Keywords
Summary

Keywords

1. Põhiõigused – Kollektiivläbirääkimiste õigus – Sobitamine nõuetega, mis käsitlevad asutamislepinguga tagatud põhiõigusi – Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Riigihankealased direktiivid

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 28; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18; nõukogu direktiiv 92/50)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Teenuste riigihankemenetlused – Direktiivid 92/50 ja 2004/18 – Kohaldamisala

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18; nõukogu direktiiv 92/50)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Teenuste riigihankemenetlused – Direktiivid 92/50 ja 2004/18 – Kohaldamisala – Riigihanke maksumus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 9 lõige 8; nõukogu direktiiv 92/50, artikli 7 lõiked 4 ja 5)

Summary

1. Kollektiivläbirääkimiste õiguse põhiõiguslikust olemusest ja kollektiivlepingu, mis käsitleb kohaliku omavalitsuse avaliku teenistuse töötajate töötasu asendamist pensionimaksetega, sotsiaalsest eesmärgist, kui neid tervikuna vaadelda, ei tulene iseenesest, et kohalikest omavalitsustest tööandjad võivad jätta täitmata direktiivis 92/50 (millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord) ja direktiivis 2004/18 (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) sätestatud nõuded, millega rakendatakse asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtteid riigihangete valdkonnas.

Niisiis ei ole kollektiivlepingud isikute vaba liikumist käsitlevate sätete kohaldamisalast välja arvatud.

Samas võib sellisele põhiõigusele nagu kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus seada teatud piiranguid. Täpsemalt, juhul kui kollektiivläbirääkimiste õigus on liikmesriigis põhiseadusliku kaitse all, tuleb seda õigust vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 28 teostada liidu õiguse kohaselt.

Lisaks ei saa väita, et ametiühinguvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kasutamisele on iseloomulik riigihangete valdkonnas asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust rakendavate direktiivide kahjustamine.

Lõpuks, erinevalt tööturu osapoolte eesmärgist parandada kohaliku omavalitsuse avaliku teenistuse pensionide taset ei puuduta asutuste ja ettevõtjate, kellel on õigus sõlmida tööandjapensionit puudutavad teenuslepingud, kindlaksmääramine kollektiivlepingus, kollektiivläbirääkimiste õiguse olemust.

(vt punktid 41–43, 47, 49)

2. Liikmesriik on rikkunud kuni 31. jaanuarini 2006 kohustusi, mis tulenesid direktiivi 92/50 (millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord) artiklist 8 koostoimes sama direktiivi III–VI jaotise sätetega, ning alates 1. veebruarist 2006 kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2004/18 (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) artiklist 20 koostoimes sama direktiivi artiklitega 23–55, kui tööandjapensioni puudutavad kindlustuslepingud sõlmitakse vahetult, Euroopa Liidu tasandil hanketeadet avaldamata kollektiivlepingus nimetatud asutuste või ettevõtjatega, selliste kohaliku omavalitsuse asutuste või kohaliku omavalitsuse osalusega ettevõtjate poolt, kus töötab minimaalne arv töötajaid, millest alates loetakse nende lepingute maksumus nimetatud direktiivide kohaldamise piirmääradega võrdseks või neid ületavaks.

Tegelikult peab kollektiivläbirääkimiste põhiõiguste teostamine vastama EL toimimise lepinguga kaitstud vabadustest tulenevate nõuetele ja see peab toimuma kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Selles osas ei säilita õiget tasakaalu eri huvide vahel – st ühelt poolt asjaomaste töötajate väljatöötatud aastate pensionide suurendamine ning teiselt poolt asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse elluviimine ja liidu tasandil turu avamise konkurents – kollektiivlepingu klausel, mis kaldub kohaliku omavalitsuse töötajate kogumispensionide valdkonnas täielikult ja määramata ajaks direktiivides 92/50 ja 2004/18 sätestatud eeskirjadest kõrvale, samas kui teenuste riigihankeid puudutavate direktiivide järgimine sobib kokku selle sotsiaalse eesmärgiga, mida taotlevad kollektiivlepingule alla kirjutanud pooled.

Lisaks, nimetatud direktiivide tingimused, millest tehakse sõltuvaks kvalifitseerimine „riigihankena”, on täidetud esiteks isegi juhul, kui kohalikest omavalitsustest tööandjad teevad tööandjapensioni osas valiku eelnevalt kollektiivlepingus kindlaks määratud valikute hulgast, kuna nende puhul on siiski tegu hankijatega, ja teiseks kuna kollektiivsed kindlustuslepingud pakuvad neid sõlmivatele tööandjatele otsest majanduslikku huvi, sest need lepingud on seotud rahaliste huvidega. Nende lepingu seotust rahaliste huvidega ei sea kahtluse alla asjaolu, et viimaks saavad pensionimaksetest kasu kõnealuse meetme valinud töötajad.

(vt punktid 44, 52, 53, 66, 75, 80, 89, 105 ja resolutsioon)

3. Selliste kindlustusteenuseid puudutavate riigihankelepingu puhul, mis on seotud kohaliku omavalituse töötajate tööandjapensioniga, mis kogutakse osa töötasu pensionikindlustusmaksetega asendamise teel, vastab riigihankelepingu „eeldatav maksumus” direktiivi 92/50 (millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord) artikli 7 lõike 4 esimese taande tähenduses ja direktiivi 2004/18 (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) artikli 9 lõike 8 punkti a alapunkti i tähenduses kindlustusmaksete eeldatavale maksumusele, st summadele, mis kohaliku omavalitsuse asutuse või kohaliku omavalitsuse osalusega ettevõtja töötajad on töötasu pensionikindlustusmaksetega asendamiseks oma töötasust kindlustusfondi maksnud ja mis on mõeldud tööandjapensioni lõplike väljamaksete rahastamiseks. Nimetatud kindlustusmaksed kujutavad tegelikult peamist vastutasu teenuste eest, mida osutab kohalikust omavalitsusest tööandjale teenust osutav asutus või ettevõtja seoses käsitletavate teenuste osutamisega. Juhul kui asjaomase hankemenetluse korraldamise ajal ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata kindlustusmaksete kogumaksumust, sest igal töötajal on õigus otsustada, kas liituda või mitte meetmega, mis seisneb töötasu asendamises pensionimaksetega, ja silmas pidades sedalaadi lepingu kestust, mis on pikaajaline või isegi määramata pikkusega, võetakse direktiivi 92/50 artikli 7 lõike 5 teise taande ja direktiivi 2004/18 artikli 9 lõike 8 punkti b alapunkti ii alusel lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks selle lepingu „kuumakse, mis on korrutatud 48‑ga”. Niisiis tuleb kõigepealt arvutustes lähtuda kuu keskmisest pensionimakseks muudetud töötasusummast, mis korrutatakse 48‑ga, seejärel määratakse eeltoodud korrutisest lähtudes kindlaks töötasu asendamise kasuks otsustanud töötajate arv, mis on vajalik liidu riigihankealaste eeskirjade kohaldamise piirmäära saavutamiseks, ja lõpuks arvutatakse kohalike omavalitsuste töötajate töötasu pensionimaksetega asendamises osalemise hinnangulise protsendi alusel välja töötajate arvu minimaalne suurus, millest alates lugeda kohalikest omavalitsustest tööandjate sõlmitud kindlustuslepingute maksumus asjaomaste piirmääradega võrdseks või neid ületavaks.

(vt punktid 86–89)