Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 22014D0503

    2014/503/EL: Euroopa — Vahemere piirkonna sooduspäritolutreeglite piirkondliku konventsiooni ühiskomitee otsus nr 1/2014, 21. mai 2014 , ühiskomitee töökorra vastuvõtmise kohta

    ELT L 222, 26.7.2014, p. 22–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/503/oj

    26.7.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 222/22


    EUROOPA — VAHEMERE PIIRKONNA SOODUSPÄRITOLUTREEGLITE PIIRKONDLIKU KONVENTSIOONI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2014,

    21. mai 2014,

    ühiskomitee töökorra vastuvõtmise kohta

    (2014/503/EL)

    ÜHISKOMITEE,

    võttes arvesse Euroopa — Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikku konventsiooni ja eelkõige selle artiklit 3

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa — Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (edaspidi „konventsioon”) jõustus 1. detsembril 2012.

    (2)

    Konventsiooni artikli 3 lõikega 1 moodustati ühiskomitee, kus on esindatud kõik konventsiooniosalised.

    (3)

    Konventsiooni artikli 3 lõike 4 kohaselt määrab ühiskomitee ise kindlaks oma töökorra,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Käesolevaga võetakse vastu Euroopa — Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ühiskomitee töökord, mis on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

    Brüssel, 21. mai 2014

    Ühiskomitee nimel

    eesistuja

    P.-J. LARRIEU


    LISA

    EUROOPA — VAHEMERE PIIRKONNA SOODUSPÄRITOLUREEGLITE PIIRKONDLIKU KONVENTSIOONI ÜHISKOMITEE TÖÖKORD

    Artikkel 1

    Koosseis

    1.   Ühiskomitee (edaspidi „komitee”) koosneb järgmiste osaliste esindajatest:

    Euroopa — Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) artikli 1 lõikes 3 osutatud osalised, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, ja

    need konventsiooniosalised, kes on konventsiooni artikli 5 lõike 6 kohaselt konventsiooniga ühinenud

    (edaspidi „konventsiooniosalised, kelle suhtes konventsioon on jõustunud”).

    Konventsiooniosalistel, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, on hääleõigus. Igal konventsiooniosalisel on üks hääl.

    2.   Konventsiooni artikli 1 lõikes 3 osutatud konventsiooniosalistel, kelle suhtes konventsioon ei ole veel jõustunud, ja kolmandatel riikidel, kelle komitee on kutsunud konventsiooniga ühinema, on komitees artikli 5 lõike 9 kohaselt vaatlejastaatus.

    Neil konventsiooniosalistel (edaspidi „vaatlejastaatuses konventsiooniosalised”) ei ole hääleõigust. Nad võivad siiski aktiivselt osaleda komitee arutlusfoorumil ja esitada ettepanekuid.

    3.   Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), Agadiri lepingu ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu (CEFTA) sekretariaatidel on samuti komitees vaatlejastaatus. Kõnealustel vaatlejatel ei ole hääleõigust, kuid nad võivad siiski aktiivselt osaleda komitee arutlusfoorumil ja esitada ettepanekuid.

    Vajaduse korral võib komitee juhtumipõhiselt otsustada kutsuda lisavaatlejaid, kui ükski konventsiooniosaline ei ole selle vastu. Kõnealustel vaatlejatel ei ole hääleõigust, kuid nad võivad siiski aktiivselt osaleda komitee arutlusfoorumil.

    4.   Enne komitee iga koosolekut teatavad lõigetes 1–3 osutatud komiteeliikmed (edaspidi „komiteeliikmed”) sekretariaadile kirjalikult oma delegatsiooni koosseisu. Delegaatide arv on üldjuhul piiratud kolmega delegatsiooni kohta. Igast muudatusest delegatsiooni koosseisus teatatakse sekretariaadile kirjalikult hiljemalt seitse kalendripäeva enne koosolekut.

    Artikkel 2

    Eesistuja

    Komitee eesistujaks on Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”) esindaja.

    Artikkel 3

    Sekretariaat

    Komisjon tegutseb komitee sekretariaadina ja vajaduse korral artikli 13 kohaselt loodud allkomiteede ja töörühmade sekretariaadina.

    Artikkel 4

    Kirjavahetus

    1.   Komiteele saadetavad kirjad adresseeritakse komisjonile, üldjuhul elektrooniliselt, märkega suunata need edasi komitee eesistujale.

    2.   Komitee liikmetele saadetavad kirjad edastab neile sekretariaat, üldjuhul elektrooniliselt.

    Artikkel 5

    Koosolekud

    1.   Komitee koosoleku kutsub eesistuja kokku omal algatusel või mõne konventsiooniosalise taotluse põhjal.

    2.   Koosolekud toimuvad Brüsselis või mis tahes muus kohas, kui ükski konventsiooniosaline ei ole vastu.

    3.   Eesistuja teeb kõik võimaliku, et vältida koosoleku kokkukutsumist mis tahes konventsiooniosalise riigipühade ajal. Selleks võivad konventsiooniosalised teatada sekretariaadile iga kalendriaasta lõpuks oma järgmise aasta ametlike riigipühade kuupäevad.

    4.   Koosolekukutsed saadetakse kõigile komitee liikmetele vähemalt üks kuu enne koosolekut.

    5.   Juhul kui komitee ei otsusta teisiti, on selle koosolekud kinnised.

    Artikkel 6

    Päevakord

    1.   Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra.

    2.   Esialgne päevakord saadetakse kõigile komitee liikmetele hiljemalt üks kuu enne koosolekut.

    3.   Täiendavaid punkte võib lisada päevakorra põhipunktidena, kui need esitatakse eesistujale hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Täiendavaid punkte võib esialgsesse päevakorda lisada muude küsimuste all, kui seda taotletakse enne päevakorra vastuvõtmist.

    4.   Komitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses, kui ükski konventsiooniosaline ei ole vastu.

    Artikkel 7

    Koosoleku protokoll

    1.   Eesistuja vastutab kõigi koosolekute protokollimise eest. Protokolli märgitakse iga päevakorrapunkti kohta komitee soovitused ja järeldused ning protokolli lisadesse koosolekul esitatud dokumendid ja osalejate nimekiri.

    2.   Eesistuja saadab protokolli kavandi komitee liikmetele viivitamata, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast koosolekut.

    Komitee liikmed saadavad märkused protokolli kavandi kohta eesistujale kirjalikult hiljemalt üks kuu pärast seda, kui see neile välja saadeti. Lahkarvamuste korral arutab küsimust komitee. Lahkarvamuse püsimise korral esitatakse asjaomased märkused lõpliku protokolli lisas.

    Artikkel 8

    Rakendamine ja vaidluste lahendamine

    1.   Konventsiooniosalised, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, vahetavad arvamusi konventsiooni kohaldamise ja rakendamise käigus saadud kogemuste ja ettetulnud probleemide kohta.

    2.   Konventsiooni 1. liite artikli 33 kohaselt otsib komitee konventsiooni tõlgendamisega seotud vaidluste korral kõigile vastuvõetavat lahendust.

    Artikkel 9

    Konventsiooni haldamine

    1.   Konventsiooniosalised, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, teatavad komiteele vabakaubanduslepingutest, mille nad on üksteisega sõlminud ja kus viidatakse konventsioonile, ning teatavad sekretariaadile kuupäeva, millest alates kohaldatakse konventsiooni nende vabakaubanduslepingute suhtes.

    Sekretariaat astub vajalikke samme Euroopa Liidu Teatajas selliste teatiste avaldamiseks, mis viitavad kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmisele.

    2.   Konventsiooniosalised, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, teatavad komiteele konventsiooniosaliste vahelistes vabakaubanduslepingutes tehtud kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada diagonaalse kumulatsiooni kohaldamise tingimusi.

    Artikkel 10

    Uute konventsiooniosaliste ühinemine

    1.   Komitee kaalub kolmandate riikide kirjalikke ühinemistaotlusi, mille esitab konventsiooni hoidja, üldjuhul taotluse saamisele järgneval koosolekul.

    2.   Komitee kaalub, kas ühineva konventsiooniosalise ja muude konventsiooniosaliste vahel vabakaubanduslepingute sõlmimise ajaks on vaja ette näha üleminekukord, seda eelkõige selleks, et vältida ebakindlust ühineva konventsiooniosalisega seotud kumulatsiooni osas.

    Artikkel 11

    Konventsiooni ja töökorra muudatused

    1.   Komitee töökord võidakse läbi vaadata iga sellise konventsiooniosalise taotluse põhjal, kelle suhtes konventsioon on jõustunud.

    2.   Kui asjaomased konventsiooniosalised muudavad konventsiooni II liites kajastatud mis tahes erisätet või kui kaks konventsiooniosalist võtavad sellise erisätte vastu, siis esitavad viimased selle muudatuse sekretariaadile.

    3.   Sekretariaat edastab komitees vastu võetud konventsiooni muudatused, sealhulgas selle liidete muudatused, konventsiooni hoidjale ja konventsiooniosalistele.

    Artikkel 12

    Otsused ja soovitused

    1.   Otsused ja soovitused võetakse vastu nende konventsiooniosaliste hääletamise põhjal, kelle suhtes konventsioon on jõustunud ja kes on komitee koosolekul isiklikult kohal või esindatud. Kvoorumi moodustavad vähemalt kaks kolmandikku sellistest konventsiooniosalistest.

    Hääletamisest hoidumine ei takista komiteed vastu võtmast otsuseid, mis nõuavad ühehäälsust.

    Konventsiooniosaline, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, võib esindada maksimaalselt üht muudest konventsiooniosalistest, kelle suhtes konventsioon on jõustunud. Konventsiooniosaline, keda esindatakse, teavitab eesistujat sellest kirjalikult enne koosolekut.

    Konventsiooniosalised, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, suhtuvad vaatlejastaatuses konventsiooniosaliste esitatud arvamustesse suurima tähelepanuga.

    2.   Komitee otsused ja soovitused nummerdatakse, neile märgitakse vastuvõtmise kuupäev ja teemale viitav pealkiri.

    3.   Iga konventsiooniosaline võib avaldada komitees vastu võetud otsused ja soovitused riigi ametlikus häälekandjas oma ametlikus keeles/ametlikes keeltes ja vastavate riiklike eeskirjade kohaselt.

    4.   Kui asi on kiireloomuline ja koosolekut ei ole võimalik kokku kutsuda, võib komitee vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui konventsiooniosalised, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, on nii kokku leppinud. Sellise kirjaliku menetluse suhtes kohaldatakse lõiget 1.

    Eesistuja võib kasutada kirjalikku menetlust komitee heakskiidu saamiseks ennekõike juhul, kui otsuse eelnõu või soovituse projekti on komitee koosolekul eelnevalt juba arutatud.

    Sellisel juhul saadab eesistuja kavandatud eelnõu või soovituse heakskiidu saamiseks laiali, kehtestades asja kiireloomulisusest lähtuvalt tähtaja märkuste ja seisukohtade esitamiseks.

    Konventsiooniosalised, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, teatavad ettenähtud tähtaja jooksul sekretariaadile, kas nad on asjaomase otsuse või soovituse vastuvõtmisega nõus või mitte. Kui konventsiooniosaline, kelle suhtes konventsioon on jõustunud, ei väljenda enne kõnealuse tähtaja möödumist vastuseisu otsuse eelnõule või soovituse projektile, loetakse kavandatud otsus või soovitus tema poolt vaikimisi heakskiidetuks.

    Eesistuja teavitab kõiki konventsiooniosalisi kirjaliku menetluse tulemustest viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 kalendripäeva pärast tähtaja möödumist.

    Artikkel 13

    Allkomiteed ja töörühmad

    1.   Konventsiooni artikli 3 lõike 5 kohaselt loodud allkomitee või töörühm võib anda soovitusi, valmistada ette otsuseid ja täita muid ülesandeid, mis komitee on talle delegeerinud.

    2.   Allkomiteed ja töörühmad annavad komiteele oma tegevusest korrapäraselt aru ning teevad seda vähemalt kuu aega enne komitee iga koosolekut.

    3.   Artikli 1 lõikes 3 osutatud vaatlejastaatuses konventsiooniosalised ja vaatlejad võivad samasuguses vaatlejastaatuses osaleda kõigis allkomiteedes või töörühmades.

    Artikkel 14

    Ametlik keel

    1.   Komitee ametlikud töökeeled on inglise ja prantsuse keel.

    2.   Komiteele esitatud otsuste eelnõud koostatakse nii inglise kui ka prantsuse keeles.

    Artikkel 15

    Jõustumine

    Komitee töökord jõustub selle vastuvõtmise päeval.


    Top