EUROOPA KOMISJON

Brüssel,13.9.2016

COM(2016) 450 final/2

2016/0208(COD)

CORRIGENDUM
This document corrects document COM(2016) 450 final of 05.07.2016.
Concerns the ET language version.
A wrong file was sent for publication by mistake, therefore the republication of the full text is needed.
The text shall read as follows:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiivi 2009/101/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 223 final}
{SWD(2016) 224 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU KONTEKST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

•Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

–kriminaalpoliitika raamistikuga, mis puudutab terroristlike rühmituste poolt sooritatud õigusrikkumisi ning eriti terrorismi rahastamise kuriteona kvalifitseerimist, mis on ära toodud terrorismi rahastamise vastu võitlemise direktiivi muudatusettepanekus, 10 ning ELi kohustusi, mis on võetud seoses terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli allkirjastamisega;

–maksete ühisturuga, luues turvalisemad ja innovatiivsemad makseteenused üle terve Euroopa Liidu, eriti eeskirjadega, mis on ette nähtud direktiivis (EL) 2015/2366 11 ja määruses nr 2015/751 12 ;

–õigusliku raamistikuga, millega kehtestatakse kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed finantskontosid puudutava teabega seoses, võimaldades automaatset finantskontode kohta käiva teabe vahetust maksuküsimustes (rakendades globaalseid standardeid) vastavalt direktiivile 2011/16/EL, mida muudeti direktiiviga 2014/107/EL 13 ;

–avaliku ja erasektori internetipõhiste teenuste, e-äri ja e-kaubanduse tõhusa raamistikuga liidus, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 910/2014 14 ;

–reformitud andmekaitsekorraga, mis tuleneb määrusest (EL) 2016/679 15 ja direktiivist (EL) 2016/680 16 , kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga;

–digitaalse ühisturuga vastavalt komisjoni teatisele „Euroopa digitaalse ühisturu strateegia“ 17 , ja siseturul e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid käsitlevate sätetega määruses (EL) nr 910/2014 18 ;

–tarbijakaitse ja finantskaasamisega;

–komisjoni eesmärkidega, mis on esitatud teatises täiendavate meetmete kohta läbipaistvuse suurendamiseks ning maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks 19 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus

Lisaks võivad riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase raamistiku puudumist ühes liikmesriigis kasutada ära kurjategijad ning selle tagajärjed võivad mõjutada teist liikmesriiki. Seetõttu on oluline, et ELi tasemel oleks olemas harmoneeritud raamistik, kuna illegaalsed rahavood ja terrorismi rahastamine võivad kahjustada finantssektori stabiilsust ja mainet.

Selgelt koostatud eeskirjad, mille eesmärk on suurem läbipaistvus paljude majandustegevuses osalejate, ka ettevõtjate ja ärilist laadi usaldusfondide jaoks, puudutavad enamat kui pelgalt võimalikke ebakõlasid siseturu toimimisel. Oht, et siseturg ei toimi nõuetekohaselt, on reaalne, kuna kõiki liikmesriike mõjutavad otseselt kurjategijate ja nende käsilaste pingutused varjamaks kriminaalse tulu algupära või seadusliku või ebaseadusliku raha kasutamist terroristlikel eesmärkidel.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsultatsioonid sidusrühmadega

–liikmesriikide ja nende ametiasutustega;

–Euroopa Parlamendi esindajatega;

–makseteenuste pakkujate sektori esindajatega (maksekaardisüsteemid, ettemaksukaartide väljastajad, esindusorganisatsioon);

–asjassepuutuvate virtuaalvaluutade turul osalejatega: vahetusplatvormide, rahakotiteenuse pakkujate, virtuaalvaluuta sidusrühmade esindajatega;

–pangandus- ja rahandussektori sidusrühmadega;

–rahapesu andmebüroodega (ELi rahapesu andmebüroode platvorm);

–Europoliga;

–tarbijate organisatsioonidega;

–Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

•Mõjuhinnang

Mõjuhinnang põhineb asjassepuutuvatel aruannetel, mille on teinud EL, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Keskpank, Europol, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) ja rahapesuvastane töökond. Juhindutakse ka rahvusvahelise ajakirjanduse poolt antud avalikust teabest.

Mõjuhinnangus käsitletakse järgmisi teemasid:

(1)kõrge riskitasemega kolmandate riikidega seotud ülekandeid ei jälgita piisavalt, sest klientide suhtes rakendatavad hoolsusnõuded on ebaselged ja kooskõlastamata;

(2)ametiasutused ei jälgi piisavalt virtuaalvaluutadega tehtud kahtlaseid tehinguid ja neil pole võimalik tehinguid tuvastatud isikutega seostada;

(3)olemasolevad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide vähendamiseks, mis on seotud anonüümsete ettemaksuvahenditega, pole piisavad;

(4)rahapesu andmebüroodel on piiratud võimalused kohustatud üksuste ajakohasele teabele juurdepääsuks ja selle vahetamiseks;

(5)rahapesu andmebüroodel on puudulik või viivitusega juurdepääs panga- ja maksekontode omanike isikuandmetele.

Hinnatud on ka mitteseadusandlikke võimalusi selle teema käsitlemiseks. Komisjon võib i) formuleerida parimad tavad, ületamaks kaardistamise käigus välja tulnud takistusi, mida praegu tehakse rahapesu andmebüroode platvormil; ii) formuleerida soovitused liikmesriikidele („täida või selgita“ põhimõttel), et vähendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, mis tuvastati käimasoleva riikideülese riskianalüüsi käigus; ja iii) tugevdada sidemeid terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud rahvusvahelise üldsusega, tugevdamaks koostööd ja vahetamaks teavet selles strateegilise tähtsusega valdkonnas.

Vajadust formuleerida vastavad õigusnormid peeti kõige vajalikumaks ja sobivamaks lahenduseks.

Et edendada ELi poliitika tõhusust kõrge riskiga kolmandate riikide suhtes, uuriti regulatiivseid valikuid. Neljandat rahapesuvastast direktiivi on võimalik muuta, viies sellesse sisse kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete loetelu, millest kohustatud üksused kinni peavad pidama, koos vastumeetmete loeteluga, mida tuleb rakendada komisjoni poolt loetletud kõrge riskiga kolmandate riikide suhtes.

Parandamaks kahtlastele virtuaalvaluutatehingutele jälilesaamist, kaaluti kuut regulatiivset võimalust. Valitud variant koosneb meetmete kombinatsioonist i) hõlmata virtuaalvaluuta vahetusplatvormid ja ii) rahakotiteenuse pakkujad direktiivi kohaldamisalaga ja iii) anda rohkem aega kaalumaks võimalusi seoses virtuaalvaluuta kasutajate vabatahtliku isikusamasuse tuvastamise süsteemiga.

Anonüümsete ettemaksukaartide mittesihipärase kasutamise osas kaaluti viit regulatiivset võimalust. Valitud variant koosneb meetmete kombinatsioonist i) laetavate ja mittelaetavate ettemaksukaartide online kasutuse anonüümsuse piiramine ja ii) anonüümsete ettemaksukaartide isikliku kasutamise korral künnise alandamine 250 eurolt 150 eurole.

Parandamaks rahapesu andmebüroode ligipääsu teabele ja selle vahetamist, kaaluti kahte võimalust. Valitud võimaluse kohaselt selgitatakse välja rahapesu andmebüroode õiguslikud kohustused, kõrvutades neljanda rahapesuvastase direktiivi teksti viimaste rahvusvaheliste standarditega rahapesu andmebüroode pädevuste osas, mis neil peaks olema, kui nad kohustatud üksustelt lisateavet taotlevad.

Selleks et võimaldada rahapesu andmebüroodele (ja ka teistele rahapesu/terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas tegutsevatele pädevatele asutustele) tõhus mehhanism, kindlustamaks ajakohast ligipääsu teabele, mis puudutab panga- ja maksekontode omanike isikuandmeid, kaaluti kolme regulatiivset valikuvõimalust. Jäädi võimaluse juurde, mille kohaselt seatakse sisse automaatne keskne mehhanism – kas keskregister või elektrooniline andmekogumissüsteem liikmesriikide tasemel –, mis võimaldaks konto omanike kiiret tuvastamist. Riiklikel rahapesu andmebüroodel ning ka teistel pädevatel asutustel, kes tegutsevad rahapesu/terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, oleks mehhanismile vahetu ligipääs.

Teine osa mõjuhinnangust on konkreetselt keskendunud probleemidele, mis on seotud läbipaistvuse puudumisega ja meetmetega parandamaks ligipääsu kasusaavaid omanikke puudutavale teabele.

Üks küsimus, mida arutati, oli olemasolevate klientide, näiteks usaldusfondide ja teiste õiguslike üksuste nagu sihtasutuste kasusaavaid omanikke puudutava teabe ebasüsteemne jälgimine. See võimaldab kõrvale hoida olemasolevatest ELi läbipaistvusstandarditest, mis on ära toodud halduskoostöö direktiivis 2011/16/EL, ning peita ebaseaduslikku raha, mistõttu tuleb vastavad eeskirjad kehtestada ELi tasemel.

Teine hinnatav valdkond on õiguslike üksuste kasusaavate omanike registrite avalikkus ja läbipaistvus. Neljandas rahapesuvastases direktiivis on juba ära toodud kohustused seoses juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste kasusaavate omanike tuvastamise, vastava teabe kasutamise ja erinevate ligipääsutasemetega. Pidades silmas taolise teabe paremat salvestamist ning paremat ligipääsu sellele teabele, analüüsiti mõjuhinnangus võimalusi i) olemasoleva süsteemi säilitamiseks ii) neljandas rahapesudirektiivis toodud vabatahtliku süsteemi kohustuslikuks muutmiseks ja iii) teabele avaliku juurdepääsu lubamiseks. Kõige sobivamaks võimaluseks kulude, mõju ja õiguslikkuse seisukohast oli nõuda liikmesriikidelt registri kaudu ettevõtjate, ärilist laadi usaldusfondide ja teiste sarnaste üksuste kasusaavaid omanikke puudutava teabe avalikustamist registri kaudu, samas kui neid usaldusfonde ja teisi õiguslikke üksusi puudutavale teabele ligipääsuks, mida ei saa pidada ärilisteks, on vaja tõendada õigustatud huvi.

Lisaks on mõjuhinnangus ära toodud vajadus seada sisse ühtne ja sidus kord kõigi ELis asutatud usaldusfondide kasusaavaid omanikke käsitleva teabe registreerimiseks. Niisiis, alustades hetkeolukorra detailse analüüsi ning praktikas ette tulevate probleemidega, mis on seotud neljandas rahapesuvastases direktiivis ettenähtud registreerimissüsteemi rakendamisega, analüüsiti mitmeid võimalusi: i) olemasoleva süsteemi säilitamine; ii) registreerimine kohaldatava õiguse kohaldamise riigis ja iii) registreerimine haldamise asukohariigis. Kolmandat võimalust peetakse kõige selgemaks ja kasulikumaks ning toetavate argumentidena on nimetatud järgmist: see on liikmesriikide jaoks kõige vähem tülikas ja kõige kergemini kohaldatav.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUUD KÜSIMUSED

•Selgitavad dokumendid

•Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

Kuna kõik liikmesriigid ei ole paika pannud mehhanisme, mis võimaldavad rahapesu andmebüroodel saada õigeaegselt teavet panga- või maksekontode omanike identiteedi kohta, on mõnedel rahapesu andmebüroodel takistusi kuritegelike või terroristlike rahaliste tehingute avastamisel rahvusvahelisel tasandil. Veelgi enam, asjaomased rahapesu andmebürood ei saa ka vahetada niisugust teavet ei ELi ega ELi-väliste rahapesu andmebüroodega, mis raskendab piiriülest ennetavat tegevust.

Neljanda rahapesuvastase direktiivi artiklites 30 ja 31 on määratletud äriühingute, usaldusühingute ja muude õiguslike üksuste lõplikku kasu saavate omanike kohta käiva teabe kogumise ja säilitamise ning teabele juurdepääsu eeskirjad. Hetkel on nõutav, et need isikud säilitaksid oma kasusaava omaniku kohta tõest teavet.

Neljandas rahapesuvastases direktiivis on määratletud struktuuriline lähenemine juriidilistele isikutele, eristades äriühinguid, usaldusühinguid ja sarnaseid õiguslikke üksusi. Käesolevas ettepanekus on see struktuur säilitatud.

- Äriühingud ja muud õiguslikud üksused

Vastavalt neljanda rahapesuvastase direktiivi artiklile 30 võib iga õiguslikku huvi omav isik või organisatsioon pääseda ligi kasusaavaid omanikke puudutavale teabele. Praktikas kasutatakse kompleksseid omandistruktuure selleks, et hägustada seost kriminaalse tegevusega, maksukohustustega ja poliitiliselt ohustatud isikute ning sanktsioonide alla kuuluvate isikute ja jurisdiktsioonide kaasatust. Samas tekitavad kasusaavate omanike erinevad lähenemisviisid läbipaistvusele probleeme ja mitmetimõistetavust nende ettevõtjate seas, kes peavad eraldama arvestatavaid ressursse oma süsteemidele ja kontrollile, samas kui investorid, osanikud ja muud huvirühmad peavad piirduma avaliku ja koheselt kättesaadava teabega ettevõtete omanike ja juhtkonna kohta.

Ettevõtete tulutoova omandi kohta käiv teave on finantskuritegevuse vähendamise ja reguleeritud äriühingute ennetusstrateegiate kese. Lisaks on see tegur ELi raames põhiline seos neljanda rahapesuvastase direktiivi ennetavate sätete ja äriühinguõiguse vahel, milleks on direktiiv 2009/101/EÜ, mis käsitleb äriühingute dokumentide avalikustamist. Käesolevas ettepanekus käsitletakse seda probleemi selliselt, et direktiivi tehakse muudatused, mille kohaselt on liikmesriigid kohustatud avaldama (avalik juurdepääs) piiratud hulga teavet selliste kasusaavatest omanikest äriühingute ja õiguslike üksuste kohta, kes tegelevad tulundusliku tegevusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 54. Heale ärilise kontrolli struktuurile on omane läbipaistvus, aruandekohustus ja terviklikkus ning see hõlmab teadlikkust tulutoovast omandisuhtest.

Nõue tagada üldine juurdepääs tulutoovate omandisuhete teabele on igati põhjendatud ning see annab lisagarantiisid kolmandatele osapooltele, kes soovivad arendada ärisuhteid nende äriühingutega. Väikeinvestorite ja nende huvirühmade kaitse, kes soovivad antud ettevõtja või struktuuriga ärisuhet luua, nõuab juurdepääsu usaldusväärsele teabele omandisuhtest, samuti kontrollivat osalust omavate omanike ning ettevõtjate ja usaldusühingute juhtstruktuuride tuvastamist.

Üldine ligipääs võimaldab kodanikuühiskonnal, sealhulgas ajakirjandusel või kodanikuühiskonna organisatsioonidel, teabe paremat kontrollimist ja aitab kaasa äritehingute ja rahandussüsteemi usaldusväärsuse säilimisele. See võib kaasa aidata äriühingute ja õiguslike üksuste kuritarvitamise vastu võitlemisel, aidates kaasa uurimiste läbiviimisele ja maine avalikustamisele tingimusel, et iga võimalik tehingu tegija oleks teadlik kasusaava(te)st omanikust/omanikest. Lisaks soodustab see õigeaegset ja tõhusat teabe saadavust finantseerimisasutuste jaoks, sealhulgas selliste rikkumiste vastu võitlevatele kolmandate riikide ametiasutustele.

- Usaldusfondid ja muud õiguslikud üksused

Neljas rahapesuvastane direktiiv annab pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele õigeaegselt juurdepääsu teabele usaldusfondide ja muude õiguslike üksuste kasusaavate omanike kohta. Kohustatud üksus võib saada juurdepääsu teabele seoses kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega. Tulusaava omandivormi teave puudutab suurt hulka õiguslikke üksusi: common law süsteemile omased usaldusfondid nagu Treuhand, fiducie või fideicomiso ja muud õiguslikud üksused nagu fondid. Lisaks nõutakse kehtivates eeskirjades, et kui usaldusfondi tegevusel on maksustatavad tagajärjed, peab liikmesriik seadma sisse registri, mis sisaldab teavet kasusaavate omanike kohta.

Paljud usaldusfondid ja sarnased õiguslikud üksused on kaasatud kaubanduslikesse ja ärilistesse tegevustesse eesmärgiga saada kasumit, nagu tavalised äriühingud. Seetõttu räägivad samad argumendid teatavat liiki usaldusfonde käsitlevate teabele üldise juurdepääsu kasuks. Teabe kättesaadavuse kord, mis on sisse seatud liidu tasandil, peab olema ühtlustatud ja tagama üldise juurdepääsu teabele sellesse kategooriasse kuuluvate õiguslike üksuste kohta.

Samas võivad usaldusfondid või sarnased õiguslikud üksused olla loodud muudel eesmärkidel: perekonna vara kasutamise tingimuste kindlaksmääramiseks, heategevuslikel eesmärkidel või muudel üldsusele kasulikel eesmärkidel. Sellised usaldusfondid või sarnased õiguslikud üksused, mida ei saa pidada ärilist tüüpi ettevõteteks, kuuluvad eraelu käsitlevate eeskirjade kohaldamisalasse. Olulisemat teavet nende üksuste kasusaavate omanike kohta edastatakse ainult isikutele või organisatsioonidele, kellel on selleks õigustatud huvi. Õigustatud huvi põhjendamise kriteeriumid on välja toodud põhjendustes.

Soovitatud lähenemisviisi puhul võetakse arvesse usaldusfondide ja sarnaste õiguslike üksuste eripärasid. Nii tehakse vahet, olenemata sellest, kuidas asjaomast üksust siseriikliku õiguse kohaselt liigitatakse, nende usaldusfondide, mis koosnevad mistahes omandist, mis kuulub sellisele isikule või tema esindajale, kelle tegevusala seisneb usaldusfondide haldamises või hõlmab seda ja kes usaldusfondi haldajana tegutsedes tulu teenib, ja teisalt kõigi muude usaldusfondide vahel.

Lisategurid

i) registreeritud äristruktuurid

Vastavalt neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 3 lõike 6 punktile a on äriühingu kasusaava omaniku tuvastamise kriteeriumiks osaluse künnis 25 % pluss üks aktsia või omandiõigus enam kui 25 % ulatuses. Komisjon teeb ettepaneku vähendada neljanda rahapesuvastase direktiivi seatud künnist 10 %-le teatud tüüpi üksustes, mille puhul on olemas rahapesu või maksudest kõrvale hoidumise oht.

Vahendustegevusega tegelevad üksused, millel puudub iseseisev majandustegevus ja mis tegelevad ainult kasusaavate omanike distantseerimisega varadest, võivad kergesti ületada 25 % künnise. Madalama künnise sisseseadmine juhul, kui tegemist on eriomase riskiga, piirab nende üksuste ringi, mille kohta kohustatud isikud peaksid koguma teavet lisaks neile, kelle puhul on kuritarvituse risk kõrge. See võimaldab paremini tuvastada kasusaavaid omanikke, keskendudes üksustele, mis tegutsevad vahendusstruktuuridena ega ei saa tulu iseseisvalt, vaid muudest allikatest (passiivsed finantssektorivälised ettevõtted vastavalt direktiivile 2011/16/EL).

iii) Järelevalve asukoht ja usaldusühingute registreerimine

Liikmesriigid peavad neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 31 alusel nõudma, et ,,nende õiguse alusel“ tegutseva usaldusfondid koguvad ja hoiavad täpset ja ajakohastatud teavet eeskätt usaldusisiku kohta. Samas artiklis nõutakse liikmesriikidelt, et nad kehtestaksid siseriiklikul tasandil ,,maksualaseid tagajärgi loovate“ usaldusühingute tegelike tulusaajate keskregistrid.

Komisjon teeb ettepaneku selgitada, et liikmesriik, kellel see kohustus lasub, on see liikmesriik, kus usaldusühingut hallatakse.

,,Kohaldatava seaduse“ ja ,,maksutagajärgede loomisega“ seotud olemasolevaid kriteeriume ei mõisteta üheselt ja neid tuleks selgitada. Eelkõige võib neist kehtiva artikli 31 alusel aru saada nii, et seni, kuni liikmesriik oma õiguse kohaselt usaldusühinguid ei tunnusta, puudub tal mis tahes kohustus oma territooriumil hallatavate usaldusühingute üle järelevalvet teostada ja neid registreerida. Selle tagajärjel võivad registreerimisel tekkida lüngad ja see pole kooskõlas direktiivis ette nähtud läbipaistvuse nõuete eesmärkidega. Lisaks ei ole registreerimisnõude piiramine üksnes maksutagajärgi loovate usaldusühingutega täielikult kooskõlas direktiivi veel hõlmavama kohustusega tuvastada enne ärisuhete sõlmimist kõik usaldusühingute liigid.

Kehtiva direktiivi säte ei ole ka kooskõlas selles mõttes, et kehtivat registreerimise kohustust ei pea täitma need usaldusühingud, kes maksusüsteemide harmoneerimatuse tõttu jäävad väljapoole liikmesriigi maksuõigusnormide kohaldamisala (nt seetõttu, et nad ei ole üheski riigis maksuresidendid). Need usaldusühingud mitte ei üksnes ei maksa makse, vaid ei pruugi olla ka kuskil registreeritud.

Komisjoni ettepanek on kooskõlas rahapesuvastase töökonna juhistega läbipaistvuse ja kasusaava omandi kohta.

i) Pädevate asutuste mõiste

ii) Suletud süsteemiga kaartide välistamine

iii) Täielik kooskõla elektroonilist tuvastamist käsitlevate sätetega

2016/0208 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiivi 2009/101/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 50 ja 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 22 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 23 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849 24 on peamine õigusakt, millega tõkestatakse liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Nimetatud direktiivis, mis tuleb üle võtta 26. juuniks 2017, on sätestatud raha või vara terroristlikel eesmärkidel kogumise käsitlemise terviklik raamistik, millega nõutakse, et liikmesriigid rahapesust ja terrorismi rahastamisest tulenevaid riske tuvastaksid, mõistaksid ja maandaksid.

2)Hiljutised terrorirünnakud on näidanud uusi arengusuundumusi, seda eelkõige viisides, kuidas terroristlike rühmituste operatsioone rahastatakse ja ellu viiakse. Teatavad tänapäeva tehnoloogia teenused leiavad järjest laialdasemat kasutust alternatiivse finantssüsteemina, aga on endiselt liidu õiguses reguleerimata või kasutatakse nende jaoks ära erandeid, mis ei ole enam põhjendatud. Muutuvate arengusuunumustega kaasas käimiseks tuleks võtta lisameetmeid olemasoleva tõkestava raamistiku parandamiseks.

3)Direktiivi (EL) 2015/849 eesmärkide poole pürgimisel peaks kõnealuse direktiivi kõik muudatused olema kooskõlas liidu käimasoleva tegevusega terrorismivastase võitluse ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas. Euroopa julgeoleku tegevuskavas 25 märgiti vajadust võtta meetmeid tõhusamaks ja terviklikumaks terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks ja toodi välja, et finantsturgudele imbumine võimaldab terrorismi rahastamist. Euroopa Ülemkogu rõhutas 17.–18. detsembri 2015. aasta järeldustes samuti vajadust kiiresti kõikides valdkondades terrorismi rahastamisega võitlemiseks lisameetmeid võtta.

4)Komisjon on vastu võtnud terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava, 26  milles rõhutatakse vajadust uute ohtudega kohanduda ja direktiivi (EL) 2015/849 sellega arvestamiseks muuta.

5)Samuti peavad liidu meetmed olema vastavuses rahvusvahelisel tasandil toimuvate muutuste ja võetud kohustustega. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2199 (2015) kutsub riike üles tõkestama terroristlike rühmituste juurdepääsu rahvusvahelistele finantseerimisasutustele.

6)Virtuaalvaluutade ja ametlike valuutade (s.t seaduslikuks maksevahendiks tunnistatud valuutade) vahetamise teenuse pakkujad, samuti virtuaalvaluutade jaoks nn rahakotiteenuste pakkujad ei ole kohustatud kahtlast tegevust tuvastama. Seega on terroristlikel rühmitustel võimalik ülekandeid peites või kõnealuste platvormide võimaldatavat teatavat anonüümsust ära kasutades liidu finantssüsteemi või virtuaalvaluuta võrkude piires rahaülekandeid teha. Seetõttu on ülimalt oluline laiendada direktiivi (EL) 2015/849 kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks virtuaalvaluuta vahetamise platvorme ja nn rahakotiteenuste pakkujad. Pädevad asutused peavad olema suutelised virtuaalvaluutade kasutamist jälgima. See võimaldaks tasakaalustatud ja proportsionaalset lähenemist, kahjustamata alternatiivsete rahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas saavutatud tehnilisi edusamme ja suurt läbipaistvust.

7)Virtuaalvaluutade usaldatavus ei parane, kui neid kasutatakse kuritegelikel eesmärkidel. Selles kontekstis ei ole anonüümsus virtuaalvaluutade levimisel ja täie potentsiaali saavutamisel eelis, vaid muutub takistuseks. Virtuaalsete vahetusplatvormide ja nn rahakotiteenuste pakkujate hõlmamine ei lahenda virtuaalvaluuta tehingutega seotud anonüümsuse probleemi lõplikult, kuna suur osa virtuaalvaluuta keskkonnast jääb endiselt anonüümseks, sest kasutajad saavad tehinguid teha ka ilma vahetusplatvormideta või nn rahakotiteenuste pakkujateta. Anonüümsusega seotud riskidega võitlemiseks peaks riiklikud rahapesu andmebürood olema suutelised seostama virtuaalvaluuta aadresse virtuaalvaluutade omaniku isikuga. Lisaks tuleks põhjalikumalt hinnata võimalust lubada kasutajatel määratud asutustele vabatahtlikult enda kohta kinnitus esitada.

8)Kohalikke valuutasid (ehk alternatiivvaluutasid), mida kasutatakse väga piiratud võrkudes, nagu ühes linnas või regioonis, ja väikese kasutajaskonna seas, ei peaks virtuaalvaluutaks lugema.

9)Suure riskiga kolmandates riikides asuvad või asutatud füüsiliste või juriidiliste isikutega suhtlemisel peavad liikmesriigid nõudma kohustatud isikutelt, et nad riskide juhtimiseks ja maandamiseks kohaldaksid kliendi suhtes rakendatavaid tugevdatud hoolsusmeetmeid. Seega kehtestab iga liikmesriik suure riskiga kolmandate riikide suhtes võetavate tugevdatud hoolsusmeetmete liigi riiklikul tasemel. Sellised liikmesriigiti erinevad lähenemised muudavad komisjoni määratletud suure riskiga kolmandate riikidega ärisuhete arendamise lünklikuks. Neid lünki võivad ära kasutada terroristid, et rahalisi vahendeid liidu finantssüsteemi suunata ja sealt saada. Oluline on parandada suure riskiga kolmandate riikide kohta komisjoni koostatud nimekirja tulemuslikkust, tagades liidu tasandil nende riikide ühtse kohtlemise. Sellise ühtlustatud lähenemisega tuleks eelkõige keskenduda kliendi suhtes rakendatavatele tugevdatud hoolsusmeetmetele. Sellegipoolest tuleks liikmesriikidel ja kohustatud isikutel lubada lisaks kliendi suhtes rakendatavatele tugevdatud hoolsusmeetmetele kohaldada rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas täiendavaid maandamismeetmeid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pädevad rahvusvahelised organisatsioonid ja standardite kehtestajad võivad otsustada kohaldada sobivaid vastumeetmeid, et kaitsta rahvusvahelist finantssüsteemi neist riikidest lähtuva pideva ja märkimisväärse rahapesu ja terrorismi rahastamise ohu eest. Liikmesriigid peaks komisjoni määratletud suure riskiga kolmandate riikide suhtes kehtestama ja kohaldama täiendavaid maandamismeetmeid, võttes arvesse üleskutseid rakendada selliseid vastumeetmeid nagu on kirjeldanud näiteks rahapesuvastane töökond.

10)Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud ohtude ja haavatavuse olemus on muutlik, peaks liit kehtestama integreeritud lähenemise, millega tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riiklike kordade vastavus liidu tasandi nõuetele, võttes arvesse nimetatud riiklike kordade tulemuslikkuse hindamisi. Selleks, et jälgida liidu nõuete nõuetekohast riiklikesse süsteemidesse ülevõtmist, tulemuslikku rakendamist ja suutlikkust luua nende toel valdkonnas tugev ennetav kord, peaks komisjon hindamisel tuginema riiklikele riskikordadele, piiramata hindamisi, mida korraldavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pädevad rahvusvahelised organisatsioonid ja standardite kehtestajad nagu rahapesuvastane töökond (edaspidi „FATF“) või rahapesu tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee (edaspidi „MONEYVAL“).

11)Üldotstarbelistel ettemaksekaartidel on ka seaduslikke otstarbeid ning nendega aidatakse kaasa finantsalasele kaasamisele. Siiski on anonüümseid ettemaksekaarte lihtne kasutada terrorirünnakute ja seonduva logistika rahastamiseks. Seega on ülimalt oluline välistada terroristide võimalus sellisel viisil operatsioone rahastada, milleks vähendatakse veelgi piiranguid ja maksimaalseid summasid, mille puhul kohustatud isikud võivad teatavad direktiivi (EL) 2015/849 kohased kliendi suhtes rakendatavad tugevdatud hoolsusmeetmed kohaldamata jätta. Võttes vajalikul määral arvesse tarbijate vajadusi üldotstarbeliste ettemaksekaartide kasutamisel ning takistamata selliste vahendite kasutamist sotsiaalse ja majandusliku kaasatuse edendamiseks on seega ülimalt oluline langetada anonüümsete üldotstarbeliste ettemaksekaartide praeguseid künniseid ja kaotada nende veebikasutuse korral kehtinud kliendi suhtes rakendatavate tugevdatud hoolsusmeetmete erand.

12)Kuigi liidus välja antud anonüümsete üldotstarbeliste ettemaksekaartide kasutamine on põhimõtteliselt piiratud liidu territooriumiga, ei saa alati sama eeldada kolmandates riikides välja antud samalaadsete kaartide puhul. Seega on oluline tagada, et väljaspool liitu välja antud anonüümseid üldotstarbelisi ettemaksekaarte saaks kasutada liidus ainult siis, kui neid saab lugeda vastavaks nõuetele, mis on liidu õigusaktides sätestatud nõuetega samaväärsed. Eeskirja jõustamisel tuleb igati järgida liidu kohustusi rahvusvahelise kaubanduses, eriti teenustekaubanduse üldlepingu sätete kohaselt.

13)Rahapesu andmebüroodel on oluline roll terrorivõrgustike (eriti piiriüleste) finantstehingute ja nende rahastajate tuvastamisel. Normatiivsete rahvusvaheliste standardite puudumise tõttu on rahapesu andmebüroode funktsioonid, pädevused ja volitused väga erinevad. Siiski ei tohiks need erinevused mõjutada rahapesu andmebüroo tegevust, eriti suutlikkust koostada ennetavaid analüüse, millega toetada kõiki luure-, uurimis- ja kohtutegevuse eest vastutavaid ameteid ning rahvusvahelist koostööd. Rahapesu andmebüroodel peaks olema juurdepääs teabele ning nad peaks olema suutelised seda takistusteta vahetama, sh õiguskaitseasutusega tehtava asjakohase koostöö kaudu. Kuritegevuse kahtluse korral, ja eriti kui kahtlustatakse terrorismi rahastamist, peaks teave alati liikuma ilma liigsete viivitusteta otse ja kiiresti. Seega on ülimalt oluline veelgi paranda rahapesu andmebüroode tulemuslikkust ja tõhusust, sätestades täpsemalt, millised on rahapesu andmebüroode volitused ja kuidas käib koostöö.

14)Rahapesu andmebürood peaks olema suutelised hankima igalt kohustatud isikult tema funktsiooni kohta kogu vajaliku teabe. Piiranguteta juurdepääs teabele on ülimalt oluline, et tagada rahavoogude nõuetekohane jälgitavus ning ebaseaduslike võrkude ja voogude avastamine varases etapis. Kui rahapesu andmebüroodel on rahapesu kahtlusele tuginedes vaja saada kohustatud isikutelt lisateavet, võib sellise kahtluse aluseks olla rahapesu andmebüroole teatatud eelnev aruanne kahtlase tehingu kohta, kuid ka muu, nagu rahapesu andmebüroo enda koostatud analüüs, pädevate asutuste esitatud teave või mõnes muus rahapesu andmebüroos hoitav teave. Rahapesu andmebürood peaks seega olema suutelised hankima teavet kõikidelt kohustatud isikutelt, isegi kui konkreetne kohustatud isik ei ole varem aruannet esitanud. Rahapesu andmebüroo peaks olema suuteline ka liidu mõne teise rahapesu andmebüroo taotlusel sellist teavet hankima ning seda teavet taotlenud rahapesu andmebürooga jagama.

15)Kui rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused pääsevad panga- ja maksekontode omanike identiteeti käsitlevale teabele juurde viivitusega, pidurdab see terrorismiga seotud rahaülekannete tuvastamist. Ühele isikule kuuluvate panga- ja maksekonto andmete identifitseerimist võimaldavad andmed on killustatud ega ole seepärast rahapesu andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele õigel ajal juurdepääsetavad. Seetõttu on ülimalt oluline luua kõikides liikmesriikides automatiseeritud keskmehhanismid, nagu registreerimis- või andmesüsteemid, kui tõhusad vahendid, millega saada õigel ajal juurdepääs panga- ja maksekontode omanike, nende esindajate ja tegelikult kasusaavate omanike isikut käsitlevale teabele.

16)Eraelu puutumatuse austamise ja isikuandmete kaitsmise huvides tuleks sellistes registrites säilitada üksnes andmed, mis on rahapesuvastaste uurimiste jaoks minimaalselt vajalikud. Asjaomastele andmesubjektidele tuleks teatada, et nende andmed registreeritakse ja on rahapesu andmebüroodele juurdepääsetavad ning neile tuleks teatavaks teha kontaktpunkt, mille kaudu nad saavad kasutada õigust oma andmetega tutvuda ja oma andmeid parandada. Kõnealuste sätete ülevõtmisel peaks liikmesriigid kehtestama isikuandmete registrites registreerimisel (piisavalt põhjendatud kestusega) maksimaalsed säilitamisperioodid ning ette nägema isikuandmete hävitamise, kui teave ei ole sätestatud eesmärgil enam vajalik. Registritele ja andmebaasidele juurdepääs tuleks anda üksnes põhjendatud teadmisvajaduse korral.

17)Füüsiliste ja juriidiliste isikute andmete täpne identifitseerimine ja kontrollimine on rahapesu või terrorismi rahastamisega võitlemisel ülimalt oluline. Tehingute ja maksete digiteerimise viimased arengusuundumused võimaldavad turvalist kaug- või e-identimist. Selliseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 27 sätestatud identifitseerimisvahendeid tuleb arvesse võtta, eriti selliseid teavitatud e-identimise süsteemide ja vahendeid, mis võimaldavad kõrgele turvalisustasemele vastavate tööriistade kasutamist ja tagavad võrdlusnäitajad, mille järgi kontrollida riiklikul tasandil kehtestatud identimismeetodeid. Seega on ülimalt oluline tunnustada kehtivate identimise vahenditena originaaldokumentide turvalisi elektroonilisi koopiaid, samuti elektroonilisi kinnitusi, tunnistusi või sertifikaate.

18)Direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 lõike 6 punktis a sätestatud tegelikult kasusaava omaniku künnis ei erista reaalseid ettevõtlusega tegelevaid äriühinguid sellistest, mis äritegevust ei teosta ja mida kasutatakse enamjaolt vahendusüksusena vara või sissetuleku ja lõpliku tegelikult kasusaava omaniku vahel. Viimase puhul on määratud künnisest kerge kõrvale hoida, mistõttu ei ole lõppkokkuvõttes juriidilist isikut omavad või kontrollivad füüsilised isikud identifitseeritavad. Selleks, et äriühingu vormi võtnud vahendusüksuste tegelikult kasusaava omaniku teavet paremini välja selgitada, on vaja kehtestada konkreetne omandiõigust näitav künnis.

19)Praeguses raamistikus sätestatud lähenemisviis olemasolevate klientide läbivaatamiseks lähtub riskipõhisest lähenemisviisist. Kuid arvestades teatavate vahendusüksustega seostatavat suuremat rahapesu, terrorismi rahastamise ja seonduvate eelkuritegude riski ei pruugi see lähenemisviis võimaldada riskide õigeks ajaks tuvastamist ja hindamist. Seega on oluline tagada, et juba olemasolevaid teatavate selgelt määratletud kategooriate kliente jälgitaks ka metoodilistel alustel.

20)Liikmesriikidelt nõutakse praegu selle tagamist, et nende territooriumil asutatud juriidilised isikud koguvad ja hoiavad asjakohast, täpset ja ajakohastatud teavet oma tegelikult kasusaava omaniku kohta. Tegelikult kasusaava omaniku kohta täpse ja ajakohastatud teabe vajadus on võtmetegur selliste kurjategijate jälgimisel, kes võiksid vastasel juhul kasutada äriühingu struktuuri taha varjumise võimalust. Finantssüsteemi üleilmne seotus teeb kapitali üle kogu maailma peitmise ja liigutamise hõlpsaks ning rahapesijad ja terrorismi rahastajad, samuti muud kurjategijad on seda võimalust järjest enam kasutanud.

21)Täpsustada tuleks konkreetne tegur, mille alusel määratakse kindaks usaldusfondide ja sarnaste õiguslike üksuste tegelikult kasusaava omaniku teabe jälgimise ja registreerimise eest vastutav liikmesriik. Vältimaks liikmesriikide õigussüsteemide erinevuste tõttu olukorda, et teatavad usaldusfondid ei ole liidus kusagil jälgimisel või registreeritud, tuleks kõik usaldusfondid ja sarnased õiguslikud üksused registreerida nende haldamise kohas. Selleks, et tagada usaldusfondide tegelikult kasusaava omaniku teabe tulemuslik jälgimine ja registreerimine, on vajalik ka liikmesriikidevaheline koostöö.

22)Äriühingu tegelikult kasusaava omaniku kohta teatava teabe avalikustamise kohustuse kaudu tagatav üldsuse juurdepääs toimib nende äriühingutega kaubelda soovivate kolmandate isikute jaoks täiendava tagatisena. Teatavad liikmesriigid on juba astunud samme, et teha tegelikult kasusaavate omanike registris sisalduv teave üldsusele kättesadavaks, või teatanud sellisest kavatsusest. Asjaolu tõttu, et mitte kõik liikmesriigid ei teeks teavet avalikult kättesaadavaks, või kättesaadava teabe ja selle juurdepääsetavusega seotud erinevuste tulemusel võib liidus kujuneda kolmandate isikute erinev kaitsetase. Hästi toimival siseturul on moonutuste vältimiseks vajalik kooskõlastamine.

23)Üldsuse juurdepääs võimaldab ka kodanikuühiskonnal teavet tõhusamalt kontrollida, sh ajakirjanduse või kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt, ning aitab kaasa äritehingute ja finantssüsteemi suhtes usalduse püsimisele. See võib aidata kaasa juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste väärkasutamisega võitlemisele nii uurimiste toetamisega kui ka mainele avalduva mõju kaudu, sest kõik selliste isikute või üksuste potentsiaalsed tehingupartnerid teavad, kes on tegelikult kasusaavad omanikud. See hõlbustab ka teabe kättesaadavust õigel ajal ja tõhusalt nii finantseerimisasutuste kui ka kõnealuste õigusrikkumiste vastu võitlevate muude asutuste, sh kolmandate riikide asutuste jaoks.

24)Investorite ja üldsuse usaldus finantsturgude vastu oleneb suurel määral sellest, kas olemas on täpne avalikustamise kord, mis tagab tegelikult kasusaava omaniku ja äriühingute kontrollistruktuuride suhtes läbipaistvuse. See kehtib eriti selliste äriühingu üldjuhtimise süsteemide puhul, mida iseloomustab omandi koondumine; selliste hulka kuulub ka liidu süsteem. Ühelt poolt võivad olulise hääleõiguse ja rahavoo õigustega suurinvestorid pikaajalist majanduskasvu ja ettevõtete tulemuslikkust soodustada. Teisalt võib suure häältearvuga tegelikult kasusaavate omanike kontrollimine soodustada olukorda, et isikliku kasu saamiseks ja vähemusinvestoreid kahjustades juhitakse kõrvale organisatsiooni vara ja võimalusi.

25)Liikmesriigid peaks seega lubama tegelikult kasusaavat omanikku käsitlevale teabele juurdepääsu piisavalt sidusalt ja kooskõlastatult, kasutades tegelikult kasusaava omaniku teavet sisaldavaid keskregistreid ja kehtestades sõnaselgelt üldsuse juurdepääsu eeskirja, et kolmandad isikud saaksid kogu liidus välja selgitada, kes on äriühingute tegelikult kasusaavad omanikud. Seega on vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/101/EL, 28 et ühtlustada äriühingute tegelikult kasusaava omanikku käsitleva teabe avalikustamise riiklikke sätteid, eriti kolmandate isikute huvide kaitsmise eesmärgil.

26)Eelkõige tuleb leida õiglane tasakaal ettevõtete läbipaistvuse ja rahapesu ennetamise vastu eksisteeriva üldise avaliku huvi ning andmesubjekti põhiõiguste vahel. Üldsusele kättesaadavaks tehtav andmekomplekt peaks olema piiratud, selgelt ja ammendavalt määratletud ning üldist laadi, et vähendada tegelikult kasusaavate omanike kahjustamise võimalust. Samas ei tohiks üldsusele kättesaadavaks tehtav teave olulisel määral erineda praegu kogutavatest andmetest. Selleks, et eraelu puutumatuse üldine riive ja konkreetselt isikuandmete kaitstuse riive oleks võimalikult minimaalne, peaks see teave põhimõtteliselt käsitlema äriühingute ja usaldusühingute tegelikult kasusaavate omanike staatust ning piirduma üksnes tegelikult kasusaavate omanike majandustegevuse valdkonnaga.

27)Tegelikult kasusaavate omanikke käsitleva teabe avalikustamine tuleks kujundada selliselt, et valitsustel ja reguleerivatel asutustel oleks võimalik kiiresti reageerida alternatiivsetele investeerimisviisidele, näiteks rahas arveldatavatel aktsiatel põhinevatele tuletisinstrumentidele. Teisalt ei tuleks seaduspärase enamusosaluse puhul takistada börsiettevõtete juhtimise järelevalves aktiivsema rolli võtmist. Järjest rahvusvahelisema suunitlusega ja keerukamaks muutunud finantsturgude toimimiseks on ülimalt oluline, et rahvusvahelisel tasandil teabe jagamist võimaldavad õigusnormid ja õiguslikud nõuded on kättesaadavad ja riiklikud järelevalveasutused neid tulemuslikult rakendaksid.

28)Tegelikult kasusaavate omanike isikuandmed tuleks avalikustada, et kolmandatel isikutel ja kodanikuühiskonnal tervikuna oleks võimalik teada, kes on tegelikult kasusaavad omanikud. Suurem avalik kontroll aitab kaasa juriidiliste isikute ja juriidiliste üksuste väärkasutuse, sh maksustamise vältimise ärahoidmisele. Seetõttu on ülimalt oluline, et kõnealune teave jääks riiklike registrite ja registrite vastastikuse sidumise kaudu kättesaadavaks veel 10 aastat pärast äriühingu registrist kustutamist. Siiski peaks liikmesriigid suutma õigusaktidega sätestada, kuidas tegelikult kasusaavaid omanikke käsitlevat teavet töödeldakse, sh isikuandmete töötlemise muudel otstarvetel, kui selline töötlemine vastab mõnele avaliku huvi eesmärgile ning on taotletava õiguspärase eesmärgi jaoks vajalik ja proportsionaalne.

29)Samuti peaks liikmesriigid nägema proportsionaalse ja tasakaalustatud lähenemise huvides ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õiguste tagamiseks ette tegelikult kasusaavat omanikku käsitleva teabe avalikustamise ja registrites juurdepääsemise suhtes erandid erandlikel asjaoludel, kui teabe tulemusel tekiks tegelikult kasusaava omaniku suhtes kelmuse, inimröövi, väljapressimise, vägivalla või ähvardamise oht.

30)Käesoleva direktiivi raames kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ, 29 mis asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679 30 .

31)Sellest tulenevalt tuleks füüsilisi isikuid, kelle isikuandmeid hoitakse tegelikult kasusaavaid omanikke käsitleva teabena riiklikes registrites, enne nende isikuandmete avalikustamist sellest teavitada. Lisaks tuleks kättesaadavaks teha üksnes isikuandmed, mis on ajakohased ja käsitlevad praeguseid tegelikult kasusaavaid omanikke, ning neid omanikke tuleks teavitada nende õigustest liidu praeguse andmekaitsealase õigusraamistiku kohaselt, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 2016/679 ja direktiivis (EL) 2016/680, 31 ning kõnealuste õiguste kasutamisel kohaldatavast korrast.

32)Käesolev direktiiv ei piira kooskõlas nõukogu raamotsusega 2008/977/JSK, 32 mis asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680, 33 pädevate asutuste töödeldavate isikuandmete kaitset.

33)Praegu on liidus tegutsevad äriühingud ja samalaadsed juriidilised isikud kohustatud registreerima tegelikult kasusaava omaniku teabe, kuid sama kohustust ei ole kõigil liidus asutatud samalaadsete omadustega usaldusfondidel ja muudel õiguslikel üksustel nagu Treuhand, fiducie või fideicomiso. Selleks, et sidusate ja samaväärsete tingimuste alusel tagada kõigi liidus tegutsevate juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tegelikult kasusaavate omanike nõuetekohane identifitseerimine ja jälgimine, peaks usaldusfondi tegelikult kasusaavate omanike nende haldurite poolt registreerimist käsitlevad eeskirjad olema kooskõlas äriühingute puhul tegelikult kasusaavate omanike teabe registreerimise eeskirjadega.

34)Tegelikult kasusaava omaniku kohta avalikult kättesaadava teabe puhul on ülimalt oluline võtta arvesse usaldusfondide ja samalaadsete õiguslike üksuste eripärasid. Hoolimata sellest, kuidas neid riiklikus õiguses käsitletakse, tuleks eristada usaldusfonde, mida omab isik (või mida omatakse selle isiku nimel), kes tegeleb äritegevusega, mis seisneb usaldusfondide haldamises (või hõlmab seda) ning tegutseb kõnealuse äritegevuse raames fondi haldajana kasumi saamise eesmärgil, ning kõiki muid usaldusfonde. Arvestades esimese kategooria usaldusfondide laadi, tuleb nende tegelikult kasusaavaid omanikke käsitlev teave teha avalikult kättesaadavaks kohustusliku avalikustamisega. Juurdepääs tuleb anda tegelikult kasusaavat omanikku käsitlevale samavõrra piiratud andmekomplektile nagu äriühingute puhul.

35)Proportsionaalsuse tagamiseks peab kõikide muude usaldusfondide peale nende, mis hõlmavad mis tahes varast, mida omab isik (või mida omatakse selle isiku nimel), kes tegeleb äritegevusega, mis seisneb usaldusfondide haldamises (või hõlmab seda) ning tegutseb kõnealuse äritegevuse raames fondi haldajana kasumi saamise eesmärgil, tegelikult kasusaavat omanikku käsitlev teave olema kättesaadav ainult õigustatud huviga isikutele. Rahapesu, terrorismi rahastamise ja nendega seotud eelkuritegudega seonduvat õigustatud huvi tuleks põhjendada käepäraste vahenditega, nagu vabaühenduste põhikirjad või eesmärkide ja ülesannete kirjeldus, või rahapesu, terrorismi rahastamise ja nendega seotud eelkuritegude vastu võitlemisega seonduv tõendatud varasem tegevus, või tõendatud kogemus selle valdkonna uuringute või meetmetega.

36)Registreerimise ja teabevahetuse sidususe ning tõhususe tagamiseks peaks liikmesriigid tagama, et liikmesriigis usaldusfondide tegelikult kasusaavat omanikku käsitleva teabe registri eest vastutav amet teeks koostööd muudes liikmesriikides sama ülesannet täitvate ametitega, jagades teavet esimese liikmesriigi õigusega reguleeritavate ja muus liikmesriigis hallatavate usaldusfondide kohta.

37)Oluline on tagada, et kohustatud isikud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastased eeskirju nõuetekohaselt rakendaks. Selles kontekstis peaks liikmesriigid tugevdama rolli, mida täidavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ülesandeid täitma määratud pädeva asutusena tegevad avaliku sektori asutused, sh rahapesu andmebürood, rahapesu, seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise uurimise ning süüdlaste vastutuselevõtmise, samuti kuritegelike varade arestimise või külmutamise ja konfiskeerimise eest vastutavad asutused ning korruptsioonivastased asutused, maksuametid, sularaha ja vabalt kaubeldavate esitaja maksevahendite piiriülese liikumise kohta aruandeid saavad ametid ning kohustatud isikute poolse eeskirjade täitmisega seotud järelevalve või kontrollimise ülesandeid täitvad asutused.

38)Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta 34 on liikmesriigid kohustunud põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

39)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise ja uurimise abil finantssüsteemi kaitsmine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest liikmesriikide poolt oma finantssüsteemi kaitseks võetavad meetmed ei pruugi olla kooskõlas siseturu toimimisega ning õigusriigi ja liidu avaliku korra nõuetega, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

40)Käesolevas direktiivis järgitakse põhiõigusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaseid põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele (harta artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (harta artikkel 8) ja õigust ettevõtlusvabadusele (harta artikkel 16).

41)Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks liidus kehtestatud korra tugevdamiseks vastu võetud meetmeid on vaja kiiresti rakendada ja võttes arvesse, et liikmesriigid on otsustanud direktiivi (EL) nr 2015/849 ülevõtmisega kiiresti edasi minna, tuleks käesolev direktiiv üle võtta 1. jaanuariks 2017. Samal põhusel tuleks ka direktiivi (EL) 2015/849 ja direktiivi 2009/101/EÜ muudatused üle võtta 1. jaanuariks 2017.

42)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 35 artikli 28 lõikele 2 [ning ta esitas oma arvamuse... 36 ].

43)Seepärast tuleks direktiive (EL) 2015/849 ja 2009/101/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi (EL) 2015/849 muutmine

Direktiivi (EL) 2015/849 muudetakse järgmiselt:

(1)artikli 2 lõike 1 punktis 3 lisatakse järgmised alapunktid g ja h:

„g) pakkujad, kelle peamine ja kutsetegevus on virtuaalvaluutade ja ametlike valuutade vahetamise teenused;

h) nn rahakotiteenuste pakkujad, kes pakuvad virtuaalvaluutade kasutamiseks vajalike sertifikaatide hoidmise teenuseid.“;

(2)artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) punkti 6 alapunkti a alapunkti i lisatakse järgmine lõik:

„Käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti b ja artikli 30 kohaldamisel alandatakse sellise juriidilise isiku puhul, kes on direktiivis 2011/16/EL määratletud passiivne finantssektoriväline ettevõte, teises lõigus sätestatud omandiõigus või kontrolliõigus 10 %-le.“;

b) punkt 16 asendatakse järgmisega:

„16) „e-raha“ – direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 2 määratletud e-raha, v.a sama direktiivi artikli 1 lõikes 4 ja lõikes 5 osutatud rahalised väärtused;“;

c) lisatakse punkt 18:

„18) „virtuaalvaluutad“ – digitaalsed väärtusekandjad, mida ei ole välja andnud keskpank ega avaliku sektori asutus ja mis ei pruugi olla seotud ametliku valuutaga, kuid mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina ning mida on võimalik elektrooniliselt üle kanda, hoiustada ning millega on võimalik elektrooniliselt kaubelda.“;

(3)artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) esimese lõigu punktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a) maksevahend ei ole uuesti laetav või selle igakuine maksetehingute ülemlimiit on 150 eurot, mida saab kasutada ainult asjaomases liikmesriigis;

b) elektrooniliselt hoitava rahasumma suurus ei ületa 150 eurot;“;

ii) teine lõik jäetakse välja;

b)    lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 sätestatud erandit ei kohaldata e-raha rahalise väärtuse veebimakseteks kasutamise või sularahas tagastamise ega väljavõtmise puhul, kui tagastatava summa suurus ületab 50 eurot.“;

c)    lisatakse lõige 3:

„3. Liikmesriigid tagavad, et soetajana tegutsevad liidu krediidiasutused ja finantseerimisasutused võtavad vastu üksnes sellistes kolmandates riikides välja antud eelmaksekaartidega tehtud makseid, kus sellised kaardid vastavad nõuetele, mis on artikli 13 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c ning artiklis 14 sätestatud nõuetega samaväärsed või mida võib lugeda käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 nõuetele vastavaks.“;

(4) artikli 13 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)    kliendi isikusamasuse tuvastamine ja kontroll usaldusväärsest ja sõltumatust allikast, sh olemasolu korral määruses (EL) nr 910/2014* sätestatud e-identimise vahendi kaudu, hangitud dokumentide, andmete või teabe abil“;

_________________________________________________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).“

(5)artikli 14 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid nõuavad, et lisaks kliendi suhtes rakendatavate tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamisele kõikide uute klientide puhul kohaldavad kohustatud isikud neid sobival ajal ka olemasolevate klientide puhul, lähtudes riskitundlikkusest, või kui kliendi asjaomane olukord muutub, või kui kohustatud isik on kohustatud asjaomase kalendriaasta jooksul kliendiga ühendust võtma, et kontrollida tegelikult kasusaavate omanikega seonduvat mis tahes teavet, eriti direktiivi 2011/16/EL raames.“;

(6)artikli 18 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva direktiivi artiklites 19–24 osutatud juhtudel, samuti muudel liikmesriikide või asjaomaste üksuste poolt kindlaks määratud suurema riskiga juhtudel nõuavad liikmesriigid asjaomastelt üksustelt kliendi suhtes rakendatavate tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamist, et kõnealuseid riske asjakohaselt juhtida ja vähendada.“;

(7)lisatakse artikkel 18 a:

„Artikkel 18a

1. Suure riskiga kolmandate riikidega tehingute tegemisel nõuavad liikmesriigid, et artikli 9 lõike 2 kohaselt suure riskiga kolmanda riigina määratletud riikides asuva või asutatud füüsilise või juriidilise isikuga tegeledes kohaldavad kohustatud isikud vähemalt järgmisi kliendi suhtes rakendatavaid tugevdatud hoolsusmeetmeid:

(a)hankida kliendi kohta lisateavet;

(b)hankida lisateavet ärisuhte kavandatud olemuse kohta;

(c)hankida teavet kliendi vahendite allika või vara allika kohta;

(d)hankida teavet kavandatud või sooritatud tehingute põhjuste kohta;

(e)hankida kõrgema juhtkonna heakskiit ärisuhete loomiseks või jätkamiseks;

(f)teha tugevdatud järelevalvet ärisuhte üle, suurendades kohaldatud kontrollide arvu ja parandades nende ajastust ning valides välja täiendavat uurimist vajavate tehingute mustrid;

(g)nõuda esimese makse sooritamist kliendi nimel avatud konto kaudu pangas, mis on allutatud samaväärsetele kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete standarditele.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud meetmetele ja pidades kinni liidu rahvusvahelistest kohustustest, võivad liikmesriigid nõuda kohustatud isikutelt, et nad artikli 9 lõike 2 kohaselt suure riskiga kolmanda riigina määratletud riikides asuvate või asutatud füüsilise või juriidilise isikuga tegeledes rakendaks üht või mitut täiendavat maandamismeedet:

a)    kohustada finantseerimisasutusi kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmete lisaelemente;

b)    võtta kasutusele tugevdatud asjakohased aruandlusmehhanismid või süstemaatilise finantstehingute aruandluse;

c)     piirata ärisuhteid või finantstehinguid määratletud riigi asuvate füüsiliste või juriidiliste isikutega.

3. Lisaks lõikes 1 sätestatud meetmetele võivad liikmesriigid liidu rahvusvahelistest kohustustest kinni pidades rakendada artikli 9 lõike 2 kohaselt suure riskiga kolmanda riigina määratletud riikide suhtes üht järgmistest meetmetest:

a)    keelduda avamast asjaomase riigi finantseerimisasutuste tütarettevõtjaid, harukontoreid või esindusi või võtta muul viisil arvesse asjaolu, et asjaomane finantseerimisasutus pärineb riigist, millel puuduvad piisavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid;

b)    keelata finantseerimisasutustel harukontorite või esinduste asutamise asjaomases riigis või võtta muul viisil arvesse asjaolu, et harukontor või esindus asub riigis, millel puuduvad piisavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid;

c)    keelata finantseerimisasutustel kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete rakendamisel toetuda asjaomases riigis asuvatele kolmandatele isikutele;

d)    kohustada finantseerimisasutusi vaatama läbi korrespondentsuhted asjaomase riigi finantseerimisasutustega ja neid muutma või need vajaduse korral lõpetama;

e)    nõuda tugevdatud järelevalvealast uurimist või välisauditi nõuete kehtestamist asjaomases riigis asuvate finantseerimisasutuste filiaalide ja tütarettevõtjate suhtes;

f)    nõuda tugevdatud välisauditi nõuete kohaldamist finantsrühmade suhtes seoses nende asjaomases riigis asuvate mis tahes filiaalide ja tütarettevõtjatega.

4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete jõustamisel või rakendamisel võtavad liikmesriigid konkreetsetest kolmandatest riikidest lähtuva riskidega seoses asjakohasel juhul arvesse vastavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja standardite kehtestajate koostatud hindamisi, hinnanguid või aruandeid.

5. Liikmesriigid annavad enne lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete jõustamist või rakendamist sellest komisjonile teada.“;

(8)artikli 27 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikud, kelle juurde klient suunatakse, võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et taotluse korral edastab kolmas isik viivitamata kliendi või tegelikult kasusaava omaniku isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise andmete, sh olemasolu korral määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud e-identimise vahendi abil saadud andmete, ning muude asjakohaste dokumentide koopiad.“;

(9)artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 5 esimese lõigu punkt c ja teine lõik jäetakse välja;

b) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Lõikes 3 osutatud keskregister tagab, et pädevad asutused ja rahapesu andmebürood saavad õigeaegse ja piiramatu juurdepääsu keskregistris hoitavatele kõikidele andmetele, ilma piiranguteta ja asjaomast isikut ette hoiatamata. Samuti peab see võimaldama õigeaegse juurdepääsu kooskõlas II peatükiga kliendi suhtes hoolsusmeetmed võtvatele kohustatud isikutele.

Lõikes 3 osutatud juurdepääsu saavad pädevad asutused on sellised avaliku sektori asutused, mis on määratud täitma ülesandeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, sh maksuametid ning rahapesu, seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise uurimise või süüdlaste vastutuselevõtmise, kuritegelike varade jälitamise ja arestimise või arestimise ja konfiskeerimise eest vastutavad asutused.“;

c) lõiked 9 ja 10 asendatakse järgmisega:

„9. Riiklikus õiguses sätestatavatel erandlikel asjaoludel, kui lõike 5 punktis b osutatud juurdepääsu tulemusel tekiks tegelikult kasusaava omaniku suhtes kelmuse, inimröövi, väljapressimise, vägivalla või ähvardamise oht või kui tegelikult kasusaav omanik on alaealine või muul viisil teovõimetu, võivad liikmesriigid üksikjuhtumipõhiselt erandkorras kehtestada tegelikult kasusaavat omanikku käsitlevale täielikule või osalisele teabele sellise juurdepääsu andmisel erandi.

Käesoleva lõike alusel tehtud erandeid ei kohaldata krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste suhtes, samuti artikli 2 lõike 1 punkti 3 alapunktis b osutatud kohustatud isikute suhtes, kes on ametiisikud.

10. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõikes 3 osutatud keskregistrid on vastastikku seotud direktiivi 2009/101/EÜ artikli 4a lõike 1 kohaselt loodud Euroopa keskse platvormi kaudu. Liikmesriikide kesksüsteemid ühendatakse selle platvormiga direktiivi 2009/101/EÜ artikli 4c alusel komisjoni vastu võetud rakendusaktides sätestatud tehnilise kirjelduse ja korra kohaselt.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave on kooskõlas liikmesriikides käesoleva artikli lõiget 5 rakendavate siseriiklike õigusnormidega kättesaadav direktiivi 2009/101/EÜ artikli 4a lõike 2 kohaselt loodud registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid teevad omavahel ja komisjoniga koostööd, et kooskõlas lõikega 5 rakendada erinevaid juurdepääsu liike.“;

(10)artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)    lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat artiklit kohaldatakse usaldusfondide ja selliste muud liiki õiguslike üksuste suhtes, mille struktuur ja funktsioonid sarnanevad usaldusfondide struktuuri ja funktsioonidega, nagu fiducie, Treuhand või fideicomiso.

Kõik liikmesriigid kohustavad nende liikmesriigis hallatava usaldusfondi usaldusisikuid koguma ja hoidma asjakohast, täpset ja ajakohastatud teavet usaldusfondi tegelikult kasusaavate omanike kohta. Kõnealune teave hõlmab andmeid järgmiste isikute kohta:

a) asutaja;

b) usaldusisik;

c) kaitsja (kui on olemas);

d) kasusaajad või kasusaajate liik;

e) usaldusfondi üle kontrolli omav muu füüsiline isik.“;

b)    lisatakse lõige 3a:

„3 a. Lõikes 1 osutatud teavet hoitakse selle liikmesriigi loodud keskregistris, kus usaldusfondi hallatakse.“;

c)    lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3a osutatud registris hoitav teave on asjaomast isikut ette hoiatamata pädevate asutuste ja rahapesu andmebüroode jaoks juurdepääsetav õigel ajal ja piiramatult. Nad peavad ka tagama, et kohustatud isikud saavad sellisele teabele õigeaegse juurdepääsu kooskõlas II peatükis sätestatud kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega. Liikmesriigid teatavad komisjonile asjaomase korra kirjelduse.

Lõikes 3a osutatud juurdepääsu saavad pädevad asutused on sellised avaliku sektori asutused, mis on määratud täitma ülesandeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, sh maksuametid ning rahapesu, seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise uurimise või süüdlaste vastutuselevõtmise ning kuritegelike varade või arestimise ja konfiskeerimise eest vastutavad asutused.“;

d)    lisatakse järgmised punktid 4a ja 4b:

„4 a. Käesoleva artikli lõikes 3a osutatud registris hoitav teave, mis käsitleb mis tahes muid usaldusfonde peale direktiivi (EÜ) 2009/101 artikli 7b punktis b osutatute, on juurdepääsetav kõigile isikutele ja organisatsioonidele, kes suudavad tõendada õigustatud huvi.

Kõigile õigustatud huvi tõendada suutvatele isikutele ja organisatsioonidele juurdepääsetav teave sisaldab artikli 3 lõike 6 punkti b kohase tegelikult kasusaava omaniku nime, sünnikuud ja -aastat, kodakondsust ja elukohariiki.

4b. Kohustatud isikud hangivad lõike 3a kohaselt tegelikult kasusaava omaniku teabe registreerimise kohustusega usaldusfondi või muu õigusliku üksusega uue kliendisuhte loomisel vajaduse korral alati registreerimistõendi.“;

e)    lisatakse lõige 7a:

„7 a. Riiklikus õiguses sätestatud erandlikel asjaoludel, kui lõigetes 4 ja 4a osutatud juurdepääsu tulemusel tekiks tegelikult kasusaava omaniku suhtes kelmuse, inimröövi, väljapressimise, vägivalla või ähvardamise oht või kui tegelikult kasusaav omanik on alaealine või muul viisil teovõimetu, võivad liikmesriigid üksikjuhtumipõhiselt erandkorras kehtestada tegelikult kasusaavat omanikku käsitlevale täielikule või osalisele teabele sellise juurdepääsu andmisel erandi.

Esimese lõigu alusel tehtud erandeid ei kohaldata krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste suhtes ning artikli 2 lõike 1 punkti 3 alapunktis b osutatud kohustatud isikute suhtes, kes on ametiisikud.

Kui liikmesriik otsustab kehtestada esimese lõigu kohaselt erandi, ei tohi ta piirata pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele antavat teabele juurdepääsu.“;

f)    lõige 8 jäetakse välja;

g)    lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõikes 3a osutatud keskregistrid on vastastikku seotud direktiivi 2009/101/EÜ artikli 4a lõike 1 kohaselt loodud Euroopa keskse platvormi kaudu. Liikmesriikide kesksüsteemid ühendatakse selle platvormiga direktiivi 2009/101/EÜ artikli 4c alusel komisjoni vastu võetud rakendusaktides sätestatud tehnilise kirjelduse ja korra kohaselt.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave on kooskõlas liikmesriikides käesoleva artikli lõikeid 4 ja 5 rakendavate siseriiklike seadustega kättesaadav direktiivi 2009/101/EÜ artikli 4a lõike 2 kohaselt loodud registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et nende riiklike registrite ja registrite sidestamise süsteemi kaudu tehakse kättesaadavaks üksnes selline lõikes 1 osutatud teave, mis on ajakohane ja käsitleb praeguseid tegelikult kasusaavaid omanikke, ning sellele teabele antakse juurdepääs kooskõlas andmekaitsenormidega.

Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4 ja 4a rakendada erinevaid juurepääsuliike.“;

h)    lisatakse lõige 10:

„10. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse usaldusfondi haldamise kohaks usaldusisikute järgsed liikmesriigid.“;

(11)artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)    lõike 3 esimese lõigu neljas lause asendatakse järgmisega:

„Ta peab olema võimeline kohustatud isikutelt teavet saama ja seda kasutama.“;

b)    lisatakse lõige 9:

„9. Kõik rahapesu andmebürood peavad oma ülesannete täitmisel olema käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärgil suutelised kõigilt kohustatud isikutelt teavet saama ja seda kasutama, seda isegi juhul, kui selline kohustatud isik ei ole varem esitanud artikli 33 lõike 1 punkti a kohast aruannet.“;

(12)lisatakse artikkel 32 a:

„Artikkel 32 a

1. Liikmesriigid loovad automatiseeritud keskmehhanismid, nagu keskregistrid või kesksed elektroonilised andmeotsingu süsteemid, mis võimaldavad õigel ajal identifitseerida kõiki füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel või kelle kontrolli all on direktiivis 2007/64/EÜ määratletud maksekontosid ja pangakontosid asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvas finantsasutuses. Liikmesriigid esitavad komisjonile teatise selliste riiklike mehhanismide kirjeldusega.

2. Liikmesriigid tagavad rahapesu andmebüroode ja pädevate asutuste vahetu riikliku tasandi juurdepääsu lõikes 1 osutatud keskmehhanismides hoitavale teabele, mida nad vajavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks. Liikmesriigid tagavad, et kõik rahapesu andmebürood suudavad esitada lõikes 1 osutatud keskmehhanismides hoitavat teavet kõikidele teistele rahapesu andmebüroodele kooskõlas artikliga 53 ja õigel ajal.

3. Lõikes 1 osutatud keskmehhanismide kaudu peab olema juurdepääsetav ja otsitav järgmine teave:

–kliendi-kontoomaniku ja kõigi arvatavalt kliendi nimel tegutsevate isikute kohta: nimi, lisaks muud artikli 13 lõike 1 punkti a ülevõtvates riiklikes sätetes nõutud andmed isikusamasuse tuvastamiseks või kordumatu tunnuskood;

–kliendi-kontoomaniku tegelikult kasusaava omaniku kohta: nimi, lisaks muud artikli 13 lõike 1 punkti b ülevõtvates riiklikes sätetes nõutud andmed isikusamasuse tuvastamiseks või kordumatu tunnuskood;

–panga- või maksekonto kohta: IBAN-number ning konto avamise ja sulgemise kuupäev.“;

(13)artikli 33 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)    esitada rahapesu andmebüroole selle taotluse korral vahetult kogu vajalik teave.“;

(14)artikli 39 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõikes 1 sätestatud keeld ei takista teabe edastamist samasse kontserni kuuluvate liikmesriigi krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste vahel või kõnealuste asutuste ja nende poolt kolmandates riikides asutatud filiaalide ja enamusosalusega tütarettevõtjate vahel, tingimusel et need üksused ja enamusosalusega tütarettevõtjad järgivad täielikult kontserniüleseid põhimõtteid ja protseduure, sealhulgas artikli 42 kohaseid menetlusi teabe jagamiseks kontsernis, ning et kontserniülesed põhimõtted ja protseduurid vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.“;

(15)artikli 40 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)    punktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)    kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete puhul säilitatakse dokumentide koopiaid ning teavet, mida on vaja, et täita kliendi suhtes rakendatavaid hoolsuskohustusi, mis on sätestatud II peatükis, sh olemasolu korral määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud e-identimise vahendi abil saadud andmeid, viie aasta jooksul pärast kliendisuhte lõppu või juhutehingu tegemise kuupäeva;

b)    tehingute tõendusmaterjali ja teavet säilitatakse originaaldokumentidena või nende koopiatena, mida võib kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt kasutada kohtumenetluse käigus tehingute tuvastamiseks, sh olemasolu korral määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud e-identimise vahendi abil saadud andmeid, viie aasta jooksul pärast kliendisuhte lõppu või juhutehingu tegemise kuupäeva.“;

b)    lisatakse järgmine lõik:

„Teist lõiku kohaldatakse ka artiklis 32a osutatud keskmehhanismide kaudu juurdepääsetava teabe suhtes.“;

(16)artikli 47 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et virtuaalvaluutade ja ametlike valuutade vahetamise teenuse pakkujatel, nn rahakotiteenuste pakkujatel, valuutavahetusasutustel ja tšekkide sularahaks vahetamise asutustel ning usaldusfondi- või äriühinguteenuste pakkujatel on tegevusluba või nad on registrisse kantud ning hasartmänguteenuste pakkujad on reguleeritud.“;

(17)artikkel 49 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49

Liikmesriigid tagavad, et poliitikakujundajad, rahapesu andmebürood, järelevalveasutused ning muud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud asutused nagu maksuametid kehtestavad tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad neil riigisiseselt teha koostööd ja koordineerida meetmeid seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete ning meetmete väljatöötamise ja rakendamisega, sealhulgas selleks, et täita artiklist 7 tulenevat kohustust.“;

(18)VI peatüki 3. jaos lisatakse alajagu IIa:

„IIa alajagu

Pädevate asutuste vaheline koostöö

Artikkel 50a

Liikmesriigid ei keela pädevate asutuste vahelist koostööd ega abistamist ning ei sea selleks põhjendamatuid ega ülemääraselt piiravaid tingimusi. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused ei keeldu abitaotlusest järgmistel põhjustel:

a) leitakse, et taotlus käsitleb ka maksuküsimusi;

b) siseriiklike õigusaktidega nõutakse kohustatud isikutelt saladuse hoidmist või konfidentsiaalsust, v.a juhul kui soovitud teavet kaitstakse kutsesaladuse või õiguspraktikas ametisaladuse olukorras;

c) taotluse saanud liikmesriigis on käimas tõendite kogumine, uurimine või menetlus, v.a kui abi seda tõendite kogumist, uurimist või menetlust takistaks;

d) taotleva partnerasutuse laad või staatus erineb taotluse saanud pädeva asutuse omast.“;

(19)artikli 53 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood vahetavad omal algatusel või taotluse korral mis tahes teavet, mida rahapesu andmebüroodel võib olla vaja rahapesuga või terrorismi rahastamisega ning sellesse kaasatud füüsiliste või juriidiliste isikutega seotud teabe töötlemisel või analüüsimisel, olenemata seotud eelkuritegude liigist ja isegi siis, kui seotud eelkuritegude liik ei ole teabe vahetamise ajal kindlaks tehtud.“;

b) lõike 2 teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Kõnealune rahapesu andmebüroo hangib teabe kooskõlas artikli 32 lõikega 9 ning edastab vastused viivitamata.“;

(20)artikli 55 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et taotluse saanud rahapesu andmebüroo eelnev luba levitada teavet pädevatele asutustele antakse olenemata seotud eelkuritegude liigist viivitamata ja võimalikult suures ulatuses. Taotluse saanud rahapesu andmebüroo ei saa keelduda selliseks levitamiseks loa andmisest, välja arvatud juhul, kui see jääb väljapoole tema rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sätete kohaldamisala, võib kahjustada kriminaaluurimist, on ilmselgelt ebaproportsionaalne mõne füüsilise või juriidilise isiku või taotluse saanud rahapesu andmebüroo liikmesriigi õiguspäraste huvidega või on muul viisil vastuolus asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse üldpõhimõtetega. Nõusoleku andmisest keeldumisele lisatakse alati nõuetekohane põhjendus.“;

(21)artikkel 57 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 57

Maksukuritegude määratluste erinevused liikmesriikide siseriiklikus õiguses ei takista rahapesu andmebüroode suutlikkust abistada mõnda teist rahapesu andmebürood ega piira teabe vahetamist, levitamist ja kasutamist kooskõlas artiklitega 53, 54 ja 55.“;

(22)artiklile 65 lisatakse teine lõik:

„Vajaduse korral esitatakse koos aruandega asjakohased ettepanekud, mis käsitlevad olenevalt olukorrast mh virtuaalvaluutasid, volitusi rahapesu andmebüroo jaoks juurdepääsetava kasutajate isiku ja rahakottide aadressi registreerimise keskandmebaasi loomiseks ning haldamiseks, samuti virtuaalvaluutade kasutajate täidetavate kinnituste vorme.“;

(23)artikli 66 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Direktiivid 2005/60/EÜ ja 2006/70/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2017.“;

(24)artikli 67 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.“;

(25)III lisa punktis 2 asendatakse alapunkt c järgmisega:

„c) ärisuhe või tehingud, mille puhul ei viibita samas kohas ja ei võeta teatavaid kaitseabinõusid, nagu e-identimise vahendid või asjaomased usaldusteenused, mis on määratletud määruses (EL) nr 910/2014.“;

Artikkel 2

Direktiivi 2009/101/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/101/EÜ muudetakse järgmiselt:

1) Peatükki 1 lisatakse artikkel 1a:

Artikkel 1 a

Kohaldamisala

Tegelikult kasusaavat omanikku käsitleva teabe avalikustamise meetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis on seotud järgmiste üksustega:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/849* artiklis 30 osutatud äriühingud ja muud õiguslikud üksused, sh käesoleva direktiivi artiklis 1 osutatud liiki ettevõtted, v.a mittetulunduslikud;

b) usaldusfondid, mis hõlmavad mis tahes vara, mida omab isik (või mida omatakse selle isiku nimel), kes tegeleb äritegevusega, mis seisneb usaldusfondide haldamises (või hõlmab seda) ning tegutseb kõnealuse äritegevuse raames fondi haldajana kasumi saamise eesmärgil; samuti muud liiki õiguslikud üksused, mille ülesehitus või funktsioon sarnaneb sellistele usaldusfondidele.

___________________________________________________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).“;

2) Peatükki 2 lisatakse artikkel 7b:

„Artikkel 7b

Tegelikult kasusaavaid omanikke käsitleva teabe avalikustamine

1.    Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et käesoleva direktiivi artikli 1a lõigetes a ja b osutatud üksused täidavad oma tegelikult kasusaava omaniku kohta asjakohase, täpse ja ajakohastatud teabe avalikustamise kohustust kooskõlas direktiivi 2015/849 artiklitega 30 ja 31.

Teave sisaldab tegelikult kasusaava omaniku nime, sünnikuud ja -aastat, kodakondsust, elukohariiki ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatust.

2.    Tegelikult kasusaavat omanikku käsitleva teabe avalikustamine lõikes 1 osutatud viisil tuleb tagada direktiivi 2015/849 artikli 30 lõikes 3 ja artikli 31 lõikes 3a osutatud keskregistrite kaudu.

3.    Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave tegelikult kasusaava omaniku kohta tehakse ka avalikult kättesaadavaks artikli 4a lõikes 2 osutatud registrite sidestamise süsteemi kaudu.

4.    Riiklikus õiguses sätestatud erandlikel asjaoludel, kui lõikes 1 sätestatud juurdepääsu tulemusel tekiks tegelikult kasusaava omaniku suhtes kelmuse, inimröövi, väljapressimise, vägivalla või ähvardamise oht või kui tegelikult kasusaav omanik on alaealine või muul viisil teovõimetu, võivad liikmesriigid üksikjuhtumipõhiselt erandkorras kehtestada tegelikult kasusaavat omanikku käsitleva täieliku või osalise teabe kohustusliku avalikustamise erandi.

5.    Tegelikult kasusaavate omanike lõikes 1 osutatud andmed avalikustatakse selleks, et kolmandatel isikutel ja kodanikuühiskonnal tervikuna oleks võimalik teada, kes on tegelikult kasusaavad omanikud, aidates nii kaasa juriidiliste isikute ja juriidiliste üksuste väärkasutuse ärahoidmisele. Sel otstarbel jääb kõnealune teave riiklike registrite ja registrite omavahelise ühendamise kaudu kättesaadavaks kuni 10 aastat pärast äriühingu registrist kustutamist.“.

Artikkel 3

Ülevõtmine

1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Liikmesriigid edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849 rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EL (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa julgeoleku tegevuskava COM (2015) 185 (final) kohta.

(4) http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2015/11/20-jha-conclusions-counter-terrorism/

(5) http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2015/12/08-ecofin-conclusions-corporate-taxation/

(6) http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2015/12/18-euco-conclusions/

(7) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta, COM (2016) 50 (final).

(8) http://english.eu2016.nl/documents/publications/2016/04/22/informal-ecofin---line-to-take-nl-presidency .

(9) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-%2f%2fEP%2f%2fTEXT%2bTA%2bP8-TA-2015-0457%2b0%2bDOC%2bXML%2bV0%2f%2fEN&language=EN

(10) COM(2015) 625 final

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, millega muudetakse direktiivi 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus nr 2017/751 kaardimaksete vahendustasude kohta.

(13) Nõukogu 9. detsembri 20114. aasta direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL, mis puudutab maksualase info automaatset vahetust (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(17) COM(2015) 192 final

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014, aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk. 73).

(19) COM(2016) 451.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2003. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk. 11).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(22) ELT C […], […], lk […].

(23) ELT C […], […], lk […].

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(25) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ (COM(2015) 185 final).

(26) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta (COM(2016) 50 final).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(32) Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (ELT L 350, 30.12.2008, lk 60).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, vastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(34) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(36) ELT C...