?

8.5.2018    | ET | Euroopa Liidu Teataja | C 164/778.5.2018    | EN | Official Journal of the European Union | C 164/77
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia tegevuskava. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamine“Opinion of the European Committee of the Regions — Action Plan for a Maritime Strategy in the Atlantic Area — Delivering Smart, Sustainable and Inclusive Growth
(2018/C 164/13)(2018/C 164/13)
Raportöör: | Jerry Lundy (IE/ALDE), Sligo krahvkonna volikogu liige | Viitedokument: | Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia tegevuskava. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamine“ | COM(2013) 279 finalRapporteur: | Jerry LUNDY (IE/ALDE), Member of Sligo County Council | Reference document: | Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions — Action Plan for a Maritime Strategy in the Atlantic area — Delivering smart, sustainable and inclusive growth | COM(2013) 279 final
POLIITILISED SOOVITUSEDPOLICY RECOMMENDATIONS
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEETHE EUROPEAN COMMITTEE OF THE REGIONS
1. | toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut lõpetada Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia tegevuskava vahekokkuvõtte tegemine enne 2017. aasta lõppu ja kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Komisjon palus komitee arvamust vahekokkuvõtte kohta. Arvamus lisatakse üldisesse ülevaatesse, mida liikmesriigid ja piirkonnad arutama hakkavad;1. | Welcomes the mid-term review of the Action Plan for the Atlantic Strategy as proposed by the European Commission to be completed before the end of 2017 and that the Committee was consulted by the European Commission with a request to adopt an opinion on the mid-term review, which will feed into the overall review to be discussed by Member States and regions;
2. | viitab oma varasematele dokumentidele meremajanduse kohta (sealhulgas arvamused NAT-VI-018; NAT-VI-019; NAT-V-21, NAT-V-44 ja COTER-VI-022) (1);2. | Notes the Committee’s previous work on topics relating to the Blue Economy (including, NAT-VI-018; NAT-VI-019; NAT-V-21, NAT-V-44 and COTER-VI-022) (1);
3. | nendib, et Atlandi ookeani piirkondadele ja rahvastele osaks saavate probleemidega on võimalik tõhusamalt tegeleda ja paremaid tulemusi saavutada tegevuskava raames ning et liikmesriigid ja piirkonnad võivad saada paremaid tulemusi, tehes tihedamat koostööd;3. | Notes that the challenges facing the Atlantic regions and nations can be dealt with more efficiently and deliver more concrete results under the umbrella of an action plan and Member States and regions can achieve more concrete results by closer cooperation;
4. | tunnistab, et tegevuskava võib aidata tagada erinevate ELi poliitikameetmete ja rahastamisvahendite suurema mõju, tingimusel et neid rakendatakse kooskõlastatumalt, kuid märgib, et kui ELi rahastamisvahendeid kasutatakse riiklike vahendite ja/või piirkondlike programmide kaudu, on riiklikel ja piirkondlikel otsustajatel keskne osa;4. | Recognises that the Action Plan can ensure that different EU policies and funding instruments can have a greater impact when more closely aligned but notes that when EU funding instruments are implemented through national instruments and or regional programmes, the role of the national and regional decision makers is pivotal;
5. | nendib, et paljud rannikuäärsed kogukonnad Atlandi ookeani piirkonnas on väga haavatavad ja seetõttu on vaja teha rohkem jõupingutusi, et meelitada piirkonda investeeringuid ja elavdada eelkõige meremajanduse erasektori tegevust, tagamaks kestliku arengu neis piirkondades;5. | Notes the fragile nature of many coastal communities in the Atlantic area and the necessity to do more to attract investment and private sector activity especially in the blue economy in order to contribute to the sustainable development of these areas;
6. | on seisukohal, et ELi struktuuri- ja investeerimisfondide tõhus kasutamine on olulise tähtsusega strateegia eesmärkide saavutamisel, aga tõdeb murelikult, et hetkel ei ole olemas korralikku mehhanismi, mille abil mõõta meremajanduse mõju neil aladel (2);6. | Considers the effective use of EU Structural and Investment funds (ESIF) as crucial to achieving the objectives of the strategy but notes with concern that no proper mechanism currently exists to measure the impact of the blue economy in these areas (2);
7. | tunnustab seda, et ökosüsteemidel põhineva lähenemise ja merealade ruumilise planeerimise direktiivi vastuvõtmine kohustab nüüd merealade kasutusele võtmisel ametiasutusi kõiki tegevusi omavahel kooskõlastama, kuid märgib, et asjaomased plaanid võidakse täielikult vastu võtta alles 2021. aasta märtsiks. Suurim kasu, mis selle nõudega on tänaseks kaasnenud, on avamere tuuleenergia tootmise hõlbustamine; lisaks sellele tunnustab komitee ka erinevate Interregi koostööprogrammide panust protsessi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetust piiriülestele projektidele ajavahemikul 2014–2016 merealade ruumilise planeerimise protsessile kaasa aitamiseks;7. | Recognises that in adopting an ecosystem approach and in adopting the Marine Spatial Planning Directive, authorities must now take full account of all activities when allocating space in their waters but notes that the relevant plans may not be finally adopted until March 2021. The greatest contribution this requirement has made to date has been to facilitate offshore wind production. Moreover, the Committee notes the contribution that various Interreg Programmes have made to this process and the support given by the European Maritime and Fisheries Fund (EMFF) to cross-border projects between 2014-2016 to assist in the maritime planning process;
8. | märgib, et Euroopa Komisjoni algatuse „Leadership 2020“ raames võetud meetmed eesmärgiga kooskõlastada olemasolevad oskused tööturu nõudlusega, eriti laevaehituse, avamere taastuvenergia ja uuendusliku olemusega merendustegevuse valdkonnas, hakkavad tulemusi andma; märgib lisaks, et innovatsiooni ja partnerluse küsimused on hõlmatud programmiga „Horisont 2020“, aga toetab Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi üleskutset suurendada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi projektikonkursi „Blue Careers in Europe“ (sinised töökohad Euroopas) eelarvet, milles arvestatakse ka koolitusvajadusega kõikides Euroopa merepiirkondades, iseäranis merekalandussektoriga seotud kutsealade osas, kus seistakse silmitsi põlvkondade vahetusest tulenevate tõsiste probleemidega;8. | Notes the actions taken under the European Commission’s Leadership 2020 initiative to match available skills to labour market demand especially in shipbuilding, offshore renewables and new innovative maritime skills are beginning to bear fruit. Notes also that in addition, the innovation and partnership angle is being tackled by Horizon 2020 but supports the call by the Conference of Peripheral and Maritime Regions (CPMR) to increase the budget for the EMFF call for Blue Careers in Europe projects which considers the training needs across Europe’s sea basins, especially for occupations connected with the maritime and fisheries sector, which are suffering a serious generational renewal problem;
9. | nõustub komisjoni arvamusega, mis on esitatud dokumendis „Report of the Blue Growth Strategy – Towards more sustainable growth and jobs in the blue economy“ (Meremajanduse strateegia ja liikumine jätkusuutlikuma majanduskasvu ja töökohtade poole meremajanduses), SWD(2017) 128 final, et teadmis- ja innovaatikakogukondadel on suutlikkus võimaldada innovaatiliste toodete ja teenuste arendamist, kuid tõdeb, et praegu ei tegele ükski teadmis- ja innovaatikakogukond mere- ja merendusküsimustega. Seepärast kordab komitee oma üleskutset luua lisameetmena oskuste arendamiseks ning ideede vahendamiseks mereuuringute valdkonnast erasektorile meremajanduse teadmis- ja innovaatikakogukonna (3);9. | Agrees with the view expressed in the Commission document ‘Report of the Blue Growth Strategy — Towards more sustainable growth and jobs in the blue economy SWD(2017) 128 Final’ that Knowledge and Innovation Communities (KIC) have the potential to allow innovative products and services to be developed but notes that there is, as yet, no KIC specifically dealing with maritime and marine issues. Therefore reiterates its call for the creation of a specific KIC for the Blue Economy as a further measure for the development of skills and the transfer of ideas from marine research to the private sector (3);
10. | tõstab esile meretehnoloogia potentsiaali luua uusi töökohti ja tuluvooge ning suutlikkust aidata kaasa sektori kasvule sellistes valdkondades nagu taastuvenergia ja merendustehnoloogiate esitlemine, aga tunnistab samas sellist liiki investeeringutega kaasnevat võimalikku riski ja tõsiasja, et teadmiste ja oluliste andmete puudumine teevad sellesse sektorisse sisenemise raskemaks; komitee toetab programmi „Horisont 2020“ raames otseselt meremajanduse kasvule suunatud projektide eelistamist, aga tõdeb, et on vaja teha suuremaid jõupingutusi, et tagada innovaatilistele ettevõtetele ja algatustele juurdepääs investeeringutele selles valdkonnas;10. | Emphasises the potential for marine technology to provide new jobs and additional income streams and the capacity of the sector to grow in areas such as renewable energy and demonstration of marine technologies but equally recognises the potential risk involved with this type of investment and the fact that the lack of knowledge and relevant data make entry to this sector more difficult. The Committee supports the prioritisation under Horizon 2020 of calls specifically targeted at blue growth but recognises that greater efforts have to be made to facilitate access to finance for innovative businesses and initiatives in this area;
11. | märgib, et oluline on tunnistada Atlandi ookeani piirkonnas toimuva merekalapüügi osa Euroopa sotsiaalse ja majandusliku potentsiaali säilitamisel, selle olulisust ja püügitegevuse järkjärgulist kohandamist keskkonnasäästlikumaks. Samuti rõhutab komitee selle võimet aidata rikkust ümber jagada ja sotsiaalset ühtekuuluvust luua ning kalandustoodete töötlemise ja turustamise tööstuse potentsiaali luua lisaväärtust ning säilitada oma olulist rolli kvaliteetsete toiduainete pakkumisel;11. | Points to the importance of recognising the fact that maritime and fisheries activities in the Atlantic continue to safeguard economic and social potential, of recognising their importance, and of recognising that catch-related activities are progressively adapting to environmental sustainability. Similarly, emphasises that they can contribute to redistributing wealth and creating social cohesion, and to the industry’s potential to process and market marine products in order to obtain added value and maintain their key role in supplying high-quality foodstuffs;
12. | väljendab muret selle pärast, et ELi majandamismeetmed, mis on võetud selleks, et säilitada haavatavaid ökosüsteeme, eriti süvamerekalapüügi korraldamisel, on tänaseks andnud erinevaid tulemusi ja et heast keskkonnaseisundist teatamise tähtaeg merestrateegia raamdirektiivi raames on lähenemas;12. | Is concerned that the management measures taken to maintain vulnerable ecosystems by the EU, especially deep-sea fisheries, have had a mixed result to date and that the deadline for reporting good environmental status under the Marine Strategy Framework Directive is approaching;
13. | tunnustab edusamme, mida on tehtud ohtudele ja hädaolukordadele reageerimises, eriti Copernicuse programmi vastuvõtmist 2014. aastal, mis on taganud stabiilsemad andmed ookeanipinna temperatuuri mõõtmiseks, ja ka palju tõhusamalt toimivat ookeaniprognooside koostamise teenust. Lisaks on merepõhja kaardistamine tänaseni üks konkreetseim tulemus, mis on sündinud ELi, Kanada ja Ameerika Ühendriikide Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liidu 2013. aastal Galways avaldatud tegevuskava raames tehtava koostööna;13. | Recognises the progress that has been made in responding to threats and emergencies, especially the adoption of the Copernicus Programme in 2014, which has provided more stable data for measuring surface ocean temperature and also a more effective operational baseline ocean forecasting service. In addition, seabed mapping has been the most concrete cooperation outcome arising to date from the 2013 Galway Statement’s launch of a Transatlantic Ocean Research Alliance between the EU, USA and Canada;
Andmete olulisus meremajanduse metoodika arendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandilThe importance of data for the methodological development of the Blue Economy at the local and regional level
14. | märgib, et meremajanduse mõju piirkondlikul ja kohalikul tasandil pole siiani täielikult mõõdetud, sest usaldusväärsetel andmetel põhinev näitajate süsteem, mis mõõdaks täpselt otseselt või kaudselt merega seotud tegevuste mõju, on vaja alles välja arendada; see nõuab Euroopa Komisjoni ja erinevate liikmesriikide vahel ulatuslikku koostööd (4). Seda arvestades tunnustab komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni (COTERi komisjon) tööd seoses NUTSi määruse kavandatavate muudatustega, eriti aga nõudmist lisada tulevikus määrusesse sellised üksused nagu ranniku- ja saarealad. See aitaks kaasa sobilike näitajate väljatöötamisele (lisaks SKP-le) meremajandustegevuse mõõtmiseks;14. | Notes that the impact of the blue economy at the regional and local level has not been measured to its full extent so far, as a system of indicators based on reliable data, measuring the precise effect of activities directly or indirectly relying on the sea, has yet to be developed; this will require significant cooperation between the European Commission and the various Member States (4). In this respect, the CoR notes the work of the COTER Commission in relation to the proposed amendments to the NUTS Regulation, specifically in calling for future territorial typologies to include ‘coastal’ and ‘island’ types. This would facilitate developing appropriate indicators (beyond GDP) for measuring blue economic activity;
15. | soovitab kohalikul ja piirkondlikul tasandil meremajanduse metodoloogiliseks arendamiseks vajaminevate vahendite ulatuslikkuse ja keerukuse tõttu, et olemasolevaid aruka spetsialiseerumise piirkondlikke strateegiaid tuleks kasutada alusena edasiste võimaluste väljaselgitamiseks meremajanduse valdkondades. Koos sihipäraste mõju-uuringutega aitavad sellised strateegiad piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel välja selgitada kõige sobivamad sektorid edasiarendamiseks;15. | Recommends, due to the complexity and extent of resources required to methodologically develop the blue economy at local and regional level, that existing regional strategies for smart specialisation should be used as the basis by which to identify further opportunities in the Blue Economy sectors. Together with targeted impact exercises, such strategies would help LRAs identify the most suitable sectors to pursue;
Rahastamisvahendite arukam kasutamineSmarter Deployment of Funding Instruments
16. | kutsub liikmesriike üles jätkama aastaste tegevusprogrammide eesmärkide sidumist vastavate Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) tegevuskavadega; Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia edu ja tegevuskava sõltuvad täielikult sellest, kuidas Atlandi ookeani äärsed liikmesriigid suudavad koordineerida oma jõupingutusi tegevuskavas määratletud koostöövaldkondades;16. | Invites Member States to continue to integrate the objectives of the AAP in their respective ERDF Operational Programmes; the success of the Atlantic Strategy and Action Plan depend entirely on the commitment of the Atlantic Member States to coordinate their efforts for the areas of cooperation defined in the Action Plan;
17. | nõustub komisjoni talituste töödokumendi „Report on the Blue Growth Strategy Towards more sustainable growth and jobs in the blue economy“, SWD(2017) 128 final, järgmise järeldusega: | „Üldiselt näib, et fondide erinevate rakenduskavade raames on suhteliselt vähe vahendeid ette nähtud spetsiaalselt Atlandi ookeani piirkonna strateegia prioriteetidele, samas kui tegevused ja eelistused, mis ei ole konkreetselt seotud merendussektoriga, võivad saada märkimisväärset rahastust. See ongi riiklike ja piirkondlike korraldusasutuste peamine probleem. Seevastu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendid on suunatud Atlandi ookeani piirkonna strateegia eesmärkide saavutamisele“;17. | Agrees with the following observation in the Commission Staff Working Document ‘Report on the Blue Growth Strategy Towards more sustainable growth and jobs in the blue economy’ SWD(2017) 128 final: | ‘it generally seems that relatively little funding has been specifically earmarked for the priorities of the Atlantic Strategy in the different Operational Programmes of these funds, while considerable funding might potentially be available for actions and priorities that are not specific to the maritime sector. Herein lies a major challenge for national and regional Managing Authorities. In contrast funding from the European Maritime and Fisheries Fund has been targeted at the objective of the Atlantic Strategy’;
18. | väidab, et Euroopa Atlandi ookeani ja Atlandi ookeani äärsete alade ühine arengustrateegia vajab usaldusväärsuse tagamiseks sihtotstarbelist rahastamisvahendit; arutelu mitmeaastase finantsraamistiku üle peaks hõlmama asjakohase fondi loomist tegevuskava rakendamiseks, mis oleks ELi eesmärkide elluviimise aluseks pärast 2020. aastat; Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava eesmärkide ja mitmeaastase finantsraamistiku strateegia kooskõlastamine on väga oluline, arvestades Ühendkuningriigi otsust lahkuda Euroopa Liidust ja sellega kaasnevat negatiivset mõju kogu ELi eelarvele;18. | Argues that, for credibility, a common strategy for the development of Europe’s Atlantic Ocean area and the Atlantic regions merits a dedicated funding instrument; the provision of an adequate fund to enable implementation of the Action Plan should be part of the discussion on the multi-annual financial framework which will be the basis for the implementation of the objectives of the EU beyond 2020; the integration of the objectives of the Atlantic Action Plan and strategy in the MFF is particularly relevant having regard to the decision of the United Kingdom to leave the European Union and the negative impact this will have on the overall EU budget;
19. | selles kontekstis väljendab komitee arvamust 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kohta ja märgib, et makropiirkondlikud ja merendusstrateegiad kujutavad endast osalevatele piirkondadele ja nende elanikele olulist lisaväärtust, eeldades, et olemasolevaid ja tulevasi rahastamisvahendeid on võimalik kooskõlastatult kasutada strateegiate rakendamisel;19. | In this context echoes the COR’s Opinion on the Future of Cohesion Policy beyond 2020 in noting that macro-regional and maritime strategies for the participating regions and those who live there constitute significant added value, provided that existing and future funding tools can be used for the strategies in a coordinated way;
20. | kordab arvamuses NAT-VI/019 esitatud ettepanekut luua piirkondlikud või piirkondadevahelised meremajanduse platvormid. Komitee rõhutab, et mitmed Atlandi ookeani äärsed piirkonnad võiksid olla head kandidaadid selliste platvormide loomiseks, mis aitaksid projekte leida, nende elluviimist toetada ning kohalikke, riiklikke ja ELi rahastamisvahendeid rakendada. Platvorme juhiksid piirkonnad ja platvormide välja valitud projekte rahastataks Junckeri teise kava raames;20. | Restates the proposal made in opinion NAT-VI/019 to establish regional or inter-regional blue economy platforms and points out that several Atlantic regions could be good candidates for setting up such a platform, which would provide a mechanism for identifying projects, providing support for their implementation, and mobilising local, national and European financial tools. Such platforms would be managed by the regions and their selected projects would be financed under the Juncker Plan 2.0;
21. | kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles edendama kooskõlastamistegevust, projektide toetamist ja järelevalvet ning parimate tavade vahetamist, võttes arvesse Atlandi ookeani piirkonna strateegia rakendamisel seni saavutatud edukaid näiteid;21. | Calls upon the European Commission and the Member States to pursue further improvement of coordination, monitoring and support for projects and exchange of best practices taking into account the successful examples delivered so far by the Atlantic Strategy;
22. | kordab, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) abil elluviidav ühtekuuluvuspoliitika on olnud käesoleval ELi programmitöö perioodil kõige olulisem investeerimisvahend ning et Atlandi ookeani piirkonna strateegia raames rakendatavate projektide edasise edu jaoks on väga oluline nende vahendite maksimaalne kasutamine koos olemasolevate rahastamisvõimalustega Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD); Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimise ja haldamise edasine lihtsustamine suurendab veelgi kohalike kogukondade võimet kasutada raha kohalike projektide tarbeks;22. | Reiterates that Cohesion Policy, through the ERDF and the ESF, has been the most important investment tool in the EU in the current programming period, and that maximising the use of these resources together with available funding opportunities through the EMFF and EAFRD will be essential for the future success of projects under the umbrella of the Atlantic Strategy; further simplification of the management and administration of ESI Funds will further boost the capacity of local communities to avail of funding for local projects;
23. | nendib, et käesoleval programmitöö perioodil on paljude sarnaste rakendamiskavade käivitamisega märgatavalt hiljaks jäädud; komitee kutsub liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles kujundama oma ettepanekuid 2020. aasta järgse osas nii vara kui võimalik, et oleks võimalik sujuvalt üle minna ühelt programmitöö perioodilt järgmisele;23. | Notes that in the current programming period many of the related Operational Programmes experienced significant launching delays; the CoR calls upon the Member States and the European Commission to develop their proposals for post-2020 as early as possible in order to allow a smooth transition between programming periods;
24. | nõuab, et piirkondadevahelisi, riiklikke ja riikidevahelisi projekte, mis on kooskõlas merealade strateegiate ja aruka spetsialiseerumise strateegiatega, saaks rahastada piirkondlike, riiklike ja ELi vahendite koondamise abil ühte lihtsustatud raamistikku, ning et nad saaksid ühenduse abi, ilma et peaksid uuesti projektikonkurssi läbima;24. | Calls for interregional, national and transnational projects that are consistent with the sea basin strategies and the S3 to be eligible for financing through the pooling of regional, national and European funds within a simplified framework and to qualify for a community bonus, without the need for new calls for projects;
25. | kutsub aruka piirkondliku spetsialiseerumise eesmärgil Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles arendama ja rakendama asjakohaseid asukohapõhiseid alt üles suunatud strateegiaid, eriti piirkondades, kus need puuduvad; sellised strateegiad peaksid looma eelduse tulevasteks investeeringuteks ning keskenduma iga piirkonna tugevatele külgedele ja eripäradele; arukas piirkondliku spetsialiseerumise strateegiate rakendamine, mis arvestaks kohapealsete majandusoludega, aitaks kaasa olemasolevate rahaliste toetuste kasutamise kasvamisele piirkondades;25. | Calls upon the European Commission and Member States to develop and deploy, particularly where not already the case, appropriate place-based and bottom-up strategies for regional smart specialisation; such strategies should build the foundations for future spending and focus on the strengths and the specific attributes of each region; the successful implementation of regional smart specialisation strategies, reflecting economic realities on the ground, would serve to increase the absorption rate of available funding in the regions;
26. | pidades silmas asjaolu, et nii riiklik kui ka Euroopa rahastus on avaliku sektori kulu, kutsub liikmesriike ja komisjoni üles üksmeelselt parandama tegevuskava raames ellu viidavate projektide aruandluse ja tagasiside kvaliteeti, ning looma toetusmehhanismi kui töövahendi edukatest algatustest ja olemasolevatest rahastamisvõimalustest läbipaistva ülevaate saamiseks;26. | In view of the fact that both national and European funding represent public expenditure, calls upon the Member States and the Commission to jointly improve the quality of reporting and feedback on the projects under the umbrella of the Action Plan and to develop the Assistance Mechanism as a tool providing a transparent overview of successful initiatives and available funding opportunities;
27. | seoses piirkondliku aruka spetsialiseerumisega kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama veelgi rakendatavate meetmete temaatilist osa (pigem kui geograafilist osa) ühiste Euroopa väärtuste ja sihtide tugevdamise eesmärgil;27. | With regard to regional smart specialisation, calls upon the Commission and Member States to further improve the thematic component of the deployed policies (as opposed to geographic), as a means to strengthen common European values and goals;
Kogukonna juhitud kohalik arengCommunity-led local development (CLLD)
28. | rõhutab kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi säilitamise ja laiendamise olulisust, sest see Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahend on üks edukamatest viisidest, kuidas kogukonnad saavad oma kohalike projektide tarbeks ELi rahastust. Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamine on eriti oluline kõrvalistes ja äärepoolsetes piirkondades, aga ka väikestes rannikuäärsetes kogukondades ja piirkondades ning saartel, kus muude rahastamisvõimaluste kättesaadavus on piiratud;28. | Underlines the importance of maintaining and expanding the community-led local development approach (CLLD) as this instrument of the European Structural and Investment Funds (ESIF) can be shown to represent one of the most effective ways for communities to obtain EU funding for their own local projects. CLLD support is particularly important for more remote and peripheral regions, including smaller coastal communities, regions and islands with limited alternative access to finance;
29. | soovib, et saarte ja rannikualade kohalikud kogukonnad saaksid kasutada kõiki ELi vahendeid, sh Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, et rahastada ühtses raamistikus oma merendusalaseid arengustrateegiaid, lähtudes programmi Leader mudelist;29. | Suggests that the local communities of islands and coastal regions should be able to make use of all EU funds, including the EMFF, to finance their maritime development strategies within a single framework, based on the model of the Leader programme and of CLLD;
30. | pöördub eelarvepädeva institutsiooni poole palvega kasutada ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamise paindlikkust ja suurendada järk-järgult kogukonna juhitud kohaliku arengu toetusvahendeid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis (EMKF), et toetada Euroopa rannikuäärseid kogukondi;30. | Appeals to the budgetary authority to use existing flexibility in ESI funding to provide for gradual increases of available CLLD funding within the EMFF for the benefit of European coastal communities;
Toetusmehhanism Atlandi ookeani piirkonna strateegia ja tegevuskava jaoksThe Assistance Mechanism for the Atlantic Strategy and Action Plan
31. | märgib, et toetusmehhanismi (5) struktuur riiklike üksuste ja Brüsselis asuva peakorteriga on hästi kohandatud Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava teabevahetusega seotud vajadustele, ent on vaja tõhustada mehhanismi rolli tegevuskava levitaja ja tutvustajana ning selle toimimist nõuande-, koordineerimis- ja abistamisvahendina;31. | Notes that the structure of the assistance mechanism (5), with national units and a central office in Brussels, is well-adjusted to the communication needs of the Atlantic Action Plan, although the task of disseminating and publicising the Plan will need to be supported, as will its function in terms of providing advice, coordination and assistance;
32. | toetab Atlandi ookeani piirkonna strateegia toetusmehhanismi jätkamist, sest see on hetkel ainuke konkreetne eelarverida, mis on mõeldud Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava rakendamiseks ja järelevalveks;32. | Supports the continuation of the assistance mechanism for the Atlantic Strategy as currently it is the only dedicated budget line provided for the oversight and implementation of the Atlantic Action Plan;
33. | palub Euroopa Komisjonil tagada toetusmehhanismile pikaajalisem lahendus, et võimaldada järjepidevat toimimist;33. | Requests the European Commission to assure a longer-term solution for the assistance mechanism to ensure continuity in its operations;
34. | julgustab riiklikke üksusi tegema koostööd riikide ja piirkondlike korraldusasutustega, et tagada erinevate rahastamisallikate võimaluste arusaadav selgitamine võimalikele toetusesaajatele;34. | Encourages the national units to work as closely as possible with national and regional Managing Authorities to ensure the opportunities available under the various funding instruments are clearly explained to potential beneficiaries;
23. juunil 2016 toimunud referendumi tulemusena Ühendkuningriigis tehtud otsuse (algatada Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohaselt menetlus ja lahkuda EList) mõju ELi rahastamisvõimalustele ja mitmeaastasele finantsraamistikule pärast 2020. aastatThe consequences of the decision, following the referendum of 23 June 2016, of the UK to invoke Article 50 of the TEU and to leave the EU on funding opportunities and structure of the MFF beyond 2020
35. | toob välja, et olenemata Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste tulemustest kaotab EL ühe oma viiest Atlandi ookeani äärsest liikmesriigist, mis on suur mereriik ja kõige rohkem meremajandusse ja -uuringutesse investeeriv riik; lisaks on Ühendkuningriik ELi üks juhtiv mereandide eksportija;35. | Notes that, regardless of the outcome of the negotiations with the United Kingdom, the EU is losing one of its five Atlantic Member States, a major maritime nation and one of the countries with the biggest level of investments in the fields of marine economy and research; moreover, the UK is one of the EU’s leading exporters of seafood;
36. | märgib, et Ühendkuningriik on üks peamisi netopanustajaid ELi eelarvesse ning et riigi lahkumine ELi bilansist nõuab ühtekuuluvuspoliitika edasiseks rahastamiseks kõikide olemasolevate võimaluste üksikasjalikku läbivaatamist;36. | Notes that the United Kingdom is one of the key contributors to the EU budget, and its disappearance from the balance sheet of the EU will require the detailed examination of all available options regarding the future financing of Cohesion Policy;
37. | rõhutab, et Brexiti tegelik mõju võib avalduda alates 2021. aastast koos uue mitmeaastase finantsraamistikuga, ja palub eelarvepädevatel institutsioonidel kaaluda vajalike rahaliste vahendite eraldamist sellisteks meetmeteks nagu meremajanduse edendamine, mida ei peeta praegu esmatähtsaks;37. | Underlines that the practical impacts of ‘Brexit’ may coincide with the new multiannual financial framework (MFF) as of 2021, and asks the budgetary authority to consider the allocation of adequate financial means for policies that are currently not regarded as first priority such as the development of the blue economy;
38. | kordab oma üleskutset Ühendkuningriigile ja ELile (mille komitee esitas arvamuses „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik pärast 2020. aastat“) kokku leppida selles, et Ühendkuningriigi piirkonnad ja kohalikud omavalitsused tohivad jätkata osalemist Euroopa territoriaalses koostöös ja teistes Euroopa Liidu ülestes programmides sarnaselt ELi mittekuuluvate riikidega, nagu Norra või Island;38. | Reiterates its call as presented in the opinion on The Future of Cohesion Policy beyond 2020 for the UK and the EU to agree that UK regions and local authorities be allowed to continue in European territorial Cooperation and other EU wide programmes similar to the participation of non–EU Member States such as Norway and Iceland;
39. | leiab, et on vaja arvestada Brexiti läbirääkimiste tulemustega ja neid käsitleda seoses nende võimaliku mõjuga Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale ja selle tegevuskavale. rõhutab, et seoses Brexitiga muutub Atlandi ookeani äärsetele ELi jäänud liikmesriikidele palju olulisemaks tihedam koostöö ja tegevuse kooskõlastamine merenduses, et täita sellest tulenevat lünka teadusuuringute ja innovatsiooni, järelevalve, kaitse, ookeanienergia ning merenduses tehtavate investeeringute valdkonnas laiemalt, mida Ühendkuningriigi lahkumine Brexiti tõttu endaga kaasa võib tuua;39. | The outcome of the Brexit negotiations will need to be considered and addressed as regards the potential impact on the future of the Atlantic Maritime Strategy and Action Plan. Emphasises that, in the context of Brexit, it now becomes more important for remaining EU Atlantic Member States to prioritise closer cooperation and integration of activities in the maritime domain in order to overcome the resulting gap in science and innovation, surveillance, defence, ocean energy and maritime investments in general that the loss of the UK through Brexit may entail;
40. | on mures Ühendkuningriigi lahkumisega kaasneda võivate võimalike tagajärgede pärast ühisele kalanduspoliitikale, eriti seoses Ühendkuningriigi vetesse sisenemisega, mis mõjutaks naaberriikide kalandussektorit oluliselt. See võib viia püügi vähenemiseni ja sellest tulenevalt tööhõive languseni juba niigi ebakindlas sektoris, lisaks võib mõjutada olukorda moonutatud konkurents valdkondades nagu kvoodid, tagasiheite keeld, merepäevade maksimaalne arv, sektorile kehtestatud riigiabi eeskirjad ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (6);40. | Is alarmed at the potential consequences for the Common Fisheries Policy (CFP) of the UK exit especially in access to UK waters with a particular impact on the fishing sectors of neighbouring countries. This could lead to reduced catches with a consequent reduction in employment in an already fragile sector in addition to distorted competition in areas such as quotas, discard bans, maximum days at sea, state aid rules for the sector and the maintenance of biodiversity (6);
Territoriaalse koostöö programmidTerritorial Cooperation Programmes
41. | tõstab esile piirkondlike koostööprogrammide võimalikku olulist rolli Atlandi ookeani piirkonna strateegia eesmärkide edendamisel, mis hõlmab piirkondadevahelisele koostööle keskendumist, et edendada Atlandi ookeani piirkonda kooskõlas strateegia tingimustega;41. | Notes the important role that territorial cooperation programmes can play in furthering the objectives of the Atlantic Strategy which includes a focus on cooperation between regions to further enhance the Atlantic space in line with the terms of the strategy;
42. | nendib, et loodusvarade komisjoni arvamuses NAT-V/-021 (2012) esitatud punktid 27–30 on endiselt asjakohased. Eriti asjakohane on kümne programmi võimalik roll funktsionaalses piirkonnas;42. | Considers that the points 27-30 made in Opinion NAT-V-021 (2012) still remain relevant especially the role that the ten Programmes that operate in the functional area can potentially play;
43. | märgib eelkõige Atlandi ookeani piirkonna koostöö programmi võimalikku olulist rolli, arvestades, et see programm keskendub merendusega seotud küsimustele ja hõlmab kogu Atlandi ookeani geograafilist piirkonda;43. | Notes, in particular, the potential crucial role of the Atlantic Area Cooperation programme given its focus on maritime issues and its geographical spread across the Atlantic space;
44. | on nõus Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi Atlandi kaare komisjoni 2017. aastal Les Sables d’Olonne’is (3. märtsil 2017) toimunud peaassamblee lõppdeklaratsioonis tõstatatud teemadega, eriti lihtsustamismeetmetega vahekokkuvõtte ühe osana, ja paindlikumate rahastamismääradega (5 % boonus), et julgustada projekte, mis on suunatud Atlandi ookeani piirkonna strateegia olulistele teemadele;44. | Agrees with the points raised by the Atlantic Arc Commission of CPMR in its final declaration at its 2017 General Assembly in Les Sables d’Olonne (3 March 2017), especially relating to simplification measures as part of the midterm review and more flexible finance rates (5 % bonus) to encourage projects addressing issues relevant to the Atlantic Strategy;
Brüssel, 1. detsember 2017Brussels, 1 December 2017.
Euroopa Regioonide Komitee presidentThe President of the European Committee of the Regions
Karl-Heinz LAMBERTZKarl-Heinz LAMBERTZ
(1)  Komitee eelnevad arvamused:(1)  Previous opinions by the COR:
CDR 6621/2016, arvamus NAT-VI-018 „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“;CDR 6621/2016 NAT-VI-018 ‘International Ocean Governance, an agenda for the future of our oceans’;
CDR 6622/2016, arvamus NAT-VI-019 „Euroopa meremajanduse kasvu poliitika uus etapp“;CDR 6622/2016 NAT-VI-019 ‘A new stage in the European Policy on Blue Growth’;
ELT C 391, 18.12.2012, lk 1, arvamus NAT-V-21 „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine“;OJ C 391, 18.12.2012, p. 1, NAT-V-21 ‘Developing a Maritime strategy for the Atlantic Ocean Area;
ELT C 19, 21.1.2015, lk 24, arvamus NAT-V-44 „Innovatsioon meremajanduses: merede ja ookeanide potentsiaali kasutamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks“;OJ C 19, 21.1.2015, p. 24, NAT-V-44 ‘Innovation in the Blue Economy: realising the potential of our seas and oceans for jobs and growth’
CDR 0019/2017, arvamus COTER-VI-22 „Ettevõtlus saartel: panus territoriaalsesse ühtekuuluvusse“.CDR 0019/2017 COTER-VI-22 Entrepreneurship on Islands: contributing towards territorial cohesion
(2)  Atlandi ookeani piirkonna Interregi programmist 2007–2014 rahastatud Marneti projektiga töötati välja kogum merendusega seotud võrreldavaid sotsiaal-majanduslikke näitajaid, et mõõta rannikuäärsete/merendusega seotud tegevuste mõju viies liikmesriigis.(2)  The Marnet project funded under the Atlantic Area Interreg Programme 2007-14 developed a suite of marine related socioeconomic comparable indicators to measure the impact of coastal/marine activity in the 5-Member States.
(3)  NAT-V-44.(3)  NAT-V-44
(4)  Marneti projekti raames loodud kogum merendusega seotud sotsiaal-majanduslikke kogu Atlandi ookeani piirkonda hõlmavaid näitajaid võib sellele protsessile kasuks tulla.(4)  The Marnet project which has developed a suite of marine socio- economic data across the Atlantic regions may be a useful addition to this process.
(5)  Teenusepakkujale eraldatud vahendid andmaks suuniseid avalik-õiguslikele ja eraorganisatsioonidele, uurimisinstituutidele ja ülikoolidele, institutsionaalsetele ja erainvestoritele, aga ka projektide eestvedajatele ja teistele sidusrühmadele, kes soovivad edendada ja arendada projekte Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava rakendamiseks.(5)  Funding allocated to a service provider to provide guidance to public and private organisations, research institutions and universities, institutional and private investors as well as promoters and other stakeholders wishing to put forward and develop projects to implement the Atlantic Action Plan.
(6)  Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi tehniline märkus Atlandi kaare piirkonnale, veebruar 2017.(6)  CPMR Technical note for Atlantic Arc regions February 2017.