EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02019R0787-20210525
Regulation (EU) 2019/787 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on the definition, description, presentation and labelling of spirit drinks, the use of the names of spirit drinks in the presentation and labelling of other foodstuffs, the protection of geographical indications for spirit drinks, the use of ethyl alcohol and distillates of agricultural origin in alcoholic beverages, and repealing Regulation (EC) No 110/2008
Consolidated text: Regulation (EU) 2019/787 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on the definition, description, presentation and labelling of spirit drinks, the use of the names of spirit drinks in the presentation and labelling of other foodstuffs, the protection of geographical indications for spirit drinks, the use of ethyl alcohol and distillates of agricultural origin in alcoholic beverages, and repealing Regulation (EC) No 110/2008
Regulation (EU) 2019/787 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on the definition, description, presentation and labelling of spirit drinks, the use of the names of spirit drinks in the presentation and labelling of other foodstuffs, the protection of geographical indications for spirit drinks, the use of ethyl alcohol and distillates of agricultural origin in alcoholic beverages, and repealing Regulation (EC) No 110/2008
02019R0787 — ET — 25.05.2021 — 001.006
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/787, 17. aprill 2019, (ELT L 130 17.5.2019, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1096, 21. aprill 2021, |
L 238 |
1 |
6.7.2021 |
|
L 289 |
1 |
12.8.2021 |
||
L 289 |
4 |
12.8.2021 |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1465, 6. juuli 2021, |
L 321 |
12 |
13.9.2021 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/787,
17. aprill 2019,
milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008
I PEATÜKK
KOHALDAMISALA, MÕISTED JA PIIRITUSJOOGIKATEGOORIAD
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid
Artikkel 2
Piiritusjookide määratlemine ja neile esitatavad nõuded
Käesoleva määruse tähenduses on piiritusjook alkohoolne jook, mis vastab järgmistele nõuetele:
jook on ette nähtud inimtarbimiseks;
jook on eriliste organoleptiliste omadustega;
joogi minimaalne alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, välja arvatud I lisa piiritusjookide puhul, mis vastavad 39. kategooria nõuetele;
jook on valmistatud kas
kasutades vahetult ühte järgmistest meetoditest või neid kombineerides:
lisades joogile mõnda järgmistest ainetest eraldi või omavahel kombineerituna:
jook ei kuulu CN-koodide 2203 , 2204 , 2205 , 2206 ja 2207 alla;
kui joogi valmistamisel on lisatud destilleeritud, demineraliseeritud, permuteeritud või pehmendatud vett, siis
piiritusjoogi alkoholisisaldus vastab pärast vee lisamist endiselt sellistele minimaalsetele mahuprotsentidele, mis on ette nähtud käesoleva artikli punktis c või I lisas asjaomase piiritusjoogikategooria all.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„seaduslik nimetus“ – nimetus, mille all piiritusjook lastakse turule määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punkti n tähenduses; |
2) |
„liitnimetus“ – alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel I lisas piiritusjoogikategooria all esitatud seaduslik nimetus või selle piiritusjoogi geograafiline tähis, millest pärineb lõpptoote alkohol, millele on lisatud üks või mitu järgmistest:
a)
ühe või mitme muu toiduaine kui alkohoolse joogi nimetus, välja arvatud need toiduained, mida kasutatakse I lisa kohaselt asjaomase piiritusjoogi valmistamiseks, või neist nimetustest tuletatud omadussõnad;
b)
sõna „liköör“ või „cream“; |
3) |
„viide“ – otsene või kaudne viide ühele või mitmele I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriates esitatud seaduslikule nimetusele või piiritusjoogi geograafilisele tähisele, mis on muu kui viide, mida kasutatakse liitnimetuses või artikli 13 lõigetes 2–4 osutatud koostisosade loeteludes järgmiste toodete kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel:
a)
toiduaine, mis ei ole piiritusjook,
b)
piiritusjook, mis vastab I lisa 33.–40. kategooria nõuetele, või
c)
piiritusjook, mis vastab artikli 12 lõikes 3a sätestatud tingimustele; |
4) |
„geograafiline tähis“ – tähis, mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav piiritusjoogi geograafilise päritoluga; |
5) |
„tootespetsifikaat“ – geograafilise tähise kaitse taotlusele lisatud kirjeldus, milles on loetletud tingimused, millele piiritusjook peab vastama, ning millele määruses (EÜ) nr 110/2008 on osutatud kui tehnilisele toimikule; |
6) |
„rühm“ – mis tahes õiguslikus vormis ühendus, kuhu peamiselt kuuluvad asjaomase piiritusjoogi tootjad või töötlejad; |
7) |
„üldnimetus“ – piiritusjoogi nimetus, mis on muutunud liidus piiritusjoogi üldlevinud nimetuseks, kuigi see on seotud koha või piirkonnaga, kus kõnealust piiritusjooki algselt valmistati või turustati; |
8) |
„vaateväli“ – määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis k määratletud vaateväli; |
9) |
„miksima“ – lisama piiritusjoogile, mis kuulub mõnda I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriasse või millel on geograafiline tähis, ühte või mitut järgmistest:
a)
muid piiritusjooke, mis ei kuulu samasse I lisas sätestatud kategooriasse;
b)
põllumajanduslikku päritolu destillaati;
c)
põllumajanduslikku päritolu etüülalkoholi; |
10) |
„miksitud piiritusjook“ – miksimisel saadud piiritusjook; |
11) |
„segama“ – kahte või enamat sama kategooria piiritusjooki segama, kui nende koostises on üksnes vähese tähtsusega erinevused, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:
a)
valmistusmeetod;
b)
kasutatud destillaatorid;
c)
laagerdusaeg;
d)
valmistamise geograafiline piirkond; sel viisil saadud piiritusjook kuulub segamiseks võetud piiritusjookidega samasse kategooriasse; |
12) |
„segu“ – segamisel saadud piiritusjook. |
Artikkel 4
Tehnilised mõisted ja nõuded
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi tehnilisi mõisteid ja kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) |
„kirjeldamine“ – sõnad, mida kasutatakse piiritusjoogi märgistamisel, esitlemisel ja pakendil, piiritusjoogi veodokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja veokirjades, ning piiritusjoogi reklaamis; |
2) |
„esitlemine“ – sõnad, mida kasutatakse toote märgistamisel ning pakendil, samuti reklaamis ja müügikampaaniates, piltidel või sarnasel viisil, samuti mahutitel, sealhulgas pudelitel ja korkidel; |
3) |
„märgistamine“ – mis tahes sõnad, üksikasjalikud andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduslikud elemendid või sümbolid toote kohta, mis on paigutatud pakendile, dokumendile, sedelile, märgistusele või kaelaetiketile ja on tootega kaasas või viitavad sellele; |
4) |
„märgistus“ – silt, kaubamärk, tähis, kujunduslik või muul viisil kirjeldav element, mis on toidu pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, reljeefselt sisse pressitud, tembeldatud või selle külge kinnitatud; |
5) |
„pakend“ – kaitsvad ümbrised, pappkarbid, kastid, mahutid ja pudelid, mida kasutatakse piiritusjookide transpordil või müügil; |
6) |
„destilleerimine“ – termilise eraldamise protsess, mis hõlmab üht või mitut eraldusfaasi, mille eesmärk on saavutada teatavad organoleptilised omadused või suurem alkoholisisaldus või mõlemad, olenemata sellest, kas need faasid toimuvad tavalise rõhu all või vaakumis sõltuvalt kasutatavast destilleerimisseadmest; tegemist võib olla ühe- või mitmekordse või korduva destilleerimisega; |
7) |
„põllumajandusliku päritoluga destillaat“ – alkoholi sisaldav vedelik, mis on saadud aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete destilleerimisel pärast alkoholkäärimist, kuid millel puuduvad etüülalkoholi omadused ning säilinud on valmistamisel kasutatud tooraine lõhn ja maitse; |
8) |
„magustama“ – piiritusjookide valmistamisel ühte või mitut magusainet kasutama; |
9) |
„magusaine“ –
a)
poolvalge suhkur, valge suhkur, ekstra valge suhkur, dekstroos, fruktoos, glükoosisiirup, suhkrulahus, invertsuhkrulahus ja invertsuhkrusiirup, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 2001/111/EÜ ( 3 ) lisa A osas;
b)
rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre ja värske viinamarjavirre;
c)
kõrvetatud suhkur, mis on saadud üksnes sahharoosi termilisel töötlemisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta;
d)
mesi, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ ( 4 ) I lisa punktis 1;
e)
jaanileivapuusiirup;
f)
muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui alapunktides a–e osutatud toodetel; |
10) |
„alkoholi lisamine“ – piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine; alkoholi lisamisena ei käsitata alkoholi kasutamist piiritusjookide valmistamisel kasutatavate toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete või muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks; |
11) |
„laagerdumine“ või „laagerdamine“ – piiritusjoogi hoidmine asjakohastes mahutites ajavahemiku jooksul, mis võimaldab sellel joogil läbida looduslikud reaktsioonid, mis annavad kõnealusele piiritusjoogile eriomadused; |
12) |
„maitsestama“ – kasutama piiritusjoogi valmistamisel ühte või mitut lõhna- või maitseainet või maitsestavat toiduainet ühel või mitmel järgmisel viisil: lisamine, tõmmistamine, leotamine, alkoholi kääritamine või destilleerimine koos lõhna- ja maitseainete või maitsestavate toiduainetega; |
13) |
„lõhna- ja maitseained“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud lõhna- ja maitseained; |
14) |
„lõhna- ja maitseühend“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühend; |
15) |
„looduslik lõhna- ja maitseühend“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis c määratletud looduslik lõhna- ja maitseühend; |
16) |
„lõhna- ja maitsepreparaat“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaat; |
17) |
„teised lõhna- ja maitseained“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud teised lõhna- ja maitseained; |
18) |
„maitsestavad toiduained“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 5 ) artiklis 2 määratletud toiduained, mida kasutatakse piiritusjookide valmistamisel peamiselt nende maitsestamiseks; |
19) |
„värvima“ – piiritusjoogi valmistamisel ühte või mitut toiduvärvi kasutama; |
20) |
„toiduvärvid“ – määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2 määratletud toiduvärvid; |
21) |
„karamell“ – E-numbritele E 150a, E 150b, E 150c või E 150d vastav ning erineva varjundiga pruuni värvi toidu lisaaine, mis on mõeldud värvimiseks, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa B osas; tegemist ei ole suhkru kuumutamisel saadava lõhnava tootega, mida kasutatakse maitsestamiseks; |
22) |
„muud lubatud koostisosad“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 alusel lubatud lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad ja muud toidu lisaained, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1333/2008 alusel lubatud toiduvärvid; |
23) |
„alkoholisisaldus mahuprotsentides“ – tootes sisalduva puhta alkoholi mahu ja kogu lahuse mahu suhe temperatuuril 20 °C; |
24) |
„lenduvate ainete sisaldus“ – üksnes destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogis sisalduvate etüülalkoholist ja metanoolist erinevate lenduvate ainete kogus. |
Artikkel 5
Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi mõiste ja sellele esitatavad nõuded
Käesoleva määruse tähenduses on põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol vedelik, mis vastab järgmistele nõuetele:
see on saadud üksnes aluslepingu I lisas loetletud toodetest;
sellel ei ole muud maitset peale valmistamisel kasutatavast toorainest tuleneva maitse;
selle minimaalne alkoholisisaldus on 96,0 mahuprotsenti;
selle maksimaalne jääkide sisaldus ei ületa järgmist:
üldine happesus (väljendatuna äädikhappena): 1,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;
estrid (väljendatuna etüülatsetaadina): 1,3 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;
aldehüüdid (väljendatuna atseetaldehüüdina); 0,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;
kõrgemad alkoholid (väljendatuna isobutüülalkoholina): 0,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;
metanool: 30 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;
kuivekstrakt: 1,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;
lenduvad lämmastikalused (väljendatuna lämmastikuna): 0,1 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;
furfurool: allpool avastamisläve.
Artikkel 6
Alkohoolsetes jookides kasutatav etüülalkohol ja destillaadid
Artikkel 7
Piiritusjoogikategooriad
Ilma et see piiraks I lisas loetletud 1.–14. piiritusjoogikategooria suhtes kehtestatud erinormide kohaldamist, peavad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid vastama järgmistele nõuetele:
nad on valmistatud üksnes mõne I lisas loetletud piiritusjoogikategooria all ette nähtud tooraine alkoholkäärimisel ja destilleerimisel;
neile ei ole lisatud lahjendatud ega lahjendamata alkoholi;
nad ei ole maitsestatud;
neid ei ole värvitud millegi muuga peale karamelli, mida kasutatakse üksnes kõnealuste piiritusjookide värvuse parandamiseks;
neid magustatakse üksnes toote lõppmaitse ümardamiseks; invertsuhkrus väljendatud magusainete suurim sisaldus ei või ületada I lisas iga kategooria jaoks kehtestatud künniseid;
nad ei sisalda muid lisandeid kui tervet töötlemata toorainet, millest alkohol on valmistatud, ja mida peamiselt kasutatakse kaunistusena.
Ilma et see piiraks I lisas loetletud 15.–44. piiritusjoogikategooriate suhtes kehtestatud erinormide kohaldamist, võivad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid
olla valmistatud aluslepingu I lisas loetletud mis tahes põllumajanduslikust toorainest;
sisaldada lisatud alkoholi;
sisaldada lõhna- ja maitseühendeid, looduslikke lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate ning maitsestavaid toiduaineid;
olla värvitud;
olla magustatud.
Ilma et see piiraks II lisas kehtestatud erinormide kohaldamist, võivad muud piiritusjoogid, mis ei vasta I lisas sätestatud iga kategooria kohta sätestatud erinormidele
olla valmistatud aluslepingu I lisas nimetatud mis tahes põllumajanduslikust toorainest või/ja toiduainest;
sisaldada lisatud alkoholi;
olla maitsestatud;
olla värvitud;
olla magustatud.
Artikkel 8
Delegeeritud ja rakendamisvolitused
Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide puhul tuleb piirduda üksnes nende tõendatud vajadustega, mis tulenevad tarbijate nõudmistest, tehnoloogilisest arengust või tooteinnovatsiooni vajadusest.
Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga esimeses lõigus osutatud tehnilise mõiste või nõude kohta.
II PEATÜKK
PIIRITUSJOOKIDE KIRJELDAMINE, ESITLEMINE JA MÄRGISTAMINE NING PIIRITUSJOOKIDE NIMETUSTE KASUTAMINE MUUDE TOIDUAINETE ESITLEMISEL JA MÄRGISTAMISEL
Artikkel 9
Esitlemine ja märgistamine
Liidu turule lastavate piiritusjookide esitlemine ja märgistamine peab vastama määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 10
Piiritusjoogi seaduslik nimetus
Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel tuleb kasutada selle seaduslikku nimetust.
Seaduslik nimetus esitatakse selgelt ja nähtavalt piiritusjoogi ►C4 märgistusel ◄ ning seda ei tohi asendada ega muuta.
Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib piiritusjoogi
seaduslikku nimetust täiendada või selle asendada III peatükis osutatud geograafilise tähisega. Sellisel juhul võib geograafilist tähist täiendada asjaomases tootespetsifikaadis lubatud mis tahes sõnaga, tingimusel et see ei eksita tarbijat, ning
seadusliku nimetuse asendada liitnimetusega, mis sisaldab sõna „liköör“ või „cream“, tingimusel et lõpptoode vastab I lisa 33. kategooria nõuetele.
Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1169/2011 ja käesoleva määruse I lisas piiritusjoogikategooriate kohta sätestatud erinormide kohaldamist, võib piiritusjoogi seaduslikule nimetusele lisada:
nimetuse või geograafilise tähise, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormidega, kus piiritusjook turule lastakse, tingimusel et see ei eksita tarbijat;
määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis o määratletud üldtuntud nimetuse, tingimusel et see ei eksita tarbijat;
liitnimetuse või viite kooskõlas artiklitega 11 ja 12;
sõnad „segu“, „segamine“ või „segatud“, tingimusel et piiritusjooki on valmistamisel segatud;
sõna „miksitud“ või „miksitud piiritusjook“, tingimusel et piiritusjooki on valmistamisel miksitud, või
sõna „kuiv“ või „dry“, välja arvatud piiritusjookide puhul, mis vastavad I lisa 2. kategooria nõuetele, ilma et see piiraks I lisa 20.–22. kategoorias sätestatud erinormide kohaldamist, ning tingimusel, et piiritusjooki ei ole magustatud isegi mitte maitse ümardamiseks. Erandina käesoleva punkti esimesest osast võib sõna „kuiv“ või „dry“ täiendada selliste piiritusjookide puhul, mis vastavad 33. kategooria nõuetele ja mis on seega magustatud.
Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 1 kohaldamist, võib lõhna- ja maitseainete puhul, mis sarnanevad piiritusjoogile või mida kasutatakse muude toiduainete valmistamiseks kui jook, kasutada nende esitlemisel ja märgistamisel käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seaduslikke nimetusi, tingimusel et neile on lisatud väljend „lõhna või maitsega“ või muud samalaadsed sõnad. Geograafilisi tähiseid selliste lõhna- ja maitseainete kirjeldamiseks ei kasutata.
Artikkel 11
Liitnimetused
Alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel tohib I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriate puhul esitatud seaduslikke nimetusi või piiritusjoogi geograafilisi tähiseid kasutada liitnimetuses tingimusel, et
alkohoolse joogi valmistamisel kasutatav alkohol on saadud eranditult liitnimetuses osutatud piiritusjoogist, välja arvatud alkohol, mis võib sisalduda alkohoolse joogi valmistamiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes, toiduvärvides või muudes lubatud koostisosades, ning
piiritusjooki ei ole lahjendatud üksnes vee lisamisega selliselt, et selle alkoholisisaldus on vähenenud allapoole I lisas loetletud piiritusjoogikategooriate puhul ettenähtud minimaalset alkoholisisaldust.
Alkohoolset jooki kirjeldav liitnimetus
peab olema kirjutatud ühesuguse kirjatüübi ja -suurusega ning sama värvi tähtedega;
ei tohi olla katkestatud mis tahes tekstilise või pildilise elemendiga, mis ei ole selle osa;
ei tohi olla kirjutatud suurema kirjasuurusega kui alkohoolse joogi nimetus ning
juhul kui alkohoolne jook on piiritusjook, peab see alati kandma piiritusjoogi seaduslikku nimetust, mis esitatakse liitnimetusega samal vaateväljal, välja arvatud juhul, kui seaduslik nimetus asendatakse liitnimetusega vastavalt artikli 10 lõike 5 punktile b.
Artikkel 12
Viited
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ning piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1308/2013 ( 6 ) ja (EL) nr 251/2014 ( 7 ) kohaldamist, on muude alkohoolsete jookide kui piiritusjoogi esitlemisel ja märgistamisel lubatud viidata käesoleva määruse I lisas sätestatud ühe või mitme piiritusjoogikategooria seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele, tingimusel et
lisatud alkohol pärineb üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest ning
iga alkohoolse koostisosa osakaal on märgitud vähemalt üks kord viitega samas vaateväljas koguseliselt kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent lõpptoote puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja artikli 13 lõikest 4 on selliste piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel, mis vastavad I lisa 33.–40. kategooria nõuetele, lubatud viidata ühele või mitmele kõnealuses lisas loetletud piiritusjoogikategooriate all ette nähtud seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele, tingimusel et
lisatud alkohol pärineb üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest;
iga alkohoolse koostisosa osakaal on märgitud vähemalt üks kord viitega samas vaateväljas koguseliselt kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent lõpptoote puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides, ning
sõna „cream“ ei esine I lisa 33.–40. kategooria nõuetele vastava piiritusjoogi seaduslikus nimetuses või viites osutatud piiritusjoogi või piiritusjookide seaduslikus nimetuses.
Erandina lõikest 1 on I lisa 33.–40. kategooria nõuetele vastava piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel lubatud viidata kõnealuses lisas sätestatud piiritusjoogikategoorias sätestatud seaduslikule nimetusele või piiritusjoogi geograafilisele tähisele tingimusel, et:
viites osutatud piiritusjooki:
on kasutatud ainsa alkohoolse alusena sellise lõpliku piiritusjoogi valmistamisel, mis vastab I lisas esitatud piiritusjoogikategooria nõuetele;
ei ole kombineeritud ühegi toiduainega, välja arvatud toiduained, mida kasutatakse piiritusjoogi või lõpliku piiritusjoogi tootmiseks vastavalt I lisale või asjakohasele tootespetsifikaadile; ning
ei ole lahjendatud vee lisamisel nii, et piiritusjoogi alkoholisisaldus oleks väiksem kui minimaalne alkoholisisaldus, mis on ette nähtud I lisas esitatud piiritusjoogikategoorias või selle geograafilise tähise tootespetsifikaadis, kuhu viites osutatud piiritusjook kuulub; või
piiritusjooki on säilitatud kogu või osa laagerdumisaja jooksul puust vaadis, mida oli varem kasutatud viites osutatud piiritusjoogi laagerdamiseks, tingimusel et:
puust vaat tühjendati varasemast sisust nende piiritusjoogikategooriate või selliste piiritusjookide geograafiliste tähiste korral, mille puhul oli lahjendatud või lahjendamata alkoholi lisamine keelatud,
viide lisatakse selle sellise vaadi kirjeldusse, mida kasutatakse saadud piiritusjoogi laagerdamiseks,
viide on vähem silmatorkav kui piiritusjoogi seaduslik nimetus või mis tahes kasutatud liitnimetus ja
erandina lõike 4 punktist b on viide esitatud kirjasuuruses, mis ei ole suurem piiritusjoogi seadusliku nimetuse või mis tahes kasutatud liitnimetuse kirjasuurusest.
Lõigetes 2, 3 ja 3a osutatud viited
ei tohi paikneda samal real alkohoolse joogi nimetusega;
peavad olema esitatud kirjas, mille suurus on kuni pool alkohoolse joogi nimetuses kasutatavast kirjasuurusest, ja kui kasutatakse liitnimetusi, siis kirjas, mis ei ole suurem kui pool selliste liitnimetuste puhul kasutatavast kirjasuurusest vastavalt artikli 11 lõike 3 punktile c; ning
piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel olevate viidete korral peab nendega alati kaasas olema piiritusjoogi seaduslik nimetus, mis peab asuma viitega samal vaateväljal.
Artikkel 13
Kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise lisanõuded
Esimeses lõigus osutatud juhul peab alkohoolsete koostisosade loetelule olema lisatud vähemalt üks artikli 10 lõike 6 punktis e osutatud sõna. ►C3 Nii alkohoolsete koostisosade loetelu kui ka selle juurde kuuluv sõna peab olema esitatud miksitud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas, samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mille suurus ei ole suurem kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest. ◄
Lisaks esitatakse alkohoolsete koostisosade loetelus vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal peab võrduma nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsendiga miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.
Eri geograafiliste tähistega piiritusjookide kombinatsioonina või geograafilise tähisega piiritusjookide ja geograafilise tähiseta piiritusjookide kombinatsioonina saadud segude suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:
segu kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib märkida I lisas esitatud seaduslikud nimetused või segamisel kasutatud piiritusjookide vastavad geograafilised tähised, tingimusel et need esinevad
üksnes segus sisalduvate alkohoolsete koostisosade loetelus seadusliku nimetusega samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mis ei ole suuremad kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest, ning
vähemalt üks kord segu seadusliku nimetusega samas vaateväljas;
alkohoolsete koostisosade loetelule peab olema lisatud vähemalt üks artikli 10 lõike 6 punktis d osutatud sõna;
alkohoolsete koostisosade loetelus tuleb esitada vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal peab võrduma nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsendiga miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.
Esimeses lõigus osutatud juhul võib miksimisel kasutatud piiritusjookidele vastavaid I lisas esitatud seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid märkida miksitud piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, tingimusel et need esinevad
üksnes miksitud piiritusjoogis sisalduvate alkohoolsete koostisosade loetelus seadusliku nimetusega samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mis ei ole suuremad kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest, ning
vähemalt üks kord miksitud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas.
Lisaks esitatakse alkohoolsete koostisosade loetelus vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.
Artikkel 14
Lähtekoha märkimine
Artikkel 15
Piiritusjookide nimetustes kasutatav keel
Artikkel 16
Liidu geograafiliste tähiste sümboli kasutamine
Nende piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel, mille nimetuseks on geograafiline tähis, võib kasutada määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 12 lõike 7 kohaselt kehtestatud liidu kaitstud geograafilise tähise sümbolit.
Artikkel 17
Pliid sisaldavate kapslite ja pliid sisaldava fooliumi keelamine
Piiritusjooke ei tohi hoida müümiseks ega turustamiseks mahutites, mille sulgurid on kaetud pliid sisaldavate kapslite või pliid sisaldava fooliumiga.
Artikkel 18
Liidu võrdlusanalüüsimeetodid
Laborijuhataja vastutusel on lubatud kasutada muid analüüsimeetodeid tingimusel, et meetodite täpsus, korratavus ja reprodutseeritavus on vähemalt samaväärsed asjakohaste liidu võrdlusanalüüsimeetoditega.
Kui teatavas piiritusjoogis sisalduvate ainete tuvastamiseks ja kvantitatiivseks määramiseks ei ole liidu analüüsimeetodeid ette nähtud, kasutatakse ühte või mitut järgmistest meetoditest:
analüüsimeetodid, mis on valideeritud rahvusvaheliselt tunnustatud korras ja mis vastavad eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ( 9 ) III lisas sätestatud kriteeriumidele;
Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) soovitatud standarditele vastavad analüüsimeetodid;
Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) tunnustatud ja avaldatud analüüsimeetodid või
punktis a, b või c osutatud meetodite puudumise korral ning täpsuse, korratavuse ja reprodutseeritavuse huvides
Artikkel 19
Delegeeritud volitused
Selleks et võtta liikmesriikides arvesse brandy traditsioonilist dünaamilist laagerdumisprotsessi, mida tuntakse kui „criaderas y solera“ või „solera e criaderas“ ja mis on esitatud III lisas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et
sätestada erandid artikli 13 lõikest 6, milles käsitletakse laagerdumisaja või vanuse märkimist sellise brandy kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, ning
kehtestada sellise brandy asjakohased kontrollimehhanismid.
Artikkel 20
Rakendamisvolitused
Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta:
normid, mille kohaselt liikmesriigid saaksid edastada teabe asutuste kohta, mille nad on määranud artikli 13 lõike 6 kohaselt tegema laagerdumisprotsessi üle järelevalvet;
ühtsed nõuded päritoluriigi või lähtekoha märkimise kohta artiklis 14 osutatud piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel;
normid artiklis 16 osutatud liidu sümboli kasutamise kohta piiritusjookide kirjeldamisel, märgistamisel ja esitlemisel;
üksikasjalikud tehnilised nõuded artiklis 18 osutatud liidu võrdlusanalüüsimeetodite kohta.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
III PEATÜKK
GEOGRAAFILISED TÄHISED
Artikkel 21
Geograafiliste tähiste kaitse
Käesoleva määruse alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid kaitstakse
registreeritud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreeringuga hõlmamata toodete puhul, kui need on sarnased asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse ära kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhul, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;
väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on märgitud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud sõna „stiili“, „liiki“, „meetodil“, „valmistatud nagu“, „imitatsioon“, „lõhna või maitsega“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhul, kui seda toodet kasutatakse koostisainena;
muude toote lähtekoha, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest toote esitlemisel, kirjeldamisel või märgistamisel, mis võivad luua vale mulje toote päritolust;
muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada seoses toote tegeliku päritoluga.
Artikkel 22
Tootespetsifikaat
Käesoleva määruse alusel kaitstav geograafiline tähis peab vastama tootespetsifikaadile, mis sisaldab vähemalt järgmist:
geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, üksnes keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks algupärases kirjaviisis ja ladina transkriptsioonis, kui need on erinevad;
piiritusjoogikategooria või sõna „piiritusjook“, kui piiritusjook ei vasta I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriate nõuetele;
piiritusjoogi omaduste kirjeldus, sealhulgas tooraine, millest piiritusjook on valmistatud, kui see on asjakohane, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised ja/või organoleptilised omadused ning toote eriomadused võrreldes sama kategooria piiritusjookidega;
asjaomase geograafilise piirkonna määratlus punktis f osutatud seose kontekstis;
piiritusjoogi valmistamismeetodi kirjeldus ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike valmistamismeetodite kirjeldus;
piiritusjoogi teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning selle geograafilise päritolu vaheline seos;
pädevate asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende asutuste nimed ja aadressid, kes kontrollivad artikli 38 kohaselt toote vastavust tootespetsifikaadile, ning nende konkreetsed ülesanded;
asjaomase geograafilise tähise märgistamise erinõuded.
Kui see on kohaldatav, lisatakse pakendamisega seotud nõuded tootespetsifikaati koos põhjendusega, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige liidu õigust kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise vallas.
Artikkel 23
Geograafilise tähise registreerimistaotluse sisu
Artikli 24 lõike 5 või lõike 8 kohane geograafilise tähise registreerimistaotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:
taotlejate rühma ja pädevate asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende asutuste nimed ja aadressid, kes kontrollivad vastavust tootespetsifikaadile;
artiklis 22 sätestatud tootespetsifikaat;
koonddokument, mis sisaldab järgmist:
tootespetsifikaadi põhielemendid, sealhulgas kaitstav nimetus, piiritusjoogikategooria või sõna „piiritusjook“, valmistamismeetod, piiritusjoogi omaduste kirjeldus, geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus ning asjakohasel juhul pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erinormid;
kirjeldus, mis selgitab piiritusjoogi seost artikli 3 punktis 4 osutatud geograafilise päritoluga, sealhulgas asjakohasel juhul seost tõendavaid tootekirjelduse või valmistamismeetodi konkreetseid üksikasju.
Artikli 24 lõikes 8 osutatud taotluses esitatakse ka tootespetsifikaadi avaldamisviide ja tõendid selle kohta, et tootenimetus on päritoluriigis kaitstud.
Artikli 24 lõikes 7 osutatud taotlustoimik peab sisaldama järgmist teavet:
taotlejate rühma nimi ja aadress;
käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud koonddokument;
liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotlus käesoleva määruse nõuetele ja selle alusel vastu võetud sätetele;
tootespetsifikaadi avaldamisviide.
Artikkel 24
Geograafilise tähise registreerimise taotlemine
Ühte füüsilist või juriidilist isikut võib käsitada rühmana käesoleva peatüki tähenduses, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
asjaomane isik on ainus tootja, kes soovib taotlust esitada, ning
määratletud geograafilisel piirkonnal on omadused, mis erinevad märgatavalt naaberpiirkondade omadustest, piiritusjoogi omadused erinevad naaberpiirkondade omadest või piiritusjoogi eriline kvaliteet, maine või muu omadus on selgelt seostatav toote geograafilise päritoluga.
Kui tegemist on ühistaotlusega, siis esitab selle komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomase kolmanda riigi taotlejate rühm otse või vastava kolmanda riigi asutuste vahendusel pärast konsulteerimist kõigi ametiasutuste ja asjaomaste taotlejate rühmadega. Ühistaotlus peab sisaldama artikli 23 lõike 2 punktis c osutatud kinnitust kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt. Artiklis 23 sätestatud nõudeid tuleb täita kõikides asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides.
Ühistaotluste puhul peab nendega seotud riigisisene vaidlustamismenetlus toimuma kõigis asjaomastes liikmesriikides.
Taotluse põhjendatuse ja käesoleva peatüki nõuetele vastavuse kontrollimiseks vaatab liikmesriik selle nõuetekohaselt läbi.
Liikmesriik hindab kõigi saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artiklis 28 osutatud kriteeriumidele.
Esimese lõigu kohaselt positiivse otsuse tegemise korral tagab liikmesriik, et see otsus avaldatakse ning et igal õiguspärast huvi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalus see otsus edasi kaevata.
Liikmesriik tagab positiivse otsuse aluseks oleva tootespetsifikaadi versiooni avaldamise ja teeb selle elektrooniliselt kättesaadavaks.
Liikmesriik tagab ka tootespetsifikaadi selle versiooni nõuetekohase avaldamise, mille alusel komisjon teeb oma otsuse vastavalt artikli 26 lõikele 2.
Artikkel 25
Ajutine riigisisene kaitse
Artikkel 26
Taotluse läbivaatamine komisjoni poolt ja selle avaldamine vastulausete esitamise võimaldamiseks
Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva. Loetelus esitatakse ka liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kust taotlus pärineb.
Artikkel 27
Vaidlustamismenetlus
Esimeses lõigus sätestatud vastulause esitamise tähtaja jooksul võib õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus esitati taotlus, esitada vastulause oma elu- või asukohaliikmesriigile.
Vastulause sisaldab avaldust, et taotlus võib rikkuda käesoleva peatüki nõudeid.
Vastulause, mis ei sisalda sellist avaldust, on õigustühine.
Komisjon edastab vastulause viivitamata taotluse esitanud asutusele.
Vastuväite esitanud asutus või isik ja taotluse esitanud asutus alustab viivitamata asjakohaseid konsultatsioone. Nad annavad üksteisele asjakohast teavet, et hinnata, kas registreerimistaotlus vastab käesoleva peatüki nõuetele. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse kõnealune teave ka komisjonile.
Kui huvitatud isikud jõuavad kokkuleppele, edastavad liikmesriigi asutused või selle kolmanda riigi asutused, kus taotlus esitati, komisjonile teabe kõigist asjaoludest, mis võimaldasid kokkuleppele jõuda, sealhulgas vastuväitega seotud taotleja, liikmesriigi asutuste või kolmanda riigi või muu füüsilise ja juriidilise isiku seisukohad.
Olenemata sellest, kas kokkuleppele jõutakse, tuleb komisjoni teavitada ühe kuu jooksul pärast konsultatsioonide lõppemist.
Nimetatud kolme kuu jooksul võib komisjon igal ajal taotleja taotlusel pikendada konsultatsioonide tähtaega kuni kolme kuu võrra.
Artikkel 28
Vastuväite esitamise alused
Artikli 27 lõikes 2 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle nimetatud artiklis osutatud tähtaja jooksul ja tingimusel, et selles tõendatakse järgmist:
kavandatav geograafiline tähis ei ole kooskõlas artikli 3 punktis 4 esitatud määratlusega või ei vasta artiklis 22 osutatud nõuetele;
kavandatava geograafilise tähise registreerimine oleks vastuolus artikliga 34 või 35;
kavandatava geograafilise tähise registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust, kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 26 lõikega 2 ette nähtud avaldamise kuupäeva, või
artiklite 31 ja 32 nõuded ei ole täidetud.
Artikkel 29
Üleminekuperioodid geograafiliste tähiste kasutamisel
Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada selliste liikmesriigist või kolmandast riigist pärit piiritusjookide puhul, mille nimetus on artikli 21 lõikega 2 vastuolus, jätkuvalt kasutada nimetust, mille all neid turustati, tingimusel et artikli 24 lõike 6 või artikli 27 kohaselt esitatud vastuvõetavas vastuväites tõendatakse, et nimetuse registreerimine kahjustaks:
täiesti identset nimetust või liitnimetust, mille üks osa on identne registreeritava nimetusega, või
muid registreeritava nimetusega sarnaseid nimetusi, millega tähistatakse piiritusjooke, mida on turustatud seaduslikult juba vähemalt viis aastat enne artikli 26 lõike 2 kohast avaldamise kuupäeva.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud üleminekuperioodi kuni 15 aastaks või lubatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nimetuse kasutamist jätkata kuni 15 aastat, kui tõendatakse, et
lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile kaitsetaotluse esitamist;
lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud geograafilise tähise maine arvel kasu saamine ning
tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 30
Registreerimisotsus
Kui komisjonile esitatakse vastuvõetav põhjendatud vastuväide, siis viiakse läbi artikli 27 lõikes 3 osutatud asjakohased konsultatsioonid, mille tulemusi arvestades komisjon:
kui saavutati kokkulepe, registreerib nimetuse rakendusaktiga, mis võetakse vastu artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata, ja muudab vajaduse korral artikli 26 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet, kui need muudatused ei ole olulised, või
kui kokkulepet ei saavutatud, võtab vastu rakendusakti, millega otsustatakse registreerimine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Registreerimine tagab geograafilisele tähisele artiklis 21 osutatud kaitse.
Artikkel 31
Tootespetsifikaadi muutmine
Taotluses kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.
Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse järgmisse kahte kategooriasse vastavalt nende olulisusele:
liidu muudatused, mis nõuavad liidu tasandil vaidlustamismenetlust;
standardmuudatused, mida käsitletakse liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil.
Muudatust käsitatakse liidu muudatusena, kui
see hõlmab käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise nimetuse või mõne selle osa muutmist;
see seisneb piiritusjoogi seadusliku nimetuse või kategooria muutmises;
selle puhul esineb risk muuta kehtetuks kõnealuse piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus, mis on olulisel määral seostatav selle geograafilise päritoluga, või
see sisaldab lisapiiranguid piiritusjoogi turustamisele.
Kõiki muid muudatusi käsitatakse standardmuudatustena.
Standardmuudatusena käsitatakse ka ajutist muudatust, kui see puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult tunnustatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.
Artikkel 32
Registreeringu kustutamine
Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku taotlusel vastu võtta rakendusakte, et kustutada kaitstud geograafilise tähise registreering ühel järgmistest juhtudest:
tootespetsifikaadi nõuetele vastavust ei saa enam tagada;
vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole geograafilise tähisega toodet turule lastud.
Registreeringu kustutamise menetlusele kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 24, 26, 27, 28 ja 30.
Artikkel 33
Piiritusjookide geograafiliste tähiste register
Käesoleva peatüki kohaselt registreeritud geograafiliste tähiste puhul annab register vahetu juurdepääsu koonddokumentidele ning sisaldab ka tootespetsifikaadi avaldamisviidet.
Geograafiliste tähiste puhul, mis on registreeritud enne 8. juunit 2019, annab register vahetu juurdepääsu määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikes 4 sätestatud tehnilise toimiku peamistele spetsifikaatidele.
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat lõiget, sätestades täiendavad üksikasjalikud nõuded registri vormile ja sisule.
Artikkel 34
Homonüümsed geograafilised tähised
Artikkel 35
Kaitse alla võtmisest keeldumise konkreetsed põhjused
Selleks et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimetuseks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:
hetkeolukorda liidus, eriti tarbimispiirkondades;
asjakohaseid liidu või liikmesriikide õigusakte.
Artikkel 36
Kaubamärkide ja geograafiliste tähiste vaheline seos
Artikkel 37
Olemasolevad registreeritud geograafilised tähised
Määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisas registreeritud ning seega kõnealuse määruse kohaselt kaitstud piiritusjookide geograafilised tähised on käesoleva määruse alusel geograafiliste tähistena automaatselt kaitstud. Komisjon kannab need käesoleva määruse artiklis 33 osutatud registrisse.
Artikkel 38
Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimine
Kui käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise puhul on tegemist liidust pärit piiritusjoogiga, teeb artiklis 22 osutatud tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli enne toote turule laskmist
üks või mitu artikli 43 lõikes 1 osutatud pädevat asutust või
toote sertifitseerimisasutusena tegutsevad kontrolliasutused määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses.
Kui liikmesriik kohaldab artikli 24 lõiget 2, tagab tootespetsifikaadile vastavuse kontrolli muu kui kõnealuse lõike kohaselt rühmana käsitatav asutus.
Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguse kohaldamist, võivad tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli kulud kanda kontrollitavad ettevõtjad.
Kui käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise puhul on tegemist kolmandast riigist pärit piiritusjoogiga, teeb tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli enne toote turule laskmist
kolmanda riigi määratud pädev riigiasutus või
toote sertifitseerimisasutus.
Komisjon avalikustab lõikes 3 osutatud pädevate asutuste nimed ja aadressid ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt.
Artikkel 39
Nimetuse turul kasutamise järelevalve
Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik oma kindlaksmääratud menetluste kohaselt kõnealuste meetmete võtmise eest vastutavad asutused.
Nimetatud asutused peavad tagama piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja vahendid.
Artikkel 40
Kontrollimiskord ja nõuded, kontrollimise kavandamine ja sellekohane aruandlus
Artikkel 41
Delegeeritud volitused
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades lisatingimused, sealhulgas juhtudel, kui geograafiline piirkond hõlmab rohkem kui ühte riiki, seoses järgnevaga:
artiklites 23 ja 24 osutatud geograafilise tähise registreerimise taotlused ning
artiklis 24 osutatud riigisisene eelmenetlus, komisjoni poolne läbivaatamine, vaidlustamismenetlus ja geograafiliste tähiste registreeringute kustutamine.
Artikkel 42
Rakendamisvolitused
Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette üksikasjalikud nõuded
artiklis 22 osutatud tootespetsifikaadi vormi ning sellel esitatava teabe kohta, milles käsitletakse geograafilise piirkonna ja lõpptoote vahelist seost, nagu on osutatud artikli 22 lõike 1 punktis f;
artiklites 27 ja 28 osutatud vaidlustamise korra, vormi ning vastulausete ja vastuväidete esitamise kohta;
artikli 31 lõigetes 4 ja 5 osutatud liidu muudatuse taotluse ning standardmuudatust ja ajutist muudatust käsitleva teate vormi ja esitamise kohta;
artiklis 32 osutatud registreeringu kustutamise menetluse ja vormi kohta ning registreeringu kustutamise taotluste esitamise kohta ning
artiklis 38 osutatud liikmesriikide tehtavate kontrollide, sealhulgas analüüside kohta.
IV PEATÜKK
KONTROLLIMINE, TEABEVAHETUS, LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTID
Artikkel 43
Piiritusjookide kontrollimine
Artikkel 44
Teabevahetus
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 45
Liikmesriikide õigusaktid
V PEATÜKK
VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDUSSÄTTED, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
1. JAGU
Volituste delegeerimine ja rakendussätted
Artikkel 46
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 47
Komiteemenetlus
2. JAGU
Erand ning ülemineku- ja lõppsätted
Artikkel 48
Erand direktiivi 2007/45/EÜ nõuetest nimikoguste kohta
Erandina direktiivi 2007/45/EÜ artiklist 3 ning kõnealuse direktiivi lisa punkti 1 kuuendast reast võib destilleerimisnõus kääritamise meetodil Jaapanis valmistatud ja villitud ühekordselt destilleeritud shochu ( 12 ) lasta liidu turule nimikogustes 720 ml ja 1 800 ml.
Artikkel 49
Kehtetuks tunnistamine
Erandina lõikest 1
kohaldatakse määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõiget 2 kuni 25. maini 2021;
kohaldatakse määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklit 20 ja, ilma et see mõjutaks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 716/2013 ( 13 ) muude sätete kehtivust, nimetatud rakendusmääruse artiklit 9 kuni selles sätestatud menetluste lõpuleviimiseni, ent mitte kauem kui 25. maini 2021, ning
määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisa kohaldatakse kuni käesoleva määruse artiklis 33 osutatud registri loomiseni.
Artikkel 50
Üleminekumeetmed
Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide puhul tuleb piirduda rangelt üksnes tõendatud vajadustega, mis tulenevad turul valitsevatest asjaoludest.
Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga esimeses lõigus osutatud sättes esitatud määratluse, tehnilise mõiste või nõude kohta.
Käesoleva määruse artiklites 27, 28 ja 29 osutatud vaidlustamismenetlust käsitlevaid sätteid ei kohaldata registreerimis- ja muutmistaotluste suhtes, mille puhul tehnilise toimiku peamised spetsifikaadid või muutmistaotlus on 8. juunil 2019 juba vastulausete ja vastuväidete esitamiseks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Selliste taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõiget 7.
Käesoleva määruse artiklites 27, 28 ja 29 osutatud vaidlustamismenetlust käsitlevaid sätteid ei kohaldata registreeringu kustutamise taotluse puhul, mille menetlemine on 8. juunil 2019 pooleli. Selliste registreeringu kustutamise taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklit 18.
Artikkel 51
Jõustumine ja kohaldamine
Seda kohaldatakse alates 25. maist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
PIIRITUSJOOGIKATEGOORIAD
1. Rumm
Rumm on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes roosuhkru töötlemisel tekkivast melassi või siirupi või suhkruroomahla enda alkoholkääritamise tulemusel saadud toote destilleerimisel ning mille alkoholisisaldus on alla 96 mahuprotsendi, kusjuures nimetatud destillaadil on rummile iseloomulikud märgatavad organoleptilised omadused.
Rummi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Rumm ei ole maitsestatud.
Rummile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Rummi võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.
Käesoleva määruse alusel registreeritud geograafiliste tähiste korral võib rummi seaduslikule nimetusele lisada
sõna „traditionnel“ või „tradicional“, tingimusel et:
sõna „põllumajanduslik“, tingimusel et rumm vastab punkti i nõuetele ning on valmistatud üksnes destilleerimisel pärast suhkruroomahla alkoholkääritamist. Sõna „põllumajanduslik“ võib kasutada üksnes Prantsusmaa ülemeredepartemangu või Madeira autonoomse piirkonna geograafilise tähise korral.
Käesolev punkt ei piira sõna „põllumajanduslik“, „traditionnel“ või „tradicional“ kasutamist seoses käesoleva kategooria alla mittekuuluvate toodetega vastavalt nende endi erikriteeriumidele.
2. Whisky ehk whiskey
Whisky ehk whiskey on piiritusjook, mida valmistatakse eranditult kõiki järgmiseid etappe läbides:
linnastatud teraviljast valmistatud meski destilleerimine koos linnastamata teraviljade tervete teradega või ilma, mida on
iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 94,8 mahuprotsendi, nii et destillaadil on kasutatud toorainest tulenev lõhn ja maitse;
viimase destillaadi vähemalt kolmeaastane laagerdamine kuni 700-liitristes puuvaatides.
Viimane destillaat, millele võib lisada üksnes vett ja karamelli (värvimiseks), säilitab punktides i, ii ja iii osutatud valmistamisprotsessis saadud värvuse, lõhna ja maitse.
Whisky ehk whiskey minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Whisky ehk whiskey ei ole magustatud, isegi mitte maitse ümardamiseks, või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvuse parandamiseks kasutatava karamelli (E 150a).
Seaduslikule nimetusele whisky ehk whiskey võib lisada sõnad „single malt“ („ühelinnase-“) üksnes siis, kui see on destilleeritud üksnes linnastatud odrast ühesainsas destilleerimiskojas.
3. Teraviljast valmistatud piiritusjook
Teraviljast valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes tervetest teradest kääritatud teraviljameski destilleerimisel ja millel on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.
Teraviljast valmistatud piiritusjoogi, välja arvatud Korn, minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Teraviljast valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
Teraviljast valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Teraviljast valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 10 grammi magusaineid liitri kohta.
Teraviljast valmistatud piiritusjoogi seaduslik nimetus võib olla „teraviljabrändi“ („grain brandy“), kui jook on valmistatud kääritatud täistera teraviljameski destilleerimise teel alkoholisisalduseni alla 95 mahuprotsendi ja selles on säilinud kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.
Seaduslikus nimetuses „teraviljast valmistatud piiritusjook“ või „teraviljabrändi“ võib sõna „teravilja-“ asendada selle teravilja nimetusega, mida piiritusjoogi valmistamisel ainsana kasutati.
4. Veinist valmistatud piiritusjook
Veinist valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:
jook on valmistatud üksnes veini, destilleerimiseks kangendatud veini või veinidestillaadi destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi;
lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 125 grammi;
joogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi.
Veinist valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Veinist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.
Veinist valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Veinist valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.
Kui veinist valmistatud piiritusjooki on laagerdatud, võib jätkata selle turule laskmist nimetuse „veinist valmistatud piiritusjook“ all, tingimusel et seda on laagerdatud 5. kategoorias määratletud piiritusjookidele ette nähtud aja jooksul või kauem.
Käesolev määrus ei piira sõna „Branntwein“ kasutamist kombinatsioonis sõnaga „essig“ äädika esitlemisel ja märgistamisel.
5. Brandy ehk Weinbrand
Brandy ehk Weinbrand on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:
jook on saadud veinist valmistatud piiritusjoogist, millele võib olla lisatud veinidestillaati, tingimusel et veinidestillaati on destilleeritud alkoholisisalduseni alla 94,8 mahuprotsendi ja selle sisaldus ei ületa 50 % valmistoote alkoholisisaldusest;
jook on laagerdunud vähemalt
lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 125 grammi ning jook on saadud üksnes kasutatud tooraine destilleerimisel;
joogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi.
Brandy ehk Weinbrand'i minimaalne alkoholisisaldus on 36 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Brandy ehk Weinbrand ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.
Brandy'le ehk Weinbrand'ile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Brandy't ehk Weinbrand'i võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 35 grammi magusaineid liitri kohta.
6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:
jook on valmistatud üksnes viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel ja otsesel veeaurudestilleerimisel või destilleerimisel pärast vee lisamist ning täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
viinamarjade pressimisjääkidele võib lisada järelejäänud pära, mille kogus ei ületa 25 kg 100 kg pressimisjääkide kohta;
pärast saadud alkoholi kogus ei ületa 35 % valmistoote alkoholikogusest;
lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 140 grammi ning maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.
7. Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook
Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:
jook on valmistatud üksnes puuviljade (välja arvatud viinamarjad) pressimisjääkide kääritamisel ja destilleerimisel ning täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
lenduvate ainete minimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi;
maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 500 grammi;
vesiniktsüaniidhappe maksimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 7 grammi luuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul.
Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.
Seaduslik nimetus koosneb puuvilja nimetusest, millele järgnevad sõnad „pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“. Kui kasutatakse erinevate puuviljade pressimisjääke, on seaduslik nimetus „puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“ ning seda võib täiendada kõikide puuviljade nimetustega koguseliselt kahanevas järjekorras.
8. Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy
Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes kuivatatud viinamarjasortide „Corinth Black“ või „Moscatel of the Alexandria“ ekstrakti alkoholkäärimissaaduse destilleerimisel ja mille alkoholisisaldus on alla 94,5 mahuprotsendi, nii et nimetatud destillaadil on säilinud kasutatud tooraine lõhn ja maitse.
Rosinatest valmistatud piiritusjoogi ehk raisin brandy minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy ei ole maitsestatud.
Rosinatest valmistatud piiritusjoogile ehk raisin brandy'le võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Rosinatest valmistatud piiritusjooki ehk raisin brandy't võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.
9. Puuviljadest valmistatud piiritusjook
Puuviljadest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:
jook on valmistatud üksnes värskete ja rohke viljalihaga, luuseemnetega või ilma luuseemneteta puuviljade, sealhulgas banaanide, marjade või köögiviljade või nendest saadud virde alkoholkääritamisel ja destilleerimisel;
iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et destillaadil on destilleeritavast toorainest tulenev lõhn ja maitse;
lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 200 grammi;
luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ületa vesiniktsüaniidhappe sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta 7 grammi.
Puuviljadest valmistatud piiritusjoogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi, välja arvatud
järgmistest puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjookide puhul, mille maksimaalne metanoolisisaldus on 1 200 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta:
järgmistest puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjookide puhul, mille maksimaalne metanoolisisaldus on 1 350 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta:
Puuviljadest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Puuviljadest valmistatud piiritusjooki ei värvita.
Ilma et see piiraks käesoleva kategooria punkti d kohaldamist ja erandina määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osa toidugrupist 14.2.6 võib siiski kasutada karamelli selliste puuviljadest valmistatud piiritusjookide värvuse parandamiseks, mida on laagerdatud vähemalt üks aasta kokkupuutes puiduga.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Puuviljadest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
Puuviljadest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 18 grammi magusaineid liitri kohta.
Puuviljadest valmistatud piiritusjoogi seaduslik nimetus on „piiritusjook“, millele lisatakse puuvilja, marja või köögivilja nimetus. Bulgaaria, tšehhi, kreeka, horvaadi, poola, rumeenia, slovaki ja sloveeni keeles võib seadusliku nimetusena kasutada puuvilja, marja või köögivilja nimetust koos vastava järelliitega.
Alternatiivina:
võib esimeses lõigus osutatud seaduslik nimetus olla „wasser“, mida kasutatakse koos puuvilja nimega, või
võib kasutada järgmisi seaduslikke nimetusi järgmistel juhtudel:
Nime „Williams“ või „williams“ võib kasutada üksnes sordi „Williams“ pirnidest valmistatud piiritusjoogi turule laskmisel.
Kui valitseb oht, et üks seaduslikest nimetustest ei ole ilma sõnata „piiritusjook“, nagu osutatud käesolevas punktis, lõpptarbijale hõlpsasti mõistetav, kasutatakse kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel sõna „piiritusjook“, millele võib lisada selgituse.
Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, lastakse toode turule järgmise seadusliku nimetuse all:
Seaduslikku nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimetustega koguseliselt kahanevas järjekorras.
10. Õunasiidrist valmistatud piiritusjook, pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook
Õunasiidrist valmistatud piiritusjook, pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook on piiritusjoogid, mis vastavad järgmistele nõuetele:
joogid on valmistatud üksnes õuna- või pirnisiidri destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et destillaadil on puuviljadest tulenev lõhn ja maitse;
lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 200 grammi;
maksimaalne metanoolisisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.
Õunasiidrist valmistatud piiritusjoogi, pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogi ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Õunasiidrist valmistatud piiritusjook, pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.
Õunasiidrist valmistatud piiritusjoogile, pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogile ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Õunasiidrist valmistatud piiritusjooki, pirnisiidrist valmistatud piiritusjooki ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 15 grammi magusaineid liitri kohta.
Seaduslik nimetus on:
11. Meest valmistatud piiritusjook
Meest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:
jook on valmistatud üksnes meemeski kääritamise ja destilleerimise teel;
jook on destilleeritud alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et destillaadil on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.
Meest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Meest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
Meest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Meest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada üksnes meega. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi mett liitri kohta.
12. Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook
Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes veini, õlle või kääritatud puuvilja käärimissettest selle destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi.
Hefebrand'i ehk käärimissettest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
Hefebrand'ile ehk käärimissettest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Hefebrand'i ehk käärimissettest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.
Seaduslikule nimetusele „Hefebrand“ ehk „käärimissettest valmistatud piiritusjook“ lisatakse kasutatud tooraine nimetus.
13. Õllest valmistatud piiritusjook
Õllest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes värske õlle otsedestilleerimisel normaalrõhul alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et saadud destillaadil on õllest tulenevad organoleptilised omadused.
Õllest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Õllest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
Õllest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Õllest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.
14. Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook
Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes maapirni (Helianthus tuberosus L.) mugulate kääritamisel ja destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi.
Topinambur'i ehk maapirnidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.
Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
Topinambur'ile ehk maapirnidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.
Topinambur'i ehk maapirnidest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.
15. Viin
Viin on piiritusjook, mida valmistatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mis on saadud pärmi abil kääritades kas
mis on destilleeritud, et valikuliselt vähendada kasutatud toorainete ja käärimisel moodustunud kõrvalsaaduste organoleptilisi omadusi.
Sellele võib eriliste organoleptiliste omaduste andmiseks järgneda lisadestilleerimine ja/või töötlemine asjakohaste abiainetega, muu hulgas filtreerimine läbi aktiivsöe.
Viina valmistamiseks kasutatava põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi puhul peab maksimaalne jääkide sisaldus vastama artikli 5 punktis d sätestatule, kuid lõppsaaduse metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta.
Viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Ainsate lõhna- ja maitseainetena on lubatud lisada kääritatud toorainest saadud destillaadis sisalduvaid looduslikke lõhna- ja maitseühendeid või lõhna- ja maitsepreparaate. Lisaks võib tootele anda erilisi organoleptilisi omadusi, mis ei anna domineerivat maitset.
Viina ei värvita.
Viina võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 8 grammi magusaineid liitri kohta.
Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole valmistatud üksnes kartulitest või teraviljast või mõlemast, kasutatakse selgesti nähtavalt märkust „valmistatud …“ ning märgitakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine nimetus. Märkus peab olema esitatud seadusliku nimetusega samas vaateväljas.
Seaduslikku nimetust „vodka“ võib kasutada igas liikmesriigis.
16. Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus)
Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:
jook on valmistatud
jook on valmistatud järgmistest puuviljadest, marjadest või pähklitest:
Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogi (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) ei ole maitsestatud.
Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjooki (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) ei värvita.
Ilma et see piiraks punkti d kohaldamist ja erandina määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osa toidugrupist 14.2.6 võib siiski kasutada karamelli sellise leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogi (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) värvuse parandamiseks, mida on laagerdatud vähemalt üks aasta kokkupuutes puiduga.
Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjooki (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 18 grammi magusaineid liitri kohta.
Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogi (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel peavad sõnad „leotamise ja destilleerimise teel valmistatud“ olema samas kirjatüübis, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „piiritusjook (eelneb puuvilja, marjade või pähklite nimetus)“ ning olema sellega samas vaateväljas, ja pudelitel peab see olema eesmisel ►C4 märgistusel ◄ .
17. Geist (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)
Geist (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria punkti a alapunktis ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite, muude taimematerjalide, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede, või seente leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi.
Geist'i (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Geist (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) ei ole maitsestatud.
Geist'i (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) ei värvita.
Geist'i (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 10 grammi magusaineid liitri kohta.
Sõnaga „-geist“, millele eelneb muu sõna kui puuvilja, taime või muu tooraine nimetus, võidakse täiendada muude piiritusjookide ja alkohoolsete jookide seaduslikku nimetust, tingimusel et see ei eksita tarbijat.
18. Emajuurepiiritusjook
Emajuurepiiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud emajuure destillaadist, mis omakorda on saadud emajuure juurte kääritamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi lisamisega või ilma selleta.
Emajuurepiiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Emajuurepiiritusjook ei ole maitsestatud.
19. Kadakamarjamaitseline piiritusjook
Kadakamarjamaitseline piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või teraviljapiirituse või teravilja destillaadi või nende kombinatsiooni maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.).
Kadakamarjamaitselise piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
Lisaks kadakamarjadele võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate, lõhna- ja maitseomadustega taimi või lõhna- ja maitseomadustega taimede osi või nende kombinatsiooni, kuid kadaka organoleptilised omadused peavad olema tuntavad, isegi kui need on mõnikord nõrgenenud.
Kadakamarjamaitseline piiritusjook võib kanda seaduslikku nimetust „Wacholder“ või „genebra“.
20. Gin
Gin on kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L.).
Gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Gin'i valmistamiseks võib kasutada üksnes lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, nii et kadakamarjamaitse on ülekaalus.
Nimetusele „gin“ võib lisada sõna „dry“, kui toode ei sisalda invertsuhkrus väljendatuna rohkem kui 0,1 grammi lisatud magusaineid lõppsaaduse ühe liitri kohta.
21. Destilleeritud gin
Destilleeritud gin on:
kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on valmistatud üksnes põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mille esialgne alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti, selle destilleerimisel kadakamarjade (Juniperus communis L.) ja muude taimedega, tingimusel et kadakamarja maitse on ülekaalus, või
jook, mis on valmistatud nimetatud destilleerimissaaduse ning samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi kombineerimisel; destilleeritud gin'i maitsestamiseks võib samuti kasutada 20. kategooria punktis c nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate.
Destilleeritud gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Gin'i, mis on valmistatud lihtsalt essentside või maitseainete lisamisega põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, ei loeta destilleeritud gin'iks.
Nimetusele „destilleeritud gin“ võib lisada või see võib sisaldada sõna „dry“, kui jook ei sisalda invertsuhkrus väljendatuna rohkem kui 0,1 grammi lisatud magusaineid lõppsaaduse ühe liitri kohta.
22. London gin
London gin on destilleeritud gin, mis vastab järgmistele nõuetele:
see on valmistatud üksnes põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist ja selle maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on kuni 5 grammi; London gin'i maitse saadakse üksnes etüülalkoholi destilleerimisel looduslike taimematerjalidega;
saadud destillaadi alkoholisisaldus on vähemalt 70 mahuprotsenti;
muu lisatav põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol peab vastama artikli 5 loetletud nõuetele, kuid selle maksimaalne metanoolisisaldus ei tohi ületada 5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;
see ei ole värvitud;
sellele ei ole invertsuhkrus väljendatuna lisatud rohkem kui 0,1 grammi magusaineid lõppsaaduse ühe liitri kohta;
see ei sisalda muid koostisaineid peale alapunktides i, iii ja v osutatute ning vee.
London gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Nimetusele „London gin“ võib lisada või see võib sisaldada sõna „dry“.
23. Köömnemaitseline piiritusjook ehk Kümmel
Köömnemaitseline piiritusjook ehk Kümmel on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel hariliku köömnega (Carum carvi L.).
Köömnemaitselise piiritusjoogi ehk Kümmel'i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
Lisaks võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, kuid köömnemaitse peab olema ülekaalus.
24. Akvavit ehk aquavit
Akvavit ehk aquavit on köömne- ja/või tilliseemnemaitseline piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist ja mida on maitsestatud taime- või vürtsidestillaadiga.
Akvavit'i ehk aquavit'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Lisaks võib kasutada looduslikke lõhna- ja maitseühendid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, kuid valdavalt peab nende jookide maitse tulenema hariliku köömne- (Carum carvi L.) ja/või tilliseemnete (Anethum graveolens L.) destillaadist, kusjuures keelatud on eeterlike õlide kasutamine.
Mõruained ei tohi maitses selgelt domineerida; kuivekstrakti sisaldus 100 milliliitri kohta ei tohi olla rohkem kui 1,5 grammi.
25. Aniisimaitseline piiritusjook
Aniisimaitseline piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel tähtaniisi (Illicium verum Hook f.), aniisi (Pimpinella anisum L.), apteegitilli (Foeniculum vulgare Mill.) või mõne teise sama põhilist aromaatset koostisosa sisaldava taime loodusliku ekstraktiga, kusjuures kasutatakse ühte järgmistest töötlusviisidest või nende kombinatsiooni:
leotamine ja/või destilleerimine;
alkoholi destilleerimine eelnimetatud taimede seemnete või muude osadega;
aniisimaitseliste taimede destilleeritud looduslike ekstraktide lisamine.
Aniisimaitselise piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
Aniisimaitselist piiritusjooki võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.
Kasutada võib ka teisi looduslikke taimeekstrakte või aromaatseid seemneid, kuid aniisimaitse peab olema ülekaalus.
26. Pastis
Pastis on aniisimaitseline piiritusjook, mis sisaldab ka lagritsajuure (Glycyrrhiza spp.) looduslikke ekstrakte, samuti nii „halkoonide“ nime all tuntud toiduvärve kui ka glütsürritsiinhapet, mille minimaalne ja maksimaalne sisaldus ühe liitri kohta peab olema vastavalt 0,05 ja 0,5 grammi.
Pastis'i minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti.
Pastis'i võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.
Pastis'i magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on alla 100 grammi ühe liitri kohta ning minimaalne ja maksimaalne anetoolisisaldus vastavalt 1,5 ja 2 grammi ühe liitri kohta.
27. Pastis de Marseille
Pastis de Marseille on pastis, millel on selgelt esiletulev aniisi maitse ja mille anetoolisisaldus ühe liitri kohta on vahemikus 1,9–2,1 grammi.
Pastis de Marseille minimaalne alkoholisisaldus on 45 mahuprotsenti.
Pastis de Marseille'd võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.
28. Anis ehk janeževec
Anis ehk janeževec on aniisimaitseline piiritusjook, mille iseloomulik maitse tuleneb üksnes aniisist (Pimpinella anisum L.), tähtaniisist (Illicium verum Hook f.) või apteegitillist (Foeniculum vulgare Mill.) või nende kombinatsioonist.
Anis'i ehk janeževec'i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
Anis'i ehk janeževec'it võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.
29. Destilleeritud anis
Destilleeritud anis on anis, mis sisaldab 28. kategooria punktis a osutatud seemnetega ja geograafiliste tähiste puhul mastiksipistaatsia ja teiste aromaatsete taimede seemnetega destilleeritud alkoholi, tingimusel et selline alkohol moodustab destilleeritud anis'i alkoholisisaldusest vähemalt 20 mahuprotsenti.
Destilleeritud anis'i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
Destilleeritud anis'i võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.
30. Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter
Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega või lõhna- ja maitsepreparaatidega või mõlemaga.
Mõrumaitselise piiritusjoogi ehk bitter'i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
Ilma et see piiraks selliste sõnade kasutamist muude toiduainete kui piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel, võib mõrumaitselist piiritusjooki ehk bitter'it lasta turule ka nimetusega „mõru“ või „bitter“ kas koos mõne täiendiga või ilma.
Ilma et see piiraks punkti c kohaldamist, võib sõna „mõru“ või „bitter“ kasutada mõrumaitseliste likööride kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel.
31. Maitsestatud viin
Maitsestatud viin on viin, millele on antud viina valmistamiseks kasutatud tooraine maitsest erinev ülekaalus olev maitse.
Maitsestatud viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
Maitsestatud viina võib magustada, sama liiki jookidega segada, maitsestada, laagerdada või värvida.
Kui maitsestatud viina magustatakse, peab lõpptoode sisaldama invertsuhkrus väljendatuna alla 100 grammi magusaineid liitri kohta.
Maitsestatud viina seaduslik nimetus võib olla ka mis tahes ülekaalus oleva maitse nimetus kombinatsioonis sõnaga „viin“. Mõiste „viin“ võib igas liidu ametlikus keeles asendada sõnaga „vodka“.
32. Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk pacharán
Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk pacharán on piiritusjook, mis on valdavalt laukaploomi maitsega ja valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis leotatud laukaploomidest (Prunus spinosa L.), millele on lisatud aniisi looduslikku ekstrakti või aniisi destillaati või mõlemat.
Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i minimaalne alkoholisisaldus on 25 mahuprotsenti.
Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i valmistamisel kasutatakse vähemalt 125 grammi laukaploome lõpptoote liitri kohta.
Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 80–250 grammi lõpptoote liitri kohta.
Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i organoleptilised omadused, värvus ja maitse on tingitud üksnes kasutatud puuviljast ja aniisist.
Nimetust „pacharán“ võib kasutada seadusliku nimetusena üksnes siis, kui toode on valmistatud Hispaanias. Kui toode on valmistatud väljaspool Hispaaniat, võib nimetust „pacharán“ kasutada üksnes seadusliku nimetuse „laukaploomimaitseline piiritusjook“ täiendina, tingimusel et järgnevad sõnad: „valmistatud …“, millele järgneb selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kus toode on valmistatud.
33. Liköör
Liköör on piiritusjook,
mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on
mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist või põllumajandusliku päritoluga destillaadist või ühest või mitmest piiritusjoogist või nende kombinatsioonist, mida on magustatud ja millele on lisatud üks või mitu lõhna- ja maitseainet, põllumajandussaadust või toiduainet.
Likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
Likööri valmistamisel võib kasutada lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
Järgmisi likööre võib siiski maitsestada üksnes maitsestavate toiduainete, lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega:
liköörid, mis on valmistatud järgmistest puuviljadest või marjadest:
liköörid, mis on valmistatud järgmistest taimedest:
Seaduslikku nimetust „liqueur“ võib kasutada igas liikmesriigis ning:
Liidus valmistatud likööride kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel võib kasutada järgmisi liitnimetusi juhul, kui vastavalt väljakujunenud piiritusjoogi valmistamise meetoditele kasutatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või põllumajandusliku päritoluga destillaati:
Käesolevas punktis osutatud likööride kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel kirjutatakse liitnimetus ühele reale, samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega ning sõna „liköör“ kirjutatakse nimetuse vahetusse lähedusse vähemalt sama suurte tähtedega. Kui alkohol ei ole valmistatud märgitud piiritusjoogist, märgitakse selle päritolu ►C4 märgistusel ◄ liitnimetuse ja sõnaga „liköör“ samas vaateväljas, kas nimetades põllumajandusliku päritoluga alkoholi liigi või sõnad „valmistatud põllumajandusliku päritoluga alkoholist“ või „valmistamisel on kasutatud põllumajandusliku päritoluga alkoholi“.
Ilma et see piiraks artiklite 11 ja 12 ning artikli 13 lõike 4 kohaldamist, võib seaduslikku nime „liköör“ täiendada selle lõhna- ja maitseaine või toiduaine nimetusega, mis annab piiritusjoogile ülekaalus oleva maitse, tingimusel et piiritusjoogile antakse maitse maitsestavate toiduainete, lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega, mis saadakse lõhna- ja maitseaine või toiduaine nimetuses osutatud toorainest, mida täiendatakse lõhna-ja maitseühenditega üksnes siis, kui see on vajalik nimetatud tooraine maitse ja/või lõhna tugevdamiseks.
34. Crème de (mida täiendatakse kasutatud puuvilja või muu tooraine nimetusega)
„Crème de“ (mida täiendatakse kasutatud puuvilja või muu tooraine nimetusega), on liköör, mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 250 grammi liitri kohta.
Crème de (mida täiendatakse kasutatud puuvilja või muu tooraine nimetusega) minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
Selle piiritusjoogi suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.
Toorainena ei kasutata piima ega piimatooteid.
Seaduslikus nimetuses nimetatakse sellist kasutatud puuvilja või muud toorainet, mis annab liköörile ülekaalus oleva maitse.
Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.
Seaduslikku nimetust „crème de cassis“ võib kasutada üksnes mustast sõstrast valmistatud likööride puhul, mille magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on üle 400 grammi liitri kohta.
35. Sloe gin
Sloe gin on liköör, mille valmistamiseks on laukaploome leotatud gin'is ja millele võib olla lisatud laukaploomi mahla.
Sloe gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 25 mahuprotsenti.
Sloe gin'i valmistamisel võib kasutada üksnes looduslikke lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.
36. Sambuca
Sambuca on värvitu aniisimaitseline liköör, mis vastab järgmistele nõuetele:
jook sisaldab aniisi (Pimpinella anisum L.), tähtaniisi (Illicium verum L.) või muude maitsetaimede destillaate;
joogi minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 350 grammi liitri kohta;
joogi loodusliku anetooli sisaldus on mitte vähem kui 1 gramm ja mitte rohkem kui 2 grammi liitri kohta.
Sambuca minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.
Sambuca suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.
Sambuca't ei värvita.
Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.
37. Maraschino, marrasquino ehk maraskino
Maraschino, marrasquino ehk maraskino on värvitu liköör, mille maitse ja lõhn saadakse marasca kirsside destillaadist või kirsside või nende osade põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis või marasca kirsside destillaadis leotamise tulemusena ning mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 250 grammi liitri kohta.
Maraschino, marrasquino ehk maraskino minimaalne alkoholisisaldus on 24 mahuprotsenti.
Maraschino, marrasquino või maraskino suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.
Maraschino't, marrasquino't või maraskino't ei värvita.
Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.
38. Nocino ehk orehovec
Nocino ehk orehovec on liköör, mille maitse ja lõhn saadakse peamiselt tervete roheliste kreeka pähklite (Juglans regia L.) leotamise või leotamise ja destilleerimise teel ning mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 100 grammi liitri kohta.
Nocino ehk orehovec'i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
Nocino ehk orehovec'i suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.
Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.
39. Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat
Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat on maitsestatud või maitsestamata liköör, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, põllumajandusliku päritoluga destillaadist või piiritusjoogist või nende kombinatsioonist ja mille koostisse kuulub kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi või mõlemad. Minimaalne suhkru- või meesisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta. Igasugune muusse tõugu kui Gallus gallus kuuluvatelt kanadelt pärit munade kasutamine märgitakse ►C4 märgistusele ◄ .
Munalikööri ehk advocaat'i ehk avocat'i ehk advokat'i minimaalne alkoholisisaldus on 14 mahuprotsenti.
Munalikööri ehk advocaat'i ehk avocat'i ehk advokat'i valmistamisel võib kasutada üksnes maitsestavaid toiduaineid, lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
Munalikööri ehk advocaat’i ehk avocat’i ehk advokat’i valmistamisel võib kasutada piima ja piimatooteid.
40. Munasisaldusega liköör
Munasisaldusega liköör on maitsestatud või maitsestamata liköör, mida valmistatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, põllumajandusliku päritoluga destillaadist või piiritusjoogist või nende kombinatsioonist ja mille iseloomulike koostisosade hulka kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi või mõlemad. Minimaalne suhkru- või meesisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 150 grammi liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus peab olema 70 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
Munasisaldusega likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
Munasisaldusega likööri valmistamisel võib kasutada üksnes maitsestavaid toiduaineid, looduslikke lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
Munasisaldusega likööri valmistamisel võib kasutada piima ja piimatooteid.
41. Mistrà
Mistrà on aniisimaitseline või loodusliku anetooli maitseline värvitu piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:
joogi anetoolisisaldus on mitte vähem kui 1 gramm ja mitte rohkem kui 2 grammi liitri kohta;
jook võib sisaldada ka maitsetaimede destillaati;
jooki ei ole magustatud.
Mistrà minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti ja selle maksimaalne alkoholisisaldus on 47 mahuprotsenti.
Mistrà'd võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.
Mistrà'd ei värvita.
42. Väkevä glögi ehk spritglögg
Väkevä glögi ehk spritglögg on piiritusjook, mis on valmistatud veini või veinitoodete ja põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel nelgi või kaneeli või mõlema lõhna- ja maitseainetega, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni:
leotamine või destilleerimine;
alkoholi destilleerimine koos eespool nimetatud taimede osadega;
nelgi või kaneeli lõhna- ja maitseühendite lisamine.
Väkevä glögi ehk spritglögg'i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.
Väkevä glögi ehk spritglögg'i maitsestamiseks võib kasutada üksnes lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate või muid lõhna- ja maitseaineid, kuid punktis a osutatud vürtside maitse peab olema ülekaalus.
Lõppsaadus ei sisalda rohkem kui 50 % veini või veinitooteid.
43. Berenburg ehk Beerenburg
Berenburg ehk Beerenburg on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:
jook on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist;
jook on valmistatud puuviljade või taimede või nende osade leotamisel;
jook sisaldab erilise lõhna- ja maitseaine destillaadina emajuurt (Gentiana lutea L.), kadakamarju (Juniperus communis L.) ja loorberilehti (Laurus nobilis L.);
joogi värvus varieerub helepruunist tumepruunini;
jook võib olla magustatud, sisaldades invertsuhkrus väljendatuna kuni 20 grammini magusaineid liitri kohta.
Berenburg'i või Beerenburg'i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.
Berenburg'i või Beerenburg'i võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.
44. Mee- ehk mõdunektar
Mee- ehk mõdunektar on piiritusjook, mis on valmistatud kääritatud meemeskist ning mee destillaadist miksitud piiritusjoogi või põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või mõlema maitsestamisel ning mis sisaldab vähemalt 30 mahuprotsenti kääritatud meemeskit.
Mee- ehk mõdunektari minimaalne alkoholisisaldus on 22 mahuprotsenti.
Mee- ehk mõdunektarit võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega, tingimusel et mee maitse on ülekaalus.
Mee- ehk mõdunektarit võib magustada üksnes meega.
II LISA
TEATAVAID PIIRITUSJOOKE HÕLMAVAD ERINÕUDED
1. |
Rum-Verschnitt'i valmistatakse Saksamaal ning see saadakse rummi miksimisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholiga, nii et vähemalt 5 % lõppsaaduse alkoholisisaldusest tuleneb rummist. Rum-Verschnitt'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti. Rum-Verschnitt'i nimetusega toote kirjeldamisel, märgistamisel ja esitlemisel esitatakse sõna „Verschnitt“ sama kirjatüübiga, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „Rum“ ning sellega samal real, ja pudelitel peab see olema eesmisel ►C4 märgistusel ◄ . Kõnealuse toote seaduslik nimetus on „piiritusjook“. Kui Rum-Verschnitt lastakse turule väljaspool Saksamaad, märgitakse ►C4 märgistusele ◄ selle alkoholikoostis. |
2. |
Slivovice'i valmistatakse Tšehhis ja see saadakse, lisades ploomidestillaadile enne viimast destilleerimist põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, nii et vähemalt 70 % lõpptootes sisalduvast alkoholist tuleneb ploomidestillaadist. Kõnealuse toote seaduslik nimetus on „piiritusjook“. Lisada võib nimetuse „slivovice“, kui see on eesmisel ►C4 märgistusel ◄ müüginimetusega samas vaateväljas. Kui slivovice lastakse turule väljaspool Tšehhit, märgitakse ►C4 märgistusele ◄ selle alkoholikoostis. Käesolev säte ei piira seaduslike nimetuste kasutamist puuviljadest valmistatud piiritusjookide puhul vastavalt I lisa 9. kategooriale. |
3. |
Guignolet Kirsch'i valmistatakse Prantsusmaal ning see on saadud guignolet' ja kirsch'i miksimisel, kusjuures vähemalt 3 % lõppsaaduse puhta alkoholi kogusisaldusest tuleneb kirsch'ist. Kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel esitatakse sõna guignolet sama kirjatüübiga, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „kirsch“ ning sellega samal real, ja pudelitel peab see olema eesmisel ►C4 märgistusel ◄ . Kõnealuse toote seaduslik nimetus on „liköör“. Selle alkoholikoostis näitab, kui suur on guignolet' ja kirsch'i puhta alkoholi mahuprotsent guignolet kirsch'i puhta alkoholi kogusisalduse mahuprotsendis. |
III LISA
DÜNAAMILINE EHK „CRIADERAS Y SOLERA“ EHK „SOLERA E CRIADERAS“ LAAGERDAMISSÜSTEEM
Dünaamiline ehk „criaderas y solera“ ehk „solera e criaderas“ laagerdamissüsteem seisneb sama laagerdumisastme moodustava iga tammevaadi ja -mahuti perioodilises osalises tühjendamises selles sisalduvast brandy'st ja selle täitmises vastavas osas brandy'ga, mis pärineb eelmisest laagerdumisastmest.
Mõisted
„Laagerdumisaste“ – iga sama küpsusastmega tammevaatide ja -mahutite rühm, mille brandy laagerdumisprotsessi jooksul läbib. Iga astet kutsutakse „criadera'ks“, välja arvatud viimast, brandy villimiseelset astet, mida kutsutakse „solera'ks“.
„Tühjendamine“ – iga mingil laagerdumisastmel oleva tammevaadi või -mahuti osaline tühjendamine selles sisalduvast brandy'st, et lisada see vahetult järgmisel laagerdumisastmel olevatesse tammevaatidesse ja -mahutitesse või solera puhul see villida.
„Täitmine“ – teataval laagerdumisastmel olevatest tammevaatidest ja -mahutitest pärineva brandy osa lisamine ja segamine vanuse järjekorras järgmise laagerdumisastme tammevaatide ja -mahutite sisu hulka.
„Keskmine vanus“ – ajavahemik, mis vastab kogu brandy kõigi laagerdumisprotsessi astmete läbimisele ning mis arvutatakse kõigil laagerdumisastmetel oleva brandy kogumahu jagamisel viimaselt, solera astmelt ühe aasta jooksul villitud brandy mahuga.
Solera astmelt villitud brandy keskmine vanus arvutatakse järgmise valemi alusel: t = Vt / Ve, kus:
Kui tegemist on alla 1 000 -liitriste tammevaatide või -mahutitega, peab osaliste tühjendamiste ja täitmiste arv aastas olema väiksem süsteemi astmete kahekordsest arvust või sellega võrdne, et tagada kõige noorema osa vähemalt kuue kuu pikkune laagerdumisaeg.
Kui tegemist on 1 000 -liitriste või suuremate tammevaatide või -mahutitega, peab osaliste tühjendamiste ja täitmiste arv aastas olema väiksem süsteemi astmete arvust või sellega võrdne, et tagada kõige noorema osa vähemalt ühe aasta pikkune laagerdumisaeg.
IV LISA
Vastavustabel
Käesolev määrus |
Määrus (EÜ) nr 110/2008 |
Artikli 1 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 1 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 2 punktid a–d |
Artikli 2 lõiked 1 ja 3 |
Artikli 2 punkt e |
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 2 punkt f |
I lisa punkt 6 |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikkel 8 |
Artikli 3 lõiked 2 ja 3 |
Artikkel 10 |
Artikli 3 lõige 4 |
Artikli 15 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 5 |
— |
Artikli 3 lõige 6 |
— |
Artikli 3 lõige 7 |
Artikli 15 lõike 3 kolmas lõik |
Artikli 3 lõige 8 |
— |
Artikli 3 lõiked 9 ja 10 |
Artikli 11 lõige 2 ja I lisa punkt 4 |
Artikli 3 lõiked 11 ja 12 |
I lisa punkt 7 |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikkel 7 ja I lisa punkt 14 |
Artikli 4 lõige 2 |
Artikkel 7 ja I lisa punkt 15 |
Artikli 4 lõige 3 |
Artikkel 7 ja I lisa punkt 16 |
Artikli 4 lõige 4 |
— |
Artikli 4 lõige 5 |
I lisa punkt 17 |
Artikli 4 lõige 6 |
— |
Artikli 4 lõige 7 |
I lisa punkt 2 |
Artikli 4 lõige 8 |
I lisa punkt 3 |
Artikli 4 lõige 9 |
I lisa punkt 3 |
Artikli 4 lõige 10 |
I lisa punkt 5 |
Artikli 4 lõige 11 |
I lisa punkt 8 |
Artikli 4 lõige 12 |
I lisa punkt 9 |
Artikli 4 lõige 13 |
— |
Artikli 4 lõige 14 |
— |
Artikli 4 lõige 15 |
— |
Artikli 4 lõige 16 |
— |
Artikli 4 lõige 17 |
— |
Artikli 4 lõige 18 |
— |
Artikli 4 lõiked 19 ja 20 |
I lisa punkt 10 |
Artikli 4 lõige 21 |
— |
Artikli 4 lõige 22 |
— |
Artikli 4 lõige 23 |
I lisa punkt 11 |
Artikli 4 lõige 24 |
I lisa punkt 12 |
Artikkel 5 |
I lisa punkt 1 |
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 6 lõige 3 |
Artikli 3 lõige 4 |
Artikli 7 lõige 1 |
Artikkel 4 |
Artikli 7 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 3 |
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 5 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 1 |
Artikkel 26 |
Artikli 8 lõige 2 |
Artikli 1 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 3 |
— |
Artikli 8 lõige 4 |
— |
Artikkel 9 |
— |
Artikli 10 lõige 1 |
— |
Artikli 10 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 3 |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 10 lõige 4 |
Artikli 9 lõige 3 |
Artikli 10 lõige 5 |
Artikli 9 lõiked 5 ja 6 |
Artikli 10 lõike 6 punktid a–c, e ja f |
— |
Artikli 10 lõike 6 punkt d |
Artikli 12 lõige 2 |
Artikli 10 lõike 7 esimene lõik |
Artikli 9 lõiked 4 ja 7 |
Artikli 10 lõike 7 teine lõik |
— |
Artikli 11 lõige 1 |
Artikli 10 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 11 lõiked 2 ja 3 |
— |
Artikli 12 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 1 |
Artikli 12 lõiked 2–4 |
— |
Artikli 13 lõige 1 |
Artikli 12 lõige 1 |
Artikli 13 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 9 |
Artikli 13 lõike 3 esimene ja teine lõik |
Artikli 11 lõige 4 |
Artikli 13 lõike 3 kolmas lõik |
Artikli 11 lõige 5 |
Artikli 13 lõike 3 neljas lõik |
— |
Artikli 13 lõike 4 esimene lõik |
Artikli 11 lõige 3 |
Artikli 13 lõike 4 teine lõik |
Artikli 11 lõige 4 |
Artikli 13 lõike 4 kolmas lõik |
Artikli 11 lõige 5 |
Artikli 13 lõige 5 |
— |
Artikli 13 lõige 6 |
Artikli 12 lõige 3 |
Artikli 13 lõige 7 |
— |
Artikli 14 lõige 1 |
I lisa punkt 13 |
Artikli 14 lõige 2 |
— |
Artikli 15 lõige 1 |
Artikli 14 lõige 2 |
Artikli 15 lõige 2 |
— |
Artikkel 16 |
— |
Artikkel 17 |
Artikkel 13 |
Artikkel 18 |
— |
Artikli 19 lõige 1 |
Artikli 12 lõige 3 |
Artikli 19 lõige 2 |
— |
Artikli 20 punkt a |
— |
Artikli 20 punkt b |
Artikli 28 lõige 2 |
Artikli 20 punkt c |
— |
Artikli 20 punkt d |
— |
Artikli 21 lõige 1 |
— |
Artikli 21 lõige 2 |
Artikkel 16 |
Artikli 21 lõige 3 |
Artikli 15 lõike 3 esimene lõik |
Artikli 21 lõige 4 |
— |
Artikli 22 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 17 lõige 4 |
Artikli 22 lõike 1 teine lõik |
— |
Artikli 22 lõige 2 |
— |
Artikli 23 lõike 1 sissejuhatus ning punktid a–c |
— |
Artikli 23 lõike 1 teine lõik |
Artikli 17 lõige 3 |
Artikli 23 lõige 2 |
Artikli 17 lõike 1 teine lause |
Artikli 24 lõiked 1–4 |
— |
Artikli 24 lõiked 5–7 |
Artikli 17 lõige 2 |
Artikli 24 lõige 8 |
Artikli 17 lõige 3 |
Artikli 24 lõige 9 |
Artikli 17 lõike 1 esimene lause |
Artikkel 25 |
— |
Artikli 26 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 17 lõige 5 |
Artikli 26 lõike 1 teine lõik |
— |
Artikli 26 lõige 2 |
Artikli 17 lõige 6 |
Artikli 27 lõige 1 |
Artikli 17 lõike 7 esimene lause |
Artikli 27 lõiked 2–4 |
— |
Artikli 27 lõige 5 |
Artikli 17 lõike 7 teine lause |
Artikkel 28 |
— |
Artikkel 29 |
— |
Artikli 30 lõiked 1–3 |
Artikli 17 lõike 8 esimene lause |
Artikli 30 lõike 4 esimene lõik |
Artikli 17 lõike 8 teine lause |
Artikli 30 lõike 4 teine lõik |
— |
Artikkel 31 |
Artikkel 21 |
Artikkel 32 |
Artikkel 18 |
Artikli 33 lõige 1 |
Artikli 15 lõige 2 |
Artikli 33 lõiked 2 ja 3 |
— |
Artikli 34 lõiked 1–3 |
Artikkel 19 |
Artikli 34 lõige 4 |
— |
Artikli 35 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 15 lõike 3 teine lõik |
Artikli 35 lõike 1 teine lõik |
— |
Artikli 35 lõige 2 |
Artikli 23 lõige 3 |
Artikli 35 lõige 3 |
— |
Artikli 36 lõige 1 |
Artikli 23 lõige 1 |
Artikli 36 lõige 2 |
Artikli 23 lõige 2 |
Artikkel 37 |
— |
Artikli 38 lõige 1 |
— |
Artikli 38 lõige 2 |
Artikli 22 lõige 1 |
Artikli 38 lõige 3 |
Artikli 22 lõige 2 |
Artikli 38 lõige 4 |
— |
Artikli 38 lõige 5 |
Artikli 22 lõige 3 |
Artikli 38 lõige 6 |
Artikli 22 lõige 4 |
Artikli 39 lõige 1 |
— |
Artikli 39 lõiked 2 ja 3 |
— |
Artikkel 40 |
— |
Artikkel 41 |
— |
Artikkel 42 |
— |
Artikli 43 lõige 1 |
Artikli 24 lõige 1 |
Artikli 43 lõige 2 |
Artikli 24 lõige 3 |
Artikli 44 lõige 1 |
Artikli 24 lõige 2 |
Artikli 44 lõige 2 |
— |
Artikkel 45 |
Artikkel 6 |
Artikkel 46 |
— |
Artikkel 47 |
Artikkel 25 |
Artikkel 48 |
— |
Artikkel 49 |
Artikkel 29 |
Artikkel 50 |
Artikkel 28 |
Artikkel 51 |
Artikkel 30 |
I lisa 1.–31. kategooria |
II lisa 1.–31. kategooria |
I lisa 32. kategooria |
II lisa 37a. kategooria |
I lisa 33. kategooria |
II lisa 32. kategooria |
I lisa 34. kategooria |
II lisa 33. kategooria |
I lisa 35. kategooria |
II lisa 37. kategooria |
I lisa 36. kategooria |
II lisa 38. kategooria |
I lisa 37. kategooria |
II lisa 39. kategooria |
I lisa 38. kategooria |
II lisa 40. kategooria |
I lisa 39. kategooria |
II lisa 41. kategooria |
I lisa 40. kategooria |
II lisa 42. kategooria |
I lisa 41. kategooria |
II lisa 43. kategooria |
I lisa 42. kategooria |
II lisa 44. kategooria |
I lisa 43. kategooria |
II lisa 45. kategooria |
I lisa 44. kategooria |
II lisa 46. kategooria |
II lisa |
II lisa, jaotis „Muud piiritusjoogid“ |
III lisa |
— |
IV lisa |
— |
( 1 ) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).
( 3 ) Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/111/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 53).
( 4 ) Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).
( 8 ) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 684/2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega (ELT L 197, 29.7.2009, lk 24).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).
( 12 ) Nagu on osutatud Euroopa Liidu ja Jaapani majanduspartnerluslepingu 2-D lisas.
( 13 ) Komisjoni 25. juuli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 716/2013, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 201, 26.7.2013, lk 21).