Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31985R3716

    Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3716/85, 27. detsember 1985, millega kehtestatakse tehnilised ja kontrollimeetmed teiste liikmesriikide, välja arvatud Portugali lipu all sõitvate laevade püügitegevuse suhtes Hispaania vetes

    EÜT L 360, 31.12.1985, p. 7–13 (DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1985/3716/oj

    31985R3716



    Euroopa Liidu Teataja L 360 , 31/12/1985 Lk 0007 - 0013
    Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 4 Köide 2 Lk 0077
    Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 04 Köide 4 Lk 0102
    Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 4 Köide 2 Lk 0077
    Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 04 Köide 4 Lk 0102


    Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3716/85,

    27. detsember 1985,

    millega kehtestatakse tehnilised ja kontrollimeetmed teiste liikmesriikide, välja arvatud Portugali lipu all sõitvate laevade püügitegevuse suhtes Hispaania vetes

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse Hispaania ja Portugali ühinemisakti, eriti selle artikli 164 lõiget 4,

    ning arvestades, et:

    muude liikmesriikide kui Hispaania ja Portugali nende laevade väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks, millel on lubatud Hispaania vetes ühel ja samal ajal kala püüda, tuleb kehtestada tehnilised eeskirjad;

    ühinemisaktiga nähakse ette süsteemid püügiloaga laevade nimekirjade kohta ning laevade liikumist ja saaki käsitlevate andmete komisjonile edastamise kohta, täiendades sellega meetmeid, mis on kehtestatud nõukogu 29. juuni 1982. aasta määrusega (EMÜ) nr 2057/82 (millega kehtestatakse teatavad kontrollimeetmed liikmesriikide laevade kalandustegevuse suhtes), [1] muudetud määrusega (EMÜ) nr 1729/83 [2];

    ühinemisakti artikli 164 lõike 2 kohaselt peab kõnealuses artiklis nimetatud spetsialiseeritud püük alates 1. jaanuarist 1986 toimuma kooskõlas samasuguste kontrollimenetlustega nagu on kehtestatud Hispaania laevade suhtes, millel on lubatud kala püüda muude liikmesriikide kui Hispaania ja Portugali vetes;

    seetõttu tuleks ette näha komisjoni väljaantav püügilitsents ja võtta vastu teatavad tehnilised meetmed kalavarude kaitseks, piiramata seejuures meetmeid, mis on vastu võetud nõukogu 25. jaanuari 1983. aasta määrusega (EMÜ) nr 171/83 (teatavate tehniliste meetmete kehtestamise kohta kalavarude kaitseks), [3] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3625/84 [4];

    vastavalt ühinemislepingu artikli 2 lõikele 3 võivad ühenduse institutsioonid võtta enne ühinemist vastu kõnealuse akti artiklis 164 nimetatud meetmed, mis jõustuvad kõnealuse lepingu jõustumiskuupäeval, kui sellest lepingust ei tulene teisiti;

    kalavarude korralduskomitee ei ole esitanud oma arvamust eesistuja määratud tähtaja jooksul,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Käesoleva määrusega kehtestatud tehnilisi ja kontrollimeetmeid kohaldatakse laevade suhtes, mis sõidavad muude liikmesriikide kui Portugali lipu all Hispaania suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) reguleeritavates vetes.

    Artikkel 2

    1. Igal aastal edastavad muud liikmesriigid kui Hispaania ja Portugal komisjonile hiljemalt kuu aega enne asjakohase lubatud püügiperioodi algust nende laevade nimekirja, mis võivad teostada ühinemisakti artikli 164 lõigetes 1 ja 2 nimetatud püüki.

    Iga I lisas nimetatud püügiliigi kohta edastatakse eraldi nimekiri.

    Nimekirja kantud laevade arv ei ületa ühinemisakti artikli 164 lõikes 3 nimetatud korras igal aastal nõukogu kehtestatavaid piirmäärasid.

    2. Lõikes 1 nimetatud nimekirju võib kohandada iga kuu esimesel päeval; komisjonile teatatakse kõikidest muudatustest eelmise kuu 15. kuupäevaks.

    3. Lõikes 1 nimetatud nimekirjad sisaldavad iga laeva kohta järgmist teavet:

    - laeva nimi,

    - registrinumber,

    - pardatähis,

    - registreerimissadam,

    - omaniku (omanike) või prahtija(te) nimi (nimed) ja aadress(id), ja kui omanik on juriidiline isik või ühendus, selle esindajate nimed,

    - kogumahutavus ja -pikkus,

    - mootori võimsus,

    - kutsungsignaal ja raadiosagedus.

    Artikkel 3

    1. Liikmesriigid, välja arvatud Hispaania ja Portugal, koostavad kõikide artiklis 2 nimetatud püügiliikide lõikes ettepanekud perioodiliste nimekirjade kohta, määrates kindlaks laevad, mis vastavalt ühinemisakti artiklile 164 võivad kala püüda ühel ja samal ajal. Kõnealused ettepanekud edastatakse komisjonile järgmiselt:

    a) I lisa punktis 1 ja punkti 2 alapunktides a, b ja f nimetatud laevade puhul vähemalt 15 päeva enne kõnealuste nimekirjade määratud jõustumiskuupäeva; I lisa punktis 1 nimetatud laevade puhul hõlmavad nimekirjad vähemalt ühte kalendrikuud; I lisa punkti 2 alapunktides a, b ja f nimetatud laevade puhul hõlmavad nimekirjad vähemalt kahte kalendrikuud;

    b) I lisa punkti 2 alapunktides c ja d nimetatud laevade puhul vähemalt neli tööpäeva enne kõnealuste nimekirjade määratud jõustumiskuupäeva; I lisa punkti 2 alapunktis c nimetatud laevade puhul hõlmavad nimekirjad ühte kalendrikuud ja kõnealuse lisa punkti 2 alapunktis d nimetatud laevade puhul vähemalt kahte nädalat;

    c) I lisa punkti 2 alapunktis e nimetatud laevade puhul vähemalt kaks tööpäeva enne kõnealuste nimekirjade määratud jõustumiskuupäeva; nimekiri hõlmab ühte päeva.

    2. I lisa punkti 2 alapunktis c nimetatud laevade perioodilises nimekirjas määratakse päevade kaupa kindlaks laevad, millel lubatakse kala püüda ühel ja samal ajal; iga laev peab olema nimekirja kantud vähemalt kaheks järjestikuseks päevaks.

    3. I lisa punktis 1 ja punkti 2 alapunktides a, b, c ja e nimetatud laevade puhul ei ületa perioodilisse nimekirja kantud laevade arv ühinemisakti artikli 164 lõikes 3 sätestatud korras nõukogu kehtestatud määrasid.

    4. I lisa punkti 2 alapunktis d nimetatud laevade puhul koosnevad perioodilised nimekirjad laevarühmadest, millest igaüks sisaldab kõige rohkem kolm laeva. Selliste laevarühmade arv ei või ületada ühinemisakti artikli 164 lõikes 3 nimetatud korras nõukogu kehtestatud määrasid.

    Ühte laeva võib nimetada ainult ühes rühmas. Ükski rühm ei või saada rohkem kui ühe artiklis 4 nimetatud litsentsi.

    5. Kõik perioodilised nimekirjad sisaldavad iga laeva kohta järgmist teavet:

    - laeva nimi ja registrinumber,

    - kutsungsignaal,

    - omaniku (omanike) või prahtija(te) nimi (nimed) ja aadress(id), ja kui omanik on juriidiline isik või ühendus, selle esindajate nimed,

    - vajaduse korral ühinemisakti artikli 158 lõikes 2 kindlaks määratud koefitsient,

    - ajavahemik, mille suhtes püügiluba taotletakse,

    - kavandatav püügiviis,

    - kavandatav kalastusvöönd.

    6. Komisjon vaatab läbi lõikes 1 nimetatud ettepanekud ning kinnitab perioodilised nimekirjad, mille ta saadab asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ja Hispaania pädevatele asutustele järgmiselt:

    - lõike 1 punktis a nimetatud laevade puhul vähemalt neli tööpäeva enne nimekirja määratud jõustumiskuupäeva,

    - lõike 1 punktis b nimetatud laevade puhul vähemalt kaks tööpäeva enne nimekirja määratud jõustumiskuupäeva,

    - lõike 1 punktis c nimetatud laevade puhul vähemalt üks tööpäev enne nimekirja määratud jõustumiskuupäeva.

    7. Kui I lisa punkti 2 alapunktides c, d ja e nimetatud laevade suhtes ei ole komisjon saanud ettepanekut uue perioodilise nimekirja kohta käesoleva artikli esimese lõikes määratud tähtaja jooksul, kohaldatakse jooksva perioodi viimasel päeval kehtivaid eeskirju kuni uue nimekirja kehtestamiseni käesolevas artiklis sätestatud korras.

    8. Liikmesriikide, välja arvatud Hispaania ja Portugal, ametiasutused võivad taotleda, et komisjon asendaks perioodilises nimekirjas nimetatud laeva, mis kogu piiritletud ajavahemiku või selle ajavahemiku osa jooksul ei saa vääramatu jõu tõttu kala püüda.

    Kõik asenduslaevad tuleb kanda artiklis 2 nimetatud nimekirjadesse.

    Komisjon teatab viivitamata lõikes 6 nimetatud Hispaania pädevatele kontrolliasutustele ning asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele kõikidest perioodilistesse nimekirjadesse tehtud muudatustest.

    Ühelegi asenduslaevale ei anta püügiluba enne komisjoni teates märgitud kuupäeva.

    Artikkel 4

    1. I lisa punkti 2 alapunktides a, b ja d nimetatud laevad, mis on kantud komisjoni kinnitatud perioodilisse nimekirja, võivad kala püüda ainult siis, kui nad hoiavad pardal litsentsi, mille komisjon on välja andnud liikmesriikide ametiasutuste taotluse alusel.

    I lisa punkti 2 alapunktides a ja b nimetatud laevade suhtes esitatakse litsentsitaotlused artikli 3 lõikes 1 nimetatud perioodilisi nimekirju käsitlevate ettepanekute edastamise ajal.

    I lisa punkti 2 alapunktis d nimetatud laevade suhtes esitatakse litsentsitaotlused artiklis 2 nimetatud laevanimekirjade edastamise ajal.

    2. I lisa punkti 2 alapunktides a ja b nimetatud laevade puhul ei anta ühtki litsentsi välja rohkem kui kolmele laevale; litsentsil on kirjeldatud kõiki kolme laeva.

    3. I lisa punkti 2 alapunktis d nimetatud laevadele antakse litsentsid välja kogu lubatud püügiajaks ilma laevu nimetamata ja vastavalt artikli 3 lõikes 4 nimetatud maksimummäärale; igal kalapüügilaeval peab olema kõnealune litsents.

    4. Litsentsid antakse välja vähemalt kaheks kalendrikuuks.

    Artikkel 5

    Laev võib olla kantud rohkem kui ühte artiklis 2 nimetatud nimekirja. Üks laev võib olla ainult ühes perioodilises nimekirjas, välja arvatud tuunipüügilaevad, mis võivad olla kantud ka elussöödana kasutatavat anšoovist püüdvate laevade nimekirja.

    Artikkel 6

    Tuunipüügiluba omavad laevad ei või hoida oma pardal muud liiki kalu ega kalatooteid kui tuun, välja arvatud elussöödaks kasutatavad anšoovised.

    Artikkel 7

    Püügiluba omavate laevade kiprid või vajaduse korral nende omanikud peavad täitma II lisas sätestatud eritingimusi. Asjaomaste liikmesriikide taotluse alusel muudab komisjon II lisa punktis 7 nimetatud pädevate kontrolliasutuste nimekirja.

    Artikkel 8

    Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 171/83 kohaldamist, kohaldatakse I lisa punktis 2 nimetatud laevade suhtes järgmisi tehnilisi meetmeid:

    a) nakkevõrkude kasutamine on keelatud;

    b) laevade pardal ei või hoida muid püügivahendeid kui need, mis on vajalikud neile lubatud püügiliigi puhul;

    c) ükski õngepüügilaev ei või heita rohkem kui kaks õngejada päevas; kummagi õngejada maksimumpikkus on 20 meremiili; lipsude vaheline kaugus on vähemalt 2,70 meetrit.

    Artikkel 9

    Liikmesriigid, välja arvatud Hispaania ja Portugal, teatavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva kõikide tuunipüügilaevade püügikogused ja eelnenud kuu jooksul igas sadamas nendelt laevadelt lossitud kogused.

    Artikkel 10

    Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1986 vastavalt Hispaania ja Portugali ühinemislepingu jõustumisele.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 27. detsember 1985

    Komisjoni nimel

    asepresident

    Frans Andriessen

    [1] EÜT L 220, 29.7.1982, lk 1.

    [2] EÜT L 169, 28.7.1983, lk 14.

    [3] EÜT L 24, 27.1.1983, lk 14.

    [4] EÜT L 335, 22.12.1984, lk 3.

    --------------------------------------------------

    I LISA

    ÜHINEMISAKTI ARTIKLI 164 LÕIGETES 1 JA 2 NIMETATUD PÜÜGILIIGID

    Püügiliik | Tsoon |

    1.Laevad, mis tegelevad spetsialiseerimata püügiga | VIII c, IX |

    2.Ühinemisakti artikli 164 lõikes 2 nimetatud spetsialiseeritud püügiga tegelevad laevad | |

    a)sardiinipüügilaevad (kasutavad nootasid, vähem kui 100 brt) | VIII c |

    b)õngepüügilaevad, vähem kui 100 brt | VIII c, IX |

    c)ainult õngeritvadega püük laevadelt, mis ei ületa 50 brt | VIII c |

    d)laevad, mille põhitegevusala on anšoovisepüük | VIII c |

    e)anšoovist elussöödaks püüdvad laevad | VIII c |

    f)tuunipüük | VIII c, IX |

    --------------------------------------------------

    II LISA

    ERITINGIMUSED, MIDA PEAVAD TÄITMA MUUDE LIIKMESRIIKIDE KUI HISPAANIA JA PORTUGALI LAEVAD, MIS OMAVAD LUBA PÜÜDA KALA HISPAANIA VETES

    A. Tingimused, mida peavad täitma kõik laevad

    1. Laeva pardal peab olema käesolevate eritingimuste eksemplar ja vajaduse korral püügilitsents.

    2. Litsentsi omavate laeva pardatähis peab olema selgelt märgitud nii laeva vööri kui ka tekiehitise mõlemale küljele, kus see oleks kõige paremini nähtav.

    Tähed ja numbrid värvitakse laevakere või tekiehitise värvist selgelt eristuva värviga ja neid ei tohi ära pühkida, muuta, kinni katta ega muul viisil varjata.

    B. Lisatingimused, mida peavad täitma kõik püügiluba omavad laevad, välja arvatud tuuni püüdvad laevad ja üksnes õngepüügiga tegelevad laevad mahutavusega vähem kui 50 brutoregistertonni

    3. Kõik püügiluba omavad laevad edastavad järgmised andmed punktis 7 nimetatud pädevatele siseriiklikele kontrolliasutustele iga allpool loetletud liikumise kohta:

    - laeva nimi, kipri nimi, kutsungsignaal, pardatähis ja vajaduse korral litsentsi number,

    - kuupäev, kellaaeg, geograafiline asend ja ICES statistiline ruut:

    3.1.1. iga kord, kui laev siseneb Hispaania rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse vööndisse, mille suhtes kohaldatakse ühenduse kalapüügieeskirju;

    3.1.2. iga kord, kui laev lahkub Hispaania rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvast vööndist, mille suhtes kohaldatakse ühenduse kalapüügieeskirju;

    3.1.3. iga kord, kui laev liigub ühest ICES alapiirkonnast teise punktides 3.1.1 ja 3.1.2 määratletud vööndite piires;

    3.1.4. iga kord, kui laev siseneb Hispaania sadamasse;

    3.1.5. iga kord, kui laev lahkub Hispaania sadamast;

    3.1.6. enne püügi algust ("aktiivne" teade);

    3.1.7. pärast püügi lõppu ("passiivne" teade).

    4. Kõik püügiluba omavad laevad, kui nad sisenevad ICES vööndisse, kus neil on lubatud kala püüda, või lahkuvad sealt, samuti igal nädalal alates püügi alguskuupäevast, edastavad Euroopa Ühenduste Komisjonile Brüsselis (teleksi nr 24189 FISEU-B) järgmise teabe allpool esitatud järjekorras:

    - laeva nimi,

    - kutsungsignaal,

    - pardatähis,

    - vajaduse korral litsentsi number,

    - kõnealuse püügireisi kohta edastatava teate seerianumber,

    - teate liik punkti 3 all esitatud erinevate punktide kohaselt,

    - geograafiline asend ja ICES statistiline ruut,

    - trümmides sisalduvad kalakogused (kilogrammides) kalaliikide lõikes vastavalt punktis 5.3 esitatud koodile,

    - pärast eelnenud teabeedastust püütud kalakogus (kilogrammides) kalaliikide lõikes,

    - ICES statistiline ruut, kus saak on püütud,

    - pärast eelnenud teabeedastust teistele laevadele üle antud kalakogused (kilogrammides) kalaliikide lõikes,

    - laeva, millele püütud saak üle anti, nimi, kutsungsignaal ja vajaduse korral pardatähis,

    - kipri nimi.

    5. Punktidega 3 ja 4 ette nähtud teated tuleb edastada järgmiselt.

    5.1. Kõik teated tuleb edastada mõne järgmises nimekirjas esitatud raadiojaama kaudu:

    Nimi | Kutsungsignaal |

    North Foreland | GNF |

    Humber | GKZ |

    Cullercoats | GCC |

    Wick | GKR |

    Portpatrick | GPK |

    Anglesey | GLV |

    Ilfracombe | GIL |

    Niton | GNI |

    Stonehaven | GND |

    Hebriidid | GHD |

    Portishead | GKA GKB GKC |

    Land's End | GLD |

    Valencia | EJK |

    Malin Head | EJM |

    Boulogne | FFB |

    Brest | FFU |

    Saint-Nazaire | FFO |

    Bordeaux-Arcachon | FFC |

    Tarifa | EAC |

    Chipiona | Chipiona raadio |

    Finistère | EAF |

    Coruña | Coruña raadio |

    Cabo Peñas | EAS |

    Machichaco | Machichaco raadio |

    5.2. Kui vääramatu jõu tõttu ei saa püügiluba omav laev teadet edastada, võib tema nimel seda teha mõni teine laev.

    5.3. Punktis 4 nimetatud kalakogused pardal esitatakse järgmiste koodidega: [1]

    A. Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)

    B. Merluus (Merluccius merluccius)

    C. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

    D. Tursk (Gadus morhua)

    E. Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

    F. Paltus (Hippoglossus hippoglossus)

    G. Makrell (Scomber scombrus)

    H. Harilik stauriid (Trachurus trachurus)

    I. Kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris)

    J. Süsikas (Pollachius virens)

    K. Merlang (Merlangus merlangus)

    L. Heeringas (Clupea harengus)

    M. Tobias (Ammodytes spp.)

    N. Kilu (Clupea sprattus)

    O. Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

    P. Tursik (Trisopterus esmarkii)

    Q. Harilik molva (Molva molva)

    R. Muu

    S. Süvameregarneellased (Pandalidae)

    T. Euroopa anšoovis (Engraulis encrassicholus)

    U. Meriahven (Sebastes spp.)

    V. Harilik karelest (Hypoglossoides platessoides)

    W. Kalmaarlased (Illex)

    X. Ruske soomuslest (Limanda ferruginea)

    Y. Putassuu (Gadus poutassou)

    Z. Tuun (Thunnidae)

    AA. Sinine molva (Molva dypterygia)

    BB. Meriluts (Brosme brosme)

    CC. Koerhai (Scyliorhinus retifer)

    DD. Hiidhai (Cetorhindae)

    EE. Harilik heeringahai (Lamma nasus)

    FF. Harilik ebakalmaar (Loligo vulgaris)

    GG. Atlandi merilatikas (Brama brama)

    HH. Sardiin (Sardina pilchardus)

    II. Põhjamere garneel (Crangon crangon)

    JJ. Kotkakeel (Lepidorhombus)

    KK. Merikurat (Lophius spp.)

    LL. Norra salehomaar (Nephros norvegicus)

    MM. Pollak (Pollachius pollachius)

    6. Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste logiraamatus sätestatud juhiste kohaldamist, kantakse kõik punktide 3–5 kohaselt edastatud raadioteated kõnealusesse logiraamatusse.

    7. Siseriiklik kontrolliasutus, kes on pädev saama punktis 3 nimetatud teateid:

    Secretario general de Pesca Maritima (Segepesca)

    c/Ortega y Gasset, 57

    Madrid

    Teleks: 47457 SGPM E

    [1] Käesolev nimekiri ei tähenda, et kõiki nimetatud kalaliike võib pardal hoida või lossida.

    --------------------------------------------------

    Top