31994R0040

Nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94,

20. detsember 1993,

ühenduse kaubamärgi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

kogu ühenduses on soovitatav edendada majandustegevuse harmoonilist arengut ning pidevat ja tasakaalustatud laienemist sellise siseturu väljakujundamise teel, mis toimib nõuetekohaselt ja pakub siseriiklikel turgudel valitsevate tingimustega samalaadseid tingimusi; sellise turu loomiseks ja selle ühtsemaks muutmiseks ei piisa ainult kaupade ja teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamisest ja sellise korra loomisest, mis tagaks selle, et konkurentsi ei moonutata, vaid lisaks sellele tuleb luua ka õiguslikud tingimused, mis võimaldavad ettevõtjatel kohandada oma tegevust ühenduse tingimustega, olenemata sellest, kas nad toodavad ja turustavad kaupu või osutavad teenuseid; selleks peaks ettevõtjate käsutuses olevate õiguslike vahendite hulka kuuluma ka kaubamärgid, mis võimaldavad samalaadsete vahenditega eristada ettevõtjate tooteid ja teenuseid kogu ühenduses riigipiiridest olenemata;

kõnealuste ühenduse eesmärkide saavutamiseks tunduvat vajalikud olevat ühenduse meetmed; selliste meetmete hulka kuulub ühenduse kaubamärgikorra loomine, mille kohaselt ettevõtted võivad ühe menetlussüsteemiga saada ühenduse kaubamärke, millele antakse ühtne kaitse ja mis kehtib kogu ühenduse territooriumil; niiviisi sätestatud ühenduse kaubamärgi ühtsuse põhimõtet kohaldatakse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;

kaubamärkide omanikele liikmesriikide õigusnormidega antud õigusi iseloomustavat territoriaalset tõket ei saa kaotada õigusnormide ühtlustamisega; ettevõtjatele kasuliku piiramatu majandustegevuse avamiseks kogu ühisturul tuleb luua kaubamärgid, mida reguleerivad ühtsed ühenduse õigusnormid, mis on vahetult kohaldatavad kõigis liikmesriikides;

asutamislepinguga ei ole ette nähtud sellise õigusliku vahendi loomise erivolitusi ja seepärast tuleks rakendada asutamislepingu artiklit 235;

kaubamärke käsitlevad ühenduse õigusnormid ei asenda siiski kaubamärke käsitlevaid liikmesriikide õigusnorme; nõue, mille kohaselt ettevõtjad peaksid oma kaubamärgid registreerima ühenduse kaubamärkidena, ei tundu olevat põhjendatud; siseriiklikud kaubamärgid on edaspidigi vajalikud nende ettevõtjate jaoks, kes ei soovi oma kaubamärki kaitsta ühenduse tasandil;

õigus ühenduse kaubamärgile omandatakse ainult registreerimise teel ning registreerimisest tuleb keelduda eelkõige juhul, kui kaubamärgil puudub eristusvõime, kui see on ebaseaduslik või kui see on vastuolus varasemate õigustega;

ühenduse kaubamärgi eesmärk on eelkõige tagada kaubamärk kui päritolutähis ning sellega antav kaitse on absoluutne, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on identsed; kaitse kehtib ka siis, kui märk ja tähis ja kaubad või teenused on sarnased; segiajamise tõenäosuse tõttu tuleks määratleda sarnasuse põhimõte; sellise kaitse eritingimus on tõenäoline segiajamine, mille hindamine sõltub mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ja identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest;

kaupade vaba liikumise põhimõttest tuleneb, et ühenduse kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubamärki seoses kaupadega, mille tema on kõnealuse kaubamärgiga ühenduses ringlusse lasknud või mis on seal ringlusse lastud tema nõusolekul, kui kaubamärgiomanikul ei ole õiguslikke põhjusi olla kaupade täiendava turustamise vastu;

ühenduse kaubamärkide kaitsmine või muude varem registreeritud kaubamärkide kaitsmine nende vastu ei ole põhjendatud, kui kaubamärke tegelikult ei kasutata;

ühenduse kaubamärki tuleb käsitada omandiõiguse objektina, mis eksisteerib eraldi ettevõtjatest, kelle kaupu või teenuseid sellega tähistatakse; vastavalt sellele peab olema võimalik ühenduse kaubamärki edasi anda, kui vajadusest välistada üleandmise tagajärjel avalikkuse eksitamine ei tulene teisiti. Lisaks sellele peab olema võimalik kõnealust kaubamärki esitada tagatisena kolmanda isiku kasuks ning kaubamärgi põhjal peab olema võimalik välja anda litsentse;

käesoleva määrusega loodava kaubamärgiõiguse rakendamiseks kõigi kaubamärkide suhtes tuleb võtta haldusmeetmeid ühenduse tasandil; seega on ühenduse olemasolevat institutsioonilist struktuuri ja võimude tasakaalustatust säilitades oluline luua siseturu ühtlustamisamet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), mis oleks tehnilistes küsimustes sõltumatu ning õiguslikult, halduslikult ja rahanduslikult autonoomne; selleks on vajalik ja otstarbekas, et see amet oleks iseseisva õigusvõimega ühenduse organ, mis rakendaks talle käesoleva määrusega antud volitusi ja mis tegutseks ühenduse õiguse raames, vähendamata ühenduse institutsioonide pädevust;

tuleb tagada, et isikud, keda ameti otsused mõjutavad, oleksid õigusega kaitstud kaubamärgiõiguse eripäraga sobival viisil; selleks tuleb näha ette sätted kontrollijate ja ameti eri osakondade otsuste vaidlustamise kohta; kui osakond, kelle otsus vaidlustatakse, ei muuda oma otsust, peab ta vaidlustamise edastama ameti apellatsioonikojale, kes teeb selle kohta oma otsuse; apellatsioonikoja otsused omakorda võib edasi kaevata Euroopa Ühenduste Kohtusse, millel on õigus vaidlustatud otsus kas tühistada või seda muuta;

Vastavalt Euroopa ühenduste esimese astme kohtu asutamise kohta tehtud nõukogu 24. oktoobri 1988. aasta otsusele 88/591/ESTÜ, EMÜ, Euratom, [4] muudetud otsusega 93/350/Euratom, ESTÜ, EMÜ, [5] ja kui ühenduse õigusega reguleeritava asutuse loomist käsitlevas õigusaktis ei sätestata teisiti, kasutab see kohus kõigepealt Euroopa Kohtule ühenduste asutamislepingutega — eriti EÜ asutamislepingu artikli 173 teise lõigu kohaselt esitatud kaebuste puhul — ja nende rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidega antud pädevust; käesoleva määrusega Euroopa Ühenduste Kohtule antud pädevust tühistada ja muuta apellatsioonikohtute otsuseid teostab esimese astmena eespool nimetatud kohus eespool nimetatud otsuse kohaselt;

ühenduse kaubamärkide kaitse tugevdamiseks peaksid liikmesriigid määrama oma siseriiklikke süsteeme arvestades võimalikult vähe esimese ja teise astme siseriiklikke kohtuid, kes on pädevad ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse küsimustes;

ühenduse kaubamärkide kehtivust ja rikkumist käsitlevad otsused peavad jõustuma kogu ühenduses ja hõlmama kogu ühenduse territooriumi, sest ainult nii saab vältida vastuoluliste otsuste tegemist kohtutes ja ametis ning tagada, et ühenduse kaubamärgi ühtsust ei kahjustata; eeskirju, mis sisalduvad Brüsseli konventsioonis kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, kohaldatakse kõigi ühenduse kaubamärgiga seotud õigustoimingute suhtes, kui käesoleva määrusega ei nähta ette erandeid nimetatud eeskirjadest;

samu toiminguid ja samu isikuid käsitlevates kohtuasjades ühenduse kaubamärgi ja paralleelsete siseriiklike kaubamärkide kohta tuleks vältida vastandlikke otsuseid; kui hagid esitatakse samas liikmesriigis, sõltub vastakate otsuste vältimise viis siseriiklikust menetluskorrast, mille kohaldamist käesolev määrus ei piira, kui aga hagid esitatakse eri liikmesriikides, on otstarbekas kohaldada eespool nimetatud Brüsseli konventsiooni pooleliolevaid kohtuasju janendega seotud toiminguid käsitlevatest eeskirjadest tule nevaid sätteid;

ühtlustamisameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks on vaja talle anda autonoomne eelarve, mille peamise tulu moodustavad süsteemi kasutajate makstavad lõivud; ühenduse eelarvemenetluse kohaldamist jätkatakse subsiidiumide suhtes, mida makstakse Euroopa ühenduste üldeelarvest; lisaks sellele peaks raamatupidamisarvestust auditeerima Euroopa Kontrollikoda;

määruse kohaldamiseks on vaja rakendusmeetmeid, eriti seoses lõive käsitlevate eeskirjade ning rakendusmääruse vastuvõtmise ja muutmisega; sellised meetmed peaks vastu võtma komisjon, keda abistab liikmesriikide esindajatest koosnev komitee, nõukogu 13. juuli 1987. aasta otsuse 87/373/EMÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus) [6] artikli 2 menetluse III b kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Ühenduse kaubamärk

1. Kaupade või teenuste kaubamärki, mis on registreeritud käesoleva määrusega ettenähtud tingimuste kohaselt ja käesolevas määruses sätestatud viisil, nimetatakse edaspidi "ühenduse kaubamärgiks".

2. Ühenduse kaubamärk on ühtne. Selle mõju on ühetaoline kogu ühenduses: seda saab registreerida, üle anda või sellest loobuda, omanikult sellega seotud õigusi ära võtta, selle kehtetukstunnistada või selle kasutamist keelata üksnes kogu ühenduses. Nimetatud põhimõtet kohaldatakse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Amet

Käesolevaga luuakse siseturu ühtlustamisamet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), edaspidi "amet".

Artikkel 3

Õigusvõime

Käesoleva määruse rakendamisel käsitatakse ettevõtjaid ja äriühinguid ja muid juriidilisi isikuid juriidiliste isikutena, kui nende suhtes kohaldatava õiguse kohaselt on neil võime enda nimel omada iga liiki õigusi ja kohustusi, sõlmida lepinguid või teha muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjas hagejaks ja kostjaks.

II JAOTIS

KAUBAMÄRKE KÄSITLEV ÕIGUS

1 . JAGU

ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI MÕISTE JA ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI OMANIKUKS SAAMINE

Artikkel 4

Tähised, millest ühenduse kaubamärk võib koosneda

Ühenduse kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige nimed, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid või kaupade või nende pakendi kuju, kui selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

Artikkel 5

Isikud, kes võivad olla ühenduse kaubamärgi omanikud

1. Ühenduse kaubamärgi omanikud võivad olla järgmised füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas avaliku õiguse kohaselt loodud asutused:

a) liikmesriikide kodanikud või

b) tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi "Pariisi konventsiooni") osalisriikide hulka kuuluvate muude riikide kodanikud või

c) Pariisi konventsiooni osalisriikide hulka mittekuuluvate riikide kodanikud, kelle alaline elukoht või asukoht on ühenduse territooriumil või sellise riigi territooriumil, kes on Pariisi konventsiooni osalisriik, või kellel on kõnealusel territooriumil tegelikke ja toimivaid tööstus- või kaubandusettevõtteid, või

d) alapunktis c osutamata niisuguste riikide kodanikud, kes ei ole Pariisi konventsiooni osalisriigid ja kes avaldatud uurimistulemuste kohaselt annavad kõigi liikmesriikide kodanikele samasuguse kaubamärgikaitse, kui nad annavad oma kodanikele, ja kes liikmesriikide kodanikelt kaubamärgi päritoluriigis registreerimise tõendamist nõudes loevad ühenduse kaubamärgi registreerimist selliseks tõendiks.

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse 28. septembril 1954. aastal New Yorgis allakirjutatud kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni artiklis 1 määratletud kodakondsuseta isikuid ja 31. jaanuaril 1967. aastal New Yorgis allakirjutatud pagulaste seisundit käsitleva protokolliga muudetud 28. juulil 1951. aastal Genfis allakirjutatud pagulasseisundi konventsiooni artiklis 1 määratletud pagulasi nende asukohariigi kodanikena.

3. Isikud, kes on lõike 1 punktiga d hõlmatud riigi kodanikud, peavad tõendama, et kaubamärk, mille kohta on esitatud ühenduse kaubamärgitaotlus, on päritoluriigis registreeritud, välja arvatud juhul, kui avaldatud uurimustulemuste kohaselt registreeritakse kõnealuses päritoluriigis liikmesriikide kodanike kaubamärke ilma, et tuleks esitada tõendid varasema registreerimise kohta ühenduse kaubamärgina või liikmesriigi siseriikliku kaubamärgina.

Artikkel 6

Ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine

Ühenduse kaubamärgi omanikuks saadakse registreerimise teel.

Artikkel 7

Absoluutsed keeldumispõhjused

1. Ei registreerita:

a) tähiseid, mis ei vasta artiklis 4 sätestatud tingimustele;

b) kaubamärke, millel puudub eristusvõime;

c) kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d) kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades;

e) tähiseid, mis koosnevad ainult:

i) kauba enda loomuomasest kujust;

ii) kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks; või

iii) kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

f) kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;

g) kaubamärke, mis võivad oma olemuse tõttu avalikkust eksitada näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas;

h) kaubamärke, mille kasutamiseks puudub pädeva asutuse luba ja mille registreerimisest tuleb keelduda Pariisi konventsiooni artikli 6ter kohaselt;

i) kaubamärke, mis sisaldavad Pariisi konventsiooni artiklis 6ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke, mis pakuvad avalikkusele erilist huvi, kui asjaomased asutused ei ole andnud oma nõusolekut nende registreerimiseks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ühenduse osas.

3. Lõike 1 punkte b, c ja d ei kohaldata, kui kaubamärk on kasutamise käigus muutunud neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotletakse.

Artikkel 8

Suhtelised keeldumispõhjused

1. Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:

a) see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks registreerimist taotletakse, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks varasem kaubamärk on kaitstud;

b) kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga.

2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab "varasem kaubamärk" järgmist:

a) järgmisi kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

i) ühenduse kaubamärgid;

ii) kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi puhul Beneluxi kaubamärgiametis;

iii) kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

b) punktis a osutatud kaubamärkide registreerimise taotlusi, võttes arvesse nende registreerimist;

c) kaubamärke, mis on ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses.

3. Kaubamärgiomaniku vastuseisu korral ei registreerita kaubamärki, kui kaubamärgiomaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

4. Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui selle tähise suhtes kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt ja sellega ettenähtud ulatuses:

a) on õigused kõnealusele tähisele omandatud enne ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva või ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeva;

b) annab kõnealune tähis omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine.

5. Lõike 2 tähenduses varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga ning seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, kui varasema ühenduse kaubamärgi olemasolul on see omandanud ühenduses maine ja varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolul on see omandanud maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.

2 . JAGU

ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE ÕIGUSLIK TOIME

Artikkel 9

Ühenduse kaubamärgiga antavad õigused

1. Ühenduse kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a) kõiki tähiseid, mis on identsed ühenduse kaubamärgiga, kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks on registreeritud ühenduse kaubamärk;

b) kõiki tähiseid, kui identsuse või sarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgi ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;

c) kõiki tähiseid, mis on identsed või sarnased ühenduse kaubamärgiga, seoses kaupade või teenustega, mis ei ole sarnased nende kaupade ja teenustega, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, kui ühenduse kaubamärgil on ühenduses maine ja kui kõnealuse tähise kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks ühenduse kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist.

2. Lõike 1 alusel võib muu hulgas keelata järgmised toimingud:

a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

b) kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;

c) kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;

d) tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamis.

3. Ühenduse kaubamärgiga antud õigused jõustuvad kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil avaldatakse kaubamärgi registreerimine. Siiski võib nõuda mõistlikku kompensatsiooni küsimustes, mis kerkivad esile pärast ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva ja mis oleksid pärast kaubamärgi registreerimise avaldamist kõnealuse avaldamise tõttu keelatud. Küsimusega tegelev kohus ei või teha sisulist otsust enne, kui registreerimine avaldatakse.

Artikkel 10

Ühenduse kaubamärkide esitamine sõnaraamatutes

Kui ühenduse kaubamärgi esitamine sõnaraamatus, entsüklopeedias või muus sellises teatmeteoses jätab mulje, et selle näol on tegemist sellise kauba või teenuse üldnimetusega, mille jaoks on registreeritud kaubamärk, tagab teose avaldaja ühenduse kaubamärgi omaniku taotlusel, et hiljemalt teose järgmises väljaandes lisatakse kaubamärgi esitusele märge selle kohta, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga.

Artikkel 11

Agendi või esindaja nimele registreeritud ühenduse kaubamärgi kasutamise keeld

Kui ühenduse kaubamärk on registreeritud kaubamärgi omaniku agendiks või esindajaks oleva isiku nimele ilma omaniku loata, siis on omanikul õigus vaidlustada oma märgi kasutamine voliniku või esindaja poolt, kui ta pole selliseks kasutamiseks luba andnud, välja arvatud juhud, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

Artikkel 12

Ühenduse kaubamärgi mõju piirangud

Ühenduse kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

a) oma nime ja aadressi;

b) tähiseid, mis näitavad sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

c) kaubamärki, kui see on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige juhul, kui tegemist on lisaseadme või varuosaga,

kui kõnealune isik kasutab neid, järgides ausat tööstus- või kaubandustava.

Artikkel 13

Ühenduse kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine

1. Ühenduse kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamist seoses kaupadega, mille kõnealuse kaubamärgi all on ühenduse turule lasknud kaubamärgiomanik või mis on seal turule lastud tema loal.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui omanikul on õiguslik põhjendus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud.

Artikkel 14

Siseriikliku õiguse täiendav kohaldamine rikkumiste korral

1. Ühenduse kaubamärgi mõju reguleerivad ainult käesoleva määruse sätted. Muudel juhtudel reguleerib ühenduse kaubamärgi rikkumist siseriiklik õigus, mis käsitleb siseriikliku kaubamärgi rikkumist, X jaotise sätete kohaselt.

2. Käesolev määrus ei välista ühenduse kaubamärki käsitlevaid õigustoiminguid eelkõige tsiviilvastutust ja kõlvatut konkurentsi käsitleva siseriikliku õiguse alusel.

3. Kohaldatavad menetluseeskirjad määratakse kindlaks X jaotise sätete kohaselt.

3 . JAGU

ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE KASUTAMINE

Artikkel 15

Ühenduse kaubamärkide kasutamine

1. Kui omanik ei ole ühenduse kaubamärki viie aasta jooksul pärast registreerimist ühenduses tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes käesoleva määrusega ettenähtud sanktsioone, välja arvatud juhul, kui kasutamata jätmine on põhjendatud.

2. Kasutamisena lõike 1 tähenduses käsitatakse ka järgmist:

a) ühenduse kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristusvõimet;

b) ühenduse kaubamärgi kinnitamine kaupadele või nende pakendile ühenduses ainult ekspordi otstarbel.

3. Ühenduse kaubamärgi kasutamist omaniku nõusolekul käsitatakse kaubamärgi kasutamisena selle omaniku poolt.

4 . JAGU

ÜHENDUSE KAUBAMÄRGID KUI OMANDIÕIGUSE OBJEKTID

Artikkel 16

Ühenduse kaubamärkide käsitamine siseriiklike kaubamärkidena

1. Kui artiklites 17-24 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse ühenduse kaubamärkikuiomandiõiguse objekti tervikuna ning kogu ühenduse territooriumil siseriikliku kaubamärgina, mis on registreeritud selles liikmesriigis, kus ühenduse kaubamärkide registri kohaselt:

a) on asjaomasel kuupäeval kaubamärgiomaniku alaline elukoht või asukoht või

b) kus on asjaomasel kuupäeval kaubamärgiomaniku registreeritud asukoht, kui punkt a ei ole kohaldatav.

2. Lõikega 1 hõlmamata juhtudel on lõikes 1 nimetatud liikmesriigiks liikmesriik, kus on ameti asukoht.

3. Kui ühenduse kaubamärkide registris nimetatakse kaubamärgi ühisomanikena kaht või enamat isikut, kohaldatakse lõiget 1 esimesena nimetatud ühisomaniku suhtes; kui see ei ole võimalik, kohaldatakse kõnealust lõiget järgmiste ühisomanike suhtes nende nimetamise järjekorras. Kui lõiget 1 ei ole võimalik kohaldada ühegi ühisomaniku suhtes, kohaldatakse lõiget 2.

Artikkel 17

Üleandmine

1. Ühenduse kaubamärgi võib lahus ettevõtte üleandmisest anda üle mõnede või kõigi kaupade või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

2. Kogu ettevõtte üleandmisega kaasneb ka ühenduse kaubamärgi üleandmine, kui ei ole olemas üleandmist reguleeriva õiguse kohast vastupidist kokkulepet või kui asjaolud ei nõua selgelt vastupidist toimimist. Seda sätet kohaldatakse ka ettevõtte üleandmise lepingulise kohustuse suhtes.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vormistatakse ühenduse kaubamärgi loovutamine kirjalikult ja see nõuab lepingupoolte allkirju, kui selline toiming ei tulene kohtuotsusest; muul juhul on see õigustühine.

4. Kui üleandmisdokumentidest on selge, et üleandmise tõttu võib ühenduse kaubamärk eksitada avalikkust nende kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas, mille jaoks ta on registreeritud, ei registreeri amet üleandmist, kui uus omanik ei nõustu piirduma ühenduse kaubamärgi registreerimisel nende kaupade või teenustega, mille puhul eksitus ei ole kuigi tõenäoline.

5. Ühe poole taotluse korral märgitakse üleandmine registrisse ja avaldatakse.

6. Kuni üleandmist ei ole registrisse kantud, ei saa õigusjärglane ühenduse kaubamärgi registreerimisest tulenevaid õigusi teostada.

7. Kui ametiga suhtlemisel on tarvis kinni pidada tähtaegadest, võib õigusjärglane esitada vastavad teatised ametile pärast seda, kui registreerimistaotlus on ametile laekunud.

8. Kõik dokumendid, millest tuleb teatada ühenduse kaubamärgi omanikule artikli 77 kohaselt, adresseeritakse omanikuna registreeritud isikule.

Artikkel 18

Agendi nimele registreeritud kaubamärgi üleandmine

Kui ühenduse kaubamärk on registreeritud kaubamärgi omaniku agendiks või esindajaks oleva isiku nimele ilma omaniku loata, siis on omanikul õigus nõuda kõnealuse registreerimise loovutamist tema kasuks, kui agent või esindaja ei suuda oma tegevust põhjendada.

Artikkel 19

Asjaõigus

1. Ühenduse kaubamärki võib ettevõttest sõltumatult esitada tagatisena ning see võib olla asjaõiguse esemeks.

2. Ühe poole taotluse korral kantakse lõikes 1 nimetatud õigused registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 20

Sundtäitmine

1. Ühenduse kaubamärgi suhtes võib kohaldada sundtäitmist.

2. Ühenduse kaubamärgile sundtäitmise kohaldamise menetluse osas on ainupädevad artikli 16 kohaselt määratud liikmesriikide kohtud ja asutused.

3. Ühe poole taotluse korral märgitakse sundtäitmine registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 21

Pankrotimenetlus ja muud samalaadsed menetlused

1. Kuni liikmesriikide kõnealust valdkonda käsitlevate ühiseeskirjade jõustumiseni võidakse ühenduse kaubamärgi suhtes kohaldada pankrotimenetlust või samalaadset menetlust üksnes selles liikmesriigis, kus selline menetlus on esimesena algatatud siseriiklikes õigusaktides või kõnealuses valdkonnas kohaldatavates konventsioonides määratletud tähenduses.

2. Kui ühenduse kaubamärgi suhtes kohaldatakse pankrotimenetlust või samalaadset menetlust, tehakse pädeva siseriikliku asutuse taotluse korral registrisse sellekohane kanne ja avaldatakse see.

Artikkel 22

Litsentsimine

1. Ühenduse kaubamärk võib olla litsentsi objektiks seoses ühe või kõigi kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud, kogu ühenduses või mõnes selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2. Ühenduse kaubamärgi omanik võib kasutada sellest kaubamärgist tulenevaid õigusi sellise litsentsiaadi suhtes, kes rikub oma litsentsilepingu sätteid seoses selle kestusega, kaubamärgi registreeritud kasutusviisiga, litsentsi objektiks olevate kaupade ja teenuste ulatusega, territooriumiga, millel võib kaubamärki kinnitada, või litsentsiaadi valmistatavate kaupade või pakutavate teenuste kvaliteediga.

3. Ilma et see mõjutaks litsentsilepingu sätete kohaldamist, võib litsentsiaat algatada menetluse ühenduse kaubamärgi rikkumise suhtes üksnes selle omaniku nõusolekul. Ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse siiski algatada, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise õigusrikkumise suhtes menetlust algatanud.

4. Igal litsentsiaadil on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus ühineda õigusrikkumise asjus ühenduse kaubamärgi omaniku esitatud hagiga.

5. Ühe poole taotluse korral märgitakse litsentsi andmine või üleandmine seoses ühenduse kaubamärgiga registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 23

Mõju kolmandatele isikutele

1. Ühenduse kaubamärgi puhul toovad artiklites 17, 19 ja 22 nimetatud õigustoimingud kõikide liikmesriikide kolmandatele isikutele tagajärgi alates registrisse kandmisest. Sellisel õigustoimingul on enne registrisse kandmist siiski mõju nendele kolmandatele isikutele, kes on omandanud ühenduse kaubamärgiga seotud õigused pärast kõnealuse toimingu kuupäeva, kuid olid õiguste omandamise kuupäeval toimingust teadlikud.

2. Lõiget 1 ei kohaldata isiku suhtes, kes omandab ühenduse kaubamärgi või sellega seotud õiguse ettevõtte või selle osa üleandmisega või muu üldõigusjärgluse alusel.

3. Artiklis 20 osutatud õigustoimingute mõju kolmandatele isikutele reguleerivad artikli 16 kohaselt kindlaksmääratud liikmesriigi õigusaktid.

4. Kuni liikmesriikide pankrotivaldkonda käsitlevate ühiseeskirjade jõustumiseni reguleerib pankrotimenetluste ja samalaadsete menetluste mõju kolmandatele isikutele selle liikmesriigi õigus, kus selline menetlus esimesena algatatakse siseriiklikes õigusaktides või kõnealuses valdkonnas kohaldatavates konventsioonides määratletud tähenduses.

Artikkel 24

Ühenduse kaubamärgi taotlus omandiõiguse objektina

Ühenduse kaubamärgi taotluste suhtes kohaldatakse artikleid 16-23.

III JAOTIS

ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI TAOTLUS

1 . JAGU

TAOTLUSE ESITAMINE JA TINGIMUSED

Artikkel 25

Taotluse esitamine

1. Taotlus ühenduse kaubamärgi saamiseks esitatakse taotleja valikul:

a) ametile või

b) liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või Beneluxi kaubamärgiametile. Sel viisil esitatud taotlusel on sama toime, mis oleks sellel taotlusel olnud siis, kui see oleks esitatud samal kuupäeval ametile.

2. Kui taotlus esitatakse liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või Beneluxi kaubamärgiametile, võtab see asutus kõik meetmedtaotluse edastamiseks ametile kahe nädala jooksul alates esitamisest. Asutus võib nõuda taotlejalt lõivu, mis ei ületa taotluse vastuvõtmise ja edastamisega seotud halduskulusid.

3. Lõikes 2 osutatud taotlused, mis jõuavad ametisse rohkem kui kuu aega pärast esitamist, loetakse tagasivõetuks.

4. Kümme aastat pärast käesoleva määruse jõustumist koostab komisjon aruande ühenduse kaubamärgi taotluste esitamise süsteemi toimimise kohta, lisades vajaduse korral ettepanekud süsteemi muutmiseks.

Artikkel 26

Taotlusele esitatavad tingimused

1. Ühenduse kaubamärgi taotluses peab olema:

a) taotlus ühenduse kaubamärgi registreerimiseks;

b) andmed taotleja identifitseerimiseks;

c) loetelu kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse;

d) ühenduse kaubamärgi reproduktsioon.

2. Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ja vajaduse korral lõiv ühe või mitme klassi kohta.

3. Ühenduse kaubamärgi taotlus peab vastama artiklis 140 osutatud rakendusmääruses sätestatud tingimustele.

Artikkel 27

Esitamiskuupäev

Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiskuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab artikli 26 lõikes 1 nimetatud teavet sisaldavad dokumendid ametile, või kui taotlus on esitatud liikmesriigi keskametile või Beneluxi kaubamärgiametile, siis taotluse sellele asutusele esitamise kuupäev, tingimusel, et taotluse esitamise lõiv tasutakse ühe kuu jooksul pärast eespool nimetatud dokumentide esitamist.

Artikkel 28

Klassifitseerimine

Kaubad ja teenused, mille jaoks taotletakse ühenduse kaubamärki, klassifitseeritakse rakendusmääruses nimetatud klassifitseerimissüsteemi kohaselt.

2 . JAGU

PRIORITEET

Artikkel 29

Prioriteediõigus

1. Pariisi konventsiooni osalisriigis või sellisele riigile nõuetekohaselt kaubamärgitaotluse esitanud isikul või tema õigusjärglasel on eesõigus esitada ühenduse kaubamärgi taotlus sama kaubamärgi ning samade kaupade ja teenuste suhtes, mille jaoks taotlus on esitatud, kuue kuu jooksul alates esimese taotluse esitamise kuupäevast.

2. Prioriteeti andvana tunnustatakse iga taotlust, mille esitamist on vastavalt taotluse esitamise riigi siseriiklikule seadusele või vastavalt kahe- või mitmepoolsetele lepingutele võimalik lugeda samaväärseks taotluse nõuetekohase siseriikliku esitamisega.

3. Taotluse nõuetekohase siseriikliku esitamise all mõistetakse niiviisi esitatud taotlust, mille järgi on võimalik kindlaks määrata esitamiskuupäev, sõltumata taotluse tulemusest.

4. Hilisem taotlus, mis käsitleb sama kaubamärki kui varasem esmane taotlus ning on esitatud samas riigis või samale riigile, loetakse prioriteedi määramisel esmaseks taotluseks, juhul kui varasem taotlus oli hilisema taotluse esitamise kuupäevaks tagasi võetud, sellest oli loobutud või see rahuldamata jäetud, ilma et seda oleks avalikustatud ja ilma et sellest oleks lähtunud mingisuguseid õigusi ning eeldusel, et see ei ole veel olnud prioriteedinõude aluseks. Varasemat taotlust ei või sellisel juhul pidada hiljem prioriteedinõude aluseks.

5. Kui esmane taotlus on esitatud riigis, mis ei ole Pariisi konventsiooni osalisriik, kohaldatakse lõikeid 1-4 üksnes sel määral, mil kõnealune riik annab kooskõlas avaldatud uurimistulemustega ametile esitatud esmase taotluse alusel käesolevas määruses ettenähtud tingimustega samaväärse toimega prioriteediõiguse.

Artikkel 30

Prioriteedinõude esitamine

Ühenduse kaubamärgi taotleja, kes soovib kasutada varasema taotluse prioriteeti, peab esitama prioriteedinõude ning varasema avalduse ärakiri. Kui varasem avaldus ei ole mõnes ameti töökeeles, esitab taotleja varasema avalduse tõlke ühte töökeelde.

Artikkel 31

Prioriteediõiguse toime

Prioriteediõiguse toimel käsitatakse prioriteedikuupäeva ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevana, et otsustada, millised õigused on ülimuslikud.

Artikkel 32

Ühenduse taotluse ja siseriikliku taotluse võrdsus

Ühenduse kaubamärgi taotlus, mille esitamiskuupäev on registreeritud, on liikmesriikides sama toimega kui tavapärane siseriiklik taotlus, võttes vajadusel arvesse ühenduse kaubamärgi taotluse prioriteedinõuet.

3 . JAGU

NÄITUSEPRIORITEET

Artikkel 33

Näituseprioriteet

1. Kui ühenduse kaubamärgi taotleja on tooteid või teenuseid taotletava kaubamärgi all esitlenud Pariisis 22. novembril 1928. aastal allakirjutatud ning viimati 30. novembril 1972. aastal muudetud rahvusvaheliste näituste konventsiooni kohasel ametlikul või ametlikult tunnustatud näitusel ning esitab taotluse kuue kuu jooksul pärast seda, kui tooteid või teenuseid taotletava kaubamärgi all esimest korda esitleti, võib ta artikli 31 kohast prioriteeti taotleda nimetatud kuupäevast alates.

2. Taotleja, kes soovib nõuda prioriteeti artikli 1 kohaselt, peab esitama tõendid selle kohta, et kaupu või teenuseid esitleti taotletava kaubamärgi all rakendusmääruses sätestatud tingimuste kohaselt.

3. Liikmesriigis või kolmandas riigis antud näituseprioriteet ei pikenda artiklis 29 sätestatud prioriteedi tähtaega.

4 . JAGU

SISERIIKLIKU KAUBAMÄRGI VANEMUSE NÕUE

Artikkel 34

Siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõue

1. Liikmesriigis registreeritud varasema kaubamärgi, sealhulgas Beneluxi maades registreeritud kaubamärgi või liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste lepete alusel registreeritud kaubamärgi omanik, kes taotleb identse kaubamärgi registreerimist ühenduse kaubamärgina kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed nendega või sisalduvad neis, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, võib nõuda ühenduse kaubamärgile varasema kaubamärgi vanemust liikmesriigis, kus või mille jaoks see on registreeritud.

2. Käesoleva määruse alusel on vanemuse ainus toime, kui ühenduse kaubamärgi omanik loobub varasemast kaubamärgist või laseb sellel aeguda, siis on tal edasi samad õigused, nagu tal oleksid olnud siis, kui varasem kaubamärk oleks endiselt registreeritud.

3. Ühenduse kaubamärgile nõutud vanemus aegub, kui varasem kaubamärk, mille vanemust nõutakse, kuulutatakse tühistatuks või kehtetuks või kui sellest loobutakse enne ühenduse kaubamärgi registreerimist.

Artikkel 35

Vanemuse nõudmine pärast ühenduse kaubamärgi registreerimist

1. Ühenduse kaubamärgi omanik, kes on ka liikmesriigis identsete kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse kaubamärgi, sealhulgas Beneluxi maades registreeritud kaubamärgi või liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel registreeritud kaubamärgi omanik, võib nõuda varasema kaubamärgi vanemust selle liikmesriigi puhul, kus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

2. Kohaldatakse artikli 34 lõikeid 2 ja 3.

IV JAOTIS

REGISTREERIMISKORD

1 . JAGU

TAOTLUSTE MENETLEMINE

Artikkel 36

Taotluse esitamise tingimuste kontrollimine

1. Amet kontrollib, kas:

a) ühenduse kaubamärgi taotlus vastab esitamiskuupäeva määramise nõuetele vastavalt artiklile 27;

b) ühenduse kaubamärgi taotlus vastab rakendusmääruses sätestatud tingimustele;

c) vajaduse korral on lõivud klassi kohta tasutud ettenähtud aja jooksul.

2. Kui ühenduse kaubamärgi taotlus ei vasta lõikes 1 osutatud tingimustele, palub amet taotluse esitajal puudused kõrvaldada või tasuda maksmata lõivud ettenähtud aja jooksul.

3. Kui lõike 1 punkti a kohaselt kindlakstehtud puudusi ei ole kõnealuse aja jooksul kõrvaldatud või maksmata lõivusid tasutud, ei käsitleta taotlust ühenduse kaubamärgi taotlusena. Kui taotluse esitaja täidab ameti nõudmised, määrab amet taotluse esitamise kuupäevaks kuupäeva, mil kindlakstehtud puudused on kõrvaldatud või maksmata lõivud tasutud.

4. Kui lõike 1 punkti b kohaselt kindlakstehtud puudusi ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, ei võta amet taotlust menetlusse.

5. Kui lõike 1 punkti c kohaselt kindlakstehtud maksmata lõivusid ei ole määratud tähtaja jooksul tasutud, loetakse taotlus tagasivõetuks, kui ei ole selge, milliseid kaupade või teenuste kategooriaid tasutud summa hõlmab.

6. Kui prioriteedinõuet käsitlevad nõudmised ei ole täidetud, tähendab see prioriteedi kaotamist kõnealuse taotluse puhul.

7. Kui siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõude tingimused ei ole täidetud, tähendab see, et vanemust ei või enam nõuda kõnealuse taotluse puhul.

Artikkel 37

Omaniku õigusega seotud tingimuste kontrollimine

1. Kui taotleja ei või artikli 5 kohaselt olla ühenduse kaubamärgi omanik, lükatakse taotlus tagasi.

2. Enne taotluse tagasilükkamist tuleb anda taotluse esitajale võimalus võtta oma taotlus tagasi või esitada oma märkused.

Artikkel 38

Absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimine

1. Kui kaubamärki ei või artikli 7 kohaselt registreerida mõne või kõigi ühenduse kaubamärgi taotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste puhul, lükatakse taotlus tagasi nende kaupade või teenuste osas.

2. Kui kaubamärk sisaldab elementi, mis ei ole eristav, ja kui selle elemendi sisaldumine võiks tekitada kahtlusi kaubamärgiga pakutava kaitse ulatuse kohta, võib amet esitada kõnealuse kaubamärgi registreerimiseks tingimuse, et taotleja peab kinnitama, et ta loobub ainuõigusest sellisele elemendile. Õigustest loobumine avaldatakse olenevalt asjaoludest kas koos ühenduse kaubamärgi taotlusega või registreerimisega.

3. Taotlust ei lükata tagasi enne, kui taotlejale on antud võimalus taotlus tagasi võtta, seda muuta või esitada oma märkused.

2 . JAGU

OTSINGUD

Artikkel 39

Otsingud

1. Kui amet on määranud ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiskuupäeva ja teinud kindlaks, et taotleja vastab kõigile artiklis 5 osutatud tingimustele, koostab ta ühenduse otsinguaruande, milles loetleb need avastatud varasemad ühenduse kaubamärgid või ühenduse kaubamärgi taotlused, millele toetudes võib artikli 8 kohaselt keelduda taotletava ühenduse kaubamärgi registreerimisest.

2. Niipea kui ühenduse kaubamärgi taotlusele on määratud esitamiskuupäev, edastab amet selle ärakirja iga liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kes on teatanud ametile oma otsusest teha oma kaubamärkide registris otsinguid ühenduse kaubamärgi taotluste kohta.

3. Iga lõikes 2 osutatud tööstusomandi õiguskaitse keskamet edastab ametile kolme kuu jooksul alates ühenduse kaubamärgi taotluse saamise kuupäevast otsinguaruande, milles kas loetletakse need avastatud varasemad ühenduse kaubamärgid või ühenduse kaubamärgi taotlused, millele toetudes võib artikli 8 kohaselt keelduda taotletava ühenduse kaubamärgi registreerimisest, või märgitakse, et otsingu käigus selliseid õigusi ei selgunud.

4. Amet maksab igale tööstusomandi õiguskaitse keskametile teatava summa iga lõike 3 kohaselt selle keskameti esitatud otsinguaruande eest. Summa on sama suur kõigi keskametite jaoks ja see määratakse kindlaks eelarvekomitee otsusega, mille liikmesriikide esindajad peavad vastu võtma kolmeneljandikulise häälteenamusega.

5. Amet edastab ühenduse kaubamärgi taotlejale viivitamata ühenduse otsinguaruande ja liikmesriikide aruanded, mis on saadud lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.

6. Ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamisel, mis ei tohi toimuda enne ühekuulise tähtaja möödumist alates kuupäevast, mil amet edastab uurimisaruanded taotlejale, teavitab amet ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamisest võimalikke varasemate ühenduse kaubamärkide omanikke või ühenduse kaubamärgi taotluse esitajaid, keda on nimetatud ühenduse otsinguaruandes.

7. Viis aastat pärast seda, kui amet on avatud taotluste esitamiseks, esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva artikli kohase otsingusüsteemi toimimise kohta, kaasa arvatud lõike 4 kohaselt liikmesriikidele tehtud maksete kohta, ning vajadusel ka ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks, selleks et kohandada otsingusüsteemi omandatud kogemuste põhjal ja otsingutehnika arengut silmas pidades.

3 . JAGU

TAOTLUSE AVALDAMINE

Artikkel 40

Taotluse avaldamine

1. Kui ühenduse kaubamärgi taotluse tingimused on täidetud ja artikli 39 lõikes 6 osutatud tähtaeg möödunud, avaldatakse taotlus sel määral, kui seda ei ole artiklite 37 ja 38 kohaselt tagasi lükatud.

2. Kui taotlus lükatakse artiklite 37 ja 38 kohaselt tagasi pärast selle avaldamist, avaldatakse tagasilükkamisotsus siis, kui see on jõustunud.

4 . JAGU

KOLMANDATE ISIKUTE VASTUVÄITED JA VASTULAUSE

Artikkel 41

Kolmandate isikute vastuväited

1. Pärast ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada ametile kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel põhjustel, eelkõige artikli 7 põhjal ei registreerita kaubamärki ex officio. Nad ei osale ameti menetlustes.

2. Lõikes 1 osutatud vastuväited edastatakse taotluse esitajale, kes võib avaldada arvamust nende kohta.

Artikkel 42

Vastulause

1. Kolme kuu jooksul pärast ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist võivad esitada vastulause kaubamärgi registreerimisele põhjendusega, et kaubamärki ei tohiks registreerida artikli 8 kohaselt:

a) artikli 8 lõikes 2 osutatud varasemate kaubamärkide omanikud ja litsentsiaadid, kellel on kõnealuste kaubamärkide omanike luba seoses artikli 8 lõigetega 1 ja 5;

b) artikli 8 lõikes 3 osutatud kaubamärkide omanikud;

c) varasemate kaubamärkide või artikli 8 lõikes 4 osutatud tähiste omanikud ja isikud, kes on asjaomase siseriikliku õiguse alusel volitatud neid õigusi kasutama.

2. Lõikes 1 sätestatud tingimusi arvesse võttes võib vastulause kaubamärgi registreerimise kohta esitada ka artikli 44 lõike 2 teise lause kohaselt muudetud taotluse avaldamise korral.

3. Vastulause tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema põhjendatud. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist. Ameti määratud aja jooksul võib vastulause esitaja esitada oma vastulause toetuseks fakte, tõendeid ja seisukohti.

Artikkel 43

Vastulause menetlemine

1. Vastulause menetlemise käigus kutsub amet pooli nii sageli kui vajalik ning ameti määratud tähtaja jooksul esitama märkused teiste poolte või ameti enese edastatud teadete kohta.

2. Taotleja nõudmisel peab vastulause esitanud varasema ühenduse kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat ühenduse kaubamärki on ühenduses tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist ning et see on vastulause aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel, et varasem ühenduse kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi. Kui varasemat ühenduse kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see vastulause menetlemisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud varasemate siseriiklike kaubamärkide suhtes, asendades kasutuse ühenduses kasutusega liikmesriigis, kus varasem kaubamärk on kaitstud.

4. Kui amet peab seda vajalikuks, võib ta teha pooltele ettepaneku saavutada rahumeelne lahendus.

5. Kui vastulause menetlemisel ilmneb, et kaubamärki ei saa registreerida mõnele või kõigile kaupadele või teenustele, millesuhtes ühenduse kaubamärgi taotlus on esitatud, lükatakse taotlus tagasi kõnealuste kaupade või teenuste osas. Vastupidisel juhul lükatakse vastulause tagasi.

6. Otsus taotluse tagasilükkamise kohta avaldatakse siis, kui see on jõustunud.

5 . JAGU

TAOTLUSE TAGASIVÕTMINE, PIIRAMINE JA MUUTMINE

Artikkel 44

Taotluse tagasivõtmine, piiramine ja muutmine

1. Taotluse esitaja võib ühenduse kaubamärgi taotluse igal ajal tagasi võtta või piirata selles loetletud kaupade või teenuste nimekirja. Kui taotlus on juba avaldatud, avaldatakse ka tagasivõtmine või piiramine.

2. Muus osas võib ühenduse kaubamärgi taotlust taotleja nõudel muuta ainult selleks, et parandada taotleja nime või aadressi, sõnastust või kirjavigu või ilmseid vigu, kui selline parandamine ei muuda märkimisväärselt kaubamärki ega pikenda kaupade või teenuste loetelu. Kui muudatused mõjutavad kaubamärgi kujutist või kaupade või teenuste loetelu ja kui need tehakse pärast taotluse avaldamist, avaldatakse kaubamärgi taotlus muudetud kujul.

6 . JAGU

REGISTREERIMINE

Artikkel 45

Registreerimine

Kui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kui artikli 42 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei ole esitatud vastulauset või kui vastulause on lõppotsusega tagasi lükatud, registreeritakse kaubamärk ühenduse kaubamärgina, kui registreerimislõiv on ettenähtud tähtajaks tasutud. Kui lõiv ei ole selleks tähtajaks tasutud, loetakse taotlus tagasivõetuks.

V JAOTIS

ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE KEHTIVUS, PIKENDAMINE JA MUUTMINE

Artikkel 46

Registreerimise kehtivus

Ühenduse kaubamärk registreeritakse kümneks aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast. Registreerimist võib pikendada artikli 47 kohaselt kümneaastaste ajavahemike kaupa.

Artikkel 47

Pikendamine

1. Ühenduse kaubamärgi registreeringu kehtivust pikendatakse kaubamärgiomaniku või tema poolt vahetult volitatud isiku taotlusel, kui lõivud on tasutud.

2. Amet teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest ühenduse kaubamärgi omanikule ja kõigile isikutele, kellel on seoses ühenduse kaubamärgiga registreeritud õigused, piisavalt aegsasti enne kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui nimetatud teavet ei edastata, ei vastuta amet selle eest.

3. Pikendamistaotlus esitatakse kaitse tähtaja lõppemise kuu viimasele päevale eelneva kuue kuu jooksul. Ka lõivud tasutakse nimetatud ajavahemiku jooksul. Kui seda ei ole tehtud, võib taotluse esitada ja lõivud tasuda ka kuue kuu jooksul pärast esimeses lauses nimetatud päeva, tingimusel, et selle lisatähtaja jooksul tasutakse lisalõiv.

4. Kui taotlus esitatakse või lõivud tasutakse ainult seoses osa kaupade või teenustega, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, pikendatakse registreeringut ainult nende kaupade või teenuste osas.

5. Pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamine registreeritakse.

Artikkel 48

Muutmine

1. Ühenduse kaubamärki ei muudeta registris registreerimisperioodi või selle pikendamise ajal.

2. Kui ühenduse kaubamärk sisaldab omaniku nime ja aadressi, võib nende muutmise omaniku nõudel siiski registreerida, kui see ei muuda esialgselt registreeritud kaubamärgi olemust.

3. Muutmise registreeringu avaldamine sisaldab muudetud ühenduse kaubamärgi kujutist. Kolmandad isikud, kelle õigusi muutmine võib mõjutada, võivad kaubamärgi registreerimise vaidlustada kolme kuu jooksul pärast avaldamist.

VI JAOTIS

LOOBUMINE, TÜHISTAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

1 . JAGU

LOOBUMINE

Artikkel 49

Loobumine

1. Ühenduse kaubamärgist võib loobuda osa või kõigi kaupade ja teenuste puhul, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud.

2. Kaubamärgiomanik teatab loobumisest kirjalikult ametile. Loobumine jõustub registrisse kandmisel.

3. Loobumine registreeritakse üksnes registrisse kantud õiguste valdaja nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui kaubamärgiomanik tõendab, et ta on litsentsiaati loobumiskavatsusest teavitanud; kõnealune kanne tehakse pärast rakendusmääruses ettenähtud tähtaja möödumist.

2 . JAGU

TÜHISTAMISE PÕHJUSED

Artikkel 50

Tühistamise põhjused

1. Ühenduse kaubamärgi omaniku õigused kuulutatakse tühistatuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a) kaubamärki ei ole ühenduses viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi; keegi ei või siiski taotleda ühenduse kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viieaastase ajavahemiku lõpu ja taotluse või vastuhagi esitamise vahelisel ajal; kasutamise algus või jätkumine kolme kuu jooksul enne taotluse või vastuhagi esitamist, kui see algas kõige varem viieaastase pideva kasutamatajätmise ajavahemiku lõppedes, jäetakse siiski tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada taotluse või vastuhagi tõenäolisest esitamisest;

b) omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu on kaubamärk kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimetuseks, mille jaoks see on registreeritud;

c) kaubamärgiomanik või tema loal keegi teine on kasutanud kaubamärki nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, nii, et selle tagajärjel võib kaubamärk avalikkust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas;

d) kaubamärgiomanik ei täida enam artiklis 5 sätestatud tingimusi.

2. Kui õiguste tühistamise põhjused on olemas ainult mõnede kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, kuulutatakse omaniku õigused tühistatuks ainult nende kaupade või teenuste osas.

3 . JAGU

KEHTETUKS TUNNISTAMISE PÕHJUSED

Artikkel 51

Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused

1. Ühenduse kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a) ühenduse kaubamärgi registreerimisel on rikutud artikli 5 või artikli 7 sätteid;

b) taotluse esitaja tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt.

2. Kui ühenduse kaubamärgi registreerimisel on rikutud artikli 7 lõike 1 punkte b, c või d, ei või seda siiski kehtetuks tunnistada, kui kaubamärk on kasutamise tagajärjel muutunud eristusvõimeliseks seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud.

3. Kui kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas ainult mõnede kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ühenduse kaubamärk on registreeritud, kuulutatakse kaubamärk kehtetuks ainult nende kaupade või teenuste osas.

Artikkel 52

Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused

1. Ühenduse kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a) on olemas varasem kaubamärk artikli 8 lõike 2 tähenduses ja kui nimetatud artikli lõikes 1 või lõikes 5 osutatud tingimused on täidetud;

b) on olemas artikli 8 lõikes 3 osutatud kaubamärk ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud;

c) on olemas artikli 8 lõikes 4 osutatud varasem õigus ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud.

2. Ühenduse kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ka ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui sellise kaubamärgi kasutamise võib keelata vastavalt siseriiklikule õigusele, mis reguleerib varasemate õiguste kaitset, eelkõige seoses järgmiste õigustega:

a) õigus nimele;

b) õigus isikuportreele;

c) autoriõigus;

d) tööstusomandiõigus.

3. Ühenduse kaubamärki ei või kehtetuks tunnistada, kui lõikes 1 või 2 osutatud õiguse omanik annab selge nõusoleku ühenduse kaubamärgi registreerimiseks enne kehtetuks tunnistamise taotluse või vastuhagi esitamist.

4. Kui lõikes 1 või 2 osutatud õiguse omanik on varem taotlenud ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist või esitanud vastuhagi rikkumise suhtes algatatud menetluses, ei või ta esitada uut taotlust kehtetuks tunnistamise kohta ega vastuhagi mõne muu nimetatud õiguse põhjal, millele ta oleks võinud toetuda ka esimese taotluse või vastuhagi puhul.

5. Kohaldatakse artikli 51 lõiget 3.

Artikkel 53

Nõustumisest tulenevad piirangud

1. Kui ühenduse kaubamärgi omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema ühenduse kaubamärgi kasutamisega ühenduses ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

2. Kui artikli 8 lõikes 2 osutatud varasema siseriikliku kaubamärgi või artikli 8 lõikes 4 osutatud muu varasema tähise omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema ühenduse kaubamärgi kasutamisega liikmesriigis, kus on kaitstud varasem kaubamärk või muu varasem tähis, olles sellisest kasutamisest teadlik, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi või muu varasema tähise põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada hilisemakaubamärgi kasutamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ei ole hilisema ühenduse kaubamärgi omanikul õigust vaidlustada varasema õiguse kasutamist ka siis, kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema ühenduse kaubamärgi vastu.

4 . JAGU

TÜHISTAMISE JA KEHTETUKS TUNNISTAMISE TAGAJÄRJED

Artikkel 54

Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

1. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäevast alates ei ole ühenduse kaubamärgil käesolevas määruses sätestatud õiguslikku toimet, kuivõrd omaniku õigused on tühistatud. Ühe poole taotlusel võib otsuses kindlaks määrata varasema kuupäeva, mil ilmnes üks tühistamise põhjustest.

2. Loetakse, et ühenduse kaubamärgil on algusest peale puudunud käesoleva määruse kohane toime sellises ulatuses, millises kaubamärk on kehtetuks tunnistatud.

3. Kui ühenduse kaubamärgi omaniku hooletusest või pahausklikkusest tingitud kahju hüvitamise nõudeid või alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid käsitlevate siseriiklike õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, ei mõjuta ühenduse kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed:

a) rikkumise kohta tehtud jõustunud otsuseid, mis on täitmisele pööratud enne tühistamist või kehtetuks tunnistamist;

b) enne tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsust sõlmitud lepinguid, kuivõrd neid on täidetud enne otsuse tegemist; õiguspärasuse tagamiseks võib asjaomase lepingu alusel makstud summad siiski tagasi nõuda ulatuses, millises asjaolud seda õigustavad.

5 . JAGU

TÜHISTAMISE JA KEHTETUKS TUNNISTAMISEGA SEOTUD MENETLUS AMETIS

Artikkel 55

Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus

1. Ühenduse kaubamärgi omaniku õiguste tühistamise taotluse või taotluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise kohta võib esitada ametile:

a) artiklite 50 ja 51 kohaldamise korral iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubastajate või tarbijate huve ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks;

b) artikli 52 lõike 1 kohaldamisel artikli 42 lõikes 1 osutatud isikud;

c) artikli 52 lõike 2 kohaldamisel nimetatud lõikes osutatud varasemate õiguste omanikud või isikud, kellel on asjaomase liikmesriigi õiguste kohaselt õigus kasutada kõnealuseid õigusi.

2. Taotlusele lisatakse kirjalik põhjendus. See loetakse esitatuks pärast lõivu tasumist.

3. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust ei võeta vastu, kui liikmesriigi kohus on samas küsimuses, sama hagi alusega ja samade poolte vahelises vaidluses juba otsuse teinud ning see kohtuotsus on jõustunud.

Artikkel 56

Taotluse läbivaatamine

1. Õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamise käigus kutsub amet pooli nii sageli kui vajalik ning määratud tähtaja jooksul esitama märkusi teiste poolte või ameti enese edastatud teadete kohta.

2. Ühenduse kaubamärgi omaniku nõudel peab tühistamismenetluses osalev varasema ühenduse kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat ühenduse kaubamärki on ühenduses tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva ning et see on taotluse aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel et varasem ühenduse kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Kui ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäevaks on varasem kaubamärk olnud registreeritud vähemalt viis aastat, esitab varasema ühenduse kaubamärgi omanik tõendid ka selle kohta, et artikli 43 lõikes 2 osutatud tingimused olid kõnealusel kuupäeval täidetud. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi. Kui varasemat ühenduse kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud varasemate siseriiklike kaubamärkide suhtes, asendades kasutuse ühenduses kasutusega liikmesriigis, kus varasem kaubamärk on kaitstud.

4. Kui amet peab seda vajalikuks, võib ta teha pooltele ettepaneku saavutada rahumeelne lahendus.

5. Kui õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ilmneb, et kaubamärki ei oleks tohtinud registreerida osa või kõigi kaupade ja teenuste suhtes, mille jaoks see on registreeritud, tühistatakse ühenduse kaubamärgi omaniku õigused või tunnistatakse kaubamärk nende kaupade või teenuste puhul kehtetuks. Vastupidisel juhul lükatakse õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi.

6. Ühenduse kaubamärgi omaniku õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsus kantakse registrisse, kui see on jõustunud.

VII JAOTIS

KAEBUSED

Artikkel 57

Otsused, mille peale võib kaevata

1. Kaebuse võib esitada kontrollijate, vastulausete osakonna, kaubamärkide haldus- ja õigusosakonna ning tühistamisosakonna otsuste peale. Kaebuse esitamine peatab otsuse täitmise.

2. Otsuse peale, mis ei lõpeta menetlust ühe poole suhtes, saab kaevata ainult koos lõppotsusega, välja arvatud juhul, kui see otsus näeb ette eraldi kaebuse esitamise.

Artikkel 58

Isikud, kellel on kaebuse esitamise ja kaebuse menetlemises osalemise õigus

Kaebuse võib esitada menetluspool, kelle kahjuks otsus tehti. Teised menetluspooled on apellatsioonimenetluse seaduslikud pooled.

Artikkel 59

Kaebuse esitamise tähtaeg ja vorm

Teade kaebuse esitamise kohta tuleb ametile esitada kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest, mille peale kaevatakse. Teadet ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud lõiv kaebuse esitamise eest. Nelja kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest tuleb esitada kirjalik selgitus edasikaebuse aluste kohta.

Artikkel 60

Esialgne läbivaatamine

1. Kui talitus, mille otsus edasi kaevatakse, leiab kaebuse olevat vastuvõetava ja põhistatud, parandab ta oma otsust. Eespool toodut ei kohaldata, kui teine menetluspool esitab kaebuse esitajale vastuväiteid.

2. Kui otsust ei muudeta ühe kuu jooksul pärast põhjenduse esitamist, antakse kaebus viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta üle apellatsioonikojale.

Artikkel 61

Kaebuste menetlemine

1. Kui kaebus on vastuvõetav, kontrollib apellatsioonikoda, kas kaebus on põhjendatud.

2. Kaebuse menetlemise käigus kutsub apellatsioonikoda pooli nii sageli kui vajalik ning nõukogu määratud tähtaja jooksul esitama märkusi teate kohta, mille on esitanud teine osapool või apellatsioonikoda.

Artikkel 62

Kaebuste kohta tehtavad otsused

1. Pärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse. Apellatsioonikoda kas tegutseb edasikaevatud otsuse teinud talituse pädevuse piires või saadab asja nimetatud talitusele edasiseks menetlemiseks.

2. Kui apellatsioonikoda tagastab asja edasikaevatud otsuse teinud talitusele edasiseks menetlemiseks, on kõnealune talitus seotud apellatsioonikoja õigusliku otsusega, kui faktid on samad.

3. Apellatsioonikoja otsused jõustuvad alles artikli 63 lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisel või kui selle aja jooksul kaevatakse asi edasi Euroopa Kohtusse, alates edasikaebuse rahuldamata jätmise kuupäevast.

Artikkel 63

Euroopa Kohtusse kaebamine

1. Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste peale võib Euroopa Kohtule esitada kaebuse.

2. Kaebuse aluseks võib olla pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, asutamislepingu, käesoleva määruse või nende rakendusnormide rikkumine või võimu kuritarvitamine.

3. Euroopa Kohus on pädev vaidlustatud otsust tühistama või seda muutma.

4. Kaebusega võib ühineda iga menetluspool, kelle huve apellatsioonikoja otsus kahjustab.

5. Kaebus esitatakse Euroopa Kohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse väljakuulutamist.

6. Amet peab võtma vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

VIII JAOTIS

ÜHENDUSE KOLLEKTIIVKAUBAMÄRGID

Artikkel 64

Ühenduse kollektiivkaubamärgid

1. Ühenduse kollektiivkaubamärk on ühenduse kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel ühenduse kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Ühenduse kollektiivkaubamärki võivad taotleda valmistajate, tootjate, teenuseosutajate ja turustajate ühendused, kellel võib nende suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt olla igasuguseid õigusi ja kohustusi, kes võivad sõlmida lepinguid ja sooritada muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjades hagejaks või kostjaks, ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

2. Erandina artikli 7 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla ühenduse kollektiivkaubamärgid lõikes 1 määratletud tähenduses. Kollektiivkaubamärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamine kaubanduses, kui kolmandad isikud kasutavad neid hea tööstus- ja äritava kohaselt; eelkõige ei tohi sellise tähise kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

3. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ühenduse kollektiivkaubamärkide suhtes, kui artiklites 65-72 ei sätestata teisiti.

Artikkel 65

Kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad

1. Ühenduse kollektiivkaubamärgi taotleja peab ettenähtud tähtaja jooksul esitama selle kasutamist reguleerivad eeskirjad.

2. Kasutamist reguleerivates eeskirjades täpsustatakse isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, ühenduse liikmeks oleku tingimused ja kui need on olemas, kaubamärgi kasutamise tingimused ja sanktsioonid. Artikli 64 lõikes 2 osutatud kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad peavad lubama igal isikul, kelle kaubad või teenused on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast, saada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks.

Artikkel 66

Taotluse tagasilükkamine

1. Lisaks ühenduse kaubamärgi taotluse artiklites 36 ja 38 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse ühenduse kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi, kui artiklite 64 ja 65 sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2. Ühenduse kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada kaubamärgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks.

3. Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 67

Kolmandate isikute vastuväited

Välja arvatud artiklis 41 nimetatud juhtudel võib iga kõnealuses artiklis osutatud isik, rühm või organ esitada ametile kirjalikke vastuväiteid konkreetsete põhjuste kohta, mille tõttu tuleks ühenduse kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi lükata artiklis 66 sätestatud tingimustel.

Artikkel 68

Kaubamärkide kasutamine

Ühenduse kollektiivkaubamärgi kasutamine selleks volitatud isiku poolt vastab käesoleva määruse nõuetele, tingimusel et täidetud on ka muud tingimused, mis käesoleva määrusega ühenduse kaubamärkide kasutamisele kehtestatakse.

Artikkel 69

Kaubamärkide kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine

1. Ühenduse kollektiivkaubamärgi omanik peab esitama ametile kõik kasutamist reguleerivad eeskirjad, mida on muudetud.

2. Muudatust ei nimetata registris, kui muudetud eeskirjad ei vasta artikli 65 nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 66 osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3. Artiklit 67 kohaldatakse kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjade suhtes.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta.

Artikkel 70

Isikud, kellel on õigus esitada õigusrikkumise suhtes hagi

1. Artikli 22 lõigete 3 ja 4 sätteid litsentsiaatide õiguste kohta kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes on volitatud kasutama ühenduse kollektiivkaubamärki.

2. Ühenduse kollektiivkaubamärgi omanikul on õigus nõuda kompensatsiooni nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 71

Tühistamise põhjused

Lisaks artiklis 50 osutatud tühistamispõhjustele tühistatakse ühenduse kollektiivkaubamärgi omaniku õigused ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a) omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks kaubamärgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas kasutamistingimustega kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud kasutamistingimustega, kui need on olemas, ja mille muudatused on vajaduse korral registris nimetatud;

b) omanik on kasutanud kaubamärki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 66 lõikes 2 osutatud viisil;

c) kaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on nimetatud registris vastuolus artikli 69 lõike 2 sätetega, kui kaubamärgiomanik ei täida kõnealuste sätetega ettenähtud nõudeid kasutamist reguleerivate eeskirjade täiendava muutmisega.

Artikkel 72

Kehtetuse alused

Lisaks artiklites 51 ja 52 sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 66 sätete vastaselt registreeritud ühenduse kollektiivkaubamärk kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui kaubamärgiomanik ei täida kõnealuste sätetega ettenähtud nõudeid kasutamist reguleerivate eeskirjade täiendava muutmisega.

IX JAOTIS

MENETLUS

1 . JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 73

Otsuste põhjendav osa

Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Artikkel 74

Faktide kontrollimine ameti omal algatusel

1. Asju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel; registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub amet siiski kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega.

2. Amet võib mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult.

Artikkel 75

Suuline menetlus

1. Kui amet leiab, et otstarbekas on suuline menetlus, viiakse see läbi ameti omal algatusel või menetluspoole taotlusel.

2. Suuline menetlus kontrollijate, vastulausete osakonna ja kaubamärkide haldus- ja õigusosakonna ees ei ole avalik.

3. Suuline menetlus, sealhulgas otsuse väljakuulutamine tühistamisosakonnas ja apellatsioonikojas on avalik, kui asja menetlev talitus ei otsusta teisiti asjade puhul, mille avalik menetlemine võib eelkõige menetluspoolele põhjustada olulist ja põhjendamatut kahju.

Artikkel 76

Tõendite kogumine

1. Ametis toimuvate menetluste puhul kuuluvad tõendite esitamise või saamise viiside hulka:

a) poolte ärakuulamine;

b) teabe taotlemine;

c) dokumentide või tõendite esitamine;

d) tunnistajate ülekuulamine;

e) eksperdiarvamuste esitamine;

f) kirjalikud, vande all antud või tõendatud ütlused või ütluste andmise liikmesriigi seaduste kohaselt samaväärsed muud ütlused.

2. Asjaomane talitus võib määrata kogutud tõendeid kontrollima ühe oma liikme.

3. Kui amet peab vajalikuks võtta poolelt, tunnistajalt või eksperdilt suulisi ütlusi, saadab ta asjaomasele isikule kutse ametisse ilmuda.

4. Pooli teavitatakse tunnistaja või eksperdi kuulamisest ametis. Neil on õigus viibida ütluste andmise juures ning esitada tunnistajale või eksperdile küsimusi.

Artikkel 77

Teatamine

Amet teavitab menetluse käigus huvitatud isikuid otsustest ja kutsetest ning mis tahes teatistest või muudest teadetest, millest peale hakkab tähtaeg kulgema või millest tuleb asjaomaseid isikuid teavitada käesoleva määruse või rakendusmääruse teiste sätete kohaselt või mille on käskinud teatavaks teha ameti juhataja.

Artikkel 78

Tähtaja ennistamine

1. Ühenduse kaubamärgi taotleja või omaniku või muu ametis menetletava asja osalise puhul, kellel kõikidest asjaolude kohaselt võetud meetmetest hoolimata ei ole olnud võimalik ameti määratud tähtajast kinni pidada, võib tema taotluse korral tähtaja ennistada, kui tähtaja möödalaskmine toob käesoleva määruse sätetest tulenevalt vahetult kaasa õiguste või õiguskaitsevahendite kaotamise.

2. Taotlus tuleb esitada kirjalikult kahe kuu jooksul alates tähtaja möödalaskmise põhjuse äralangemisest. Tegemata jäetud toiming tuleb sooritada selle aja jooksul. Taotluse võib esitada möödalastud tähtaja möödumisele järgneva aasta jooksul. Kui on jäetud esitamata pikendamistaotlus või on jäetud tasumata pikendamislõiv, arvatakse nimetatud üheaastasest tähtajast maha artikli 47 lõike 3 teises lauses sätestatud kuuekuuline ajavahemik.

3. Taotluses tuleb näidata alused ning faktid, millel see põhineb. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui õiguste taastamise lõiv on tasutud.

4. Taotluse kohta teeb otsuse talitus, kelle pädevuses on teha otsus sooritamata jäetud toimingu kohta.

5. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 2, artikli 29 lõikes 1 ja artikli 42 lõikes 1 osutatud tähtaegadele.

6. Kui ühenduse kaubamärgi taotleja või omaniku õigused ennistatakse, ei või ta neid teostada kolmanda isiku suhtes, kes on heauskselt toonud turule kaupu või osutanud teenuseid ühenduse kaubamärgiga identse või sarnase tähise alusel ajal, mis jääb taotlemise või ühenduse kaubamärgi õiguste kaotamise ja registris kõnealuste õiguste ennistamist käsitleva teate avaldamise vahele.

7. Kolmas isik, kes võib juhinduda lõike 6 sätetest, võib ühenduse kaubamärgi taotleja või omaniku suhtes tehtud õiguste ennistamise otsuse kohta algatada kolmanda isikuna menetluse kahe kuu jooksul alates nimetatud õiguste ennistamise teate avaldamisest.

8. Käesoleva artikli sätted ei piira liikmesriigi õigust ennistada käesolevas määruses sätestatud tähtaegu, millest tuleb kinni pidada selle riigi asutuste suhtes.

Artikkel 79

Viide üldpõhimõtetele

Kui käesolev määrus, rakendusmäärus, lõivumäärus või apellatsioonikoja töökord menetlusnorme ei sisalda, võtab amet arvesse liikmesriikides üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.

Artikkel 80

Rahaliste kohustuste lõppemine

1. Ameti nõudeõigus lõivude suhtes aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil asjaomane lõiv oleks tulnud tasuda.

2. Nõudeõigus ameti vastu makstud lõivude või enammakstud summade tagastamiseks aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil kõnealune õigus on tekkinud.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade kulgemise katkestab lõikes 1 nimetatud juhul lõivu tasumise nõue ning lõikes 2 nimetatud juhul kirjalik põhistatud nõue. Tähtaja katkemisel hakkab see katkemispäevast uuesti kulgema ning möödub hiljemalt kuus aastat pärast selle aasta lõppu, mil tähtaeg esmalt kulgema hakkas, kui vahepeal ei ole alanud kohtumenetlus asjaomase õiguse teostamiseks; sel juhul ei möödu tähtaeg enne kui üks aasta pärast kohtuotsuse jõustumist.

2 . JAGU

KULUD

Artikkel 81

Kulud

1. Pool, kelle kahjuks on lõppenud vastulausemenetlus, tühistamismenetlus, kehtetuks tunnistamise menetlus või kaebuse menetlus, kannab menetluse teise poole kulud ning kõik enda menetlusega seotud kulud, ilma et see piiraks artikli 115 lõike 6 kohaldamist, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning esindaja, nõustaja või advokaadi tasud rakendusmääruses sätestatud tingimustel igale kulukategooriale kehtestatud astmestiku piires.

2. Kui osa mõlema poole taotlusi rahuldatakse ja osa jäetakse rahuldamata või kui õigluspõhimõtted seda nõuavad, otsustab vastulausete osakond, tühistamisosakond või apellatsioonikoda siiski teistsuguse kulude jaotamise.

3. Pool, kes lõpetab menetluse ühenduse kaubamärgi taotluse, vastulause, õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse või kaebuse tagasivõtmisega või ühenduse kaubamärgi pikendamata jätmisega või ühenduse kaubamärgist loobumisega, tasub teise poole lõivud ja kannab tema kulud lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

4. Kui asjas otsust ei tehta, otsustab kulude kandmise vastulausete osakond, tühistamisosakond või apellatsioonikoda.

5. Kui pooled sõlmivad vastulausete osakonnas, tühistamisosakonnas või apellatsioonikojas eelmistes lõigetes sätestatust erineva kulude jaotamise kokkuleppe, võtab asjaomane asutus selle kokkuleppe teadmiseks.

6. Vastulausete osakond või tühistamisosakond või apellatsioonikoda määrab taotluse korral kindlaks eelmiste lõigete kohaselt tasutavad kulud. Seda kindlaksmääratud summat võib muuta vastulausete osakonna või tühistamisosakonna või apellatsioonikoja otsusega, kui ettenähtud tähtaja jooksul esitatakse sellekohane taotlus.

Artikkel 82

Kulude summa kindlaksmääramist käsitlevate otsuste sundtäitmine

1. Kõik ameti jõustunud otsused, milles määratakse kindlaks kulude summad, kuuluvad täitmisele.

2. Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning ametile ja Euroopa Kohtule teatavaks teeb.

3. Kui need formaalsused on asjassepuutuva poole avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud pool taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

4. Täitmist võib peatada ainult Euroopa Kohtu otsusega. Asjassepuutuva riigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

3 . JAGU

AVALIKKUSE JA LIIKMESRIIKIDE AMETIASUTUSTE TEAVITAMINE

Artikkel 83

Ühenduse kaubamärkide register

Amet peab ühenduse kaubamärgiregistriks nimetatavat registrit, mis sisaldab käesoleva määruse või rakendusmääruse kohaselt registreerimisele või ülestähendamisele kuuluvaid andmeid. Register on avalik.

Artikkel 84

Toimikutega tutvumine

1. Toimikuid ühenduse kaubamärgi veel avaldamata taotluste kohta ei anta tutvumiseks ilma taotleja nõusolekuta.

2. Isik, kes suudab tõendada, et ühenduse kaubamärgi taotleja on lubanud kasutada kaubamärgist tulenevaid õigusi pärast kaubamärgi registreerimist tema vastu, võib toimikutega tutvuda enne kõnealuse taotluse avaldamist ja ilma taotleja nõusolekuta.

3. Pärast ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist võib kõnealuse taotluse ja sellest tuleneva kaubamärgiga seotud toimikutega tutvuda taotluse põhjal.

4. Kui toimikutega tutvutakse lõigete 2 või 3 kohaselt, võib rakendusmääruse sätete kohaselt mõningaid dokumente tutvumiseks siiski mitte anda.

Artikkel 85

Perioodilised väljaanded

Amet avaldab perioodiliselt:

a) Ühenduse Kaubamärgibülletääni, mis sisaldab ühenduse kaubamärkide registrisse tehtud kandeid ning muid andmeid, mille avaldamine on käesoleva määruse või rakendusmäärusega ette nähtud;

b) Ühtlustamisameti Teatajat, mis sisaldab ameti juhataja üldisi teadaandeid, samuti muud käesoleva määruse ja selle kohaldamisega seotud teavet.

Artikkel 86

Halduskoostöö

Kui käesoleva määruse või siseriiklike õigusaktidega ei nähta ette teisiti, abistavad amet ning liikmesriikide asutused ja kohtud taotluse korral üksteist teabe edastamise või toimikute tutvumiseks andmisega. Kui amet annab toimikud tutvumiseks kohtutele, prokuratuuridele või tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, ei kohaldata tutvumisele artiklis 84 ettenähtud piiranguid.

Artikkel 87

Väljaannete vahetamine

1. Amet ja liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid saadavad üksteisele taotluse korral ning ametkondlikuks kasutamiseks tasuta oma vastavate väljaannete ühe või mitu eksemplari.

2. Amet võib väljaannete vahetamise või saatmise kohta sõlmida lepinguid.

4 . JAGU

ESINDUS

Artikkel 88

Esinduse üldpõhimõtted

1. Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel, ei ole ametiga suhtlemisel kohustuslik omada esindajat.

2. Ilma et see mõjutaks lõike 3 teise lause kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu ühenduses, olema artikli 89 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesolevas määruses sätestatud toiminguteks, välja arvatud ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiseks; rakendusmäärusega võib kehtestada muid erandeid.

3. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte asub ühenduses, võib ametiga suhtlemisel esindada nende töötaja, kes peab toimikutesse lisamiseks ametile esitama allkirjastatud volituse, mille üksikasjad nähakse ette rakendusmääruses. Käesoleva lõikega hõlmatud juriidilise isiku töötaja võib esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kel on eespool nimetatud juriidilise isikuga majandussidemed, isegi juhul, kui nimetatud teiste juriidiliste isikute alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu ühenduses

Artikkel 89

Kutselised esindajad

1. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid võib ametis esindada üksnes:

a) liikmesriigis kutsenõuetele vastav õigusala töötaja, kelle tegevuskoht on ühenduses, kuivõrd ta on nimetatud riigis pädev olema esindajaks kaubamärgiga seotud küsimustes, või

b) kutseline esindaja, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab amet.

Ametis tegutsevad esindajad peavad esitama ametile toimikutesse lisamiseks allkirjastatud volituse, mille üksikasjad nähakse ette rakendusmääruses.

2. Kutseliste esindajate nimekirja võib kanda kõik füüsilised isikud, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a) ta on liikmesriigi kodanik;

b) tema tegevuskoht või töökoht asub ühenduses;

c) tal on õigus esindada füüsilisi või juriidilisi isikuid kaubamärgiküsimustes oma tegevus- või töökoha liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis. Kui asjaomases riigis ei ole sellise õiguse eelduseks erilised kutseoskused, peavad nimekirja kandmist taotlevad isikud, kes tegelevad kaubamärgiküsimustega kõnealuse liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis, olema seda teinud vähemalt viis aastat. Seevastu isikutelt, kelle kutseoskusi tegutseda füüsilise või juriidilise isiku esindajana kaubamärgiküsimustes mõne liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis on tunnustatud asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt, ei nõuta nimetatud ameti pidamise kogemust.

3. Nimekirja kantakse taotluse alusel, millele on lisatud asjaomase liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti tõend selle kohta, et lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

4. Ameti juhataja võib teha erandi:

a) lõike 2 punkti c teises lauses sätestatud nõudest, kui taotleja tõendab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil;

b) erijuhtudel lõike 2 punktis a sätestatud nõudest.

5. Isiku kutseliste esindajate nimekirjast kõrvaldamise tingimused nähakse ette rakendusmääruses.

X JAOTIS

ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDEGA SEOTUD KOHTUASJADE KOHTUALLUVUS JA MENETLUSNORMID

1 . JAGU

KOHTUALLUVUSE JA KOHTUOTSUSTE TÄITMISE KONVENTSIOONI KOHALDAMINE

Artikkel 90

Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni kohaldamine

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ühenduse kaubamärkide ja ühenduse kaubamärgi taotluste ning ühenduse kaubamärkide ja siseriiklike kaubamärkide põhjal algatatud samaaegsete ja üksteisele järgnevate kohtuasjade suhtes Brüsselis 27. septembril 1968. aastal allakirjutatud konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, muudetud konventsioonidega Euroopa ühendustega liitunud riikide ühinemise kohta nimetatud konventsiooniga, nii konventsiooni tervikuna kui ka sellega ühinemise konventsioone nimetatakse edaspidi "kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooniks".

2. Artiklis 92 osutatud hagide ja nõuete menetlemisel:

a) ei kohaldata kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni artikleid 2, 4, artikli 5 lõikeid 1, 3, 4 ja 5 ning artiklit 24;

b) kohaldatakse nimetatud konventsiooni artikleid 17 ja 18 käesoleva määruse artikli 93 lõikes 4 ettenähtud piirangutega;

c) on nimetatud konventsiooni II jaotise sätted isikute kohta, kelle alaline asukoht on liikmesriigis, kohaldatavad ka isikutele, kelle alaline asukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on seal ettevõte.

2 . JAGU

VAIDLUSED ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE RIKKUMISE JA KEHTIVUSE ÜLE

Artikkel 91

Ühenduse kaubamärkide kohtud

1. Liikmesriigid määravad oma territooriumil võimalikult väikese arvu siseriiklikke esimese ja teise astme kohtuid, edaspidi "ühenduse kaubamärkide kohtud", kes täidavad neile käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

2. Iga liikmesriik edastab komisjonile kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühenduse kaubamärkide kohtute nimekirja, esitades nende kohtute nimed ja tööpiirkonnad.

3. Lõikes 2 osutatud nimekirjas pärast selle edastamist tehtud muudatused kohtute arvus, nimedes või tööpiirkonnas teeb asjaomane liikmesriik viivitamata teatavaks komisjonile.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe teeb komisjon teatavaks liikmesriikidele ning avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas.

5. Kui liikmesriik ei ole lõikes 2 sätestatud nimekirja esitanud, on artikliga 92 hõlmatud menetluste ja taotluste osas, mis artikli 93 kohaselt kuuluvad selle liikmesriigi kohtute alluvusse, pädev asjaomase liikmesriigi see kohus, kes oleks ratione loci ja ratione materiae pädev juhul, kui menetlus oleks seotud kõnealuses liikmesriigis registreeritud kaubamärgiga.

Artikkel 92

Õiguste rikkumise ja kehtivuse asjade kohtualluvus

Ühenduse kaubamärkide kohtute ainupädevusse kuuluvad:

a) hagid seoses ühenduse kaubamärkide õiguste rikkumisega ja, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud, hagid seoses õiguste rikkumise ohuga;

b) hagid tuvastamaks, et õigusi ei ole rikutud, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud;

c) kõik hagid, mis algatatakse artikli 9 lõike 3 teises lauses osutatud toimingute põhjal;

d) vastuhagid ühenduse kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks artikli 96 kohaselt.

Artikkel 93

Rahvusvaheline kohtualluvus

1. Kui käesoleva määruse sätetest ning artikli 90 kohaselt kohaldatavate kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni sätetest ei tulene teisiti, alustatakse artiklis 92 osutatud hagide ja vastuhagide põhjal menetlust selle liikmesriigi kohtutes, kus on kostja alaline asukoht, või kui tema alaline asukoht ei ole liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtus, kus on tema ettevõte.

2. Kui kostja alaline asukoht ega ka ettevõte ei ole liikmesriigis, alustatakse nimetatud menetlusi selle liikmesriigi kohtutes, kus on hageja alaline asukoht, või kui tema alaline asukoht ei ole liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtus, kus on tema ettevõte.

3. Kui kostjal ega ka hagejal ei ole sellist alalist asukohta ega ettevõtet, alustatakse menetlust selle liikmesriigi kohtus, kus on ameti asukoht.

4. Ilma et see mõjutaks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist:

a) kohaldatakse kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni artiklit 17, kui pooled lepivad kokku, et asi kuulub mõne teise ühenduse kaubamärkide kohtu alluvusse;

b) kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 18, kui kostja ilmub mõnesse teise ühenduse kaubamärkide kohtusse.

5. Artiklis 92 nimetatud hagide ja nõuete, välja arvatud ühenduse kaubamärgi õiguste rikkumise tuvastamise hagide põhjal võib menetluse algatada ka selle liikmesriigi kohtutes, kus rikkumine on toimunud või kus on rikkumise oht või kus on sooritatud artikli 9 lõike 3 teises lauses osutatud toiming.

Artikkel 94

Kohtualluvuse ulatus

1. Artikli 93 lõigete 1-4 kohaselt pädev ühenduse kaubamärkide kohus on pädev tegema otsuseid:

- liikmesriigi territooriumil toime pandud rikkumiste või rikkumiste ohu kohta,

- liikmesriigi territooriumil toime pandud artikli 9 lõike 3 teises lauses osutatud toimingute kohta.

2. Artikli 93 lõike 5 kohaselt pädev ühenduse kaubamärkide kohus on pädev üksnes selle liikmesriigi territooriumil toime pandud toimingute või nende ohu osas, kus nimetatud kohus asub.

Artikkel 95

Kehtivuse presumptsioon. Põhjendamine

1. Ühenduse kaubamärkide kohtud käsitlevad ühenduse kaubamärki kehtivana, kui kostja ei vaidlusta selle kehtivust tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva vastuhagiga.

2. Ühenduse kaubamärgi kehtivust ei või vaidlustada menetluse raames, milles nõutakse õiguse rikkumise puudumise tuvastamist.

3. Artikli 92 punktides a ja c osutatud toimingute puhul võetakse muul viisil kui vastuhagina esitatud väide ühenduse kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et ühenduse kaubamärgi omaniku õigused võib tühistada vähese kasutamise pärast või et ühenduse kaubamärgi võib tühistada kostja varasema õiguse tõttu.

Artikkel 96

Vastuhagid

1. Tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlev vastuhagi võib toetuda ainult käesolevas määruses nimetatud tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjustele.

2. Ühenduse kaubamärkide kohus lükkab tagasi tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevad vastuhagid, kui sama teemat ja sama hagi alust ning samu osapooli käsitlev otsus on jõustunud.

3. Kui vastuhagi esitatakse menetluse käigus, mille osaline ühenduse kaubamärgi omanik ei ole, teavitatakse teda sellest ning ta võib siseriiklike õigusaktide kohaselt menetlusse astuda.

4. Ühenduse kaubamärkide kohus, kellele on esitatud vastuhagi ühenduse kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, teatab ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet teeb selle kohta kande ühenduse kaubamärkide registrisse.

5. Kohaldatakse artikli 56 lõikeid 3, 4, 5 ja 6.

6. Kui ühenduse kaubamärkide kohus on teinud ühenduse kaubamärki tühistamist või kehtetuks tunnistamist nõudva vastuhagi puhul jõustunud kohtuotsuse, saadetakse otsuse ärakiri ametile. Pooled võivad nimetatud saatmise kohta teavet nõuda. Amet teeb ühenduse kaubamärkide registrisse märkuse otsuse kohta rakendusmääruse sätete kohaselt.

7. Ühenduse kaubamärkide kohus, kus arutatakse vastuhagi ühenduse kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, võib peatada menetluse ühenduse kaubamärgi omaniku taotlusel ja pärast teiste poolte ärakuulamist ning paluda, et kostja esitaks ametile tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse ameti määratava tähtaja jooksul. Kui taotlust tähtaja jooksul ei esitata, menetlus jätkub; vastuhagi loetakse tagasivõetuks. Kohaldatakse artikli 100 lõiget 3.

Artikkel 97

Kohaldatav õigus

1. Ühenduse kaubamärkide kohtud kohaldavad käesoleva määruse sätteid.

2. Käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes kohaldab ühenduse kaubamärkide kohus siseriiklikke, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse sätteid.

3. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldab ühenduse kaubamärkide kohus samu menetlusnorme, mida kohaldataks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku kaubamärgiga seonduva sama liiki hagi puhul.

Artikkel 98

Sanktsioonid

1. Kui ühenduse kaubamärkide kohus leiab, et kostja on rikkunud ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi või ähvardanud neid rikkuda, teeb ta korralduse, millega keelatakse kostjal ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate toimingute jätkamine, kui ei ole eripõhjusi vastupidiseks. Lisaks sellele võtab kohus siseriikliku õiguse kohaselt meetmed tagamaks, et kõnealusest keelust peetakse kinni.

2. Kõigil muudel juhtudel kohaldab ühenduse kaubamärkide kohus selle liikmesriigi õigust (rahvusvaheline eraõigus kaasa arvatud), kus õiguste rikkumine või rikkumisega ähvardamine toime pandi.

Artikkel 99

Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed

1. Liikmesriikide kohtutelt, sealhulgas ühenduse kaubamärkide kohtutelt, võib taotleda ühenduse kaubamärgi või ühenduse kaubamärgi taotlusega seotud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete võtmist, mis on selle riigi õigusaktidega kaubamärkide puhul ette nähtud, isegi juhul, kui käesoleva määruse kohaselt on asja sisuline arutamine teise liikmesriigi ühenduse kaubamärkide kohtu pädevuses.

2. Artikli 93 lõigete 1, 2, 3 või 4 kohaselt pädev ühenduse kaubamärkide kohus on pädev võtma ajutisi ja kaitsemeetmeid, mis on kohaldatavad kõikide liikmesriikide territooriumil, kui täidetud on kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise konventsiooni III jaotise kohaselt tunnustamiseks ja täitmiseks vajalikud menetlused. Teistel kohtutel sellist pädevust ei ole.

Artikkel 100

Erisätted seotud hagide kohta

1. Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab artiklis 92 nimetatud hagi, välja arvatud rikkumise puudumise tuvastamise nõuet menetlev ühenduse kaubamärkide kohus omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse, kui ühenduse kaubamärgi kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud teises ühenduse kaubamärkide kohtus või kui ametile on esitatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus.

2. Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust arutav amet omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse, kui ühenduse kaubamärgi kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud ühenduse kaubamärkide kohtus. Kui aga ühenduse kaubamärkide kohtus toimuva menetluse pool seda nõuab, võib kohus pärast teiste menetluspoolte ärakuulamist menetluse peatada. Sellisel juhul jätkab amet oma peatatud menetlust.

3. Kui ühenduse kaubamärgi kohus menetluse peatab, võib ta peatamise ajaks määrata ajutisi ja kaitsemeetmeid.

Artikkel 101

Teise astme ühenduse kaubamärkide kohtute pädevus. Edasikaebamine

1. Teise astme ühenduse kaubamärkide kohtutesse võib edasi kaevata esimese astme ühenduse kaubamärkide kohtute otsuseid artiklis 92 nimetatud hagidest ja vastuhagidest tulenenud asjades.

2. Teise astme ühenduse kaubamärkide kohtusse edasikaebamise tingimused määratakse kindlaks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku õiguse alusel.

3. Siseriiklike õigusaktide sätteid edasikaebamise kohta kohaldatakse ka teise astme ühenduse kaubamärkide kohtute otsustele.

3 . JAGU

MUUD ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDEGA SEOTUD VAIDLUSED

Artikkel 102

Lisasätted muude siseriiklike kohtute kui ühenduse kaubamärkide kohtute pädevuse kohta

1. Liikmesriikides, kelle kohtud on pädevad artikli 90 lõike 1 kohaselt, on ühenduse kaubamärkidega seotud artiklis 92 nimetamata hagide osas pädevad need kohtud, kes oleksid ratione loci ja ratione materiae pädevad selles riigis registreeritud siseriiklike kaubamärkidega seotud hagide puhul.

2. Ühenduse kaubamärgiga seotud artiklis 92 nimetamata hagisid, mis ei kuulu artikli 90 lõike 1 ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ühegi kohtu pädevusse, võib arutada selle liikmesriigi kohtutes, kus on ameti asukoht.

Artikkel 103

Siseriikliku kohtu kohustus

Ühenduse kaubamärgiga seotud artiklis 92 nimetamata hagi menetlev siseriiklik kohus on kohustatud lähtuma kaubamärgi kehtivuse eeldusest.

4 . JAGU

ÜLEMINEKUSÄTE

Artikkel 104

Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni kohaldamisega seotud üleminekusäte

Eelnevate artiklite kohaselt kohaldatavad kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni sätted on igas liikmesriigis kohaldatavad üksnes konventsiooni selles sõnastuses, mis asjaomases liikmesriigis parajasti kehtib.

XI JAOTIS

MÕJU LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDELE

1 . JAGU

TSIVIILHAGID ÜHE VÕI MITME KAUBAMÄRGI PÕHJAL

Artikkel 105

Ühenduse kaubamärkide ja siseriiklike kaubamärkide põhjal algatatud samaaegsed ja üksteisele järgnevad kohtuasjad

1. Kui eri liikmesriikide kohtutele on seoses rikkumisega esitatud samal alusel ja samu pooli hõlmavad hagid, kusjuures ühe hagi aluseks on ühenduse kaubamärk ja teise hagi aluseks siseriiklik kaubamärk:

a) loobuvad kohtud omal algatusel pädevusest selle kohtu kasuks, kellele hagi on esitatud esimesena, kui asjaomased kaubamärgid on identsed ja kehtivad identsete kaupade või teenuste puhul. Kohus, kes peaks pädevusest loobuma, võibmenetluse peatada, kui teise kohtu pädevus on vaidlustatud;

b) kohus, kellele ei esitatud hagi esimesena, võib peatada oma menetluse, kui asjaomased kaubamärgid on identsed ja kehtivad sarnaste kaupade või teenuste puhul või kui asjaomased kaubamärgid on sarnased ja kehtivad identsete või sarnaste kaupade või teenuste puhul.

2. Ühenduse kaubamärgi rikkumisega seotud hagi menetlev kohus ei rahulda hagi, kui identsete kaupade või teenuste puhul kehtiva identse siseriikliku kaubamärgi põhjal ning samu pooli hõlmavas asjas on tehtud jõustunud kohtuotsus.

3. Siseriikliku kaubamärgi rikkumisega seotud hagi menetlev kohus ei rahulda hagi, kui identsete kaupade või teenuste puhul kehtiva identse ühenduse kaubamärgi põhjal ning samu pooli hõlmavas asjas on tehtud jõustunud kohtuotsus.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata ajutiste, sealhulgas kaitsemeetmete suhtes.

2 . JAGU

SISERIIKLIKE ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMINE ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI KASUTAMISE KEELAMISEKS

Artikkel 106

Ühenduse kaubamärkide kasutamise keelamine

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta käesolev määrus liikmesriikide õigusaktide alusel kehtivat õigust esitada nõudeid seoses varasemate õiguste rikkumisega artikli 8 või artikli 52 lõike 2 tähenduses seoses hilisema ühenduse kaubamärgi kasutamisega. Nõuetele varasemate õiguste rikkumise kohta artikli 8 lõigete 2 ja 4 tähenduses ei või siiski toetuda, kui varasema õiguse valdaja ei või enam taotleda ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist artikli 53 lõike 2 kohaselt.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta käesolev määrus õigust algatada menetlusi liikmesriigi tsiviilõiguse, haldusõiguse või kriminaalõiguse põhjal või ühenduse õiguse sätete põhjal, et keelata ühenduse kaubamärgi kasutamine selles ulatuses, kui kõnealuse liikmesriigi õiguse või ühenduse õiguse alusel võib keelata siseriikliku kaubamärgi kasutamise.

Artikkel 107

Kohaliku tähendusega varasemad õigused

1. Ainult teatavas kohas kehtiva varasema õiguse omanik võib avaldada vastuseisu ühenduse kaubamärgi kasutamisele territooriumil, kus tema õigus on kaitstud sel määral, kui seda võimaldab asjaomase liikmesriigi õigus.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui varasema õiguse omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud ühenduse kaubamärgi kasutamisega territooriumil, kus tema õigus on kaitstud, olles sellisest kasutamisest teadlik, kui ühenduse kaubamärki ei ole taotletud pahauskselt.

3. Ühenduse kaubamärgi omanikul ei ole õigust avaldada vastuseisu lõikes 1 osutatud õiguse kasutamisele ka siis, kui kõnealust õigust ei või enam ühenduse kaubamärgi vastu kasutada.

3 . JAGU

MUUTMINE SISERIIKLIKU KAUBAMÄRGI TAOTLUSEKS

Artikkel 108

Siseriikliku menetlemise avaldus

1. Ühenduse kaubamärgi taotleja või omanik võib teha avalduse muuta oma ühenduse kaubamärgi taotlus või ühenduse kaubamärk siseriikliku kaubamärgi taotluseks:

a) sel määral, kui ühenduse kaubamärgi taotlus lükatakse tagasi, võetakse tagasi või loetakse tagasivõetuks;

b) sel määral, kui ühenduse kaubamärk kaotab kehtivuse.

2. Muutmist ei toimu:

a) kui ühenduse kaubamärgi omaniku õigused on tühistatud märgi kasutamata jätmise tõttu ning kui liikmesriigis, kus muutmist taotletakse, ei ole ühenduse kaubamärki kasutatud sel viisil, mida kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt peetakse tegelikuks kasutamiseks;

b) kaitsmist silmas pidades liikmesriigis, kus ameti või siseriikliku kohtu otsuse kohaselt kehtivad ühenduse kaubamärgi taotluse või ühenduse kaubamärgi suhtes registreerimisest keeldumise põhjused või tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjused.

3. Ühenduse kaubamärgi taotluse või ühenduse kaubamärgi muutmisest tuleneva siseriikliku kaubamärgi taotluse puhul kehtib asjaomases liikmesriigis kõnealuse taotluse või kaubamärgi esitamiskuupäev või prioriteedikuupäev ja vajaduse korral artikli 34 või 35 alusel nõutud kõnealuse riigi kaubamärgi vanemus.

4. Kui:

- ühenduse kaubamärgi taotlust peetakse tagasivõetuks või kui see lükatakse tagasi ameti jõustunud otsusega,

- ühenduse kaubamärk kaotab kehtivuse ameti jõustunud otsuse tõttu või ühenduse kaubamärgist loobumise registreerimise tagajärjel,

saadab amet taotlejale või omanikule teatise, milles määrab muutmisavalduse esitamiseks kolmekuulise tähtaja alates teatise kuupäevast.

5. Kui ühenduse kaubamärgi taotlus võetakse tagasi või ühenduse kaubamärk kaotab kehtivuse registreerimise pikendamata jätmise tõttu, esitatakse muutmisavaldus kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil ühenduse kaubamärgi taotlus tagasi võeti või mil aegus ühenduse kaubamärgi registreering.

6. Kui ühenduse kaubamärk kaotab kehtivuse siseriikliku kohtu otsuse tagajärjel, esitatakse muutmisavaldus kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil kõnealune otsus jõustus.

7. Artiklis 32 osutatud mõju aegub, kui avaldust ei esitata tähtaja jooksul.

Artikkel 109

Muutmisavalduse esitamine, avaldamine ja edastamine

1. Muutmisavaldus esitatakse ametile ja selles märgitakse, millistes liikmesriikides soovitakse siseriikliku kaubamärgi registreerimise menetlust taotleda. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui muutmislõiv on tasutud.

2. Kui ühenduse kaubamärgi taotlus on avaldatud, registreeritakse iga sellise taotluse laekumine ühenduse kaubamärkide registris ning muutmisavaldus avaldatakse.

3. Amet kontrollib, kas muutmist võib taotleda artikli 108 lõike 1 kohaselt, kas avaldus on esitatud artikli 108 lõigetes 4, 5 või 6 osutatud tähtaja jooksul ja kas muutmislõiv on tasutud. Kui need tingimused on täidetud, edastab amet avalduse selles märgitud riikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele. Asjaomase riigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti nõudel annab amet talle kõikvõimalikku teavet, mis võimaldab kõnealusel keskasutusel otsustada, kas avaldus on vastuvõetav.

Artikkel 110

Muutmise vorminõuded

1. Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele taotlus edastatakse, otsustab selle vastuvõetavuse üle.

2. Ühenduse kaubamärgi taotluse või ühenduse kaubamärgi suhtes, mis edastatakse kooskõlas artikliga 109, ei kohaldata siseriiklikke vorminõudeid, mis erinevad käesolevas määruses ja rakendusmääruses sätestatutest või mis täiendavad neid.

3. Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele taotlus on edastatud, võib taotlejalt nõuda vähemalt kahekuulise tähtaja jooksul:

a) taotluse esitamise siseriikliku lõivu maksmist;

b) taotluse ja sellele lisatud dokumentide tõlget ühte kõnealuse riigi riigikeeltest;

c) kättetoimetamisaadressi nimetamist kõnealuses riigis;

d) sellise hulga kaubamärgi kujutiste esitamist, nagu on ette näinud kõnealune riik.

XII JAOTIS

AMET

1 . JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 111

Õiguslik seisund

1. Amet on ühenduse organ. Ta on juriidiline isik.

2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele on juriidilistel isikutel; eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3. Ametit esindab juhataja.

Artikkel 112

Personal

1. Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide kokkuleppega kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste jõustamiseks vastuvõetud eeskirju, ilma et see piiraks artikli 131 kohaldamist apellatsioonikoja liikmete suhtes.

2. Ilma et see piiraks artikli 120 kohaldamist, kasutab amet oma töötajate suhtes neid volitusi, mis igale institutsioonile antud personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Artikkel 113

Privileegid ja immuniteet

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 114

Vastutus

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik oma talituste või oma teenistujate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldprintsiipidele.

4. Lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

5. Teenistujate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud personalieeskirjade või nende suhtes kohaldatavate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 115

Keeled

1. Ühenduse kaubamärgi taotlus esitatakse ühes Euroopa Ühenduse ametlikest keelest.

2. Ameti töökeeled on inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja hispaania keel.

3. Taotleja peab märkima mõne teise, ameti töökeeleks oleva keele, mille kasutamisega vastulausemenetluses, tühistamismenetluses või kehtetuks tunnistamise menetluses ta nõustub.

Kui taotlus esitati keeles, mis ei ole ameti töökeel, korraldab amet artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud taotluse tõlkimise taotleja märgitud keelde.

4. Kui ühenduse kaubamärgi taotleja osaleb ameti menetluses üksi, on menetluskeeleks keel, milles ühenduse kaubamärgi taotlus on esitatud. Kui taotlus on esitatud keeles, mis ei ole ameti töökeel, võib amet saata taotlejale kirjalikke teateid tema poolt taotluses märgitud teises keeles.

5. Vastulause ning tühistamise ja kehtetuks tunnistamise taotlused esitatakse ühes ameti töökeeltest.

6. Kui lõike 5 kohaselt vastulause või tühistamise või kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseks valitud keel on keel, milles esitati kaubamärgi taotlus või taotluse esitamisel märgitud teine keel, kasutatakse menetlemiseks seda keelt.

Kui lõike 5 kohaselt vastulause või tühistamise või kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseks valitud keel ei ole keel, milles esitati kaubamärgi taotlus, ega taotluse esitamisel märgitud teine keel, peab vastuväite esitaja või tühistamist või kehtetuks tunnistamist sooviv isik esitama oma kuludega oma taotluse tõlke kas keelde, milles on esitatud kaubamärgi taotlus (kui see keel on ameti töökeel), või taotluse esitamisel märgitud teise keelde. Tõlge tuleb esitada rakendusmäärusega ettenähtud aja jooksul. Keel, millesse taotlus on tõlgitud, on menetluskeel.

7. Vastulause, tühistamise, kehtetuks tunnistamise ja vaidlustamise pooled võivad kokku leppida, et menetluskeeleks on mõni muu Euroopa Ühenduse ametlik keel.

Artikkel 116

Avaldamine; registrisse kandmine

1. Artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud ühenduse kaubamärgi taotlus ja igasugune muu teave, mille avaldamine on käesoleva määruse või rakendusmäärusega ette nähtud, avaldatakse kõigis Euroopa Ühenduste ametlikes keeltes.

2. Kõik ühenduse kaubamärkide registri kanded tehakse kõikides Euroopa Ühenduse ametlikes keeltes.

3. Kahtluse korral loetakse autentseks tekst selles ameti töökeeles, milles on esitatud ühenduse kaubamärgi taotlus. Kui taotlus on esitatud mõnes Euroopa Ühenduse ametlikus keeles, mis ei ole ameti töökeel, loetakse autentseks taotleja märgitud teises keeles koostatud tekst.

Artikkel 117

Pärast töölehakkamist osutab ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 118

Seaduslikkuse järelevalve

1. Komisjon kontrollib ühtlustamisameti juhataja nende toimingute seaduslikkust, mille suhtes ühenduse õigusaktides ei ole ette nähtud mingit seaduslikkuse järelevalvet mõne muu asutuse poolt, ning ametiga seotud eelarvekomitee toiminguid artikli 133 kohaselt.

2. Komisjon nõuab iga lõikes 1 nimetatud ebaseadusliku toimingu muutmist või tühistamist.

3. Liikmesriigid ja mis tahes muud otseselt ja isiklikult asjassepuutuvad isikud võivad pöörduda komisjoni poole iga lõikes 1 nimetatud otsese või kaudse toimingu asjus, et komisjon kontrolliks selle seaduslikkust. Komisjoni poole pöördutakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil asjaomane isik sai esimest korda teada kõnealusest toimingust. Komisjon teeb otsuse ühe kuu jooksul. Kui selle aja jooksul otsust ei tehta, loetakse küsimus tagasilükatuks.

2 . JAGU

AMETI JUHTIMINE

Artikkel 119

Juhataja volitused

1. Ametit juhatab juhataja.

2. Selleks on juhatajal eelkõige järgmised ülesanded ja volitused:

a) ta võtab kõik ameti toimimise tagamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste administratiivjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;

b) ta võib esitada komisjonile ettepaneku muuta käesolevat määrust, rakendusmäärust, apellatsioonikoja töökorda, lõive käsitlevaid eeskirju ja muid ühenduse kaubamärkide suhtes kohaldatavaid eeskirju pärast haldusnõukoguga konsulteerimist ning lõive käsitlevate eeskirjade ja käesoleva määruse eelarvet käsitlevate sätete puhul ka pärast konsulteerimist eelarvekomiteega;

c) ta koostab ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni ning vastutab ameti eelarve täitmise eest;

d) kord aastas esitab ta komisjonile, Euroopa Parlamendile ja haldusnõukogule tegevusaruande;

e) ta kasutab töötajate suhtes artikli 112 lõikes 2 sätestatud volitusi;

f) ta võib oma volitusi delegeerida.

3. Juhatajat aitab üks asejuhataja või mitu asejuhatajat. Kui juhataja ei viibi kohal või ei suuda oma ülesandeid täita, asendab teda haldusnõukogu kehtestatud korras asejuhataja või üks asejuhatajatest.

Artikkel 120

Kõrgemate ametnike ametisse nimetamine

1. Nõukogu nimetab ameti juhataja kuni kolme kandidaati sisaldava nimekirja põhjal, mille on koostanud haldusnõukogu. Nõukogu võib juhataja ametist vabastada haldusnõukogu ettepanekul.

2. Juhataja ametiaeg on kuni viis aastat. Sama isiku võib ametiaja lõppemisel ametisse tagasi nimetada.

3. Ameti asejuhataja või asejuhatajad nimetatakse ametisse või vabastatakse ametist lõike 1 kohaselt pärast konsulteerimist juhatajaga.

4. Nõukogul on käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 nimetatud ametnike üle distsiplinaarvõim.

3 . JAGU

HALDUSNÕUKOGU

Artikkel 121

Moodustamine ja volitused

1. Käesolevaga moodustatakse ameti juurde haldusnõukogu. Ilma et see piiraks 5. jao ("Eelarve ja finantskontroll") kohaselt eelarvekomiteele antud volitusi, on haldusnõukogul allpool määratletud volitused.

2. Haldusnõukogu koostab artiklis 120 osutatud kandidaatide nimekirjad.

3. Ta määrab kindlaks ühenduse kaubamärgi taotluste esimese esitamise kuupäeva artikli 143 lõike 3 kohaselt.

4. Ta nõustab juhatajat ameti pädevusse kuuluvates küsimustes.

5. Haldusnõukoguga konsulteeritakse enne ametis kontrollimist käsitlevate suuniste vastuvõtmist ja muudes käesoleva määrusega sätestatud küsimustes.

6. Haldusnõukogu võib esitada juhatajale või komisjonile arvamusi ning nõuda neilt teavet, kui ta peab seda vajalikuks

Artikkel 122

Koosseis

1. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja ning nende asendusliikmed.

2. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 123

Esimehed

1. Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kolm aastat. Samu isikuid võib ametisse tagasi valida.

Artikkel 124

Koosolekud

1. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

2. Kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti, osaleb ameti juhataja arutelus.

3. Haldusnõukogul on üks korraline koosolek aastas; lisaks sellele tuleb nõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku liikmesriikide nõudmisel.

4. Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

5. Haldusnõukogu võtab otsused vastu liikmesriikide esindajate lihthäälteenamusega. Otsuste puhul, mida haldusnõukogu võib teha artikli 120 lõigete 1 ja 3 kohaselt, on vaja liikmesriikide esindajate kolmeneljandikulist häälteenamust. Mõlemal juhul on igal liikmesriigil üks hääl.

6. Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid.

7. Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

4 . JAGU

MENETLUSTE RAKENDAMINE

Artikkel 125

Pädevus

Käesolevas määruses ettenähtud menetlustega seoses on pädevad tegema otsuseid:

a) kontrollijad;

b) vastulausete osakonnad;

c) kaubamärkide haldus- ja õigusosakond;

d) tühistamisosakonnad;

e) apellatsioonikojad.

Artikkel 126

Kontrollijad

Kontrollija vastutab ameti nimel otsuste tegemise eest seoses ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlusega, sealhulgas artiklites 36, 37, 38 ja 66 osutatud küsimustega, kui nende eest ei vastuta vastulausete osakond.

Artikkel 127

Vastulausete osakond

1. Vastulausete osakond vastutab otsuste tegemise eest vastulausete puhul ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlusele.

2. Vastulausete osakond koosneb kolmest liikmest. Liikmetest vähemalt ühel peab olema õigusalane kvalifikatsioon.

Artikkel 128

Kaubamärkide haldus- ja õigusosakond

1. Kaubamärkide haldus- ja õigusosakond vastutab nende käesoleva määrusega nõutavate otsuste eest, mis ei kuulu kontrollija, vastulausete osakonna ega tühistamisosakonna pädevusse. Eelkõige vastutab ta otsuste eest, mis on seotud kannetega ühenduse kaubamärkide registrisse.

2. Lisaks sellele vastutab ta artiklis 89 osutatud kutseliste esindajate loetelu pidamise eest.

3. Osakonna otsuse teeb üks selle liige.

Artikkel 129

Tühistamisosakond

1. Tühistamisosakond vastutab otsuste tegemise eest seoses ühenduse kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlustega.

2. Tühistamisosakond koosneb kolmest liikmest. Liikmetest vähemalt ühel peab olema õigusalane kvalifikatsioon.

Artikkel 130

Apellatsioonikojad

1. Apellatsioonikodade pädevusse kuulub kontrollijate, vastulausete osakondade, kaubamärkide haldus- ja õigusosakonna ning tühistamisosakonna otsuste peale esitatud kaebuste arutamine.

2. Apellatsioonikoda koosneb kolmest liikmest. Liikmetest vähemalt kahel peab olema õigusalane kvalifikatsioon.

Artikkel 131

Apellatsioonikoja liikmete sõltumatus

1. Apellatsioonikoja liikmed, kaasa arvatud koja juhataja, määratakse ametisse viieks aastaks artiklis 120 sätestatud ameti juhataja ametisse nimetamise korrale. Kõnealuse ajavahemiku jooksul ei või neid ametist tagandada, kui selliseks tagandamiseks ei ole tõsist põhjust ja Euroopa Ühenduste Kohus ei tee ametisse nimetanud organi taotlusel vastavasisulist otsust. Liikmeid võib ametisse tagasi nimetada.

2. Apellatsioonikodade liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite suunistega.

3. Apellatsioonikodade liikmed ei või olla kontrollijad ega vastulausete osakondade, kaubamärkide haldus- ja õigusosakonna või tühistamisosakondade liikmed.

Artikkel 132

Väljaarvamine ja taandamine

1. Kontrollijad ja ameti raames loodud osakondade või apellatsioonikodade liikmed ei või menetlustes osaleda, kui see puudutab nende isiklikke huve või kui nad on varem olnud ühe poole esindajad. Kaks vastulausete osakonna kolmest liikmest ei tohi olla osalenud taotluse läbivaatamisel. Tühistamisosakondade liikmed ei või menetlustes osaleda, kui nad on seoses kõnealuse juhtumiga osalenud lõppotsuse tegemises registreerimismenetluse või vastulausemenetluse puhul. Apellatsioonikodade liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemisel, kui nad osalesid kaebuse aluseks oleva otsuse tegemisel.

2. Kui mõne osakonna või apellatsioonikoja liige leiab ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et ta ei peaks osalema mõnes menetluses, teatab ta sellest osakonnale või apellatsioonikojale.

3. Iga menetlusosaline võib ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda kontrollija või osakonna või apellatsioonikoja liikme taandamist. Taandamistaotlust ei võeta vastu, kui menetluse pool on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest. Taandamistaotluse aluseks ei või olla kontrollija või liikme kodakondsus.

4. Osa konnad ja apellatsioonikojad teevad otsuse lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab osakonnas või apellatsioonikojas tagasiastunud või taandatud liiget tema asendusliige.

5 . JAGU

EELARVE JA FINANTSKONTROLL

Artikkel 133

Eelarvekomitee

1. Käesolevaga moodustatakse ameti juurde eelarvekomitee. Eelarvekomiteel on käesoleva jao ja artikli 39 lõike 4 kohaselt talle antud volitused.

2. Eelarvekomitee suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikli 121 lõiget 6, artiklit 122, artiklit 123 ja artikli 124 lõikeid 1-4, 6 ja 7.

3. Eelarvekomitee võtab otsused vastu liikmesriikide esindajate lihthäälteenamusega. Otsuste puhul, mida eelarvekomitee võib teha artikli 39 lõike 4, artikli 135 lõike 3 ja artikli 138 kohaselt, on vaja liikmesriikide esindajate 75protsendilist häälteenamust. Mõlemal juhul on igal liikmesriigil on üks hääl.

Artikkel 134

Eelarve

1. Ameti kõikide tulude ja kulude kalkulatsioon koostatakse iga eelarveaasta jaoks, mis vastab kalendriaastale, ja esitatakse ameti eelarves.

2. Eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad tulud lõive käsitlevate eeskirjade alusel makstavaid lõive ja vastavalt vajadusele Euroopa ühenduste üldeelarve komisjoni eelarveosast eraldi rubriigi alt eraldatud subsiidiumi.

Artikkel 135

Eelarve koostamine

1. Juhataja koostab igal aastal ameti järgmise aasta tulude ja kulude kalkulatsiooni ja saadab selle hiljemalt iga aasta 31. märtsiks koos ametikohtade loeteluga eelarvekomiteele.

2. Kui eelarveprojektis on ette nähtud ühenduse subsiidium, saadab eelarvekomitee projekti viivitamata edasi komisjonile, kes edastab selle ühenduste eelarvepädevatele institutsioonidele. Komisjon võib projektile lisada oma seisukoha ja alternatiivse eelarveprojekti.

3. Eelarvekomitee võtab ameti ametikohtade loetelu sisaldava eelarve vastu. Kui eelarveprojekt sisaldab ühenduste üldeelarvest pärit subsiidiumi, siis vajaduse korral kohandatakse ameti eelarvet.

Artikkel 136

Finantskontroll

Eelarvekomitee nimetatud sisekontrolör kontrollib ameti poolt võetud kohustusi ja kõikide tehtud kulutuste eest tasumist ning kõikide tulude arvestust ja laekumist.

Artikkel 137

Raamatupidamisarvestuse auditeerimine

1. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab juhataja komisjonile, Euroopa Parlamendile, eelarvekomiteele ja Euroopa Kontrollikojale aruande kõikide ameti tulude ja kulude kohta eelmisel eelarveaastal. Kontrollikoda vaatab need läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 188c.

2. Eelarvekomitee annab ameti juhatajale kinnituse eelarve täitmise kohta.

Artikkel 138

Finantssätted

Eelarvekomitee võtab pärast Euroopa Kontrollikoja ja komisjoniga konsulteerimist vastu ametisisesed finantssätted, milles täpsustatakse eelkõige ameti eelarve koostamise ja täitmise kord. Kuivõrd see on kooskõlas ameti olemusega, põhinevad finantssätted muude ühenduse loodud organite jaoks vastuvõetud finantseeskirjadel.

Artikkel 139

Lõive käsitlevad eeskirjad

1. Lõive käsitlevad eeskirjad määravad eelkõige kindlaks lõivude suuruse ja tasumisviisi.

2. Lõivusummad määratakse kindlaks sellisel tasemel, et nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav ameti eelarve tasakaalus hoidmiseks.

3. Lõive käsitlevad eeskirjad võetakse vastu ja neid muudetakse artiklis 141 sätestatud korras.

XIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 140

Ühenduse rakendussätted

1. Käesoleva määruse rakenduseeskirjad kehtestatakse rakendusmäärusega.

2. Lisaks eelnevates artiklites sätestatud lõivudele nõutakse rakendusmäärusega ettenähtud üksikasjalike rakenduseeskirjade kohaselt lõive järgmistel juhtudel:

1. ühenduse kaubamärgi kujutise muutmine;

2. registreerimislõivu tasumisega hilinemine;

3. registreerimistunnistuse ärakirja väljastamine;

4. ühenduse kaubamärgi üleandmise registreerimine;

5. litsentsi või ühenduse kaubamärgiga seotud muu õiguse registreerimine;

6. litsentsi või ühenduse kaubamärgi taotlusega seotud muu õiguse registreerimine;

7. litsentsi või muu õiguse registrist kustutamine;

8. ühenduse registreeritud kaubamärgi muutmine;

9. registriväljavõtte väljastamine;

10. toimikutega tutvumine;

11. toimiku dokumentide ärakirjade väljastamine;

12. taotluse tõestatud ärakirjade väljastamine;

13. toimikus sisalduva teabe edastamine;

14. tagastatavate menetluskulude määramise arutamine.

3. Rakendusmäärus ja apellatsioonikoja töökord võetakse vastu ja neid muudetakse artiklis 141 sätestatud korras.

Artikkel 141

Komitee loomine ja rakendusmääruste vastuvõtmise kord

1. Komisjoni abistab siseturu ühtlustamisameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) lõivude, rakenduseeskirjade ja apellatsioonikoja töökorra komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistuja on komisjoni esindaja.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja küsimuse kiireloomulisusest lähtuvalt. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu langetab otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega olnud kõnealuste meetmete vastu.

Artikkel 142

Vastavus muudele ühenduse õigusnormidele

Käesolev määrus ei mõjuta nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, [7] eriti selle artiklit 14.

Artikkel 143

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kuuekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

2. Liikmesriigid võtavad kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist artiklite 91 ja 110 rakendamiseks vajalikud meetmed ja teavitavad komisjoni viivitamata neist meetmetest.

3. Ühenduse kaubamärgi taotlusi võib ametile esitada alates kuupäevast, mille ameti juhataja ettepanekul määrab kindlaks haldusnõukogu.

4. Ühenduse kaubamärkide taotlused, mis on esitatud lõikes 3 nimetatud kuupäevale eelnenud kolme kuu jooksul, loetakse esitatuks nimetatud kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Bourgeois

[1] EÜT C 351, 31.12.1980, lk 1 ja EÜT C 230, 31.8.1984, lk 1.

[2] EÜT C 307, 14.11.1983, lk 46 ja EÜT C 280, 28.10.1991, lk 153.

[3] EÜT C 310, 30.11.1981, lk 22.

[4] EÜT L 319, 25.11.1988, lk 1 ja parandus EÜT L 241, 17.8.1989, lk 4.

[5] EÜT L 144, 16.6.1993, lk 21.

[6] EÜT L 197, 18.7.1987, lk 33.

[7] EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1.

--------------------------------------------------