31966L0401

Nõukogu direktiiv,

14. juuni 1966,

söödakultuuride seemne turustamise kohta

(66/401/EMÜ)

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 43 ja 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

söödakultuuride kasvatus on oluline osa Euroopa Majandusühenduse põllumajandusest;

rahuldavad tulemused söödakultuuride kasvatuses sõltuvad olulisel määral sobiva seemne kasutamisest; seda silmas pidades on mõned liikmesriigid lubanud turustada ainult kõrgekvaliteedilist söödakultuuride seemet; need liikmesriigid on saanud kasutada kümnete aastate jooksul läbi viidud süstemaatilist taimeselektsioonialast tööd, mille tulemusel on aretatud stabiilsed ja ühtsed söödakultuuride sordid, mis oma omadustelt tõotavad püstitatud eesmärkide saavutamisel tuua suurt kasu;

ühenduse söödakultuuride saagikust saab veelgi suurendada, kui liikmesriigid kohaldavad turustamiseks lubatavate sortide suhtes võimalikult rangeid ühtseid eeskirju;

turustamise piiramine teatavate sortidega on põhjendatud ainult juhul, kui tarbija on kindel, et tal on kindlasti võimalik nende sortide seemneid hankida;

selleks on teatavad liikmesriigid kohaldanud sertifitseerimiskavasid, mis on ametliku kontrolli raames ette nähtud sordiehtsuse ja -puhtuse tagamiseks;

analoogiline kava eksisteerib juba ka rahvusvahelisel tasandil; Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon on sisse viinud rahvusvahelise kaubanduse jaoks ettenähtud taimeseemnete sertifitseerimise kava;

tuleb pidada soovitavaks ühendusesisese sertifitseerimiskava juurutamist, tuginedes erinevate maade ja rahvusvahelisele kogemusele söödakultuuride seemne osas;

sellist kava tuleks kohaldada nii teistes liikmesriikides kui ka siseturgudel;

sõltumata kavatsetavast kasutusest, tuleks üldjuhul lubada turustada ainult sellist söödakultuuride seemet, mis on ametlikult kontrollitud ja vastavalt sertifitseerimise eeskirjadele sertifitseeritud eliitseemnena või sertifitseeritud seemnena, või mõnede perekondade ja liikide puhul tarbeseemnena; tehniliste mõistete "eliitseeme" ja "sertifitseeritud seeme" valik põhineb juba olemasoleval rahvusvahelisel terminoloogial;

tuleks ametlikult lubada tarbeseemne kasutust, arvestades asjaolu, et osade põllumajanduse seisukohalt oluliste söödakultuuride perekondade ja liikide osas on ühenduse vajadused kas koguseliselt või liikide kaupa veel rahuldamata; seetõttu tuleks osade perekondade ja liikide osas lubada mittesordiehtsa, kuid muus osas normidele vastava söödakultuuride seemne kasutamist;

turule mitteviidava söödakultuuride seemne suhtes ei kohaldata ühenduse eeskirju sellise seemne väikese majandusliku tähtsuse tõttu; liikmesriikidele jääb õigus sellisele seemnele erinõudeid kehtestada;

ühenduse eeskirju ei tuleks kohaldada seemne suhtes, mis on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse;

selleks, et parandada lisaks ühenduse söödakultuuride seemne geneetilisele kvaliteedile ka selle väliseid omadusi, tuleb sätestada teatavad nõuded seoses analüütilise puhtuse ja idanevusega;

seemne identifitseeritavuse tagamiseks tuleb ette näha ühenduse eeskirjad pakendamise, proovivõtu, pitseerimise ja märgistamise kohta; märgistus peab sisaldama nii ametlikuks kontrolliks kui ka seemne tarbijale vajalikku informatsiooni ja ning sertifitseeritud seemne puhul selgelt näitama, et tegemist on ühenduse kava kohaselt sertifitseeritud seemnega;

mõnedes liikmesriikides on teatud perekondade ja liikide osas vajadus eriotstarbeliste söödakultuuri seemne segude järele; seda vajadust arvestades tuleb liikmesriikidel võimaldada teatud tingimustel selliste segude ametlikku lubamist;

turustamise ajal seemne kvaliteedinõuete ja sordiehtsust käsitlevate sätete järgimise tagamiseks peavad liikmesriigid sätestama asjakohase kontrollikorra;

ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 36 kohaldamist, ei tuleks nendele nõuetele vastava seemne suhtes kohaldada teisi kui EÜ eeskirjades sätestatud turustuspiiranguid;

esialgu, kuni ühise põllumajandustaimesortide kataloogi loomiseni, peaksid lubatud piirangud sisaldama liikmesriikide õigust piirata seemnete turustamist nende sortidega, mille kasvatamine ja kasutamine on nende territooriumil kasulik;

teatavatel tingimustel tuleks liikmesriigis sertifitseeritud eliitseemnest mõnes teises riigis kasvatatud seeme tunnistada võrdseks asjaomases liikmesriigis kasvatatud seemnega;

tuleks sätestada, et kolmandates riikides koristatud söödakultuuride seemet lubatakse ühenduses turustada üksnes juhul, kui selline seeme pakub samu tagatisi kui ühenduses ametlikult sertifitseeritud või tarbeseemnena tunnustatud ja ühenduse eeskirjadele vastav seeme;

neil perioodidel, mil erinevate kategooriate sertifitseeritud seemne või tarbeseemne hankimisega esineb raskusi, tuleks ajutiselt lubada turustada ka vähem rangetele nõuetele vastavat seemet;

erinevates liikmesriikides kasutatavate tehniliste sertifitseerimismeetodite ühtlustamiseks ning ühenduses ja kolmandates riikides sertifitseeritud seemnete võrdlemiseks tuleks liikmesriikides rajada ühenduse katsepõllud, võimaldamaks mitmesugustesse "sertifitseeritud seemne" kategooriatesse kuuluvate seemnete iga-aastast järelkontrolli;

käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalike meetmete vastuvõtmine tuleks usaldada komisjonile; kavandatavate meetmete rakendamise hõlbustamiseks tuleks ette näha kord, millega kehtestatakse liikmesriikide ja komisjoni vaheline tihe koostöö alalise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitees,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ühenduses turustatavate söödakultuuride seemne suhtes, olenemata sorteerimata seemne kavandatud kasutusest.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

A. Söödakultuurid

: järgmiste botaaniliste perekondade ja liikide taimed:

a)Gramineae | kõrrelised |

Agrostis spec. | kasteheinad |

Alopecurus pratensis L. | aas-rebasesaba |

Arrenatherum elatius (L.) J. et C. Presl | raikaerik |

Dactylis glomerata L. | harilik kerahein |

Festuca arundinacea Schreb. | roog-aruhein |

Festuca ovina L. | lamba-aruhein |

Festuca pratensis Huds. | harilik aruhein |

Festuca rubra L. | punane aruhein |

Lolium spec. | raiheinad |

Phleum pratense L. | timut |

Poa spec. | nurmikad |

Trisetum flavescens (L.) Pal. Beauv. | harilik koldkaer |

b)Leguminosae | liblikõielised |

Lotus corniculatus L. | harilik nõiahammas |

Lupinus spec. v.a | lupiinid |

Lupinus perennis L. | lupiinid |

Medicago lupulina L. | humallutsern |

Medicago sativa L. | lutsern |

Medicago varia Martyn | lutsern |

Onobrychis sativa Lam. | esparsett |

Pisum arvense L. | põldhernes |

Trifolium hybridum L. | roosa ristik |

Trifolium incarnatum L. | kahkjaspunane ristik |

Trifolium pratense L. | aasristik |

Trifolium repens L. | valge ristik |

Vicia spec. v.a. Vicia faba maior L. | põldoad |

B. Eliitseeme:

1. Aretatud sortide seeme: seeme,

a) mis on toodetud sordiaretaja vastutusel kooskõlas sordi säilitamiseks tunnustatud tavadega;

b) mis on ette nähtud kategooria "sertifitseeritud seeme" seemne tootmiseks;

c) mis vastab artikli 4 sätete kohaselt I ja II lisas eliitseemnele kehtestatud tingimustele; ja

d) mis tunnistati ametliku kontrolli käigus eespool nimetatud tingimustele vastavaks.

2. Kohalike sortide seeme: seeme,

a) mis on toodetud ametliku järelevalve all materjalist, mis on ametlikult tunnistatud selgelt piiritletud päritolupiirkonna ühes või mitmes põllumajandusettevõttes kasvavaks kohalikuks sordiks;

b) mis on ette nähtud kategooria "sertifitseeritud seeme" seemne tootmiseks;

c) mis vastab artikli 4 sätete kohaselt I ja II lisas eliitseemnele kehtestatud tingimustele; ja

d) mis tunnistati ametliku kontrolli käigus eespool nimetatud tingimustele vastavaks.

C. Sertifitseeritud seeme: seeme,

a) mis põlvneb otse antud sordi eliitseemnest või sertifitseeritud seemnest;

b) mis on ette nähtud taimede või kategooria "sertifitseeritud seeme" seemne tootmiseks;

c) mis vastab artikli 4 punkti b sätete kohaselt I ja II lisas sertifitseeritud seemne suhtes kehtestatud tingimustele; ja

d) mis tunnistati ametliku kontrolli käigus eespool nimetatud tingimustele vastavaks.

D. Tarbeseeme: seeme,

a) mis on määratletav liigiehtsana;

b) mis vastab artikli 4 punkti b sätete kohaselt II lisas tarbeseemne suhtes kehtestatud tingimustele; ja

c) mis tunnistati ametliku kontrolli käigus eespool nimetatud tingimustele vastavaks.

E. Ametlikud meetmed: meetmed, mida võtavad/võtab

a) riigi ametiasutused; või

b) mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb riigi vastutusel; või

c) riigi poolt kontrollitavate abitegevuste puhul mis tahes füüsiline isik, kes on selleks vastavalt volitatud,

tingimusel, et punktides b ja c nimetatud isikud ei saa sellistest meetmetest isiklikku kasu.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid näevad ette, et järgmiste liikide

Dactylis glomerata L.

Festuca arundinacea Schreb.

Festuca pratenses Huds.

Festuca rubra L.

Lolium spec.

Phleum pratense L.

Medicago sativa L.

Medicago varia Martyn

Pisum arvense L.

Trifolium repens L.

seemet ei tohi turustada, ilma et see oleks ametlikult sertifitseeritud kui "eliitseeme" või "sertifitseeritud seeme" ja vastav II lisas sätestatud tingimustele.

2. Liikmesriigid peavad tagama, et muude kui lõikes 1 loetletud söödakultuuride perekondade liikide seemet ei turustata ilma, et see oleks ametlikult sertifitseeritud kui "eliitseeme" või "sertifitseeritud seeme" või "tarbeseeme" ning vastaks II lisas kehtestatud tingimustele.

3. Artiklis 21 sätestatud protseduuri kohaselt võib komisjon sätestada, et pärast kindlaksmääratud kuupäeva ei tohi lõikes 1 loetletud söödakultuuride perekondade ja liikide seemet turustada ilma, et see oleks ametlikult sertifitseeritud kui "eliitseeme" või "sertifitseeritud seeme".

4. Liikmesriigid tagavad, et ametlik kontrollimine toimub kooskõlas olemasolevate kaasaegsete rahvusvaheliste meetoditega.

5. Liikmesriigid võivad ette näha erandid lõigete 1 ja 2 sätetest:

a) eliitseemnele eelnevate põlvkondade algseemne jaoks;

b) teaduslikel eesmärkidel läbiviidavate katsete jaoks;

c) selektsiooni läbiviimise jaoks;

d) töötlemiseks turustatava sorteerimata seemne jaoks tingimusel, et on tagatud seemne identifitseeritavus.

Artikkel 4

Tehes järeleandmisi artiklis 3 sätestatu osas, võivad liikmesriigid siiski:

a) lubada ametlikult sertifitseerida ja turustada eliitseemet, mis ei vasta II lisas idanevuse osas sätestatud tingimustele; samasugune mööndus võidakse teha ka Trifolium pratense sertifitseeritud seemne puhul, kui see seeme on edaspidi ette nähtud muu sertifitseeritud seemne tootmiseks.

Ülaltoodud juhtudel peavad olema tarvitusele võetud kõik vajalikud abinõud tagamaks, et müügiks pakkuja garanteerib teatud idanevuse, mis peab turustamise eesmärgil olema märgitud spetsiaalsel, tema nime ja aadressi ning partii numbrit kandval etiketil;

b) lubada seemne kiiresti kätesaadavaks muutmiseks ja hoolimata sellest, et analüüs II lisas idanevuse osas sätestatud nõudmistele vastavuse kontrollimiseks ei ole lõpetatud, ametlikku sertifitseerimist või heakskiitmist ja kategooriate "eliitseeme", "sertifitseeritud seeme" või "tarbeseeme" seemne turustamist selle lõpptarbijale. Seeme sertifitseeritakse või kiidetakse heaks üksnes juhul, kui selle kohta esitatakse esialgne analüüsi aruanne ja kui on esitatud esimese kaubasaaja nimi ja aadress; võetakse kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tarnija tagab esialgsel analüüsil kinnitatud idanevuse; kõnealune idanevus märgitakse turustamisel eraldi etiketile, millele on kantud tarnija nimi ja aadress ning partii viitenumber.

Kõnealuseid sätteid ei kohaldata kolmandatest riikidest imporditava seemne suhtes, kui artiklis 15 ei ole väljaspool ühendust toimuva paljundamise suhtes sätestatud teisiti.

Artikkel 5

Liikmesriigid võivad kehtestada nende oma territooriumil toodetud seemne sertifitseerimiseks ja tarbeseemne kontrolliks täiendavaid või rangemaid nõudmisi kui I ja II lisas sätestatud.

Artikkel 6

1. Iga liikmesriik seab sisse oma territooriumil ametlikult sertifitseeritavate söödakultuuri sortide nimekirja; nimekirjas peavad olema toodud morfoloogilised ja füsioloogilised tunnused, mille järgi kategooria "sertifitseeritud seeme" seemnest pärinevaid taimi saab üksteisest eristada, samuti ametlikult kinnitatud arv, mitu põlvkonda mingi sordi eliitseemnest toodetud seemet võivad olla sertifitseeritud. Kohalike sortide korral tuuakse nimekirjas ära päritoluregioon.

2. Hübriidide ja sünteetiliste sortide korral tuleb ametliku tunnustuse ja sertifitseerimisega tegelevat ametiasutust informeerida sordi genealoogilistest komponentidest. Liikmesriigid tagavad, et info genealoogiliste komponentide kohta ja järelvalve tulemused loetakse seemne tootja soovil konfidentsiaalseks.

3. Sort võidakse sertifitseerimiskõlbulikuks lugeda ainult siis, kui ametliku järelevalve tulemused, eriti kasvatuskatsed, näitavad, et sort on homogeenne ja stabiilne.

4. Heakskiidetud sorte kontrollitakse ametlikult ja regulaarselt. Kui mõni sertifitseerimiskõlblikkuse tingimustest pole rahuldatud, siis heakskiit tühistatakse ja sort kustutatakse nimekirjast.

5. Nimetatud loetelud ja nendesse tehtud muudatused saadetakse viivitamata komisjonile, kes edastab need teistele liikmesriikidele.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid nõuavad, et sortide kontrollimiseks, sertifitseerimiseks ettenähtud seemne kontrollimiseks ja tarbeseemne kontrollimiseks võetakse ametlikud proovid kooskõlas vastavate meetoditega.

2. Sertifitseerimiseks ettenähtud seemne ja tarbeseemne kontrollimiseks võetakse proovid ühtlastest partiidest; partii maksimummass ja proovi miinimummass on esitatud III lisas.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid peavad nõudma, et eliitseemet, sertifitseeritud seemet ja tarbeseemet müüakse ainult piisavalt homogeensete partiidena ja suletud pakendites, mis kannavad sulgemissüsteemi ja markeeringut artiklites 9 ja 10 kirjeldatu kohaselt, sõltuvalt sellest, kumba neist on kohaldatud.

2. Väikeste koguste lõpptarbijale turustamisel võivad liikmesriigid pakkimise, pitseerimise ja märgistamise puhul ette näha erandid lõike 1 sätetest.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid peavad nõudma, et eliitseemne, sertifitseeritud seemne ja tarbeseemne pakendid pitseeritakse sellisel moel, et pakendi avamisel pitser puruneb ja teda ei saa uuesti kinnitada.

2. Pakendeid ei tohi uuesti sulgeda, välja arvatud ametliku järelevalve all. Kui pakendid on uuesti suletud, peab uuestisulgemise fakt, uuestisulgemise kuupäev ja selle eest vastutav ametkond olema märgitud artikli 10 lõikes 1 nõutud etiketil.

Artikkel 10

1. Liikmesriigid peavad nõudma, et eliitseemne, sertifitseeritud seemne ja tarbeseemne pakendid:

a) on välispidiselt markeeritud IV lisas sätestatud nõuetele vastava etiketiga mõnes ühenduse ametlikus keeles; etikett peab olema kinnitatud ametliku pitseriga; etiketi värv on eliitseemne puhul valge, eliitseemnele järgneva esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne puhul sinine, eliitseemnele järgnevate põlvkondade sertifitseeritud seemne puhul punane ja tarbeseemnel tumekollane; teistes liikmesriikides turustamiseks peab etikett kandma pitseerimise kuupäeva; kui eliitseeme või sertifitseeritud seeme ei vasta artikli 4 punktis a nimetatud juhtudel käesoleva direktiivi II lisas sätestatud tingimustele idanevuse osas, märgitakse see etiketile;

b) sisaldavad etiketiga sama värvi ametlikku dokumenti, mis sisaldab IV lisas etiketilt nõutavat informatsiooni; kõnealune dokument ei ole vajalik juhul, kui kõnealune teave on trükitud kustumatult pakendile.

2. Liikmesriigid võivad:

a) nõuda, et ametliku pitseerimise kuupäev oleks igal juhul etiketile märgitud;

b) väikepakendite puhul teha järeleandmisi lõike 1 nõudmiste osas.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust nõuda, et ka muudel juhtudel kui sätestatud käesolevas direktiivis, peavad kas nende oma territooriumil toodetud või imporditud eliitseemne, sertifitseeritud seemne või tarbeseemne pakendid kandma tarnija etiketti, kui seeme on mõeldud turustamiseks nende territooriumil.

Artikkel 12

Liikmesriigid peavad nõudma, et igasugune eliitseemne, sertifitseeritud seemne või tarbeseemne töötlemine kemikaalidega oleks märgitud kas ametlikul etiketil, müügiks pakkuja etiketil, kas pakendi peal või selle sees.

Artikkel 13

1. Liikmesriigid peavad nõudma, et söödakultuuride seeme erinevate perekondade, liikide või sortide seemnete segudena või segudena, mis sisaldavad taimede seemneid, mis käesoleva direktiivi mõistes ei ole söödakultuurid, võib olla turustatud ainult juhul, kui see ei ole ette nähtud söödataimede tootmiseks ja kui erinevad komponendid, millest segu koosneb, on enne segamist vastanud nende turustamiseks kehtestatud nõuetele.

2. Artiklite 8, 9 ja 11 sätted kehtivad ka segude puhul, samuti artikli 10 sätted, selle erinevusega, et segude puhul peab etikett olema roheline.

Artikkel 14

1. Liikmesriigid peavad tagama, et eliitseeme ja sertifitseeritud seeme, mis on ametlikult sertifitseeritud ja mille pakendid on markeeritud ja suletud ametlikult või ametliku järelevalve all vastavalt käesolevale direktiivile, ning tarbeseeme, mis on ametlikult kontrollitud ja mille pakendid on markeeritud ja suletud ametlikult või ametliku järelevalve all vastavalt käesolevale direktiivile, ei saa tulenevalt seemne omadustest, kontrollimeetmetest, markeerimisest ja sulgemisest muude kui käesolevast direktiivist tulenevate müügipiirangute objektiks.

2. Liikmesriigid võivad:

a) kui komisjoni poolt ei ole artikli 3 lõike 3 kohaselt meetmeid tarvitusele võetud ja neid jõustatud, sätestada, et pärast kindlaksmääratud kuupäeva ei või muude kui artikli 3 lõikes 1 loetletud söödakultuuride perekondade ja liikide seemet turustada, kui see ei ole ametlikult sertifitseeritud kui "eliitseeme" või "sertifitseeritud seeme";

b) võtta vastu turustamisel lubatavat maksimaalset niiskusesisaldust käsitlevad sätted;

c) piirata sertifitseeritud söödakultuuride seemne turustamist eliitseemnele järgneva esimese põlvkonna seemnetega;

d) kuni sortide ühise kataloogi koostamiseni, kuid mitte kauem kui 1. jaanuarini 1970, piirata söödakultuuride seemne turustamist nende sortidega, mis saagivõime ja nende territooriumil kasutamiseks sobivuse alusel on võetud riiklikesse sordiloeteludesse; nimetatud loetellu lisamise tingimused peavad olema samad nii teiste liikmesriikide kui oma riigi sortidele.

Artikkel 15

Liikmesriigid peavad kindlustama, et söödakultuuride seeme, mis on toodetud liikmesriigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemnest ja koristatud kas teises liikmesriigis või kolmandas riigis, loetakse võrdseks esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnega, mis on toodetud sellises liikmesriigis koristatud eliitseemnest, mis selle eliitseemne tootis, juhul kui see seeme on läbinud põldtunnustamise vastavalt antud kategooriale I lisas sätestatud tingimustel ja kui ametlik kontroll on näidanud, et II lisas samale kategooriale sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 16

1. Nõukogu, toimides komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega, määrab kindlaks, kas:

a) artiklis 15 toodud juhtudel kolmandas riigis läbi viidud põldtunnustamine vastab I lisas sätestatud tingimustele;

b) söödakultuuride seeme, mis on koristatud kolmandas riigis ja mis annab samu garantiisid selle omaduste ja ehtsuse tagamise kontrollimeetmete ning markeerimise ja analüüsitulemuste osas, on kõige selle suhtes ekvivalentne ühenduse sees koristatud ja käesoleva direktiivi nõuetele vastava eliitseemne, sertifitseeritud seemne või tarbeseemnega.

2. Kuni nõukogu ei ole teinud otsust vastavalt lõikele 1, võivad liikmesriigid selliseid otsuseid ise teha. See õigus lõpeb 1. juulil 1969.

Artikkel 17

1. Mistahes ajutiste raskuste kõrvaldamiseks üldisel eliitseemnega, sertifitseeritud seemnega või tarbeseemnega varustamisel, mis võivad aset leida kas ühes või mitmes liikmesriigis ning mida ei ole võimalik ületada ühendusesiseselt, võidakse üht või mitut liikmesriiki artiklis 21 sätestatud protseduuri kohaselt volitada komisjoni poolt määratud ajaperioodiks lubama turustada vähem rangetele tingimustele vastavate kategooriate seemet.

2. Teatava sordi seemnekategooria ametliku etiketina kasutatakse vastava kategooria jaoks ettenähtud etiketti; kõigil muudel juhtudel kasutatakse tarbeseemne jaoks ettenähtud etiketti. Etiketile tuleb alati märkida, et kõnealune seeme on vähem rangetele nõuetele vastavast kategooriast.

Artikkel 18

Käesolevat direktiivi ei kohaldata söödakultuuride seemne suhtes, mis on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse.

Artikkel 19

Liikmesriigid võtavad turustamise ajal söödakultuuride seemne ametlikuks kontrollimiseks vajalikud meetmed, et tagada vähemalt proovide kontrollimise teel selle vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 20

1. Ühenduses seatakse sisse katsepõllud kontrollproovide võtmise käigus võetud seemneproovide iga-aastaseks järelkontrolliks; need põllud allutatakse komitee järelevalvele vastavalt artiklile 21.

2. Esimeses etapis kasutatakse kõnealuseid võrdluskatseid sertifitseerimise tehniliste meetodite ühtlustamiseks, et saada samaväärseid tulemusi. Kui see eesmärk on saavutatud, koostatakse võrdluskatsete kohta iga-aastased arenguaruanded ja saadetakse konfidentsiaalsetena liikmesriikidele ja komisjonile. Komisjon määrab esimese aruande kuupäeva vastavalt artiklis 12 sätestatud protseduurile.

3. Komisjon kehtestab artiklis 21 sätestatud korras võrdluskatsete läbiviimiseks vajaliku korra. Võrdluskatsetel võib kasutada kolmandates riikides koristatud söödakultuuri.

Artikkel 21

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab nõukogu 14. juuni 1966. aasta otsusega [2] loodud alalise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee (edaspidi "komitee") eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel küsimuse viivitamata nimetatud komiteele.

2. Liikmesriikide hääli komitees arvestatakse vastavalt asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatule. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjoni esindaja esitab võetavate meetmete kava. Komitee esitab oma arvamuse nende meetmete kohta tähtaja jooksul, mille eesistuja on määranud vastavalt küsimuste kiireloomulisusele. Arvamus võetakse vastu vähemalt kaheteistkümne poolthäälega.

4. Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise kuni üheks kuuks alates kõnealusest teatamisest edasi lükata.

Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha ühe kuu jooksul teistsuguse otsuse.

Artikkel 22

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira inimeste, loomade või taimede elu ja tervise või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmise eesmärgil siseriiklike õigusaktide sätete kohaldamist.

Artikkel 23

Liikmesriigid jõustavad hiljemalt 1. juulil 1968 käesoleva direktiivi artikli 14 lõike 1 täitmiseks vajalikud õigusnormid ning ülejäänud sätete järgimiseks vajalikud normid hiljemalt 1. juulil 1969.

Artikkel 24

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. juuni 1966

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Werner

[1] EÜT 109, 9.7.1964, lk 1751/64.

[2] EÜT 125, 11.7.1966, lk 2289/66.

--------------------------------------------------

I LISA

Põllukultuuride sertifitseerimise tingimused

1. Põllukultuur peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas.

2. Enne iga seemnekoristust viiakse läbi vähemalt üks põldtunnustamine.

3. Põllu harimisviis ja taimede arengufaas peavad võimaldama sordiehtsust ja puhtust adekvaatselt hinnata.

4. Põllu eelkultuur ei tohi olla sobimatu antud liigi seemnesortide kasvatamiseks.

5. Risttolmlevatel liikidel minimaalsed kaugused sama liigi teistest sortidest, sama sordi halvemate omadustega kultuuridest ning lähedastest liikidest on järgnevad:

| Paljunduspõllud |

kuni 2 hektarit | üle 2 hektari |

a)Paljundusmaterjali tootmiseks mõeldud seeme | 200 m | 100 m |

b)Sööda tootmiseks mõeldud seeme | 100 m | 50 m |

Kõnealused kaugused võib jätta arvestamata, kui on olemas piisav kaitse võõrtolmlejate eest.

--------------------------------------------------

II LISA

Seemnele esitatavad nõuded

I. SERTIFITSEERITUD SEEME

1. Seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas.

2. Seemne kasulikkust vähendavate haiguste tase peab olema võimalikult madal.

3. Seeme peab vastama ka järgmistele tingimusele:

A. Standardid

:

Liik | Minimaalne analüütiline puhtus (kaaluprotsent) | Maksimaalne umbrohuseemne sisaldus (kaaluprotsent) | Minimaalne idanevus (puhaste seemnete protsent) |

a)Gramineae

Agrostis alba | 90 | 1 | 80 |

Agrostis al spec. | 90 | 1 | 75 |

Alopecurus pratensis L. | 75 | 1,5 | 70 |

Arrenatherum elatius (L.) J. et C. Presl | 90 | 1 | 80 |

Dactylis glomerata L. | 90 | 1 | 80 |

Festuca arundinacea Schreb. | 95 | 1 | 80 |

Festuca ovina L. | 85 | 1 | 75 |

Festuca pratensis Huds. | 95 | 1 | 80 |

Festuca rubra L. | 90 | 1 | 75 |

Lolium multiflorum spec. italicum | 96 | 1 | 75 |

Lolium al. spec. | 96 | 1 | 80 |

Phleum pratense L. | 95 | 0,5 | 80 |

Poa spec. | 85 | 1 | 75 |

Trisetum flavescens (L.) Pal. Beauv. | 75 | 1 | 75 |

Liik | Minimaalne analüütiline puhtus (kaalu protsent) | Maksimaalne umbrohu- seemne sisaldus (kaaluprotsent) | Minimaalne idanevus (puhaste seemnete protsent) | Maksimaalne kõvade seemnete hulk (puhaste seemnete protsent) |

b)Leguminosae

Lotus corniculatus L. | 95 | 0,8 | 75 | 40 |

Lupinus spec. | 98 | 0,1 | 80 | 20 |

Medicago lupulina L. | 97 | 0,8 | 80 | 20 |

Medicago sativa L. | 97 | 0,5 | 80 | 40 |

Medicago varia Martyn | 97 | 0,5 | 80 | 40 |

Onobrychis sativa L. | 95 | 1,5 | 75 | 20 |

Pisum arvense L. | 97 | 0,1 | 80 | – |

Trifolium hybridum L. | 97 | 0,5 | 80 | 20 |

Trifolium incarnatum L. | 97 | 0,5 | 80 | 20 |

Trifolium pratense L. | 97 | 0,5 | 80 | 20 |

Trifolium repens var. giganteum | 97 | 0,5 | 80 | 40 |

Trifolium repens L. | 97 | 0,8 | 80 | 20 |

Vicia faba | 97 | 0,1 | 85 | 20 |

Vicia al. spec. | 97 | 0,5 | 85 | 20 |

B. Märkused:

a) Osutatud maksimumsisalduse ulatuses käsitatakse kõvasid seemneid idanemisvõimelistena.

b) Kõiki värskeid ja terveid seemneid, mis ei idane pärast eeltöötlemist, käsitatakse idanenud seemnetena.

c) Seemnes ei leidu tuulekaera ja võrmi; ühe tuulekaera või võrmi seemne esinemist 100 grammises proovis ei käsitata lisandina, kui teises 200 grammises proovis tuulekaera või võrmi ei esine.

d) Alopercurus myosuroides seemnete kaaluprotsent ei ületa 3 %.

e) Muude kasvatatavate taimede seemne sisaldus ei ületa 1 % massist; Poa liikide puhul on lubatud 1 % muid Poa liike.

C. Eritingimused Lupinus spec.:

a) Teist värvi seemnete protsent ei ületa 1 %.

b) Maguslupiini sortides ei tohi kibedaid seemneid olla üle:

3 % eliitseemnele järgneva esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne puhul;

3 % eliitseemnele järgnevate põlvkondade sertifitseeritud seemne puhul.

II. ELIITSEEME

Eliitseemne suhtes kohaldatakse käesoleva lisa I jaos sätestatud tingimusi, kui järgmiste täiendavate sätetega ei ole ette nähtud teisiti:

1. Lubatud on 0,2 kaaluprotsenti teiste taimede seemneid, seejuures ei tohi ei teiste kultuurtaimede ega ka umbrohtude protsent olla suurem kui 1 %.

2. Alopecurus myosuroides’e seemnete arv ei ületa 25 grammises proovis viit seemet.

3. Lupinus spec.: maguslupiinid võivad sisaldada kuni 1 % kibedaid seemneid.

III. TARBESEEME

Tarbeseemne suhtes kohaldatakse käesoleva lisa I jao punktides 2 ja 3 sätestatud tingimusi, kui järgmiste täiendavate sätetega ei ole ette nähtud teisiti:

1. Muude kasvatatavate taimede seemne kaaluprotsent ei ületa 3 %.

2. Poa liikide puhul on lubatud 3 % muid Poa liike.

3. Vicia liikide puhul on lubatud 6 % Vicia pannonica, Vicia villosa ja sugulasliikide seemneid.

4. Lupinus spec.

a) Teist värvi seemnete protsent ei ületa 2 %.

b) Maguslupiini sortides ei ületa kibedate seemnete arv 5 %.

--------------------------------------------------

III LISA

| Partii maksimaalne kaal | Näidise minimaalne kaal |

1.Vähemalt nisuterasuurused seemned | 20 tonni | 500 grammi |

2.Nisuterast väiksemad seemned | 10 tonni | 300 grammi |

--------------------------------------------------

IV LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------