| |
EUROOPA KOMISJON | EUROPEAN COMMISSION |
Brüssel,2.9.2015 | Brussels, 2.9.2015 |
COM(2015) 419 final | COM(2015) 419 final |
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE | COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL |
Ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise poole: ülemaailmne partnerlus valdkonna põhimõtetele vastava ja tõhusa humanitaarabi andmiseks | Towards the World Humanitarian Summit: A global partnership for principled and effective humanitarian action |
{SWD(2015) 166 final} | {SWD(2015) 166 final} |
I.Ülemaailmne humanitaarabiteemaline tippkohtumine. Humanitaartegevuse ümberkujundamine muutuvas keskkonnas | I.The World Humanitarian Summit — reshaping humanitarian action in a changing landscape |
a)Sissejuhatus | a)Introduction |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peasekretär on kokku kutsunud esimese ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise, mis peetakse 23.–24. mail 2016 Istanbulis. Tippkohtumise ajendiks on konfliktidest ja looduskatastroofidest mõjutatud inimeste arvu enneolematu suurenemine, sealhulgas kõige ulatuslikum põgenike vool alates Teisest maailmasõjast. Tippkohtumine annab maailma üldsusele ainulaadse võimaluse jõuda rahvusvahelisele üksmeelele, kinnitades humanitaarabi põhimõtteid ja laiendades humanitaartegevust. See toob kokku valitsused, rahastajad, rakendusorganisatsioonid, 1 erasektori ja kriisist mõjutatud elanikkonna esindajad, kes peaksid võtma seal, kus vajadus tekib, kohustuse teha tõhusamat koostööd ühise eesmärgi nimel päästa elusid ja leevendada kannatusi. Selle tulemusena mõjutab ja ehk isegi muudab tippkohtumine humanitaarabi praegust andmise viisi, et aidata abi vajavaid inimesi paremini. | The United Nations (UN) Secretary-General has called the first ever World Humanitarian Summit to take place on 23-24 May 2016 in Istanbul. The summit is as a response to an unprecedented increase in the number of people affected by conflicts and natural disasters, including the highest number of displacements since World War II. The summit presents the global community with a unique opportunity to establish an international consensus reaffirming the principles of humanitarian aid and strengthening humanitarian action. The summit will bring together governments, donors, implementing organisations, 1 the private sector and representatives of affected populations who, where needed, should commit to more effective ways of working together for the common objective of saving lives and alleviating suffering. As a result, the summit will influence, and possibly even change, the current humanitarian modus operandi to better serve people in need. |
Euroopa Liit (EL) ja selle liikmesriigid on peamised humanitaarabi rahastajad. Koos on nad põhilised üleilmsete praktiliste kogemustega poliitikakujundajad. Paljud sidusrühmad ootavad neilt, et nad aitavad saavutada tippkohtumise eesmärki. Käesolevas teatises, mis põhineb Euroopa konsensusel humanitaarabi valdkonnas, 2 kirjeldatakse liidu arusaama humanitaartegevuse ümberkujundamisest ja antakse soovitusi, mis tippkohtumisel tuleks heaks kiita. Põhiidee on arvukate osalistega partnerluse loomine ja tugevdamine. Ainult seotud ja kooskõlastatud tegevuse abil saab maailma üldsus tulla toime süvenevate ja mitmetahuliste kriiside ja katastroofidega, mille puhul on vajalik humanitaarabi. | The European Union (EU) and its Member States are major humanitarian donors. Together, they constitute a key policy-setter with global operational experience. They are expected by many stakeholders to contribute to the success of the summit. This Communication, building on the European Consensus on Humanitarian Aid, 2 sets out the Union’s vision for reshaping humanitarian action and proposes recommendations that should be endorsed by the summit. The underlying message is to build and reinforce partnerships among a multitude of actors. It is only through linked and coordinated action that the global community can respond to the escalating and multifaceted crises and disasters that demand humanitarian assistance. |
b)Muutuv humanitaarabi maastik | b)A changing humanitarian landscape |
Humanitaarkriiside arv on viimase 25 aastaga kasvanud, need on üha keerukamad ja tõsisemad. 2014. aastal toimus üle 400 poliitilise konflikti, mis mõjutas üle 50 miljoni inimese elu. Neist konfliktidest rohkem kui 40 olid seotud traditsioonilise sõjategevuse või terrorismiga 3 . Paljude konfliktide põhjused olid ideoloogilised ning nendega kaasnesid tõsised piirkondlikud tagajärjed, mis omakorda avaldas mõju humanitaarabi kättesaadavusele, kriisist mõjutatud rahvastiku kaitsmisele ja humanitaartöötajate turvalisusele. Kui mõnel osalejal puudub tahe leida poliitilisi lahendusi, tähendab see, et kriisid muutuvad pikaajaliseks ja humanitaarabi vajatakse aastaid või isegi aastakümneid. | Humanitarian crises have increased in number, complexity and severity over the last 25 years. In 2014, there were more than 400 politically-driven conflicts that affected the lives of 50 million people. Over 40 of these conflicts involved conventional warfare or terrorism. 3 Many were ideologically inspired and had dramatic regional repercussions with knock-on effects on access to humanitarian aid, the protection of affected populations and the security of humanitarian workers. The lack of willingness among some actors to find political solutions means that these crises become protracted, generating needs for humanitarian assistance for years if not decades. |
Looduskatastroofid, millest mõni on seotud kliimamuutustega ja selliste põhisuundumustega nagu veepuudus, urbaniseerumine ja demograafiline surve, mõjutavad igal aastal 100 miljoni inimese elu 4 . Paljud sellised katastroofid leiavad uuesti aset enne, kui kogukonnad jõuavad end taas üles ehitada. | Natural disasters — some related to climate change and linked to mega trends, such as water scarcity, urbanisation and demographic pressures — affect the lives of 100 million people each year. 4 Many of these disasters recur before communities have time to rebuild. |
Sotsiaalne ja majanduslik nõrkus võimendavad humanitaarkriise. Alates 1990. aastast on suurenenud sellistes ebakindlates riikides elavate ülimalt vaeste inimeste osakaal, mille valitsus ei soovi või ei suuda tagada põhiteenuseid või sotsiaalset võrdsust. See tähendab, et praegu mõjutab humanitaarkriis või selle oht rohkem kui 250 miljonit inimest 5 . | Social and economic fragility fuels humanitarian crises. Since 1990, the proportion of extremely poor people living in fragile states — where governments are unable or unwilling to provide either basic services or social equality — has increased. This means that today over 250 million people are either already affected by, or exposed to, humanitarian crises. 5 |
Need suundumused ja nende omavahelised seosed on tekitanud kujuteldamatuid inimkannatusi ja enneolematu vajaduse humanitaarabi järele. 2015. aasta keskpaigas vajab humanitaarabi ligi 79 miljonit inimest 37 riigist, sealhulgas 59 miljonit ümberasustatud inimest 6 . | These trends, and their interdependence, have led to unprecedented human suffering and record humanitarian needs. In mid-2015, nearly 79 million people in 37 countries are in need of humanitarian assistance, including over 59 million displaced people. 6 |
Humanitaarabisüsteemi ees seisab raske ülesanne, kuna rohkem inimesi vajab rohkem abi ja selleks on vaja rohkem vahendeid. Praeguste kriiside ja katastroofide ulatust arvestades ei suuda rahalised vahendid humanitaarvajadusi rahuldada, ehkki rahastajate panus on rekordiline 7 . | The humanitarian system is being challenged to do more, for more people, and at greater cost. Given the scale of today’s crises and disasters, funding to cover humanitarian needs cannot keep up, despite record contributions by donors. 7 |
Kuid humanitaarabi valdkond ei ole muutunud ainuüksi ülesannete keerukuse tõttu. See areneb ka tänu sellele, et humanitaartegevusse annab oma panuse üha suurem arv eri osalejaid. Nad toovad kaasa lisavahendeid, kuid muudavad ka humanitaarabi pakkuva kogukonna planeerimise, koordineerimise ja reageerimise viisi 8 . ÜRO koordineeritav süsteem peab seega vastavalt kohanduma, et säilitada oma tähtsust ja anda lisaväärtust . Hoolimata 2005. aasta humanitaarreformi ja 2011. aasta ümberkujundava arengukava 9 toel tehtud edusammudest ei vasta süsteemi juhtimine, koordineerimine ja vastutuspool tihti ootustele. Eelkõige ei saa seda enam pidada väikeseks läänelikest väärtustest lähtuvaks organisatsioonide ja annetajate ühenduseks. Tippkohtumisel tuleks seega tunnistada humanitaarabi osutajate mitmekesisust ja seda tervitada, taaskinnitades samal ajal humanitaarabi põhimõtteid ja püüdes kõrvaldada humanitaartegevuse puudusi. | But the humanitarian landscape has changed not only because of multiplied challenges. It is also evolving because a greater number of more diverse actors contribute to humanitarian efforts. This brings additional resources, but also changes the way the humanitarian community plans, coordinates and responds. 8 Consequently, the UN-coordinated system has to adapt to remain relevant and add value. Despite progress resulting from the 2005 humanitarian reform and the 2011 Transformative Agenda, 9 the system still often falls short of expectations on leadership, coordination and accountability. Above all, it can no longer be perceived as a small group of organisations and donors driven by ’Western values’. The summit should thus recognise and embrace the diversity of humanitarian actors, while reconfirming humanitarian principles and addressing shortcomings in humanitarian action. |
II.Peamised soovitused ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise jaoks | II.Key recommendations for the World Humanitarian Summit |
Tippkohtumise ettevalmistamises osales palju humanitaarabi osutajaid, kes vahetasid ideid humanitaarabi täiustamise kohta. Käesolev teatis on koostatud nende arutelude põhjal. Selles soovitatakse teha üleilmset koostööd, et suurendada maailma üldsuse solidaarsust konflikti- ja katastroofiohvritega ning toetada humanitaarabi süsteemi parendamist humanitaarabi põhimõtetest lähtudes. Soovitused täiendavad üksteist, on üksteisega seotud ja neil on üks eesmärk: võimaldada humanitaarabi kogukonnal ühiste eesmärkide nimel koos töötada, et päästa elusid, hoida ära kriise ja katastroofe ning võimaldada nendest taastumist. | A wide spectrum of humanitarian actors participated in the preparations for the summit and shared their ideas on improving humanitarian aid. This Communication builds on these discussions. It recommends a global partnership to reinforce the world community’s solidarity with victims of conflicts and disasters, using humanitarian principles as a starting point and advocating for concrete improvements in the humanitarian system. The recommendations are complementary and interrelated and have a single aim: to enable the humanitarian community to work together towards its common objectives of saving lives, preventing crises and disasters, and enabling recovery. |
1.Ülemaailmne partnerlus valdkonna põhimõtetele vastava humanitaarabi andmiseks | 1.A global partnership for principled humanitarian action |
`)Humanitaarabi aluseks olevate väärtuste kinnitamine ja tegutsemiskohustuste võtmine | `)Reaffirming the values underpinning humanitarian aid and committing to action |
Väärikus, isikupuutumatus ja solidaarsus on universaalsed väärtused. Need on kõikide kultuuride tuum, olenemata nende geograafilisest asukohast, rahvuslikust koosseisust või usundist. Humanitaarabi humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtted väljendavad üheselt neid ühiseid väärtusi 10 . Nad on vajalikud ka praktilisel tasandil, sest aitavad luua juurdepääsu abile, kaitsta kõige haavatavamaid ja tagada humanitaartöötajate turvalisuse. | The values of dignity, integrity and solidarity are universal. They are at the core of all cultures, regardless of geography, ethnicity or religion. The humanitarian principles of humanity, neutrality, impartiality and independence are a concrete expression of these shared values. 10 They are also an operational necessity helping to provide access to assistance, to protect the most vulnerable and to ensure the security of humanitarian workers. |
Kuna kriisidele on terviklikke lahendusi raske leida, eiratakse neid põhiväärtusi üha enam. See väljendub rahvusvahelise humanitaarõiguse aina sagedasemas rikkumises, sealhulgas kõikjal ratifitseeritud Genfi konventsioonide rikkumises, ning riikide ja rahvusvahelise üldsuse võimetuses kuritegude toimepanijaid vastutusele võtta. | However, as comprehensive solutions to crises remain elusive, these basic values are being increasingly disregarded. This is reflected in the increasing breaches of international humanitarian law, including the universally ratified Geneva Conventions, and the inability of States and the international community to hold perpetrators to account. |
Suurem osa humanitaarabist antakse konfliktipaikades ebakindlas poliitilises keskkonnas, kus on madal sotsiaal-majanduslik arengutase. Inimeste kannatusi põhjustavate konfliktide lahendamine ei ole humanitaartöötajate ülesanne. Sellegipoolest peavad humanitaarabi osutajad mõistma poliitilist ja sotsiaal-majanduslikku keskkonda, kus nad töötavad. Ehkki on selge, et humanitaarabi ei ole poliitiline, militaarne ega rahutagamise vahend, peavad humanitaarabi osutajad töötama koos teistega ning juhtima nende tähelepanu humanitaarkriiside julmustele, et võimaldada neil võtta sobivaid meetmeid 11 . | Most humanitarian work takes place in conflicts in the context of a fragile political environment and weak socio-economic development. Solving conflicts that cause human suffering is not the task of humanitarian responders. Nevertheless, humanitarian actors need to understand the political and socio-economic environment in which they operate. While it is clear that humanitarian aid is neither a political, military nor a peace-building tool, humanitarian actors must work with others — and bring to their attention the atrocities of humanitarian crises — to enable them to take appropriate action. 11 |
Soovitus | Recommendation: |
•Tippkohtumine annab ainulaadse võimaluse uuendada ühiseid kohustusi, kinnitades meie ühist vastutust kaitsta inimelusid ja anda humanitaarabi. Asjaomaseid osalejaid tuleks kutsuda üles võtma selleks kasutusele kõik poliitika-, arengu- ja humanitaarabivahendid. Tippkohtumise tulemused peaksid kinnitama ühiseid aluspõhimõtteid: väärikuse, isikupuutumatuse ja solidaarsuse väärtust, humanitaarabi põhimõtteid, rahvusvahelise humanitaarõiguse alusel seatud kohustuste järgimist ning kohustust hoida humanitaarabi poliitilistest huvidest lahus. | •The summit presents a unique opportunity for a renewed collective commitment confirming our collective responsibility to protect human lives and to deliver humanitarian aid. It should call for all means, be they political, development or humanitarian, to be deployed to this effect by the respective actors. The summit outcome should confirm the common basics: the values of dignity, integrity and solidarity; humanitarian principles; the respect of obligations under international humanitarian law; and the commitment to keep humanitarian work distinct from political agendas. |
a)Kättesaadavuse tagamine | a)Ensuring access |
Praktiline kogemus näitab, et humanitaarabi põhimõtted lihtsustavad tõepoolest selle kättesaadavust. Kättesaadavus tähendab peamiselt inimeste võimalust saada abi. Humanitaarabi põhiline eeltingimus ongi hõlbustada humanitaarabi osutajate jõudmist kriisist mõjutatud inimesteni. | Operational experience shows that humanitarian principles indeed facilitate access. Access is primarily about people’s ability to benefit from aid, and facilitating humanitarian actors’ access to affected people is the fundamental precondition of humanitarian relief. |
Paraku on konfliktide laad põhjustanud üha sagedamini rünnakuid humanitaartöötajate vastu ja varade vargust. Seetõttu on mitu kriisist mõjutatud piirkonda muutunud humanitaartöötajatele keelatud alaks. Selle tagajärjel ei ole haavatavatel elanikel korrapärast juurdepääsu abile. Tuleb teha kõik võimalik, et suurendada teadlikkust humanitaarabi aluseks olevatest universaalsetest väärtustest eelkõige ebakindlates riikides. Konfliktipooltega, eriti valitsusväliste osalejatega peetavas dialoogis tuleks rohkem tähelepanu juhtida kriisist mõjutatud inimeste objektiivsetele vajadustele. | However, the nature of conflicts has led to increased attacks on humanitarian personnel and theft of assets. Consequently, many affected regions have turned into no go zones for humanitarian workers. As a result, vulnerable populations are routinely denied access to aid. Every effort must be undertaken to increase awareness of the universal values underlying humanitarian action, in particular in fragile states. The dialogue with parties to a conflict, especially non-state actors, should refocus on the objective needs of the affected people. |
Mõned vastuvõtjariikide valitsused või valitsusvälised osalejad takistavad humanitaarabi jõudmist abivajajateni, kehtestades töötajatele ja tarnetele liikumispiiranguid ja bürokraatlikke takistusi või ei taga nende kaitset. Selle kohta peaks andma juhiseid rahvusvahelise õiguse komisjoni käimasolev töö, milles käsitletakse inimeste kaitset katastroofide korral 12 . Samal ajal ei julge rakendusorganisatsioonid aeg-ajalt keerulistesse piirkondadesse minna. Lisaks võivad teatud humanitaarabi andvate valitsuste terrorismivastased meetmed mõjutada mõnes olukorras humanitaarabi osutajate tööd, kelle ees võib seista valik kas jätta humanitaarabi vajadustele reageerimata või riskida kriminaalkaristusega. Kõikide selliste meetmete tulemuseks on või võib olla elutähtsa abi ebaühtlane andmine. | Some host governments or non-state actors hinder humanitarian access by imposing restrictions on movement and bureaucratic obstacles to workers and supplies or by not ensuring their protection. The ongoing work of the International Law Commission on the ’Protection of persons in the event of disasters’ should provide guidance in this respect. 12 At the same time, implementing organisations occasionally shy away from being present in difficult areas. Furthermore, in some situations, certain donor governments’ counter-terrorism measures can potentially affect the work of humanitarian actors, who may face a dilemma between not responding to humanitarian needs or risking criminal prosecution. As a result of all such actions, there is or can be uneven delivery of critical assistance. |
Soovitused | Recommendations: |
•Humanitaarabi kogukond peaks olema kaasatud jõulisemasse mõttevahetusse konfliktipooltega ja selgitustegevusse, et tagada abi kättesaadavus, kaitse ja turvalisus. Kohalikke kogukondi ja eriti kohalikku kodanikuühiskonda tuleks julgustada ja võimestada kaitsma konfliktipoolte ees humanitaarabi aluseks olevaid universaalseid väärtusi. | •Humanitarian actors should engage in a more robust dialogue and advocacy with parties to conflicts to ensure access, protection and security. Local communities, and local civil society in particular, should be encouraged and empowered to advocate to the parties to a conflict for the universal values underlying humanitarian action. |
•Esmajoones peaksid valitsused tagama turvalise keskkonna humanitaartegevuseks. Samuti peaksid nad humanitaarabi kättesaadavuse hõlbustamiseks kehtestama sobiva õigus- ja poliitikaraamistiku: a) humanitaartöötajate puhul on see seotud nende privileegide ja puutumatuse, viisade ja riiki sisenemise tingimuste, töölubade ja liikumisvabadusega, samuti valdkonna põhimõtetele vastava humanitaarabi võimaldamisega terrorismivastaste meetmete kontekstis; b) varustuse ja kaupade puhul on see seotud tollinõuete ja -tariifide, maksustamise ja transpordiga. | •Governments should first and foremost ensure a safe and secure environment for humanitarian action. They should also have in place an appropriate legal and policy framework to facilitate humanitarian access: a) for relief personnel: as regard privileges and immunities, visa and entry requirements, work permits, freedom of movement; as well as enabling principled humanitarian action in the context of counter-terrorism measures; b) for equipment and goods as regard: customs requirements and tariffs, taxation and transport. |
•Rakendusorganisatsioonid peaksid suurendama oma kohalolu kaugetes ja ohtlikes piirkondades, et olla kriisist mõjutatud elanikele lähedal. See nõuab rangeid, kuid eesmärgipäraseid turvaprotokolle, kvalifitseeritud ja koolitatud töötajaid ning koostööd nendega, kellel on juurdepääs abivajavale elanikkonnale. | •Implementing organisations should increase their presence in remote and dangerous areas to ensure proximity to affected populations. This requires strict but enabling security protocols, the deployment of qualified and trained staff, and cooperation with those who have access. |
b)Humanitaartegevuse keskmesse tuleb seada kaitsemeetmed | b)Putting protection at the heart of the humanitarian response |
Humanitaarkriisid muudavad kriisist mõjutatud elanikkonna tihti kaitsetuks ärakasutamise ja väärkohtlemise ees. Humanitaarabi põhimõtete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse eiramise tõttu ohustab neid veel ebakindlus, diskrimineerimine, ärakasutamine või oht elule. Kõige haavatavamad on sageli lapsed, naised ja tüdrukud, vanurid ning puudega inimesed. Tuleb rõhutada, et esmane kohustus kaitsta humanitaarkriisist mõjutatud inimesi lasub riigil. Kuid kui nad ei suuda seda teha või rikuvad ise rahvusvahelist humanitaarõigust, peavad tegutsema humanitaarabi osutajad. | Humanitarian crises often make the affected populations vulnerable to exploitation and ill-treatment. The disregard of humanitarian principles and international humanitarian law exposes them to further insecurity, discrimination, abuse or threat to lives. Children, women and girls, the elderly, the disabled are often the most vulnerable. It should be underlined that States have the primary responsibility to protect people affected by humanitarian crises. But when they fail or if they themselves perpetrate violations of international humanitarian law, humanitarian actors are bound to act. |
Humanitaartegevuse raames ei ole inimeste kaitsmisega veel piisavalt tegeletud 13 . Selle põhjuseks on näiteks strateegilise juhtimise puudumine, piiratud võimekus, kaitse erinevad tõlgendused ning võimetus luua kontakti kriisist mõjutatud kogukondadega konfliktikeskkondades. Tuleb taas kutsuda üles seadma kaitsemeetmed humanitaartegevuse keskmesse. Kuigi humanitaarabi antakse vaid vajaduspõhiselt, peaks selle eesmärk olema ka kõikide inimeste õiguste austamine kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõiguse, inimõiguste ja pagulasõigusega. Samal ajal peaks humanitaartegevus tõhusat kogukondliku kaitse mehhanismi toetama, mitte seda asendama. | Protecting people has not yet been addressed in humanitarian action to the extent it should. 13 This is the result of factors such as a lack of strategic direction, limited capacity, diverging interpretations of protection, and the inability to connect with affected communities in conflict environments. There must be a renewed call to place protection at the centre of humanitarian response. While being solely needs-based, humanitarian activities should aim to ensure respect for the rights of all individuals in accordance with international humanitarian, human rights and refugee law. At the same time, humanitarian action should support, and not be a substitute for, effective existing community-based protection mechanisms. |
Humanitaarabi osutajad üksi ei suuda abisaajate kaitset tagada. Humanitaarabi osutajad ja inimõiguste eest seisev kogukond peavad tegema tihedamat koostööd. Siiski peab olema selge, et humanitaartegevus peaks jääma neutraalseks, erapooletuks ja sõltumatuks, et vältida kriisist mõjutatud elanike ja abitöötajate muutumist konfliktipoolte rünnakute sihtmärgiks ning et mitte riskida humanitaarabi juurdepääsu keelamisega 14 . | Humanitarian actors alone cannot ensure the protection of beneficiaries. Stronger links should be forged between humanitarian actors and the human rights community. However, it must be clear that humanitarian action should remain neutral, impartial and independent to avoid exposing the affected population and relief workers to attacks from parties to a conflict, and to the risk of being denied access. 14 |
Soovitused | Recommendations: |
•Humanitaarabi kogukond peaks kaitsemeetmed süsteemselt humanitaarabiga siduma, võttes arvesse konkreetsete elanikkonnarühmade probleeme ja võimalusi nende olukorras ning neid ähvardavaid ohtusid. Rakendusorganisatsioonid peaksid asjaomaste koordineerimismehhanismide, näiteks riikide humanitaarabi meeskondade või -klastrite abil välja töötama ulatuslikud kaitsestrateegiad, mis hõlmaksid analüüsi, programmitööd ja järelevalvet ning spetsiaalselt kaitsemeetmetega tegelevat eripersonali. | •The humanitarian community should systematically integrate protection into humanitarian response, taking into account the vulnerabilities and capacities of specific population groups in given contexts and the threats they face. Implementing organisations, through relevant coordination mechanisms such as humanitarian country teams or clusters, should develop comprehensive protection strategies covering analysis, programming, and monitoring, and should have dedicated staff working on protection. |
•Humanitaarabi ja inimõiguslaste kogukondade kui kahe kaitsja koostööd tuleks tihendada. Siiski peaksid humanitaarabitöötajad olema endiselt vabastatud aruandlusnõuetest, mis võivad kahjustada nende neutraalsust, erapooletust ja sõltumatust või abivajajateni jõudmist. | •Cooperation between the humanitarian and human rights communities, both being protection actors, should be reinforced. However, humanitarian staff should remain exempt from reporting requirements that could compromise their neutrality, impartiality and independence, or be harmful to access. |
2.Üleilmne partnerlus tõhusa humanitaarabi tagamiseks | 2.A global partnership for effective humanitarian action |
a)Üleilmne partnerlus humanitaarabi tõhususe põhimõtete vallas | a)A global partnership on the basics of humanitarian effectiveness |
Muutuv humanitaarabi maastik nõuab humanitaarabi kogukonnalt senisest tõhusamat tööd. Ükski humanitaarkriis ei ole ühesugune, olukorrad on erinevad. Siiski käsitletakse humanitaarabi süsteemis sageli ikka veel kõiki olukordi ühetaoliselt, mis ei rahulda alati asjaomaseid vajadusi või ei taga kõige tõhusamat abi andmist. Lisaks ei suudeta humanitaarabivajadusi praegu usaldusväärselt ja võrreldavalt hinnata. Praegune süsteem hõlmab paljude andmete kogumist ja ühitamatuid analüüse, mille tulemusena on hindamisviisid ja rahastusele kandideerimise meetodid erinevad. Selline ebatõhusus ei saa enam jätkuda. | The changing humanitarian landscape requires the humanitarian community to be much more effective than today. No humanitarian crisis is the same — situations differ. Yet, in many respects, the humanitarian system still follows a one-size-fits-all approach, which does not always adequately meet needs or ensure the most efficient delivery. Moreover, currently there are no reliable and comparable assessments of humanitarian needs. The current system involves multiple data collections and disparate analyses leading to differing assessments and competition for funds. These inefficiencies cannot continue. |
Tõhus humanitaarabi andmine vajab usaldusväärset struktureeritud teavet vajaduste ja olemasolevate võimaluste kohta, sealhulgas ebatraditsiooniliste osalejate kohta, kui nende mõju on suur. Selleks on vaja, et kohapeal olijad koguksid süstemaatiliselt andmeid. Pärast andmete kogumist tuleks neid jagada humanitaarabi osutajatega ning kasutada ühise analüüsi tarbeks ja vajaduste koordineeritud hindamiseks. | Effective humanitarian action requires reliable disaggregated information on needs and available capacities, including non-traditional actors if they make a relevant contribution. This requires systematic data collection by those present on the ground. Once data is collected, it should be shared among humanitarian actors and used for joint analysis and coordinated needs assessments. |
Kvaliteet, tulemused, kulutõhusus ja vastutus kriisist mõjutatud elanike ees kuuluvad samuti humanitaarabi tõhususe põhielementide hulka. Tarvis on ühist vahendit, millega mõõta, kas abi antakse tegelikele abivajajatele ja kas sellel on oodatav mõju. Et abi ulatust ja asjakohasust maksimeerida, tuleks lisaks luua mehhanismid tagamaks, et kriisist mõjutatud elanike, eriti naiste arvamust võetaks abi andmisel arvesse. Kõik need jõupingutused peaksid tuginema tõhusale rahastamise jälgimisele, võimaluse korral saajatele antava tegeliku abi tasandil, et vältida lünki ja kattuvust. See lähenemine peaks omakorda lihtsustama tulemuste hindamist edasiste paranduste tegemiseks. | Quality, results, cost-efficiency and accountability to affected populations are also key elements of humanitarian effectiveness. There is a need for common tools to measure whether the assistance addresses actual needs and brings the expected impact. In parallel, in order to maximise the reach and relevance of action, there should be mechanisms in place to ensure that the views of affected populations, particularly women, are considered throughout the response. All of these efforts should be underpinned by functioning financial tracking, if possible to the level of actual aid delivered to beneficiaries, to avoid gaps and overlaps. It turn, this approach should facilitate evaluation of results to make further improvements. |
Teadusuuringud, innovatsioon ja teaduslikud lahendused võivad aidata muuta nii humanitaarabi otsuste tegemise kui ka abi andmise tõhusamaks. Lisaks traditsioonilisele partnerlusele on siinkohal ülioluline koostöö teadusasutuste, teadusuuringute võrgustike, teadusringkondade ja erasektoriga. | Research, innovation, and scientific solutions can help improve the effectiveness of humanitarian action, both as regard decision-making and aid delivery. Apart from traditional partnerships, cooperation with academic institutions, research networks, scientific communities, and the private sector is crucial in this regard. |
Humanitaarabi tõhusus tähendab ühise vastutuse seadmist kõrgemale üksikute institutsioonide huvidest. Humanitaarabi kogukond saab avaldada rohkem mõju vaid kõigi teadmiste, oskusteabe ja vahendite ühendamise abil. ÜRO süsteem peaks moodustama selle eesmärgi lahutamatu osa ja süsteemi eri osad peaksid oma volitusi kooskõlastatult ja tõhusalt täitma. Vastasel juhul on vaja praegused töömeetodid üle vaadata ja otsida tõhusamaid lahendusi. Sellega seoses on väga oluline võtta ümberkujundav arengukava täies ulatuses kasutusele. | Humanitarian effectiveness is about putting collective responsibility above individual institutional interests. It is only through the pooling of all knowledge, expertise and resources that the humanitarian community can achieve greater impact. The UN system should be an integral part of this effort and its individual parts must deliver on their mandates in a coordinated and efficient manner. Otherwise, there will be a need to rethink the current working methods in search for more effectiveness. The full roll out of the Transformative Agenda remains crucial in this regard. |
Soovitused | Recommendations: |
•Humanitaarabi kogukond peaks kogu abitsükli lihtsustamiseks välja töötama humanitaarabi tõhususe ulatusliku näidiku. Kõik humanitaartegevuses osalejad peaksid näidiku jaoks teavet esitama ja seda kasutama. See võiks hõlmata: | •The humanitarian community should develop a comprehensive dashboard for humanitarian effectiveness to facilitate the entire response cycle. All actors involved in humanitarian response should feed into this framework and use it. It could include: |
vajadusi, ohte, probleeme ja juurdepääsu käsitlevate jagatud andmete varamut; | repository of shared data on needs, risks, vulnerabilities, and access; |
ülevaadet olemasolevatest võimalustest; | inventory of available capacities; |
ühise riskianalüüsi ja vajaduste hindamise koordineerimise platvormi; | platform for joint risk analysis and for coordination of needs assessments; |
andmebaasi, et jälgida kõikidest allikatest antud kõiki rahalisi vahendeid ja nende eraldamist alltöövõtulepingute kaudu kohalikele partneritele ja kuni abisaajateni välja; | database for full tracking of all financial allocations from all sources and on sub-contracting to local partners all the way to beneficiaries; |
ühiseid kvaliteedinäitajaid; | shared quality markers; |
ühiseid tulemusnäitajaid; | common result indicators; |
tulemuste ja mõju hindamist | evaluation of results and impact; |
ning teadustegevust. | and research. |
•Rahastajad peaksid nõudma rakendusorganisatsioonidelt vajaduste hindamise koordineerimist, võttes arvesse konkreetset konteksti ja võimalusi, kasutades struktureeritud andmeid ja kvaliteedinäitajaid. Rahastajad peaksid kasutama neid hinnanguid rahastamisotsuste tegemisel. Samuti peaksid nad võtma kohustuse sujundada oma lepingulisi ja aruandluse mehhanisme, täites samal ajal oma õiguslikke ja aruandekohustusi. Rakendusorganisatsioonid peaksid andma aru kvaliteedi ja tulemuste kohta. | •Donors should require implementing organisations to coordinate needs assessments, taking into account context and capacities, using disaggregated data and quality markers. Donors should use such assessments in decisions on funding allocations. They should also commit to streamline their contractual and reporting mechanisms, while complying with legal obligations and ensuring accountability to their constituencies. Implementing organisations should report against quality and results. |
•Rahastajad peaksid nende poolt rahastatavatesse programmidesse lisama süstemaatiliselt vastutuse kriisist mõjutatud elanike ees. Rakendusorganisatsioonid peaksid välja töötama standardid mõjutatud elanike kaasamise kohta kogu abi andmise tsükli ajal, sealhulgas delikaatsed meetmed konkreetsetele rühmadele, ning looma asjaomased mehhanismid. | •Donors should commit to the systematic inclusion of accountability to affected populations in programmes funded by them. Implementing organisations should establish standards on engaging affected populations throughout the response cycle, including sensitive approaches to specific groups, and set up adequate mechanisms. |
•ÜRO ja muud ametkondadevahelises alalises komitees esindatud rakendusorganisatsioonid peaksid ümberkujundava arengukava täielikult kasutusele võtma ja seda süsteemselt rakendama. Rahastajad peaksid seda rakendamist jälgima ja toetama ning uurima, millistes valdkondades oleks tulemuste tagamiseks õigustatud rahvusvaheliste humanitaarabi töömeetodite või ülesehituse läbivaatamine. | •The UN and other implementing organisations represented on the Inter-Agency Standing Committee (IASC) should demonstrate the full roll out of the Transformative Agenda, and its systematic application thereafter. Donors should monitor and incentivise this implementation and should consider in which areas a review of the international humanitarian working methods or architecture would be warranted to ensure results. |
b)Partnerlus kohalike, riiklike ja piirkondlike tegutsejatega: lähimus ja solidaarsus | b)Partnership with local, national and regional actors: subsidiarity and solidarity |
Humanitaarabi tõhusus nõuab ka kõikide osalejate pakutavate eri võimaluste paremat kasutamist. ÜRO peaassamblee resolutsiooniga 46/182 loodud rahvusvaheline humanitaarabi süsteem põhineb eeldusel, et kriisist mõjutatud elanike humanitaarabivajaduste täitmise eest vastutavad eelkõige valitsused. Paljud kohalikud, riiklikud ja piirkondlikud tegutsejad eelkõige keskmiste tuludega riikides on parandanud oma suutlikkust hädaolukordadega toime tulla, seda eriti seoses looduskatastroofidega . Nende tegutsejate üha suuremat tähtsust tuleb rahvusvahelise abi kujundamisel, kooskõlastamisel ja rakendamisel selgemalt tunnistada. | Humanitarian effectiveness also requires better use of the whole range of capacities available from all actors. The international humanitarian system, as established by UN General Assembly Resolution 46/182, is based on the premise that governments have the primary responsibility for meeting the humanitarian needs of affected populations. Many local, national and regional actors, especially in middle-income countries, have improved their capacity to deal with emergencies, in particular natural disasters. The increasing role of these actors needs to be recognised more clearly in the way international responses are designed, coordinated and implemented. |
Humanitaarabi aluseks peaks olema kaks põhimõtet – lähimus ja solidaarsus kohalike, riiklike ja piirkondlike tegutsejate kui esimeste abiandjate ning vajaduse korral lisatoetust pakkuva rahvusvahelise üldsuse vahel. Rahvusvaheline üldsus peaks tegutsema ainult siis, kui kohalike abiandjate võimalused on ammendunud, kui need tegutsejad ei soovi või ei suuda kõikide kriisist mõjutatud elanike vajadusi rahuldada või kui nad ei ole võimelised vältima hädaolukordade mõju ülekandumist naaberriikidesse. | Humanitarian aid should be based on the twin principles of subsidiarity and solidarity, with local, national and regional actors as first responders, and the international community stepping in with complementary support, where necessary. The international community should act only when the capacity of local responders is overwhelmed, when these actors are unwilling or unable to meet the needs of all affected populations, or when they are incapable of avoiding spillover effects of emergencies into neighbouring countries. |
Rahvusvaheline süsteem peab olema ühenduses suurema hulga abiandjatega ja olenevalt iga kriisi eripärast peab süsteemi saama kasutada kõikide asjaomaste tegutsejate töö lihtsustamiseks. Lünkade ja kattuvuste minimeerimiseks tuleb teha ühiseid jõupingutusi, et soodustada ühist tegutsemist ja koostalitlusvõimet. Selle tõhustamiseks võiks maailma üldsus ette näha ulatusliku ülemaailmse ülevaate vahenditest, mida saab reageerimisel kasutada. Samuti peaksid valitsused ja kõik meetmeid rakendavad tegutsejad tagama, et nende tegevus vastaks rahvusvahelistele standarditele. | The international system must connect with the wider group of responders, and must become inclusive to facilitate work of all relevant actors, depending on the specificities of each crisis. There must be a concerted effort to foster interaction and interoperability in order to minimise gaps and overlaps. For this to be effective, the global community could envisage a comprehensive worldwide inventory of assets that can be called upon in a response. Equally, there should be an effort by governments and all implementing actors to ensure that their actions are compatible with key international standards. |
See lähenemine nõuab selget arusaama, millal ja millises ulatuses peaks rahvusvaheline humanitaarabi süsteem appi tulema. Näiteks oleks humanitaarabi põhimõtete ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine selge põhjus rahvusvahelise abi kaasamiseks, et katta kriisist mõjutatud elanike vajadusi. | This approach requires a clear understanding of when the international humanitarian system should step in, and to what extent. For example, a breach of humanitarian principles and international humanitarian law should be a clear trigger for international assistance in order to meet the needs of affected populations. |
Valitsused ja arenguabi andjad, keda omakorda aitab humanitaarabi kogukond, peaksid investeerima jätkusuutlike kohalike võimaluste loomisse, et suurendada kohalike kogukondade suutlikkust katastroofide tagajärgedega toime tulla ja lihtsustada humanitaarabi andmist. Piirkondlikud organisatsioonid peaksid neid jõupingutusi toetama, lihtsustades oskusteabe vahetamist ja koordineerides liikmesriikidevahelist abi. Lisaks võib maailma eri piirkondade vaheline katastroofide ohjamise ja kriisile reageerimise alal tehtav koostöö aidata veelgi suurendada koostalitlusvõimet, vähendada kriiside mõju, täiustada planeerimist ning valmistuda paremini kriisideks ja katastroofideks. | Governments and development actors — helped by the humanitarian community — should invest in building sustainable local capacity to empower local communities to withstand the consequences of a disaster and to facilitate the humanitarian response. Regional organisations should support these efforts by facilitating the exchange of know-how and coordinating assistance among States. Furthermore, cooperation between different regions of the world in disaster management and crisis response can further enhance interoperability, reduce the impacts of crises, improve planning and better prepare for crises and disasters. |
Soovitused | Recommendations: |
•Rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil töötavad koordineerimisstruktuurid peaksid hõlmama kõiki tegutsejaid, kes konkreetses sündmuses abi annavad. Seda saab teha näiteks ametkondadevahelise alalise komitee riikide humanitaarrühmade või -klastrite avamise abil teistele osalejatele. Kui koostöö olemasolevate koordineerimismehhanismide kaudu ei ole võimalik, peaks ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo edendama muid meetodeid, mis tagaksid süsteemide koostalitlusvõime. | •Internationally and nationally facilitated coordination structures should include all actors involved in each specific response. This could be done, for example, by the opening up of the IASC humanitarian country teams or clusters. In case cooperation within the existing coordination mechanisms is not possible, the UN Office for the Coordination of Humanitarian Affairs (OCHA) should facilitate other methods for ensuring interoperability of systems. |
•Humanitaarabi peaks põhinema peamiselt lähimuse ja solidaarsuse põhimõttel. Kõikide riikide kohta peaks olema tehtud riskihindamine või haavatavusanalüüs. Asjaomaste kohalike, riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste tegutsejate valmisolekust ja reageerimisvõimekusest peaks olema ülevaade. Rahvusvahelisel tasandil võiks ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo toetada paljusid sidusrühmi hõlmava ülevaate koostamist. | •The humanitarian response should be primarily based on the subsidiarity and solidarity principles. There should be risk assessments or fragility analysis established for all countries. There should be an overview of the preparedness and response capacities of relevant local, national, regional, and international actors. At the international level, such multi-stakeholder mapping could be facilitated by OCHA. |
•Humanitaarabi kogukond peaks välja töötama konkreetsete stsenaariumide juhendid, milles selgitatakse abiandjate ülesandeid ja määratakse kindlaks rahvusvahelise abi käivitamise alused. Seda peaks toetama mehhanism, millega tagatakse nende eri lähenemiste süstemaatilise rakendamise kord. ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo võiks seda protsessi hõlbustada, tehes asjaomaste pooltega koostööd. | •The humanitarian community should develop guidance on context-specific scenarios that clarify the roles of responders and establish triggers for international assistance. This should be accompanied by a mechanism to ensure discipline in the systematic application of these different approaches. OCHA could facilitate such process in cooperation with relevant partners. |
•Valitsused ja rahastajad peaksid toetama kohalike abiandjate suutlikkuse suurendamist ning kaaluma vajaduse korral nende toetamist abi andmise ajal. | •Governments and donors should support the capacity building of local responders and should consider supporting them, where appropriate, during the response. |
•Piirkondlikke organisatsioone tuleks toetada kogemuste vahetamise võrgustike väljatöötamisel ja õppuste korraldamisel. Neid organisatsioone tuleks julgustada kaasama solidaarsussätteid oma põhikirja, et anda abi liikmetele, keda on tabanud loodus- või inimtegevusest tingitud katastroof. | •Regional organisations should be supported in establishing a network for experience sharing and training exercises. Regional organisations should be encouraged to include solidarity provisions in their mandates to provide assistance to members affected by a natural or man-made disaster. |
c)Partnerlus rahastajate, erasektori, heategevusorganisatsioonide, sihtasutuste ja rakendusorganisatsioonidega humanitaarabi tõhusaks ja piisavaks rahastamiseks | c)Partnership with donors, the private sector, charities, foundations, and implementing organisations for efficient and sufficient humanitarian financing |
Selleks, et humanitaarabiga soovitud eesmärki saavutada, peab olema piisavalt vahendeid. See tuleks saavutada kahel viisil: tagades iga euro kõige tõhusama kasutamise ja laiendades rahastamisbaasi. | Humanitarian outcomes must be adequately resourced. This should be addressed in two ways: by ensuring the most efficient use of every euro of aid and by broadening the funding base. |
Humanitaarkulutuste tegelik ja tajutav ebatõhusus võib vähendada nii humanitaarabi mõju kui ka usaldusväärsust. Kõigist vajadustest on vaja luua täielik ja ühtne pilt, mis aitab omakorda taotlusi paremini koordineerida ja parandada hädaolukorra lahendamise finantsplaanide välja töötamist. Uuenduslike abi eraldamise viiside, näiteks rahapõhiste meetodite soosimine sobivas kontekstis võib vähendada üld-, ühiku- ja tehingukulusid. Kõik need meetmed nõuavad tihedat koostööd abisaajate esindajate, rakendusorganisatsioonide, rahastajate ja erasektori vahel. | Actual and perceived inefficiencies in humanitarian spending can undermine both the impact and the credibility of the humanitarian response. It is necessary to establish a complete and coherent picture of all needs that will in turn support a greater coordination of appeals and improved financial contingency planning. Encouraging innovative delivery methods, such as cash-based approaches wherever suitable to the context, can reduce overheads, and unit and transaction costs. All these actions require close partnerships between representatives of beneficiaries, implementing organisations, and donors, and with the private sector. |
Ehkki humanitaarabi rahastamise tõhususe parandamine on väga oluline, on selge, et praegustest vahenditest kogu maailma humanitaarabi vajaduste rahuldamiseks ei piisa. Eriti puudutab see pikaajalisi kriise, sest uute hädaolukordade tekkimisega kaovad need järk-järgult avalikkuse vaateväljast. | While improving the efficiency of humanitarian funding is essential, it is clear that current funding levels are not sufficient to meet humanitarian needs worldwide. Protracted crises are particularly affected, as they fade from public view and are overtaken by new emergencies. |
Süsteem sõltub liiga palju üksikutest rahastajatest. Kuigi OECD arenguabi komitee liikmete hulka mittekuuluvad rahastajad ja erasektor, sealhulgas heategevusorganisatsioonid ja sihtasutused, on mõne kriisi puhul tõeliselt olukorda muutnud, ei ole süsteem leidnud veel õiget moodust nende kaasamiseks parimal võimalikul viisil ja kogu nende potentsiaali ärakasutamiseks. Süsteem peab muutuma uutele ja erinevatele tegutsejatele atraktiivsemaks ning selleks tuleb rõhutada nende suurt panust, näidata nende pakutava abi mõju ning hõlbustada koostööd kohapeal. Rahvusvaheline süsteem peaks keskenduma uute tegutsejate jaoks stiimulite otsimisele, korrapärasema teabevahetuse loomisele ning selliste olukordade kindlakstegemisele, milles osalemine oleks neile eriti huvipakkuv. | The system has suffered from over-dependence on a few donors. While donors, who are not members of the OECD Development Assistance Committee (DAC), and the private sector — including charities and foundations — have in some crises been real game-changers, the system has not yet found the right way to engage them in the best possible way and unlock their full potential. The system needs to become more attractive to new and diverse actors by highlighting their vital contribution, demonstrating the impact of the support they provide and facilitating partnership on the ground. The international system should concentrate on finding incentives for new actors, establishing more regular dialogue, and identifying contexts in which their participation would be of particular interest to them. |
Soovitused | Recommendations: |
•Humanitaarabi ülesehitust ja tõhusust tuleb parandada. Rakendusorganisatsioonid peaksid ametkondadevahelise alalise komitee juhtimisel abitaotluste süsteemi reformima tagamaks, et see kajastaks terviklikku pilti vajadustest ja neile vastamiseks vajalikest rahalistest vahenditest. Seda võib teha eelnimetatud ettepaneku kohase näidiku jälgimise süsteemi abil. Rakendusorganisatsioonid peaksid ideaaljuhul selle süsteemiga ühinema ja vältima humanitaarsetes hädaolukordades individuaalsete abitaotluste esitamist. Selle asemel peaksid nad koordineerima oma jõupingutusi, et vältida põhjendamatut konkurentsi tõhususe arvelt. Samal ajal peaksid abitaotlused lihtsustama kvaliteetse abi andmist. Esitatud taotlusi käsitlevad aruanded peaksid hõlmama andmeid nii täidetud kui ka täitmata vajaduste kohta. | •The architecture and efficiency of humanitarian action need to improve. Implementing organisations, under the guidance of the IASC, should reform the appeals system to ensure it reflects a complete picture of needs and funding requirements — this could be done via a tracking tool in the dashboard proposed above. Individual implementing organisations should ideally merge into this system and avoid issuing individual appeals in humanitarian emergencies. Instead, they should coordinate their efforts to avoid undue competition at the expense of efficiency. At the same time, appeals should facilitate the delivery of quality aid. Reporting on realizing appeals should cover data both on the needs that were met and those that were not met. |
•Rahastajad peaksid pidevalt kooskõlastama oma jõupingutusi ja hindama ühiste humanitaarnormide alusel 15 rakendusorganisatsioonide abi pakkumise tavasid, et teha kindlaks lisandväärtus ja võimalik kulutõhusus. | •Donors should systematically coordinate their efforts and evaluate the delivery practices of implementing organisation to identify their added value and possible cost efficiencies, based on common humanitarian standards. 15 |
•Rahastajad ja rakendusorganisatsioonid peaksid konkreetset konteksti arvestades suurendama rahalist abi saavate inimeste osakaalu. Siin võiks paika panna konkreetse sihttaseme. | •Donors and implementing organisations should increase the proportion of people receiving cash-based assistance while taking the specific context into account. A target could be envisaged. |
•ÜRO süsteem ja traditsioonilised rahastajad peaksid humanitaarabi rahastamise teemal pidama tihedamat mõttevahetust arenguabi komiteesse mittekuuluvate rahastajate, keskmiste tuludega riikidega, piirkondlike organisatsioonide, erasektori, heategevusorganisatsioonide ja sihtasutustega. Seda saaks teha ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo rahastajate toetusrühma 16 või hea humanitaarrahastuse algatusega 17 seotud korrapärastel ametlikel või mitteametlikel kohtumistel. | •The UN system and the traditional donor community should engage in closer dialogue with non-DAC donors, middle-income countries, regional organisations, the private sector, charities and foundations in funding humanitarian action. This could be done by regular, formal or informal, meetings under the OCHA Donor Support Group 16 or the Good Humanitarian Donorship Initiative. 17 |
•Erasektorit tuleks innustada humanitaarabis osalema, määrates näiteks kindlaks ettevõtja sotsiaalse vastutuse eesmärgid. | •The private sector should be given incentives to contribute to humanitarian assistance, for example when committing to corporate social responsibility targets. |
d)Partnerlus arenguabi andjatega | d)Partnership with development actors |
Humanitaarabi mahu suurenemine on muutnud humanitaar- ja arenguabi andjate vahelise partnerluse veelgi olulisemaks. Korduvad ja pikaajalised humanitaarkriisid ning pikaajaline sunnitud ümberasumine tähendavad, et humanitaarabi ei suuda koormat enam üksi kanda. Hädavajalik on kujundada humanitaar- ja arenguvaldkonna koostöö ümber nii, et see partnerlus tugevdaks tulemusi mõlemal suunal. Humanitaar- ja arenguabi andjad on juba seadnud üheks ühiseks eesmärgiks vastupanuvõime suurendamise. | The heavier humanitarian caseload has made the partnership between humanitarian and development actors all the more important. Recurrent and protracted humanitarian crises and prolonged forced displacement mean that emergency humanitarian aid can no longer carry the burden on its own. There is a compelling need to reframe the humanitarian-development cooperation so that this partnership reinforces the outcomes of both streams. Stronger resilience has already emerged as a shared objective for both humanitarian and development actors. |
Humanitaar- ja arenguabi vastastikune toime võiks alguse saada juba kriisieelsest ühisest analüüsist, mis peaks hõlmama muu hulgas riske ja probleeme. Sellele peaks järgnema investeeringud vastupanuvõime suurendamiseks ja riskide vähendamiseks, et paremini kriisi või katastroofi ette näha, selleks ette valmistuda ja sellele reageerida 18 . Kriisi või katastroofi ajal ja järel tuleks ette võtta ühine strateegiline planeerimine ja mitmeaastaste kavade koostamine. Ühise planeerimise käigus tuleks kindlaks teha ühised jõupingutused, luua sünergia mõlema poole tugevate külgede taustal ning kavandada paindlik üleminek humanitaarabilt arenguabile, mis põhineb selgetel pidepunktidel, kus humanitaarabi peaks andma teed arenguabile. | The interaction between humanitarian aid and development cooperation should start at the pre-crisis stage, with a joint analysis that should include, inter alia, risks and vulnerabilities, followed by investments in resilience and risk reduction in order to better anticipate, prepare for, and respond to a crisis or disaster. 18 During and in the aftermath of a crisis or disaster, joint strategic planning and multiannual programming should be established. Such joint planning should map the combined efforts, build synergies on respective strengths, and — where relevant — outline a flexible transition from humanitarian to development aid based on clear exit points where humanitarian action should give way to development efforts. |
Raha peaks tulema nii humanitaarabi kui ka arenguabi vahenditest ning tööd peaksid olema selgelt jaotatud kummagi poole lisandväärtuse kohaselt, et ühendada esmaste vajaduste rahuldamine keskmise ja pika perioodi jooksul algpõhjuste kõrvaldamiseks antava abiga. Pikaajalise arengu rahastamine on eriti oluline kaua kestvate kriiside puhul, et sillutada teed jätkusuutlikele lahendustele, eeskätt parandada vastuvõtvate ja kohalike kogukondade suutlikkust toetada ümberasustatud inimesi. | Funding should come from humanitarian and development instruments, with a clear division of labour as per the respective added value to combine covering immediate needs with medium- and long-term response targeted at root causes. Long-term development funding is particularly important in protracted crises to pave way for sustainable solutions, especially to enhance the capacity of host and local communities to cater for the displaced population. |
Soovitused | Recommendations: |
•Vaja on luua humanitaar- ja arenguabi koostöö uus mudel. See peaks hõlmama ühist erinevate ohtude analüüsi, vajaduse korral mitmeaastaste kavade koostamist ja rahastamist ning humanitaarabi osutajate väljumisstrateegiaid. Mudel peaks katma järgmisi aspekte: valmisolek ning pagulaste ja riigisiseste põgenike küsimus eriti pikaajaliste kriisiolukordade puhul. | •There is a need for a new model for humanitarian-development cooperation. It should include joint multi-hazard risk analysis and, where relevant, multiannual programming and financing, and exit strategies for humanitarian actors. It should address issues such as preparedness and refugees and internally-displaced populations, especially in protracted situations. |
•Rahastajad peaksid eriti kaua kestvate kriiside puhul püüdma ühiste humanitaar- ja arenguabi fondide kaudu hõlbustada prognoositavamat mitmeaastast rahastamist. | •Donors should seek to facilitate more predictable multiannual financing through joined-up humanitarian and development funds, especially for protracted crises. |
•Rahastajad peaksid kaaluma arenguprogrammides kriisimodifikaatorite juurutamist, mis võimaldaksid kriisile reageerimise vahendite ümberjaotamist ning paindlikumat lähenemist. | •Donors should consider introducing crisis modifiers in development programmes that allow the reallocation of resources for crisis response, enabling a more flexible approach. |
III.ELi osalemine ja järgmised sammud | III.EU contribution and next steps |
Ülemaailmne humanitaarabiteemaline tippkohtumine ja selle ettevalmistusprotsess annavad poliitilise tõuke, mis suurendab rahvusvahelise üldsuse solidaarsust humanitaarkriisidest ja katastroofidest mõjutatud inimestega. See annab võimaluse pöörduda kolmandate riikide, Euroopa kodanike ja muude osaliste poole, et rääkida moraalsest kohustusest aidata konfliktide ja katastroofide ohvreid ning vältida mõju edasikandumist seoses ebakindluse ja ümberasumisega. Komisjon kutsub liikmesriike ja muid partnereid üles jagama sel eesmärgil kogemusi ja tegema koostööd. | The World Humanitarian Summit and the process leading up to it create the political momentum to strengthen the global community of solidarity with people affected by humanitarian crisis and disasters. It is an occasion to reach out to third countries, European citizens, and other partners to communicate on the moral obligation of helping victims of conflicts and disasters and of avoiding spillover effects, such as instability and displacements. The Commission invites Member States and other partners to share experience and collaborate to this effect. |
Tippkohtumine on valdkonna põhimõtetele vastava ja tõhusa humanitaarabi jaoks oluline verstapost ning seab paika tegevuskava süsteemi muutmiseks. Tippkohtumise tulemuste rakendamine nõuab seega nii maailma üldsuse kui ka üksikute tegutsejate jõupingutusi. Seega peaksid Istanbulis võetavad kohustused olema kontrollitavad ja mõõdetavad. Edusammude jälgimiseks oleks kasulik nende elluviimist korrapäraselt hinnata. | The summit will be an important milestone for principled and effective humanitarian action and will set the agenda for a number of changes to the system. The implementation of its outcomes will thus require efforts from the global community and its individual actors. Therefore, the commitments taken in Istanbul should be verifiable and measureable. It would be useful to take stock of their realisation at regular intervals to keep the focus on progress. |
Komisjon määrab pärast kohtumist kindlaks ELi konkreetse panuse tippkohtumise tulemuste rakendamiseks. Käesolevat teatist täiendavas töödokumendis on esitatud mõni näide selle kohta, milliseid samme ELis humanitaarabi eesmärgipärasemaks muutmiseks juba võetakse. | After the summit, the Commission will set out the specific EU contribution to implement the summit outcomes. The Staff Working Document accompanying this Communication outlines some examples of work already ongoing within the EU to make humanitarian action more fit for purpose. |
(1) | (1) |
Rakendusorganisatsioonid annavad humanitaarabi. Need on nt ÜRO allasutused, rahvusvahelised organisatsioonid, Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumine, vabaühendused. Rakendusorganisatsioonid võivad olla rahvusvahelised, piirkondlikud, riiklikud või kohalikud. | Implementing organisations deliver humanitarian aid, e.g. UN agencies, international organisations, Red Cross and Red Crescent Movement, NGOs. They can be international, regional, national, or community-based. |
(2) | (2) |
Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas, ELT C 25, 30.1.2008, lk 1–12. | The European Consensus on Humanitarian Aid, OJ C 25, 30.1.2008, pp. 1-12. |
(3) | (3) |
Heidelbergi rahvusvaheliste konfliktide uuringute instituut, Conflict Barometer 2014 (Konfliktibaromeeter 2014), lk 14–15, http://www.hiik.de/de/konfliktbarometer/pdf/ConflictBarometer_2014.pdf. | Heidelberg Institute for International Conflict Research, Conflict Barometer 2014, pp. 14-15, http://www.hiik.de/de/konfliktbarometer/pdf/ConflictBarometer_2014.pdf. |
(4) | (4) |
Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon, World Disasters Report 2014 (maailmas toimunud katastroofe käsitlev aruanne 2014), lk 223, https://www.ifrc.org/Global/Documents/Secretariat/201410/WDR%202014.pdf. | International Federation of Red Cross and Red Crescent Societies, World Disasters Report 2014, p. 223, https://www.ifrc.org/Global/Documents/Secretariat/201410/WDR%202014.pdf. |
(5) | (5) |
Maailmapank, Fragility, Conflict and Violence, http://www.worldbank.org/en/topic/fragilityconflictviolence/overview. . | World Bank, Fragility, Conflict and Violence, http://www.worldbank.org/en/topic/fragilityconflictviolence/overview. |
(6) | (6) |
ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo, Global Humanitarian Overview June 2015, https://www.humanitarianresponse.info/en/programme-cycle/space/document/global-humanitarian-overview-2015-june-status-report; ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, Global Trends Report 2014, http://www.unhcr.org/556725e69.html. | OCHA, Global Humanitarian Overview June 2015, https://www.humanitarianresponse.info/en/programme-cycle/space/document/global-humanitarian-overview-2015-june-status-report; UNHCR, Global Trends Report 2014, http://www.unhcr.org/556725e69.html. |
(7) | (7) |
2014. aastal palus ÜRO humanitaarabile annetada 17 miljardit eurot, mis on ajaloo suurim annetamiseks palutud summa. Rahastajad annetasid rekordilised 10 miljardit eurot, kuid seegi ei suutnud kõiki vajadusi katta. ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo, Global Humanitarian Overview December 2014. | In 2014, the UN requested EUR 17 billion for humanitarian assistance, the highest appeal in history. Donors responded with a record EUR 10 billion, but this still fell short of covering all needs. OCHA, Global Humanitarian Overview December 2014, op cit. |
(8) | (8) |
Humanitaarkogukond tähendab kõiki humanitaarabi osutajaid. Nendeks on kõik isikud, kes osalevad humanitaartegevuse mis tahes valdkonnas – näiteks valitsused, rakendusorganisatsioonid, rahastajad, rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid, erasektori osalejad, akadeemilised ringkonnad ja kohalikud kogukonnad. | Humanitarian community refers to the collective of humanitarian actors. Humanitarian actors include all entities that are involved in any aspect of humanitarian action, e.g.: governments, implementing organisations donors, international and regional organisations, the private actors, academia, or local communities. |
(9) | (9) |
Ümberkujundava arengukava eesmärk on parandada humanitaarkogukonna regeerimist hädaolukordadele. Selles keskendutakse juhtimisele, koordineerimisele ja vastutusele. Selle aluseks on humanitaarreform. Lisateave: https://interagencystandingcommittee.org/iasc-transformative-agenda. | The Transformative Agenda aims to improve the humanitarian community’s response to emergencies. It focuses on leadership, coordination and accountability. It builds on the humanitarian reform. More information: https://interagencystandingcommittee.org/iasc-transformative-agenda |
(10) | (10) |
Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas, lk 1, punkt 10. | European Consensus on Humanitarian Aid, op cit., p.1, paragraph 10. |
(11) | (11) |
ELi terviklik lähenemisviis väliskonfliktidele ja -kriisidele, JOIN(2013)030. | The EU's comprehensive approach to external conflicts and crises, (JOIN(2013)30). |
(12) | (12) |
Rahvusvahelise õiguse komisjon, Protection of persons in the event of disasters, eelnõu, GE 14-60901, http://legal.un.org/docs/?symbol=A/CN.4/L.831. | International Law Commission, Protection of persons in the event of disasters, Draft Articles, GE 14-60901, http://legal.un.org/docs/?symbol=A/CN.4/L.831. |
(13) | (13) |
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, Placing Protection at the Centre of Humanitarian Action 2015, http://www.refworld.org/pdfid/557ea67c4.pdf; ametkondadevaheline alaline komitee (IASC), Principals' Statement on the Centrality of Protection in Humanitarian Action 2015, https://interagencystandingcommittee.org/protection-priority-global-protection-cluster; ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA), Background Paper on Protection 2015, https://docs.unocha.org/sites/dms/documents/oom_protection_english.pdf. | UNHCR, Placing Protection at the Centre of Humanitarian Action 2015, http://www.refworld.org/pdfid/557ea67c4.pdf; IASC, Principals' Statement on the Centrality of Protection in Humanitarian Action 2015, https://interagencystandingcommittee.org/protection-priority-global-protection-cluster; OCHA, Background Paper on Protection 2015, https://docs.unocha.org/sites/dms/documents/oom_protection_english.pdf . |
(14) | (14) |
Inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) – „Inimõigused ELi tegevuskava keskmes”, JOIN(2015)16. | Action Plan on Human Rights and Democracy (2015-2019) - Keeping human rights at the heart of the EU agenda, (JOIN(2015)16). |
(15) | (15) |
Nende normide eesmärk on tagada abi kvaliteet nt vastutuse, juhtimise, koordineerimise jms valdkonnas. | Such standards aim to ensure quality of aid, e.g. on: accountability, management, coordination, etc. |
(16) | (16) |
Lisateave: http://ec.europa.eu/echo/partnerships/relations/ocha-odsg_en. | More information: http://ec.europa.eu/echo/partnerships/relations/ocha-odsg_en. |
(17) | (17) |
Lisateave: http://www.ghdinitiative.org/. | More information: http://www.ghdinitiative.org/. |
(18) | (18) |
ELi lähenemisviis vastupanuvõimele, COM(2012) 586 final; Vastupanuvõime tegevuskava kriisialdistes riikides, SWD(2013) 227 final; 2015. aasta järgne Hyogo tegevusraamistik, COM(2014) 216 final. | The EU Approach to Resilience, COM(2012) 586 final; Action Plan for Resilience in Crisis Prone Countries, SWD(2013) 227 final; The Post-Hyogo Framework for Action, COM(2014) 216 final. |