamerakerede müüki ühenduse turul.

(54) Jaapani eksportivate tootjate hinnakujundusstrateegia osas näitas 1997. aastal lõpuleviidud absorptsioonivastane uurimine, et nende ekspordihinnad on langenud allapoole 1994. aasta taset.

(55) Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 1994. aastal ja kogu kahjude tuvastamise perioodi vältel paranes ühenduse tootmisharu olukord teatavate käsitletud majandusnäitajate osas. Pidevalt võeti meetmeid tootmisprotsessi ratsionaliseerimiseks ja tehti uusi investeeringuid, mis näitas, et kõnealune tootmisharu on endiselt elujõuline. Kuid kahjude tuvastamise perioodil majandusnäitajatele antud üldhinnangu kohaselt ei ole arengutendents nii soodne. Kahjude tuvastamise perioodil ei järginud ühenduse tootmisharu müügimaht turu kasvutendentsi ja suurenes ainult 21 % võrra, samal ajal kui ühenduse tarbimine suurenes 54 %. Selliste vastuoluliste tendentside tulemusena kaotas ühenduse tootmisharu 16 % oma turuosast. Kuigi ühenduse tootmisharu kahju vähenes kahjude tuvastamise perioodil, kandis ta uurimisperioodi jooksul jätkuvalt umbes 10 % suurust kahju, kusjuures sellise tootmisharu kasumitase peab olema 15 %, et rahastada tehnoloogia arenguga sammu pidamiseks vajalikke investeeringuid.

(56) Seetõttu jõuti eespool öeldu põhjal järeldusele, et hoolimata kehtivatest meetmetest jäi ühenduse tootmisharu Jaapani eksportivate tootjate jätkuva hinnasurve tõttu raskesse majandusolukorda. See hinnasurve ei lasknud ühenduse tootmisharul varasema ja jätkuva dumpingu tagajärgedest täielikult toibuda.

F. KAHJUSTAVA DUMPINGU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(57) Ühenduse tootmisharu jätkuvalt rasket olukorda silmas pidades võeti meetmete kehtivuse lõppemise võimaliku mõju hindamisel lisaks eespool nimetatud teguritele arvesse järgmisi tegureid.

(58) Käesolev uurimine on näidanud, et Jaapani eksportivad tootjad on jätkanud telekaamerakerede müümist ühenduse turul oma kaubamärgi all. [10]

(59) Jaapani eksportivate tootjate telekaamerakerede müügi maht ühenduse turul suurenes ajavahemikul 1995. aastast kuni uurimisperioodini märgatavalt ehk 157 % võrra, ulatudes uurimisperioodil 600 ühikuni.

(60) Nende turuosa kasvas ajavahemikul 1995. aastast kuni uurimisperioodini pidevalt ja märgatavalt ehk rohkem kui 16 %, ulatudes uurimisperioodil 40 %ni.

(61) Ühenduse turul müüdavate Jaapani eksportivate tootjate telekaamerakerede müügihinna osas on uurimine näidanud, et need olid ühenduse tootmisharu müügihindadest oluliselt madalamad.

(62) Jaapani eksportivad tootjad ei andnud müügihindade kohta mingit teavet. Vaatamata sellele tehti kindlaks, et nii ühenduse tootmisharu kui ka Jaapani eksportivate tootjate esitatud pakkumiste teel toimunud müük moodustas uurimisperioodi jooksul olulise osa telekaamerakerede kogumüügist (umbes 40 %). Lähtudes ühenduse tootmisharult ja kasutajatelt saadud teabest pakkumiste kohta, olid eksportivate tootjate pakutud hinnad üldiselt madalamad kui ühenduse tootmisharu pakutud hinnad kõikide pakkumiste puhul kokku [11] ja telekaamerakerede puhul eraldi. Ühe analüüsitud pakkumise puhul oli Jaapani eksportiva tootja pakutud koondhind 37 % võrra madalam ühenduse tootja pakutud koondhinnast. Kõnealuse pakkumise võitmiseks pidi ühenduse tootja alandama hinda veel 40 % võrra. Teises liikmesriigis toimunud pakkumise puhul ilmnes, et läbirääkimiste teises voorus oli Jaapani eksportiva tootja lõplik pakkumine ikkagi umbes 20 % võrra madalam kui pakkumises osalenud ühenduse tootja pakkumine, hoolimata sellest, et esimese ja teise vooru vahel oli hinda märkimisväärselt alandatud. Seetõttu kaotas viimati nimetatud tootja pakkumise.

(63) Samuti tehti kindlaks, et pakkumise jooksul pakutud madalad hinnad mõjutavad kindlasti kõiki edaspidiste tehingute käigus kokkulepitavaid hindu ja järgmisi samas liikmesriigis toimuvaid pakkumisi. Järelikult mõjutas pakkumiste hinna dünaamika märgatavalt suuremat osa ühenduse turust kui kõnealused pakkumistega otseselt reguleeritavad 40 %. Seega ei ilmne pakkumiste analüüsist mitte ainult see, kui palju on eksportivate tootjate pakutud hinnad löönud pakkumiste käigus alla ühenduse tootmisharu pakutud hindu (kuni 37 %), vaid ka dumpinguhinnaga impordi hindu allalööv mõju ühenduse tootmisharu müügihindadele.

(64) Hinnaerinevuste vaatlemisel tuleks silmas pidada, et telekaamerasüsteemide turg leiti olevat hinnamuutuste suhtes tundlik ja läbipaistev, kus tegutseb väike arv ettevõtjaid, ning et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju suurus on umbes 10 %, kusjuures sellises kõrgtehnoloogilises tootmisharus tuleks pidada asjakohaseks 15 % suurust kasumit, et tootmisharu suudaks tehnoloogiliste uuendustega sammu pidada.

(65) Selle põhjal võib eeldada, et kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama, hakkavad Jaapani eksportivad tootjad tootma kompleksseid telekaamerasüsteeme uuesti Jaapanis, kus vastavalt eespool öeldule on olemas tootmisvõimsus, kus asuvad nende uurimis- ja arendusosakonnad ning kus neil on võimalik mastaabisäästust kasu saada. Lisaks sellele peeti tõenäoliseks, et eksportivad tootjad jätkavad oma toodete müümist ühenduse turul hindadega, mis on ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalamad, aidates sellega kaasa ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra jätkumisele.

(66) Jaapani eksportivate tootjate hinnakujundusstrateegia osas kolmandate riikide suhtes võidi ühenduse tootmisharu esitatud teabe põhjal tõdeda, et Jaapani eksportivate tootjate käitumine oli ühesugune nii USAs kui ka ühenduses. Mõlemal turul olid Jaapani hinnad ühenduse tootmisharu hindadest üldiselt madalamad kogu kahjude tuvastamise perioodi jooksul ja eelkõige 1998. aastal.

(67) Põhja-Ameerika turgudel tehtud pakkumisi käsitleva teabe analüüsimisel leiti eelkõige seda, et Jaapani eksportivad tootjad alandasid oma hinnakirjade hindu kuni 70 % ja et nende pakutud hinnad olid seetõttu kuni 50 % võrra madalamad ühenduse tootmisharu pakutud hindadest. Peale selle pakuti ühe ja sama pakkumise käigus teatavaid telekaamerasüsteemi osi või muid kõnealuse süsteemiga koos müüdavaid seadmeid mõnikord tasuta või isegi eespool nimetatud 70 % suuruse allahindlusega.

(68) Lisaks sellele leiti Ladina-Ameerikas toimunud pakkumisi käsitleva teabe põhjal, et Jaapani eksportivate tootjate pakutud hinnad olid ühenduse tootmisharu pakutud hindadest samas ulatuses madalamad ning kohaldati analoogset allahindluste ja toodete tasuta pakkumise strateegiat.

(69) Eespool öeldu põhjal jõuti järeldusele, et meetmete puudumise korral võivad Jaapani eksportivate tootjate hinnad jääda praegu ühenduse turul täheldatud tasemele, mis on ühenduse tootmisharu hinnatasemest oluliselt madalam, ning võivad isegi langeda tasemele, mis on võrreldav Jaapanist pärineva impordi suhtes USA, Kanada ja Ladina-Ameerika turgudel kehtivate hindadega, või esialgses uurimises tuvastatud hinnatasemele.

Järeldus kahjustava dumpingu kordumise kohta

(70) Pidades silmas eespool öeldut ning eelkõige järgmisi tegureid:

- ühenduse tootmisharu on kehtivatest meetmetest hoolimata endiselt raskes majandusolukorras,

- Jaapani eksportivate tootjate valmistatud telekaamerakerede müügil on ühenduse turul erakordselt tugev turuseisund ja ühenduse tootmisharu hindadega võrreldes toimub müük äärmiselt madalate hindadega,

- tehti kindlaks, et hinnad, mida Jaapani eksportivad tootjad võivad dumpinguvastaste meetmete puudumise korral küsida, on tõenäoliselt väga madalad, arvestades kõnealuste tootjate strateegiat Põhja- ja Ladina-Ameerika turgudel, kus nende hinnad on madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad,

- teave Jaapani tootmisvõimuse kohta ja võimaluse kohta seda vajaduse korral suurendada, reageerimaks nõudluse suurenemisele, viitab sellele, et Jaapani eksportivad tootjad suudavad oma toodangu- ja ekspordimahtu suurendada,

- olenemata kuni 200 % suurusest kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust, suutsid Jaapani eksportivad tootjad pakkuda ühenduse tootmisharu hindadest madalamaid hindu, mis viitab sellele, et hoolimata kehtivatest meetmetest on nad täielikult suutelised jätkama oma agressiivset hinnapoliitikat,

jõuti järeldusele, et meetmete tühistamise korral on kahjustava dumpingu kordumine tõenäoline ning seetõttu tuleks säilitada praegu kehtivad meetmed.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(71) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuris komisjon, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide hindamisel.

(72) Selleks et hinnata meetmete jätkamise või mittejätkamise tõenäolist mõju, nõudis komisjon teavet ühenduse tootmisharult ja telekaamerasüsteemide kasutajatelt. Komisjon saatis küsimustikud rohkem kui 60-le vaatlusaluse toote kasutajale. Saadi 15 vastust, kuigi paljudel juhtudel oli esitatud teave mittetäielik.

(73) Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Lisaks sellele tuleks märkida, et eelmise uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad. Seetõttu peaks käesolev uurimine võimaldama hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete eelnevat negatiivset põhjendamatut mõju asjaomastele isikutele.

(74) Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu tõenäolise jätkumise ja/või kordumise kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole konkreetsel juhul ühenduse huvides.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(75) Leitakse, et kui eelmise uurimise käigus kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid ei säilitata, võib kahjustav dumping jätkuda või korduda ning ühenduse tootmisharu endiselt ebakindel olukord halveneb veelgi.

(76) Nagu eespool öeldud, avaldas ühenduse tootmisharule kahjude tuvastamise perioodil mõju Jaapani eksportivate tootjate telekaamerakerede müük odava hinnaga. Seepärast leitakse, et läbivaadatavate dumpinguvastaste meetmete eesmärki, milleks on ühenduse tootjate ja kolmandates riikides ekspordiga tegelevate ettevõtjate vahelise ausa konkurentsi taastamine ühenduse turul, ei ole täielikult saavutatud.

(77) Ühenduse tootmisharu on osutunud struktuuriliselt elujõuliseks ja edukaks ning võimeliseks kohandama oma tootevalikut turu muutuvate konkurentsitingimustega ja saavutama isegi teatavaid edusamme digitaaltehnoloogia arendamises, mida kinnitavad eelkõige kahjude tuvastamise perioodil tehtud investeeringud.

(78) Kuid samas ei saa välistada võimalust, et kõnealune tootmisharu vähendab vaatlusaluse toote tootmist ühenduses, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei säilitata. Selline järeldus on põhjendatud, arvestades negatiivset tasuvust (uurimisperioodi jooksul oli ühenduse tootmisharu kahjum umbes 10 %). Nagu eespool öeldud, algaks ilma dumpinguvastaste meetmeteta Jaapanist pärinevate telekaamerakerede import uuesti ja selle hindu allalööv mõju takistaks jätkuvalt ühenduse tootmisharu püüdlusi saavutada rahuldav tasuvusmarginaal, mis on eelkõige vajalik selleks, et seda liiki tootmisharu suudaks sammu pidada tehnika arenguga. Lisaks sellele on teatavate telekaamerakerede tootmisoperatsioonide töömahukust arvestades väga tõenäoline, et tööjõukulude vähendamiseks paigutatakse need ümber riikidesse, kus kõnealused kulud on madalad.

(79) Kui ühenduse tootmisharu majandusolukord peaks veelgi halvenema, võib osutuda vajalikuks tootmistegevuse vähendamine ühenduses, mis seaks ohtu umbes 250 vaatlusaluse tootega otseselt seotud töökohta. Kui dumpinguvastased meetmed peaksid siiski säilima, suudaks kõnealune tootmisharu säilitada oma tegevuse ühenduses ja seda edasi arendada. Sellega tagataks ka telekaamerasüsteemide tootmisega kaudselt seotud täiendavad töökohad eelkõige uurimis- ja arendustegevuse alal. Seega oleks ühenduses tagatud telekaamerasüsteemidega seotud üldine tööhõive, mis dumpinguvastaste meetmete säilitamise korral eeldatavasti suureneb.

(80) Uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas võib tõdeda, et telekaamerasüsteemide tootmisel on kõrvalmõjud, mis on põhiliselt seotud teatava telekaamerakerede osa, s.o kujutise vastuvõtu (CCD) bloki väljatöötamisega, kuna selle osi kasutatakse ka muudel aladel, näiteks turvasüsteemides, meditsiinis, tööstuses ja telekommunikatsioonis. Lisaks sellele mõjutab telekaamerasüsteeme tootva ühenduse tootmisharu olemasolu kogu teletööstust, st alates ülekandeseadmete väljatöötamisest ja tootmisest kuni telerite ja magnetofonide tootmiseni, kuid see võib mõjutada ka ühenduse televisioonisektoris lähitulevikus kehtestatavaid standardeid.

(81) Eespool öeldut silmas pidades jõuti järeldusele, et olemasolevate meetmete kehtivuse pikendamine on vajalik, et kõrvaldada dumpinguhinnaga impordi negatiivne mõju, mis võib ohustada ühenduse tootmisharu ja selle tagajärjel arvukate töökohtade olemasolu. Silmas tuleb pidada ka seda, et sellise kõrgtehnoloogilise tootmisharu kadumine mõjutaks negatiivselt teletööstust tervikuna.

3. Sidusimportijate ja ühenduse ettevõtjate huvid

(82) Jaapani eksportivate tootjatega seotud ühenduse ettevõtjate puhul on tõenäoline, et otsus säilitada dumpinguvastased meetmed mõjutaks positiivselt ühenduse tootmist ja tööhõivet, sest osa ühenduses toimunud telekaamerasüsteemide tootmisest muutuks veelgi tähtsamaks, nagu on ilmnenud pärast USAd käsitleva uurimise algatamist, ja seda ei paigutataks ümber Jaapanisse.

4. Kasutajate huvid

(83) Telekaamerasüsteemide kasutajad olid põhiliselt litsentsitud ringhäälinguettevõtted, kes edastavad oma programme oma seadmetega. Olid ka sellised litsentsitud ringhäälinguorganisatsioonid, kes ei edasta oma programme, ja teenindusettevõtted, kes tarnivad klientidele seadmeid, sh kaamerasüsteeme ja töötajaid, ning lõpuks rendiettevõtted, kes varustavad mitmeid erinevaid kliente kaamerate ja muude seadmetega. Kõik sellised telekaamerasüsteemide kasutajad ostsid neid vahetult kõnealuste süsteemide tootjatelt.

(84) Kuuekümnest kasutajast, kellele komisjon küsimustiku saatis, vastas sellele ja tegi osaliselt koostööd ainult viisteist kasutajat. Vähene koostöö iseenesest kinnitab, et dumpinguvastased meetmed ei avaldanud kõnealuse sektori majandusolukorrale märgatavat negatiivset mõju.

(85) Selline järeldus on kooskõlas varasemate menetluste käigus tehtud järeldustega, kui leiti, et telekaamerasüsteemid ei ole nende kasutajate jaoks oluline kulutegur, sest teleprogrammide tootmisel moodustavad need ainult väikese osa kogukuludest. Vaadeldes ainult kulutusi, mida kasutajad teevad seadmetele, siis telekaamerasüsteemidele tehtavad kulutused moodustavad stuudios umbes 10 % ja väikses ülekandebussis ulatuvad need kuni 20 %ni. Kuid kui vaadelda ringhäälinguettevõtte kogukulusid, mitte ainult seadmetele tehtavaid kulutusi, vähenes kõnealune protsent, kuna oli teisi palju olulisemaid kulutusi, näiteks programmi tootmine, personal, üldkulud jne, mis kõik olid suuremad kui ainult telekaamerasüsteemidele tehtavad kulutused. Lisaks sellele on koostööd tegevad kasutajad hinnanud telekaamerasüsteemi keskmiseks kasutusajaks umbes kaheksa aastat ning erandjuhul võib-olla kuni viisteist aastat, mis tähendab seda, et telekaamerasüsteem ei ole kasutajate jaoks korduv kulutegur.

(86) Üldiselt oli mõju mõlemale kasutajaliigile suhteliselt väike võrreldes ringhäälinguettevõtete ja muude telekaamerasüsteemidega tegelevate äriühingute kogukäibe suurusega, st et telekaamerasüsteemi ost moodustab ringhäälinguettevõtete kogukäibest 0,1 % ning tootmis- ja rendiettevõtte käibest umbes 1 %.

(87) Nagu eespool öeldud, on uurimine näidanud ka seda, et ühenduse telekaamerasüsteemide hinnad ei tõusnud oluliselt pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Jaapanist pärinevate telekaamerasüsteemide impordi suhtes. Hoolimata kehtivatest meetmetest jätkasid ja isegi alustasid teatavad kasutajad Jaapani eksportivate tootjate valmistatud telekaamerasüsteemide ostmist. Seepärast ei takistanud kõnealused meetmed telekaamerasüsteemide kasutajatel vahetamast oma tarneallikaid. Seega ei tekitanud impordihinna tõus kindlasti märkimisväärseid probleeme.

(88) Eespool öeldu põhjal võib välistada dumpinguvastaste meetmete mis tahes märkimisväärse negatiivse mõju vaatlusaluse toote kasutajate kuluseisundile ja tasuvusele. Kehtivate dumpinguvastaste meetmete tulemusena ei ole seega ühenduse turgu Jaapani eksportivate tootjate valmistatud telekaamerasüsteemidele suletud, vaid pigem on püütud võidelda ebaõiglaste kaubandustavade vastu ja teataval määral leevendada dumpinguhinnaga impordi moonutavat mõju.

(89) Kuna nüüdseks on meetmeid juba teatava aja jooksul kohaldatud ja need kavatsetakse samal tasemel säilitada, võib järeldada, et see ei muuda kasutajate olukorda halvemaks.

5. Konkurentsi ja kauplemist moonutavad mõjud

(90) Pidades silmas võimalike meetmete mõju konkurentsile ühenduses, väitsid mõningad huvitatud pooled, et dumpinguvastaste tollimaksude säilitamise korral lahkuksid asjaomased eksportivad tootjad ühenduse turult, nõrgendades seeläbi märkimisväärselt konkurentsi ja tõstes telekaamerasüsteemide hindu.

(91) Tundub siiski tõenäolisem, et Jaapani eksportivad tootjad jätkavad telekaamerasüsteemide müümist, kuigi mittekahjustavate hindadega, kuna neil on kindel tehnoloogiline alus, tugev turuseisund ja ühenduses asuvad tootmisrajatised. Selline järeldus tugineb arengutendentsidel, mis ilmnesid pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist 1994. aastal ja tollimaksumäära suurendamist 1997. aastal, mille tulemusena ei kahjustatud konkurentsi ühenduse turul.

(92) Arvestades tehnoloogia kiiret arengut kõnealuses sektoris, püsib seal kahtlemata tugev konkurents pärast dumpinguvastaste meetmete säilitamist. Pidades silmas ka asjaolu, et mitmed telekaamerasüsteemide turul osalejad on nüüdseks rajanud kõnealuste toodete jaoks ühendusse oma tootmisrajatised, suudavad nad rahuldada kasutajate nõudmist ja pakkuda mitmeid erinevaid mudeleid. Seega ei piira kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine kasutajate valikuvõimalust ega nõrgesta konkurentsi.

6. Järeldus ühenduse huvide kohta

(93) Eespool öeldu põhjal jõutakse järeldusele, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi jätta olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivus pikendamata.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(94) Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolev dumpinguvastane tollimaks Jaapanist pärinevate telekaamerasüsteemide impordi suhtes säilitada. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta.

(95) Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Jaapanist pärinevate telekaamerasüsteemide impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1015/94 (viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1952/97) kehtestatud dumpinguvastane tollimaks säilitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Jaapanist pärinevate ja CN-koodide ex85253090 (TARICi kood 8525309010), ex85371091 (TARICi kood 8537109191), ex85371099 (TARICi kood 8537109991), ex85299081 (TARICi kood 8529908138), ex85299088 (TARICi kood 85299088 32), ex85438995 (TARICi kood 8543899539), ex85282114 (TARICi kood 8528211410), ex85282116 (TARICi kood 8528211610) ja ex85282190 (TARICi kood 8528219010) alla kuuluvate telekaamerasüsteemide ja nende osade impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Telekaamerasüsteem võib koosneda järgmistest koos või eraldi imporditavatest osadest:

a) kaamerakere, milles on kolm või rohkem vähemalt 400000 pikseli suurust pildiandurit (vähemalt 12 mm suurused kujutise vastuvõtu andurid), mida on võimalik kinnitada tagaadapteri külge ning mille signaali ja müra vaheline ettenähtud suhe normaaltugevusel on vähemalt 55 dB; kaamerakere on kas adapteriga ühes tükis samas korpuses või eraldi;

b) pildinäidik (diagonaaliga vähemalt 38 mm);

c) kaamera külge juhtme abil ühendatav tugijaam või kaamera juhtpult (CCU);

d) juhtpaneel (OCP) üksikute kaamerate kontrollimiseks (st värvi, objektiiviava või iirisdiafragma reguleerimiseks);

e) valitud kaamera näidikuga varustatud peajuhtpaneel (MCP) või peahäälestusseade (MSU) mitme erinevas kohas oleva kaamera kohta ülevaate saamiseks ja nende reguleerimiseks.

3. Tollimaksu ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a) objektiivid;

b) videomagnetofonid;

c) kaamerakered, milles salvestusseade on samas lahutamatus korpuses;

d) erialaseks kasutamiseks mõeldud kaamerad, mida ei saa kasutada teleülekandeks;

e) lisas loetletud erialaseks kasutamiseks mõeldud kaamerad (TARICi lisakood 8786).

4. Kui telekaamerasüsteem imporditakse koos objektiiviga, on dumpinguvastase tollimaksu kohaldamisel kasutatav vaba väärtus ühenduse piiril samasugune nagu objektiividega telekaamerasüsteemide puhul. Kui kõnealust väärtust ei ole arvel kindlaks määratud, deklareerib importija objektiivide väärtuse kauba vabasse ringlusse lubamise ajal ning esitab selle kohta asjakohase tõendusmaterjali ja teabe.

5. Dumpinguvastane tollimaks on 96,8 % vabast netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist (TARICi lisakood 8744), v.a järgmiste äriühingute valmistatud tooted, mille suhtes kohaldatakse järgmisi määrasid:

- Ikegami Tsushinki Co. Ltd: 200,3 % (TARICi lisakood 8741),

- Sony Corporation: 108,3 % (TARICi lisakood 8742),

- Hitachi Denshi Ltd: 52,7 % (TARICi lisakood 8743).

6. Kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. september 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

C. Tasca

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[2] EÜT L 111, 30.4.1994, lk 106. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 176/2000 (EÜT L 22, 27.1.2000, lk 29).

[3] EÜT L 276, 9.10.1997, lk 20.

[4] EÜT L 163, 6.6.1998, lk 20.

[5] EÜT C 38, 12.2.1999, lk 2.

[6] EÜT C 17, 22.1.1999, lk 4.

[7] EÜT C 334, 31.10.1998, lk 15.

[8] EÜT C 119, 30.4.1999, lk 11.

[9] Kuna turul osalejaid on väga vähe, tuli nendega seotud näitajaid konfidentsiaalsuse tagamiseks indekseerida.

[10] Kõnealuste telekaamerasüsteemide päritolu on ebaselge, sest ei olnud võimalik kindlaks teha, kas need imporditi sellisena Jaapanist või, nagu eespool mainitud, imporditi ainult nende osad, et need hiljem ühenduses kokku panna.

[11] Pakkumismenetlus käsitleb tavaliselt kompleksseid telekaamerasüsteeme ja mitte ainult telekaamerakeresid.

--------------------------------------------------

LISA

Meetmete kohaldamisest vabastatud erialaseks kasutamiseks mõeldud kaamerasüsteemid, mida ei kasutata teleülekandeks

Äriühingu nimi | Kaamerakered | Pildinäidik | Kaamera juhtpult | Juhtpaneel | Peajuhtseade | Kaamera adapterid |

Sony | DXC-M7PK | DXF-3000CE | CCU-M3P | RM-M7G | — | CA-325P |

DXC-M7P | DXF-325CE | CCU-M5P | CA-325AP |

DXC-M7PH | DXF-501CE | CCU-M7P | CA-325B |

DXC-M7PK/1 | DXF-M3CE | | CA-327P |

DXC-M7P/1 | DXF-M7CE | | CA-537P |

DXC-M7PH/1 | DXF-40CE | | CA-511 |

DXC-327PK | DXF-40ACE | | CA-512P |

DXC-327PL | DXF-50CE | | CA-513 |

DXC-327PH | DXF-601CE | | VCT-U14 |

DXC-327APK | DXF-40BCE | | |

DXC-327APL | DXF-50BCE | | |

DXC-327AH | DXF-701CE | | |

DXC-537PK | DXF-WSCE | | |

DXC-537PL | | | |

DXC-537PH | | | |

DXC-537APK | | | |

DXC-537APL | | | |

DXC-537APH | | | |

EVW-537PK | | | |

EVW-327PK | | | |

DXC-637P | | | |

DXC-637PK | | | |

DXC-637PL | | | |

DXC-637PH | | | |

PVW-637PK | | | |

PVW-637PL | | | |

DXC-D30PF | | | |

DXC-D30PK | | | |

DXC-D30PL | | | |

DXC-D30PH | | | |

DSR-130PF | | | |

DSR-130PK | | | |

DSR-130PL | | | |

PVW-D30PF | | | |

PVW-D30PK | | | |

PVW-D30PL | | | |

DXC-327BPF | | | |

DXC-327BPK | | | |

DXC-327BPL | | | |

DXC-327BPH | | | |

DXC-D30WSP | | | |

Ikegami | HC-340 | VF15-21/22 | MA-200/230 | RCU-240 | — | CA-340 |

HC-300 | VF-4523 | MA-200A | RCU-390 | CA-300 |

HC-230 | VF15-39 | | | CA-230 |

HC-240 | VF15-46 | | | CA-390 |

HC-210 | VF5040 | | | CA-400 |

HC-390 | VF5040W | | | |

LK-33 | | | | |

HDL-30MA | | | | |

HDL-37 | | | | |

HC-400 | | | | |

HC-400W | | | | |

Hitachi | SK-H5 | GM-5 (A) | RU-C1 (B) | — | — | CA-Z1 |

SK-H501 | GM-5-R2 (A) | RU-C1 (D) | CA-Z2 |

DK-7700 | GM-5-R2 | RU-C1 | CA-Z1SJ |

DK-7700SX | GM-50 | RU-C1-S5 | CA-Z1SP |

HV-C10 | GM-8A | RU-C10 (B) | CA-Z1M |

HV-C11 | | RU-C10 (C) | CA-Z1M2 |

HV-C10F | | RC-C1 | CA-Z1HB |

Z-ONE (L) | | RC-C10 | CA-C10 |

Z-ONE (H) | | RU-C10 | CA-C10SP |

Z-ONE | | RU-Z1 (B) | CA-C10SJA |

Z-ONE A (L) | | RU-Z1 (C) | CA-C10M |

Z-ONE A (H) | | RU-Z1 | CA-C10B |

Z-ONE A (F) | | RC-C11 | CA-Z1A |

Z-ONE A | | RU-Z2 | CA-Z31 |

Z-ONE B (L) | | RC-Z1 | CA-Z32 |

Z-ONE B (H) | | RC-Z11 | |

Z-ONE B (F) | | RC-Z2 | |

Z-ONE B | | RC-Z21 | |

Z-ONE B (M) | | RC-Z2A | |

Z-ONE B (R) | | RC-Z21A | |

FP-C10 (B) | | | |

FP-C10 (C) | | | |

FP-C10 (D) | | | |

FP-C10 (G) | | | |

FP-C10 (L) | | | |

FP-C10 (R) | | | |

FP-C10 (S) | | | |

FP-C10 (V) | | | |

FP-C10 (F) | | | |

FP-C10 | | | |

FP-C10 A | | | |

FP-C10 A (A) | | | |

FP-C10 A (B) | | | |

FP-C10 A (C) | | | |

FP-C10 A (D) | | | |

FP-C10 A (F) | | | |

FP-C10 A (G) | | | |

FP-C10 A (H) | | | |

FP-C10 A (L) | | | |

FP-C10 A (R) | | | |

FP-C10 A (S) | | | |

FP-C10 A (T) | | | |

FP-C10 A (V) | | | |

FP-C10 A (W) | | | |

Z-ONE C (M) | | | |

Z-ONE C (R) | | | |

Z-ONE C (F) | | | |

Z-ONE C | | | |

HV-C20 | | | |

HV-C20M | | | |

Z-ONE-D | | | |

Z-ONE-D (A) | | | |

Z-ONE-D (B) | | | |

Z-ONE-D (C) | | | |

Z-ONE.DA | | | |

V-21 | | | |

V-21W | | | |

Matsushita | WV-F700 | WV-VF65BE | WV-RC700/B | — | — | WV-AD700SE |

WV-F700A | WV-VF40E | WV-RC700/G | WV-AD700ASE |

WV-F700SHE | WV-VF39E | WV-RC700A/B | WV-AD700ME |

WV-F700ASHE | WV-VF65BE* | WV-RC700A/G | WV-AD250E |

WV-F700BHE | WV-VF40E* | WV-RC36/B | WV-AD500E* |

WV-F700ABHE | WV-VF42E | WV-RC36/G | AW-AD500AE |

WV-F700MHE | | WV-RC37/B | AW-AD700BSE |

WV-F350 | | WV-RC37/G | |

WV-F350HE | | WV-CB700E | |

WV-F350E | | WV-CB700AE | |

WV-F350AE | | WV-CB700E* | |

WV-F350DE | | WV-CB700AE* | |

WV-F350ADE | | WV-RC700/B* | |

WV-F500HE* | | WV-RC700/G* | |

WV-F565HE | | WV-RC700A/B* | |

AW-F575HE | | WV-RC700A/G* | |

| | WV-RC550/G | |

| | WV-RC550/B | |

JVC | KY-35E | VF-P315E | RM-P350EG | | | KA-35E |

KY-27ECH | VF-P550E | RM-P200EG | | | KA-B35U |

KY-19ECH | VF-P10E | RM-P300EG | | | KA-M35U |

KY-17FITECH | VP-P115E | RM-LP80E | | | KA-P35U |

KY-17BECH | VF-P400E | RM-LP821E | | | KA-27E |

KY-F30FITE | VP-P550BE | RM-LP35U | | | KA-20E |

KY-F30BE | VF-P116 | RM-LP37U | | | KA-P27U |

KY-27CECH | VF-P116WE | RM-P270EG | | | KA-P20U |

KH-100U | VF-P550WE | | | | KA-B27E |

KY-D29ECH | | | | | KA-B20E |

KY-D29WECH | | | | | KA-M20E |

| | | | | KA-M27E |

Olympus | MAJ-387N | | OTV-SX2 | | | |

MAJ-387I | | OTV-S5 | | | |

| | OTV-S6 | | | |

Kaamera OTV-SX |

--------------------------------------------------