?

26.6.2013    | ET | Euroopa Liidu Teataja | L 174/126.6.2013    | EN | Official Journal of the European Union | L 174/1
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 549/2013,REGULATION (EU) No 549/2013 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
21. mai 2013,of 21 May 2013
Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohtaon the European system of national and regional accounts in the European Union
(EMPs kohaldatav tekst)(Text with EEA relevance)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 338(1) thereof,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,Having regard to the proposal from the European Commission,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),Having regard to the opinion of the European Central Bank (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)Acting in accordance with the ordinary legislative procedure (2),
ning arvestades järgmist:Whereas:
(1) | Liidu poliitika kujundamiseks ja liikmesriikide majanduse ning majandus- ja rahaliidu järelevalveks on vaja võrreldavaid, ajakohaseid ja usaldusväärseid andmeid iga liikmesriigi või piirkonna majanduse struktuuri ja arengu kohta.(1) | Policymaking in the Union and monitoring of the economies of the Member States and of the economic and monetary union (EMU) require comparable, up-to-date and reliable information on the structure of the economy and the development of the economic situation of each Member State or region.
(2) | Liikmesriikide majanduse ning majandus- ja rahaliidu järelevalves peaks komisjonil olema oma osa ning eelkõige peaks ta andma nõukogule korrapäraselt aru liikmesriikide edusammudest majandus- ja rahaliiduga seonduvate kohustuste täitmisel.(2) | The Commission should play a part in the monitoring of the economies of the Member States and of the EMU and, in particular, report regularly to the Council on the progress made by Member States in fulfilling their obligations relating to the EMU.
(3) | Liidu kodanikud vajavad rahvamajanduse arvepidamist kui liikmesriigi või piirkonna majanduse olukorra hindamise peamist vahendit. Võrreldavuse huvides tuleks selline arvepidamine koostada ühtsete põhimõtete alusel, mis ei ole mitmeti tõlgendatavad. Esitatav teave peaks olema võimalikult täpne, täielik ja õigeaegne, et tagada kõigi sektorite maksimaalne läbipaistvus.(3) | Citizens of the Union need economic accounts as a basic tool for analysing the economic situation of a Member State or region. For the sake of comparability, such accounts should be drawn up on the basis of a single set of principles that are not open to differing interpretations. The information provided should be as precise, complete and timely as possible in order to ensure maximum transparency for all sectors.
(4) | Komisjon peaks liidu halduseesmärkidel ja eelkõige eelarvega seotud arvutusteks kasutama rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise koondnäitajaid.(4) | The Commission should use aggregates of national and regional accounts for Union administrative purposes and, in particular, budgetary calculations.
(5) | 1970. aastal avaldati haldusdokument pealkirjaga „Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem (ESA)”, mis hõlmas käesoleva määrusega reguleeritavat valdkonda. Selle dokumendi ainukoostajaks oli Euroopa Ühenduste Statistikaamet, tehes seda omaenda vastutusel, ning see oli statistikaameti ja liikmesriikide statistikaasutuste mitmeaastase töö tulemus, mille eesmärk oli töötada välja rahvamajanduse arvepidamise süsteem, mis vastaks Euroopa ühenduste majandus- ja sotsiaalpoliitika vajadustele. See kujutas endast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahvamajanduse arvepidamise süsteemi ühenduse versiooni; seni olid ühendused kasutanud ÜRO versiooni. Et algteksti ajakohastada, anti 1979. aastal välja teine trükk (3).(5) | In 1970 an administrative document entitled ‘European System of Integrated Economic Accounts(ESA)’ was published, covering the field governed by this Regulation. That document was drawn up solely by the Statistical Office of the European Communities on its responsibility alone and was the outcome of several years’ work, by that office together with Member States’ national statistical institutes, aimed at devising a system of national accounts to meet the requirements of the European Communities’ economic and social policy. It constituted the Community version of the United Nations System of National Accounts which had been used by the Communities up to that time. In order to update the original text a second edition of the document was published in 1979 (3).
(6) | Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (4) kehtestati rahvamajanduse arvepidamise süsteem, mis vastas ühenduse majandus-, sotsiaal- ja regionaalpoliitika vajadustele. Süsteem oli üldjoontes kooskõlas toonase uue rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga (SNA 1993), mille ÜRO statistikakomisjon oli 1993. aasta veebruaris vastu võtnud, et kõikide ÜRO liikmesriikide tulemused oleksid rahvusvaheliselt võrreldavad.(6) | Council Regulation (EC) No 2223/96 of 25 June 1996 on the European system of national and regional accounts in the Community (4) set up a system of national accounts to meet the requirements of the economic, social and regional policy of the Community. That system was broadly consistent with the then new System of National Accounts, which was adopted by the United Nations Statistical Commission in February 1993 (1993 SNA), so that the results in all member countries of the United Nations would be internationally comparable.
(7) | SNA 1993 ajakohastati uueks rahvamajanduse arvepidamise süsteemiks (SNA 2008), mille ÜRO statistikakomisjon võttis vastu 2009. aasta veebruaris, et viia rahvamajanduse arvepidamine paremini vastavusse uue majanduskeskkonna, metodoloogia arengu ja kasutajate vajadustega.(7) | The 1993 SNA was updated in the form of a new System of National Accounts (2008 SNA) adopted by the United Nations Statistical Commission in February 2009 in order to bring national accounts more into line with the new economic environment, advances in methodological research, and the needs of users.
(8) | Euroopa arvepidamise süsteem, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2223/96 (ESA 95), tuleks SNA uusi arengusuundi silmas pidades läbi vaadata nii, et Euroopa arvepidamise muudetud süsteemist, nagu see kehtestatakse käesoleva määrusega, saaks versioon SNA 2008, mis on kohandatud vastavaks liikmesriikide majandusstruktuurile, ning et liidu andmed oleksid võrreldavad tema peamiste rahvusvaheliste partnerite andmetega.(8) | There is a need to revise the European System of Accounts set up by Regulation (EC) No 2223/96 (the ESA 95) in order to take into account the developments in the SNA so that the revised European System of Accounts, as established by this Regulation, constitutes a version of the 2008 SNA that is adapted to the structures of the Member States’ economies, and so that the data of the Union are comparable with those compiled by its main international partners.
(9) | Selleks et luua Euroopa arvepidamise muudetud süsteemi satelliitarvepidamise kontodena keskkonnamajandusliku arvepidamise kontod, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrusega (EL) nr 691/2011 (Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta) (5) loodud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kogumise, koostamise, edastamise ja hindamise ühine raamistik.(9) | For the purpose of setting up environmental economic accounts as satellite accounts to the revised European System of Accounts, Regulation (EU) No 691/2011 of the European Parliament and of the Council of 6 July 2011 on European environmental economic accounts (5) established a common framework for the collection, compilation, transmission and evaluation of European environmental economic accounts.
(10) | Keskkonda ja sotsiaalvaldkonda käsitleva arvepidamise puhul tuleks samuti täielikult arvesse võtta komisjoni 20. augusti 2009. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „SKP täiendamine: edu mõõtmine muutuvas maailmas”. Vaja on veel teha aktiivselt metodoloogilisi uuringuid ja andmeteste, eriti SKP täiendamisega ja strateegiaga „Euroopa 2020” seotud küsimustes, eesmärgiga töötada välja põhjalikum heaolu ja edusammude mõõtmise metoodika, toetamaks aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamist. Sellega seoses tuleks käsitleda keskkonna välismõju ja sotsiaalse ebavõrdsuse küsimust. Tootlikkuse muutusi tuleks samuti arvesse võtta. See peaks võimaldama teha SKP koondnäitajaid täiendavad andmed kättesaadavaks niipea kui võimalik. Komisjon peaks 2013. aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule SKP täiendamist käsitleva teatise järelmeetmed ning asjakohasel juhul 2014. aastal seadusandlikud ettepanekud. Rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise andmeid tuleks käsitada nende eesmärkide saavutamise vahendina.(10) | In the case of environmental and social accounts, the Communication from the Commission to the Council and the European Parliament of 20 August 2009, entitled ‘GDP and beyond — Measuring progress in a changing world’, should also be fully taken into account. There is a need to vigorously pursue methodological studies and data tests in particular on issues related to ‘GDP and beyond’ and the Europe 2020 strategy with the aim of developing a more comprehensive measurement approach for wellbeing and progress in order to support the promotion of smart, sustainable and inclusive growth. In this context, the issues of environmental externalities and social inequalities should be addressed. The issue of productivity changes should also be taken into account. This should allow data that complement GDP aggregates to be made available as soon as possible. The Commission should present in 2013, to the European Parliament and to the Council, a follow-up Communication on ‘GDP and beyond’ and, if appropriate, legislative proposals in 2014. Data on national and regional accounts should be seen as one means of pursuing those aims.
(11) | Uurida tuleks võimalust kasutada uusi automatiseeritud ja reaalajas toimuva kogumise meetodeid.(11) | The possible use of new, automated and real-time collection methods should be explored.
(12) | Käesoleva määrusega kehtestatav Euroopa arvepidamise muudetud süsteem (ESA 2010) sisaldab metoodikat ja edastamise programmi, milles on kindlaks määratud kontod ja tabelid, mille kõik liikmesriigid peavad kindlateks tähtaegadeks edastama. Komisjon peaks need kontod ja tabelid kasutajatele kättesaadavaks tegema kindlatel kuupäevadel ning, kui see on asjakohane, eelnevalt välja kuulutatud avaldamiskalendri kohaselt, eriti majandusliku lähenemise seire ja liikmesriikide majanduspoliitika tiheda kooskõlastuse eesmärkidel.(12) | The revised European System of Accounts set up by this Regulation (ESA 2010) includes a methodology, and a transmission programme which defines the accounts and tables that are to be provided by all Member States according to specified deadlines. The Commission should make those accounts and tables available to users on specific dates and, where relevant, according to a pre-announced release calendar, particularly with regard to monitoring economic convergence and achieving close coordination of the Member States’ economic policies.
(13) | Andmete avaldamisel tuleks rakendada kasutajale orienteeritud lähenemist, pakkudes liidu kodanikele ja teistele sidusrühmadele ligipääsetavat ja kasulikku teavet.(13) | A user-oriented approach to publishing data should be adopted, thus providing accessible and useful information to Union citizens and other stakeholders.
(14) | ESA 2010 peaks järk-järgult asendama kõik muud süsteemid, moodustades ühistest standarditest, määratlustest, klassifikaatoritest ja arvepidamiseeskirjadest koosneva raamistiku liikmesriikide kontode koostamiseks liidu poolt järgitavatel eesmärkidel, et oleks võimalik saada liikmesriikide vahel võrreldavaid tulemusi.(14) | The ESA 2010 is gradually to replace all other systems as a reference framework of common standards, definitions, classifications and accounting rules for drawing up the accounts of the Member States for the purposes of the Union, so that results that are comparable between the Member States can be obtained.
(15) | Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), (6) tuleb kõikides komisjonile edastatavates liikmesriikide statistilistes andmetes, mis on jaotatud territoriaalüksuste järgi, kasutada NUTSi klassifikatsiooni. Seetõttu tuleks piirkondliku statistika võrreldavuse huvides määratleda territoriaalüksused NUTSi alusel.(15) | In accordance with Regulation (EC) No 1059/2003 of the European Parliament and of the Council of 26 May 2003 on the establishment of a common classification of territorial units for statistics (NUTS) (6), all Member States’ statistics that are transmitted to the Commission and that are to be broken down by territorial units should use the NUTS classification. Consequently, in order to establish comparable regional statistics, the territorial units should be defined in accordance with the NUTS classification.
(16) | Liikmesriikide andmeedastus, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete edastus, on reguleeritud eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (7). Seepärast peaksid käesoleva määrusega kooskõlas võetavad meetmed samuti tagama konfidentsiaalsete andmete kaitse ja selle, et Euroopa statistika tegemisel ja levitamisel ei avaldata andmeid ebaseaduslikult ega kasutata neid muudel kui statistilistel eesmärkidel.(16) | The transmission of data by the Member States, including the transmission of confidential data, is governed by the rules set out in Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council of 11 March 2009 on European statistics (7). Accordingly, measures that are taken in accordance with this Regulation should, therefore, also ensure the protection of confidential data and that no unlawful disclosure or non-statistical use occurs when European statistics are produced and disseminated.
(17) | Moodustatud on rakkerühm, et uurida edasi küsimust, kuidas käsitleda kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) rahvamajanduse arvepidamises, sealhulgas selleks, et uurida riskiga korrigeerimise meetodit, mille puhul risk jäetakse FISIMi arvutamisest välja, et kajastada realiseerunud riski eeldatavaid tulevasi kulusid. Võttes arvesse selle rakkerühma järeldusi, võib osutuda vajalikuks muuta delegeeritud õigusaktiga FISIMi arvutamise ja jaotamise metoodikat, et saada paremaid tulemusi.(17) | A task force has been set up to further examine the issue of the treatment of financial intermediation services indirectly measured (FISIM) in national accounts, including the examination of a risk-adjusted method that excludes risk from FISIM calculations in order to reflect the expected future cost of realised risk. Taking into consideration the findings of the task force, it may be necessary to amend the methodology for the calculation and allocation of FISIM, by means of a delegated act, in order to provide improved results.
(18) | Kulutused teadus- ja arendustegevusele on investeering ja seetõttu tuleks need kirjendada põhivarasse tehtud kapitali kogumahutusena. Sellegipoolest on vaja delegeeritud õigusaktiga täpsustada pärast seda, kui lisatabelite väljatöötamisel põhinevate katsete käigus on saavutatud piisav kindlus, et need andmed on usaldusväärsed ja võrreldavad, milline on nende põhivarasse tehtud kapitali kogumahutusena kirjendatavate teadus- ja arendustegevuse kulutusi kajastavate andmete vorming.(18) | Research and development expenditure constitutes investment and should therefore be recorded as gross fixed capital formation. However, it is necessary to specify, by means of a delegated act, the format of the research and development expenditure data to be recorded as gross fixed capital formation when a sufficient level of confidence in the reliability and comparability of the data is reached through a test exercise based on the development of supplementary tables.
(19) | Nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivis 2011/85/EL (liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta) (8) nõutakse asjakohase teabe avaldamist selliste tingimuslike kohustuste kohta, millel võib olla avalik-õiguslikele eelarvetele suur mõju, näiteks teave riigi tagatiste, halbade laenude ja riigi osalusega ettevõtete tegevusest tulenevate kohustuste, sealhulgas nende suuruse kohta. Need nõuded teevad vajalikuks teabe avaldamise lisaks käesoleva määruse alusel nõutavale.(19) | Council Directive 2011/85/EU of 8 November 2011 on requirements for budgetary frameworks of the Member States (8) requires publication of relevant information on contingent liabilities with potentially large impacts on public budgets, including government guarantees, non-performing loans, and liabilities stemming from the operation of public corporations including the extent thereof. Those requirements necessitate additional publication to that required under this Regulation.
(20) | Komisjon (Eurostat) moodustas 2012. aasta juunis rakkerühma, et uurida direktiivi 2011/85/EL mõju eelarveandmete kogumisele ja levitamisele; rakkerühm võttis tähelepanu alla nende nõuete rakendamise, mis on seotud tingimuslikke kohustusi käsitleva teabe ja muu asjakohase teabega, mis võib osutada eelarvele avalduvale potentsiaalselt suurele mõjule, sealhulgas teave riigi tagatiste, riigi osalusega ettevõtete kohustuste, avaliku ja erasektori partnerluste, halbade laenude ja valitsuse osaluse kohta ettevõtete kapitalis. Kõnealuse rakkerühma töö täielik rakendamine aitaks nõuetekohaselt analüüsida avaliku ja erasektori partnerluslepingute aluseks olevaid majandussuhteid, sealhulgas asjakohasel juhul ehitusriske ning kättesaadavuse ja nõudlusega seotud riske, ning kajastada bilansiväliste avaliku ja erasektori partnerluste kaudseid võlgu, suurendades seeläbi võlastatistika läbipaistvust ja usaldusväärsust.(20) | In June 2012, the Commission (Eurostat) established a Task Force on the implications of Directive 2011/85/EU for the collection and dissemination of fiscal data, which focused on the implementation of the requirements related to contingent liabilities and other relevant information which may indicate potentially large impacts on public budgets, including government guarantees, liabilities of public corporations, Public-Private Partnerships (PPPs), non-performing loans, and government participation in the capital of corporations. Fully implementing the work of that Task Force would contribute to the proper analysis of the underlying economic relationships of PPP contracts, including construction, availability and demand risks, as appropriate, and capture of implicit debts of off balance sheet PPPs, thereby fostering increased transparency and reliable debt statistics.
(21) | Nõukogu otsusega 74/122/EMÜ (9) loodud majanduspoliitika komitee on tegelenud pensionide jätkusuutlikkuse ja pensionireformide küsimusega. Nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil tuleks tihedalt koordineerida ühelt poolt statistikute ja teiselt poolt majanduspoliitika komitee egiidi all vananeva elanikkonna ekspertide tööd, mis puudutab makromajanduslikke eeldusi ja teisi kindlustusmatemaatilisi parameetreid, selleks et tagada tulemuste järjepidevus ja riikidevaheline võrreldavus ning pensionidega seotud andmete ja teabe tõhus edastamine kasutajatele ja sidusrühmadele. Samuti tuleks teha selgeks, et sotsiaalkindlustusskeemides kogunenud pensioniõigused ei ole sellistena riigi rahanduse jätkusuutlikkuse näitajaks.(21) | The Economic Policy Committee set up by Council Decision 74/122/EEC (9) (EPC) has been carrying out work in relation to the sustainability of pensions and pension reforms. The work of statisticians on the one hand and of experts on ageing populations working under the auspices of the EPC on the other hand should be closely coordinated, at both national and European levels, with respect to macroeconomic assumptions and other actuarial parameters in order to ensure consistency and cross-country comparability of the results as well as efficient communication to users and stakeholders of the data and information related to pensions. It should also be made clear that accrued-to-date pension entitlements in social insurance are not as such a measure of the sustainability of public finances.
(22) | Liikmesriikide tingimuslikke kohustusi käsitlevad andmed ja sellekohane teave esitatakse stabiilsuse ja kasvu paktiga kehtestatud mitmepoolse järelevalvega seotud töö raames. Komisjon peaks 2018. aasta juuliks esitama aruande, milles hinnatakse, kas need andmed tuleks teha kättesaadavaks ESA 2010 kontekstis.(22) | Data and information on Member States’ contingent liabilities are provided in the context of the work related to the multilateral surveillance procedure in the Stability and Growth Pact. By July 2018, the Commission should issue a report evaluating whether those data should be made available in the context of the ESA 2010.
(23) | Oluline on toonitada liikmesriikide regionaalse arvepidamise tähtsust liidu regionaal-, majandus- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika seisukohast ning majanduste vastastikuse sõltuvuse analüüsi olulisust. Ühtlasi tunnistatakse vajadust suurendada piirkondliku tasandi arvepidamise, sealhulgas valitsemissektori arvepidamise läbipaistvust. Komisjon (Eurostat) peaks pöörama erilist tähelepanu piirkondade eelarveandmetele juhul, kui liikmesriigis on autonoomseid piirkondi või omavalitsusi.(23) | It is important to underline the significance of Member States’ regional accounts for the regional, economic and social cohesion policies of the Union as well as the analysis of economic interdependencies. Moreover, the need to increase the transparency of accounts at a regional level, including government accounts, is recognised. The Commission (Eurostat) should pay particular attention to the fiscal data of regions where Member States have autonomous regions or governments.
(24) | Selleks et muuta käesoleva määruse A lisa eesmärgiga tagada selle ühtlustatud tõlgendamine ja rahvusvaheline võrreldavus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas määruse (EÜ) nr 223/2009 alusel moodustatud Euroopa statistikasüsteemi komiteega. Peale selle on ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282 lõike 5 kohaselt oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus asjakohasel juhul läbi konsultatsioone Euroopa Keskpangaga selle pädevusse kuuluvates valdkondades. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.(24) | In order to amend Annex A of this Regulation with a view to ensuring its harmonised interpretation or international comparability, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) should be delegated to the Commission. It is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during its preparatory work, including with the European Statistical System Committee established under Regulation (EC) No 223/2009. Moreover, pursuant to Articles 127(4) and 282(5) TFEU, it is of importance that the Commission carry out during its preparatory work, where relevant, consultations with the European Central Bank in its fields of competence. The Commission, when preparing and drawing up delegated acts, should ensure a simultaneous, timely and appropriate transmission of relevant documents to the European Parliament and to the Council.
(25) | Enamik liidu majanduse juhtimise raamistikus, eelkõige ülemäärase eelarvepuudujäägi ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluses kasutatavatest statistilistest koondnäitajatest on määratletud ESA põhjal. Komisjon peaks nende menetluste raames andmeid ja aruandeid esitades andma asjakohast teavet sellise mõju kohta, mida ESA 2010 metoodika muudatused, mis kehtestatakse käesoleva määruse kohaselt delegeeritud õigusaktidega, avaldavad asjaomastele koondnäitajatele.(25) | Most statistical aggregates used in the economic governance framework of the Union, in particular the excessive deficit and the macroeconomic imbalances procedures, are defined by reference to the ESA. When providing data and reports under those procedures, the Commission should give appropriate information about the impact on the relevant aggregates of the ESA 2010 methodological changes introduced by delegated acts in accordance with the provisions of this Regulation.
(26) | Komisjon hindab enne 2013. aasta mai lõppu tihedas koostöös liikmesriikidega, kas teadus- ja arendustegevuse andmed on piisavalt kvaliteetsed nii jooksevhindades kui ka mahus arvestatuna rahvamajanduse arvepidamises kasutamiseks, eesmärgiga tagada ESA teadus- ja arendustegevuse andmete usaldusväärsus ja võrreldavus.(26) | The Commission will carry out an evaluation as to whether the data on Research and Development have reached a sufficient level of quality both in current prices and in volume terms for national accounts purposes before the end of May 2013, in close cooperation with the Member States, with a view to ensuring the reliability and comparability of the ESA Research and Development data.
(27) | Kuna käesoleva määruse rakendamine nõuab liikmesriikide statistikasüsteemides põhjalike kohanduste tegemist, teeb komisjon liikmesriikidele erandeid. Eelkõige tuleks rahvamajanduse arvepidamise andmete edastamise programmis arvesse võtta mõnes liikmesriigis programmi vaatlusperioodidel toimunud põhjalikke poliitilisi ja statistilisi muutusi. Komisjoni tehtavad erandid peaksid olema ajutised ja kuuluma läbivaatamisele. Komisjon peaks toetama asjaomaseid liikmesriike tegevuses, mille eesmärk on tagada nende statistikasüsteemide nõutav kohandamine, selleks et need erandid saaks võimalikult kiiresti kaotada.(27) | Since the implementation of this Regulation will require major adaptations in the national statistical systems, derogations will be granted by the Commission to Member States. In particular, the transmission programme of national accounts data should take into consideration the fundamental political and statistical changes that have occurred in some Member States during the reference periods of the programme. The derogations granted by the Commission should be temporary and subject to review. The Commission should provide support to the Member States concerned in their efforts to ensure the required adaptations to their statistical systems so that those derogations can be discontinued as soon as possible.
(28) | Andmete esitamise tähtaegade lühendamine võib märkimisväärselt suurendada koormust liidu andmeesitajatele ja liikmesriikide statistikaametitele ja nende kulusid, seades ohtu esitatava teabe kvaliteedi. Seetõttu tuleks andmete esitamise tähtaegade määramisel kaaluda eeliste ja puuduste tasakaalu.(28) | Reducing transmission deadlines could add significant pressure and costs for respondents and national statistical institutes in the Union, with the risk of a lower quality of data being produced. A balance of advantages and disadvantages should, therefore, be considered when setting the data transmission deadlines.
(29) | Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (10).(29) | In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation, implementing powers should be conferred on the Commission. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011 laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of the Commission’s exercise of implementing powers (10).
(30) | Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt Euroopa muudetud arvepidamissüsteemi kehtestamist ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.(30) | Since the objective of this Regulation, namely the establishment of a revised European System of Accounts, cannot be sufficiently achieved by the Member States and can be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective.
(31) | Konsulteeritud on Euroopa statistikasüsteemi komiteega.(31) | The European Statistical System Committee has been consulted.
(32) | Konsulteeritud on monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega, mis on moodustatud nõukogu 13. novembri 2006. aasta otsusega 2006/856/EÜ, millega moodustatakse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee, (11) ning rahvamajanduse kogutulu komiteega, mis on moodustatud nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus) (12),(32) | The Committee on Monetary, Financial and Balance of Payments Statistics set up by Council Decision 2006/856/EC of 13 November 2006 establishing a Committee on monetary, financial and balance of payments statistics (11) and the Gross National Income Committee (GNI Committee) set up by Council Regulation (EC, Euratom) No 1287/2003 of 15 July 2003 on the harmonisation of gross national income at market prices (GNI Regulation) (12) have been consulted,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
Artikkel 1Article 1
SisuSubject matter
1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa arvepidamissüsteem 2010 (edaspidi „ESA 2010” või „ESA”).1.   This Regulation sets up the European System of Accounts 2010 (‘the ESA 2010’ or ‘the ESA’).
2.   ESA 2010s on sätestatud:2.   The ESA 2010 provides for:
a) | ühiste standardite, määratluste, klassifikaatorite ja arvepidamiseeskirjade metoodika (A lisa), mida kasutatakse liidus vajalike võrreldavate kontode ja tabelite ning artiklis 3 nõutud tulemuste koostamiseks;(a) | a methodology (Annex A) on common standards, definitions, classifications and accounting rules that shall be used for compiling accounts and tables on comparable bases for the purposes of the Union, together with results as required under Article 3;
b) | programm (B lisa), mis näeb ette tähtajad, milleks liikmesriigid peavad edastama komisjonile (Eurostatile) punktis a osutatud metoodika kohaselt koostatavad kontod ja tabelid.(b) | a programme (Annex B) setting out the time limits by which Member States shall transmit to the Commission (Eurostat) the accounts and tables to be compiled in accordance with the methodology referred to in point (a).
3.   Ilma et see piiraks artiklite 5 ja 10 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust kõikide liidu õigusaktide suhtes, mis viitavad ESA-le või selle määratlustele.3.   Without prejudice to Articles 5 and 10, this Regulation shall apply to all Union acts that refer to the ESA or its definitions.
4.   Käesolev määrus ei kohusta liikmesriike kasutama ESA 2010 neile endile vajalike kontode koostamiseks.4.   This Regulation does not oblige any Member State to use the ESA 2010 in compiling accounts for its own purposes.
Artikkel 2Article 2
MetoodikaMethodology
1.   Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud ESA 2010 metoodika on sätestatud A lisas.1.   The methodology of the ESA 2010 referred to in point (a) of Article 1(2) is set out in Annex A.
2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte ESA 2010 metoodika muutmiseks, et selgitada ja täiustada selle sisu ühtlustatud tõlgenduse või rahvusvahelise võrreldavuse tagamise nimel, tingimusel et muudatused ei muuda metoodika alusmõisteid, nende rakendamine ei eelda Euroopa statistikasüsteemi andmetootjatelt lisavahendeid ja need ei põhjusta muutust omavahendites.2.   The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 7, concerning amendments to the ESA 2010 methodology in order to specify and improve its content for the purpose of ensuring a harmonised interpretation or to ensure international comparability provided that they do not change its underlying concepts, do not require additional resources for producers within the European Statistical System for their implementation, and do not cause a change in own resources.
3.   Kui on kahtlusi, kas ESA 2010 arvepidamiseeskirju rakendatakse õigesti, taotleb asjaomane liikmesriik komisjonilt (Eurostatilt) selgitust. Komisjon (Eurostat) tegutseb kiiresti nii taotluse läbivaatamisel kui ka selgitatavas küsimuses asjaomasele liikmesriigile ja kõigile teistele liikmesriikidele nõu andmisel.3.   In the event of doubt regarding the correct implementation of the ESA 2010 accounting rules, the Member State concerned shall request clarification from the Commission (Eurostat). The Commission (Eurostat) shall act promptly both in examining the request and in communicating its advice on the requested clarification to the Member State concerned and all other Member States.
4.   Liikmesriigid arvutavad ja jaotavad kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) rahvamajanduse arvepidamises vastavalt A lisas kirjeldatud metoodikale. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 enne 17. septembrit 2013 vastu delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse FISIMi arvutamise ja jaotamise muudetud metoodika. Käesoleva lõike kohase õiguse kasutamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktiga ei kaasne märkimisväärset täiendavat halduskoormust liikmesriikidele ja andmeesitajatele.4.   Member States shall carry out the calculation and allocation of financial intermediation services indirectly measured (FISIM) in national accounts in accordance with the methodology described in Annex A. The Commission shall be empowered to adopt before 17 September 2013 delegated acts in accordance with Article 7 laying down a revised methodology for the calculation and allocation of FISIM. In exercising its power pursuant to this paragraph, the Commission shall ensure that such delegated acts do not impose a significant additional administrative burden on the Member States or on the respondent units.
5.   Liikmesriigid kirjendavad kulutused teadus- ja arendustegevusele põhivarasse tehtud kapitali kogumahutusena. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on tagada liikmesriikide teadus- ja arendustegevust käsitlevate ESA 2010 andmete usaldusväärsus ja võrreldavus. Käesoleva lõike kohase õiguse kasutamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei kaasne märkimisväärset täiendavat halduskoormust liikmesriikidele ega andmeesitajatele.5.   Research and development expenditure shall be recorded, by Member States, as gross fixed capital formation. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 7 to ensure the reliability and comparability of the ESA 2010 data of the Member States on research and development. In exercising its power pursuant to this paragraph, the Commission shall ensure that such delegated acts do not impose a significant additional administrative burden on the Member States or on the respondent units.
Artikkel 3Article 3
Andmete edastamine komisjonileTransmission of data to the Commission
1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) B lisas sätestatud kontod ja tabelid igale tabelile lisas kehtestatud tähtaja jooksul.1.   The Member States shall transmit to the Commission (Eurostat) the accounts and tables set out in Annex B within the time limits specified therein for each table.
2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed kindlaksmääratud andmevahetusstandardi ja muu praktikas kohaldatava korra kohaselt.2.   Member States shall transmit to the Commission the data and metadata required by this Regulation in accordance with a specified interchange standard and other practical arrangements.
Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt komisjoni ühtsesse andmesisestusportaali. Komisjon määrab andmete edastamise andmevahetusstandardi ja muudes küsimustes kohaldatava korra kindlaks rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.The data shall be transmitted or uploaded by electronic means to the single entry point for data at the Commission. The interchange standard and other practical arrangements for the transmission of the data shall be defined by the Commission by means of implementing acts. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 8(2).
Artikkel 4Article 4
Kvaliteedi hindamineQuality assessment
1.   Käesoleva määruse kohaldamisel rakendatakse edastatavate andmete suhtes määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume kooskõlas käesoleva määruse artikliga 3.1.   For the purpose of this Regulation, the quality criteria set out in Article 12(1) of Regulation (EC) No 223/2009 shall apply to the data to be transmitted in accordance with Article 3 of this Regulation.
2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande artikli 3 kohaselt edastatavate andmete kvaliteedi kohta.2.   Member States shall provide the Commission (Eurostat) with a report on the quality of the data to be transmitted in accordance with Article 3.
3.   Käesoleva määrusega hõlmatud andmete suhtes lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumide kohaldamisel määrab komisjon kvaliteediaruandeid puudutavad üksikasjad, aruannete struktuuri, esitamise sageduse ning hindamisnäitajad kindlaks rakendusaktiga. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.3.   In applying the quality criteria referred to in paragraph 1 to the data covered by this Regulation, the modalities, structure, periodicity and assessment indicators of the quality reports shall be defined by the Commission by means of implementing acts. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 8(2).
4.   Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti.4.   The Commission (Eurostat) shall assess the quality of the data transmitted.
Artikkel 5Article 5
Kohaldamise ja esimese andmeedastuse kuupäevDate of application and of first transmission of data
1.   ESA 2010 kohaldatakse esimest korda andmete suhtes, mis on koostatud B lisa kohaselt ja mis tuleb edastada alates 2014. aasta 1. septembrist.1.   The ESA 2010 shall be applied for the first time to data established in accordance with Annex B to be transmitted from 1 September 2014.
2.   Andmed edastatakse komisjonile (Eurostatile) B lisas sätestatud tähtaegadeks.2.   The data shall be transmitted to the Commission (Eurostat) in accordance with the time limits laid down in Annex B.
3.   Enne esimest ESA 2010-l põhinevat andmeedastust kooskõlas lõikega 1 saadavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) jätkuvalt ESA 95-l põhinevaid kontosid ja tabeleid.3.   In accordance with paragraph 1, until the first transmission of data based on the ESA 2010, Member States shall continue to send to the Commission (Eurostat) the accounts and tables established by applying the ESA 95.
4.   Ilma et see piiraks nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) (13) artikli 19 kohaldamist, kontrollivad komisjon ja asjaomane liikmesriik, kas käesolevat määrust kohaldatakse õigesti, ja esitavad selle kontrolli tulemused käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud komiteele.4.   Without prejudice to Article 19 of Council Regulation (EC, Euratom) No 1150/2000 of 22 May 2000 implementing Decision 2007/436/EC, Euratom on the system of the European Communities own resources (13), the Commission and the Member State concerned shall check that this Regulation is being applied correctly and shall submit the outcome of those checks to the Committee referred to in Article 8(1) of this Regulation.
Artikkel 6Article 6
ErandidDerogations
1.   Kui liikmesriigi statistikasüsteemis on käesoleva määruse kohaldamiseks vaja teha põhjalikke muudatusi, teeb komisjon liikmesriigile ajutise erandi rakendusaktiga. Kõnealused erandid kaotavad kehtivuse hiljemalt 1. jaanuaril 2020. Rakendusaktid võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.1.   In so far as a national statistical system necessitates major adaptations for the application of this Regulation, the Commission shall grant temporary derogations to Member States by means of implementing acts. Those derogations shall expire not later than 1 January 2020. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 8(2).
2.   Komisjon teeb lõike 1 kohase erandi üksnes ajavahemikuks, mis on piisav selleks, et liikmesriik saaks oma statistikasüsteemi kohandada. Liikmesriigi SKP osakaal liidus või euroalal ei ole iseenesest erandi tegemise põhjenduseks. Komisjon abistab asjakohasel juhul asjaomaseid liikmesriike nende statistikasüsteemide nõutaval kohandamisel.2.   The Commission shall grant a derogation pursuant to paragraph 1 only for a period sufficient to allow the Member State concerned to adapt its statistical system. The proportion of the Member State’s GDP within the Union or within the euro area shall not constitute in itself a justification for granting a derogation. Where appropriate, the Commission shall provide support to the Member States concerned in their efforts to ensure the required adaptations to their statistical system.
3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel peab asjaomane liikmesriik esitama komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse hiljemalt 17. oktoobril 2013.3.   For the purposes set out in paragraphs 1 and 2, the Member State concerned shall present a duly justified request to the Commission not later than 17 October 2013.
Pärast konsulteerimist Euroopa statistikasüsteemi komiteega annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. juulil 2018 aru tehtud erandite kohaldamisest, et kontrollida, kas need erandid on endiselt põhjendatud.The Commission, after consulting the European Statistical System Committee, shall report to the European Parliament and the Council not later than 1 July 2018 on the application of the granted derogations in order to verify whether they are still justified.
Artikkel 7Article 7
Delegeeritud volituste rakendamineExercise of the delegation
1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.1.   The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article.
2.   Artikli 2 lõigetes 2 ja 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 16. juulist 2013. Artikli 2 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kaheks kuuks alates 16. juulist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.2.   The power to adopt delegated acts referred to in Article 2(2) and (5) shall be conferred on the Commission for a period of five years, from 16 July 2013. The power to adopt delegated acts referred to in Article 2(4) shall be conferred on the Commission for a period of two months from 16 July 2013. The Commission shall draw up a report in respect of the delegation of power not later than nine months before the end of the five-year period. The delegation of power shall be tacitly extended for periods of an identical duration, unless the European Parliament or the Council opposes such extension not later than three months before the end of each period.
3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõigetes 2, 4 ja 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.3.   The delegation of power referred to in Article 2(2), (4) and (5) may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council.
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.A decision to revoke shall put an end to the delegation of power specified in that Decision. It shall take effect the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force.
4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.4.   As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council.
5.   Artikli 2 lõigete 2, 4 ja 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.5.   A delegated act adopted pursuant to Article 2(2), (4) and (5) shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or the Council within a period of three months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by three months at the initiative of the European Parliament or of the Council.
Artikkel 8Article 8
KomiteeCommittee
1.   Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 223/2009 alusel moodustatud Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.1.   The Commission shall be assisted by the European Statistical System Committee established by Regulation (EC) No 223/2009. That committee is a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.
2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.2.   Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply.
Artikkel 9Article 9
Koostöö teiste komiteedegaCooperation with other committees
1.   Kõikides otsuse 2006/856/EÜ alusel loodud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee pädevusse kuuluvates küsimustes küsib komisjon selle komitee arvamust vastavalt nimetatud otsuse artiklile 2.1.   On all matters falling within the competence of the Committee on Monetary, Financial and Balance of Payments Statistics established by Decision 2006/856/EC, the Commission shall request the opinion of that Committee in accordance with Article 2 of that Decision.
2.   Komisjon edastab määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 alusel moodustatud rahvamajanduse kogutulu komiteele mis tahes teabe käesoleva määruse rakendamise kohta, mida nimetatud komitee vajab oma ülesannete täitmiseks.2.   The Commission shall communicate to the Gross National Income Committee (‘GNI Committee’) established by Regulation (EC, Euratom) No 1287/2003 any information concerning the implementation of this Regulation which is necessary for the performance of the GNI Committee’s duties.
Artikkel 10Article 10
ÜleminekusättedTransitional provisions
1.   Eelarve ja omavahendite puhul on kehtivaks Euroopa arvepidamise süsteemiks, nagu on osutatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 1 lõikes 1 ning sellega seotud õigusaktides, eelkõige määruses (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 ja nõukogu 29. mai 1989. aasta määruses (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta) (14) jätkuvalt ESA 95 senikaua, kuni kehtib nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (15).1.   For budgetary and own resources purposes, the European System of Accounts as referred to in Article 1(1) of Regulation (EC, Euratom) No 1287/2003 and the legal acts relating thereto, in particular Regulation (EC, Euratom) No 1150/2000 and Council Regulation (EEC, Euratom) No 1553/89 of 29 May 1989 on the definitive uniform arrangements for the collection of own resources accruing from value added tax (14), shall continue to be the ESA 95 while Council Decision 2007/436/EC, Euratom of 7 June 2007 on the system of the European Communities’ own resources (15) remains in force.
2.   Käibemaksupõhiste omavahendite kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid erandina lõikest 1 kasutada ESA 2010-l põhinevaid andmeid ka siis, kui otsus 2007/436/EÜ, Euratom on veel jõus, juhul kui nõutavad ESA 95 üksikasjalikud andmed ei ole kättesaadavad.2.   For the purpose of determination of the VAT-based own resource, and by way of exception to paragraph 1, the Member States may use data based on the ESA 2010 while Decision 2007/436/EC, Euratom remains in force, where the required detailed ESA 95 data are not available.
Artikkel 11Article 11
Kaudsete kohustuste kohta aruannete esitamineReporting on implicit liabilities
Komisjon esitab 2014. aastaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab olemasolevat teavet avaliku ja erasektori partnerluste ning muude valitsemissektoriväliste kaudsete kohustuste, sealhulgas tingimuslike kohustuste kohta.By 2014, the Commission shall submit a report to the European Parliament and to the Council containing existing information on PPPs and other implicit liabilities, including contingent liabilities, outside government.
Komisjon (Eurostat) esitab 2018. aastaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule veel ühe aruande, milles hinnatakse, mil määral Eurostati avaldatud kohustusi käsitlev teave väljendab kõiki valitsemissektoriväliseid kaudseid kohustusi, sealhulgas tingimuslikke kohustusi.By 2018, the Commission shall submit a further report to the European Parliament and to the Council assessing the extent to which the information on liabilities published by the Commission (Eurostat) represents the entirety of the implicit liabilities, including contingent liabilities, outside government.
Artikkel 12Article 12
LäbivaatamineReview
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. juuliks 2018 ja seejärel iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.By 1 July 2018 and every five years thereafter, the Commission shall submit a report on the application of this Regulation to the European Parliament and the Council.
Aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:The report shall evaluate, inter alia:
a) | rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise andmete kvaliteeti;(a) | the quality of data on national and regional accounts;
b) | käesoleva määruse tõhusust ja ESA 2010 suhtes kohaldatavat seiret ning(b) | the effectiveness of this Regulation and the monitoring process applied to the ESA 2010; and
c) | edasiminekut seoses ESA 2010 andmete kättesaadavuse ja tingimuslike kohustustega.(c) | the progress on contingent liabilities data and on the availability of ESA 2010 data.
Artikkel 13Article 13
JõustumineEntry into force
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
Strasbourg, 21. mai 2013Done at Strasbourg, 21 May 2013.
Euroopa Parlamendi nimelFor the European Parliament
presidentThe President
M. SCHULZM. SCHULZ
Nõukogu nimelFor the Council
eesistujaThe President
L. CREIGHTONL. CREIGHTON
(1)  ELT C 203, 9.7.2011, lk 3.(1)  OJ C 203, 9.7.2011, p. 3.
(2)  Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsus.(2)  Position of the European Parliament of 13 March 2013 (not yet published in the Official Journal) and decision of the Council of 22 April 2013.
(3)  Komisjon (Eurostat): „European System of Integrated Economic Accounts (ESA)”, teine trükk, Euroopa Ühenduste Statistikaamet, Luxembourg, 1979.(3)  Commission (Eurostat), European System of Integrated Economic Accounts (ESA), second edition, Statistical Office of the European Communities, Luxembourg, 1979.
(4)  EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.(4)  OJ L 310, 30.11.1996, p. 1.
(5)  ELT L 192, 22.7.2011, lk 1.(5)  OJ L 192, 22.7.2011, p. 1.
(6)  ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.(6)  OJ L 154, 21.6.2003, p. 1.
(7)  ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.(7)  OJ L 87, 31.3.2009, p. 164.
(8)  ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.(8)  OJ L 306, 23.11.2011, p. 41.
(9)  Nõukogu 18. veebruari 1974. aasta otsus 74/122/EMÜ, millega luuakse majanduspoliitika komitee (EÜT L 63, 5.3.1974, lk 21).(9)  Council Decision 74/122/EEC of 18 February 1974 setting up an Economic Policy Committee (OJ L 63, 5.3.1974, p. 21).
(10)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.(10)  OJ L 55, 28.2.2011, p. 13.
(11)  ELT L 332, 30.11.2006, lk 21.(11)  OJ L 332, 30.11.2006, p. 21.
(12)  ELT L 181, 19.7.2003, lk 1.(12)  OJ L 181, 19.7.2003, p. 1.
(13)  EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.(13)  OJ L 130, 31.5.2000, p. 1.
(14)  EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.(14)  OJ L 155, 7.6.1989, p. 9.
(15)  ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.(15)  OJ L 163, 23.6.2007, p. 17.
A LISAANNEX A
1. PEATÜKK | ÜLDTUNNUSED JA ALUSPÕHIMÕTTEDCHAPTER 1 | GENERAL FEATURES AND BASIC PRINCIPLES
ÜLDTUNNUSEDGENERAL FEATURES
ÜleilmastumineGlobalisation
ESA 2010 KASUTAMINEUSES OF THE ESA 2010
Analüüsi ja poliitika raamistikFramework for analysis and policy
ESA 2010 mõistete tunnusedCharacteristics of the ESA 2010 concepts
Klassifitseerimine sektorite järgiClassification by sector
SatelliitarvepidamineSatellite accounts
ESA 2010 ja SNA 2008The ESA 2010 and the 2008 SNA
ESA 2010 ja ESA 95The ESA 2010 and the ESA 95
ESA 2010 KUI SÜSTEEMI ALUSPÕHIMÕTTEDBASIC PRINCIPLES OF THE ESA 2010 AS A SYSTEM
Statistilised üksused ja nende rühmitamineStatistical units and their groupings
Institutsionaalsed üksused ja sektoridInstitutional units and sectors
Kohalikud tegevusalaüksused ja tegevusaladLocal KAUs and industries
Residendist üksused ja mitteresidendist üksused, kogumajandus ja välismaailmResident and non-resident units; total economy and rest of the world
Vood ja vara seisudFlows and stocks
VoodFlows
TehingudTransactions
Tehingute omadusedProperties of transactions
Üksustevahelised versus üksusesisesed tehingudInteractions versus intra-unit transactions
Rahalised versus mitterahalised tehingudMonetary versus non-monetary transactions
Tehingud vastaspoolega ja ilma vastaspooletaTransactions with and without counterparts
Ümberkorraldatud tehingudRearranged transactions
ÜmbersuunamineRerouting
Osadeks jaotaminePartitioning
Peamise tehingupoole eristamineRecognising the principal party to a transaction
Piiripealsed juhtumidBorderline cases
Vara muud muutusedOther changes in assets
Vara või kohustuste mahu muud muutusedOther changes in the volume of assets and liabilities
Kapitalikasum ja -kahjumHolding gains and losses
Vara seisStocks
Kontode ja koondnäitajate süsteemThe system of accounts and the aggregates
Arvepidamise reeglidRules of accounting
Kahepoolse arvepidamise terminoloogiaTerminology for the two sides of the accounts
Kahekordne kanne / neljakordne kanneDouble entry/quadruple entry
Väärtuse arvestamineValuation
Toodete väärtuse arvestamise erieeskirjadSpecial valuations concerning products
Väärtuse arvestamine püsivhindadesValuation at constant prices
Kirjendamise aegTime of recording
Konsolideerimine ja tasaarvestusConsolidation and netting
KonsolideerimineConsolidation
TasaarvestusNetting
Kontod, tasakaalustavad kirjed ja koondnäitajadAccounts, balancing items and aggregates
Kontode kogumThe sequence of accounts
Kaupade ja teenuste kontoThe goods and services account
Välismaailma kontoThe rest of the world account
Tasakaalustavad kirjedBalancing items
KoondnäitajadAggregates
SKP: peamine koondnäitajaGDP: a key aggregate
Sisend-väljundraamistikThe input-output framework
Pakkumise ja kasutamise tabelidSupply and use tables
Sümmeetrilised sisend-väljundtabelidSymmetric input-output tables
2. PEATÜKK | ÜKSUSED JA ÜKSUSTE RÜHMADCHAPTER 2 | UNITS AND GROUPINGS OF UNITS
RAHVAMAJANDUSE PIIRIDTHE LIMITS OF THE NATIONAL ECONOMY
INSTITUTSIONAALSED ÜKSUSEDTHE INSTITUTIONAL UNITS
Peakontorid ja valdusettevõttedHead offices and holding companies
Ettevõtete grupidGroups of corporations
Eriotstarbelised üksusedSpecial purpose entities
Varasid hoidvad finantsasutusedCaptive financial institutions
Kunstlikud tütarettevõttedArtificial subsidiaries
Valitsemissektori eriotstarbelised üksusedSpecial purpose units of general government
INSTITUTSIONAALSED SEKTORIDTHE INSTITUTIONAL SECTORS
Mittefinantsettevõtted (S.11)Non-financial corporations (S.11)
Allsektor „Avaliku sektori mittefinantsettevõtted” (S.11001)Public non-financial corporations (S.11001)
Allsektor „Omamaised erasektori mittefinantsettevõtted” (S.11002)National private non-financial corporations (S.11002)
Allsektor „Väliskapitali kontrolli all olevad mittefinantsettevõtted” (S.11003)Foreign controlled non-financial corporations (S.11003)
Finantsinstitutsioonid (S.12)Financial corporations (S.12)
FinantsvahendajadFinancial intermediaries
Finantsvahenduse abiettevõttedFinancial auxiliaries
Muud finantsinstitutsioonid kui finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõttedFinancial corporations other than financial intermediaries and financial auxiliaries
Finantsinstitutsioonide sektorisse kuuluvad institutsionaalsed üksusedInstitutional units included in the financial corporations sector
Finantsinstitutsioonide sektori allsektoridSubsectors of financial corporations
Finantsinstitutsioonide sektori allsektorite kombineerimineCombining subsectors of financial corporations
Finantsinstitutsioonide sektori allsektorite jaotamine avaliku sektori, omamaisteks erasektori ja väliskapitali kontrolli all olevateks finantsinstitutsioonideksSubdividing subsectors of financial corporations into public, national private and foreign controlled financial corporations
Keskpank (S.121)Central bank (S.121)
Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122)Deposit-taking corporations except the central bank (S.122)
Rahaturufondid (S.123)MMF (S.123)
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)Non-MMF investment funds (S.124)
Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125)Other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds (S.125)
Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõttedFinancial vehicle corporations engaged in securitisation transactions (FVC)
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid, laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid ning spetsialiseerunud finantsinstitutsioonidSecurity and derivative dealers, financial corporations engaged in lending and specialised financial corporations
Finantsvahenduse abiettevõtted (S.126)Financial auxiliaries (S.126)
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)Captive financial institutions and money lenders (S.127)
Kindlustusseltsid (S.128)Insurance corporations (S.128)
Pensionifondid (S.129)Pension funds (S.129)
Valitsemissektor (S.13)General government (S.13)
Keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1311)Central government (excluding social security funds) (S.1311)
Osariigi/liidumaa valitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1312)State government (excluding social security funds) (S.1312)
Kohalik omavalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1313)Local government (excluding social security funds) (S.1313)
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid (S.1314)Social security funds (S.1314)
Kodumajapidamised (S.14)Households (S.14)
Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad (S.141 ja S.142)Employers and own-account workers (S.141 and S.142)
Töötajad (S.143)Employees (S.143)
Omanditulu saajad (S.1441)Recipients of property income (S.1441)
Pensionisaajad (S.1442)Recipients of pensions (S.1442)
Muude siirdetulude saajad (S.1443)Recipients of other transfers (S.1443)
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15)Non-profit institutions serving households (S.15)
Välismaailm (S.2)Rest of the world (S.2)
Tootjaüksuste sektorite klassifikatsioon peamiste standardsete õiguslike omandivormide lõikesSector classification of producer units for main standard legal forms of ownership
KOHALIKUD TEGEVUSALAÜKSUSED JA TEGEVUSALADLOCAL KIND-OF-ACTIVITY UNITS AND INDUSTRIES
Kohalik tegevusalaüksusThe local kind-of-activity unit
TegevusaladIndustries
Majanduse tegevusalade klassifikaatorClassification of industries
HOMOGEENSE TOOTMISE ÜKSUSED JA HOMOGEENSED TEGEVUSALADUNITS OF HOMOGENEOUS PRODUCTION AND HOMOGENEOUS BRANCHES
Homogeense tootmise üksusThe unit of homogeneous production
Homogeenne tegevusalaThe homogeneous branch
3. PEATÜKK | TEHINGUD TOODETEGA JA MITTETOODETUD VARADEGACHAPTER 3 | TRANSACTIONS IN PRODUCTS AND NON-PRODUCED ASSETS
TEHINGUD TOODETEGA ÜLDISELTTRANSACTIONS IN PRODUCTS IN GENERAL
TOOTMINE JA TOODANGPRODUCTION AND OUTPUT
Põhi-, kõrval- ja abitegevusaladPrincipal, secondary and ancillary activities
Toodang (P.1)Output (P.1)
Institutsionaalsed üksused: turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja turuväliste tootjate eristamineInstitutional units: distinction between market, for own final use and non-market
Toodangu kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of output
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (jaotis A)Products of agriculture, forestry and fishing (Section A)
Töötlev tööstus (jaotis C), ehitus (jaotis F)Manufactured products (Section C); construction work (Section F)
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (jaotis G)Wholesale and retail trade services; repair services of motor vehicles and motorcycles (Section G)
Veondus ja laondus (jaotis H)Transportation and storage (Section H)
Majutus ja toitlustus (jaotis I)Accommodation and food services (Section I)
Finants- ja kindlustustegevus (jaotis K): keskpanga toodangFinancial and insurance services (Section K): output of the central bank
Finants- ja kindlustustegevus (jaotis K): finantsteenused üldiseltFinancial and insurance services (Section K): financial services in general
Finantsteenused, mida osutatakse otseste maksete eestFinancial services provided for direct payment
Finantsteenused, mille eest makstakse intresside kujulFinancial services paid for through loading interest charges
Finantsteenused, mis seisnevad finantsturgudel finantsvara ja -kohustuste soetamises ja realiseerimisesFinancial services consisting of acquiring and disposing of financial assets and liabilities in financial markets
Finantsteenused, mida osutatakse kindlustus- ja pensioniskeemide raames, kusjuures tegevust rahastatakse kindlustusmaksetest ja säästudelt saadavast tulustFinancial services provided in insurance and pension schemes, where activity is financed by loading insurance contributions and from the income return on savings
Kinnisvaraalane tegevus (jaotis L)Real estate services (Section L)
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (jaotis M); haldus- ja abitegevused (jaotis N)Professional, scientific and technical services (Section M); administrative and support services (Section N)
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustusliku riikliku sotsiaalkindlustuse teenused (jaotis O)Public administration and defence services, compulsory social security services (Section O)
Haridus (jaotis P); tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (jaotis Q)Education services (Section P); human health and social work services (Section Q)
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg (jaotis R); muud teenindavad tegevused (jaotis S)Arts, entertainment and recreation services (Section R); Other services (Section S)
Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus (jaotis T)Private households as employers (Section T)
VAHETARBIMINE (P.2)INTERMEDIATE CONSUMPTION (P.2)
Vahetarbimise kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of intermediate consumption
LÕPPTARBIMINE (P.3, P.4)FINAL CONSUMPTION (P.3, P.4)
Lõpptarbimiskulutused (P.3)Final consumption expenditure (P.3)
Tegelik lõpptarbimine (P.4)Actual final consumption (P.4)
Lõpptarbimiskulutuste kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of final consumption expenditure
Tegeliku lõpptarbimise kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of actual final consumption
KAPITALI KOGUMAHUTUS (P.5)GROSS CAPITAL FORMATION (P.5)
Kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51g)Gross fixed capital formation (P.51g)
Kapitali kogumahutus põhivarasse – kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of gross fixed capital formation
Põhivara kulum (P.51c)Consumption of fixed capital (P.51c)
Varude muutus (P.52)Changes in inventories (P.52)
Varude muutuse kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of changes in inventories
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine (P.53)Acquisitions less disposals of valuables (P.53)
KAUPADE JA TEENUSTE EKSPORT JA IMPORT (P.6 ja P.7)EXPORTS AND IMPORTS OF GOODS AND SERVICES (P.6 AND P.7)
Kaupade eksport ja import (P.61 ja P.71)Exports and imports of goods (P.61 and P.71)
Teenuste eksport ja import (P.62 ja P.72)Exports and imports of services (P.62 and P.72)
TEHINGUD OLEMASOLEVATE KAUPADEGATRANSACTIONS IN EXISTING GOODS
MITTETOODETUD VARA SOETAMINE MIINUS REALISEERIMINE (NP)ACQUISITIONS LESS DISPOSALS OF NON-PRODUCED ASSETS (NP)
4. PEATÜKK | JAOTUSTEHINGUDCHAPTER 4 | DISTRIBUTIVE TRANSACTIONS
HÜVITISED TÖÖTAJATELE (D.1)COMPENSATION OF EMPLOYEES (D.1)
Palk (D.11)Wages and salaries (D.11)
Rahaline palkWages and salaries in cash
Mitterahaline palkWages and salaries in kind
Tööandjate sotsiaalmaksed (D.12)Employers' social contributions (D.12)
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121)Employers' actual social contributions (D.121)
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122)Employers' imputed social contributions (D.122)
TOOTMIS- JA IMPORDIMAKSUD (D.2)TAXES ON PRODUCTION AND IMPORTS (D.2)
Tootemaksud (D.21)Taxes on products (D.21)
Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud (käibemaks) (D.211)Value added type taxes (VAT) (D.211)
Impordimaksud ja -tollimaksud, välja arvatud käibemaks (D.212)Taxes and duties on imports excluding VAT (D.212)
Tootemaksud, välja arvatud käibemaks ja impordimaksud (D.214)Taxes on products, except VAT and import taxes (D.214)
Muud tootmismaksud (D.29)Other taxes on production (D.29)
Euroopa Liidu institutsioonidele makstavad tootmis- ja impordimaksudTaxes on production and imports paid to the institutions of the European Union
Tootmis- ja impordimaksud: kirjendamise aeg ja kirjendatavad summadTaxes on production and imports: time of recording and amounts to be recorded
SUBSIIDIUMID (D.3)SUBSIDIES (D.3)
Tootesubsiidiumid (D.31)Subsidies on products (D.31)
Impordisubsiidiumid (D.311)Import subsidies (D.311)
Muud tootesubsiidiumid (D.319)Other subsidies on products (D.319)
Muud tootmissubsiidiumid (D.39)Other subsidies on production (D.39)
OMANDITULU (D.4)PROPERTY INCOME (D.4)
Intressid (D.41)Interest (D.41)
Hoiuste ja laenude intressidInterest on deposits and loans
Võlaväärtpaberite intressidInterest on debt securities
Lühiajaliste võlakirjade ja teiste samalaadsete lühiajaliste instrumentide intressidInterest on bills and similar short-term instruments
Võlakirjade ja obligatsioonide intressidInterest on bonds and debentures
Intressimäära vahetuslepingud ja forvardintressiga lepingudInterest rate swaps and forward rate agreements
Kapitalirendi intressidInterest on financial leases
Muud intressidOther interest
Kirjendamise aegTime of recording
Ettevõtete jaotatud tulu (D.42)Distributed income of corporations (D.42)
Dividendid (D.421)Dividends (D.421)
Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest välja võetud summad (D.422)Withdrawals from the income of quasi-corporations (D.422)
Reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt (D.43)Reinvested earnings on foreign direct investment (D.43)
Muu investeerimistulu (D.44)Other investment income (D.44)
Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu (D.441)Investment income attributable to insurance policy holders (D.441)
Pensioniõigustelt makstav investeerimistulu (D.442)Investment income payable on pension entitlements (D.442)
Kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu (D.443)Investment income attributable to collective investment fund shareholders (D.443)
Rent ja üür (D.45)Rent (D.45)
MaarentRent on land
Maavarade rentRents on subsoil assets
JOOKSVAD TULUMAKSUD, OMANDIMAKSUD JNE (D.5)CURRENT TAXES ON INCOME, WEALTH, ETC. (D.5)
Tulumaksud (D.51)Taxes on income (D.51)
Muud jooksvad maksud (D.59)Other current taxes (D.59)
SOTSIAALMAKSED JA -TOETUSED (D.6)SOCIAL CONTRIBUTIONS AND BENEFITS (D.6)
Netosotsiaalmaksed (D.61)Net social contributions (D.61)
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611)Employers' actual social contributions (D.611)
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.612)Employers' imputed social contributions (D.612)
Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.613)Households' actual social contributions (D.613)
Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused (D.614)Households' social contribution supplements (D.614)
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62)Social benefits other than social transfers in kind (D.62)
Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustushüvitised (D.621)Social security benefits in cash (D.621)
Muud sotsiaalkindlustushüvitised (D.622)Other social insurance benefits (D.622)
Rahalised sotsiaalabitoetused (D.623)Social assistance benefits in cash (D.623)
Mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63)Social transfers in kind (D.63)
Mitterahalised sotsiaalsiirded – valitsemissektori ja KTKTIde turuväline toodang (D.631)Social transfers in kind — general government and NPISHs non-market production (D.631)
Mitterahalised sotsiaalsiirded – valitsemissektori ja KTKTIde ostetud turutoodang (D.632)Social transfers in kind — market production purchased by general government and NPISHs (D.632)
MUUD JOOKSVAD SIIRDED (D.7)OTHER CURRENT TRANSFERS (D.7)
Kahjukindlustuse netopreemiad (D.71)Net non-life insurance premiums (D.71)
Kahjukindlustuse nõuded (D.72)Non-life insurance claims (D.72)
Valitsemissektorisisesed jooksvad siirded (D.73)Current transfers within general government (D.73)
Jooksev rahvusvaheline koostöö (D.74)Current international cooperation (D.74)
Mitmesugused jooksvad siirded (D.75)Miscellaneous current transfers (D.75)
Jooksvad siirded KTKTIdele (D.751)Current transfers to NPISHs (D.751)
Kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded (D.752)Current transfers between households (D.752)
Mitmesugused muud jooksvad siirded (D.759)Other miscellaneous current transfers (D.759)
TrahvidFines and penalties
Loteriid ja hasartmängudLotteries and gambling
KompensatsioonimaksedPayments of compensation
Käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid (D.76)VAT- and GNI-based EU own resources (D.76)
KOHANDUS PENSIONIÕIGUSTE MUUTUSTE ARVESSEVÕTMISEKS (D.8)ADJUSTMENT FOR THE CHANGE IN PENSION ENTITLEMENTS (D.8)
KAPITALISIIRDED (D.9)CAPITAL TRANSFERS (D.9)
Kapitalimaksud (D.91)Capital taxes (D.91)
Investeeringutoetused (D.92)Investment grants (D.92)
Muud kapitalisiirded (D.99)Other capital transfers (D.99)
TÖÖTAJATE AKTSIAOPTSIOONIDEMPLOYEE STOCK OPTIONS (ESOs)
5. PEATÜKK | FINANTSTEHINGUDCHAPTER 5 | FINANCIAL TRANSACTIONS
FINANTSTEHINGUTE ÜLDTUNNUSEDGENERAL FEATURES OF FINANCIAL TRANSACTIONS
Finantsvara, finantsnõuded ja -kohustusedFinancial assets, financial claims, and liabilities
Tingimuslik vara ja tingimuslikud kohustusedContingent assets and contingent liabilities
Finantsvara ja -kohustuste kategooriadCategories of financial assets and liabilities
Bilansid, finantskonto ja muud voodBalance sheets, financial account, and other flows
Väärtuse arvestamineValuation
Neto- ja brutokirjendamineNet and gross recording
KonsolideerimineConsolidation
TasaarvestusNetting
Finantstehingute arvepidamiseeskirjadAccounting rules for financial transactions
Finantstehing, mille vastastehing on jooksev või kapitalisiireA financial transaction with a current or a capital transfer as counterpart
Finantstehing, mille vastastehing on omandituluA financial transaction with property income as counterpart
Kirjendamise aegTime of recording
Kellelt-kellele-finantskontoA from-whom-to-whom financial account
FINANTSTEHINGUTE KLASSIFITSEERIMINE ÜKSIKASJALIKE KATEGOORIATE KAUPACLASSIFICATION OF FINANCIAL TRANSACTIONS BY CATEGORIES IN DETAIL
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (F.1)Monetary gold and special drawing rights (F.1)
Rahaline kuld (F.11)Monetary gold (F.11)
SDRid (F.12)SDRs (F.12)
Sularaha ja hoiused (F.2)Currency and deposits (F.2)
Sularaha (F.21)Currency (F.21)
Hoiused (F.22 ja F.29)Deposits (F.22 and F.29)
Arveldushoiused (F.22)Transferable deposits (F.22)
Muud hoiused (F.29)Other deposits (F.29)
Võlaväärtpaberid (F.3)Debt securities (F.3)
Võlaväärtpaberite peamised tunnusedMain features of debt securities
Klassifikatsioon algse lunastamistähtaja ja valuuta aluselClassification by original maturity and currency
Klassifikatsioon intressimäära järgiClassification by type of interest rate
Fikseeritud intressimääraga võlaväärtpaberidFixed interest rate debt securities
Muutuva intressimääraga võlaväärtpaberidVariable interest rate debt securities
Kombineeritud intressimääraga võlaväärtpaberidMixed interest rate debt securities
Suunatud emissioonidPrivate placements
VäärtpaberistamineSecuritisation
Tagatud võlakirjadCovered bonds
Laenud (F.4)Loans (F.4)
Laenude peamised tunnusedMain features of loans
Laenude klassifitseerimine algse tähtaja, valuuta ja laenueesmärgi aluselClassification of loans by original maturity, currency, and purpose of lending
Laenutehingute ja hoiusetehingute eristamineDistinction between transactions in loans and transactions in deposits
Laenutehingute ja võlaväärtpaberitehingute eristamineDistinction between transactions in loans and transactions in debt securities
Laenu-, kaubanduskrediidi- ja kaubavekslitehingute eristamineDistinction between transactions in loans, trade credit and trade bills
Väärtpaberite laenuks andmine ja tagasiostulepingudSecurities lending and repurchase agreements
KapitalirentFinancial leases
Muud laenuliigidOther types of loans
Finantsvarad, mis ei kuulu laenude kategooriasseFinancial assets excluded from the category of loans
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad või osakud (F.5)Equity and investment fund shares or units (F.5)
Omandiväärtpaberid (F.51)Equity (F.51)
HoidmistunnistusedDepository receipts
Noteeritud aktsiad (F.511)Listed shares (F.511)
Noteerimata aktsiad (F.512)Unlisted shares (F.512)
Väärtpaberite esimene avalik pakkumine, noteerimine, noteerimise lõpetamine ja aktsiate tagasiostmineInitial public offering, listing, de-listing, and share buy back
Finantsvarad, mis ei kuulu omandiväärtpaberite hulkaFinancial assets excluded from equity securities
Muud omandiväärtpaberid (F.519)Other equity (F.519)
Omandiväärtpaberitega tehtavate tehingute väärtuse arvestamineValuation of transactions in equity
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (F.52)Investment fund shares or units (F.52)
Rahaturufondide aktsiad ja osakud (F.521)MMF shares or units (F.521)
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (F.522)Non-MMF investment fund shares/units (F.522)
Investeerimisfondide aktsiate ja osakute tehingute väärtuse arvestamineValuation of transactions in investment fund shares or units
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (F.6)Insurance, pension and standardised guarantee schemes (F.6)
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (F.61)Non-life insurance technical reserves (F.61)
Elukindlustuse ja annuiteedi õigused (F.62)Life insurance and annuity entitlements (F.62)
Pensioniõigused (F.63)Pension entitlements (F.63)
Tingimuslikud pensioniõigusedContingent pension entitlements
Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (F.64)Claims of pension funds on pension managers (F.64)
Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (F.65)Entitlements to non-pension benefits (F.65)
Reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames (F.66)Provisions for calls under standardised guarantees (F.66)
Standardsed tagatised ja ühekordsed tagatisedStandardised guarantees and one-off guarantees
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid (F.7)Financial derivatives and employee stock options (F.7)
Tuletisinstrumendid (F.71)Financial derivatives (F.71)
OptsioonidOptions
ForvardlepingudForwards
Optsioonide ja forvardlepingute erinevusOptions vis-à-vis forwards
VahetuslepingudSwaps
Forvardintressiga lepingForward rate agreements (FRAs)
KrediididerivatiividCredit derivatives
Krediidiriski vahetustehingudCredit default swaps
Muud finantsinstrumendid, mis ei kuulu tuletisinstrumentide hulkaFinancial instruments not included in financial derivatives
Töötajate aktsiaoptsioonid (F.72)Employee stock options (F.72)
Tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsiooni tehingute väärtuse arvestamineValuation of transactions in financial derivatives and employee stock options
Muud saadavad/makstavad arved (F.8)Other accounts receivable/payable (F.8)
Kaubanduskrediit ja ettemaksed (F.81)Trade credits and advances (F.81)
Muud saadavad/makstavad arved, v.a kaubanduskrediit ja ettemaksed (F.89)Other accounts receivable/payable, excluding trade credits and advances (F.89)
LISA 5.1. | FINANTSTEHINGUTE KLASSIFITSEERIMINEANNEX 5.1 — | CLASSIFICATION OF FINANCIAL TRANSACTIONS
Finantstehingute klassifitseerimine kategooria aluselClassification of financial transactions by category
Finantstehingute klassifitseerimine kaubeldavuse aluselClassification of financial transactions by negotiability
Struktureeritud väärtpaberidStructured securities
Finantstehingute klassifitseerimine tulu liigi aluselClassification of financial transactions by type of income
Finantstehingute klassifitseerimine intressimäära liigi aluselClassification of financial transactions by type of interest rate
Finantstehingute klassifitseerimine tähtaja aluselClassification of financial transactions by maturity
Lühike ja pikk tähtaegShort-term and long-term maturity
Algne tähtaeg ja järelejäänud tähtaegOriginal maturity and remaining maturity
Finantstehingute klassifitseerimine valuuta aluselClassification of financial transactions by currency
RahanäitajadMeasures of money
6. PEATÜKK | MUUD VOODCHAPTER 6 | OTHER FLOWS
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
VARADE JA KOHUSTUSTE MUUD MUUTUSEDOTHER CHANGES IN ASSETS AND LIABILITIES
Varade või kohustuste muud mahumuutused (K.1–K.6)Other changes in the volume of assets and liabilities (K.1 to K.6)
Vara majanduslik tekkimine (K.1)Economic appearance of assets (K.1)
Mittetoodetud vara majanduslik kadumine (K.2)Economic disappearance of non-produced assets (K.2)
Katastroofikahjud (K.3)Catastrophic losses (K.3)
Hüvituseta võõrandamine (K.4)Uncompensated seizures (K.4)
Mujal kvalifitseerimata muud mahumuutused (K.5)Other changes in volume not elsewhere classified (K.5)
Muutused klassifitseerimises (K.6)Changes in classification (K.6)
Muutused sektorilises klassifitseerimises ja institutsionaalse üksuse struktuuris (K.61)Changes in sector classification and institutional unit structure (K.61)
Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises (K.62)Changes in classification of assets and liabilities (K.62)
Nominaalsed kapitalikasumid ja -kahjumid (K.7)Nominal holding gains and losses (K.7)
Neutraalne kapitalikasum/-kahjum (K.71)Neutral holding gains and losses (K.71)
Reaalne kapitalikasum/-kahjum (K.72)Real holding gains and losses (K.72)
Kapitalikasum ja -kahjum finantsvara ja -kohustuste liikide kaupaHolding gains and losses by types of financial asset and liability
Rahaline kuld ja SDRid (AF.1)Monetary gold and SDRs (AF.1)
Sularaha ja hoiused (AF.2)Currency and deposits (AF.2)
Võlaväärtpaberid (AF.3)Debt securities (AF.3)
Laenud (AF.4)Loans (AF.4)
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad ja osakud (AF.5)Equity and investment fund shares (AF.5)
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (AF.6)Insurance, pension and standardised guarantee schemes (AF.6)
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid (AF.7)Financial derivatives and employee stock options (AF.7)
Muud saadavad/makstavad arved (AF.8)Other accounts receivable/payable (AF.8)
Välisvaluutas nomineeritud varaAssets denominated in foreign currency
7. PEATÜKK | BILANSIDCHAPTER 7 | BALANCE SHEETS
VARA JA KOHUSTUSTE LIIGIDTYPES OF ASSETS AND LIABILITIES
Vara määratlusDefinition of an asset
VARA JA KOHUSTUSTE KAJASTAMISEL TEHTAVAD ERANDIDEXCLUSIONS FROM THE ASSET AND LIABILITY BOUNDARY
VARA JA KOHUSTUSTE KATEGOORIADCATEGORIES OF ASSETS AND LIABILITIES
Toodetud mittefinantsvara (AN.1)Produced non-financial assets (AN.1)
Mittetoodetud mittefinantsvara (AN.2)Non-produced non-financial assets (AN.2)
Finantsvara ja -kohustused (AF)Financial assets and liabilities (AF)
KIRJETE VÄÄRTUSE ARVESTAMINE BILANSSIDESVALUATION OF ENTRIES IN THE BALANCE SHEETS
Väärtuse arvestamise üldpõhimõttedGeneral valuation principles
MITTEFINANTSVARA (AN)NON-FINANCIAL ASSETS (AN)
Toodetud mittefinantsvara (AN.1)Produced non-financial assets (AN.1)
Põhivara (AN.11)Fixed assets (AN.11)
Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted (AN.117)Intellectual property products (AN.117)
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu (AN.116)Costs of ownership transfer on non-produced assets (AN.116)
Varud (AN.12)Inventories (AN.12)
Väärisesemed (AN.13)Valuables (AN.13)
Mittetoodetud mittefinantsvara (AN.2)Non-produced non-financial assets (AN.2)
Loodusvarad (AN.21)Natural resources (AN.21)
Maa (AN.211)Land (AN.211)
Mineraalsed ja energeetilised maavarad (AN.212)Mineral and energy reserves (AN.212)
Muud loodusvarad (AN.213, AN.214 ja AN.215)Other natural assets (AN.213, AN.214 and AN.215)
Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid (AN.22)Contracts, leases and licences (AN.22)
Firmaväärtuse ja turundusvarade soetamine miinus realiseerimine (AN.23)Purchases less sales of goodwill and marketing assets (AN.23)
FINANTSVARA JA -KOHUSTUSED (AF)FINANCIAL ASSETS AND LIABILITIES (AF)
Rahaline kuld ja eriarveldusühikud (AF.1)Monetary gold and SDRs (AF.1)
Sularaha ja hoiused (AF.2)Currency and deposits (AF.2)
Võlaväärtpaberid (AF.3)Debt securities (AF.3)
Laenud (AF.4)Loans (AF.4)
Omandiväärtpaberid ning investeerimisfondide aktsiad/osakud (AF.5)Equity and investment fund shares/units (AF.5)
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (AF.6)Insurance, pension and standardised guarantee schemes (AF.6)
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid (AF.7)Financial derivatives and employee stock options (AF.7)
Muud saadavad/makstavad arved (AF.8)Other accounts receivable/payable (AF.8)
FINANTSBILANSIDFINANCIAL BALANCE SHEETS
MEMOKIRJEDMEMORANDUM ITEMS
Kestvuskaubad (AN.m)Consumer durables (AN.m)
Välismaised otseinvesteeringud (AF.m1)Foreign direct investment (AF.m1)
Viivislaenud (AF.m2)Non-performing loans (AF.m2)
Viivislaenude kirjendamineRecording of non-performing loans
LISA 7.1. | VARA KATEGOORIATE KOKKUVÕTTEDANNEX 7.1 | SUMMARY OF EACH ASSET CATEGORY
LISA 7.2. | LIIKUMINE ALGBILANSIST LÕPPBILANSSIANNEX 7.2 | A MAP OF ENTRIES FROM OPENING BALANCE SHEET TO CLOSING BALANCE SHEET
8. PEATÜKK | KONTODE KOGUMCHAPTER 8 | THE SEQUENCE OF ACCOUNTS
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
Kontode kogumThe sequence of accounts
KONTODE KOGUMSEQUENCE OF ACCOUNTS
JooksevkontodCurrent accounts
Tootmiskonto (I)Production account (I)
Tulude jaotamise ja kasutamise kontod (II)Distribution and use of income accounts (II)
Tulu esmase jaotamise kontod (II.1)Primary distribution of income accounts (II.1)
Tulude moodustamise konto (II.1.1)Generation of income account (II.1.1)
Esmaste tulude jaotamise konto (II.1.2)Allocation of primary income account (II.1.2)
Ettevõtlustulu konto (II.1.2.1)Entrepreneurial income account (II.1.2.1)
Muude esmaste tulude jaotamise konto (II.1.2.2)Allocation of other primary income account (II.1.2.2)
Tulude teisese jaotamise konto (II.2)Secondary distribution of income account (II.2)
Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto (II.3)Redistribution of income in kind account (II.3)
Tulude kasutamise konto (II.4)Use of income account (II.4)
Kasutatava tulu kasutamise konto (II.4.1)Use of disposable income account (II.4.1)
Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto (II.4.2)Use of adjusted disposable income account (II.4.2)
Akumulatsioonikontod (III)Accumulation accounts (III)
Kapitalikonto (III.1)Capital account (III.1)
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto (III.1.1)Change in net worth due to saving and capital transfers account (III.1.1)
Mittefinantsvara soetuste konto (III.1.2)Acquisitions of non-financial assets account (III.1.2)
Finantskonto (III.2)Financial account (III.2)
Vara muude muutuste konto (III.3)Other changes in assets account (III.3)
Vara muude mahumuutuste konto (III.3.1)Other changes in volume of assets account (III.3.1)
Ümberhindluskonto (III.3.2)Revaluation account (III.3.2)
Neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto (III.3.2.1)Neutral holding gains and losses account (III.3.2.1)
Reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto (III.3.2.2)Real holding gains and losses account (III.3.2.2)
Bilanss (IV)Balance sheets (IV)
Algbilanss (IV.1)Opening balance sheet (IV.1)
Bilansimuutused (IV.2)Changes in balance sheet (IV.2)
Lõppbilanss (IV.3)Closing balance sheet (IV.3)
VÄLISMAAILMA KONTOD (V)REST OF THE WORLD ACCOUNTS (V)
JooksevkontodCurrent accounts
Kaupade ja teenuste välismajanduskonto (V.I)External account of goods and services (V.I)
Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto (V.II)External account of primary incomes and current transfers (V.II)
Välismaailma akumulatsioonikontod (V.III)External accumulation accounts (V.III)
Kapitalikonto (V.III.1)Capital account (V.III.1)
Finantskonto (V.III.2)Financial account (V.III.2)
Vara muude muutuste konto (V.III.3)Other changes in assets account (V.III.3)
Bilanss (V.IV)Balance sheets (V.IV)
KAUPADE JA TEENUSTE KONTO (0)GOODS AND SERVICES ACCOUNT (0)
MAJANDUSE INTEGREERITUD KONTODINTEGRATED ECONOMIC ACCOUNTS
KOONDNÄITAJADAGGREGATES
Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (SKP)Gross domestic product at market prices (GDP)
Kogumajanduse tegevuse ülejääkOperating surplus of the total economy
Kogumajanduse segatuluMixed income of the total economy
Kogumajanduse ettevõtlustuluEntrepreneurial income of the total economy
Rahvatulu (turuhindades)National income (at market prices)
Kasutatav rahvatuluNational disposable income
SäästSaving
Välismajanduse jooksevkonto saldoCurrent external balance
Kogumajanduse netolaenuandmine (+) või -võtmine (–)Net lending (+) or borrowing (-) of the total economy
Kogumajanduse netoväärtusNet worth of the total economy
Valitsemissektori kulud ja tuludGeneral government expenditure and revenue
9. PEATÜKK | PAKKUMISE JA KASUTAMISE TABELID NING SISEND-VÄLJUNDRAAMISTIKCHAPTER 9 | SUPPLY AND USE TABLES AND THE INPUT-OUTPUT FRAMEWORK
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
KIRJELDAMINEDESCRIPTION
STATISTILINE VAHENDSTATISTICAL TOOL
ANALÜÜSIVAHENDTOOL FOR ANALYSIS
PAKKUMISE JA KASUTAMISE TABELITE ÜKSIKASJALIKUM KIRJELDUSSUPPLY AND USE TABLES IN MORE DETAIL
KlassifikaatoridClassifications
HindamispõhimõttedValuation principles
Kaubanduslikud ja transpordimarginaalidTrade and transport margins
Tootmis- ja impordimaksud miinus tootmis- ja impordisubsiidiumidTaxes less subsidies on production and imports
Muud põhimõttedOther basic concepts
LisateaveSupplementary information
ANDMEALLIKAD JA TASAKAALUSTAMINEDATA SOURCES AND BALANCING
ANALÜÜSIVAHEND JA LAIENDUSEDTOOL FOR ANALYSIS AND EXTENSIONS
10. PEATÜKK | HINNA JA MAHU NÄITAJADCHAPTER 10 | PRICE AND VOLUME MEASURES
HINNA- JA MAHUINDEKSITE ROLL RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEMISSCOPE OF PRICE AND VOLUME INDICES IN THE NATIONAL ACCOUNTS
Hinna- ja mahuindeksite koondsüsteemThe integrated system of price and volume indices
Muud hinna- ja mahuindeksidOther price and volume indices
HINNA- JA MAHUINDEKSITE MÄÄRAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTEDGENERAL PRINCIPLES OF MEASURING PRICE AND VOLUME INDICES
Turutoodete hindade ja mahtude määratlusDefinition of prices and volumes of market products
Kvaliteet, hind ja homogeensed tootedQuality, price and homogeneous products
Hinnad ja mahtPrices and volume
Uued tootedNew products
Turuväliste teenuste käsitlemise põhimõttedPrinciples for non-market services
Lisandväärtuse ja SKP arvestamise põhimõttedPrinciples for value added and GDP
PROBLEEMID PÕHIMÕTETE RAKENDAMISELSPECIFIC PROBLEMS IN THE APPLICATION OF THE PRINCIPLES
Tootemaksud ja -subsiidiumid, impordimaksud ja -subsiidiumidTaxes and subsidies on products and imports
Muud tootmismaksud ja -subsiidiumidOther taxes and subsidies on production
Põhivara kulumConsumption of fixed capital
Hüvitised töötajateleCompensation of employees
Toodetud põhivara seis ja varudStocks of produced fixed assets and inventories
KOGUMAJANDUSE REAALTULU NÄITAJADMEASURES OF REAL INCOME FOR THE TOTAL ECONOMY
MAJANDUSRUUMIDEVAHELISED HINNA- JA MAHUINDEKSIDINTERSPATIAL PRICE AND VOLUME INDICES
11. PEATÜKK | RAHVASTIK JA TÖÖJÕUSISENDIDCHAPTER 11 | POPULATION AND LABOUR INPUTS
KOGURAHVASTIKTOTAL POPULATION
MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE RAHVASTIKECONOMICALLY ACTIVE POPULATION
TÖÖHÕIVEEMPLOYMENT
TöötajadEmployees
Mittepalgalised töötajadSelf-employed persons
Tööhõive ja residentsusEmployment and residence
TÖÖTUSUNEMPLOYMENT
AMETIKOHADJOBS
Ametikohad ja residentsusJobs and residence
VARIMAJANDUSTHE NON-OBSERVED ECONOMY
TÖÖTATUD TUNDIDE KOGUARVTOTAL HOURS WORKED
Tegelikult töötatud tunnidSpecifying hours actually worked
TÄISTÖÖAJA EKVIVALENTFULL-TIME EQUIVALENCE
TÖÖTAJA TÖÖJÕUSISEND PÜSIVA HÜVITISE KORRALEMPLOYEE LABOUR INPUT AT CONSTANT COMPENSATION
TOOTLIKKUSE NÄITAJAPRODUCTIVITY MEASURES
12. PEATÜKK | KVARTAALNE RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINECHAPTER 12 | QUARTERLY NATIONAL ACCOUNTS
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
KVARTAALSE RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE ERIJOONEDSPECIFIC FEATURES OF QUARTERLY NATIONAL ACCOUNTS
Kirjendamise aegTime of recording
Lõpetamata toodangWork-in-progress
Ühe aasta jooksul konkreetsesse perioodi koondunud tegevusActivities concentrated in specific periods within a year
Pika intervalliga maksedLow-frequency payments
KiirhinnangudFlash estimates
Kvartaalse rahvamajanduse arvepidamise tasakaalustamine ja hinnangute ühildamineBalancing and benchmarking of quarterly national accounts
TasakaalustamineBalancing
Kooskõla kvartaalse ja aastase arvepidamise vahel – hinnangute ühildamineConsistency between quarterly and annual accounts — benchmarking
Aheldamise meetodil saadud hinna- ja mahumuutuse näitajadChain-linked measures of price and volume changes
Sesoonne ja kalendaarne korrigeerimineSeasonal and calendar adjustments
Sesoonselt korrigeeritud aheldatud mahunäitajate koostamise järjestusSequence of compilation of seasonally adjusted chain-linked volume measures
13. PEATÜKK | REGIONAALNE ARVEPIDAMINECHAPTER 13 | REGIONAL ACCOUNTS
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
REGIONAALNE TERRITOORIUMREGIONAL TERRITORY
ÜKSUSED JA REGIONAALNE ARVEPIDAMINEUNITS AND REGIONAL ACCOUNTS
Institutsionaalsed üksusedInstitutional units
Kohalikud tegevusalaüksused (toimlad) ja regionaalsed tootmistegevused tegevusalade kaupaLocal kind-of-activity units and regional production activities by industry
REGIONALISEERIMISE MEETODIDMETHODS OF REGIONALISATION
TOOTMISTEGEVUSE KOONDNÄITAJADAGGREGATES FOR PRODUCTION ACTIVITIES
Kogulisandväärtus ja sisemajanduse koguprodukt piirkondade kaupaGross value added and gross domestic product by region
FISIMi jaotamine kasutavate tegevusalade vahelThe allocation of FISIM to user industries
TööhõiveEmployment
Hüvitised töötajateleCompensation of employees
Üleminek regionaalselt kogulisandväärtuselt regionaalsele SKP-leTransition from regional GVA to regional GDP
Regionaalse kogulisandväärtuse kasvumäärVolume growth rates of regional GVA
KODUMAJAPIDAMISTE TULUDE REGIONAALNE ARVEPIDAMINEREGIONAL HOUSEHOLD INCOME ACCOUNTS
14. PEATÜKK | KAUDSELT MÕÕDETAVAD FINANTSVAHENDUSTEENUSED (FISIM)CHAPTER 14 | FINANCIAL INTERMEDIATION SERVICES INDIRECTLY MEASURED (FISIM)
FISIMi MÕISTE JA NENDE KASUTAJATE JAOTAMISE MÕJU PEAMISTELE KOONDNÄITAJATELETHE CONCEPT OF FISIM AND THE IMPACT OF THEIR USER ALLOCATION ON MAIN AGGREGATES
FISIMi KOGUTOODANGU ARVUTAMINE SEKTORITES S.122 ja S.125CALCULATION OF FISIM OUTPUT BY SECTORS S.122 AND S.125
Vajalikud statistilised andmedStatistical data required
BaasintressimääradReference rates
Sisemine baasintressimäärInternal reference rate
Välised baasintressimääradExternal reference rates
FISIMi üksikasjalik jaotus institutsionaalsete sektorite lõikesDetailed breakdown of FISIM by institutional sector
Kodumajapidamiste kasutatava FISIMi rühmitamine vahe- ja lõpptarbimiseksBreakdown into intermediate and final consumption of FISIM allocated to households
FISIMi IMPORDI ARVUTAMINECALCULATION OF IMPORTS OF FISIM
FISIM MAHUNÄITAJATESFISIM IN VOLUME TERMS
FISIMi ARVUTAMINE TEGEVUSALADE LÕIKESCALCULATION OF FISIM BY INDUSTRY
KESKPANGA TOODANGTHE OUTPUT OF THE CENTRAL BANK
15. PEATÜKK | LEPINGUD, RENDI-/ÜÜRILEPINGUD JA LITSENTSIDCHAPTER 15 | CONTRACTS, LEASES AND LICENCES
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
KASUTUSRENDI, LOODUSVARADE RENDI JA KAPITALIRENDI ERINEVUSTHE DISTINCTION BETWEEN OPERATING LEASES, RESOURCE LEASES AND FINANCIAL LEASES
KasutusrentOperating leases
KapitalirentFinancial leases
Loodusvarade rentResource leases
Loodusvarade kasutusloadPermits to use a natural resource
Spetsiifilised tegevusloadPermits to undertake specific activities
Avaliku ja erasektori partnerlus (PPP)Public-private partnerships (PPPs)
Teenuste kontsessioonilepingudService concession contracts
Kaubeldavad kasutusrendilepingud (AN.221)Marketable operating leases (AN.221)
Ainuõigus kaupadele ja teenustele tulevikus (AN.224)Entitlements to future goods and services on an exclusive basis (AN.224)
16. PEATÜKK | KINDLUSTUSCHAPTER 16 | INSURANCE
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
OtsekindlustusDirect insurance
EdasikindlustusReinsurance
Osalevad üksusedThe units involved
OTSEKINDLUSTUSE TOODANGOUTPUT OF DIRECT INSURANCE
Teenitud kindlustuspreemiadPremiums earned
Kindlustuspreemia lisandidPremium supplements
Korrigeeritud tekkinud nõuded ja maksmisele kuuluvad hüvitisedAdjusted claims incurred and benefits due
Kahjukindlustuse korrigeeritud tekkinud nõudedNon-life insurance adjusted claims incurred
Elukindlustuse maksmisele kuuluvad hüvitisedLife insurance benefits due
Kindlustustehnilised eraldisedInsurance technical reserves
Kindlustuse toodangu kindlaksmääramineDefining insurance output
KahjukindlustusNon-life insurance
ElukindlustusLife insurance
EdasikindlustusReinsurance
KAHJUKINDLUSTUSEGA SEOTUD TEHINGUDTRANSACTIONS ASSOCIATED WITH NON-LIFE INSURANCE
Kindlustuse toodangu jaotus kasutajate vahelAllocation of insurance output among users
Välismaailmale ja välismaailmast osutatavad kindlustusteenusedInsurance services provided to and from the rest of the world
ArvestuskirjedThe accounting entries
ELUKINDLUSTUSTEHINGUDTRANSACTIONS OF LIFE INSURANCE
EDASIKINDLUSTUSEGA SEOTUD TEHINGUDTRANSACTIONS ASSOCIATED WITH REINSURANCE
KINDLUSTUSE ABIETTEVÕTETEGA SEOTUD TEHINGUDTRANSACTIONS ASSOCIATED WITH INSURANCE AUXILIARIES
ANNUITEEDIDANNUITIES
KAHJUKINDLUSTUSNÕUETE KIRJENDAMINERECORDING NON-LIFE INSURANCE CLAIMS
Korrigeeritud nõuete käsitlemineTreatment of adjusted claims
Katastroofikahjude käsitlemineTreatment of catastrophic losses
17. PEATÜKK | SOTSIAALKINDLUSTUS, SH PENSIONIDCHAPTER 17 | SOCIAL INSURANCE INCLUDING PENSIONS
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
Sotsiaalkindlustusskeemid, sotsiaalabi ja individuaalsed kindlustuslepingudSocial insurance schemes, social assistance and individual insurance policies
SotsiaaltoetusedSocial benefits
Valitsemissektori pakutavad sotsiaaltoetusedSocial benefits provided by general government
Muude institutsionaalsete üksuste pakutavad sotsiaaltoetusedSocial benefits provided by other institutional units
Pensionid ja muud hüvitisedPensions and other forms of benefit
MUUD SOTSIAALKINDLUSTUSHÜVITISED KUI PENSIONIDSOCIAL INSURANCE BENEFITS OTHER THAN PENSIONS
Muud riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid kui pensioniskeemidSocial security schemes other than pension schemes
Muud tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemidOther employment-related social insurance schemes
Vara seisu ja voogude kirjendamine vastavalt sotsiaalkindlustusskeemi (v.a pensioniskeem) liigileRecording of stocks and flows by type of non-pension social insurance scheme
Riiklikud sotsiaalkindlustusskeemidSocial security schemes
Muud tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemid (v.a pensioniskeemid)Other employment-related non-pension social insurance schemes
PENSIONIDPENSIONS
Pensioniskeemide liigidTypes of pension schemes
Riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemidSocial security pension schemes
Muud tööga seotud pensioniskeemidOther employment-related pension schemes
Määratud sissemaksega pensioniskeemidDefined contribution schemes
Määratud väljamaksega pensioniskeemidDefined benefit schemes
Tinglikud määratud sissemaksega pensioniskeemid ja kombineeritud pensioniskeemidNotional defined contribution schemes and hybrid schemes
Määratud väljamaksega skeemide ja määratud sissemaksega skeemide võrdlusDefined benefit schemes as compared to defined contribution schemes
Pensionikorraldaja, pensioniskeemi haldur, pensionifond ja mitut tööandjat hõlmav pensioniskeemPension administrator, pension manager, pension fund and multi-employer pension scheme
Pensionikorraldaja, pensioniskeemi haldur, pensionifond ja mitut tööandjat hõlmav pensioniskeemRecording of stocks and flows by type of pension scheme in social insurance
Riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemidega seotud tehingudTransactions for social security pension schemes
Muude tööga seotud pensioniskeemidega seotud tehingudTransactions for other employment-related pension schemes
Määratud sissemaksega pensioniskeemidega seotud tehingudTransactions for defined contribution pension schemes
Muud määratud sissemaksega pensioniskeemiga seotud voodOther flows related to defined contribution pension schemes
Määratud väljamaksega pensioniskeemidega seotud tehingudTransactions for defined benefit pension schemes
SOTSIAALKINDLUSTUSSKEEMIDES KOGUNENUD PENSIONIÕIGUSTE TÄIENDAV TABELSUPPLEMENTARY TABLE FOR ACCRUED-TO-DATE PENSION ENTITLEMENTS IN SOCIAL INSURANCE
Täiendava tabeli ülesehitusDesign of the supplementary table
Tabeli veerudThe columns of the table
Tabeli readThe rows of the table
Alg- ja lõppbilanssOpening and closing balance sheets
Muutused pensioniõigustes tehingute tõttuChanges in pension entitlements due to transactions
Muutused pensioniõigustes muude majandusvoogude tõttuChanges to pension entitlements due to other economic flows
Seotud näitajadRelated indicators
Kindlustusmatemaatilised eeldusedActuarial assumptions
Kogunenud pensioniõigusedAccrued-to-date entitlements
DiskontomäärDiscount rate
PalgakasvWage growth
Demograafilised eeldusedDemographic assumptions
18. PEATÜKK | VÄLISMAAILMA KONTOCHAPTER 18 | REST OF THE WORLD ACCOUNTS
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
MAJANDUSTERRITOORIUMECONOMIC TERRITORY
ResidentsusResidence
INSTITUTSIONAALSED ÜKSUSEDINSTITUTIONAL UNITS
FILIAALI KUI MÕISTE KASUTAMINE MAKSEBILANSI RAHVUSVAHELISTEL KONTODELBRANCHES AS A TERM USED IN THE INTERNATIONAL ACCOUNTS OF THE BALANCE OF PAYMENTS
TINGLIKUD RESIDENDIST ÜKSUSEDNOTIONAL RESIDENT UNITS
MULTITERRITORIAALSED ETTEVÕTTEDMULTI-TERRITORY ENTERPRISES
GEOGRAAFILINE JAOTUSGEOGRAPHICAL BREAKDOWN
MAKSEBILANSI RAHVUSVAHELISED KONTODTHE INTERNATIONAL ACCOUNTS OF THE BALANCE OF PAYMENTS
RAHVUSVAHELISTE KONTODE JOOKSEVKONTODE TASAKAALUSTAVAD KIRJEDBALANCING ITEMS IN THE CURRENT ACCOUNTS OF THE INTERNATIONAL ACCOUNTS
VÄLISMAAILMA SEKTORI KONTOD JA NENDE SUHE MAKSEBILANSI RAHVUSVAHELISTESSE KONTODESSETHE ACCOUNTS FOR THE REST OF THE WORLD SECTOR AND THEIR RELATIONSHIP WITH THE INTERNATIONAL ACCOUNTS OF THE BALANCE OF PAYMENTS
Kaupade ja teenuste välismajanduskontoThe external account of goods and services
Väärtuse arvestamineValuation
Töötlemiseks tarnitud kaubadGoods for processing
Kaupade vahendamineMerchanting
VahenduskaubadGoods under merchanting
Kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) import ja eksportImports and exports of FISIM
Esmaste ja teiseste tulude välismajanduskontoThe external account of primary and secondary income
Esmaste tulude kontoThe primary income account
Tulu otseinvesteeringuteltDirect investment income
BPM6 teiseste tulude (jooksvate siirete) kontoThe secondary income (current transfers) account of the BPM6
VäliskapitalikontoThe external capital account
Välisfinantskonto ja rahvusvaheline investeerimispositsioonThe external financial account and international investment position (IIP)
VÄLISMAAILMA SEKTORI BILANSIDBALANCE SHEETS FOR THE REST OF THE WORLD SECTOR
19. PEATÜKK | EUROOPA KONTODCHAPTER 19 | EUROPEAN ACCOUNTS
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
RAHVAMAJANDUSE KONTODEST EUROOPA KONTODENIFROM NATIONAL TO EUROPEAN ACCOUNTS
Eri vääringus andmete teisendamineConversion of data in different currencies
Euroopa institutsioonidEuropean institutions
Välismaailma kontoThe rest of the world account
Tehingute tasakaalustamineBalancing of transactions
Hinna ja mahu näitajadPrice and volume measures
BilansidBalance sheets
Kellelt-kellele-maatriksid‧From whom-to-whom‧ matrices
LISA 19.1. | EUROOPA INSTITUTSIOONIDE KONTODANNEX 19.1. — | THE ACCOUNTS OF EUROPEAN INSTITUTIONS
RessursidResources
KasutamineUses
KonsolideerimineConsolidation
20. PEATÜKK | VALITSEMISSEKTORI ARVEPIDAMINECHAPTER 20 | THE GOVERNMENT ACCOUNTS
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
VALITSEMISSEKTORI MÄÄRATLUSDEFINING THE GENERAL GOVERNMENT SECTOR
Valitsusüksuste kindlaksmääramineIdentification of units in the government
ValitsusüksusedGovernment units
Valitsemissektorisse klassifitseeritavad kasumitaotluseta institutsioonidNPIs classified to the general government sector
Valitsemissektori muud üksusedOther units of general government
Avaliku sektori poolne kontrollPublic control
Turupõhisuse ja turuvälisuse eristusMarket/non-market delineation
Majanduslikult olulise hinna mõisteNotion of economically significant prices
Avaliku sektori tootja toodangu ostjaga seotud kriteeriumidCriteria of the purchaser of the output of a public producer
Toodangut müüakse peamiselt ettevõtetele ja kodumajapidamisteleThe output is sold primarily to corporations and households
Toodangut müüakse üksnes valitsemissektorileThe output is sold only to government
Toodangut müüakse nii valitsemissektorile kui ka teisteleThe output is sold to government and others
Turupõhisuse või -välisuse kontrollThe market/non-market test
Finantsvahenduse ja valitsemissektori vaheline piirjoonFinancial intermediation and the government boundary
Piiripealsed juhtumidBorderline cases
Avaliku sektori peakontoridPublic head offices
PensionifondidPension funds
Kvaasikorporatiivsed ettevõttedQuasi-corporations
RestruktureerimisasutusedRestructuring agencies
ErastamisagentuuridPrivatisation agencies
Võõrandamise struktuuridDefeasances structures
Eriotstarbelised üksusedSpecial purpose entities
ÜhisettevõttedJoint ventures
Turu reguleerimisega tegelevad asutusedMarket regulatory agencies
Riigiülesed institutsioonidSupranational authorities
Valitsemissektori allsektoridThe subsectors of general government
KeskvalitsusCentral government
Osariigi/liidumaa valitsusState government
Kohalik omavalitsusLocal government
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondidSocial security funds
VALITSEMISSEKTORI FINANTSSTATISTIKA ARUANDLUSTHE GOVERNMENT FINANCE PRESENTATION OF STATISTICS
RaamistikFramework
TuludRevenue
Maksud ja sotsiaalmaksedTaxes and social contributions
MüügituludSales
Muud tuludOther revenue
KuludExpenditure
Hüvitised töötajatele ja vahetarbimineCompensation of employees and intermediate consumption
Sotsiaaltoetustega seotud kuludSocial benefits expenditure
IntressidInterest
Muud jooksvad kuludOther current expenditure
KapitalikuludCapital expenditure
Seos valitsemissektori lõpptarbimiskulutustega (P.3)Link with government final consumption expenditure (P.3)
Valitsemissektori kulutused funktsioonide järgi (COFOG)Government expenditure by function (COFOG)
Tasakaalustavad kirjedBalancing items
Netolaenuandmine/-võtmine (B.9)The net lending/net borrowing (B.9)
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutused (B.101)Changes in net worth due to saving and capital transfers (B.101)
FinantseerimineFinancing
Tehingud varadegaTransactions in assets
Tehingud kohustustegaTransactions in liabilities
Muud majanduslikud voodOther economic flows
ÜmberhindluskontoRevaluation account
Vara muude mahumuutuste kontoOther changes in volume of assets account
BilansidBalance sheets
KonsolideerimineConsolidation
VALITSEMISSEKTORI ARVEPIDAMISEGA SEOTUD KÜSIMUSEDACCOUNTING ISSUES RELATING TO GENERAL GOVERNMENT
MaksutuluTax revenue
Maksutulu olemusCharacter of tax revenue
MaksuvähendusTax credits
Kirjendatavad summadAmounts to record
Ebatõenäoliselt laekuvad summadAmounts uncollectible
Kirjendamise aegTime of recording
Tekkepõhine kirjendamineAccrual recording
Maksude tekkepõhine kirjendamineAccrual recording of taxes
IntressidInterest
Diskonteeritud ja nullkupongvõlakirjadDiscounted and zero-coupon bonds
IndeksväärtpaberidIndex-linked securities
TuletisinstrumendidFinancial derivatives
KohtuotsusedCourt decisions
Sõjalised kulutusedMilitary expenditure
Valitsemissektori suhted avaliku sektori ettevõtetegaRelations of general government with public corporations
Omakapitali investeeringud avaliku sektori ettevõtetesse ja kasumi jaotamineEquity investment in public corporations and distribution of earnings
Omakapitali investeeringudEquity investment
KapitalisüstidCapital injections
Subsiidiumid ja kapitalisüstidSubsidies and capital injections
Erandlike asjaolude korral kohaldatavad eeskirjadRules applicable to particular circumstances
RahastamistehingudFiscal operations
Avaliku sektori ettevõtetest välja võetud summadPublic corporations distributions
Dividendid versus väljavõetud omakapitalDividends versus withdrawal of equity
Maksud versus väljavõetud omakapitalTaxes versus withdrawal of equity
Erastamine ja riigistaminePrivatisation and nationalisation
ErastaminePrivatisation
Kaudne erastamineIndirect privatisations
RiigistamineNationalisation
Tehingud keskpangagaTransactions with the central bank
Restruktureerimised, ühinemised ja ümberklassifitseerimisedRestructures, mergers, and reclassifications
VõlatehingudDebt operations
Võla enda kanda võtmine, kustutamine ja mahakandmineDebt assumptions, debt cancellation and debt write-offs
Võla enda kanda võtmine ja kustutamineDebt assumption and cancellation
Võla enda kanda võtmine koos mittefinantsvarade siirdegaDebt assumption involving a transfer of non-financial assets
Võla mahakandmine või allahindlusDebt write-offs or write-downs
Võlgade muul viisil restruktureerimineOther debt restructuring
Võla ostmine turuväärtusest kõrgema väärtusegaPurchase of debt above the market value
Võõrandamine ja päästmineDefeasances and bailouts
LaenutagatisedDebt guarantees
Tuletisinstrumendi tüüpi tagatisedDerivatives-type guarantees
Standardsed tagatisedStandardised guarantees
Ühekordsed tagatisedOne-off guarantees
VäärtpaberistamineSecuritisation
MääratlusDefinition
Müügi kindlaksmääramise kriteeriumidCriteria for sale recognition
Voogude kirjendamineRecording of flows
Muud küsimusedOther issues
PensionikohustusedPension obligations
Ühekordsed maksedLump sum payments
Avaliku ja erasektori partnerluslepingudPublic-private partnerships
Avaliku ja erasektori partnerluslepingute ulatusScope of PPPs
Vara majanduslik kuuluvus ja kuuluvuse klassifitseerimineEconomic ownership and allocation of the asset
ArvepidamisküsimusedAccounting issues
Tehingud rahvusvaheliste ja riigiüleste organisatsioonidegaTransactions with international and supranational organisations
ArenguabiDevelopment assistance
AVALIK SEKTORTHE PUBLIC SECTOR
Avaliku sektori kontrolliminePublic sector control
KeskpangadCentral banks
Avaliku sektori kvaasikorporatiivsed ettevõttedPublic quasi-corporations
Eriotstarbelised üksused ja mitteresidendidSpecial purpose entities and non-residents
ÜhisettevõttedJoint ventures
21. PEATÜKK | ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISE JA RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SEOSED NING ETTEVÕTETE TEGEVUSE MÕÕTMINECHAPTER 21 | LINKS BETWEEN BUSINESS ACCOUNTS AND NATIONAL ACCOUNTS AND THE MEASUREMENT OF CORPORATE ACTIVITY
ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISEGA SEOTUD TEATAVAD ERIEESKIRJAD JA -MEETODIDSOME SPECIFIC RULES AND METHODS OF BUSINESS ACCOUNTING
Kirjendamise aegTime of recording
Kahe- ja neljakordne kirjendamineDouble entry and quadruple entry accounting
HindamineValuation
Kasumiaruanne ja bilanssIncome statement and balance sheet
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE JA ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISEGA SEOTUD PRAKTILISED KÜSIMUSEDNATIONAL ACCOUNTS AND BUSINESS ACCOUNTS: PRACTICAL ISSUES
ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISANDMETE ÜLEKANDMINE RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISSE MITTEFINANTSASUTUSTE NÄITELTHE TRANSITION FROM BUSINESS ACCOUNTS TO NATIONAL ACCOUNTS: THE EXAMPLE OF NON-FINANCIAL ENTERPRISES
Põhimõtteline korrigeerimineConceptual adjustments
Korrigeerimine sidususe tagamiseks muude sektorite arvepidamisegaAdjustments to achieve consistency with the accounts of other sectors
Näited ammendavuse tagamiseks tehtavast korrigeerimisestExamples of adjustments for exhaustiveness
SPETSIIFILISED VALDKONNADSPECIFIC ISSUES
Kapitalikasum ja -kahjumHolding gains/losses
ÜleilmastumineGlobalisation
Ettevõtete ühinemised ja ülevõtmisedMergers and acquisitions
22. PEATÜKK | SATELLIITARVEPIDAMINECHAPTER 22 | SATELLITE ACCOUNTS
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
Funktsioonipõhised klassifikaatoridFunctional classifications
SATELLIITARVEPIDAMISE PEAMISED TUNNUSJOONEDMAJOR CHARACTERISTICS OF SATELLITE ACCOUNTS
Funktsioonipõhine satelliitarvepidamineFunctional satellite accounts
Konkreetse sektori arvepidamineSpecial sector accounts
Mitterahaliste andmete kaasamineInclusion of non-monetary data
Täiendavad üksikasjad ja mõistedExtra detail and supplementary concepts
Erinevused põhimõistetesDifferent basic concepts
Modelleerimise kasutamine ja katsetulemuste kaasamineUse of modelling and inclusion of experimental results
Satelliitarvepidamise loomine ja koostamineDesigning and compiling satellite accounts
ÜHEKSA KONKREETSET SATELLIITARVEPIDAMISTNINE SPECIFIC SATELLITE ACCOUNTS
Põllumajanduse arvepidamineAgricultural accounts
Keskkonna arvepidamineEnvironmental accounts
Tervishoiu arvepidamineHealth accounts
Kodumajapidamiste tootmise arvepidamineHousehold production accounts
Tööjõuarvepidamine ja sotsiaalse arvepidamise maatriks (SAM)Labour accounts and SAM
Tootlikkuse ja majanduskasvu arvepidamineProductivity and growth accounts
Teadus- ja arendustegevuse arvepidamineResearch and development accounts
Sotsiaalkaitse arvepidamineSocial protection accounts
Turismi satelliitarvepidamineTourism satellite accounts
23. PEATÜKK | KLASSIFIKAATORIDCHAPTER 23 | CLASSIFICATIONS
SISSEJUHATUSINTRODUCTION
INSTITUTSIONAALSETE SEKTORITE KLASSIFIKAATOR (S)CLASSIFICATION OF INSTITUTIONAL SECTORS (S)
TEHINGUTE JA MUUDE VOOGUDE KLASSIFIKAATORCLASSIFICATION OF TRANSACTIONS AND OTHER FLOWS
Tehingud toodetega (P)Transactions in products (P)
Tehingud mittetoodetud mittefinantsvaraga (NP)Transactions in non-produced non-financial assets (NP codes)
Jaotustehingud (D)Distributive transactions (D)
Jooksvad rahalised ja mitterahalised siirded (D.5–D.8)Current transfers in cash and kind (D.5-D.8)
Tehingud finantsvara ja -kohustustega (F)Transactions in financial assets and liabilities (F)
Muud muutused varades (K)Other changes in assets (K)
TASAKAALUSTAVATE KIRJETE JA NETOVÄÄRTUSE KLASSIFIKAATOR (B)CLASSIFICATION OF BALANCING ITEMS AND NET WORTH (B)
BILANSI KIRJETE KLASSIFIKAATOR (L)CLASSIFICATION OF BALANCE SHEET ENTRIES (L)
VARA KLASSIFIKAATOR (A)CLASSIFICATION OF ASSETS (A)
Mittefinantsvara (AN)Non-financial assets (AN)
Finantsvara (AF)Financial assets (AF)
LISATEEMADE KLASSIFIKAATORCLASSIFICATION OF SUPPLEMENTARY ITEMS
ViivislaenudNon-performing loans
KapitaliteenusedCapital services
PensionitabelPensions table
KestvuskaubadConsumer durables
Välismaised otseinvesteeringudForeign direct investment
Tingimuslikud positsioonidContingent positions
Sularaha ja hoiusedCurrency and deposits
Võlaväärtpaberite klassifikaatorid lunastustähtaja järgiClassification of debt securities according to outstanding maturity
Börsil noteeritud ja noteerimata võlaväärtpaberidListed and unlisted debt securities
Pikaajalised laenud, mille tagasimaksetähtpäev on vähem kui ühe aasta pärast, ja pikaajalised hüpoteeklaenudLong-term loans with outstanding maturity of less than one year and long-term loans secured by mortgage
Börsil noteeritud ja noteerimata investeerimisfondide aktsiad ja osakudListed and unlisted investment shares
Intressi- ja tagasimaksete võladArrears in interest and repayments
Eraviisilised rahaülekanded ja rahaülekanded kokkuPersonal and total remittances
ÜMBERGRUPEERITUD JA KODEERITUD TEGEVUSALAD (A) JA TOOTED (P)REGROUPING AND CODING OF INDUSTRIES (A) AND PRODUCTS (P)
VALITSEMISFUNKTSIOONIDE KLASSIFIKAATOR (COFOG)CLASSIFICATION OF THE FUNCTIONS OF THE GOVERNMENT (COFOG)
INDIVIDUAALSE TARBIMISE KLASSIFIKAATOR EESMÄRGI JÄRGI (COICOP)CLASSIFICATION OF INDIVIDUAL CONSUMPTION BY PURPOSE (Coicop)
KODUMAJAPIDAMISI TEENINDAVATE KASUMITAOTLUSETA INSTITUTSIOONIDE ÜLESANNETE KLASSIFIKAATOR (COPNI)CLASSIFICATION OF THE PURPOSES OF NON-PROFIT INSTITUTIONS SERVING HOUSEHOLDS (COPNI)
OTSTARBEPÕHINE TOOTMISKULUDE KLASSIFIKAATOR (COPP)CLASSIFICATION OF OUTLAYS OF PRODUCERS BY PURPOSE (COPP)
24. PEATÜKK | KONTODCHAPTER 24 | THE ACCOUNTS
Tabel 24.1. | Konto 0: kaupade ja teenuste kontoTable 24.1 | Account 0: Goods and services account
Tabel 24.2. | Kogumajanduse täielik kontode kogumTable 24.2 | Full sequence of accounts for the total economy
Tabel 24.3. | Mittefinantsettevõtete sektori täielik kontode kogumTable 24.3 | Full sequence of accounts for non-financial corporations
Tabel 24.4. | Finantsinstitutsioonide sektori täielik kontode kogumTable 24.4 | Full sequence of accounts for financial corporations
Tabel 24.5. | Valitsemissektori täielik kontode kogumTable 24.5 | Full sequence of accounts for general government
Tabel 24.6. | Kodumajapidamiste sektori täielik kontode kogumTable 24.6 | Full sequence of accounts for households
Tabel 24.7. | Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektori täielik kontode kogumTable 24.7 | Full sequence of accounts for non-profit institutions serving households
  
1.   PEATÜKKCHAPTER 1
ÜLDTUNNUSED JA ALUSPÕHIMÕTTEDGENERAL FEATURES AND BASIC PRINCIPLES
ÜLDTUNNUSEDGENERAL FEATURES
1.01 | Euroopa arvepidamise süsteem (edaspidi „ESA 2010” või „ESA”) on rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldatakse süstemaatiliselt ja detailselt kogumajandust (regiooni, riiki või riikide rühma), selle komponente ja seoseid teiste kogumajandustega.1.01 | The European System of Accounts (hereinafter referred to as ‧the ESA 2010‧ or ‧the ESA‧) is an internationally compatible accounting framework for a systematic and detailed description of a total economy (that is, a region, country or group of countries), its components and its relations with other total economies.
1.02 | ESA 2010 eelkäija Euroopa arvepidamise süsteem 1995 (ESA 95) avaldati 1996. aastal (1). ESA 2010 metoodikal, nagu see on esitatud lisas, on samasugune struktuur nagu ESA 95-l esimese 13 peatüki osas, kuid lisatud on 11 uut peatükki, mis käsitlevad süsteemi neid aspekte, mis peegeldavad tänapäeva majanduse hindamise arengusuundi või arengut ESA 95 kasutamisel Euroopa Liidus (EL).1.02 | The predecessor of the ESA 2010, the European System of Accounts 1995 (the ESA 95), was published in 1996 (1). The ESA 2010 methodology as set out in this Annex has the same structure as the ESA 95 publication for the first thirteen chapters, but then has eleven new chapters elaborating aspects of the system which reflect developments in measuring modern economies, or in the use of the ESA 95 in the European Union (the EU).
1.03 | Käesoleva käsiraamatu ülesehitus on järgmine. 1. peatükis on esitatud süsteemi kontseptuaalsed põhitunnused ning ESA põhimõtted, samuti kirjeldatakse selles peamisi statistilisi üksusi ja nende rühmi. Peatükis antakse ülevaade kontode kogumist, esitatakse koondnäitajate lühikirjeldus ning käsitletakse pakkumise ja kasutamise tabelite ja sisend-väljundraamistiku tähtsust. 2. peatükis kirjeldatakse majanduse hindamisel kasutatavaid institutsionaalseid üksusi ning üksuste klassifitseerimist sektoriteks ja muudeks rühmadeks analüüsi eesmärgil. 3. peatükis kirjeldatakse kõiki toodetega (kaubad ja teenused) ja mittetoodetud varaga süsteemis tehtavaid tehinguid. 4. peatükis kirjeldatakse kõiki majandustehinguid, millega majanduses jaotatakse ja jaotatakse ümber tulu ja rikkust. 5. peatükis kirjeldatakse finantstehinguid majanduses. 6. peatükis kirjeldatakse muutusi, mis võivad toimuda varade väärtuses mittemajanduslike sündmuste või hinnamuutuste tõttu. 7. peatükis kirjeldatakse bilanssi ning varade ja kohustuste klassifitseerimise skeemi. 8. peatükis esitatakse kontode kogum ja iga konto tasakaalustavad kirjed. 9. peatükis kirjeldatakse pakkumise ja kasutamise tabeleid, nende tähtsust tulude, toodangu ja kulutuste näitajate ühildamisel. Samuti kirjeldatakse selles peatükis sisend-väljundtabeleid, mida on võimalik tuletada pakkumise ja kasutamise tabelitest. 10. peatükis kirjeldatakse arvestustes leiduvate nominaalsete väärtustega seotud hindade ja mahtude näitajate kontseptuaalseid aluseid. 11. peatükis kirjeldatakse rahvastiku ja tööjõuturu näitajaid, mida saab majandusanalüüsis kasutada koos rahvamajanduse arvepidamise näitajatega. 12. peatükis esitatakse rahvamajanduse kvartaalse arvepidamise lühikirjeldus ning põhimõtteline erinevus aastasest arvepidamisest.1.03 | The structure of this manual is as follows. Chapter 1 covers the basic features of the system in terms of concepts, and sets out the principles of the ESA and describes the fundamental statistical units and their groupings. It gives an overview of the sequence of accounts, and a brief description of key aggregates and the role of supply and use tables and the input-output framework. Chapter 2 describes the institutional units used in measuring the economy, and how these units are classified into sectors and other groups to allow analysis. Chapter 3 describes all transactions with regard to products (goods and services), as well as non-produced assets, in the system. Chapter 4 describes all the transactions in the economy which distribute and re-distribute income and wealth in the economy. Chapter 5 describes the financial transactions in the economy. Chapter 6 describes the changes that can occur to the value of assets through non-economic events or price changes. Chapter 7 describes balance sheets, and the asset and liability classification scheme. Chapter 8 sets out the sequence of accounts, and the balancing items associated with each account. Chapter 9 describes supply and use tables, and their role in reconciling the measures of income, output and expenditure in the economy. It also describes the input-output tables that can be derived from the supply and use tables. Chapter 10 describes the conceptual basis for the price and volume measures associated with the nominal values found in the accounts. Chapter 11 describes the population and labour market measures which can be used with measures of the national accounts in economic analysis. Chapter 12 gives a brief description of quarterly national accounts, and how they differ in emphasis from the annual accounts.
1.04 | 13. peatükis kirjeldatakse regionaalse arvepidamise eesmärke, mõisteid ja koostamise küsimusi. 14. peatükk hõlmab finantsvahendajate pakutavate ja netointresside laekumiste kaudu rahastatavate finantsteenuste hindamist ning see peegeldab liikmesriikide aastatepikkust uurimis- ja arendustööd, et töötada välja usaldusväärne ja liikmesriikide lõikes ühtlustatud näitaja. 15. peatükis lepingute, rendi-/üürilepingute ja litsentside kohta kirjeldatakse rahvamajanduse arvepidamises üha suuremat tähtsust omandavat valdkonda. 16. ja 17. peatükis kindlustuse, sotsiaalkindlustuse ja pensionide kohta kirjeldatakse, kuidas neid valdkondi rahvamajanduse arvepidamises käsitatakse, sest rahvastiku vananedes pakuvad üha enam huvi ümberjaotamist käsitlevad teemad. 18. peatükk hõlmab välismaailma kontosid, mis on maksebilansi hindamissüsteemi kontode vaste rahvamajanduse arvepidamises. 19. peatükk Euroopa kontode kohta on samuti uus ning hõlmab rahvamajanduse arvepidamise aspekte, mis kajastavad Euroopa institutsionaalsest ja kaubanduskorraldusest tulenevaid küsimusi, mis vajavad ühtlustatud lähenemisviisi. 20. peatükis kirjeldatakse valitsemissektori arvepidamist, mis on erilist huvi pakkuv valdkond, sest liikmesriikide konservatiivne eelarvepoliitika on ELi majanduspoliitika elluviimisel jätkuvalt otsustava tähtsusega. 21. peatükis kirjeldatakse seoseid ettevõtte raamatupidamise ja rahvamajanduse arvepidamise vahel, mis on üha suuremat huvi pakkuv valdkond, sest rahvusvaheliste ettevõtete osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) kasvab kõikides riikides. 22. peatükis kirjeldatakse satelliitarvepidamise seoseid rahvamajanduse põhiarvepidamisega. 23. ja 24. peatükis on esitatud abimaterjalid: 23. peatükis sätestatakse ESA 2010-s kasutatavad sektorite, tegevusalade ja toodete klassifikaatorid ning 24. peatükis sätestatakse iga sektori kontode täielik kogum.1.04 | Chapter 13 describes the purposes, concepts and compilation issues in drawing up a set of regional accounts. Chapter 14 covers the measurement of financial services provided by financial intermediaries and funded through net interest receipts, and reflects years of research and development by Member States in order to have a measure which is robust and harmonised across Member States. Chapter 15 on contracts, leases and licences is necessary to describe an area of increasing importance in the national accounts. Chapters 16 and 17 on insurance, social insurance and pensions describe how these arrangements are handled in the national accounts, as questions of redistribution become of increasing interest as populations age. Chapter 18 covers the rest of the world accounts, which are the national accounts equivalent to the accounts of the balance of payments measuring system. Chapter 19 on European Accounts is also new, covering aspects of the national accounts where European institutional and trading arrangements raise issues which require a harmonised approach. Chapter 20 describes the accounts for the government sector — an area of special interest as issues of fiscal prudence by Member States continue to be critical in the conduct of economic policy in the EU. Chapter 21 describes the links between business accounts and national accounts, an area of growing interest as multinational corporations become responsible for an increasing share in gross domestic product (GDP) for all countries. Chapter 22 describes the relationship of satellite accounts with the main national accounts. Chapters 23 and 24 are for reference purposes; Chapter 23 sets out the classifications used for sectors, activities and products in the ESA 2010, and Chapter 24 sets out the complete sequence of accounts for every sector.
1.05 | ESA 2010 struktuur on kooskõlas ülemaailmsete juhistega rahvamajanduse arvepidamise kohta – rahvamajanduse arvepidamise süsteem 2008 (System of National Accounts; edaspidi „SNA 2008”) –, välja arvatud teatavad erinevused esitusviisis ja mõningate eriomaselt ELi eesmärkidel kasutatavate ESA 2010 kontseptsioonide suuremas detailsuses. Need juhised koostati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Maailmapanga ühisvastutusel. ESA 2010 keskendub ELi oludele ja andmevajadustele. Nagu SNA 2008, kasutab ka ESA 2010 ühtlustatud mõisteid ja klassifikaatoreid, mida kasutatakse paljudes teistes sotsiaal- ja majandusstatistika valdkondades (näiteks tööhõive-, tööstus- ja väliskaubandusstatistika). Seetõttu käsitatakse ESA 2010 kui ELi ja selle liikmesriikide sotsiaal- ja majandusstatistika keskset võrdlusraamistikku.1.05 | The structure of the ESA 2010 is consistent with the worldwide guidelines on national accounting set out in the System of National Accounts 2008 (2008 SNA), apart from certain differences in presentation and the higher degree of precision of some of the ESA 2010 concepts which are used for specific EU purposes. Those guidelines were produced under the joint responsibility of the United Nations (UN), the International Monetary Fund (IMF), the Statistical Office of the European Union (Eurostat), the Organisation for Economic Cooperation and Development (OECD) and the World Bank. The ESA 2010 is focused on the circumstances and data needs in the EU. Like the 2008 SNA, the ESA 2010 is harmonised with the concepts and classifications used in many other social and economic statistics (for example, statistics on employment, statistics on manufacturing and statistics on external trade). The ESA 2010 therefore serves as the central framework of reference for the social and economic statistics of the EU and its Member States.
1.06 | ESA raamistik koosneb kahest peamisest tabelite komplektist: | a) | institutsionaalsete sektorite arvepidamine; | b) | sisend-väljundraamistik ja arvepidamine tegevusalade järgi.1.06 | The ESA framework consists of two main sets of tables: | (a) | the institutional sector accounts; | (b) | the input-output framework, and the accounts by industry.
1.07 | Sektoriaalne arvepidamine kirjeldab süsteemselt majandusprotsessi erinevaid etappe institutsionaalsete sektorite lõikes: tootmine, tulu moodustamine, tulu jaotamine, tulu ümberjaotamine, tulu kasutamine ning finants- ja mittefinantsakumulatsioon. Sektoriaalne arvepidamine hõlmab ka bilanssi kirjeldamaks vara, kohustuste ja netoväärtuse seisu arvestusperioodi alguses ja lõpus.1.07 | The sector accounts provide, by institutional sector, a systematic description of the different stages of the economic process: production, generation of income, distribution of income, redistribution of income, use of income and financial and non-financial accumulation. The sector accounts also include balance sheets to describe the stocks of assets, liabilities and net worth at the beginning and the end of the accounting period.
1.08 | Sisend-väljundraamistik kirjeldab pakkumise ja kasutamise tabelite kaudu detailsemalt tootmisprotsessi (kulude struktuur, moodustatud tulu ja tööhõive) ning kaupade ja teenuste vooge (toodang, import, eksport, lõpptarbimine, vahetarbimine ja kapitalimahutus tooterühmade lõikes). Selles raamistikus leiavad kajastamist kaks olulist arvepidamispõhimõtet: tegevusalas moodustatud tulude summa on võrdne selles tegevusalas toodetud lisandväärtusega ning mis tahes toote või toodete rühma korral võrdub pakkumine nõudlusega.1.08 | The input-output framework, through the supply and use tables, sets out in more detail the production process (cost structure, income generated and employment) and the flows of goods and services (output, imports, exports, final consumption, intermediate consumption and capital formation by product group). Two important accounting identities are reflected in this framework: the sum of incomes generated in an industry is equal to the value added produced by that industry; and, for any product or grouping of products, supply is equal to demand.
1.09 | ESA 2010 sisaldab rahvastiku ja tööhõive mõisteid. Need mõisted on olulised sektoriaalse arvepidamise, tegevusalade järgi peetava arvepidamise ning pakkumise ja kasutamise raamistiku puhul.1.09 | The ESA 2010 encompasses concepts of population and employment. Such concepts are relevant for the sector accounts, the accounts by industry and the supply and use framework.
1.10 | ESA 2010 ei ole piiratud aastase rahvamajanduse arvepidamisega, vaid seda kasutatakse ka kvartali ning lühemaid või pikemaid ajavahemikke hõlmava arvepidamise jaoks. Seda kasutatakse ka regionaalse arvepidamise jaoks.1.10 | The ESA 2010 is not restricted to annual national accounting, but applies also to quarterly and shorter or longer period accounts. It also applies to regional accounts.
1.11 | ESA 2010 eksisteerib kõrvuti SNA 2008-ga ELis kasutatavate rahvamajanduse arvepidamise näitajate arvestamiseks. Liikmesriigid vastutavad oma majandusolukorra kirjeldamisel rahvamajanduse arvepidamise andmete kogumise ja esitamise eest. Lisaks koostavad liikmesriigid kontode kogumi, mis esitatakse komisjonile (Eurostat) regulatiivse andmete edastamise programmi raames liidu peamiste sotsiaal-, majandus- ja rahanduspoliitika kasutusvõimaluste lõikes. Need prioriteedid hõlmavad liikmesriikide poolt ELi eelarvesse „neljanda allika” kaudu antava rahalise panuse kindlaksmääramist, ELi piirkondade toetamist struktuurifondide programmi kaudu ning liikmesriikide majandustulemuste jälgimist ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ning stabiilsuse ja kasvu pakti raames.1.11 | The ESA 2010 exists alongside the 2008 SNA because of the uses of national accounts measures in the EU. The Member States are responsible for the collection and presentation of their own national accounts to describe the economic situation of their countries. Member States also compile a set of accounts which are submitted to the Commission (Eurostat) as part of a regulatory data transmission programme, for key social, economic and fiscal policy uses in the Union. Those uses include determination of Member State monetary contributions to the EU budget via the ‧fourth resource‧, aid to regions of the EU through the structural funds programme and surveillance of Member States' economic performance in the framework of the excessive deficit procedure and of the Stability and Growth Pact.
1.12 | Selleks et maksud ja toetused oleksid jaotatud kooskõlas koostatud näitajatega ja esitatud rangelt järjepideval viisil, tuleb vastav majandusstatistika koostada samade põhimõtete ja eeskirjade järgi. ESA 2010 on määrus, mis näeb ette eeskirjad, kokkulepped, määratlused ja klassifikatsioonid, mida tuleb rahvamajanduse arvepidamise koostamisel järgida liikmesriikides, kes osalevad andmete edastamise programmis, nagu on sätestatud käesoleva määruse B lisas.1.12 | In order that levies and benefits are distributed according to measures compiled and presented in a strictly consistent manner, the economic statistics used for those purposes shall be compiled according to the same concepts and rules. The ESA 2010 is a regulation setting forth the rules, conventions, definitions and classifications to be applied in producing the national accounts in Member States which are to be part of the data transmission programme as set out in Annex B to this Regulation.
1.13 | Pidades silmas ELi sissemaksete ja toetuste süsteemis liikuvaid väga suuri rahasummasid, on äärmiselt oluline, et hindamissüsteemi kohaldataks igas liikmesriigis järjepidevalt. Siinkohal on oluline suhtuda ettevaatlikult arvestustesse, mida ei saa jälgida otse turul, ning vältida mudelitel põhinevaid protseduure rahvamajanduse arvepidamise näitajate arvutamiseks.1.13 | Given the very large sums of money involved in the contributions and benefits system operated in the EU, it is essential that the measurement system be applied consistently in each Member State. In such circumstances, it is important to adopt a cautious approach to estimates which cannot be observed directly in the market place, avoiding the use of model-based procedures for the estimation of measures in the national accounts.
1.14 | ESA 2010 mõisted on mitmel juhul spetsiifilisemad ja täpsemad kui SNA 2008 omad, et tagada võimalikult suur kooskõla rahvamajanduse arvepidamisest saadud liikmesriikide näitajate vahel. Usaldusväärsete ja järjepidevate arvestuste koostamise nõudest tulenevalt on ELis kindlaks määratud rahvamajanduse põhiarvepidamine. Kui hindamise järjepidevus ei ole liikmesriikide lõikes piisav, lisatakse viimati nimetatud arvestused tavaliselt nn kõrvalarvestusse, mis hõlmab täiendavaid tabeleid ja satelliitkontosid.1.14 | The ESA 2010 concepts are in several instances more specific and precise than those of the 2008 SNA in order to ensure as much consistency as possible between Member States measures derived from the national accounts. This over-riding requirement for robust consistent estimates has resulted in the identification of a core set of national accounts in the EU. Where the level of consistency of measurement across Member States is insufficient, the latter estimates are generally included in so-called ‧non-core-accounts‧ covering supplementary tables and satellite accounts.
1.15 | Näitena valdkonnast, kus on peetud vajalikuks olla ESA 2010 koostamisel ettevaatlik, võib nimetada pensionikohustused. Nende hindamine majandusanalüüside läbiviimiseks on oluline, kuid ELis kehtiv nõue esitada andmeid, mis on järjepidevad ajas ja ruumis, on sundinud lähenema neile ettevaatlikult.1.15 | An example of where it has been considered necessary to be cautious in the design of the ESA 2010 lies in the field of pension liabilities. The case for measuring these to assist in economic analyses is a strong one, but the critical requirement in the EU to produce accounts which are consistent across time and space has obliged a cautious approach.
ÜleilmastumineGlobalisation
1.16 | Kuna majandustegevus on muutunud üha enam globaalseks, on rahvusvaheline kaubandus selle kõigis vormides elavnenud, mistõttu riikidel on järjest rohkem raskusi omamaise majanduse kirjendamisel rahvamajanduse arvepidamises. Üleilmastumine on dünaamiline ja mitmemõõtmeline protsess, mille raames omamaised ressursid muutuvad rahvusvaheliselt liikuvamaks, samal ajal kui üha suureneb riikide majanduste vastastikune sõltuvus. Üleilmastumise tunnusjooneks, mis põhjustab rahvamajanduse arvepidamisel tõenäoliselt kõige rohkem hindamisprobleeme, on rahvusvaheliste ettevõtete tehtavate rahvusvaheliste tehingute suurenev osakaal, mille puhul piiriülesed tehingud toimuvad emaettevõtete, tütarettevõtete ja sidusettevõtete vahel. Kuid on ka teisi raskusi ning põhjalikum loetelu andmetega seotud probleemidest on järgmine: | 1) | siirdehindade kindlaksmääramine sidusettevõtete vahel (impordi ja ekspordi väärtuse arvestamine); | 2) | sellise tollikäitluse suurenemine, mille puhul piiriülesel kauplemisel ei muutu omandisuhe (kaubad töötlemiseks), ning kaupade vahendamise mahu suurenemine; | 3) | rahvusvaheline kauplemine interneti vahendusel nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste puhul; | 4) | intellektuaalomandiga kauplemine ja sellise omandi kasutamine rahvusvahelisel tasandil; | 5) | töötajad, kes töötavad välismaal ning kannavad üle märkimisväärseid summasid perele kodumaal (töötajate rahaülekanded, mis kuuluvad üksikisikute siirete alla); | 6) | rahvusvahelised ettevõtted, kes korraldavad oma majandustegevust piiriüleselt, et muuta tootmine võimalikult tõhusaks ja üldine maksukoorem võimalikult väikeseks. See võib kaasa tuua kunstlikud ettevõttestruktuurid, mis ei pruugi kajastada majanduse tegelikku olukorda; | 7) | offshore-finantsvahendusettevõtete kasutamine (eriotstarbelised üksused ja muud vormid), et korraldada globaalse tegevuse finantsvahendeid; | 8) | kaupade reeksport ning kaupade vedu ELi liikmesriikide vahel pärast liitu sisenemist (transiidilaadne kaubandus); | 9) | välismaiste otseinvesteeringute suurenemine ning vajadus kindlaks määrata ja jaotada otseinvesteeringute vooge.1.16 | The increasingly global nature of economic activity has increased international trade in all its forms, and increased the challenges to countries of recording their domestic economies in the national accounts. Globalisation is the dynamic and multidimensional process whereby national resources become more internationally mobile, while national economies become increasingly interdependent. The feature of globalisation which potentially causes most measurement problems for national accounts is the increasing share of international transactions undertaken by multinational companies, where the transactions across borders are between parents, subsidiaries and affiliates. However other challenges exist, and a more exhaustive list of data issues is as follows: | (1) | transfer pricing between affiliated corporations (valuation of imports and exports); | (2) | the increase in toll processing, where goods are traded across international borders with no change in ownership (goods for processing), and merchanting; | (3) | international trading via the internet, both for corporations and households; | (4) | the trade and use of intellectual property assets across the world; | (5) | workers working abroad, and remitting significant amounts to the family in the domestic territory (workers' remittances, as part of personal transfers); | (6) | multinational corporations organising their business across national boundaries, to maximise production efficiency and minimise the global tax burden. This can give rise to artificial corporation structures which may not reflect the economic reality; | (7) | the use of off-shore financing vehicles (special purpose entities and other forms) to arrange finance for global activities; | (8) | re-exports of goods, and in the EU the transport of goods between Member States after entry into the Union (quasi transport); | (9) | increase in foreign direct investment relationships, and the need to identify and allocate direct investment flows.
1.17 | Kõik need üleilmastumisele üha enam omased aspektid muudavad piiriüleste voogude tuvastamise ja täpse mõõtmise riikide statistikute jaoks aina keerulisemaks. Isegi juhul, kui on olemas välismaailma sektori (ja seega ka maksebilansis leiduvate rahvusvaheliste kontode) kirjete jaoks laiaulatuslik ja usaldusväärne andmete kogumise ja hindamise süsteem, suurendab üleilmastumine vajadust teha täiendavaid jõupingutusi, et säilitada kõikide majanduste ja majandusrühmade puhul rahvamajanduse arvepidamise kvaliteet.1.17 | All of these increasingly common aspects of globalisation make the capture and accurate measurement of cross-border flows a growing challenge for national statisticians. Even with a comprehensive and robust collection and measurement system for the entries in the rest of the world sector (and thus also in the international accounts found in the balance of payments), globalisation will increase the need for extra efforts to maintain the quality of national accounts for all economies and groupings of economies.
ESA 2010 KASUTAMINEUSES OF THE ESA 2010
Analüüsi ja poliitika raamistikFramework for analysis and policy
1.18 | ESA raamistikku saab kasutada järgmiste näitajate analüüsimisel ja hindamisel: | a) | kogumajanduse struktuur. Kasutatakse näiteks järgmist liiki näitajaid: | 1) | lisandväärtus ja tööhõive tegevusala järgi; | 2) | lisandväärtus ja tööhõive piirkonna järgi; | 3) | tulu jaotus sektori järgi; | 4) | import ja eksport tooterühma järgi; | 5) | lõpptarbimiskulutused funktsionaalse jaotuse ja tooterühma järgi; | 6) | kapitalimahutus põhivarasse ja põhivara seis tegevusala järgi; | 7) | finantsvara seisu ja voogude struktuur vara liigi ja sektori järgi; | b) | majanduse konkreetsed osad või aspektid. Näited: | 1) | pangandus ja rahandus rahvamajanduses; | 2) | valitsemissektori roll ja finantspositsioon; | 3) | teatava piirkonna majandus (võrreldes riigi kui tervikuga); | 4) | kodumajapidamiste säästu- ja võlatase; | c) | majanduse areng ajas. Näited: | 1) | SKP kasvu analüüs; | 2) | inflatsiooni analüüs; | 3) | kodumajapidamiste kulutuste sesoonsuse analüüs kvartaalse arvepidamise alusel; | 4) | erinevate finantsinstrumentide tähtsuse muutumise analüüs, nt tuletisinstrumentide suurenenud tähtsus; | 5) | rahvamajanduse ülesehituse võrdlus tegevusalade järgi pika aja jooksul; | d) | kogumajanduse seosed teiste majandustega. Näited: | 1) | valitsuse rolli ja suuruse võrdlus ELi liikmesriikides; | 2) | ELi riikide majanduste vastastikuse sõltuvuse analüüs, võttes arvesse liikmesriike ja nende piirkondi; | 3) | ELi ekspordi struktuuri ja sihtkohtade analüüs; | 4) | ELi ja teiste arenenud majandusega riikide SKP kasvumäära või inimese kohta kasutatava tulu võrdlus.1.18 | The ESA framework can be used to analyse and evaluate: | (a) | the structure of a total economy. Examples of types of measurement used are: | (1) | value added and employment by industry; | (2) | value added and employment by region; | (3) | income distributed by sector; | (4) | imports and exports by product group; | (5) | final consumption expenditure by functional heading and product group; | (6) | fixed capital formation and fixed capital stock by industry; | (7) | the composition of the stocks and flows of financial assets by type of asset and by sector; | (b) | specific parts or aspects of an economy. Examples are: | (1) | banking and finance in the national economy; | (2) | the role of government and its financial position; | (3) | the economy of a specific region (in comparison to that of the nation as a whole); | (4) | household saving and debt levels; | (c) | the development of an economy over time. Examples are: | (1) | the analysis of GDP growth rates; | (2) | the analysis of inflation; | (3) | the analysis of seasonal patterns in household expenditure on the basis of quarterly accounts; | (4) | the analysis of the changing importance of particular types of financial instruments over time, e.g. the increased importance of financial derivatives; | (5) | the comparison of the industrial structures of the national economy over the long term; | (d) | a total economy in relation to other economies. Examples are: | (1) | the comparison of the roles and size of government in the Member States of the EU; | (2) | the analysis of the interdependencies between the economies of the EU, taking into account Member States and their regions; | (3) | the analysis of the composition and destination of the exports of the EU; | (4) | the comparison of GDP growth rates or disposable income per capita in the EU and other developed economies.
1.19 | ELis ja selle liikmesriikides etendavad ESA raamistiku näitajad sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamisel ja jälgimisel väga olulist rolli. | ESA raamistiku kasutamise kohta võib esitada järgmised näited: | a) | euroala makromajandus- ja rahapoliitika jälgimine ja suunamine ning majandus- ja rahaliidu lähenemiskriteeriumide kindlaksmääramine rahvamajanduse arvepidamise näitajate kaudu (nt SKP kasv); | b) | ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kriteeriumide kindlaksmääramine: valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla näitajad; | c) | rahalise toetuse andmine ELi regioonidele: kulutusteks ettenähtud summade eraldamisel regioonidele kasutatakse regionaalse arvepidamise statistikat; | d) | ELi eelarve omavahendite kindlaksmääramine; need sõltuvad rahvamajanduse arvepidamise näitajatest kolmel viisil: | 1) | ELi koguvahendid on määratletud protsendina liikmesriikide kogurahvatulu summast; | 2) | ELi kolmas omavahend on käibemaks. Liikmesriikide panused sellesse omavahendisse sõltuvad suures osas rahvamajanduse arvepidamise näitajatest, sest neid näitajaid kasutatakse käibemaksu keskmise määra arvutamiseks; | 3) | liikmesriikide poolt ELi neljandasse omavahendisse tehtavate panuste suhteline suurus põhineb nende kogurahvatulu arvestustel. Need arvestused on aluseks enamikule liikmesriikide maksetele.1.19 | For the EU and its Member States, the figures from the ESA framework play a major role in formulating and monitoring their social and economic policies. | The following examples demonstrate uses of the ESA framework: | (a) | monitoring and guiding the euro area macroeconomic and monetary policymaking, and defining criteria of convergence for the economic and monetary union (EMU) in terms of national accounts figures (e.g. GDP growth rates); | (b) | defining criteria for the excessive deficit procedure: measures of government deficit and debt; | (c) | granting financial support to regions in the EU: the allocation of expenditure funds to regions uses regional accounts statistics; | (d) | determining the own resources of the EU budget. The latter depend on national accounts figures in three ways: | (1) | the total resources for the EU are determined as a percentage of the sum of Member States' gross national incomes (GNI); | (2) | the third own resource of the EU is the VAT own resource. The contributions by the Member States for this resource are largely determined by national accounts figures, because these figures are used to calculate the average VAT rate; | (3) | the relative sizes of the contributions by the Member States for the fourth own resource of the EU are based on their gross national income estimates. These estimates are the basis for the majority of Member States' payments.
ESA 2010 mõistete tunnusedCharacteristics of the ESA 2010 concepts
1.20 | Saavutamaks tasakaalu andmevajaduse ja andmete saamise võimaluste vahel, eristatakse ESA 2010 mõistetega seoses mitut tähtsat tunnust. Arvepidamise tunnused on järgmised: | a) | rahvusvaheline ühilduvus; | b) | ühtlustatus muude sotsiaal- ja majandusstatistika süsteemidega; | c) | järjepidevus; | d) | kasutatavus, st praktikas mõõdetavus; | e) | erinevus enamikust muudest administratiivsetest mõistetest; | f) | juurdunud ja kindlaks määratud pikaks ajaks; | g) | suunatus majandusprotsesside kirjeldamisele rahaliste ja teiste kergesti jälgitavate näitajate abil; | h) | kohaldatavus erinevates olukordades ja erineval otstarbel.1.20 | In order to establish a balance between data needs and data possibilities, the concepts in the ESA 2010 have several important characteristics. The characteristics are that the accounts are: | (a) | internationally compatible; | (b) | harmonised with other social and economic statistical systems; | (c) | consistent; | (d) | operational, meaning that they can be measured in practice; | (e) | different from most administrative concepts; | (f) | well-established and fixed over a long period; | (g) | focused on describing the economic process in monetary and readily observable terms; | (h) | capable of applying in different situations and for different purposes.
1.21 | ESA 2010 mõisted on rahvusvaheliselt ühilduvad, sest: | a) | ESA 2010 mõisted on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise ülemaailmsetes juhendites, st SNA 2008-s, kasutatavate mõistetega; | b) | liikmesriikide jaoks on ESA 2010 standard, mille alusel esitatakse rahvamajanduse arvepidamise andmed kõikidele rahvusvahelistele organisatsioonidele; | c) | eri riikide statistika võrdlemisel on mõistete rahvusvaheline ühilduvus äärmiselt tähtis.1.21 | The concepts in the ESA 2010 are internationally compatible because: | (a) | the concepts in the ESA 2010 are consistent with those in the worldwide guidelines on national accounting, i.e. the 2008 SNA; | (b) | for the Member States, the ESA 2010 is the standard for submitting national accounts data to all international organisations; | (c) | international compatibility of concepts is essential when comparing statistics for different countries.
1.22 | ESA 2010 mõisted on ühtlustatud muu sotsiaal- ja majandusstatistika mõistetega, sest ESA 2010 kasutab mõisteid ja klassifikaatoreid (nt Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Rev. 2 (2)), mida kasutatakse teistes liikmesriikide sotsiaal- ja majandusstatistika süsteemides, nt tööstus-, väliskaubandus- ja tööhõivestatistikas; mõistelised erinevused on minimaalsed. Peale selle on ESA 2010 mõisted ja klassifikaatorid ühtlustatud ÜRO omadega. | Ühtlustamine sotsiaal- ja majandusstatistikaga lihtsustab nende näitajate koos kasutamist ja võrreldavust, mis omakorda tagab rahvamajanduse arvepidamise näitajate kvaliteedi. Peale selle saab spetsiifilistes statistikavaldkondades sisalduvat teavet niimoodi paremini siduda rahvamajanduse üldstatistikaga.1.22 | The concepts in the ESA 2010 are harmonised with those in other social and economic statistics because the ESA 2010 employs concepts and classifications (e.g. Statistical classification of economic activities in the European Union ‧NACE rev. 2‧ (2)) that are used for other social and economic statistics of Member States, e.g. in statistics on manufacturing, statistics on external trade and statistics on employment; conceptual differences have been kept to a minimum. Furthermore, the concepts and classifications in the ESA 2010 are harmonised with those of the United Nations. | This harmonisation with social and economic statistics helps the linkage to and comparison with these figures, so that the quality of the national accounts figures can be assured. Furthermore, the information contained in these specific statistics can be better related to the general statistics on the national economy.
1.23 | Rahvamajanduse arvepidamise raamistikus ning muudes sotsiaal- ja majandusstatistika süsteemides läbivalt kasutatavad ühismõisted võimaldavad tuletada järjepidevaid näitajaid. Näiteks võib arvutada järgmisi suhtarve: | a) | tootlikkuse näitajad, nagu lisandväärtus töötatud tunni kohta (nende näitajate puhul on vajalik kooskõla lisandväärtuse ja töötatud tundide mõistete vahel); | b) | inimese kohta kasutatav rahvatulu (selle näitaja puhul on vajalik kooskõla kasutatava rahvatulu mõiste ja rahvastiku arvu näitajate vahel); | c) | kapitalimahutus põhivarasse protsendina põhivara seisust (selle näitaja puhul on vajalik kooskõla nende voogude ja vara seisu mõistete vahel); | d) | valitsemissektori eelarve puudujääk ja valitsemissektori võlg protsendina sisemajanduse koguproduktist (nende näitajate puhul on vajalik kooskõla valitsemissektori eelarve puudujäägi, valitsemissektori võla ja sisemajanduse koguprodukti mõistete vahel). | Mõistete sisemine kooskõla võimaldab näitajaid üksteisest tuletada (st jääknäitajana), nt säästmist võib hinnata kasutatava tulu ja lõpptarbimiskulutuste vahena.1.23 | The shared concepts used throughout the national accounting framework and the other social and economic statistical systems enable consistent measures to be derived. For example, the following ratios can be calculated: | (a) | productivity figures, such as value added per hour worked (these figures require consistency between the concepts of value added and hours worked); | (b) | national disposable income per capita (this ratio requires consistency between the concepts of national disposable income and measures of population); | (c) | fixed capital formation as a percentage of fixed capital stock (this ratio requires consistency between the definitions of these flows and stocks); | (d) | government deficit and government debt as percentages of gross domestic product (these figures require consistency between the concepts of government deficit, government debt and gross domestic product). | The internal consistency of concepts allows estimates to be derived by residual, e.g. saving can be estimated as the difference between disposable income and final consumption expenditure.
1.24 | ESA 2010 mõisteid kohaldatakse andmete kogumist ja hindamist silmas pidades. See väljendub mitmel viisil arvepidamise koostamise juhistes: | a) | tegevusi või nähtusi kirjeldatakse ainult siis, kui need on olulise suurusega. Näiteks kodumajapidamistes kaupade tootmist enda tarbeks, nagu riidekudumist ja keraamika valmistamist, ei kirjendata tootmisena, sest need tegevused ei ole ELi riikide jaoks olulised; | b) | mõne mõistega koos on esitatud juhised, kuidas neid tuleb arvestada. Näiteks põhivara kulumit soovitatakse arvestada lineaarse meetodi järgi. Põhivara seisu arvestamiseks kohaldatakse pideva inventariseerimise meetodit juhul, kui põhivara seisu kohta puudub otsene teave. Teine näide on enda tarbeks toodetu arvestamine: põhimõtteliselt arvestatakse selle väärtust alushindades, kuid vajaduse korral võib alushindu arvestada ligilähedaselt, liites kokku erinevad tootmisega seotud kulud; | c) | kasutusele on võetud mõned kokkulepped. Näiteks arvestatakse valitsemissektori osutatud kollektiivseid teenuseid lõpptarbimiskulutustena.1.24 | The concepts in the ESA 2010 are applied with data collection and measurement in mind. The operational character is revealed in several ways in the guidance for drawing up the accounts. | (a) | Activities or items are only described when significant in size. For example: own-account production of goods by households such as weaving cloth and the production of pottery shall not be recorded as production, because these are insignificant for EU countries. | (b) | Some concepts are accompanied by guidance on how to estimate them. For example, in defining consumption of fixed capital, reference is made to linear depreciation. For estimating fixed capital stock, the Perpetual Inventory Method is to be applied where direct information on the stock of fixed assets is missing. Another example is the valuation of own-account production: in principle, it is valued at basic prices, but if necessary the basic price valuation may be approximated by adding up the various costs involved. | (c) | Some conventions have been adopted. For example the collective services provided by government are all classified as final consumption expenditure.
1.25 | Siiski ei pruugi olla lihtne koguda andmeid rahvamajanduse arvepidamise statistika tarvis otse, sest selle põhimõisted lahknevad tavaliselt administratiivsete andmeallikate aluseks olevatest põhimõistetest. Administratiivsed andmeallikad on näiteks äriraamatupidamine, erinevate maksuliikide aruandlus (käibemaks, üksikisiku tulumaks, impordimaksud jne), riikliku sotsiaalkindlustuse andmed ning pankade ja kindlustuse järelevalveametite andmed. Neid administratiivseid andmeid kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise koostamisel sisendina. Üldiselt teisendatakse neid selleks, et nad ühilduksid ESAga. | ESA mõisted erinevad tavaliselt oma administratiivsetest vastaskirjetest selle poolest, et: | a) | administratiivsed mõisted erinevad riigiti. Seetõttu ei ole administratiivsed mõisted rahvusvaheliselt ühilduvad; | b) | administratiivsed mõisted muutuvad aja jooksul. Seetõttu ei ole ajaline võrdlus administratiivsete mõistete abil võimalik; | c) | administratiivsete andmeallikate aluseks olevad mõisted ei ole tavaliselt erinevates administratiivsüsteemides omavahel kooskõlas. Rahvamajanduse arvepidamise koostamisel on äärmiselt oluline andmete seostamine ja võrdlemine, mis on võimalik ainult siis, kui mõisted on omavahel kooskõlas; | d) | üldiselt ei ole administratiivsed mõisted majandusanalüüsiks ja majanduspoliitika hindamiseks optimaalsed.1.25 | However, the data needed for national accounts statistics may not be easy to collect directly, as the underlying concepts usually diverge from the concepts underlying administrative data sources. Examples of the administrative sources are business accounts, records for various types of taxes (VAT, personal income tax, import levies, etc.), social security data and data from supervisory boards on banking and insurance. These administrative data serve as inputs for compiling the national accounts. In general, they are transformed in order to comply with the ESA. | The concepts in the ESA usually differ from their administrative counterparts in that: | (a) | administrative concepts differ between countries. As a consequence, international compatibility is not possible using administrative concepts; | (b) | administrative concepts change over time. As a consequence, comparisons over time are not possible through administrative concepts; | (c) | the concepts underlying administrative data sources are usually not consistent among different administrative systems. However, linking and comparing data, which is crucial for compiling national accounts figures, is only possible with a consistent set of concepts; | (d) | the administrative concepts are generally not optimal for economic analysis and the evaluation of economic policy.
1.26 | Sellest olenemata rahuldavad administratiivsed andmeallikad rahvamajanduse arvepidamise ja muu statistika vajadusi väga hästi, sest: | a) | mõisteid ja klassifikaatoreid, mis töötati esialgu välja statistilistel eesmärkidel, kasutatakse ka administratiivsetel eesmärkidel, nt valitsemissektori kulutuste klassifitseerimiseks liikide kaupa; | b) | administratiivsed andmeallikad arvestavad otseselt statistika andmevajadusega, see kehtib näiteks Intrastati süsteemi jaoks vajaliku teabe kogumisel liikmesriikidevahelise kaubavahetuse kohta.1.26 | Nevertheless, administrative data sources meet the data needs of national accounts and other statistics very well, because: | (a) | concepts and classifications originally devised for statistical purposes are also adopted for administrative purposes, e.g. the classification of government expenditure by type; | (b) | administrative data sources explicitly take account of the (separate) data needs of statistics; this applies, for example, to the Intrastat system for providing information about deliveries of goods between Member States.
1.27 | ESA põhimõisted on juurdunud ja kindlaks määratud pikaks ajaks, sest: | a) | nad on kiidetud rahvusvahelise standardina heaks paljudeks aastateks; | b) | järjestikustes rahvusvahelistes rahvamajanduse arvepidamise juhendites on muudetud vaid väheseid põhimõisteid. | Selline järjepidevus mõistete osas vähendab vajadust aegridasid uuesti arvutada. Lisaks vähendab see mõistete tundlikkust riikide ja rahvusvahelise poliitilise surve suhtes. Nendel põhjustel on rahvamajanduse arvepidamise näitajad olnud majanduspoliitika ja -analüüsi objektiivseks andmebaasiks.1.27 | The main concepts in the ESA are well-established and fixed over a long period, because: | (a) | they have been approved as the international standard for many years; | (b) | in the successive international guidelines on national accounting, very few of the underlying concepts change. | This conceptual continuity reduces the need to recalculate time series. Furthermore, it limits the vulnerability of the concepts to national and international political pressure. For these reasons, the national accounts figures have been able to serve as an objective database for economic policy and analysis.
1.28 | ESA 2010 mõisted on suunatud majandusprotsessi kirjeldamisele rahalistes ja kergesti mõõdetavates näitajates. ESAs ei kirjendata vara seise ja vooge, mis ei ole rahalises väärtuses kergesti mõõdetavad või millel ei ole selget rahalist vastet. | Seda põhimõtet ei ole rangelt järgitud, sest arvestada tuleb ka andmete vastastikuse kooskõla nõuet ja kasutaja vajadusi. Näiteks tuleb kooskõlast lähtuvalt valitsemissektori pakutud kollektiivsete teenuste väärtus kirjendada toodanguna, sest töötajatele makstavad hüvitised ja iga liiki kaupade ja teenuste ostud valitsemissektori poolt on kergesti mõõdetavad rahalises väärtuses. Veelgi enam, majandusanalüüsi ja -poliitika seisukohast suurendab valitsemissektori kollektiivsete teenuste kirjeldamine suhtes ülejäänud rahvamajandusega rahvamajanduse arvepidamise kui terviku kasulikkust.1.28 | The concepts in the ESA 2010 are focused on describing the economic process in monetary and readily observable terms. Stocks and flows that are not readily observable in monetary terms, or that do not have a clear monetary counterpart, are not recorded in the ESA. | This principle has not been applied strictly, because account should also be taken of the requirement of consistency and the needs of users. For example, consistency requires that the value of collective services produced by government is recorded as output, because the payment of compensation of employees and the purchase of all kinds of goods and services by government are readily observable in monetary terms. Furthermore, for the purposes of economic analysis and policy, describing the collective services of government in relation to the rest of the national economy increases the usefulness of the national accounts as a whole.
1.29 | ESA mõistete ulatust võib illustreerida mõningate oluliste piiripealsete juhtumitega. | Neist järgmised kirjendatakse ESA määratluse järgi tootmisena (vt punktid 3.07–3.09): | a) | valitsemissektori pakutavad individuaalsed ja kollektiivsed teenused; | b) | omanike kasutuses olevate eluruumide teenused oma tarbeks; | c) | kaupade tootmine isiklikuks lõpptarbimiseks, nt põllumajandustooted; | d) | oma tarbeks ehitamine, kaasa arvatud kodumajapidamiste poolt; | e) | teenuste tootmine kodumajapidamiste palgatöötajate poolt; | f) | kalakasvatus kalafarmides; | g) | seadusega keelatud tootmine, kui kõik tehingusse kaasatud üksused teevad seda vabatahtlikult; | h) | tootmine, mille tulusid ei deklareerita maksuametile täies mahus, nt tekstiili salajane tootmine.1.29 | The scope of the concepts in the ESA can be illustrated by considering some important borderline issues. | The following shall be recorded within the production boundary of the ESA (see paragraphs 3.07 to 3.09): | (a) | production of individual and collective services by government; | (b) | own-account production of housing services by owner-occupiers; | (c) | production of goods for own final consumption, e.g. of agricultural products; | (d) | own-account construction, including that by households; | (e) | production of services by paid domestic staff; | (f) | breeding of fish in fish farms; | (g) | production forbidden by law, as long as all units involved in the transaction enter into it voluntarily; | (h) | production from which the revenues are not declared in full to the fiscal authorities, e.g. clandestine production of textiles.
1.30 | Järgmised aga ei kuulu tootmise alla ning neid ei kirjendata ESAs: | a) | majapidamis- ja isikuteenused, mida osutatakse ja tarbitakse samas kodumajapidamises, nt koristamine, toiduvalmistamine, haigete ja eakate hooldamine; | b) | vabatahtlikud teenused, mis ei seondu kaupade tootmisega, nt tasuta hooldamine ja koristamine; | c) | looduslik kalade kasvatamine avavees.1.30 | The following fall outside the production boundary, and shall not be recorded in the ESA: | (a) | domestic and personal services produced and consumed within the same household, e.g. cleaning, the preparation of meals or the care of sick or elderly people; | (b) | volunteer services that do not lead to the production of goods, e.g. care-taking and cleaning without payment; | (c) | natural breeding of fish in open seas.
1.31 | ESAs kirjendatakse kogu toodangut, mis on saadud tootmise määratlusele vastava tegevuse tulemusel. Abitegevusalade toodangut siiski ei kirjendata. Kõiki abitegevusala jaoks vajaminevaid sisendeid käsitatakse sisenditena tegevusalasse, mida see toetab. Kui üksnes abitegevusalaga tegelev ettevõtja on statistilises mõttes jälgitav, st tema tootmist käsitlevate eraldi kontode andmed on kergesti kättesaadavad, või kui ta asub geograafiliselt teises asukohas võrreldes ettevõtjaga, keda ta teenindab, tuleb ta kirjendada eraldi üksusena ning paigutada tema põhitegevusele vastava majanduse tegevusala alla nii rahvamajanduse arvepidamises kui ka regionaalses arvepidamises. Sobivate alusandmete puudumisel võib abitegevusala toodangu arvutada kulude liitmise teel.1.31 | The ESA records all outputs that result from production within the production boundary. However, the outputs of ancillary activities shall not be recorded. All inputs consumed by an ancillary activity shall be treated as inputs to the activity it supports. If an establishment undertaking only ancillary activities is statistically observable, in that separate accounts for the production it undertakes are readily available, or if it is in a geographically different location from the establishments it serves, it has to be recorded as a separate unit and allocated to the industrial classification corresponding to its principal activity, in both national and regional accounts. In the absence of suitable basic data being available, the output of the ancillary activity may be estimated by summing costs.
1.32 | Kui tegevust peetakse tootmiseks ja selle tulemusena saadud toodang kirjendatakse, siis sellega kaasnev tulu, tööhõive, lõpptarbimine jne kirjendatakse samuti. Näiteks kui omaniku kasutuses olevate eluruumide teenused oma tarbeks kirjendatakse tootmisena, siis kirjendatakse ka omanik-kasutajate tulu ja lõpptarbimiskulutused. Kuna omaniku kasutuses olevate eluruumide teenuste tootmisesse ei ole määratluse järgi kaasatud tööjõusisendit, siis tööhõivet ei kirjendata. Nii säilib kooskõla tööhõivestatistikaga, kus eluruumide omandiõiguse puhul ei kirjendata tööhõivet. Vastupidine kehtib juhul, kui tegevust ei kirjendata tootmisena: samas kodumajapidamises toodetud ja tarbitud majapidamisteenustega ei kaasne tulu ega lõpptarbimiskulutusi ning siin ei ole tegemist tegevusega, millega kaasneb tööhõive.1.32 | If activities are regarded as production and their output is recorded, then the concomitant income, employment, final consumption, etc. are also recorded. For example, as the own-account production of housing services by owner-occupiers is recorded as production, so the income and final consumption expenditure it generates for these owner-occupiers are also recorded. As there is, by definition, no labour input to the production of the services of owner-occupied dwellings, no employment is recorded. This maintains consistency with the system of labour statistics, where no employment is recorded for ownership of dwellings. The reverse holds when activities are not recorded as production: domestic services produced and consumed within the same household do not generate income and final consumption expenditure and no employment is involved.
1.33 | Samuti sätestab ESA kokkulepped, näiteks: | a) | valitsemissektori toodangu väärtuse arvestamine; | b) | kindlustusteenuste ja kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste toodangu väärtuse arvestamine; | c) | kõigi valitsemissektori pakutavate kollektiivsete teenuste kirjendamine lõpptarbimiskulutusena ja mitte vahetarbimisena.1.33 | The ESA also lays down conventions, concerning: | (a) | valuation of government output; | (b) | valuation of the output of insurance services and financial intermediation services indirectly measured; | (c) | recording of the collective services provided by government as final consumption expenditure and not as intermediate consumption;
Klassifitseerimine sektorite järgiClassification by sector
1.34 | Sektoriaalne arvepidamine luuakse üksuste jaotamisel sektoritesse, mis võimaldab tehingute ja tasakaalustavate kirjete esitamist sektorite kaupa. Esitamine sektorite kaupa toob esile paljud majandus- ja fiskaalpoliitika põhinäitajad. Peamised sektorid on kodumajapidamised, valitsemissektor, ettevõtted (finantsinstitutsioonid ning mittefinantsettevõtted), kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (KTKTId) ning välismaailm. | Oluline on eristada turupõhiseid ja -väliseid tegevusi. Valitsuse kontrollitav üksus, mida näidatakse turuettevõttena, klassifitseeritakse ettevõtete sektorisse, väljapoole valitsemissektorit. Seega ei kuulu ettevõtte eelarvepuudujääk ja võlg valitsemissektori üldise eelarvepuudujäägi ja võla hulka.1.34 | Sector accounts are created by allocating units to sectors and this enables transactions and balancing items of the accounts to be presented by sector. The presentation by sector reveals many key measures for economic and fiscal policy purposes. The main sectors are households, government, corporations (financial and non-financial), non-profit institutions serving households (NPISHs) and the rest of the world. | The distinction between market and non-market activity is an important one. An entity controlled by government, which is shown to be a market corporation, is classified in the corporation sector, outside the general government sector. Thus, the deficit and debt levels of the corporation will not be part of the general government deficit and debt.
1.35 | On oluline, et sätestataks selged ja kindlad kriteeriumid üksuste jaotamiseks sektoritesse. | Avalik sektor koosneb kõikidest valitsuse kontrollitavatest institutsionaalsetest üksustest, mis on selle riigi residendiks. Erasektor koosneb kõikidest teistest residentideks olevatest üksustest. | Tabelis 1.1 on välja toodud kriteeriumid, mida kasutatakse avaliku ja erasektori eristamiseks, avalikus sektoris valitsemissektori ja avaliku sektori ettevõtete eristamiseks ning erasektoris KTKTIde sektori ja ettevõtete sektori eristamiseks. | Tabel 1.1 | Kriteeriumid | Valitsuse kontrollitav | (avalik sektor) | Eraviisiliselt kontrollitav | (erasektor) | Turuväline toodang | Valitsemissektor | KTKTId | Turutoodang | Avaliku sektori ettevõtted | Eraettevõtted1.35 | It is important that clear and robust criteria for allocating entities to sectors are set out. | The public sector consists of all institutional units resident in the economy that are controlled by government. The private sector consists of all other resident units. | Table 1.1 sets out the criteria used to distinguish between public and private sector, and in the public sector between the government sector and public corporations sector, and in the private sector between the NPISH sector and the private corporations sector. | Table 1.1 | Criteria | Controlled by government | (public sector) | Privately controlled | (private sector) | Non-market output | General government | NPISH | Market output | Public corporations | Private corporations
1.36 | Kontrolli määratletakse kui võimet kindlaks määrata institutsionaalse üksuse üldpoliitika või -programm. Täpsem kontrolli määratlus on esitatud punktides 2.35–2.39.1.36 | Control is defined as the ability to determine the general policy or programme of an institutional unit. Further details in relation to the definition of control are given in paragraphs 2.35 to 2.39.
1.37 | Turu- ja turuväliste üksuste eristamine ning seeläbi avaliku sektori üksuste klassifitseerimine valitsemissektoriks või avaliku sektori ettevõteteks otsustatakse järgmise reegli põhjal. | Tegevust käsitatakse turupõhise tegevusena, kui vastavate kaupade ja teenustega kaubeldakse järgmistel tingimustel: | 1) | müüjad tegutsevad, et maksimeerida oma kasumit pikas perspektiivis, ning teevad seda turul vabalt kaupu müües ja teenuseid pakkudes kõigile, kes on valmis küsitud hinda maksma; | 2) | ostjad tegutsevad oma piiratud ressursse silmas pidades kasu maksimeerimiseks, ostes ainult lähtuvalt sellest, millised tooted vastavad küsitud hinna juures kõige paremini nende vajadustele; | 3) | toimiv turg eksisteerib siis, kui müüjatel ja ostjatel on juurdepääs turule ja teave turu kohta. Turg võib olla toimiv isegi siis, kui need tingimused ei ole täielikult täidetud.1.37 | Differentiating between market and non-market, and so, for public sector entities, classifying them into the general government sector or the corporations sector, is decided by the following rule: | An activity shall be considered as a market activity when the corresponding goods and services are traded under the following conditions: | (1) | sellers act to maximise their profits in the long term, and do so by selling goods and services freely on the market to whoever is prepared to pay the asking price; | (2) | buyers act to maximise their utility given their limited resources, by buying according to which products best meet their needs at the offered price; | (3) | effective markets exist where sellers and buyers have access to, and information on, the market. An effective market can operate even if these conditions are not met perfectly.
1.38 | ESA kontseptuaalse raamistiku detailsus tagab paindlikkuse: mõned mõisted ei ole ESAs otseselt esitatud, kuid siiski saab neid ESAst kergesti tuletada. Näiteks võib tuua uute sektorite moodustamise, mida saab teha ESA allsektorite ümberkorraldamisega.1.38 | The detail in the conceptual framework of the ESA offers the opportunity for flexibility: some concepts are not explicitly present in the ESA but can nevertheless easily be derived from it. An example is the creation of new sectors by rearranging the subsectors defined in the ESA.
1.39 | Paindlikkus tuleneb ka võimalusest kehtestada lisakriteeriume, mis ei lähe vastuollu süsteemi loogikaga. Näiteks võimaldavad need kriteeriumid koostada allsektorite kontosid tootjaüksuse tööhõiveskaala või kodumajapidamiste tulu suuruse alusel. Tööhõive puhul võib võtta kasutusele haridustaseme, vanuse ja soo allklassifikaatorid.1.39 | Flexibility exists also through the possibility to introduce additional criteria that do not conflict with the logic of the system. For example, these criteria can allow subsector accounts to be drawn up by the scale of employment for producer units or the size of income for households. For employment, subclassification by level of education, age and gender can be introduced.
SatelliitarvepidamineSatellite accounts
1.40 | Mõne andmevajaduse puhul tuleks teha eraldi satelliitarvepidamine. | Näited: | a) | sotsiaalse arvepidamise maatriksid (SAMid); | b) | turismi roll rahvamajanduses; | c) | tervishoiu kulude ja finantseerimise analüüs; | d) | teadus- ja arendustegevus, mida käsitatakse kapitalimahutusena intellektuaalomandisse; | e) | inimkapitali käsitamine varana rahvamajanduses; | f) | kodumajapidamiste tulude ja kulutuste analüüs tulude ja kulutuste mikrotaseme mõistete alusel; | g) | keskkonna ja majanduse koostoime; | h) | tootmine kodumajapidamistes; | i) | heaolu taseme muutuse analüüs; | j) | rahvamajanduse arvepidamise ja äriraamatupidamise näitajate erinevuste ning sellest aktsia- ja valuutaturgudele tuleneva mõju analüüs; | k) | maksutulu arvestamine.1.40 | For some data needs, separate satellite accounts should be drawn up. | Examples are: | (a) | social accounting matrices (SAMs); | (b) | the role of tourism in the national economy; | (c) | the analysis of the costs and financing of health care; | (d) | research and development recognised as capital formation of intellectual property; | (e) | recognition of human capital as assets in the national economy; | (f) | the analysis of the income and expenditure of households on the basis of micro-oriented concepts of income and expenditure; | (g) | the interaction between the environment and the economy; | (h) | production within households; | (i) | analysis of changes in welfare; | (j) | analysis of the differences between national accounts and business accounts figures and their influence on stock and exchange markets; | (k) | estimation of tax revenues.
1.41 | Satelliitarvepidamine täidab eespool nimetatud andmevajadusi järgmisel viisil: | a) | vajaduse korral detailide eristamine ja üleliigsete detailide väljajätmine; | b) | arvepidamise raamistiku laiendamine mitterahalise teabe lisamisega, näiteks reostuse ja keskkonnaressursside kohta; | c) | teatavate alusmõistete muutmine, näiteks kapitali kogumahutuse mõiste laiendamine hariduskulutuste lisamisega.1.41 | Satellite accounts serve such data needs by: | (a) | showing more detail where necessary and leaving out superfluous detail; | (b) | enlarging the scope of the accounting framework by adding non-monetary information, e.g. on pollution and environmental assets; | (c) | changing some basic concepts, e.g. by enlarging the concept of capital formation by including expenditure on education.
1.42 | Sotsiaalse arvepidamise maatriks (SAM) on maatriksesitus, mis kirjeldab üksikasjaliselt pakkumise ja kasutamise tabelite ja sektoriaalse arvepidamise vahelisi seoseid. SAM annab lisateavet tööhõive taseme ja struktuuri kohta, jagades töötajatele makstavad hüvitised töötajate liigi järgi. Seda alajaotust rakendatakse nii tööjõu kasutamise puhul tegevusalade lõikes (nagu on näidatud kasutamise tabelites) kui ka tööjõu pakkumise puhul sotsiaal-majanduslike alarühmade kaupa (nagu on näidatud esmaste tulude jaotamise kontol kodumajapidamiste allsektorite osas). Sel viisil on süsteemselt kajastatud tööjõu erinevate kategooriate pakkumine ja kasutamine.1.42 | A social accounting matrix (SAM) is a matrix presentation that elaborates the linkages between supply and use tables and the sector accounts. A SAM provides additional information on the level and composition of employment, via a subdivision of compensation of employees by type of person employed. This subdivision applies to both the use of labour by industry, as shown in the use tables, and the supply of labour by socio-economic subgroup, as shown in the allocation of primary income account for subsectors of the sector households. In this way, the supply and use of various categories of labour is shown systematically.
1.43 | Satelliitarvepidamises säilitatakse kõik ESA 2010 keskse raamistiku alusmõisted ja klassifikaatorid. Mõisteid muudetakse vaid siis, kui seda on satelliitarvepidamise jaoks tarvis. Sellistel juhtudel peab satelliitarvepidamine sisaldama tabelit, mis näitab seost satelliitarvepidamise ja keskse raamistiku põhiliste koondnäitajate vahel. Niimoodi säilitab keskne raamistik oma rolli alussüsteemina ja samas on rahuldatud spetsiifilisemad vajadused.1.43 | In satellite accounts, all basic concepts and classifications of the central framework of the ESA 2010 shall be retained. Changes in the concepts shall only be introduced when this is the purpose of the satellite account. In such instances, the satellite account shall also contain a table showing the link between the major aggregates in the satellite account and those in the central framework. In this way, the central framework retains its role as a framework of reference and at the same time more specific needs are addressed.
1.44 | Üldiselt ei hõlma keskne raamistik selliseid vara seise ja vooge, mis ei ole hõlpsasti jälgitavad rahalistes ühikutes (või millel puudub selge rahaline vaste). Selliseid vara seise ja vooge on nende laadi tõttu hõlbus esitada mitterahalistes ühikutes väljendatud arvandmete abil, näiteks: | a) | kodumajapidamiste tootmist saab kirjeldada alternatiivtegevustele kulunud tundides; | b) | haridust saab kirjeldada haridusliigi, õpilaste arvu või diplomi saamiseks vajaliku keskmise kooliaastate arvu jne järgi; | c) | reostuse mõju võib kirjeldada elusliikide arvu muutuste, metsapuude seisundi, jäätmete hulga, süsinikmonooksiidi koguse, kiirguse jne abil.1.44 | In general terms, the central framework does not include measures of stocks and flows that are not readily observable in monetary terms (or without a clear monetary counterpart). By their nature, the analysis of such stocks and flows is usually also well served by compiling statistics in non-monetary terms, e.g.: | (a) | production within households can be described in terms of hours allocated to the alternative uses; | (b) | education can be described in terms of type of education, the number of pupils, the average number of years of education before obtaining a diploma, etc.; | (c) | the effects of pollution can be described in terms of changes in the number of living species, the health of the trees in the forest, the volume of refuse, the amounts of carbon-monoxide and radiation, etc.
1.45 | Satelliitarvepidamine võimaldab seostada mitterahalistes ühikutes väljendatud statistikat rahvamajanduse arvepidamise keskse raamistikuga. Seostamine on võimalik, kui kasutada mitterahaliste arvandmete puhul samu klassifikaatoreid, mida kasutatakse keskses raamistikus, näiteks klassifitseerides kodumajapidamise liigi või tegevusala järgi. Nii on loodud sisemiselt kooskõlaline laiendatud raamistik. Seda raamistikku võib kasutada andmebaasina, mis võimaldab analüüsida ja hinnata keskse raamistiku ja selle laiendatud osa erinevate muutujate vahelisi seoseid.1.45 | Satellite accounts enable such statistics in non-monetary units to be linked to the national accounts in the central framework. Using the classifications employed in the central framework for such non-monetary statistics enables the link to be made, e.g. the classification by type of household or the classification by industry. In this way, a consistent extended framework is drawn up. This framework can then serve as a database for the analysis and evaluation of interactions between the variables in the central framework and those in the extended part.
1.46 | Keskne raamistik ja selle peamised koondnäitajad ei kirjelda heaolu muutusi. Võib koostada laiendatud arvepidamise, mis sisaldab ka teatavate näitajate arvestuslikku rahalist väärtust, näiteks: | a) | samas kodumajapidamises toodetud ja tarbitud majapidamis- ja isikuteenused; | b) | muutused puhkeajas; | c) | linnaelu mugavused ja puudused; | d) | tulude ebavõrdne jaotumine isikute vahel.1.46 | The central framework and its major aggregates do not describe changes in welfare. Extended accounts can be drawn up which include also the imputed monetary values of, for example: | (a) | domestic and personal services produced and consumed within the same household; | (b) | changes in leisure time; | (c) | amenities and disadvantages of urban life; | (d) | inequalities in the distribution of income over persons.
1.47 | Laiendatud arvepidamises võib vahetarbimiseks ümber klassifitseerida ka lõppkulutused, mis on vajalikud, aga ei suurenda otseselt heaolu (nt kaitsekulutused). Samamoodi võib klassifitseerida üleujutuste ja muude loodusõnnetuste tekitatud kahju vahetarbimiseks, st kulutusteks, mis vähendavad (absoluutset) heaolu. Sel viisil võib konstrueerida väga algelisi ja ebatäielikke heaolu muutuse näitajaid. Siiski on heaolul erinevaid dimensioone, millest enamikku ei saa adekvaatselt rahalistes ühikutes väljendada. Seetõttu on parem kasutada heaolu mõõtmiseks igale dimensioonile vastavaid näitajaid ja mõõtühikuid. Näitajad võivad olla näiteks laste suremus, eeldatav eluiga, täiskasvanute kirjaoskus ja rahvatulu inimese kohta. Neid kõiki võib kaasata satelliitarvepidamisse.1.47 | The extended accounts can also reclassify the final expenditure on regrettable necessities (e.g. defence) as intermediate consumption, i.e. as not contributing to welfare. Similarly, the damage due to floods and other natural disasters may be classified as intermediate consumption, i.e. as a reduction in (absolute) welfare. In this way, one could try to construct a very rough and very imperfect indicator of changes in welfare. However, welfare has many dimensions, most of which are not best expressed in monetary terms. A better solution for measuring welfare is therefore to use, for each dimension, separate indicators and units of measurement. The indicators could be, for example, infant mortality, life expectancy, adult literacy and national income per capita. These indicators could be incorporated into a satellite account.
1.48 | Saavutamaks kooskõlalist, rahvusvaheliselt ühilduvat raamistikku, ei kasutata ESAs administratiivseid mõisteid. Samas võivad administratiivsetel mõistetel põhinevad näitajad olla erinevatel riiklikel eesmärkidel väga kasulikud. Näiteks maksutulu arvestuseks on vajalik statistika maksustatava tulu kohta. Neid arvandmeid saab esitada, tehes rahvamajanduse arvepidamise statistikas mõningaid kohandusi.1.48 | In order to attain a consistent, internationally compatible framework, administrative concepts are not employed in the ESA. However, for all kinds of national purposes, obtaining figures based on administrative concepts can be very useful. For example, for estimating tax revenues, statistics of taxable income are required. Such statistics can be provided by making some modifications to the national accounts statistics.
1.49 | Samasugust lähenemisviisi võib kasutada mõistete korral, mida kasutatakse riigi majanduspoliitikas, näiteks: | a) | inflatsiooni mõiste, mida kasutatakse pensionide, töötushüvitiste või riigiteenistujate hüvitiste suurendamisel; | b) | maksude, sotsiaalmaksete, valitsuse ja kollektiivse sektori mõisted, mida kasutatakse kollektiivse sektori optimaalse suuruse üle arutlemisel; | c) | strateegiliste sektorite/tegevusalade mõiste, mida kasutatakse riigi või ELi majanduspoliitikas; | d) | äriinvesteeringute mõiste, mida kasutatakse riigi majanduspoliitikas; | e) | tabel, milles on täielikult kirjendatud pensioniskeemid. | Satelliitarvepidamine või täiendavad tabelid võivad rahuldada selliseid andmevajadusi.1.49 | A similar approach could be taken for concepts used in national economic policy, e.g. for: | (a) | the concept of inflation used for increasing pensions, unemployment benefits or compensation of employees for civil servants; | (b) | the concepts of taxes, social contributions, government and the collective sector used in discussing the optimal size of the collective sector; | (c) | the concept of ‧strategic‧ sectors/industries used in national economic policy or the economic policy of the EU; | (d) | the concept of ‧business investments‧ used in national economic policy; | (e) | a table showing a complete recording of pensions. | Satellite accounts or supplementary tables can meet such data needs.
ESA 2010 ja SNA 2008The ESA 2010 and the 2008 SNA
1.50 | ESA 2010 põhineb SNA 2008-l, mis annab juhised rahvamajanduse arvepidamiseks kogu maailmas. Sellest olenemata on ESA 2010 ja SNA 2008 vahel mitmeid erinevusi: | a) | andmete esituses on järgmised erinevused: | 1) | ESA 2010s on eraldi peatükkidena tehingud toodetega, jaotustehingud ja finantstehingud. SNA 2008-s on aga neid tehinguid seletatud vastavaid kontosid käsitlevates peatükkides, näiteks peatükid tootmiskonto, tulude esmase jaotamise konto, kapitalikonto ja välismaailma konto kohta; | 2) | ESA 2010 kirjeldab mõisteid neid määratledes ja täpsustab, mida need hõlmavad ja mida mitte. SNA 2008 kirjeldab mõisteid tavaliselt palju üldisemalt ja selgitab kasutatavate kokkulepete loogikat ja tausta; | b) | ESA 2010 mõisted on tihtipeale palju konkreetsemad ja täpsemad kui SNA 2008 omad: | 1) | SNA 2008 ei sisalda konkreetseid kriteeriume turutoodangu, oma lõpptarbimiseks mõeldud toodangu ja turuvälise toodangu eristamiseks. Seetõttu on ESA kehtestanud üksikasjalikumad juhised ühtse lähenemisviisi tagamiseks; | 2) | ESA 2010 eeldab, et mitmed kodumajapidamistes kaupade tootmise liigid, nagu riidematerjali kudumine või mööbli valmistamine, ei oma liikmesriikides tähtsust ja seetõttu ei pea neid kirjendama; | 3) | ESA 2010 viitab institutsionaalsetele korraldustele ELis, nt Intrastati süsteemile, mille abil kirjendatakse ELi-siseseid kaubavooge ning liikmesriikide rahalisi osamakseid ELi eelarvesse; | 4) | ESA 2010 sisaldab ELi-spetsiifilisi klassifikaatoreid, näiteks tegevusaladel põhinev toodete klassifikaator (CPA) (3) toodete jaoks ning majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator (NACE Rev. 2) tegevusalade jaoks (mõlemad on ühtlustatud vastavate ÜRO klassifikaatoritega); | 5) | ESA 2010 sisaldab lisaklassifikaatorit kõikide välismajandustehingute kohta. Need tehingud on jagatud ELi residentide vahelisteks ja väljaspool ELi paiknevate residentidega tehtud tehinguteks; | 6) | ESAs on SNA 2008 finantsinstitutsioonide sektori allsektorid ümber korraldatud, et rahuldada Euroopa rahaliidu vajadusi. ESA 2010 võib olla konkreetsem kui SNA 2008, sest ESA 2010 kohaldatakse peamiselt liikmesriikide suhtes. ESA 2010 peaks olema konkreetsem ka liidu andmevajaduste tõttu.1.50 | The ESA 2010 is based on the concepts of the 2008 SNA, which provides guidelines on national accounting for all countries throughout the world. Nevertheless, there are several differences between the ESA 2010 and the 2008 SNA: | (a) | Differences in presentation: | (1) | In the ESA 2010 there are separate chapters on transactions in products, distributive transactions and financial transactions. In contrast, in the 2008 SNA these transactions are explained in chapters arranged by account, e.g. chapters on the production account, the primary distribution of income account, the capital account and the rest of the world account. | (2) | The ESA 2010 describes a concept by providing a definition and a listing of what is included and what is excluded. The 2008 SNA describes concepts usually in more general terms and explains the rationale behind the conventions adopted. | (b) | The ESA 2010 concepts are in several instances more specific and precise than those of the 2008 SNA: | (1) | The 2008 SNA does not contain specific criteria on the distinction between market, for own final use and non-market categorisation of output. The ESA has therefore introduced more detailed guidance to ensure a uniform approach. | (2) | The ESA 2010 assumes that several types of household production of goods, such as the weaving of cloth and the making of furniture, are not significant in Member States and therefore need not be recorded. | (3) | The ESA 2010 makes reference to institutional arrangements in the EU, such as the Intrastat system for recording intra-EU flows of goods and the contributions by the Member States to the EU. | (4) | The ESA 2010 contains EU-specific classifications, e.g. Classification of products by activity (CPA) (3) for products and NACE Rev. 2 for industries (both are harmonised with the corresponding UN classifications). | (5) | The ESA 2010 contains an additional classification for all external transactions: they are divided into those between residents of the EU and those with residents from outside the EU. | (6) | The ESA 2010 contains a rearrangement of the 2008 SNA subsectors for the financial corporations sector, to meet the needs of the European Monetary Union. The ESA 2010 can be more specific than the 2008 SNA, because the ESA 2010 primarily applies to the Member States. For the data needs in the Union, the ESA should also be more specific.
ESA 2010 ja ESA 95The ESA 2010 and the ESA 95
1.51 | ESA 2010 erineb ESA 95-st nii ulatuse kui ka mõistete poolest. Enamik neist erinevustest vastavad erinevustele SNA 1993 ja SNA 2008 vahel. Peamised erinevused on järgmised: | a) | teadus- ja arendustegevuse käsitamine kapitalimahutusena, mille tulemusel tekib intellektuaalomand. See muutus kirjendatakse satelliitarvepidamises ning lisatakse põhiarvepidamisse, kui liikmesriikides on võimalik hinnata näitajaid piisavalt usaldusväärselt ja ühtlustatult; | b) | kulutused relvasüsteemidele, mis vastavad vara üldmääratlusele, on klassifitseeritud kapitalimahutusena põhivarasse, mitte vahetarbimisena; | c) | turutoodangu puhul on kasutusele võetud kapitaliteenuste analüütiline mõiste, et saaks koostada täiendava tabeli, milles neid näidataks lisandväärtuse elemendina; | d) | finantsvara piire on laiendatud, et tuletisinstrumendilepinguid laiemalt katta; | e) | uued eeskirjad pensioniõiguste kirjendamiseks. Arvepidamisse on lisatud täiendav tabel, mis võimaldab kirjendada kõigi sotsiaalkindlustusskeemidega (kogumispensioni või jooksvalt finantseeritavad skeemid) kaasnevaid õigusi. Põhjaliku analüüsi tegemiseks vajalik kogu teave esitatakse selles tabelis, milles tuuakse välja õigused ja nendega kaasnevad vood kõikide era- ja riiklike pensioniskeemide (kogumispensioni või jooksvalt finantseeritavad skeemid), sealhulgas riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide kohta; | f) | kaupade omandiõiguse üleminekut käsitlevate eeskirjade kohaldamine on tehtud üldkehtivaks ning selle tulemusel on muutunud kaubanduse kirjendamine ning välismaale ja omamaiselt töötlemiseks saadetud kaupade kirjendamine. Välismaale töötlemiseks saadetud kaupade kirjendamine netopõhiselt on vastupidine SNA 1993-s ja ESA 95-s kasutatud kogunäitajapõhisele kirjendamisele. Sel muutusel on oluline mõju nende tegevuste kirjendamisele pakkumise ja kasutamise raamistikus; | g) | rohkem juhiseid antakse finantsinstitutsioonide kohta üldiselt ja eelkõige eriotstarbeliste üksuste kohta. Valitsuse kontrollitud välismaiste eriotstarbeliste üksuste käsitlemist on muudetud, et tagada eriotstarbeliste üksuste võetud kohustuste näitamine valitsemissektori kontodel; | h) | selgitatud on avaliku sektori ettevõtete makstud superdividendide käsitlemist – neid käsitatakse erakorraliste maksetena ja mahaarvamistena omakapitalist; | i) | kehtestatud on avaliku ja erasektori partnerluste käsitlemise põhimõtted; neid on laiendatud restruktureerimisasutuste puhul; | j) | selgitatud on tehinguid valitsemissektori ja avaliku sektori ettevõtete vahel ning väärtpaberistamisvahenditega eesmärgiga parandada selliste tehingute kirjendamist, mis võivad oluliselt mõjutada valitsemissektori võlga; | k) | selgitatud on laenugarantiide käsitlemist ning selliste standarditud laenugarantiide nagu ekspordikrediidi garantii ja õppelaenugarantii puhul on kasutusele võetud uus käsitlemisviis. Uus käsitlemisviis seisneb selles, et arvepidamises peab olema näidatud finantsvara ja kohustus garantii võimaliku kasutamise ulatuses.1.51 | The ESA 2010 differs in scope as well as in concepts from the ESA 95. Most of the differences correspond to differences between the 1993 SNA and the 2008 SNA. The major differences are: | (a) | the recognition of research and development as capital formation leading to assets of intellectual property. This change shall be recorded in a satellite account, and included in the core accounts when sufficient robustness and harmonisation of measures is observable amongst Member States; | (b) | expenditures on weapon systems that meet the general definition of assets have been classified as fixed capital formation, rather than intermediate expenditure; | (c) | the analytical concept of capital services has been introduced for market production, so that a supplementary table may be produced showing them as a component of value added; | (d) | the financial assets boundary has been expanded to include a wider coverage of financial derivative contracts; | (e) | new rules for recording pension entitlements. A supplementary table has been introduced into the accounts, to allow estimates to be recorded for all entitlements in social insurance, whether funded or unfunded. The full range of information required for a comprehensive analysis is provided in this table that shows the entitlements and associated flows for all private and public pension schemes, whether funded or unfunded, and including social security pension schemes; | (f) | the application of the rules on change of ownership of goods has been made universal, resulting in changes to the recording of merchanting, and goods sent for processing, both abroad and in the domestic economy. This results in goods sent for processing abroad being recorded on a net basis, as opposed to a gross basis in the 1993 SNA and the ESA 95. This change has significant implications for the recording of such activities in the supply and use framework; | (g) | more guidance is given on financial corporations in general, and special purpose entities (SPEs) in particular. The treatment of government controlled SPEs abroad has been changed to ensure that liabilities incurred by the SPEs are shown in the government accounts; | (h) | the treatment of super dividends paid by public corporations has been clarified, i.e. they are to be treated as exceptional payments and withdrawals from equity; | (i) | the principles for the treatment of public-private partnerships have been set out, and the treatment of restructuring agencies expanded; | (j) | transactions between government and public corporations, and with securitisation vehicles, have been clarified to improve the recording of items that could significantly affect government debt; | (k) | the treatment of loan guarantees has been clarified, and a new treatment introduced for standardised loan guarantees, such as export credit guarantees and student loans guarantees. The new treatment is that, to the extent of the likely call on the guarantees, a financial asset and liability are to be recognised in the accounts.
1.52 | ESA 95-ga võrreldes ei piirdu ESA 2010-s tehtud muudatused ainult mõistetega. Esinevad suured erinevused käsitlusala ulatuses, kusjuures lisatud on uued peatükid satelliitarvepidamise ning valitsemissektori ja välismaailma kontode kohta. Lisaks on märkimisväärselt laiendatud kvartaalset ja regionaalset arvepidamist käsitlevaid peatükke.1.52 | The changes in the ESA 2010 in comparison with the ESA 95 are not restricted to conceptual changes. There are major differences in scope, with new chapters on satellite accounts, government accounts and the rest of the world accounts. There are also significant extensions to the chapters on quarterly accounts and regional accounts.
ESA 2010 KUI SÜSTEEMI ALUSPÕHIMÕTTEDBASIC PRINCIPLES OF THE ESA 2010 AS A SYSTEM
1.53 | Süsteemi peamised tunnusjooned on järgmised: | a) | statistilised üksused ja nende rühmitamine; | b) | vood ja varade seis; | c) | kontode ja koondnäitajate süsteem; | d) | sisend-väljundraamistik.1.53 | The main characteristics of the system are: | (a) | statistical units and their groupings; | (b) | flows and stocks; | (c) | the system of accounts and the aggregates; | (d) | the input-output framework.
Statistilised üksused ja nende rühmitamineStatistical units and their groupings
1.54 | ESA 2010 süsteem kasutab kahte liiki üksusi ja kahte vastavasisulist majanduse allüksusteks jaotamise viisi, mis erinevad omavahel ja täidavad erinevaid analüütilisi eesmärke.1.54 | The ESA 2010 system uses two types of unit and two corresponding ways of subdividing the economy, which are quite different and serve separate analytical purposes.
1.55 | Esimene eesmärk – tulude, kulutuste, finantsvoogude ning seisude kirjeldamine – saavutatakse institutsionaalsete üksuste rühmitamisega sektoriteks vastavalt nende põhifunktsioonidele, käitumisele ja eesmärkidele.1.55 | The first purpose of describing income, expenditure and financial flows, and balance sheets, is met by grouping institutional units into sectors on the basis of their principal functions, behaviour and objectives.
1.56 | Teine eesmärk – tootmisprotsessi kirjeldamine ja sisend-väljundanalüüsi tegemine – saavutatakse kohalike tegevusalaüksuste (toimlate) rühmitamisega süsteemis tegevusalade alla vastavalt nende tegevuse liigile. Tegevust iseloomustavad sisend toodete näol, tootmisprotsess ja väljund toodete näol.1.56 | The second purpose of describing processes of production and for input-output analysis is met by the system grouping local kind-of-activity units (local KAUs) into industries on the basis of their type of activity. An activity is characterised by an input of products, a production process and an output of products.
Institutsionaalsed üksused ja sektoridInstitutional units and sectors
1.57 | Institutsionaalsed üksused on majandusüksused, kes saavad iseseisvalt omada kaupu ja vara, võtta kohustusi ning teostada majandustegevust ja tehinguid teiste üksustega. ESA 2010 süsteemi tarvis rühmitatakse institutsionaalsed üksused viieks eraldiseisvaks, üksteist välistavaks omamaiseks institutsionaalseks sektoriks: | a) | mittefinantsettevõtted; | b) | finantsinstitutsioonid; | c) | valitsemissektor; | d) | kodumajapidamised; | e) | kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid. | Need viis sektorit koos moodustavad riigi kogumajanduse. Lisaks on iga sektor jaotatud allsektoriteks. ESA 2010 süsteem võimaldab koostada iga sektori ja allsektori ning majanduse kui terviku kohta kõik voogude kontod ja seisud. Mitteresidendist üksused võivad toimida koos nende viie omamaise sektoriga ning seda näidatakse tehingutena omamaiste sektorite ja kuuenda sektori – välismaailma sektori – vahel.1.57 | Institutional units are economic entities that are capable of owning goods and assets, of incurring liabilities and of engaging in economic activities and transactions with other units in their own right. For the purposes of the ESA 2010 system, the institutional units are grouped together into five mutually exclusive domestic institutional sectors: | (a) | non-financial corporations; | (b) | financial corporations; | (c) | general government; | (d) | households; | (e) | non-profit institutions serving households. | The five sectors together make up the total domestic economy. Each sector is also divided into subsectors. The ESA 2010 system enables a complete set of flow accounts and balance sheets to be compiled for each sector, and subsector, as well as for the total economy. Non-resident units can interact with these five domestic sectors, and the interactions are shown between the five domestic sectors and a sixth institutional sector: the rest of the world sector.
Kohalikud tegevusalaüksused ja tegevusaladLocal KAUs and industries
1.58 | Kui institutsionaalsed üksused tegelevad rohkem kui ühe tegevusega, jaotatakse nad osadeks vastavalt tegevusaladele. Kohalikud tegevusalaüksused võimaldavad neid selliselt esitada. | Kohalik tegevusalaüksus koondab institutsionaalse üksuse kui tootja kõik osad, mis asuvad ühes asukohas või lähedastes asukohtades ja panustavad tegevusse, mida saab klassifitseerida ühte tegevusalade klassi (neli numbrit) NACE Rev. 2 klassifikaatoris.1.58 | When institutional units carry out more than one activity, they shall be partitioned with regard to the type of activity. Local KAUs enable this presentation to be made. | A local KAU groups all the parts of an institutional unit in its capacity as producer which are located in a single site or in closely located sites, and which contribute to the performance of an activity at the class level (four digits) of the NACE Rev. 2.
1.59 | Kohalikud tegevusalaüksused registreeritakse iga kõrvaltegevusala puhul. Kui selliste tegevuste eraldi kirjeldamiseks vajalikud raamatupidamisdokumendid ei ole kättesaadavad, koondab kohalik tegevusalaüksus mitu kõrvaltegevusala. Kõikide sama või samalaadse tegevusalaga tegelevate kohalike tegevusalaüksuste rühm moodustab tegevusala. | Institutsionaalne üksus hõlmab ühte või enamat kohalikku tegevusalaüksust; kohalik tegevusalaüksus kuulub vaid ühte institutsionaalsesse üksusesse.1.59 | Local KAUs are registered for each secondary activity; however, if the accounting documents necessary to separately describe such activities are not available, a local KAU will combine several secondary activities. The group of all local KAUs engaged on the same, or similar, kind-of-activity constitutes an industry. | An institutional unit comprises one or more local KAUs; a local KAU belongs to one and only one institutional unit.
1.60 | Tootmisprotsessi analüüsiks kasutatakse analüütilist tootmisüksust. Selline üksus on jälgitav ainult siis, kui kohalik tegevusalaüksus toodab ainult ühte liiki toodangut, omamata ühtegi kõrvaltegevusala. Seda üksust nimetatakse homogeenseks tootmisüksuseks. Selliste üksuste rühmad moodustavad homogeensed tegevusalad.1.60 | For analysis of the production process, use is made of an analytical unit of production. This unit is only observable when a local KAU produces one type of product, with no secondary activities. This unit is known as a unit of homogeneous production. Groupings of such units constitute homogeneous branches.
Residendist üksused ja mitteresidendist üksused, kogumajandus ja välismaailmResident and non-resident units; total economy and rest of the world
1.61 | Kogumajandus on määratletud residendist üksuste abil. Üksus on riigi residendist üksus, kui tema ülekaalukas majanduslike huvide kese asub riigi majandusterritooriumil, st kui ta tegeleb pikemal perioodil (aasta või enam) kõnealusel territooriumil majandustegevusega. Punktis 1.57 osutatud institutsionaalsed sektorid moodustuvad residendist institutsionaalsete üksuste rühmadest.1.61 | The total economy is defined in terms of resident units. A unit is a resident unit of a country when it has a centre of predominant economic interest on the economic territory of that country — that is, when it engages for an extended period (one year or more) in economic activities on this territory. The institutional sectors referred to in paragraph 1.57 are groups of resident institutional units.
1.62 | Residendist üksused teevad tehinguid mitteresidendist üksustega (st üksustega, mis on teiste maade residendist üksused). Need tehingud on majanduse välistehingud ja on rühmitatud välismaailma kontosse. Nii etendab välismaailm samasugust rolli kui institutsionaalne sektor, kuigi mitteresidendist üksused on kaasatud ainult sedavõrd, kui nad teevad tehinguid residendist institutsionaalsete üksustega.1.62 | Resident units engage in transactions with non-resident units (that is, units which are resident in other economies). These transactions are the external transactions of the economy and are grouped in the rest of the world account. So the rest of the world plays a role similar to that of an institutional sector, although non-resident units are included only in so far as they are engaged in transactions with resident institutional units.
1.63 | Tinglikke residendist üksusi, mida ESA 2010 süsteemis käsitatakse institutsionaalsete üksustena, määratletakse järgmiselt: | a) | mitteresidendist üksuste osad, mille ülekaalukas majanduslike huvide kese asub riigi majandusterritooriumil (tavaliselt need, mis on teinud majandustehinguid aasta või enam); | b) | mitteresidendist üksused maa või ehitiste omanikena riigi majandusterritooriumil, kuid ainult seoses kõnealust maad või kõnealuseid ehitisi puudutavate tehingutega.1.63 | Notional resident units, treated in the ESA 2010 system as institutional units, are defined as: | (a) | those parts of non-resident units which have a centre of predominant economic interest (usually which engage in economic transactions for a year or more) on the economic territory of the country; | (b) | non-resident units in their capacity as owners of land or buildings on the economic territory of the country, but only in respect of transactions affecting such land or buildings.
Vood ja vara seisudFlows and stocks
1.64 | Kirjendatakse kahte põhilist teabeliiki: voogusid ja vara seise. | Vood viitavad sellisele tegevusele ja selliste sündmuste tagajärgedele, mis leiavad aset kindlal perioodil, ning vara seis viitab positsioonile teataval ajahetkel.1.64 | Two basic kinds of information are recorded: flows and stocks. | Flows refer to actions and effects of events that take place within a given period of time, while stocks refer to positions at a point of time.
VoodFlows
1.65 | Vood peegeldavad majandusliku väärtuse loomist, muutumist, vahetust, ülekandmist või kadumist. Nad hõlmavad muutusi institutsionaalse üksuse vara või kohustuste väärtuses. Majanduslikke vooge on kahte liiki: tehingud ja vara muud muutused. | Tehinguid kajastatakse kõikidel kontodel ja kõikides tabelites, kus esinevad vood, välja arvatud vara muude mahumuutuste kontol ja ümberhindluskontol. Vara muud muutused kirjendatakse ainult nendel kahel kontol. | Algtehingud ja muud vood rühmitatakse suhteliselt vähestesse liikidesse vastavalt nende laadile.1.65 | Flows reflect the creation, transformation, exchange, transfer or extinction of economic value. They involve changes in the value of an institutional unit's assets or liabilities. Economic flows are of two kinds: transactions, and other changes in assets. | Transactions appear in all accounts and tables where flows appear, except the other changes in volume of assets account and the revaluation account. Other changes in assets are recorded only in those two accounts. | Elementary transactions and other flows are grouped into a relatively small number of types according to their nature.
TehingudTransactions
1.66 | Tehing on majanduslik voog, mis on toiming institutsionaalsete üksuste vahel vastavalt vastastikusele kokkuleppele või institutsionaalses üksuses teostatav tegevus, mida on kasulik käsitada kui tehingut seetõttu, et üksus tegutseb kahel erineval tegevusalal. Tehingud on jaotatud nelja peamisesse rühma: | a) | tehingud toodetega: kirjeldavad toodete päritolu (sisemajanduse toodang või import) ja kasutust (vahetarbimine, lõpptarbimine, kapitalimahutus – hõlmab põhivara kulumit – või eksport); | b) | jaotustehingud: kirjeldavad, kuidas tootmisega loodud lisandväärtus jaotub tööjõu, kapitali ja valitsemissektori vahel ning kuidas toimub tulu ja rikkuse ümberjaotus (tulumaks, varamaks ning muud siirded); | c) | finantstehingud: kirjeldavad finantsvara netosoetamist või kohustuste netovõtmist iga finantsinstrumendi liigi kohta. Sellised tehingud toimuvad nii mittefinantstehingute vastandtehingutena kui ka tehingutena, mis hõlmavad ainult finantsinstrumente; | d) | tehingud, mis ei kuulu eespool nimetatud kolme rühma: mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine.1.66 | A transaction is an economic flow that is an interaction between institutional units by mutual agreement or an action within an institutional unit that it is useful to treat as a transaction, because the unit is operating in two different capacities. Transactions are split into four main groups: | (a) | transactions in products: which describe the origin (domestic output or imports) and use (intermediate consumption, final consumption, capital formation — covering consumption of fixed capital — or exports) of products; | (b) | distributive transactions: which describe how value added generated by production is distributed to labour, capital and government, and the redistribution of income and wealth (taxes on income and wealth and other transfers); | (c) | financial transactions: which describe the net acquisition of financial assets or the net incurrence of liabilities for each type of financial instrument. Such transactions occur both as counterparts of non-financial transactions, and as transactions involving only financial instruments; | (d) | transactions not included in the three groups above: acquisitions less disposals of non-produced non-financial assets.
Tehingute omadusedProperties of transactions
Üksustevahelised versus üksusesisesed tehingudInteractions versus intra-unit transactions
1.67 | Enamik tehinguid toimub kahe või enama institutsionaalse üksuse vahel. ESA 2010 süsteem kirjendab siiski mõningaid institutsionaalse üksuse sees toimuvaid tegevusi tehingutena. Selliste üksusesiseste tehingute kirjendamise eesmärk on analüütiliselt täpsema pildi andmine toodangu, lõppkasutuse ja kulude kohta.1.67 | Most transactions are interactions between two or more institutional units. However, the ESA 2010 system records some actions within institutional units as transactions. The purpose of recording these intra-unit transactions is to give a more analytically useful picture of output, final uses and costs.
1.68 | Põhivara kulum, mis ESA 2010 süsteemis on kirjendatud kuluna, on üksusesisene tehing. Enamik ülejäänud üksusesisestest tehingutest on tehingud toodetega, mida tüüpiliselt kirjendatakse juhul, kui institutsionaalne üksus, kes tegutseb nii tootja kui ka lõpptarbijana, otsustab tarbida osa enda toodangust. Selline tehing on sageli omane kodumajapidamistele või valitsemissektorile.1.68 | Consumption of fixed capital, which is recorded as a cost by the ESA 2010 system, is an intra-unit transaction. Most of the other intra-unit transactions are transactions in products, typically recorded when institutional units operating as both producers and final consumers, choose to consume some of the output they have produced. This is often the case for households and general government.
1.69 | Kogu omatoodang, mida kasutatakse lõpptarbimiseks samas institutsionaalses üksuses, kirjendatakse. Omatoodang, mida kasutatakse samas institutsionaalses üksuses vahetarbimiseks, kirjendatakse ainult siis, kui tootmine ja vahetarbimine leiavad aset samasse institutsionaalsesse üksusse kuuluvates, kuid erinevates kohalikes tegevusalaüksustes. Toodangut, mis on toodetud ja mida kasutatakse samas kohalikus tegevusalaüksuses vahetarbimiseks, ei kirjendata.1.69 | All own-produced output used for final uses within the same institutional unit shall be recorded. Own-produced output used for intermediate consumption within the same institutional unit shall be recorded only when production and intermediate consumption take place in different local KAUs within the same institutional unit. Output produced and used as intermediate consumption within the same local KAU shall not be recorded.
Rahalised versus mitterahalised tehingudMonetary versus non-monetary transactions
1.70 | Tehingud on rahalised tehingud, kui üksused teevad või saavad makseid või võtavad kohustusi või saavad vara, mis on väljendatud rahaühikutes. | Tehingud, millega ei kaasne sularaha ega rahaühikutes väljendatud kohustuste või vara vahetamist, on mitterahalised tehingud. Üksusesisesed tehingud on mitterahalised tehingud. Mitterahalised tehingud, millesse on kaasatud rohkem kui üks institutsionaalne üksus, võivad olla tehingud toodetega (vahetuskaubandus), jaotustehingud (mitterahalised tasud, siirded jms) ja muud tehingud (mittetoodetud mittefinantsvarade vahetuskaubandus). ESA 2010 süsteem kirjendab kõik tehingud rahalistes ühikutes väljendatuna. Seetõttu peab mitterahaliste tehingute kirjendamiseks nende väärtust mõõtma kaudselt või hindama mõnel muul viisil.1.70 | Transactions are monetary transactions when the units involved make or receive payments, or incur liabilities or receive assets denominated in units of currency. | Transactions that do not involve the exchange of cash, or assets or liabilities denominated in units of currency, are non-monetary transactions. Intra-unit transactions are non-monetary transactions. Non-monetary transactions involving more than one institutional unit occur among transactions in products (barter of products), distributive transactions (remuneration in kind, transfers in kind, etc.) and other transactions (barter of non-produced non-financial assets). The ESA 2010 system records all transactions in monetary terms. The values to be recorded for non-monetary transactions must therefore be measured indirectly or otherwise estimated.
Tehingud vastaspoolega ja ilma vastaspooletaTransactions with and without counterparts
1.71 | Tehinguid, millesse on kaasatud rohkem kui üks üksus, on kahte liiki. Need võivad olla tehingud, mille käigus antakse midagi ära ja saadakse midagi vastu, st vastuteenustega kompenseeritud tehingud, või sellised tehingud, mille käigus antakse midagi ära ilma midagi vastu saamata, st vastuteenustega kompenseerimata tehingud. Vastuteenustega kompenseeritud tehingud on institutsionaalsete üksuste vahelised vahetused, st kaupade, teenuste või vara pakkumine ja selle eest millegi, nt raha vastu saamine. Vastuteenustega kompenseerimata tehingud kujutavad endast rahalisi või mitterahalisi makseid ühelt institutsionaalselt üksuselt teisele, ilma et midagi vastu saadaks. Vastuteenustega kompenseeritud tehingud toimuvad kõigis neljas tehingute rühmas, samal ajal kui vastuteenustega kompenseerimata tehingud on peamiselt jaotustehingud, näiteks maksud, sotsiaaltoetused või kingitused. Neid vastuteenustega kompenseerimata tehinguid nimetatakse siireteks.1.71 | Transactions involving more than one unit are of two kinds. They can be ‧something for something‧, i.e. requited transactions, or they can be ‧something for nothing‧, i.e. unrequited transactions. Requited transactions are exchanges between institutional units, i.e. provision of goods, services or assets in return for a counterpart, e.g. money. Unrequited transactions are payments in cash or in kind from one institutional unit to another without counterpart. Requited transactions occur in all four transaction groups, while unrequited transactions are mainly distributive transactions, for example, taxes, social assistance benefits or gifts. Such unrequited transactions are called transfers.
Ümberkorraldatud tehingudRearranged transactions
1.72 | Tehinguid kirjendatakse nii, nagu nad vastavate institutsionaalsete üksustega toimuvad. Siiski on mõni tehing ümber korraldatud selleks, et selgemini välja tuua nende aluseks olevaid majanduslikke seoseid. Tehinguid võib ümber korraldada kolmel viisil: ümber suunates, osadeks jaotades ja tehingu peamist osalist eristades.1.72 | The transactions are recorded in the same way as they appear to the institutional units involved. However, some transactions are rearranged in order to bring out the underlying economic relationships more clearly. Transactions can be rearranged in three ways: rerouting, partitioning and recognising the principal party to a transaction.
ÜmbersuunamineRerouting
1.73 | Tehingut, mis toimub sellesse kaasatud üksuste jaoks otseselt üksuste A ja C vahel, võib arvepidamises kirjendada kui kaudselt läbi kolmanda üksuse B toimuvat tehingut. Seega kirjendatakse üksik tehing A ja C vahel kahe tehinguna: üks A ja B vahel ning teine B ja C vahel. Sellisel juhul on tehing ümber suunatud.1.73 | A transaction that appears to the units involved as taking place directly between units A and C may be recorded in the accounts as taking place indirectly through a third unit B. Thus, the single transaction between A and C is recorded as two transactions: one between A and B, and one between B and C. In this case the transaction is rerouted.
1.74 | Ümbersuunamise näiteks on viis, kuidas arvepidamises kirjendatakse tööandjate sotsiaalmaksed, mida tööandjad maksavad otse sotsiaalkindlustusfondile. Süsteem kirjendab neid makseid kui kahte tehingut: tööandjad maksavad tööandjate sotsiaalmaksed oma töötajatele ja töötajad maksavad need edasi sotsiaalkindlustusfondile. Ümbersuunamiste eesmärk on välja tuua tehingu majanduslik olemus, mis antud juhul seisneb selles, et tööandjate sotsiaalmakseid näidatakse kui makseid, mis on makstud töötajate kasuks.1.74 | An example of rerouting is the way in which employers' social contributions paid directly by employers to social insurance funds are recorded in the accounts. The system records these payments as two transactions: employers pay employers' social contributions to their employees, and employees pay the same contributions to social insurance funds. As with all rerouting, the purpose is to bring out the economic substance behind the transaction, which in this case is to show employers' social contributions as contributions paid for the benefit of employees.
1.75 | Teine ümbersuunamise liik seisneb selles, et tehingud kirjendatakse, nagu nad oleksid toimunud kahe või enama institutsionaalse üksuse vahel, kuigi osaliste seisukohalt tehingut ei toimunudki. Näiteks võib tuua sellise omanditulu käsitlemise, mis teeniti teatavast kindlustusfondist ja mille kindlustusandja jätab endale. Süsteem kirjendab alguses omanditulu, mille kindlustusandja maksab poliisi omanikule, kes seejärel maksab sama summa kindlustusandjale täiendava preemiana tagasi.1.75 | Another type of rerouting is that of transactions recorded as taking place between two or more institutional units, even though, according to the parties involved, no transaction takes place at all. An example is the treatment of property income earned on certain insurance funds, which is retained by insurance enterprises. The system records this property income as being paid by insurance enterprises to policyholders, who then pay the same amount back to the insurance enterprises as premium supplements.
Osadeks jaotaminePartitioning
1.76 | Kui tehing, mis on sellesse kaasatud osaliste jaoks üksik tehing, on kirjendatud kahe või enama erinevalt klassifitseeritud tehinguna, siis on tegemist tehingu jaotamisega osadeks. Osadeks jaotamine ei tähenda lisaüksuse kaasamist tehingusse.1.76 | When a transaction appearing to the parties involved as a single transaction is recorded as two or more differently classified transactions, the transaction is partitioned. Partitioning does not imply including additional units in the transactions.
1.77 | Kahjukindlustuse preemiate maksmine on tüüpiline osadeks jaotatud tehing. Kuigi poliisiomanikud ja kindlustusandjad arvestavad neid makseid kui ühte tehingut, jaotab ESA 2010 süsteem need kaheks täiesti erinevaks tehinguks: kahjukindlustuse teenuse eest tehtavad maksed ja kahjukindlustuse netopreemiad. Toote müügi kirjendamine toote müügi ja kaubanduse marginaali müügina on teine näide osadeks jaotamisest.1.77 | The payment of non-life insurance premiums is a typical partitioned transaction. Although policyholders and insurers regard these payments as one transaction, the ESA 2010 system divides them into two quite different transactions: payments in return for non-life insurance services provided, and net non-life insurance premiums. Recording the sale of a product as the sale of the product and the sale of a trade margin is another example of partitioning.
Peamise tehingupoole eristamineRecognising the principal party to a transaction
1.78 | Kui üksus (peamine tehingupool) teeb tehingu teise üksuse nimel ja rahastab tehingut, siis kirjendatakse tehing ainult selle peamise tehingupoole kontodel. Üldjuhul ei tohiks sellest põhimõttest kõrvale kalduda, püüdes näiteks maksud või subsiidiumid siduda lõppmaksjate või kasusaajatega, eeldades seoseid. | Siin võib näiteks tuua olukorra, kus üks valitsusüksus kogub makse teise nimel. Maks omistatakse valitsusüksusele, kellel on õigus maksu kehtestada (kas peamise tehingupoolena või peamise tehingupoole volituse alusel) ja kellel on lõplik otsustusõigus maksumäära kindlaksmääramisel ja muutmisel.1.78 | When a unit carries out a transaction on behalf of another unit (the principal) and is funded by that unit, the transaction is recorded exclusively in the accounts of the principal. As a rule, one should not go beyond this principle by trying, for instance, to allocate taxes or subsidies to ultimate payers or ultimate beneficiaries under the adoption of assumptions. | An example is the collection of taxes by one government unit on behalf of another. A tax is attributed to the government unit that exercises the authority to impose the tax (either as a principal or through the delegated authority of the principal) and has final discretion to set and vary the rate of the tax.
Piiripealsed juhtumidBorderline cases
1.79 | Tehingu määratlusest tuleneb, et institutsionaalsete üksuste vaheline tegevus peab toimuma vastastikusel kokkuleppel. Kui tehing toimub vastastikusel kokkuleppel, siis tähendab see kaasatud institutsionaalsete üksuste eelnevat informeeritust ja tehinguga nõusolekut. Maksusid ja trahve makstakse vastastikuse kokkuleppe alusel, kuivõrd maksja on kodanikuna allutatud riigi seadustele. Samas ei kirjendata vara hüvitamata võõrandamist tehinguna isegi siis, kui see on seadusega ette nähtud. | Ebaseaduslikku majandustegevust käsitatakse tehinguna siis, kui kõik kaasatud üksused astuvad tegevusse vastastikusel kokkuleppel. Seega on ebaseaduslike uimastite või varastatud omandi ost, müük või vahetus tehingud, samal ajal kui vargus ei ole tehing.1.79 | The definition of a transaction implies that an interaction between institutional units be by mutual agreement. When a transaction is undertaken by mutual agreement, the prior knowledge and consent of the institutional units is implied. The payments of taxes, fines and penalties are by mutual agreement, in that the payer is a citizen subject to the law of the land. However, uncompensated seizure of assets is not regarded as a transaction, even when imposed by law. | Illegal economic actions shall be considered as transactions when all units involved enter the actions by mutual agreement. Thus, purchases, sales or barters of illegal drugs or stolen property are transactions, while theft is not.
Vara muud muutusedOther changes in assets
1.80 | Vara muude muutuste all kirjendatakse muutusi, mis ei ole tehingute tulemus. Nendeks on kas: | a) | vara või kohustuste muud mahumuutused või | b) | kapitalikasum ja -kahjum.1.80 | Other changes in assets record changes that are not the result of transactions. They are either: | (a) | other changes in the volume of assets and liabilities; or | (b) | holding gains and losses.
Vara või kohustuste mahu muud muutusedOther changes in the volume of assets and liabilities
1.81 | Vara või kohustuste mahu muud muutused on jaotatud kolme põhirühma: | a) | tavapärane vara tekkimine ja kadumine muul viisil kui tehingutega; | b) | vara ja kohustuste muutused, mis tulenevad erakordsetest ja ettenägematutest sündmustest, mis ei ole olemuselt majanduslikud; | c) | muutused klassifitseerimises ja struktuuris.1.81 | Other changes in the volume of assets and liabilities records changes divided into three main categories: | (a) | normal appearance and disappearance of assets other than by transactions; | (b) | changes in assets and liabilities due to exceptional, unanticipated events which are not economic in nature; | (c) | changes in classification and structure.
1.82 | Näited punkti 1.81 alapunktis a osutatud kategooriasisestest muudatustest on maavarade avastamine või kahanemine ning mittekultiveeritavate bioloogiliste ressursside looduslik kasv. Näited punkti 1.81 alapunktis b osutatud kategooriasisestest muudatustest on looduskatastroofide, sõdade või tõsiste kuritegude tagajärjel toimunud vara vähenemine. Võla ühepoolne tühistamine ja vara hüvituseta võõrandamine kuuluvad samuti kategooriasse b. Näide punkti 1.81 alapunktis c osutatud kategooriasisestest muudatustest on institutsionaalse üksuse ümberklassifitseerimine ühest sektorist teise.1.82 | Examples of changes within the category referred to in point (a) of paragraph 1.81 are discovery or depletion of subsoil assets, and natural growth of non-cultivated biological resources. Examples of changes within the category referred to in point (b) of paragraph 1.81 are losses in assets due to natural disasters, war or severe acts of crime. Unilateral cancellation of debt and uncompensated seizure of assets also belong to category (b). An example of a change within the category referred to in point (c) of paragraph 1.81 is the reclassification of an institutional unit from one sector to another.
Kapitalikasum ja -kahjumHolding gains and losses
1.83 | Kapitalikasum ja -kahjum tuleneb vara hinna muutusest. Kapitalikasum ja -kahjum esineb igasuguste finants- ja mittefinantsvarade ning kohustuste puhul. Vara ja kohustuste omanike kapitalikasum ja -kahjum koguneb lihtsalt vara või kohustuste hoidmisest, ilma et vara või kohustusi mingil viisil muudetaks.1.83 | Holding gains and losses occur when there are changes in the prices of assets. They occur on all kinds of financial and non-financial assets, and on liabilities. Holding gains and losses accrue to the owners of assets and liabilities purely as a result of holding the assets or liabilities over time, without transforming them in any way.
1.84 | Kapitalikasumit ja -kahjumit, mida mõõdetakse jooksvates turuhindades, nimetatakse nominaalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks. Seda saab jaotada neutraalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks, mis kajastab muutusi üldises hinnatasemes, ning reaalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks, mis kajastab muutusi vara hinnas väljaspool üldist hinnataseme muutust.1.84 | Holding gains and losses measured on the basis of current market prices are called nominal holding gains and losses. These may be decomposed into neutral holding gains and losses, reflecting changes in the general price level, and real holding gains and losses, reflecting changes in the prices of assets beyond that of the general price change.
Vara seisStocks
1.85 | Vara seis on vara ja kohustuste valdamine teataval ajahetkel. Vara seis kirjendatakse iga arvestusperioodi alguses ja lõpus. Kontot, mis näitab vara seisu, nimetatakse bilansiks.1.85 | Stocks are the holdings of assets and liabilities at a point in time. Stocks are recorded at the beginning and end of each accounting period. The accounts that show stocks are called balance sheets.
1.86 | Ka rahvastiku ja tööhõive seis kirjendatakse. Neid kirjendatakse siiski arvestusperioodi keskmiste suurustena. Vara seisu kirjendatakse kõigi süsteemi piiridesse jäävate varade, st nii toodetud kui ka mittetoodetud finantsvara ja -kohustuste ning mittefinantsvara puhul. Kirjendatakse siiski ainult seda vara, mida kasutatakse majandustegevuses ja mille suhtes kehtib omandiõigus.1.86 | Stocks are also recorded for population and employment. However, such stocks are recorded as mean values over the accounting period. Stocks are recorded for all assets within the system's boundaries; that is, for financial assets and liabilities and for non-financial assets, both produced and non-produced. However, the coverage is limited to those assets that are used in economic activity and that are subject to ownership rights.
1.87 | Seega ei kirjendata sellise vara seisu nagu inimkapital ja loodusressursid, millel pole omanikku. | ESA 2010 süsteemi piires on süsteem nii voogude kui ka vara seisu osas kõikehõlmav. See tähendab, et vood kirjeldavad kõiki muutusi vara seisus.1.87 | Thus, stocks are not recorded for assets such as human capital and natural resources that are not owned. | Within its boundaries, the ESA 2010 system is exhaustive in respect of both flows and stocks. This implies that all changes in stocks can be fully explained by recorded flows.
Kontode ja koondnäitajate süsteemThe system of accounts and the aggregates
Arvepidamise reeglidRules of accounting
1.88 | Kontol kirjendatakse üksusele või sektorile koguneva väärtuse muutusi vastavalt arvepidamises näidatud majandusvoogude olemusele. See on kahe veeruga tabel. Jooksevkontol kajastatakse tootmist, tulu moodustamist ja omistamist, selle jaotamist ja ümberjaotamist ning kasutamist. Akumulatsioonikontod on kapitali- ja finantskonto ning mahu muude muutuste konto.1.88 | An account records changes in value accruing to a unit or sector according to the nature of the economic flows shown in the account. It is a table with two columns. The current accounts are those which show production, generation and allocation of income, distribution and redistribution of income, and its use. The accumulation accounts are the capital and financial accounts, and the other changes in volume accounts.
Kahepoolse arvepidamise terminoloogiaTerminology for the two sides of the accounts
1.89 | ESA 2010 süsteem näitab „ressursse” jooksevkonto paremal poolel, kus on kajastatud üksuste või sektorite majanduslikku väärtust suurendavad tehingud. Konto vasak pool kajastab „kasutamist”, st tehinguid, mis vähendavad majanduslikku väärtust. Akumulatsioonikonto parem pool kajastab „muutusi kohustustes ja netoväärtuses” ja vasak pool kajastab „vara muutusi”. Bilansi paremal poolel on „kohustused ja netoväärtus” (vahe vara ja kohustuste vahel) ja vasakul „vara”. Kahe järjestikuse bilansi võrdlemine näitab muutusi kohustustes ja netoväärtuses ning varas.1.89 | The ESA 2010 system shows ‧resources‧ on the right side of the current accounts where transactions appear which add to the economic value of a unit or a sector. The left side of the accounts shows ‧uses‧ — transactions that reduce the economic value. The right side of the accumulation accounts show ‧changes in liabilities and net worth‧ and the left side shows ‧changes in assets‧. Balance sheets are presented with ‧liabilities and net worth‧ (the difference between assets and liabilities) on the right side and ‧assets‧ on the left. Comparison of two successive balance sheets shows changes in liabilities and net worth and changes in assets.
1.90 | ESAs eristatakse seaduslikku omandiõigust ja majanduslikku omandiõigust. Kaupade ühelt üksuselt teisele ülemineku kirjendamise kriteerium on, et majanduslik omandiõigus läheb ühelt üksuselt teisele. Seaduslik omanik on üksus, kellel on seadusest tulenev õigus omandist saadavatele hüvedele. Seaduslik omanik võib siiski sõlmida lepingu teise üksusega, et see võtaks kokkulepitud summa eest enda peale tootmises olevate toodete kasutamisest tulenevad riskid ja kasud. Kokkulepe on oma olemuselt kapitalirent, mille puhul maksed peegeldavad ainult seda, et vara pakkuja annab vara laenaja kasutusse. Näiteks kui pangale kuulub seaduslikult lennuk, kuid ta sõlmib kapitalirendi lepingu lennuettevõtjaga, et see hakkaks lennukit kasutama, siis peetakse kontodel näidatavates tehingutes lennuettevõtjat lennuki omanikuks. Kuna lennuettevõtjat näidatakse lennuki ostjana, arvestatakse pangast lennuettevõtjale laen summade ulatuses, mille lennuettevõtja peab tulevikus lennuki kasutamise eest tasuma.1.90 | A distinction is made in the ESA between legal ownership and economic ownership. The criterion for recording the transfer of goods from one unit to another is that the economic ownership passes from one to the other. The legal owner is the unit entitled in law to the benefits of possession. However, a legal owner can contract with another unit for the latter to accept the risks and rewards of using the goods in production, in return for an agreed payment. The nature of the agreement is a financial lease, where the payments reflect only the placing of the asset at the disposal of the borrower by the provider. For example, when a bank legally owns a plane, but enters into a financial lease arrangement with an airline to operate the plane, then the airline is held to be the owner of the plane as far as transactions in the accounts are concerned. At the same time as the airline is shown as purchasing the plane, a loan is imputed from the bank to the airline reflecting the amounts due in the future for use of the plane.
Kahekordne kanne / neljakordne kanneDouble entry/quadruple entry
1.91 | Üksuse või sektori korral rakendatakse rahvamajanduse arvepidamises kahekordse kirjendamise põhimõtet. Iga tehingut kirjendatakse kaks korda, esimest korda kui ressurssi (või kohustuste muutust) ja teist korda kui kasutamist (või vara muutust). Tehingute kogusumma, mida kirjendatakse kui ressurssi või kohustuste muutust, ja tehingute kogusumma, mida kirjendatakse kui kasutamist või vara muutust, peavad olema omavahel võrdsed ja seega võimaldama arvepidamise järjepidevust kontrollida.1.91 | For a unit or sector, national accounting is based on the principle of double entry. Each transaction shall be recorded twice, once as a resource (or a change in liabilities) and once as a use (or a change in assets). The total of transactions recorded as resources or changes in liabilities and the total of transactions recorded as uses or changes in assets must be equal, thus permitting a check on the consistency of the accounts.
1.92 | Rahvamajanduse kontod – kõik selle üksused ja sektorid – põhinevad neljakordse kirjendamise põhimõttel, sest enamik tehinguid hõlmab kahte institutsionaalset üksust. Iga tehingut kirjendatakse kaks korda mõlema tehingus osaleja seisukohast. Näiteks valitsusüksuse poolt kodumajapidamistele sularahas makstud sotsiaaltoetused on kirjendatud valitsemissektori kontol kui kasutamine siirete all ning negatiivne vara soetamine sularaha ja hoiuste all; kodumajapidamiste kontol on kirjendatud see kui ressurss siirete all ning vara soetamine sularaha ja hoiuste all.1.92 | National accounts — with all units and all sectors — shall be based on a principle of quadruple entry, since most transactions involve two institutional units. Each transaction shall be recorded twice by the two transactors involved. For example, a social benefit in cash paid by a government unit to a household is recorded in the accounts of government as a use under transfers and a negative acquisition of assets under currency and deposits; in the accounts of the households sector it is recorded as a resource under transfers and an acquisition of assets under currency and deposits.
1.93 | Tehingud ühe üksuse sees (nt samas üksuses toodetud toodangu tarbimine) nõuavad ainult kahte kannet, mille väärtus tuleb tuletada.1.93 | Transactions within a single unit (such as the consumption of output by the same unit that produced it) shall require only two entries, whose values have to be estimated.
Väärtuse arvestamineValuation
1.94 | ESA 2010 süsteem näitab kõiki voogusid ja vara seise rahalistes ühikutes, välja arvatud mõned rahvastiku ja tööjõuga seotud näitajad. Vooge ja vara seise arvestatakse vastavalt nende vahetusväärtusele, st väärtusele, mille alusel voogusid ja vara vahetatakse (või saaks vahetada) sularaha vastu. Turuhinnad on ESAs järelikult väärtuse arvestamise aluseks.1.94 | With the exception of some variables concerning population and labour, the ESA 2010 system shows all flows and stocks in monetary terms. Flows and stocks shall be measured according to their exchange value, i.e. the value at which flows and stocks are in fact, or could be, exchanged for cash. Market prices are, thus, the ESA's reference for valuation.
1.95 | Rahaliste tehingute ning sularaha ja kohustuste puhul on vajalikud väärtused otseselt määratavad. Enamikul muudel juhtudel on väärtuse arvestamise parimaks meetodiks analoogsete kaupade, teenuste ja vara turuhindade kasutamine. Seda meetodit kasutatakse näiteks vahetuskaubanduse ning omaniku kasutuses olevate eluruumidega seotud teenuste korral. Kui analoogsete toodete turuhinnad ei ole kättesaadavad – näiteks valitsuse toodetud turuväliste teenuste puhul –, saadakse väärtus tootmiskulude summeerimise teel. Kui turuhinda ei saa kasutada ning kulude andmed ei ole kättesaadavad, võib voogude ja vara seisu väärtust hinnata oodatava tulu diskonteeritud nüüdisväärtuse alusel. Seda meetodit võib kasutada ainult äärmise abinõuna.1.95 | In the case of monetary transactions and cash holdings and liabilities, the values required are directly available. In most other cases, the best method of valuation is by reference to market prices for analogous goods, services or assets. This method is used for e.g. barter and the services of owner-occupied dwellings. When no market prices for analogous products are available, for instance in the case of non-market services produced by government, valuation is made by summing production costs. If there is no market price to refer to, and costs are not available, then flows and stocks may be valued at the discounted present value of expected future returns. This last method is only to be used as a last resort.
1.96 | Vara seisu väärtust arvestatakse jooksevhindades bilansi koostamise aja järgi, mitte lähtuvalt vara seisu moodustavate kaupade või varade tootmise või soetamise hetkest. Vara seisu väärtust on vaja arvestada allahinnatud jooksva soetusmaksumuse või tootmiskulude alusel.1.96 | Stocks are valued at current prices at the time to which the balance sheet relates, not at the time of production or acquisition of the goods or assets that form the stocks. It is necessary to value stocks at their estimated written-down current acquisition values or production costs.
Toodete väärtuse arvestamise erieeskirjadSpecial valuations concerning products
1.97 | Transpordikulude, kaubanduse marginaali ning netotootemaksude tõttu arvestavad asjaomase toote tootja ja kasutaja selle väärtust erinevalt. Selleks et olla nii lähedal kui võimalik tehingu osaliste vaatepunktidele, kirjendab ESA 2010 süsteem kõiki kasutusi ostjahindades, mis sisaldavad transpordikulusid, kaubanduse marginaali ja netotootemakse, samal ajal kui toodangut kirjendatakse alushindades, millest jäetakse need elemendid välja.1.97 | As a result of transport costs, trade margins and taxes less subsidies on products, the producer and the user of a given product usually perceive its value differently. In order to keep as close as possible to the views of the transactors, the ESA 2010 system records all uses at purchaser's prices, which include transport costs, trade margins and taxes less subsidies on products, while output is recorded at basic prices, which exclude those elements.
1.98 | Toodete import ja eksport kirjendatakse piiril registreeritud väärtuse järgi. Impordi ja ekspordi koguväärtust arvestatakse eksportija tollipiiril või FOB-väärtusena (franko laeva pardal). Kaupade väärtuses ei sisaldu importija ja eksportija piiride vaheline välismaine transport ega kindlustusteenused, vaid need kirjendatakse teenuste all. Kui toodete detailseks analüüsiks ei ole FOB-väärtust võimalik saada, siis väliskaubanduse tabelid näitavad impordi väärtust importija tollipiiril (CIF-väärtus). Kõik transpordi- ja kindlustusteenused importija piirini sisalduvad imporditud kaupade väärtuses. Kuna need teenused hõlmavad kodumaiseid teenuseid, korrigeeritakse nende esitust FOB või CIFiga.1.98 | Imports and exports of products shall be recorded at border values. Total imports and exports are valued at the exporter's customs frontier, or free on board (FOB). Foreign transport and insurance services between the importer's and the exporter's frontiers are not included in the value of goods but are recorded under services. As it may not be possible to obtain FOB values for detailed product breakdowns, the tables containing details on foreign trade show imports valued at the importer's customs frontier (CIF value). All transport and insurance services to the importer's frontier are included in the value of imported goods. As far as these services concern domestic services, a global FOB/CIF adjustment is made in this presentation.
Väärtuse arvestamine püsivhindadesValuation at constant prices
1.99 | Voogude ja vara seisu väärtuse arvestamine püsivhindades arvestusperioodil tähendab nende väärtuse arvestamist varasema perioodi hindades. Püsivhindades arvestamise eesmärk on teisendada voogude ja vara seisu väärtuse muutused ajas hinna- ja mahumuutustesse. Voogusid ja vara seisu püsivhindades kirjeldatakse mahunäitajates.1.99 | Valuation at constant prices means valuing the flows and stocks in an accounting period at the prices of a previous period. The purpose of valuation at constant prices is to decompose changes over time in the values of flows and stocks into changes in price and changes in volume. Flows and stocks at constant prices are described as being in volume terms.
1.100 | Paljudel voogudel ja vara seisul, näiteks tulul, ei ole hinna ega koguse dimensiooni. Samas võib nende muutujate ostujõu leida, kui deflateerida jooksev väärtus sobiva hinnaindeksiga, nt kodumaise lõppkasutuse hinnaindeksiga, välja arvatud varude muutused. Selliselt leitud voogusid ja vara seisu kirjeldatakse samuti reaalarvestuses. Selle näiteks on reaalne kasutatav tulu.1.100 | Many flows and stocks, e.g. income, do not have price and quantity dimensions of their own. However, the purchasing power of such variables can be obtained by deflating the current values with a suitable price index, e.g. the price index for final national uses, excluding changes in inventories. Deflated flows and stocks are also described as being in real terms. An example is real disposable income.
Kirjendamise aegTime of recording
1.101 | Vood kirjendatakse tekkepõhistena, st majandusliku väärtuse loomisel, muutmisel või kustutamisel või nõuete ja kohustuste tekkimisel, muutmisel või kustutamisel.1.101 | Flows shall be recorded on an accrual basis; that is, when economic value is created, transformed or extinguished, or when claims and obligations arise, are transformed or are cancelled.
1.102 | Toodang kirjendatakse siis, kui see on toodetud, mitte siis, kui ostja on toodangu eest tasunud. Vara müük kirjendatakse siis, kui vara vahetab omanikku, mitte siis, kui vastav makse on tehtud. Intressid kirjendatakse arvestusperioodil, mil nad tekivad, hoolimata sellest, kas neid sellel perioodil maksti või mitte. Tekkepõhist kirjendamist rakendatakse kõikide rahaliste ja mitterahaliste voogude puhul nii üksusesiseselt kui ka üksustevaheliselt.1.102 | Output is recorded when produced and not when paid for by a purchaser. The sale of an asset is recorded when the asset changes hands, not when the corresponding payment is made. Interest is recorded in the accounting period when it accrues, regardless of whether or not it is paid in that period. Recording on an accrual basis applies to all flows, monetary as well as non-monetary and intra-unit as well as flows between units.
1.103 | Võib osutuda vajalikuks ilmutada paindlikkust sellise lähenemisviisi kasutamisel maksude ja muude valitsemissektoriga seotud voogude osas, mida sageli kirjendatakse kassapõhisena valitsemissektori kontodel. Neid vooge võib olla raske täpselt teisendada kassapõhiselt tekkepõhisele arvestusele ja seega võib osutuda vajalikuks ligikaudne arvestamine.1.103 | It may be necessary to relax this approach for taxes and other flows concerning general government, which are often recorded on a cash basis in government accounts. It may be difficult to carry out an exact transformation of such flows from cash basis to accrual basis, and so an approximate method may be used.
1.104 | Erandina valitsemissektorile makstavate maksude ja sotsiaalmaksete kirjendamise üldpõhimõtetest võib neid kirjendada ilma osata, mis tõenäoliselt jääb laekumata, või – kui kirje sisaldab nimetatud osa – neutraliseeritakse see sama arvestusperioodi jooksul valitsemissektorilt asjaomastele sektoritele tehtavate kapitalisiiretega.1.104 | As an exception to the general rules governing the recording of taxes and social contributions payable to the general government, they can either be recorded net of the part unlikely to be collected or, if this part is included, it is neutralised in the same accounting period by a capital transfer from the general government to the relevant sectors.
1.105 | Kõikide asjasse puutuvate institutsionaalsete üksuste kõikidel asjaomastel kontodel tuleb kõik vood kirjendada ühel ja samal ajamomendil. Institutsionaalsed üksused ei kasuta alati samu arvepidamise reegleid. Isegi kui nad seda teevad, võivad praktilistel põhjustel, nagu viivitused teabevahetuses, tekkida tegelikul kirjendamisel erinevused. Sellest tulenevalt võivad tehingus osalejad kirjendada tehingud erineval ajahetkel. Need lahknevused kõrvaldatakse andmete korrigeerimisega.1.105 | Flows shall be recorded at the same point of time for all institutional units involved and in all accounts. Institutional units do not always apply the same accounting rules. Even when they do, differences in actual recording may occur for practical reasons such as delays in communication. Consequently, transactions may be recorded at different times by the transactors involved. Such discrepancies shall be eliminated by adjustments.
Konsolideerimine ja tasaarvestusConsolidation and netting
KonsolideerimineConsolidation
1.106 | Konsolideerimist kasutatakse selleks, et kõrvaldada üksuste kasutamise ja ressursside poolel tehingud, mis toimuvad üksuste rühmitamise tagajärjel üksuste vahel, ning vastastikused finantsvarad ja -kohustused. See juhtub üldiselt siis, kui omavahel kombineeritakse valitsemissektori allsektorite kontosid.1.106 | Consolidation refers to the elimination, from both uses and resources, of transactions that occur between units when units are grouped, and to the elimination of reciprocal financial assets and liabilities. This occurs commonly when the accounts of subsectors of general government are combined.
1.107 | Allsektorites või sektorites osaüksustevahelisi vooge ja vara seise põhimõtteliselt ei konsolideerita.1.107 | As a matter of principle, flows and stocks between constituent units within subsectors or sectors must not be consolidated.
1.108 | Samas võidakse kontosid konsolideerida täiendavate esituste ja analüüside otstarbel. Teave, mis käsitleb (all)sektorite tehinguid muude sektoritega, ja vastav nn väline finantspositsioon võib olla palju tähtsam kui üldised koguarvud.1.108 | However, consolidated accounts may be built up for complementary presentations and analyses. Information on the transactions of such (sub)sectors with other sectors and the corresponding ‧external‧ financial position may be more significant than overall gross figures.
1.109 | Peale selle annavad kontod ja tabelid, mis näitavad võlausaldaja ja võlgniku vahelisi seoseid, üksikasjaliku pildi majanduse finantseerimisest ning need on väga kasulikud mõistmaks kanaleid, mille kaudu rahastamise ülejääk liigub lõpplaenuandjalt lõpplaenuvõtjale.1.109 | Moreover, the accounts and tables showing the creditor/debtor relationship provide a detailed picture of financing of the economy and are considered very useful for understanding the channels through which the financing surpluses move from final lenders to final borrowers.
TasaarvestusNetting
1.110 | Üksustel või sektoritel võivad sama liiki tehingud olla kirjendatud nii kasutamise kui ka ressursside poolel (nt nad mõlemad maksavad ja saavad intresse) ning sama liiki finantsinstrumendid nii vara kui ka kohustustena. ESA lähenemisviisiks on brutokirjendamine, v.a tasaarvestus, mis sisaldub klassifikaatorites endis.1.110 | Individual units or sectors may have the same kind of transaction both as a use and as a resource (e.g. they both pay and receive interest) and the same kind of financial instrument both as an asset and as a liability. The approach in the ESA is gross recording, apart from the degree of netting which is inherent in the classifications themselves.
1.111 | Tasaarvestus on mitmes tehingukategoorias kaudselt olemas, mille üheks väljapaistvamaks näiteks on „varude muutus”. Viimane annab pildi pigem üldisest kapitalimahutusest, mis on analüütiliselt tähtis aspekt, kui et jälgib igapäevaseid lisandumisi ja väljavõtmisi. Kui mõned erandid välja arvata, siis samamoodi kirjendatakse finantskontol ja vara muude muutuste kontodel vara ja kohustuste suurenemist netoprintsiibil, tuues välja seda liiki voogude lõpptulemuse arvestusperioodi lõpus.1.111 | Netting is implicit in various transaction categories, the most outstanding example being ‧changes in inventories‧, which underlines the analytically significant aspect of overall capital formation rather than tracking daily additions and withdrawals. Similarly, with few exceptions, the financial account and other changes in assets accounts record increases in assets and in liabilities on a net basis, bringing out the final consequences of those types of flows at the end of the accounting period.
Kontod, tasakaalustavad kirjed ja koondnäitajadAccounts, balancing items and aggregates
1.112 | Üksuste või üksuste rühmade erinevatel kontodel on kirjendatud tehingud, mis on seotud majanduselu mõne konkreetse aspektiga (nt tootmisega). Tootmiskonto puhul ei ole tehingud kasutamise ja ressursside poolel tasakaalus ilma, et oleks lisatud tasakaalustav kirje. Samamoodi tuleb lisada tasakaalustav kirje (netoväärtus) institutsionaalse üksuse või sektori koguvara ja -kohustuste vahele. Tasakaalustavad kirjed on ka ise sisulised majandustegevust mõõtvad näitajad. Kui need summeeritakse kogumajanduses, saadakse olulised koondnäitajad.1.112 | For units or groups of units, different accounts record transactions which are connected to an aspect of economic life (for instance, production). For the production account, the transactions will not show a balance between uses and resources without the introduction of a balancing item. Similarly, a balancing item (net worth) must be introduced between the total of assets and the total of liabilities of an institutional unit or sector. Balancing items are meaningful measures of economic performance in themselves. When summed for the whole economy, they are significant aggregates.
Kontode kogumThe sequence of accounts
1.113 | ESA 2010 süsteem on üles ehitatud omavahel seotud kontode kogumina. Institutsionaalsete üksuste ja sektorite kontode täielik kogum koosneb jooksevkontodest, akumulatsioonikontodest ja bilansist.1.113 | The ESA 2010 system is built around a sequence of interconnected accounts. The full sequence of accounts for the institutional units and sectors is composed of current accounts, accumulation accounts and balance sheets.
1.114 | Jooksevkontod kajastavad tootmist, tulu moodustamist, jaotamist ja ümberjaotamist ning selle tulu kasutamist lõpptarbimiseks. Akumulatsioonikontodel kirjendatakse muutusi varas, kohustustes ja netoväärtuses (iga institutsionaalse üksuse või üksuste rühma vara ja kohustuste vahe). Bilanss kajastab vara ja kohustuste seisu ning netoväärtust.1.114 | Current accounts deal with the production, generation, distribution and redistribution of income and the use of such income in the form of final consumption. Accumulation accounts cover changes in assets and liabilities and changes in net worth (the difference for any institutional unit or group of units between its assets and liabilities). Balance sheets present stocks of assets and liabilities and net worth.
1.115 | Kohalike tegevusalaüksuste ja tegevusalade kontode kogum piirdub esimeste jooksevkontodega: tootmiskonto ja tulude moodustamise kontoga, mille tasakaalustav kirje on tegevuse ülejääk.1.115 | The sequence of accounts for local KAUs and industries is shortened to the first current accounts: production account and generation of income account, the balancing item of which is the operating surplus.
Kaupade ja teenuste kontoThe goods and services account
1.116 | Kaupade ja teenuste konto näitab majanduse kui terviku või tooterühmade puhul koguressursse (toodang ja import) ning kaupade ja teenuste kasutamist (vahetarbimine, lõpptarbimine, varude muutus, kapitali kogumahutus põhivarasse, väärisesemete soetamine miinus realiseerimine ning eksport). Kõnealune konto ei sarnane oma põhimõttelt teiste kogumis olevate kontodega ning sellel ei näidata tasakaalustavat kirjet, mis kantakse kogumis üle järgmisele kontole. Pigem on tegemist tabelis kajastatava raamatupidamispõhimõttega, mille kohaselt majanduses võrdub kõikide toodete ja tooterühmade puhul pakkumine nõudlusega.1.116 | The goods and services account shows, for the economy as a whole or for groups of products, the total resources (output and imports) and uses of goods and services (intermediate consumption, final consumption, changes in inventories, gross fixed capital formation, acquisitions less disposals of valuables, and exports). This account is not an account in the same sense as the others in the sequence, and does not generate a balancing item which is passed on to the next account in the sequence. It is rather the presentation in table form of an accounting identity, according to which supply is equal to demand for all products and groups of products in the economy.
Välismaailma kontoThe rest of the world account
1.117 | Välismaailma konto näitab tehinguid residendist ja mitteresidendist institutsionaalsete üksuste vahel ning vastavate varade ja kohustuste seisu. | Kuna välismaailmal on arvepidamise ülesehituses samasugune roll kui institutsionaalsete üksuste sektoril, on välismaailma konto koostatud välismaailma vaatepunktist lähtudes. Välismaailma ressurss on kogumajanduse jaoks kasutamine ja vastupidi. Kui tasakaalustav kirje on positiivne, siis tähendab see välismaailma ülejääki ja kogumajanduse puudujääki, negatiivse bilansikirje korral aga vastupidist. | Välismaailma konto erineb teistest sektori kontodest selle poolest, et sellel ei esitata kõiki välismaailmas toimuvaid arvepidamistehinguid, vaid ainult neid, millel on analüüsitavas kodumaises majanduses vastaspool.1.117 | The rest of the world account covers transactions between resident and non-resident institutional units and the related stocks of assets and liabilities. | As the rest of the world plays a role in the accounting structure similar to that of an institutional sector, the rest of the world account is established from the point of view of the rest of the world. A resource for the rest of the world is a use for the total economy and vice versa. If a balancing item is positive, it means a surplus of the rest of the world and a deficit of the total economy, and vice versa if the balancing item is negative. | The rest of the world account is unlike the other sector accounts in that it does not show all the accounting transactions in the rest of the world, but only those which have a counterparty in the domestic economy being measured.
Tasakaalustavad kirjedBalancing items
1.118 | Tasakaalustav kirje saadakse, kui lahutatakse konto ühe poole kirjete koguväärtusest teise poole kirjete koguväärtus. | Tasakaalustavad kirjed sisaldavad suurt hulka teavet ja siia kuuluvad kontode mõned tähtsaimad kirjed, nagu võib näha järgmistest tasakaalustavate kirjete näidetest: lisandväärtus, tegevuse ülejääk, kasutatav tulu, sääst, netolaenuandmine/-võtmine. | Järgmine diagramm näitab kontode kogumit voodiagrammina – tasakaalustavad kirjed on esitatud paksus kirjas. | Kontode kogumi diagramm1.118 | A balancing item is obtained by subtracting the total value of the entries on one side of an account from the total value on the other side. | Balancing items embody a great deal of information and include some of the most important entries in the accounts, as can be seen from the following examples of balancing items: value added, operating surplus, disposable income, saving, net lending/net borrowing. | The following diagram shows the sequence of accounts in flow form — each balancing item is shown in bold. | A diagram of the sequence of accounts
1.119 | Esimene konto kogumis on tootmiskonto, millel kirjendatakse tootmisprotsessi sisend ja väljund ning tasakaalustavaks kirjeks on lisandväärtus.1.119 | The first account in the sequence is the production account, which records the output and inputs of the production process, leaving value added as the balancing item.
1.120 | Lisandväärtus viiakse üle järgmisele kontole, milleks on tulude moodustamise konto. Siin kirjendatakse hüvitised tootmisprotsessis osalevatele töötajatele ning valitsemissektorile tootmise tõttu tasutavad maksud, nii et tegevuse ülejäägi (või kodumajapidamiste sektori mittepalgaliste töötajate segatulu) saab tuletada iga sektori tasakaalustava näitajana. See samm on vajalik, et saaks hinnata lisandväärtuse summat, mis säilitati tootmissektoris tegevuse ülejäägi või segatuluna.1.120 | The value added is taken forward to the next account which is the generation of income account. Here the compensation of employees in the production process is recorded, as well as taxes due to government because of the production, so that the operating surplus (or mixed income from the self-employed of the households sector) can be derived as the balancing item for each sector. This step is necessary so that the amount of value added retained in the producing sector as operating surplus or mixed income can be measured.
1.121 | Seejärel kantakse lisandväärtus, mis on jagatud hüvitisteks töötajatele, maksudeks ja tegevuse ülejäägiks / segatuluks, selliselt jaotatuna edasi esmaste tulude jaotamise kontole. Selline jaotus võimaldab jaotada iga teguri tulu asjaomasele kasusaavale sektorile, mis on tootmissektori vastaspool. Näiteks kõik hüvitised töötajatele jaotatakse kodumajapidamiste sektori ja välismaailma sektori vahel, samal ajal kui tegevuse ülejääk jääb ettevõtete sektorisse, kus see moodustati. Lisaks kirjendatakse sellel kontol omandituluvood sektorisse ja sealt välja, nii et tasakaalustav kirje on sektori esmaste tulude saldo.1.121 | Then the value added, broken down between compensation of employees, taxes and operating surplus/mixed income, is taken forward with this breakdown to the allocation of primary income account. The breakdown allows the allocation of each factor income to the receiving sector, as opposed to the producing sector. For example, all compensation of employees is allocated between the households sector and the rest of the world sector, whereas operating surplus remains in the corporations sector where it was generated. Also recorded in this account are the property income flows into the sector, and those out of the sector, so that the balancing item is the balance of primary incomes flowing into the sector.
1.122 | Järgmisel kontol kirjendatakse nende tulude ümberjaotamist siirete kaudu – see on tulude teisese jaotamise konto. Ümberjaotamise peamisteks instrumentideks on kodumajapidamiste sektorilt sissenõutavad valitsemissektori maksud ja sellele makstavad sotsiaaltoetused. Tasakaalustavaks kirjeks on kasutatav tulu.1.122 | The next account records redistribution of these incomes through transfers — the secondary distribution of income account. The major instruments of redistribution are government taxes on, and social benefits for, the households sector. The balancing item is disposable income.
1.123 | Põhiarvepidamise peamises kogumis järgneb kasutatava tulu kasutamise konto; tegemist on kontoga, mis on asjakohane kodumajapidamiste sektori puhul, sest just siin kirjendatakse kodumajapidamiste lõppkulutused, kusjuures tasakaalustavaks kirjeks on kodumajapidamiste sääst.1.123 | The main sequence of core accounts carries on to the use of disposable income account; an account relevant to the households sector, as it is here that household final expenditure is recorded, leaving household saving as the balancing item.
1.124 | Samal ajal luuakse paralleelne konto – mitterahalise tulu ümberjaotamise konto. Konto loomise eesmärk on näidata mitterahalisi sotsiaalsiirdeid arvestusliku siirdena valitsemissektorilt kodumajapidamiste sektorile, et kodumajapidamiste tulu saaks suureneda valitsemissektori teenuste väärtuse võrra. Järgmisel, korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise kontol suureneb kasutatava tulu kasutamine kodumajapidamiste poolt sama summa võrra, justkui kodumajapidamiste sektor ostaks valitsemissektori pakutud teenuseid. Need kaks arvestust taandavad teineteist, nii et tasakaalustavaks kirjeks on sääst, mis on võrdne säästuga kontode põhikogumis.1.124 | At the same time a parallel account is created, the redistribution of income in kind account. This account has the specific purpose of showing social transfers in kind as an imputed transfer from government to the households sector, so that household income can rise by the value of individual government services. In the next account (use of adjusted disposable income account), the household use of disposable income is increased by the same amount, as if the households sector were buying the individual services provided by government. Those two imputations cancel out, so that the balancing item is saving, identical to saving in the main sequence of accounts.
1.125 | Sääst viiakse üle kapitalikontole, kus seda kasutatakse kapitalimahutuseks, võimaldades kapitalisiirdeid sektoritesse ja neist välja. Ala- või ülekulutamine tegelike varade soetamisel annab tulemuseks netolaenuandmise/-võtmise tasakaalustava kirje. Netolaenuandmine on väljalaenatud ülejääk ning netolaenuvõtmine on puudujäägi rahastamine.1.125 | Saving is taken on to the capital account where it is used to fund capital formation, allowing for capital transfers in and out of the sectors. Underspend or overspend on the acquisition of real assets results in the balancing item net lending or borrowing. Net lending is a surplus loaned out, and net borrowing is the financing of a deficit.
1.126 | Viimaseks elemendiks on finantskontod, kus iga sektori üksikasjalik laenuandmine ja -võtmine esitatakse nii, et saab tuletada netolaenuandmise või -võtmise tasakaalustava kirje. See peaks täpselt vastama kapitalikonto netolaenuandmise/-võtmise tasakaalustavale kirjele ning mis tahes erinevus peab olema majandustegevuse tegeliku ja finantskirjendamise vaheline hindamiserinevus.1.126 | Finally, the financial accounts are met, where the detailed lending and borrowing of each sector is laid out so that a balancing item of net lending or borrowing is observed. This should exactly match the net lending/borrowing balancing item of the capital account, and any difference must be a measurement discrepancy between the real and financial recordings of economic activity.
1.127 | Diagrammi viimases reas on vasakul esitatud konto algbilanss, mis näitab kõikide varade ja kohustuste taset (nii tegelikku kui ka rahalist) konkreetse perioodi alguses. Majanduse rikkust mõõdetakse selle netoväärtuse alusel (varad miinus kohustused) ning see on näidatud bilansi alumises osas.1.127 | Considering the bottom row of the diagram, the left-hand account is the opening balance sheet, showing the level of all assets and liabilities, both real and financial, at the start of a specified period. The wealth of an economy is measured by its net worth (assets less liabilities) and this is shown at the bottom of the balance sheet.
1.128 | Algbilansist paremale liikudes kirjendatakse arvepidamisperioodil toimunud erinevad muutused varades ja kohustustes. Kapitalikonto ja finantskonto näitavad muutusi, mis tulenevad vastavalt tegelike varade ning finantsvarade ja -kohustustega tehtavatest tehingutest. Muude mõjude puudumisel võimaldaks see kohe arvutada lõppseisu, lisades muutused algseisule.1.128 | Moving from left to right from the opening balances, the various changes to assets and liabilities that occur in the period of account are recorded. The capital account and financial account show the changes due to transactions in real assets and financial assets and liabilities respectively. In the absence of other effects, this would enable the immediate calculation of the closing position, by adding the changes to the opening position.
1.129 | Sellegipoolest võivad väljaspool tootmise ja tarbimise majandustsüklit esineda muutused ning sellised muutused mõjutavad vara ja kohustuste väärtust arvestusperioodi lõpus. Üks seda liiki muutus on vara mahu muutused – tegelik muutus põhivaras, mille on põhjustanud sündmused, mis ei ole seotud majandustegevusega. Näiteks võib tuua katastroofikahju – võimas maavärin, mille käigus märkimisväärne osa varast hävis, kuid selle põhjuseks ei olnud majandustehingud ega -siirded. See kahju tuleb kirjendada teiste mahumuutuste all, et kajastada puhtalt majandussündmuste alusel oodatust madalamat varade taset. Teine võimalus, kuidas vara (ja kohustuste) väärtus võib muutuda peale majandustehinguid, on hinnamuutus, mis tuleneb hoitava vara kapitalikasumist või -kahjumist. See muutus kirjendatakse ümberhindluskontodel. Kui arvestada nende kahe lisamõjuga, mis muudavad vara ja kohustuste seisu, on võimalik hinnata lõppbilanssi, kohandades algbilanssi muutustega, mis on toimunud diagrammi alumises reas näidatud voogude kontodel.1.129 | However, changes can occur outside the economic cycle of production and consumption, and such changes will affect the values of assets and liabilities at the closing period. One type of change is a change in volume of assets — real changes to fixed capital brought about by events which are not part of the economy. An example would be a catastrophic loss — a large earthquake, when a significant amount of assets were destroyed not through an economic transaction of exchange or transfer. This loss must be recorded in the other changes in volume account, to account for the lower level of assets than expected purely by looking at economic events. A second way in which assets (and liabilities) can change in value, other than as the result of an economic transaction, is through a change in price resulting in holding gains and losses in the stock of assets held. This change is recorded in the revaluation accounts. Allowing for these two extra effects on the values of the stock of assets and liabilities enables the closing balance sheet values to be estimated as the opening position adjusted for the changes in the flow accounts of the bottom row of the figure.
KoondnäitajadAggregates
1.130 | Koondnäitajad on summaarsed väärtused, millega mõõdetakse kogumajanduse tegevuse tulemust; siia kuuluvad näiteks toodang, lisandväärtus, kasutatav tulu, lõpptarbimine, sääst, kapitalimahutus jne. Kuigi koondnäitajate leidmine ei ole ESA ainus eesmärk, on need olulised ülevaatlike näitajatena, mida kasutatakse makromajandusliku analüüsi ja võrdluse tegemiseks ajas ja ruumis.1.130 | The aggregates are composite values which measure the result of the activity of the total economy; for example, output, value added, disposable income, final consumption, saving, capital formation, etc. Although the calculation of the aggregates is not the sole purpose of the ESA, they are important as summary indicators for purposes of macroeconomic analysis and comparisons over time and space.
1.131 | Eristatakse kahte liiki koondnäitajaid: | a) | koondnäitajad, mis viitavad otseselt ESA 2010 süsteemis toimunud tehingutele, nt kaupade ja teenuste tootmine, lõpptarbimine, kapitali kogumahutus põhivarasse, hüvitised töötajatele jne; | b) | koondnäitajad, milleks on kontode tasakaalustavad kirjed, nagu SKP turuhindades, kogumajanduse tegevuse ülejääk, kogurahvatulu, kasutatav rahvatulu, sääst, välismajanduse jooksevkonto saldo ning kogumajanduse netoväärtus (rahvamajanduse rikkus).1.131 | Two types of aggregates are distinguished: | (a) | aggregates which refer directly to transactions in the ESA 2010 system, such as the output of goods and services, final consumption, gross fixed capital formation, compensation of employees, etc.; | (b) | aggregates which represent balancing items in the accounts, such as GDP at market prices, operating surplus of the total economy, GNI, national disposable income, saving, current external balance, and net worth of the total economy (national wealth).
1.132 | Rahvamajanduse arvepidamises ühe inimese kohta arvutatavatel näitajatel on mitu olulist kasutusvõimalust. Selliste laiaulatuslike koondnäitajate puhul nagu SKP, rahvatulu või kodumajapidamiste lõpptarbimine kasutatakse nimetajana tavaliselt kogurahvastikku (residente). Kui aga kodumajapidamiste sektori kontod või kontode osad on jaotatud allsektoriteks, siis kasutatakse andmeid nendesse allsektoritesse kuuluvate kodumajapidamiste ja isikute arvu kohta.1.132 | There are important uses for national accounts measures per head of population. For broad aggregates such as GDP or national income or household final consumption, the denominator commonly used is the total (resident) population. When subsectoring the accounts or part of the accounts of the households sector, data on the number of households and the number of persons belonging to each subsector are used.
SKP: peamine koondnäitajaGDP: a key aggregate
1.133 | SKP on üks ESA peamistest koondnäitajatest. SKPga mõõdetakse kogu majandustegevust, mis toimub majandusterritooriumil ja mille käigus valmib toodang, mis vastab majanduse lõppnõudlusele. SKP mõõtmiseks turuhindades on kolm võimalust: | 1) | tootmise meetod, mille kohaselt SKP on kõikides kaupu tootvates ja teenuseid pakkuvates tegevusalades loodud lisandväärtuste summa, millele on lisatud netotootemaksud; | 2) | tarbimise meetod, mille kohaselt SKP on kõikide selliste lõppkulutuste summa, mis on tehtud kas majanduse lõpptoodangu tarbimisel või rikkuse suurendamisel ning millele on lisatud kaupade ja teenuste eksport miinus import; | 3) | sissetulekute meetod, mille kohaselt SKP on kõikide selliste tulude summa, mis teeniti kaupade tootmise või teenuste osutamise protsessis ning millele on lisatud tootmis- ja impordimaksud miinus subsiidiumid.1.133 | GDP is one of the key aggregates in the ESA. GDP is a measure of the total economic activity taking place on an economic territory which leads to output meeting the final demands of the economy. There are three ways of measuring GDP at market prices: | (1) | the production approach, as the sum of the values added by all activities which produce goods and services, plus taxes less subsidies on products; | (2) | the expenditure approach, as the total of all final expenditures made in either consuming the final output of the economy, or in adding to wealth, plus exports less imports of goods and services; | (3) | the income approach, as the total of all incomes earned in the process of producing goods and services plus taxes on production and imports less subsidies.
1.134 | Need kolm SKP arvestamise meetodit peegeldavad ka erinevaid võimalusi, kuidas SKPd võib käsitleda lähtuvalt selle komponentidest. Lisandväärtuse võib jaotada institutsionaalsete sektorite järgi ning kogumajandusse panustava tegevusala järgi (nt põllumajandus, tööstus, ehitus, teenused jne). | Lõppkulutused võib jaotada järgmistesse liikidesse: kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused, KTKTIde lõpptarbimiskulutused, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused, varude muutus, kapitalimahutus põhivarasse ja eksport, millest on maha arvatud impordikulu. | Teenitud tulu võib jaotada tulu liigi järgi – hüvitised töötajatele ja tegevuse ülejääk.1.134 | These three approaches to measuring GDP also reflect the different ways in which GDP can be considered in terms of components. Value added can be broken down by institutional sector, and by the type of activity or industry which is contributing to the total, e.g. agriculture, manufacturing, construction, services, etc. | Final expenditures can be broken down by type: household expenditure, NPISH final expenditure, government final expenditure, change in inventories, fixed capital formation and exports, less the cost of imports. | Total incomes earned can be broken down by type of income — compensation of employment, and operating surplus.
1.135 | Kõige täpsema SKP näitaja saamiseks seotakse nende kolme meetodi komponendid pakkumise ja kasutamise raamistikku. See võimaldab ühildada tegevusala lisandväärtuse ja tulu arvestused ning tasakaalustada toodete pakkumise ja nõudluse. Selline integreeritud lähenemisviis tagab järjepidevuse SKP erinevate komponentide vahel ning annab täpsema SKP taseme näitaja kui nimetatud kolmest meetodist ainult ühe kasutamine. Lahutades SKPst põhivara kulumi, saame sisemajanduse netoprodukti turuhindades (SNP).1.135 | In order to achieve the best estimate of GDP, it is good practice to feed the elements of these three approaches into a supply and use framework. This enables value added and income estimates by industry to be reconciled, and supply and demand for products to be balanced. This integrated approach ensures consistency between the components of GDP, and a better estimate of the level of GDP than from only one of the three approaches. By deducting consumption of fixed capital from GDP, net domestic product at market prices (NDP) is obtained.
Sisend-väljundraamistikThe input-output framework
1.136 | Sisend-väljundraamistik ühendab kogulisandväärtuse komponendid, tegevusala vahetarbimise ja toodangu, toote pakkumise ja nõudluse ning kasutamise ja ressursi struktuuri majanduse institutsionaalsete sektorite lõikes. See raamistik liigendab majanduse, et näidata kõikide kaupade ja teenustega tehtavaid tehinguid tegevusalade ja lõpptarbijate vahel teataval perioodil (nt kvartal või aasta). Teabe võib esitada kahel viisil: | a) | pakkumise ja kasutamise tabelitena ning | b) | sümmeetriliste sisend-väljundtabelitena.1.136 | The input-output (I-O) framework brings together components of Gross Value Added (GVA), industry inputs and outputs, product supply and demand, and the composition of uses and resources across institutional sectors for the economy. This framework breaks the economy down to display transactions of all goods and services between industries and final consumers for a single period (for example, a quarter or a year). Information may be presented in two ways: | (a) | supply and use tables; | (b) | symmetric input-output tables.
Pakkumise ja kasutamise tabelidSupply and use tables
1.137 | Pakkumise ja kasutamise tabelid näitavad kogu majandust tegevusalade (nt mootorsõidukitööstus) ja toodete (nt spordikaubad) lõikes. Tabelid näitavad seoseid kogulisandväärtuse komponentide, tegevusala vahetarbimise ja toodangu ning toote pakkumise ja nõudluse vahel. Pakkumise ja kasutamise tabelid aitavad omavahel seostada majanduse erinevaid institutsionaalseid sektoreid (nt avaliku sektori ettevõtted) ja üksikasjalikke andmeid, mis on seotud kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi, valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste, kodumajapidamiste ja KTKTIde lõpptarbimiskulutuste ning kapitalimahutusega.1.137 | Supply and use tables show the whole economy by industry (e.g. motor vehicles industry) and products (e.g. sports goods). The tables show links between components of GVA, industry inputs and outputs, and product supply and demand. Supply and use tables link different institutional sectors of the economy (e.g. public corporations) together with detail of imports and exports of goods and services, government expenditure, household and NPISHs expenditure and capital formation.
1.138 | Pakkumise ja kasutamise tabelite koostamine võimaldab uurida rahvamajanduse arvepidamise komponentide järjepidevust ja sidusust ühtses üksikasjalikus raamistikus ning määrata kolme SKP arvestamise meetodi (st tootmine, sissetulekud ja tarbimine) komponentide abil kindlaks SKP ühtse väärtuse.1.138 | Producing supply and use tables allows an examination of consistency and coherence of national accounts components within a single detailed framework and, by incorporating the components of the three approaches to measuring GDP (i.e. production, income and expenditure), enables a single estimate of GDP to be determined.
1.139 | Kui pakkumise ja kasutamise tabelid on integreeritud viisil tasakaalustatud, aitavad need järjepidevalt ja sidusalt omavahel seostada ka järgmise kolme konto komponendid: | 1) | kaupade ja teenuste konto; | 2) | tootmiskonto (tegevusalade ja institutsionaalsete sektorite järgi) ning | 3) | tulude moodustamise konto (tegevusalade ja institutsionaalsete sektorite järgi).1.139 | When balanced in an integrated manner, supply and use tables also provide coherence and consistency in linking the components of the following three accounts: | (1) | goods and services account; | (2) | production account (by industry and by institutional sector); and | (3) | generation of income account (by industry and by institutional sector).
Sümmeetrilised sisend-väljundtabelidSymmetric input-output tables
1.140 | Sümmeetrilised sisend-väljundtabelid tuletatakse pakkumise ja kasutamise tabelites ning muudes täiendavates allikates esitatud andmetest, et anda teoreetiline alus edasisteks analüüsideks.1.140 | Symmetric input-output tables are derived from the data in supply and use tables and other additional sources to form the theoretical basis for subsequent analyses.
1.141 | Need tabelid sisaldavad sümmeetrilisi tabeleid (toodete või tegevusalade kaupa), Leontjevi pöördmaatriksit ja muid diagnostilise analüüsi näitajaid, nt toodangu kordajaid. Kõnealused tabelid näitavad eraldi kodumaiselt toodetud ning imporditud kaupade ja teenuste tarbimist, andes teoreetilise raamistiku majanduse täiendavaks strukturaalseks analüüsiks, mis kajastab ka lõppnõudluse muutuste struktuuri ja mõju majandusele.1.141 | These tables contain symmetric (product by product or industry by industry) tables, the Leontief Inverse and other diagnostic analyses such as output multipliers. These tables show separately the consumption of domestically produced and imported goods and services, providing a theoretical framework for further structural analysis of the economy, including the composition as well as the effect of changes in final demand on the economy.
(1)  Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1).(1)  Council Regulation (EC) No 2223/96 of 25 June 1996 on the European system of national and regional accounts in the Community (OJ L 310, 30.11.1996, p. 1).
(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).(2)  Regulation (EC) No 1893/2006 of the European Parliament and of the Council of 20 December 2006 establishing the statistical classification of economic activities NACE Revision 2 (OJ L 393, 30.12.2006, p. 1).
(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 451/2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) (ELT L 145, 4.6.2008, lk 65).(3)  Regulation (EC) No 451/2008 of the European Parliament and of the Council of 23 April 2008 establishing a new statistical classification of products by activity (CPA) (OJ L 145, 4.6.2008, p. 65).
  
2.   PEATÜKKCHAPTER 2
ÜKSUSED JA ÜKSUSTE RÜHMADUNITS AND GROUPINGS OF UNITS
2.01 | Riigi majandus on süsteem, milles institutsioonid ja inimesed tegutsevad vastastikku kaupu, teenuseid ja maksevahendeid (nt raha) vahetades ja edasi andes, et toota kaupu ja pakkuda teenuseid ning neid tarbida. | Majanduses on koostoimivateks üksusteks majandusüksused, mis saavad omada vara, võtta kohustusi ning teostada majandustegevust ja tehinguid teiste üksustega. Neid teatakse kui institutsionaalseid üksusi. | Rahvamajanduse arvepidamises kasutusel olevate üksuste määratlemisel on erinevad eesmärgid. Esiteks, üksustel on oluline roll majanduse määratlemisel geograafilises mõttes, nt riigid, regioonid ja riikide rühmad, nagu raha- või poliitilised liidud. Teiseks on kõnealustel üksustel oluline roll üksuste rühmitamisel institutsionaalseteks sektoriteks. Kolmandaks, nad on olulised selleks, et määratleda, millised vood ja vara seisud kirjendatakse. Sama institutsionaalse üksuse eri osade vahelisi tehinguid rahvamajanduse arvepidamises põhimõtteliselt ei kirjendata.2.01 | The economy of a country is a system whereby institutions and people interact through exchanges and transfers of goods, services and means of payment (e.g. money) for the production and consumption of goods and services. | In the economy, the units interacting are economic entities that are capable of owning assets, incurring liabilities and engaging in economic activities and in transactions with other entities. They are known as institutional units. | Defining the units used in national accounts serves various purposes. First, units are the essential building blocks in defining economies in geographical terms, e.g. nations, regions, and nation groupings such as monetary or political unions. Second, they are the essential building blocks for grouping units into institutional sectors. Third, they are essential for defining which flows and stocks are recorded. Transactions between various parts of the same institutional unit are, in principle, not recorded in the national accounts.
2.02 | Rahvamajanduse arvepidamises kasutatavad üksused ja üksuste rühmad määratletakse majandusanalüüsi vajadustest lähtudes, mitte lihtsalt üle võttes statistilistes küsitlustes kasutatavaid üksuste liike. Need viimati nimetatud üksused (nt ettevõtted, valdusettevõtted, tegevusalaüksused, kohalikud üksused, valitsusasutused, kasumitaotluseta institutsioonid, kodumajapidamised jne) ei pruugi rahvamajanduse arvepidamiseks sobida, sest nad on moodustatud juriidilistest, administratiivsetest või raamatupidamise kriteeriumidest lähtudes. | Selle tagamiseks, et andmete kogumiseks tehtavates uuringutes võetaks järk-järgult kasutusele kõik teabeelemendid, mis on vajalikud koostamaks ESA 2010 analüüsiüksustel põhinevaid andmeid, peavad statistikud võtma arvesse ESA 2010s sätestatud analüüsiüksuste määratlusi.2.02 | The units and groupings of units used in national accounts shall be defined with reference to the kind of economic analysis for which they are intended, and not in terms of the types of unit usually employed in statistical inquiries. The latter units (e.g. enterprises, holding companies, kind-of-activity units, local units, government departments, non-profit institutions, households, etc.) may not be satisfactory for the purposes of national accounts, since they are based on criteria of a legal, administrative or accounting nature. | Statisticians shall take into account the definitions of units of analysis as laid down in the ESA 2010, in order to ensure that, in the surveys in which data are collected, all the elements of information needed to compile data based on the units of analysis used in the ESA 2010 are gradually introduced.
2.03 | ESA 2010 süsteemi iseärasuseks on eri liiki üksuste kasutamine, mis vastavad majanduse kolmele jaotusviisile: | 1) | voogude ja positsioonide analüüsimiseks on oluline valida üksused, mille puhul on võimalik uurida majandustegevuses osalejate vahelisi käitumuslikke seoseid; | 2) | tootmisprotsessi analüüsimiseks on oluline valida üksused, mis toovad esile tehnilis-majanduslikku laadi seosed või mis peegeldavad kohalikke tegevusi; | 3) | regionaalse analüüsi tegemiseks on vaja üksuseid, mis kajastaksid kohalikke tegevusi. | Esimese eesmärgi täitmiseks on institutsionaalsed üksused määratletud. Punktis 1 nimetatud käitumuslike seoste puhul peavad üksused kajastama kogu oma institutsionaalse majandustegevuse. | Punktides 2 ja 3 nimetatud tootmisprotsesside, tehnilis-majanduslike seoste ja regionaalse analüüsi puhul on vaja selliseid üksusi nagu kohalikud tegevusalaüksused. Neid üksuseid kirjeldatakse käesolevas peatükis hiljem. | Enne ESA 2010s kasutatavate üksuste määratluste esitamist on vaja määratleda rahvamajanduse piirid.2.03 | A feature of the ESA 2010 system is the use of types of unit corresponding to three ways of subdividing the economy: | (1) | to analyse flows and positions, it is essential to select units which make it possible to study behavioural relationships among economic agents; | (2) | to analyse the process of production, it is essential to select units that bring out relationships of a technico-economic nature, or that reflect local activities; | (3) | to allow regional analyses, units that reflect local kinds of activity are needed. | Institutional units are defined to meet the first of these objectives. Behavioural relationships, as described in point (1), require units reflecting all of their institutional economic activity. | The production processes, technico-economic relationships and regional analyses referred to in points (2) and (3) require units such as local KAUs. These units are described later in this chapter. | Before giving definitions of the units used in the ESA 2010, it is necessary to define the limits of the national economy.
RAHVAMAJANDUSE PIIRIDTHE LIMITS OF THE NATIONAL ECONOMY
2.04 | Üksused, kes moodustavad riigi majanduse ning kelle vood ja vara seisud kirjendatakse ESA 2010s, on residentidest üksused. Institutsionaalne üksus on riigi resident siis, kui tema ülekaalukas majanduslike huvide kese asub selle riigi majandusterritooriumil. Neid üksusi nimetatakse residendist üksusteks, olenemata nende riikkondsusest, õiguslikust vormist või sellest, kas nad asuvad tehingu toimumise ajal riigi majandusterritooriumil.2.04 | The units which constitute the economy of a country and whose flows and stocks are recorded in the ESA 2010 are those which are resident. An institutional unit is resident in a country when it has its centre of predominant economic interest in the economic territory of that country. Such units are known as resident units, irrespective of nationality, legal form or presence on the economic territory at the time they carry out a transaction.
2.05 | Majandusterritooriumi moodustab: | a) | ühe valitsuse toimiva haldus- ja majanduskontrolli alla kuuluv ala (geograafiline territoorium); | b) | kõik vabatsoonid, sealhulgas tollilaod ja tollikontrolli all olevad vabrikud; | c) | riigi õhuruum, territoriaalveed ja rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, millele riigil on ainuõigus; | d) | territoriaalsed enklaavid (st geograafilised territooriumid, mis asuvad välismaailmas ja mida riigi valitsusasutused (nagu saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused jne) kasutavad vastavalt rahvusvahelistele lepingutele või riikidevahelistele kokkulepetele); | e) | rahvusvahelistes vetes riigi mandrilavast väljaspool paiknevad nafta-, maagaasi- jms maardlad, mida käitavad üksused on punktides a–d määratletud territooriumi residendid. | Kalalaevu, teisi laevu, ujuvaluseid ja õhusõidukeid käsitatakse ESAs liikuvvahenditena, olenemata sellest, kas need on riigi residendist üksuse omandis ja/või kasutuses või mitteresidendi omandis ja residendist üksuse kasutuses. Tehingud, mis hõlmavad liikuvvahendite omandamist (kapitali kogumahutus põhivarasse) ja kasutamist (rentimine, üürimine, kindlustus jne), loetakse selle riigi majanduse osaks, mille resident vastavalt omanik ja/või käitaja on. Kapitalirendi puhul eeldatakse omanikuõiguse üleminekut. | Majandusterritoorium võib olla eespool määratletust suurem või väiksem ala. Suurem ala võib olla rahaliit, näiteks Euroopa rahaliit; väiksema ala näide on riigi osa, nagu piirkond.2.05 | Economic territory consists of the following: | (a) | the area (geographic territory) under the effective administration and economic control of a single government; | (b) | any free zones, including bonded warehouses and factories under customs control; | (c) | the national air-space, territorial waters and the continental shelf lying in international waters, over which the country enjoys exclusive rights; | (d) | territorial enclaves, these being geographic territories situated in the rest of the world and used, under international treaties or agreements between states, by general government agencies of the country (such as embassies, consulates, military bases, scientific bases, etc.); | (e) | deposits of oil, natural gas, etc. in international waters outside the continental shelf of the country, worked by units resident in the territory as defined in points (a) to (d). | Fishing boats, other ships, floating platforms and aircraft are treated in the ESA as mobile equipment, whether owned and/or operated by units resident in the country, or owned by non-residents and operated by resident units. Transactions involving the ownership (gross fixed capital formation) and use (renting, insurance, etc.) of mobile equipment are attributed to the economy of the country of which the owner and/or operator respectively are residents. In cases of financial leasing, a change of ownership is assumed. | Economic territory may be an area larger or smaller than that defined above. An example of a larger area is a currency union such as the European Monetary Union; an example of a smaller area is a part of a country such as a region.
2.06 | Majandusterritoorium ei hõlma eksterritoriaalseid enklaave. | Välja on arvatud ka riigi enda geograafilise territooriumi osad, mida kasutavad järgmised organisatsioonid: | a) | teiste riikide valitsusasutused; | b) | Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused ning | c) | rahvusvahelised organisatsioonid riikide vahel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute alusel. | Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide kasutatavad territooriumid on eraldi majandusterritooriumid. Sellistele territooriumidele on omane, et ainsateks residentideks on institutsioonid.2.06 | Economic territory excludes extraterritorial enclaves. | Also excluded are the parts of the country's own geographic territory used by the following organisations: | (a) | general government agencies of other countries; | (b) | institutions and bodies of the European Union; and | (c) | international organisations under international treaties between states. | The territories used by the institutions and bodies of the European Union and international organisations are separate economic territories. A feature of such territories is that the only residents are the institutions.
2.07 | Ülekaalukas majanduslike huvide kese tähendab, et riigi majandusterritooriumil on koht, kus üksus tegeleb olulisel määral majandustegevuse või -tehingutega tähtajatult või kindlaksmääratud, kuid pika aja (aasta või rohkem) jooksul. Maa või ehitiste omamist majandusterritooriumil loetakse piisavaks, et omanikul oleks seal ülekaalukas majanduslike huvide kese. | Ettevõtted on peaaegu alati seotud ainult ühe majandusega. Maksustamisest ja muudest õiguslikest nõuetest tulenevalt kasutatakse eri õigusruumides tegutsemiseks sageli eri juriidilisi isikuid. Lisaks eristatakse statistilistel eesmärkidel eraldi institutsionaalset üksust, kui ühel juriidilisel isikul on märkimisväärselt ulatuslik tegevus kahel või enamal territooriumil (nt filiaalid, maaomand ning mitmel territooriumil tegutsevad ettevõtted). Selliste juriidiliste isikute jagamise tulemusel on iga seejärel kindlaks määratud ettevõtte residentsus selge. Ülekaalukas majanduslike huvide kese ei tähenda, et üksuseid, kellel on märkimisväärselt ulatuslik tegevus kahel või enamal territooriumil, ei tohi jaotada. | Kui ettevõttel puudub füüsiline mõõde, määratakse tema residentsus kindlaks selle majandusterritooriumi järgi, mille seaduste kohaselt on ettevõte asutatud või registreeritud.2.07 | Centre of predominant economic interest indicates that a location exists within the economic territory of a country where a unit engages in economic activities and transactions on a significant scale, either indefinitely or over a finite but long period of time (a year or more). The ownership of land and buildings within the economic territory is deemed to be sufficient for the owner to have a centre of predominant economic interest there. | Enterprises are almost always connected to only a single economy. Taxation and other legal requirements tend to result in the use of a separate legal entity for operations in each legal jurisdiction. In addition, a separate institutional unit is identified for statistical purposes where a single legal entity has substantial operations in two or more territories (e.g. for branches, land ownership, and multi-territory enterprises). As a result of splitting such legal entities, the residence of each of the subsequently identified enterprises is clear. Centre of predominant economic interest does not mean that entities with substantial operations in two or more territories should not be split. | In the absence of any physical dimension to an enterprise, its residence is determined according to the economic territory under whose laws the enterprise is incorporated or registered.
2.08 | Riigi residentideks peetavad üksused saab jagada järgmiselt: | a) | üksused, mille tegevus on seotud tootmise, rahastamise, kindlustuse või ümberjaotamisega kõigi oma tehingute osas, välja arvatud tehingud, mis on seotud maa ja ehitiste omamisega; | b) | üksused, mille peamiseks tegevuseks on tarbimine kõigi oma tehingute osas, välja arvatud tehingud, mis on seotud maa ja ehitiste omamisega; | c) | kõik üksused kui maa ja ehitiste omanikud, välja arvatud teiste riikide majandusterritooriumi osaks olevate või sõltumatu riigi moodustavate eksterritoriaalsete enklaavide omanikud.2.08 | Units deemed to be residents of a country can be subdivided into: | (a) | units that are engaged in production, finance, insurance or redistribution, in respect of all their transactions except those relating to ownership of land and buildings; | (b) | units which are principally engaged in consumption, in respect of all their transactions except those relating to ownership of land and buildings; | (c) | all units in their capacity as owners of land and buildings with the exception of owners of extraterritorial enclaves which are part of the economic territory of other countries or are independent states.
2.09 | Üksuste puhul, mis ei ole kodumajapidamised, võib kõikide muude kui maa ja ehitiste omandilise kuuluvusega seotud tehingute puhul eristada järgmist kahte võimalust: | a) | tegevus toimub ainult riigi majandusterritooriumil: üksused, mis teostavad sellist tegevust, on riigi residendist üksused; | b) | tegevus toimub vähemalt ühe aasta jooksul mitme riigi majandusterritooriumil: sel juhul peetakse riigi residendist üksuseks ainult seda üksuse osa, mille ülekaalukas majanduslike huvide kese asub riigi majandusterritooriumil. | Residendist institutsionaalne üksus võib olla tinglik residendist üksus sellise tegevuse puhul, millega teise riigi residendist üksus on vähemalt aasta aega riigis tegelenud. Kui tegevus kestab alla aasta, loetakse see tootjana tegutseva institutsionaalse üksuse tegevuse hulka ning eraldi institutsionaalset üksust ei määratleta. Vähetähtsa tegevuse korral, isegi kui see kestab üle aasta, ja seadmete välismaal paigaldamise korral eraldi üksust ei määratleta ja tegevus kirjendatakse tootjana tegutseva institutsionaalse üksuse tegevusena.2.09 | For units other than households, in respect of all their transactions except those relating to ownership of land and buildings, the following two cases may be distinguished: | (a) | activity is conducted exclusively on the economic territory of the country: units which carry out such activity are resident units of the country; | (b) | activity is conducted for a year or more on the economic territories of several countries: only that part of the unit that has a centre of predominant economic interest in the economic territory of the country is deemed to be a resident unit of that country. | A resident institutional unit may be a notional resident unit, in respect of the activity conducted in the country for a year or more by a unit which is resident in another country. When the activity is carried on for less than a year, the activity remains part of the activities of the producer institutional unit and no separate institutional unit is recognised. When the activity is insignificant, even though lasting longer than a year, and for the installation of equipment abroad, no separate unit is recognised and the activities are recorded as that of the producing institutional unit.
2.10 | Kodumajapidamisi, välja arvatud maa ja ehitiste omanikena, peetakse residendist üksusteks majandusterritooriumil, kus on nende ülekaalukas majanduslike huvide kese. Nad on residendid, olenemata välismaal veedetud vähem kui aastasest perioodist. Nad hõlmavad eelkõige järgmisi isikuid: | a) | piiriülesed töötajad, kes on määratletud kui isikud, kes naaberriigis töötamiseks ületavad iga päev riigipiiri; | b) | hooajatöötajad, kes on määratletud kui isikud, kes vastavalt hooajale lahkuvad riigist mitmeks kuuks, kuid vähem kui aastaks, et töötada teises riigis; | c) | turistid, patsiendid, üliõpilased, külalisametnikud, ärimehed, müügimehed, kunstnikud ja laevameeskonna liikmed, kes reisivad välismaale; | d) | välisriikide valitsuste eksterritoriaalsete enklaavide kohalikud töötajad; | e) | nende Euroopa Liidu institutsioonide ning rahvusvaheliste tsiviil- või sõjaliste organisatsioonide töötajad, kelle peakontor asub eksterritoriaalses enklaavis; | f) | territoriaalenklaavides asuvate riikide valitsuste ametlikud, tsiviil- või sõjalised esindajad (kaasa arvatud nende leibkonnad). | Õpilasi käsitatakse alati residentidena, olenemata nende õppeaja kestusest välisriigis.2.10 | Households, except in their capacity as owners of land and buildings, are resident units of the economic territory where they have a centre of predominant economic interest. They are resident irrespective of periods spent abroad of less than one year. They shall include, in particular, the following: | (a) | border workers, defined as people who cross the frontier daily to work in a neighbouring country; | (b) | seasonal workers, defined as people who leave the country for several months according to season, but less than a year, to work in another country; | (c) | tourists, patients, students, visiting officials, businessmen, salesmen, artists and crew members who travel abroad; | (d) | locally recruited staff working in the extraterritorial enclaves of foreign governments; | (e) | the staff of the institutions of the European Union and of civilian or military international organisations which have their headquarters in extraterritorial enclaves; | (f) | the official, civilian or military representatives of the government of the country (including their households) established in territorial enclaves. | Students are always treated as residents, irrespective of the length of their studies abroad.
2.11 | Kõik majandusterritooriumi osaks olevat maad ja/või ehitisi omavad üksused on selle riigi residendist üksused või tinglikud residendist üksused, kus kõnesolev maa või kõnesolevad ehitised asuvad.2.11 | All units, in their capacity as owners of land and/or buildings forming part of the economic territory, are resident units or notional resident units of the country in which that land or those buildings in question are located.
INSTITUTSIONAALSED ÜKSUSEDTHE INSTITUTIONAL UNITS
2.12 | Määratlus: institutsionaalne üksus on majandusüksus, kes on sõltumatu otsuste vastuvõtmisel oma peamiste funktsioonide täitmiseks. Residendist üksust käsitatakse institutsionaalse üksusena majandusterritooriumil, kus tal on ülekaalukas majanduslike huvide kese, kui ta on sõltumatu otsuste vastuvõtmisel ning ta peab või ta on võimeline pidama täielikku raamatupidamisarvestust. | Selleks et üksus saaks olla sõltumatu otsuste vastuvõtmisel oma peamise funktsiooni täitmiseks, peavad olema täidetud järgmised tingimused: | a) | üksusel on õigus omada kaupu ja vara, ta on võimeline vahetama kaupade ja vara omandiõigust tehingutes teiste institutsionaalsete üksustega; | b) | üksus on võimeline vastu võtma majandusotsuseid ja tegelema majandustegevusega, mille eest ta vastutab ja seaduse ees aru annab; | c) | üksus on võimeline võtma enda nimel rahalisi kohustusi, muid kohustusi või täiendavaid lubadusi ning sõlmima lepinguid ning | d) | üksus on võimeline pidama täielikku raamatupidamisarvestust, mis koosneb arvepidamise sissekannetest kõikide oma tehingute kohta, mis toimusid arvestusperioodi jooksul, ning samuti pidama vara ja kohustuste bilanssi.2.12 | Definition: an institutional unit is an economic entity characterised by decision-making autonomy in the exercise of its principal function. A resident unit is regarded as constituting an institutional unit in the economic territory where it has its centre of predominant economic interest if it has decision-making autonomy and either keeps a complete set of accounts, or is able to compile a complete set of accounts. | To have autonomy of decision in respect of its principal function, an entity must be: | (a) | entitled to own goods and assets in its own right; it will be able to exchange the ownership of goods and assets in transactions with other institutional units; | (b) | able to take economic decisions and engage in economic activities for which it is responsible and accountable at law; | (c) | able to incur liabilities on its own behalf, to take on other obligations or further commitments and to enter into contracts; and | (d) | able to draw up a complete set of accounts, comprised of accounting records covering all its transactions carried out during the accounting period, as well as a balance sheet of assets and liabilities.
2.13 | Järgmisi põhimõtteid kohaldatakse siis, kui üksusel puuduvad institutsionaalse üksuse tunnused: | a) | kodumajapidamisi käsitatakse sõltumatutena otsuste vastuvõtmisel seoses oma peamise funktsiooniga ja seepärast on nad institutsionaalsed üksused, isegi kui neil ei ole täielikku arvepidamist; | b) | üksused, kes ei pea ja kes ei ole nõudmise korral võimelised pidama täielikku raamatupidamisarvestust, ei ole institutsionaalsed üksused; | c) | üksused, kes peavad küll täielikku raamatupidamisarvestust, kuid kes ei ole sõltumatud otsuste vastuvõtmisel, on neid kontrollivate üksuste osaks; | d) | üksused ei pea oma arvepidamist avaldama, et neid saaks käsitada institutsionaalsete üksustena; | e) | üksusi, kes moodustavad osa tootmisega tegelevate üksuste rühmast ja peavad täielikku raamatupidamisarvestust, käsitatakse institutsionaalsete üksustena isegi siis, kui nad on osa oma sõltumatusest otsuste vastuvõtmisel loovutanud keskusele (peakontorile), kes vastutab rühma üldjuhtimise eest; peakontorit peetakse tema poolt kontrollitavatest üksustest eraldi seisvaks institutsionaalseks üksuseks; | f) | kvaasikorporatiivsed ettevõtted on üksused, kes peavad täielikku raamatupidamisarvestust, kuid ei oma juriidilist staatust. Nende majandus- ja finantskäitumine erineb nende omanike käitumisest ja sarnaneb ettevõtete omaga. Neid peetakse sõltumatuteks otsuste vastuvõtmisel ja vaadeldakse kui teistest eraldi seisvaid institutsionaalseid üksuseid.2.13 | The following principles apply whenever an entity does not possess the characteristics of an institutional unit: | (a) | households are deemed to enjoy autonomy of decision in respect of their principal function and are, therefore, institutional units nonetheless, even though they do not keep a complete set of accounts; | (b) | entities which do not keep a complete set of accounts, and are not able to compile a complete set of accounts if required to do so, are not institutional units; | (c) | entities which, while keeping a complete set of accounts, have no autonomy of decision, are part of the units which control them; | (d) | entities do not need to publish accounts to be an institutional unit; | (e) | entities forming part of a group of units engaged in production and keeping a complete set of accounts are deemed to be institutional units even if they have partially surrendered their autonomy of decision to the central body (the head office) responsible for the general direction of the group; the head office itself is deemed to be an institutional unit distinct from the units which it controls; | (f) | quasi-corporations are entities which keep a complete set of accounts and have no legal status. They have an economic and financial behaviour that is different from that of their owners and similar to that of corporations. They are deemed to have autonomy of decision and are considered as distinct institutional units.
Peakontorid ja valdusettevõttedHead offices and holding companies
2.14 | Peakontorid ja valdusettevõtted on institutsionaalsed üksused. Nende kahe liigi kirjeldus on järgmine. | a) | Peakontor on üksus, mis teostab juhtimiskontrolli oma tütarettevõtete üle. Peakontorid liigitatakse oma tütarettevõtete domineerivasse mittefinantsettevõtete sektorisse, välja arvatud juhul, kui kõik või enamik nende tütarettevõtetest on finantsinstitutsioonid; sellisel juhul käsitatakse neid finantsvahenduse abiettevõtetena (S.126) sektoris „Finantsinstitutsioonid”. | Kui tütarettevõteteks on nii mittefinantsettevõtted kui ka finantsinstitutsioonid, siis toimub peakontorite sektorisse klassifitseerimine nende ettevõtete järgi, kelle lisandväärtus on ülekaalus. | Peakontoreid kirjeldatakse rahvusvahelise majanduse tegevusalade klassifikaatoriga ISIC Rev. 4 M osas klassis 7010 (NACE Rev. 2, M 70.10) järgmiselt: | See klass hõlmab äriühingu või ettevõtte muude üksuste juhtimist ja järelevalvet nende üle, äriühingu või ettevõtte strateegilise või organisatsioonilise planeerimise ja otsuste tegemise rolli täitmist ning tegevuskontrolli teostamist ja nendega seotud üksuste igapäevase tegevuse juhtimist. | b) | Valdusettevõte, kes valdab tütarettevõtete varasid, kuid ei tegele juhtimisega, on varasid hoidev finantsasutus (S.127) ja klassifitseeritakse finantsinstitutsioonina. | Valdusettevõtteid kirjeldatakse ISIC Rev. 4 K osas klassis 6420 (NACE Rev. 2, K 64.20) järgmiselt: | See klass hõlmab valdusettevõtete tegevust, st selliste üksuste tegevust, kes valdavad tütarettevõtete grupi varasid (omades aktsiaid või osakuid kontrollitasemel) ja kelle põhitegevusala on grupi omamine. Sellesse klassi kuuluvad valdusettevõtted ei osuta muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi.2.14 | Head offices and holding companies are institutional units. The two types are: | (a) | A head office is a unit that exercises managerial control over its subsidiaries. Head offices are allocated to the dominant non-financial corporations sector of their subsidiaries, unless all or most of their subsidiaries are financial corporations, in which case they are treated as financial auxiliaries (S.126) in the financial corporations sector. | Where there is a mixture of non-financial and financial subsidiaries, then the predominant share-by-value-added determines the sector classification. | Head offices are described under international standard industrial classification of all economic activities revision (ISIC Rev. 4), Section M, class 7010 (NACE Rev. 2, M 70.10) as follows: | This class includes the overseeing and managing of other units of the company or enterprise; undertaking strategic or organisational planning and decision-making role of the company or enterprise; exercising operational control and managing the day-to-day operation of their related units. | (b) | A holding company that holds the assets of subsidiary corporations but does not undertake any management activities is a captive financial institution (S.127) and classified as a financial corporation. | Holding companies are described under ISIC Rev.4, Section K, class 6420 (NACE Rev. 2, K 64.20) as follows: | This class includes the activities of holding companies, i.e. units that hold the assets (owning controlling-levels of equity) of a group of subsidiary corporations and whose principal activity is owning the group. The holding companies in this class do not provide any other service to the businesses in which the equity is held, i.e. they do not administer or manage other units.
Ettevõtete grupidGroups of corporations
2.15 | Suured ettevõtete grupid moodustuvad siis, kui emaettevõte kontrollib mitut tütarettevõtet, kellel võib omakorda olla tütarettevõtteid jne. Grupi iga liiget käsitatakse eraldiseisva institutsionaalse üksusena, kui ta vastab institutsionaalse üksuse määratlusele.2.15 | Large groups of corporations are created when a parent controls several subsidiaries, which may in turn control their own subsidiaries, and so on. Each member of the group is treated as a separate institutional unit if it satisfies the definition of an institutional unit.
2.16 | Ettevõtete gruppi ei ole mõistlik käsitada ühe institutsionaalse üksusena, sest grupid ei ole alati ajas püsivad, samuti ei ole neid praktikas lihtne kindlaks määrata. Võib olla raske saada teavet gruppide kohta, mille liikmete tegevus ei ole tihedalt seotud. Paljud grupid on liiga suured ja heterogeensed selleks, et neid saaks käsitada ühe üksusena, ning nende suurus ja koosseis võib ühinemiste ja ülevõtmiste tulemusel aja jooksul muutuda.2.16 | An advantage of not treating groups of corporations as single institutional units is that groups are not always stable over time, nor easily identifiable in practice. It can be difficult to obtain data on groups whose activities are not closely integrated. Many groups are too large and heterogeneous to be treated as single units, and their size and composition can change over time as a result of mergers and takeovers.
Eriotstarbelised üksusedSpecial purpose entities
2.17 | Eriotstarbeline üksus (special purpose entity – SPE) või eriotstarbeline rahastamisvahend (special purpose vehicle – SPV) on tavaliselt kapitali- või usaldusühing, mis on loodud kitsaste, konkreetsete või ajutiste eesmärkide täitmiseks ning finantsriski, konkreetse maksu- või regulatiivse riski eraldamiseks.2.17 | A special purpose entity (SPE) or special purpose vehicle (SPV) is usually a limited company or a limited partnership, created to fulfil narrow, specific or temporary objectives and to isolate a financial risk, a specific taxation or a regulatory risk.
2.18 | Ühtset eriotstarbelise üksuse määratlust ei ole, kuid sellistele üksustele on omased järgmised tunnusjooned: | a) | neil ei ole töötajaid ega mittefinantsvara; | b) | nende olemasolust ei ole muud füüsilist märki kui vaid „silt seinal”, mis kinnitab nende registreerimiskohta; | c) | nad on alati seotud teise ettevõttega, sageli tütarettevõttena; | d) | nad on nendega seotud ettevõtete asukohaterritooriumist erineva territooriumi residendid. Kui ettevõttel puudub füüsiline asukoht, määratakse tema residentsus kindlaks vastavalt majandusterritooriumile, mille õigusaktide alusel on ettevõte moodustatud või registreeritud; | e) | neid juhivad mõne teise ettevõtte töötajad, kusjuures kõnealune teine ettevõte võib, aga ei pruugi olla juhitava üksusega seotud. Eriotstarbeline üksus maksab tasu talle osutatud teenuste eest ning esitab omakorda oma emaettevõttele või teistele seotud ettevõtetele arveid nende kulude katmiseks. See on ainus tootmine, millesse eriotstarbeline üksus on kaasatud, kuigi ta võtab sageli kohustusi oma omaniku nimel ning saab tavaliselt investeerimistulu ja kapitalikasumit tema hoitava vara eest.2.18 | There is no common definition of an SPE, but the following characteristics are typical: | (a) | they have no employees and no non-financial assets; | (b) | they have little physical presence beyond a ‧brass plate‧ or sign confirming their place of registration; | (c) | they are always related to another corporation, often as a subsidiary; | (d) | they are resident in a different territory from the territory of residence of the related corporations. In the absence of any physical presence an enterprise's residence is determined according to the economic territory under whose laws the enterprise is incorporated or registered; | (e) | they are managed by employees of another corporation which may or may not be a related one. The SPE pays fees for services provided to it and in turn charges its parent or other related corporation a fee to cover those costs. This is the only production the SPE is involved in, although it will often incur liabilities on behalf of its owner and will usually receive investment income and holding gains on the assets it holds.
2.19 | Olenemata sellest, kas üksusel on kõik nimetatud tunnusjooned või mitte ühtegi neist ning kas teda kirjeldatakse eriotstarbelise üksusena või mõne samalaadse nimetusega või mitte, käsitatakse teda nii nagu mis tahes muud institutsionaalset üksust, liigitades ta sektorisse ja tegevusalasse vastavalt tema põhitegevusalale, välja arvatud juhul, kui kõnealusel eriotstarbelisel üksusel ei ole iseseisvat tegutsemisõigust.2.19 | Whether a unit has all or none of these characteristics, and whether it is described as an SPE or some similar designation or not, it shall be treated in the same way as any other institutional unit by being allocated to sector and industry according to its principal activity unless the SPE has no independent rights of action.
2.20 | Seega liigitatakse iseseisva tegutsemisõiguseta, varasid hoidvad finantsasutused, kunstlikud tütarettevõtted ja valitsemissektori eriotstarbelised üksused neid kontrolliva organiga samasse sektorisse. Erandiks on olukord, kui nad on mitteresidendid; sellisel juhul käsitatakse neid kontrollivast organist eraldi seisvana. Valitsemissektori puhul kajastatakse tütarettevõtte tegevust aga valitsemissektori arvepidamises.2.20 | So captive financial institutions, artificial subsidiaries and special purpose units of general government with no independence of action are allocated to the sector of their controlling body. The exception occurs when they are non-resident, in which case they are recognised separately from their controlling body. But in the case of government, the activities of the subsidiary shall be reflected in the government accounts.
Varasid hoidvad finantsasutusedCaptive financial institutions
2.21 | Valdusettevõte, kes lihtsalt omab tütarettevõtete varasid, on üks varasid hoidva finantsasutuse näide. Näited muudest üksustest, mida samuti käsitatakse varasid hoidva finantsasutustena, on eespool kirjeldatud eriotstarbeliste üksuste tunnusjoontega üksused, mis hõlmavad investeerimis- ja pensionifonde ning üksuseid, mida kasutatakse üksikisikute või perekondade rikkuse hoidmiseks ja haldamiseks, võlaväärtpaberite emiteerimiseks seotud ettevõtete nimel (sellist ettevõtet võib kutsuda sihtäriühinguks) ning muude finantsfunktsioonide täitmiseks.2.21 | A holding company that simply owns the assets of subsidiaries is one example of a captive financial institution. Examples of other units that are also treated as captive financial institutions are units with the characteristics of SPEs as described above, including investment and pension funds and units used for holding and managing wealth for individuals or families, issuing debt securities on behalf of related companies (such a company may be called a conduit), and carrying out other financial functions.
2.22 | Emaettevõttest sõltumatuse määra võib näidata, teostades teatavat tegelikku kontrolli oma varade ja kohustuste üle kuni vara ja kohustustega seotud riskide kandmiseni ning vara ja kohustustega seotud kasu lõikamiseni. Sellised üksused klassifitseeritakse sektorisse „Finantsinstitutsioonid”.2.22 | The degree of independence from its parent may be demonstrated by exercising some substantive control over its assets and liabilities to the extent of carrying the risks and reaping the rewards associated with the assets and liabilities. Such units are classified in the financial corporations sector.
2.23 | Seda liiki üksust, kes ei saa tegutseda oma emaettevõttest sõltumatult ning on lihtsalt varade ja kohustuste passiivne hoidja (mõnikord kirjeldatakse teda tegutsevat autopiloodina), ei käsitata eraldiseisva institutsionaalse üksusena, välja arvatud juhul, kui ta on teise majanduse resident võrreldes oma emaettevõttega. Kui ta on emaettevõttega sama majanduse resident, käsitatakse teda kunstliku tütarettevõttena, nagu on kirjeldatud allpool.2.23 | An entity of this type that cannot act independently of its parent and is simply a passive holder of assets and liabilities (sometimes described as being on autopilot) is not treated as a separate institutional unit unless it is resident in an economy different from that of its parent. If it is resident in the same economy as its parent, it is treated as an ‧artificial subsidiary‧ as described below.
Kunstlikud tütarettevõttedArtificial subsidiaries
2.24 | Täielikult emaettevõttele kuuluv tütarettevõte võidakse luua, et pakkuda teenuseid emaettevõttele või teistele samasse gruppi kuuluvatele ettevõtetele, eesmärgiga vältida maksude maksmist, minimeerida kohustusi pankroti korral või tagada muid tehnilisi eeliseid, mis tulenevad konkreetses riigis kehtivast maksu- või äriõigusest.2.24 | A subsidiary, wholly owned by a parent corporation, may be created to provide services to the parent corporation, or other corporations in the same group, in order to avoid taxes, to minimise liabilities in the event of bankruptcy, or to secure other technical advantages under the tax or corporation legislation in force in a particular country.
2.25 | Üldiselt ei vasta seda liiki üksused institutsionaalse üksuse määratlusele, sest neil puudub võime tegutseda emaettevõttest sõltumatult ning nende võime vallata nende bilansis hoitavaid varasid või teha nendega tehinguid võib olla piiratud. Nende toodangu taseme ja selle eest saadava hinna määrab kindlaks emaettevõte, kes (võimalik et koos teiste sama grupi ettevõtetega) on nende ainuke klient. Seetõttu ei käsitata neid eraldiseisvate institutsionaalsete üksustena, vaid emaettevõtte lahutamatu osana ning nende arvepidamine konsolideeritakse emaettevõtte arvepidamisega, välja arvatud juhul, kui nad on teise majandusterritooriumi residendid võrreldes oma emaettevõttega.2.25 | In general, such types of entities do not satisfy the definition of an institutional unit because they lack the ability to act independently from their parent corporation and may be subject to restrictions on their ability to hold or transact assets held on their balance sheets. Their level of output and the price they receive for it are determined by the parent that (possibly with other corporations in the same group) is their sole client. They are, thus, not treated as separate institutional units, but are treated as an integral part of the parent, and their accounts are consolidated with those of the parent, unless they are resident in an economic territory different from that where the parent is resident.
2.26 | Eristada tuleb äsja kirjeldatud kunstlikke tütarettevõtteid ja üksuseid, mis tegelevad ainult abitegevusega. Abitegevused hõlmavad üksnes teenuseid, mida peaaegu kõik ettevõtted vajavad teataval määral, näiteks ruumide puhastamine, töötajate palgaarvestuse pidamine või infotehnoloogia infrastruktuuri pakkumine ettevõttele (vt 1. peatüki punkt 1.31).2.26 | A distinction must be made between artificial subsidiaries as just described and a unit undertaking only ancillary activities. Ancillary activities are limited in scope to the type of service functions that virtually all enterprises need to some extent or another such as cleaning premises, running the staff payroll or providing the information technology infrastructure for the enterprise (see Chapter 1, paragraph 1.31).
Valitsemissektori eriotstarbelised üksusedSpecial purpose units of general government
2.27 | Ka valitsemissektor võib moodustada varasid hoidvatele finantsasutustele ja kunstlikele tütarettevõtetele omaste tunnusjoonte ja funktsioonidega eriotstarbelisi üksusi. Sellistel üksustel puudub võime tegutseda iseseisvalt ning nende tehingute ulatus on piiratud. Nad ei kanna oma valduses olevatest varadest ja kohustustest tulenevaid riske ega saa neist kasu. Kui sellised üksused on residendid, käsitatakse neid valitsemissektori lahutamatu osana, mitte aga eraldiseisvate üksustena. Kui nad on mitteresidendid, käsitatakse neid eraldi üksustena. Kõik nende poolt välismaal tehtud tehingud kajastatakse vastavates tehingutes valitsusega. Seega kui üksus võtab välismaal laenu, käsitatakse teda üksusena, kes laenas sama summa samadel tingimustel valitsemissektorile.2.27 | General government may also set up special purpose units, with characteristics and functions similar to the captive financial institutions and artificial subsidiaries. Such units do not have the power to act independently and are restricted in the range of transactions they can engage in. They do not carry the risks and rewards associated with the assets and liabilities they hold. Such units, if they are resident, shall be treated as an integral part of general government and not as separate units. If they are non-resident, they shall be treated as separate units. Any transactions carried out by them abroad shall be reflected in corresponding transactions with government. Thus, a unit that borrows abroad is then regarded as lending the same amount to general government, and on the same terms, as the original borrowing.
2.28 | Kokkuvõttes, iseseisva tegutsemisõiguseta eriotstarbeliste üksuste arvepidamine konsolideeritakse emaettevõtte arvepidamisega, välja arvatud juhul, kui need üksused on teise majanduse residendid võrreldes oma emaettevõttega. Sellest üldisest reeglist on üks erand, nimelt siis, kui mitteresidendist eriotstarbelise üksuse loob valitsemissektor.2.28 | In summary, the accounts of SPEs with no independent rights of action are consolidated with the parent corporation, unless they are resident in a different economy from that of the parent. There is one exception to this general rule, and that is when a non-resident SPE is set up by government.
2.29 | Tinglikke residendist üksusi (notional resident units) määratletakse järgmiselt: | a) | need mitteresidendist üksuste osad, mille ülekaalukas majanduslike huvide kese on riigi majandusterritooriumil (enamikul juhtudel üksused, kes tegelevad majandusliku tootmisega aasta või enam); | b) | mitteresidendist üksused maa ja/või ehitiste omanikena riigi majandusterritooriumil, kuid ainult seoses kõnealust maad või kõnealuseid ehitisi puudutavate tehingutega. | Tinglikke residendist üksusi, isegi kui nad peavad ainult osalist raamatupidamisarvestust ega ole alati sõltumatud otsuste vastuvõtmisel, käsitatakse kui institutsionaalseid üksusi.2.29 | Notional resident units shall be defined as: | (a) | those parts of non-resident units which have a centre of predominant economic interest (being, in most cases, units which engage in economic production for a year or more) on the economic territory of the country; | (b) | non-resident units in their capacity as owners of land and/or buildings on the economic territory of the country, but only in respect of transactions affecting such land or buildings. | Notional resident units, irrespective of only keeping partial accounts and irrespective of autonomy of decision, shall be treated as institutional units.
2.30 | Institutsionaalsete üksustena käsitatakse järgmisi üksusi: | a) | üksused, mis on sõltumatud otsuste vastuvõtmisel ja omavad täielikku raamatupidamisarvestust: | 1) | era- ja avaliku sektori ettevõtted; | 2) | iseseisva juriidilise isiku staatust omavad ühistud või ühingud; | 3) | avaliku sektori tootjad, mis on vastavalt eriõigusaktidele iseseisvad juriidilised isikud; | 4) | iseseisva juriidilise isiku staatust omavad kasumitaotluseta institutsioonid ning | 5) | valitsemissektori asutused; | b) | üksused, mis omavad täielikku raamatupidamisarvestust ja mida peetakse sõltumatuteks otsuste vastuvõtmisel, kuigi nad ei ole asutatud oma emaettevõttest eraldi: kvaasikorporatiivsed ettevõtted; | c) | üksused, mis ei oma tingimata täielikku raamatupidamisarvestust, kuid mida loetakse sõltumatuteks otsuste vastuvõtmisel, nimelt: | 1) | kodumajapidamised; | 2) | tinglikud residendist üksused.2.30 | The following shall be considered as institutional units: | (a) | units that have autonomy of decision and a complete set of accounts such as: | (1) | private and public corporations; | (2) | cooperatives or partnerships recognised as independent legal entities; | (3) | public producers which by virtue of special legislation are recognised as independent legal entities; | (4) | non-profit institutions recognised as independent legal entities; and | (5) | agencies of general government; | (b) | units which have a complete set of accounts and which are deemed to have autonomy of decision despite not having separate incorporation from their parent: quasi-corporations; | (c) | units which do not necessarily keep a complete set of accounts, but which are deemed to have autonomy of decision, namely: | (1) | households; | (2) | notional resident units.
INSTITUTSIONAALSED SEKTORIDTHE INSTITUTIONAL SECTORS
2.31 | Makromajanduslikus analüüsis ei käsitleta iga institutsionaalse üksuse tegevust eraldi, vaid samalaadsete institutsioonide koondtegevust. Seega ühendatakse üksused rühmadesse, mida nimetatakse institutsionaalseteks sektoriteks, millest mõned jaotatakse allsektoriteks. | Tabel 2.1.   Sektorid ja allsektorid | Sektorid ja allsektorid |   | Avalik sektor | Omamaised erasektorid ja allsektorid | Väliskapitali kontrolli all olevad sektorid ja allsektorid | Mittefinantsettevõtted | S.11 | S.11001 | S.11002 | S.11003 | Finantsinstitutsioonid | S.12 |   |   |   | Rahaloomeasutused | Keskpank | S.121 |   |   |   | Muud rahaloomeasutused | Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank | S.122 | S.12201 | S.12202 | S.12203 | Rahaturufondid | S.123 | S.12301 | S.12302 | S.12303 | Finantsinstitutsioonid, v.a rahaloomeasutused ning kindlustusseltsid ja pensionifondid | Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid | S.124 | S.12401 | S.12402 | S.12403 | Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide | S.125 | S.12501 | S.12502 | S.12503 | Finantsvahenduse abiettevõtted | S.126 | S.12601 | S.12602 | S.12603 | Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad | S.127 | S.12701 | S.12702 | S.12703 | Kindlustusseltsid ja pensionifondid | Kindlustusseltsid | S.128 | S.12801 | S.12802 | S.12803 | Pensionifondid | S.129 | S.12901 | S.12902 | S.12903 | Valitsemissektor | S.13 |   |   |   | Keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) | S.1311 |   |   |   | Osariigi/liidumaa valitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) | S.1312 |   |   |   | Kohalik omavalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) | S.1313 |   |   |   | Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid | S.1314 |   |   |   | Kodumajapidamised | S.14 |   |   |   | Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad | S.141 + S.142 |   |   |   | Töötajad | S.143 |   |   |   | Omandi- ja siirdetulu saajad | S.144 |   |   |   | Omanditulu saajad | S.1441 |   |   |   | Pensionisaajad | S.1442 |   |   |   | Muude siirdetulude saajad | S.1443 |   |   |   | Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid | S.15 |   |   |   | Välismaailm | S.2 |   |   |   | Euroopa Liidu liikmesriigid, institutsioonid ja asutused | S.21 |   |   |   | Euroopa Liidu liikmesriigid | S.211 |   |   |   | Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused | S.212 |   |   |   | ELi mittekuuluvad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes ei ole residendid Euroopa Liidus | S.22 |   |   |  2.31 | Macroeconomic analysis does not consider the actions of each institutional unit separately — it considers the aggregate activities of similar institutions. So units are combined into groups called institutional sectors, some of which are divided into subsectors. | Table 2.1 —   Sectors and subsectors | Sectors and subsectors |   | Public | National private | Foreign controlled | Non-financial corporations | S.11 | S.11001 | S.11002 | S.11003 | Financial corporations | S.12 |   |   |   | Monetary financial institutions (MFIs) | Central bank | S.121 |   |   |   | Other monetary financial institutions (OMFI) | Deposit-taking corporations except the central bank | S.122 | S.12201 | S.12202 | S.12203 | Money market funds (MMFs) | S.123 | S.12301 | S.12302 | S.12303 | Financial corporations except MFIs and Insurance corporations and pension funds (ICPFs) | Non-MMF investment funds | S.124 | S.12401 | S.12402 | S.12403 | Other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds | S.125 | S.12501 | S.12502 | S.12503 | Financial auxiliaries | S.126 | S.12601 | S.12602 | S.12603 | Captive financial institutions and money lenders | S.127 | S.12701 | S.12702 | S.12703 | ICPFs | Insurance corporations (IC) | S.128 | S.12801 | S.12802 | S.12803 | Pension funds (PF) | S.129 | S.12901 | S.12902 | S.12903 | General government | S.13 |   |   |   | Central government (excluding social security funds) | S.1311 |   |   |   | State government (excluding social security funds) | S.1312 |   |   |   | Local government (excluding social security funds) | S.1313 |   |   |   | Social security funds | S.1314 |   |   |   | Households | S.14 |   |   |   | Employers and own-account workers | S.141+S.142 |   |   |   | Employees | S.143 |   |   |   | Recipients of property and transfer income | S.144 |   |   |   | Recipients of property income | S.1441 |   |   |   | Recipients of pensions | S.1442 |   |   |   | Recipients of other transfers | S.1443 |   |   |   | Non-profit institutions serving households | S.15 |   |   |   | Rest of the world | S.2 |   |   |   | Member States and institutions and bodies of the European Union | S.21 |   |   |   | Member States of the European Union | S.211 |   |   |   | Institutions and bodies of the European Union | S.212 |   |   |   | Non-member countries and international organisations non-resident in the European Union | S.22 |   |   |  
2.32 | Iga sektor ja allsektor koondab samalaadse majanduskäitumisega institutsionaalseid üksusi. | Diagramm 2.1.   Üksuste liigitamine sektoritesse2.32 | Each sector and subsector groups together the institutional units which have a similar type of economic behaviour. | Diagram 2.1 —   Allocation of units to sectors
2.33 | Institutsionaalsed üksused rühmitatakse sektoritesse vastavalt sellele, mis liiki tootjatega on tegemist, ning sõltuvalt nende põhitegevusest ja -funktsioonist, mida peetakse nende majanduskäitumise puhul representatiivseks.2.33 | The institutional units are grouped into sectors on the basis of the type of producer they are and depending on their principal activity and function, which are considered to be indicative of their economic behaviour.
2.34 | Diagrammil 2.1 on näidatud, kuidas üksused peamistesse sektoritesse jaotatakse. Selleks et määrata kindlaks sellise residendist üksuse sektor, mis ei ole kodumajapidamine, tuleb diagrammi kohaselt kindlaks määrata, kas seda üksust kontrollib valitsemissektor ning kas tegemist on turutootjaga või turuvälise tootjaga.2.34 | Diagram 2.1 shows how units are allocated to the main sectors. In order to determine the sector of a unit which is resident and not a household, according to the diagram, it is necessary to determine whether it is controlled by general government or not, and whether it is a market or a non-market producer.
2.35 | Kontrolli finantsinstitutsiooni ning mittefinantsettevõtte üle määratletakse kui võimet määrata kindlaks üldine ettevõttepoliitika, näiteks valides vajaduse korral sobivad juhatuse liikmed.2.35 | Control over a financial or non-financial corporation shall be defined as the ability to determine general corporate policy, for example by choosing appropriate directors if necessary.
2.36 | Üks institutsionaalne üksus (ettevõte, kodumajapidamine, kasumitaotluseta institutsioon või valitsusüksus) omab kontrolli teise ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte üle, kui ta omab üle poole hääleõigusega aktsiatest või kontrollib muul viisil enam kui poolt aktsiaomanike hääleõigusest.2.36 | A single institutional unit (another corporation, a household, a non-profit institution or a government unit) secures control over a corporation or quasi-corporation by owning more than half the voting shares or otherwise controlling more than half the shareholders' voting power.
2.37 | Selleks et kontrollida enam kui poolt aktsiaomanike hääleõigusest, ei pea institutsionaalne üksus ise omama ühtegi hääleõigusega aktsiat. Teatav ettevõte, ettevõte C, võib olla teise ettevõtte B tütarettevõte, milles kolmandal ettevõttel A on hääleõigusega aktsiate enamus. Ettevõte C on ettevõtte B tütarettevõte, kui ettevõte B kontrollib rohkem kui poolt aktsiaomanike hääleõigusest ettevõttes C või kui ettevõte B on ettevõtte C aktsiaomanik, kellel on õigus ametisse nimetada ja ametist vabastada enamikku ettevõtte C juhatuse liikmetest.2.37 | In order to control more than half the shareholders' voting power, an institutional unit need not own any of the voting shares itself. A given corporation, corporation C, could be a subsidiary of another corporation B in which a third corporation A owns a majority of the voting shares. Corporation C is said to be subsidiary of corporation B when either corporation B controls more than half of the shareholders' voting power in corporation C or corporation B is a shareholder in C with the right to appoint or remove a majority of the directors of C.
2.38 | Valitsemissektor saab omada kontrolli ettevõtte üle tulenevalt eriõigusaktidest või eriõigusnormidest, mis annavad valitsusele õiguse kujundada ettevõttepoliitikat. Allpool esitatud kaheksa näitajat on peamised tegurid, mida kaaluda, otsustamaks, kas ettevõtet kontrollib valitsemissektor: | a) | häälteenamuse omamine valitsemissektori poolt; | b) | valitsemissektori kontroll juhatuse või nõukogu üle; | c) | valitsemissektori kontroll võtmeisikute ametisse nimetamise või ametist vabastamise üle; | d) | valitsemissektori kontroll üksuse põhikomisjonide üle; | e) | nn kuldaktsia omamine valitsemissektori poolt; | f) | eriõigusnormid; | g) | valitsemissektor kui peamine klient; | h) | laenamine valitsemissektorilt. | Kontrolli kindlakstegemiseks võib mõnel juhul piisata ühest näitajast, kuid muudel juhtudel võivad kontrolli olemasolu näidata mitu näitajat üheskoos.2.38 | General government secures control over a corporation as a result of special legislation, decree or regulation which empowers the government to determine corporate policy. The following indicators are the main factors to consider in deciding whether a corporation is controlled by government: | (a) | government ownership of the majority of the voting interest; | (b) | government control of the board or governing body; | (c) | government control of the appointment and removal of key personnel; | (d) | government control of key committees in the entity; | (e) | government possession of a golden share; | (f) | special regulations; | (g) | government as a dominant customer; | (h) | borrowing from government. | A single indicator may be sufficient to establish control, but, in other cases, a number of separate indicators may collectively indicate control.
2.39 | Iseseisva juriidilise isiku staatust omavate kasumitaotluseta institutsioonide puhul on kontrolli kindlaksmääramiseks viis näitajat: | a) | ametnike ametisse nimetamine; | b) | tegevust võimaldavate vahendite pakkumine; | c) | lepingulised suhted; | d) | rahastamise tase; | e) | valitsemissektori riskisuse määr. | Nagu ka ettevõtete puhul, võib mõnel juhul kontrolli kindlakstegemiseks piisata ühest näitajast, kuid muudel juhtudel võivad kontrolli olemasolu näidata mitu eraldiseisvat näitajat üheskoos.2.39 | For non-profit institutions recognised as independent legal entities, the five indicators of control to be considered are: | (a) | the appointment of officers; | (b) | the provisions of enabling instruments; | (c) | contractual agreements; | (d) | the degree of financing; | (e) | the degree of government risk exposure. | As with corporations, a single indicator may be sufficient to establish control in some cases, but, in other cases, a number of separate indicators may collectively indicate control.
2.40 | Turuettevõtete ja turuväliste ettevõtete eristamine ja seeläbi avaliku sektori ettevõtete puhul nende klassifitseerimine kas valitsemissektorisse või ettevõtete sektorisse sõltub punktis 1.37 esitatud kriteeriumidest.2.40 | Differentiating between market and non-market, and so for public sector entities classification between the general government sector and the corporations sector, depends on the criteria set out in paragraph 1.37.
2.41 | Sektor jaotatakse allsektoriteks vastavalt selle sektori jaoks asjakohastele kriteeriumidele – näiteks valitsemissektori võib jaotada keskvalitsuseks, osariigi/liidumaa valitsuseks ja kohalikuks omavalitsuseks ning riiklikeks sotsiaalkindlustusfondideks. See võimaldab üksuste majanduskäitumist täpsemalt kirjeldada. | Sektorite ja allsektorite kontodel kirjendatakse kõik asjaomase sektoriga hõlmatud institutsionaalsete üksuste tegevused, sealhulgas nii põhi- kui ka kõrvaltegevused. | Iga institutsionaalne üksus kuulub ainult ühte sektorisse või allsektorisse.2.41 | A sector shall be divided into subsectors according to the criteria relevant to that sector; for example government can be split into central, state and local government and social security funds. This permits a more precise description of the economic behaviour of the units. | The accounts for sectors and subsectors record all the activities, whether principal or secondary, of the institutional units covered by the appropriate sector. | Each institutional unit belongs to only one sector or subsector.
2.42 | Kui institutsionaalse üksuse põhifunktsioon on toota kaupu ja osutada teenuseid, tuleb selle üksuse sektorisse jaotamiseks otsustada kõigepealt tootja liigi üle.2.42 | When the principal function of the institutional unit is to produce goods and services, the type of producer must be decided first, in order to allocate it to a sector.
2.43 | Tabel 2.2 näitab tootja liiki ning igale sektorile iseloomulikke põhitegevusi ja -funktsioone. | Tabel 2.2.   Tootja liik ning põhitegevused ja -funktsioonid sektorite kaupa | Tootja liik | Põhitegevus ja -funktsioon | Sektor | Turutootja | Turukaupade tootmine ja mittefinantsteenuste osutamine | Mittefinantsettevõtted (S.11) | Turutootja | Finantsvahendus, sealhulgas kindlustus | Finantsabiteenused | Finantsinstitutsioonid (S.12) | Avaliku sektori turuväline tootja | Turuvälise toodangu tootmine ja pakkumine kollektiivseks ja individuaalseks tarbimiseks ning selliste tehingute tegemine, mis on seotud rahvatulu ja -rikkuse ümberjaotamisega | Valitsemissektor (S.13) | Turutootja või eratootja, kes toodab enda lõpptarbeks | Tarbimine | Turutoodangu ja enda lõpptarbeks toodangu tootmine | Kodumajapidamised (S.14) | kui tarbijad | kui ettevõtjad | Turuväline eratootja | Turuvälise toodangu tootmine ja pakkumine individuaalseks tarbimiseks | Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15)2.43 | Table 2.2 shows the type of producer and the principal activities and functions that are characteristic of each sector: | Table 2.2 —   Type of producer and principal activities and functions classified by sector | Type of producer | Principal activity and function | Sector | Market producer | Production of market goods and non-financial services | Non-financial corporations (S.11) | Market producer | Financial intermediation including insurance | Auxiliary financial activities | Financial corporations (S.12) | Public non-market producer | Production and supply of non-market output for collective and individual consumption, and carrying out transactions intended to redistribute national income and wealth | General government (S.13) | Market producer or private producer for own final use | Consumption | Production of market output and output for own final use | Households (S.14) | As consumers | As entrepreneurs | Private non-market producer | Production and supply of non-market output for individual consumption | Non-profit institutions serving households (S.15)
2.44 | Välismaailma sektor (S.2) viitab residentidest ja mitteresidentidest üksuste vahelistele voogudele ja positsioonidele – mitteresidentidest üksuseid ei iseloomusta sarnased eesmärgid ja käitumisliigid, neid eristatakse üksnes nende ja residentidest üksuste vaheliste voogude ja positsioonide kaudu.2.44 | The rest of the world (S.2) sector refers to flows and positions between resident units and non-resident units — the non-resident units are not characterised by similar objectives and types of behaviour, but are only recognised through their flows and positions with resident units.
Mittefinantsettevõtted (S.11)Non-financial corporations (S.11)
2.45 | Määratlus: mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Mittefinantsettevõtete sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (vt punkti 2.13 alapunkt f).2.45 | Definition: the non-financial corporations sector (S.11) consists of institutional units which are independent legal entities and market producers, and whose principal activity is the production of goods and non-financial services. The non-financial corporations sector also includes non-financial quasi-corporations (see paragraph 2.13(f)).
2.46 | Hõlmatud institutsionaalsed üksused on järgmised: | a) | era- ja avaliku sektori ettevõtted, mis on turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega; | b) | iseseisva juriidilise isiku staatust omavad ühistud ja ühingud, mis on turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega; | c) | iseseisva juriidilise isiku staatust omavad avaliku sektori tootjad, mis on turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega; | d) | mittefinantsettevõtteid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid või liidud, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega; | e) | peakontorid, mis kontrollivad turutootjatest ettevõtete gruppi, kui ettevõtete grupi kui terviku peamine tegevusala (mõõdetuna lisandväärtuse alusel) on kaupade tootmine ja mittefinantsteenuste osutamine; | f) | eriotstarbelised üksused, mis tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega; | g) | era- ja avaliku sektori kvaasikorporatiivsed ettevõtted, mis on turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega.2.46 | The institutional units covered are the following: | (a) | private and public corporations which are market producers principally engaged in the production of goods and non-financial services; | (b) | cooperatives and partnerships recognised as independent legal entities which are market producers principally engaged in the production of goods and non-financial services; | (c) | public producers which are recognised as independent legal entities and which are market producers principally engaged in the production of goods and non-financial services; | (d) | non-profit institutions or associations serving non-financial corporations, which are recognised as independent legal entities and which are market producers principally engaged in the production of goods and non-financial services; | (e) | head offices controlling a group of corporations which are market producers, where the preponderant type of activity of the group of corporations as a whole - measured on the basis of value added — is the production of goods and non-financial services; | (f) | SPEs whose principal activity is the provision of goods or non-financial services; | (g) | private and public quasi-corporations which are market producers principally engaged in the production of goods and non-financial services.
2.47 | Kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted on kõik üksused, mis on turutootjad ja tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega ning vastavad tingimustele, mille alusel neid käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena (vt punkti 2.13 alapunkt f). | Kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted peavad säilitama piisavalt teavet, et oleks võimalik pidada täielikku raamatupidamisarvestust, ning neid juhitakse kui ettevõtteid. Nende de facto suhe oma omanikuga on sama, mis ettevõttel oma aktsionäride või osanikega. | Kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted, mille omanikeks on kodumajapidamised, valitsemissektori üksused või kasumitaotluseta institutsioonid, rühmitatakse koos mittefinantsettevõtetega mittefinantsettevõtete sektorisse, mitte nende omaniku sektorisse.2.47 | Non-financial quasi-corporations are all entities which are market producers principally engaged in the production of goods and non-financial services and which meet the conditions qualifying them as quasi-corporations (see point (f) of paragraph 2.13). | Non-financial quasi-corporations must keep enough information to enable a complete set of accounts to be drawn up, and are operated as if they were corporations. The de facto relationship to their owner is that of a corporation to its shareholders. | Non-financial quasi-corporations owned by households, government units or non-profit institutions are grouped with non-financial corporations in the non-financial corporations sector, and not in the sector of their owner.
2.48 | Täieliku raamatupidamisarvestuse, kaasa arvatud bilansi olemasolu ei ole piisav tingimus selleks, et turutootjat saaks käsitada institutsionaalse üksusena, näiteks kvaasikorporatiivse ettevõttena. Ühingud ja avaliku sektori tootjad (v.a need, mis on hõlmatud punkti 2.46 alapunktidega a, b, c ja f, ning füüsilisest isikust ettevõtjad) ei ole üldjuhul kindlalt eristatavad institutsionaalsed üksused – isegi kui neil on täielik raamatupidamisarvestus –, sest nad ei ole sõltumatud otsuste vastuvõtmisel ning nende juhtimist kontrollib nende omanikuks olev kodumajapidamine, kasumitaotluseta institutsioon või valitsus.2.48 | The existence of a complete set of accounts, including balance sheets, is not a sufficient condition for market producers to be treated as institutional units such as quasi-corporations. Partnerships and public producers, other than those included under points (a), (b), (c) and (f) of paragraph 2.46 and sole proprietorships — even if they keep a complete set of accounts — are in general not distinct institutional units because they do not enjoy autonomy of decision, their management being under the control of the households, non-profit institutions or governments which own them.
2.49 | Mittefinantsettevõtete sektor hõlmab ka tinglikke residendist üksusi, mida käsitatakse kui kvaasikorporatiivseid ettevõtteid.2.49 | Non-financial corporations include notional resident units which are treated as quasi-corporations.
2.50 | Mittefinantsettevõtete sektor on jaotatud kolme allsektorisse: | a) | avaliku sektori mittefinantsettevõtted (S.11001); | b) | omamaised erasektori mittefinantsettevõtted (S.11002); | c) | väliskapitali kontrolli all olevad mittefinantsettevõtted (S.11003).2.50 | The non-financial corporations sector is divided into three subsectors: | (a) | public non-financial corporations (S.11001); | (b) | national private non-financial corporations (S.11002); | (c) | foreign controlled non-financial corporations (S.11003).
2.51 | Määratlus: avaliku sektori mittefinantsettevõtete allsektor koosneb kõigist mittefinantsettevõtetest, kvaasikorporatiivsetest mittefinantsettevõtetest ja kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning mis alluvad valitsemissektori üksuste kontrollile.2.51 | Definition: the public non-financial corporations subsector consists of all non-financial corporations, quasi-corporations and non-profit institutions, recognised as independent legal entities, that are market producers and are subject to control by government units.
2.52 | Avaliku sektori kvaasikorporatiivsed ettevõtted on kvaasikorporatiivsed ettevõtted, mille otseseks omanikuks on valitsemissektori üksused.2.52 | Public quasi-corporations are quasi-corporations owned directly by government units.
Allsektor „Omamaised erasektori mittefinantsettevõtted” (S.11002)National private non-financial corporations (S.11002)
2.53 | Määratlus: omamaiste erasektori mittefinantsettevõtete allsektor koosneb kõigist mittefinantsettevõtetest, kvaasikorporatiivsetest mittefinantsettevõtetest ja kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning mida ei kontrolli valitsemissektor või mitteresidendist institutsionaalsed üksused. | See allsektor hõlmab otsese välisinvesteeringuga korporatiivseid ja kvaasikorporatiivseid üksuseid, mida ei klassifitseerita väliskapitali kontrolli all olevate mittefinantsettevõtete allsektorisse (S.11003).2.53 | Definition: the national private non-financial corporations subsector consists of all non-financial corporations, quasi-corporations and non-profit institutions which are recognised as independent legal entities and which are market producers, that are not controlled by government or by non-resident institutional units. | This subsector includes corporate and quasi-corporate direct foreign investment units not classified in the foreign controlled non-financial corporations subsector (S.11003).
Allsektor „Väliskapitali kontrolli all olevad mittefinantsettevõtted” (S.11003)Foreign controlled non-financial corporations (S.11003)
2.54 | Määratlus: väliskapitali kontrolli all olevate mittefinantsettevõtete allsektor koosneb kõigist mittefinantsettevõtetest ja kvaasikorporatiivsetest mittefinantsettevõtetest, mida kontrollivad mitteresidendist institutsionaalsed üksused. | Sellesse allsektorisse kuuluvad: | a) | kõik mitteresidendist ettevõtete tütarettevõtted; | b) | kõik ettevõtted, mida kontrollivad mitteresidendist institutsionaalsed üksused, mis ise ei ole ettevõtted: näiteks ettevõte, mida kontrollib välisriigi valitsus. See hõlmab ettevõtteid, mida kontrollib (kooskõlastatult tegutsev) rühm mitteresidendist üksusi; | c) | kõik mitteresidendist ettevõtete ja juriidilise isiku õigusteta tootjate filiaalid ja muud juriidilise isiku õigusteta üksused, mis on tinglikud residendist üksused.2.54 | Definition: the foreign controlled non-financial corporations subsector consists of all non-financial corporations and quasi-corporations that are controlled by non-resident institutional units. | This subsector includes: | (a) | all subsidiaries of non-resident corporations; | (b) | all corporations controlled by a non-resident institutional unit that is not itself a corporation; for example, a corporation which is controlled by a foreign government. It includes corporations controlled by a group of non-resident units acting in concert; | (c) | all branches or other unincorporated agencies of non-resident corporations or unincorporated producers which are notional resident units.
Finantsinstitutsioonid (S.12)Financial corporations (S.12)
2.55 | Määratlus: finantsinstitutsioonide sektor (S.12) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt finantsteenuste osutamisega. Need institutsionaalsed üksused hõlmavad kõiki ettevõtteid ja kvaasikorporatiivseid ettevõtteid, kes tegelevad peamiselt järgmisega: | a) | finantsvahendus (finantsvahendajad) ja/või | b) | finantsabiteenused (finantsvahenduse abiettevõtted). | Samuti on hõlmatud finantsteenuseid osutavad institutsionaalsed üksused, kui enamiku nende vara või kohustustega ei tehta tehinguid avatud turgudel.2.55 | Definition: the financial corporations sector (S.12) consists of institutional units which are independent legal entities and market producers, and whose principal activity is the production of financial services. Such institutional units comprise all corporations and quasi-corporations which are principally engaged in: | (a) | financial intermediation (financial intermediaries); and/or | (b) | auxiliary financial activities (financial auxiliaries). | Also included are institutional units providing financial services, where most of either their assets or their liabilities are not transacted on open markets.
2.56 | Finantsvahendus on tegevus, mille käigus institutsionaalne üksus omandab finantsvara ja võtab endale kohustusi omal vastutusel, astudes turul finantstehingutesse. Finantsvahendajate vara ja kohustused kujundatakse ümber või restruktureeritakse finantsvahenduse protsessis näiteks seoses nende lõpptähtajaga, ulatusega, riskiga jne. | Finantsabiteenused on tegevused, mis on seotud finantsvahendusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendus.2.56 | Financial intermediation is the activity in which an institutional unit acquires financial assets and incurs liabilities on its own account by engaging in financial transactions on the market. The assets and liabilities of financial intermediaries are transformed or repackaged in relation to, for example, maturity, scale, risk, etc. in the financial intermediation process. | Auxiliary financial activities are activities related to financial intermediation but which do not involve financial intermediation themselves.
FinantsvahendajadFinancial intermediaries
2.57 | Finantsvahenduse protsessis liiguvad vahendid sellistelt kolmandatelt pooltelt, kellel on vahendite ülejääk, sellistele kolmandatele pooltele, kellel on nende puudus. Finantsvahendaja ei toimi üksnes selliste teiste institutsionaalsete üksuste agendina, vaid võtab endale riski, omandades finantsvara ja võttes kohustusi omal vastutusel.2.57 | The financial intermediation process channels funds between third parties with a surplus and those with a lack of funds. A financial intermediary does not only act as an agent for other institutional units, but places itself at risk by acquiring financial assets and incurring liabilities on its own account.
2.58 | Finantsvahenduse protsessi võivad olla kaasatud igat liiki kohustused, välja arvatud kohustuste kategooria „Muud makstavad arved” (AF.8). Finantsvahenduse protsessi kaasatud finantsvara võib klassifitseerida mis tahes kategooriasse, välja arvatud kategooria „Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid” (AF.6), kuid kaasa arvatud kategooria „Muud saadavad arved”. Finantsvahendajad võivad investeerida oma vahendeid mittefinantsvarasse, näiteks kinnisvarasse. Selleks et ettevõtet saaks käsitada finantsvahendajana, peab ta võtma endale kohustusi turul ja vahendeid ümber kujundama. Kinnisvaraettevõtted ei ole finantsvahendajad.2.58 | In the financial intermediation process, all categories of liabilities may be involved with the exception of the liability category of other accounts payable (AF.8). The financial assets involved in the financial intermediation process may be classified in any category with the exception of the category of insurance, pension and standardised guarantee schemes (AF.6) but including the other accounts receivable category. Financial intermediaries may invest their funds in non-financial assets including real estate. In order to be considered a financial intermediary, a corporation should incur liabilities on the market and transform funds. Real estate corporations are not financial intermediaries.
2.59 | Kindlustusseltside ja pensionifondide funktsiooniks on riskide koondamine. Nende institutsioonide kohustusteks on kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid (AF.6). Kohustuste vastaspooleks on finantsvahendajana tegutsevate kindlustusseltside ja pensionifondide investeeringud.2.59 | The function of insurance corporations and pension funds consists of the pooling of risks. The liabilities of such institutions are insurance, pension and standardised guarantee schemes (AF.6). The counterparts of liabilities are investments by the insurance corporations and pension funds, acting as financial intermediaries.
2.60 | Investeerimisfondid (edaspidi „rahaturufondid ja muud investeerimisfondid”) võtavad eeskätt kohustusi investeerimisfondide aktsiate või osakute emiteerimise kaudu (AF.52). Finantsvara ja/või kinnisvara omandamisega kujundavad nad neid fonde ümber. Seepärast klassifitseeritakse investeerimisfondid finantsvahendajateks. Nende vara ja kohustuste väärtuse iga muutus, mis pole seotud nende oma aktsiatega, mõjutab nende omavahendeid (vt punkt 7.07). Kuna omavahendite hulk on võrdne investeerimisfondi aktsiate või osakute väärtusega, siis iga muutus fondi vara ja kohustuste väärtuses kajastub ka nende aktsiate või osakute turuväärtuses. Investeerimisfonde, mis investeerivad kinnisvarasse, käsitatakse finantsvahendajatena.2.60 | Investment funds, hereinafter referred to as money market funds (MMFs) and non-money market funds (non-MMFs), primarily incur liabilities through the issue of investment fund shares or units (AF.52). They transform such funds by acquiring financial assets and/or real estate. Investment funds are classified as financial intermediaries. Any change in the value of their assets and liabilities other than their own shares is reflected in their own funds (see paragraph 7.07). Given that the amount of own funds equals the value of the investment fund's shares or units, any change in the value of the fund's assets and liabilities will be reflected in the market value of such shares or units. Investment funds investing in real estate are financial intermediaries.
2.61 | Finantsvahendus piirdub vara omandamise ja kohustuste võtmisega üldsuse või selle konkreetsema ja suhteliselt suure allrühmaga tehtavate tehingute kaudu. Kui tegevus piirdub väikese inimeste või perekondade rühmaga, siis finantsvahendust ei toimu.2.61 | Financial intermediation is limited to acquiring assets and incurring liabilities with the general public or specified and relatively large sub-groups thereof. Where the activity is limited to small groups of persons or families, no financial intermediation takes place.
2.62 | Üldisest põhimõttest, mille kohaselt piirdub finantsvahendus turul tehtavate finantstehingutega, võib esineda erandeid. Näideteks on munitsipaalomanduses olevad krediidi- ja hoiupangad, mis sõltuvad vastavast kohalikust omavalitsusest, või kapitalirendi ettevõtted, mis vahendite omandamisel või investeerimisel sõltuvad emaettevõtete grupist. Nende laenu- või hoiustamistegevus peab olema sõltumatu vastavast kohalikust omavalitsusest või emaettevõtete grupist selleks, et klassifitseerida neid finantsvahendajaks.2.62 | Exceptions to the general limitation of financial intermediation to financial transactions on the market may exist. Examples are municipal credit and savings banks which rely on the municipality involved, or financial lease corporations that depend on a parent group of companies for acquiring funds or investing funds. Their lending or their acceptance of savings shall be independent of the municipality involved or the parent group, respectively, in classifying them as financial intermediaries.
Finantsvahenduse abiettevõttedFinancial auxiliaries
2.63 | Finantsabiteenused hõlmavad täiendavaid teenuseid, mis on vajalikud tehingute sooritamiseks finantsvara ja -kohustustega või vahendite ümberkujundamiseks või restruktureerimiseks. Finantsvahenduse abiettevõtted ei võta endale riske finantsvara või -kohustuste omandamisega. Nad hõlbustavad finantsvahendust. Peakontorid, mille kõik tütarettevõtted või enamik neist on finantsinstitutsioonid, on finantsvahenduse abiettevõtted.2.63 | Auxiliary financial activities comprise auxiliary activities for realising transactions in financial assets and liabilities or the transformation or repackaging of funds. Financial auxiliaries do not put themselves at risk by acquiring financial assets or incurring liabilities. They facilitate financial intermediation. Head offices, all or most of the subsidiaries of which are financial corporations, are financial auxiliaries.
Muud finantsinstitutsioonid kui finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõttedFinancial corporations other than financial intermediaries and financial auxiliaries
2.64 | Muud finantsinstitutsioonid kui finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõtted on institutsionaalsed üksused, mis pakuvad selliseid finantsteenuseid, mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei tehta tehinguid avatud turgudel.2.64 | Other financial corporations other than financial intermediaries and financial auxiliaries are institutional units providing financial services, where most of either their assets or their liabilities are not transacted on open markets.
Finantsinstitutsioonide sektorisse kuuluvad institutsionaalsed üksusedInstitutional units included in the financial corporations sector
2.65 | Finantsinstitutsioonide sektorisse (S.12) kuuluvad järgmised institutsionaalsed üksused: | a) | era- või avaliku sektori ettevõtted, mille peamiseks tegevusalaks on finantsvahendus ja/või finantsabiteenuste osutamine; | b) | ühistud ja ühingud, mis on iseseisvad juriidilised isikud ning mille peamiseks tegevusalaks on finantsvahendus ja/või finantsabiteenuste osutamine; | c) | avaliku sektori tootjad, mis on juriidilised isikud ning mille peamiseks tegevusalaks on finantsvahendus ja/või finantsabiteenuste osutamine; | d) | kasumitaotluseta institutsioonid, mis on juriidilised isikud ning mille peamiseks tegevusalaks on finantsvahendus ja/või finantsabiteenuste osutamine või mis teenindavad finantsinstitutsioone; | e) | peakontorid, kui kõigi või enamiku nende tütarettevõtete peamine tegevusala finantsinstitutsioonina on finantsvahendus ja/või finantsabiteenuste osutamine. Kõnealused peakontorid klassifitseeritakse finantsvahenduse abiettevõteteks (S.126); | f) | valdusettevõtted, mille peamine ülesanne on tütarettevõtete grupi varade hoidmine. Grupp võib koosneda finantsinstitutsioonidest või mittefinantsettevõtetest – see ei mõjuta valdusettevõtete klassifitseerimist varasid hoidvaks finantsasutuseks (S.127); | g) | eriotstarbelised üksused, mis tegelevad peamiselt finantsteenuste osutamisega; | h) | juriidilise isiku õigusteta investeerimisfondid, mis koosnevad osalejate rühmale kuuluvatest investeerimisportfellidest ja mida juhib tavaliselt mõni teine finantsinstitutsioon. Sellised fondid on neid juhtivast finantsinstitutsioonist eraldi seisvad institutsionaalsed üksused; | i) | juriidilise isiku õigusteta üksused, mille peamine tegevusala on finantsvahendus ja mille suhtes kohaldatakse õigusnorme ja järelevalvet (enamasti klassifitseeritud hoiuseid kaasavate ettevõtetena, v.a keskpank, kindlustusseltside või pensionifondidena; neid käsitatakse sõltumatutena otsuste vastuvõtmisel, neil on oma juhtkond, mis on sõltumatu omanikest, ning nende majandus- ja finantskäitumine sarnaneb finantsinstitutsioonide omaga. Sellisel juhul käsitatakse neid kui eraldiseisvaid institutsionaalseid üksusi. Näiteks võib tuua mitteresidendist finantsinstitutsioonide filiaalid.2.65 | The institutional units included in the financial corporations sector (S.12) are the following: | (a) | private or public corporations which are principally engaged in financial intermediation and/or in auxiliary financial activities; | (b) | cooperatives and partnerships recognised as independent legal entities which are principally engaged in financial intermediation and/or in auxiliary financial activities; | (c) | public producers recognised as legal entities, which are principally engaged in financial intermediation and/or in auxiliary financial activities; | (d) | non-profit institutions recognised as legal entities which are principally engaged in financial intermediation and/or in auxiliary financial activities, or which are serving financial corporations; | (e) | head offices when all or most of their subsidiaries are, as financial corporations, principally engaged in financial intermediation and/or financial auxiliary activities. These head offices are classified as financial auxiliaries (S.126); | (f) | holding companies, where the main role is the holding of assets of a group of subsidiary corporations. The make-up of the group can be financial or non-financial — this does not affect the classification of holding companies as captive financial institutions (S.127); | (g) | SPEs whose principal activity is the provision of financial services; | (h) | unincorporated investment funds comprising investment portfolios owned by the group of participants, and whose management is undertaken, in general, by other financial corporations. Such funds are institutional units, separate from the managing financial corporation; | (i) | unincorporated units principally engaged in financial intermediation and subject to regulation and supervision (in most cases classified as deposit-taking corporations except the central bank, insurance corporations or pension funds) are deemed to enjoy autonomy of decision and to have autonomous management independent of their owners; their economic and financial behaviour is similar to that of financial corporations. In this case they are treated as separate institutional units. Examples are branches of non-resident financial corporations.
Finantsinstitutsioonide sektori allsektoridSubsectors of financial corporations
2.66 | Finantsinstitutsioonide sektor on jaotatud järgmisteks allsektoriteks: | a) | keskpank (S.121); | b) | hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122); | c) | rahaturufondid (S.123); | d) | investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124); | e) | muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125); | f) | finantsvahenduse abiettevõtted (S.126); | g) | varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127); | h) | kindlustusseltsid (S.128) ning | i) | pensionifondid (S.129).2.66 | The financial corporations sector is subdivided into the following subsectors: | (a) | central bank (S.121); | (b) | deposit-taking corporations except the central bank (S.122); | (c) | money market funds (MMFs) (S.123); | (d) | non-MMF investment funds (S.124); | (e) | other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds (S.125); | (f) | financial auxiliaries (S.126); | (g) | captive financial institutions and money lenders (S.127); | (h) | insurance corporations (S.128); and | (i) | pension funds (S.129).
Finantsinstitutsioonide sektori allsektorite kombineerimineCombining subsectors of financial corporations
2.67 | EKP määratlusele vastavad rahaloomeasutused on allsektorite „Keskpank” (S.121), „Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank” (S.122) ja „Rahaturufondid” (S.123) kombinatsioon.2.67 | Monetary financial institutions (MFIs) as defined by the ECB consist of all institutional units included in the central bank (S.121), deposit-taking corporations except the central bank (S.122) and MMF (S.123) subsectors.
2.68 | „Muud rahaloomeasutused” hõlmavad neid finantsvahendajaid, kelle kaudu keskpanga (S.121) rahapoliitika mõju jõuab teiste majanduses osalejateni. Nendeks on „Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank” (S.122) ja „Rahaturufondid” (S.123).2.68 | Other monetary financial institutions consist of those financial intermediaries through which the effects of the monetary policy of the central bank (S.121) are transmitted to the other entities of the economy. They are deposit-taking corporations except the central bank (S.122) and MMF (S.123).
2.69 | Riskide koondamisega tegelevateks finantsvahendajateks on kindlustusseltsid ja pensionifondid. Need hõlmavad allsektoreid „Kindlustusseltsid” (S.128) ja „Pensionifondid” (S.129).2.69 | Financial intermediaries dealing with the pooling of risks are insurance corporations and pensions funds (ICPF). They consist of the insurance corporations (S.128) and pension funds (S.129) subsectors.
2.70 | „Finantsinstitutsioonid, v.a rahaloomeasutused ning kindlustusseltsid ja pensionifondid” hõlmavad allsektoreid „Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid” (S.124), „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125), „Finantsvahenduse abiettevõtted” (S.126) ning „Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad” (S.127).2.70 | Financial corporations except MFI and ICPF consist of the non-MMF investment funds (S.124), other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds (S.125), financial auxiliaries (S.126) and captive financial institutions and money lenders (S.127) subsectors.
Finantsinstitutsioonide sektori allsektorite jaotamine avaliku sektori, omamaisteks erasektori ja väliskapitali kontrolli all olevateks finantsinstitutsioonideksSubdividing subsectors of financial corporations into public, national private and foreign controlled financial corporations
2.71 | Iga allsektor, v.a S.121, jagatakse omakorda järgmiselt: | a) | avaliku sektori finantsinstitutsioonid; | b) | omamaised erasektori finantsinstitutsioonid ning | c) | väliskapitali kontrolli all olevad finantsinstitutsioonid. | Selle alajaotuse kriteeriumid on samad, mis mittefinantsettevõtete puhul (vt punktid 2.51–2.54). | Tabel 2.3.   Finantsinstitutsioonide sektor ja selle allsektorid | Sektorid ja allsektorid | Avalik sektor | Omamaised erasektorid ja allsektorid | Väliskapitali kontrolli all olevad sektorid ja allsektorid | Finantsinstitutsioonid | S.12 |   |   |   | Rahaloomeasutused | Keskpank | S.121 |   |   |   | Muud rahaloomeasutused | Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank | S.122 | S.12201 | S.12202 | S.12203 | Rahaturufondid | S.123 | S.12301 | S.12302 | S.12303 | Finantsinstitutsioonid, v.a rahaloomeasutused ning kindlustusseltsid ja pensionifondid | Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid | S.124 | S.12401 | S.12402 | S.12403 | Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide | S.125 | S.12501 | S.12502 | S.12503 | Finantsvahenduse abiettevõtted | S.126 | S.12601 | S.12602 | S.12603 | Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad | S.127 | S.12701 | S.12702 | S.12703 | Kindlustusseltsid ja pensionifondid | Kindlustusseltsid | S.128 | S.12801 | S.12802 | S.12803 | Pensionifondid | S.129 | S.12901 | S.12902 | S.129032.71 | With the exception of subsector S.121, each subsector is further subdivided into: | (a) | public financial corporations; | (b) | national private financial corporations; and | (c) | foreign controlled financial corporations. | The criteria for this subdivision are the same as for non-financial corporations (see paragraphs 2.51 to 2.54). | Table 2.3 —   Financial corporations sector and its subsectors | Sectors and subsectors | Public | National private | Foreign controlled | Financial corporations | S.12 |   |   |   | Monetary financial institutions (MFI) | Central bank | S.121 |   |   |   | Other monetary financial institutions (OMFI) | Deposit-taking corporations except the central bank | S.122 | S.12201 | S.12202 | S.12203 | MMF | S.123 | S.12301 | S.12302 | S.12303 | Financial corporations except MFI and ICPF | Non-MMF investment funds | S.124 | S.12401 | S.12402 | S.12403 | Other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds | S.125 | S.12501 | S.12502 | S.12503 | Financial auxiliaries | S.126 | S.12601 | S.12602 | S.12603 | Captive financial institutions and money lenders | S.127 | S.12701 | S.12702 | S.12703 | Insurance corporations and pension funds (ICPFs) | Insurance corporations (IC) | S.128 | S.12801 | S.12802 | S.12803 | Pension funds (PF) | S.129 | S.12901 | S.12902 | S.12903
Keskpank (S.121)Central bank (S.121)
2.72 | Määratlus: keskpanga allsektor (S.121) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine funktsioon on raha emiteerimine, valuuta sisemise ja välise väärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine.2.72 | Definition: the central bank subsector (S.121) consists of all financial corporations and quasi-corporations whose principal function is to issue currency, to maintain the internal and external value of the currency and to hold all or part of the international reserves of the country.
2.73 | Allsektorisse S.121 klassifitseeritakse järgmised finantsvahendajad: | a) | riigi keskpank, sealhulgas juhul, kui see on Euroopa Keskpankade Süsteemi osa; | b) | keskpanga funktsioone täitvad avaliku sektori asutused (nt asutused, kes tegelevad välisvaluutareservide haldamise või raha käibelelaskmisega), kes peavad täielikku raamatupidamisarvestust ja on otsuste tegemisel keskvalitsusest sõltumatud. Kui selline tegevus toimub kas keskvalitsuses või keskpangas, siis eraldi institutsionaalset üksust ei eksisteeri.2.73 | The following financial intermediaries are classified in subsector S.121: | (a) | the national central bank, including when it is part of a European system of central banks; | (b) | central monetary agencies of essentially public origin (e.g. agencies managing foreign exchange or issuing currency) which keep a complete set of accounts and enjoy autonomy of decision in relation to central government. When these activities are performed either within central government or within the central bank, no separate institutional units exist.
2.74 | Allsektor S.121 ei hõlma peale keskpanga ühtki teist asutust või organit, kes tegeleb finantsinstitutsioonide või finantsturgude reguleerimise ja järelevalvega. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126.2.74 | Subsector S.121 does not include agencies and bodies, other than the central bank, which regulate or supervise financial corporations or financial markets. They are classified in subsector S.126.
Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122)Deposit-taking corporations except the central bank (S.122)
2.75 | Määratlus: hoiuseid kaasavate ettevõtete, v.a keskpank, allsektor (S.122) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone (v.a need, mis kuuluvad keskpanga ja rahaturufondide allsektoritesse), mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega ja võtavad institutsionaalsetelt üksustelt, seega mitte üksnes rahaloomeasutustelt, vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning annavad oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse.2.75 | Definition: the deposit-taking corporations except the central bank subsector (S.122) includes all financial corporations and quasi-corporations, except those classified in the central bank and in the MMF subsectors, which are principally engaged in financial intermediation and whose business is to receive deposits and/or close substitutes for deposits from institutional units, hence not only from MFIs, and, for their own account, to grant loans and/or to make investments in securities.
2.76 | Hoiuseid kaasavaid ettevõtteid, v.a keskpank, ei saa kirjeldada lihtsalt kui panku, sest siia alla võivad kuuluda mõned finantsinstitutsioonid, mis ei nimeta end pangaks, ning mõned sellised finantsinstitutsioonid, mis mõnes riigis seda isegi teha ei tohi, samal ajal kui mõni teine finantsinstitutsioon, mis nimetab end pangaks, ei pruugi tegelikult olla hoiuseid kaasav ettevõte. Allsektorisse S.122 klassifitseeritakse järgmised finantsvahendajad: | a) | kommertspangad, universaalpangad, laiaotstarbelised pangad; | b) | hoiupangad (sealhulgas usaldushoiupangad ning hoiu-laenuühistud); | c) | postižiiroasutused, postipangad, žiiropangad; | d) | maapangad, põllumajanduspangad; | e) | ühistupangad, krediidiühistud; | f) | eripangad (nt kaubanduspangad, emissioonipangad, erapangad) ning | g) | elektronrahaasutused, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega.2.76 | Deposit-taking corporations except the central bank cannot be described simply as ‧banks‧, because they may include some financial corporations which do not call themselves banks, or some financial corporations which are not permitted to do so in some countries, while some other financial corporations describing themselves as banks may not in fact be deposit-taking corporations. The following financial intermediaries are classified in sub-sector S.122: | (a) | commercial banks, ‧universal‧ banks, ‧all-purpose‧ banks; | (b) | savings banks (including trustee savings banks and savings banks and loan associations); | (c) | post office giro institutions, post banks, giro banks; | (d) | rural credit banks, agricultural credit banks; | (e) | cooperative credit banks, credit unions; | (f) | specialised banks (e.g. merchant banks, issuing houses, private banks); and | (g) | electronic money institutions principally engaged in financial intermediation.
2.77 | Järgmised finantsvahendajad klassifitseeritakse allsektorisse S.122, kui nad tegelevad tagasimakstavate vahendite vastuvõtmisega üldsuselt kas hoiustena või muul kujul, näiteks pikaajaliste võlaväärtpaberite pideva väljalaskmisena: | a) | ettevõtted, mis tegelevad hüpoteeklaenude andmisega (sealhulgas elamuhoiupangad, hüpoteegipangad ja hüpoteegikrediidiasutused); | b) | munitsipaalkrediidiasutused. | Muudel juhtudel klassifitseeritakse finantsvahendajad allsektorisse S.124.2.77 | The following financial intermediaries are classified in subsector S.122 where it is their business to receive repayable funds from the public, whether in the form of deposits or in other forms such as the continuing issue of long-term debt securities: | (a) | corporations engaged in granting mortgages (including building societies, mortgage banks and mortgage credit institutions); | (b) | municipal credit institutions. | Otherwise, financial intermediaries are classified in subsector S.124.
2.78 | Allsektor S.122 ei hõlma järgmist: | a) | peakontorid, mis juhivad peamiselt hoiuseid kaasavatest ettevõtetest, v.a keskpank, koosneva grupi muid üksusi ja teostavad nende üle järelevalvet, kuid mis ei ole ise hoiuseid kaasavad ettevõtted. Sellised peakontorid klassifitseeritakse allsektorisse S.126; | b) | kasumitaotluseta institutsioonid, mis on iseseisvad juriidilised isikud ning mis teenindavad hoiuseid kaasavaid ettevõtteid, aga ei tegele finantsvahendusega. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126, ning | c) | elektronrahaasutused, mille peamine tegevus ei ole finantsvahendus.2.78 | Subsector S.122 does not include: | (a) | head offices which oversee and manage other units of a group consisting predominantly of deposit-taking corporations except the central bank, but which are not deposit-taking corporations. Such head offices are classified in subsector S.126; | (b) | non-profit institutions recognised as independent legal entities serving deposit-taking corporations, but not engaged in financial intermediation. They are classified in subsector S.126; and | (c) | electronic money institutions not principally engaged in financial intermediation.
Rahaturufondid (S.123)MMF (S.123)
2.79 | Määratlus: rahaturufondide allsektor (S.123) hõlmab kollektiivsete investeerimisskeemidena kõiki peamiselt finantsvahendusega tegelevaid finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, v.a need, mis kuuluvad allsektoritesse „Keskpank” ja „Krediidiasutused”. Nende tegevuseks on emiteerida investeerimisfondi aktsiaid või osakuid, mis on institutsionaalsetelt üksustelt vastu võetavate hoiuste lähedased asendajad, ning oma arvel ja nimel investeerida peamiselt rahaturufondi aktsiatesse/osakutesse, lühiajalistesse võlaväärtpaberitesse ja/või hoiustesse.2.79 | Definition: the MMF subsector (S.123) consists of all financial corporations and quasi-corporations, except those classified in the central bank and in the credit institutions subsectors, which are principally engaged in financial intermediation. Their business is to issue investment fund shares or units as close substitutes for deposits from institutional units, and, for their own account, to make investments primarily in money market fund shares/units, short-term debt securities, and/or deposits.
2.80 | Allsektorisse S.123 klassifitseeritakse järgmised finantsvahendajad: investeerimisfondid, sealhulgas investeerimisühingud, usaldusfondid ja muud kollektiivsed investeerimisskeemid, mille aktsiaid või osakuid käsitatakse hoiuste lähedaste asendajatena.2.80 | The following financial intermediaries are classified in subsector S.123: investment funds including investment trusts, unit trusts and other collective investment schemes whose shares or units are close substitutes for deposits.
2.81 | Allsektor S.123 ei hõlma järgmist: | a) | peakontorid, mis juhivad peamiselt rahaturufondidest koosnevat gruppi ja teostavad selle üle järelevalvet, kuid mis ei ole ise rahaturufondid. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126; | b) | kasumitaotluseta institutsioonid, mis on iseseisvad juriidilised isikud ning mis teenindavad rahaturufonde, aga ei tegele finantsvahendusega. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126.2.81 | Subsector S.123 does not include: | (a) | head offices which oversee and manage a group consisting predominantly of MMFs, but which are not MMFs themselves. They are classified in subsector S.126; | (b) | non-profit institutions recognised as independent legal entities serving MMFs, but not engaged in financial intermediation. They are classified in subsector S.126.
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)Non-MMF investment funds (S.124)
2.82 | Määratlus: allsektor „Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid” (S.124) hõlmab kõiki peamiselt finantsvahendusega tegelevaid kollektiivseid investeerimisskeeme, v.a need, mis kuuluvad allsektorisse „Rahaturufondid”. Nende tegevuseks on emiteerida investeerimisfondi aktsiaid või osakuid, mis ei ole hoiuste lähedased asendajad, ning oma arvel ja nimel investeerida peamiselt muudesse finantsvaradesse kui lühiajalised finantsvarad ja mittefinantsvaradesse (tavaliselt kinnisvara).2.82 | Definition: the non-MMF investment funds subsector (S.124) consists of all collective investment schemes, except those classified in the MMF subsector, which are principally engaged in financial intermediation. Their business is to issue investment fund shares or units which are not close substitutes for deposits, and, on their own account, to make investments primarily in financial assets other than short-term financial assets and in non-financial assets (usually real estate).
2.83 | Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid, hõlmavad investeerimisühinguid, usaldusfonde ja muid kollektiivseid investeerimisskeeme, mille investeerimisfondi aktsiaid või osakuid ei käsitata hoiuste lähedaste asendajatena.2.83 | Non-MMF investment funds cover investment trusts, unit trusts and other collective investment schemes whose investment fund shares or units are not seen as close substitutes for deposits.
2.84 | Allsektorisse S.124 klassifitseeritakse järgmised finantsvahendajad: | a) | avatud investeerimisfondid, mille aktsiad või osakud ostetakse või võetakse tagasi aktsia- või osakuomanike nõudmisel otse või kaudselt ettevõtte vara arvelt; | b) | kinnised investeerimisfondid, millel on fikseeritud aktsiakapital ning mille puhul fondiga liituvad või sealt lahkuvad investorid peavad ostma või müüma olemasolevaid aktsiaid; | c) | kinnisvara investeerimisfondid; | d) | teistesse fondidesse investeerivad fondid (nn fondifondid); | e) | riskifondid, mis hõlmavad mitmesuguseid kollektiivseid investeerimisskeeme, mida iseloomustab suur miinimuminvesteering, vähene regulatsioon ning suur valik investeerimisstrateegiaid.2.84 | The following financial intermediaries are classified in subsector S.124: | (a) | open-ended investment funds whose investment fund shares or units are, at the request of the holders, repurchased or redeemed directly or indirectly out of the undertaking's assets; | (b) | closed-ended investment funds with a fixed share capital, where investors entering or leaving the fund must buy or sell existing shares; | (c) | real estate investment funds; | (d) | investment funds investing in other funds (‧funds of funds‧); | (e) | hedge funds covering a range of collective investment schemes, involving high minimum investments, light regulation, and a range of investment strategies.
2.85 | Allsektor S.124 ei hõlma järgmist: | a) | pensionifondide allsektorisse kuuluvad pensionifondid; | b) | eriotstarbelised valitsemissektori fondid, mida nimetatakse riiklikeks investeerimisfondideks. Eriotstarbeline valitsemissektori fond klassifitseeritakse varasid hoidvaks finantsasutusteks, kui tegemist on finantsinstitutsiooniga; klassifikatsioon „Eriotstarbelised valitsemissektori fondid” määratakse valitsemissektori või finantsinstitutsioonide sektori osana kindlaks vastavalt punktis 2.27 sätestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad valitsemissektori eriotstarbelisi üksusi; | c) | peakontorid, mis juhivad peamiselt muudest investeerimisfondidest, v.a rahaturufondid, koosnevat gruppi ja teostavad selle üle järelevalvet, kuid mis ise ei ole investeerimisfondid. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126; | d) | kasumitaotluseta institutsioonid, mis on iseseisvad juriidilised isikud ning mis teenindavad muid investeerimisfonde, v.a rahaturufondid, aga ei tegele finantsvahendusega. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126.2.85 | Subsector S.124 does not include: | (a) | pension funds which are part of the pension funds subsector; | (b) | special purpose government funds, called sovereign wealth funds. A special purpose government fund is classified as captive financial institution if it is a financial corporation. The classification of a ‧special purpose government fund‧ either as part of general government sector or as part of the financial corporation sector shall be determined according to the criteria concerning special purpose units of general government set out in paragraph 2.27; | (c) | head offices which oversee and manage a group consisting predominantly of non-MMF investment funds, but which are not investment funds themselves. They are classified in subsector S.126; | (d) | non-profit institutions recognised as independent legal entities serving non-MMF investment funds, but not engaged in financial intermediation. They are classified in subsector S.126.
Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125)Other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds (S.125)
2.86 | Määratlus: allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused, investeerimisfondide aktsiad või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega.2.86 | Definition: the other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds subsector (S.125) consists of all financial corporations and quasi-corporations which are principally engaged in financial intermediation by incurring liabilities in forms other than currency, deposits, or investment fund shares, or in relation to insurance, pension and standardised guarantee schemes from institutional units.
2.87 | Allsektor S.125 hõlmab finantsvahendajaid, kes tegelevad peamiselt pikaajalise rahastamisega. Üldjuhul eristatakse seda allsektorit muude rahaloomeasutuste allsektoritest (S.122 ja S.123) sellise domineeriva maksetähtaja alusel. Tuginedes kohustuste puudumisele investeerimisfondi osakute kujul, mida ei käsitata lähedaste asendajatena hoiustele või kindlustus-, pensioni- ja muudele standardsetele tagatisskeemidele, saab seda eristada allsektoritest „Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid” (S.124), „Kindlustusseltsid” (S.128) ja „Pensionifondid” (S.129).2.87 | Subsector S.125 includes financial intermediaries predominantly engaged in long-term financing. In most cases, this predominant maturity distinguishes that subsector from the OMFI subsectors (S.122 and S.123). Based on the non-existence of liabilities in the form of investment fund shares which are not seen as close substitutes for deposits or insurance, pension and standardised guarantee schemes, the borderline with the non-MMF investment funds (S.124), the insurance corporations (S.128), and the pension funds (S.129) subsectors can be determined.
2.88 | Allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) jagatakse omakorda alljaotisteks, mis hõlmavad väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtteid, väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklereid, laenuandmisega tegelevaid finantsinstitutsioone ning spetsialiseerunud finantsinstitutsioone. Seda illustreerib tabel 2.4. | Tabel 2.4.   Allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) ja selle alljaotised | Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide | Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted, | väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid, | laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid ning | spetsialiseerunud finantsinstitutsioonid2.88 | The other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds subsector (S.125) is further subdivided into subsectors consisting of financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions (FVC), security and derivative dealers, financial corporations engaged in lending, and specialised financial corporations. This is shown in Table 2.4. | Table 2.4 —   Other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds subsector (S.125) and its subdivisions | Other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds | Financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions (FVC); | Security and derivative dealers; | Financial corporations engaged in lending; and | Specialised financial corporations
2.89 | Allsektor S.125 ei hõlma iseseisva juriidilise isiku staatust omavaid kasumitaotluseta institutsioone, kes teenindavad teisi finantsvahendajaid, kuid ei tegele ise finantsvahendusega. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126.2.89 | Subsector S.125 does not include non-profit institutions recognised as independent legal entities serving other financial intermediaries, but not engaged in financial intermediation. They are classified in subsector S.126.
Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõttedFinancial vehicle corporations engaged in securitisation transactions (FVC)
2.90 | Määratlus: väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted on ettevõtted, mis teevad väärtpaberistamistehinguid. Finantsvahendusettevõtted, mis vastavad institutsionaalse üksuse kriteeriumitele, klassifitseeritakse allsektorisse S.125, muudel puhkudel käsitatakse neid osana emaettevõttest.2.90 | Definition: financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions (FVC) are undertakings carrying out securitisation transactions. FVC that satisfy the criteria of an institutional unit are classified in S.125, otherwise they are treated as an integral part of the parent.
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid, laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid ning spetsialiseerunud finantsinstitutsioonidSecurity and derivative dealers, financial corporations engaged in lending and specialised financial corporations
2.91 | Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid (omal arvel) on finantsvahendajad omal arvel.2.91 | Security and derivative dealers (on own account) are financial intermediaries on own account.
2.92 | Laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid hõlmavad näiteks finantsvahendajaid, kes tegelevad järgmisega: | a) | kapitalirent; | b) | järelmaksuga ostud ning rahaliste vahendite pakkumine üksikisikutele või ettevõtetele või | c) | faktooring.2.92 | Financial corporations engaged in lending include for example financial intermediaries engaged in: | (a) | financial leasing; | (b) | hire purchase and the provision of personal or commercial finance; or | (c) | factoring.
2.93 | Spetsialiseerunud finantsinstitutsioonid on finantsvahendusettevõtted, näiteks: | a) | riskikapitaliettevõtted ja arengukapitaliettevõtted; | b) | eksporti/importi rahastavad ettevõtted või | c) | finantsvahendusettevõtted, mis omandavad hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid või võtavad laenu ainult rahaloomeasutustelt; need finantsvahendusettevõtted hõlmavad ka keskse vastaspoolega kliiringukodasid, mis teevad rahaloomeasutustesiseseid repotehinguid.2.93 | Specialised financial corporations are financial intermediaries, for example: | (a) | venture and development capital companies; | (b) | export/import financing companies; or | (c) | financial intermediaries which acquire deposits and/or close substitutes for deposits, or incur loans vis-à-vis monetary financial institutions only; these financial intermediaries cover also central counterparty clearing houses (CCPs) carrying out inter-MFI repurchase agreement transactions.
2.94 | Peakontorid, mis juhivad peamiselt finantsvahendusega tegelevate ja/või finantsabiteenuseid osutavate tütarettevõtete gruppi ning teostavad selle üle järelevalvet, klassifitseeritakse allsektorisse S.126.2.94 | Head offices which oversee and manage a group of subsidiaries principally engaged in financial intermediation and/or in auxiliary financial activities are classified in subsector S.126.
Finantsvahenduse abiettevõtted (S.126)Financial auxiliaries (S.126)
2.95 | Määratlus: finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad.2.95 | Definition: the financial auxiliaries subsector (S.126) consists of all financial corporations and quasi-corporations which are principally engaged in activities closely related to financial intermediation but which are not financial intermediaries themselves.
2.96 | Allsektorisse S.126 klassifitseeritakse järgmised finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid: | a) | kindlustusmaaklerid, vara ja kahju hindamise eksperdid, kindlustus- ja pensionikonsultandid jne; | b) | laenumaaklerid, väärtpaberimaaklerid, investeerimisnõustajad jne; | c) | väärtpaberite emissiooni teostavad ettevõtted; | d) | ettevõtted, mille peamine funktsioon on garanteerida veksleid ja muid samalaadseid instrumente; | e) | ettevõtted, mis tegelevad tuletis- ja riskiturbeinstrumentidega, nagu vahetuslepingud, futuurid ja optsioonid (ilma neid emiteerimata); | f) | ettevõtted, mis loovad infrastruktuuri finantsturgude jaoks; | g) | finantsvahendusettevõtete ja finantsturgude üle järelevalvet teostavad keskasutused, kui nad on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused; | h) | pensionifondide, usaldusfondide jne valitsejad; | i) | ettevõtted, mis tegelevad börsinduse ja kindlustusbörsindusega; | j) | kasumitaotluseta institutsioonid, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja mis teenindavad finantsinstitutsioone, aga ei tegele finantsvahendusega (vt punkti 2.46 alapunkt d); | k) | makseasutused (mis hõlbustavad maksete tegemist ostja ja müüja vahel).2.96 | The following financial corporations and quasi-corporations are classified in subsector S.126: | (a) | insurance brokers, salvage and average administrators, insurance and pension consultants, etc.; | (b) | loan brokers, securities brokers, investment advisers, etc.; | (c) | flotation corporations that manage the issue of securities; | (d) | corporations whose principal function is to guarantee, by endorsement, bills and similar instruments; | (e) | corporations which arrange derivative and hedging instruments, such as swaps, options and futures (without issuing them); | (f) | corporations providing infrastructure for financial markets; | (g) | central supervisory authorities of financial intermediaries and financial markets when they are separate institutional units; | (h) | managers of pension funds, mutual funds, etc.; | (i) | corporations providing stock exchange and insurance exchange; | (j) | non-profit institutions recognised as independent legal entities serving financial corporations, but not engaged in financial intermediation (see point (d) of paragraph 2.46); | (k) | payment institutions (facilitating payments between buyer and seller).
2.97 | Allsektorisse S.126 kuuluvad ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtted või enamik neist on finantsinstitutsioonid.2.97 | Subsector S.126 also includes head offices whose subsidiaries are all or mostly financial corporations.
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)Captive financial institutions and money lenders (S.127))
2.98 | Määratlus: varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel.2.98 | Definition: the captive financial institutions and money lenders subsector (S.127) consists of all financial corporations and quasi-corporations which are neither engaged in financial intermediation nor in providing financial auxiliary services, and where most of either their assets or their liabilities are not transacted on open markets.
2.99 | Eelkõige klassifitseeritakse allsektorisse S.127 järgmised finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid: | a) | juriidilisest isikust üksused, nt fondid, maavaldused, agentuurid või varifirmad; | b) | valdusettevõtted, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi; | c) | eriotstarbelised üksused, mis kvalifitseeruvad institutsionaalseteks üksusteks ja koguvad vahendeid avatud turgudel ning neid vahendeid kasutab nende emaettevõte; | d) | üksused, mis osutavad finantsteenuseid ainult oma rahaliste vahenditega või sponsori pakutud rahaliste vahenditega teatavale hulgale klientidele ning võtavad endale finantsriski võlgniku maksejõuetuks muutumise korral. Selliste üksuste näited on laenuandjad, õppelaenu andmisega või väliskaubanduse finantseerimisega tegelevad ettevõtted, mis laenavad välja sponsoritelt, nt valitsusüksuselt või kasumitaotluseta institutsioonidelt saadud vahendeid, ning pandimajad, kelle peamine tegevusala on laenuandmine; | e) | eriotstarbelised valitsemissektori fondid, mida tavaliselt nimetatakse riiklikeks investeerimisfondideks, kui nad on klassifitseeritud finantsinstitutsioonidena.2.99 | In particular, the following financial corporations and quasi-corporations are classified in subsector S.127: | (a) | units as legal entities such as trusts, estates, agencies accounts or ‧brass plate‧ companies; | (b) | holding companies that hold controlling-levels of equity of a group of subsidiary corporations and whose principal activity is owning the group without providing any other service to the businesses in which the equity is held, that is, they do not administer or manage other units; | (c) | SPEs that qualify as institutional units and raise funds in open markets to be used by their parent corporation; | (d) | units which provide financial services exclusively with own funds, or funds provided by a sponsor, to a range of clients and incur the financial risk of the debtor defaulting. Examples are money lenders, corporations engaged in lending to students or for foreign trade from funds received from a sponsor such as a government unit or a non-profit institution, and pawnshops that predominantly engage in lending; | (e) | special purpose government funds, usually called sovereign wealth funds, if classified as financial corporations.
Kindlustusseltsid (S.128)Insurance corporations (S.128)
2.100 | Määratlus: kindlustusseltside allsektor (S.128) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul (vt punkt 2.59).2.100 | Definition: the insurance corporations subsector (S.128) consists of all financial corporations and quasi-corporations which are principally engaged in financial intermediation as a consequence of the pooling of risks mainly in the form of direct insurance or reinsurance (see paragraph 2.59).
2.101 | Kindlustusseltsid osutavad järgmisi teenuseid: | a) | elukindlustus ja kahjukindlustus üksustele või üksuste rühmadele; | b) | edasikindlustus teistele kindlustusseltsidele.2.101 | Insurance corporations provide services of: | (a) | life and non-life insurance to individual units or groups of units; | (b) | reinsurance to other insurance corporations.
2.102 | Kahjukindlustusseltsid võivad pakkuda kindlustust järgmise vastu: | a) | tulekahju (nt ettevõtte ja eraisiku vara puhul); | b) | vastutus (kannatanu); | c) | liiklusõnnetused (enda tekitatud kahju ja tsiviilvastutus); | d) | mere-, lennu- ja transpordiriskid (sh energiariskid); | e) | õnnetusjuhtumid ja terviseriskid või | f) | finantsriskid (tagatiste või tagatisvõlakirjade pakkumine). | Finantskindlustus- või krediidikindlustusettevõtted, mida nimetatakse ka garantiipankadeks, pakuvad tagatisi või tagatisvõlakirju väärtpaberistamise ja muude krediiditoodete tagamiseks.2.102 | Services of non-life insurance corporations may be provided in the form of insurance against the following: | (a) | fire (e.g. commercial and private property); | (b) | liability (casualty); | (c) | motor (own damage and third party liability); | (d) | marine, aviation and transport (including energy risks); | (e) | accident and health; or | (f) | financial insurance (provision of guarantees or surety bonds). | Financial insurance or credit insurance corporations, also called guarantee banks, provide guarantees or surety bonds to back securitisation and other credit products.
2.103 | Kindlustusseltsid on peamiselt juriidilise isiku õigustega või vastastikused kindlustusandjad. Juriidilise isiku õigustega üksused kuuluvad aktsionäridele ning paljud neist on noteeritud börsil. Vastastikused kindlustusandjad kuuluvad kindlustusvõtjatele ning nad tagastavad oma kasumi dividendide või boonuste kaudu kasu saavatele või osalevatele kindlustusvõtjatele. Allutatud kindlustusandjad kuuluvad tavaliselt mittefinantsettevõtetele ning kindlustavad enamasti oma aktsionäride riske. | Tekstikast 2.1.   Kindlustuse liigid | Kindlustuse liik | Sektor või allsektor | Otsekindlustus | Elukindlustus | Kindlustuspoliisi omanik teeb korrapäraseid makseid või ühekordse kogumakse kindlustusandjale, mille eest kindlustusandja tagab poliisi omanikule kokkulepitud summa või annuiteedi konkreetsel kuupäeval või enne seda. | Kindlustusseltsid | Kahjukindlustus | Kindlustus selliste riskide katmiseks nagu õnnetused, haigus, tulekahju, laen jne. | Kindlustusseltsid | Edasikindlustus | Kindlustus, mille kindlustusandja on ostnud eesmärgiga kaitsta ennast ootamatult suure hulga nõuete või erakordselt suurte nõuete vastu. | Kindlustusseltsid | Sotsiaalkindlustus | Riiklik sotsiaalkindlustus | Osalemiskohustus on kehtestatud valitsemissektori poolt, et kindlustada teatud sotsiaalriskide vastu. | Riikliku sotsiaalkindlustuse pensionid | Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid | Muu riiklik sotsiaalkindlustus | Tööga seotud muu sotsiaalkindlustus kui riiklik sotsiaalkindlustus | Tööandjad võivad teenistustingimuseks seada, et töötaja kindlustaks teatud sotsiaalriskide vastu. | Tööga seotud pensionid | Tööandjate, kindlustusseltside, pensionifondide või kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektor | Tööga seotud muu sotsiaalkindlustus2.103 | Insurance corporations are mainly incorporated or mutual entities. Incorporated entities are owned by shareholders and many are listed on stock exchanges. Mutuals are owned by their policyholders and return their profits to the ‧with profits‧ or ‧participating‧ policyholders through dividends or bonuses. ‧Captive‧ insurers are normally owned by a non-financial corporation and mostly insure the risks of their shareholders. | Box 2.1 —   Types of insurance | Type of insurance | Sector/subsector | Direct insurance | Life insurance | Policyholder makes regular or one-off payments to an insurer in return for which the insurer guarantees to provide the policyholder with an agreed sum, or an annuity, at a given date or earlier. | Insurance corporations | Non-life insurance | Insurance to cover risks like accidents, sickness, fire, credit, etc. | Insurance corporations | Reinsurance | Insurance bought by an insurer to protect himself against an unexpectedly large number of claims or exceptionally heavy claims. | Insurance corporations | Social insurance | Social security | The participants are obliged by general government to insure against certain social risks. | Social security pensions | Social security funds | Other social security | Employment related social insurance other than social security | Employers can make it a condition of employment that employees insure against certain social risks. | Employment related pensions | Sector of employer, insurance corporations and pension funds or non-profit institutions serving households | Other employment related social insurance
2.104 | Allsektorisse S.128 ei kuulu: | a) | institutsionaalsed üksused, mis vastavad mõlemale punktis 2.117 loetletud kriteeriumile. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.1314; | b) | peakontorid, mis juhivad peamiselt kindlustusseltsidest koosnevat gruppi ja teostavad selle üle järelevalvet, kuid ei ole ise kindlustusseltsid. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126; | c) | kasumitaotluseta institutsioonid, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja mis teenindavad kindlustusseltse, kuid ei tegele finantsvahendusega. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126.2.104 | Subsector S.128 does not include: | (a) | institutional units which fulfil each of the two criteria listed in paragraph 2.117. They are classified in sub-sector S.1314; | (b) | head offices which oversee and manage a group consisting predominantly of insurance corporations, but which are not insurance corporations themselves. They are classified in sub-sector S.126; | (c) | non-profit institutions recognised as independent legal entities serving insurance corporations, but not engaged in financial intermediation. They are classified in subsector S.126.
Pensionifondid (S.129)Pension funds (S.129)
2.105 | Määratlus: pensionifondide allsektor (S.129) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli hüvitisi surma ja puude korral.2.105 | Definition: the pension funds subsector (S.129) consists of all financial corporations and quasi-corporations which are principally engaged in financial intermediation as the consequence of the pooling of social risks and needs of the insured persons (social insurance). Pension funds as social insurance schemes provide income in retirement, and often benefits for death and disability.
2.106 | Allsektor S.129 koosneb ainult neist sotsiaalkindlustussüsteemi pensionifondidest, mis on neid loonud üksustest eraldi seisvad institutsionaalsed üksused. Sellised iseseisvad fondid on sõltumatud otsuste vastuvõtmisel ja omavad täielikku raamatupidamisarvestust. Mitteiseseisvad pensionifondid ei ole institutsionaalsed üksused ja jäävad neid loonud institutsionaalsete üksuste osaks.2.106 | Subsector S.129 consists of only those social insurance pension funds that are institutional units separate from the units that create them. Such autonomous funds have autonomy of decision and keep a complete set of accounts. Non-autonomous pension funds are not institutional units and remain part of the institutional unit that sets them up.
2.107 | Sellistes pensionifondides osalejateks on näiteks ühe ettevõtte või ettevõtete grupi töötajad, teatava tegevusharu või -ala töötajad või sama erialaga inimesed. Kindlustuslepinguga pakutavad hüvitised võivad olla järgmised: | a) | hüvitis, mis makstakse pärast kindlustatud isiku surma tema lesele ja lastele; | b) | hüvitis, mis makstakse pärast pensionile jäämist või | c) | hüvitis, mis makstakse pärast kindlustatud isiku invaliidistumist.2.107 | Examples of participants in pension fund schemes include employees of a single enterprise or a group of enterprises, employees of a branch or industry, and persons having the same profession. The benefits included in the insurance contract can be: | (a) | paid after the death of the insured to the widow(er) and children; | (b) | paid after retirement; or | (c) | paid after the insured becomes disabled.
2.108 | Mõnes riigis saab kõiki selliseid riske kindlustada nii elukindlustusseltside kui ka pensionifondide kaudu. Teistes riikides nõutakse, et osa sellistest riskidest kindlustatakse vaid läbi elukindlustusseltside. Vastupidiselt elukindlustusseltsidele on pensionifondide kasutamine seaduse järgi piiratud töötajate ja mittepalgaliste töötajate konkreetsete rühmadega.2.108 | In some countries, all those types of risks can be insured by life insurance corporations as well as through pension funds. In other countries, it is required that some of those classes of risks are insured through life insurance corporations. In contrast to life insurance corporations, pension funds are restricted by law to specified groups of employees and self-employed.
2.109 | Pensionifonde võivad luua tööandjad või valitsemissektor; samuti võivad neid luua kindlustusseltsid töötajate nimel; võidakse luua ka eraldiseisvad institutsionaalsed üksused eesmärgiga hoida ja hallata varasid, mida kasutatakse pensioniõiguste tagamiseks ja pensionite jaotamiseks.2.109 | Pension fund schemes may be organised by employers or by general government. They may also be organised by insurance corporations on behalf of employees; or separate institutional units may be established to hold and manage the assets to be used to meet the pension entitlements and to distribute the pensions.
2.110 | Allsektorisse S.129 ei kuulu: | a) | institutsionaalsed üksused, mis vastavad mõlemale punktis 2.117 loetletud kriteeriumile. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.1314; | b) | peakontorid, mis juhivad peamiselt pensionifondidest koosnevat gruppi ja teostavad selle üle järelevalvet, kuid ei ole ise pensionifondid. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126; | c ) | kasumitaotluseta institutsioonid, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja mis teenindavad pensionifonde, kuid ei tegele finantsvahendusega. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.126.2.110 | Subsector S.129 does not include: | (a) | institutional units which fulfil each of the two criteria listed in paragraph 2.117. They are classified in subsector S.1314; | (b) | head offices which oversee and manage a group consisting predominantly of pension funds, but which are not pension funds themselves. They are classified in subsector S.126; | (c) | non-profit institutions recognised as independent legal entities serving pension funds, but not engaged in financial intermediation. They are classified in subsector S.126.
Valitsemissektor (S.13)General government (S.13)
2.111 | Määratlus: valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine.2.111 | Definition: the general government sector (S.13) consists of institutional units which are non-market producers whose output is intended for individual and collective consumption, and are financed by compulsory payments made by units belonging to other sectors, and institutional units principally engaged in the redistribution of national income and wealth.
2.112 | Sektorisse S.13 kuuluvad institutsionaalsed üksused on näiteks järgmised: | a) | valitsemissektori üksused, kellel on seadusest tulenev võim selle majandusterritooriumi muude üksuste üle ning kes haldavad ja rahastavad tegevusvaldkondi, milles toodetakse peamiselt turuväliseid kaupu ja osutatakse turuväliseid teenuseid, mille eesmärk on tuua kasu ühiskonnale; | b) | valitsemissektori üksusest ettevõte või kvaasikorporatiivne ettevõte, kui selle toodang on peamiselt turuväline ning kui seda kontrollib valitsemissektori üksus; | c) | kasumitaotluseta institutsioonid, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja valitsemissektori poolt kontrollitud turuvälised tootjad; | d) | iseseisvad pensionifondid, mille puhul on õigusaktidest tulenev kohustus teha sissemakseid ning mille puhul valitsemissektor juhib fonde seoses osamaksete ja hüvitiste kindlaksmääramise ja heakskiitmisega.2.112 | The institutional units included in sector S.13 are for example the following: | (a) | general government units which exist through a legal process to have judicial authority over other units in the economic territory, and administer and finance a group of activities, principally providing non-market goods and services, intended for the benefit of the community; | (b) | a corporation or quasi-corporation which is a government unit, if its output is mainly non-market and a government unit controls it; | (c) | non-profit institutions recognised as independent legal entities which are non-market producers and which are controlled by general government; | (d) | autonomous pension funds, where there is a legal obligation to contribute, and where general government manages the funds with respect to the settlement and approval of contributions and benefits.
2.113 | Valitsemissektor on jagatud nelja allsektorisse: | a) | keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1311); | b) | osariigi/liidumaa valitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1312); | c) | kohalik omavalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1313); | d) | riiklikud sotsiaalkindlustusfondid (S.1314).2.113 | The general government sector is divided into four subsectors: | (a) | central government (excluding social security funds) (S.1311); | (b) | state government (excluding social security funds) (S.1312); | (c) | local government (excluding social security funds) (S.1313); | (d) | social security funds (S.1314).
Keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1311)Central government (excluding social security funds) (S.1311)
2.114 | Määratlus: kõnealune allsektor hõlmab kõiki riigi administratiivseid üksusi ja teisi keskasutusi, mille pädevus ulatub tavaliselt üle kogu majandusterritooriumi, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine. | Allsektorisse S.1311 kuuluvad need kasumitaotluseta institutsioonid, mida kontrollib keskvalitsus ning mille pädevus laieneb tervele majandusterritooriumile. | Turu reguleerimisega tegelevad organisatsioonid, mis on kas ainult või peamiselt subsiidiumide laialijagajad, klassifitseeritakse allsektorisse S.1311. Organisatsioonid, mis tegelevad ainult või peamiselt põllumajandustoodete või toiduainete ostmise, säilitamise ja müümisega, klassifitseeritakse sektorisse S.11.2.114 | Definition: this subsector includes all administrative departments of the state and other central agencies whose competence extends normally over the whole economic territory, except for the administration of social security funds. | Included in subsector S.1311 are those non-profit institutions which are controlled by central government and whose competence extends over the whole economic territory. | Market regulatory organisations which are either exclusively or principally distributors of subsidies are classified in S.1311. Those organisations which are exclusively or principally engaged in buying, holding and selling agricultural or food products are classified in S.11.
Osariigi/liidumaa valitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1312)State government (excluding social security funds) (S.1312)
2.115 | Määratlus: kõnealune allsektor koosneb avaliku halduse üksustest, mis on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused ja viivad ellu mõningaid valitsemissektori funktsioone, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine, allpool keskvalitsuse tasandit ning ülevalpool kohaliku omavalitsuse tasandit. | Allsektorisse S.1312 kuuluvad need kasumitaotluseta institutsioonid, mida kontrollib osariigi/liidumaa valitsus ning mille pädevus piirdub osariigi/liidumaa majandusterritooriumiga.2.115 | Definition: this subsector consists of those types of public administration which are separate institutional units exercising some of the functions of government, except for the administration of social security funds, at a level below that of central government and above that of the governmental institutional units existing at local level. | Included in subsector S.1312 are those non-profit institutions which are controlled by state governments and whose competence is restricted to the economic territories of the states.
Kohalik omavalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1313)Local government (excluding social security funds) (S.1313)
2.116 | Määratlus: kõnealune allsektor hõlmab selliseid avaliku halduse asutuste liike, mille pädevus laieneb ainult majandusterritooriumi kohalikule osale, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused. | Allsektorisse S.1313 kuuluvad need kasumitaotluseta institutsioonid, mida kontrollib kohalik omavalitsus ning mille pädevus piirdub kohaliku omavalitsuse majandusterritooriumiga.2.116 | Definition: this subsector includes those types of public administration whose competence extends to only a local part of the economic territory, apart from local agencies of social security funds. | Included in subsector S.1313 are those non-profit institutions which are controlled by local governments and whose competence is restricted to the economic territories of the local governments.
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid (S.1314)Social security funds (S.1314)
2.117 | Määratlus: sotsiaalkindlustusfondide allsektor hõlmab kesktasandi, osariigi/liidumaa ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, mis tegelevad peamiselt sotsiaaltoetuste pakkumisega ja vastavad järgmisele kahele kriteeriumile: | a) | seaduse või muu õigusnormi kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemis või maksta osamakseid ning | b) | valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamaksed ja sotsiaaltoetused sõltumatult oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana. | Tavaliselt ei ole otsest seost üksikisiku poolt makstava osamakse suuruse ja temale langeva riski vahel.2.117 | Definition: the social security funds subsector includes central, state and local institutional units whose principal activity is to provide social benefits and which fulfil each of the following two criteria: | (a) | by law or by regulation certain groups of the population are obliged to participate in the scheme or to pay contributions; and | (b) | general government is responsible for the management of the institution in respect of the settlement or approval of the contributions and benefits independently from its role as supervisory body or employer. | There is usually no direct link between the amount of the contribution paid by an individual and the risk to which that individual is exposed.
Kodumajapidamised (S.14)Households (S.14)
2.118 | Määratlus: kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks. | Kodumajapidamisi kui tarbijaid võib määratleda kui väikeseid inimeste rühmasid, kes jagavad sama eluaset, koondavad oma sissetulekut ja vara ning tarbivad ühiselt teatavat liiki kaupu ja teenuseid, peamiselt eluaset ja toitu. | Kodumajapidamiste peamised ressursid on järgmised: | a) | hüvitised töötajatele; | b) | omanditulu; | c) | siirded teistelt sektoritelt; | d) | turukaupade müügist saadav tulu ning | e) | oma lõpptarbimiseks toodetavate toodete arvestuslik tulu.2.118 | Definition: the households sector (S.14) consists of individuals or groups of individuals as consumers and as entrepreneurs producing market goods and non-financial and financial services (market producers) provided that the production of goods and services is not by separate entities treated as quasi-corporations. It also includes individuals or groups of individuals as producers of goods and non-financial services for exclusively own final use. | Households as consumers may be defined as small groups of persons who share the same living accommodation, who pool their income and wealth and who consume certain types of goods and services collectively, mainly housing and food. | The principal resources of households are the following: | (a) | the compensation of employees; | (b) | property income; | (c) | transfers from other sectors; | (d) | receipts from the disposal of market products; and | (e) | imputed receipts from the output of products for own final consumption.
2.119 | Kodumajapidamiste sektor hõlmab järgmist: | a) | üksikisikud või üksikisikute rühmad, kelle peamine funktsioon on tarbimine; | b) | isikud, kes elavad püsivalt institutsioonides ning kes on oma tegevuses või majandusotsuste vastuvõtmisel osaliselt või täiel määral sõltuvad (nt kloostrites elavad religioossete rühmituste liikmed, pikaajalised haiglapatsiendid, pikaajalist karistust kandvad vangid, püsivalt vanadekodus elavad eakad inimesed). Selliseid inimesi käsitatakse ühe institutsionaalse üksusena, st ühe kodumajapidamisena; | c) | üksikisikud või üksikisikute rühmad, kelle peamine funktsioon on tarbimine ja kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid oma isiklikuks lõpptarbimiseks. Süsteem hõlmab vaid kahte kategooriat oma lõpptarbimiseks osutatud teenuseid: omaniku kasutuses oleva eluruumi teenused ja majapidamisteenused, mida osutavad palgatöötajad; | d) | füüsilisest isikust ettevõtjad ning ühingud, millel puudub juriidiline staatus (v.a need, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena) ja mis on turutootjad, ning | e) | kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, millel puudub iseseisev juriidiline staatus või millel see on olemas, kuid mis on üksnes vähe tähtsad.2.119 | The households sector includes: | (a) | individuals or groups of individuals whose principal function is consumption; | (b) | persons living permanently in institutions who have little or no autonomy of action or decision in economic matters (e.g. members of religious orders living in monasteries, long-term patients in hospitals, prisoners serving long sentences, old persons living permanently in retirement homes). Such people are treated as a single institutional unit: a single household; | (c) | individuals or groups of individuals whose principal function is consumption and that produce goods and non-financial services for exclusively own final use; only two categories of services produced for own final consumption are included within the system: services of owner-occupied dwellings and domestic services produced by paid employees; | (d) | sole proprietorships and partnerships without legal status, other than those treated as quasi-corporations, and which are market producers; and | (e) | non-profit institutions serving households, which do not have independent legal status, or those which do but which are of only minor importance.
2.120 | ESA 2010s on kodumajapidamiste sektor jaotatud järgmisteks allsektoriteks: | a) | tööandjad (S.141) ja füüsilisest isikust ettevõtjad (S.142); | b) | töötajad (S.143); | c) | omanditulu saajad (S.1441); | d) | pensionisaajad (S.1442); | e) | muude siirdetulude saajad (S.1443).2.120 | In the ESA 2010, the households sector is subdivided into the following subsectors: | (a) | employers (S.141) and own-account workers (S.142); | (b) | employees (S.143); | (c) | recipients of property income (S.1441); | (d) | recipients of pensions (S.1442); | (e) | recipients of other transfers (S.1443).
2.121 | Kodumajapidamised jagatakse allsektoritesse vastavalt kodumajapidamise kui terviku suurimale tululiigile (tööandja tulu, hüvitised töötajatele jne). Kui sama kodumajapidamine saab teatavat liiki tulu rohkem kui ühest allikast, võetakse klassifitseerimise aluseks kodumajapidamise kogutulu iga kategooria lõikes.2.121 | Households are allocated to subsectors according to the largest income category (employers' income, compensation of employees, etc.) of the household as a whole. When more than one income of a given category is received within the same household, the classification is based on the total household income within each category.
Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad (S.141 ja S.142)Employers and own-account workers (S.141 and S.142)
2.122 | Määratlus: tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle (sega)tulu (B.3), mis saadakse kodumajapidamisele kuuluva juriidilise isiku õigusteta üksuse tegevusest turukaupade ja -teenuste tootjana kas palgatöötajate abil või ilma, on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas isegi juhul, kui see tulu ei moodusta rohkem kui poolt kodumajapidamise kõigist tuludest.2.122 | Definition: the employers and own-account workers subsector consists of the group of households for which the (mixed) incomes (B.3) accruing to the owners of household unincorporated enterprises from their activity as producers of market goods and services with or without paid employees are the largest source of income for the household as a whole, even if it does not account for more than half of total household income.
Töötajad (S.143)Employees (S.143)
2.123 | Määratlus: töötajate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle jaoks töötajatele makstud hüvitistest saadav tulu (D.1) on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas.2.123 | Definition: the employees subsector consists of the group of households for which the income accruing from compensation of employees (D.1) is the largest source of income for the household as a whole.
Omanditulu saajad (S.1441)Recipients of property income (S.1441)
2.124 | Määratlus: omanditulu saajate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle jaoks omanditulu (D.4) on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas.2.124 | Definition: the recipients of property income subsector consists of the group of households for which property income (D.4) is the largest source of income for the household as a whole.
Pensionisaajad (S.1442)Recipients of pensions (S.1442)
2.125 | Määratlus: pensionisaajate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle jaoks pensionitulu on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas. | Pensionisaajatest kodumajapidamised on need, mille suurima tuluallika moodustab vanadus- või muu pension, sh pensionid eelmistelt tööandjatelt.2.125 | Definition: the recipients of pensions subsector consists of the group of households for which the income accruing from pensions is the largest source of income for the household as a whole. | Pension households are households whose largest source of income consists of retirement or other pensions, including pensions from previous employers.
Muude siirdetulude saajad (S.1443)Recipients of other transfers (S.1443)
2.126 | Määratlus: muude siirdetulude saajate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle jaoks muudest jooksvatest siiretest saadav tulu on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas. | Muud jooksvad siirded on kõik jooksvad siirded peale omanditulu, pensioni ning tulu, mida saavad institutsioonides püsivalt elavad inimesed.2.126 | Definition: the recipients of other transfers subsector consists of the group of households for which the income accruing from other current transfers is the largest source of income for the household as a whole. | Other current transfers are all current transfers other than property income, pensions and income of persons living permanently in institutions.
2.127 | Kui kodumajapidamise kui terviku tuluallikate suhtelist panust käsitlev teave ei ole sektoritesse jagamise eesmärgil kättesaadav, võetakse klassifitseerimisel aluseks võrdlusisiku tulu. Kodumajapidamise võrdlusisik on isik, kelle tulu on kodumajapidamises suurim. Kui selline teave ei ole kättesaadav, kasutatakse allsektoriteks klassifitseerimisel selle isiku tulu, kes väidab end olevat võrdlusisik.2.127 | If information on the relative contributions of the sources of income of the household as a whole is not available for sectoring purposes, the income of the reference person is used for classifying purposes. The reference person of a household is the person with the largest income. If the latter information is not available, the income of the person who states that he/she is the reference person is used for subsectoring households.
2.128 | Kodumajapidamiste allsektoritesse klassifitseerimisel võib kasutada muid kriteeriume, näiteks kodumajapidamiste kui ettevõtjate klassifitseerimine tegevusala järgi: põllumajanduslikud kodumajapidamised ja mittepõllumajanduslikud kodumajapidamised.2.128 | Other criteria for subsectoring households can be used, e.g. breakdown of households as entrepreneurs by activity: agricultural households and non-agricultural households.
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15)Non-profit institutions serving households (S.15)
2.129 | Määratlus: kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide (KTKTId) sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu.2.129 | Definition: the non-profit institutions serving households (NPISHs) sector (S.15) consists of non-profit institutions which are separate legal entities, which serve households and which are private non-market producers. Their principal resources are voluntary contributions in cash or in kind from households in their capacity as consumers, from payments made by general government and from property income.
2.130 | Kui need institutsioonid pole piisava tähtsusega nende arvamiseks KTKTIde sektorisse, siis lisatakse nad kodumajapidamiste sektorisse (S.14), sest nende tehingud on eristamatud tolle sektori üksustest. Turuvälised KTKTId, mida kontrollib valitsemissektor, klassifitseeritakse aga valitsemissektorisse (S.13). | KTKTIde sektor hõlmab järgmisi põhilisi KTKTIsid, mis pakuvad majapidamistele turuväliseid kaupu ja osutavad neile turuväliseid teenuseid: | a) | ametiühingud, erialaliidud või teadusseltsid, tarbijate liidud, erakonnad, kirikud või usulised ühendused (sh need, mida valitsused finantseerivad, aga ei kontrolli) ning ühiskondlikud, kultuuri-, puhke- ja spordiklubid ning | b) | heategevus-, hoolekande- ja abiorganisatsioonid, mida finantseeritakse muude institutsionaalsete üksuste vabatahtlike rahaliste või mitterahaliste siiretega. | Sektor S.15 hõlmab heategevus-, hoolekande- ja abiorganisatsioone, mis teenindavad mitteresidendist üksusi, ning siia ei arvata üksusi, kus liikmeksolek annab õiguse eelnevalt kindlaks määratud kaupade ja teenuste kogumile.2.130 | Where such institutions are not very important, they are not included in the NPISH sector, but in the households sector (S.14), as their transactions are indistinguishable from units in that sector. Non-market NPISHs controlled by general government are classified in the general government sector (S.13). | The NPISHs sector includes the following main kinds of NPISHs that provide non-market goods and services to households: | (a) | trade unions, professional or learned societies, consumers' associations, political parties, churches or religious societies (including those financed but not controlled by governments), and social, cultural, recreational and sports clubs; and | (b) | charities, relief and aid organisations financed by voluntary transfers in cash or in kind from other institutional units. | Sector S.15 includes charities, relief or aid agencies serving non-resident units and excludes entities where membership gives a right to a predetermined set of goods and services.
Välismaailm (S.2)Rest of the world (S.2)
2.131 | Määratlus: välismaailma sektor (S.2) on üksuste rühm ilma iseloomulike funktsioonide ja ressurssideta. See hõlmab mitteresidendist üksusi niivõrd, kuivõrd nad teevad tehinguid residendist institutsionaalsete üksustega või omavad muid majandussidemeid residendist üksustega. Välismaailma kontod annavad üldise pildi majandussuhetest, mis ühendavad rahvamajandust välismaailmaga. ELi institutsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid kuuluvad siia alla.2.131 | Definition: the rest of the world sector (S.2) is a grouping of units without any characteristic functions and resources; it consists of non-resident units insofar as they are engaged in transactions with resident institutional units, or have other economic links with resident units. Its accounts provide an overall view of the economic relationships linking the national economy with the rest of the world. The institutions of the EU and international organisations are included.
2.132 | Välismaailm ei ole sektor, mille kohta peab pidama täielikku raamatupidamisarvestust, kuid on mugav käsitada välismaailma sektorina. Sektorid saadakse, jagades kogumajanduse homogeensemateks residendist institutsionaalsete üksuste rühmadeks, mis on oma majanduskäitumise, eesmärkide ja funktsioonide poolest sarnased. Välismaailma sektori kohta see ei käi. Selle sektori puhul kirjendatakse finantsinstitutsioonide ning mittefinantsettevõtete, kasumitaotluseta institutsioonide, kodumajapidamiste ja valitsemissektori tehingud ja muud vood mitteresidendist institutsionaalsete üksustega ning muud majandussidemed residentide ja mitteresidentide vahel, näiteks residentide nõuded mitteresidentidele.2.132 | The rest of the world is not a sector for which complete sets of accounts have to be kept, but it is convenient to treat the rest of the world as a sector. Sectors are obtained by disaggregating the total economy to obtain more homogeneous groups of resident institutional units, which are similar in respect to their economic behaviour, objectives and functions. This is not the case for the rest of the world sector: for this sector, there are recorded the transactions and other flows of non-financial and financial corporations, non-profit institutions, households and general government with non-resident institutional units and other economic relationships between residents and non-residents, e.g. claims by residents on non-residents.
2.133 | Välismaailma kontod sisaldavad vaid residendist institutsionaalsete üksuste ja mitteresidendist üksuste vahelisi tehinguid, mille suhtes kehtivad järgmised erandid: | a) | transporditeenus (kuni eksportiva riigi piirini), mida residendist üksus osutab seoses imporditud kaubaga, kirjendatakse välismaailma kontodel koos FOB-impordiga hoolimata sellest, et teenust osutab residendist üksus; | b) | omamaise majanduse eri sektoritesse kuuluvate residentide tehingud välismaise varaga näidatakse välismaailma detailsetel finantskontodel. Need tehingud ei mõjuta riigi finantspositsiooni välismaailma suhtes; need mõjutavad üksikute sektorite finantssuhteid välismaailmaga; | c) | riigi kohustustega tehtavad tehingud erinevatesse geograafilistesse piirkondadesse kuuluvate mitteresidentide vahel näidatakse välismaailma kontodel vastavalt geograafilisele jaotusele. Kuigi need tehingud ei mõjuta riigi üldist kohustust välismaailma suhtes, mõjutavad need kohustusi maailma eri piirkondade suhtes.2.133 | The accounts for the rest of the world include only transactions carried out between resident institutional units and non-resident units, subject to the following exceptions: | (a) | the services of transport (up to the border of the exporting country) provided by resident units in respect of imported goods are shown in the rest of the world accounts with FOB imports, even though they are produced by resident units; | (b) | transactions in foreign assets between residents belonging to different sectors in the domestic economy are shown in the detailed financial accounts for the rest of the world. These transactions do not affect the country's financial position vis-à-vis the rest of the world; they affect the financial relationships of individual sectors with the rest of the world; | (c) | transactions in the country's liabilities between non-residents belonging to different geographical zones are shown in the geographical breakdown of the rest of the world accounts. Although these transactions do not affect the country's overall liability to the rest of the world, they affect its liabilities to different parts of the world.
2.134 | Välismaailma sektor (S.2) on jagatud järgmiselt: | a) | Euroopa Liidu liikmesriigid, institutsioonid ja asutused (S.21): | 1) | Euroopa Liidu liikmesriigid (S.211); | 2) | Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused (S.212); | b) | ELi mittekuuluvad riigid ja mitteresidentsed rahvusvahelised organisatsioonid (S.22).2.134 | The rest of the world sector (S.2) is subdivided into: | (a) | Member States and institutions and bodies of the European Union (S.21): | (1) | Member States of the European Union (S.211); | (2) | Institutions and bodies of the European Union (S.212); | (b) | non-member countries and international organisations non-resident of EU (S.22).
Tootjaüksuste sektorite klassifikatsioon peamiste standardsete õiguslike omandivormide lõikesSector classification of producer units for main standard legal forms of ownership
2.135 | Järgnev ülevaade ja punktid 2.31–2.44 võtavad kokku põhimõtted, mille alusel jaotatakse tootjaüksused sektoritesse, kasutades peamiste institutsiooniliikide kirjeldamisel standardset terminoloogiat.2.135 | The following overview and paragraphs 2.31 to 2.44 summarise the principles underlying the classification of producer units into sectors, using the standard terminology for describing the main types of institutions.
2.136 | Turutootjatest era- ja avaliku sektori ettevõtted klassifitseeritakse järgmiselt: | a) | peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega tegelevad üksused: sektorisse S.11 „Mittefinantsettevõtted”; | b) | peamiselt finantsvahenduse ja finantsabiteenuste osutamisega tegelevad üksused: sektorisse S.12 „Finantsinstitutsioonid”.2.136 | Private and public corporations which are market producers are classified as follows: | (a) | those principally engaged in the production of goods and non-financial services: in sector S.11 (non-financial corporations); | (b) | those principally engaged in financial intermediation and auxiliary financial activities: in sector S.12 (financial corporations).
2.137 | Ühistud ja ühingud, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad, klassifitseeritakse järgmiselt: | a) | peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega tegelevad üksused: sektorisse S.11 „Mittefinantsettevõtted”; | b) | peamiselt finantsvahenduse ja finantsabiteenuste osutamisega tegelevad üksused: sektorisse S.12 „Finantsinstitutsioonid”.2.137 | Cooperatives and partnerships which are recognised as independent legal entities and are market producers are classified as follows: | (a) | those principally engaged in the production of goods and non-financial services: in sector S.11 (non-financial corporations); | (b) | those principally engaged in financial intermediation and auxiliary financial activities: in sector S.12 (financial corporations).
2.138 | Vastavalt eriõigusaktidele iseseisva juriidilise isiku staatust omavad avaliku sektori turutootjad klassifitseeritakse järgmiselt: | a) | peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega tegelevad üksused: sektorisse S.11 „Mittefinantsettevõtted”; | b) | peamiselt finantsvahenduse ja finantsabiteenuste osutamisega tegelevad üksused: sektorisse S.12 „Finantsinstitutsioonid”.2.138 | Public producers which by virtue of special legislation are recognised as independent legal entities and which are market producers are classified as follows: | (a) | those principally engaged in the production of goods and non-financial services: in sector S.11 (non-financial corporations); | (b) | those principally engaged in financial intermediation and auxiliary financial activities: in sector S.12 (financial corporations).
2.139 | Iseseisva juriidilise isiku staatuseta avaliku sektori turutootjad klassifitseeritakse järgmiselt: | a) | kvaasikorporatiivsed ettevõtted: | 1) | peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega tegelevad üksused: sektorisse S.11 „Mittefinantsettevõtted”; | 2) | peamiselt finantsvahenduse ja finantsabiteenuste osutamisega tegelevad üksused: sektorisse S.12 „Finantsinstitutsioonid”; | b) | kui ei ole tegemist kvaasikorporatiivsete ettevõtetega: sektorisse S.13 „Valitsemissektor”, sest nad on neid kontrollivate üksuste lahutamatu osa.2.139 | Public producers which are not recognised as independent legal entities and are market producers are classified as follows: | (a) | If they are quasi-corporations: | (1) | those principally engaged in the production of goods and non-financial services: in sector S.11 (non-financial corporations); | (2) | those principally engaged in financial intermediation and financial auxiliary activities: in sector S.12 (financial corporations). | (b) | If they are not quasi-corporations: in sector S.13 (general government), as they remain an integral part of the units which control them.
2.140 | Iseseisva juriidilise isiku staatusega kasumitaotluseta institutsioonid (ühingud ja sihtasutused) klassifitseeritakse järgmiselt: | a) | peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega tegelevad turutootjad: sektorisse S.11 „Mittefinantsettevõtted”; | b) | peamiselt finantsvahenduse ja finantsabiteenuste osutamisega tegelevad üksused: sektorisse S.12 „Finantsinstitutsioonid”; | c) | turuvälised tootjad: | 1) | sektorisse S.13 „Valitsemissektor”, kui nad on avaliku sektori tootjad, mida kontrollib valitsemissektor; | 2) | sektorisse S.15 „Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid”, kui nad on erasektori tootjad.2.140 | Non-profit institutions (associations and foundations) recognised as independent legal entities are classified as follows: | (a) | those which are market producers and principally engaged in the production of goods and non-financial services: in sector S.11 (non-financial corporations); | (b) | those principally engaged in financial intermediation and auxiliary financial activities: in sector S.12 (financial corporations); | (c) | those which are non-market producers: | (1) | in sector S.13 (general government), if they are public producers controlled by general government; | (2) | in sector S.15 (non-profit institutions serving households), if they are private producers.
2.141 | Füüsilisest isikust ettevõtjad ja partnerlused, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud ning mis on turutootjad, klassifitseeritakse järgmiselt: | a) | kvaasikorporatiivsed ettevõtted: | 1) | peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega tegelevad üksused: sektorisse S.11 „Mittefinantsettevõtted”; | 2) | peamiselt finantsvahenduse ja finantsabiteenuste osutamisega tegelevad üksused: sektorisse S.12 „Finantsinstitutsioonid”; | b) | kui ei ole tegemist kvaasikorporatiivsete ettevõtetega, klassifitseeritakse nad sektorisse S.14 „Kodumajapidamised”.2.141 | Sole proprietorships and partnerships which are not recognised as independent legal entities and are market producers are classified as follows: | (a) | If they are quasi-corporations: | (1) | those principally engaged in the production of goods and non-financial services: in sector S.11 (non-financial corporations); | (2) | those principally engaged in financial intermediation and financial auxiliary activities: in sector S.12 (financial corporations). | (b) | If they are not quasi-corporations, they are classified in sector S.14 (households).
2.142 | Peakontorid klassifitseeritakse järgmiselt: | a) | sektorisse S.11 „Mittefinantsettevõtted”, juhul kui turutootjatest ettevõtete grupi kui terviku peamine tegevusala on kaupade tootmine ja mittefinantsteenuste osutamine (vt punkti 2.46 alapunkt e); | b) | sektorisse S.12 „Finantsinstitutsioonid”, juhul kui üksuste grupi kui terviku peamine tegevusala on finantsvahendus (vt punkti 2.65 alapunkt e). | Valdusettevõtteid, kes on tütarettevõtete grupi varade hoidjad, käsitatakse alati finantsinstitutsioonidena. Valdusettevõtted hoiavad ettevõtete grupi vara, kuid ei teosta ühtegi juhtimistegevust seoses selle grupiga.2.142 | Head offices are classified as follows: | (a) | in sector S.11 (non-financial corporations), if the preponderant type of activity of the group of corporations which are market producers as a whole is the production of goods and non-financial services (see point (e) of paragraph 2.46); | (b) | in sector S.12 (financial corporations), if the preponderant type of activity of the group of corporations as a whole is financial intermediation (see point (e) of paragraph 2.65). | Holding companies which are holders of assets of a group of subsidiary corporations are always treated as financial corporations. Holding companies hold the assets of a group of companies, but do not undertake any management activities with respect to the group.
2.143 | Tabel 2.5 illustreerib eespool toodud juhtumeid skemaatiliselt. | Tabel 2.5.   Tootjaüksuste sektorite klassifikatsioon peamiste standardsete õiguslike omandivormide lõikes | Tootja liik | Standardne õiguslik kirjeldus | Turutootjad (kaubad ja mittefinantsteenused) | Turutootjad (finantsvahendus) | Turuvälised tootjad | Avaliku sektori tootjad | Eratootjad | Era- ja avaliku sektori ettevõtted | S.11: mittefinantsettevõtted | S.12: finantsinstitutsioonid |   |   | Ühistud ja ühingud, mis on iseseisvad juriidilised isikud | S.11: mittefinantsettevõtted | S.12: finantsinstitutsioonid |   |   | Avaliku sektori tootjad, mis vastavalt eriõigusaktidele on iseseisvad juriidilised isikud | S.11: mittefinantsettevõtted | S.12: finantsinstitutsioonid |   |   | Avaliku sektori tootjad, kes ei ole iseseisvad juriidilised isikud | Kvaasikorporatiivse ettevõtte tunnustega üksused | S.11: mittefinantsettevõtted | S.12: finantsinstitutsioonid |   |   | Muud |   |   | S.13: valitsemissektor |   | Iseseisva juriidilise isiku staatusega kasumitaotluseta institutsioonid | S.11: mittefinantsettevõtted | S.12: finantsinstitutsioonid | S.13: valitsemissektor | S.15: kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid | Ühingud, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud | Füüsilisest isikust ettevõtjad | Kvaasikorporatiivse ettevõtte tunnustega üksused | S.11: mittefinantsettevõtted | S.12: finantsinstitutsioonid |   |   | Muud | S.14: kodumajapidamised | S.14: kodumajapidamised |   |   | Peakontorid, kelle poolt kontrollitava ettevõtete grupi peamiseks tegevusalaks on: | kaupade tootmine ja mittefinantsteenuste osutamine | S.11: mittefinantsettevõtted |   |   |   | finantsteenuste osutamine |   | S.12: finantsinstitutsioonid |   |  2.143 | Table 2.5 shows in schematic form the various cases enumerated above. | Table 2.5 —   Sector classification of producer units for main standard legal forms of ownership | Type of producer | Standard legal description | Market producers (goods and non-financial services) | Market producers (financial intermediation) | Non-market producers | Public producers | Private producers | Private and public corporations | S.11 non-financial corporations | S.12 financial corporations |   |   | Cooperatives and partnerships recognised as independent legal entities | S.11 non-financial corporations | S.12 financial corporations |   |   | Public producers which by virtue of special legislation are recognised as independent legal entities | S.11 non-financial corporations | S.12 financial corporations |   |   | Public producers not recognised as independent legal entities | Those with the characteristics of quasi-corporations | S.11 non-financial corporations | S.12 financial corporations |   |   | The rest |   |   | S.13 general government |   | Non-profit institutions recognised as independent legal entities | S.11 non-financial corporations | S.12 financial corporations | S.13 general government | S.15 non-profit institutions serving households | Partnerships not recognised as independent legal entities | Sole proprietorships | Those with the characteristics of quasi-corporations | S.11 non-financial corporations | S.12 financial corporations |   |   | The rest | S.14 households | S.14 households |   |   | Head offices whose preponderant type of activity of the group of corporations controlled by them is the production of: | goods and non-financial services | S.11 non-financial corporations |   |   |   | financial services |   | S.12 financial corporations |   |  
KOHALIKUD TEGEVUSALAÜKSUSED JA TEGEVUSALADLOCAL KIND-OF-ACTIVITY UNITS AND INDUSTRIES
2.144 | Enamik kaupu tootvaid ja teenuseid osutavaid institutsionaalseid üksusi tegutseb kombineeritult mitmel alal ühel ajal. Nad võivad tegeleda ühe põhitegevusega, mõne kõrvaltegevusega ja mõne abitegevusega.2.144 | Most institutional units producing goods and services are engaged in a combination of activities at the same time. They may be engaged in a principal activity, some secondary activities and some ancillary activities.
2.145 | Tegevus toimub siis, kui sellised vahendid nagu seadmed, tööjõud, tootmisviis, infovõrgud või tooted on omavahel ühendatud, mille tulemusel luuakse konkreetseid kaupu või teenuseid. Tegevust iseloomustavad sisend toodete näol, tootmisprotsess ja väljund toodete näol. | Tegevused võib kindlaks määrata ka konkreetse NACE Rev. 2 taseme järgi.2.145 | An activity occurs when resources such as equipment, labour, manufacturing techniques, information networks or products are combined, leading to the creation of specific goods or services. An activity is characterised by an input of products, a production process and an output of products. | Activities can be determined by reference to a specific level of NACE Rev. 2.
2.146 | Kui üksus tegeleb mitme tegevusega, siis järjestatakse kõik tegevused, mis ei ole abitegevused (vt 3. peatüki punkt 3.12), vastavalt kogulisandväärtusele. Suurima osakaaluga kogulisandväärtuse põhjal saab eristada põhitegevusala kõrvaltegevusalast.2.146 | If a unit carries out more than one activity, all the activities which are not ancillary activities (see Chapter 3, paragraph 3.12) are ranked according to the gross value added. On the basis of the preponderant gross value added generated, a distinction can then be made between principal activity and secondary activities.
2.147 | Tootmisprotsessi ning kaupade ja teenuste kasutamisega kaasnevate voogude analüüsimiseks tuleb valida üksused, mis toovad esile tehnilis-majanduslikud seosed. Sellest nõudest tulenevalt tuleb institutsionaalsed üksused jaotada väiksemateks ja homogeensemateks üksusteks vastavalt tootmise liigile. Seda nõuet täidavad praktikas kohalikud tegevusalaüksused.2.147 | In order to analyse flows occurring in the process of production and in the use of goods and services, it is necessary to choose units which emphasise relationships of a technico-economic kind. This requirement means that institutional units must be partitioned into smaller and more homogeneous units with regard to the kind of production. Local kind-of-activity units are intended to meet this requirement as an operational approach.
Kohalik tegevusalaüksusThe local kind-of-activity unit
2.148 | Määratlus: kohalik tegevusalaüksus on tegevusalaüksuse osa, mis vastab kohalikule üksusele. SNA 2008 ja ISIC Rev. 4 süsteemides nimetatakse kohalikku tegevusalaüksust inglise keeles sõnaga „establishment”. Tegevusalaüksus võtab enda alla kokku kõik institutsionaalse üksuse kui tootja osad, mis aitavad kaasa tegevuse sooritamisele vastavalt NACE Rev. 2 klassile (neljakohaline number), ning vastab ühele või mitmele institutsionaalse üksuse tegevuspõhisele alljaotusele. Institutsionaalse üksuse infosüsteem peab olema võimeline näitama või arvutama iga kohaliku tegevusalaüksuse kohta vähemalt toodangu väärtuse, vahetarbimise, hüvitised töötajatele, tegevuse ülejäägi, tööhõive ja kapitali kogumahutuse põhivarasse. | Kohalik üksus on institutsionaalne üksus või osa institutsionaalsest üksusest, mis toodab kaupu ja osutab teenuseid ning asub geograafiliselt määratletud kohas. | Kohalik tegevusalaüksus võib vastata institutsionaalsele üksusele kui tootjale, kuid teisalt ei saa ta kunagi kuuluda kahte erinevasse institutsionaalsesse üksusesse.2.148 | Definition: the local kind-of-activity unit (local KAU) is the part of a kind-of-activity unit (KAU) which corresponds to a local unit. The local KAU is called establishment in the 2008 SNA and ISIC Rev. 4. A KAU groups all the parts of an institutional unit in its capacity as producer contributing to the performance of an activity at class level (four digits) of the NACE Rev. 2 and corresponds to one or more operational subdivisions of the institutional unit. The institutional unit's information system must be capable of indicating or calculating for each local KAU at least the value of production, intermediate consumption, compensation of employees, the operating surplus and employment and gross fixed capital formation. | The local unit is an institutional unit, or part of an institutional unit, producing goods or services situated in a geographically identified place. | A local KAU may correspond to an institutional unit as producer; on the other hand, it can never belong to two different institutional units.
2.149 | Kui kaupu tootval ja teenuseid osutaval institutsionaalsel üksusel on põhitegevusala ja üks või mitu kõrvaltegevusala, jagatakse ta sama paljudeks tegevusalaüksusteks ja kõrvaltegevusalad klassifitseeritakse põhitegevusalast eraldi. Abitegevusi ei eristata põhi- või kõrvaltegevusalast. Tegevusalaüksus, mis kuulub klassifikatsioonisüsteemis mingi kindla rubriigi alla, võib toota tooteid ka väljaspool homogeenset gruppi kõrvaltegevusalana, mida ei saa olemasolevate raamatupidamisdokumentide põhjal eraldi identifitseerida. Seega võib tegevusalaüksusel olla üks või mitu kõrvaltegevusala.2.149 | If an institutional unit producing goods or services contains a principal activity and also one or several secondary activities, it is subdivided into the same number of KAUs, and the secondary activities are classified under different headings from the principal activity. The ancillary activities are not separated from the principal or secondary activities. But KAUs falling within a particular heading of the classification system can produce products outside the homogeneous group on account of secondary activities connected with them which cannot be separately identified from available accounting documents. Thus a KAU may carry out one or more secondary activities.
TegevusaladIndustries
2.150 | Määratlus: tegevusala koosneb grupist kohalikest tegevusalaüksustest, mis tegelevad sama või samalaadse tegevusalaga. Kõige detailsemal klassifitseerimise tasemel koosneb tegevusala kõigist kohalikest tegevusalaüksustest, mis kuuluvad samasse NACE Rev. 2 klassi (neljakohaline number) ja mis tegelevad seetõttu sama tegevusalaga, nagu on määratletud NACE Rev. 2 klassifikaatoris. | Tegevusalad koondavad nii kohalikke turukaupu ja -teenuseid tootvaid tegevusalaüksusi kui ka turuväliseid kaupu ja teenuseid tootvaid kohalikke tegevusalaüksusi. Määratluse kohaselt koosneb tööstusharu rühmast kohalikest tegevusalaüksustest, mis tegelevad sama liiki tootmisega sõltumata sellest, kas institutsionaalsed üksused, kuhu nad kuuluvad, toodavad turutoodangut või turuvälist toodangut.2.150 | Definition: an industry consists of a group of local KAUs engaged in the same, or similar, kind-of-activity. At the most detailed level of classification, an industry consists of all the local KAUs falling within a single class (four digits) of NACE Rev. 2 and which are therefore engaged in the same activity as defined in the NACE Rev. 2. | Industries comprise both local KAUs producing market goods and services and local KAUs producing non-market goods and services. An industry by definition consists of a group of local KAUs engaged in the same type of productive activity, irrespective of whether or not the institutional units to which they belong produce market or non-market output.
2.151 | Tegevusalad klassifitseeritakse kolme rühma: | a) | turutooteid ja -teenuseid tootvad tegevusalad (turumajandusharud) ning kaupu ja teenuseid enda lõpptarbeks tootvad tegevusalad. Teenused oma lõpptarbeks on omanike kasutuses olevate eluruumide teenused ning kodumajapidamisteenused, mida osutavad palgatöötajad; | b) | valitsemissektori turuväliseid kaupu ja teenuseid tootvad tegevusalad: valitsemissektori turuvälised tegevusalad; | c) | kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide turuväliseid kaupu ja teenuseid tootvad tegevusalad: kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide turuvälised tegevusalad.2.151 | Industries are classified in three categories: | (a) | industries producing market goods and services (market industries) and goods and services for own final use. Services for own final use are housing services produced by owner-occupiers, and domestic services produced by employing paid staff; | (b) | industries producing non-market goods and services of general government: non-market industries of general government; | (c) | industries producing non-market goods and services of non-profit institutions serving households: non-market industries of non-profit institutions serving households.
Majanduse tegevusalade klassifikaatorClassification of industries
2.152 | Kohalike tegevusalaüksuste klassifitseerimisel tegevusaladeks kasutatakse klassifikaatorit NACE Rev. 2.2.152 | The classification used for grouping local KAUs into industries is the NACE Rev. 2.
HOMOGEENSE TOOTMISE ÜKSUSED JA HOMOGEENSED TEGEVUSALADUNITS OF HOMOGENEOUS PRODUCTION AND HOMOGENEOUS BRANCHES
2.153 | Tootmisprotsessi analüüsimiseks kõige sobivam üksus on homogeense tootmise üksus. Sellel üksusel on talle omane tegevus, mis määratletakse tema sisendite, tootmisprotsessi ja toodangu kaudu.2.153 | For analysis of the production process, the unit best suited to this analysis is the unit of homogeneous production. This unit has a unique activity defined by its inputs, process of production, and outputs.
Homogeense tootmise üksusThe unit of homogeneous production
2.154 | Määratlus: homogeense tootmise üksus teostab talle omast tegevust, mis määratletakse tema sisendite, tootmisprotsessi ja toodangu kaudu. Sisendi ja toodangu moodustavaid tooteid eristatakse nende füüsiliste tunnuste, töötlemise ulatuse ning kasutatava tootmistehnoloogia alusel. Neid võib kindlaks määrata toodete klassifikatsiooni abil (tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator – CPA). CPA on toodete klassifikaator, mille elemendid on struktureeritud vastavalt tegevusala päritolu kriteeriumile. Tegevusala päritolu määratletakse vastavalt NACE Rev. 2-le.2.154 | Definition: a unit of homogeneous production carries out a unique activity which is identified by its inputs, process of production, and its outputs. The products which constitute the inputs and outputs are themselves distinguished by their physical characteristics, the extent to which they are processed and the technique of production used. They can be identified by a classification of products (classification of products by activity — CPA). The CPA is a product classification the elements of which are structured according to the industrial origin criterion, industrial origin being defined by NACE Rev. 2.
Homogeenne tegevusalaThe homogeneous branch
2.155 | Määratlus: homogeenne tegevusala on homogeense tootmise üksuste rühm. Homogeense tegevusalaga hõlmatud tegevuste ring määratakse kindlaks vastavalt toodete klassifikaatorile. Homogeenne tegevusala toodab neid ja ainult neid kaupu või teenuseid, mis on märgitud klassifikaatoris.2.155 | Definition: the homogeneous branch consists of a grouping of units of homogeneous production. The set of activities covered by a homogeneous branch is identified by reference to a product classification. The homogeneous branch produces those goods or services specified in the classification and only those products.
2.156 | Homogeensed tegevusalad on üksused, mis on loodud majandusanalüüsi tegemiseks. Homogeense tootmise üksusi ei ole tavaliselt võimalik otse jälgida; üksustelt statistilistel eesmärkidel kogutavat teavet tuleb teisendada nii, et moodustuksid homogeensed tegevusalad.2.156 | Homogeneous branches are units designed for economic analysis. Units of homogeneous production cannot usually be observed directly; data collected from the units used in statistical enquiries have to be re-arranged to form homogeneous branches.
  
3.   PEATÜKKCHAPTER 3
TEHINGUD TOODETEGA JA MITTETOODETUD VARADEGATRANSACTIONS IN PRODUCTS AND NON-PRODUCED ASSETS
TEHINGUD TOODETEGA ÜLDISELTTRANSACTIONS IN PRODUCTS IN GENERAL
3.01 | Määratlus: tooted on kõik kaubad ja teenused, mis on tootmise teel saadud. Tootmine on määratletud punktis 3.07.3.01 | Definition: products are all goods and services that are created within the production boundary. Production is defined in paragraph 3.07.
3.02 | ESAs eristatakse järgmisi toodetega sooritatavate tehingute kategooriaid. | Tehingu kategooriad | Kood | Toodang | P.1 | Vahetarbimine | P.2 | Lõpptarbimiskulutused | P.3 | Tegelik lõpptarbimine | P.4 | Kapitali kogumahutus | P.5 | Kaupade ja teenuste eksport | P.6 | Kaupade ja teenuste import | P.73.02 | The following main categories of transactions in products are distinguished in the ESA: | Transaction categories | Code | Output | P.1 | Intermediate consumption | P.2 | Final consumption expenditure | P.3 | Actual final consumption | P.4 | Gross capital formation | P.5 | Exports of goods and services | P.6 | Imports of goods and services | P.7
3.03 | Tehingud toodetega kirjendatakse järgmistel kontodel: | a) | kaupade ja teenuste kontol kirjendatakse toodang ja import ressursina ja muud tehingud toodetega kasutamisena; | b) | tootmiskontol kirjendatakse toodang ressursina ja vahetarbimine kirjendatakse kasutamisena; nende kahe toodetega tehtava tehingu tasakaalustav kirje on kogulisandväärtus; | c) | kasutatava tulu kasutamise kontol kirjendatakse lõpptarbimiskulutused kasutamisena; | d) | korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise kontol kirjendatakse tegelik lõpptarbimine kasutamisena; | e) | kapitalikontol kirjendatakse kapitali kogumahutus kasutamisena (muutusena mittefinantsvaras); | f) | kaupade ja teenuste välismajanduskontol kirjendatakse kaupade ja teenuste import ressursina ning kaupade ja teenuste eksport kirjendatakse kasutamisena. | Mitmed olulisemad tasakaalustavad kirjed kontodel, näiteks lisandväärtus, sisemajanduse koguprodukt, rahvatulu ja kasutatav tulu, arvestatakse toodetega tehtavate tehingute kaudu. Toodetega tehtavate tehingute määratlus määrab ära need tasakaalustavad kirjed.3.03 | Transactions in products are recorded as follows: | (a) | in the goods and services account, output and imports are recorded as resources and the other transactions in products are recorded as uses; | (b) | in the production account, output is recorded as a resource and intermediate consumption is recorded as a use; gross value added is the balancing item of these two transactions in products; | (c) | in the use of disposable income account, final consumption expenditure is recorded as a use; | (d) | in the use of adjusted disposable income account, actual final consumption is recorded as a use; | (e) | in the capital account, gross capital formation is recorded as a use (a change in non-financial assets); | (f) | in the external account of goods and services, imports of goods and services are recorded as a resource, and exports of goods and services are registered as uses. | Many major balancing items in the accounts, like value added, gross domestic product, national income and disposable income, are defined in terms of transactions in products. The definition of transactions in products defines those balancing items.
3.04 | Pakkumise tabelis (vt punkt 1.136) kirjendatakse toodang ja import pakkumisena. Kasutamise tabelis kirjendatakse vahetarbimine, kapitali kogumahutus, lõpptarbimiskulutused ja eksport kasutamisena. Sümmeetrilises sisend-väljundtabelis kirjendatakse toodang ja import pakkumisena ja muud tehingud toodetega kasutamisena.3.04 | In the supply table (see paragraph 1.136), output and imports are recorded as supplies. In the use table, intermediate consumption, gross capital formation, final consumption expenditure and exports are registered as uses. In the symmetric input-output table, output and imports are recorded as supplies and the other transactions in products as uses.
3.05 | Toodete pakkumist hinnatakse alushindades (vt punkt 3.44). Toodete kasutamist hinnatakse ostjahindades (vt punkt 3.06). Mõne pakkumise ja kasutamise liigi, nt kaupade impordi ja ekspordi puhul kasutatakse täpsemaid hindamispõhimõtteid.3.05 | Supplies of products are valued at basic prices (see paragraph 3.44). Uses of products are valued at purchasers' prices (see paragraph 3.06). For some types of supplies and uses, e.g. for imports and exports of goods, more specific valuation principles are used.
3.06 | Määratlus: | ostjahind on hind, mida ostja toodete eest maksab. Ostjahind sisaldab alljärgnevat: | a) | tootemaksud miinus -subsiidiumid (kuid välja arvatud mahaarvatavad tootemaksud, näiteks käibemaks); | b) | transpordikulud, mida ostja maksab eraldi toote kohaletoimetamise eest nõutud ajal ja kohta; | c) | allahindlus hulgikoguse või hooajaväliste ostude standardhinnast või -kuludest. | Ostjahind ei sisalda alljärgnevat: | a) | vastavalt krediiditingimustele lisatud intress või teenuskulud; | b) | lisatasud, mis on seotud makse hilinemisega, st kui makset ei tehta ostu tegemise ajal kokkulepitud ajavahemiku jooksul. | Kui kasutamisaeg ei kattu ostuajaga, siis korrigeeritakse aja möödumisest tingitud hinnamuutuste arvesse võtmiseks väärtust (proportsionaalselt muutustega varude hindades). Sellised korrigeerimised on olulised, kui asjaomaste toodete hinnad aasta jooksul märkimisväärselt muutuvad.3.06 | Definition: | The purchaser's price is the price the purchaser pays for the products. The purchaser's price includes the following: | (a) | taxes less subsidies on the products (but excluding deductible taxes like VAT on the products); | (b) | transport charges paid separately by the purchaser to take delivery at the required time and place; | (c) | deductions for any discounts for bulk or off-peak-purchases from standard prices or charges. | The purchaser's price excludes the following: | (a) | interest or services charges added under credit arrangements; | (b) | extra charges incurred as a result of late payment, where late payment means failing to pay within the period stated at the time the purchases were made. | If the time of use does not coincide with the time of purchase, adjustments are made to the value to take account of the changes in price due to the lapsing of time (in a manner symmetrical with changes in the prices of the inventories). Such modifications are important if the prices of the products involved change significantly within a year.
TOOTMINE JA TOODANGPRODUCTION AND OUTPUT
3.07 | Määratlus: tootmine on tegevus, mida teostatakse institutsionaalse üksuse kontrollimisel, vastutusel ja juhtimisel, kasutades tööjõu, kapitali, kaupade ja teenuste sisendeid, et toota kaupu ja teenuseid. | Tootmine ei hõlma ilma inimese sekkumise või suunamiseta toimuvaid looduslikke protsesse, näiteks kalavarude mittejuhitud kasvu rahvusvahelistes vetes; samas kalakasvatus on tootmine.3.07 | Definition: production is an activity carried out under the control, responsibility and management of an institutional unit that uses inputs of labour, capital and goods and services to produce outputs of goods and services. | Production does not cover natural processes which have no human involvement or direction, such as the unmanaged growth of fish stocks in international waters, but production does include fish farming.
3.08 | Tootmine hõlmab: | a) | kõikide teistele üksustele pakutavate individuaalsete või kollektiivsete kaupade ja teenuste tootmist; | b) | kõikide selliste kaupade enda tarbeks tootmist, mida tootjad kasutavad enda lõpptarbeks või kapitali kogumahutuseks põhivarasse. | Näitena enda tarbeks tootmisest, mille sihiks on kapitali kogumahutus põhivarasse, võib tuua sellise põhivara tootmise nagu ehitus, tarkvara arendamine ja maavarade uurimine. Mõiste „kapitali kogumahutus põhivarasse” kohta vt punktid 3.124–3.138. | Kodumajapidamiste enda tarbeks kaupade tootmise hulka arvatakse: | 1) | eluruumide enda tarbeks ehitamine; | 2) | põllumajanduslike toodete tootmine ja ladustamine; | 3) | põllumajanduslike toodete töötlemine, näiteks jahu jahvatamine, puuvilja konserveerimine või kuivatamine, selliste piimatoodete nagu või ja juust tootmine, õlle, veini ja muude alkohoolsete jookide tootmine; | 4) | muude esmaste toodete tootmine, näiteks soola kaevandamine, turba lõikamine ja vee transportimine; | 5) | muud töötlemise liigid, näiteks riidekudumine, keraamiliste esemete ja mööbli valmistamine; | c) | omanike kasutuses olevate eluruumide teenused oma tarbeks; | d) | majapidamis- ja isikuteenuste tootmine kodumajapidamiste palgatöötajate poolt; | e) | vabatahtlike tegevus, kui selle tulemuseks on kaubad. Selline tootmine on näiteks elamu, kiriku või muu hoone ehitamine. Arvestamata jäetakse vabatahtlike tegevus, mille tulemuseks ei ole kaubad, nt tasuta hooldamine ja koristamine. | Eespool punktides a–e loetletud tegevused arvatakse tootmise hulka isegi siis, kui need on ebaseaduslikud või ei ole registreeritud maksuametis, sotsiaalkindlustus-, statistika- ega mõnes muus avaliku sektori asutuses. | Kodumajapidamiste enda tarbeks kaupade tootmine kirjendatakse juhul, kui seda liiki tootmine on tähtis, st kui see on olulise osatähtsusega selle kauba kogupakkumises antud riigis. | Kodumajapidamiste enda tarbeks kaupade tootmisena arvestatakse ainult eluruumide ehitamist ning põllumajandusliku toodangu tootmist, ladustamist ja töötlemist.3.08 | Production includes: | (a) | the production of all individual or collective goods and services that are supplied to units other than their producers; | (b) | the own-account production of all goods that are retained by their producers for their own final consumption or gross fixed capital formation. | Examples of own-account production for gross fixed capital formation are the production of fixed assets such as construction, the development of software and mineral exploration for own gross fixed capital formation. The concept of gross fixed capital formation is described in paragraphs 3.124-3.138. | Own-account production of goods by households pertains in general to: | (1) | own-account construction of dwellings; | (2) | the production and storage of agricultural products; | (3) | the processing of agricultural products, like the production of flour by milling, the preservation of fruit by drying and bottling, the production of dairy products like butter and cheese and the production of beer, wine and spirits; | (4) | the production of other primary products, like mining salt, cutting peat and carrying water; | (5) | other kinds of processing, like weaving cloth, the production of pottery and making furniture; | (c) | the own-account production of dwelling services by owner-occupiers; | (d) | domestic and personal services produced by employing paid domestic staff; | (e) | volunteer activities that result in goods. Examples of such activities are the construction of a dwelling, church or other building. Volunteer activities that do not result in goods, e.g. care-taking and cleaning without payment, are excluded. | The activities listed above in points (a) to (e) are included as production irrespective of being illegal or not-registered at tax, social security, statistical and other public authorities. | Own-account production of goods by households is recorded when this type of production is significant, i.e. when it is quantitatively important in relation to the total supply of that good in a country. | The only own-account production of goods by households included is the construction of dwellings, and the production, storage and processing of agricultural products.
3.09 | Tootmisena ei käsitata selliste majapidamis- ja isikuteenuste tootmist, mida toodetakse ja tarbitakse samas kodumajapidamises. Tootmisena ei käsitata näiteks järgmisi kodumajapidamiste endi toodetud majapidamisteenuseid: | a) | elamute koristamine, siseviimistlus ja hooldus niivõrd, kuivõrd need tegevused on elanike jaoks tavalised; | b) | kodumajapidamiste kestvuskaupade puhastamine, hooldus ja remont; | c) | toidu valmistamine ja serveerimine; | d) | laste hoidmine, õpetamine ja juhendamine; | e) | haigete, põdurate või vanade inimeste hooldamine ning | f) | kodumajapidamise liikmete või nende kaupade transport. | Majapidamis- ja isikuteenuste tootmine kodumajapidamiste palgatöötajate poolt ning omaniku kasutuses olevate eluruumide eluasemeteenused arvatakse tootmise hulka.3.09 | Production excludes the production of domestic and personal services that are produced and consumed within the same household. Examples of domestic services produced by households themselves that are excluded are: | (a) | cleaning, decoration and maintenance of the dwelling as far as these activities are also common for tenants; | (b) | cleaning, servicing and repair of household durables; | (c) | preparation and serving of meals; | (d) | care, training and instruction of children; | (e) | care of sick, infirm or old people; and | (f) | transportation of members of the household or their goods. | Domestic and personal services produced by employing paid domestic staff and the services of owner-occupied dwellings are included in production.
Põhi-, kõrval- ja abitegevusaladPrincipal, secondary and ancillary activities
3.10 | Määratlus: kohaliku tegevusalaüksuse põhitegevusala on tegevusala, mille lisandväärtus ületab iga teise sellise tegevusala lisandväärtuse, millega samas üksuses tegeletakse. Põhitegevusala määratakse vastavalt NACE Rev. 2 klassifikaatorile, esmalt klassifikaatori kõrgeimal tasemel ja siis madalamatel tasemetel.3.10 | Definition: the principal activity of a local KAU is the activity where the value added of such activity exceeds that of any other activity carried out within the same unit. The classification of the principal activity is determined by reference to NACE rev. 2, first at the highest level of the classification and then at more detailed levels.
3.11 | Määratlus: kõrvaltegevusala on tegevusala, millega kohalik tegevusalaüksus tegeleb lisaks põhitegevusalale. Kõrvaltegevusala toodang on teisene toodang.3.11 | Definition: a secondary activity is an activity carried out within a single local KAU in addition to the principal activity. The output of the secondary activity is a secondary product.
3.12 | Määratlus: abitegevusala on tegevusala, mille toodang on mõeldud kasutamiseks ettevõttesiseselt. | Abitegevusala on toetav tegevus, mida teostatakse ettevõttes selleks, et võimaldada kohaliku tegevusalaüksuse põhi- või kõrvaltegevusalaga tegelemist. Kõiki abitegevusala tarbitavaid sisendeid – materjali, tööjõudu, põhivara kulumit jne – käsitatakse sisendina abitegevusalaga toetatavasse pea- või kõrvaltegevusalasse. | Abitegevusalad on näiteks: | a) | ostmine; | b) | müük; | c) | turundus; | d) | raamatupidamine; | e) | andmetöötlus; | f) | transport; | g) | ladustamine; | h) | hooldus; | i) | koristamine ning | j) | turvateenused. | Ettevõtetel on valida, kas teostada ise abitegevusi või osta selliseid teenuseid turult vastavate teenuste tootjatelt. | Kapitali kogumahutus enda tarbeks ei ole abitegevusala.3.12 | Definition: an ancillary activity is an activity whose output is intended for use within an enterprise. | An ancillary activity is a supporting activity undertaken within an enterprise in order to enable the principal or secondary activities of local KAUs to be carried out. All inputs consumed by an ancillary activity — materials, labour, consumption of fixed capital, etc. — are treated as inputs into the principal or secondary activity which it supports. | Examples of ancillary activities are: | (a) | purchasing; | (b) | sales; | (c) | marketing; | (d) | accounting; | (e) | data processing; | (f) | transportation; | (g) | storage; | (h) | maintenance; | (i) | cleaning; and | (j) | security services. | Enterprises have a choice between engaging in ancillary activities and purchasing such services on the market from specialist service producers. | Own-account capital formation is not an ancillary activity.
3.13 | Abitegevusalasid ei isoleerita eraldiseisvate üksuste moodustamiseks ega eraldata pea- või kõrvaltegevusaladest või -üksustest, mida abitegevusalad teenindavad. Seega peab abitegevusalad ühendama kohaliku tegevusalaüksusega, mida need teenindavad. | Abitegevusaladega võidakse tegeleda eraldi asukohtades, mis asuvad teenindatavast kohalikust tegevusalaüksusest erinevas piirkonnas. Esimeses lõigus viidatud abitegevusalade geograafilise jaotuse reegli range kohaldamise tulemuseks oleks nende piirkondade koondandmete alahindamine, kuhu abitegevusalad on koondunud. Seetõttu tuleb abitegevusalad residentsuse põhimõtte kohaselt omistada piirkonnale, kus nendega tegeletakse; abitegevusalad jäävad sama tegevusala alla, millega tegeleb teenindatav kohalik tegevusalaüksus.3.13 | Ancillary activities are not isolated to form distinct entities or separated from the principal or secondary activities or entities they serve. Accordingly, ancillary activities must be integrated with the local KAU they serve. | Ancillary activities may be carried out in separate locations, located in a region other than the local KAU they serve. The strict application of the rule referred to in the first subparagraph for the geographical allocation of the ancillary activities would result in the underestimation of the aggregates in the regions where ancillary activities are concentrated. In accordance, therefore, with the principle of residence, ancillary activities have to be allocated to the region where they are situated; they remain in the same industry as the local KAU they serve.
Toodang (P.1)Output (P.1)
3.14 | Määratlus: toodang on arvestusperioodi jooksul toodetud tooted kokku. | Toodangu näited on alljärgnevad: | a) | kaubad ja teenused, millega üks kohalik tegevusalaüksus varustab teist kohalikku tegevusalaüksust, mis kuulub samasse institutsionaalsesse üksusesse; | b) | kaubad, mida toodab kohalik tegevusalaüksus ja mis jäävad varudesse selle perioodi lõpuni, millal need toodeti, ükskõik milline on nende edaspidine kasutamine. Eraldi ei määratleta kaupu või teenuseid, mida toodeti ja tarbiti samas kohalikus tegevusalaüksuses samal arvestusperioodil. Neid ei kirjendata kui kohaliku tegevusalaüksuse toodangu või vahetarbimise osa.3.14 | Definition: output is the total of products created during the accounting period. | Examples of output include the following: | (a) | the goods and services which one local KAU provides to a different local KAU belonging to the same institutional unit; | (b) | the goods produced by a local KAU that remain in inventories at the end of the period in which they are produced, whatever their subsequent use. Goods and services produced and consumed within the same accounting period and within the same local KAU are not separately identified. They are not recorded as part of the output or intermediate consumption of that local KAU.
3.15 | Kui institutsionaalne üksus sisaldab rohkem kui ühte kohalikku tegevusalaüksust, siis võrdub institutsionaalse üksuse toodang kohalike tegevusalaüksuste toodangute summaga, st et hõlmatud on ka toodang, mida üks kohalik tegevusalaüksus toodab teise jaoks.3.15 | When an institutional unit contains more than one local KAU, the output of the institutional unit is the sum of the outputs of its component local KAUs, including outputs delivered between the component local KAUs.
3.16 | ESA 2010s eristatakse kolme liiki toodangut: | a) | turutoodang (P.11); | b) | toodang, mis on toodetud enda lõpptarbeks (P.12); | c) | turuväline toodang (P.13). | Sellist eristamist kohaldatakse ka kohalike tegevusalaüksuste ja institutsionaalsete üksuste suhtes: | a) | turutootjad; | b) | tootjad enda lõpptarbeks; | c) | turuvälised tootjad. | Turutoodangu, enda lõpptarbeks toodetud toodangu ja turuvälise toodangu eristamine on põhimõttelise tähtsusega järgmistel põhjustel: | a) | see mõjutab toodangu ja sellega seotud mõistete, näiteks lisandväärtuse, sisemajanduse koguprodukti ning valitsemissektori ja KTKTIde lõpptarbimiskulutuste väärtuse arvestamist; | b) | see mõjutab institutsionaalsete üksuste klassifitseerimist sektoritesse, näiteks seda, millised üksused klassifitseeritakse valitsemissektorisse ja millised mitte. | See eristamine määrab toodangu suhtes rakendatavad arvestuspõhimõtted. Turutoodangu ja enda lõpptarbeks toodetud toodangu väärtus arvestatakse alushindades. Turuväliste tootjate kogutoodangu väärtuse määramisel liidetakse kokku tootmiskulud. Institutsionaalse üksuse toodangu väärtus arvestatakse tema kohalike tegevusalaüksuste toodangute summana ning sõltub seega ka turutoodangu, enda lõpptarbeks toodetud toodangu ja turuvälise toodangu eristamisest. | Eristamist kasutatakse ka institutsionaalsete üksuste klassifitseerimiseks sektoritesse. Turuvälised tootjad klassifitseeritakse valitsemissektorisse või kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektorisse. | Eristamine toimub ülalt-alla-meetodil, st esmalt eristatakse institutsionaalsed üksused, siis kohalikud tegevusalaüksused ning siis nende toodang. | Toodete tasandil klassifitseeritakse toodang turutoodangu, enda lõpptarbeks toodetud toodangu ja turuvälise toodanguna lähtuvalt asjaomast toodangut tootvate institutsionaalsete üksuste ja kohalike tegevusalaüksuste omadustest.3.16 | Three types of output are distinguished in the ESA 2010: | (a) | market output (P.11); | (b) | output produced for own final use (P.12); | (c) | non-market output (P.13). | This distinction is also applied to local KAUs and institutional units: | (a) | market producers; | (b) | producers for own final use; | (c) | non-market producers. | The distinction between market, for own final use and non-market is fundamental in view of the following: | (a) | it affects the valuation of output and related concepts, such as value added, gross domestic product and final consumption expenditure by the government and NPISH; | (b) | it affects the classification of institutional units by sector, e.g. which units are included in the sector general government and which are not. | The distinction determines the valuation principles to be applied to output. Market output and output produced for own final use are valued at basic prices. The total output of non-market producers is valued by summing the costs of production. The output of an institutional unit is valued as the sum of the outputs of its local KAUs and depends thus also on the distinction between market, for own final use and non-market. | The distinction is also used to classify institutional units by sector. Non-market producers are classified in the general government sector or the non-profit institutions serving households sector. | The distinctions are defined in a top-down way, i.e. the distinction is first defined for institutional units, then for local KAUs and then for their output. | At the product level output is classified as market output, output for own final use and non-market output according to the characteristics of the institutional unit and the local KAU that produce that output.
3.17 | Määratlus: turutoodangu moodustab toodang, mis realiseeritakse turul või kavatsetakse realiseerida turul.3.17 | Definition: market output consists of output that is disposed of on the market or intended to be disposed of on the market.
3.18 | Turutoodang hõlmab: | a) | tooteid, mida müüakse majanduslikult olulise hinnaga; | b) | bartertooteid; | c) | tooteid, mida kasutatakse mitterahalisteks makseteks (kaasa arvatud töötajate mitterahalised hüvitised ja mitterahaline segatulu); | d) | tooteid, mida pakub üks kohalik tegevusalaüksus teisele kohalikule tegevusalaüksusele samas institutsionaalses üksuses vahe- või lõpptarbimiseks; | e) | tooteid, mida lisatakse valmistoodangu või lõpetamata toodangu varudele ja kavatsetakse kasutada ühel või teisel eespool nimetatud otstarbel (kaasa arvatud loomsete või köögiviljatoodete loomulik kasv ning lõpetamata hooned ja rajatised, mille ostja on teadmata).3.18 | Market output includes: | (a) | products sold at economically significant prices; | (b) | products bartered; | (c) | products used for payments in kind (including compensation of employees in kind and mixed income in kind); | (d) | products supplied by one local KAU to another within the same institutional unit to be used as intermediate inputs or for final uses; | (e) | products added to the inventories of finished goods and work-in-progress intended for one or other of the above uses (including natural growth of animal and vegetable products and uncompleted structures for which the buyer is unknown).
3.19 | Määratlus: majanduslikult olulised hinnad on hinnad, millel on oluline mõju toodete kogusele, mida tootjad on valmis pakkuma ja mida ostjad soovivad omandada. Majanduslikult olulised hinnad tõusevad siis, kui kehtivad mõlemad alljärgnevad tingimused: | a) | tootja on motiveeritud kohandama pakkumist kas selleks, et teenida kasumit pikas plaanis, või vähemalt selleks, et katta kapitali- ja muud kulud, ning | b) | tarbijatel on vabadus nii osta kui ka ostmata jätta ning teha otsus küsitud hindade alusel. | Majanduslikult mitteolulised hinnad kehtestatakse tõenäoliselt selleks, et teenida mõningast tulu või mõningal määral vähendada ülemäärast nõudlust, mis võib tekkida siis, kui teenuseid osutatakse täiesti tasuta. | Toote majanduslikult olulise hinna määratlemisel lähtutakse toodangu tootnud institutsionaalsest ja kohalikust tegevusalaüksusest. Näiteks müüakse kogu kodumajapidamiste omanduses olevate juriidilise isiku õigusteta üksuste toodang muudele institutsionaalsetele üksustele majanduslikult oluliste hindadega, mistõttu tuleb seda käsitada turutoodanguna. Muude institutsionaalsete üksuste toodangu puhul kontrollitakse nende üksuste suutlikkust tegeleda turupõhise tegevusega majanduslikult oluliste hindadega kvantitatiivse kriteeriumi (50 % kriteeriumi) abil, kasutades müügitulude suhet tootmiskuludesse. Et olla turutootja, peab üksus mitme aasta jooksul katma vähemalt 50 % oma kuludest müügitulude arvelt.3.19 | Definition: economically significant prices are prices that have a substantial effect on the amounts of products that producers are willing to supply and on the amounts of products that purchasers wish to acquire. Such prices arise when both of the following conditions apply: | (a) | the producer has an incentive to adjust supply either with the goal of making a profit in the long run or, at a minimum, covering capital and other costs; and | (b) | consumers have the freedom to purchase or not purchase and make the choice on the basis of the prices charged. | Not economically significant prices are likely to be charged in order to raise some revenue or achieve some reduction in the excess demand that may occur when services are provided completely free. | The economically significant price of a product is defined in relation to the institutional unit and local KAU that has produced the output. For example, all the output of unincorporated enterprises owned by households sold to other institutional units is sold at economically significant prices; it is thus to be regarded as market output. For the output of other institutional units, the ability to undertake a market activity at economically significant prices will be checked notably through a quantitative criterion (the 50 % criterion), using the ratio of sales to production costs. To be a market producer, the unit shall cover at least 50 % of its costs by its sales over a sustained multi-year period.
3.20 | Määratlus: enda lõpptarbeks toodetud toodang koosneb kaupadest või teenustest, mida kasutatakse samas institutsionaalses üksuses kas oma lõpptarbimiseks või kapitalimahutuseks.3.20 | Definition: output produced for own final use consists of goods or services that are retained either for own final consumption or for capital formation by the same institutional unit.
3.21 | Tooteid, mida kasutatakse oma lõpptarbimiseks, võivad toota ainult kodumajapidamised. Oma lõpptarbimiseks kasutatavate toodete näited: | a) | põllumajandustootjate tarbitavad põllumajandustooted; | b) | eluruume kasutava omaniku toodetud eluruumide teenused; | c) | kodumajapidamisteenused, mida toodetakse palgatöötajaid kasutades.3.21 | Products retained for own final consumption can only be produced by the households sector. Examples of products retained for own final consumption include: | (a) | agricultural products retained by farmers; | (b) | dwelling services produced by owner-occupiers; | (c) | household services produced by employing paid staff.
3.22 | Iga sektor võib valmistada tooteid, mida kasutatakse enda tarbeks tehtavaks kapitalimahutuseks. Selliste toodete näited on alljärgnevad: | a) | masinaehitusettevõtete toodetud tööpingid; | b) | kodumajapidamiste rajatud eluruumid või nende juurdeehitused; | c) | enda tarbeks ehitamine, kaasa arvatud kodumajapidamiste rühma teostatav kommunaalehitus; | d) | enda tarbeks arendatav tarkvara; | e) | enda tarbeks tehtav teadus- ja arendustegevus. Teadus- ja arendustegevuse kulusid arvestatakse põhivarasse tehtava kapitalimahutusena üksnes juhul, kui liikmesriikide hinnangud on piisavalt usaldusväärsed ja võrreldavad.3.22 | Products used for own capital formation can be produced by any sector. Examples of such products are: | (a) | machine tools produced by engineering enterprises; | (b) | dwellings, or extensions to dwellings, produced by households; | (c) | own-account construction, including communal construction undertaken by groups of households; | (d) | own-account software; | (e) | own-account research and development. Expenditure on research and development is only to be recorded as fixed capital formation when a sufficiently high level of reliability and comparability of the estimates across the Member States has been achieved.
3.23 | Määratlus: turuväline toodang on toodang, mida pakutakse muudele üksustele tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga. | „Turuväline toodang” (P.13) on jagatud kaheks kirjeks: „Maksed turuvälise toodangu eest” (P.131), mis koosneb mitmesugustest lõivudest ja tasudest, ning „Muu turuväline toodang” (P.132), mis on tasuta pakutav toodang. | Turuvälist toodangut toodetakse järgmistel põhjustel: | a) | üksikisikutelt kollektiivsete teenuste eest tasu võtmine võib olla tehniliselt võimatu, sest nende teenuste tarbimist ei saa jälgida ega kontrollida. Kollektiivsete teenuste osutamist korraldavad valitsemissektori üksused ja seda rahastatakse muudest vahenditest kui müügitulud, nimelt maksutuludest või valitsemissektori muudest tuludest; | b) | samuti võivad valitsemissektori üksused ja KTKTId valmistada tooteid ja osutada teenuseid üksikutele kodumajapidamistele, kusjuures nad võiksid nende toodete ja teenuste eest nõuda tasu, ent otsustavad seda sotsiaal- või majanduspoliitilistel kaalutlustel mitte teha. Näideteks on hariduse andmine ja tervishoiuteenuste osutamine tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga.3.23 | Definition: non-market output is output that is provided to other units for free, or at prices that are not economically significant. | Non-market output (P.13) is subdivided into two items: ‧Payments for non-market output‧ (P.131), which consists of various fees and charges, and ‧Non-market output, other‧ (P.132), which is output provided for free. | Non-market output is produced for the following reasons. | (a) | It may be technically impossible to make individuals pay for collective services because their consumption of such services cannot be monitored and controlled. The production of collective services is organised by government units and financed out of funds other than receipts from sales, namely taxation or other government incomes. | (b) | Government units and NPISHs may also produce and supply goods or services to individual households for which they could charge but choose not to do so as a matter of social or economic policy. Examples are the provision of education or health services, for free or at prices that are not economically significant.
3.24 | Määratlus: turutootjad on kohalikud tegevusalaüksused või institutsionaalsed üksused, mille toodangu põhiosa on turutoodang. | Kui kohalik tegevusalaüksus või institutsionaalne üksus on turutootja, siis tema põhitoodang on määratluse kohaselt turutoodang, kuna turutoodangu mõiste määratletakse pärast seda, kui selle toodangu tootnud kohaliku tegevusalaüksuse ja institutsionaalse üksuse puhul on eristatud turutoodang, enda lõpptarbeks mõeldud toodang ja turuväline toodang.3.24 | Definition: market producers are local KAUs or institutional units the majority of output of which is market output. | If a local KAU or institutional unit is a market producer, its main output is by definition market output, as the concept of market output is defined after having applied the distinction market, for own final use and non-market output, to the local KAU and institutional unit that have produced that output.
3.25 | Määratlus: enda lõpptarbeks tootjad on kohalikud tegevusalaüksused või institutsionaalsed üksused, mille toodangu põhiosa on toodetud enda lõpptarbeks samas institutsionaalses üksuses.3.25 | Definition: producers for own final use are local KAUs or institutional units the major part of the output of which is for own final use within the same institutional unit.
3.26 | Määratlus: turuvälised tootjad on kohalikud tegevusalaüksused või institutsionaalsed üksused, mille toodangu põhiosa pakutakse tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga.3.26 | Definition: non-market producers are local KAUs or institutional units the major part of the output of which is provided for free or at not economically significant prices.
Institutsionaalsed üksused: turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja turuväliste tootjate eristamineInstitutional units: distinction between market, for own final use and non-market
3.27 | Institutsionaalsete üksuste kui tootjate puhul turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja turuväliste tootjate eristamine on esitatud kokkuvõtlikult tabelis 3.1. Samuti on esitatud sektoritesse klassifitseerimine. | Tabel 3.1.   Turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja turuväliste tootjate eristamine institutsionaalsete üksuste puhul | Institutsionaalne üksus | Klassifikatsioon | Era- või avaliku sektori tootjad? |   | KTI või mitte? | Turutootja? | Tootja liik | Sektor(id) | 1. | Eratootjad | 1.1. | Kodumajapidamiste omanduses olevad juriidilise isiku õigusteta üksused (v.a kodumajapidamiste omanduses olevad kvaasikorporatiivsed ettevõtted) |   |   | 1.1 = turutootja või enda lõpptarbeks tootja | Kodumajapidamised |   | 1.2. | Teised eratootjad (k.a kodumajapidamiste omanduses olevad kvaasikorporatiivsed ettevõtted) | 1.2.1. | Era-KTId | 1.2.1.1. | Jah | 1.2.1.1 = turutootja | Ettevõtted |   |   |   | 1.2.1.2. | Ei | 1.2.1.2 = turuväline tootja | KTKTId |   |   | 1.2.2. | Teised eratootjad, kes ei ole KTId |   | 1.2.2 = turutootja | Ettevõtted | 2. | Avaliku sektori tootjad |   |   | 2.1. | Jah | 2.1 = turutootja | Ettevõtted |   |   |   | 2.2. | Ei | 2.2 = turuväline tootja | Valitsemissektor3.27 | For institutional units as producers, the distinction between market, for own final use and non-market is summarised in Table 3.1. The classification by sectors is also shown. | Table 3.1 —   The distinction between market producers, producers for own final use and non-market producers for institutional units | Type of institutional unit | Classification | Private or public? |   | NPI or not? | Market producer? | Type of producer | Sector(s) | 1. | Private producers | 1.1 | Unincorporated enterprises owned by households (excluding quasi-corporate enterprises owned by households) |   |   | 1.1 = Market or for own final use | Households |   | 1.2 | Other private producers (including quasi-corporate enterprises owned by households) | 1.2.1 | Private NPIs | 1.2.1.1 | Yes | 1.2.1.1 = Market | Corporations |   |   |   | 1.2.1.2 | No | 1.2.1.2 = Non-market | NPISH |   |   | 1.2.2 | Other private producers not NPI |   | 1.2.2 = Market | Corporations | 2. | Public producers |   |   | 2.1 | Yes | 2.1 = Market | Corporations |   |   |   | 2.2 | No | 2.2 = Non-market | General government
3.28 | Tabel 3.1 näitab, et institutsionaalse üksuse klassifitseerimisel turutootjaks, enda lõpptarbeks tootjaks või turuväliseks tootjaks tehakse järjestikku mitu eristust. Kõigepealt eristatakse erasektori tootjaid ja avaliku sektori tootjaid. Avaliku sektori tootja on tootja, mida kontrollib valitsemissektor, kusjuures kontroll vastab punktis 2.38 määratletule.3.28 | Table 3.1 shows that, in order to determine whether an institutional unit should be classified as a market producer, a producer for own-final use or a non-market producer, several distinctions are made sequentially. The first distinction is between private and public producers. A public producer is a producer that is controlled by the general government, where control is as defined in paragraph 2.38.
3.29 | Nagu näitab tabel 3.1, esineb eratootjaid kõikides sektorites, välja arvatud valitsemissektoris. Avaliku sektori tootjaid esineb aga ainult mittefinantsettevõtete sektoris, finantsinstitutsioonide sektoris ja valitsemissektoris.3.29 | As Table 3.1 shows, private producers are found in all sectors except general government. In contrast, public producers are only found in the non-financial corporations sector, the financial corporations sector, and the general government sector.
3.30 | Eratootjate ühe eraldi kategooria moodustavad kodumajapidamiste omanduses olevad juriidilise isiku õigusteta üksused. Need üksused on turutootjad või enda lõpptarbeks tootjad. Enda lõpptarbeks tootjad on omaniku kasutuses olevate eluruumide eluasemeteenuste ja kaupade oma tarbeks tootjad. Kõik kodumajapidamiste omanduses olevad juriidilise isiku õigusteta üksused klassifitseeritakse kodumajapidamiste sektorisse, välja arvatud kodumajapidamiste omanduses olevad kvaasikorporatiivsed ettevõtted. Need klassifitseeritakse turutootjatena mittefinantsettevõtete ning finantsinstitutsioonide sektoritesse.3.30 | A specific category of private producers is that of unincorporated enterprises owned by households. These are market producers or producers for own final use. The latter occurs in case of the production of services of owner-occupied dwellings and the own-account production of goods. All unincorporated enterprises owned by households are classified to the households sector apart from quasi-corporate enterprises owned by households. These are market producers and classified in the non-financial corporations and financial corporations sectors.
3.31 | Muude eratootjate korral tehakse vahet kasumitaotluseta erainstitutsioonide ning muude eratootjate vahel. | Määratlus: kasumitaotluseta erainstitutsioonid (KTId) on juriidilised isikud või ühiskondlikud üksused, mis tegutsevad kaupade või teenuste tootmise eesmärgil ning mille staatus ei võimalda neil olla tulu, kasumi või muu rahalise tulu allikaks neid asutanud, kontrollivate või rahastavate üksuste jaoks. Kui neis institutsioonides tekib tootmistegevuse tulemusena ülejääk, ei või teised institutsionaalsed üksused seda ülejääki omandada. | Era-KTI klassifitseeritakse mittefinantsettevõtete ja finantsinstitutsioonide sektorisse, kui ta on turutootja. | Kui era-KTI on turuväline tootja, klassifitseeritakse ta KTKTIde sektorisse, välja arvatud juhul, kui ta on valitsemissektori kontrolli all. Kui era-KTI on valitsemissektori kontrolli all, klassifitseeritakse ta valitsemissektorisse. | Kõik muud eratootjad, kes ei ole KTId, on turutootjad. Need klassifitseeritakse mittefinantsettevõtete ning finantsinstitutsioonide sektoritesse.3.31 | For other private producers, a distinction is made between private non-profit institutions and other private producers. | Definition: a private non-profit institution (NPI) is defined as a legal or social entity acting for the purpose of producing goods and services whose status does not permit them to be a source of income, profit or other financial gains for the units that establish, control or finance them. Where their productive activities generate surpluses, such surpluses cannot be appropriated by other institutional units. | A private NPI is classified to the non-financial corporations and financial corporations sectors, if it is a market producer. | A private NPI is classified to the NPISH sector if it is a non-market producer, except when it is under the control of government. When a private NPI is controlled by government, then it is classified in the general government sector. | All other private producers that are not NPIs are market producers. They are classified in the non-financial corporations and financial corporations sectors.
3.32 | Turutoodangu ja turuvälise toodangu ning turutootjate ja turuväliste tootjate eristamisel tuleb kasutada mitmesuguseid kriteeriume. Kõnealuste turule orienteerituse / turuvälisuse kriteeriumide (vt punkt 3.19 majanduslikult oluliste hindade määratluse kohta) eesmärk on hinnata turutingimuste esinemist ja tootja piisavat turukäitumist. Turule orienteerituse / turuvälisuse kvantitatiivse kriteeriumi järgi peaksid majanduslikult oluliste hindadega müüdavad tooted müügituludena katma vähemalt enamiku tootmiskuludest.3.32 | In distinguishing between market and non-market output and between market and non-market producers, several criteria are to be used. The market-non-market criteria in question (see paragraph 3.19 on the definition of economically significant prices) seek to assess the existence of market circumstances and sufficient market behaviour by the producer. According to the quantitative market-non-market criterion, products sold at economically significant prices should cover at least a majority of the production costs by sales.
3.33 | Selle turule orienteerituse / turuvälisuse kvantitatiivse kriteeriumi kohaldamisel määratletakse müügitulud ja tootmiskulud alljärgnevalt: | a) | müügitulud tähendavad müügitulusid, millest on välja arvatud tootemaksud, kuid kaasa on arvatud kõik valitsemissektori või liidu institutsioonide maksed, mida võimaldatakse kõnealusel tegevusalal tegutsevale ükskõik missugust liiki tootjale, st kaasa on arvatud kõik toodangu mahu või väärtusega seotud maksed, kuid välja on arvatud kogupuudujäägi katmiseks või võlgnevuste tasumiseks tehtavad maksed. | See müügitulude määratlus on vastavuses alushindades toodangu määratlusega, välja arvatud asjaolu, et: | 1) | toodang alushindades määratletakse üksnes pärast seda, kui on otsustatud, kas tegemist on turutoodanguga või turuvälise toodanguga: müügitulusid kasutatakse üksnes turutoodangu hindamisel; turuvälise toodangu väärtus arvestatakse kulude alusel; | 2) | valitsemissektori tehtud maksed avaliku sektori ettevõtete ja kvaasikorporatiivsete ettevõtete kogupuudujäägi katmiseks moodustavad osa muudest tootesubsiidiumitest, nagu on määratletud punkti 4.35 alapunktis c. Järelikult sisaldab turutoodang alushindades valitsemissektori poolt kogupuudujäägi katmiseks tehtud makseid; | b) | müügitulude hulka ei arvata teisi tuluallikaid, näiteks kapitalikasumit (ehkki kapitalikasum võib olla äritulu tavapärane ja eeldatav osa), investeeringutoetusi, muid kapitalisiirdeid (näiteks võlgade lunastamist) ega omakapitali soetamist; | c) | selle kriteeriumi kohaldamisel loetakse tootmiskulud võrdseks vahetarbimise, töötajatele makstava hüvitiste, põhivara kulumi, muude tootmismaksude ja kapitalikulude summaga. Muid tootmissubsiidiume selle kriteeriumi korral maha ei arvata. Selleks et tagada müügitulude ja tootmiskulude ühilduvus turule orienteerituse / turuvälisuse kvantitatiivse kriteeriumi kohaldamisel, tuleb tootmiskuludest välja jätta kõik omatarbeliseks kapitalimahutuseks tehtud kulud. Lihtsustamiseks võib kapitalikulud üldiselt arvestada tegelike netointressimaksetena. Finantsteenuste osutajate puhul arvestatakse siiski intressitasu, st tehakse korrektsioon kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) suhtes. | Turule orienteerituse / turuvälisuse kvantitatiivset kriteeriumi rakendatakse pikemaajalist (mitmeaastast) perspektiivi silmas pidades. Müügitulude väiksemad kõikumised aastate lõikes ei tingi institutsionaalsete üksuste (ning nende kohalike tegevusalaüksuste ja toodangu) ümberklassifitseerimist.3.33 | In applying this quantitative market-non-market criterion, sales and production costs are defined as follows. | (a) | Sales shall mean the sales excluding taxes on products but including all payments made by general government or the institutions of the Union and granted to any kind of producer in this type of activity, i.e. all payments linked to the volume or value of output are included, but payments to cover an overall deficit or settle debts are excluded. | This definition of sales corresponds to that of output at basic prices except that: | (1) | output at basic prices is only defined after it has been decided on whether the output is market or non-market: sales are only used in valuing market output; non-market output is valued at costs; | (2) | the payments made by general government to cover an overall deficit of public corporations and quasi-corporations constitute part of other subsidies on products as defined in point (c) of paragraph 4.35. As a consequence, market output at basic prices includes the payments made by general government to cover an overall deficit. | (b) | Sales exclude other sources of revenue like holding gains (though they could be a normal and expected part of business revenue), investment grants, other capital transfers (e.g. debt redemption) and the purchase of equity. | (c) | For the purpose of this criterion, production costs are equal to the sum of intermediate consumption, compensation of employees, consumption of fixed capital, other taxes on production plus costs of capital. Other subsidies on production are not deducted. To ensure consistency of the concepts ‧sales‧ and ‧production costs‧ when applying the quantitative market-non-market criterion, ‧production costs‧ shall exclude all costs incurred for own-account capital formation. For the sake of simplicity, the costs of capital may in general be approximated by the net actual interest payments. However, for producers of financial services, the interest charge is taken, i.e. a correction is made for financial intermediation services indirectly measured (FISIM). | The quantitative market-non-market criterion is applied by looking over a range of years. Minor fluctuations in the size of sales from one year to another do not require a reclassification of institutional units (and their local KAUs and output).
3.34 | Müügitulud võivad koosneda mitmest elemendist. Näiteks haigla pakutavate tervishoiuteenuste korral võivad müügitulud vastata alljärgnevale: | a) | tööandjate ostud, mis kirjendatakse töötajatele makstud mitterahalise sissetuleku ja nende töötajate lõpptarbimiskulutustena; | b) | erakindlustusseltside ostud; | c) | riiklike sotsiaalkindlustusfondide ja valitsemissektori ostud, mis klassifitseeritakse mitterahalise sotsiaaltoetusena; | d) | kodumajapidamiste ostud, mida ei hüvitata (lõpptarbimiskulutused). | Ainult muid tootmissubsiidiume ja (näiteks heategevusest) saadud kingitusi ei käsitata müügituludena. | Samamoodi võivad näiteks ettevõtte transporditeenuste müügitulud vastata tootjate vahetarbimisele, tööandjate makstud mitterahalisele sissetulekule, valitsemissektori mitterahalistele sotsiaaltoetustele ja kodumajapidamiste ostudele, mida ei hüvitata.3.34 | Sales may consist of various elements. For example, in the case of health care services provided by a hospital, sales may correspond to: | (a) | purchases by employers to be recorded as income in kind paid to their employees and final consumption expenditure by these employees; | (b) | purchases by private insurance companies; | (c) | purchases by social security funds and general government to be classified as social benefits in kind; | (d) | purchases by households without reimbursement (final consumption expenditure). | Only other subsidies on production and gifts (e.g. from charities) received are not treated as sales. | Similarly, as an illustrative example, the sale of transport services by an enterprise may correspond to intermediate consumption by producers, income in kind provided by employers, social benefits in kind provided by the government and purchases by households without reimbursement.
3.35 | Äriettevõtteid teenindavad kasumitaotluseta erainstitutsioonid moodustavad erijuhu. Neid rahastavad tavaliselt asjaomased äriettevõtted toetuste ja liikmemaksude kaudu. Liikmemaksusid ei käsitata siiretena, vaid kui makseid osutatud teenuste eest, st neid käsitatakse kui müügitulusid. Need KTId on seetõttu turutootjad ja nad klassifitseeritakse mittefinantsettevõtete või finantsinstitutsioonide sektorisse.3.35 | Private non-profit institutions serving businesses are a special case. They are usually financed by contributions or subscriptions from the group of businesses concerned. The subscriptions are treated not as transfers but as payments for services rendered, i.e. as sales. These NPIs are therefore market producers and are classified in the non-financial corporations or the financial corporations sector.
3.36 | Era- ja avaliku sektori KTIde müügitulude ja tootmiskulude võrdlemise kriteeriumi kohaldamisel võib kõikide toodangu mahuga seotud maksete lisamine müügitulude alla olla mõningatel erijuhtudel eksitav. See võib kehtida näiteks era- ja riiklike koolide rahastamise kohta. Valitsemissektori maksed võib siduda õpilaste arvuga, kuid see võib samas olla küsimus, mille üle rahastava valitsusasutusega läbirääkimisi pidada. Sel juhul ei kirjendata neid makseid müügina, kuigi neil võib olla otsene seos toodangu mahu mõne näitajaga, näiteks õpilaste arvuga. See tähendab, et peamiselt selliste maksetega rahastatav kool on turuväline tootja.3.36 | In applying the criterion of comparing sales and production costs of private or public NPIs, including in sales, all the payments linked to volume of output may be misleading in some specific cases. This can be the case, for example, in relation to the financing of private and public schools. Payments by general government can be linked to the number of pupils but be the subject of negotiation with general government. In such a case, those payments are not recorded as sales, although they may have an explicit link with a measure of the volume of output, such as the number of pupils. This implies that a school mainly financed by such payments is a non-market producer.
3.37 | Avaliku sektori tootjad võivad olla turutootjad või turuvälised tootjad. Turutootjad klassifitseeritakse mittefinantsettevõtete ning finantsinstitutsioonide sektorisse. Kui institutsionaalne üksus on turuväline tootja, siis klassifitseeritakse ta valitsemissektorisse.3.37 | Public producers can be market producers or non-market producers. Market producers are classified in the non-financial and financial corporations sectors. If the institutional unit is a non-market producer, it is classified in the general government sector.
3.38 | Kohalikud tegevusalaüksused kui turutootjad ja kui enda lõpptarbeks tootjad ei saa pakkuda turuvälist toodangut. Nende toodangut võib seega kirjendada ning vastavalt ka hinnata ainult kui turutoodangut või toodangut enda lõpptarbeks (vt punktid 3.42–3.53).3.38 | Local KAUs as market producers and as producers for own final use cannot supply non-market output. Their output can thus only be recorded as market output or output for own final use and valued correspondingly (see paragraphs 3.42 to 3.53).
3.39 | Kohalikud tegevusalaüksused kui turuvälised tootjad võivad kõrvaltoodanguna pakkuda turutoodangut ja toodangut enda lõpptarbeks. Toodang enda lõpptarbeks koosneb enda tarbeks tehtavast kapitalimahutusest. Turutoodangu olemasolu tuleks põhimõtteliselt kindlaks määrata turule orienteerituse / turuvälisuse kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide kohaldamisega konkreetsete toodete suhtes. Turuväliste tootjate kõrvalturutoodanguga võib olla tegemist näiteks siis, kui riigihaiglad küsivad mõne oma teenuse eest majanduslikult olulist hinda.3.39 | Local KAUs as non-market producers can supply as secondary output market outputs and output for own final use. The output for own final use consists of own-account capital formation. The occurrence of market output should in principle be determined by applying the qualitative and quantitative market-non-market criteria to individual products. Such secondary market output by non-market producers might be the case for instance when government hospitals charge economically significant prices for some of their services.
3.40 | Teiste näidetena võib nimetada seda, kui riigimuuseumid müüvad reproduktsioone või meteoroloogiainstituudid ilmaennustusi.3.40 | Other examples are sales of reproductions by government museums and sales of weather forecasts by meteorological institutes.
3.41 | Turuvälised tootjad võivad teenida tulu ka oma turuvälise toodangu müügist majanduslikult mitteoluliste hindadega (näiteks muuseumide piletitulud). Need tulud kuuluvad turuvälise toodangu juurde. Ent kui kahte liiki tulu (piletitulu ning tulu plakatite ja kaartide müügist) on raske üksteisest eristada, võib neid käsitada kas turu- või turuvälisest toodangust saadava tuluna. Valik nende kahe alternatiivse kirjendamise vahel peaks sõltuma kummagi tululiigi (piletitulu ning tulu plakatite ja kaartide müügist) suhtelisest osatähtsusest.3.41 | Non-market producers may also have revenues from the sale of their non-market output at not economically significant prices, e.g. the museum's revenues from tickets for entrance. These revenues pertain to non-market output. However, if both types of revenues (revenues from tickets and those from the sale of posters and cards) are difficult to distinguish, they can all be treated as either revenues for market output or revenues from non-market output. The choice between these two alternative registrations should depend on the assumed relative importance of both types of revenues (from tickets versus those from the sale of posters and cards).
Toodangu kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of output
3.42 | Toodang tuleb kirjendada ja selle väärtus arvestada siis, kui see tootmisprotsessi teel luuakse.3.42 | Output is to be recorded and valued when it is generated by the production process.
3.43 | Toodangu väärtus tuleb arvestada alushindades, kuid erikokkulepped kehtivad | a) | turuvälise toodangu väärtuse arvestamise kohta; | b) | turuvälise tootja (kohaliku tegevusalaüksuse) kogutoodangu väärtuse arvestamise kohta; | c) | sellise institutsionaalse üksuse kogutoodangu väärtuse arvestamise kohta, mille kohalik tegevusalaüksus on turuväline tootja.3.43 | All output is to be valued at basic prices, but specific conventions hold for: | (a) | the valuation of non-market output; | (b) | the valuation of total output of a non-market producer (local KAU); | (c) | the valuation of the total output of an institutional unit of which a local KAU is a non-market producer.
3.44 | Määratlus: alushind on hind, mille ostjad maksavad tootjatele toodanguna toodetud kauba või teenuse ühiku eest, millest arvatakse maha kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud maksud (s.t tootemaksud) ja millele lisatakse kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud subsiidiumid (s.t tootesubsiidiumid). Alushind ei sisalda mis tahes tasu, mida tootja eraldi küsib transpordi eest. Samuti ei sisalda see finants- ja mittefinantsvarast tulenevat kapitalikasumit või -kahjumit.3.44 | Definition: the basic price is the price receivable by the producers from the purchaser for a unit of a good or service produced as output minus any tax (i.e. taxes on products) payable on that unit as a consequence of its production or sale, plus any subsidy (i.e. subsidies on products) receivable on that unit as a consequence of its production or sale. It excludes any transport charges invoiced separately by the producer. It also excludes holding gains and losses on financial and non-financial assets.
3.45 | Toodangut enda lõpptarbeks (P.12) arvestatakse turul müüdavate samalaadsete toodete alushindades. Nii tekib sellise toodangu korral tegevuse netoülejääk või segatulu. Üheks näiteks on omaniku kasutuses olevate eluruumide eluasemeteenused, millest tekib tegevuse netoülejääk. Kui samalaadsete toodete alushinnad ei ole kättesaadavad, tuleks enda lõpptarbeks toodetud toodangu väärtus arvestada tootmiskulude järgi, millele lisatakse tegevuse netoülejäägile või segatulule vastav hinnalisand (välja arvatud turuväliste tootjate puhul).3.45 | Output for own final use (P.12) is valued at the basic prices of similar products sold on the market. This generates net operating surplus or mixed income for such output. An example is services of owner-occupied dwellings generating net operating surplus. If basic prices of similar products are not available, output for own final use should be valued at the costs of production plus a mark-up (except for non-market producers) for net operating surplus or mixed income.
3.46 | Lisandused lõpetamata toodangule arvestatakse vastavalt valmistoote jooksvale alushinnale.3.46 | Additions to work-in-progress are valued at the current basic price of the finished product.
3.47 | Lõpetamata toodangu väärtuse arvestamisel võetakse aluseks tegelikud kulud, millele liidetakse tegevuse ülejäägile või segatulule vastav hinnalisand (välja arvatud turuväliste tootjate puhul). Esialgsed arvestused asendatakse edaspidi nendega, mis saadakse valmistoodete tegeliku väärtuse (kui see hiljem selgub) jaotamisel lõpetamata toodangu tootmise perioodi osadele. | Valmistoodete toodangu väärtus on järgmiste väärtuste summa: | a) | müüdud või vahetatud valmistooted; | b) | valmistoodete lisamine varudesse miinus varude vähendamine; | c) | valmistooted enda lõpptarbeks.3.47 | In order to estimate in advance the value of output treated as work-in-progress, the value is based on the actual costs incurred, plus a mark-up (except for non-market producers) for the estimated operating surplus or mixed income. The provisional estimates are subsequently replaced by those obtained by distributing the actual value (once known) of the finished products, over the period of work-in-progress. | The value of the output of finished products is the sum of the values of: | (a) | finished products sold or bartered; | (b) | entries of finished products into inventories, less withdrawals; | (c) | finished products for own final use.
3.48 | Soetatud lõpetamata hoonete ja rajatiste väärtust arvestatakse kantud kulude põhjal, lisades arvestusliku tegevuse ülejäägi või segatulu. See arvestuslik suurus saadakse samalaadsete hoonete ja rajatiste hindade põhjal. Etapiliste maksete summasid võib kasutada ostja poolt igal etapil põhivarasse tehtud kapitali kogumahutuse väärtuse ligikaudseks hindamiseks, eeldusel et ettemaksed või võlgnevused puuduvad. | Kui rajatise enda tarbeks ehitamist ei lõpetata ühe arvestusperioodi jooksul, arvestatakse toodangu väärtust järgmise meetodi alusel. Arvutatakse jooksval perioodil kantud kulude ja kogu ehitusperioodi vältel kantud kogukulude vaheline suhtarv. Seda suhtarvu kohaldatakse arvestuslikule kogutoodangule, mida on hinnatud jooksvas alushinnas. Kui valmisrajatise väärtust jooksvas alushinnas ei ole võimalik leida, määratakse väärtus tootmise kogukulude alusel, millele lisatakse tegevuse netoülejäägile või segatulule vastav hinnalisand (välja arvatud turuväliste tootjate puhul). Kui osa tööjõudu või kogu tööjõud on saadud tasuta, nagu võib esineda kodumajapidamiste teostatava kommunaalehituse korral, siis lisatakse arvestuslikele tootmise kogukuludele arvestuslik palgatööjõu kulu, kasutades samalaadset liiki tööjõu palgamäärasid.3.48 | For buildings and structures acquired in an incomplete state, a value is estimated based on costs to date, including a mark-up for operating surplus or mixed income. This mark-up results when the value can be estimated on the basis of the prices of similar buildings and structures. The amounts of stage payments may be used to approximate the values of gross fixed capital formation undertaken by the purchaser at each stage, assuming no advance payments or arrears. | Where the own-account construction of a structure is not completed within a single accounting period, the value of the output is estimated by the following method. The ratio of the costs incurred in the current period to the total costs over the whole time of construction is calculated. This ratio is applied to the estimate of total output at the current basic price. If it is not possible to estimate the value of the finished structure at current basic price, it is valued by its total costs of production plus a mark-up (except for non-market producers) for net operating surplus or mixed income. If some or all of the labour is provided free, as may happen with communal construction by households, an estimate of what the cost of paid labour would have been is included in the estimated total production costs using wage rates for similar labour inputs.
3.49 | Turuvälise tootja (kohaliku tegevusalaüksuse) kogutoodangu väärtus määratakse tootmise kogukulude alusel, st alljärgneva summana: | a) | vahetarbimine (P.2); | b) | hüvitised töötajatele (D.1); | c) | põhivara kulum (P.51c); | d) | muud tootmismaksud (D.29) miinus muud tootmissubsiidiumid (D.39). | Intressimakseid (välja arvatud kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste intressimaksed) ei arvata turuvälise toodangu kulude hulka. Turuvälise toodanguga seotud kulud ei sisalda ka kapitali puhastulu arvestuslikku väärtust ega omatavate ja turuvälises tootmises kasutatavate mitteeluhoonete arvestuslikku rendiväärtust.3.49 | The total output of a non-market producer (a local KAU) is valued at the total costs of production, i.e. the sum of: | (a) | intermediate consumption (P.2); | (b) | compensation of employees (D.1); | (c) | consumption of fixed capital (P.51c); | (d) | other taxes on production (D.29) less other subsidies on production (D.39). | Interest payments (excluding FISIM) are not included as costs of non-market production. The costs of non-market production also do not include an imputation for a net return on capital, nor an imputation for the rental value of the non-residential buildings owned and used in non-market production.
3.50 | Institutsionaalse üksuse kogutoodang on tema koosseisu kuuluvate kohalike tegevusalaüksuste toodangute summa. See kehtib ka institutsionaalsete üksuste kohta, mis on turuvälised tootjad.3.50 | The total output of an institutional unit is the sum of the total output of its constituent local KAUs. This applies also to institutional units that are non-market producers.
3.51 | Kui turuvälisel tootjal ei ole kõrvalturutoodangut, määratakse turuvälise toodangu väärtus tootmiskulude alusel. Kui turuvälisel tootjal esineb kõrvalturutoodangut, hinnatakse turuvälise toodangu väärtus tootmise kogukulude ja turutoodangust saadud tulu vahena (st jääkväärtusena).3.51 | In the absence of secondary market output by non-market producers, non-market output is valued at the costs of production. In the case of secondary market output by non-market producers, non-market output is valued as a residual item, i.e. as the total costs of production minus their revenues from market output.
3.52 | Turuvälise tootja turutoodangu väärtus määratakse alushindade alusel. Turuvälise kohaliku tegevusalaüksuse kogutoodang, mis hõlmab turutoodangut, turuvälist toodangut ja toodangut enda lõpptarbeks, arvestatakse tootmiskulude summa alusel. Tema turutoodangu väärtus on võrdne turutoodete müügist saadud tuluga; turuvälise toodangu väärtus leitakse jääkväärtusena kui kogutoodangu väärtuse ning turutoodangu ja enda lõpptarbeks toodetud toodangu väärtuse vahe. Tulu, mis on saadud turuväliste toodete ja teenuste müügist majanduslikult mitteoluliste hindadega, ei esine neis arvutustes, vaid see jääb turuvälise toodangu väärtuse osaks.3.52 | Market output by non-market producers is valued at basic prices. Total output of a non-market local KAU covering market, non-market and own final use output is valued by the sum of production costs. The value of its market output is given by its receipts from sales of market products, the value of its non-market output being obtained residually as the difference between the value of its total output and the sum of its market output and output for own final use. The value of its receipts from the sale of non-market goods or services at prices that are not economically significant does not figure in these calculations — they are part of the value of its non-market output.
3.53 | Alljärgnevalt esitatakse erandid ja täpsustused toodangu kirjendamise aja ja väärtuse arvestamise kohta tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori CPA jaotiste järjekorras.3.53 | A list of exceptions and clarifications to the times of recording and the valuation of output follows, in the order of CPA sections.
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (jaotis A)Products of agriculture, forestry and fishing (Section A)
3.54 | Põllumajandussaadused kirjendatakse pidevalt terve tootmisperioodi jooksul toodetuna (ja mitte üksnes siis, kui viljasaak on koristatud või loomad tapetud). | Kasvavaid põllukultuure, kasvavat metsa ja toiduks kasvatatavaid kala- või loomavarusid käsitatakse tootmisprotsessi jooksul lõpetamata toodangu varudena ja need muudetakse valmistoodangu varudeks, kui tootmisprotsess on lõpule viidud. | Toodang ei sisalda muutusi mittekultiveeritavates bioloogilistes ressurssides, näiteks vabas looduses elavate loomade, lindude ja kalade arvu suurenemist ega metsa kasvu, kui see ei tulene kultiveerimisest.3.54 | The output of agricultural products is recorded as being produced continuously over the entire period of production (and not only when the crops are harvested or animals slaughtered). | Growing crops, standing timber and stocks of fish or animals reared for purposes of food are treated as inventories of work-in-progress during the process, and transformed into inventories of finished products when the process is completed. | Output excludes any changes in uncultivated biological resources, e.g. growth of animals, birds, fish living in the wild or uncultivated growth of forests.
Töötlev tööstus (jaotis C), ehitus (jaotis F)Manufactured products (Section C); construction work (Section F)
3.55 | Kui hoone või muu rajatise ehitamine kestab mitme arvestusperioodi vältel, siis käsitatakse igal perioodil toodetud toodangut kui perioodi lõpul ostjale müüdud toodangut , st kirjendatakse ostja kapitalimahutusena põhivarasse, mitte aga ehituses lõpetamata toodanguna. Toodangut käsitatakse ostjale etappides müüdava toodanguna. Kui leping näeb ette etapilised maksed, siis võib toodangu väärtuse määrata arvestuslikult igal perioodil tehtud etapiliste maksete väärtuse alusel. Kui lõplik ostja ei ole teada, kirjendatakse igal perioodil lisandunud osatoodang lõpetamata toodanguna.3.55 | In the case of the construction of a building or other structure extending over several accounting periods, the output produced each period is treated as being sold to the purchaser at the end of the period, i.e. recorded as fixed capital formation by the purchaser rather than work-in-progress in the construction industry. The output is treated as being sold to the purchaser in stages. When the contract calls for stage payments, the value of the output may be approximated by the value of stage payments made each period. Where there is no certainty as to the ultimate purchaser, the incomplete output produced each period is recorded as work-in-progress.
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (jaotis G)Wholesale and retail trade services; repair services of motor vehicles and motorcycles (Section G)
3.56 | Hulgi- ja jaemüügi teenuste toodangut mõõdetakse edasimüügiks ostetud kaupade kaubandusliku marginaali põhjal. | Määratlus: kaubanduslik marginaal on vahe edasimüügiks ostetud kauba tegeliku või arvestusliku müügihinna ja hinna vahel, mida turustaja oleks pidanud maksma sama kauba asendamise eest selle müümise või muul viisil realiseerimise ajal. | Mõne kauba kaubanduslik marginaal võib olla negatiivne, kui selle kauba müügihinda alandatakse. Marginaalid on negatiivsed kaupade puhul, mida ei müüda, vaid mis on riknenud või varastatud. Töötajatele mitterahalise hüvitisena antavate kaupade või omanike poolt lõpptarbimiseks kasutatavate kaupade kaubanduslik marginaal on null. | Kaubandusliku marginaali sisse ei arvestata kapitalikasumit ja -kahjumit. | Hulgi- või jaemüüja toodang arvestatakse järgmiselt: |   | toodangu väärtus = |   | müügi väärtus |   | pluss edasimüügiks ostetud ning vahetarbimiseks, töötajatele mitterahaliste hüvitiste võimaldamiseks või mitterahalise segatuluna kasutatava kauba väärtus |   | miinus edasimüügiks ostetud kauba väärtus |   | pluss edasimüügiks ostetud kauba varudele lisatud kauba väärtus |   | miinus edasimüügiks ostetud kauba varudest välja võetud kauba väärtus |   | miinus tavapärastest riknemistest, vargustest või õnnetustest tingitud kahju väärtus.3.56 | The output of wholesale and retail services is measured by the trade margins realised on the goods they purchase for resale. | Definition: a trade margin is the difference between the actual or imputed sale price realised on a good purchased for resale, and the price that would have to be paid by the distributor to replace the good at the time it is sold or otherwise disposed of. | Trade margins realised on some goods can be negative if their sale prices are marked down. Trade margins are negative on goods that are not sold, but instead go to waste or are stolen. Trade margins on goods given to employees as compensation in kind, or withdrawn for final consumption by owners, are equal to zero. | Holding gains and losses are not included in the trade margin. | The output of a wholesaler or retailer is given by the following identity: |   | the value of output = |   | the value of sales |   | plus the value of goods purchased for resale and used for intermediate consumption, compensation of employees in kind or mixed income in kind, |   | minus the value of goods purchased for resale, |   | plus the value of additions to inventories of goods for resale, |   | minus the value of goods withdrawn from inventories of goods for resale, |   | minus the value of recurrent losses due to normal rates of wastage, theft or accidental damage.
Veondus ja laondus (jaotis H)Transportation and storage (Section H)
3.57 | Transporditeenuste toodangut mõõdetakse kaupade või isikute transportimisest saadavate summade alusel. Vedu enda tarbeks kohaliku tegevusalaüksuse piires vaadeldakse abitegevusena ning seda ei määratleta ega kirjendata eraldi.3.57 | The output of transport services is measured by the value of the amounts receivable for transporting goods or persons. Transportation for own use within the local KAU is considered ancillary activity and is not separately identified and recorded.
3.58 | Laondusteenuste toodangut mõõdetakse lisandunud lõpetamata toodangu väärtusena. Varudena hoitavate kaupade hindade kerkimist ei tuleks käsitada lõpetamata toodangu ja tootmisena, vaid kapitalikasumina. Kui väärtuse suurenemine peegeldab hindade tõusmist, ilma et kvaliteet muutuks, siis lisaks ladustamiskuludele või laondusteenuse ostmisele ei toimu sel perioodil mingit täiendavat tootmist. Kolmel juhul käsitatakse väärtuse suurenemist siiski tootmisena: | a) | kauba kvaliteet võib aja möödudes paraneda, näiteks veini puhul; ainult siis, kui valmimine või vananemine moodustab osa tavapärasest tootmisprotsessist, käsitatakse kauba kvaliteedi paranemist tootmisena; | b) | konkreetse kauba pakkumist ja nõudlust mõjutavad hooajalised tegurid, mille tulemuseks on tavapärased, prognoositavad hinnamuutused aasta jooksul, isegi kui kauba füüsilised omadused ei pruugi olla muutunud; | c) | tootmisprotsess on piisavalt pikk selleks, et allahindlust kohaldatakse toodangu suhtes varakult enne tarnimist.3.58 | The output of storage services is measured as the value of an addition to work-in-progress. Increases in the price of goods while in inventories should not be regarded as work-in-progress and production, but be treated as holding gains. If the increase in value reflects a rise in price with no change in quality, then there is no further production during the period in addition to the costs of storage or the explicit purchase for a storage service. However, in three cases the increase in value is regarded as production: | (a) | the quality of the good may improve with the passage of time, e.g. in case of wine; only in cases where maturing is part of the regular production process, the increase of the quality of the good is regarded as production; | (b) | seasonal factors affecting the supply or demand for a specific good that lead to regular, predictable variations in price over the year, even though its physical qualities may not have changed; | (c) | the production process is sufficiently long that discounting factors are applied to work carried out significantly long before delivery.
3.59 | Enamikul juhtudel ei ole varudena hoitavate kaupade hindade muutused käsitatavad lisandustena lõpetamata toodangule. Et hinnata ladustatud kauba väärtuse kasvu, arvestades ladustamiskulusid, võib lähtuda väärtuse eeldatavast kasvust eelnevalt kindlaks määratud perioodi vältel, arvestades üldist inflatsioonimäära. Väljaspool kindlaksmääratud perioodi saadud kasum kirjendatakse endiselt kapitalikasumi või -kahjumina. | Laondusteenused ei hõlma muutusi hindades, mis on seotud finantsvara, väärisesemete või muu mittefinantsvara, nagu maa ja ehitiste hoidmisega.3.59 | Most changes in prices of goods while in inventories are not additions to work-in-progress. In order to estimate the increase in the value of goods stored over and above the storage costs, use may be made of the expected increase in value over and above the general rate of inflation over a predetermined period. Any gain that occurs outside the predetermined period continues to be recorded as a holding gain or loss. | Storage services do not include any change in price due to holding financial assets, valuables or other non-financial assets like land and buildings.
3.60 | Reisibüroode teenuste toodangut mõõdetakse büroode teenustasude väärtusena (teenus- või komisjonitasud), mitte aga reisija kogukulutustena reisibüroole, sh tasudena kolmandatele isikutele transpordi eest.3.60 | The output of travel agency services is measured as the value of service charges of agencies (fees or commission charges) and not by the full expenditures made by travellers to the travel agency, including charges for transport by third parties.
3.61 | Reisikorraldajate teenuste toodangut mõõdetakse reisijate kogukulutustena reisikorraldajale.3.61 | The output of tour operator services is measured by the full expenditure made by travellers to the tour operator.
3.62 | Erinevus reisibüroo ja -korraldaja teenuste vahel seisneb selles, et reisibüroo teenused hõlmavad ainult vahendamist reisijale, samal ajal kui reisikorraldaja teenustega luuakse uus toode, st reis, mis koosneb mitmesugustest komponentidest (sõit, majutus ja meelelahutus).3.62 | Travel agency services and tour operator services are distinguished by the fact that travel agency services amount only to intermediation on behalf of the traveller, while tour operator services create a new product called a tour, which has various components of travel, accommodation and entertainment.
Majutus ja toitlustus (jaotis I)Accommodation and food services (Section I)
3.63 | Hotellide, restoranide ja kohvikute teenuste toodangu väärtus sisaldab tarbitud toidu, joogi jne väärtust.3.63 | The value of the output of the services of hotels, restaurants and cafes includes the value of the food, beverages, etc. consumed.
Finants- ja kindlustustegevus (jaotis K): keskpanga toodangFinancial and insurance services (Section K): output of the central bank
Keskpank osutab alljärgnevaid teenuseid:The central bank delivers the following services:
a) | rahapoliitilised teenused;(a) | monetary policy services;
b) | finantsvahendusteenused;(b) | financial intermediation services;
c) | finantsinstitutsioonide üle teostatava järelevalve teenused.(c) | supervisory services overseeing financial corporations.
Keskpanga toodangut mõõdetakse tema kulude summana.The output of the central bank is measured as the sum of its costs.
Finants- ja kindlustustegevus (jaotis K): finantsteenused üldiseltFinancial and insurance services (Section K): financial services in general
Finantsteenused hõlmavad alljärgnevaid teenuseid:Financial services consist of the following services:
a) | finantsvahendus (sh kindlustus- ja pensioniteenused);(a) | financial intermediation (including insurance and pension services);
b) | finantsvahenduse abiettevõtete teenused ning(b) | services of financial auxiliaries; and
c) | muud finantsteenused.(c) | other financial services.
3.64 | Finantsvahendus on finantsriskide juhtimine ja likviidsuse ümberkujundamine. Neid tegevusi teostavad finantsinstitutsioonid saavad rahalisi vahendeid näiteks hoiuste võtmise ning võlakirjade ja muude väärtpaberite emiteerimise kaudu. Finantsinstitutsioonid kasutavad neid rahalisi vahendeid, aga ka omavahendeid finantsvara hankimiseks, andes teistele laene ning ostes võlakirju ja muid väärtpabereid. Finantsvahendus hõlmab kindlustus- ja pensioniteenuseid.3.64 | Financial intermediation is financial risk management and liquidity transformation. Corporations engaged in these activities obtain funds for example by taking deposits, and issuing bills, bonds and other securities. The corporations use these funds as well as own funds to acquire financial assets by making loans to others and by purchasing bills, bonds or other securities. Financial intermediation includes insurance and pension services.
3.65 | Finantsabiteenused on teenused, mis hõlbustavad riskide juhtimist ja likviidsuse ümberkujundamist. Finantsvahenduse abiettevõtted tegutsevad teiste üksuste nimel ega võta osana vahendusteenusest endale riske, mis kaasneksid finantsvara või -kohustuste omandamisega.3.65 | Auxiliary financial activities facilitate risk management and liquidity transformation. Financial auxiliaries act on behalf of other units and do not put themselves at risk by incurring financial liabilities or by acquiring financial assets as part of an intermediation service.
3.66 | Teised finantsteenused hõlmavad monitoorimisteenuseid (näiteks aktsia- ja võlakirjaturgude monitoorimine), hoiuteenuseid (näiteks kallihinnaliste ehete ja tähtsate dokumentide hoidmine) ning kauplemisteenuseid (näiteks valuutade ja väärtpaberitega kauplemine).3.66 | Other financial services include monitoring services such as monitoring the stock and bond market, security services such as safeguarding expensive jewellery and important documents, and trading services such as foreign exchange dealing and dealing in securities.
3.67 | Finantsteenuseid osutavad peaaegu eranditult finantsasutused, kuna järelevalve nende teenuste üle on range. Näiteks kui jaemüüja soovib pakkuda oma klientidele krediiti, siis võimaldab seda tavaliselt jaemüüja finantsinstitutsioonist tütarettevõtja või mõni muu spetsialiseerunud finantsasutus.3.67 | Financial services are produced almost exclusively by financial institutions because of the stringent supervision of those services. For example, if a retailer wishes to offer credit facilities to its customers, the credit facilities are usually offered by a financial corporation subsidiary of the retailer or by another specialised financial institution.
3.68 | Finantsteenuste eest võidakse maksta otse või kaudselt. Mõningate tehingute puhul, mis tehakse finantsvaraga, võivad kaasneda nii otsesed kui ka kaudsed tasud. Finantsteenuseid osutatakse ja nende eest võetakse tasu neljal peamisel järgmisel viisil: | a) | finantsteenused, mida osutatakse otseste maksete eest; | b) | finantsteenused, mille eest makstakse intresside kujul; | c) | finantsteenused finantsturgudel finantsvara ja -kohustuste soetamisel ja realiseerimisel; | d) | finantsteenused, mida osutatakse kindlustus- ja pensioniskeemide raames, kusjuures tegevust rahastatakse kindlustusmaksetest ja säästudelt saadavast tulust.3.68 | Financial services may be paid for directly or indirectly. Some transactions in financial assets may involve both direct charges and indirect charges. Financial services are provided and charged for in four main ways: | (a) | financial services provided for direct payment; | (b) | financial services paid for through loading interest charges; | (c) | financial services in acquiring and disposing of financial assets and liabilities in financial markets; | (d) | financial services provided in insurance and pension schemes, where the activity is financed by loading insurance contributions and from the income return on savings.
Finantsteenused, mida osutatakse otseste maksete eestFinancial services provided for direct payment
3.69 | Neid finantsteenuseid osutatakse otseste teenustasude eest ning need hõlmavad väga mitmesuguseid teenuseid, mida võivad osutada eri liiki finantsasutused. Järgmised näited illustreerivad otseste maksete eest osutatavate teenuste olemust: | a) | pangad nõuavad kodumajapidamistelt tasu hüpoteegi seadmise, investeerimisportfelli haldamise ja kinnisvara haldamise eest; | b) | spetsialiseerunud finantsasutused nõuavad mittefinantsettevõtetelt tasu ülevõtmise korraldamise või ettevõtete grupi restruktureerimise haldamise eest; | c) | krediitkaardiettevõtjad nõuavad krediitkaarte kasutavatelt üksustelt tasu, mis tavaliselt moodustab teatava protsendi igast müügitehingust; | d) | kaardi omanik maksab kaardi omamise eest kindlat tasu, tavaliselt kord aastas.3.69 | These financial services are provided for explicit charges, covering a wide range of services that may be provided by different types of financial institutions. The following examples illustrate the nature of the services charged for directly: | (a) | banks charge households to arrange a mortgage, manage an investment portfolio, and administer an estate; | (b) | specialised institutions charge non-financial corporations for organising a takeover or for administering a restructuring of a group of corporations; | (c) | credit card companies charge units that accept credit cards usually a percentage of each sale; | (d) | a card holder is charged an explicit fee, usually each year, for holding the card.
Finantsteenused, mille eest makstakse intresside kujulFinancial services paid for through loading interest charges
3.70 | Näiteks finantsvahenduses võtab finantsasutus (nt pank) hoiuseid vastu üksustelt, kes soovivad saada intressi vahenditelt, mida nad hetkel ei kasuta, ja laenab neid teistele üksustele, kelle vahendid on oma vajaduste rahuldamiseks ebapiisavad. Pank loob seega mehhanismi, mis võimaldab esimesel üksusel laenata teisele üksusele. Kumbki pool maksab pakutava teenuse eest pangale tasu: raha välja laenav üksus maksab tasu seeläbi, et nõustub viitemäärast madalama intressimääraga, samal ajal kui laenu võttev üksus maksab tasu seeläbi, et nõustub viitemäärast kõrgema intressimääraga. Laenuvõtjate poolt pankadele makstava intressi määra ja hoiustajatele tegelikult makstava intressi määra vahe on kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) eest makstav tasu.3.70 | For example, in financial intermediation, a financial institution like a bank accepts deposits from units wishing to receive interest on funds for which the unit has no immediate use and lends them to other units whose funds are insufficient to meet their needs. The bank thus provides a mechanism to allow the first unit to lend to the second. Each of the two parties pays a fee to the bank for the service provided: the unit lending funds pays by accepting a rate of interest lower than the ‧reference‧ rate of interest, while the unit borrowing funds pays by accepting a rate of interest higher than the ‧reference‧ rate of interest. The difference between the interest rate paid to banks by borrowers and the interest rate actually paid to depositors is a charge for FISIM.
3.71 | Finantsasutuse antud laenude maht on harva täpselt võrdne hoiuste mahuga. Teatav hulk raha võib olla hoiustatud, kuid veel mitte välja laenatud. Mõningaid laene võidakse rahastada panga omavahenditest ja mitte laenatud vahenditest. Laenuandmise ja hoiustamise teenust osutatakse sõltumata rahastamisallikast. FISIMit arvestatakse kõigi laenude ja hoiuste puhul. Kõnealuseid kaudseid tasusid kohaldatakse ainult finantsasutuste pakutavate laenude ja finantsasutustes hoiustatavate vahendite suhtes.3.71 | It is seldom the case that the amount of funds lent by a financial institution exactly matches the amount deposited with them. Some money may have been deposited but not yet loaned. Some loans may be financed by the bank's own funds and not from borrowed funds. Irrespective of the source of finance, a service is provided for the loans and deposits offered. FISIM are imputed for all loans and deposits. These indirect charges apply only to loans and deposits provided by, or deposited with, financial institutions.
3.72 | Viitemäär on panga hoiuste ja laenude intressimäärade vahele jääv määr. See ei ole laenude või hoiuste intressimäärade aritmeetiline keskmine. Üks sobilik valik on pankadevahelisel laenamisel kehtiv intressimäär. Kuid iga valuuta puhul, milles laenud on antud ja hoiused vastu võetud, on vaja eri viitemäärasid, eriti kui kaasatud on mitteresidendist finantsasutus. | Kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) kirjeldatakse üksikasjalikult 14. peatükis.3.72 | The reference rate lies between bank interest rates on deposits and loans. It does not correspond to an arithmetic average of the rates on loans or deposits. The rate prevailing for inter-bank borrowing and lending is a suitable choice. However, different reference rates are needed for each currency in which loans and deposits are denominated, especially when a non-resident financial institution is involved. | FISIM are described in detail in Chapter 14.
Finantsteenused, mis seisnevad finantsturgudel finantsvara ja -kohustuste soetamises ja realiseerimisesFinancial services consisting of acquiring and disposing of financial assets and liabilities in financial markets
3.73 | Kui finantsasutus pakub müügiks väärtpaberit (nt võlakirja), võetakse selle eest tasu. Ostuhind (küsitud hind) on võrdne väärtpaberi hinnangulise turuväärtusega, millele lisandub marginaal. Tasu võetakse ka väärtpaberi müümisel; müüjale pakutav hind (pakkumishind) on võrdne turuväärtusega, millest on maha arvatud marginaal. Ostu- ja müügihinna marginaale kohaldatakse ka omandiväärtpaberite, investeerimisfondide osakute ja välisvaluutade suhtes. Need marginaalid on tasu finantsteenuste osutamise eest.3.73 | When a financial institution offers a security (e.g. bill or bond) for sale, a service charge is levied. The purchase price (the ask price) is equal to the estimated market value of the security plus a margin. Another charge is levied when a security is sold, the price offered to the seller (the bid price) being equal to the market value minus a margin. Margins between buying and selling prices apply also to equities, investment fund shares and foreign currencies. These margins are for the provision of financial services.
Finantsteenused, mida osutatakse kindlustus- ja pensioniskeemide raames, kusjuures tegevust rahastatakse kindlustusmaksetest ja säästudelt saadavast tulustFinancial services provided in insurance and pension schemes, where activity is financed by loading insurance contributions and from the income return on savings
3.74 | Selle jaotuse alla kuuluvad alljärgnevad finantsteenused. Kõigi nende tulemuseks on rahaliste vahendite ümberjaotamine. | a) | Kahjukindlustus. Kahjukindlustuspoliisi alusel võtab kindlustusselts kliendilt vastu kindlustuspreemia ja hoiab seda kuni nõude esitamiseni või kindlustusperioodi lõppemiseni. Kindlustusselts investeerib selle kindlustuspreemia ja investeerimisest saadav omanditulu on täiendav rahaliste vahendite allikas. Selle omanditulu näol on tegemist kliendi poolt loovutatud tuluga ja seda käsitatakse tegeliku kindlustuspreemia kaudse lisandina. Kindlustusselts kehtestab tegelike kindlustuspreemiate summad nii, et kui kindlustuspreemiate ja neilt teenitud omanditulu summast lahutada eeldatavad nõuded, jääks järele teatud marginaal, mis jääb kindlustusseltsile kui kindlustusseltsi toodang. | Kahjukindlustuse toodangut arvutatakse järgmiselt: |   | teenitud kindlustuspreemiad kokku |   | pluss kindlustuspreemiate kaudsed lisandid (võrdne kindlustustehnilistelt eraldistelt teenitud omandituluga) |   | miinus korrigeeritud laekunud nõuded. | Kindlustusseltsi käsutuses on reservid, mis koosnevad ettemakstud preemiatest (tegelikud preemiad, mis on seotud järgmise arvestusperioodiga) ja rahuldamata nõuetest. Rahuldamata nõuded on nõuded, mida pole veel esitatud või mis on esitatud, kuid pole veel arveldatud, või mis on esitatud ja arveldatud, kuid ei ole veel välja makstud. Neid reserve nimetatakse kindlustustehnilisteks eraldisteks ja neid kasutatakse investeerimistulu teenimiseks. Kapitalikasum ja -kahjum ei ole kindlustustehniliste eraldiste investeerimisest saadud tulu. Kindlustustehnilisi eraldisi võib investeerida kindlustusseltsi kõrvaltegevusaladesse, milleks võib olla näiteks eluruumide või kontorite üürile andmine. Nende kõrvaltegevusalade tegevuse netoülejääk on tulu kindlustustehniliste eraldiste investeerimisest. | Toodangu arvutamisel kasutatavat nõuete asjakohast taset (korrigeeritud nõuded) saab määrata kahel viisil. Ootuste meetodi puhul määratakse korrigeeritud nõuete hinnanguline tase kindlaks kindlustusseltsi poolt minevikus välja makstud nõuete alusel. Teise meetodi puhul kasutatakse raamatupidamisandmeid: korrigeeritud nõuded tuletatakse tagantjärele, lisades tegelikele laekunud nõuetele muutuse tasanduseraldistes, st ootamatult suurte nõuete rahuldamiseks kõrvale pandud vahendites. Kui tasanduseraldistest ei piisa korrigeeritud nõuete viimiseks tavapärasele tasemele, lisatakse korrigeeritud nõuetele omavahendeid. Nende meetodite oluline ühisjoon on see, et ootamatult suurte nõuete tulemuseks ei ole kõikuv ja negatiivne arvestuslik toodang. | Kindlustustehnilistes eraldistes ja tasanduseraldistes aset leidnud muutused, mille on tinginud muutused finantsvaldkonna reguleerimises, kirjendatakse muude muutustena varade mahus; need ei ole toodangu arvutamise seisukohast olulised. Kui puuduliku teabe tõttu ei ole kumbagi korrigeeritud nõuete hindamise meetodit võimalik kasutada, võib osutuda vajalikuks hinnata toodangut kulude summa põhjal, võttes arvesse ka tavapärast kasumit. | Kasumiosalusega kindlustuse puhul arvatakse toodangu kindlaksmääramisel maha muutus kasumiosalusega kindlustuse reservides. | b) | Elukindlustuspoliis on üks säästmisskeemide liike. Kindlustusvõtja maksab aastate vältel kindlustusseltsile kindlustuspreemiaid lubaduse eest saada kunagi tulevikus hüvitisi. Neid hüvitisi võidakse väljendada valemiga, mis on seotud tasutud preemiatega, või seada sõltuvusse kindlustusseltsi edust rahaliste vahendite investeerimisel. Elukindlustuse toodangu arvutamise meetodi puhul järgitakse samu üldpõhimõtteid nagu kahjukindlustuse puhul. Kindlustuspreemiate laekumise ja hüvitiste maksmise vaheliste ajavahemike tõttu tuleb aga arvesse võtta muutusi kindlustustehnilistes eraldistes. Elukindlustuse toodangut arvestatakse järgmiselt: |   | teenitud preemiad |   | pluss preemialisandid, |   | miinus tasumisele kuuluvad hüvitised, |   | miinus elukindlustuse kindlustustehniliste eraldiste suurenemised (pluss vähenemised). | Preemiad määratletakse elu- ja kahjukindlustuse puhul täpselt ühtemoodi. Preemialisandid on elukindlustuses suuremad kui kahjukindlustuses. Hüvitised kirjendatakse siis, kui need määratakse või välja makstakse. Elukindlustuse puhul ei ole vaja tuletada hüvitiste korrigeeritud arvestuslikku summat, sest elukindlustuspoliisi alusel tehtavates maksetes ei esine samasugust ootamatut kõikumist. Elukindlustuse kindlustustehnilised eraldised suurenevad igal aastal uute tasutud preemiate ja kindlustusvõtjatele omistatud (ent nende poolt välja võtmata) uue investeerimistulu võrra ning vähenevad makstud hüvitiste võrra. Seega saab elukindlustuse toodangut väljendada elukindlustuse tehnilistelt reservidelt teenitud kogu investeerimistuluna, millest on maha arvatud sellest investeerimistulust kindlustusvõtjatele tegelikult omistatud osa, mis on lisatud kindlustustehnilistele eraldistele. | Kui seda meetodit ei saa andmetega seotud põhjustel kasutada või kui see meetod ei anna usaldusväärseid tulemusi, liidetakse elukindlustuse toodangu arvutamiseks tootmiskuludele arvestuslik tavapärane kasum. | c) | Edasikindlustuse toodang määratakse kindlaks täpselt samal viisil nagu kahjukindlustuse toodang, olenemata sellest, kas edasikindlustus hõlmab elu- või kahjukindlustuspoliise. | d) | Sotsiaalkindlustuse toodang sõltub sellest, kuidas see skeem on korraldatud. Skeemide korraldamise viiside näited on järgmised. | 1) | Riikliku sotsiaalkindlustuse skeemid hõlmavad ühiskonda laiemalt ning neid kehtestab ja kontrollib valitsus. Nende eesmärk on maksta kodanikele hüvitisi vanaduse, invaliidsuse või surma, haiguse, tööõnnetuse ja töötuse korral ning pere ja tervishoiuga seotud vajaduste rahuldamiseks. Kui eristatakse eraldi üksusi, määratakse nende toodang kindlaks samamoodi nagu igasugune turuväline toodang, st kulude summana. Kui eraldi üksusi ei eristata, lisatakse riikliku sotsiaalkindlustuse toodang valitsemissektori selle tasandi toodangule, millel riikliku sotsiaalkindlustuse skeem toimib. | 2) | Kui tööandjal on oma sotsiaalkindlustuse skeem, määratakse selle skeemi toodang kindlaks kulude summana, sealhulgas arvestatakse hinnangulist tulu skeemi toimimise tagamiseks kasutatavalt põhivaralt. Kui tööandja loob skeemi haldamiseks eraldi pensionifondi, mõõdetakse toodangu väärtust samal viisil. | 3) | Kui tööandja kasutab skeemi haldamiseks kindlustusseltsi, on toodangu väärtuseks kindlustusseltsile makstav tasu. | 4) | Mitut tööandjat hõlmava skeemi korral arvutatakse toodangu väärtust samamoodi nagu elukindlustuspoliiside puhul, st skeemides teenitud investeerimistulust lahutatakse reservidele lisatud summa. | e) | Standardsete laenutagatisskeemide toodangu mõõtmine sõltub asjaomase tootja liigist. Kui standardse laenutagatisskeemi näol on tegemist turutootjaga, arvutatakse toodangu väärtust nii nagu kahjukindlustuse puhul. Kui skeem toimib turuvälise tootjana, arvutatakse toodangu väärtust kulude summana.3.74 | The following financial services fall under this heading. Each of them results in a redistribution of funds. | (a) | Non-life insurance. Under a non-life insurance policy, the insurance company accepts a premium from a client and holds it until a claim is made or the period of the insurance expires. The insurance company invests the premium and the resulting property income is an extra source of funds. The property income represents income foregone by the client and is treated as an implicit supplement to the actual premium. The insurance company sets the level of the actual premiums to be such that the sum of the premiums plus the property income earned on them less the expected claims will leave a margin that the insurance company will retain as the output of the insurance company. | Non-life insurance output is calculated as: |   | total premiums earned |   | plus implicit premium supplements (equal to the property income earned on technical reserves) |   | less adjusted claims incurred. | The insurance corporation has at its disposal reserves consisting of unearned premiums (actual premiums relating to the next accounting period) and claims outstanding. Claims outstanding cover claims that have not yet been reported, have been reported but are not yet settled or have been reported and settled but are not yet paid. These reserves are called technical reserves and are used to generate investment income. Holding gains and losses are not income from investment of the insurance technical reserves. Insurance technical reserves may be invested in secondary activities of the insurance company, e.g. the letting of dwellings or offices. The net operating surplus on these secondary activities is income from the investment of insurance technical reserves. | The appropriate level of claims used in calculating output is called ‧adjusted claims‧ and these can be determined in two ways. The expectation method estimates the level of adjusted claims from a model based on the past pattern of claims payable by the corporation. The second method uses accounting information: adjusted claims are derived ex post as actual claims incurred plus the change in equalisation provisions, i.e. the funds set aside to meet unexpectedly large claims. Where the equalisation provisions are insufficient to bring adjusted claims back to a normal level, contributions from own funds are added to the measure of adjusted claims. A major feature of both methods is that unexpectedly large claims do not lead to volatile and negative estimates of output. | Changes in technical reserves and equalisation provisions in response to changes in financial regulation are recorded as other changes in the volume of assets; they are irrelevant for calculating output. If, due to lack of information, both methods for estimating adjusted claims are not possible, it may be necessary to estimate output instead by the sum of costs including an allowance for normal profits. | In case of with-profits insurance, the change in the reserves for with-profits insurance is deducted to obtain output. | (b) | A life insurance policy is a type of saving scheme. For a number of years, the policyholder pays premiums to the insurance corporation against a promise of benefits at some future date. These benefits may be expressed in terms of a formula related to the premiums paid or may be dependent on the level of success the insurance corporation has in investing the funds. The method of calculating output for life insurance follows the same general principles as for non-life insurance. However, because of the time intervals between the time when premiums are received and when benefits are paid, special allowances must be made for changes in the technical reserves. The output of life insurance is derived as: |   | premiums earned |   | plus premium supplements, less benefits due |   | less increases (plus decreases) in life insurance technical reserves. | Premiums are defined in exactly the same way for life insurance as for non-life insurance. Premium supplements are more significant for life insurance than for non-life insurance. Benefits are recorded as they are awarded or paid. There is no need under life insurance to derive an adjusted estimate of benefits since there is not the same unexpected volatility in the payment under a life policy. Life insurance technical reserves increase each year because of new premiums paid and new investment income allocated to the policyholders (but not withdrawn by them) and decrease because of benefits paid. It is thus possible to express the level of output of life insurance as the difference between the total investment income earned on the life insurance technical reserves less the part of this investment income actually allocated to the policy holders and added to the insurance technical reserves. | When this method is not feasible for data reasons or does not yield meaningful results, output of life insurance shall also be calculated as the sum of production costs plus an allowance for ‧normal profit‧. | (c) | The output of reinsurance is to be determined in exactly the same way as for non-life insurance, whether it is life or non-life policies that are being reinsured. | (d) | The output of running a social insurance scheme depends on the way in which it is organised. The following are examples of how such schemes are organised. | (1) | Social security schemes are social insurance schemes that cover the community at large, and are imposed and controlled by government. Their purpose is to provide benefits for citizens to meet the demands of old age, invalidity or death, sickness, work injury, unemployment, family and health care, etc. If separate units are distinguished, their output is determined in the same way as all non-market output as the sum of costs. If separate units are not distinguished, the output of social security is included with the output of the level of government at which it operates. | (2) | When an employer operates his own social insurance scheme, the value of the output is determined as the sum of costs including an estimate for a return to any fixed capital used in the operation of the scheme. The value of output is measured in the same way where the employer establishes a separate pension fund to manage the scheme. | (3) | Where an employer uses an insurance corporation to manage the scheme on his behalf, the value of the output is the fee charged by the insurance corporation. | (4) | For a multi-employer scheme, the value of output is measured as for life insurance policies: it is investment income received by the schemes less the amount added to reserves. | (e) | Measuring the output of standardised loan guarantee schemes depends on the type of producer involved. If a standardised loan guarantee scheme operates as a market producer, the value of output is calculated in the same way as non-life insurance. If the scheme operates as a non-market producer, the value of output is calculated as the sum of costs.
Kinnisvaraalane tegevus (jaotis L)Real estate services (Section L)
3.75 | Omaniku kasutuses olevate eluruumide eluasemeteenuste toodangu väärtus hinnatakse arvestusliku üüri alusel, mida üürnik maksaks samasuguse majutuse eest, võttes lisaks eluruumide endi suurusele ja kvaliteedile arvesse ka selliseid tegureid nagu asukoht, ümbruskonnas pakutavad avalikud teenused jne. Samalaadne arvestus tuleb teha ka eluruumidest eraldi asetsevate garaažide kohta, mida omanik kasutab lõpptarbimise otstarbel koos eluruumidega. Välismaal asuvate omaniku kasutuses olevate eluruumide, näiteks suvilate üüriväärtust ei kirjendata kodumaise tootmise osana, vaid teenuste impordina ja vastav tegevuse netoülejääk välismaailmast saadud esmase tuluna. Analoogsed kanded tehakse ka mitteresidentidest omanike kasutuses olevate eluruumide kohta. Osaajaliselt kasutatavate korterite puhul kirjendatakse võrdeline osa teenustasust.3.75 | The output of services of owner-occupied dwellings is valued at the estimated value of rental that a tenant would pay for the same accommodation, taking into account factors such as location, neighbourhood amenities, etc., as well as the size and quality of the dwelling itself. For garages located separately from dwellings, which are used by the owner for final consumption purposes in connection with using the dwelling, a similar imputation is to be made. The rental value of owner-occupied dwellings abroad, e.g. holiday homes, should not be recorded as part of domestic production, but as imports of services and the corresponding net operating surplus as primary income received from the rest of the world. For owner-occupied dwellings owned by non-residents, analogous entries are made. In case of time-sharing apartments, a proportion of the service charge is recorded.
3.76 | Omaniku kasutuses olevate eluruumide teenuste väärtuse määramiseks kasutatakse kihistusmeetodit. Eluruumide üldkogum kihistatakse asukoha, eluruumi liigi ja muude üüri mõjutavate tegurite alusel. Eluruumide üldkogumi arvestusliku üüriväärtuse leidmiseks kasutatakse andmeid üüritavate eluruumide tegelike üüride kohta. Kihi keskmist tegelikku üüri kohaldatakse kõikide eluruumide suhtes selles kihis. Kui teave üüride kohta saadakse valimivaatluste abil, siis laiendamine üldkogumile hõlmab nii üüritavaid kui ka omanike kasutuses olevaid eluruume. Teatava kihi üüri määramise üksikasjalikud arvutused tehakse alusaasta kohta ja ekstrapoleeritakse seejärel hilisematele perioodidele.3.76 | To estimate the value of owner-occupied dwelling services, the stratification method is used. The stock of dwellings is stratified by location, nature of dwelling and other factors that affect the rental. Information about actual rentals from rented dwellings is used to obtain an estimate of the rental value of the total stock of dwellings. The average actual rental per stratum is applied to all dwellings in that particular stratum. If the information on rentals is derived from sample surveys, the grossing-up to total stock rentals relates to both a part of the rented and all owner-occupied dwellings. The detailed procedure to determine a rental per stratum is carried out for a base year and is then extrapolated to the later periods.
3.77 | Kihistusmeetodi puhul omanike kasutuses olevate eluruumide suhtes kohaldatav üür määratletakse üürina, mis tuleb maksta eraturul pakutavate möbleerimata eluruumide kasutamise õiguse eest. Arvestuslike üürisummade määramiseks kasutatakse kõigist eraomandis olevate möbleerimata eluruumide lepingutest tulenevaid üüre. Arvesse võetakse eraturu üürisummad, mis on valitsusepoolsest reguleerimisest tulenevalt madalad. Kui teabeallikaks on üürnik, korrigeeritakse vaadeldud üüri, lisades sellele võimaliku üüritoetuse, mida makstakse otse üürileandjale. Kui eespool määratletud vaadeldud üürisummade valim ei ole piisavalt suur, võib arvestuslike üürisummade määramisel kasutada möbleeritud eluruumide puhul vaadeldud üürisummasid, eeldusel et neid kohandatakse vastavalt mööbli teguriga. Erandkorras võib kasutada ka avaliku sektori omanduses olevate eluruumide kõrgendatud üüre. Sugulastele või töötajatele üüritud eluruumide madalaid üüre ei tohiks kasutada.3.77 | The rental to be applied to owner-occupied dwellings in the stratification method is defined as the private market rental due for the right to use an unfurnished dwelling. The rentals for unfurnished dwellings from all private market contracts are used to determine imputed rentals. Private market rentals that are at a low level due to government regulation are included. If the information source is the tenant, the observed rental is corrected by adding any specific rental allowance, which is paid directly to the landlord. If the sample size for the observed rentals as defined above is not large enough, observed rentals for furnished dwellings may be used for imputation purposes, provided they are adjusted for the furniture element. Exceptionally, also increased rentals for public-owned dwellings may be used. Low rentals for dwellings let to relatives or to employees should not be used.
3.78 | Kihistusmeetodit kasutatakse laiendamiseks, et saada kõikide üüritud eluruumide üüri brutosumma. Eespool kirjeldatud keskmised arvestuslikud üürid ei pruugi olla sobilikud kõigi üüriturusegmentide jaoks. Näiteks möbleeritud eluruumide vähendatud üürid või avaliku sektori kõrgendatud üürid ei ole asjakohased vastavate tegelike üüritud eluruumide puhul. Sel juhul on vaja tegelikult üüritud möbleeritud eluruumide ja sotsiaaleluruumide eraldi kihte koos asjakohaste keskmiste üüridega.3.78 | The stratification method is used for grossing up to all rented dwellings. The average rental for imputation as described above may not be suitable for some segments of the rental market. For example, scaled-down rentals for furnished dwellings or increased public rentals are not appropriate for the respective actually rented dwellings. In this case, separate strata for actually rented furnished or social dwellings combined with appropriate average rentals are required.
3.79 | Juhul kui puudub piisavalt suur üüriturg, mis oleks omanike kasutuses olevate eluruumide osas representatiivne, kasutatakse omanike kasutuses olevate eluruumide puhul kasutusmaksumuse meetodit. | Kasutusmaksumuse meetodi puhul on eluruumide teenuste toodang vahetarbimise, põhivara kulumi, muude maksude (millest on maha arvatud tootmissubsiidiumid) ja tegevuse netoülejäägi summa. | Tegevuse netoülejäägi arvutamiseks kohaldatakse püsivat tegelikku aastatootlust omanike kasutuses olevate eluruumide (jooksvates hindades mõõdetud) netoväärtuse suhtes (asenduskulud).3.79 | In the absence of a sufficiently large rental market, where accommodation is characteristic of owner-occupied dwellings, the user-cost method is applied for owner-occupied dwellings. | Under the user-cost method, the output of dwelling services is the sum of intermediate consumption, consumption of fixed capital, other taxes less subsidies on production and net operating surplus (NOS). | The NOS is measured by applying a constant real annual rate of return to the net value of the stock of owner-occupied dwellings at current prices (replacement costs).
3.80 | Mitteeluhoonete kinnisvarateenuste toodangut mõõdetakse makstava rendi väärtusena.3.80 | The output of real estate services of non-residential buildings is measured by the value of the rentals due.
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (jaotis M); haldus- ja abitegevused (jaotis N)Professional, scientific and technical services (Section M); Administrative and support services (Section N)
3.81 | Kasutusrenditeenuste (nt masinate või seadmete rendile andmine) toodangut mõõdetakse makstud rendimaksete väärtuse alusel. Kasutusrent erineb kapitalirendist: kapitalirendi puhul rahastatakse põhivara soetamist rendileandjalt rentnikule antava laenu vormis. Kapitalirendimaksed koosnevad põhiosa tagasimaksetest ja intressimaksetest ning väikesest tasust otseste osutatud teenuste eest (vt 15. peatükk „Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid”).3.81 | The output of operating leasing services, such as renting out machinery or equipments, is measured by the value of the rental paid. Operating leasing is different from financial leasing: financial leasing is financing the acquisition of fixed assets, by making a loan from the lessor to the lessee. Financial leasing payments consist of repayments of principal and interest payments, with a small charge for direct services provided (see Chapter 15: Contracts, leases and licences).
3.82 | Teadus- ja arendustegevus on süstemaatiline loominguline tegevus, mille eesmärgiks on suurendada teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute toodete leidmiseks või väljatöötamiseks, sealhulgas olemasolevate toodete paremate versioonide või omaduste leidmiseks või väljatöötamiseks, või uute või tõhusamate tootmisprotsesside leidmiseks või väljatöötamiseks. Põhitegevusalaga võrreldes olulise suurusega teadus- ja arendustegevus kirjendatakse kohaliku tegevusalaüksuse kõrvaltegevusalana. Võimaluse korral eristatakse teadus- ja arendustegevuse jaoks eraldi kohalik tegevusalaüksus.3.82 | Research and development (R&D) is creative work undertaken on a systematic basis to increase the stock of knowledge, and use of this stock of knowledge for the purpose of discovering or developing new products, including improved versions or qualities of -existing products, or discovering or developing new or more efficient processes of production. R&D of a significant size relative to the principal activity is recorded as a secondary activity of the local KAU. A separate local KAU is distinguished for R&D where possible.
3.83 | Teadus- ja arendustegevuse teenuste toodangut mõõdetakse järgmiselt: | a) | ärivaldkonna spetsialiseerunud uurimislaborite või -instituutide teadus- ja arendustegevuse väärtus määratakse tavalisel viisil müügist, lepingutest, komisjonitasudest, honoraridest jms saadud tulu alusel; | b) | sama ettevõtte tarbeks kasutatavat teadus- ja arendustegevuse toodangut hinnatakse hinnanguliste alushindade põhjal, mida makstaks juhul, kui uurimistöö ostetaks sisse. Seda laadi teadus- ja arendustegevuse ostmiseks vajaliku turu puudumisel hinnatakse seda tootmiskulude alusel, millele lisatakse tegevuse netoülejäägile või segatulule vastav hinnalisand (välja arvatud turuväliste tootjate puhul); | c) | valitsusüksuste, ülikoolide ja kasumitaotluseta uurimisinstituutide teadus- ja arendustegevust hinnatakse tootmiskulude summa alusel. Turuväliste teadus- ja arendustegevuse tootjate teadus- ja arendustegevuse müügist saadud tulu tuleb kirjendada turu kõrvaltoodangu tuluna. | Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused eristatakse haridusele ja koolitusele tehtud kulutustest. Kulutused teadus- ja arendustegevusele ei sisalda kulusid põhi- või kõrvaltegevusalaks olevale tarkvara arendamisele.3.83 | The output of R&D services is measured as follows: | (a) | R&D by specialised commercial research laboratories or institutes is valued at the revenues from sales, contracts, commissions, fees, etc. in the usual way; | (b) | the output of R&D for use within the same enterprise is valued on the basis of the estimated basic prices that would be paid if the research were subcontracted. In the absence of a market for subcontracting R&D of a similar nature, it is valued as the sum of production costs plus a mark-up (except for non-market producers) for NOS or mixed income; | (c) | R&D by government units, universities and non-profit research institutes is valued as the sum of the costs of production. Revenues from the sale of R&D by non-market producers of R&D are to be recorded as revenues from secondary market output. | Expenditure on R&D is distinguished from that on education and training. Expenditure on R&D does not include the costs of developing software as a principal or secondary activity.
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustusliku riikliku sotsiaalkindlustuse teenused (jaotis O)Public administration and defence services, compulsory social security services (Section O)
3.84 | Avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku riikliku sotsiaalkindlustuse teenuseid osutatakse kui turuväliseid teenuseid ja need arvestatakse vastavalt sellele.3.84 | Public administration, defence services and compulsory social security services are provided as non-market services and valued accordingly.
Haridus (jaotis P); tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (jaotis Q)Education services (Section P); human health and social work services (Section Q)
3.85 | Haridus- ja tervishoiuteenuste puhul tehakse täpselt vahet turutootjate ja turuväliste tootjate ning nende turutoodangu ja turuvälise toodangu vahel. Näiteks võivad valitsusasutused (või muud institutsioonid spetsiifilistest subsiidiumitest tingituna) nõuda mõnda liiki hariduse või ravi eest tinglikku tasu, kuid samas mõne muu hariduse ja eriravi liigi eest võivad nad nõuda äriliselt põhjendatud tasu. Teine näide on see, et samasugust teenuseliiki (näiteks kõrgharidust) pakuvad ühelt poolt valitsemissektor ja teiselt poolt kommertsasutused. | Haridus- ja tervishoiuteenuste hulka ei arvata teadus- ja arendustegevust; tervishoiuteenuste hulka ei arvata tervishoiualase hariduse pakkumist näiteks ülikoolihaiglate poolt.3.85 | For education services and health services, a precise distinction is drawn between market and non-market producers and between their market and non-market output. For example, for some types of education and medical treatment, nominal fees can be levied by government institutions (or by other institutions due to specific subsidies), but for other education and special medical treatments they may charge commercial tariffs. Another example is that the same type of service (e.g. higher education) is provided by, on the one hand, the government and, on the other hand, commercial institutes. | Education and health services exclude R&D activities; health services exclude education in health care, e.g. by academic hospitals.
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg (jaotis R); muud teenindavad tegevused (jaotis S)Arts, entertainment and recreation services (Section R); other services (Section S)
3.86 | Raamatute, salvestiste, filmide, tarkvara, lintide, heliplaatide jne tootmine on kaheastmeline protsess ja seda mõõdetakse vastavalt järgmisel viisil. | 1) | Algupärandite tootmisest saadud toodangut (intellektuaalomandiõigustega seotud tooted) hinnatakse selle müümise korral makstud hinna alusel, muul juhul aga samalaadsete algupärandite eest makstud hinna, toodangu tootmiskulude (mis sisaldavad tegevuse netoülejäägile vastavat hinnalisandit) või tootmises kasutamisest oodatavate tulevaste tulude diskonteeritud väärtuse alusel. | 2) | Selle vara omanik võib seda otseselt kasutada või toota edasistel perioodidel koopiaid. Kui omanik on andnud teistele tootjatele loa algupärandi kasutamiseks tootmises, siis on litsentsidest saadavad lõivud, komisjonitasud, kasutustasud jne teenuste toodanguks. Ent algupärandi müük on negatiivne kapitalimahutus põhivarasse.3.86 | The production of books, recordings, films, software, tapes, disks, etc. is a two-stage process and is measured accordingly: | (1) | the output from the production of originals — an intellectual property product — is measured by the price paid if sold, or, if not sold, by the basic price paid for similar originals, its production costs (including a mark-up for NOS) or the discounted value of the future receipts expected from using it in production; | (2) | the owner of this asset may use it directly or to produce copies in subsequent periods. If the owner has licensed other producers to make use of the original in production, the fees, commissions, royalties, etc. received from the licenses are the output of services. However, the sale of the original is negative fixed capital formation.
Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus (jaotis T)Private households as employers (Section T)
3.87 | Palgatud isikute toodetud kodumajapidamisteenuste toodangut hinnatakse töötajatele makstud hüvitistena; nende hulka kuuluvad kõik mitterahalised hüvitised, näiteks toit või majutus.3.87 | The output of household services produced by employing paid staff is valued by the compensation of employees paid; this includes any compensation in kind such as food or accommodation.
VAHETARBIMINE (P.2)INTERMEDIATE CONSUMPTION (P.2)
3.88 | Määratlus: vahetarbimine koosneb tootmisprotsessis sisenditena tarbitud kaupadest ja teenustest, välja arvatud põhivara, mille tarbimine kirjendatakse põhivara kulumina. Tootmisprotsessis kaupu ja teenuseid kas töödeldakse või siis kasutatakse need tootmisprotsessis ära.3.88 | Definition: intermediate consumption consists of goods and services consumed as inputs by a process of production, excluding fixed assets whose consumption is recorded as consumption of fixed capital. The goods and services are either transformed or used up by the production process.
3.89 | Vahetarbimise hulka arvatakse alljärgnevad juhud: | a) | abitegevusalades sisenditena kasutatavad kaubad ja teenused. Tavalisteks näideteks on ostmine, müük, turundus, raamatupidamine, andmetöötlus, transportimine, ladustamine, hooldus, turvateenused jne. Neid kaupu ja teenuseid ei eristata kohaliku tegevusalaüksuse põhitegevusalas (või kõrvaltegevusalas) tarbitud kaupadest ja teenustest; | b) | sama institutsionaalse üksuse teisest kohalikust tegevusalaüksusest saadud kaubad ja teenused; | c) | põhivara rentimine, näiteks masinate, autode, tarkvara ja meelelahutustoodete algupärandite rent; | d) | tasud lühiajaliste rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside eest, mis kirjendatakse mittetoodetud varadena; siia hulka ei kuulu selliste mittetoodetud varade otsene ostmine; | e) | kasumitaotluseta äriühingutele makstavad liikmemaksud, toetused või muud maksud (vt punkt 3.35); | f) | kirjed, mida ei käsitata kapitali kogumahutusena, näiteks: | 1) | tavatöödeks kasutatavad odavad tööriistad, näiteks saed, labidad, noad, kirved, haamrid, kruvikeerajad, mutrivõtmed ja teised käsitööriistad; väikesed seadmed, näiteks taskuarvutid. Kõik kulutused sellistele kestvuskaupadele kirjendatakse vahetarbimisena; | 2) | tootmises kasutatava põhivara korrapärane hooldus ja remont; | 3) | personali väljaõpe, turu-uuringud ja muud samalaadsed tegevused, mis on ostetud sisse või mida on pakkunud sama institutsionaalse üksuse eraldiseisev kohalik tegevusalaüksus; | 4) | kulutusi teadus- ja arendustegevusele käsitatakse kapitalimahutusena põhivarasse, kui liikmesriikide hinnangud on piisavalt usaldusväärsed ja võrreldavad; | g) | töötajate tehtud ja tööandja kaetud kulutused tootmiseks vajalikele esemetele, näiteks lepingulised kohustused osta enda tarbeks tööriistu või kaitseriideid; | h) | tööandjate poolt nii nende endi kui ka nende töötajate heaks tehtud tootmiseks vajalikud kulutused. Näited: | 1) | töötajate töökohustuste täitmise kestel tekkinud reisi-, lahuselu-, kolimis- ja meelelahutuskulutuste katmine; | 2) | mugavuste pakkumine töökohal. | Asjaomaste kulude loetelu on toodud punktides, mis käsitlevad hüvitisi töötajatele (D.1) (vt punkt 4.07); | i) | kohalike tegevusalaüksuste makstud kahjukindlustuse teenustasud (vt 16. peatükk „Kindlustus”). Selleks et kirjendada vahetarbimisena ainult teenustasu, arvatakse tasutud kindlustuspreemiatest maha näiteks väljamakstud nõuded ja netomuutus kindlustusmatemaatilistes eraldistes. Netomuutus kindlustusmatemaatilistes eraldistes omistatakse kohalikele tegevusalaüksustele võrdeliselt tasutud kindlustuspreemiatega; | j) | residentidest tootjate ostetud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM); | k) | keskpanga toodangu turuväline toodang tuleks täies ulatuses omistada teiste finantsvahendajate vahetarbimisele.3.89 | Intermediate consumption includes the following cases: | (a) | goods and services used as inputs into ancillary activities. Common examples are purchasing, sales, marketing, accounting, data processing, transportation, storage, maintenance, security, etc. These goods and services are not distinguished from those consumed by the principal (or secondary) activities of a local KAU; | (b) | goods and services which are received from another local KAU of the same institutional unit; | (c) | rental of fixed assets, e.g. the operational leasing of machines, cars, software and entertainment originals; | (d) | fees for short-term contracts, leases and licences recorded as non-produced assets; this excludes the outright purchase of such non-produced assets; | (e) | the subscriptions, contributions or dues paid to non-profit business associations (see paragraph 3.35); | (f) | items not treated as gross capital formation, such as: | (1) | inexpensive tools used for common operations, such as saws, spades, knives, axes, hammers, screwdrivers, spanners, wrenches and other hand tools; small devices such as pocket calculators. All expenditure on such durables is recorded as intermediate consumption; | (2) | the regular maintenance and repair of fixed assets used in production; | (3) | services of staff training, market research and similar activities, purchased from an outside agency or provided by a separate local KAU of the same institutional unit; | (4) | expenditure on R&D will be treated as fixed capital formation when a sufficiently high level of reliability and comparability of the estimates by the Member States has been achieved; | (g) | expenditure by employees, reimbursed by the employer, on items necessary for the employers' production, like contractual obligations to purchase on own-account tools or safety-wear; | (h) | expenditure by employers which is to their own benefit as well as to that of their employees, because it is necessary for production. Examples are: | (1) | reimbursement of employees for travelling, separation, removal and entertainment expenses incurred in the course of their duties; | (2) | providing amenities at the place of work. | A list of relevant expenditure is presented in the paragraphs on compensation of employees (D.1) (see paragraph 4.07); | (i) | non-life insurance service charges paid by local KAUs (see Chapter 16: Insurance). To record only the service charge as intermediate consumption, the premiums paid are discounted for, e.g. claims paid out and the net change in actuarial reserves. The net change in actuarial reserves shall be allocated to the local KAUs as a proportion of the premiums paid; | (j) | FISIM purchased by resident producers; | (k) | the non-market output of the central bank output should be entirely allocated to the intermediate consumption of other financial intermediaries.
3.90 | Vahetarbimine ei sisalda | a) | kapitali kogumahutusena käsitatavaid kirjeid, milleks on näiteks | 1) | väärisesemed; | 2) | maavarade uurimine; | 3) | olulised parendused, mis on ulatuslikumad põhivara heas töökorras hoidmiseks vajalikest parendustest. Näideteks on renoveerimine, rekonstrueerimine või laiendamine; | 4) | otseselt ostetud või enda tarbeks toodetud tarkvara; | 5) | sõjarelvad ja nende kasutamiseks vajalik varustus; | b) | mittetoodetud varade ostmisena käsitatavaid kulusid; näideteks on pikaajalised rendi-/üüri- ja muud lepingud ning litsentsid (vt 15. peatükk); | c) | tööandjate kulutusi, mida käsitatakse mitterahalise palgana; | d) | valitsusüksuste osutatavate kollektiivsete teenuste kasutamist turutootjatest või enda tarbeks tootjatest üksuste poolt (seda käsitatakse kui valitsemissektori kollektiivset tarbimiskulutust); | e) | sama arvestusperioodi jooksul sama kohaliku tegevusalaüksuse piires toodetud ja tarbitud kaupu ja teenuseid (neid ei kirjendata ka toodanguna); | f) | riigi litsentside eest ja lõivude tasumiseks tehtud makseid, mida käsitatakse muude tootmismaksudena; | g) | makseid loodusvarade (näiteks maa) kasutamise litsentside eest, mida käsitatakse rendina, st omanditulu maksena.3.90 | Intermediate consumption excludes: | (a) | items treated as gross capital formation, examples being: | (1) | valuables; | (2) | mineral exploration; | (3) | major improvements beyond those required to keep the fixed assets in good working order. Examples are renovation, reconstruction or enlargement; | (4) | software purchased outright or produced on own-account; | (5) | military weapons and the equipment to deliver them; | (b) | expenditure treated as the purchase of non-produced assets. Examples are long-term contracts, leases and licences (see Chapter 15); | (c) | expenditure by employers treated as wages and salaries in kind; | (d) | use by market or own-account producer units of collective services provided by government units (treated as collective consumption expenditure by government); | (e) | goods and services produced and consumed within the same accounting period and within the same local KAU (they are also not recorded as output); | (f) | payments for government licenses and fees that are treated as other taxes on production; | (g) | payments for licences for using natural resources (e.g. land) that are treated as rents, i.e. as a payment of property income.
Vahetarbimise kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of intermediate consumption
3.91 | Vahetarbimiseks kasutatavad tooted kirjendatakse ja nende väärtus arvestatakse tootmisprotsessi sisenemise hetkel. Nende väärtus määratakse samalaadsete toodete või teenuste ostjahindade alusel, mis kehtivad kasutamise ajal.3.91 | Products used for intermediate consumption are recorded and valued at the time they enter the process of production. They are valued at the purchasers' prices for similar goods or services at the time of use.
3.92 | Tootmisüksused ei kirjenda kaupade kasutamist tootmises otseselt. Nad kirjendavad sisenditena kasutamiseks määratud oste, millest arvatakse maha selliste varudes hoitavate kaupade koguste suurenemine.3.92 | Producer units do not record the use of goods in production directly. They record the purchases intended to be used as inputs less the increase in the amounts of such goods held in inventory.
LÕPPTARBIMINE (P.3, P.4)FINAL CONSUMPTION (P.3, P.4)
3.93 | Kasutusel on kaks lõpptarbimise mõistet: | a) | lõpptarbimiskulutused (P.3); | b) | tegelik lõpptarbimine (P.4). | Lõpptarbimiskulutused on kulutused kaupadele ja teenustele, mida kodumajapidamised, KTKTId ja valitsemissektor on kasutanud individuaalsete ja kollektiivsete vajaduste rahuldamiseks. Tegelik lõpptarbimine seevastu tähendab tarbekaupade ja -teenuste soetamist nende poolt. Nende kahe mõiste erinevus seisneb selles, kuidas käsitatakse teatavaid kaupu ja teenuseid, mida rahastavad valitsemissektor või KTKTId, kuid mis tarnitakse kodumajapidamistele mitterahaliste sotsiaalsiiretena.3.93 | Two concepts of final consumption are used: | (a) | final consumption expenditure (P.3); | (b) | actual final consumption (P.4). | Final consumption expenditure is expenditure on goods and services used by households, NPISHs and government to satisfy individual and collective needs. In contrast, actual final consumption refers to its acquisition of consumption goods and services. The difference between these concepts lies in the treatment of certain goods and services financed by the government or NPISHs but supplied to households as social transfers in kind.
Lõpptarbimiskulutused (P.3)Final consumption expenditure (P.3)
3.94 | Määratlus: lõpptarbimiskulutused koosnevad residentidest institutsionaalsete üksuste kulutustest kaupadele ja teenustele, mida kasutatakse individuaalsete vajaduste, soovide või ühiskonnaliikmete kollektiivsete vajaduste otseseks rahuldamiseks.3.94 | Definition: final consumption expenditure consists of expenditure incurred by resident institutional units on goods or services that are used for the direct satisfaction of individual needs or wants or the collective needs of members of the community.
3.95 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused sisaldavad näiteks alljärgnevat: | a) | omaniku kasutuses olevate eluruumide eluasemeteenused; | b) | mitterahaline tulu, näiteks: | 1) | töötajate mitterahalise tuluna saadud kaubad ja teenused; | 2) | kodumajapidamiste omanduses olevate juriidilise isiku õigusteta üksuste toodanguna toodetud kaubad ja teenused, mida tarbivad kodumajapidamiste liikmed. Näideteks on siin toit ja muud põllumajanduslikud kaubad, omaniku kasutuses olevate eluruumide teenused ja palgatöötajate (teenijate, kokkade, aednike, autojuhtide jt) kodumajapidamisteenused; | c) | vahetarbimisena mittekäsitatavad kirjed, näiteks: | 1) | materjalid eluruumide väiksemateks remonditöödeks ja siseviimistluseks, mida teevad nii üürnikud kui ka omanikud; | 2) | materjalid tarbekestvuskaupade, kaasa arvatud sõidukid, remondiks ja hoolduseks; | d) | kapitalimahutusena mittekäsitatavad kirjed, eriti tarbekestvuskaubad, mis püsivalt täidavad oma funktsiooni mitme arvestusperioodi jooksul; see hõlmab ka mõningate kestvuskaupade omandiõiguse üleminekut ettevõttelt kodumajapidamisele; | e) | otseselt tasutavad finantsteenused ja see osa kaudselt mõõdetavatest finantsvahendusteenustest, mida kodumajapidamised kasutavad lõpptarbimiseks; | f) | kindlustusteenused kaudsete teenustasude summana; | g) | pensionifondide teenused kaudsete teenustasude summana; | h) | kodumajapidamiste tasutavad maksed litsentside, lubade jne eest, mida loetakse teenuste ostmiseks (vt punktid 4.79 ja 4.80); | i) | majanduslikult mitteoluliste hindadega toodangu ostmine, näiteks muuseumipiletite eest tasumine.3.95 | Household final consumption expenditure includes the following examples: | (a) | services of owner-occupied dwellings; | (b) | income in kind, such as: | (1) | goods and services received as income in kind by employees; | (2) | goods or services produced as outputs of unincorporated enterprises owned by households that are retained for consumption by members of the household. Examples are food and other agricultural goods, housing services by owner-occupiers and household services produced by employing paid staff (servants, cooks, gardeners, chauffeurs, etc.); | (c) | items not treated as intermediate consumption, such as: | (1) | materials for small repairs to and interior decoration of dwellings of a kind carried out by tenants as well as owners; | (2) | materials for repairs and maintenance to consumer durables, including vehicles; | (d) | items not treated as capital formation, in particular consumer durables, that continue to perform their function in several accounting periods; this includes the transfer of ownership of some durables from an enterprise to a household; | (e) | financial services directly charged and the part of FISIM used for final consumption purposes by households; | (f) | insurance services by the amount of the implicit service charge; | (g) | pension funding services by the amount of the implicit service charge; | (h) | payments by households for licences, permits, etc. which are regarded as purchases of services (see paragraphs 4.79 and 4.80); | (i) | the purchase of output at not economically significant prices, e.g. entrance fees for a museum.
3.96 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustesse ei kuulu | a) | mitterahalised sotsiaalsiirded, näiteks esialgu kodumajapidamiste tehtud, kuid hiljem riikliku sotsiaalkindlustuse kaetud kulutused, näiteks mõningad meditsiiniteenustega seotud kulutused; | b) | vahetarbimise või kapitali kogumahutusena käsitatavad kirjed, näiteks: | 1) | juriidilise isiku õigusteta üksusi omavate kodumajapidamiste kulutused, mis on tekkinud ärilistel eesmärkidel – näiteks kulutused sellistele kestvuskaupadele nagu sõidukid, mööbel või elektriseadmed (kapitali kogumahutus põhivarasse), samuti kulutused mittekestvuskaupadele, nagu kütus (käsitatakse vahetarbimisena); | 2) | kulutused, mida tavaliselt teeb eluruumide siseviimistluseks, hoolduseks ja remondiks eluruume kasutav omanik, mitte üürnik (käsitatakse kui vahetarbimist eluruumide teenuste tootmisel); | 3) | eluruumide ostmine (käsitatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse); | 4) | kulutused väärisesemetele (käsitatakse kapitali kogumahutusena); | c) | mittetoodetud vara soetamisena käsitatavad kirjed, eriti maa ostmine; | d) | kõik need kodumajapidamiste maksed, mida tuleb arvestada maksudena (vt punktid 4.79 ja 4.80); | e) | kodumajapidamiste makstavad liikmemaksud, toetused ja muud maksud KTKTIdele, näiteks ameti-, kutse- ja tarbijaühingutele, kirikutele ning ühiskondlikele, kultuuri-, vaba aja ja spordiklubidele; | f) | kodumajapidamiste vabatahtlikud rahalised või mitterahalised siirded heategevuseks ning pääste- ja abiorganisatsioonidele.3.96 | Household final consumption expenditure excludes the following: | (a) | social transfers in kind, such as expenditures initially incurred by households but subsequently reimbursed by social security, e.g. some medical expenses; | (b) | items treated as intermediate consumption or gross capital formation, such as: | (1) | expenditures by households owning unincorporated enterprises when incurred for business purposes — e.g. on durable goods such as vehicles, furniture or electrical equipment (gross fixed capital formation), and also on non-durables such as fuel (treated as intermediate consumption); | (2) | expenditure that an owner-occupier incurs on the decoration, maintenance and repair of the dwelling not typically carried out by tenants (treated as intermediate consumption in producing housing services); | (3) | the purchase of dwellings (treated as gross fixed capital formation); | (4) | expenditure on valuables (treated as gross capital formation); | (c) | items treated as acquisitions of non-produced assets, in particular the purchase of land; | (d) | all those payments by households which are to be regarded as taxes (see paragraphs 4.79 and 4.80); | (e) | subscriptions, contributions and dues paid by households to NPISHs, such as trade unions, professional societies, consumers' associations, churches and social, cultural, recreational and sports clubs; | (f) | voluntary transfers in cash or in kind by households to charities and relief and aid organisations.
3.97 | KTKTIde lõpptarbimiskulutused sisaldavad kahte järgmist omaette liiki: | a) | KTKTIde toodetud selliste kaupade ja teenuste väärtus, mida ei käsitata kapitalimahutusena enda tarbeks ega kodumajapidamiste ja muude üksuste kulutusena; | b) | KTKTIde kulutused turutootjate toodetud kaupadele ja teenustele, mida pakutakse – ilma mis tahes töötluse või muutmiseta – mitterahaliste sotsiaalsiiretena tarbimiseks kodumajapidamistele.3.97 | Final consumption expenditure of NPISHs includes two separate categories: | (a) | the value of the goods and services produced by NPISHs other than own-account capital formation and other than expenditure made by households and other units; | (b) | expenditures by NPISHs on goods or services produced by market producers that are supplied — without any transformation — to households for their consumption as social transfers in kind.
3.98 | Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused (P.3) sisaldavad nii nagu KTKTIde omad kahte järgmist liiki kulutusi: | a) | valitsemissektori enda toodetud selliste kaupade ja teenuste (P.1) väärtus, mida ei käsitata kapitalimahutusena enda tarbeks (P.12), turutoodanguna (P.11) ega maksetena turuvälise toodangu eest (P.131); | b) | turutootjate toodetud kaubad ja osutatud teenused, mis valitsemissektor on ostnud ja mida pakutakse kodumajapidamistele – ilma mis tahes töötluse või muutmiseta – mitterahaliste sotsiaalsiiretena (D.632). Valitsemissektor maksab kaupade ja teenuste eest, mida müüjad pakuvad kodumajapidamistele.3.98 | Final consumption expenditure (P.3) by government includes two categories of expenditures, similar to those by NPISHs: | (a) | the value of the goods and services produced by general government itself (P.1) other than own-account capital formation (corresponding to P.12), market output (P.11) and payments for non-market output (P.131); | (b) | purchases by general government of goods and services produced by market producers that are supplied to households, without any transformation, as social transfers in kind (D.632). General government pays for these goods and services that the sellers provide to households.
3.99 | Ettevõtted ei tee lõpptarbimiskulutusi. Nende ostetud kaupu ja teenuseid, mis on kodumajapidamiste poolt lõpptarbimiseks kasutatavate kaupade või teenustega võrreldes samasugused, kasutatakse kas vahetarbimiseks või pakutakse töötajatele mitterahalise hüvitisena, st pannakse kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste arvele.3.99 | Corporations do not make final consumption expenditures. Their purchases of goods and services as used by households for final consumption are either used for intermediate consumption or provided to employees as compensation of employees in kind, i.e. imputed household final consumption expenditure.
Tegelik lõpptarbimine (P.4)Actual final consumption (P.4)
3.100 | Määratlus: tegelik lõpptarbimine koosneb kaupadest ja teenustest, mille on soetanud residendist institutsionaalsed üksused inimeste individuaalsete või kollektiivsete vajaduste otseseks rahuldamiseks.3.100 | Definition: actual final consumption consists of the goods or services that are acquired by resident institutional units for the direct satisfaction of human needs, whether individual or collective.
3.101 | Määratlus: kaubad ja teenused individuaalseks tarbimiseks („individuaalsed kaubad ja teenused”) on sellised kaubad ja teenused, mille on soetanud kodumajapidamised ja mida kasutatakse sama kodumajapidamise liikmete vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Individuaalsetel kaupadel ja teenustel on järgmised omadused: | a) | on võimalik jälgida ja dokumenteerida kaupade ja teenuste soetamist konkreetse kodumajapidamise või selle liikme poolt, samuti aega, millal soetamine toimus; | b) | kodumajapidamine on kaupade ja teenuste pakkumisega nõustunud ning tegutseb vastavalt, et neid kaupu ja teenuseid tarbida, näiteks läheb kooli või kliinikusse; | c) | kaubad ja teenused on sellised, et nende soetamine ühe kodumajapidamise või isiku või isikute rühma poolt välistab nende soetamise teiste kodumajapidamiste või isikute poolt.3.101 | Definition: goods and services for individual consumption (‧individual goods and services‧) are goods and services acquired by a household and used to satisfy the needs and wants of members of that household. Individual goods and services have the following characteristics: | (a) | it is possible to observe and record the acquisition of the goods and services by an individual household or member thereof and also the time at which the acquisition took place; | (b) | the household has agreed to the provision of the goods and services and takes the action necessary to consume the goods and services, for example by attending a school or clinic; | (c) | the goods and services are such that their acquisition by one household or person, or by a group of persons, precludes its acquisition by other households or persons.
3.102 | Määratlus: kollektiivsed teenused on sellised teenused kollektiivseks tarbimiseks, mida osutatakse samal ajal kõigile ühiskonna või ühiskonna teatud osa liikmetele, näiteks kindlas piirkonnas elavatele kodumajapidamistele. Kollektiivsetel teenustel on järgmised tunnused: | a) | teenuseid võib samal ajal osutada igale ühiskonnaliikmele või ühiskonna teatud osadele, näiteks kindlale piirkonnale või paikkonnale; | b) | selliste teenuste kasutamine on tavaliselt passiivne ega nõua kõigi asjaomaste isikute nõustumist või aktiivset osavõttu; | c) | ühe isiku varustamine kollektiivse teenusega ei vähenda samas ühiskonnas või ühiskonna osas teisele isikule kättesaadavat kogust.3.102 | Definition: collective services are services for collective consumption that are provided simultaneously to all members of the community or all members of a particular section of the community, such as all households living in a particular region. Collective services have the following characteristics: | (a) | they can be delivered simultaneously to every member of the community or to particular sections of the community, such as those in a particular region or locality; | (b) | the use of such services is usually passive and does not require the agreement or active participation of all the individuals concerned; | (c) | the provision of a collective service to one individual does not reduce the amount available to other in the same community or section of the community.
3.103 | Kõik kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused on individuaalsed. Kõiki KTKTIde pakutavaid kaupu ja teenuseid käsitatakse individuaalsete kaupade ja teenustena.3.103 | All household final consumption expenditure is individual. All goods and services provided by NPISHs are treated as individual.
3.104 | Valitsusüksuste pakutavate kaupade ja teenuste puhul tehakse individuaalsetel ja kollektiivsetel kaupadel ja teenustel vahet valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (COFOG) põhjal. | Kõiki järgmistes jaotustes loetletud valitsemissektori lõpptarbimiskulutusi käsitatakse individuaalseks tarbimiseks tehtud kulutustena. | a) | 7.1 | Meditsiinitooted, -vahendid ja -seadmed | 7.2 | Ambulatoorsed teenused | 7.3 | Haiglateenused | 7.4 | Rahvatervise teenused | b) | 8.1 | Vabaaja- ja sporditeenused | 8.2 | Kultuuriteenused | c) | 9.1 | Eelharidus ja esimese taseme haridus | 9.2 | Teise taseme haridus | 9.3 | Teise taseme järgne, kolmanda taseme eelne haridus | 9.4 | Kolmanda taseme haridus | 9.5 | Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata | 9.6 | Hariduse abiteenused | d) | 10.1 | Haigused ja invaliidsus | 10.2 | Vanadus | 10.3 | Toitjakaotus | 10.4 | Perekond ja lapsed | 10.5 | Töötus | 10.6 | Eluase | 10.7 | Mujal klassifitseerimata sotsiaalsed riskirühmad.3.104 | For the goods and services provided by government units, the borderline between individual and collective goods and services is drawn on the basis of the classification of the functions of government (COFOG). | All government final consumption expenditure under each of the following headings is treated as expenditure on individual consumption: | (a) | 7.1 | Medical products, appliances and equipment | 7.2 | Outpatient services | 7.3 | Hospital services | 7.4 | Public health services; | (b) | 8.1 | Recreational and sporting services | 8.2 | Cultural services; | (c) | 9.1 | Pre-primary and primary education | 9.2 | Secondary education | 9.3 | Post-secondary non-tertiary education | 9.4 | Tertiary education | 9.5 | Education not definable by level | 9.6 | Subsidiary services to education; | (d) | 10.1 | Sickness and disability | 10.2 | Old age | 10.3 | Survivors | 10.4 | Family and children | 10.5 | Unemployment | 10.6 | Housing | 10.7 | Social exclusion not elsewhere included.
3.105 | Alternatiivina vastavad valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused individuaalse lõpptarbimise klassifikaatori (COICOP) 14. jaole, mis sisaldab järgmisi gruppe: | 14.1 | Eluase (samaväärne COFOGi grupiga 10.6) | 14.2 | Tervishoid (samaväärne COFOGi gruppidega 7.1–7.4) | 14.3 | Vaba aeg ja kultuur (samaväärne COFOGi gruppidega 8.1 ja 8.2) | 14.4 | Haridus (samaväärne COFOGi gruppidega 9.1–9.6) | 14.5 | Sotsiaalkaitse (samaväärne COFOGi gruppidega 10.1–10.5 ja 10.7)3.105 | Alternatively individual consumption expenditure of general government corresponds to division 14 of the classification of individual consumption by purpose (Coicop), which includes the following groups: | 14.1 | Housing (equivalent to COFOG group 10.6) | 14.2 | Health (equivalent to COFOG groups 7.1 to 7.4) | 14.3 | Recreation and culture (equivalent to COFOG groups 8.1 and 8.2) | 14.4 | Education (equivalent to COFOG groups 9.1 to 9.6) | 14.5 | Social protection (equivalent to COFOG groups 10.1 to 10.5 and group 10.7).
3.106 | Kollektiivsed tarbimiskulutused moodustavad ülejäänud osa valitsemissektori lõpptarbimiskulutustest. | Need hõlmavad alljärgnevaid COFOGi gruppe: | a) | üldised avalikud teenused (1. jagu), | b) | riigikaitse (2. jagu), | c) | avalik kord ja julgeolek (3. jagu), | d) | majandus (4. jagu), | e) | keskkonnakaitse (5. jagu), | f) | elamu- ja kommunaalmajandus (6. jagu), | g) | üldhaldus, korraldus, üldise teabe ja statistika levitamine (kõik jaod), | h) | teadus- ja arendustegevus (kõik jaod).3.106 | Collective consumption expenditure is the remainder of the government final consumption expenditure. | It consists of the following COFOG groups: | (a) | general public services (division 1); | (b) | defence (division 2); | (c) | public order and safety (division 3); | (d) | economic affairs (division 4); | (e) | environmental protection (division 5); | (f) | housing and community amenities (division 6); | (g) | general administration, regulation, dissemination of general information and statistics (all divisions); | (h) | research and development (all divisions).
3.107 | Erinevate kasutatud tarbimismõistete omavaheline seos on näidatud tabelis 3.2. | Tabel 3.2.   Kulutusi tegev sektor |   | Valitsemissektor | KTKTId | Kodumajapidamised | Soetamised kokku | Individuaalne tarbimine | X (= mitterahalised sotsiaalsiirded) | X (= mitterahalised sotsiaalsiirded) | X | Kodumajapidamiste tegelik individuaalne lõpptarbimine | Kollektiivne tarbimine | X | 0 | 0 | Valitsemissektori tegelik kollektiivne lõpptarbimine | Kokku | Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused | KTKTIde lõpptarbimiskulutused | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused | Tegelik lõpptarbimine = lõpptarbimiskulutuste kogusumma | X: kohaldatakse | 0: ei kohaldata3.107 | The relationships between the various consumption concepts employed can be shown in Table 3.2. | Table 3.2 —   Sector making expenditure |   | Government | NPISHs | Households | Total acquisitions | Individual consumption | X (= Social transfers in kind | X (= Social transfers in kind) | X | Households actual individual final consumption | Collective consumption | X | 0 | 0 | Government's actual collective final consumption | Total | Government's final consumption expenditure | NPISHs final consumption expenditure | Households' final consumption expenditure | Actual final consumption = Total final consumption expenditure | X: applicable | 0: not applicable
3.108 | Kõik KTKTIde lõpptarbimiskulutused on individuaalsed. Tegeliku lõpptarbimise kogusumma on võrdne kodumajapidamiste ja valitsemissektori tegeliku lõpptarbimise summaga.3.108 | Final consumption expenditure of NPISHs is all individual. Total actual final consumption is equal to the sum of households' actual final consumption and actual final consumption of general government.
3.109 | Mitterahalisi sotsiaalsiirdeid välismaailmaga ei ole (kuigi sellised siirded eksisteerivad rahalises mõttes). Tegeliku lõpptarbimise kogusumma on võrdne lõpptarbimiskulutuste kogusummaga.3.109 | There are no social transfers in kind with the rest of the world (though there are such transfers in monetary terms). Total actual final consumption is equal to total final consumption expenditure.
Lõpptarbimiskulutuste kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of final consumption expenditure
3.110 | Kulutus kaubale kirjendatakse omandiõiguse ülemineku hetkel; kulutus teenusele kirjendatakse siis, kui teenuse osutamine on lõpetatud.3.110 | Expenditure on a good is recorded at the time of change of ownership; expenditure on a service is recorded when the delivery of the service is completed.
3.111 | Kulutused järelmaksuga või muu samalaadse krediidilepinguga (samuti kapitalirendiga) soetatud kaupadele kirjendatakse kaupade üleandmise ajal isegi siis, kui sel hetkel ei toimu omandiõiguse üleminekut.3.111 | Expenditure on goods acquired under a hire purchase or similar credit agreement, and also under a financial lease, is recorded at the time the goods are delivered even if there is no change of ownership at this point.
3.112 | Enda tarbeks toodetud toodangu tarbimine kirjendatakse oma lõpptarbimiseks säilitatava toodangu tootmise ajal.3.112 | Own-account consumption is recorded when the output retained for own final consumption is produced.
3.113 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kirjendatakse ostjahindades. See on hind, mille ostja ostmise hetkel toote eest tegelikult maksab. Täpsem määratlus on punktis 3.06.3.113 | The final consumption expenditure of households is recorded at purchasers' prices. This is the price the purchaser actually pays for the products at the time of the purchase. A more detailed definition is in paragraph 3.06.
3.114 | Töötajatele mitterahalise hüvitisena pakutud kaupade ja teenuste väärtus arvestatakse alushindades, kui need on tööandja toodetud, ja ostjahindades, kui need on tööandja sisseostetud.3.114 | Goods and services supplied as employee compensation in kind are valued at basic prices when produced by the employer and at the purchasers' prices of the employer when bought in by the employer.
3.115 | Enda tarbeks säilitatavate kaupade ja teenuste väärtus arvestatakse alushindades.3.115 | Retained goods or services for own consumption are valued at basic prices.
3.116 | Valitsemissektori või KTKTIde lõpptarbimiskulutused nende endi toodetud toodetele ja osutatud teenustele kirjendatakse nende tootmise või osutamise hetkel. Turutootjate kaudu pakutud kaupade ja teenuste puhul on lõpptarbimiskulutuste kirjendamise ajaks üleandmise hetk.3.116 | Final consumption expenditures by general government or NPISHs on products produced by themselves are recorded at the time they are produced, which is also the time of delivery of such services by government or NPISHs. For the final consumption expenditure on goods and services supplied via market producers, the time of delivery is the time of recording.
3.117 | Valitsemissektori või KTKTIde lõpptarbimiskulutused (P.3) võrduvad nende toodangu (P.1) summaga pluss kulutused toodetele, mida turutootjate kaudu pakutakse kodumajapidamistele osana mitterahalistest sotsiaalsiiretest (D.632), miinus muude üksuste maksed – turutoodang (P.11) ja maksed turuvälise toodangu eest (P.131), miinus enda tarbeks tehtud kapitalimahutus (P.12).3.117 | Final consumption expenditure (P.3) by general government or NPISHs is equal to the sum of their output (P.1), plus the expenditure on products supplied to households via market producers, part of social transfers in kind (D.632), minus the payments by other units, market output (P.11) and payments for non-market output (P.131), minus own-account capital formation (P.12).
Tegeliku lõpptarbimise kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of actual final consumption
3.118 | Institutsionaalsed üksused on kaubad ja teenused soetanud siis, kui nad saavad kaupade uuteks omanikeks ja kui teenuste osutamine neile on lõpetatud.3.118 | Goods and services are acquired by institutional units when they become the new owners of the goods and when the delivery of services to them is completed.
3.119 | Soetamiste (tegeliku lõpptarbimise) väärtus määratakse kulutusi tegevate üksuste ostjahindade alusel.3.119 | Acquisitions (actual final consumption) are valued at the purchasers' prices for the units that incur the expenditures.
3.120 | Mitterahalisi siirdeid, välja arvatud valitsemissektori ja KTKTIde mitterahalised sotsiaalsiirded, käsitatakse nii, nagu need oleksid rahalised siirded. Seega kirjendatakse kaupade ja teenuste väärtused neid soetanud institutsionaalsete üksuste või sektorite kulutustena.3.120 | Transfers in kind other than social transfers in kind from government and NPISHs are treated as if they were transfers in cash. Accordingly, the values of the goods or services are recorded as expenditures by the institutional units or sectors that acquire them.
3.121 | Lõpptarbimiskulutuste ja tegeliku lõpptarbimise koondnäitajate väärtused on samad. Residendist kodumajapidamiste poolt mitterahaliste sotsiaalsiirete kaudu soetatud kaupade ja teenuste väärtus määratakse samade hindade alusel, millest lähtutakse kulutuste koondnäitajate puhul.3.121 | The values of the two aggregates of final consumption expenditure and actual final consumption are the same. The goods and services acquired by resident households through social transfers in kind are valued at the same prices as those at which they are valued in the expenditure aggregates.
KAPITALI KOGUMAHUTUS (P.5)GROSS CAPITAL FORMATION (P.5)
3.122 | Kapitali kogumahutusse kuulub | a) | kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51g): | 1) | põhivara kulum (P.51c); | 2) | kapitali netomahutus põhivarasse (P.51n); | b) | varude muutus (P.52); | c) | väärisesemete soetamine miinus realiseerimine (P.53).3.122 | Gross capital formation consists of: | (a) | gross fixed capital formation (P.51g): | (1) | consumption of fixed capital (P.51c); | (2) | net fixed capital formation (P.51n); | (b) | changes in inventories (P.52); | (c) | acquisitions less disposals of valuables (P.53).
3.123 | Kapitali kogumahutuse määramisel jäetakse põhivara kulum maha arvestamata. Põhivara kulumi lahutamisel kapitali kogumahutusest saadakse kapitali netomahutus.3.123 | Gross capital formation is measured gross of consumption of fixed capital. Net capital formation is calculated by deducting consumption of fixed capital from gross capital formation.
Kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51g)Gross fixed capital formation (P.51g)
3.124 | Määratlus: kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51) koosneb järgmistest osadest: residendist tootjate põhivara soetamine miinus põhivara realiseerimine teatud perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele, mis on saadud tootja või institutsionaalse üksuse tootliku tegevuse kaudu. Põhivara on toodetud vara, mida kasutatakse tootmises enam kui ühe aasta vältel.3.124 | Definition: gross fixed capital formation (P.51) consists of resident producers' acquisitions, less disposals, of fixed assets during a given period plus certain additions to the value of non-produced assets realised by the productive activity of producer or institutional units. Fixed assets are produced assets used in production for more than one year.
3.125 | Kapitali kogumahutus põhivarasse koosneb järgmistest nii positiivsetest kui ka negatiivsetest väärtustest: | a) | positiivsed väärtused: | 1) | ostetud uus või olemasolev põhivara; | 2) | tootja enda tarbeks toodetud põhivara (kaasa arvatud enda tarbeks toodetud pooleli olev või täiesti valmis põhivara); | 3) | bartertehingutega soetatud uus või olemasolev põhivara; | 4) | mitterahaliste kapitalisiiretena saadud uus või olemasolev põhivara; | 5) | kasutaja poolt kapitalirendiga soetatud uus või olemasolev põhivara; | 6) | põhivara ja olemasolevate ajalooliste mälestusmärkide oluline parendamine; | 7) | korduvat toodangut andvate loodusvarade looduslik juurdekasv; | b) | negatiivsed väärtused, st negatiivse soetamisena kirjendatud põhivara realiseerimine: | 1) | müüdud põhivara; | 2) | bartertehingutega ära antud põhivara; | 3) | mitterahaliste kapitalisiiretena ära antud põhivara.3.125 | Gross fixed capital formation consists of both positive and negative values: | (a) | positive values: | (1) | new or existing fixed assets purchased; | (2) | fixed assets produced and retained for producers' own use (including own account production of fixed assets not yet completed or fully mature); | (3) | new or existing fixed assets acquired through barter; | (4) | new or existing fixed assets received as capital transfers in kind; | (5) | new or existing fixed assets acquired by the user under a financial lease; | (6) | major improvements to fixed assets and existing historic monuments; | (7) | natural growth of those natural assets that yield repeat products; | (b) | negative values, i.e. disposals of fixed assets recorded as negative acquisitions: | (1) | existing fixed assets sold; | (2) | existing fixed assets surrendered in barter; | (3) | existing fixed assets surrendered as capital transfers in kind.
3.126 | Põhivara realiseerimine ei sisalda järgmisi elemente: | a) | põhivara kulumit (mis sisaldab ka oodatavat tavapärast õnnetustega seotud kahju); | b) | erakorralisi kahjusid, mis on tingitud näiteks põuast või teistest loodusõnnetustest ja mis kirjendatakse vara muude mahumuutustena.3.126 | The disposals components of fixed assets exclude: | (a) | consumption of fixed capital (which includes anticipated normal accidental damage); | (b) | exceptional losses, such as those due to drought or other natural disasters, which are recorded as other change in the volume of assets.
3.127 | Kapitali kogumahutuses põhivarasse eristatakse järgmisi liike: | 1) | eluruumid; | 2) | muud hooned ja rajatised, see sisaldab olulist maaparandust; | 3) | masinad ja seadmed, näiteks laevad, autod ja arvutid; | 4) | kaitseotstarbeline põhivara; | 5) | kultiveeritavad bioloogilised ressursid, näiteks puud ja kariloomad; | 6) | mittetoodetud varade, näiteks maa, rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside omandiõiguse ülemineku kulud; | 7) | teadus- ja arendustegevus, sealhulgas vabalt kasutatava teadus- ja arendustegevuse tootmine. Kulutusi teadus- ja arendustegevusele käsitatakse kapitalimahutusena põhivarasse üksnes siis, kui liikmesriikide arvestused on piisavalt usaldusväärsed ja võrreldavad; | 8) | maavarade uurimine ja hindamine; | 9) | arvutitarkvara ja andmebaasid; | 10) | meelelahutus-, kirjandus- ja kunstialgupärandid; | 11) | muud intellektuaalomandiõigused.3.127 | The following types of gross fixed capital formation are distinguished: | (1) | dwellings; | (2) | other buildings and structures; this includes major improvements to land; | (3) | machinery and equipment, such as ships, cars and computers; | (4) | weapons systems; | (5) | cultivated biological resources, e.g. trees and livestock; | (6) | costs of ownership transfer on non-produced assets, like land, contracts, leases and licences; | (7) | R&D, including the production of freely available R&D. Expenditure on R&D will only be treated as fixed capital formation when a high level of reliability and comparability of the estimates by the Member States has been achieved; | (8) | mineral exploration and evaluation; | (9) | computer software and databases; | (10) | entertainment, literary or artistic originals; | (11) | other intellectual property rights.
3.128 | Oluline maaparandus on | a) | maa tekitamine merest kaitsevallide, kaldakindlustuste või tammide ehitamise abil; | b) | metsade, kivide jms eemaldamine, mis teeb võimalikuks maa esmakordse tootliku kasutamise; | c) | soode kuivendamine või kõrbete niisutamine kaitsevallide, kraavide ja niisutuskanalite ehitamise abil; lainemurdjate, kaldakindlustuste või üleujutusbarjääride ehitamine mere või jõgede tekitatud üleujutuste või erosiooni vältimiseks. | Need tegevused võivad viia selliste oluliste uute rajatiste nagu kaldakindlustuste, üleujutusbarjääride ja tammide ehitamiseni, kuid neid rajatisi ei kasutata muude kaupade ja teenuste tootmiseks, vaid suurema või parema maa-ala saamiseks ja seda maad – mittetoodetud vara – kasutatakse tootmiseks. Näiteks on elektri tootmiseks ehitatud tammil teine otstarve kui tammil, mis on ehitatud kaitseks mere pealetungi eest. Ainult viimast liiki tammi klassifitseeritakse maaparandusena.3.128 | Major improvements to land include: | (a) | reclamation of land from sea by the construction of dikes, sea walls or dams for this purpose; | (b) | clearance of forests, rocks, etc. to enable land to be used in production for the first time; | (c) | draining of marshes or the irrigation of deserts by the construction of dikes, ditches and irrigation channels; prevention of flooding or erosion by the sea or rivers by the construction of breakwaters, sea walls or flood barriers. | These activities may lead to the creation of substantial new structures such as sea walls, flood barriers and dams, but these structures are not used to produce other goods and services, but obtain more or better land, and it is the land, a non-produced asset, that is used in production. For example, a dam built to produce electricity serves a different purpose from a dam built to keep out the sea. Only the latter type of dam is classified as an improvement to land.
3.129 | Kapitali kogumahutus põhivarasse sisaldab järgmisi piiripealseid juhtumeid: | a) | kodumajapidamiste elukohana kasutatavate paatmajade, pargaste, furgoonelamute ja haagissuvilate ning igasuguste juurdekuuluvate rajatiste, näiteks garaažide soetamine; | b) | sõjaväe kasutatavad rajatised ja seadmed; | c) | mittesõjaväeliste üksuste kasutatavad kerged relvad ja soomussõidukid; | d) | muutused, mis on seotud mitme aasta jooksul tootmises kasutatavate kariloomadega, näiteks aretuskari, piimakari, villalambad ja veoloomad; | e) | muutused, mis on seotud aastast aastasse kultiveeritavate puudega, näiteks vilja-, viina-, kautšuki-, palmipuud jne; | f) | olemasoleva põhivara parendused, mis on ulatuslikumad tavapärasest hooldusest ja remondist; | g) | põhivara soetamine kapitalirendiga; | h) | lõpetamiskulud, st suured lõpetamisega seotud kulud, näiteks tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimise või prügilate likvideerimisega seotud kulud.3.129 | Gross fixed capital formation includes the following borderline cases: | (a) | acquisitions of houseboats, barges, mobile homes and caravans used as residences of households and any associated structures such as garages; | (b) | structures and equipment used by the military; | (c) | light weapons and armoured vehicles used by non-military units; | (d) | changes in livestock used in production year after year, such as breeding stock, dairy cattle, sheep reared for wool and draught animals; | (e) | changes in trees that are cultivated year after year, such as fruit trees, vines, rubber trees, palm trees, etc.; | (f) | improvements to existing fixed assets beyond ordinary maintenance and repairs; | (g) | the acquisition of fixed assets by financial leasing; | (h) | terminal costs, i.e. large costs associated with disposal, e.g. decommissioning costs of nuclear power stations or clean up costs of landfill sites.
3.130 | Kapitali kogumahutus põhivarasse ei sisalda järgmist: | a) | vahetarbimise hulka arvatud tehingud, näiteks: | 1) | väiketööriistade ostmine tootmise otstarbel; | 2) | tavapärane hooldus ja remont; | 3) | kasutusrendilepingu alusel kasutatava põhivara soetamine (vt ka 15. peatükk „Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid”). Põhivara kasutava ettevõtte puhul käsitatakse rentimist vahetarbimisena. Vara omaniku puhul kirjendatakse soetuskulu kapitali kogumahutusena põhivarasse; | b) | varude muutusena kirjendatavad tehingud: | 1) | tapaloomad, kaasa arvatud kodulinnud; | 2) | ehituspuiduks kasvatatud mets (lõpetamata toodang); | c) | kodumajapidamiste poolt lõpptarbimiseks soetatud masinad ja seadmed; | d) | kapitalikasum ja -kahjum põhivaralt; | e) | põhivara katastroofikahjud, näiteks kultiveeritava vara ja kariloomade häving haiguspuhangu tõttu, mis tavaliselt ei ole kindlustusega kaetud, või ebatavalisest üleujutusest, tuulest või metsatulekahjust tekkinud kahjud; | f) | kõrvale või reservi pandud rahalised vahendid ilma konkreetse kapitalikauba tegeliku ostmise või ehitamise kohustuseta, nt valitsemissektori fond infrastruktuuri rajamiseks.3.130 | Gross fixed capital formation excludes: | (a) | transactions included in intermediate consumption, like: | (1) | purchase of small tools for production purposes; | (2) | ordinary maintenance and repairs; | (3) | the acquisition of fixed assets to be used under an operational leasing contract (see also Chapter 15: Contracts, leases and licences). For the enterprise that is using the fixed asset, rentals are treated as intermediate consumption. For the owner of the asset, the cost of acquisition is recorded as gross fixed capital formation; | (b) | transactions recorded as changes in inventories: | (1) | animals raised for slaughter, including poultry; | (2) | trees grown for timber (work-in-progress); | (c) | machinery and equipment acquired by households for purposes of final consumption; | (d) | holding gains and losses on fixed assets; | (e) | catastrophic losses on fixed assets, e.g. destruction of cultivated assets and livestock by outbreaks of disease which is not normally covered by insurance, or damage due to abnormal flooding, wind damage or forest fires; | (f) | funds set aside or put in reserve without any commitment for the actual purchase or construction of a specific capital good, e.g. a government fund for infrastructure.
3.131 | Kapitali kogumahutus põhivarasse olemasoleva põhivara parendamisena kirjendatakse samaliigilise uue põhivara soetamisena.3.131 | Gross fixed capital formation in the form of improvements to existing fixed assets is recorded as acquisitions of new fixed assets of the same kind.
3.132 | Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted tulenevad teadus- ja arendustegevusest, uurimistööst või uuendustegevusest, mille tulemuseks on teadmised, mille kasutamist piiravad õigusaktid või muud kaitsevahendid. | Intellektuaalomandiõigustega seotud tooted on näiteks | a) | teadus- ja arendustegevuse tulemused; | b) | maavarade uurimise tulemused, mille maksumus koosneb tegelike proovipuurimiste, õhust tehtavate vaatluste või muude uuringute, transportimise jne kuludest; | c) | üle ühe aasta tootmises kasutatav arvutitarkvara ning suured andmebaasid; | d) | käsikirjade, mudelite, filmide, helisalvestuste jms meelelahutus-, kirjandus- ja kunstialgupärandid.3.132 | Intellectual property products are the result of research and development, investigation or innovation leading to knowledge, use of which is restricted by law or other means of protection. | Examples of intellectual property assets are: | (a) | results of R&D; | (b) | results of mineral exploration, measured as the costs of actual test drilling, aerial or other surveys, transportation, etc.; | (c) | computer software and large databases to be used in production for more than one year; | (d) | entertainment, literary or artistic originals of manuscripts, models, films, sound recordings, etc.
3.133 | Nii põhivara kui ka mittetoodetud mittefinantsvara omandiõiguse üleminekuga kaasnevad uue omaniku jaoks järgmised kulud: | a) | (uue või olemasoleva) vara õigel ajal õiges kohas üleandmise kulud, näiteks transpordi-, paigaldamis-, püstitamiskulud jne; | b) | spetsialistide töö- või komisjonitasud, näiteks inspektorite, inseneride, juristide, hindajate jt töötasud, kinnisvaramaaklerite, oksjonipidajate jt komisjonitasud; | c) | uue omaniku makstavad vara omandiõiguse üleminekuga seotud maksud. Need on maksud vahendajate teenustelt ja omandiõiguse üleminekuga seotud mis tahes maksud, kuid mitte ostetud varalt arvestatud maksud. | Kõik need kulud tuleb kirjendada uue omaniku kapitali kogumahutusena põhivarasse.3.133 | For both fixed assets and non-produced non-financial assets, the costs of ownership transfer incurred by their new owner consist of: | (a) | charges incurred in taking delivery of the asset (new or existing asset) at the required location and time, such as transport charges, installation charges, erection charges, etc.; | (b) | professional charges or commissions incurred, such as fees paid to surveyors, engineers, lawyers, valuers, etc., and commissions paid to estate agents, auctioneers, etc.; | (c) | taxes payable by the new owner on the transfer of ownership of the asset. These taxes are taxes on the services of intermediaries and any tax on the transfer of ownership but not taxes on the asset bought. | All these costs are to be recorded as gross fixed capital formation by the new owner.
Kapitali kogumahutus põhivarasse – kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of gross fixed capital formation
3.134 | Kapitali kogumahutus põhivarasse kirjendatakse siis, kui põhivara omandiõigus läheb üle seda tootmises kasutada kavatsevale institutsionaalsele üksusele. | Seda reeglit muudetakse | a) | kapitalirendi korral, kui omandiõiguse üleminek rendileandjalt rentnikule on tinglik; | b) | põhivarasse enda tarbeks tehtud kapitali kogumahutuse korral, mis kirjendatakse siis, kui see toodetakse.3.134 | Gross fixed capital formation is recorded when the ownership of the fixed assets is transferred to the institutional unit that intends to use them in production. | This rule is modified for: | (a) | financial leasing, when a change of ownership from lessor to lessee is imputed; | (b) | own-account gross fixed capital formation, which is recorded when it is produced.
3.135 | Kapitali kogumahutust põhivarasse hinnatakse ostjahindade alusel, kaasa arvatud paigalduskulud ja muud omandiõiguse ülemineku kulud. Enda tarbeks tootmise korral hinnatakse seda samalaadse põhivara alushindade alusel ning kui sellised hinnad ei ole kättesaadavad, siis tootmiskulude alusel, millele lisatakse tegevuse netoülejäägile või segatulule vastav hinnalisand (välja arvatud turuväliste tootjate puhul).3.135 | Gross fixed capital formation is valued at purchasers' prices including installation charges and other costs of ownership transfer. When produced on own-account it is valued at the basic prices of similar fixed assets, and if such prices are not available, at the costs of production plus a mark-up (except for non-market producers) for net operating surplus or mixed income.
3.136 | Intellektuaalomandiõigustega seotud toodete soetamist hinnatakse erineval viisil: | a) | maavarade uuringute väärtus määratakse tegelike proovipuurimiste kulude ning katsetuste tegemist võimaldavate kulude alusel (näiteks õhust tehtavate vaatluste või muude uuringute kulud); | b) | arvutitarkvara väärtust arvestatakse ostjahindades, kui tarkvara on turult ostetud, enda tarbeks tootmise korral aga hinnangulistes alushindades ning kui sellised alushinnad ei ole kättesaadavad, siis tootmiskulude alusel, millele lisatakse tegevuse netoülejäägile vastav hinnalisand (välja arvatud turuväliste tootjate puhul); | c) | meelelahutus-, kirjandus- ja kunstialgupärandite väärtus määratakse nende müümisel ostja makstud hinna alusel; kui müüki ei toimu, võib väärtuse määramisel kasutada alljärgnevaid meetodeid: | i) | samalaadsete algupärandite eest makstud alushindade alusel; | ii) | tootmiskulude summa alusel, millele lisatakse tegevuse netoülejäägile vastav hinnalisand (välja arvatud turuväliste tootjate puhul), või | iii) | oodatavate laekumiste diskonteeritud väärtuse alusel.3.136 | Acquisitions of intellectual property products are valued in different ways: | (a) | for mineral exploration: by the costs of actual test drillings and borings, and the costs incurred to make it possible to carry out tests, such as aerial or other surveys; | (b) | for computer software: by purchasers' prices when purchased on the market, or at its estimated basic price, or if no basic price is available, at its costs of production plus a mark-up for net operating surplus (except for non-market producers) when developed in-house; | (c) | for entertainment, literary or artistic originals: valued at the price paid by the purchaser when it is sold, or if not sold, the following methods of estimation are acceptable: | (i) | at the basic price paid for similar originals; | (ii) | the sum of its production costs plus a mark-up (except for non-market producers) for net operating surplus; or | (iii) | the discounted value of expected receipts.
3.137 | Olemasoleva põhivara realiseerimist müügi kaudu arvestatakse alushindades, arvates maha müüja kaetavad omandiõiguse üleminekuga kaasnevad kulud.3.137 | Disposals of existing fixed assets by sale are valued at basic prices, deducting any costs of ownership transfer incurred by the seller.
3.138 | Omandiõiguse üleminekuga kaasnevad kulud võivad kehtida nii toodetud vara, sh põhivara, kui ka mittetoodetud vara, näiteks maa puhul. | Toodetud vara korral lisatakse need kulud ostjahindadele. Maa ja muu mittetoodetud vara korral eraldatakse need ostudest ja müükidest ning kirjendatakse põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse liigituses eraldi jaotuse all.3.138 | Costs of ownership transfer can apply to both produced assets, including fixed assets, and non-produced assets, such as land. | These costs are included in the purchasers' prices in the case of produced assets. They are separated from the purchases and sales themselves in the case of land and other non-produced assets, and recorded under a separate heading in the classification of gross fixed capital formation.
Põhivara kulum (P.51c)Consumption of fixed capital (P.51c)
3.139 | Määratlus: põhivara kulum (P.51c) on omatava põhivara väärtuse langus tulenevalt tavapärasest kulumisest ja iganemisest. Hinnang väärtuse langusele hõlmab eraldist põhivara kahjude tarbeks õnnetusjuhtumite tagajärjel, mille vastu on võimalik kindlustada. Põhivara kulum hõlmab ka eeldatavaid lõpetamiskulusid, näiteks tuumaelektrijaamade või naftapuurimisplatvormide dekomisjoneerimise või prügilate likvideerimisega seotud kulusid. Sellised lõpetamiskulud kirjendatakse põhivara kulumina tööea lõpul, kui lõpetamiskulud kirjendatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse.3.139 | Definition: consumption of fixed capital (P.51c) is the decline in value of fixed assets owned, as a result of normal wear and tear and obsolescence. The estimate of decline in value includes a provision for losses of fixed assets as a result of accidental damage which can be insured against. Consumption of fixed capital covers anticipated terminal costs, such as the decommissioning costs of nuclear power stations or oil rigs or the cleanup costs of landfill sites. Such terminal costs are recorded as consumption of fixed capital at the end of the service life, when the terminal costs are recorded as gross fixed capital formation.
3.140 | Põhivara kulumit tuleb arvestada kogu põhivara puhul (v.a loomad), sh intellektuaalomandiõigused, olulised maaparandused ja mittetoodetud vara omandiõiguse üleminekuga seotud kulud.3.140 | Consumption of fixed capital shall be calculated for all fixed assets (except animals), including intellectual property rights, major improvements to land and costs of ownership transfers associated with non-produced assets.
3.141 | Põhivara kulum erineb maksustamisega seoses arvestatud amortisatsioonist ehk ettevõtete raamatupidamises kajastuvast amortisatsioonist. Põhivara kulumi arvestamisel lähtutakse põhivara seisust ja eri liiki vara eeldatavast keskmisest majanduslikust elueast. Kui põhivara seisu kohta puudub otsene teave, kasutatakse põhivara seisu arvutamiseks pideva inventariseerimise meetodit (PIM). Põhivara seisu hinnatakse jooksva perioodi ostjahindade alusel.3.141 | Consumption of fixed capital is different from the depreciation allowed for tax purposes or the depreciation shown in business accounts. Consumption of fixed capital is estimated on the basis of the stock of fixed assets and the expected average economic life of the different categories of those goods. For the calculation of the stock of fixed assets, the perpetual inventory method (PIM) is applied whenever direct information on the stock of fixed assets is missing. The stock of fixed assets is valued at the purchasers' prices of the current period.
3.142 | Kaupade keskmise tööea arvutamisel võetakse arvesse ka õnnetustest tulenevad põhivara võimalikud kahjud, mille vastu on võimalik kindlustada. Kogu majanduse kui terviku puhul on õnnetustest tulenevad kahjud teatud arvestusperioodil võrdsed keskmisega või sellele ligilähedased. Üksikute üksuste ja üksuste rühmade tegelikud ja keskmised õnnetustest tulenevad kahjud võivad erineda. Sellisel juhul kirjendatakse erinevused sektorite puhul põhivara muude mahumuutustena.3.142 | Losses of fixed assets occurring as a result of accidental damage which can be insured against are taken into account in calculating the average service life of the goods in question. For the economy as a whole the accidental damages within a given accounting period will be equal, or close, to the average. For individual units and groupings of units, actual and average accidental damage may differ. In this case, for sectors, any difference is recorded as other changes in volume of fixed assets.
3.143 | Põhivara kulumit arvutatakse lineaarse meetodi alusel, mille kohaselt põhivara väärtus kantakse maha püsiva määra alusel kauba eluea jooksul.3.143 | Consumption of fixed capital shall be calculated according to the ‧straight line‧ method, by which the value of a fixed asset is written off at a constant rate over the whole lifetime of the good.
3.144 | Mõnel juhul kasutatakse kulumi arvestamisel geomeetrilist meetodit, kui põhivara tõhususe vähenemise iseloom seda nõuab.3.144 | In some cases, the geometric depreciation method is used when the pattern of decline in the efficiency of a fixed asset requires it.
3.145 | Rahvamajanduse arvepidamises kirjendatakse põhivara kulum iga tasakaalustava kirje all, mida näidatakse koos ja ilma põhivara kulumita. Kui tasakaalustava kirje ette on lisatud „kogu”, siis sisaldab vastav näitaja põhivara kulumit, kui aga „neto”, siis mitte.3.145 | In the system of accounts, consumption of fixed capital is recorded below each balancing item, which is shown gross and net. Recording ‧gross‧ means without deducting consumption of fixed capital, while recording ‧net‧ means after deducting consumption of fixed capital.
Varude muutus (P.52)Changes in inventories (P.52)
3.146 | Määratlus: varude muutuse arvutamiseks lahutatakse lisandunud varude väärtusest kasutatud varude ja varuna hoitud kaupade kahju väärtus.3.146 | Definition: changes in inventories are measured by the value of the entries into inventories less the value of withdrawals and the value of any recurrent losses of goods held in inventories.
3.147 | Füüsilisest amortiseerumisest, juhuslikest kahjudest või vargustest tingitud kahju võib esineda igat liiki varuna hoitavate kaupade puhul, näiteks | a) | tooraine ja materjali kahjud; | b) | kahjud lõpetamata toodangu puhul; | c) | valmistoodete kahjud; | d) | edasimüüdavate toodete kahjud (näiteks poevargus).3.147 | Due to physical deterioration, or accidental damage or pilfering, recurrent losses may occur to all kinds of goods in inventories, such as: | (a) | losses of materials and supplies; | (b) | losses in the case of work-in-progress; | (c) | losses of finished goods; | (d) | losses of goods for resale (e.g. shoplifting).
3.148 | Varud koosnevad järgmistest kategooriatest: | a) | tooraine ja materjal: | tooraine ja materjal koosnevad kõigist toodetest, mida hoitakse varuna eesmärgiga kasutada neid tootmises vahesisenditena; siin sisalduvad ka valitsemissektori poolt varuna hoitavad tooted. Samuti kuuluvad siia sellised kaubaartiklid nagu kuld, teemandid jne, kui need on mõeldud tööstuslikuks kasutamiseks või muuks tootmistegevuseks; | b) | lõpetamata toodang: | lõpetamata toodang koosneb toodetud toodangust, mis ei ole veel lõpetatud. See kirjendatakse asjaomase tootja varudes. Lõpetamata toodangu eri vormid on näiteks: | 1) | kasvav vili; | 2) | kasvavad puud ja kariloomad; | 3) | lõpetamata rajatised (välja arvatud eelnevalt sõlmitud müügilepingu alusel või oma tarbeks toodetud rajatised; mõlemat näidet käsitatakse kapitalimahutusena põhivarasse); | 4) | muu lõpetamata põhivara, näiteks laevad ja naftapuurimisplatvormid; | 5) | osaliselt lõpule viidud õiguslikud või konsultatsioonitoimingud; | 6) | pooleliolevad filmid; | 7) | pooleliolevad arvutiprogrammid. | Lõpetamata toodang tuleb kirjendada mis tahes tootmisprotsessi kohta, mida ei lõpetata antud perioodi lõpuks. See on tähtis kvartaalses arvestuses, näiteks kui põllukultuurid ei valmi ühe kvartaliga. | Lõpetamata toodangu vähenemine leiab aset siis, kui tootmisprotsess on lõpetatud. Sel hetkel muutub kogu lõpetamata toodang valmistoodeteks; | c) | valmistooted: | valmistooted kui osa varudest koosnevad toodangust, mida nende tootja ei kavatse enne nende teistele institutsionaalsetele üksustele pakkumist edasi töödelda; | d) | kaubad edasimüügiks: | kaubad edasimüügiks on nende muutmata kujul edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad.3.148 | Inventories consist of the following categories: | (a) | materials and supplies: | materials and supplies consist of all products held in stock with the intention of using them as intermediate inputs in production; this includes products held in stock by the government. Items such as gold, diamonds, etc. are included when intended for industrial use or other production; | (b) | work-in-progress: | work-in-progress consists of output produced that is not yet finished. It is recorded in the inventories of its producer. Examples of the different forms it can take are the following: | (1) | growing crops; | (2) | maturing trees and livestock; | (3) | uncompleted structures (except those produced under a contract of sale agreed in advance or on own-account; both of these examples are treated as fixed capital formation); | (4) | uncompleted other fixed assets, e.g. ships and oil rigs; | (5) | partially completed research for a legal or consultant's dossier; | (6) | partially completed film productions; | (7) | partially completed computer programs. | Work-in-progress shall be recorded for any production process that is not finished at the end of the given period. This is significant in quarterly accounts, an example being agricultural crops not completing growth within a quarter of a year. | Reductions in work-in-progress take place when the production process is completed. At that point, all work-in-progress is transformed into a finished product; | (c) | finished goods: | finished goods as part of inventories consist of outputs that their producer does not intend to process further before supplying them to other institutional units; | (d) | goods for resale: | goods for resale are goods acquired for the purpose of reselling them unchanged from their present state.
Varude muutuse kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamineTime of recording and valuation of changes in inventories
3.149 | Varude muutuse kirjendamise aeg ja väärtuse arvestamine vastab toodetega tehtavate teiste tehingute kirjendamise ajale ja väärtuse arvestamisele. See puudutab eriti vahetarbimist (näiteks tooraine ja materjal), toodangut (näiteks lõpetamata toodang ja põllumajandussaaduste ladustamisel saadud toodang) ning kapitali kogumahutust põhivarasse (näiteks lõpetamata toodang). Kui kaupu töödeldakse välismaal ja sellega kaasneb majandusliku omandiõiguse muutus, tuleb kaubad arvata ekspordi hulka (ning hiljem impordi hulka). Eksport toob endaga kaasa varude kahanemise ning ekspordile vastav hilisem import kirjendatakse varude suurenemisena, kui vastavaid kaupu ei kasutata ära ega müüda kohe.3.149 | The time of recording and the valuation of changes in inventories is consistent with those of other transactions in products. This applies in particular to intermediate consumption (e.g. for materials and supplies), output (e.g. work-in-progress and output from storage of agricultural products) and gross fixed capital formation (e.g. work-in-progress). If goods are processed abroad with a change of economic ownership, the goods are to be included in exports (and later in imports). The export is reflected in a concomitant reduction in inventories, and the corresponding later import is recorded as an increase in inventories, provided it is not sold or used at once.
3.150 | Varude muutuse mõõtmisel määratakse varudesse lisanduvate kaupade väärtus lisandumise ajal ja varudest väljavõetavate kaupade väärtus määratakse varudest väljavõtmise ajal.3.150 | In measuring changes in inventories, goods entering inventories are valued at the time of entry, and goods being withdrawn are valued at the time of withdrawal.
3.151 | Varude muutuses osalevate kaupade väärtuse määramisel kasutatavad hinnad on järgmised: | a) | tootja varudesse lisatud valmistoodete väärtus määratakse jooksvate alushindade alusel, nagu müüdaks tooted sel hetkel; | b) | lisandunud lõpetamata toodangu väärtus määratakse võrdeliselt valmistoodangu arvestusliku jooksva alushinnaga; | c) | lõpetamata toodangu vähenemine seoses selle väljavõtmisega varudest tootmise lõpetamisel hinnatakse lõpetamata toote jooksvate alushindade alusel; | d) | varudest müügiks välja võetud kaupade väärtus määratakse alushindade alusel; | e) | hulgi- ja jaemüüjate jt varudesse lisatud edasimüüdavate kaupade väärtus määratakse nendega kaupleja tegelike või arvestuslike ostjahindade alusel; | f) | varudest väljavõetud edasimüüdavate kaupade väärtus määratakse ostjahindade alusel, millega neid võib varudest väljavõtmise hetkel asendada, mitte soetamise hetke hinna alusel.3.151 | The prices used to value goods in changes in inventories are as follows: | (a) | output of finished goods transferred into the producer's inventories is valued as if they were sold at that time, at current basic prices; | (b) | additions to work-in-progress are valued in proportion to the estimated current basic price of the finished product; | (c) | reductions in work-in-progress due to work withdrawn from inventories when production is finished are valued at current basic prices of the unfinished product; | (d) | goods transferred out of inventories for sale are valued at basic prices; | (e) | goods for resale entering the inventories of wholesalers and retailers, etc. are valued at the actual or estimated purchasers' prices of the trader; | (f) | goods for resale withdrawn from inventories are valued at the purchasers' prices at which they can be replaced at the time they are withdrawn, and not at the price when they were acquired.
3.152 | Füüsilise amortiseerumise, kindlustusega kaetud õnnetuse või varastamise tagajärjel tekkinud kahju kirjendatakse ja hinnatakse järgmiselt: | a) | tooraine ja materjal: nagu tegelikult tootmisprotsessis ärakasutamiseks varudest väljavõetud tooraine ja materjal (vahetarbimine); | b) | lõpetamata toodang: hinnatakse mahaarvamisena sama perioodi tootmisele lisandunud toodangust; | c) | valmistoodang ja edasimüüdavad kaubad: käsitatakse väljavõtmisena muutumatul kujul säilinud kaupade jooksva hinna alusel.3.152 | Losses as a result of physical deterioration, insurable accidental damage or pilfering are recorded and valued as follows: | (a) | for materials and supplies: as materials and supplies actually withdrawn to be used up in production (intermediate consumption); | (b) | for work-in-progress: valued as deduction from the additions accruing to production carried out in the same period; | (c) | for finished goods and goods for resale: treated as withdrawals at the current price of undeteriorated goods.
3.153 | Teabe puudumisel kasutatakse alljärgnevaid varude muutuse ligikaudse hindamise meetodeid: | a) | kui muutused varude koguses on regulaarsed, siis on vastuvõetavaks ligikaudse hindamise meetodiks varude koguselise muutuse korrutamine perioodi keskmiste hindadega. Kui tegemist on kasutaja, hulgi- või jaemüüja varudega, kasutatakse ostjahindu; kui tegemist on tootja varudega, kasutatakse alushindu; | b) | kui kaupade hinnad on püsivad, siis võib varude muutuse ligikaudseks arvestamiseks korrutada mahumuutuse keskmise hinnaga ka varude mahu kõikumise korral; | c) | kui nii varude maht kui ka hinnad muutuvad arvestusperioodi jooksul olulisel määral, siis on vaja keerukamaid ligikaudse arvestuse meetodeid. Näiteks võib kasutada varude muutuste kvartaalset arvestust või siis teavet kõikumiste jaotumise kohta arvestusperioodi jooksul (kõikumised võivad olla suurimad kalendriaasta lõpus, viljalõikuse ajal jne); | d) | kui on teada ainult teave varude väärtuse kohta perioodi alguses ja lõpus (näiteks hulgi- ja jaekaubanduse korral, kus varud koosnevad tihti mitmest erinevast tootest), kuid puudub eraldi teave hindade ja mahtude kohta, siis hinnatakse mahumuutusi perioodi alguse ja lõpu vahel. Üks mahumuutuste hindamise võimalus on arvutada püsivad käibemäärad tooteliikide lõikes. | Hindade hooajalised muutused võivad peegeldada muutust kvaliteedis, näiteks puu- ja köögiviljade lõpumüügi- või hooajaväliste hindade korral. Neid muutusi kvaliteedis käsitatakse mahumuutustena.3.153 | Where information is lacking, the following approximate methods for the estimation of change in inventories are used: | (a) | when changes in the volume of inventories are regular, an acceptable approximate method is to multiply the volume change of the inventories by the average prices for the period. Purchasers' prices are used for inventories held by users or by wholesalers or retailers; basic prices are used for inventories held by their producers; | (b) | when prices of the goods involved remain constant, fluctuations in the volume of inventories do not invalidate the approximation of estimating the change in inventories by multiplying the volume change by the average price; | (c) | if both the volume and the prices of the inventories change substantially within the accounting period, more sophisticated approximation methods are required. For example, quarterly valuation of the changes in inventories or the use of information about the distribution of the fluctuations within the accounting period (fluctuations may be largest at the end of the calendar year, during harvest time, etc.); | (d) | if information about the values at the beginning and end of the period are available (e.g. in case of wholesale or retail trade in which inventories often exist of many different products), but no separate information about prices and volumes, the changes in volume between the beginning and end of the period are estimated. One way of estimating the change in volumes is to estimate constant turn-over rates by type of product. | Seasonal changes in prices may reflect a change in quality, e.g. clearance prices or off-season prices for fruit and vegetables. These changes in quality are treated as changes in the volume.
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine (P.53)Acquisitions less disposals of valuables (P.53)
3.154 | Määratlus: väärisesemed on mitterahalised kaubad, mida üldiselt ei kasutata tootmiseks või tarbimiseks, mis aja jooksul tavatingimustes (füüsiliselt) ei amortiseeru ning mida soetatakse ja hoitakse peamiselt väärtuse säilitamiseks.3.154 | Definition: valuables are non-financial goods that are not used primarily for production or consumption, do not deteriorate (physically) over time under normal conditions and are acquired and held primarily as stores of value.
3.155 | Väärisesemed hõlmavad järgmisi kaupu: | a) | vääriskivid ja -metallid, näiteks teemandid, mitterahaline kuld, plaatina, hõbe jne; | b) | antiikesemed ja muud kunstiobjektid, näiteks maalid, skulptuurid jne; | c) | muud väärisesemed, näiteks vääriskividest ja -metallidest valmistatud ehted ning kollektsionääride kogutavad esemed.3.155 | Valuables include the following types of goods: | (a) | precious stones and metals, such as diamonds, non-monetary gold, platinum, silver, etc.; | (b) | antiques and other art objects, such as paintings, sculptures, etc.; | (c) | other valuables, such as jewellery fashioned out of precious stones and metals and collectors' items.
3.156 | Seda liiki kaubad kirjendatakse väärisesemete soetamise või realiseerimisena järgmistel juhtudel: | a) | mitterahalise kulla, hõbeda jne soetamine või realiseerimine keskpankade ja muude finantsvahendajate poolt; | b) | nende kaupade soetamine või realiseerimine ettevõtete poolt, kelle põhi- või kõrvaltegevusala ei hõlma seda liiki kaupade tootmist või seda liiki kaupadega kauplemist. Selline soetamine või realiseerimine ei sisaldu nende ettevõtete vahetarbimises ega kapitalimahutuses põhivarasse; | c) | nende kaupade soetamine või realiseerimine kodumajapidamiste poolt. Sellised soetamised ei sisaldu kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustes. | Kokkuleppe kohaselt kirjendatakse ka järgmised juhud ESAs väärisesemete soetamise või realiseerimisena: | a) | nende kaupade soetamine või realiseerimine juveliiride ja kunstikaupmeeste poolt (vastavalt väärisesemete üldmääratlusele tuleks nende kaupade soetamine juveliiride ja kunstikaupmeeste poolt kirjendada varude muutusena); | b) | nende kaupade soetamine või realiseerimine muuseumide poolt (vastavalt väärisesemete üldmääratlusele tuleks nende kaupade soetamine muuseumide poolt kirjendada kapitalimahutusena põhivarasse). | See kokkulepe võimaldab vältida sagedast ümberliigitamist kapitalimahutuse kolme põhiliigi vahel, milleks on väärisesemete soetamine miinus realiseerimine, kapitalimahutus põhivarasse ja varude muutused, näiteks kui tehingud selliste kaupadega toimuvad kodumajapidamiste ja kunstikaupmeeste vahel.3.156 | Such types of goods are recorded as acquisition or disposal of valuables in the following examples: | (a) | the acquisition or disposal of non-monetary gold, silver, etc. by central banks and other financial intermediaries; | (b) | the acquisition or disposal of these goods by enterprises whose principal or secondary activity does not involve the production or trade in such types of goods. This acquisition or disposal is not included in the intermediate consumption or fixed capital formation of these enterprises; | (c) | the acquisition or disposal of such goods by households. Such acquisitions are not included in final consumption expenditure by households. | In the ESA, by convention also the following cases are recorded as acquisition or disposal of valuables: | (a) | the acquisition or disposal of these goods by jewellers and art dealers (following the general definition of valuables, the acquisition of these goods by jewellers and art dealers should be recorded as changes in inventories); | (b) | the acquisition or disposal of these goods by museums (following the general definition of valuables, the acquisition by a museum of these goods should be recorded as fixed capital formation). | This convention avoids frequent reclassification between the three main types of capital formation, i.e. between acquisition less disposal of valuables, fixed capital formation and changes in inventories, e.g. in the case of transactions of such goods between households and art dealers.
3.157 | Väärisesemete tootmise väärtus arvestatakse alushindades. Väärisesemete kõigi muude soetamiste väärtus määratakse nende eest makstud ostjahindade alusel, mis sisaldavad kõiki vahendus- ja komisjonitasusid. Vahendajatelt ostmise korral sisaldavad need hinnad kaubanduslikku marginaali. Väärisesemete realiseerimise väärtus määratakse müüjate saadud hindade alusel pärast kõigi vahendajatele makstud vahendus- ja komisjonitasude mahaarvamist. Residentidest sektorite vahelised väärisesemete soetamised, millest on maha arvatud realiseerimine, taanduvad välja ja järele jäävad ainult vahendajate marginaalid.3.157 | The production of valuables is valued at basic prices. All other acquisitions of valuables are valued at the purchasers' prices paid for them, including any agents' fees or commissions. They include trade margins when bought from dealers. Disposals of valuables are valued at the prices received by sellers, after deducting any fees or commissions paid to agents or other intermediaries. Acquisitions less disposals of valuables between resident sectors cancel out, leaving only agents and dealers margins.
KAUPADE JA TEENUSTE EKSPORT JA IMPORT (P.6 ja P.7)EXPORTS AND IMPORTS OF GOODS AND SERVICES (P.6 and P.7)
3.158 | Määratlus: kaupade ja teenuste eksport koosneb tehingutest kaupade ja teenustega (müügid, bartertehingud ja kingitused), mida residendid pakuvad mitteresidentidele.3.158 | Definition: exports of goods and services consist of transactions in goods and services (sales, barter, and gifts) from residents to non-residents.
3.159 | Määratlus: kaupade ja teenuste import koosneb tehingutest kaupade ja teenustega (ostud, bartertehingud ja kingitused), mida mitteresidendid pakuvad residentidele.3.159 | Definition: imports of goods and services consist of transactions in goods and services (purchases, barter, and gifts) from non-residents to residents.
3.160 | Kaupade ja teenuste eksport ja import ei sisalda | a) | sidusettevõtete kaubandust, st järgmist: | 1) | residendist ettevõtete mitteresidendist sidusettevõtete tarned mitteresidentidele, näiteks residentide omanduses oleva / kontrollitava rahvusvahelise ettevõtte välismaise sidusettevõtte müük välismaal; | 2) | mitteresidendist ettevõtete residendist sidusettevõtete tarned residentidele, näiteks välismaise rahvusvahelise ettevõtte kodumaiste sidusettevõtete teostatav müük; | b) | esmase tulu vooge välismaailmast või välismaailmale, näiteks hüvitised töötajatele, intressid ja tulud otseinvesteeringutelt. Tulud otseinvesteeringutelt võivad sisaldada lahutamatu osana mitmeid teenuseid, näiteks töötajate väljaõpe, juhtimisteenused ning patentide ja kaubamärkide kasutamine; | c) | finants- või mittetoodetud vara, näiteks maa piiriülest müüki ega ostmist.3.160 | Exports and imports of goods and services do not include: | (a) | establishment trade, i.e.: | (1) | deliveries to non-residents by non-resident affiliates of resident enterprises, e.g. sales abroad by foreign affiliates of a multinational owned/controlled by residents; | (2) | deliveries to residents by resident affiliates of non-resident enterprises, e.g. sales by domestic affiliates of a foreign multinational; | (b) | primary income flows to or from the rest of the world, such as compensation of employees, interest and revenues from direct investment. The revenues from direct investment may include an indistinguishable part for the provision of various services, e.g. training of employees, management services and the use of patents and trademarks; | (c) | the cross-border sale or purchase of financial assets or non-produced assets, such as land.
3.161 | Kaupade ja teenuste import ja eksport jagatakse | a) | ELi-siseseks; | b) | ELi-väliseks. | Mõlemale liigile viidatakse kui impordile ja ekspordile.3.161 | Imports and exports of goods and services are distinguished into: | (a) | intra-EU deliveries; | (b) | imports and exports outside the EU. | Both types are referred to as imports and exports.
Kaupade eksport ja import (P.61 ja P.71)Exports and imports of goods (P.61 and P.71)
3.162 | Kaupade import ja eksport leiavad aset siis, kui toimub kaupade majandusliku omandiõiguse muutus residentide ja mitteresidentide vahel. See kehtib vaatamata sellele, kas aset leiab ka vastav kaupade füüsiline liikumine üle riigipiiride.3.162 | Imports and exports of goods occur when economic ownership of goods changes between residents and non-residents. This applies irrespective of corresponding physical movements of goods across frontiers.
3.163 | Sidusettevõtete (filiaal, tütarettevõte või välisfiliaal) vaheliste tarnete puhul loetakse majandusliku omandiõiguse muutus toimuvat alati, kui kaubad toimetatakse ühelt sidusettevõttelt teisele. See kehtib ainult siis, kui kaupade vastuvõtjaks olev ettevõte võtab vastutuse otsuste tegemise eest pakkumise mahu ja hindade kohta, millega toodangut turul pakutakse.3.163 | For deliveries between affiliated enterprises (branch or subsidiary, or foreign affiliate): a change of economic ownership is imputed whenever goods are delivered between affiliated enterprises. This applies only when the establishment receiving the goods assumes responsibility for making the decisions about the levels of supply and prices at which their output is delivered for the market.
3.164 | Järgmiste näidete puhul toimub kaupade eksport, ilma et kaubad ületaksid riigipiiri: | a) | rahvusvahelistes vetes tegutsevate residendist üksuste toodetud ja välisriikides otse mitteresidentidele müüdud kaubad. Sellised kaubad on näiteks nafta, maagaas, kalandustooted, päästeteenused merel; | b) | transpordivahendid või muud liikuvad seadmed, mis ei ole seotud kindla asukohaga; | c) | kaubad, mis on kadunud või hävinenud pärast omandiõiguse üleminekut, kuid enne eksportiva riigi piiri ületamist; | d) | kaupade vahendamine, st resident ostab kauba mitteresidendilt ja sama kaup müüakse hiljem edasi teisele mitteresidendile, kusjuures kaup ei sisene esimese ostja riigi majandusse. | Analoogselt käsitatakse ka vastavat kaupade importi.3.164 | Exports of goods occur without the goods crossing the country's frontier in the following examples: | (a) | goods produced by resident units operating in international waters are sold directly to non-residents in foreign countries. Examples of such goods are oil, natural gas, fishery products, maritime's salvage; | (b) | transportation equipment or other movable equipment not tied to a fixed location; | (c) | goods after changing ownership, which are lost or destroyed before they have crossed the frontier of the exporting country; | (d) | merchanting, i.e. the purchase of a good by a resident from a non-resident and the subsequent resale of the good to another non-resident, without the good entering the merchant's economy. | Analogous cases occur for the imports of goods.
3.165 | Kaupade import ja eksport sisaldavad residentide ja mitteresidentide vahelisi tehinguid järgmiste toodetega: | a) | mitterahaline kuld; | b) | hõbedakangid, teemandid ja muud väärismetallid ja -kivid; | c) | ringlusest väljas olev paberraha ja mündid ning emiteerimata väärtpaberid (hinnatud väärisesemetena, mitte nende nimiväärtuse järgi); | d) | elekter, gaas ja vesi; | e) | üle riigipiiri aetud kariloomad; | f) | postisaadetised; | g) | valitsemissektori eksportkaubad, kaasa arvatud toetuste ja laenudega rahastatud kaubad; | h) | kaubasiirded puhvervaru haldava organisatsiooni omandisse või omandist; | i) | residendist ettevõtte poolt tema mitteresidendist sidusettevõtetele tarnitud kaubad, välja arvatud töötlemiseks mõeldud kaubad; | j) | residendist ettevõtte poolt tema mitteresidendist sidusettevõtetelt saadud kaubad, välja arvatud töötlemiseks mõeldud kaubad; | k) | salakaubad või tooted, millest ei ole maksustamise eesmärgil (nt imporditollimaksude ja lisandväärtusmaksuga) teatatud; | l) | muud kirjendamata kaubasaadetised, näiteks kingitused ja kehtestatud miinimumväärtusest odavamad kaubakogused.3.165 | Imports and exports of goods include transactions between residents and non-residents in the following: | (a) | non-monetary gold; | (b) | silver bullion, diamonds and other precious metals and stones; | (c) | paper money and coins not in circulation and unissued securities (valued as goods, not at face value); | (d) | electricity, gas and water; | (e) | livestock driven across frontiers; | (f) | parcel post; | (g) | government exports including goods financed by grants and loans; | (h) | goods transferred to or from the ownership of a buffer stock organisation; | (i) | goods delivered by a resident enterprise to its non-resident affiliates, except for goods for processing; | (j) | goods received by a resident enterprise from its non-resident affiliates, except for goods for processing; | (k) | smuggled goods or products not reported for taxes like import duties and VAT; | (l) | other unrecorded shipments, such as gifts and those of less than a stated minimum value.
3.166 | Kaupade import ja eksport ei sisalda järgmisi kaupu, mis siiski võivad riigipiiri ületada: | a) | transiidina läbi riigi viidavad kaubad; | b) | teise riigi piirides asuvatesse saatkondadesse, sõjaväebaasidesse või muudesse enklaavidesse veetavad või neist välja veetavad kaubad; | c) | transpordivahendid ja teised liikuvad seadmed, mis viiakse riigist ajutiselt välja ilma majandusliku omandiõiguse üleminekuta (näiteks ehitusseadmed välismaal tehtavate paigaldus- või ehitustööde jaoks); | d) | seadmed ja muud kaubad, mis saadetakse välismaale töötlemiseks, hoolduseks, teeninduseks või remondiks; siia kuuluvad ka välismaal vastavalt tellimusele töödeldud kaubad, kui sellega kaasneb kaupade oluline füüsiline muutus; | e) | muud kaubad, mis viiakse ajutiselt riigist välja ning mis üldjuhul tagastatakse aasta jooksul nende algses seisundis ja ilma majandusliku omandiõiguse üleminekuta. | Näideteks on näitustele või meelelahutuse eesmärgil välismaale saadetavad kaubad, kasutusrendi tingimustel renditavad kaubad, sealhulgas ka mitmeks aastaks renditavad kaubad, ning tagastatud kaubad, mida mitteresidendile ei müüdud; | f) | kaubad, mis on kadunud või hävinud nende saatmisel pärast piiri ületamist, kuid enne omandiõiguse üleminekut.3.166 | Imports and exports of goods exclude the following goods which nevertheless may cross the national frontier: | (a) | goods in transit through a country; | (b) | goods shipped to or from a country's own embassies, military bases or other enclaves inside the national frontiers of another country; | (c) | transportation equipment and other movable kinds of equipment which leave a country temporarily, without any change of economic ownership, e.g. construction equipment for installation or construction purposes abroad; | (d) | equipment and other goods which are sent abroad for processing, maintenance, servicing or repair; this applies also to goods processed to order abroad when a substantial physical change in the goods is involved; | (e) | other goods which leave a country temporarily, being generally returned within a year in their original state and without change of economic ownership. | Examples are goods sent abroad for exhibition and entertainment purposes, goods under an operating lease, including leases for several years and goods returned without being sold to a non-resident; | (f) | goods on consignment lost or destroyed after crossing a frontier before change of ownership occurs.
3.167 | Kaupade import ja eksport kirjendatakse kaupade omandiõiguse üleminemisel. Omandiõiguse muutus loetakse toimunuks hetkel, kui tehingu pooled kirjendavad tehingu oma raamatupidamises. See ei pruugi kokku langeda lepingulise protsessi erinevate etappidega, nagu | a) | kohustuse tekkimise aeg (lepingu kuupäev); | b) | kaupade ja teenuste tarnimise ning maksenõude omandamise aeg (üleandmise kuupäev); | c) | nõude rahuldamise aeg (maksekuupäev).3.167 | Imports and exports of goods are recorded when the ownership of the goods is transferred. A change of ownership is considered to occur at the time the parties to the transaction record it in their books or accounts. This may not coincide with the various stages of the contractual process, such as: | (a) | the time of commitment (contract date); | (b) | the time of provision of goods and services and acquisition of a claim for payment (transfer date); | (c) | the time of settlement of that claim (payment date).
3.168 | Kaupade importi ja eksporti tuleb hinnata franko laeva pardal eksportiva riigi piiril (FOB). See väärtus on: | a) | kaupade väärtus alushindades; | b) | pluss nende kaupadega seotud transpordi- ja jaotusteenused kuni vastava piirini, kaasa arvatud edasiseks transportimiseks vajaliku laadimise kulud; | c) | pluss eksporditavate kaupade kõik maksud miinus subsiidiumid; ELi-siseste saadetiste korral sisaldab see ka eksportivas riigis makstud lisandväärtusmaksu ja muid kaupade suhtes kehtivaid makse. | Pakkumise ja kasutamise ning sümmeetrilistes sisend-väljundtabelites hinnatakse kaupade import iga tooterühma puhul hind-kindlustus-prahiraha (CIF) hindades importiva riigi piiril.3.168 | Imports and exports of goods are to be valued free on board at the border of the exporting country (FOB). This value is: | (a) | the value of the goods at basic prices; | (b) | plus the related transport and distributive services up to that point of the border, including the cost of loading on to a carrier for onward transportation; | (c) | plus any taxes less subsidies on the goods exported; for intra-EU deliveries this includes VAT and other taxes on the goods paid in the exporting country. | In the supply and use and symmetric input-output tables, imports of goods for individual product groups are valued at the cost-insurance-freight (CIF) price at the border of the importing country.
3.169 | Määratlus: CIF-hind on tarnitud kauba hind importiva riigi piiril või residendile osutatud teenuse hind enne imporditollimaksude või muude impordimaksude või kaubanduse ja transpordi juurdehindluse maksmist riigi piires.3.169 | Definition: the CIF price is the price of a good delivered at the frontier of the importing country, or the price of a service delivered to a resident, before the payment of any import duties or other taxes on imports or trade and transport margins within the country.
3.170 | Teatud asjaolude korral võivad osutuda vajalikeks FOB-väärtuse ligikaudsed või asendatud hinnangud, näiteks: | a) | kaupade bartertehingute väärtus määratakse alushindade alusel, mis oleks saadud, kui kaubad oleks müüdud raha eest; | b) | tehingud sidusettevõtete vahel: üldjuhul kasutatakse tegelikke siirdeväärtusi. Kui need erinevad turuhindadest, asendatakse need arvestusliku turuhindade ekvivalendiga; | c) | kapitalirendi tingimustel üle antud kaubad: kaubad hinnatakse rendileandja makstud ostjahinna alusel, mitte aga rendimaksete kumulatiivse väärtuse järgi; | d) | kaupade import, mida arvestatakse tolliandmete (ELi-väline kaubandus) või Intrastati andmete (ELi-sisene kaubandus) alusel. Kumbki andmeallikas ei rakenda FOB-väärtust, nad kasutavad vastavalt CIF-väärtust ELi piiril ja CIF-väärtust antud riigi piiril. Kuna FOB-väärtusi kasutatakse ainult kõige agregeeritumal tasandil ja CIF-väärtusi tooterühma tasandil, kohaldatakse neid modifikatsioone ainult kõige agregeeritumal tasandil ja modifitseerimist nimetatakse CIF/FOB korrigeerimiseks; | e) | kaupade import ja eksport, mida arvestatakse uuringuandmete või mitmesuguse sihtotstarbeliselt kogutud teabe alusel. Sellistel juhtudel leitakse müügi koguväärtus toodete kaupa. Hinnang põhineb ostjahindadel ja mitte FOB-väärtustel.3.170 | Proxies or substitute measures for the FOB value may be necessary under certain circumstances, such as: | (a) | barter of goods are valued at the basic prices that would have been received if the goods had been sold for cash; | (b) | transactions between affiliated enterprises: as a rule, actual transfer values are used. However, if they differ from market prices, they are replaced by an estimated market price equivalent; | (c) | goods transferred under a financial lease: the goods are valued on the basis of the purchasers' price paid by the lessor, and not by the cumulative value of the rental payments; | (d) | imports of goods estimated on the basis of customs data (for extra-EU trade) or Intrastat-information (for intra-EU trade). Both data sources do not apply FOB valuation; they use respectively the CIF value at the EU border and CIF values at the national border. As FOB-values are only used at the most aggregate level and CIF-values are used at the product group level, these modifications are applied at the most aggregate level, and the modification is known as the CIF/FOB adjustment; | (e) | imports and exports of goods estimated on the basis of survey information or various types of ad hoc information. In such instances, the total value of sales split out by product is obtained. The estimate is based on purchasers' prices and not on FOB values.
Teenuste eksport ja import (P.62 ja P.72)Exports and imports of services (P.62 and P.72)
3.171 | Määratlus: teenuste eksport koosneb kõikidest residentide poolt mitteresidentidele osutatud teenustest.3.171 | Definition: exports of services consist of all services rendered by residents to non-residents.
3.172 | Määratlus: teenuste import koosneb kõikidest mitteresidentide poolt residentidele osutatud teenustest.3.172 | Definition: imports of services consist of all services rendered by non-residents to residents.
3.173 | Teenuste eksport hõlmab järgmisi juhte: | a) | eksporditud kaupade transport, mida teostab residendist vedaja pärast seda, kui kaubad on eksportiva riigi piirest lahkunud (näited 2 ja 3 tabelis 3.3); | b) | imporditud kaupade transport, mida teostab residendist vedaja: | 1) | eksportiva riigi piirini, kui kaubad hinnatakse FOBs, et tasaarveldada FOB-väärtuses sisalduvat transpordiväärtust (näide 3 tabelis 3.4); | 2) | importiva riigi piirini, kui kaubad hinnatakse CIFis, et tasaarveldada CIF-väärtuses sisalduvat transpordiväärtust (näited 3 ja 2 CIF tabelis 3.4); | c) | kaupade transportimine residentide poolt mitteresidentide nimel, millega ei kaasne kaupade import ega eksport (näiteks selliste kaupade transport, mida ei veeta ekspordina riigist välja, või kaupade transport väljaspool kodumaist territooriumi); | d) | reisijate vedu mitteresidentide nimel residendist vedajate poolt; | e) | töötlemine ja remont mitteresidentide nimel; need tegevused tuleb kirjendada netokujul, st teenuste ekspordina, jättes arvesse võtmata töödeldavate või remonditavate kaupade väärtuse; | f) | seadmete paigaldamine välismaal, kui projekt on oma olemuselt piiratud kestusega; | g) | finantsteenused, mida residendid osutavad mitteresidentidele, sh nii otsesed kui ka kaudsed teenustasud, näiteks FISIM; | h) | kindlustusteenused, mida residendid osutavad mitteresidentidele, kaudsete teenustasude kogusummas; | i) | mitteresidendist turistide ja ärireisijate kulutused. Need kulutused klassifitseeritakse teenustena; pakkumise ja kasutamise ning sümmeetriliste sisend-väljundtabelite jaoks on vajalik teenuste komponentideks olevate toodete järgi rühmitamine; | j) | mitteresidentide kulutused residentide pakutud tervishoiu- ja haridusteenustele; siia kuulub nende teenustega varustamine nii kodumaisel territooriumil kui ka välismaal; | k) | mitteresidentidele kuuluvate, nende endi kasutuses olevate suvilate teenused (vt punkt 3.77); | l) | autori- ja litsentsitasud, tulud, mis on seotud intellektuaalomandiõiguste (näiteks patendid, autoriõigused, kaubamärgid, tööstuslikud protsessid, frantsiisid jne) lubatud kasutamisega ning toodetud algupärandite või prototüüpide (näiteks käsikirjad, maalid jne) kasutusega litsentsilepingute alusel ning mida mitteresidendid maksavad residentidele.3.173 | Exports of services include the following cases: | (a) | transportation of exported goods after they have left the frontier of the exporting country when provided by a resident carrier (cases 2 and 3 in Table 3.3); | (b) | transportation of imported goods by a resident carrier: | (1) | up to the frontier of the exporting country when goods are valued FOB to offset the transportation value included in the FOB-value (case 3 in Table 3.4); | (2) | up to the frontier of the importing country when goods are valued CIF to offset the transportation value included in the CIF-value (cases 3 and 2 CIF in Table 3.4); | (c) | transportation of goods by residents on behalf of non-residents which does not involve imports or exports of the goods (e.g. the transport of goods that do not leave the country as exports or the transport of goods outside the domestic territory); | (d) | passenger transportation on behalf of non-residents by resident carriers; | (e) | processing and repair activities on behalf of non-residents; these activities are to be recorded net, i.e. as an export of services excluding the value of the goods processed or repaired; | (f) | installation of equipment abroad when a project is of limited duration by its nature; | (g) | financial services provided by residents to non-residents including both the explicit and implicit service charge, like FISIM; | (h) | insurance services provided by residents to non-residents by the amount of the implicit service charge; | (i) | expenditure by non-resident tourists and business travellers. The expenditure is classified as services; for the purposes of the supply and use and symmetric input-output tables, a breakdown by component products is necessary; | (j) | expenditure by non-residents on health and education services provided by residents; this includes the provision of these services on the domestic territory as well as abroad; | (k) | services of owner-occupied holidays homes of non-residents (see paragraph 3.77); | (l) | royalties and license fees, receipts of which are associated with the authorised use of intellectual property rights, such as patents, copyrights, trademarks, industrial processes, franchises, etc., and with the use through licensing agreements of produced originals or prototypes, such as manuscripts, paintings, etc. paid by non-residents to residents.
3.174 | Punktis 3.173 esitatud teenuste ekspordi loetelule vastab peegelpildina teenuste impordi loetelu ja täpsemat kirjeldamist vajavad ainult järgmised teenuste impordi juhud.3.174 | There is an equivalent import of service as a mirror image of the list of exports of services in paragraph 3.173, and only the following imports of services require further description.
3.175 | Transporditeenuste import hõlmab järgmisi juhte: | a) | eksporditud kaupade transportimine mitteresidendist vedaja poolt eksportiva riigi piirini, et tasaarveldada eksporditud kaupade FOB-väärtuses sisalduvat transpordiväärtust (näide 4 tabelis 3.3); | b) | imporditud kaupade transportimine mitteresidendist vedaja poolt: | 1) | eksportiva riigi piirist eraldi transporditeenusena, kui imporditud kaubad hinnatakse FOBs (näited 4 ja 5 FOB tabelis 3.4); | 2) | importiva riigi piirist eraldi transporditeenusena, kui imporditud kaubad hinnatakse CIFis (sel juhul eksportiva ja importiva riigi piiride vaheline transporditeenus juba sisaldub kaupade CIF-väärtuses; näide 4 tabelis 3.4); | c) | kaupade transportimine mitteresidentide poolt residentide nimel, millega ei kaasne kaupade import või eksport (näiteks transiitkaupade transport või transport väljaspool kodumaist territooriumi); | d) | rahvusvaheline või riigisisene reisijate vedu residentide nimel mitteresidendist vedajate poolt. | Transporditeenuste import ei sisalda eksporditud kaupade transporti mitteresidendist vedaja poolt pärast seda, kui kaubad on ületanud eksportiva riigi piiri (näited 5 ja 6 tabelis 3.3). Kaupade eksport hinnatakse FOBs ja kõiki selliseid transporditeenuseid tuleb seega pidada mitteresidentidevahelisteks tehinguteks, st tehinguteks mitteresidendist vedaja ja mitteresidendist importija vahel. See kehtib sel juhul, kui eksportija tasub nende transporditeenuste eest ekspordi CIF-lepingute alusel.3.175 | Imports of transport services include the following examples: | (a) | transportation of exported goods up to the frontier of the exporting country when provided by a non-resident carrier to offset the transportation value included in the FOB-value of the exported goods (case 4 in Table 3.3); | (b) | transportation of imported goods by a non-resident carrier: | (1) | from the frontier of the exporting country as a separate transportation service when imported goods are valued FOB (cases 4 and 5 FOB in Table 3.4); | (2) | from the frontier of the importing country as a separate transportation service when imported goods are valued CIF (in this case the value of the transportation service between the frontiers of the exporting and the importing country is already included in the CIF-value of the good; case 4 in Table 3.4); | (c) | transportation of goods by non-residents on behalf of residents which does not involve imports or exports of goods (e.g. transport of goods in transit or transport outside the domestic territory); | (d) | international or national passenger transportation on behalf of residents by non-resident carriers. | Imports of transport services do not include transportation of exported goods after they have left the frontier of the exporting country when provided by a non-resident carrier (cases 5 and 6 in Table 3.3). Exports of goods are valued FOB and all such transport services are thus to be regarded as transactions between non-residents, i.e. between a non-resident carrier and a non-resident importer. This applies when these transportation services are paid under export-CIF-contracts by the exporter.
3.176 | Residentide poolt välismaal tehtud otseste ostude import sisaldab kõiki residentide poolt välismaal äri- või isiklikel eesmärkidel reisimise ajal tehtud kaupade ja teenuste oste. Siinjuures tuleb eristada kahte järgmist kategooriat, kuna need vajavad erinevat käsitlemist: | a) | kõik ärireisijate äritegevusega seotud kulutused on vahetarbimine; | b) | kõik ärireisijate ja teiste reisijate tehtud muud kulutused on kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused.3.176 | Imports in respect of direct purchases abroad by residents cover all purchases of goods and services made by residents while travelling abroad for business or personal purposes. Two categories must be distinguished because they require different treatment: | (a) | all business related expenditure by business travellers are intermediate consumption; | (b) | all other expenditure, whether by business travellers or other travellers, are household final consumption expenditure.
3.177 | Teenuste import ja eksport kirjendatakse teenuste osutamise ajal. See langeb kokku teenuste tootmise ajaga. Teenuste impordi väärtus määratakse ostjahindade alusel ja ekspordi väärtus alushindade alusel. | Tabel 3.3.   Eksporditud kaupade transpordi käsitlemine | Kodumaine territoorium | Vahepealne territoorium | Importiva riigi territoorium | 1. | residendist vedaja | 2. | residendist vedaja | 3. | residendist vedaja | 4. | mitteresidendist vedaja | 5. | mitteresidendist vedaja | 6. | mitteresidendist vedaja |   | Kaupade eksport (FOB) | Teenuste eksport | Kaupade import (CIF/FOB) | Teenuste import | 1. | x | — | — | — | 2. | — | x | — | — | 3. | — | x | — | — | 4. | x | — | — | x | 5. | — | — | — | — | 6. | — | — | — | —3.177 | Imports and exports of services are recorded at the time at which they are rendered. This time coincides with the time at which the services are produced. Imports of services are valued at purchasers' price and exports of services at basic prices. | Table 3.3 —   The treatment of transportation of exported goods | Domestic territory | Territory in-between | Territory of importing country | 1. | resident carrier | 2. | resident carrier | 3. | resident carrier | 4. | non-resident carrier | 5. | non-resident carrier | 6. | non-resident carrier |   | Exports of goods (FOB) | Exports of services | Imports of goods (CIF/FOB) | Imports of services | 1. | x | — | — | — | 2. | — | x | — | — | 3. | — | x | — | — | 4. | x | — | — | x | 5. | — | — | — | — | 6. | — | — | — | —
3.178 | Selgitus tabeli mõistmiseks: tabeli esimesest osast nähtub, et eksporditud kaupade transportimiseks on kuus võimalust sõltuvalt sellest, kas on tegemist residendist või mitteresidendist vedajaga, ning sellest, kus transport aset leiab: asukohast kodumaisel territooriumil kuni riigipiirini, riigipiirist importiva riigi piirini või importiva riigi piirist asukohani importiva riigi piires. Tabeli teises osas on kõigi nende kuue võimaluse juures näidatud, kas transpordikulud tuleb kirjendada kaupade ekspordi, teenuste ekspordi, kaupade impordi või teenuste impordina. | Tabel 3.4.   Imporditud kaupade transpordi käsitlemine | Kodumaine territoorium | Vahepealne territoorium | Eksportiva riigi territoorium | 1. | residendist vedaja | 2. | residendist vedaja | 3. | residendist vedaja | 4. | mitteresidendist vedaja | 5. | mitteresidendist vedaja | 6. | mitteresidendist vedaja |   | Imporditud kaupade väärtuse arvestamine | Kaupade import | Teenuste import | Kaupade eksport (FOB) | Teenuste eksport | 1. | CIF/FOB | — | — | — | — | 2. | FOB | CIF | — | x | — | — | — | — | — | x | 3. | CIF/FOB | x | — | — | x | 4. | CIF/FOB | — | x | — | — | 5. | FOB | CIF | — | x | x | — | — | — | — | — | 6. | CIF/FOB | x | — | — | —3.178 | Explanation of how to read this table: the first part of this table indicates that there are six possibilities of transportation of exported goods, depending on whether the carrier is resident or not and depending on where the transport takes place: from a place on the domestic territory to the national border, from the national border to the border of the importing country or from the border of the importing country to a place within the importing country. In the second part of this table, for each of these six possibilities, it is indicated whether the transportation costs are to be recorded as exports of goods, exports of services, imports of goods or imports of services. | Table 3.4 —   The treatment of transportation of imported goods | Domestic territory | Territory in between | Territory of exporting country | 1. | resident carrier | 2. | resident carrier | 3. | resident carrier | 4. | non-resident carrier | 5. | non-resident carrier | 6. | non-resident carrier |   | Valuation of imported goods | Imports of goods | Imports of services | Exports of goods (FOB) | Exports of services | 1. | CIF/FOB | — | — | — | — | 2. | FOB | CIF | — | x | — | — | — | — | — | x | 3. | CIF/FOB | x | — | — | x | 4. | CIF/FOB | — | x | — | — | 5. | FOB | CIF | — | x | x | — | — | — | — | — | 6. | CIF/FOB | x | — | — | —
3.179 | Selgitus tabeli mõistmiseks: tabeli esimesest osast nähtub, et imporditud kaupade transportimiseks on kuus võimalust sõltuvalt sellest, kas on tegemist residendist või mitteresidendist vedajaga, ning sellest, kus transport aset leiab: asukohast eksportivas riigis kuni selle eksportiva riigi piirini, eksportiva riigi piirist importiva riigi piirini ja riigipiirist asukohani kodumaise territooriumi piires. Tabeli teises osas on kõigi nende kuue võimaluse juures näidatud, kas transpordikulud tuleb kirjendada kaupade impordi, teenuste impordi, kaupade ekspordi või teenuste ekspordina. Mõnel juhul (näited 2 ja 5) sõltub kirjendamine imporditud kaupade suhtes kohaldatud hindamispõhimõttest. Pange tähele, et üleminek imporditud kaupade hindamisel CIFilt FOB-le koosneb | a) | CIF/FOB korrigeerimisest, st näite 2 CIFilt näite 2 FOBle (vähendab koguimporti ja -eksporti); | b) | CIF/FOB ümberliigitamisest, st näite 5 CIFilt näite 5 FOB-le (ei muuda koguimporti ja -eksporti).3.179 | Explanation of how to read this table: the first part of this table indicates that there are six possibilities of transportation of imported goods, depending on whether the carrier is resident or not and depending on where the transport takes place: from a place in the exporting country to the border of this exporting country, from the border of the exporting country to the border of the importing country and from the national border to a place on the domestic territory. In the second part of this table, for each of these six possibilities, it is indicated whether the transportation costs are to be recorded as imports of goods, imports of services, exports of goods or exports of services. In some instances (cases 2 and 5), this recording depends on the valuation principle applied for imported goods. Note that the transition from valuation of imported goods at CIF to FOB consists of: | (a) | CIF/FOB adjustment, i.e. from 2 CIF to 2 FOB (reduces total imports and exports); | (b) | CIF/FOB reclassification, i.e. from 5 CIF to 5 FOB (leaves total imports and exports unchanged).
TEHINGUD OLEMASOLEVATE KAUPADEGATRANSACTIONS IN EXISTING GOODS
3.180 | Määratlus: olemasolevad kaubad on kaubad, millel on juba olnud kasutaja (muu kui varud).3.180 | Definition: existing goods are goods that already have had a user (other than inventories).
3.181 | Olemasolevate kaupade alla kuuluvad | a) | hooned ja muud kapitalikaubad, mille tootjaüksused on müünud muudele üksustele | 1) | samal kujul taaskasutamiseks; | 2) | lammutamiseks või purustamiseks; järelejäävad materjalid muutuvad tooraineks (näiteks vanaraud), mida kasutatakse uute toodete tootmiseks (näiteks teras); | b) | ühelt üksuselt teisele müüdud väärisesemed; | c) | tarbekestvuskaubad, mille kodumajapidamised on müünud muudele üksustele | 1) | samal kujul taaskasutamiseks; | 2) | purustamiseks ja lammutusmaterjaliks muutmiseks; | d) | mittekestvuskaubad (näiteks vanapaber, kaltsud, kasutatud riided, kasutatud pudelid jne), mille mis tahes üksus on müünud kas taaskasutamiseks või tooraineks uute kaupade tootmisel. | Olemasolevate kaupade siirded kirjendatakse müüja puhul negatiivse kulutusena (soetamine) ja ostja puhul positiivse kulutusena (soetamine).3.181 | Existing goods include: | (a) | buildings and other fixed capital goods which have been sold by producer units to other units: | (1) | to be reused as such; | (2) | to be demolished or broken up; the resulting products becoming raw materials (e.g. scrap iron) used for the production of new goods (e.g. steel); | (b) | valuables sold from one unit to another; | (c) | consumer durables which have been sold by households to other units: | (1) | to be reused as such; | (2) | to be broken up and converted into demolition materials; | (d) | non-durable goods (e.g. waste paper, rags, old clothes, old bottles, etc.) which have been sold by any unit, either to be used again or to become raw material for the manufacture of new goods. | The transfer of existing goods is recorded as a negative expenditure (acquisition) for the seller and a positive expenditure (acquisition) for the purchaser.
3.182 | See olemasolevate kaupade määratlus tähendab järgmist: | a) | kui olemasoleva põhivara või vääriseseme müük leiab aset kahe residendist tootja vahel, siis põhivarasse tehtavas kapitali kogumahutuses kirjendatud positiivsed ja negatiivsed väärtused, välja arvatud omandiõiguse üleminekuga seotud kulud, tasakaalustavad üksteist majanduse kui terviku puhul; | b) | olemasoleva liikumatu põhivara (näiteks hoone) müümisel mitteresidendile loetakse viimane ostvat finantsvara, st tingliku residendist üksuse osa. Tinglik residendist üksus loetakse siis ostvat põhivara. Põhivara müük ja ost toimub residentidest üksuste vahel; | c) | olemasoleva liikuva põhivara, näiteks laeva või lennuki eksportimisel ei kirjendata majanduses müüja negatiivse põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse tasakaalustamiseks positiivset põhivarasse tehtavat kapitali kogumahutust; | d) | kestvuskaupu, näiteks sõidukeid, võib sõltuvalt omanikust ja kasutamise otstarbest klassifitseerida põhivaraks või kestvuskaubaks. Kui sellise kauba omandiõigus läheb üle ettevõttelt kodumajapidamisele kauba lõpptarbimiseks kasutamiseks, siis ettevõttele kirjendatakse negatiivne kapitali kogumahutus põhivarasse ja kodumajapidamisele kirjendatakse positiivne tarbimiskulutus. Kui omandiõigus läheb üle kodumajapidamiselt ettevõttele, siis kodumajapidamisele kirjendatakse negatiivne lõpptarbimiskulutus ja ettevõttele kirjendatakse positiivne kapitali kogumahutus põhivarasse; | e) | tehinguid olemasolevate väärisesemetega tuleb kirjendada väärisesemete soetamisena (positiivse kapitali kogumahutusena) ostja poolt ja väärisesemete realiseerimisena (negatiivse kapitali kogumahutusena) müüja poolt. Juhul kui tehing toimub välismaailmaga, kirjendatakse see kui kauba import või eksport. Vääriseseme müüki kodumajapidamise poolt ei kirjendata negatiivse lõpptarbimiskulutusena; | f) | kui valitsemissektor müüb olemasolevaid sõjalisi kestvuskaupu välismaale, kirjendatakse see kaupade ekspordi ja valitsemissektori negatiivse kapitalimahutusena põhivarasse.3.182 | This definition of existing goods has the following consequences: | (a) | when the sale of an existing fixed asset or valuable takes place between two resident producers, the positive and negative values recorded for gross fixed capital formation cancel out for the economy as a whole except for the costs of ownership transfer; | (b) | when an existing immovable fixed asset (e.g. a building) is sold to a non-resident, the latter is treated as purchasing a financial asset, i.e. the equity of a notional resident unit. This notional resident unit is then deemed to purchase the fixed asset. The sale and purchase of the fixed asset take place between resident units; | (c) | when an existing movable fixed asset, such as a ship or aircraft, is exported, no positive gross fixed capital formation is recorded in the economy to offset the seller's negative gross fixed capital formation; | (d) | durable goods, such as vehicles, may be classified as fixed assets or as consumer durables depending upon the owner and the purpose for which they are used. If the ownership of such a good is transferred from an enterprise to a household to be used for final consumption, negative gross fixed capital formation is recorded for the enterprise and positive consumption expenditure for the household. Where ownership of such a good is transferred from a household to an enterprise, for the household negative final consumption expenditure is recorded and for the enterprise positive gross fixed capital formation is recorded; | (e) | transactions in existing valuables are to be recorded as the acquisition of a valuable (positive gross capital formation) by the purchaser and as the disposal of a valuable (negative gross capital formation) by the seller. In case of a transaction with the rest of the world, the import or export of a good is to be recorded. The sale of a valuable by a household is not to be recorded as negative final consumption expenditure; | (f) | when existing military durables are sold abroad by the government, this is recorded as an export of goods and as negative fixed capital formation by the government.
3.183 | Tehingud olemasolevate kaupadega kirjendatakse omandiõiguse ülemineku ajal. Hindamispõhimõtetena kasutatakse põhimõtteid, mis on kohased vastavate toodetega tehtavate tehingute liigile.3.183 | Transactions in existing goods are recorded at the time of change of ownership. The valuation principles appropriate to the type of transactions in products involved are applied.
MITTETOODETUD VARA SOETAMINE MIINUS REALISEERIMINE (NP)ACQUISITIONS LESS DISPOSALS OF NON-PRODUCED ASSETS (NP)
3.184 | Määratlus: mittetoodetud vara koosneb varadest, mida tootmise määratluse kohaselt ei ole toodetud ja mida võib kasutada kaupade ja teenuste tootmisel.3.184 | Definition: non-produced assets consist of assets that have not been produced within the production boundary, and that may be used in the production of goods and services.
3.185 | Mittetoodetud vara soetamise miinus realiseerimise puhul eristatakse kolme kategooriat: | a) | loodusvarade soetamine miinus realiseerimine (NP.1); | b) | rendi- ja muude lepingute ning litsentside soetamine miinus realiseerimine (NP.2); | c) | firmaväärtuse ja turundusvarade ost miinus müük (NP.3).3.185 | Three categories of acquisition less disposals of non-produced assets are distinguished: | (a) | Acquisition less disposals of natural resources (NP.1); | (b) | Acquisition less disposals of contracts, leases and licenses (NP.2); | (c) | Purchases less sales of goodwill and marketing assets (NP.3).
3.186 | Loodusvarad hõlmavad järgimisi kategooriaid: | a) | maa; | b) | maavara- ja energiavarud; | c) | mittekultiveeritavad bioloogilised ressursid; | d) | veevarud; | e) | raadiospektrid; | f) | muud loodusvarad. | Loodusvarade hulka ei kuulu bioloogiliste ressursside kultiveerimise tulemusena toodetud varad. Kultiveeritavate bioloogiliste ressursside ostu ja müüki ei kirjendata loodusvarade soetamise miinus realiseerimisena; need kirjendatakse kapitalimahutusena põhivarasse. Ka loodusvarade ajutise kasutamise eest tehtavaid makseid ei kirjendata loodusvarade soetamisena, need kirjendatakse rentimisena, st omandituluna (vt 15. peatükk „Lepingud, rendi-/üürilepingud ja litsentsid”).3.186 | Natural resources shall comprise the following categories: | (a) | Land; | (b) | Mineral and energy reserves; | (c) | Non-cultivated biological resources; | (d) | Water resources; | (e) | Radio spectra; | (f) | Other natural resources. | Natural resources exclude the produced asset cultivated biological resources. The purchase or sale of cultivated biological resources is not recorded as acquisition less disposal of natural resources; it is recorded as fixed capital formation. Also, payments for the temporary use of natural resources are not recorded as acquisition of natural resources; they are recorded as rent, i.e. as property income (see Chapter 15: Contracts, leases and licences).
3.187 | Maad defineeritakse kui maapinda, mis koosneb pinnasest ja sellega seotud pinnaveest. Pinnavee hulka arvatakse kõik siseveekogud (veehoidlad, järved, jõed jne), mille suhtes on võimalik rakendada omandiõigust.3.187 | Land is defined as the ground itself, including soil covering and associated surface water. The associated surface water includes any inland waters (reservoirs, lakes, rivers, etc.) over which ownership rights can be exercised.
3.188 | Maa hulka ei kuulu | a) | ehitised või muud maapealsed või maad läbivad rajatised (näiteks teed ja tunnelid); | b) | viinamarjakasvatused, puuviljaaiad, muud puudeistandused ja põllukultuuride kasvandused jne; | c) | maavarad; | d) | mittekultiveeritavad bioloogilised ressursid; | e) | maa-alused veeressursid. | Kirjed a ja b kuuluvad toodetud põhivara hulka ning kirjed c, d ja e on mittetoodetud vara liigid.3.188 | The following items are not included under the heading of land: | (a) | buildings or other structures on the land or through it (for example roads and tunnels); | (b) | vineyards, orchards, or other plantations of trees and growing crops, etc.; | (c) | subsoil assets; | (d) | non-cultivated biological resources; | (e) | water resources below the ground. | Items (a) and (b) are produced fixed assets, items (c), (d) and (e) are types of non-produced assets.
3.189 | Maa ja muu loodusvara soetamise ja realiseerimise väärtus määratakse soetamise ja realiseerimise ajal kehtinud jooksvate turuhindade alusel. Tehingud loodusvaradega kirjendatakse müüja ja ostja arvepidamises ühesuguses väärtuses. Selle väärtuse hulka ei arvata loodusvara omandiõiguse üleminekuga seotud kulusid. Neid kulusid käsitatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse.3.189 | Acquisitions and disposals of land and other natural resources are valued at current market prices prevailing at the time the acquisitions/disposals occur. Transactions in natural resources are recorded at the same value in the accounts of the purchaser and in those of the seller. This value excludes the costs of the transfer of ownership of the natural resource. These costs are treated as gross fixed capital formation.
3.190 | Rendi-/üüri- ja muud lepingud ning litsentsid kui mittetoodetud vara koosnevad järgmistest rühmadest: | a) | üleantavad kasutusrendilepingud; | b) | loodusvarade kasutamise load, nt kalapüügikvoodid; | c) | teatud tegevuste load, nt saasteluba, luba käitada piiratud arvul kasiinosid või luba osutada taksoteenust teatud piirkonnas; | d) | ainuõigus tulevastele kaupadele ja teenustele, nt jalgpalluri leping või kirjastaja ainuõigus anda välja teatud autori uusi teoseid.3.190 | Contracts, leases and licenses as non-produced assets consist of the following classes: | (a) | marketable operating leases; | (b) | permits to use natural resources, e.g. fishing quota; | (c) | permits to undertake specific activities, e.g. emission permits and licences for a limited number of casinos or to operate taxis in a certain area; | (d) | entitlements to future goods and services on an exclusive basis, e.g. a footballer's contracts and a publisher's exclusive right to publish new works by a named author.
3.191 | Rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside kui mittetoodetud vara kategooria hulka ei loeta selliste varade kasutusrenti; kasutusrendimaksed kirjendatakse vahetarbimisena. | Rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside soetamise ja realiseerimise väärtuse hulka ei arvata seonduvaid omandiõiguse ülemineku kulusid. Omandiõiguse üleminekuga seotud kulusid käsitatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse.3.191 | Contracts, leases and licenses as a category of non-produced assets exclude the operating lease of such assets; payments for the operating lease are recorded as intermediate consumption. | The value of acquisitions and disposals of contracts, leases and licences excludes the associated costs of ownership transfer. The costs of ownership transfer are a component of gross fixed capital formation.
3.192 | Määratlus: firmaväärtuse ja turundusvarade väärtus on jätkuvalt tegutseva ettevõtte eest tasutava väärtuse ja tema netovara (vara miinus kohustused) vahe. Netovara (vara miinus kohustused) arvutamiseks määratakse kindlaks ja hinnatakse kõik konkreetsed varad ja kohustused.3.192 | Definition: the value of goodwill and marketing assets is the difference between the value paid for an enterprise as a ‧going concern‧ and the sum of its assets less the sum of its liabilities. To calculate the total value of assets less liabilities, each individual asset and liability is separately identified and valued.
3.193 | Firmaväärtus kirjendatakse ainult juhul, kui selle väärtus ilmneb turutehingust, näiteks kogu ettevõtte müügist. Kui kindlaksmääratud turundusvarasid müüakse üksikult ja eraldi kogu ettevõttest, kirjendatakse see müük asjaomase kirje all.3.193 | Goodwill is only recorded when its value is evidenced by a market transaction, for example by the sale of the whole corporation. Where identified marketing assets are sold individually and separately from the whole corporation, such sale is recorded under this item.
3.194 | Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine kirjendatakse sektorite, kogumajanduse ning välismaailma kapitalikontol.3.194 | Acquisitions less disposals of non-produced assets are recorded in the capital account of the sectors, the total economy and the rest of the world.
  
4.   PEATÜKKCHAPTER 4
JAOTUSTEHINGUDDISTRIBUTIVE TRANSACTIONS
4.01 | Määratlus: jaotustehingud on tehingud, mille vahendusel tootmises loodud lisandväärtus jaotatakse töö, kapitali ja valitsemissektori vahel, samuti tulu ja rikkuse ümberjaotamise tehingud. | Eristatakse jooksvaid ja kapitalisiirdeid, kusjuures kapitalisiirded on pigem sääste või rikkust kui tulu ümber jaotavad.4.01 | Definition: distributive transactions are transactions whereby the value added generated by production is distributed to labour, capital and government, and transactions redistributing income and wealth. | A distinction is drawn between current and capital transfers, with capital transfers redistributing saving or wealth, rather than income.
HÜVITISED TÖÖTAJATELE (D.1)COMPENSATION OF EMPLOYEES (D.1)
4.02 | Määratlus: hüvitisi töötajatele (D.1) määratletakse kui rahalist või mitterahalist kogutasu, mida tööandja maksab töötajale viimase poolt arvestusperioodi jooksul tehtud töö eest. | Hüvitised töötajatele koosnevad järgmistest osadest: | a) | palk (D.11): | — | rahaline palk; | — | mitterahaline palk; | b) | tööandjate sotsiaalmaksed (D.12): | — | tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121): | — | tööandjate tegelikud pensionimaksed (D.1211); | — | tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed (D.1212); | — | tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122): | — | tööandjate arvestuslikud pensionimaksed (D.1221); | — | tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed (D.1222).4.02 | Definition: compensation of employees (D.1) is defined as the total remuneration, in cash or in kind, payable by an employer to an employee in return for work done by the latter during an accounting period. | Compensation of employees is made up of the following components: | (a) | wages and salaries (D.11): | — | wages and salaries in cash, | — | wages and salaries in kind; | (b) | employers' social contributions (D.12): | — | employers' actual social contributions (D.121): | — | employers' actual pension contributions (D.1211), | — | employers' actual non-pension contributions (D.1212), | — | employers' imputed social contributions (D.122): | — | employers' imputed pension contributions (D.1221), | — | employers' imputed non-pension contributions (D.1222).
Palk (D.11)Wages and salaries (D.11)
Rahaline palkWages and salaries in cash
4.03 | Rahaline palk sisaldab sotsiaalmakseid, tulumaksu ja muid makse, mida töötaja maksab, sealhulgas ka need, mille tööandja maksab töötaja eest otse sotsiaalkindlustussüsteemi, maksuametile jne. | Rahaline palk sisaldab järgmisi tasuliike: | a) | regulaarselt makstav põhipalk; | b) | kõrgendatud tasud, näiteks tasu ületunnitöö, öötöö, nädalalõputöö, rasketes või ohtlikes tingimustes tehtava töö eest; | c) | elukalliduse toetus, kohalik toetus ja väljarändetoetus; | d) | lisatasud või muud erandlikud väljamaksed, mis on seotud ettevõtte tegevuse üldiste tulemustega ja mille eesmärgiks on töötajate motiveerimine; tootlikkusel või kasumil põhinevad lisatasud, jõulu- ja uusaastapreemiad, v.a töötaja sotsiaaltoetused (vt punkti 4.07 alapunkt c); 13. ja 14. kuupalk (iga-aastane täiendav tasu); | e) | toetused sõiduks tööle ja töölt koju, v.a toetused või hüvitised töötajatele reisi-, lahusoleku-, kolimis- ja esinduskulude katteks, mis on seotud nende töökohustuste täitmisega (vt punkti 4.07 alapunkt a); | f) | puhkusetasu riigipühade või korralise puhkuse puhul; | g) | komisjonitasud, jootraha, kohalolekutasud ja juhatuse liikmete tasud, mida makstakse töötajatele; | h) | tööandjate maksed töötajatele kogumishoiuste skeemide alusel; | i) | erandkorras tehtavad maksed firmast lahkuvatele töötajatele, kui need maksed pole seotud kollektiivlepinguga; | j) | rahalised eluasemetoetused, mida tööandja maksab töötajatele.4.03 | Wages and salaries in cash include social contributions, income taxes, and other payments payable by the employee, including those withheld by the employer and paid directly to social insurance schemes, tax authorities, etc. on behalf of the employee: | Wages and salaries in cash include the following kinds of remuneration: | (a) | basic wages and salaries payable at regular intervals; | (b) | enhanced payments, such as payments for overtime, night work, weekend work, disagreeable or hazardous circumstances; | (c) | cost of living allowances, local allowances and expatriation allowances; | (d) | bonuses or other exceptional payments linked to the overall performance of the enterprise made under incentive schemes; bonuses based on productivity or profits, Christmas and New Year bonuses excluding employee social benefits (see point (c) of paragraph 4.07); ‧13th to 14th month‧ pay also known as annual supplementary pay; | (e) | allowances for transport to and from work, excluding allowances or reimbursement of employees for travelling, separation, removal and entertainment expenses incurred in the course of their duties (see point (a) of paragraph 4.07); | (f) | holiday pay for official holidays or annual holidays; | (g) | commissions, tips, attendance and directors' fees paid to employees; | (h) | payments made by employers to their employees under saving schemes; | (i) | exceptional payments to employees who leave the enterprise, where those payments are not linked to a collective agreement; | (j) | housing allowances paid in cash by employers to their employees.
Mitterahaline palkWages and salaries in kind
4.04 | Määratlus: mitterahaline palk koosneb kaupadest ja teenustest või muudest mitterahalistest toetustest, mida tööandjad võimaldavad tasuta või soodushinnaga ja mida töötajad võivad kasutada vabal ajal ja oma äranägemise järgi oma isiklike või kodumajapidamise teiste liikmete vajaduste rahuldamiseks.4.04 | Definition: wages and salaries in kind consist of goods and services, or other non-cash benefits, provided free of charge or at reduced prices by employers, that can be used by employees in their own time and at their own discretion, for the satisfaction of their own needs or wants or those of other members of their households.
4.05 | Näited mitterahalise palga kohta: | a) | söök ja jook, k.a need, mida tarbitakse ärireisidel, aga välja arvatud erisöök või -jook, mis on vajalikud erandlike töötingimuste tõttu. Hinnaalandused, mis on seotud tasuta söögiga või söömisega subsideeritavas sööklas või lõunatalongide eest, tuleb samuti arvata mitterahalise palga alla; | b) | tööandja enda osutatud ja ostetud eluruumide või majutusteenused, mida võivad kasutada kõik selle kodumajapidamise liikmed, kuhu töötaja kuulub; | c) | vormiriietus või muud tüüpi eririietus, mida töötaja kannab mitte ainult tööl, vaid sageli ka väljaspool töökohta; | d) | liiklusvahendite või teiste kestvuskaupade andmine töötajatele isiklikuks kasutamiseks; | e) | kaubad ja teenused, mis on tööandja oma tootmisprotsessi toodanguks, nagu tasuta sõit raudtee- või lennuettevõtte töötajatele, tasuta kivisüsi kaevuritele või tasuta toit põllumajandustöötajatele; | f) | sportimis-, vaba aja või puhkuse veetmise võimaluste pakkumine töötajatele ning nende pereliikmetele; | g) | transport tööle ja töölt koju, v.a siis, kui see leiab aset töö ajal; parkimine, kui selle eest oleks muidu maksta tulnud; | h) | lastehoiuteenus töötajate lastele; | i) | maksed, mida tööandjad teevad töötajate eest töönõukogudele või teistele samalaadsetele organisatsioonidele; | j) | töötajatele jagatud boonusaktsiad; | k) | laenud töötajatele alandatud intressimääradega. Selle toetuse väärtus hinnatakse summana, mille töötaja peaks maksma, kui makstav intress vastaks turutingimustele, ning sellest summast lahutatakse tegelikult makstud intressi summa. Toetus kirjendatakse palga osana tulude moodustamise kontol ja vastav arvestuslik intressimakse töötajalt tööandjale kirjendatakse tulude esmase jaotamise kontol; | l) | aktsiaoptsioonid, kui tööandja võimaldab töötajal teataval kuupäeval tulevikus osta aktsiaid või osakuid kindlaksmääratud hinnaga (vt punktid 4.168–4.178); | m) | registreerimata tegevusest ettevõtete sektoritest saadud tulud, mis on selles tegevuses osalenud töötajale kantud üle eraviisiliseks kasutuseks.4.05 | Examples of wages and salaries in kind are: | (a) | meals and drinks, including those consumed when travelling on business but excluding special meals or drinks necessitated by exceptional working conditions. Price reductions obtained in free or subsidised canteens, or obtained by luncheon vouchers, are included in wages and salaries in kind; | (b) | own account and purchased housing or accommodation services of a type that can be used by all members of the household to which the employee belongs; | (c) | uniforms or other forms of special clothing which employees choose to wear frequently outside of the workplace as well as at work; | (d) | the services of vehicles or other durables provided for the personal use of employees; | (e) | goods and services produced as outputs from the employer's own processes of production, such as free travel for the employees of railways or airlines, free coal for miners, or free food for employees in agriculture; | (f) | the provision of sports, recreation or holiday facilities for employees and their families; | (g) | transportation to and from work, except when organised in the employer's time; car parking when it would otherwise have to be paid for; | (h) | child care for the children of employees; | (i) | payments for the benefit of employees, made by employers to works councils or similar bodies; | (j) | bonus shares distributed to employees; | (k) | loans to employees at reduced rates of interest. The value of this benefit is estimated as the amount the employee would have to pay if interest at market conditions were charged, less the amount of interest actually paid. The benefit is recorded in wages and salaries in the generation of income account, and the corresponding imputed payment of interest from the employee to employer is recorded in the primary distribution of income account; | (l) | stock options, when an employer gives an employee the option to buy stocks or shares at a specified price at a future date (see paragraphs 4.168 to 4.178); | (m) | incomes generated by non-observed activities in corporate sectors and transferred to the employees participating in such activities for their private use.
4.06 | Mitterahalise palgana töötajale antud kaupade ja teenuste väärtust hinnatakse alushindades, kui nende tootja on tööandja, ning ostjahindades, kui tööandja on need ostnud. Kui kaubad ja teenused on antud tasuta, arvutatakse nende kui mitterahalise palga väärtus vastavalt kõnealuste kaupade ja teenuste alushindadele (või tööandja makstud ostjahindadele, kui tööandja on need ostnud). Väärtusest arvestatakse maha töötaja makstud summa, kui kaupu ja teenuseid ei anta tasuta, vaid müüakse alandatud hinnaga.4.06 | Goods and services given to employees as wages and salaries in kind are valued at basic prices when produced by the employer, and at purchasers' prices when purchased by the employer. When provided free, the whole value of the wages and salaries in kind is calculated according to the basic prices (or purchasers' prices of the employer when purchased by the employer) of the goods and services in question. This value is reduced by the amount paid by the employee when the goods and services are given at reduced prices rather than free of charge.
4.07 | Palk ei sisalda järgmist: | a) | tööandjate kulutused, mis on vajalikud nende tootmisprotsessi jaoks. Näited on järgmised: | 1) | töötajate töökohustuste täitmise kestel tekkinud reisi-, lahusoleku-, kolimis- ja esinduskulutuste katmine; | 2) | kulutused mugavuste loomiseks töökohal, töö iseloomu tõttu nõutavaks arstlikuks läbivaatuseks ning töö ajal kantava tööriietuse muretsemiseks; | 3) | majutusteenused töökohal, mida ei saa kasutada kodumajapidamised, millesse töötajad kuuluvad, näiteks kajutid, magamisruumid, tööliste ühiselamud, soojakud jne; | 4) | erisöögid ja -joogid, mis on vajalikud erandlike töötingimuste tõttu; | 5) | töötajatele makstud toetused tööks vajalike tööriistade, seadmete või eririietuse ostmiseks või see osa töötajate palgast, mida nad vastavalt oma töölepingule peavad selliste ostude tegemiseks kasutama. Kui töötajad peavad töölepingu alusel ostma töövahendeid, seadmeid, eririietust jne ning seda ei hüvitata neile täiel määral, arvestatakse nende kantud ülejäänud kulud palgana saadavast summast maha ja tööandja vahetarbimist suurendatakse vastavalt. | Neid kulutusi kaupadele ja teenustele, mida tööandjad peavad oma töötajatele võimaldama, et viimased saaksid oma tööd teha, käsitatakse kui tööandjate vahetarbimist; | b) | palk, mida tööandjad maksavad ajutiselt oma töötajatele nende haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse, töövõimetuse jne korral. Neid makseid käsitatakse kui muid sotsiaalkindlustushüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (D.6222) ja mis märgitakse samas mahus tööandjate arvestuslike sotsiaalmaksete all, mis ei ole pensionimaksed (D.1222); | c) | muud tööga seotud sotsiaalkindlustushüvitised, mis esinevad laste-, abikaasa-, pere-, haridus- või muude toetustena töötajate poolt ülalpeetavatele inimestele ja tasuta meditsiiniteenustena (v.a need, mis on vajalikud töö iseloomu tõttu) töötajatele või nende perekondadele; | d) | tööandja poolt palgalt makstavad maksud, näiteks palgafondimaks. Selliseid ettevõtte makstavaid makse arvestatakse kas protsendina palgast või kindlaksmääratud summana töötaja kohta. Neid makse käsitatakse kui muid tootmismakse; | e) | maksed kodustöötajatele tükitöö alusel. Kui kodustöötaja töötasu määratakse tema vastutusel toimuva tootmisprotsessi toodangu väärtuse alusel sõltumata tema tööpanusest, tähendab selline tasustamine, et töötaja on mittepalgaline töötaja.4.07 | Wages and salaries do not include the following: | (a) | expenditure by employers necessary for the employers' production process. Examples are the following: | (1) | allowances or reimbursement of employees for travelling, separation, removal and entertainment expenses incurred in the course of their duties; | (2) | expenditure on providing amenities at the place of work, medical examinations required because of the nature of the work and supplying working clothes which are worn for work; | (3) | accommodation services at the place of work of a kind which cannot be used by the households to which the employees belong, for example cabins, dormitories, workers' hostels, and huts; | (4) | special meals or drinks necessitated by exceptional working conditions; | (5) | allowances paid to employees for the purchase of tools, equipment or special clothing needed for their work, or that part of their wages or salaries which, under their contracts of employment, employees are required to devote to such purchases. To the extent that employees who are required by their contract of employment to purchase tools, equipment, special clothing, etc., are not fully reimbursed, the remaining expenses they incur are deducted from the amounts they receive in wages and salaries and the employers' intermediate consumption increased accordingly. | Expenditure on goods and services that employers are obliged to provide to their employees in order for them to be able to carry out their work is treated as intermediate consumption by employers; | (b) | The amounts of wages and salaries which employers pay to their employees temporarily in the case of sickness, maternity, industrial injury, disability, etc. Such payments are treated as other social insurance non-pension benefits (D.6222), with the same amounts recorded under employers' imputed non-pension social contributions (D.1222); | (c) | other employment-related social insurance benefits, in the form of children's, spouses', family, education or other allowances in respect of dependants, and in the form of the provision of free medical services (other than those necessitated by the nature of the work) to employees or their families; | (d) | taxes payable by the employer on the wage and salary bill — for example, a payroll tax. Such taxes payable by enterprises are assessed either as a proportion of the wages and salaries paid or as a fixed amount per person employed. They are treated as other taxes on production; | (e) | payments to outworkers on piecework rates. When the income received by the outworker is a function of the value of the outputs from some process of production for which that person is responsible, however much or little work was put in, this kind of remuneration implies that the worker is self-employed.
Tööandjate sotsiaalmaksed (D.12)Employers' social contributions (D.12)
4.08 | Määratlus: tööandjate sotsiaalmaksed on sotsiaalmaksed, mida tööandja peab maksma riiklikesse sotsiaalkindlustusskeemidesse või muudesse tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemidesse, et tagada oma töötajatele sotsiaaltoetused. | Tööandjate tehtud sotsiaalmakseid, millega tagatakse oma töötajate õigus sotsiaaltoetustele, vaadeldakse kui töötajatele makstavaid hüvitisi. Tööandjate sotsiaalmaksed võivad olla tegelikud või arvestuslikud.4.08 | Definition: employers' social contributions are social contributions payable by employers to social security schemes or other employment-related social insurance schemes to secure social benefits for their employees. | An amount equal to the value of the social contributions incurred by employers in order to secure for their employees the entitlement to social benefits is recorded under compensation of employees. Employers' social contributions may be either actual or imputed.
Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121)Employers' actual social contributions (D.121)
4.09 | Määratlus: tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121) koosnevad tööandjate poolt oma töötajate huvides kindlustusandjatele (riiklik sotsiaalkindlustus ja muud tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemid) tehtud maksetest. Need maksed hõlmavad kohustuslikke, kokkuleppelisi, lepingujärgseid ja vabatahtlikke kindlustusmakseid sotsiaalsete riskide ja vajaduste katteks. | Kuigi tööandjad teevad need maksed otse kindlustusandjatele, peetakse neid tööandjate makseid töötajatele makstavate hüvitiste osaks. Seejärel kirjendatakse töötajaid kindlustusandjatele maksete tegijatena. | Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed koosnevad kahest jaotusest: pensioniga seotud maksed ja muude toetuste jaoks tehtud maksed, mis kantakse eraldi järgmistesse kategooriatesse: | a) | tööandjate tegelikud pensionimaksed (D.1211); | b) | tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed (D.1212). | Tööandjate tegelikud maksed, mis ei ole pensionimaksed, vastavad maksetele, mis on seotud sotsiaalsete riskide ja vajadustega, mis ei ole pensionid, nagu näiteks nende töötaja haigus, rasedus ja sünnitus, tööõnnetus, puue, koondamine jne.4.09 | Definition: employers' actual social contributions (D.121) consist of the payments made by employers for the benefit of their employees to insurers (social security and other employment-related social insurance schemes). Such payments cover statutory, conventional, contractual and voluntary contributions in respect of insurance against social risks or needs. | Although paid directly by employers to the insurers, such employers' contributions are treated as a component of the compensation of employees. The employees are then recorded as paying the contributions to the insurers. | Employers' actual social contributions are comprised of two categories, the contributions related to pensions and the contributions for other benefits, which are recorded separately under the following headings: | (a) | Employers' actual pension contributions (D.1211); | (b) | Employers' actual non-pension contributions (D.1212). | Employers' actual non-pension contributions correspond to contributions related to social risks and needs other than pensions, such as sickness, maternity, industrial injury, disability, redundancy, etc. of their employees.
Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122)Employers' imputed social contributions (D.122)
4.10 | Määratlus: tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122) kujutavad endast muude sotsiaalkindlustushüvitiste vastaskirjet (D.622) (miinus lõplikud töötajate sotsiaalmaksed), mida tööandjad maksavad otse oma töötajatele või endistele töötajatele ja teistele vastavate õigustega isikutele, kaasamata kindlustusandjat või autonoomset pensionifondi ning loomata sel eesmärgil spetsiaalset fondi või eraldi reservi. | Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed jaotatakse kahte kategooriasse. | a) | Tööandjate arvestuslikud pensionimaksed (D.1221) | Pensioniga seotud sotsiaalkindlustusskeemid klassifitseeritakse määratud sissemaksega skeemideks ja määratud väljamaksega skeemideks. | Määratud sissemaksega skeemi puhul määratakse hüvitised skeemi tehtud maksete ja fondide investeeringutulu põhjal. Pensionile jäämisel võtab töötaja kõik makstavate hüvitistega seotud riskid enda peale. Nende skeemide puhul puuduvad arvestuslikud maksed, kui tööandja ei halda ise pensioniskeemi. Sel juhul vaadeldakse skeemi haldamise kulusid arvestusliku maksena, mis tuleb maksta töötajale töötajatele makstavate hüvitiste osana. See summa kirjendatakse samuti kui kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused finantsteenustele. | Määratud väljamaksega skeemi puhul määratakse liikmetele makstavad hüvitised skeemi eeskirjade alusel, st makse või miinimummakse määramiseks kasutatakse valemit. Määratud väljamaksega skeemi puhul teevad sissemakseid üldjuhul nii tööandja kui ka töötaja, kusjuures töötaja sissemaksed on kohustuslikud ja moodustavad teatava protsendi jooksvast palgast. Kulud, mis seonduvad sellega, et hüvitiste maksmine oleks võimalik ettenähtud mahus, kannab tööandja. Hüvitiste maksmise risk langeb tööandjale. | Määratud väljamaksega skeem sisaldab tööandja arvestuslikku makset, mis arvutatakse järgmiselt: | tööandja arvestuslik makse võrdub | hüvitise suurenemine jooksva tööperioodi põhjal | miinus | tööandja tegelike maksete summa | miinus | töötaja maksete summa | pluss | skeemi haldamise kulud. | Mõnda skeemi võidakse nimetada mitteosamakseliseks, sest puuduvad tööandja või töötaja tegelikud maksed. Siiski arvestatakse ja arvutatakse tööandja arvestuslik makse äsja kirjeldatud viisil. | Kui valitsemissektori töötajate puhul ei ole skeemidepõhiseid pensioniõigusi kirjendatud põhiarvepidamises, tuleb valitsemissektori tööandjate arvestuslikke pensionimakseid hinnata kindlustusmatemaatiliste arvutuste põhjal. Üksnes juhtudel, kui kindlustusmatemaatiliste arvutustega ei ole võimalik saavutada piisavat usaldusväärsuse taset, võib valitsemissektori tööandjate arvestuslikke pensionimakseid hinnata veel kahel viisil: | 1) | praegustele töötajatele makstava palga mõistliku protsendi alusel või | 2) | parasjagu makstavate hüvitiste ja tegelike sissemaksete (mida maksavad nii töötajad kui ka valitsemissektor kui tööandja) vahe. | b) | Tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed (D.1222) | Asjaolu, et teatavaid sotsiaaltoetusi maksavad vahetult tööandjad, mitte riiklikud sotsiaalkindlustusfondid või teised kindlustusandjad, ei välista nende toetuste kirjendamist sotsiaaltoetustena. Kuna kulutused nendele toetustele on osa tööandjate tööjõukuludest, tuleb nad samuti arvata töötajatele makstavate hüvitiste koosseisu. Sellisel juhul tuleb nende töötajate vastav tasu leida arvestuslikult ning arvestuslik osa on võrdne nende sotsiaalmaksete suurusega, mida on vaja maksta, et katta sotsiaaltoetused, mille saamise õigus on töötajatel kogunenud. Nende summade puhul arvestatakse kõiki tööandja või töötaja tehtud tegelikke makseid ja need summad ei sõltu mitte ainult jooksvalt makstavate toetuste tasemest, vaid ka viisist, kuidas nende skeemide korral tööandjate kohustused peaksid tulevikus arenema selliste tegurite tulemusena nagu oodatavad muutused nende praeguste ja endiste töötajate arvus, vanuselises koosseisus ja eeldatava eluea pikkuses. Nende maksete arvestuslikud väärtused põhinevad samasugustel kindlustusmatemaatilistel arvutustel, millega määratakse preemiate suurus, mida tuleb maksta kindlustusettevõtetele. | Tegelikkuses võib osutuda selliste arvestuslike maksete summa täpne arvutamine siiski keeruliseks. Tööandja võib ise teha arvestusi – võib-olla samalaadselt rahastatud skeemidesse tehtud maksete alusel –, et oma võimalikke kohustusi tulevikus välja arvutada, ning selliseid arvestusi võib kasutada, kui need on olemas. Teine vastuvõetav meetod on praegustele töötajatele makstava palga mõistliku protsendi kasutamine. Muul juhul on ainus otstarbekas võimalus kasutada arvestuslike maksete katmiseks vajaliku hinnangulise arvestusliku töötasuna jooksvalt finantseeritavaid hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised ja mida tööandja maksab sama arvestusperioodi jooksul. Jooksval perioodil tegelikult makstud hüvitiste põhjal on asjakohane hinnata maksete ja nendega seotud arvestusliku tasu suurust.4.10 | Definition: employers' imputed social contributions (D.122) represents the counterpart to other social insurance benefits (D.622) (less eventual employees' social contributions) paid directly by employers to their employees or former employees and other eligible persons without involving an insurance enterprise or autonomous pension fund, and without creating a special fund or segregated reserve for the purpose. | Employers' imputed social contributions are divided into tw