?

EUROOPA KOMISJONEUROPEAN COMMISSION
Brüssel,6.5.2015Brussels, 6.5.2015
COM(2015) 192 finalCOM(2015) 192 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELECOMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS
Euroopa digitaalse ühtse turu strateegiaA Digital Single Market Strategy for Europe
{SWD(2015) 100 final}{SWD(2015) 100 final}
Väljavõte dokumendist „Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile. Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks” (15. juuli 2014)Extract from the Political Guidelines for the next European Commission – A New Start for Europe: My Agenda for Jobs, Growth, Fairness and Democratic Change (15 July 2014)
Prioriteet nr 2: Ühendatud ühtne e-turgPriority n°2: A Connected Digital Single Market
„Ma usun, et peame digitaaltehnoloogia – mis ei tunne riigipiire – pakutavaid suurepäraseid võimalusi palju paremini ära kasutama. Selleks peab meil olema julgust loobuda liikmesriikide kapseldunud mõtteviisist telekommunikatsiooni reguleerimisel, autoriõiguse ja isikuandmete kaitse õigusaktides, raadiolainete haldamisel ning konkurentsiõiguse kohaldamisel."I believe that we must make much better use of the great opportunities offered by digital technologies, which know no borders. To do so, we will need to have the courage to break down national silos in telecoms regulation, in copyright and data protection legislation, in the management of radio waves and in the application of competition law.
Kui me seda teeme, saame tagada, et Euroopa kodanikud saavad varsti kasutada oma mobiiltelefone kõikjal Euroopas ilma, et nad peaksid maksma rändlustasusid. Saame tagada, et tarbijad saavad oma elektroonikaseadmetega kasutada teenuseid, kuulata muusikat, vaadata filme ja spordivõistlusi kus Euroopa osas nad ka ei viibiks ja sõltumata riigipiiridest. Me saame luua võrdsed võimalused kõigile ettevõtjatele, kes pakuvad Euroopa Liidus oma kaupu ja teenuseid, nii et nende suhtes kohaldatakse samu isikuandmete ja tarbijakaitse norme, olenemata sellest, kus nende server asub. Ühendatud ühtse e-turu loomisega saame tekitada kuni 250 miljardi euro ulatuses täiendavat majanduskasvu järgmise komisjoni ametiaja jooksul ning luua seekaudu sadu tuhandeid uusi töökohti, eelkõige noorematele tööotsijatele, ja elujõulise teadmistepõhise ühiskonna.If we do this, we can ensure that European citizens will soon be able to use their mobile phones across Europe without having to pay roaming charges. We can ensure that consumers can access services, music, movies and sports events on their electronic devices wherever they are in Europe and regardless of borders. We can create a fair level playing field where all companies offering their goods or services in the European Union are subject to the same data protection and consumer rules, regardless of where their server is based. By creating a connected digital single market, we can generate up to EUR 250 billion of additional growth in Europe in the course of the mandate of the next Commission, thereby creating hundreds of thousands of new jobs, notably for younger job-seekers, and a vibrant knowledge-based society.
Selle saavutamiseks kavatsen oma ametiajal esimese kuue kuu jooksul astuda olulisi seadusandlikke samme ühendatud ühtse e-turu suunas, eelkõige viies kiiresti lõpule läbirääkimised Euroopa ühiste andmekaitsenormide üle, muutes käimas oleva telekommunikatsiooni normide reformi varasemast põhjalikumaks, moderniseerides autoriõiguse norme, võttes arvesse digirevolutsiooni ja tarbijate muutunud käitumist, ning moderniseerides ja lihtsustades veebipõhise ja digitaaltoodete ostmise suhtes kohaldatavaid tarbijakaitsenorme. Sellega peaksid kaasnema jõupingutused digitaaloskuste ja -õppe edendamiseks kõigis ühiskonnarühmades ning uuenduslike idufirmade loomise hõlbustamiseks. Digitaaltehnoloogia ja veebipõhiste teenuste laiem kasutamine peaks olema horisontaalne tegevusvaldkond, mis hõlmaks kõiki majandussektoreid ja avalikku sektorit.”To achieve this, I intend to take, within the first six months of my mandate, ambitious legislative steps towards a connected digital single market, notably by swiftly concluding negotiations on common European data protection rules; by adding more ambition to the ongoing reform of our telecoms rules; by modernising copyright rules in the light of the digital revolution and changed consumer behaviour; and by modernising and simplifying consumer rules for online and digital purchases. This should go hand-in-hand with efforts to boost digital skills and learning across society and to facilitate the creation of innovative start-ups. Enhancing the use of digital technologies and online services should become a horizontal policy, covering all sectors of the economy and of the public sector."
Jean-Claude JunckerJean-Claude Juncker
1.Sissejuhatus. Milleks on meile vaja digitaalset ühtset turgu?1.Introduction: Why we need a Digital Single Market
Maailma majandus digitaliseerub tempokalt. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ei ole enam pelgalt üks konkreetne sektor, vaid kõigi tänapäevaste innovaatiliste majandussüsteemide alustala. Internet ja digitehnoloogia kujundavad ümber kogu elu ja töö nii üksikisikute jaoks, ettevõtluses kui ka kogukondlikult, sest nad muutuvad üha enam osaks kõigist majanduse sektoritest ja kogu ühiskonnast.The global economy is rapidly becoming digital. Information and Communications Technology (ICT) is no longer a specific sector but the foundation of all modern innovative economic systems. The Internet and digital technologies are transforming the lives we lead, the way we work – as individuals, in business, and in our communities as they become more integrated across all sectors of our economy and society.
Nende muutuste ulatus ja kiirus pakuvad tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks. Samas tekitavad nad avaliku sektori asutuste jaoks keerukaid poliitilisi küsimusi, millega tegelemiseks on vaja kooskõlastatud tegevust ELi tasandil. Kõik liikmesriigid on kimpus sarnaste probleemidega, kuid võitlevad nendega vaid oma riigi piires. Selline lähenemine on liialt piiratud, et nad saaksid kasutada kõiki võimalusi ja leida lahendused kõigile selle murrangulise muutusega kaasnevatele probleemidele. Paljude küsimustega oleks otstarbekas tegeleda Euroopa tasandil. Seepärast seadiski Euroopa Komisjon digitaalse ühtse turu loomise üheks oma peamiseks prioriteediks.These changes are happening at a scale and speed that bring immense opportunities for innovation, growth and jobs. They also raise challenging policy issues for public authorities which require coordinated EU action. All Member States are wrestling with similar problems but on a national basis which is too limited to allow them to seize all the opportunities and deal with all the challenges of this transformational change. For many issues the European level offers the right framework. That is why the European Commission has set the creation of a Digital Single Market as one of its key priorities.
Digitaalne ühtne turg on selline turg, kus on tagatud kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning kus üksikisikutel ja ettevõtetel on olenemata päritoluriigist või elukohast võimalus pääseda sujuvalt juurde veebis toimuvale ja ka ise veebis tegutseda õiglase konkurentsi tingimustes ja nii, et tagatud on tarbija- ja isikuandmete kaitse kõrge tase. Digitaalse ühtse turu elluviimine tagab, et Euroopa jääb maailmas digitaalmajanduse valdkonnas juhtivaks jõuks ning aitab Euroopa ettevõtetel kogu maailmas kasvada.A Digital Single Market is one in which the free movement of goods, persons, services and capital is ensured and where individuals and businesses can seamlessly access and exercise online activities under conditions of fair competition, and a high level of consumer and personal data protection, irrespective of their nationality or place of residence. Achieving a Digital Single Market will ensure that Europe maintains its position as a world leader in the digital economy, helping European companies to grow globally.
Euroopa on suuteline olema üleilmses digitaalmajanduses esirinnas, kuid praegu ei kasuta me oma võimalusi täies ulatuses ära. ELi hoiavad tagasi killustumine ja tõkked, mida füüsilisel ühtsel turul ei ole. Kui Euroopa sees need tõkked kõrvaldada, võiks see siinsele SKP-le lisada 415 miljardit eurot 1 . Digitaalmajandus võib turge laiendada ja soodustada paremate teenuste pakkumist parema hinnaga, suurendada valikuvõimalusi ja luua uusi tööhõive allikaid. Digitaalne ühtne turg võib luua võimalusi uutele idufirmadele ja anda olemasolevatele ettevõtetele võimaluse kasvada ja saada kasu enam kui 500 miljoni inimesega turu mastaapsusest.Europe has the capabilities to lead in the global digital economy but we are currently not making the most of them. Fragmentation and barriers that do not exist in the physical Single Market are holding the EU back. Bringing down these barriers within Europe could contribute an additional EUR 415 billion to European GDP 1 . The digital economy can expand markets and foster better services at better prices, offer more choice and create new sources of employment. A Digital Single Market can create opportunities for new start-ups and allow existing companies to grow and profit from the scale of a market of over 500 million people.
Digitaalse ühtse turu strateegia koostamisel toetuti liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja sidusrühmade seisukohtadele ja nendega peetud dialoogile. Strateegia on koostatud mitmeks aastaks ja keskendub olulistele omavahel seotud meetmetele, mida saab võtta vaid ELi tasemel. Välja on valitud maksimaalse mõjuga meetmed, mille saaks ellu viia praeguse komisjoni ametiaja jooksul ja millega tegeletakse edasi kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega. Iga meetme üle peetakse asjakohaseid konsultatsioone ja selle kohta tehakse mõjuhinnang. Digitaalne ühtne turg rajatakse kolmele sambale:This Digital Single Market Strategy has benefitted from input and dialogue with Member States, the European Parliament and stakeholders. It has a multi-annual scope and is focused on key interdependent actions that can only be taken at EU level. They have been chosen to have maximum impact, can be delivered during this Commission's mandate, and will be taken forward in line with Better Regulation principles. Each action will be subject to appropriate consultation and impact assessment. The Digital Single Market Strategy will be built on three pillars:
·Tarbijate ja ettevõtjate parem juurdepääs veebis pakutavatele kaupadele ja -teenustele kogu Euroopas – selleks tuleb kiiresti kõrvaldada peamised erinevused veebikeskkonna ja muu maailma vahel, et kaotada tõkked veebis piiriüleselt tegutsemiselt.·Better access for consumers and businesses to online goods and services across Europe – this requires the rapid removal of key differences between the online and offline worlds to break down barriers to cross-border online activity.
·Digitaalvõrkude ja -teenuste arenguks sobivate tingimuste loomine – see eeldab kiiret, turvalist ja usaldusväärset taristut ja sisuteenuseid, mida toetavad sobivad õiguslikud tingimused, mis soosivad innovatsiooni, investeerimist, õiglast konkurentsi ja võrdseid võimalusi.·Creating the right conditions for digital networks and services to flourish – this requires high-speed, secure and trustworthy infrastructures and content services, supported by the right regulatory conditions for innovation, investment, fair competition and a level playing field.
·Euroopa digitaalmajanduse kasvupotentsiaali maksimaalne kasutamine – selleks on vaja investeeringuid IKT taristutesse ja tehnoloogiatesse, näiteks pilvandmetöötlusse ja suurandmetesse, ning teadustegevust ja innovatsiooni, et suurendada tööstuse konkurentsivõimet ja parandada avaliku sektori teenuseid, kaasatust ja oskusi.·Maximising the growth potential of our European Digital Economy – this requires investment in ICT infrastructures and technologies such as Cloud computing and Big Data, and research and innovation to boost industrial competiveness as well as better public services, inclusiveness and skills.
2.Tarbijate ja ettevõtjate parem juurdepääs veebis pakutavale kogu Euroopas2.better online access for consumers and businesses across Europe
Digitaalne ühtne turg pakub äriühingutele, eelkõige ettevõtjatele uusi võimalusi laiendada oma tegevust kogu Euroopas. Seepärast tuleb viivitamata tegutseda, et kaotada veebis piiriüleselt tegutsemise tõkked, sealhulgas liikmesriikide lepingu- ja autoriõiguse erinevused, ja vähendada käibemaksuga seotud koormust. Tarbijate usalduse suurendamine veebis toimuva piiriülese müügi vastu eeldab muu hulgas pakkide piiriülese kättetoimetamise taskukohaseid ja kvaliteetseid teenuseid, mida praegu ei ole. Samuti käsitletakse strateegias seda, kuidas määratleda sobiv e-kaubanduse raamistik ja vältida ELis tarbijate ja ettevõtjate ebaõiglast diskrimineerimist, kui nad soovivad juurdepääsu sisule või tahavad osta veebis kaupu ja teenuseid. Diskrimineerimise aluseks võib olla päritoluriik, alaline elukoht või geograafilisest asukohast tulenevad piirangud, mis on vastuolus ELi aluspõhimõtetega.The Digital Single Market will provide businesses, particularly entrepreneurs, with new opportunities to scale up across Europe. Immediate action is therefore required to break down barriers to cross-border online activity including differences in contract and copyright law between Member States and reducing VAT related burden. Part of building consumer trust in cross-border online sales requires affordable and high quality cross-border parcel delivery services, which do not exist today. The Strategy is also about defining an appropriate e-commerce framework and preventing unfair discrimination against consumers and businesses when they try to access content or buy goods and services online within the EU. Discrimination can come in the form of nationality, residence or geographical location restrictions which run counter to the basic principles of the EU.
2.1.Piiriülese e-kaubanduse normid, mida tarbijad ja ettevõtjad võivad usaldada2.1.Cross-border e-commerce rules that consumers and business can trust
Üks põhjusi, miks tarbijad ja väiksemad ettevõtted ei tegele rohkem piiriülese e-kaubandusega, seisneb selles, et selliste tehingute suhtes kehtivad normid on keerukad, ebaselged ja võivad liikmesriigiti erineda. 28 riigi erinev tarbijakaitse ja lepinguõigus peletab ettevõtjad piiriülesest kauplemisest eemale ega lase tarbijatel kasu saada kõige konkurentsivõimelisematest pakkumistest ja kogu veebis pakutavast sortimendist.One of the reasons why consumers and smaller companies do not engage more in cross-border e-commerce is because the rules that apply to these transactions can be complex, unclear and may differ between Member States. Having 28 different national consumer protection and contract laws discourages companies from cross-border trading and prevents consumers from benefitting from the most competitive offers and from the full range of online offers.
·Kui ELi tarbijatel oleks võimalik internetis ostes valida kõigi ELi kaupade ja teenuste vahel, hoiaksid nad igal aastal kokku 11,7 miljardit eurot.·EU consumers could save EUR 11.7 billion each year if they could choose from a full range of EU goods and services when shopping online.
·61 % ELi tarbijatest tunneb ennast interneti kaudu oma koduliikmesriigis asuvalt jaemüüjalt oste sooritades kindlalt, kuid mõnest teisest ELi liikmesriigist ostu sooritades on kindlustunne vaid 38 % inimestest.·61% of EU consumers feel confident about purchasing via the Internet from a retailer located in their own Member State while only 38% feel confident about purchasing from another EU Member State.
·Ainult 7 % ELi VKEdest müüb kaupu või teenuseid piiriüleselt.·Only 7% of SMEs in the EU sell cross-border.
Ühtsel turul peaksid ettevõtted saama oma müügitegevust juhtida ühiste normide kohaselt. Tarbija- ja lepinguõiguse mõned aspektid on internetimüügi puhul juba täielikult ühtlustatud (nt see, milline teave tuleb tarbijale esitada enne lepingu sõlmimist, või millised normid reguleerivad õigust taganeda tehingust, kui inimene mõtleb ümber). Lepingu muude aspektide (nt selle kohta, millistele õiguskaitsevahenditele saab toetuda, kui materiaalne kaup ei vasta müügilepingule) suhtes kehtivad üksnes ELi ühtlustatud miinimumeeskirjad, kuigi liikmesriikidel on võimalus võtta vastu ulatuslikumaid sätteid. Veebis ostetud defektse digisisu (nt e-raamatute) puhul kasutatavaid õiguskaitsevahendeid käsitlevad ELi õigusnormid puuduvad sootuks ning liikmesriikide tasandilgi on kehtestatud vaid üksikuid sätteid.In a Single Market, companies should be able to manage their sales under a common set of rules. Some aspects of consumer and contract law have already been fully harmonised for online sales (such as the information that should be provided to consumers before they enter into a contract or the rules governing their right to withdraw from the deal if they have second thoughts). However, other aspects of the contract (such as what remedies are available if tangible goods are not in conformity with the contract of sale) are only subject to EU rules providing minimum harmonisation, with the possibility for Member States to go further. When it comes to remedies for defective digital content purchased online (such as e-books) no specific EU rules exist at all, and only few national ones.
Veebis tehtavate ja digitaalsete piiriüleste ostude lihtsamad ja tänapäevased õigusnormid julgustaksid rohkemaid ettevõtjaid veebis piiriülese müügiga tegelema ning suurendaksid tarbijate usaldust piiriülese e-kaubanduse vastu. 57 % ettevõtetest väidab, et kui kõigis ELi liikmesriikides kohaldataks ühesuguseid e-kaubanduse norme, hakkaksid nad tegelema veebimüügiga teistesse ELi liikmesriikidesse või suurendaksid sellise müügi mahtu.Simplified and modern rules for online and digital cross-border purchases will encourage more businesses to sell online across borders and increase consumer confidence in cross-border e-commerce. If the same rules for e-commerce were applied in all EU Member States, 57% of companies say they would either start or increase their online sales to other EU Member States.
Piiriülese e-kaubanduse soodsat arengut võimaldavate tingimuste loomiseks esitab komisjon vastavalt 2015. aasta tööprogrammi plaanidele muudetud seadusandliku ettepaneku, 2 et müüjad saaksid toetuda oma riigi õigusele. Selleks ühtlustatakse müügilepingu poolte peamisi õigusi ja kohustusi ning eeskätt nähakse ette kohustuse rikkumise korral kohaldatavad õiguskaitsevahendid ja seadusega tagatud garantii õiguse otstarbekas kestus. Sellega tahetakse tagada, et riikide tarbijalepingute kohustusliku õiguse erinevused ega erinevused tootespetsiifilistes normides, näiteks märgistamises, ei peleta siseturul kauplejaid piiriülese kauplemise juurest eemale.To deliver the right conditions to enable cross-border e-commerce to flourish, the Commission, as announced in its Work Programme for 2015, will make an amended legislative proposal 2  to allow sellers to rely on their national laws, further harmonising the main rights and obligations of the parties to a sales contract. This will be done notably by providing remedies for non-performance and the appropriate periods for the right to a legal guarantee. The purpose is to ensure that traders in the internal market are not deterred from cross-border trading by differences in mandatory national consumer contract laws, or to differences arising from product specific rules such as labelling. 
Samas ei ole vaid ühiste õigusnormide kogumi kehtestamine piisav. Selleks, et tarbijakaitsenormid oleksid täielikult toimivad, tuleks kiiremini, paindlikumalt ja järjepidevamalt tagada nende täitmine veebis tehtud ja digitaalsete ostude puhul. Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi tarbijakaitsealase koostöö määrus, 3 et muuta täitevasutuste volitused selgemaks ja arendada neid ning parandada nende turuseire ja hoiatusmehhanismide koordineerimist, et rikkumisi kiiremini avastada. Lisaks loob komisjon 2016. aastal kogu ELi hõlmava vaidluste veebipõhise lahendamise platvormi.However, just having a common set of rules is not enough. There is also a need for more rapid, agile and consistent enforcement of consumer rules for online and digital purchases to make them fully effective. The Commission will submit a proposal to review the Regulation on Consumer Protection Cooperation 3 that will clarify and develop the powers of enforcement authorities and improve the coordination of their market monitoring activities and alert mechanisms to detect infringements faster. Furthermore, the Commission will establish in 2016 an EU-wide online dispute resolution platform.
Komisjon esitab enne 2015. aasta lõppu muudetud ettepaneku, i) milles käsitletakse veebis ostetava digitaalse infosisu ühtlustatud ELi õigusnorme ja ii) millega antakse kauplejatele võimalus toetuda oma riigi seadustele, mis põhinevad materiaalsete kaupade omamaise ja piiriülese veebimüügi oluliste kohustuslike ELi lepinguõiguse normide sihipärasel kogumil.The Commission will make an amended proposal before the end of 2015 (i) covering harmonised EU rules for online purchases of digital content, and (ii) allowing traders to rely on their national laws based on a focused set of key mandatory EU contractual rights for domestic and cross-border online sales of tangible goods.
Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi tarbijakaitsealase koostöö määrus, et töötada välja tõhusamad koostöömehhanismid.The Commission will submit a proposal for a review of the Regulation on Consumer Protection Cooperation in order to develop more efficient cooperation mechanisms.
2.2.Pakkide piiriülese kättetoimetamise taskukohased ja kvaliteetsed teenused2.2.Affordable high-quality cross-border parcel delivery
Pakkide piiriülese kättetoimetamise taskukohased ja kvaliteetsed teenused võivad suurendada tarbijate usaldust veebis toimuva piiriülese müügi vastu. Huvirühmad kurdavad läbipaistmatuse, väikeste saadetiste liigse kalliduse ja tavaliselt piiriüleses pakkide kättetoimetamises osalevate eri ettevõtjate vahelise koostalitlusvõime puudumise üle ning asjaolu üle, et seetõttu pole selline protsess tarbija jaoks mugav.Affordable, high-quality cross-border delivery services can build consumer trust in cross-border online sales. Stakeholders complain about a lack of transparency, the excessive costs of small shipments and the lack of inter-operability between the different operators typically involved in a cross-border shipment and the resulting lack of convenience for the final consumer.
·62 % ettevõtjatest, kes pole seni veebimüügiga tegelenud, kuid soovivad sellega alustada, peavad kohaletoimetamise kulukust probleemiks.·For companies that currently do not sell online but are trying to do so, 62% say the fact that delivery costs are too high is a problem.
·Hinnanguliselt on riikide postiettevõtjate kehtestatud pakkide piiriülese kohaletoimetamise tasud omamaistest hindadest 2–5 korda suuremad.·Listed tariffs for cross-border parcel delivery charged by national postal operators are estimated to be two to five times higher than domestic prices.
Kõrged hinnad ja pakkide kohaletoimetamise ebatõhusus ei tohiks takistada piiriülest e-kaubandust. Komisjonile antakse tööstusharu eneseregulatsiooni tulemustest teada 2015. aasta juunis. Eneseregulatsiooni protsessis keskenduti kvaliteedi ja koostalitlusvõime aspektidele (nt jälgimissüsteemid ja pakkide kiire kohaletoimetamine), kuid hinnad ja regulatiivne järelevalve jäid sellest välja. Komisjon hindab tööstuse meetmeid ning võtab täiendavaid meetmeid Euroopa piires pakkide kohaletoimetamise hindade läbipaistvuse parandamiseks, sealhulgas väikesaadetiste hinna probleemi lahendamiseks ja saadetiste piiriülese kohaletoimetamise turu regulatiivse järelevalve parandamiseks, et tagada piiriülese kättetoimetamise toimivus. Kui nende meetmete võtmisest on möödunud kaks aastat, hindab komisjon saavutatud edu põhjal, kas oleks vaja võtta veel täiendavaid meetmeid.The high prices and inefficiency of parcel delivery should not be an obstacle to cross-border online commerce. A self-regulation exercise by industry will report to the Commission in June 2015. This exercise is concentrated on quality and interoperability aspects like "track and trace" and faster delivery of parcels but does not cover the price dimension or regulatory oversight. The Commission will assess action taken by industry and launch complementary measures to improve price transparency for European deliveries, including for prices of small shipments, and to enhance regulatory oversight of the cross-border parcel markets to ensure well-functioning cross-border delivery. The Commission will assess the need for additional measures after a period of two years from adoption of these measures, taking due account of progress made.
2016. aasta esimeses pooles kuulutab komisjon välja meetmed, et suurendada hindade läbipaistvust ja parandada saadetiste kohaletoimetamise regulatiivset järelevalvet.The Commission will launch measures in the first half of 2016 to improve price transparency and enhance regulatory oversight of parcel delivery.
2.3.Põhjendamatu asukohapõhise piiramise ärahoidmine2.3.Preventing unjustified geo-blocking
Asukohapõhine piiramine tähendab veebimüügiga tegeleja sellist ärilistest kaalutlustest lähtuvat tegevust, mille tulemusena tõkestatakse juurdepääs teiste liikmesriikide veebisaitidele. Vahel säilib tarbijate juurdepääs veebisaidile, kuid nad ei saa sellelt tooteid ega teenuseid osta. Samuti võib juhtuda, et tarbija suunatakse sama ettevõtja kohalikule veebisaidile, kus on teistsugused hinnad või ka teistsugused tooted või teenused. Muudel juhtudel, kui müüki ei välistata, kasutatakse asukohapõhist piiramist selleks, et rakendada geograafilise asukoha põhjal automaatselt erinevaid hindu. Seda tehakse näiteks siis, kui veebipõhise autoüürimisettevõtte ühes liikmesriigis asuvad kliendid maksavad samasuguse auto üürimise eest konkreetses sihtkohas rohkem kui teises liikmesriigis veebi kasutavad kliendid. Asukohapõhine piiramine on üks mitmest vahendist, mille abil ettevõtjad turgu riigipiire mööda segmenteerivad (piirangud on territoriaalsed). Asukohapõhine piiramine vähendab tarbijate võimalusi ja valikuid ning on tarbijate rahulolematuse ja siseturu killustamise oluline põhjustaja.Geo-blocking refers to practices used for commercial reasons by online sellers that result in the denial of access to websites based in other Member States. Sometimes consumers are able to access the website, but still cannot purchase products or services from it. The consumer may also be re-routed to a local website of the same company with different prices or a different product or service. In other cases, where the sale is not denied, geo-localising practices are used as a result of which different prices are automatically applied on the basis of geographic location, for example when online car rental customers in one Member State pay more for the identical car rental in a given destination than online customers in another Member State. Geo-blocking is one of several tools used by companies to segment markets along national borders (territorial restrictions). By limiting consumer opportunities and choice, geo-blocking is a significant cause of consumer dissatisfaction and of fragmentation of the Internal Market.
·74 % kõigist Euroopa tarbijakeskuste võrgustikule laekunud kaebustest erinevate hindade või muu asukohapõhise diskrimineerimise kohta puudutasid piiriüleseid oste veebis.·74% of the complaints received by the European Consumer Centres Network regarding price differences or other geographical discrimination faced by consumers relate to online cross-border purchases.
Asukohapõhine piiramine võib olla turuosaliste ühepoolse otsuse, konkurentidevaheliste turujagamiskokkulepete või (konkreetsel territooriumil turustamise õiguse) vertikaalsete kokkulepete tagajärg. Mõnikord on sellised tarnepiirangud ja neist tulenevad hinnaerinevused põhjendatud: näiteks siis, kui müüja peab täitma konkreetseid seadusjärgseid kohustusi. Ent paljudel juhtudel ei ole veebis toimuv asukohapõhine piiramine õigustatud. Selline põhjendamatu tegevus peaks olema selgelt keelatud, et ELi tarbijad ja ettevõtjad saaksid täies ulatuses kasutada ühtse turu pakutavaid valikuvõimalusi ja madalamaid hindu.Geo-blocking practices may be the result of a unilateral decision by market players, of agreements among competitors to share the market, or of vertical agreements (for distribution rights on a territory). Sometimes these restrictions on supply and ensuing price differentiation can be justified, for instance where the seller needs to comply with specific legal obligations. However, in many cases online geo-blocking is not justified. These unjustified practices should be expressly prohibited so that EU consumers and businesses can take full advantage of the single market in terms of choice and lower prices.
Komisjon esitab 2016. aasta esimeses pooles seadusandlikud ettepanekud, et lõpetada põhjendamatu asukohapõhine piiramine. Meetmed võiksid hõlmata e-kaubanduse raamistiku 4 ja teenuste direktiivi artiklis 20 sätestatud raamistiku 5 sihipärast muutmist.The Commission will make legislative proposals in the first half of 2016 to end unjustified geo-blocking. Action could include targeted change to the e-Commerce framework 4 and the framework set out by Article 20 of the Services Directive 5 .
Lisaks kuulutab komisjon välja sektori konkurentsiuuringu, milles keskendutakse konkurentsiõiguse kohaldamisele e-kaubanduse valdkonnas.The Commission is also launching a Competition Sector Inquiry focusing on the application of competition law in the e-commerce area.
2.4.Parem juurdepääs digitaalsele infosisule. Tänapäevane euroopalikum autoriõiguse raamistik.2.4.Better access to digital content - A modern, more European copyright framework
Autoriõigus on Euroopas loovuse ja kultuurimajanduse alustala. EL toetub ülemaailmses konkurentsis paljuski loomingulisusele ning on teatavates suuresti autoriõigusel põhinevates sektorites maailmas esikohal. Digitaalmajanduse kasvu üks peamisi liikumapanevaid jõude on digitaalne infosisu. 56 % eurooplasi kasutab internetti kultuuriotstarbel ning eelduste kohaselt peaks digitaalsele meelelahutusele ja meediale tehtavate kulutuste kasv olema järgmise viie aasta jooksul mõõdetav kahekohaliste numbritega (ligikaudu 12 %). Inimeste käitumine muutub: tarbijad vaatavad materjale üha enam mobiilsetes seadmetes ning eeldavad, et neil on igal pool juurdepääs kõikjalt pärit infosisule.Copyright underpins creativity and the cultural industry in Europe. The EU strongly relies on creativity to compete globally and is a world leader in certain copyright-intensive sectors. Digital content is one of the main drivers of the growth of the digital economy. 56% of Europeans use the internet for cultural purposes and spending on digital entertainment and media is predicted to see double digit growth rates (around 12%) for the next five years. Behaviour is changing as consumers increasingly view content on mobile devices and expect to be able to access content from everywhere and wherever they are.
Tõkked, mis takistavad piiriülest juurdepääsu autoriõigusega kaitstud sisuteenustele ja selliste teenuste kasutamist olenemata asukohast, on ikka veel levinud, seda eriti audiovisuaalprogrammide puhul. Mis puudutab teenuste kasutamist kõikjal olenemata asukohast, siis juhtub sageli, et kui tarbija ületab ELi sees riigipiiri, ei saa ta autoriõiguse tõttu kasutada koduriigis soetatud sisuteenuseid (nt videoteenuseid).Barriers to cross-border access to copyright-protected content services and their portability are still common, particularly for audiovisual programmes. As regards portability, when consumers cross an internal EU border they are often prevented, on grounds of copyright, from using the content services (e.g. video services) which they have acquired in their home country.
·45 % ettevõtjatest, kes kaaluvad veebis üksikisikutele digiteenuste müümist, leidsid, et välismaal müümist takistavad autoriõiguse piirangud on probleem.·45% of companies considering selling digital services online to individuals stated that copyright restrictions preventing them from selling abroad are a problem.
·Vähem kui 4 % tellitavate videoteenuste sisust on ELis piiriüleselt juurdepääsetav.·Less than 4% of all video on demand content in the EU is accessible cross-border.
Peale selle võib juhtuda, et kui tarbija püüab mõnest teisest liikmesriigist pärit autoriõigusega kaitstud sisule veebis juurde pääseda või seda osta, teatatakse talle, et see sisu ei ole kättesaadav või ta ei saa sellele oma riigist juurde. Osaliselt on sellise olukorra põhjuseks autoriõiguse territooriumipõhisus ja raskused, mis seonduvad õiguste saamisega. Muudel juhtudel võib sisu kättesaadavuse ja/või sellele juurdepääsetavuse võimatus tuleneda õiguste omanike ja levitajate vahelistest lepingulistest piirangutest või levitajate ärilistest otsustest. Vahel võib olukorra põhjuseks olla see, kuidas territoriaalset ainuõigust kasutatakse teatavat liiki (audiovisuaalsete) teoste rahastamises.In addition, when trying to access or purchase online copyright-protected content from another Member State, consumers are sometimes told that it is unavailable or cannot be accessed from their own country. This situation is partly linked to the territoriality of copyright and difficulties associated with the clearing of rights. In other cases, the lack of availability and/or access may result from contractual restrictions between rights holders and distributors, or from business decisions taken by distributors. This may sometimes be due to the role territorial exclusivity plays in the financing of certain types of (audiovisual) works.
Nii ärilisel kui ka mitteärilisel otstarbel tehtavat, teksti- ja andmekaevel (nt teksti- ja andmekogumite kopeerimine, et leida olulisi korrelatsioone või juhtumeid) põhinevat innovatsiooni teadusuuringutes võib takistada ebaselge õiguslik raamistik ja riikide erinevad lähenemisviisid. Tuleb hinnata, kas oleks vaja suuremat õiguskindlust, mis võimaldaks teadlastel ja haridusasutustel autoriõigusega kaitstud materjale laialdasemalt kasutada, seda ka piiriüleselt, et nad saaksid oma töös toetuda nende tehnoloogiate ja piiriülese koostöö pakutavatele võimalustele. Nagu kõigi autoriõigust käsitlevate ettepanekute aspektide puhul, lähtutaks ka selle vajaduse hindamisel tema mõjust kõigile huvipooltele.Innovation in research for both non-commercial and commercial purposes, based on the use of text and data mining (e.g. copying of text and datasets in search of significant correlations or occurrences) may be hampered because of an unclear legal framework and divergent approaches at national level. The need for greater legal certainty to enable researchers and educational institutions to make wider use of copyright-protected material, including across borders, so that they can benefit from the potential of these technologies and from cross-border collaboration will be assessed, as with all parts of the copyright proposals in the light of its impact on all interested parties.
Innovatsiooni ja töökohtade loomisesse tehtavate investeeringute seisukohast on äärmiselt oluline, et kaitseks kaubandustasandil toime pandavate autoriõiguse rikkumiste vastu oleks olemas tõhus ja tasakaalukas tsiviilõigusliku kaitse süsteem. Selgemaks tuleks muuta ka veebivahendajate autoriõigusega kaitstud teostega seotud tegevuse suhtes kohaldatavaid õigusnorme, arvestades eeskätt selliste vahendajate üha suuremat kaasatust sisu levitamisse. Et julgustada sisu edasist loomist, tuleks kaaluda meetmeid, mis kindlustaksid loojatele õiglase tasustamise.An effective and balanced civil enforcement system against commercial scale infringements of copyright is central to investment in innovation and job creation. In addition the rules applicable to activities of online intermediaries in relation to copyright protected works require clarification, given in particular the growing involvement of these intermediaries in content distribution. Measures to safeguard fair remuneration of creators also need to be considered in order to encourage the future generation of content.
Euroopas oleks vaja uut ühtlasemat autoriõiguse korda, mis motiveeriks looma ja investeerima, kuid võimaldaks samal ajal sisu edastada ja tarbida üle piiride, toetudes meie rikkalikule ja mitmekülgsele kultuuripärandile. Selleks soovitab komisjon lahendusi, mis tagaksid kasutajatele maksimaalse hulga kättesaadavaid pakkumisi ja avaksid uusi võimalusi ka sisu loojate jaoks ning säilitaksid samas ELi meedia ja innovaatilise sisu rahastamise. Ühtlasi vaatab komisjon läbi satelliit- ja kaabellevi direktiivi, 6 et hinnata, kas selle reguleerimisala tuleks laiendada ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekannetele ning kas tuleks võtta täiendavaid meetmeid, et tagada tõhusam piiriülene juurdepääs ringhäälinguorganisatsioonide teenustele Euroopas.Europe needs a more harmonised copyright regime which provides incentives to create and invest while allowing transmission and consumption of content across borders, building on our rich cultural diversity. To this end, the Commission will propose solutions which maximise the offers available to users and open up new opportunities for content creators, while preserving the financing of EU media and innovative content. Furthermore, the Commission will review the satellite and cable directive 6 to assess the need to enlarge its scope to broadcasters' online transmissions and the need to tackle further measures to ensure enhanced cross-border access to broadcasters' services in Europe.
Komisjon esitab enne 2015. aasta lõppu seadusandlikud ettepanekud, et vähendada muu hulgas täiendavate ühtlustamismeetmete kaudu eri riikide autoriõiguse korra erinevusi ja pakkuda kogu ELis kasutajatele veebis ulatuslikumat juurdepääsu teostele. Ettepanekud sisaldavad järgmist: i) võimalus kasutada seaduslikult omandatud sisu olenemata asukohast, ii) piiriülese juurdepääsu tagamine seaduslikult ostetud veebiteenustele, austades sealjuures audiovisuaalsektori õiguste väärtust, iii) ühtlustatud erandite abil tagatav suurem õiguskindlus sisu piiriüleseks kasutamiseks konkreetsel otstarbel (nt teadustöö, haridus, teksti- ja andmekaeve jne), iv) vahendajate tegevust käsitlevate normide selgemaks muutmine autoriõigusega kaitstud sisu puhul ja 2016. aastal v) intellektuaalomandi õiguskaitse ajakohasemaks muutmine, keskendudes kaubandustasandil toimepandavatele rikkumistele (rahavoo jälgimisel põhinev lähenemine), aga ka piiriülesele kohaldatavusele.The Commission will make legislative proposals before the end of 2015 to reduce the differences between national copyright regimes and allow for wider online access to works by users across the EU, including through further harmonisation measures. The proposals will include: (i) portability of legally acquired content, (ii) ensuring cross-border access to legally purchased online services while respecting the value of rights in the audiovisual sector, (iii) greater legal certainty for the cross-border use of content for specific purposes (e.g. research, education, text and data mining, etc.) through harmonised exceptions,(iv) clarifying the rules on the activities of intermediaries in relation to copyright-protected content and, in 2016, (v) modernising enforcement of intellectual property rights, focusing on commercial-scale infringements (the 'follow the money' approach) as well as its cross-border applicability.
2.5.Käibemaksuga seotud koormuse ja takistuste vähendamine piiriülese müügi puhul2.5.Reducing VAT related burdens and obstacles when selling across borders
Mitme riigi erinevate süsteemide järgimise keerukus on tõeline takistus nende ettevõtjate jaoks, kes püüavad piiriüleselt kaubelda nii veebis kui ka väljaspool seda. 1. jaanuaril 2015 jõustusid (kõigi 28 liikmesriigi üksmeelse toetusega) uued teenuse osutamise koha eeskirjad, mille kohaselt kohaldatakse kõigi telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste suhtes käibemaksu selle järgi, kus asub klient, mitte teenusepakkuja.The complications of having to deal with many different national systems represent a real obstacle for companies trying to trade cross-border both on and offline. Since 1 January 2015, with the entry into force of new "place of supply" rules (backed unanimously by 28 Member States), VAT on all telecommunications, broadcasting and electronic services is levied where the customer is based, rather than where the supplier is located.
Sellega paralleelselt rakendati elektroonilise registreerimise ja maksete süsteem, et vähendada nende ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, keda see puudutab. Seda tuleks laiendada ka nii ELi sees kui ka väljaspool seda veebis tellitavatele materiaalsetele kaupadele. Selle asemel, et deklareerida ja maksta käibemaksu eraldi igas liikmesriigis, kus nende kliendid asuvad, saaksid ettevõtjad esitada ühe deklaratsiooni ja teha ühe makse oma liikmesriigis.In parallel, an electronic registration and payment system has been implemented to reduce the costs and administrative burdens for businesses concerned. This should be extended to tangible goods ordered online both within and outside the EU. Instead of having to declare and pay VAT to each individual Member State where their customers are based, businesses would be able to make a single declaration and payment in their own Member State.
Praegu saab veebis kolmanda riigi tarnijalt tellitud kaupade puhul kasutada väikeste kaubapartiide impordierandit, mis lubab saata kaubad ELi eraisikutest klientidele käibemaksuvabalt. See tähendab konkurentsieelist ELi tarnijate ees ning juba on mitmest liikmesriigist antud märku turumoonutustest. Kui käibemaksu kogumine toimuks ühtse lihtsustatud elektroonilise registreerimise ja maksmise süsteemi kaudu, poleks sellist erandit enam vaja.Currently goods ordered online from third country suppliers can benefit from the small consignment import exemption allowing shipment free of VAT to EU private customers. This gives them a competitive advantage over EU suppliers and market distortions have already been signalled in various Member States. Such an exception would no longer be needed if VAT were to be collected through a single and simplified electronic registration and payment mechanism.
·Kui ELi ettevõtja soovib tegeleda piiriülese müügiga, ulatuvad tema käibemaksunõuete järgimise kulud vähemalt 5000 euroni aastas iga sihtliikmesriigi kohta.·An EU business wishing to make cross-border sales faces a VAT compliance cost of at least EUR 5,000 annually for each targeted Member State.
·ELi ettevõtjad peavad toime tulema oluliste turumoonutustega, mida põhjustavad väljastpoolt ELi tarnitavad käibemaksuvabad kaubad. Sellised turumoonutused vähendavad ELi ettevõtjate käivet aastas kuni 4,5 miljardit eurot.·EU businesses face significant distortions from VAT free goods supplied by non-EU business. These distortions cost EU business turnover of up to EUR 4.5 billion annually.
Komisjon teeb tööd selle nimel, et minimeerida koormust, mille põhjustavad piiriülese e-kaubanduse jaoks erinevad käibemaksusüsteemid, luua ELi ettevõtjate jaoks võrdsed tingimused ja tagada, et käibemaksutulu laekub tarbija liikmesriiki. Ühtlasi uurib komisjon üldise käibemaksureformi kontekstis, kuidas läheneda teatavate e-teenuste, nt digiraamatute ja veebiväljaannete maksukohtlemisele.The Commission is working to minimise burdens attached to cross-border e-commerce arising from different VAT regimes, provide a level playing field for EU business and ensure that VAT revenues accrue to the Member State of the consumer. The Commission will also explore how to address the tax treatment of certain e-services, such as digital books and online publications, in the context of the general VAT reform.
Lisaks esitab komisjon seoses otsese maksustamisega peatselt tegevuskava äriühingu tulumaksu uuendatud käsituse kohta ühtsel turul, mille kohaselt tuleks kasum maksustada seal, kus luuakse väärtus, ning seda ka digitaalmajanduse puhul.In addition, as regards direct taxation, the Commission will shortly present an Action Plan on a renewed approach for corporate taxation in the Single Market, under which profits should be taxed where the value is generated, including in the digital economy.
Komisjon esitab 2016. aastal seadusandliku ettepaneku, et vähendada ettevõtjate erinevatest käibemaksusüsteemidest tulenevat halduskoormust ning teha muu hulgas järgmist: i) laiendada praegust elektroonilist registreerimis- ja maksesüsteemi materiaalsete kaupade veebimüügile ELi sees ja kolmandates riikides, ii) kehtestada ühine kogu ELi hõlmav lihtsustusmeede (käibemaksukünnis), et aidata väikseid e-kaubandusega alustavaid idufirmasid, iii) lubada koduriigi kontrolli, kaasa arvatud piiriüleselt tegutsevate äriühingute ühtset auditeerimist käibemaksu seisukohast, ning iv) kaotada väikesaadetiste importimisel kolmandate riikide tarnijatelt kehtinud käibemaksuerand.The Commission will make legislative proposals in 2016 to reduce the administrative burden on businesses arising from different VAT regimes including (i) extending the current single electronic registration and payment mechanism to intra-EU and 3rd country online sales of tangible goods, (ii) introducing a common EU-wide simplification measure (VAT threshold) to help small start-up e-commerce businesses, (iii) allowing for home country controls including a single audit of cross-border businesses for VAT purposes and (iv) removing the VAT exemption for the importation of small consignments from suppliers in third countries.
3.Täiustatud digitaalvõrkude ja innovaatiliste teenuste arenguks sobivate tingimuste ja võrdsete tingimuste loomine3.Creating the right conditions and a level playing field for advanced digital networks and innovative services
Digitaalne ühtne turg tuleb rajada töökindlatele, usaldusväärsetele, kiiretele ja taskukohastele võrkudele ja teenustele, mille puhul oleks tagatud tarbijate põhiõigused privaatsusele ja isikuandmete kaitsele, soodustades samas innovatsiooni. See eeldab, et telekommunikatsioonisektor on piisavalt tugev, konkurentsivõimeline ja paindlik, et teha vajalikud investeeringud ja kasutada selliseid uusi lahendusi nagu pilvandmetöötlus, suurandmete töövahendid ja asjade internet. Mõningate veebiplatvormide turuvõim tekitab küsimusi eeskätt siis, kui tegemist on kõige võimsamate platvormidega, kellest teised turuosalised sõltuvad üha rohkem.The Digital Single Market must be built on reliable, trustworthy, high-speed, affordable networks and services that safeguard consumers' fundamental rights to privacy and personal data protection while also encouraging innovation. This requires a strong, competitive and dynamic telecoms sector to carry out the necessary investments, to exploit innovations such as Cloud computing, Big Data tools or the Internet of Things. The market power of some online platforms potentially raises concerns, particularly in relation to the most powerful platforms whose importance for other market participants is becoming increasingly critical.
3.1.Telekommunikatsiooninormide muutmine eesmärgipäraseks3.1.Making the telecoms rules fit for purpose
IKT võrkudele on rajatud kõik digitaaltooted ja -teenused, mis omakorda võivad toetada meie elu kõiki aspekte ja viia edasi Euroopa majanduse elavdamist. Hästi toimivad turud pakuvad juurdepääsu suure jõudlusega traadiga ja traadita lairibaside taristule taskukohaste hindadega. ELi telekommunikatsiooninormide järjestikused muutmised koos ELi konkurentsinormide kohaldamisega on olnud üliolulised, et tagada turgude konkurentsivõimelisem toimimine ja pakkuda tarbijatele ja ettevõtjatele madalamaid hindu ja parema kvaliteediga teenuseid. Tõhus konkurents on üks olulisi tegureid, mis soodustab investeeringuid telekommunikatsioonivõrkudesse.ICT networks provide the backbone for digital products and services which have the potential to support all aspects of our lives, and drive Europe's economic recovery. Well-functioning markets deliver access to high-performance fixed and wireless broadband infrastructure, at affordable prices. Successive adaptations of the EU's telecoms rules combined with the application of EU competition rules, have been instrumental in ensuring that markets operate more competitively, bringing lower prices and better quality of service to consumers and businesses. Effective competition is a key driver for investment in telecoms networks.
Praegu toimuvad selles sektoris struktuursed muutused ning endiselt avaldab mõju riikide turgude isoleeritus, regulatsiooni ühtsuse ja prognoositavuse puudumine ELis, seda eriti raadiospektri osas, aga ka piisavate investeeringute puudumine eriti maapiirkondades, ning neid probleeme ei ole võimalik täielikult lahendada ühtse telekommunikatsioonituru paketi üle toimuvate arutelude käigus. Seepärast kavatseb komisjon selle protsessi põhjalikumaks muutmise huvides vaadata läbi kõik kehtivad õigusaktid ja esitada vajaduse korral ettepanekud nende muutmiseks. Esimene oluline samm on võtta vastu ühtse telekommunikatsioonituru pakett, milles peaks komisjoni eelduste kohaselt sätestatama võrguneutraalsuse selged ja ühtlustatud normid ning mis peaks käivitama rändluse lisatasude lõpliku kaotamise eriti andmeside puhul.Today, the sector is undergoing structural changes and still suffers from isolated national markets, a lack of regulatory consistency and predictability across the EU, particularly for radio spectrum, and lack of sufficient investment notably in rural areas, problems which will not be fully resolved in the context of the ongoing discussions on the Telecoms Single Market package. Therefore with a view to injecting greater ambition in this process, the Commission will review all of the existing legislation and make proposals for changes where necessary. A first essential step is the adoption of the Telecoms Single Market package which the Commission expects will provide clear and harmonized rules for net neutrality and will set in motion the final elimination of roaming surcharges in particular for data.
Lairibateenuste kasutuselevõtu üks ülioluline komponent on raadiospekter. Seda hallatakse riikide tasandil ning liikmesriigid saavad spektrikasutusõiguse müügist väärtuslikku tulu, mis jääb liikmesriigi ainukasutusse. Samas on raadiospektri riikliku haldamise tagajärjeks väga varieeruvad tingimused (erinevad nt sageduslubade kestvused, leviala katvuse nõuded). Asjaolu, et liikmesriikide tasandil toimuva spektri eraldamise jaoks puuduvad kogu ELi hõlmavad järjepidevad eesmärgid ja kriteeriumid, loob sisenemistõkked, takistab konkurentsi ja vähendab investeerijate jaoks prognoositavust kogu Euroopas. Seepärast peaksid liikmesriigid raadiospektrit haldama ühtlustatuma raamistiku alusel, mis oleks kooskõlas vajadusega digitaalse ühtse turu järele.Radio spectrum is a vital building block for the deployment of broadband services. It is managed at national level and Member States receive valuable revenues from the sale of spectrum rights – and these revenues will remain exclusively with Member States. However, national spectrum management results in widely varying conditions (e.g. different licence durations, coverage requirements): the absence of consistent EU-wide objectives and criteria for spectrum assignment at national level creates barriers to entry, hinders competition and reduces predictability for investors across Europe. Therefore, the radio spectrum should be managed by Member States under a more harmonised framework that is consistent with the need for a Digital Single Market.
Komisjon esitab konkreetsed ettepanekud lasta vabaks 700 MHz sagedusriba, mis on eriti sobiv lairibateenuste pakkumiseks maapiirkondades, võttes sealjuures arvesse audiovisuaalse meedia levitamise spetsiifikat.The Commission will make specific proposals regarding the coordinated release of the 700 MHz band, which is particularly well-suited for ensuring the provision of broadband services in rural areas, while accommodating the specific needs of audiovisual media distribution.
Arvestades spektrihalduse ja spektri reguleerimise tähtsust ühenduvuse jaoks, oleks vaja veelgi põhjalikumaid muudatusi. Näiteks 800 MHz sagedusriba (algse nn digitaalse dividendi sagedusriba) aeglane ja endiselt lõpuleviimata vabastamine traadita lairibaside jaoks on aeglustanud 4G mobiilsidevõrkude ja selle Euroopa sagedusriba jaoks kohandatud nutitelefonide kasutuselevõttu.However, more fundamental change is also necessary in the way spectrum is managed and regulated given its vital importance for connectivity. For example, the slow and still incomplete release of the 800 MHz band (the original "digital dividend" spectrum band) for wireless broadband has impeded the roll-out of 4G mobile networks and the uptake of smartphones adapted for this band.
Lisaks sellele ei ole püsiliinivõrkude täieliku taristu pakkumise osas tekkinud erilist konkurentsi mujal, kui vaid väga tiheda asustusega piirkondades, kus olid juba olemas kaablivõrgud või kus kohalikud ametivõimud on olnud aktiivsed. Valdkondades, kus on tekkinud piirkondliku või riikliku ulatusega taristukonkurents, on vaja lihtsamat ja proportsionaalsemat regulatsiooni. Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu tuleks julgustada, ent samas peaks säilima ka tõhus konkurents ja riskidega võrreldes piisav tulu. Kõige ligipääsmatumate piirkondade katmise ja avalikku huve täitvate eesmärkide (nt suure läbilaskevõimega ühendused koolidele ja ülikoolidele/teaduskeskustele) elluviimise küsimusi kaalutakse muu hulgas universaalteenuse direktiivi läbivaatamise raames 7 .In addition, little full "infrastructure competition" has emerged in fixed-line networks, except in very densely populated areas, where cable networks were already present, or where local authorities have been active. There is a need for simpler and more proportionate regulation in those areas where infrastructure competition has emerged at regional or national scale. The deployment of very high capacity networks needs to be encouraged while maintaining effective competition and adequate returns relative to risks. The question of how to cover the most inaccessible areas and to realise public-interest objectives (like high-capacity connectivity for schools and universities/research hubs) will be considered, also as part of the review of the Universal Service Directive. 7
Turu ja tehnilise keskkonna muutumine tähendab, et institutsioonilist raamistikku tuleks tugevdada. Ühtlasi oleks vaja täiustada nende organite ülesandeid, milles on esindatud liikmesriikide ametiasutused (näiteks elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet ja raadiospektripoliitika töörühm).The changing market and technological environment calls for strengthening the institutional framework. Enhancing the role of bodies in which the Member States' authorities are themselves represented – such as the Body of European Regulators for Electronic Communications or the Radio Spectrum Policy Group will also be required.
Telekommunikatsioonivõrgu operaatorid konkureerivad teenustega, mida lõppkasutajad kasutavad üha sagedamini traditsiooniliste elektroonilise side teenuste (nt kõneside) asemel, kuid mille suhtes ei kohaldata sama õigusraamistikku. Telekommunikatsiooninormide läbivaatamise käigus mõeldakse, kuidas tagada kõigile turul osalejatele võrdsed tingimused, eeldades, et nad pakuvad konkureerivaid teenuseid, ning kuidas rahuldada pikas perspektiivis ELi vajadus ühenduvuse järele.Telecoms operators compete with services which are increasingly used by end-users as substitutes for traditional electronic communications services such as voice telephony, but which are not subject to the same regulatory regime. The review of the telecoms rules will look at ways of ensuring a level playing field for players to the extent that they provide competing services and also of meeting the long term connectivity needs of the EU.
Komisjon esitab 2016. aastal ettepanekud telekommunikatsioonivaldkonna reguleeriva raamistiku põhjalikuks ümberkorraldamiseks, mille keskmes on i) ühtsel turul põhinev järjekindel lähenemine spektripoliitikale ja -haldusele, ii) tõeliselt ühtse turu toimimiseks vajalike tingimuste tagamine õigusliku killustatuse vähendamise kaudu, et tõhusad võrguoperaatorid ja teenusepakkujad saaksid kasu mastaabisäästust ja tarbijad oleksid korralikult kaitstud, iii) võrdsete tingimuste tagamine turuosaliste jaoks ja õigusnormide järjekindel kohaldamine, iv) kiiretesse lairibavõrkudesse tehtavate investeeringute stimuleerimine (kaasa arvatud universaalteenuse direktiivi läbivaatamine) ja v) tõhusam reguleeriv institutsiooniline raamistik.The Commission will present proposals in 2016 for an ambitious overhaul of the telecoms regulatory framework focusing on (i) a consistent single market approach to spectrum policy and management (ii) delivering the conditions for a true single market by tackling regulatory fragmentation to allow economies of scale for efficient network operators and service providers and effective protection of consumers, (iii) ensuring a level playing field for market players and consistent application of the rules, (iv) incentivising investment in high speed broadband networks (including a review of the Universal Service Directive) and (v) a more effective regulatory institutional framework.
3.2.21. sajandi meediaraamistik3.2.A media framework for the 21st century
Tehnoloogia kiire muutumine ja sisu levitamise uute ärimudelite areng mõjutavad audiovisuaalmaastikku. Vaatajad saavad audiovisuaalset sisu internetis kasutada üha mitmesugusemal moel ning vaatamisharjumusi muudab ka kaasaskantavate seadmete (nt nutitelefonide) kasutamine. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv 8 hõlbustas audiovisuaalsete programmide ringlust ja meediateenuseid ELis. Direktiivi reguleerimisala hõlmab juba nii traditsioonilist teleringhäälingut kui ka tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid ning sellega kehtestati miinimumnormid mõlema teenuseliigi jaoks. Mõningates aspektides on tellitavate teenuste puhul kehtivad kohustused siiski leebemad, sest kasutajad saavad ise paremini sisu ja vaatamisaega valida ja otsuseid langetada.The audiovisual landscape is affected by rapid technological changes and by the development of new business models for content distribution. Viewers access audiovisual content via the Internet in an increasing variety of ways, and portable devices (such as smart phones) are changing viewing patterns. The Audiovisual Media Services Directive 8 has facilitated the circulation of audiovisual programmes and media services across the EU. The scope of the Directive already covers both traditional television broadcasts and on-demand audiovisual media services, and imposes a set of minimum rules on both types of services. In some respects, however, on-demand services are subject to lower obligations, since users have a higher degree of choice and control over the content and the time of viewing.
Selline reguleeriv raamistik on hõlbustanud aktiivse turu teket ning nüüd on oluline tagada, et see ei jääks turu ja tehnoloogia arengust maha. Komisjon uurib, kas praegu ringhäälingu- ja tellitavate teenuste suhtes kohaldatavate normide süsteemi tuleks kohandada. Komisjon uurib ka seda, kas normide praegust reguleerimisala tuleks laiendada, et hõlmata uusi teenuseid ja turuosalisi, mida või keda ei peeta praegu direktiivi audiovisuaalmeedia teenuse määratlusele vastavaks, ja/või teenusepakkujaid, kes jäävad väljapoole direktiivi praegust geograafilist kohaldamisala. Lisaks tegeleb komisjon meetmetega, mis propageeriksid tellitavate videoteenuste platvormides Euroopa teoste katalooge.This regulatory framework has facilitated the emergence of a vibrant market and it is important to ensure that it fully keeps up with market and technological developments. The Commission will examine whether the current system of rules applying to broadcast and to on-demand services should be adapted. It will also consider whether the current scope or the rules should be broadened to encompass new services and players that are currently not considered as audiovisual media services under the Directive and/or providers that fall outside its current geographical scope. The Commission will also work on measures to promote catalogues of European works on Video on Demand platforms.
Komisjon vaatab audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbi, keskendudes selle reguleerimisalale ning kõigi turuosaliste suhtes kohaldatavate normide olemusele, eelkõige Euroopa päritolu teoseid edendavatele meetmetele ning reklaami- ja alaealiste kaitse normidele.The Commission will review the Audiovisual Media Services Directive with a focus on its scope and on the nature of the rules applicable to all market players, in particular measures for the promotion of European works, and the rules on protection of minors and advertising rules.
3.3.Eesmärgipärane regulatiivne keskkond platvormide ja vahendajate jaoks3.3.A fit for purpose regulatory environment for platforms and intermediaries
3.3.1.Veebiplatvormide koht3.3.1.Role of online platforms
Veebiplatvormidel (nt otsingumootoritel, sotsiaalmeedial, e-kaubanduse platvormidel, äpipoodidel, hinnavõrdluse veebisaitidel) on meie ühiskondlikus ja majanduselus üha olulisem koht: tänu neile leiavad tarbijad veebist teavet ja ettevõtjad saavad kasu e-kaubanduse eelistest. Euroopa potentsiaal selles valdkonnas on suur, kuid seda hoiab tagasi turgude killustatus, mis muudab laienemise ettevõtjate jaoks raskemaks.Online platforms (e.g. search engines, social media, e-commerce platforms, app stores, price comparison websites) are playing an ever more central role in social and economic life: they enable consumers to find online information and businesses to exploit the advantages of e-commerce. Europe has a strong potential in this area but is held back by fragmented markets which make it hard for businesses to scale-up.
Platvormid loovad, koguvad ja kontrollivad oma klientide kohta hiiglaslikke andmehulki ning muudavad need andmed algoritmide abil kasutatavaks teabeks. Selliseid andmeid lisandub eksponentsiaalselt: 90 % kõigist internetis ringlevatest andmetest on loodud viimase kahe aasta jooksul. Lisaks on platvormid osutunud digitaalmajanduse novaatoriteks, kes aitavad väiksematel ettevõtjatel veebis tegevust alustada ja jõuda uutele turgudele. Mobiilsete teenuste, turismi, muusika, audiovisuaalvaldkonna, hariduse, finantsvaldkonna, majutuse ja töölevärbamise valdkonna uued platvormid on kiiresti ja põhjalikult muutnud traditsioonilisi ärimudeleid ning sealjuures eksponentsiaalselt kasvanud. Ühistarbimise üha laiem levik pakub võimalusi suurema tõhususe, kasvu ja tööhõive jaoks tänu tarbijate suuremale valikuvabadusele, aga samas kaasnevad sellega ka uued reguleerimist vajavad küsimused 9 .Platforms generate, accumulate and control an enormous amount of data about their customers and use algorithms to turn this into usable information. The growth of such data is exponential – 90% of all data circulating on the Internet were created less than 2 years ago. Moreover, platforms have proven to be innovators in the digital economy, helping smaller businesses to move online and reach new markets. New platforms in mobility services, tourism, music, audiovisual, education, finance, accommodation and recruitment have rapidly and profoundly challenged traditional business models and have grown exponentially. The rise of the sharing economy also offers opportunities for increased efficiency, growth and jobs, through improved consumer choice, but also potentially raises new regulatory questions. 9  
Kuigi iga platvormi mõju oleneb asjaomase platvormi liigist ja selle turuvõimust, võivad mõned veebiplatvormid kontrollida juurdepääsu veebiturgudele ja neil on märkimisväärne mõju sellele, kuidas eri turuosalisi tasustatakse. See on tekitanud hulga küsimusi mõningate platvormide kasvava turuvõimu üle. Probleemidena on välja toodud läbipaistvuse puudumine selles, kuidas nad omandatud teavet kasutavad, nende parem läbirääkimispositisioon võrreldes nende klientidega, mis võib kajastuda ka nende (eeskätt SMEdele) pakutavates tingimustes, oma teenuste propageerimine konkurentide kahjuks ning läbipaistmatu hinnakujunduspoliitika ja hinnakujunduse ja müügitingimuste piirangud.Although their impact depends on the types of platform concerned and their market power, some platforms can control access to online markets and can exercise significant influence over how various players in the market are remunerated. This has led to a number of concerns over the growing market power of some platforms. These include a lack of transparency as to how they use the information they acquire, their strong bargaining power compared to that of their clients, which may be reflected in their terms and conditions (particularly for SMEs), promotion of their own services to the disadvantage of competitors, and non-transparent pricing policies, or restrictions on pricing and sale conditions.
Mõned veebiplatvormid on arenenud ja hakanud konkureerima mitmes majanduse sektoris ning see, kuidas nad oma turuvõimu kasutavad, tekitab rea küsimusi, mida tuleks edaspidi analüüsida mitte ainult seoses konkurentsiõiguse kohaldamisega konkreetsetel juhtudel, vaid üldisemalt.Some online platforms have evolved to become players competing in many sectors of the economy and the way they use their market power raises a number of issues that warrant further analysis beyond the application of competition law in specific cases.
3.3.2.Võitlus internetis leiduvate ebaseaduslike materjalidega3.3.2.Combatting illegal content on the Internet
Interneti areng Euroopas on toetunud e-kaubanduse direktiivis sätestatud põhimõttele, et vahendav internetiteenuse pakkuja ei peaks vastutama edastatava, salvestatud või majutatud sisu eest, kui ta ise on sealjuures täiesti passiivne. Kui tuvastatakse ebaseaduslik sisu, olgu see siis ebaseadusliku tegevusega, nt terrorismi või lastepornograafiaga seotud teave või teave, mis rikub teiste omandiõigust (nt autoriõigust), peaksid vahendajad siiski võtma tõhusaid meetmeid selle kõrvaldamiseks. Praegu kipub juurdepääsu peatamine ja ebaseadusliku sisu eemaldamine hostimisteenuse pakkujate poolt olema aeglane ja keerukas ning võib juhtuda, et ekslikult eemaldatakse hoopis täiesti seaduslik sisu. 52,7 % huvirühmadest väidab, et ebaseadusliku sisu vastu võetavad meetmed on sageli ebatõhusad ja läbipaistmatud. Eri riikide tavade erinevused võivad takistada meetmete võtmist (mis omakorda kahjustab küberkuritegevusega võitlemist) ning õõnestada usaldust veebimaailma vastu. Arvestades, et internetis oleva digitaalse infosisu maht kasvab, pannakse praegune kord üha rohkem proovile. Alati ei pruugi olla lihtne määratleda, mida vahendajad võivad enda edastatava, salvestatava või majutatava sisuga teha enne, kui nad kaotavad võimaluse toetuda e-kaubanduse direktiivis sätestatud vastutuse eranditele.The principle, enshrined in the e-Commerce Directive, that Internet intermediary service providers should not be liable for the content that they transmit, store or host, as long as they act in a strictly passive manner has underpinned the development of the Internet in Europe. At the same time when illegal content is identified, whether it be information related to illegal activities such as terrorism/child pornography or information that infringes the property rights of others (e.g. copyright), intermediaries should take effective action to remove it. Today the disabling of access to and the removal of illegal content by providers of hosting services can be slow and complicated, while content that is actually legal can be taken down erroneously. 52.7% of stakeholders say that action against illegal content is often ineffective and lacks transparency. Differences in national practices can impede enforcement (with a detrimental effect on the fight against online crime) and undermine confidence in the online world. As the amount of digital content available on the Internet grows, current arrangements are likely to be increasingly tested. It is not always easy to define the limits on what intermediaries can do with the content that they transmit, store or host before losing the possibility to benefit from the exemptions from liability set out in the e-Commerce Directive.
Hiljutised sündmused on elavdanud arutelu selle üle, kas tuleks intensiivistada üldist kaitset internetis leviva ebaseadusliku materjali eest. Lisaks veebiplatvormide hindamisele analüüsib komisjon, kas oleks vaja uusi meetmeid internetis oleva ebaseadusliku sisuga toimetulemiseks, näiteks ebaseadusliku sisu kõrvaldamise ranget korda, mille puhul oleks ühtlasi välistatud seadusliku sisu eemaldamine, arvestades sealjuures selliste meetmete mõju sõna- ja teabevabaduse põhiõigusele, ning kas vahendajatelt tuleks nõuda suuremat vastutustunnet ja hoolsust selles, kuidas nad oma võrke ja süsteeme haldavad – hoolsuskohustust.Recent events have added to the public debate on whether to enhance the overall level of protection from illegal material on the Internet. In tandem with its assessment of online platforms, the Commission will analyse the need for new measures to tackle illegal content on the Internet, with due regard to their impact on the fundamental right to freedom of expression and information, such as rigorous procedures for removing illegal content while avoiding the take down of legal content, and whether to require intermediaries to exercise greater responsibility and due diligence in the way they manage their networks and systems – a duty of care.
Komisjon algatab enne 2015. aasta lõppu platvormide (muu hulgas ühistarbimise vallas) ja veebivahendajate rolli põhjaliku hindamise, mille käigus käsitletakse muu hulgas järgmisi teemasid: i) nt otsingutulemuste läbipaistvus (kaasa arvatud lingid, mille eest on makstud, ja/või reklaamid), ii) kuidas platvormid kasutavad kogutud teavet, iii) platvormide ja tarnijate vahelised suhted, iv) piirangud, mis ei lase üksikisikutel ja ettevõtjatel liikuda ühelt platvormilt teisele; v) lisaks analüüsitakse, kuidas tulla kõige paremini toime internetis leiduva ebaseadusliku sisuga.The Commission will launch before the end of 2015 a comprehensive assessment of the role of platforms, including in the sharing economy, and of online intermediaries, which will cover issues such as (i) transparency e.g. in search results (involving paid for links and/or advertisement), (ii) platforms' usage of the information they collect, (iii) relations between platforms and suppliers, (iv) constraints on the ability of individuals and businesses to move from one platform to another and will analyse, (v) how best to tackle illegal content on the Internet.
3.4.Digitaalsete teenuste ja isikuandmete töötlemise turvalisuse ja nende suhtes tuntava usalduse suurendamine3.4.Reinforcing trust and security in digital services and in the handling of personal data
Küberohud ei tunne piire ja kahjustavad majandust, kodanike põhiõigusi ja ühiskonda laiemalt. Rikkumiste (nt andmepüük, veebimaksetega seotud pettused, identiteedivargus, ärisaladuste vargus) arvu kasv põhjustab suurt majanduslikku kahju. Rikkumiste tagajärjeks on sageli teenusekatkestused, põhiõiguste rikkumine ja kodanike usalduse kahanemine veebis toimuva vastu.Cyber threats are a borderless problem and have a negative impact on our economy, on citizens' fundamental rights and on society at large. The growing number of offences (for instance data interception, online payment fraud, identity theft, trade secrets theft) is leading to significant economic losses. They often result in disruption of services, fundamental rights violations and undermine citizens' trust in online activities.
Liikmesriigid ja ELi institutsioonid on pikka aega tõdenud, et peame kaitsma oma võrke ja elutähtsaid infrastruktuure ning tõhusalt küberohtudele reageerima; selleks on vastu võetud nii riiklikud kui ka ELi tasandi küberturbestrateegiad ja -normid. Kui praegu seadusandlikus menetluses olev võrgu- ja infoturbe direktiiv 10 vastu võetakse, on tegemist olulise sammuga edasi. Euroopa küberjulgeoleku strateegia 11 üks peamisi prioriteete on küberjulgeoleku jaoks vajalike tööstus- ja tehniliste ressursside arendamine. Võrguturbe tehnoloogiate ja lahenduste kiirelt arenevas valdkonnas on endiselt täitmata lünki. Turvalisemate lahenduste hoogsamaks pakkumiseks peab ELi tööstusharu lähenemine muutuma ühtsemaks ning intensiivistada tuleb selliste lahenduste kasutuselevõttu ettevõtjate, riigiasutuste ja kodanike poolt. Lisaks on vaja tõhusaid õiguskaitsemeetmeid, et reageerida internetis toimuvale kuritegevusele. Komisjon on esitanud oma sellekohased ettepanekud Euroopa julgeoleku tegevuskavas 12 .Member States and EU institutions have long acknowledged the need to protect our networks and critical infrastructure and respond effectively to cyber-threats, and have adopted both national and EU-level cybersecurity strategies and regulation. The adoption of the Network and Information Security Directive 10 , currently in the legislative process, should mark an important step forward. One of the key priorities of the European Cybersecurity Strategy 11 is to develop industrial and technological resources for cybersecurity. Specific gaps still exist in the fast moving area of technologies and solutions for online network security. A more joined-up approach is therefore needed to step up the supply of more secure solutions by EU industry and to stimulate their take-up by enterprises, public authorities, and citizens. In addition, an effective law enforcement response to online criminal activity is necessary. The Commission has set out proposals for this issue in its European Agenda on Security 12 .
·Ainult 22 % eurooplasi usaldab täielikult näiteks otsingumootoreid, sotsiaalvõrgustikke ja e-posti teenuseid pakkuvaid äriühinguid.·Only 22% of Europeans have full trust in companies such as search engines, social networking sites and e-mail services.
·72 % internetikasutajaid tunneb muret selle üle, et neilt küsitakse veebis liiga palju isikuandmeid.·72% of Internet users worry that they are being asked for too much personal data online.
Isikuandmete ja privaatsuse osas toetab EL kõige kõrgemat kaitsetaset, mis on tagatud põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8. Isikuandmete kaitse üldmäärus 13 suurendab usaldust digitaalsete teenuste suhtes, sest see peaks pakkuma eraisikutele isikuandmete töötlemise alast kaitset suhetes kõigi ettevõtjatega, kes Euroopa turul oma teenuseid pakuvad.As regards personal data and privacy, the EU is committed to the highest standards of protection guaranteed by Articles 7 and 8 of the Charter of Fundamental Rights. The General Data Protection Regulation 13 will increase trust in digital services, as it should protect individuals with respect to processing of personal data by all companies that offer their services on the European market.
Võimalik, et elektroonilise side teenuste suhtes kohaldatavatele eraldi normidele (e-privaatsuse direktiiv 14 ) tuleb anda uus hinnang, kui üldistes ELi andmekaitse normides on kokkuleppele jõutud, sest praeguse e-privaatsuse direktiivi artikleid kohaldatakse valdavalt ainult elektroonilise side teenuste pakkujate, st traditsiooniliste telekommunikatsiooniettevõtjate suhtes. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes pakuvad sideteenuseid interneti kaudu, jäävad üldiselt selle reguleerimisalast välja.Special rules apply to electronic communications services (e-Privacy Directive 14 ) which may need to be reassessed once the general EU rules on data protection are agreed, particularly since most of the articles of the current e-Privacy Directive apply only to providers of electronic communications services, i.e. traditional telecoms companies. Information society service providers using the Internet to provide communication services are thus generally excluded from its scope.
2016. aasta esimeses pooles algatab komisjon küberturvalisuse alase avaliku ja erasektori partnerluse loomise võrguturbe tehnoloogiate ja lahenduste vallas.In the first half of 2016 the Commission will initiate the establishment a Public-Private Partnership on cybersecurity in the area of technologies and solutions for online network security.
Kui ELi uued andmekaitsenormid on vastu võetud (see peaks juhtuma 2015. aasta lõpuks), vaatab komisjon e-privaatsuse direktiivi läbi ja keskendub sellele, et andmesubjektidele oleks tagatud kõrge kaitstuse tase ja kõigile turuosalistele võrdsed tingimused.Once the new EU rules on data protection are adopted, which should be by the end of 2015, the Commission will review the ePrivacy Directive with a focus on ensuring a high level of protection for data subjects and a level playing field for all market players.
4.Digitaalmajanduse kasvupotentsiaali maksimeerimine4.Maximising the growth potential of the Digital Economy
Vähem kui kümne aasta jooksul hakkab suurem osa majandustegevusest sõltuma digitaalsest ökosüsteemist, mis hõlmab digitaristut, riistvara ja tarkvara, rakendusi ja andmeid. Kui EL tahab säilitada oma konkurentsivõime, tugeva tööstusbaasi ja minna üle nutikale tööstus- ja teenusmajandusele, tuleb kõik sektorid muuta digitaalseks. 75 % digitaalmajanduse lisatavast väärtusest saadakse tööstusest, mitte IKT tootjatelt, kuid ettevõtetes digitehnoloogia integreerimine on kõige nõrgem aspekt. Vaid 1,7 % ELi ettevõtetest kasutavad täiustatud digitehnoloogiate 15 kõiki võimalusi ning 41 % ei kasuta neid üldse. Digitaalsus pakub enneolematuid võimalusi ka muudele majandussektoritele, näiteks transpordile (nt arukad transpordisüsteemid) ja energeetikale (nt arukas võrk, arvestid) 16 .Within less than a decade, most economic activity will depend on digital ecosystems, integrating digital infrastructure, hardware and software, applications and data. Digitisation of all sectors will be needed if the EU is to maintain its competitiveness, keep a strong industrial base and manage the transition to a smart industrial and services economy. 75% of the value added by the Digital Economy comes from traditional industries, rather than ICT producers, but the integration of digital technology by businesses is the weakest element. Only 1.7% of EU enterprises make full use of advanced digital technologies 15 , while 41% do not use them at all. Digitisation also offers unprecedented opportunities to other economic sectors, such as transport (e.g. intelligent transport systems) or energy (e.g. smart grids, metering) 16 .
EL vajab mitmesuguseid meetmeid, et tagada Euroopa tööstusele koht esimeste hulgas nii IKT arenduse ja kasutamise, automatiseerimise kui ka kestlike tootmis- ja töötlemistehnoloogiate osas, et varustada tuleviku turge. Muu hulgas võib digitaalmajandus muuta ühiskonna kaasavamaks. Praegu ei saa kodanikud ja ettevõtted täit kasu digitaalsetest teenustest (e-valitsus, e-tervis, e-energia, e-transport), mis peaksid olema sujuvalt kättesaadavad kogu ELis.The EU needs a range of measures to ensure European industries are at the forefront of developing and exploiting ICT, automation, sustainable manufacturing and processing technologies to serve the markets of the future. A digital economy can also make society more inclusive. Citizens and businesses are not currently getting the full benefits from digital services (from e-government, e-health, e-energy to e-transport) that should be available seamlessly across the EU.
Komisjon teavitab sotsiaalpartnereid ja kutsub neid käsitlema digitaalset ühtset turgu Euroopa tasandi sotsiaaldialoogi raames.The Commission will inform the social partners and invite them to include the Digital Single Market in their social dialogue at European level.
4.1.Andmepõhise majanduse loomine4.1.Building a data economy
Suurandmed, pilvandmesideteenused ja asjade internet on ELi konkurentsivõime jaoks olulised valdkonnad. Sageli peetakse andmeid majanduse kõiki sektoreid läbiva majanduskasvu, innovatsiooni ja digiteerimise katalüsaatoriteks, seda eeskätt VKEde (ja idufirmade) ja ühiskonna kui terviku jaoks. Suurandmed ja kõrgjõudlusega andmetöötlus muudavad ühtlasi seda, kuidas tehakse teadust ja jagatakse teavet. See kõik on tõhusamale ja reageerimisvõimelisemale avatud teadusele ülemineku osa.Big data, cloud services and the Internet of Things are central to the EU’s competitiveness. Data is often considered as a catalyst for economic growth, innovation and digitisation across all economic sectors, particularly for SMEs (and start-ups) and for society as a whole. Big Data and High Performance Computing are also changing the way research is performed and knowledge is shared, as part of a transition towards a more efficient and responsive 'Open Science'.
·Suurandmete sektor kasvab 40 % aastas ehk 7 korda kiiremini kui IT turg.·The Big Data sector is growing by 40% per year, seven times faster than the IT market.
Killustunud turg ei ole piisavalt mastaapne, et pilvandmetöötluse, suurandmete, andmepõhise teaduse ja asjade interneti potentsiaali saaks Euroopas täielikult realiseerida. Et saada kasu kõigist digitaalsete ja andmepõhiste tehnoloogiate pakutavatest võimalustest, peame kaotama rea tehnilisi ja õiguslikke tõkkeid. Piirangud, mis on seotud andmete asukohaga (st liikmesriikide nõuded, et andmed oleksid nende territooriumil), sunnivad teenusepakkujaid ehitama igasse piirkonda või riiki kulukaid kohalikke taristuid (andmekeskusi). Autoriõiguse normide rakendamise killustatus ning andmete kasutamise õiguste vallas valitsev selgusetus takistavad veelgi piiriülest andmekasutust ja tehnoloogiate uusi rakendusi (nt teksti- ja andmekaevet). Avatud ja koostalitlusvõimeliste süsteemide ja teenuste ning andmete teenustevahelise porditavuse puudumine on veel üks asjaolu, mis takistab piiriülest andmevoogu ja uute teenuste (nt piiriüleste mitut transpordiliiki hõlmavate reisiinfosüsteemide, andmepõhise teadustegevuse) väljatöötamist. Asjade interneti leviku jaoks on oluline õiguskindlus vastutuse määramise küsimuses (muu kui isikuandmete puhul).A fragmented market does not provide sufficient scale for cloud computing, Big Data, data-driven science and the Internet of Things to reach their full potential in Europe. To benefit fully from the potential of digital and data technologies, we will need to remove a series of technical and legislative barriers. Restrictions, such as those related to data location (i.e. Member States requirements to keep data inside their territory) force service providers to build expensive local infrastructures (data centres) in each region or country. Fragmented implementation of copyright rules and lack of clarity over rights to use data further obstruct the development of cross-border data use and new applications of technologies (e.g. text and data mining). The lack of open and interoperable systems and services and of data portability between services represents another barrier for the cross-border flow of data and the development of new services (e.g. multi-modal travel information systems, data-driven science). Legal certainty as to the allocation of liability (other than personal data related) is important for the roll-out of the Internet of Things.
Ettevõtted ja tarbijad ei tunne ennast praegu veel piisavalt kindlalt, et võtta andmete salvestamiseks või töötlemiseks kasutusele piiriülesed pilvandmetöötluse teenused, sest neil on kahtlusi seoses turvalisuse, põhiõiguste järgimise ja andmekaitsega üldisemalt. Andmekaitse reformipaketi vastuvõtmisega tagatakse, et isikuandmete töötlemise suhtes kehtivad kogu ELis ühtsed ja ajakohased normid. Samas juhtub sageli, et lepingutega välistatakse pilvandmetöötluse teenuse pakkuja lepinguline vastutus juhul, kui andmed ei ole enam kättesaadavad või muutuvad kasutamiskõlbmatuks, piiratakse seda vastutust oluliselt või muudetakse lepingu lõpetamine väga keeruliseks. See tähendab, et andmed ei ole tegelikult porditavad. Andmekaitse valdkonnas takistavad nii praegune kui ka tulevane õigusraamistik isikuandmete vaba liikumise piiramist ELis. Andmete vaba liikumise piiramisega muudel põhjustel ei ole tegeletud. Seega ei saa liikmesriigid takistada isikuandmete vaba liikumist privaatsuse ja isikuandmete kaitse tõttu, kuid võivad seda teha muudel põhjustel. Kõik ebavajalikud piirangud, mis puudutavad andmete asukohta ELis sees, tuleks kõrvaldada ja neid tuleks vältida.Businesses and consumers still do not feel confident enough to adopt cross-border cloud services for storing or processing data, because of concerns relating to security, compliance with fundamental rights and data protection more generally. The adoption of the data protection reform package will ensure that the processing of personal data is governed by uniform, up-to-date rules throughout the Union. However, contracts often exclude, or severely limit, the contractual liability of the cloud provider if the data is no longer available or is unusable, or they make it difficult to terminate the contract. This means that the data is effectively not portable. In the field of data protection, both the current and the future legislative frameworks prevent restrictions to the free movement of personal data within the Union. Restrictions to free movement of data on other grounds are not addressed. Member States are therefore not able to inhibit the free movement of personal data on grounds of privacy and personal data protection, but may do so for other reasons. Any unnecessary restrictions regarding the location of data within the EU should both be removed and prevented.
Komisjon teeb 2016. aastal ettepaneku andmete vaba liikumise Euroopa algatuse kohta, milles võetakse käsile tegurid, mis piiravad andmete vaba liikumist muudel põhjustel kui isikuandmete kaitse tõttu ELis, ning salvestamiseks või töötlemiseks mõeldud andmete asukoha põhjendamatud piirangud. Algatuses käsitletakse omandiõiguse, koostalitlusvõime, kasutatavuse ja andmetele juurdepääsu küsimusi ettevõtjatevahelise, ettevõtja ja tarbija vahelise, masinloodud ja masinatevahelise andmevahetuse puhul. Komisjon soodustab juurdepääsu avalikele andmetele, et aidata hoogustada innovatsiooni. Komisjon kuulutab välja Euroopa pilvandmetöötluse algatuse, mis hõlmab muu hulgas pilveteenuste sertifitseerimist, lepinguid, pilvandmesideteenuse pakkujate vahetamist ja teadusotstarbelist avatud pilvandmetöötlust.The Commission will propose in 2016 a European ‘Free flow of data’ initiative that tackles restrictions on the free movement of data for reasons other than the protection of personal data within the EU and unjustified restrictions on the location of data for storage or processing purposes. It will address the emerging issues of ownership, interoperability, usability and access to data in situations such as business-to-business, business to consumer, machine generated and machine-to-machine data. It will encourage access to public data to help drive innovation. The Commission will launch a European Cloud initiative including cloud services certification, contracts, switching of cloud services providers and a research open science cloud.
4.2.Konkurentsivõime suurendamine koostalitlusvõime ja standardimise kaudu4.2.Boosting competitiveness through interoperability and standardisation
Digitaalmajanduse seisukohast tähendab koostalitlusvõime tõhusa andmevahetuse tagamist selliste digitaalsete komponentide vahel nagu seadmed, võrgud ja andmehoidlad. Samuti tähendab see paremat ühendust tarneahelas piires või tööstus- ja teenustesektorite vahel. See tähendab tõhusamaid piiriüleseid ühendusi ning tõhusamaid ühendusi nii kogukondade kui ka avaliku sektori teenuste ja ametivõimude vahel. Eri liikmesriikides arendatavad e-valitsuse teenused peaksid suutma omavahel suhelda ning neid ei tohiks arendada vaakumis. Praegu valitseb liikmesriikide vahel üksmeel koostalitlusvõime saavutamise põhinõuete üle, mille aluseks on Euroopa koostalitlusvõime raamistik, mille komisjon esitas 2010. aastal. Seda raamistikku tuleks ajakohastada ja laiendada.In the digital economy, interoperability means ensuring effective communication between digital components like devices, networks or data repositories. It also means connecting better along the supply chain or between industry and services sectors. It means more efficient connections across borders, between communities and between public services and authorities. E-government services that are being developed in different Member States should be able to communicate with each other and not develop in isolation. Today, there is a common understanding among Member States on the basic requirements to achieve interoperability, based on the "European Interoperability Framework" put forward by the Commission in 2010. This framework should now be updated and extended.
Standardimisel on esmatähtis koht uute tehnoloogiate koostalitlusvõime suurendamises digitaalsel ühtsel turul. See võib suunata selliste uute tehnoloogiate arengut nagu 5G traadita side, tootmis- ja ehitusprotsesside digiteerimine (tööstus 4.0), andmepõhised teenused, pilvandmetöötluse teenused, küberturve, e-tervis, e-transport ja mobiilsed maksed. Selles valdkonnas on oluliseks töövahendiks ELi IKT standardimise tööplaan, kuid selle nimel, et standardimise tulemused ei jääks tehnoloogia muutumisest maha, tuleks pingutada veelgi rohkem. Praegu teevad tööstuse huvirühmad oma otsused selle kohta, milliste valdkondade standardeid arendada, kasutades alt üles lähenemisviisi ning üha enam toimub see väljaspool Euroopat ja õõnestab seega meie pikaajalist konkurentsivõimet. Me peame kindlaks tegema, millised tööstus- ja teenustesektori digiteerimist toetavad olulised tehnoloogilised standardid on puudu (nt asjade interneti, küberturbe, suurandmete ja pilvandmetöötluse valdkonnas) ning tegema standardimisorganitele ülesandeks sellised standardid kiiremas korras koostada.Standardisation has an essential role to play in increasing interoperability of new technologies within the Digital Single Market. It can help steer the development of new technologies such as 5G wireless communications, digitisation of manufacturing (Industry 4.0) and construction processes, data driven services, cloud services, cybersecurity, e-health, e-transport and mobile payments. The EU Rolling Plan for ICT Standardisation is an essential instrument in this regard. However, an increased effort is needed to ensure that standardisation output keeps pace with changes in technologies. Currently, industry stakeholders decide 'bottom-up' in which areas to develop standards and this is increasingly taking place outside of Europe, undermining our long-term competitiveness. We need to define missing technological standards that are essential for supporting the digitisation of our industrial and services sectors (e.g. Internet of Things, cybersecurity, big data and cloud computing) and mandating standardisation bodies for fast delivery.
Digitaalmajanduses on standardi rakendamiseks olulised patendid (st standardid põhinevad patendil kui omandiõiguse vormil) standardimise jaoks üha olulisemad, samuti on need mitme tööstusharu ärimudeli oluline komponent, mis võimaldab teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtud investeeringud rahaks teha. Komisjoni arvates on vaja õiguste omanike ja standardi rakendamiseks oluliste patentide kasutajate vahelisteks läbirääkimisteks tasakaalustatud raamistikku, et tagada õiglased litsentsitingimused.In the digital economy, standard essential patents (standards that are based on patents as proprietary rights) are an increasingly important feature in standardisation and an important element of the business model for many industries in terms of monetising their investment in research and innovation. The Commission advocates the need for a balanced framework for negotiations between right holders and implementers of standard essential patents in order to ensure fair licensing conditions.
Ainuüksi standardite olemasolu ei taga sageli koostalitlusvõimet, kui tarnijad neid oma lahendustes ei kasuta. Standardite propageerimises on olulisel kohal avalikud hanked ning liikmesriigid on loonud IKT standardite ja koostalitlusvõime spetsifikatsioonide riiklikud kataloogid, millest avalikud hankijad saaksid lähtuda ja mis kiirendaksid standardite vastuvõtmist riikide turgudel. Selliste kataloogide integreerimine Euroopa tasandi kataloogidesse aitaks vältida turu killustumist ELi tasandil.Moreover, availability of standards is often not sufficient to ensure interoperability, if existing standards are not integrated by suppliers in their solutions. Public procurement plays an important role in promoting standards and Member States have created national catalogues of ICT-standards and interoperability specifications to guide public procurers and accelerate standards adoption on national markets. Integrating these catalogues into European catalogues would avoid market fragmentation at EU level.
Komisjon koostab integreeritud standardimiskava, et teha kindlaks ja määratleda peamised standardimisprioriteedid, keskendudes tehnoloogiatele ja valdkondadele, mida peetakse digitaalse ühtse turu jaoks otsustavalt tähtsateks; see hõlmab olulist sektoripõhist koostalitlusvõimet ja standardeid sellistes valdkondades nagu tervis (telemeditsiin, m-tervis), transport (reisiplaneerimine, e-kaubavedu), keskkond ja energeetika. Komisjon vaatab läbi Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ja laiendab seda.The Commission will launch an integrated standardisation plan to identify and define key priorities for standardisation with a focus on the technologies and domains that are deemed to be critical to the Digital Single Market, including essential sectoral interoperability and standards in areas such as health (telemedicine, m-health), transport (travel planning, e-freight), environment, and energy. The Commission will revise and extend the European Interoperability Framework.
4.3.Kaasav e-ühiskond4.3.An inclusive e-society
Komisjoni eesmärk on toetada kaasavat digitaalset ühtset turgu, kus kodanikel ja ettevõtjatel oleksid vajalikud oskused ja nad saaksid täit kasu omavahel seotud ja mitmekeelsetest e-teenustest, e-valitsusest, e-õiguskeskkonnast, e-tervisest, e-energeetikast või e-transpordist.The Commission aims to support an inclusive Digital Single Market in which citizens and businesses have the necessary skills and can benefit from interlinked and multi-lingual e-services, from e-government, e-justice, e-health, e-energy or e-transport.
4.3.1.    Digitaaloskused ja -teadmised4.3.1.    Digital skills and expertise
Nõudlus digitaaloskustega töötajate järele kasvab umbes 4 % aastas. Kui praegu ei asuta otsustavalt tegutsema, võib ELis 2020. aastaks olla IKT spetsialistide vähesuse tõttu täitmata 825 000 töökohta. ELi kodanike baastaseme digitaaloskused on paranenud (kasvades 55 % kogu elanikkonnast 59 %-le), kuid arenguruumi on veel kõvasti. Digitaaloskuste taset tuleb tõsta ka kõigi majandussektorite töötajate ja oma tööalast konkurentsivõimet parandada soovivate tööotsijate seas. See, kuidas haridus- ja koolitussüsteem kohaneb digirevolutsiooniga, peab muutuma. Muutused võivad toetuda näiteks järgmistele ELi tasandi algatustele: digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suur koalitsioon, ELi programmeerimisnädal ja avatud haridusruum.Demand for digitally skilled employees is growing by around 4% a year. Shortages of ICT professionals in the EU could reach 825,000 unfilled vacancies by 2020 if no decisive action is taken. The EU has seen improvements in the basic digital skills of its citizens (increasing from 55% to 59% of the population), but still has a long way to go. Digital skill levels need also to be raised among employees in all economic sectors and among job seekers to improve their employability. Change is needed in the way education and training systems adapt to the digital revolution. These changes can draw on EU-level initiatives such as the "Grand Coalition for digital jobs", "EU Code Week" and "Opening up Education".
Õppekavade eest vastutavad liikmesriigid, kes peavad püüdma kiiremas korras lahendada oluliste digitaaloskuste vähesusega seotud probleemid. Komisjon toetab nende tegevust ning annab oma panuse digitaaloskuste ja -kvalifikatsioonide tunnustamise edendamisse ning IKT pädevuse suurendamisse Euroopas.The responsibility for curricula lies with the Member States which need urgently to address the lack of essential digital skills. The Commission will support their efforts and will play its role in enhancing the recognition of digital skills and qualifications and increasing the level of ICT professionalism in Europe.
Komisjon käsitleb digitaaloskusi ja -teadmisi kõigi tulevaste oskusi ja koolitusi käsitlevate algatuste ühe peamise komponendina.The Commission will address digital skills and expertise as a key component of its future initiatives on skills and training.
4.3.2.    E-valitsus4.3.2.    E-government
Uute tehnoloogiate kasutamine Euroopa avaliku sektori teenustes varieerub, kuid igal juhul saaks avaliku halduse ajakohastamiseks, piiriülese koostalitlusvõime saavutamiseks ja sujuva kodanikega suhtlemise soodustamiseks teha ära rohkem.Public services in Europe have embraced new technologies to varying degrees but more can be done to modernise public administration, achieve cross-border interoperability and facilitate easy interaction with citizens.
Veebipõhised avaliku sektori teenused on kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate teenuste kulutõhususe ja kvaliteedi seisukohast otsustava tähtsusega. Suurema tõhususe üks näide on ühekordsuse põhimõte, mis tähendab, et kodanike või ettevõtjate kohta teada olevat teavet kasutatakse uuesti selle asemel, et seda üle küsida. Praegu toimib avalik sektor nii vaid 48%-l juhtudest. Selle põhimõtte laiendamine kooskõlas andmekaitset käsitlevate õigusaktidega aitaks ELi tasandil 2017. aastaks hoida kokku 5 miljardit eurot aastas. Komisjon kuulutab välja ühekordsuse põhimõtte ettevõtjatele ja kodanikele suunatud katseprojekti, millega uuritakse võimalust luua kogu ELi hõlmav e-turvaline lahendus (turvaline veebipõhine dokumendihoidla). Põhimõtte „ainult üks kord” laiendamine üle piiride aitaks omakorda suurendada digitaalse ühtse turu tõhusust.Online public services are crucial to increasing the cost-efficiency and quality of the services provided to citizens and companies. One example of increased efficiency is the 'Once Only' principle – only in 48% of cases do public administrations reuse information about the citizen or companies that is already in their possession without asking again. The extension of this principle, in compliance with data protection legislation, would generate an annual net saving at the EU level of around EUR 5 billion per year by 2017. The Commission will launch a pilot project for the 'Once-Only' principle for businesses and citizens and explore the possibility of an EU wide e-safe solution (a secure online repository for documents). Extending 'Once-Only' across borders would further contribute to the efficiency of the Digital Single Market.
Avalikud hanked moodustavad ELi SKPst umbes 19 % ning prognooside kohaselt võiks kogu ELi hõlmavate e-hangetega hoida aastas kokku 50 miljardit eurot. 2014. aasta avalike hangete reformi paketiga nähakse ette üleminek ainult e-hangetele 2018. aasta oktoobriks 17 . Selle eesmärgi saavutamise nimel tuleb veel kõvasti vaeva näha, arvestades, et mitmes liikmesriigis on üleminek alanud aeglaselt.Public procurement represents approximately 19% of EU GDP and EU wide e-procurement is expected to save EUR 50 billion annually. The 2014 public procurement reform package foresees a transition to full e-procurement by October 2018. 17 Increased efforts are needed to meet this target given that in many Member States the transition has started at a slow pace.
Riigiasutuste ja kodanike/ettevõtjate vahelised kontaktpunktid on praegu killustunud ja ebatäielikud. Ettevõtjate ja kodanike piiriülese tegevusega seotud vajadusi saaks paremini täita, kui aluseks võetaks Euroopa ühendamise rahastu digiteenuste taristud ning laiendataks ja integreeritaks olemasolevaid Euroopa portaale, võrke, teenuseid ja süsteeme (nt Teie Euroopa, ühtsed kontaktpunktid, toote kontaktpunktid, ehitustoodete kontaktpunktid) ja seotaks nad nn ühtse digiväravaga. Samuti tuleks kogu ELis edendada elektrooniliste dokumentide kasutamist, et vähendada ettevõtjate ja eraisikute kulusid ja halduskoormust.Contact points between public authorities and citizens/businesses are currently fragmented and incomplete. The needs of businesses and citizens in their cross-border activities could be better met by building on the Digital Services Infrastructures of the Connecting Europe Facility and extending and integrating existing European portals, networks, services and systems (such as Your Europe, Single Points of Contact, Product Contact Points, Contact Points for Construction Products) and linking them to the "Single Digital Gateway". Further, the use of electronic documents should be promoted across the EU to reduce costs and administrative burden for business and individuals.
Regulatiivne killustumine ja tõkked pärsivad ettevõtjate tegevust ning muudavad laienemise ja piiriülese tegevuse siseturul keerulisemaks. Mitu liikmesriiki on kutsunud üles tegutsema, näiteks soovitakse aidata kaasa ettevõtete kiiremale loomisele (nt 24 tunniga). Komisjon leiab, et kui toetuda äriregistrite omavahelisele sidumisele ja ühekordsuse põhimõttele, peaks iga loodud ettevõte saama laiendada oma tegevust üle piiride veebis ning hakata tegutsema kogu Euroopas kuu aja jooksul 18 .Businesses are held back by regulatory fragmentation and barriers which makes it harder for them to scale-up and operate across borders within the Internal Market. Many Member States have called for action including helping companies to be formed quickly (e.g. in 24 hours). The Commission considers that any established company should be able to expand its operations cross-border online and be pan-European within a month building on the interconnection of business registers and the 'Once-Only' principle 18 .
Komisjon esitab uue e-valitsuse tegevuskava aastateks 2016–2020, mis hõlmab järgmist: i) äriregistrite omavaheline ühendamine aastaks 2017, ii) 2016. aastal välja kuulutatav algatus katsetada koos liikmesriikidega ühekordsuse põhimõtet; iii) Euroopa ja riikide portaalide laiendamine ja integreerimine ühtse digivärava suunas, et luua kodanikele ja ettevõtjatele kasutajasõbralik infosüsteem, ning iv) liikmesriikide kiirem üleminek ainult e-hangete ja koostalitlusvõimeliste e-allkirjade kasutamisele.The Commission will present a new e-Government Action Plan 2016-2020 which will include (i) making the interconnection of business registers a reality by 2017, (ii) launching in 2016 an initiative with the Member States to pilot the 'Once-Only' principle; (iii) extending and integrating European and national portals to work towards a 'Single Digital Gateway' to create a user friendly information system for citizens and business and (iv) accelerating Member States' transition towards full e-procurement and interoperable e-signatures.
5.Digitaalse ühtse turu loomine5.Delivering the Digital Single Market
Digitaalse ühtse turu rajamine on osa ELi strateegiast valmistuda tulevikuks ja pakkuda siinsele elanikkonnale jätkuvalt kõrget elatustaset. Selleks on vaja poliitilist tahet ning see tähendab, et käesolevas strateegias kirjeldatud meetmed tuleb ellu viia. Selleks tuleb leida vajalikud vahendid ja ressursid ning luua peamisi osalisi hõlmav haldusstruktuur, et tagada ELi institutsioonide, liikmesriikide ja huvirühmade tõhus töö. Kui juba praegu on piisavaid tõendeid kõrvaldamist vajavatest takistustest, esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud ja algatused, et ühtne turg oleks kogu oma mastaapsuses tarbijate ja ettevõtjate teenistuses. Kui parima tegevussuuna leidmiseks oleks veel vaja konsulteerida ja tõendeid koguda, kutsub komisjon huvirühmi arutlema võimalike variantide üle. Selline tegevuskava eeldab, et komisjon, parlament ja liikmesriigid töötavad koos ja tegutsevad jõuliselt.Building a Digital Single Market is a key part of the EU's strategy to prepare itself for the future and to continue to deliver high living standards for its population. It requires political will and means delivering on the actions set out in this Strategy. It requires mobilising the necessary funds and resources and establishing a governance structure among the key actors to ensure effective delivery by the EU institutions, Member States and stakeholders. Where there is already sufficient evidence of barriers that need to be removed the Commission will table legislative proposals and take initiatives to put the scale of the single market at the service of the consumer and business. Where further consultation and evidence gathering is needed in order to identify the right course of action the Commission will engage stakeholders in discussing the options available. This agenda calls for the Commission, Parliament and Member States to work together and to take ambitious steps.
5.1.Digitaalsesse ühtsesse turgu investeerimine5.1.Investing in the Digital Single Market
Üks digitaalse ühtse turu strateegia peamisi eesmärke on luua digivõrkudesse, teadustöösse ja innovaatilisse ettevõtlusse investeerimist soosiv kliima. Soodsate raamtingimuste kehtestamine aitab kaasata erainvesteeringuid ja suurendada investorite kindlustunnet. Meie digitaalsete eesmärkide saavutamine eeldab märkimisväärseid investeeringuid. ELi rahastamine on juba ette nähtud digitaalse ühtse turu taristute ja teenuste, aga ka teadustöö ja innovaatiliste VKEde jaoks (sh idufirmad). Eelduste kohaselt peaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmid selles vallas ulatuma 21,4 miljardi euroni. Eriti tuleb pingutada selleks, et vähendada digitaalset lõhet linna- ja maapiirkondade vahel. ELi praegusi programme täiendav Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond 19 peaks hakkama toetama mitmesuguseid digiprojekte, arvestades nende suurt innovaatilisust ja teadusmahukust (ja seega ka suuremaid riske). Olulisi lisarahastamise võimalusi pakuvad Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond.A key aim of the Digital Single Market Strategy is to establish a supportive investment climate for digital networks, research and innovative business. Setting the right framework conditions will help to mobilise private investment and generate investor confidence. Achieving our digital ambitions will require significant investment. EU funding is already earmarked for Digital Single Market infrastructures and services as well as for research and innovative SMEs (including start-ups). The European Structural and Investment Funds are expected to programme around EUR 21.4 billion in this area. Particular efforts are needed to close the digital gap between urban and rural areas. Complementing current EU programmes, the European Fund for Strategic Investment 19 is designed to support a wide range of digital projects, in particular due to their high innovation and research component (and thus higher risk). Significant additional funding possibilities are provided by the European Investment Bank and the European Investment Fund.
Innovatiivsed ettevõtjad on digitaalmajanduse jaoks üliolulised. Et nad saaksid edukad olla, vajavad nad juurdepääsu rahastamisele, muu hulgas ka omakapitalile ja riskikapitalile. EL on loonud rea algatusi, et toetada omakapitalil põhinevat rahastamist, näiteks sellised õiguslikud vahendid nagu Euroopa riskikapitalifondide määrus. Vajaliku rahastamise kättesaadavaks muutmise nimel tuleb veel tööd teha, sest ettevõtete põhikirjade praegune mitmekesisus ja sellest tulenevad õiguslikud riskid ja kulud kogu Euroopas kipuvad pärssima investeeringuid ELi idufirmadesse ja nende tegevuse laiendamisse 20 .Innovative entrepreneurs are central to the digital economy. To succeed they need increased access to finance including equity and venture capital. The EU has put in place a range of initiatives to support equity based finance, including regulatory vehicles such as the European Venture Capital Funds Regulation. However, further work is needed to make appropriate financing available as the current diversity of company statutes and related legal risks and costs across Europe tend to inhibit investment in EU start-up ventures and to further scaling up of their business 20 .
Võttes arvesse varasemaid kogemusi IKTsse investeerimiseks ettenähtud ELi rahaliste vahendite alakasutamisega, teeb komisjon koostööd Euroopa Investeerimispangaga, projektide arendajatega ja liikmesriikidega, et tagada kasutadaolevate investeerimisvahendite, kaasa arvatud tehnilise abi kasutamine täies mahus ning eri rahastamisvahendite koosmõju täielik kasutamine.Taking into account the experience of past under-absorption of EU funds programmed for investment in ICT, the Commission will work with the European Investment Bank, project promoters and Member States to ensure that available investment funds are fully used, including technical assistance and the full use of synergies between funding instruments.
5.2.Rahvusvaheline mõõde5.2.International dimension
Lõpuleviidud digitaalse ühtse turu mastaabid aitavad ettevõtjatel kasvada ELi siseturust kaugemale ning muudavad ELi üleilmsete ettevõtete jaoks üha atraktiivsemaks paigaks. Euroopa turu avatus tuleks säilitada ning seda tuleks digitaalvaldkonnas veelgi edasi arendada. EL peaks nõudma samasugust avatust ja intellektuaalomandi õiguskaitse tõhusat tagamist ka oma kaubanduspartneritelt. Üleilmse digitaalkaubanduse tõkked mõjutavad Euroopa äriühinguid eriti raskelt, sest EL on maailma suurim digiteenuste eksportija. Selleks tuleks ambitsioonikat digitaalkaubanduse ja investeerimise poliitikat edasi arendada muu hulgas ka ELi vabakaubanduslepingute abil 21 . Lõpuleviidud digitaalne ühtne turg võib anda oma panuse ka 2015. aasta järgse arengustrateegia elluviimisse. Komisjon teeb tööd selle nimel, et töötada välja jätkusuutlik lähenemine internetihaldusele paljusid huvipooli hõlmava mudeli alusel, et internet jääks vabaks ja avatuks.The scale provided by a completed Digital Single Market will help companies to grow beyond the EU internal market and make the EU an even more attractive location for global companies. The openness of the European market should be maintained and developed further in the digital sphere. The EU should continue to press for the same openness and effective enforcement of intellectual property rights from our trading partners. Barriers to global digital trade particularly affect European companies since the EU is the world’s first exporter of digital services. To that end an ambitious digital trade and investment policy should be further developed including by means of the EU’s free trade agreements. 21 A completed Digital Single Market can also contribute to delivering the post-2015 development agenda. The Commission will work to develop a sustainable approach to Internet Governance through the multi-stakeholder model with the aim of keeping the Internet free and open.
5.3.Digitaalse ühtse turu tõhus haldamine5.3.Effective Digital Single Market governance
Arvestades seda, et strateegia meetmete õigeaegse rakendamise eest vastutatakse ühiselt, kaasab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning süvendab koostööd nende mõlemaga. Komisjon jätkab dialoogi huvirühmadega, et saada poliitikakujundamise jaoks teavet ja tagada strateegia tõhus rakendamine. Arvestades digitaalse ühtse turu strateegia valdkondadeülesust, eeldab selle rakendamine pühendunud nõuandjate ja tugirühmade toetust. Komisjon kutsub Euroopa Ülemkogu üles andma selleks vajaliku tõuke ja tehtud tööd regulaarselt üle vaatama. Ühtlasi püüab komisjon parandada digitaalse ühtse turu jaoks vajalike andmete ja analüüsi kvaliteeti, koondades selleks asjaomaseid teadmisi ja tehes andmed ja analüüsi üldsusele hõlpsasti kättesaadavaks. Lisaks arendab ta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi näitajaid. Komisjon annab strateegia edusammudest regulaarselt aru.Reflecting the shared responsibility for timely delivery of the actions in the strategy, the Commission will engage with the European Parliament and the Council and deepen its cooperation with both institutions. The Commission will engage in an ongoing dialogue with stakeholders to inform on policy-making and to ensure effective implementation of the Strategy. Given the cross-cutting nature of the Digital Single Market Strategy, its implementation will require the support of dedicated advisory and support groups. The Commission encourages the European Council to provide the necessary impetus and review progress regularly. The Commission will also seek to improve the quality of the data and analysis needed to underpin the Digital Single Market by pooling the relevant knowledge and making it easily accessible to the public. It will further develop its Digital Economy and Society Index indicator. The Commission will report regularly on progress for the Strategy.
6.Kokkuvõte6.Conclusion
Digitaalse ühtse turu strateegia eesmärk on kujundada ümber Euroopa ühiskond ja tagada meile kindlustunne tuleviku suhtes. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles toetama käesolevat strateegiat, et digitaalse ühtse turgu rajamine võimalikult kiiresti lõpule viia, ning osalema aktiivselt selle rakendamises tihedas koostöös kõigi asjaomaste huvirühmadega.The strategy for a Digital Single Market is about transforming European society and ensuring that it can face the future with confidence. The Commission invites the European Parliament and the Council to endorse this Strategy to complete the Digital Single Market as soon as possible and to actively engage in its implementation, in close cooperation with all relevant stakeholders.
Lisa: Digitaalse ühtse turu loomise tegevuskavaAnnex: Roadmap for completing the Digital Single Market
Meetmed 22 | AjakavaActions 22 | Timetable
Tarbijate ja ettevõtjate parem juurdepääs digitaalsetele kaupadele ja teenustele kogu EuroopasBetter access for consumers and businesses to digital goods and services across Europe
Seadusandlikud ettepanekud lihtsate ja tõhusate piiriüleste lepingute normide kohta nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks | 2015Legislative proposals for simple and effective cross-border contract rules for consumers and businesses | 2015
Tarbijakaitsealase koostöö määruse läbivaatamine | 2016Review the Regulation on Consumer Protection Cooperation | 2016
Saadetiste kohaletoimetamist käsitlevad meetmed | 2016Measures in the area of parcel delivery | 2016
Põhjalik läbivaatamine, et valmistada ette seadusandlikud ettepanekud põhjendamatu asukohapõhise piiramise küsimuse lahendamiseks | 2015A wide ranging review to prepare legislative proposals to tackle unjustified Geo-blocking | 2015
E-kaubanduse sektori konkurentsiuuring, mis käsitleb veebis kaupadega kauplemist ja teenuste pakkumist | 2015Competition sector inquiry into e-commerce, relating to the online trade of goods and the online provision of services | 2015
Seadusandlikud ettepanekud autoriõiguse süsteemi ümberkorraldamiseks | 2015Legislative proposals for a reform of the copyright regime | 2015
Satelliit- ja kaabellevi direktiivi läbivaatamine | 2015/2016Review of the Satellite and Cable Directive | 2015/2016
Seadusandlikud ettepanekud, et vähendada erinevatest käibemaksusüsteemidest tulenevat ettevõtjate halduskoormust | 2016Legislative proposals to reduce the administrative burden on businesses arising from different VAT regimes | 2016
Digitaalvõrkude ja -teenuste arenguks sobivate tingimuste loomineCreating the right conditions for digital networks and services to flourish
Seadusandlikud ettepanekud praeguste telekommunikatsiooninormide ümberkorraldamiseks | 2016Legislative proposals to reform the current telecoms rules | 2016
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamine | 2016Review the Audiovisual Media Services Directive | 2016
Platvormide tururolli, sealhulgas internetis oleva ebaseadusliku sisu põhjalik analüüs | 2015Comprehensive analysis of the role of platforms in the market including illegal content on the Internet | 2015
E-privaatsuse direktiivi läbivaatamine | 2016Review the e-Privacy Directive | 2016
Küberturvalisuse alase lepingulise avaliku ja erasektori partnerluse loomine | 2016Establishment of a Cybersecurity contractual Public-Private Partnership | 2016
Digitaalmajanduse kasvupotentsiaali maksimeerimineMaximising the growth potential of the Digital Economy
Algatused, mis käsitlevad andmete omandiõigust, andmete vaba liikumist (nt pilvandmesideteenuse pakkujate vahel) ja Euroopa pilvandmetöötlust | 2016Initiatives on data ownership, free flow of data (e.g. between cloud providers) and on a European Cloud | 2016
Prioriteetsete IKT standardite kava vastuvõtmine ja Euroopa koostalitlusvõime raamistiku laiendamine avaliku sektori teenustele | 2015Adoption of a Priority ICT Standards Plan and extending the European Interoperability Framework for public services | 2015
Uus e-valitsuse tegevuskava, kaasa arvatud ühekordsuse põhimõtte algatus ja äriregistrite vastastikuse sidumise algatus | 2016New e-Government Action Plan including an initiative on the 'Once-Only' principle and an initiative on building up the interconnection of business registers | 2016
(1)(1)
     Käesolevas dokumendis esitatud faktid on pärit lisatud komisjoni talituste töödokumendist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia. Analüüs ja tõendid” [SWD(2015) 100]. Ühtlasi sisaldab see dokument üksikasjalikumat teavet strateegias käsitletud probleemide olemuse kohta ja strateegiat toetavaid tõendusmaterjale.     The references for the factual information presented in this document are provided in the accompanying Commission Staff Working Document "A Digital Single Market Strategy for Europe – Analysis and Evidence" [SWD(2015) 100]. That document also contains more detail on the nature of the challenges addressed and evidence in support of the Strategy.
(2)(2)
   KOM(2011) 635, 2011/0284/COD.   COM(2011) 635, 2011/0284/COD
(3)(3)
   Määrus (EÜ) nr 2006/2004.   Regulation (EC) No 2006/2004
(4)(4)
     Direktiiv 2000/31/EÜ.     Directive 2000/31/EC
(5)(5)
     Direktiiv 2006/123/EÜ.     Directive 2006/123/EC
(6)(6)
     Nõukogu direktiiv 93/83/EMÜ, 27. september 1993.     Council Directive 93/83/EEC of 27 September 1993
(7)(7)
     Direktiiv 2002/22/EÜ.     Directive 2002/22/EC
(8)(8)
     Direktiiv 2010/13/EL.     Directive 2010/13/EU
(9)(9)
     Nendega tegeletaksegi uues siseturu strateegias ja e-kaubanduse raamistikus.     These will be addressed in the up-coming Internal Market Strategy and in the e-commerce framework.
(10)(10)
     COM(2013) 48 final.     COM(2013) 48 final
(11)(11)
     JOIN(2013) 1 final.     JOIN(2013) 1 final
(12)(12)
     COM (2015) 185.     COM(2015) 185
(13)(13)
     KOM(2012) 11 lõplik.     COM(2012)11 final
(14)(14)
     Direktiiv 2002/58/EÜ.     Directive 2002/58/EC
(15)(15)
     Kaasa arvatud mobiilne internet, pilvandmetöötlus, sotsiaalvõrgustikud ja suurandmed.     Including mobile internet, cloud computing, social networks or big data
(16)(16)
     Vrd vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia [COM(2015) 80 final].     As referred as in the Framework Strategy for a Resilient Energy Union with a Forward-Looking Climate
(17)Change Policy [COM(2015) 80 final]
     Direktiiv 2014/24/EL, direktiiv 2014/25/EL.(17)
(18)     Directive 2014/24/EU, Directive 2014/25/EU
     Komisjon täpsustab ühtse turu strateegias veel, milliseid samme tuleb nende eesmärkide saavutamiseks astuda.(18)
(19)     The Commission will further elaborate the steps necessary to reach these goals in its Single Market Strategy
     COM(2014) 903 final.(19)
(20)     COM(2014) 903 final
     Komisjon uurib võimalusi riskikapitali ulatuslikumaks kaasamiseks ka ühtse turu strateegia ja kapitaliturgude liiduga tehtava töö raames [COM(2015) 63].(20)
(21)     The Commission will explore avenues to attract more venture capital in the context of its work on the Single Market Strategy and the Capital Markets Union [COM(2015) 63]
     Komisjon esitab 2015. aasta sügisel uue kaubandus- ja investeerimisstrateegia, milles käsitletakse digitaalse kaubanduskava peamisi küsimusi.(21)
(22)     The Commission will present a new Trade and Investment Strategy in the autumn 2015 which will address key issues for the digital trade agenda
     Kui võib eeldada, et loetletud meetmetel on märkimisväärne mõju, lisatakse neile eraldi mõjuhinnang kooskõlas komisjoni parema õigusloome põhimõtetega.(22)
      To the extent that the listed measures are likely to have significant impacts they will be accompanied by a separate impact assessment in line with the Commission's Better Regulation principles