31984L0360

Nõukogu direktiiv,

28. juuni 1984,

tööstusrajatistest lähtuva õhusaaste vastu võitlemise kohta

(84/360/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

ühenduse keskkonnaalastes tegevusprogrammides aastateks 1973 [4], 1977 [5] ja 1983 [6] on rõhutatud õhusaaste vältimise ja vähendamise tähtsust;

1973. ja 1977. aasta tegevusprogrammides on eelkõige lisaks inimeste tervise ja keskkonnale õhusaastest tulenevate riskide objektiivsele hindamisele ette nähtud ka kvaliteedieesmärkide väljatöötamine ja kvaliteedistandardite kehtestamine, eriti paljude õhku saastavate ainete osas, mida loetakse kõige ohtlikumateks;

nõukogu on juba vastu võtnud mitu direktiivi nende programmide alusel;

lisaks sellele on ühendus otsuse 81/462/EMÜ [7] kohaselt piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni osaline;

1983. aasta tegevusprogrammis, mille üldsuunised on heaks kiitnud Euroopa Ühenduste Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide esindajad, on ette nähtud, et komisjon jätkab jõupingutusi õhukvaliteedi standardite kehtestamiseks ja et teatavate liiki saasteallikate osas tuleks sätestada asjakohased heitkoguste normid;

kõikidel liikmesriikidel on olemas õigusnormid paiksetest tööstusrajatistest lähtuva õhusaastega võitlemiseks; paljudes liikmesriikides toimub praegu olemasolevate normide muutmine;

lahknevused eri liikmesriikides tööstusrajatistest lähtuva õhusaastega võitlemist käsitlevate sätete vahel, mis praegu kehtivad või mis on muutmisel, võivad tekitada ebavõrdseid konkurentsitingimusi ja seetõttu mõjutavad need otseselt ühisturu toimimist; seetõttu tuleb selles valdkonnas kehtivaid õigusnorme ühtlustada, nagu on ette nähtud asutamislepingu artikliga 100;

Euroopa Majandusühenduse üks olulisemaid ülesandeid on majandustegevuse harmoonilise arengu ning jätkuva tasakaalustatud laienemise edendamine kogu ühenduses, kuid seda ülesannet ei saa täita saaste ja selle kaasnähtuste vastu võitlemata, elukvaliteeti parandamata ja keskkonda kaitsmata;

ühendus võiks ja peab aitama tõhustada meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud paiksetest tööstusrajatistest lähtuva õhusaastega võitlemiseks;

selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kasutusele võtta teatavad põhimõtted, mille eesmärk on rakendada meetmete ja menetluste kogum, mis on kavandatud tööstusrajatistest lähtuva õhusaaste vältimiseks ja vähendamiseks ühenduses;

ühenduse püüdlused nende põhimõtete kasutusele võtmiseks võivad olla ainult järkjärgulised, võttes arvesse olukordade keerukust ja kõige tähtsamaid põhimõtteid, millel eri riikide sisepoliitika põhineb;

kõigepealt tuleks luua üldraamistik, mis lubab liikmesriikidel vajaduse korral kohandada kehtivaid eeskirju ühenduse tasandil heakskiidetud põhimõtetega; liikmesriigid peaksid seetõttu kehtestama eelneva loa süsteemi õhusaastet põhjustada võivate paiksete tööstusrajatiste käitamise ja olulise muutmise osas;

lisaks sellele ei või pädevad siseriiklikud asutused seda luba anda, kui teatavad tingimused on täitmata, sealhulgas nõue, et kõik asjakohased meetmed on võetud ja nõue, et rajatise käitamine ei põhjusta olulist õhusaastet;

peaks olema võimalik kohaldada erisätteid eriti saastunud piirkondade ja erikaitset vajavate piirkondade suhtes;

kehtivad loamenetluse ja heitkoguste määratlemise eeskirjad peavad vastama teatavatele nõuetele;

teatavates olukordades peavad pädevad asutused välja selgitama täiendavate nõuete kehtestamise vajaduse, mis siiski ei või asjaomasele ettevõttele kaasa tuua ülemääraseid kulusid;

käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud sätteid tuleb olemasolevate rajatiste suhtes kohaldada järk-järgult, võttes asjakohaselt arvesse tehnilisi tegureid ja majanduslikku toimet;

tuleb ette näha liikmesriikidevaheline ning liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö õhusaaste vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmete rakendamise hõlbustamiseks ja saastet vältiva tehnoloogia arendamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi eesmärk on sätestada täiendavad meetmed ja menetlused, mis on kavandatud eelkõige I lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvatest tööstusrajatistest lähtuva õhusaaste vältimiseks või vähendamiseks ühenduses.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis on:

1. õhusaaste –inimtegevusest tuleneva ainete või energia otsene või kaudne väljutamine õhku, mis võib avaldada märgatavat kahjulikku mõju inimeste tervisele, kahjustada elusressursse, ökosüsteeme ja materiaalset vara ja raskendada või takistada keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist;

2. rajatis — ettevõte või paikne sisseseade, mida kasutatakse tööstuslikuks otstarbeks või ühiskondlike teenuste osutamiseks ja mis tõenäoliselt tekitavad õhusaastet;

3. olemasolev rajatis — enne 1. juulit 1987 töötav tehas või enne seda kuupäeva ehitatud või loa saanud rajatis;

4. õhukvaliteedi piirnormid — saasteainete kontsentratsioon õhus määratud ajavahemiku jooksul, mida ei või ületada;

5. heitkoguste piirnormid — rajatistest lähtuvate heitmete saasteainete kontsentratsioon ja/või mass, mida ei tohi määratud ajavahemiku jooksul ületada.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, millega tagatakse, et I lisas loetletud kategooriatesse kuuluvate rajatiste käitamiseks on vaja pädevate asutuste antud eelnevat luba. Loas ettenähtud nõuete täitmise vajadus tuleb arvesse võtta rajatise projekteerimise etapis.

2. Luba nõutakse ka juhul, kui I lisas loetletud kategooriatesse kuuluvaid rajatisi oluliselt muudetakse või mis muutmise järel kuuluvad nende kategooriatesse.

3. Liikmesriigid võivad nõuda, et ka muudesse kategooriatesse kuuluvate rajatiste puhul tuleb taotleda luba või kui siseriiklikes õigusaktides on ette nähtud, nendest eelnevalt teatada.

Artikkel 4

Ilma et see piiraks muude kui käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks vastuvõetud siseriiklike ja ühenduse sätetes ettenähtud nõuete täitmist, võib loa välja anda ainult juhul, kui pädev asutus on veendunud, et:

1. kõik ennetusmeetmed õhusaaste vältimiseks on võetud, sealhulgas parima võimaliku tehnoloogia rakendamine, kui niisuguste meetmete rakendamine ei too kaasa liigseid kulusid;

2. rajatise kasutamine ja eelkõige II lisas nimetatud ainete heitkogused ei põhjusta olulist õhusaastet;

3. mitte ühtki heitkoguste piirnormi ei ületata;

4. kõik kohaldatavad õhukvaliteedi piirnormid võetakse arvesse.

Artikkel 5

Liikmesriigid võivad:

- määratleda eriti saastunud piirkonnad, millele võib kehtestada artiklis 4 nimetatud heitkoguste piirnormidest rangemad piirnormid,

- määratleda erikaitset vajavad piirkonnad, millele võib kehtestada artiklis 4 nimetatud õhukvaliteedi piirnormidest ja heitkoguste piirnormidest rangemad piirnormid,

- otsustada, et eespool nimetatud piirkondadesse ei või ehitada I lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvaid rajatisi ega neid käitada, kui teatavad tingimused ei ole täidetud.

Artikkel 6

Loataotlustes tuleb esitada rajatise kirjeldus koos andmetega, mille alusel saab otsustada, kas anda luba artiklite 3 ja 4 kohaselt.

Artikkel 7

Kui ärisaladusega seotud sätetest ei tulene teisiti, vahetavad liikmesriigid omavahel ja komisjoniga teavet oma kogemuste ja teadmiste kohta, mis käsitlevad õhusaaste vältimise ja vähendamise ennetusmeetmeid, tehnilisi menetlusi ja seadmeid ning õhukvaliteedi ja heitkoguste piirnorme.

Artikkel 8

1. Nõukogu kehtestab vajaduse korral ühehäälselt ja komisjoni ettepanekul heitkoguste piirnormid, mis põhinevad parimal võimalikul tehnoloogial, mille rakendamine ei too kaasa liigseid kulusid, arvestades asjaomaste heitmete laadi, koguseid ja ohtlikkust.

2. Nõukogu kehtestab ühehäälselt ja komisjoni ettepanekul sobivad mõõtmis- ja hindamisvahendid ja -meetodid.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, millega tagatakse, et loataotlused ja pädevate asutuste otsused tehakse asjaomasele üldsusele teatavaks siseriiklikus õiguses sätestatud korras.

2. Lõike 1 kohaldamine ei piira siseriiklike erisätete või ühenduse sätete kohaldamist, mis käsitlevad riiklike ja eraprojektide keskkonnamõjude hindamist ning ärisaladusega seotud sätete järgimist.

Artikkel 10

Samaaegselt teevad liikmesriigid igasuguse vajaliku konsulteerimise alusena nende kahepoolsete suhete raames teistele asjaomastele liikmesriikidele kättesaadavaks sama teabe, mis nad annavad oma kodanikele.

Artikkel 11

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, millega tagatakse, et rajatistest lähtuvad heitkogused määratakse artiklis 4 nimetatud kohustuste täitmise jälgimiseks. Pädevad asutused peavad määramismeetodid heaks kiitma.

Artikkel 12

Liikmesriigid jälgivad parima võimaliku tehnoloogia ja keskkonnaseisundi arengut.

Nimetatud jälgimise alusel kehtestavad nad vajaduse korral käesoleva direktiivi kohaselt loa saanud rajatistele asjakohased tingimused, võttes arvesse seda arengut ja soovitust vältida kõnealustele rajatistele tekkida võivaid liigseid kulusid, võttes arvesse eelkõige asjaomasesse kategooriasse kuuluvate rajatiste majanduslikku olukorda.

Artikkel 13

Parima võimaliku tehnoloogia ja keskkonnaseisundi arengu jälgimise alusel rakendavad liikmesriigid poliitikat ja strateegiaid, sealhulgas asjakohased meetmed, I lisas esitatud kategooriatesse kuuluvate rajatiste järkjärguliseks kohandamiseks parima võimaliku tehnoloogiaga, võttes eelkõige arvesse:

- rajatise tehnilisi omadusi,

- kasutusmäära ja allesjäänud eluea pikkust,

- sellest lähtuvate saasteainete heitkoguste laadi ja mahtu,

- soovitust ära hoida asjaomasele rajatisele tekkida võivaid liigseid kulusid, võttes eelkõige arvesse kõnealusesse kategooriasse kuuluvate ettevõtete majanduslikku olukorda.

Artikkel 14

Liikmesriigid võivad rahva tervise ja keskkonna kaitsemiseks vastu võtta käesoleva direktiivi sätetest rangemad sätted.

Artikkel 15

Direktiivi ei kohaldata riigikaitse huvides tegutsevate tööstusrajatiste suhtes.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 1987.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 17

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 28. juuni 1984

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Bouchardeau

[1] EÜT C 139, 27.5.1983, lk 5.

[2] EÜT C 342, 19.12.1983, lk 160.

[3] EÜT C 23, 30.1.1984, lk 27.

[4] EÜT C 112, 20.12.1973, lk 1.

[5] EÜT C 139, 13.6.1977, lk 1.

[6] EÜT C 46, 17.2.1983, lk 1.

[7] EÜT L 171, 27.6.1981, lk 11.

--------------------------------------------------

I LISA

TÖÖSTUSETTEVÕTETE KATEGOORIAD [1]

(kuuluvad artikli 3 kohaldamisalasse)

1. Energiatööstus

1.1. Koksiahjud

1.2. Naftatöötlemistehased (v.a ettevõtted, mis toodavad üksnes määrdeaineid toornaftast)

1.3. Kivisöe gaasistamis- ja vedeldamistehased

1.4. Soojuselektrijaamad (v.a tuumaelektrijaamad) ja muud põletusseadmed, mille soojatootlikkuse nimivõimsus on üle 50 MW

2. Metallide tootmine ja töötlemine

2.1. Metallimaakide särdamis- ja paagutamisahjud, mille võimsus on üle 1000 tonni metallimaaki aastas

2.2. Ühendatud malmi- ja terasetehased

2.3. Raudmetallide valukojad, mille sulatusseadmete koguvõimsus on üle 5 tonni

2.4. Mitteraudmetallide tootmise ja sulatamise tehased, mille seadmete koguvõimsus on raskmetallide osas üle 1 tonni või kergete metallide osas 0,5 tonni

3. Mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

3.1. Tsemendi- ja lubjapõletustehased

3.2. Asbesti tootmis- ja töötlemistehased ja asbestil põhinevate toodete valmistamise tehased

3.3. Klaas- või mineraalvillatehased

3.4. Klaasi (tavalise ja eriklaasi) tootmise tehased, mille võimsus on üle 5000 tonni aastas

3.5. Tehased jämekeraamika, peamiselt tulekindlate telliste, keraamiliste torude, fassaadi-, põranda- ja katusekivide tootmiseks

4. Keemiatööstus

4.1. Keemiatehased olefiinide, olefiinide teisendtoodete, monomeeride ja polümeeride tootmiseks

4.2. Keemiatehased muude orgaaniliste vahetoodete tootmiseks

4.3. Tehased üldanorgaaniliste ainete tootmiseks

5. Jäätmete kõrvaldamine

5.1. Mürgiste ja ohtlike jäätmete põletustehased

5.2. Muude tahkete ja vedelate jäätmete põletustehased

6. Muud majandusharud

Tehased paberimassi tootmiseks keemiliste meetoditega (tselluloositehased), mille võimsus on üle 25000 tonni aastas

[1] Lisas esitatud künnised on tootmisvõimsused.

--------------------------------------------------

II LISA

KÕIGE OLULISEMATE SAASTEAINETE LOEND

(artikli 4 lõike 2 tähenduses)

1. Vääveldioksiid ja muud väävliühendid

2. Lämmastikoksiidid ja muud lämmastikuühendid

3. Süsinikmonooksiid

4. Orgaanilised ühendid, eelkõige süsivesinikud (v.a metaan)

5. Raskmetallid ja nende ühendid

6. Tolm; asbest (lenduvad osakesed ja kiud), klaas- ja mineraalvill

7. Kloor ja selle ühendid

8. Fluor ja selle ühendid

--------------------------------------------------