02019R0787-20210525

English (current language)
Language
My EUR-Lex
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 02019R0787-20210525

Consolidated text: Regulation (EU) 2019/787 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on the definition, description, presentation and labelling of spirit drinks, the use of the names of spirit drinks in the presentation and labelling of other foodstuffs, the protection of geographical indications for spirit drinks, the use of ethyl alcohol and distillates of agricultural origin in alcoholic beverages, and repealing Regulation (EC) No 110/2008

Access initial legal act

(

In force

)

Access current version (15/08/2022)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/787/2021-05-25

Languages and formats available

HTML

PDF

Multilingual display

Text

The HTML format is unavailable in your User interface language

02019R0787 — ET — 25.05.2021 — 001.006

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/787,

17. aprill 2019,

milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008

(ELT L 130 17.5.2019, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1096, 21. aprill 2021,	L 238	1	6.7.2021
►M2	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1334, 27. mai 2021,	L 289	1	12.8.2021
►M3	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1335, 27. mai 2021,	L 289	4	12.8.2021
►M4	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1465, 6. juuli 2021,	L 321	12	13.9.2021

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 316I, 6.12.2019, lk 3 (2019/787)
►C2	Parandus, ELT L 178, 20.5.2021, lk 4 (2019/787)
►C3	Parandus, ELT L 430, 2.12.2021, lk 43 (2021/1096)
►C4	Parandus, ELT L 146, 25.5.2022, lk 153 (2019/787)

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/787,

17. aprill 2019,

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA, MÕISTED JA PIIRITUSJOOGIKATEGOORIAD

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid

—

piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise ning nende geograafiliste tähiste kaitse kohta;

—

alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatavate etüülalkoholi ja destillaatide kohta ning

—

piiritusjookide seaduslike nimetuste kasutamise kohta muude toiduainete kui piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.

Käesolevat määrust kohaldatakse lõikes 1 osutatud toodete suhtes, mis lastakse liidu turule, olenemata sellest, kas need on valmistatud liidus või kolmandates riikides, ning samuti siis, kui neid valmistatakse liidus ekspordi eesmärgil.

Seoses geograafiliste tähiste kaitsega kohaldub käesoleva määruse III peatükk ka liidu tolliterritooriumile sisenevatele kaupadele, mida ei lasta liidus vabasse ringlusesse.

Artikkel 2

Piiritusjookide määratlemine ja neile esitatavad nõuded

Käesoleva määruse tähenduses on piiritusjook alkohoolne jook, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook on ette nähtud inimtarbimiseks;

jook on eriliste organoleptiliste omadustega;

joogi minimaalne alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, välja arvatud I lisa piiritusjookide puhul, mis vastavad 39. kategooria nõuetele;

jook on valmistatud kas

kasutades vahetult ühte järgmistest meetoditest või neid kombineerides:

—

kääritatud saaduste destilleerimine koos lõhna- ja maitseainetega või maitsestavate toiduainetega või ilma;

—

taimematerjalide leotamine või samalaadne töötlemine põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, põllumajandusliku päritoluga destillaadis või piiritusjookides või nende omavahelises kombinatsioonis;

—

põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele järgmiste ainete lisamine eraldi või omavahel kombineerituna:

—

lõhna- ja maitseained, mida kasutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1334/2008,

—

toiduvärvid, mida kasutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1333/2008,

—

muud lubatud koostisosad, mida kasutatakse kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1333/2008 ja (EÜ) nr 1334/2008,

—

magusained,

—

muud põllumajandustooted,

—

toiduained või

ii)

lisades joogile mõnda järgmistest ainetest eraldi või omavahel kombineerituna:

—

muud piiritusjoogid,

—

põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol,

—

põllumajanduslikku päritolu destillaat,

—

muud toiduained;

jook ei kuulu CN-koodide 2203 , 2204 , 2205 , 2206 ja 2207 alla;

kui joogi valmistamisel on lisatud destilleeritud, demineraliseeritud, permuteeritud või pehmendatud vett, siis

lisatud vee kvaliteet vastab nõukogu direktiivile 98/83/EÜ ( 1 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/54/EÜ ( 2 ) ning

ii)

piiritusjoogi alkoholisisaldus vastab pärast vee lisamist endiselt sellistele minimaalsetele mahuprotsentidele, mis on ette nähtud käesoleva artikli punktis c või I lisas asjaomase piiritusjoogikategooria all.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„seaduslik nimetus“ – nimetus, mille all piiritusjook lastakse turule määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punkti n tähenduses;

„liitnimetus“ –

alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel I lisas piiritusjoogikategooria all esitatud seaduslik nimetus või selle piiritusjoogi geograafiline tähis, millest pärineb lõpptoote alkohol, millele on lisatud üks või mitu järgmistest:

ühe või mitme muu toiduaine kui alkohoolse joogi nimetus, välja arvatud need toiduained, mida kasutatakse I lisa kohaselt asjaomase piiritusjoogi valmistamiseks, või neist nimetustest tuletatud omadussõnad;

sõna „liköör“ või „cream“;

▼M4

„viide“ –

otsene või kaudne viide ühele või mitmele I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriates esitatud seaduslikule nimetusele või piiritusjoogi geograafilisele tähisele, mis on muu kui viide, mida kasutatakse liitnimetuses või artikli 13 lõigetes 2–4 osutatud koostisosade loeteludes järgmiste toodete kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel:

toiduaine, mis ei ole piiritusjook,

piiritusjook, mis vastab I lisa 33.–40. kategooria nõuetele, või

piiritusjook, mis vastab artikli 12 lõikes 3a sätestatud tingimustele;

▼B

4)	„geograafiline tähis“ – tähis, mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav piiritusjoogi geograafilise päritoluga;

5)	„tootespetsifikaat“ – geograafilise tähise kaitse taotlusele lisatud kirjeldus, milles on loetletud tingimused, millele piiritusjook peab vastama, ning millele määruses (EÜ) nr 110/2008 on osutatud kui tehnilisele toimikule;

6)	„rühm“ – mis tahes õiguslikus vormis ühendus, kuhu peamiselt kuuluvad asjaomase piiritusjoogi tootjad või töötlejad;

7)	„üldnimetus“ – piiritusjoogi nimetus, mis on muutunud liidus piiritusjoogi üldlevinud nimetuseks, kuigi see on seotud koha või piirkonnaga, kus kõnealust piiritusjooki algselt valmistati või turustati;

8)	„vaateväli“ – määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis k määratletud vaateväli;

„miksima“ –

lisama piiritusjoogile, mis kuulub mõnda I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriasse või millel on geograafiline tähis, ühte või mitut järgmistest:

muid piiritusjooke, mis ei kuulu samasse I lisas sätestatud kategooriasse;

põllumajanduslikku päritolu destillaati;

põllumajanduslikku päritolu etüülalkoholi;

10)	„miksitud piiritusjook“ – miksimisel saadud piiritusjook;

11)

„segama“ –

kahte või enamat sama kategooria piiritusjooki segama, kui nende koostises on üksnes vähese tähtsusega erinevused, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:

valmistusmeetod;

kasutatud destillaatorid;

laagerdusaeg;

valmistamise geograafiline piirkond;

sel viisil saadud piiritusjook kuulub segamiseks võetud piiritusjookidega samasse kategooriasse;

12)	„segu“ – segamisel saadud piiritusjook.

Artikkel 4

Tehnilised mõisted ja nõuded

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi tehnilisi mõisteid ja kohaldatakse järgmisi nõudeid:

1)	„kirjeldamine“ – sõnad, mida kasutatakse piiritusjoogi märgistamisel, esitlemisel ja pakendil, piiritusjoogi veodokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja veokirjades, ning piiritusjoogi reklaamis;

▼C4

2)	„esitlemine“ – sõnad, mida kasutatakse toote märgistamisel ning pakendil, samuti reklaamis ja müügikampaaniates, piltidel või sarnasel viisil, samuti mahutitel, sealhulgas pudelitel ja korkidel;

3)	„märgistamine“ – mis tahes sõnad, üksikasjalikud andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduslikud elemendid või sümbolid toote kohta, mis on paigutatud pakendile, dokumendile, sedelile, märgistusele või kaelaetiketile ja on tootega kaasas või viitavad sellele;

4)	„märgistus“ – silt, kaubamärk, tähis, kujunduslik või muul viisil kirjeldav element, mis on toidu pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, reljeefselt sisse pressitud, tembeldatud või selle külge kinnitatud;

▼B

5)	„pakend“ – kaitsvad ümbrised, pappkarbid, kastid, mahutid ja pudelid, mida kasutatakse piiritusjookide transpordil või müügil;

„destilleerimine“ – termilise eraldamise protsess, mis hõlmab üht või mitut eraldusfaasi, mille eesmärk on saavutada teatavad organoleptilised omadused või suurem alkoholisisaldus või mõlemad, olenemata sellest, kas need faasid toimuvad tavalise rõhu all või vaakumis sõltuvalt kasutatavast destilleerimisseadmest; tegemist võib olla ühe- või mitmekordse või korduva destilleerimisega;

7)	„põllumajandusliku päritoluga destillaat“ – alkoholi sisaldav vedelik, mis on saadud aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete destilleerimisel pärast alkoholkäärimist, kuid millel puuduvad etüülalkoholi omadused ning säilinud on valmistamisel kasutatud tooraine lõhn ja maitse;

8)	„magustama“ – piiritusjookide valmistamisel ühte või mitut magusainet kasutama;

„magusaine“ –

poolvalge suhkur, valge suhkur, ekstra valge suhkur, dekstroos, fruktoos, glükoosisiirup, suhkrulahus, invertsuhkrulahus ja invertsuhkrusiirup, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 2001/111/EÜ ( 3 ) lisa A osas;

rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre ja värske viinamarjavirre;

kõrvetatud suhkur, mis on saadud üksnes sahharoosi termilisel töötlemisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta;

mesi, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ ( 4 ) I lisa punktis 1;

jaanileivapuusiirup;

muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui alapunktides a–e osutatud toodetel;

10)

„alkoholi lisamine“ – piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine; alkoholi lisamisena ei käsitata alkoholi kasutamist piiritusjookide valmistamisel kasutatavate toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete või muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks;

11)	„laagerdumine“ või „laagerdamine“ – piiritusjoogi hoidmine asjakohastes mahutites ajavahemiku jooksul, mis võimaldab sellel joogil läbida looduslikud reaktsioonid, mis annavad kõnealusele piiritusjoogile eriomadused;

12)	„maitsestama“ – kasutama piiritusjoogi valmistamisel ühte või mitut lõhna- või maitseainet või maitsestavat toiduainet ühel või mitmel järgmisel viisil: lisamine, tõmmistamine, leotamine, alkoholi kääritamine või destilleerimine koos lõhna- ja maitseainete või maitsestavate toiduainetega;

13)	„lõhna- ja maitseained“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud lõhna- ja maitseained;

14)	„lõhna- ja maitseühend“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b määratletud lõhna- ja maitseühend;

15)	„looduslik lõhna- ja maitseühend“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis c määratletud looduslik lõhna- ja maitseühend;

16)	„lõhna- ja maitsepreparaat“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis d määratletud lõhna- ja maitsepreparaat;

17)	„teised lõhna- ja maitseained“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud teised lõhna- ja maitseained;

18)	„maitsestavad toiduained“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 5 ) artiklis 2 määratletud toiduained, mida kasutatakse piiritusjookide valmistamisel peamiselt nende maitsestamiseks;

19)	„värvima“ – piiritusjoogi valmistamisel ühte või mitut toiduvärvi kasutama;

20)	„toiduvärvid“ – määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2 määratletud toiduvärvid;

21)

„karamell“ – E-numbritele E 150a, E 150b, E 150c või E 150d vastav ning erineva varjundiga pruuni värvi toidu lisaaine, mis on mõeldud värvimiseks, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa B osas; tegemist ei ole suhkru kuumutamisel saadava lõhnava tootega, mida kasutatakse maitsestamiseks;

22)	„muud lubatud koostisosad“ – määruse (EÜ) nr 1334/2008 alusel lubatud lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad ja muud toidu lisaained, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1333/2008 alusel lubatud toiduvärvid;

23)	„alkoholisisaldus mahuprotsentides“ – tootes sisalduva puhta alkoholi mahu ja kogu lahuse mahu suhe temperatuuril 20 °C;

24)	„lenduvate ainete sisaldus“ – üksnes destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogis sisalduvate etüülalkoholist ja metanoolist erinevate lenduvate ainete kogus.

Artikkel 5

Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi mõiste ja sellele esitatavad nõuded

Käesoleva määruse tähenduses on põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol vedelik, mis vastab järgmistele nõuetele:

see on saadud üksnes aluslepingu I lisas loetletud toodetest;

sellel ei ole muud maitset peale valmistamisel kasutatavast toorainest tuleneva maitse;

selle minimaalne alkoholisisaldus on 96,0 mahuprotsenti;

selle maksimaalne jääkide sisaldus ei ületa järgmist:

üldine happesus (väljendatuna äädikhappena): 1,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

ii)

estrid (väljendatuna etüülatsetaadina): 1,3 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

iii)

aldehüüdid (väljendatuna atseetaldehüüdina); 0,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

iv)

kõrgemad alkoholid (väljendatuna isobutüülalkoholina): 0,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

metanool: 30 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

vi)

kuivekstrakt: 1,5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

vii)

lenduvad lämmastikalused (väljendatuna lämmastikuna): 0,1 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

viii)

furfurool: allpool avastamisläve.

Artikkel 6

Alkohoolsetes jookides kasutatav etüülalkohol ja destillaadid

Piiritusjookide valmistamisel kasutatavad etüülalkohol ja destillaadid peavad olema eranditult põllumajandusliku päritoluga aluslepingu I lisa tähenduses.

Alkohoolsete jookide valmistamisel kasutatavate toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete ning kõikide muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks ei kasutata muud alkoholi kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, põllumajandusliku päritoluga destillaate või I lisa 1.–14. kategooria piiritusjooke. Alkoholi, mida kasutatakse toiduvärvide, lõhna- ja maitseainete ning muude lubatud koostisosade lahjendamiseks või lahustamiseks, kasutatakse üksnes määral, mis on selleks vältimatult vajalik.

Alkohoolsed joogid ei sisalda sünteetilist alkoholi ega muud mittepõllumajandusliku päritoluga alkoholi aluslepingu I lisa tähenduses.

Artikkel 7

Piiritusjoogikategooriad

Piiritusjoogid liigitatakse kategooriatesse vastavalt käesolevas artiklis sätestatud üldnormidele ja I lisas sätestatud erinormidele.

Ilma et see piiraks I lisas loetletud 1.–14. piiritusjoogikategooria suhtes kehtestatud erinormide kohaldamist, peavad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid vastama järgmistele nõuetele:

nad on valmistatud üksnes mõne I lisas loetletud piiritusjoogikategooria all ette nähtud tooraine alkoholkäärimisel ja destilleerimisel;

neile ei ole lisatud lahjendatud ega lahjendamata alkoholi;

nad ei ole maitsestatud;

neid ei ole värvitud millegi muuga peale karamelli, mida kasutatakse üksnes kõnealuste piiritusjookide värvuse parandamiseks;

neid magustatakse üksnes toote lõppmaitse ümardamiseks; invertsuhkrus väljendatud magusainete suurim sisaldus ei või ületada I lisas iga kategooria jaoks kehtestatud künniseid;

nad ei sisalda muid lisandeid kui tervet töötlemata toorainet, millest alkohol on valmistatud, ja mida peamiselt kasutatakse kaunistusena.

Ilma et see piiraks I lisas loetletud 15.–44. piiritusjoogikategooriate suhtes kehtestatud erinormide kohaldamist, võivad kõnealustesse kategooriatesse kuuluvad piiritusjoogid

olla valmistatud aluslepingu I lisas loetletud mis tahes põllumajanduslikust toorainest;

sisaldada lisatud alkoholi;

sisaldada lõhna- ja maitseühendeid, looduslikke lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate ning maitsestavaid toiduaineid;

olla värvitud;

olla magustatud.

Ilma et see piiraks II lisas kehtestatud erinormide kohaldamist, võivad muud piiritusjoogid, mis ei vasta I lisas sätestatud iga kategooria kohta sätestatud erinormidele

olla valmistatud aluslepingu I lisas nimetatud mis tahes põllumajanduslikust toorainest või/ja toiduainest;

sisaldada lisatud alkoholi;

olla maitsestatud;

olla värvitud;

olla magustatud.

Artikkel 8

Delegeeritud ja rakendamisvolitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, muutes tehnilisi mõisteid ja nõudeid, mis on sätestatud artikli 2 punktis f ning artiklites 4 ja 5.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide puhul tuleb piirduda üksnes nende tõendatud vajadustega, mis tulenevad tarbijate nõudmistest, tehnoloogilisest arengust või tooteinnovatsiooni vajadusest.

Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga esimeses lõigus osutatud tehnilise mõiste või nõude kohta.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades erandjuhtudel, kui see on importiva kolmanda riigi õigusega ette nähtud, erandid artikli 2 punkti f ning artiklite 4 ja 5 nõuetest, I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriatele esitatavatest nõuetest ning II lisas sätestatud teatavaid piiritusjooke hõlmavatest erinormidest.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, määrates kindlaks, milliseid muid artikli 4 lõike 9 punktides a–e osutatud ainetega sarnase toimega looduslikke aineid või põllumajanduslikke tooraineid on lubatud kogu liidus piiritusjookide valmistamisel magusainena kasutada.

Komisjon võib rakendusaktiga võtta vastu ühtsed õigusnormid, milles käsitletakse lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktidega lubatud muude looduslike ainete või põllumajandusliku tooraine kasutamist magusainena piiritusjookide valmistamisel, määrates eeskätt kindlaks sellise magustamise muundustegurid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

II PEATÜKK

PIIRITUSJOOKIDE KIRJELDAMINE, ESITLEMINE JA MÄRGISTAMINE NING PIIRITUSJOOKIDE NIMETUSTE KASUTAMINE MUUDE TOIDUAINETE ESITLEMISEL JA MÄRGISTAMISEL

Artikkel 9

Esitlemine ja märgistamine

Liidu turule lastavate piiritusjookide esitlemine ja märgistamine peab vastama määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 10

Piiritusjoogi seaduslik nimetus

Piiritusjoogi nimetus on selle seaduslik nimetus.

Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel tuleb kasutada selle seaduslikku nimetust.

Seaduslik nimetus esitatakse selgelt ja nähtavalt piiritusjoogi ►C4 märgistusel ◄ ning seda ei tohi asendada ega muuta.

I lisas esitatud piiritusjoogikategooria nõuetele vastava piiritusjoogi puhul kasutatakse seadusliku nimetusena kõnealuse kategooria nimetust, välja arvatud juhul, kui selle kategooria puhul on lubatud kasutada muud seaduslikku nimetust.

I lisas loetletud piiritusjoogikategooriatele esitatud nõuetele mittevastavate piiritusjookide seaduslik nimetus on „piiritusjook“.

Kui piiritusjook vastab rohkem kui ühe I lisas loetletud piiritusjoogikategooria nõuetele, võib seda turule lasta ühe või mitme I lisa vastavas kategoorias ette nähtud seadusliku nimetuse all.

Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib piiritusjoogi

seaduslikku nimetust täiendada või selle asendada III peatükis osutatud geograafilise tähisega. Sellisel juhul võib geograafilist tähist täiendada asjaomases tootespetsifikaadis lubatud mis tahes sõnaga, tingimusel et see ei eksita tarbijat, ning

seadusliku nimetuse asendada liitnimetusega, mis sisaldab sõna „liköör“ või „cream“, tingimusel et lõpptoode vastab I lisa 33. kategooria nõuetele.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1169/2011 ja käesoleva määruse I lisas piiritusjoogikategooriate kohta sätestatud erinormide kohaldamist, võib piiritusjoogi seaduslikule nimetusele lisada:

nimetuse või geograafilise tähise, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormidega, kus piiritusjook turule lastakse, tingimusel et see ei eksita tarbijat;

määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis o määratletud üldtuntud nimetuse, tingimusel et see ei eksita tarbijat;

liitnimetuse või viite kooskõlas artiklitega 11 ja 12;

sõnad „segu“, „segamine“ või „segatud“, tingimusel et piiritusjooki on valmistamisel segatud;

sõna „miksitud“ või „miksitud piiritusjook“, tingimusel et piiritusjooki on valmistamisel miksitud, või

sõna „kuiv“ või „dry“, välja arvatud piiritusjookide puhul, mis vastavad I lisa 2. kategooria nõuetele, ilma et see piiraks I lisa 20.–22. kategoorias sätestatud erinormide kohaldamist, ning tingimusel, et piiritusjooki ei ole magustatud isegi mitte maitse ümardamiseks. Erandina käesoleva punkti esimesest osast võib sõna „kuiv“ või „dry“ täiendada selliste piiritusjookide puhul, mis vastavad 33. kategooria nõuetele ja mis on seega magustatud.

▼M1

Ilma et see piiraks artiklite 11 ja 12 ning artikli 13 lõigete 2–4 kohaldamist, on keelatud kasutada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid selliste jookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta I lisas sätestatud asjaomase kategooria nõuetele või asjaomasele geograafilisele tähisele. Seda keeldu kohaldatakse ka juhul, kui selliseid seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid kasutatakse koos selliste sõnadega nagu „sarnane“, „liiki“, „stiili“, „valmistatud“, „lõhna või maitsega“ või muude samalaadsete sõnadega.

▼B

Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 1 kohaldamist, võib lõhna- ja maitseainete puhul, mis sarnanevad piiritusjoogile või mida kasutatakse muude toiduainete valmistamiseks kui jook, kasutada nende esitlemisel ja märgistamisel käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seaduslikke nimetusi, tingimusel et neile on lisatud väljend „lõhna või maitsega“ või muud samalaadsed sõnad. Geograafilisi tähiseid selliste lõhna- ja maitseainete kirjeldamiseks ei kasutata.

Artikkel 11

Liitnimetused

Alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel tohib I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriate puhul esitatud seaduslikke nimetusi või piiritusjoogi geograafilisi tähiseid kasutada liitnimetuses tingimusel, et

alkohoolse joogi valmistamisel kasutatav alkohol on saadud eranditult liitnimetuses osutatud piiritusjoogist, välja arvatud alkohol, mis võib sisalduda alkohoolse joogi valmistamiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes, toiduvärvides või muudes lubatud koostisosades, ning

piiritusjooki ei ole lahjendatud üksnes vee lisamisega selliselt, et selle alkoholisisaldus on vähenenud allapoole I lisas loetletud piiritusjoogikategooriate puhul ettenähtud minimaalset alkoholisisaldust.

Ilma et see piiraks artikliga 10 reguleeritavate seaduslike nimetuste kasutamist, ei tohi sõnad „alkohol“, „piiritus“, „jook“, „piiritusjook“ ja „vesi“ olla alkohoolset jooki kirjeldava liitnimetuse osa.

▼M3

Alkohoolset jooki kirjeldav liitnimetus

peab olema kirjutatud ühesuguse kirjatüübi ja -suurusega ning sama värvi tähtedega;

ei tohi olla katkestatud mis tahes tekstilise või pildilise elemendiga, mis ei ole selle osa;

ei tohi olla kirjutatud suurema kirjasuurusega kui alkohoolse joogi nimetus ning

juhul kui alkohoolne jook on piiritusjook, peab see alati kandma piiritusjoogi seaduslikku nimetust, mis esitatakse liitnimetusega samal vaateväljal, välja arvatud juhul, kui seaduslik nimetus asendatakse liitnimetusega vastavalt artikli 10 lõike 5 punktile b.

▼B

Artikkel 12

Viited

Muude toiduainete kui alkohoolsete jookide esitlemisel ja märgistamisel on lubatud kasutada viiteid I lisas sätestatud ühe või mitme piiritusjoogikategooria seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele tingimusel, et toiduaine tootmisel kasutatav alkohol on pärit üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest, välja arvatud alkohol, mis võib sisalduda selle toiduaine tootmiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes, toiduvärvides või muudes lubatud koostisosades.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ning piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1308/2013 ( 6 ) ja (EL) nr 251/2014 ( 7 ) kohaldamist, on muude alkohoolsete jookide kui piiritusjoogi esitlemisel ja märgistamisel lubatud viidata käesoleva määruse I lisas sätestatud ühe või mitme piiritusjoogikategooria seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele, tingimusel et

lisatud alkohol pärineb üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest ning

iga alkohoolse koostisosa osakaal on märgitud vähemalt üks kord viitega samas vaateväljas koguseliselt kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent lõpptoote puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja artikli 13 lõikest 4 on selliste piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel, mis vastavad I lisa 33.–40. kategooria nõuetele, lubatud viidata ühele või mitmele kõnealuses lisas loetletud piiritusjoogikategooriate all ette nähtud seaduslikule nimetusele või ühele või mitmele piiritusjoogi geograafilisele tähisele, tingimusel et

lisatud alkohol pärineb üksnes viites osutatud piiritusjoogist või piiritusjookidest;

sõna „cream“ ei esine I lisa 33.–40. kategooria nõuetele vastava piiritusjoogi seaduslikus nimetuses või viites osutatud piiritusjoogi või piiritusjookide seaduslikus nimetuses.

▼M4

3a.

Erandina lõikest 1 on I lisa 33.–40. kategooria nõuetele vastava piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel lubatud viidata kõnealuses lisas sätestatud piiritusjoogikategoorias sätestatud seaduslikule nimetusele või piiritusjoogi geograafilisele tähisele tingimusel, et:

viites osutatud piiritusjooki:

on kasutatud ainsa alkohoolse alusena sellise lõpliku piiritusjoogi valmistamisel, mis vastab I lisas esitatud piiritusjoogikategooria nõuetele;

ii)

ei ole kombineeritud ühegi toiduainega, välja arvatud toiduained, mida kasutatakse piiritusjoogi või lõpliku piiritusjoogi tootmiseks vastavalt I lisale või asjakohasele tootespetsifikaadile; ning

iii)

ei ole lahjendatud vee lisamisel nii, et piiritusjoogi alkoholisisaldus oleks väiksem kui minimaalne alkoholisisaldus, mis on ette nähtud I lisas esitatud piiritusjoogikategoorias või selle geograafilise tähise tootespetsifikaadis, kuhu viites osutatud piiritusjook kuulub; või

piiritusjooki on säilitatud kogu või osa laagerdumisaja jooksul puust vaadis, mida oli varem kasutatud viites osutatud piiritusjoogi laagerdamiseks, tingimusel et:

puust vaat tühjendati varasemast sisust nende piiritusjoogikategooriate või selliste piiritusjookide geograafiliste tähiste korral, mille puhul oli lahjendatud või lahjendamata alkoholi lisamine keelatud,

ii)

viide lisatakse selle sellise vaadi kirjeldusse, mida kasutatakse saadud piiritusjoogi laagerdamiseks,

iii)

viide on vähem silmatorkav kui piiritusjoogi seaduslik nimetus või mis tahes kasutatud liitnimetus ja

iv)

erandina lõike 4 punktist b on viide esitatud kirjasuuruses, mis ei ole suurem piiritusjoogi seadusliku nimetuse või mis tahes kasutatud liitnimetuse kirjasuurusest.

▼M4

Lõigetes 2, 3 ja 3a osutatud viited

▼M2

ei tohi paikneda samal real alkohoolse joogi nimetusega;

peavad olema esitatud kirjas, mille suurus on kuni pool alkohoolse joogi nimetuses kasutatavast kirjasuurusest, ja kui kasutatakse liitnimetusi, siis kirjas, mis ei ole suurem kui pool selliste liitnimetuste puhul kasutatavast kirjasuurusest vastavalt artikli 11 lõike 3 punktile c; ning

piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel olevate viidete korral peab nendega alati kaasas olema piiritusjoogi seaduslik nimetus, mis peab asuma viitega samal vaateväljal.

▼B

Artikkel 13

Kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise lisanõuded

Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib viidata põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi valmistamiseks kasutatud toorainele või selle piiritusjoogi valmistamisel kasutatud põllumajandusliku päritoluga destillaadile üksnes juhul, kui etüülalkohol või destillaat on saadud üksnes sellisest toorainest. Sel juhul tuleb nimetada kõik põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või põllumajandusliku päritoluga destillaadi liigid puhta alkoholi koguse kahanevas järjekorras.

Artiklis 10 osutatud seaduslikke nimetusi võib lisada toiduainete koostisosade loetellu tingimusel, et loetelu on kooskõlas määruse (EL) nr 1169/2011 artiklitega 18–22.

▼M1

Miksitud piiritusjoogi korral võib I lisas sätestatud piiritusjoogikategooria seadusliku nimetuse või piiritusjoogi geograafilise tähise märkida üksnes nende alkohoolsete koostisosade loetelus, mis on esitatud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas.

Esimeses lõigus osutatud juhul peab alkohoolsete koostisosade loetelule olema lisatud vähemalt üks artikli 10 lõike 6 punktis e osutatud sõna. ►C3 Nii alkohoolsete koostisosade loetelu kui ka selle juurde kuuluv sõna peab olema esitatud miksitud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas, samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mille suurus ei ole suurem kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest. ◄

Lisaks esitatakse alkohoolsete koostisosade loetelus vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal peab võrduma nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsendiga miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.

▼M1

3a.

Segu puhul kannab piiritusjook I lisas esitatud asjaomase piiritusjoogikategooria puhul ette nähtud seaduslikku nimetust.

Eri geograafiliste tähistega piiritusjookide kombinatsioonina või geograafilise tähisega piiritusjookide ja geograafilise tähiseta piiritusjookide kombinatsioonina saadud segude suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

segu kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib märkida I lisas esitatud seaduslikud nimetused või segamisel kasutatud piiritusjookide vastavad geograafilised tähised, tingimusel et need esinevad

üksnes segus sisalduvate alkohoolsete koostisosade loetelus seadusliku nimetusega samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mis ei ole suuremad kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest, ning

ii)

vähemalt üks kord segu seadusliku nimetusega samas vaateväljas;

alkohoolsete koostisosade loetelule peab olema lisatud vähemalt üks artikli 10 lõike 6 punktis d osutatud sõna;

alkohoolsete koostisosade loetelus tuleb esitada vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal peab võrduma nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsendiga miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.

▼B

Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kannab miksitud piiritusjook vastava kategooria all ette nähtud seaduslikku nimetust juhul, kui miksitud piiritusjook vastab I lisas sätestatud piiritusjoogikategooria nõuetele.

Esimeses lõigus osutatud juhul võib miksimisel kasutatud piiritusjookidele vastavaid I lisas esitatud seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid märkida miksitud piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, tingimusel et need esinevad

üksnes miksitud piiritusjoogis sisalduvate alkohoolsete koostisosade loetelus seadusliku nimetusega samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mis ei ole suuremad kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest, ning

vähemalt üks kord miksitud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas.

Lisaks esitatakse alkohoolsete koostisosade loetelus vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal on nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsent miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.

Teatavate piiritusjookide seaduslikes nimetustes kasutatavate taimsete toorainete nimetuste kasutamine ei piira kõnealuste taimsete toorainete nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel. Selliste toorainete nimetusi võib kasutada muude piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, tingimusel et see ei eksita tarbijat.

Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib joogi laagerdumisaeg või vanus olla täpsustatud üksnes juhul, kui see viitab piiritusjoogi kõige lühema laagerdumisajaga alkoholikomponendile ja tingimusel, et kõik piiritusjoogi laagerdumise toimingud on aset leidnud liikmesriigi maksuhalduri järelevalve või samasuguseid tagatisi andva järelevalve all. Komisjon loob avaliku registri, kus on loetletud kõigi liikmesriikide määratud asutused, kes teevad laagerdumisprotsessi üle järelevalvet.

Piiritusjoogi seaduslik nimetus esitatakse elektroonilises haldusdokumendis, millele on osutatud komisjoni määruses (EÜ) nr 684/2009 ( 8 ). Kui piiritusjoogi laagerdumisajale või vanusele viidatakse piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, märgitakse see ära ka nimetatud haldusdokumendis.

Artikkel 14

Lähtekoha märkimine

Juhul kui piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel on märgitud geograafilisest tähisest või kaubamärgist erinev lähtekoht, peab see vastama kohale või piirkonnale, kus toimus piiritusjoogi valmistamise protsessi etapp, mille käigus piiritusjook sai talle iseloomulikud tunnused ja olulised määravad omadused.

Märge määruses (EL) nr 1169/2011 osutatud peamise koostisaine päritoluriigile või lähtekohale ei ole piiritusjookide puhul nõutav.

Artikkel 15

Piiritusjookide nimetustes kasutatav keel

Piiritusjoogi ►C4 märgistusel ◄ ega kirjeldamisel või esitlemisel ei tõlgita I ja II lisas kursiivkirjas esitatud sõnu ja geograafilisi tähiseid.

Erandina lõikest 1 võib liidus valmistatud ja ekspordiks mõeldud piiritusjookide puhul lõikes 1 osutatud sõnadele ja geograafilistele tähisele lisada tõlke, transkriptsiooni või transliteratsiooni, tingimusel et originaalkeelsed mõisted ja geograafilised tähised jäävad nähtavaks.

Artikkel 16

Liidu geograafiliste tähiste sümboli kasutamine

Nende piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel, mille nimetuseks on geograafiline tähis, võib kasutada määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 12 lõike 7 kohaselt kehtestatud liidu kaitstud geograafilise tähise sümbolit.

Artikkel 17

Pliid sisaldavate kapslite ja pliid sisaldava fooliumi keelamine

Piiritusjooke ei tohi hoida müümiseks ega turustamiseks mahutites, mille sulgurid on kaetud pliid sisaldavate kapslite või pliid sisaldava fooliumiga.

Artikkel 18

Liidu võrdlusanalüüsimeetodid

Kui põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, põllumajandusliku päritoluga destillaati või piiritusjooki on vaja analüüsida, et teha kindlaks selle vastavus käesolevale määrusele, tuleb analüüs teha kooskõlas liidu võrdlusanalüüsimeetoditega, mida kasutatakse keemilise ja füüsilise koostise ning organoleptiliste omaduste tuvastamiseks.

Laborijuhataja vastutusel on lubatud kasutada muid analüüsimeetodeid tingimusel, et meetodite täpsus, korratavus ja reprodutseeritavus on vähemalt samaväärsed asjakohaste liidu võrdlusanalüüsimeetoditega.

Kui teatavas piiritusjoogis sisalduvate ainete tuvastamiseks ja kvantitatiivseks määramiseks ei ole liidu analüüsimeetodeid ette nähtud, kasutatakse ühte või mitut järgmistest meetoditest:

analüüsimeetodid, mis on valideeritud rahvusvaheliselt tunnustatud korras ja mis vastavad eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ( 9 ) III lisas sätestatud kriteeriumidele;

Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) soovitatud standarditele vastavad analüüsimeetodid;

Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) tunnustatud ja avaldatud analüüsimeetodid või

punktis a, b või c osutatud meetodite puudumise korral ning täpsuse, korratavuse ja reprodutseeritavuse huvides

—

asjaomase liikmesriigi poolt heaks kiidetud analüüsimeetod;

—

vajaduse korral muu sobiv analüüsimeetod.

Artikkel 19

Delegeeritud volitused

Selleks et võtta liikmesriikides arvesse brandy traditsioonilist dünaamilist laagerdumisprotsessi, mida tuntakse kui „criaderas y solera“ või „solera e criaderas“ ja mis on esitatud III lisas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et

sätestada erandid artikli 13 lõikest 6, milles käsitletakse laagerdumisaja või vanuse märkimist sellise brandy kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, ning

kehtestada sellise brandy asjakohased kontrollimehhanismid.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et luua avalik register, kus loetletakse asutused, mille iga liikmesriik on määranud artikli 13 lõike 6 kohaselt tegema laagerdumisprotsesside üle järelevalvet.

Artikkel 20

Rakendamisvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta:

normid, mille kohaselt liikmesriigid saaksid edastada teabe asutuste kohta, mille nad on määranud artikli 13 lõike 6 kohaselt tegema laagerdumisprotsessi üle järelevalvet;

ühtsed nõuded päritoluriigi või lähtekoha märkimise kohta artiklis 14 osutatud piiritusjookide kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel;

normid artiklis 16 osutatud liidu sümboli kasutamise kohta piiritusjookide kirjeldamisel, märgistamisel ja esitlemisel;

üksikasjalikud tehnilised nõuded artiklis 18 osutatud liidu võrdlusanalüüsimeetodite kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III PEATÜKK

GEOGRAAFILISED TÄHISED

Artikkel 21

Geograafiliste tähiste kaitse

Käesoleva määruse alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad piiritusjooke, mis on valmistatud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

Käesoleva määruse alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid kaitstakse

registreeritud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreeringuga hõlmamata toodete puhul, kui need on sarnased asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse ära kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhul, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on märgitud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud sõna „stiili“, „liiki“, „meetodil“, „valmistatud nagu“, „imitatsioon“, „lõhna või maitsega“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhul, kui seda toodet kasutatakse koostisainena;

muude toote lähtekoha, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest toote esitlemisel, kirjeldamisel või märgistamisel, mis võivad luua vale mulje toote päritolust;

muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada seoses toote tegeliku päritoluga.

Käesoleva määruse alusel kaitstavad geograafilised tähised ei tohi muutuda liidus üldnimedeks.

Lõikes 2 osutatud kaitset kohaldatakse samuti kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida ei lasta liidus vabasse ringlusse.

Artikkel 22

Tootespetsifikaat

Käesoleva määruse alusel kaitstav geograafiline tähis peab vastama tootespetsifikaadile, mis sisaldab vähemalt järgmist:

geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, üksnes keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks algupärases kirjaviisis ja ladina transkriptsioonis, kui need on erinevad;

piiritusjoogikategooria või sõna „piiritusjook“, kui piiritusjook ei vasta I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriate nõuetele;

piiritusjoogi omaduste kirjeldus, sealhulgas tooraine, millest piiritusjook on valmistatud, kui see on asjakohane, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised ja/või organoleptilised omadused ning toote eriomadused võrreldes sama kategooria piiritusjookidega;

asjaomase geograafilise piirkonna määratlus punktis f osutatud seose kontekstis;

piiritusjoogi valmistamismeetodi kirjeldus ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike valmistamismeetodite kirjeldus;

piiritusjoogi teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning selle geograafilise päritolu vaheline seos;

pädevate asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende asutuste nimed ja aadressid, kes kontrollivad artikli 38 kohaselt toote vastavust tootespetsifikaadile, ning nende konkreetsed ülesanded;

asjaomase geograafilise tähise märgistamise erinõuded.

Kui see on kohaldatav, lisatakse pakendamisega seotud nõuded tootespetsifikaati koos põhjendusega, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige liidu õigust kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise vallas.

Tehnilisi toimikuid, mis on esitatud koos määruse (EÜ) nr 110/2008 kohase taotlusega enne 8. juunit 2019, käsitatakse käesoleva artikli kohase tootespetsifikaadina.

Artikkel 23

Geograafilise tähise registreerimistaotluse sisu

Artikli 24 lõike 5 või lõike 8 kohane geograafilise tähise registreerimistaotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:

taotlejate rühma ja pädevate asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende asutuste nimed ja aadressid, kes kontrollivad vastavust tootespetsifikaadile;

artiklis 22 sätestatud tootespetsifikaat;

koonddokument, mis sisaldab järgmist:

tootespetsifikaadi põhielemendid, sealhulgas kaitstav nimetus, piiritusjoogikategooria või sõna „piiritusjook“, valmistamismeetod, piiritusjoogi omaduste kirjeldus, geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus ning asjakohasel juhul pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erinormid;

ii)

kirjeldus, mis selgitab piiritusjoogi seost artikli 3 punktis 4 osutatud geograafilise päritoluga, sealhulgas asjakohasel juhul seost tõendavaid tootekirjelduse või valmistamismeetodi konkreetseid üksikasju.

Artikli 24 lõikes 8 osutatud taotluses esitatakse ka tootespetsifikaadi avaldamisviide ja tõendid selle kohta, et tootenimetus on päritoluriigis kaitstud.

Artikli 24 lõikes 7 osutatud taotlustoimik peab sisaldama järgmist teavet:

taotlejate rühma nimi ja aadress;

käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud koonddokument;

liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotlus käesoleva määruse nõuetele ja selle alusel vastu võetud sätetele;

tootespetsifikaadi avaldamisviide.

Artikkel 24

Geograafilise tähise registreerimise taotlemine

Käesoleva peatüki alusel geograafilise tähise registreerimist võivad taotleda üksnes rühmad, kes töötavad piiritusjoogiga, mille nimetuse registreerimist taotletakse.

Liikmesriigi määratud asutust võib käsitada käesoleva peatüki tähenduses rühmana, kui asjaomastel tootjatel ei ole nende arvust, geograafilisest asukohast või organisatsioonilistest omadustest tulenevalt võimalik rühma moodustada. Sellisel juhul esitatakse need põhjused artikli 23 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.

Ühte füüsilist või juriidilist isikut võib käsitada rühmana käesoleva peatüki tähenduses, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

asjaomane isik on ainus tootja, kes soovib taotlust esitada, ning

määratletud geograafilisel piirkonnal on omadused, mis erinevad märgatavalt naaberpiirkondade omadustest, piiritusjoogi omadused erinevad naaberpiirkondade omadest või piiritusjoogi eriline kvaliteet, maine või muu omadus on selgelt seostatav toote geograafilise päritoluga.

Kui geograafiline tähis hõlmab piiriülest geograafilist piirkonda, võivad mitu eri liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit rühma esitada ühise registreerimistaotluse.

Kui tegemist on ühistaotlusega, siis esitab selle komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomase kolmanda riigi taotlejate rühm otse või vastava kolmanda riigi asutuste vahendusel pärast konsulteerimist kõigi ametiasutuste ja asjaomaste taotlejate rühmadega. Ühistaotlus peab sisaldama artikli 23 lõike 2 punktis c osutatud kinnitust kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt. Artiklis 23 sätestatud nõudeid tuleb täita kõikides asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides.

Ühistaotluste puhul peab nendega seotud riigisisene vaidlustamismenetlus toimuma kõigis asjaomastes liikmesriikides.

Kui registreerimistaotlus hõlmab ühes liikmesriigis paiknevat geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus selle liikmesriigi ametiasutustele.

Taotluse põhjendatuse ja käesoleva peatüki nõuetele vastavuse kontrollimiseks vaatab liikmesriik selle nõuetekohaselt läbi.

Lõike 5 teises lõigus osutatud läbivaatamise käigus algatab liikmesriik riigisisese vaidlustamismenetluse, millega tagatakse lõikes 5 osutatud taotluse nõuetekohane avaldamine ja nähakse ette mõistlik aeg, mille jooksul võib iga õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on tema territooriumil, esitada taotlusele oma vastuväite.

Liikmesriik hindab kõigi saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artiklis 28 osutatud kriteeriumidele.

Kui liikmesriik leiab pärast vastuväite saamist, et käesoleva peatüki nõuded on täidetud, võib ta teha taotluse kohta positiivse otsuse ja esitada taotlustoimiku komisjonile. Sel juhul teavitab ta komisjoni vastuvõetavatest vastuväidetest, mis on saadud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all õiguspäraselt ja pidevalt turustanud vähemalt viis aastat enne lõikes 6 osutatud avaldamise kuupäeva. Liikmesriigid hoiavad komisjoni kursis riigisiseste kohtumenetlustega, mis võivad registreerimismenetlust mõjutada.

Esimese lõigu kohaselt positiivse otsuse tegemise korral tagab liikmesriik, et see otsus avaldatakse ning et igal õiguspärast huvi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalus see otsus edasi kaevata.

Liikmesriik tagab positiivse otsuse aluseks oleva tootespetsifikaadi versiooni avaldamise ja teeb selle elektrooniliselt kättesaadavaks.

Liikmesriik tagab ka tootespetsifikaadi selle versiooni nõuetekohase avaldamise, mille alusel komisjon teeb oma otsuse vastavalt artikli 26 lõikele 2.

Kui taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus komisjonile otse või asjaomase kolmanda riigi asutuse vahendusel.

Komisjonile esitatavad käesolevas artiklis osutatud dokumendid koostatakse ühes liidu ametlikest keeltest.

Artikkel 25

Ajutine riigisisene kaitse

Liikmesriik võib riigi tasandil nimetusele pakkuda üksnes ajutist käesoleva peatüki kohast kaitset, mis algab komisjonile taotluse esitamise päevast.

Riigisisene kaitse kaotab kehtivuse käesoleva peatüki kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäeval.

Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale peatükile ei registreerita, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik.

Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja need meetmed ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

Artikkel 26

Taotluse läbivaatamine komisjoni poolt ja selle avaldamine vastulausete esitamise võimaldamiseks

Komisjon vaatab artikli 24 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab käesoleva peatüki nõuetele ning kas arvesse on võetud väljaspool taotluse esitamise liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huve. Läbivaatamisel tuginetakse artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud koonddokumendile ja kontrollitakse, et taotluses ei esineks ilmseid vigu, ning hindamine ei tohi kesta üldjuhul kauem kui kuus kuud. Kui nimetatud ajavahemik on siiski pikem, teatab komisjon taotlejale viivitamata kirjalikult viivituse põhjustest.

Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva. Loetelus esitatakse ka liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kust taotlus pärineb.

Kui komisjon leiab lõike 1 esimese lõigu alusel tehtud läbivaatamise tulemusel, et käesoleva peatüki nõuded on täidetud, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud koonddokumendi ja tootespetsifikaadi avaldamisviite.

Artikkel 27

Vaidlustamismenetlus

Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva võib liikmesriigi või kolmanda riigi asutus või õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on kolmandas riigis, esitada komisjonile vastulause.

Esimeses lõigus sätestatud vastulause esitamise tähtaja jooksul võib õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus esitati taotlus, esitada vastulause oma elu- või asukohaliikmesriigile.

Vastulause sisaldab avaldust, et taotlus võib rikkuda käesoleva peatüki nõudeid.

Vastulause, mis ei sisalda sellist avaldust, on õigustühine.

Komisjon edastab vastulause viivitamata taotluse esitanud asutusele.

Kui komisjonile on esitatud vastulause ja kahe kuu jooksul järgneb sellele põhjendatud vastuväide, kontrollib komisjon põhjendatud vastuväite vastuvõetavust.

Kahe kuu jooksul pärast vastuvõetava põhjendatud vastuväite kättesaamist kutsub komisjon vastuväite esitanud asutust või isikut ja taotluse esitanud asutust osa võtma asjakohastest konsultatsioonidest, mis ei kesta kauem kui kolm kuud. Kõnealune tähtaeg algab kuupäevast, mil kutse on huvitatud isikutele elektroonilisel teel kätte toimetatud.

Vastuväite esitanud asutus või isik ja taotluse esitanud asutus alustab viivitamata asjakohaseid konsultatsioone. Nad annavad üksteisele asjakohast teavet, et hinnata, kas registreerimistaotlus vastab käesoleva peatüki nõuetele. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse kõnealune teave ka komisjonile.

Kui huvitatud isikud jõuavad kokkuleppele, edastavad liikmesriigi asutused või selle kolmanda riigi asutused, kus taotlus esitati, komisjonile teabe kõigist asjaoludest, mis võimaldasid kokkuleppele jõuda, sealhulgas vastuväitega seotud taotleja, liikmesriigi asutuste või kolmanda riigi või muu füüsilise ja juriidilise isiku seisukohad.

Olenemata sellest, kas kokkuleppele jõutakse, tuleb komisjoni teavitada ühe kuu jooksul pärast konsultatsioonide lõppemist.

Nimetatud kolme kuu jooksul võib komisjon igal ajal taotleja taotlusel pikendada konsultatsioonide tähtaega kuni kolme kuu võrra.

Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asjakohaste konsultatsioonide tulemusel muudetakse oluliselt artikli 26 lõike 2 kohaselt avaldatud andmeid, vaatab komisjon taotluse artikli 26 kohaselt uuesti läbi.

Vastulause, põhjendatud vastuväide ja muud seonduvad dokumendid, mis esitatakse komisjonile vastavalt lõigetele 1–4, koostatakse ühes liidu ametlikest keeltest.

Artikkel 28

Vastuväite esitamise alused

Artikli 27 lõikes 2 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle nimetatud artiklis osutatud tähtaja jooksul ja tingimusel, et selles tõendatakse järgmist:

kavandatav geograafiline tähis ei ole kooskõlas artikli 3 punktis 4 esitatud määratlusega või ei vasta artiklis 22 osutatud nõuetele;

kavandatava geograafilise tähise registreerimine oleks vastuolus artikliga 34 või 35;

kavandatava geograafilise tähise registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust, kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 26 lõikega 2 ette nähtud avaldamise kuupäeva, või

artiklite 31 ja 32 nõuded ei ole täidetud.

Vastuväite esitamise aluste hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.

Artikkel 29

Üleminekuperioodid geograafiliste tähiste kasutamisel

Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada selliste liikmesriigist või kolmandast riigist pärit piiritusjookide puhul, mille nimetus on artikli 21 lõikega 2 vastuolus, jätkuvalt kasutada nimetust, mille all neid turustati, tingimusel et artikli 24 lõike 6 või artikli 27 kohaselt esitatud vastuvõetavas vastuväites tõendatakse, et nimetuse registreerimine kahjustaks:

täiesti identset nimetust või liitnimetust, mille üks osa on identne registreeritava nimetusega, või

muid registreeritava nimetusega sarnaseid nimetusi, millega tähistatakse piiritusjooke, mida on turustatud seaduslikult juba vähemalt viis aastat enne artikli 26 lõike 2 kohast avaldamise kuupäeva.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud üleminekuperioodi kuni 15 aastaks või lubatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nimetuse kasutamist jätkata kuni 15 aastat, kui tõendatakse, et

lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile kaitsetaotluse esitamist;

lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud geograafilise tähise maine arvel kasu saamine ning

tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼C4

Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel esitatakse päritoluriik märgistamisel selgelt ja nähtavalt.

▼B

Artikkel 30

Registreerimisotsus

Kui komisjon leiab artikli 26 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et kavandatava geograafilise tähise registreerimise tingimused ei ole täidetud, teavitab ta asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi taotlejat taotluse rahuldamata jätmise põhjustest ning annab talle kaks kuud märkuste esitamiseks. Kui komisjonile märkusi ei esitata või ta leiab laekunud märkustest hoolimata endiselt, et registreerimistingimused ei ole täidetud, jätab ta taotluse rakendusaktiga rahuldamata, välja arvatud juhul, kui taotlus võetakse tagasi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui komisjonile ei esitata artikli 27 kohast vastulauset või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusakti, millega nimetus registreeritakse.

Kui komisjonile esitatakse vastuvõetav põhjendatud vastuväide, siis viiakse läbi artikli 27 lõikes 3 osutatud asjakohased konsultatsioonid, mille tulemusi arvestades komisjon:

kui saavutati kokkulepe, registreerib nimetuse rakendusaktiga, mis võetakse vastu artikli 47 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata, ja muudab vajaduse korral artikli 26 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet, kui need muudatused ei ole olulised, või

kui kokkulepet ei saavutatud, võtab vastu rakendusakti, millega otsustatakse registreerimine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Registreerimis- ja registreerimistaotluse rahuldamata jätmise otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Registreerimine tagab geograafilisele tähisele artiklis 21 osutatud kaitse.

Artikkel 31

Tootespetsifikaadi muutmine

Iga õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.

Taotluses kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse järgmisse kahte kategooriasse vastavalt nende olulisusele:

liidu muudatused, mis nõuavad liidu tasandil vaidlustamismenetlust;

standardmuudatused, mida käsitletakse liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil.

Muudatust käsitatakse liidu muudatusena, kui

see hõlmab käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise nimetuse või mõne selle osa muutmist;

see seisneb piiritusjoogi seadusliku nimetuse või kategooria muutmises;

selle puhul esineb risk muuta kehtetuks kõnealuse piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus, mis on olulisel määral seostatav selle geograafilise päritoluga, või

see sisaldab lisapiiranguid piiritusjoogi turustamisele.

Kõiki muid muudatusi käsitatakse standardmuudatustena.

Standardmuudatusena käsitatakse ka ajutist muudatust, kui see puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult tunnustatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

Liidu muudatused kiidab heaks komisjon. Heakskiitmise menetluse puhul järgitakse mutatis mutandis artiklis 24 ja artiklites 26–30 sätestatud menetlust. Kolmanda riigi või kolmanda riigi tootja esitatud liidu muudatuste taotlus peab sisaldama tõendeid, et taotletav muudatus on kooskõlas selles kolmandas riigis geograafiliste tähiste kaitsele kohaldatava õigusega.

Standardmuudatused kiidab heaks liikmesriik, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub. Kolmandate riikide puhul kiidetakse muudatused heaks asjaomases kolmandas riigis kohaldatava õiguse kohaselt.

Muutmistaotluse läbivaatamisel käsitletakse üksnes kavandatud muudatust.

Artikkel 32

Registreeringu kustutamine

Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku taotlusel vastu võtta rakendusakte, et kustutada kaitstud geograafilise tähise registreering ühel järgmistest juhtudest:

tootespetsifikaadi nõuetele vastavust ei saa enam tagada;

vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole geograafilise tähisega toodet turule lastud.

Registreeringu kustutamise menetlusele kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 24, 26, 27, 28 ja 30.

Olenemata lõikest 1 võib komisjon registreeritud geograafilise tähisega turustatava piiritusjoogi tootjate taotlusel võtta vastu rakendusakte, millega vastav registreering kustutatakse.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel konsulteerib komisjon enne rakendusakti vastuvõtmist liikmesriigi asutustega, kolmanda riigi asutustega või võimaluse korral kolmanda riigi tootjaga, kes algselt asjaomase geograafilise tähise registreerimist taotles, välja arvatud juhul, kui registreeringu kustutamist taotlevad otse samad algsed taotlejad.

Käesolevas artiklis osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 33

Piiritusjookide geograafiliste tähiste register

Hiljemalt 8. juuniks 2021 võtab komisjon kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust, luues käesoleva korra kohaselt tunnustatud piiritusjookide geograafiliste tähiste avalikult juurdepääsetava elektroonilise registri (edaspidi „register“), mida ajakohastatakse.

Geograafilise tähise nimetus registreeritakse algupärases kirjaviisis. Kui algupärane kirjaviis ei ole ladina tähestikus, registreeritakse koos algupärases kirjaviisis nimetusega ka nimetuse transkriptsioon või transliteratsioon ladina tähestikus.

Käesoleva peatüki kohaselt registreeritud geograafiliste tähiste puhul annab register vahetu juurdepääsu koonddokumentidele ning sisaldab ka tootespetsifikaadi avaldamisviidet.

Geograafiliste tähiste puhul, mis on registreeritud enne 8. juunit 2019, annab register vahetu juurdepääsu määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikes 4 sätestatud tehnilise toimiku peamistele spetsifikaatidele.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat lõiget, sätestades täiendavad üksikasjalikud nõuded registri vormile ja sisule.

Kolmandates riikides valmistatud piiritusjookide geograafilised tähised, mida kaitstakse liidus vastavalt rahvusvahelisele lepingule, milles liit on lepinguosaline, võib registrisse kanda kaitstud geograafiliste tähistena.

Artikkel 34

Homonüümsed geograafilised tähised

Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse kohaselt juba registreeritud nimetusega, siis võetakse registreerimisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksiarvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõna-sõnalt võetuna selliste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha puhul täpne.

Registreeritud homonüümset geograafilist tähist lubatakse kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

Käesoleva määruse artiklis 21 osutatud piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitse ei mõjuta määruse (EL) nr 1308/2013 ning määruse (EL) nr 251/2014 kohaseid kaitstud geograafilisi tähiseid ja toodete päritolunimetusi.

Artikkel 35

Kaitse alla võtmisest keeldumise konkreetsed põhjused

Üldnimetust geograafilise tähisena ei kaitsta.

Selleks et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimetuseks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

hetkeolukorda liidus, eriti tarbimispiirkondades;

asjakohaseid liidu või liikmesriikide õigusakte.

Nimetust ei kaitsta geograafilise tähisena juhul, kui selle kaitsmine võiks kaubamärgi tuntust või mainet arvesse võttes tarbijat piiritusjoogi tegeliku olemuse suhtes eksitada.

Nimetust kaitstakse geograafilise tähisena üksnes juhul, kui valmistamisetapid, mis annavad piiritusjoogile omaduse, maine või mõne muu tunnuse, mis on olulisel määral seostatav joogi geograafilise päritoluga, toimuvad asjaomases geograafilises piirkonnas.

Artikkel 36

Kaubamärkide ja geograafiliste tähiste vaheline seos

Kaubamärki, mille kasutamine vastab või vastaks ühele või mitmele artikli 21 lõikes 2 osutatud olukordadest, ei registreerita või selle registreering tühistatakse.

Olenemata geograafilise tähise registreerimisest võib jätkata sellise ühele või mitmele artikli 21 lõikes 2 osutatud olukorrale vastava kaubamärgi kasutamist, mida on enne geograafilise tähise kaitse taotluse komisjonile esitamise kuupäeva heauskselt taotletud, mis on heauskselt registreeritud või heauskse kasutamisega liidu territooriumil juurdunud, kui selline võimalus on sätestatud asjaomase õigusaktiga, ja selle kehtivust pikendada, tingimusel et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/2436 ( 10 ) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1001 ( 11 ).

Artikkel 37

Olemasolevad registreeritud geograafilised tähised

Määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisas registreeritud ning seega kõnealuse määruse kohaselt kaitstud piiritusjookide geograafilised tähised on käesoleva määruse alusel geograafiliste tähistena automaatselt kaitstud. Komisjon kannab need käesoleva määruse artiklis 33 osutatud registrisse.

Artikkel 38

Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimine

Liikmesriigid koostavad loetelu käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähisega piiritusjooke tootvatest ettevõtjatest ja ajakohastavad seda.

Kui käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise puhul on tegemist liidust pärit piiritusjoogiga, teeb artiklis 22 osutatud tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli enne toote turule laskmist

üks või mitu artikli 43 lõikes 1 osutatud pädevat asutust või

toote sertifitseerimisasutusena tegutsevad kontrolliasutused määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses.

Kui liikmesriik kohaldab artikli 24 lõiget 2, tagab tootespetsifikaadile vastavuse kontrolli muu kui kõnealuse lõike kohaselt rühmana käsitatav asutus.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguse kohaldamist, võivad tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli kulud kanda kontrollitavad ettevõtjad.

Kui käesoleva määruse alusel registreeritud geograafilise tähise puhul on tegemist kolmandast riigist pärit piiritusjoogiga, teeb tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli enne toote turule laskmist

kolmanda riigi määratud pädev riigiasutus või

toote sertifitseerimisasutus.

Liikmesriik avalikustab lõikes 2 osutatud pädevate asutuste nimed ja aadressid ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt.

Komisjon avalikustab lõikes 3 osutatud pädevate asutuste nimed ja aadressid ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt.

Lõike 2 punktis b osutatud kontrolliasutused ja lõike 3 punktis b osutatud toote sertifitseerimisasutused peavad vastama Euroopa standardile ISO/IEC 17065:2012 või selle tulevasele muudetud versioonile ja olema vastavalt akrediteeritud.

Lõigetes 2 ja 3 osutatud pädevad asutused, kes kontrollivad käesoleva määruse alusel kaitstava geograafilise tähise vastavust tootespetsifikaatidele, peavad olema objektiivsed ja erapooletud. Nende käsutuses peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja vahendid.

Artikkel 39

Nimetuse turul kasutamise järelevalve

Liikmesriigid teevad riskianalüüsi põhjal kontrolle käesoleva määruse alusel registreeritud geograafiliste tähiste turul kasutamise üle ja võtavad käesoleva peatüki nõuete rikkumiste korral kõik vajalikud meetmed.

Liikmesriigid võtavad asjakohased haldus- ja kohtulikud meetmed, et hoida ära või lõpetada selliste nende territooriumil valmistatavate või turustatavate toodete või teenuste nimetuste ebaseaduslik kasutamine, mis on hõlmatud käesoleva määruse alusel registreeritud geograafiliste tähistega.

Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik oma kindlaksmääratud menetluste kohaselt kõnealuste meetmete võtmise eest vastutavad asutused.

Nimetatud asutused peavad tagama piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja vahendid.

Liikmesriigid teatavad komisjonile selliste kooskõlas artikliga 43 määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid, kes vastutavad nimetuste turul kasutamise kontrollimise eest. Komisjon avalikustab nende asutuste nimed ja aadressid.

Artikkel 40

Kontrollimiskord ja nõuded, kontrollimise kavandamine ja sellekohane aruandlus

Käesoleva määruse artiklitega 38 ja 39 ette nähtud kontrollide puhul kohaldatakse mutatis mutandis määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud menetlusi ja nõudeid.

Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks kavandatud tegevused oleksid kantud mitmeaastase riikliku kontrollikava eraldi jakku vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 41, 42 ja 43.

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikes 1 osutatud aastaaruanded sisaldavad eraldi jaos teavet käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise kohta.

Artikkel 41

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades lisatingimused, sealhulgas juhtudel, kui geograafiline piirkond hõlmab rohkem kui ühte riiki, seoses järgnevaga:

artiklites 23 ja 24 osutatud geograafilise tähise registreerimise taotlused ning

artiklis 24 osutatud riigisisene eelmenetlus, komisjoni poolne läbivaatamine, vaidlustamismenetlus ja geograafiliste tähiste registreeringute kustutamine.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades artiklis 31 osutatud tootespetsifikaatide liidu muudatuste ja standardmuudatuste, sealhulgas ajutiste muudatuste menetlemise tingimused ja nõuded.

Artikkel 42

Rakendamisvolitused

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette üksikasjalikud nõuded

artiklis 22 osutatud tootespetsifikaadi vormi ning sellel esitatava teabe kohta, milles käsitletakse geograafilise piirkonna ja lõpptoote vahelist seost, nagu on osutatud artikli 22 lõike 1 punktis f;

artiklites 27 ja 28 osutatud vaidlustamise korra, vormi ning vastulausete ja vastuväidete esitamise kohta;

artikli 31 lõigetes 4 ja 5 osutatud liidu muudatuse taotluse ning standardmuudatust ja ajutist muudatust käsitleva teate vormi ja esitamise kohta;

artiklis 32 osutatud registreeringu kustutamise menetluse ja vormi kohta ning registreeringu kustutamise taotluste esitamise kohta ning

artiklis 38 osutatud liikmesriikide tehtavate kontrollide, sealhulgas analüüside kohta.

Hiljemalt 8. juuniks 2021 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid artiklites 23 ja 24 osutatud taotluste menetlemise, vormi ja esitamise kohta, sealhulgas seoses taotlustega, mis hõlmavad rohkem kui ühe riigi territooriumi.

Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV PEATÜKK

KONTROLLIMINE, TEABEVAHETUS, LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTID

Artikkel 43

Piiritusjookide kontrollimine

Piiritusjookide kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid. Nad võtavad käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed ja määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse täitmise tagamise eest.

Komisjon tagab käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise ning vajaduse korral võtab rakendusaktidega vastu liikmesriikide poolt tehtava haldus- ja füüsilise kontrolli eeskirjad seoses käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustustega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 44

Teabevahetus

Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse kohaldamiseks vajaliku teabe.

Komisjon võib võtta vastu vahetatava teabe iseloomu ja liiki ning teabevahetuse meetodeid käsitlevad rakendusaktid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45

Liikmesriikide õigusaktid

Kvaliteedipoliitika rakendamisel nende endi territooriumil valmistatud piiritusjookide suhtes ja eelkõige registris loetletud geograafiliste tähiste või uute geograafiliste tähiste kaitsmise suhtes võivad liikmesriigid kehtestada rangemad piiritusjookide valmistamise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise nõuded kui I ja II lisas, tingimusel et need on kooskõlas liidu õigusega.

Olenemata lõikest 1 ei keela ega piira liikmesriigid käesoleva määruse nõuetele vastavate teistes liikmesriikides või kolmandates riikides valmistatud piiritusjookide importi, müüki ega tarbimist.

V PEATÜKK

VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDUSSÄTTED, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. JAGU

Volituste delegeerimine ja rakendussätted

Artikkel 46

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artiklites 8 ja 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 24. maist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Artiklites 33 ja 41 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 24. maist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Artiklis 50 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuueks aastaks alates 24. maist 2019.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 19, 33, 41 ja 50 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artiklite 8, 19, 33, 41 ja 50 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 47

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab piiritusjoogituru komitee, mis on loodud määrusega (EMÜ) nr 1576/89. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

2. JAGU

Erand ning ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 48

Erand direktiivi 2007/45/EÜ nõuetest nimikoguste kohta

Erandina direktiivi 2007/45/EÜ artiklist 3 ning kõnealuse direktiivi lisa punkti 1 kuuendast reast võib destilleerimisnõus kääritamise meetodil Jaapanis valmistatud ja villitud ühekordselt destilleeritud shochu ( 12 ) lasta liidu turule nimikogustes 720 ml ja 1 800 ml.

Artikkel 49

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks artikli 50 kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 110/2008 kehtetuks alates 25. maist 2021. Kõnealuse määruse III peatükk tunnistatakse aga kehtetuks alates 8. juunist 2019.

Erandina lõikest 1

kohaldatakse määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõiget 2 kuni 25. maini 2021;

kohaldatakse määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklit 20 ja, ilma et see mõjutaks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 716/2013 ( 13 ) muude sätete kehtivust, nimetatud rakendusmääruse artiklit 9 kuni selles sätestatud menetluste lõpuleviimiseni, ent mitte kauem kui 25. maini 2021, ning

määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisa kohaldatakse kuni käesoleva määruse artiklis 33 osutatud registri loomiseni.

Viiteid määrusele (EÜ) nr 110/2008 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 50

Üleminekumeetmed

▼C2

Käesoleva määruse nõuetele mittevastavate, kuid määruse (EÜ) nr 110/2008 nõuetele vastavate ja enne 25. maid 2021 valmistatud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete turule laskmist tohib jätkata kuni varude ammendumiseni.

▼B

Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 tohib piiritusjookide, mille kirjeldamine, esitlemine või märgistamine ei vasta käesoleva määruse artiklitele 21 ja 36, kuid vastab määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklitele 16 ja 23 ja mis märgistati enne 8. juunit 2019, turule laskmist jätkata kuni varude ammendumiseni.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 46 kuni 25. maini 2025 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta artikli 3 lõikeid 2, 3, 9, 10, 11 ja 12, artikli 10 lõikeid 6 ja 7 ning artikleid 11, 12 ja 13 või täiendada käesolevat määrust, tehes kõnealustest sätetest erandeid.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide puhul tuleb piirduda rangelt üksnes tõendatud vajadustega, mis tulenevad turul valitsevatest asjaoludest.

Komisjon võtab vastu eraldi delegeeritud õigusakti iga esimeses lõigus osutatud sättes esitatud määratluse, tehnilise mõiste või nõude kohta.

Käesoleva määruse artikleid 22–26, 31 ja 32 ei kohaldata registreerimis-, muutmis- ja registreeringu kustutamise taotluste suhtes, mille menetlemine on 8. juunil 2019 pooleli. Selliste taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikeid 4, 5 ja 6 ning artikleid 18 ja 21.

Käesoleva määruse artiklites 27, 28 ja 29 osutatud vaidlustamismenetlust käsitlevaid sätteid ei kohaldata registreerimis- ja muutmistaotluste suhtes, mille puhul tehnilise toimiku peamised spetsifikaadid või muutmistaotlus on 8. juunil 2019 juba vastulausete ja vastuväidete esitamiseks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Selliste taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõiget 7.

Käesoleva määruse artiklites 27, 28 ja 29 osutatud vaidlustamismenetlust käsitlevaid sätteid ei kohaldata registreeringu kustutamise taotluse puhul, mille menetlemine on 8. juunil 2019 pooleli. Selliste registreeringu kustutamise taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 110/2008 artiklit 18.

Käesoleva määruse III peatüki alusel registreeritud geograafiliste tähiste puhul, mille registreerimistaotluse menetlemine oli käesoleva määruse artikli 42 lõikes 2 sätestatud rakendusaktide (millega kehtestatakse üksikasjalikud nõuded artiklis 23 osutatud taotluste menetlemise, vormi ja esitamise kohta) kohaldamise alguskuupäeval pooleli, võib register anda vahetu juurdepääsu määruse (EÜ) nr 110/2008 artikli 17 lõikes 4 määratletud tehnilise toimiku peamistele spetsifikaatidele.

Määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt registreeritud geograafiliste tähiste puhul avaldab komisjon liikmesriigi taotlusel kõnealuse liikmesriigi esitatud koonddokumendi Euroopa Liidu Teatajas. Koonddokumendi avaldamise korral lisatakse sellele tootespetsifikaadi avaldamise viide ning sellele ei järgne vaidlustamismenetlust.

Artikkel 51

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. maist 2021.

▼C1

Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artikli 14 lõiget 2, artiklit 16, artikli 20 punkti c, artikleid 21, 22 ja 23, artikli 24 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 24 lõike 4 esimest ja teist lõiku, artikli 24 lõikeid 8 ja 9, artikleid 25–42, artikleid 46 ja 47, artikli 50 lõikeid 1, 4 ja 6, I lisa punkti 39 alapunkti d ja punkti 40 alapunkti d ning artiklis 3 sätestatud nende sätetega seotud mõisteid alates 8. juunist 2019.

▼B

Artiklites 8, 19 ja 50 ette nähtud delegeeritud õigusakte, mis on võetud vastu kooskõlas artikliga 46, ja artikli 8 lõikes 4 ning artiklites 20, 43 ja 44 ette nähtud rakendusakte, mis on võetud vastu kooskõlas artikliga 47, kohaldatakse alates 25. maist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

PIIRITUSJOOGIKATEGOORIAD

1. Rumm

Rumm on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes roosuhkru töötlemisel tekkivast melassi või siirupi või suhkruroomahla enda alkoholkääritamise tulemusel saadud toote destilleerimisel ning mille alkoholisisaldus on alla 96 mahuprotsendi, kusjuures nimetatud destillaadil on rummile iseloomulikud märgatavad organoleptilised omadused.

Rummi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Rumm ei ole maitsestatud.

Rummile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Rummi võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

Käesoleva määruse alusel registreeritud geograafiliste tähiste korral võib rummi seaduslikule nimetusele lisada

sõna „traditionnel“ või „tradicional“, tingimusel et:

—

rumm on valmistatud alla 90-mahuprotsendilisest destillaadist, mis on saadud üksnes selle valmistamise kohast pärinevast toormaterjalist pärast selle alkoholkäärimist, ning

—

rummi lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi ja

—

rumm ei ole magustatud;

ii)

sõna „põllumajanduslik“, tingimusel et rumm vastab punkti i nõuetele ning on valmistatud üksnes destilleerimisel pärast suhkruroomahla alkoholkääritamist. Sõna „põllumajanduslik“ võib kasutada üksnes Prantsusmaa ülemeredepartemangu või Madeira autonoomse piirkonna geograafilise tähise korral.

Käesolev punkt ei piira sõna „põllumajanduslik“, „traditionnel“ või „tradicional“ kasutamist seoses käesoleva kategooria alla mittekuuluvate toodetega vastavalt nende endi erikriteeriumidele.

2. Whisky ehk whiskey

Whisky ehk whiskey on piiritusjook, mida valmistatakse eranditult kõiki järgmiseid etappe läbides:

linnastatud teraviljast valmistatud meski destilleerimine koos linnastamata teraviljade tervete teradega või ilma, mida on

—

suhkrustatud selles sisalduva linnasediastaasi abil koos teiste looduslike ensüümidega või ilma;

—

pärmi abil kääritatud;

ii)

iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 94,8 mahuprotsendi, nii et destillaadil on kasutatud toorainest tulenev lõhn ja maitse;

iii)

viimase destillaadi vähemalt kolmeaastane laagerdamine kuni 700-liitristes puuvaatides.

Viimane destillaat, millele võib lisada üksnes vett ja karamelli (värvimiseks), säilitab punktides i, ii ja iii osutatud valmistamisprotsessis saadud värvuse, lõhna ja maitse.

Whisky ehk whiskey minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Whisky ehk whiskey ei ole magustatud, isegi mitte maitse ümardamiseks, või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvuse parandamiseks kasutatava karamelli (E 150a).

Seaduslikule nimetusele whisky ehk whiskey võib lisada sõnad „single malt“ („ühelinnase-“) üksnes siis, kui see on destilleeritud üksnes linnastatud odrast ühesainsas destilleerimiskojas.

3. Teraviljast valmistatud piiritusjook

Teraviljast valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes tervetest teradest kääritatud teraviljameski destilleerimisel ja millel on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.

Teraviljast valmistatud piiritusjoogi, välja arvatud Korn, minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Teraviljast valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

Teraviljast valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Teraviljast valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 10 grammi magusaineid liitri kohta.

Teraviljast valmistatud piiritusjoogi seaduslik nimetus võib olla „teraviljabrändi“ („grain brandy“), kui jook on valmistatud kääritatud täistera teraviljameski destilleerimise teel alkoholisisalduseni alla 95 mahuprotsendi ja selles on säilinud kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.

Seaduslikus nimetuses „teraviljast valmistatud piiritusjook“ või „teraviljabrändi“ võib sõna „teravilja-“ asendada selle teravilja nimetusega, mida piiritusjoogi valmistamisel ainsana kasutati.

4. Veinist valmistatud piiritusjook

Veinist valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

▼C1

jook on valmistatud üksnes veini, destilleerimiseks kangendatud veini või veinidestillaadi destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi;

▼B

ii)

lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 125 grammi;

iii)

joogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi.

Veinist valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Veinist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.

Veinist valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Veinist valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

Kui veinist valmistatud piiritusjooki on laagerdatud, võib jätkata selle turule laskmist nimetuse „veinist valmistatud piiritusjook“ all, tingimusel et seda on laagerdatud 5. kategoorias määratletud piiritusjookidele ette nähtud aja jooksul või kauem.

Käesolev määrus ei piira sõna „Branntwein“ kasutamist kombinatsioonis sõnaga „essig“ äädika esitlemisel ja märgistamisel.

5. Brandy ehk Weinbrand

Brandy ehk Weinbrand on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook on saadud veinist valmistatud piiritusjoogist, millele võib olla lisatud veinidestillaati, tingimusel et veinidestillaati on destilleeritud alkoholisisalduseni alla 94,8 mahuprotsendi ja selle sisaldus ei ületa 50 % valmistoote alkoholisisaldusest;

ii)

jook on laagerdunud vähemalt

—

ühe aasta tammepuust mahutites, millest igaühe mahutavus on vähemalt 1 000 liitrit, või

—

kuus kuud alla 1 000 -liitristes tammepuuvaatides;

iii)

lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 125 grammi ning jook on saadud üksnes kasutatud tooraine destilleerimisel;

iv)

joogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi.

Brandy ehk Weinbrand'i minimaalne alkoholisisaldus on 36 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Brandy ehk Weinbrand ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.

Brandy'le ehk Weinbrand'ile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Brandy't ehk Weinbrand'i võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 35 grammi magusaineid liitri kohta.

6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook on valmistatud üksnes viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel ja otsesel veeaurudestilleerimisel või destilleerimisel pärast vee lisamist ning täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

—

iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi;

—

esimene destilleerimine toimub pressimisjääkidega;

ii)

viinamarjade pressimisjääkidele võib lisada järelejäänud pära, mille kogus ei ületa 25 kg 100 kg pressimisjääkide kohta;

iii)

pärast saadud alkoholi kogus ei ületa 35 % valmistoote alkoholikogusest;

iv)

lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 140 grammi ning maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

7. Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook

Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook on valmistatud üksnes puuviljade (välja arvatud viinamarjad) pressimisjääkide kääritamisel ja destilleerimisel ning täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

—

iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi;

—

esimene destilleerimine toimub pressimisjääkidega;

ii)

lenduvate ainete minimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 200 grammi;

iii)

maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 500 grammi;

iv)

vesiniktsüaniidhappe maksimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 7 grammi luuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul.

Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

Seaduslik nimetus koosneb puuvilja nimetusest, millele järgnevad sõnad „pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“. Kui kasutatakse erinevate puuviljade pressimisjääke, on seaduslik nimetus „puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook“ ning seda võib täiendada kõikide puuviljade nimetustega koguseliselt kahanevas järjekorras.

8. Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy

Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes kuivatatud viinamarjasortide „Corinth Black“ või „Moscatel of the Alexandria“ ekstrakti alkoholkäärimissaaduse destilleerimisel ja mille alkoholisisaldus on alla 94,5 mahuprotsendi, nii et nimetatud destillaadil on säilinud kasutatud tooraine lõhn ja maitse.

Rosinatest valmistatud piiritusjoogi ehk raisin brandy minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy ei ole maitsestatud.

Rosinatest valmistatud piiritusjoogile ehk raisin brandy'le võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Rosinatest valmistatud piiritusjooki ehk raisin brandy't võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

9. Puuviljadest valmistatud piiritusjook

Puuviljadest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook on valmistatud üksnes värskete ja rohke viljalihaga, luuseemnetega või ilma luuseemneteta puuviljade, sealhulgas banaanide, marjade või köögiviljade või nendest saadud virde alkoholkääritamisel ja destilleerimisel;

ii)

iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et destillaadil on destilleeritavast toorainest tulenev lõhn ja maitse;

iii)

lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 200 grammi;

iv)

luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ületa vesiniktsüaniidhappe sisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta 7 grammi.

Puuviljadest valmistatud piiritusjoogi maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi, välja arvatud

järgmistest puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjookide puhul, mille maksimaalne metanoolisisaldus on 1 200 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta:

—

aedõun (Malus domestica Borkh.),

—

aprikoos (Prunus armeniaca L.),

—

ploom (Prunus domestica L.),

—

„Quetsch“ sorti ploom (Prunus domestica L.),

—

mirabell (Prunus domestica L. subsp. syriaca (Borkh.) Janch. ex Mansf.),

—

virsik (Prunus persica (L.) Batsch),

—

pirn (Pyrus communis L.), välja arvatud „Williams“ sorti pirnid (Pyrus communis L. cv „Williams“),

—

vampel (Rubus sect. Rubus),

—

vaarikas (Rubus idaeus L.);

ii)

järgmistest puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjookide puhul, mille maksimaalne metanoolisisaldus on 1 350 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta:

—

küdoonia (Cydonia oblonga Mill.),

—

kadakamari (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.),

—

„Williams“ sorti pirn (Pyrus communis L. cv „Williams“),

—

must sõstar (Ribes nigrum L.),

—

punane sõstar (Ribes rubrum L.),

—

koer-kibuvitsa mari (Rosa canina L.),

—

musta leedri mari (Sambucus nigra L.),

—

hariliku pihlaka mari (Sorbus aucuparia L.),

—

aedpihlaka mari (Sorbus domestica L.),

—

vahtralehise pihlaka mari (Sorbus torminalis (L.) Crantz).

Puuviljadest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Puuviljadest valmistatud piiritusjooki ei värvita.

Ilma et see piiraks käesoleva kategooria punkti d kohaldamist ja erandina määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osa toidugrupist 14.2.6 võib siiski kasutada karamelli selliste puuviljadest valmistatud piiritusjookide värvuse parandamiseks, mida on laagerdatud vähemalt üks aasta kokkupuutes puiduga.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Puuviljadest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

Puuviljadest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 18 grammi magusaineid liitri kohta.

Puuviljadest valmistatud piiritusjoogi seaduslik nimetus on „piiritusjook“, millele lisatakse puuvilja, marja või köögivilja nimetus. Bulgaaria, tšehhi, kreeka, horvaadi, poola, rumeenia, slovaki ja sloveeni keeles võib seadusliku nimetusena kasutada puuvilja, marja või köögivilja nimetust koos vastava järelliitega.

Alternatiivina:

võib esimeses lõigus osutatud seaduslik nimetus olla „wasser“, mida kasutatakse koos puuvilja nimega, või

ii)

võib kasutada järgmisi seaduslikke nimetusi järgmistel juhtudel:

—

„kirsch“ kirssidest (Prunus avium (L.) L.) valmistatud piiritusjoogi puhul;

—

„plum“, „quetsch“ või „slivovitz“ ploomidest (Prunus domestica L.) valmistatud piiritusjoogi puhul;

—

„mirabelle“ mirabellist (Prunus domestica L. subsp. syriaca (Borkh.) Janch. ex Mansf.) valmistatud piiritusjoogi puhul;

—

„fruit of arbutus“ maasikapuu viljast (Arbutus unedo L.) valmistatud piiritusjoogi puhul;

—

„Golden Delicious“ sorti õuntest (Malus domestica var. „Golden Delicious“) valmistatud piiritusjoogi puhul;

—

„Obstler“ puuviljadest (koos marjadega või ilma) valmistatud piiritusjoogi puhul, tingimusel et vähemalt 85 % meskist on saadud eri liiki õuntest, pirnidest või mõlemast.

Nime „Williams“ või „williams“ võib kasutada üksnes sordi „Williams“ pirnidest valmistatud piiritusjoogi turule laskmisel.

Kui valitseb oht, et üks seaduslikest nimetustest ei ole ilma sõnata „piiritusjook“, nagu osutatud käesolevas punktis, lõpptarbijale hõlpsasti mõistetav, kasutatakse kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel sõna „piiritusjook“, millele võib lisada selgituse.

Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, lastakse toode turule järgmise seadusliku nimetuse all:

—

„puuviljadest valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud üksnes puuviljade või marjade või mõlema destilleerimise teel, või

—

„köögiviljadest valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud üksnes köögiviljade destilleerimise teel, või

—

„puu- ja köögiviljadest valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud puuviljade, marjade ja köögiviljade kombinatsiooni destilleerimise teel.

Seaduslikku nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimetustega koguseliselt kahanevas järjekorras.

10. Õunasiidrist valmistatud piiritusjook, pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook

Õunasiidrist valmistatud piiritusjook, pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook on piiritusjoogid, mis vastavad järgmistele nõuetele:

joogid on valmistatud üksnes õuna- või pirnisiidri destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et destillaadil on puuviljadest tulenev lõhn ja maitse;

ii)

lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 200 grammi;

iii)

maksimaalne metanoolisisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.

Õunasiidrist valmistatud piiritusjoogi, pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogi ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Õunasiidrist valmistatud piiritusjook, pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. See ei välista traditsioonilisi valmistamisviise.

Õunasiidrist valmistatud piiritusjoogile, pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogile ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Õunasiidrist valmistatud piiritusjooki, pirnisiidrist valmistatud piiritusjooki ning õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 15 grammi magusaineid liitri kohta.

Seaduslik nimetus on:

—

„õunasiidrist valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud üksnes õunasiidri destilleerimise teel;

—

„pirnisiidrist valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud üksnes pirnisiidri destilleerimise teel, või

—

„õuna- ja pirnisiidrist valmistatud piiritusjook“ piiritusjookide puhul, mis on valmistatud õuna- ja pirnisiidri destilleerimise teel.

11. Meest valmistatud piiritusjook

Meest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook on valmistatud üksnes meemeski kääritamise ja destilleerimise teel;

ii)

jook on destilleeritud alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et destillaadil on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.

Meest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Meest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

Meest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Meest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada üksnes meega. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi mett liitri kohta.

12. Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook

Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes veini, õlle või kääritatud puuvilja käärimissettest selle destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi.

Hefebrand'i ehk käärimissettest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

Hefebrand'ile ehk käärimissettest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Hefebrand'i ehk käärimissettest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

Seaduslikule nimetusele „Hefebrand“ ehk „käärimissettest valmistatud piiritusjook“ lisatakse kasutatud tooraine nimetus.

13. Õllest valmistatud piiritusjook

Õllest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes värske õlle otsedestilleerimisel normaalrõhul alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi, nii et saadud destillaadil on õllest tulenevad organoleptilised omadused.

Õllest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Õllest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

Õllest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Õllest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

14. Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook

Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes maapirni (Helianthus tuberosus L.) mugulate kääritamisel ja destilleerimisel alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi.

Topinambur'i ehk maapirnidest valmistatud piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi.

Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.

Topinambur'ile ehk maapirnidest valmistatud piiritusjoogile võib olla lisatud üksnes karamelli värvuse parandamiseks.

Topinambur'i ehk maapirnidest valmistatud piiritusjooki võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 20 grammi magusaineid liitri kohta.

15. Viin

Viin on piiritusjook, mida valmistatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mis on saadud pärmi abil kääritades kas

—

kartulist või teraviljast või mõlemast,

—

muust põllumajanduslikust toorainest,

mis on destilleeritud, et valikuliselt vähendada kasutatud toorainete ja käärimisel moodustunud kõrvalsaaduste organoleptilisi omadusi.

Sellele võib eriliste organoleptiliste omaduste andmiseks järgneda lisadestilleerimine ja/või töötlemine asjakohaste abiainetega, muu hulgas filtreerimine läbi aktiivsöe.

Viina valmistamiseks kasutatava põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi puhul peab maksimaalne jääkide sisaldus vastama artikli 5 punktis d sätestatule, kuid lõppsaaduse metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta.

Viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Ainsate lõhna- ja maitseainetena on lubatud lisada kääritatud toorainest saadud destillaadis sisalduvaid looduslikke lõhna- ja maitseühendeid või lõhna- ja maitsepreparaate. Lisaks võib tootele anda erilisi organoleptilisi omadusi, mis ei anna domineerivat maitset.

Viina ei värvita.

Viina võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 8 grammi magusaineid liitri kohta.

Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole valmistatud üksnes kartulitest või teraviljast või mõlemast, kasutatakse selgesti nähtavalt märkust „valmistatud …“ ning märgitakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine nimetus. Märkus peab olema esitatud seadusliku nimetusega samas vaateväljas.

Seaduslikku nimetust „vodka“ võib kasutada igas liikmesriigis.

16. Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus)

Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook on valmistatud

—

punktis ii loetletud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade, marjade või pähklite leotamise teel, kusjuures 100 kg kääritatud puuviljade, marjade või pähklite kohta võib lisada maksimaalselt 20 liitrit põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või samadest puuviljadest, marjadest või pähklitest või nende kombinatsioonist valmistatud piiritust või destillaati;

—

kääritamisele järgneb destilleerimine; iga destilleerimine viiakse läbi alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi;

ii)

jook on valmistatud järgmistest puuviljadest, marjadest või pähklitest:

—

aroonia (Aronia Medik. nom cons.),

—

must aroonia (Aronia melanocarpa (Michx.) Elliott),

—

kastan (Castanea sativa Mill.),

—

tsitrusviljad (Citrus spp.),

—

sarapuupähkel (Corylus avellana L.),

—

harilik kukemari (Empetrum nigrum L.),

—

maasikas (Fragaria spp.),

—

hariliku astelpaju mari (Hippophae rhamnoides L.),

—

teravalehise iileksi ja dahoon-iileksi mari (Ilex aquifolium ja Ilex cassine L.),

—

kirsskontpuu ehk kirss-kontpuu (Cornus mas),

—

kreeka pähkel (Juglans regia L.),

—

banaan (Musa spp.),

—

harilik mürt (Myrtus communis L.),

—

kaktusvili (Opuntia ficus-indica (L.) Mill.),

—

granadill (Passiflora edulis Sims),

—

harilik toomingas (Prunus padus L.),

—

laukaploom (Prunus spinosa L.),

—

must sõstar (Ribes nigrum L.),

—

lumi-karusmari (Ribes niveum Lindl.),

—

punane sõstar (Ribes rubrum L.),

—

karusmari (Ribes uva-crispa L. syn. Ribes grossularia),

—

koer-kibuvitsa mari (Rosa canina L.),

—

soomurakas (Rubus arcticus L.),

—

rabamurakas (Rubus chamaemorus L.),

—

vampel (Rubus sect. Rubus),

—

vaarikas (Rubus idaeus L.),

—

musta leedri mari (Sambucus nigra L.),

—

hariliku pihlaka mari (Sorbus aucuparia L.),

—

aedpihlaka mari (Sorbus domestica L.),

—

vahtralehise pihlaka mari (Sorbus torminalis (L.) Crantz),

—

ambarella (Spondias dulcis Parkinson),

—

kollane mombin (Spondias mombin L.),

—

kännasmustikas (Vaccinium corymbosum L.),

—

harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccos L.),

—

mustikas (Vaccinium myrtillus L.),

—

harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea L.).

Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogi (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) ei ole maitsestatud.

Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjooki (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) ei värvita.

Ilma et see piiraks punkti d kohaldamist ja erandina määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osa toidugrupist 14.2.6 võib siiski kasutada karamelli sellise leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogi (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) värvuse parandamiseks, mida on laagerdatud vähemalt üks aasta kokkupuutes puiduga.

Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjooki (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 18 grammi magusaineid liitri kohta.

Leotamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjoogi (nimetusele lisatakse puuvilja, marjade või pähklite nimetus) kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel peavad sõnad „leotamise ja destilleerimise teel valmistatud“ olema samas kirjatüübis, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „piiritusjook (eelneb puuvilja, marjade või pähklite nimetus)“ ning olema sellega samas vaateväljas, ja pudelitel peab see olema eesmisel ►C4 märgistusel ◄ .

17. Geist (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)

Geist (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria punkti a alapunktis ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite, muude taimematerjalide, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede, või seente leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni alla 86 mahuprotsendi.

Geist'i (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Geist (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) ei ole maitsestatud.

Geist'i (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) ei värvita.

Geist'i (millele eelneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 10 grammi magusaineid liitri kohta.

Sõnaga „-geist“, millele eelneb muu sõna kui puuvilja, taime või muu tooraine nimetus, võidakse täiendada muude piiritusjookide ja alkohoolsete jookide seaduslikku nimetust, tingimusel et see ei eksita tarbijat.

18. Emajuurepiiritusjook

Emajuurepiiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud emajuure destillaadist, mis omakorda on saadud emajuure juurte kääritamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi lisamisega või ilma selleta.

Emajuurepiiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Emajuurepiiritusjook ei ole maitsestatud.

19. Kadakamarjamaitseline piiritusjook

Kadakamarjamaitseline piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või teraviljapiirituse või teravilja destillaadi või nende kombinatsiooni maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.).

Kadakamarjamaitselise piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

Lisaks kadakamarjadele võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate, lõhna- ja maitseomadustega taimi või lõhna- ja maitseomadustega taimede osi või nende kombinatsiooni, kuid kadaka organoleptilised omadused peavad olema tuntavad, isegi kui need on mõnikord nõrgenenud.

Kadakamarjamaitseline piiritusjook võib kanda seaduslikku nimetust „Wacholder“ või „genebra“.

20. Gin

Gin on kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L.).

Gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Gin'i valmistamiseks võib kasutada üksnes lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, nii et kadakamarjamaitse on ülekaalus.

Nimetusele „gin“ võib lisada sõna „dry“, kui toode ei sisalda invertsuhkrus väljendatuna rohkem kui 0,1 grammi lisatud magusaineid lõppsaaduse ühe liitri kohta.

21. Destilleeritud gin

Destilleeritud gin on:

kadakamarjamaitseline piiritusjook, mis on valmistatud üksnes põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mille esialgne alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti, selle destilleerimisel kadakamarjade (Juniperus communis L.) ja muude taimedega, tingimusel et kadakamarja maitse on ülekaalus, või

ii)

jook, mis on valmistatud nimetatud destilleerimissaaduse ning samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi kombineerimisel; destilleeritud gin'i maitsestamiseks võib samuti kasutada 20. kategooria punktis c nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate.

Destilleeritud gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Gin'i, mis on valmistatud lihtsalt essentside või maitseainete lisamisega põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, ei loeta destilleeritud gin'iks.

Nimetusele „destilleeritud gin“ võib lisada või see võib sisaldada sõna „dry“, kui jook ei sisalda invertsuhkrus väljendatuna rohkem kui 0,1 grammi lisatud magusaineid lõppsaaduse ühe liitri kohta.

22. London gin

London gin on destilleeritud gin, mis vastab järgmistele nõuetele:

see on valmistatud üksnes põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist ja selle maksimaalne metanoolisisaldus ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on kuni 5 grammi; London gin'i maitse saadakse üksnes etüülalkoholi destilleerimisel looduslike taimematerjalidega;

ii)

saadud destillaadi alkoholisisaldus on vähemalt 70 mahuprotsenti;

iii)

muu lisatav põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol peab vastama artikli 5 loetletud nõuetele, kuid selle maksimaalne metanoolisisaldus ei tohi ületada 5 grammi ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta;

iv)

see ei ole värvitud;

sellele ei ole invertsuhkrus väljendatuna lisatud rohkem kui 0,1 grammi magusaineid lõppsaaduse ühe liitri kohta;

vi)

see ei sisalda muid koostisaineid peale alapunktides i, iii ja v osutatute ning vee.

London gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Nimetusele „London gin“ võib lisada või see võib sisaldada sõna „dry“.

23. Köömnemaitseline piiritusjook ehk Kümmel

Köömnemaitseline piiritusjook ehk Kümmel on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel hariliku köömnega (Carum carvi L.).

Köömnemaitselise piiritusjoogi ehk Kümmel'i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

Lisaks võib kasutada lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, kuid köömnemaitse peab olema ülekaalus.

24. Akvavit ehk aquavit

Akvavit ehk aquavit on köömne- ja/või tilliseemnemaitseline piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist ja mida on maitsestatud taime- või vürtsidestillaadiga.

Akvavit'i ehk aquavit'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Lisaks võib kasutada looduslikke lõhna- ja maitseühendid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, kuid valdavalt peab nende jookide maitse tulenema hariliku köömne- (Carum carvi L.) ja/või tilliseemnete (Anethum graveolens L.) destillaadist, kusjuures keelatud on eeterlike õlide kasutamine.

Mõruained ei tohi maitses selgelt domineerida; kuivekstrakti sisaldus 100 milliliitri kohta ei tohi olla rohkem kui 1,5 grammi.

25. Aniisimaitseline piiritusjook

Aniisimaitseline piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel tähtaniisi (Illicium verum Hook f.), aniisi (Pimpinella anisum L.), apteegitilli (Foeniculum vulgare Mill.) või mõne teise sama põhilist aromaatset koostisosa sisaldava taime loodusliku ekstraktiga, kusjuures kasutatakse ühte järgmistest töötlusviisidest või nende kombinatsiooni:

leotamine ja/või destilleerimine;

ii)

alkoholi destilleerimine eelnimetatud taimede seemnete või muude osadega;

iii)

aniisimaitseliste taimede destilleeritud looduslike ekstraktide lisamine.

Aniisimaitselise piiritusjoogi minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

Aniisimaitselist piiritusjooki võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

Kasutada võib ka teisi looduslikke taimeekstrakte või aromaatseid seemneid, kuid aniisimaitse peab olema ülekaalus.

26. Pastis

Pastis on aniisimaitseline piiritusjook, mis sisaldab ka lagritsajuure (Glycyrrhiza spp.) looduslikke ekstrakte, samuti nii „halkoonide“ nime all tuntud toiduvärve kui ka glütsürritsiinhapet, mille minimaalne ja maksimaalne sisaldus ühe liitri kohta peab olema vastavalt 0,05 ja 0,5 grammi.

Pastis'i minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti.

Pastis'i võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

Pastis'i magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on alla 100 grammi ühe liitri kohta ning minimaalne ja maksimaalne anetoolisisaldus vastavalt 1,5 ja 2 grammi ühe liitri kohta.

27. Pastis de Marseille

Pastis de Marseille on pastis, millel on selgelt esiletulev aniisi maitse ja mille anetoolisisaldus ühe liitri kohta on vahemikus 1,9–2,1 grammi.

Pastis de Marseille minimaalne alkoholisisaldus on 45 mahuprotsenti.

Pastis de Marseille'd võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

28. Anis ehk janeževec

Anis ehk janeževec on aniisimaitseline piiritusjook, mille iseloomulik maitse tuleneb üksnes aniisist (Pimpinella anisum L.), tähtaniisist (Illicium verum Hook f.) või apteegitillist (Foeniculum vulgare Mill.) või nende kombinatsioonist.

Anis'i ehk janeževec'i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.

Anis'i ehk janeževec'it võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

29. Destilleeritud anis

Destilleeritud anis on anis, mis sisaldab 28. kategooria punktis a osutatud seemnetega ja geograafiliste tähiste puhul mastiksipistaatsia ja teiste aromaatsete taimede seemnetega destilleeritud alkoholi, tingimusel et selline alkohol moodustab destilleeritud anis'i alkoholisisaldusest vähemalt 20 mahuprotsenti.

Destilleeritud anis'i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.

Destilleeritud anis'i võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

30. Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter

Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega või lõhna- ja maitsepreparaatidega või mõlemaga.

Mõrumaitselise piiritusjoogi ehk bitter'i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

Ilma et see piiraks selliste sõnade kasutamist muude toiduainete kui piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel, võib mõrumaitselist piiritusjooki ehk bitter'it lasta turule ka nimetusega „mõru“ või „bitter“ kas koos mõne täiendiga või ilma.

Ilma et see piiraks punkti c kohaldamist, võib sõna „mõru“ või „bitter“ kasutada mõrumaitseliste likööride kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel.

31. Maitsestatud viin

Maitsestatud viin on viin, millele on antud viina valmistamiseks kasutatud tooraine maitsest erinev ülekaalus olev maitse.

Maitsestatud viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

Maitsestatud viina võib magustada, sama liiki jookidega segada, maitsestada, laagerdada või värvida.

Kui maitsestatud viina magustatakse, peab lõpptoode sisaldama invertsuhkrus väljendatuna alla 100 grammi magusaineid liitri kohta.

Maitsestatud viina seaduslik nimetus võib olla ka mis tahes ülekaalus oleva maitse nimetus kombinatsioonis sõnaga „viin“. Mõiste „viin“ võib igas liidu ametlikus keeles asendada sõnaga „vodka“.

32. Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk pacharán

Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk pacharán on piiritusjook, mis on valdavalt laukaploomi maitsega ja valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis leotatud laukaploomidest (Prunus spinosa L.), millele on lisatud aniisi looduslikku ekstrakti või aniisi destillaati või mõlemat.

Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i minimaalne alkoholisisaldus on 25 mahuprotsenti.

Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i valmistamisel kasutatakse vähemalt 125 grammi laukaploome lõpptoote liitri kohta.

Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 80–250 grammi lõpptoote liitri kohta.

Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk pacharán'i organoleptilised omadused, värvus ja maitse on tingitud üksnes kasutatud puuviljast ja aniisist.

Nimetust „pacharán“ võib kasutada seadusliku nimetusena üksnes siis, kui toode on valmistatud Hispaanias. Kui toode on valmistatud väljaspool Hispaaniat, võib nimetust „pacharán“ kasutada üksnes seadusliku nimetuse „laukaploomimaitseline piiritusjook“ täiendina, tingimusel et järgnevad sõnad: „valmistatud …“, millele järgneb selle liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kus toode on valmistatud.

33. Liköör

Liköör on piiritusjook,

mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on

—

70 grammi liitri kohta kirsi- või hapukirsilikööride puhul, mis sisaldavad üksnes kirssidest või hapukirssidest saadud etüülalkoholi;

—

80 grammi liitri kohta likööride puhul, mida on maitsestatud üksnes emajuure või samalaadse taime või koirohuga;

—

100 grammi liitri kohta kõigil muudel juhtudel;

ii)

mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist või põllumajandusliku päritoluga destillaadist või ühest või mitmest piiritusjoogist või nende kombinatsioonist, mida on magustatud ja millele on lisatud üks või mitu lõhna- ja maitseainet, põllumajandussaadust või toiduainet.

Likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

Likööri valmistamisel võib kasutada lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.

Järgmisi likööre võib siiski maitsestada üksnes maitsestavate toiduainete, lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega:

liköörid, mis on valmistatud järgmistest puuviljadest või marjadest:

—

ananass (Ananas),

—

tsitrusvili (Citrus L.),

—

hariliku astelpaju mari (Hippophae rhamnoides L.),

—

mooruspuu mari (Morus alba, Morus rubra),

—

hapukirss (Prunus cerasus),

—

kirss (Prunus avium),

—

must sõstar (Ribes nigrum L.),

—

soomurakas (Rubus arcticus L.),

—

rabamurakas (Rubus chamaemorus L.),

—

vaarikas (Rubus idaeus L.),

—

harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccos L.),

—

mustikas (Vaccinium myrtillus L.),

—

harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea L.);

ii)

liköörid, mis on valmistatud järgmistest taimedest:

—

puju (Artemisia genepi),

—

emajuur (Gentiana L.),

—

münt (Mentha L.),

—

aniis (Pimpinella anisum L.).

Seaduslikku nimetust „liqueur“ võib kasutada igas liikmesriigis ning:

—

põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis leotatud hapukirssidest või kirssidest (Prunus cerasus või Prunus avium) valmistatud likööri puhul võib seaduslik nimetus olla „guignolet“ või „češnjevec“ koos sõnaga „liköör“ või ilma;

—

põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis leotatud hapukirssidest (Prunus cerasus) valmistatud likööri puhul võib seaduslik nimetus olla „ginja“ või „ginjinha“ või „višnjevec“ koos sõnaga „liköör“ või ilma;

—

likööride puhul, mille alkoholisisaldus tuleneb üksnes rummist, võib seaduslik nimetus olla „punch au rhum“ koos sõnaga „liköör“ või ilma;

—

ilma et see piiraks artikli 3 punkti 2, artikli 10 lõike 5 punkti b ja artikli 11 kohaldamist, võib piima või piimatooteid sisaldava likööri puhul olla seaduslik nimetus „cream“, mida täiendatakse liköörile ülekaalus oleva maitse andnud tooraine nimetusega koos sõnaga „liköör“ või ilma.

Liidus valmistatud likööride kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel võib kasutada järgmisi liitnimetusi juhul, kui vastavalt väljakujunenud piiritusjoogi valmistamise meetoditele kasutatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või põllumajandusliku päritoluga destillaati:

—

prune brandy,

—

orange brandy,

—

apricot brandy,

—

cherry brandy,

—

solbaerrom ehk mustsõstrarumm.

Käesolevas punktis osutatud likööride kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel kirjutatakse liitnimetus ühele reale, samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega ning sõna „liköör“ kirjutatakse nimetuse vahetusse lähedusse vähemalt sama suurte tähtedega. Kui alkohol ei ole valmistatud märgitud piiritusjoogist, märgitakse selle päritolu ►C4 märgistusel ◄ liitnimetuse ja sõnaga „liköör“ samas vaateväljas, kas nimetades põllumajandusliku päritoluga alkoholi liigi või sõnad „valmistatud põllumajandusliku päritoluga alkoholist“ või „valmistamisel on kasutatud põllumajandusliku päritoluga alkoholi“.

Ilma et see piiraks artiklite 11 ja 12 ning artikli 13 lõike 4 kohaldamist, võib seaduslikku nime „liköör“ täiendada selle lõhna- ja maitseaine või toiduaine nimetusega, mis annab piiritusjoogile ülekaalus oleva maitse, tingimusel et piiritusjoogile antakse maitse maitsestavate toiduainete, lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega, mis saadakse lõhna- ja maitseaine või toiduaine nimetuses osutatud toorainest, mida täiendatakse lõhna-ja maitseühenditega üksnes siis, kui see on vajalik nimetatud tooraine maitse ja/või lõhna tugevdamiseks.

34. Crème de (mida täiendatakse kasutatud puuvilja või muu tooraine nimetusega)

„Crème de“ (mida täiendatakse kasutatud puuvilja või muu tooraine nimetusega), on liköör, mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 250 grammi liitri kohta.

Crème de (mida täiendatakse kasutatud puuvilja või muu tooraine nimetusega) minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

Selle piiritusjoogi suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.

▼C2

Toorainena ei kasutata piima ega piimatooteid.

▼B

Seaduslikus nimetuses nimetatakse sellist kasutatud puuvilja või muud toorainet, mis annab liköörile ülekaalus oleva maitse.

Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.

Seaduslikku nimetust „crème de cassis“ võib kasutada üksnes mustast sõstrast valmistatud likööride puhul, mille magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on üle 400 grammi liitri kohta.

35. Sloe gin

Sloe gin on liköör, mille valmistamiseks on laukaploome leotatud gin'is ja millele võib olla lisatud laukaploomi mahla.

Sloe gin'i minimaalne alkoholisisaldus on 25 mahuprotsenti.

Sloe gin'i valmistamisel võib kasutada üksnes looduslikke lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.

Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.

36. Sambuca

Sambuca on värvitu aniisimaitseline liköör, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook sisaldab aniisi (Pimpinella anisum L.), tähtaniisi (Illicium verum L.) või muude maitsetaimede destillaate;

ii)

joogi minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 350 grammi liitri kohta;

iii)

joogi loodusliku anetooli sisaldus on mitte vähem kui 1 gramm ja mitte rohkem kui 2 grammi liitri kohta.

Sambuca minimaalne alkoholisisaldus on 38 mahuprotsenti.

Sambuca suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.

Sambuca't ei värvita.

Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.

37. Maraschino, marrasquino ehk maraskino

Maraschino, marrasquino ehk maraskino on värvitu liköör, mille maitse ja lõhn saadakse marasca kirsside destillaadist või kirsside või nende osade põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis või marasca kirsside destillaadis leotamise tulemusena ning mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 250 grammi liitri kohta.

Maraschino, marrasquino ehk maraskino minimaalne alkoholisisaldus on 24 mahuprotsenti.

Maraschino, marrasquino või maraskino suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.

Maraschino't, marrasquino't või maraskino't ei värvita.

Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.

38. Nocino ehk orehovec

Nocino ehk orehovec on liköör, mille maitse ja lõhn saadakse peamiselt tervete roheliste kreeka pähklite (Juglans regia L.) leotamise või leotamise ja destilleerimise teel ning mille minimaalne magusainete sisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 100 grammi liitri kohta.

Nocino ehk orehovec'i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

Nocino ehk orehovec'i suhtes kohaldatakse 33. kategoorias sätestatud nõudeid likööride lõhna- ja maitseühendite ning -preparaatide kohta.

Seaduslikule nimetusele võib lisada sõna „liköör“.

39. Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat

Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat on maitsestatud või maitsestamata liköör, mis on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, põllumajandusliku päritoluga destillaadist või piiritusjoogist või nende kombinatsioonist ja mille koostisse kuulub kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi või mõlemad. Minimaalne suhkru- või meesisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta. Igasugune muusse tõugu kui Gallus gallus kuuluvatelt kanadelt pärit munade kasutamine märgitakse ►C4 märgistusele ◄ .

Munalikööri ehk advocaat'i ehk avocat'i ehk advokat'i minimaalne alkoholisisaldus on 14 mahuprotsenti.

Munalikööri ehk advocaat'i ehk avocat'i ehk advokat'i valmistamisel võib kasutada üksnes maitsestavaid toiduaineid, lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.

▼C2

Munalikööri ehk advocaat’i ehk avocat’i ehk advokat’i valmistamisel võib kasutada piima ja piimatooteid.

▼B

40. Munasisaldusega liköör

Munasisaldusega liköör on maitsestatud või maitsestamata liköör, mida valmistatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, põllumajandusliku päritoluga destillaadist või piiritusjoogist või nende kombinatsioonist ja mille iseloomulike koostisosade hulka kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi või mõlemad. Minimaalne suhkru- või meesisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 150 grammi liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus peab olema 70 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.

Munasisaldusega likööri minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

Munasisaldusega likööri valmistamisel võib kasutada üksnes maitsestavaid toiduaineid, looduslikke lõhna-ja maitseühendeid ning lõhna- ja maitsepreparaate.

▼C2

Munasisaldusega likööri valmistamisel võib kasutada piima ja piimatooteid.

▼B

41. Mistrà

Mistrà on aniisimaitseline või loodusliku anetooli maitseline värvitu piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

joogi anetoolisisaldus on mitte vähem kui 1 gramm ja mitte rohkem kui 2 grammi liitri kohta;

ii)

jook võib sisaldada ka maitsetaimede destillaati;

iii)

jooki ei ole magustatud.

Mistrà minimaalne alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti ja selle maksimaalne alkoholisisaldus on 47 mahuprotsenti.

Mistrà'd võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

Mistrà'd ei värvita.

42. Väkevä glögi ehk spritglögg

Väkevä glögi ehk spritglögg on piiritusjook, mis on valmistatud veini või veinitoodete ja põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel nelgi või kaneeli või mõlema lõhna- ja maitseainetega, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni:

leotamine või destilleerimine;

ii)

alkoholi destilleerimine koos eespool nimetatud taimede osadega;

iii)

nelgi või kaneeli lõhna- ja maitseühendite lisamine.

Väkevä glögi ehk spritglögg'i minimaalne alkoholisisaldus on 15 mahuprotsenti.

Väkevä glögi ehk spritglögg'i maitsestamiseks võib kasutada üksnes lõhna- ja maitseühendeid, lõhna- ja maitsepreparaate või muid lõhna- ja maitseaineid, kuid punktis a osutatud vürtside maitse peab olema ülekaalus.

Lõppsaadus ei sisalda rohkem kui 50 % veini või veinitooteid.

43. Berenburg ehk Beerenburg

Berenburg ehk Beerenburg on piiritusjook, mis vastab järgmistele nõuetele:

jook on valmistatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist;

ii)

jook on valmistatud puuviljade või taimede või nende osade leotamisel;

iii)

jook sisaldab erilise lõhna- ja maitseaine destillaadina emajuurt (Gentiana lutea L.), kadakamarju (Juniperus communis L.) ja loorberilehti (Laurus nobilis L.);

iv)

joogi värvus varieerub helepruunist tumepruunini;

jook võib olla magustatud, sisaldades invertsuhkrus väljendatuna kuni 20 grammini magusaineid liitri kohta.

Berenburg'i või Beerenburg'i minimaalne alkoholisisaldus on 30 mahuprotsenti.

Berenburg'i või Beerenburg'i võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega.

44. Mee- ehk mõdunektar

Mee- ehk mõdunektar on piiritusjook, mis on valmistatud kääritatud meemeskist ning mee destillaadist miksitud piiritusjoogi või põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või mõlema maitsestamisel ning mis sisaldab vähemalt 30 mahuprotsenti kääritatud meemeskit.

Mee- ehk mõdunektari minimaalne alkoholisisaldus on 22 mahuprotsenti.

Mee- ehk mõdunektarit võib maitsestada üksnes lõhna- ja maitsepreparaatide ning looduslike lõhna-ja maitseühenditega, tingimusel et mee maitse on ülekaalus.

Mee- ehk mõdunektarit võib magustada üksnes meega.

II LISA

TEATAVAID PIIRITUSJOOKE HÕLMAVAD ERINÕUDED

Rum-Verschnitt'i valmistatakse Saksamaal ning see saadakse rummi miksimisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholiga, nii et vähemalt 5 % lõppsaaduse alkoholisisaldusest tuleneb rummist. Rum-Verschnitt'i minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti. Rum-Verschnitt'i nimetusega toote kirjeldamisel, märgistamisel ja esitlemisel esitatakse sõna „Verschnitt“ sama kirjatüübiga, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „Rum“ ning sellega samal real, ja pudelitel peab see olema eesmisel ►C4 märgistusel ◄ . Kõnealuse toote seaduslik nimetus on „piiritusjook“. Kui Rum-Verschnitt lastakse turule väljaspool Saksamaad, märgitakse ►C4 märgistusele ◄ selle alkoholikoostis.

Slivovice'i valmistatakse Tšehhis ja see saadakse, lisades ploomidestillaadile enne viimast destilleerimist põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi, nii et vähemalt 70 % lõpptootes sisalduvast alkoholist tuleneb ploomidestillaadist. Kõnealuse toote seaduslik nimetus on „piiritusjook“. Lisada võib nimetuse „slivovice“, kui see on eesmisel ►C4 märgistusel ◄ müüginimetusega samas vaateväljas. Kui slivovice lastakse turule väljaspool Tšehhit, märgitakse ►C4 märgistusele ◄ selle alkoholikoostis. Käesolev säte ei piira seaduslike nimetuste kasutamist puuviljadest valmistatud piiritusjookide puhul vastavalt I lisa 9. kategooriale.

Guignolet Kirsch'i valmistatakse Prantsusmaal ning see on saadud guignolet' ja kirsch'i miksimisel, kusjuures vähemalt 3 % lõppsaaduse puhta alkoholi kogusisaldusest tuleneb kirsch'ist. Kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel esitatakse sõna guignolet sama kirjatüübiga, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „kirsch“ ning sellega samal real, ja pudelitel peab see olema eesmisel ►C4 märgistusel ◄ . Kõnealuse toote seaduslik nimetus on „liköör“. Selle alkoholikoostis näitab, kui suur on guignolet' ja kirsch'i puhta alkoholi mahuprotsent guignolet kirsch'i puhta alkoholi kogusisalduse mahuprotsendis.

III LISA

DÜNAAMILINE EHK „CRIADERAS Y SOLERA“ EHK „SOLERA E CRIADERAS“ LAAGERDAMISSÜSTEEM

Dünaamiline ehk „criaderas y solera“ ehk „solera e criaderas“ laagerdamissüsteem seisneb sama laagerdumisastme moodustava iga tammevaadi ja -mahuti perioodilises osalises tühjendamises selles sisalduvast brandy'st ja selle täitmises vastavas osas brandy'ga, mis pärineb eelmisest laagerdumisastmest.

Mõisted

„Laagerdumisaste“ – iga sama küpsusastmega tammevaatide ja -mahutite rühm, mille brandy laagerdumisprotsessi jooksul läbib. Iga astet kutsutakse „criadera'ks“, välja arvatud viimast, brandy villimiseelset astet, mida kutsutakse „solera'ks“.

„Tühjendamine“ – iga mingil laagerdumisastmel oleva tammevaadi või -mahuti osaline tühjendamine selles sisalduvast brandy'st, et lisada see vahetult järgmisel laagerdumisastmel olevatesse tammevaatidesse ja -mahutitesse või solera puhul see villida.

„Täitmine“ – teataval laagerdumisastmel olevatest tammevaatidest ja -mahutitest pärineva brandy osa lisamine ja segamine vanuse järjekorras järgmise laagerdumisastme tammevaatide ja -mahutite sisu hulka.

„Keskmine vanus“ – ajavahemik, mis vastab kogu brandy kõigi laagerdumisprotsessi astmete läbimisele ning mis arvutatakse kõigil laagerdumisastmetel oleva brandy kogumahu jagamisel viimaselt, solera astmelt ühe aasta jooksul villitud brandy mahuga.

Solera astmelt villitud brandy keskmine vanus arvutatakse järgmise valemi alusel: t = Vt / Ve, kus:

—

t on keskmine vanus aastates,

—

Vt on laagerdamissüsteemi sisu kogumaht väljendatuna puhta alkoholi liitrites,

—

Ve on ühe aasta jooksul tarnimiseks villitud toodangu kogumaht väljendatuna puhta alkoholi liitrites.

Kui tegemist on alla 1 000 -liitriste tammevaatide või -mahutitega, peab osaliste tühjendamiste ja täitmiste arv aastas olema väiksem süsteemi astmete kahekordsest arvust või sellega võrdne, et tagada kõige noorema osa vähemalt kuue kuu pikkune laagerdumisaeg.

Kui tegemist on 1 000 -liitriste või suuremate tammevaatide või -mahutitega, peab osaliste tühjendamiste ja täitmiste arv aastas olema väiksem süsteemi astmete arvust või sellega võrdne, et tagada kõige noorema osa vähemalt ühe aasta pikkune laagerdumisaeg.

IV LISA

Vastavustabel

Käesolev määrus	Määrus (EÜ) nr 110/2008
Artikli 1 lõiked 1 ja 2	Artikli 1 lõiked 1 ja 2
Artikli 2 punktid a–d	Artikli 2 lõiked 1 ja 3
Artikli 2 punkt e	Artikli 2 lõige 2
Artikli 2 punkt f	I lisa punkt 6
Artikli 3 lõige 1	Artikkel 8
Artikli 3 lõiked 2 ja 3	Artikkel 10
Artikli 3 lõige 4	Artikli 15 lõige 1
Artikli 3 lõige 5	—
Artikli 3 lõige 6	—
Artikli 3 lõige 7	Artikli 15 lõike 3 kolmas lõik
Artikli 3 lõige 8	—
Artikli 3 lõiked 9 ja 10	Artikli 11 lõige 2 ja I lisa punkt 4
Artikli 3 lõiked 11 ja 12	I lisa punkt 7
Artikli 4 lõige 1	Artikkel 7 ja I lisa punkt 14
Artikli 4 lõige 2	Artikkel 7 ja I lisa punkt 15
Artikli 4 lõige 3	Artikkel 7 ja I lisa punkt 16
Artikli 4 lõige 4	—
Artikli 4 lõige 5	I lisa punkt 17
Artikli 4 lõige 6	—
Artikli 4 lõige 7	I lisa punkt 2
Artikli 4 lõige 8	I lisa punkt 3
Artikli 4 lõige 9	I lisa punkt 3
Artikli 4 lõige 10	I lisa punkt 5
Artikli 4 lõige 11	I lisa punkt 8
Artikli 4 lõige 12	I lisa punkt 9
Artikli 4 lõige 13	—
Artikli 4 lõige 14	—
Artikli 4 lõige 15	—
Artikli 4 lõige 16	—
Artikli 4 lõige 17	—
Artikli 4 lõige 18	—
Artikli 4 lõiked 19 ja 20	I lisa punkt 10
Artikli 4 lõige 21	—
Artikli 4 lõige 22	—
Artikli 4 lõige 23	I lisa punkt 11
Artikli 4 lõige 24	I lisa punkt 12
Artikkel 5	I lisa punkt 1
Artikli 6 lõige 1	Artikli 3 lõige 1
Artikli 6 lõige 2	Artikli 3 lõige 3
Artikli 6 lõige 3	Artikli 3 lõige 4
Artikli 7 lõige 1	Artikkel 4
Artikli 7 lõige 2	Artikli 5 lõige 1
Artikli 7 lõige 3	Artikli 5 lõige 2
Artikli 7 lõige 4	Artikli 5 lõige 3
Artikli 8 lõige 1	Artikkel 26
Artikli 8 lõige 2	Artikli 1 lõige 3
Artikli 8 lõige 3	—
Artikli 8 lõige 4	—
Artikkel 9	—
Artikli 10 lõige 1	—
Artikli 10 lõige 2	Artikli 9 lõige 1
Artikli 10 lõige 3	Artikli 9 lõige 2
Artikli 10 lõige 4	Artikli 9 lõige 3
Artikli 10 lõige 5	Artikli 9 lõiked 5 ja 6
Artikli 10 lõike 6 punktid a–c, e ja f	—
Artikli 10 lõike 6 punkt d	Artikli 12 lõige 2
Artikli 10 lõike 7 esimene lõik	Artikli 9 lõiked 4 ja 7
Artikli 10 lõike 7 teine lõik	—
Artikli 11 lõige 1	Artikli 10 lõiked 1 ja 2
Artikli 11 lõiked 2 ja 3	—
Artikli 12 lõige 1	Artikli 10 lõige 1
Artikli 12 lõiked 2–4	—
Artikli 13 lõige 1	Artikli 12 lõige 1
Artikli 13 lõige 2	Artikli 9 lõige 9
Artikli 13 lõike 3 esimene ja teine lõik	Artikli 11 lõige 4
Artikli 13 lõike 3 kolmas lõik	Artikli 11 lõige 5
Artikli 13 lõike 3 neljas lõik	—
Artikli 13 lõike 4 esimene lõik	Artikli 11 lõige 3
Artikli 13 lõike 4 teine lõik	Artikli 11 lõige 4
Artikli 13 lõike 4 kolmas lõik	Artikli 11 lõige 5
Artikli 13 lõige 5	—
Artikli 13 lõige 6	Artikli 12 lõige 3
Artikli 13 lõige 7	—
Artikli 14 lõige 1	I lisa punkt 13
Artikli 14 lõige 2	—
Artikli 15 lõige 1	Artikli 14 lõige 2
Artikli 15 lõige 2	—
Artikkel 16	—
Artikkel 17	Artikkel 13
Artikkel 18	—
Artikli 19 lõige 1	Artikli 12 lõige 3
Artikli 19 lõige 2	—
Artikli 20 punkt a	—
Artikli 20 punkt b	Artikli 28 lõige 2
Artikli 20 punkt c	—
Artikli 20 punkt d	—
Artikli 21 lõige 1	—
Artikli 21 lõige 2	Artikkel 16
Artikli 21 lõige 3	Artikli 15 lõike 3 esimene lõik
Artikli 21 lõige 4	—
Artikli 22 lõike 1 esimene lõik	Artikli 17 lõige 4
Artikli 22 lõike 1 teine lõik	—
Artikli 22 lõige 2	—
Artikli 23 lõike 1 sissejuhatus ning punktid a–c	—
Artikli 23 lõike 1 teine lõik	Artikli 17 lõige 3
Artikli 23 lõige 2	Artikli 17 lõike 1 teine lause
Artikli 24 lõiked 1–4	—
Artikli 24 lõiked 5–7	Artikli 17 lõige 2
Artikli 24 lõige 8	Artikli 17 lõige 3
Artikli 24 lõige 9	Artikli 17 lõike 1 esimene lause
Artikkel 25	—
Artikli 26 lõike 1 esimene lõik	Artikli 17 lõige 5
Artikli 26 lõike 1 teine lõik	—
Artikli 26 lõige 2	Artikli 17 lõige 6
Artikli 27 lõige 1	Artikli 17 lõike 7 esimene lause
Artikli 27 lõiked 2–4	—
Artikli 27 lõige 5	Artikli 17 lõike 7 teine lause
Artikkel 28	—
Artikkel 29	—
Artikli 30 lõiked 1–3	Artikli 17 lõike 8 esimene lause
Artikli 30 lõike 4 esimene lõik	Artikli 17 lõike 8 teine lause
Artikli 30 lõike 4 teine lõik	—
Artikkel 31	Artikkel 21
Artikkel 32	Artikkel 18
Artikli 33 lõige 1	Artikli 15 lõige 2
Artikli 33 lõiked 2 ja 3	—
Artikli 34 lõiked 1–3	Artikkel 19
Artikli 34 lõige 4	—
Artikli 35 lõike 1 esimene lõik	Artikli 15 lõike 3 teine lõik
Artikli 35 lõike 1 teine lõik	—
Artikli 35 lõige 2	Artikli 23 lõige 3
Artikli 35 lõige 3	—
Artikli 36 lõige 1	Artikli 23 lõige 1
Artikli 36 lõige 2	Artikli 23 lõige 2
Artikkel 37	—
Artikli 38 lõige 1	—
Artikli 38 lõige 2	Artikli 22 lõige 1
Artikli 38 lõige 3	Artikli 22 lõige 2
Artikli 38 lõige 4	—
Artikli 38 lõige 5	Artikli 22 lõige 3
Artikli 38 lõige 6	Artikli 22 lõige 4
Artikli 39 lõige 1	—
Artikli 39 lõiked 2 ja 3	—
Artikkel 40	—
Artikkel 41	—
Artikkel 42	—
Artikli 43 lõige 1	Artikli 24 lõige 1
Artikli 43 lõige 2	Artikli 24 lõige 3
Artikli 44 lõige 1	Artikli 24 lõige 2
Artikli 44 lõige 2	—
Artikkel 45	Artikkel 6
Artikkel 46	—
Artikkel 47	Artikkel 25
Artikkel 48	—
Artikkel 49	Artikkel 29
Artikkel 50	Artikkel 28
Artikkel 51	Artikkel 30
I lisa 1.–31. kategooria	II lisa 1.–31. kategooria
I lisa 32. kategooria	II lisa 37a. kategooria
I lisa 33. kategooria	II lisa 32. kategooria
I lisa 34. kategooria	II lisa 33. kategooria
I lisa 35. kategooria	II lisa 37. kategooria
I lisa 36. kategooria	II lisa 38. kategooria
I lisa 37. kategooria	II lisa 39. kategooria
I lisa 38. kategooria	II lisa 40. kategooria
I lisa 39. kategooria	II lisa 41. kategooria
I lisa 40. kategooria	II lisa 42. kategooria
I lisa 41. kategooria	II lisa 43. kategooria
I lisa 42. kategooria	II lisa 44. kategooria
I lisa 43. kategooria	II lisa 45. kategooria
I lisa 44. kategooria	II lisa 46. kategooria
II lisa	II lisa, jaotis „Muud piiritusjoogid“
III lisa	—
IV lisa	—

( 1 ) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).

( 3 ) Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/111/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 53).

( 4 ) Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

( 8 ) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 684/2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega (ELT L 197, 29.7.2009, lk 24).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).

( 12 ) Nagu on osutatud Euroopa Liidu ja Jaapani majanduspartnerluslepingu 2-D lisas.

( 13 ) Komisjoni 25. juuli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 716/2013, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 201, 26.7.2013, lk 21).

Top