21995A1013(01)

Kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev vaheleping

Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Venemaa Föderatsiooni vahel

EUROOPA ÜHENDUS, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi "ÜHENDUS",

ühelt poolt ja

VENEMAA FÖDERATSIOON, edaspidi "VENEMAA",

teiselt poolt,

kes on käesoleva lepingu pooled,

arvestades, et ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule (edaspidi "partnerlus- ja koostööleping") kirjutati alla 24. juunil 1994;

arvestades, et partnerlus- ja koostöölepingu eesmärk on tugevdada ja laiendada varem, eelkõige 18. detsembril 1989 sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepinguga, edaspidi "1989. aasta leping", loodud suhteid;

arvestades, et on vaja tagada lepingupoolte vaheliste kaubandussuhete edasine areng;

arvestades, et selleks on vahelepingu abil vaja võimalikult kiiresti rakendada partnerlus- ja koostöölepingu kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevad sätted;

pidades meeles rahanduskoostöö panust käesoleva lepingu kaubandusega seotud eesmärkide saavutamiseks;

on otsustanud sõlmida käesoleva lepingu ja on selleks nimetanud oma täievolilisteks esindajateks:

EUROOPA ÜHENDUS:

EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS:

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS:

VENEMAA:

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Demokraatia põhimõtete ja eelkõige Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud inimõiguste ning turumajanduse põhimõtete austamine on poolte sise- ja välispoliitika alus ning partnerluse ja käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 2

1. Käesoleva lepingu kohaselt Venemaa poolt antavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata I lisas määratletud soodustuste suhtes, mida Venemaa annab teistele endiste NSVLi riikidele.

2. II jaotise kohaselt võimaldatava enamsoodustusrežiimi korral ei kohaldata lõikes 1 osutatud erandeid pärast Venemaa ühinemist üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega, edaspidi "GATT", või Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, edaspidi "WTO".

II JAOTIS

KAUBAVAHETUS

Artikkel 3

1. Pooled kohaldavad vastastikku enamsoodustusrežiimi vastavalt GATTi I artikli lõikele 1.

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata:

a) soodustustele, mis on antud naaberriikidele piiriliikluse hõlbustamiseks;

b) soodustustele, mis on antud tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomise eesmärgil või sellise liidu või piirkonna loomise tõttu; mõistete "tolliliit" ja "vabakaubanduspiirkond" tähendus vastab GATTi XXIV artikli lõikes 8 määratletule või tolliliidu ja vabakaubanduspiirkonna GATTi sama artikli lõike 10 kohase moodustamise korral kõnealuses lõikes määratletule;

c) soodustuste suhtes, mis on antud teatavatele riikidele GATTi ja muude arengumaid soodustavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt.

Artikkel 4

1. Ühe poole territooriumilt teise poole territooriumile imporditud toodete suhtes ei kohaldata otseselt ega kaudselt muid riigisiseseid makse ega riigisiseseid lõive kui need, mida kohaldatakse otseselt või kaudselt samasuguste kodumaiste toodete suhtes.

2. Olenemata lõike 1 sätetest, lepivad pooled kokku, et Venemaa võib jätkata aktsiisimaksu käsitlevate siseriiklike õigusaktide ajutist rakendamist järgmistel tingimustel:

- see ei suurenda käesoleva lepingu allkirjastamise päeval kehtivat ühenduse toodete diskrimineerivat kohtlemist võrreldes vastavate kodumaiste toodetega ja

- Venemaa kohaldab ühenduse toodetele vähemalt sama soodsaid tingimusi kui ükskõik millise kolmanda riigi toodetele.

Venemaa püüab tagada lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmise võimalikult kiiresti ning saavutab täieliku täitmise hiljemalt 1. jaanuariks 1996. Täitmist jälgib ühiskomitee.

3. Lisaks sellele võimaldatakse ühe poole toodete suhtes, mis on imporditud teise poole territooriumile, nende riigisisest müüki, müügiks pakkumist, ostu, vedu, turustamist ja kasutamist käsitlevate õigusnormide ja nõuete osas vähemalt sama soodsad tingimused kui samasugustele omamaistele toodetele. Käesoleva lõike sätted ei takista kohaldamast diferentseeritud riigisiseseid veomakse, mis põhinevad eranditult veovahendite majanduslikul toimimisel ja mitte toote päritolul.

4. Poolte vahel kohaldatakse mutatis mutandis GATTi III artikli lõikeid 8–10.

Artikkel 5

1. Pooled leiavad üksmeelselt, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus.

Seoses sellega näeb kumbki pool ette teise poole tolliterritooriumilt pärinevate või sinna suunduvate kaupade vaba transiidi läbi oma territooriumi või selle kaudu.

2. Poolte vahel kohaldatakse GATTi V artikli lõigete 2–5 sätteid.

Artikkel 6

Poolte vahel kohaldatakse mutatis mutandis järgmisi GATTi artikleid:

1. VII artikli lõiked 1, 2, 3, 4a, 4b, 4d ja 5;

2. IX artikkel;

3. X artikkel.

Artikkel 7

Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis tulenevad mõlemat poolt siduvatest rahvusvahelistest kaupade ajutise impordi konventsioonidest, vabastab kumbki pool lisaks sellele teise poole ajutiselt imporditud kaupade impordimaksudest ja tollimaksudest oma õigusaktide kohaselt sellistel juhtudel ja sellises korras, mis on sätestatud mõnes muus asjakohases teda siduvas rahvusvahelises konventsioonis. Neid õigusakte rakendatakse enamsoodustusrežiimi põhimõttel kooskõlas käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 2 loetletud eranditega. Arvesse võetakse tingimusi, mille alusel asjaomane pool on sellisest konventsioonist tulenevad kohustused võtnud.

Artikkel 8

1. Venemaalt pärinevaid kaupu imporditakse ühendusse koguseliste piiranguteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 10, 13 ja 14 ning Hispaania ja Portugali ühendusega ühinemise aktide artiklite 77, 81, 244, 249 ja 280 kohaldamist.

2. Ühendusest pärinevaid kaupu imporditakse Venemaale koguseliste piiranguteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 10, 13 ja 14 ning II lisa kohaldamist.

Artikkel 9

Kuni Venemaa GATTi või WTOga ühinemiseni toimuvad pooltevahelised läbirääkimised imporditollipoliitika, sealhulgas kaitsetollide muutuste üle ühiskomitees. Läbirääkimised kutsutakse kokku eelkõige enne kaitsetollide suurendamist.

Artikkel 10

1. Kui mõnda toodet imporditakse ühe poole territooriumile sellistes suurendatud kogustes ja sellistel tingimustel, et see oluliselt kahjustab või ähvardab kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaised tootjaid, võib sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Venemaa võtta asjakohaseid meetmeid järgmises korras ja järgmiste tingimuste kohaselt.

2. Enne meetmete võtmist või lõike 4 kohastel juhtudel võimalikult kiiresti pärast nende võtmist esitab sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Venemaa ühiskomiteele kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. Pooled alustavad viivitamatult ühiskomitees läbirääkimisi.

3. Kui läbirääkimiste tulemusena ei jõua pooled olukorra vältimise meetmetes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast ühiskomitee poole pöördumist, võib läbirääkimisi taotlenud pool piirata asjakohaste toodete importi sellises ulatuses ja niikaua, kui on vaja kahju vältimiseks või heastamiseks, või võtta muid sobivaid meetmeid.

4. Kriitilistes olukordades, kus viivitamine põhjustaks raskesti heastatavat kahju, võivad pooled võtta meetmeid enne läbirääkimisi tingimusel, et läbirääkimiste ettepanek tehakse kohe pärast selliste meetmete võtmist.

5. Käesoleva artikli kohaste meetmete väljavalimisel eelistavad pooled neid, mis segavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist kõige vähem.

6. Kui üks pool võtab käesoleva artikli sätete kohase kaitsemeetme, võib teine pool kalduda kõrvale oma käesoleva jaotise järgsetest kohustustest, mis tal on esimese poole ees olulises osas samaväärse kaubavahetuse tagamiseks.

Sellist meedet ei võeta enne, kui teine pool on teinud ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks, ega juhul, kui 45 päeva jooksul pärast sellise ettepaneku tegemist jõutakse kokkuleppele.

7. Lõikes 6 osutatud õigust kalduda kohustustest kõrvale ei tohi rakendada esimese kolme aasta jooksul, mil kaitsemeede kehtib, tingimusel, et kaitsemeede on võetud kõige rohkem neljaks aastaks impordi absoluutkasvu tulemusena ja et selline meede vastab käesoleva lepingu sätetele.

Artikkel 11

Käesolev jaotis, eelkõige artikkel 10, ei piira ega mõjuta kumbagi poolt dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel GATTi VI artikli, GATTi VI artikli rakendamise lepingu, GATTi VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe või asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Dumpingu või toetustega seotud juurdluste korral kohustub kumbki lepingupool teise lepingupoole esildised läbi vaatama ja teatama asjast huvitatud osapooltele tähtsad asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal tuleb teha lõplik otsus. Enne lõplike dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist teevad pooled kõik endast oleneva, et leida küsimusele konstruktiivne lahendus.

Artikkel 12

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks, loodusvarade, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuste kaitseks, intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitseks või seoses kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega pooltevahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 13

Käesolev jaotis ei mõjuta 12. juunil 1993 parafeeritud ja tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 1993 rakendunud Euroopa Majandusühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tekstiilitoodetega kauplemise lepingu sätete kohaldamist. Lisaks sellele ei kohaldata käesoleva lepingu artiklit 8 kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiiltoodetega kauplemise suhtes.

Artikkel 14

1. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist reguleeritakse:

- käesoleva jaotise sätetega, välja arvatud artikkel 8, ja

- Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Venemaa Föderatsiooni vahelise teatud terasetoodetega kauplemist käsitleva lepingu jõustumisel nimetatud lepingu sätetega.

2. Söe- ja teraseküsimuste siderühma asutamist reguleerib käesolevale lepingule lisatud protokoll 1.

Artikkel 15

Tuumamaterjalidega kauplemine

1. Tuumamaterjalidega kauplemist reguleeritakse:

- käesoleva lepingu sätetega, välja arvatud artikkel 8 ja artikli 10 lõiked 1–5 ja 7,

- 1989. aasta lepingu artiklitega 6, 7, 14 ja artikli 15 lõigetega 1, 2 ja lõike 3 esimese lausega ning lõigetega 4 ja 5,

- lisatud kirjavahetuse alusel.

2. Olenemata käesoleva artikli lõike 1 sätetest, lepivad pooled kokku, et nad võtavad kõik vajalikud meetmed, jõudmaks tuumamaterjalidega kauplemise suhtes kokkuleppele 1. jaanuariks 1997.

3. Sellisele kokkuleppele jõudmiseni kohaldatakse käesoleva artikli sätteid.

4. Astutakse samme, et sõlmida tuumamaterjalide üleandmisega seotud kaitsemeetmeid, füüsilist kaitset ja halduskoostööd käsitlev kokkulepe. Sellise kokkuleppe jõustumiseni kohaldatakse tuumamaterjalide üleandmise suhtes poolte asjakohaseid õigusnorme ja nende poolt võetud rahvusvahelisi tuumarelvade leviku tõkestamise kohustusi.

5. Lõikes 1 sätestatud korra kohaldamisel:

- tõlgendatakse 1989. aasta lepingu artikli 6 ja artikli 15 lõike 5 viidet käesolevale lepingule viitena käesoleva artikli lõikega 1 kehtestatud korrale,

- tõlgendatakse käesoleva lepingu artikli 10 lõike 6 viidet käesolevale artiklile viitena 1989. aasta lepingu artiklile 15,

- tõlgendatakse 1989. aasta lepingu artiklite 6, 7, 14 ja 15 viiteid lepingupooltele viidetena käesoleva lepingu pooltele.

III JAOTIS

MAKSED, KONKURENTS JA MUUD MAJANDUST KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 16

Pooled kohustuvad lubama kõiki ühenduse ja Venemaa residentide vahel vabalt vahetatavas vääringus tehtavaid jooksvaid makseid, mis on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja seotud kaupade liikumisega.

Artikkel 17

Konkurents

1. Pooled lepivad kokku, et nad oma konkurentsiseaduste kohaldamise teel või muul viisil leevendavad või kõrvaldavad ettevõtjate või riigi sekkumisest põhjustatud konkurentsipiirangud, kuivõrd need võivad mõjutada ühenduse ja Venemaa kaubavahetust.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks teevad pooled järgmist:

2.1. Oma pädevuse piires tagavad pooled, et nende jurisdiktsiooni all rakendatakse õigusnorme, mis käsitlevad ettevõtjate põhjustatavaid konkurentsipiiranguid.

2.2. Nad hoiduvad andmast ekspordiabi, mis soodustab teatavaid ettevõtjaid või muude toodete kui toormed tootmist. Samuti teatavad pooled oma valmisolekust kehtestada alates kolmandast käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast aastast muude konkurentsi moonutavate või moonutada ähvardavate toetuste suhtes range kord, sealhulgas teatavate toetuste täielik keelamine, kuivõrd sellised toetused mõjutavad ühenduse ja Venemaa kaubavahetust. Need toetuseliigid ja iga liigi suhtes kohaldatav kord määratletakse ühiselt kolme aasta jooksul pärast partnerlus- ja koostöölepingu jõustumist.

Ühe poole taotlusel annab teine teavet oma toetuskavade või teatavate riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.

2.3. Üleminekuajal, mis lõpeb viis aastat pärast partnerlus- ja koostöölepingu jõustumist, võib Venemaa võtta lõike 2.2 teise lausega vastuolus olevaid meetmeid, tingimusel, et need meetmed kehtestatakse ja neid kohaldatakse III lisas osutatud asjaoludel.

2.4. Kaubanduslike riigimonopolide korral teatavad pooled oma valmisolekust alates partnerlus- ja koostöölepingu jõustumisele järgnevast neljandast aastast tagada, et lepingupoolte kodanikke ega äriühinguid ei diskrimineerita kaupade hankimise või turustamise tingimuste osas.

Riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate korral, kellele liikmesriigid või Venemaa annavad ainuõigused, teatavad nad oma valmisolekust tagada alates käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast kolmandast aastast, et nad ei jõusta ega säilita ühtegi meedet, mis moonutab ühenduse ja Venemaa kaubavahetust niivõrd, et see on vastuolus poolte huvidega. See säte ei takista nendele ettevõtjatele antud eriülesannete täitmist õiguslikult ega tegelikult.

2.5. Lõigetes 2.2 ja 2.4 kindlaksmääratud ajavahemikku võib poolte kokkuleppel pikendada.

3. Ühenduse või Venemaa taotlusel võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud konkurentsipiirangute või -moonutuste ning konkurentsieeskirjade rakendamise üle läbirääkimisi pidada ühiskomitees, kui teabe avalikustamist ja konfidentsiaalsust ning ärisaladust käsitlevate õigusaktidega ettenähtud piirangutest ei tulene teisiti. Läbirääkimised võivad hõlmata ka lõigete 1 ja 2 tõlgendamise küsimusi.

4. Pool, kellel on kogemusi konkurentsieeskirjade rakendamisel, püüavad igati anda teisele poolele nende taotlusel ja olemasolevate vahendite piires tehnilist abi konkurentsieeskirjade väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

5. Eespool esitatud sätted ei mõjuta mingil viisil poole õigust rakendada asjakohaseid, eelkõige artiklis 11 nimetatud meetmeid kaubavahetuse moonutuste kõrvaldamiseks.

Artikkel 18

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse

1. Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisav ja tõhus kaitse tagatakse kooskõlas käesoleva artikli ja IV lisa sätetega.

2. Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi vallas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, alustatakse emma-kumma poole taotlusel viivitamata läbirääkimisi, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

Artikkel 19

Standardid ja vastavushindamine

Pooled võtavad oma pädevuse piires ja oma õigusaktide kohaselt meetmeid, et vähendada erinevusi metroloogia, standardimise ja sertifitseerimise vallas, soodustades rahvusvaheliselt kokkulepitud vahendite kasutamist kõnealustes valdkondades.

Pooled teevad eespool nimetatud valdkondades tihedat koostööd asjaomaste Euroopa ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Eelkõige soodustavad pooled sisulist koostööd oma asjaomaste organisatsioonide vahel, et alustada vastavushindamise vallas vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimist käsitlevaid läbirääkimisi.

Artikkel 20

Toll

1. Koostöö eesmärk on saavutada poolte tollisüsteemide ühtlustumine.

2. Koostöö hõlmab eelkõige:

- teabevahetust,

- töövõtete parandamist,

- pooltevahelise kaubavahetusega seotud tolliprotseduuride ühtlustamist ja lihtsustamist,

- ühenduse ja Venemaa transiidisüsteemide ühendamist,

- tänapäevaste tolliinfosüsteemide, sealhulgas tollikontrollipunktide arvutipõhiste süsteemide sisseseadmise ja haldamise toetamist,

- vastastikust abi ja ühismeetmeid kahese kasutusega kaupade ja mittetariifsete piirangutega hõlmatud kaupade osas,

- seminaride ja koolituse korraldamist.

Vajaduse korral antakse tehnilist abi.

3. Poolte haldusasutused abistavad teineteist tolliküsimustes vastastikku, järgides käesolevale lepingule lisatud protokolli 2.

IV JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

1989. aasta lepinguga asutatud ühiskomitee täidab käesoleva lepinguga määratud ülesandeid partnerluse ja koostöölepingu artiklis 90 nimetatud koostöönõukogu asutamiseni.

Artikkel 22

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks võib ühiskomitee anda soovitusi lepingus sätestatud juhtudel.

Ta koostab oma soovitused poolte omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 23

Selliste käesoleva lepingu raames kerkivate küsimuste uurimisel, mis on seotud mõne GATTi artiklile viitava sättega, võtab ühiskomitee võimalikult palju arvesse tõlgendust, mida GATTi osalised GATTi asjakohase artikli korral üldiselt kasutavad.

Artikkel 24

1. Mõlemad pooled kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise poole füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita, võrreldes tema enda kodanikega, pääsemisel poolte pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi, sealhulgas intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi.

2. Oma volituste piires pooled:

- soodustavad vahekohtumenetluse kasutuselevõtmist ühenduse ja Venemaa ettevõtjate äritehingutest ja koostööst tulenevate vaidluste lahendamiseks,

- lepivad kokku, et vaidluste suunamisel vahekohtusse võib iga vaidlusosaline valida oma vahekohtuniku, olenemata tema kodakondsusest, ja eesistujaks olev kolmas vahekohtunik või ainus vahekohtunik võib olla kolmanda riigi kodanik, välja arvatud juhul, kui vaidlusosaliste valitud vahekohtu eeskirjades on sätestatud teisiti,

- soovitavad oma ettevõtjatel valida vastastikusel kokkuleppel nende lepingute suhtes kohaldatav õigus,

- soodustavad ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) koostatud vahekohtueeskirjade rakendamist ja 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile alla kirjutanud riikide vahekohtute kasutamist.

Artikkel 25

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista poolel võtmast meetmeid:

1. mida ta peab vajalikuks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve:

a) vältimaks oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) seoses lõhustuvate materjalide või ainetega, millest neid saadakse;

c) seoses relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

d) avaliku korra ja julgeoleku säilitamist mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks; või

2. mida ta peab vajalikuks, et täita oma rahvusvahelisi kohustusi kahesuguse kasutusega tööstuskaupade ja tehnoloogiate kontrollimisel või selliste üldtunnustatud rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas olevaid ühepoolseid meetmeid.

Artikkel 26

1. Käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

- ei tohi meetmed, mida Venemaa rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega nende äriühingute vahel,

- ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Venemaa suhtes, põhjustada diskrimineerimist Venemaa kodanike ega äriühingute vahel.

2. Lõike 1 sätted ei piira poolte õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes eelkõige oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 27

1. Kumbki pool võib suunata ühiskomiteele mis tahes vaidluse, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2. Ühiskomitee võib vaidluse lahendada soovituse andmisega.

3. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb pool teatada teisele lepitaja määramisest; sel juhul peab teine pool määrama kahe kuu jooksul teise lepitaja.

Ühiskomitee määrab kolmanda lepitaja.

Lepitajad annavad soovitused häälteenamusega. Need soovitused ei ole pooltele siduvad.

4. Ühiskomitee võib kehtestada vaidluste lahendamise korra.

Artikkel 28

Pooled lepivad kokku, et emma-kumma poole taotlusel peavad nad sobival viisil viivitamata nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 10, 11, 27 ja 32 kohaldamist.

Artikkel 29

Käesolevaga Venemaale võimaldatud kohtlemine ei ole mingil juhul soodsam liikmesriikide poolt üksteisele võimaldatavast kohtlemisest.

Artikkel 30

Niivõrd, kui käesolevas lepingus käsitletavad küsimused on hõlmatud Euroopa energiaharta lepingu ja selle protokollidega, kohaldatakse selliste küsimuste suhtes nimetatud lepingut ja protokolle nende jõustumisel, kuid üksnes sel määral, kui selline kohaldamine on nendes ette nähtud.

Artikkel 31

1. Käesolev leping jääb jõusse 24. juunil 1994 sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu jõustumiseni.

2. Kumbki pool võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele poolele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 32

1. Pooled võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

2. Kui üks pooltest leiab, et teine pool ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti kiireloomulistel juhtudel, esitab ta ühiskomiteele kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida pooltele vastuvõetav lahendus.

Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Teise poole nõudel teavitatakse nendest meetmetest viivitamata ühiskomiteed.

Artikkel 33

I, II, III ja IV lisa ning protokollid 1 ja 2 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 34

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes asutamislepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Venemaa territooriumi suhtes.

Artikkel 35

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 36

Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on teatanud üksteisele lepingu jõustumiseks vajalike õiguslike menetluste lõpuleviimisest.

Jõustumisel asendab käesolev leping ühenduse ja Venemaa vaheliste suhete osas 1989. aasta lepingu artiklit 2, artikli 3 lõike 1 esimest, teist ja viiendat taanet ja lõiget 2 ning artikleid 4–16 ja 18, ilma et see piiraks artikli 15 lõigete 1, 3 ja 5 kohaldamist.

Hecho en Bruselas, el diecisiete de julio de mil novecientos noventa y cinco.Udfærdiget i Bruxelles, den syttende juli nitten hundrede og femoghalvfems.Geschehen zu Brüssel am siebzehnten Juli neunzehnhundertfünfundneunzig.Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα επτά Ιουλίου χίλια εννιακόσια ενενήντα πέντε.Done at Brussels on the seventeenth day of July in the year one thousand nine hundred and ninety-five.Fait à Bruxelles, le dix-sept juillet mil neuf cent quatre-vingt-quinze.Fatto a Bruxelles, addì diciassette luglio millenovecentonovantacinque.Gedaan te Brussel, de zeventiende juli negentienhonderd vijfennegentig.Feito em Bruxelas, em dezassete de Julho de mil novecentos e noventa e cinco.Tehty Brysselissä seitsemäntenätoista päivänä heinäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksän-kymmentäviisi.Som skedde i Bryssel den sjuttonde juli nittonhundranittiofem.Совершено в Брюсселе семнадцатого июля тысяча девятьсот девяносто пятого года.

Por las Comunidades EuropeasFor De Europæiske FællesskaberFür die Europäischen GemeinschaftenΓια τις Ευρωπαϊκές ΚοινότητεςFor the European CommunitiesPour les Communautés européennesPer le Comunità europeeVoor de Europese GemeenschappenPelas Comunidades EuropeiasEuroopan yhteisöjen puolestaPå Europeiska gemenskapernas vägnar

+++++ TIFF +++++

За Правительство Российской Федерации

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

LISADE LOETELU

| | Lk |

I lisa | Soovituslik loend soodustustest, mida Venemaa annab endise NSVL riikidele käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades (1994. aasta jaanuari seisuga) | 140 |

II lisa | Artikli 8 erandid (koguselised piirangud) | 141 |

III lisa | Konkurentsisätete ja koguseliste piirangute kehtestamisega seotud üleminekuaeg… | 142 |

IV lisa | Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand (artikkel 18)… | 143 |

PROTOKOLLIDE LOETELU

Protokoll nr 1 | söe- ja teraseküsimuste siderühma asutamise kohta | 144 |

Protokoll nr 2 | vastastikuse haldusabi kohta tollialaste õigusaktide õigeks rakendamiseks | 145 |

I LISA

Soovituslik loend soodustustest, mida Venemaa annab endise NSVLi riikidele käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades (1994. aasta jaanuari seisuga)

Soodustusi antakse kahepoolselt kas vastavate lepingute või väljakujunenud tavade kohaselt. Need hõlmavad muu hulgas järgmist.

1. Impordi/ekspordi maksustamine

Imporditollimakse ei rakendata.

Eksporditollimakse ei rakendata kaupadele, mida tarnitakse aastaste kahepoolsete riikidevaheliste kaubandus- ja koostöölepingute alusel nendes lepingutes kindlaksmääratud nomenklatuuri ja koguste piires ja mida käsitletakse "ekspordina föderatsiooni vajadusteks", nagu määratletud Venemaa asjakohastes õigusaktides.

Impordi suhtes ei rakendata käibemaksu.

Impordi suhtes ei rakendata aktsiisimaksu.

2. Kvootide jaotamine ja litsentsimiskord

Aastaste kahepoolsete riikidevaheliste kaubandus- ja koostöölepingute kohased ekspordikvoodid Venemaa toodete tarnetele avatakse samamoodi kui "tarnetele riigi vajadusteks".

3. Jooksvate maksete eritingimused.

4. Teatavate Venemaa eksporditavate toormete ja pooltoodete (kivisüsi, toornafta, maagaas, rafineeritud naftatooted) hinnasüsteem

Hinnad määratakse, lähtudes asjakohastest keskmistest maailmaturuhindadest, mis arvestatakse ümber rubladesse või muusse vastavasse omavääringusse Venemaa keskpanga kursiga ekspordikuule eelnenud kuu 15. päeval.

5. Veo- ja transiiditingimused

Veondussuhete põhimõtteid ja tingimusi käsitleva mitmepoolse lepingu osaliseks olevate Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide puhul ja/või kahepoolsete veo- ja transiidikokkulepete alusel ei kohaldata kaupade (sealhulgas transiitkaubad) veo ja tollivormistuse ega sõidukite transiidi suhtes vastastikku makse ega lõive.

II LISA

Artikli 8 erandid (koguselised piirangud)

1. Venemaa võib võtta artikli 8 sätetest kõrvalekalduvaid erandmeetmeid mittediskrimineerivate koguseliste piirangute kujul, nagu sätestatud GATTi XIII artiklis. Selliseid meetmeid võib võtta üksnes pärast partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamisele järgneva esimese kalendriaasta lõppu.

2. Neid meetmeid võib võtta üksnes III lisas nimetatud asjaoludel.

3. Nende toodete impordi koguväärtus, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid meetmeid, ei tohi olla suuremad kui järgmised osakaalud ühendusest pärinevate kaupade koguimpordist:

- 10 % teisel ja kolmandal partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamisele järgneval kalendriaastal,

- 5 % neljandal ja viiendal partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamisele järgneval kalendriaastal,

- sellest edasi 3 % kuni Venemaa ühinemiseni GATTi/WTOga.

Eespool nimetatud osakaalud määratakse nende ühendusest pärinevate kaupade väärtuse põhjal, mis imporditi Venemaale sellisel viimasel aastal enne koguseliste piirangute kehtestamist, mille kohta on olemas statistika.

Nendest sätetest ei tohi kõrvale hoida kõnealuste importkaupade kaitsetollide suurendamisega.

4. Neid meetmeid ei kohaldata pärast Venemaa ühinemist GATTi/WTOga, kui Venemaa ühinemise protokollis GATTi/WTOga ei sätestata teisiti.

5. Venemaa teatab ühiskomiteele kõigist meetmetest, mida ta kavatseb käesoleva lisa tingimuste kohaselt võtta, ja ühenduse taotlusel peetakse ühiskomitees nõu nende meetmete üle enne nende võtmist ja samuti valdkondade üle, mida need käsitlevad.

III LISA

Konkurentsisätete ja koguseliste piirangute kehtestamisega seotud üleminekuaeg

Artikli 17 lõikes 2.3 ning II lisas punktis 2 nimetatud asjaolud käsitlevad selliseid Venemaa majandusharusid,

- mis on ümberkorraldamisel või

- mis on tõsistes raskustes, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme Venemaa ühiskonnas, või

- kus Venemaa äriühinguid või kodanikke ähvardab kogu nende turuosa kadumine või järsk vähenemine Venemaa antud majandussektoris või tööstusharus või

- mis on Venemaal uued tööstusharud.

IV LISA

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse

(Artikkel 18)

Artikli 18 sätete kohaselt parandab Venemaa jätkuvalt intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitset, et pakkuda viienda aasta lõpuks pärast partnerlus- ja koostöölepingu jõustumist samasuguse tasemega kaitset kui on ühenduses, sealhulgas võrreldavaid vahendeid selliste õiguste kaitsmiseks.

PROTOKOLL nr 1

söe- ja teraseküsimuste siderühma asutamise kohta

1. Asutatakse pooltevaheline siderühm. Rühma kuuluvad ühenduse ja Venemaa esindajad.

2. Siderühm vahetab teavet mõlema territooriumi söe- ja terasetööstuse olukorra ja nendevahelise kaubavahetuse kohta, eelkõige selleks, et teha kindlaks võimalikud probleemid.

3. Samuti uurib siderühm söe- ja terasetööstuse olukorda maailmas, sealhulgas rahvusvahelise kaubanduse arengut.

4. Siderühm vahetab kõikvõimalikku kasulikku teavet asjaomaste tööstusharude struktuuri, nende tootmisvõimsuse arengu, teaduse ja uurimistöö arengu kohta vastavates valdkondades ja tööhõive arengu kohta. Samuti uurib siderühm saaste- ja keskkonnaküsimusi.

5. Siderühm tegeleb ka lepingupoolte vahelise tehnilise abi, sealhulgas rahalise, majandusliku ja kaubandusliku juhtimise abi raames tehtud edusammude hindamisega.

6. Siderühm vahetab kõikvõimalikku asjakohast teavet, mis käsitleb asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides või foorumitel võetud või võetavaid seisukohti.

7. Kui pooled on ühel meelel, et tööstusharude esindajate kohalolek ja/või osalemine on vajalik, arvatakse nad siderühma koosseisu.

8. Siderühm tuleb kokku kaks korda aastas kordamööda kummagi lepingupoole territooriumil.

9. Siderühma eesistujaks on vaheldumisi Euroopa Ühenduste Komisjoni esindaja ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse esindaja.

PROTOKOLL nr 2

vastastikuse haldusabi kohta tolliõiguse õigeks kohaldamiseks

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) tollialased õigusaktid – poolte territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste poolte vastuvõetud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b) tollimaksud – kõik tollimaksud, muud maksud, lõivud või tasud, mis on kehtestatud ja mida kogutakse poolte territooriumil tollialaste õigusaktide kohaldamisel, välja arvatud lõivud ja tasud, mille suurus piirdub osutatud teenuste ligikaudse maksumusega;

c) taotluse esitanud asutus – pädev haldusasutus, kelle pool on selleks määranud ja kes taotleb abi tolliküsimustes;

d) taotluse saanud asutus – pädev haldusasutus, kelle pool on selleks määranud ja kes võtab vastu tolliküsimusi käsitleva abitaotluse;

e) rikkumine – igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Pooled abistavad teineteist oma pädevuse piires käesolevas protokollis ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige rakendamine, eelkõige vältida, avastada ja uurida nende õigusaktide rikkumist.

2. Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes kehtib poolte kõigi haldusasutuste kohta, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, sealhulgas dokumente, mis on saadud kohtute taotlusel kasutatud volituste abil, välja arvatud juhul, kui kõnealused asutused on niiviisi kokku leppinud.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist, sealhulgas teabe täheldatud või kavandatud toimingute kohta, mis rikuvad, tunduvad rikkuvat või võivad rikkuda neid õigusakte.

2. Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle, kas ühe poole territooriumilt eksporditud kaubad on nõuetekohaselt imporditud teise poole territooriumile, vajaduse korral täpsustades kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3. Taotluse esitanud asutuse palvel astub taotluse saanud asutus vajalikke samme tagamaks, et järelevalve all oleksid:

a) füüsilised või juriidilised isikud, kelle puhul arvatakse põhjendatult, et nad rikuvad või on rikkunud tollialaseid õigusakte,

b) kohad, kuhu kaubavarusid on kogutud viisil, mis annab alust arvata, et need on mõeldud teise poole tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks,

c) selliste kaupade liikumine, mis võivad põhjustada tollialaste õigusaktide rikkumisi;

d) veokid, mille kohta on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Pooled abistavad teineteist oma pädevuse piires eelneva taotluseta, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks rakendamiseks, eelkõige juhul, kui nad saavad teavet, mis käsitleb:

- täheldatud või kavandatud toiminguid, mis rikuvad, tunduvad rikkuvat või võivad rikkuda kõnealuseid õigusakte,

- sellistes toimingutes kasutatavaid uusi vahendeid või võtteid,

- kaupu, mis teadaolevalt on importi, eksporti, transiiti või muu tolliprotseduuri käsitlevate tollialaste õigusaktide olulise rikkumise objektid.

Artikkel 5

Abitaotluste vorm ja sisu

1. Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra kiireloomulisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohased taotlused peavad sisaldama järgmisi andmeid:

a) taotluse esitanud asutus;

b) taotletav meede;

c) taotluse eesmärk ja põhjus;

d) asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud;

e) võimalikult täpsed ja täielikud andmed uurimise all olevate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;

f) asjaolude kokkuvõte.

3. Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

4. Kui taotlus ei vasta vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; sellest hoolimata võib võtta ettevaatusabinõusid.

Artikkel 6

Taotluste täitmine

1. Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud poole õigusnormide kohaselt.

2. Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama poole muude asutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist.

3. Poole nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase poole nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.

4. Lepingupoole ametnikud võivad teise asjaomase poole nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

5. Kui ühe poole ametnikud viibivad käesolevas protokollis sätestatud asjaoludel teise poole territooriumil tehtavate uurimiste juures, peavad nad suutma igal ajal tõendada, et nad on seal oma ametiülesannete täitmiseks. Nad ei tohi kanda vormiriietust ega relvi.

Artikkel 7

Teabeedastuse vorm

1. Käesolevas protokollis sätestatud tingimustel ja ulatuses edastavad pooled teineteisele teavet dokumentide, nende tõestatud ärakirjade, aruannete jms kujul.

2. Originaaltoimikuid ja -dokumente võib edastada üksnes taotluse korral ja juhtudel, kus tõestatud ärakirjadest ei piisa. Kõnealused toimikud ja dokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

3. Lõikes 1 ettenähtud dokumente võib asendada elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil. Taotluse korral esitatakse kogu materjalide kasutamiseks vajalik asjakohane teave.

Artikkel 8

Erandid abistamiskohustusest

1. Pooled võivad keelduda käesolevas protokollis sätestatud abistamisest, abistada osaliselt või ainult teatavate tingimuste või nõuete täitmise korral, kui see:

a) tõenäoliselt kahjustab suveräänsust, avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve või

b) rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks teise poole sarnase taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

3. Kui abi andmisest keeldutakse, tuleb otsusest ja selle põhjustest viivitamata kirjalikult teatada taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsuskohustus

1. Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on konfidentsiaalse iseloomuga. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva poole asjakohaste õigusaktide ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

2. Isikuandmeid ei edastata, kui on alust arvata, et andmete üleandmine või kasutamine oleks vastuolus ühe poole õiguspõhimõtetega, eriti siis, kui seeläbi võidakse rikkuda asjaomase isiku põhilisi inimõigusi. Teavet esitava poole taotluse korral teatab vastuvõttev pool, kuidas ta esitatud teavet kasutas ja millised olid tulemused.

3. Isikuandmeid võib edastada üksnes tollile ning riigiprokuratuurile ja kohtutele, kui see on vajalik süüdistuse esitamiseks. Muud isikud või asutused võivad niisugust teavet saada üksnes edastava asutuse loal.

4. Teavet esitav pool veendub edastatava teabe õigsuses. Kui selgub, et esitatud teave oli ebaõige või kuulub hävitamisele, teatatakse sellest viivitamata vastuvõtvale poolele. Viimane on kohustatud teabe korrigeerima või selle hävitama.

5. Kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega, võib asjaomane isik taotluse korral saada teavet säilitatavate andmete ja säilitamise eesmärgi kohta.

Artikkel 10

Teabe kasutamine

1. Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt ja seda võib kummagi lepingupoole territooriumil muudel eesmärkidel kasutada üksnes teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid.

2. Lõige 1 ei takista teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetluses, mis hiljem algatatakse tollialaste õigusaktide täitmatajätmise tõttu.

3. Pooled võivad käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada olla eksperdiks või tunnistajaks teise poole pädevusse kuuluvas kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Kohtus esinemise taotluses tuleb piiritleda, millistes küsimustes ja millise ametikoha või erialaoskuse tõttu ametnikku küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Pooled loobuvad kõigist nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Rakendamine

1. Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevad talitused ja vajaduse korral liikmesriikide tolliasutused ning teiselt poolt Venemaa tolli keskasutused. Nad otsustavad kõik protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed ja rakenduskorra, võttes arvesse andmekaitse eeskirju. Nad võivad soovitada ühiskomiteele muudatusi, mida on nende arvates vaja käesolevas protokollis teha.

2. Pooled peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Vastastikune täiendavus

1. Käesolev protokoll täiendab ühe või mitme ühenduse liikmesriigi ja Venemaa vahel sõlmitud või sõlmitavaid vastastikuse abistamise lepinguid, takistamata nende kohaldamist. Samuti ei takista protokoll nende sõlmitud või sõlmitavate lepingute alusel antavat ulatuslikumat vastastikust abi.

2. Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, ei piira need lepingud ühenduse õigusnormide kohaldamist, millega reguleeritakse tolliküsimustes saadud ja ühendusele huvipakkuva teabe vahetamist Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahel.

--------------------------------------------------

LÕPPAKT

EUROOPA ÜHENDUSE, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUSE ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE, edaspidi "ühendus", täievolilised esindajad

ühelt poolt ja

VENEMAA FÖDERATSIOONI täievoliline esindaja

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Brüsselis 17. juulil 1995, et alla kirjutada ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelisele kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevale vahelepingule, edaspidi "leping", on vastu võtnud järgmised dokumendid:

leping ja järgmised protokollid:

Protokoll nr 1 söe- ja teraseküsimuste siderühma asutamise kohta,

Protokoll nr 2 vastastikuse haldusabi kohta tollialaste õigusaktide õigeks rakendamiseks.

Ühenduse täievolilised esindajad ja Venemaa Föderatsiooni täievoliline esindaja on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

ühisdeklaratsioon lepingu II jaotise ja artikli 23 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 3 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 5 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 10 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 11 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 15 lõike 1 teise taande kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 16 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 17 lõike 2.2 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 18 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 25 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 27 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 32 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 32 lõike 2 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artiklite 1 ja 32 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 36 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu protokolli nr 2 artikli 6 kohta.

Ühenduse täievolilised esindajad ja Venemaa Föderatsiooni täievoliline esindaja on võtnud arvesse käesolevale lõppaktile lisatud kirjavahetuse lepingu artikli 15 kohta.

Venemaa Föderatsiooni täievoliline esindaja on võtnud arvesse allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

ühenduse deklaratsioon lepingu artikli 17 kohta,

ühenduse deklaratsioon lepingu artikli 18 kohta.

Ühenduse täievolilised esindajad on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

Venemaa Föderatsiooni deklaratsioon lepingu artikli 6 kohta,

Venemaa Föderatsiooni deklaratsioon lepingu artikli 18 kohta,

Venemaa Föderatsiooni deklaratsioon lepingu artikli 24 kohta.

Sõlmitud seitsmeteistkümnendal juulil tuhande üheksasaja üheksakümne viiendal aastal Brüsselis

Hecho en Bruselas, el diecisiete de julio de mil novecientos noventa y cinco.

Udfærdiget i Bruxelles, den syttende juli nitten hundrede og femoghalvfems.

Geschehen zu Brüssel am siebzehnten Juli neunzehnhundertfünfundneunzig.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα επτά Ιουλίου χίλια εννιακόσια ενενήντα πέντε.

Done at Brussels on the seventeenth day of July in the year one thousand nine hundred and ninety-five.

Fait à Bruxelles, le dix-sept juillet mil neuf cent quatre-vingt-quinze.

Fatto a Bruxelles, addì diciassette luglio millenovecentonovantacinque.

Gedaan te Brussel, de zeventiende juli negentienhonderd vijfennegentig.

Feito em Bruxelas, em dezassete de Julho de mil novecentos e noventa e cinco.

Tehty Brysselissä seitsemäntenätoista päivänä heinäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksän-kymmentäviisi.

Som skedde i Bryssel den sjuttonde juli nittonhundranittiofem.

Совершено в Брюсселе семнадцатого июля тысяча девятьсот девяносто пятого года.

Euroopa ühenduste nimelPor las Comunidades EuropeasFor De Europæiske FællesskaberFür die Europäischen GemeinschaftenΓια τις Ευρωπαϊκές ΚοινότητεςFor the European CommunitiesPour les Communautés européennesPer le Comunità europeeVoor de Europese GemeenschappenPelas Comunidades EuropeiasEuroopan yhteisöjen puolestaPå Europeiska gemenskapernas vägnar

+++++ TIFF +++++

За Правительство Российской Федерации

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON II JAOTISE JA ARTIKLI 23 KOHTA

II jaotise ja artikli 23 kohaldamisel tähendab GATT 1947. aastal Genfis sõlmitud üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet lepingu allakirjutamise kuupäeval kehtivas redaktsioonis, kui pooled ei lepi artikliga 21 asutatud ühiskomitees kokku teisiti.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 3 KOHTA

Pooled lepivad kokku, et artikli 3 lõike 1 sätteid ei kohaldata Venemaa ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud arendus- ja humanitaarotstarveteks antavate rahaliste laenude ja krediidi, tehnilise ja humanitaarabi ja muude sarnaste kokkulepete raames Venemaale imporditavate toodete imporditingimuste suhtes, kuivõrd need riigid või rahvusvahelised organisatsioonid nõuavad sellisele impordile erirežiimi.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 5 KOHTA

Kaubavahetust käsitleva II jaotise artikkel 5 käsitleb transiiti. Pooled on ühel meelel, et artikkel 5 käsitleb üksnes kauba vaba transiiti ja ei käsitle juurdepääsu veondusteenuste turule. See on kooskõlas üldiste GATTi tavadega.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 10 KOHTA

Pooled deklareerivad, et kaitsesätte (artikkel 10) tekst ei anna GATTi kaitserežiimi.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 11 KOHTA

On kokku lepitud, et artikli 11 ja järgmise lõigu sätete eesmärk ei ole ja nende rakendamine ei tohi aeglustada ega takistada poolte asjakohastes õigusaktides sätestatud uurimismenetlusi, mis on seotud dumpinguvastase võitluse ja toetustega.

Ilma et see piiraks poolte õigusaktide ja tavade kohaldamist, lepivad pooled kokku, et hariliku väärtuse määramisel võetakse alati konkreetsete asjaolude kohaselt arvesse suhtelisi eeliseid selliste tegurite osas nagu juurdepääs toormele, tootmismenetlus, tootmiskoha lähedus tarbijatele ja toote eriomadused, mida asjaomased tootjad suudavad tõestada endil olevat.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 15 LÕIKE 1 TEISE TAANDE KOHTA

Ühenduse puhul hõlmavad 1989. aasta lepingu artiklis 6 osutatud õigusaktid muu hulgas Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut ja selle rakendusmäärusi, eelkõige kõnealuste tekstide sätteid, millega piiritletakse Euratomi Varustusagentuuri ja Euroopa Ühenduste Komisjoni õigused, volitused ja kohustused.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 16 KOHTA (MÕISTED)

Jooksvad maksed

Käesoleva artikli tõlgenduses on "jooksvad maksed" kaupade liikumisega seotud maksed, mis tehakse üldiste rahvusvaheliste äritavade kohaselt ning mis ei hõlma korraldusi, mis on sisuliselt jooksva makse ja kapitalitehingu ühendid, nagu maksete edasilükkamine ja ettemaksed, mille eesmärk on hoida kõrvale lepingupoole vastavatest õigusaktidest antud valdkonnas.

See määratlus ei takista Venemaad rakendamast või jõustamast õigusakte, millega nähakse ette, et sellised maksed tuleb teha nende Venemaa pankade kaudu, mis on saanud Venemaa Föderatsiooni keskpangalt vajaliku loa selliste toimingute tegemiseks vabalt konverteeritavas valuutas.

Vabalt konverteeritav valuuta

Vabalt konverteeritav valuuta – iga valuuta, mida Rahvusvaheline Valuutafond sellena käsitleb.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 17 LÕIKE 2.2 KOHTA

Toormed – GATTis määratletud toormed.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 18 KOHTA

Pooled lepivad oma pädevuse piires kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja kaasnevaid õigusi, patentide, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste, päritolunimetuste, kaubamärkide ja teenindusmärkide ning kiipide topograafiaga seotud õigusi, samuti kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse ja avalikustamata oskusteabe kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10 bis.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 25 KOHTA

Pooled lepivad kokku, et artiklis 25 sätestatud meetmeid ei võeta eesmärgiga moonutada asjaomastel turgudel konkurentsitingimusi ja seeläbi kaitsta kodumaist tootmist.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 27 KOHTA

Pooled paluvad ühiskomiteel viivitamata vaadata läbi menetlusreeglid, millest võib kasu olla käesoleva lepingu kohasel vaidluste lahendamisel.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 32 KOHTA

Pooled leiavad üksmeelselt, et lepingu õige tõlgendamise ja tegeliku rakendamise tagamiseks tähendab selle artiklis 32 sisalduv mõiste "eriti kiireloomulised juhud" juhtumeid, mil üks pool rikub oluliselt lepingut. Lepingu oluline rikkumine seisneb:

a) lepingust lahtiütlemises, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud;

või

b) artiklis 1 sätestatud lepingu oluliste osade rikkumises.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 32 LÕIKE 2 KOHTA

Pooled leiavad üksmeelselt, et artikli 32 lõikes 2 nimetatud "asjakohased meetmed" on rahvusvahelise õiguse kohaselt võetavad meetmed.

Kui pool võtab artikli 32 lõikes 2 sätestatud eriti kiireloomulisel juhul teatava meetme, võib teine pool rakendada artiklis 27 sätestatud korda.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLITE 1 JA 32 KOHTA

Pooled deklareerivad, et lepingus sisalduv viide inimõiguste austamisele kui lepingu olulisele osale ja viide eriti kiireloomulistele juhtudele tulenevad:

- ühenduse tegevuspõhimõtetest inimõiguste vallas, mis on kooskõlas nõukogu 11. mai 1992. aasta deklaratsiooniga, millega nähakse ette selle viite arvamine ühenduse ja tema CSCE partnerite vahelistesse koostöö- ja assotsiatsioonilepingutesse,

- Venemaa tegevuspõhimõtetest selles vallas ja

- mõlema poole seotusest asjakohaste kohustustega, mis tulenevad eeskätt Helsingi lõppaktist ja Pariisi uue Euroopa hartast.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 36 KOHTA

Pooled kinnitavad, et kuigi käesolev leping asendab 1989. aasta lepingu pooltevahelisi suhteid käsitlevaid osi, ei piira ega mõjuta leping mingil viisil enne käesoleva lepingu jõustumist võetud meetmeid ja 1989. aasta lepingu kohaselt enne käesoleva lepingu jõustumist sõlmitud kokkuleppeid, sõltuvalt sellistes kokkulepetes või meetmetes sisalduvatest tingimustest ja nende kohaldamisperioodist.

--------------------------------------------------

ÜHISDEKLARATSIOON PROTOKOLLI nr 2 ARTIKLI 6 KOHTA

1. Pooled lepivad kokku, et võtavad viivitamata teineteise abistamiseks vajalikke meetmeid käesolevas protokollis sätestatud korras järgmiste kaupade liikumiste korral:

a) relvad, laskemoon, lõhkeained ja lõhkeseadeldised;

b) kunsti- ja antiikesemed, mis kujutavad endast emmale-kummale poolele olulist ajaloo-, kultuuri- või muinsusväärtust;

c) mürgised ained ning keskkonda ja rahva tervist ohustavad ained;

d) riskikaupade ja strateegiliste kaupade liikumine, mille suhtes kohaldatakse poolte kokkulepitud loendite alusel mittetariifseid piiranguid.

2. Pooled lepivad kokku, et juhul, kui nende õigussüsteemide aluspõhimõtted seda lubavad, võtavad nad vajalikke meetmeid, et võimaldada käesolevas protokollis sätestatud korras vastuvõetud omavahel kooskõlastatud rakendussätete alusel nõuetekohaselt kasutada kontrollitavate tarnete meetodit.

3. Pooled lepivad kokku, et käesolevas protokollis sätestatud korras vastuvõetud omavahel kooskõlastatud rakendussätete alusel võtavad nad oma õigusaktide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et nende territooriumil elavale või asuvale adressaadile:

- edastada kõik dokumendid ja

- teatada kõigist otsustest,

mis kuuluvad käesoleva protokolli kohaldamisalasse. Sel juhul kohaldatakse artikli 5 lõiget 3.

4. Pooled on ühel meelel, et kui taotluse saanud asutus ei saa ise toimida, toimib haldusasutus, kellele taotlus on edasi suunatud, samadel tingimustel, mida kohaldatakse taotluse saanud asutuse suhtes.

--------------------------------------------------

Kirjavahetus

artikli 15 kohta

A. Venemaa kiri

Lugupeetud …,

Käesoleva kirja eesmärk on kinnitada, et täna sõlmitud vahelepingu artikliga 15 reguleeritava tuumamaterjalidega kauplemise osas oleme jõudnud järgmisele kokkuleppele:

Venemaa kavatseb olla püsiv, usaldusväärne ja pikaajaline tuumamaterjalide tarnija ühendusse ja ühendus tunnustab seda kavatsust. Venemaa valitsus märgib, et ühendus käsitleb Venemaad, eelkõige oma tuumamaterjalide tarnepõhimõtete raames muudest tarnijatest eraldiseisva ja erineva tarneallikana.

Kaubandusraskuste vältimiseks peetakse regulaarselt või taotluse korral nõu Venemaa ja ühenduse ja vahelise tuumamaterjalidega kauplemise arengu üle. See nõupidamine võiks hõlmata pidevat ja korrapärast dialoogi turusuundumuste ja -prognooside teemadel.

Nõu peetakse artikliga 21 kehtestatud raames.

Nagu vahelepingu artiklis 6 sätestatud, rakendatakse 1989. aasta lepingu artiklis 6 osutatud õigusnorme ühetaoliselt, erapooletult ja õiglaselt.

Viitan meie ühisele soovile igati hõlbustada käimasolevat tuumadesarmeerimist. Oleme kokku leppinud kõigi vajalike meetmete võtmises, et pidada nõu kõigi asjaomaste riikidega juhul, kui ilmneb, et vastavate kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete rakendamine põhjustab või ähvardab põhjustada pooltele olulist kahju.

Teen ettepaneku, et käesolev kiri ja Teie vastus moodustaksid meievahelise ametliku kokkuleppe.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Venemaa Föderatsiooni valitsuse nimel

B. Ühenduse kiri

Lugupeetud …,

Tänan Teid Teie tänase kirja eest, mille sisu on järgmine:

"Käesoleva kirja eesmärk on kinnitada, et täna sõlmitud vahelepingu artikliga 15 reguleeritava tuumamaterjalidega kauplemise osas oleme jõudnud järgmisele kokkuleppele:

Venemaa kavatseb olla püsiv, usaldusväärne ja pikaajaline tuumamaterjalide tarnija ühendusse ja ühendus tunnustab seda kavatsust. Venemaa valitsus märgib, et ühendus käsitleb Venemaad, eelkõige oma tuumamaterjalide tarnepõhimõtete raames muudest tarnijatest eraldiseisva ja erineva tarneallikana.

Kaubandusraskuste vältimiseks peetakse regulaarselt või taotluse korral nõu Venemaa ja ühenduse ja vahelise tuumamaterjalidega kauplemise arengu üle. See nõupidamine võiks hõlmata pidevat ja korrapärast dialoogi turusuundumuste ja -prognooside teemadel.

Nõu peetakse artikliga 21 kehtestatud raames.

Nagu vahelepingu artiklis 6 sätestatud, rakendatakse 1989. aasta lepingu artiklis 6 osutatud õigusnorme ühetaoliselt, erapooletult ja õiglaselt.

Viitan meie ühisele soovile igati hõlbustada käimasolevat tuumadesarmeerimist. Oleme kokku leppinud kõigi vajalike meetmete võtmises, et pidada nõu kõigi asjaomaste riikidega juhul, kui ilmneb, et vastavate kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete rakendamine põhjustab või ähvardab põhjustada pooltele olulist kahju.

Teen ettepaneku, et käesolev kiri ja Teie vastus moodustaksid meievahelise ametliku kokkuleppe."

Kinnitan, et Teie kiri ja minu vastus moodustavad meievahelise ametliku kokkuleppe.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa ühenduste nimel

--------------------------------------------------

ÜHENDUSE DEKLARATSIOON ARTIKLI 17 KOHTA

Lepingu sätted ei piira Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide pädevust konkurentsialastes küsimustes.

--------------------------------------------------

ÜHENDUSE DEKLARATSIOON ARTIKLI 18 KOHTA

Lepingu sätted ei piira Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide pädevust intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi küsimustes.

--------------------------------------------------

VENEMAA DEKLARATSIOON ARTIKLI 6 KOHTA

Artikli 6 lõike 3 sätted ei piira Venemaa Föderatsiooni valitsuse pädevusse mittekuuluvaid meetmeid.

--------------------------------------------------

VENEMAA DEKLARATSIOON ARTIKLI 18 KOHTA

Artikli 54 lõike 2 sätteid, välja arvatud viimane taane, ning partnerlus- ja koostöölepingu 10. lisa lõigete 4 ja 5 sätteid kohaldatakse alates vahelepingu jõustumisest.

--------------------------------------------------

VENEMAA DEKLARATSIOON ARTIKLI 24 KOHTA

Artikli 24 lõike 1 sätted ei piira Venemaa kodanikest patendivolinikele Venemaa õigusaktidega antud erivolitusi.

--------------------------------------------------

Kirjavahetus

laienemise tagajärgede kohta

A. Ühenduse kiri

Lugupeetud …,

Viitan täna sõlmitud vahelepingule ja kinnitan, et juhul kui ühenduse laienemisest tingituna osutub vajalikuks teha käesolevasse lepingusse muudatusi, peavad pooled selle üle nõu artikli 21 kohaselt ja sealjuures arvestatakse võimaluste piires Venemaa ja uute liikmesriikide vahelisi olemasolevaid kahepoolseid kaubandus- ja majandussuhteid.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub käesoleva kirja sisuga.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa ühenduste nimel

+++++ TIFF +++++

B. Venemaa kiri

Lugupeetud …,

Tänan Teid Teie tänase kirja eest, mille sisu on järgmine:

"Viitan täna sõlmitud vahelepingule ja kinnitan, et juhul kui ühenduse laienemisest tingituna osutub vajalikuks teha käesolevasse lepingusse muudatusi, peavad pooled selle üle nõu artikli 21 kohaselt ja sealjuures arvestatakse võimaluste piires Venemaa ja uute liikmesriikide vahelisi olemasolevaid kahepoolseid kaubandus- ja majandussuhteid.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub käesoleva kirja sisuga."

Kinnitan, et Teie kiri ja minu vastus moodustavad meievahelise ametliku kokkuleppe.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Venemaa Föderatsiooni valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------