Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	▼C1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/96/EÜ, 19. november 2008, teetaristu ohutuse korraldamise kohta ▼B (ELT L 319 29.11.2008, lk 59)

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 229, 5.9.2019, lk 24 (2008/96/EÜ)

▼B

▼C1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/96/EÜ,

19. november 2008,

teetaristu ohutuse korraldamise kohta

▼B

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesolevas direktiivis nähakse ette selliste menetluste kehtestamine ja rakendamine, mis on seotud liiklusohutusele avalduva mõju hindamise, liiklusohutuse auditite läbiviimise, teedevõrgu liiklusohutuse korraldamise ja ohutuse kontrollimisega liikmesriikide poolt.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvate projekteeritavate, ehitatavate või kasutusel olevate ►C1 teede ◄ suhtes.

3. Ühtlasi võivad liikmesriigid kohaldada käesoleva direktiivi sätteid parimate tavadena täielikult või osaliselt ühenduse vahendite eest ehitatud siseriikliku ►C1 teetranspordi ◄ ►C1 taristu ◄ suhtes, mis ei kuulu üleeuroopalisse teedevõrku.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata direktiiviga 2004/54/EÜ hõlmatud tunnelite suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „üleeuroopaline teedevõrk” – otsuse nr 1692/96/EÜ I lisa 2. jaos määratletud teedevõrk;

2. „pädev asutus” – üks või mitu riigi, piirkonna või kohalikul tasandil moodustatud avaliku või erasektori organisatsiooni, kes osalevad oma pädevuse tõttu käesoleva direktiivi rakendamisel, kaasa arvatud pädevateks asutusteks määratud asutused, mis olid loodud juba enne käesoleva direktiivi jõustumist, juhul kui nad vastavad käesoleva direktiivi nõuetele;

3. „liiklusohutusele avalduva mõju hindamine” – strateegiline võrdlev analüüs selle kohta, kuidas uus ►C1 tee ◄ või olemasoleva võrgu olulised muudatused avaldavad mõju teedevõrgu ohutusele;

4. „liiklusohutuse audit” – ►C1 taristuprojekti ◄ projekteerimisandmete sõltumatu üksikasjalik süstemaatiline ja tehniline kontrollimine ohutusaspektist eri etappidel, alates planeerimisest kuni selle kasutuselevõtmise varase etapini;

5. „suure õnnetuste arvuga teelõikude ohutustaseme määramine” – selliste teedevõrgu osade kindlaksmääramine, analüüsimine ja ohutustaseme määramine, kus proportsionaalselt liiklusvooga on toimunud palju surmaga lõppenud õnnetusi ning mis on olnud kasutusel rohkem kui kolm aastat;

6. „teedevõrgu ohutustaseme määramine” – meetod olemasoleva teedevõrgu osade kindlaksmääramiseks, analüüsimiseks ja liigitamiseks vastavalt nende ohutuse parandamise ning õnnetustega kaasnevate kulude vähendamise potentsiaalile;

7. „ohutuse kontrollimine” – tavapärane korrapärane ►C1 tee ◄ selliste omaduste ja puuduste kindlakstegemine, mis nõuavad ohutuse tagamiseks hooldustööde tegemist;

8. „suunised” – liikmesriikide vastu võetud meetmed, millega nähakse ette juhised ja üksikasjad käesolevas direktiivis sätestatud ohutusmenetluste rakendamiseks;

9. „ ►C1 taristuprojekt ◄ ” – uue ►C1 teetaristu ◄ ehitamise või olemasoleva teedevõrgu olulise muutmise projekt, millel on mõju liiklusvoole.

Artikkel 3

Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine ►C1 taristuprojektide ◄ puhul

1. Liikmesriigid tagavad, et liiklusohutusele avalduva mõju hindamine viiakse läbi kõigi ►C1 taristuprojektide ◄ puhul.

2. Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine viiakse läbi esialgsel planeerimisetapil enne ►C1 taristuprojekti ◄ heakskiitmist. Sellega seoses püüavad liikmesriigid täita I lisas sätestatud kriteeriume.

3. Liiklusohutusele avalduva mõju hindamisel osutatakse liiklusohutusega seotud kaalutlustele, mis aitavad kaasa pakutud lahenduse valikule. Selles esitatakse ka kogu asjakohane teave, mis on vajalik hindamisel olevate eri võimaluste tulude ja kulude analüüsiks.

Artikkel 4

►C1 Taristuprojektide ◄ liiklusohutuse auditid

1. Liikmesriigid tagavad, et liiklusohutuse auditid viiakse läbi kõigi ►C1 taristuprojektide ◄ puhul.

2. Liiklusohutuse auditite läbiviimisel püüavad liikmesriigid täita II lisas sätestatud kriteeriume.

Liikmesriigid tagavad audiitori määramise ►C1 taristuprojekti ◄ projekteerimisandmete auditeerimiseks.

Audiitor määratakse vastavalt artikli 9 lõike 4 sätetele ning tal on artiklis 9 ettenähtud vajalik pädevus ja koolitus. Kui auditeerimist teostab audiitorite rühm, on vähemalt ühel rühma liikmel artikli 9 lõikes 3 osutatud pädevust tõendav tunnistus.

3. Liiklusohutuse audit on ►C1 taristuprojekti ◄ kavandamise lahutamatu osa esialgse projekteerimise ja üksikasjaliku projekteerimise etapil, samuti avamiseelsel ja kasutuselevõtmise varasel etapil.

4. Liikmesriigid tagavad, et audiitor esitab auditeerimisaruandes ►C1 taristuprojekti ◄ iga etapi kohta ohutuse seisukohalt kriitilised projekti osad. Kui auditi käigus tuvastatakse ohutuspuudujäägid, kuid projekti ei parandata asjakohase etapi lõpuks vastavalt II lisale, esitab pädev asutus põhjused auditeerimisaruande lisas.

5. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 4 osutatud aruande põhjal tehakse ohutuse seisukohalt asjakohaseid soovitusi.

Artikkel 5

Kasutusel oleva teedevõrgu ohutuse määramine ja korraldamine

1. Liikmesriigid tagavad, et suure õnnetuste arvuga teelõikude ohutustaseme määramine ja teedevõrgu ohutustaseme määramine viiakse läbi teedevõrgu kasutamise ülevaatuse alusel vähemalt iga kolme aasta tagant. Sellega seoses püüavad liikmesriigid täita III lisas sätestatud kriteeriume.

2. Liikmesriigid tagavad, et suure õnnetuste arvuga teelõikude ohutustaseme määramise ja teedevõrgu ohutustaseme määramise tulemusel prioriteetseteks peetavaid teelõike hindavad kohapeal tehtavate külastuste alusel ekspertrühmad, tuginedes III lisa punktis 3 osutatud aspektidele. Vähemalt üks ekspertrühma liige peab vastama artikli 9 lõike 4 punktis a sätestatud nõuetele.

3. Liikmesriigid tagavad lõikes 2 osutatud teelõikude suhtes parandusmeetmete võtmise. Eelistatakse III lisa punkti 3 alapunktis e osutatud meetmeid, pöörates tähelepanu kõrgeima kulutõhususega meetmetele.

4. Liikmesriigid tagavad asjakohaste tähiste paigaldamise liiklejate hoiatamiseks ►C1 teetaristu ◄ lõikudel, kus teostatakse parandustöid, mis võivad ohustada liiklejate turvalisust. Tähiste hulka kuuluvad ka ohutusse kaugusse paigaldatavad päeval ja öösel nähtavad tähised, mis vastavad liiklusmärkide ja -signaalide 1968. aasta Viini konventsiooni sätetele.

5. Liikmesriigid tagavad, et liiklejaid teavitatakse suure õnnetuste arvuga teelõikudest asjakohaste meetmete abil. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada tähiseid, tuleb järgida liiklusmärkide ja -signaalide 1968. aasta Viini konventsiooni sätteid.

Artikkel 6

Ohutuse kontrollimine

1. Liikmesriigid tagavad, et kasutatavate ►C1 teede ◄ puhul teostatakse ohutuse kontrollimist, et määrata kindlaks liiklusohutust mõjutavad omadused ja hoida ära õnnetusi.

2. Ohutuse kontrollimine hõlmab teedevõrgu korrapärast ülevaatust ja teetööde võimalike mõjude hindamist liiklusvoo ohutusele.

3. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus teeb korrapäraseid kontrolle. Kontrollimine on piisavalt sage, et tagada asjakohase ►C1 teetaristu ◄ piisav ohutuse tase.

4. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaselt vastu võetud suuniste kohaldamist, võtavad liikmesriigid vastu suunised teetöödel rakendatavate ajutiste ohutusmeetmete kohta. Nad kehtestavad ka asjakohase kontrollimisprogrammi, millega tagatakse suuniste nõuetekohane kohaldamine.

Artikkel 7

Andmehaldus

1. Liikmesriigid tagavad, et iga surmaga lõppenud õnnetuse kohta, mis leiab aset artikli 1 lõikes 2 osutatud ►C1 teel ◄ , täidab pädev asutus liiklusõnnetuse akti. Liikmesriigid püüavad tagada, et liiklusõnnetuse akt kajastab kõiki IV lisas loetletud üksikasju.

2. Liikmesriigid arvutavad oma riigi territooriumil surmaga lõppenud õnnetuse ja raske õnnetuse keskmise kulu ühiskonnale. Liikmesriigid võivad soovi korral kulumäärasid täiendavalt diferentseerida; neid määrasid uuendatakse vähemalt üks kord iga viie aasta järel.

Artikkel 8

Suuniste vastuvõtmine ja teatavakstegemine

1. Liikmesriigid tagavad, et suunised, kui neid veel ei ole, võetakse vastu hiljemalt 19. detsembril 2011, et abistada pädevaid asutusi käesoleva direktiivi kohaldamisel.

2. Liikmesriigid teavitavad nendest suunistest komisjoni kolme kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest või muutmisest.

3. Komisjon teeb need suunised kättesaadavaks avalikul veebilehel.

Artikkel 9

Audiitorite määramine ja koolitamine

1. Liikmesriigid tagavad, et liiklusohutuse audiitoritele ette nähtud koolituse õppekavad, kui neid veel ei ole, võetakse vastu hiljemalt 19. detsembril 2011.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga ette nähtud ülesannete täitmiseks läbivad liiklusohutuse audiitorid esialgse koolituse ja saavad pädevust tõendava tunnistuse ning osalevad edaspidi korrapäraselt täiendkoolitustel.

3. Liikmesriigid tagavad, et liiklusohutuse audiitoritel on pädevust tõendav tunnistus. Tunnustatakse ka enne käesoleva direktiivi jõustumist välja antud asjakohaseid tunnistusi.

4. Liikmesriigid tagavad, et audiitoreid määratakse kooskõlas järgmiste nõuetega:

a) nendel on vastavad kogemused või nad on läbinud koolituse teede projekteerimise, liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise valdkonnas;

b) kui liikmesriikide poolt artikli 8 kohaselt suuniste vastuvõtmisest on möödunud kaks aastat, võivad liiklusohutuse auditeid läbi viia ainult audiitorid või rühmad, kuhu kuuluvad audiitorid, kes vastavad lõigetes 2 ja 3 ette nähtud nõuetele;

c) audiitor ei või auditi tegemise ajal osaleda auditeeritava ►C1 taristuprojekti ◄ põhimõtete väljatöötamisel või projekti elluviimisel.

Artikkel 10

Parimate tavade vahetamine

Liiklusohutuse parandamiseks nendel Euroopa Liidu ►C1 teedel ◄ , mis ei kuulu üleeuroopalisse teedevõrku, seab komisjon sisse sidusama süsteemi parimate tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel, hõlmates muu hulgas ka olemasolevaid ►C1 teetaristu ◄ ohutuse projekte ja töökindlaks osutunud liiklusohutustehnoloogiat.

Artikkel 11

Ohutuse korraldamise tavade pidev täiustamine

1. Komisjon hõlbustab ja struktureerib liikmesriikide vahel teadmiste ja parimate tavade vahetamist, kasutades asjakohastel olemasolevatel rahvusvahelistel foorumitel saadud kogemusi, eesmärgiga tagada Euroopa Liidus ►C1 teetaristu ◄ ohutuse korraldamise tavade pidev täiustamine.

2. Komisjoni abistab artiklis 13 osutatud komitee. Kui nõutakse erimeetmete vastuvõtmist, siis võetakse sellised meetmed vastu vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3. Vajadusel võib ohutuse tehniliste aspektide osas konsulteerida asjakohaste valitsusväliste organisatsioonidega, kes on tegevad ohutuse ja ►C1 teetaristu ◄ korraldamise vallas.

Artikkel 12

Kohandamine tehnika arenguga

Käesoleva direktiivi lisasid kohandatakse tehnika arenguga vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 14

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 19. detsembril 2010. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA

LIIKLUSOHUTUSELE AVALDUVA MÕJU HINDAMINE ►C1 TARISTUPROJEKTIDE ◄ PUHUL

1. Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise aspektid:

a) probleemi määratlus;

b) praegune olukord ja „tegevusetuse” stsenaarium;

c) liiklusohutusalased eesmärgid;

d) kavandatavate võimaluste mõju analüüs liiklusohutusele;

e) võimaluste võrdlemine, sealhulgas kulutasuvuse analüüs;

f) võimalike eri lahenduste tutvustamine;

2. Arvesse võetav teave:

a) surmajuhtumite ja õnnetuste arv; vähendamise eesmärgid võrreldes „tegevusetuse” stsenaariumiga;

b) marsruutide valik ja sõiduskeemid;

c) võimalik mõju olemasolevale teedevõrgule (nt mahasõidud, ristmikud, raudteeületuskohad);

d) liiklejad, sealhulgas ►C1 vähekaitstud liiklejad ◄ (nt jalakäijad, jalgratturid, mootorratturid);

e) liiklus (nt liiklusmaht, liikluse kategoriseerimine sõidukitüüpide kaupa);

f) hooajalisus ja kliimatingimused;

g) piisava arvu turvaliste parklate olemasolu;

h) seismiline aktiivsus.

II LISA

LIIKLUSOHUTUSE AUDITID ►C1 TARISTUPROJEKTIDE ◄ PUHUL

1. Esialgse projekti etapi kriteeriumid:

a) geograafiline asukoht (nt maalihete, üleujutuste, laviinide oht), hooajalised ja kliimatingimused ning seismiline aktiivsus;

b) ristmike liigid ja nendevaheline kaugus;

c) sõiduradade arv ja liik;

d) uuele ►C1 teele ◄ lubatava liikluse liigid;

e) ►C1 tee ◄ funktsioon teedevõrgus;

f) ilmastikutingimused;

g) lubatud sõidukiirused;

h) ristlõiked (nt sõidutee laius, jalgrattateed, kõnniteed);

i) horisontaalne ja vertikaalne suunamismärgistus;

j) nähtavus;

k) ristmike asendiplaan;

l) ühistransport ja avalik ►C1 taristu ◄ ;

m) raudteeületuskohad.

2. Üksikasjaliku projekti etapi kriteeriumid:

a) asendiplaan;

b) asjakohased liiklusmärgid ja teemärgised;

c) ►C1 teede ◄ ja ristmike valgustus;

d) teeäärsed vahendid;

e) teeäärne keskkond, sealhulgas taimestik;

f) teeäärsed püsivad takistused;

g) turvaliste parklate olemasolu;

h) ►C1 vähekaitstud liiklejad ◄ (nt jalakäijad, jalgratturid, mootorratturid);

i) teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine (suunavööndite vahelised alad ja põrkepiirded, et vähendada ohtu ►C1 vähekaitstud liiklejatele ◄ ).

3. Avamiseelse etapi kriteeriumid:

a) liiklejate ohutus ja nähtavus erinevates tingimustes, nt pimedas ja tavalistes ilmastikutingimustes;

b) liiklusmärkide ja teemärgiste loetavus;

c) teekatte seisund.

4. Kasutuselevõtmise algetapi kriteeriumid: liiklusohutuse hindamine liiklejate tegelikku käitumist arvestades.

Iga etapi auditis võib tekkida vajadus uuesti kaaluda eelmiste etappide kriteeriume.

III LISA

SUURE ÕNNETUSTE ARVUGA TEELÕIKUDE OHUTUSTASEME MÄÄRAMINE JA TEEDEVÕRGU OHUTUSTASEME MÄÄRAMINE

1. Suure õnnetuste arvuga teelõikude kindlaksmääramine

Suure õnnetuste arvuga teelõikude kindlaksmääramisel võetakse arvesse vähemalt eelmistel aastatel esinenud surmajuhtumiga lõppenud õnnetuste arvu teepikkuse ühiku kohta liiklusmahuga võrreldes ja ristmiku korral selliste õnnetuste arvu ristmiku kohta.

2. Teedevõrgu ohutustaseme määramisel analüüsitavate teelõikude kindlaksmääramine

Teedevõrgu ohutustaseme määramisel analüüsitavate teelõikude kindlaksmääramisel võetakse arvesse teelõikude potentsiaali vähendada õnnetustega kaasnevaid kulusid. Teelõigud liigitatakse kategooriatesse. Teelõike analüüsitakse iga ►C1 teekategooria ◄ puhul ja need liigitatakse vastavalt ohutusega seotud teguritele, nagu õnnetuste kontsentratsioon, liiklusmaht ja liikluse liik.

Iga ►C1 teekategooria ◄ kohta koostatakse teedevõrgu ohutustaseme määramise tulemusel prioriteetsete teelõikude loetelu, kus ►C1 taristu ◄ parandamine peaks osutuma eriti tulemuslikuks.

Ekspertrühmade poolt kohapeal tehtavate hindamiste aspektid:

a) teelõigu kirjeldus;

b) viide võimalikele varasematele aruannetele sama teelõigu kohta;

c) võimalike liiklusõnnetuste aktide analüüs;

d) õnnetuste, surmajuhtumite ja raskelt vigastatute arv kolme viimase aasta jooksul;

e) võimalike parandusmeetmete kogum täitmiseks eri ajavahemike jooksul, näiteks:

— püsivate teeäärsete takistuste eemaldamine või kaitsmine;

— kiirusepiirangute alandamine ja sõidukiiruse kontrolli tõhustamine kohalikul tasandil;

— nähtavuse parandamine erinevates ilmastiku- ja valgustustingimustes;

— teeäärsete vahendite, nt teepiirete ohutuse parandamine;

— teemärgistuse (sh künnised), liiklusmärkide ja -signaalide arusaadavuse, nähtavuse, loetavuse ja asendi parandamine;

— kaitse langevate kivide, maalihete ja laviinide eest;

— teekatte haarde ja kareduse parandamine;

— teepiirete süsteemi ümberprojekteerimine;

— eraldusriba kaitse paigaldamine või parandamine;

— möödasõidu paigutuse muutmine;

— ristmike, sh raudteeületuskohtade täiustamine;

— suunamismärgistuse muutmine;

— ►C1 taristu ◄ laiuse muutmine, kindlustatud teepeenra lisamine;

— liikluskorraldus- ja kontrollsüsteemi paigaldamine;

— ►C1 vähekaitstud liiklejatele ◄ põhjustatavate võimalike ohtude vähendamine;

— tee vastavusse viimine kaasaegsete projekteerimisnormidega;

— teekatte taastamine või vahetamine;

— arukate liiklusmärkide kasutamine;

— arukate transpordisüsteemide ja telemaatikateenuste parandamine koostalitluse, hädaolukordade ja tähistuse jaoks.

IV LISA

LIIKLUSÕNNETUSE AKTIS SISALDUV TEAVE ÕNNETUSE KOHTA

Liiklusõnnetuse akt sisaldab järgmist:

1. õnnetuse toimumise võimalikult täpne koht;

2. õnnetuse toimumise kohast tehtud pildid ja/või joonised;

3. õnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg;

4. andmed tee kohta, näiteks piirkonna liik, tee liik, ristmiku liik, sh liiklussignaalid, sõiduradade arv, märgistus, teepind, valgustus- ja ilmastikutingimused, kiirusepiirang, teeäärsed takistused;

5. õnnetuse raskusaste, sh surmajuhtumite ja vigastatute arv, võimaluse korral ühiste kriteeriumite alusel, mis määratletakse vastavalt artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;

6. õnnetuses osalenud isikute andmed, nt vanus, sugu, kodakondsus, alkoholisisaldus veres, ohutusseadmete kasutamine;

7. õnnetuses osalenud sõidukite andmed (tüüp, vanus, riik, olemasolu korral ohutusseadmed, viimase korrapärase tehnilise ülevaatuse kuupäev vastavalt kehtivatele normidele);

8. andmed õnnetuse kohta, näiteks õnnetuse liik, kokkupõrke liik, sõiduki ja sõidukijuhi manööver;

9. võimaluse korral teave õnnetuse toimumise hetke ja õnnetuse registreerimise või hädaabiteenistuse saabumise vahele jäänud ajavahemiku kohta.

Top

Choose the experimental features you want to try