|
ISSN 1977-0901 doi:10.3000/19770901.C_2013.150.ell |
||
|
Επίσημη Εφημερίδα της Ευρωπαϊκής Ένωσης |
C 150 |
|
|
||
|
Έκδοση στην ελληνική γλώσσα |
Ανακοινώσεις και Πληροφορίες |
56ό έτος |
|
Ανακοίνωση αριθ |
Περιεχόμενα |
Σελίδα |
|
|
II Ανακοινώσεις |
|
|
|
ΑΝΑΚΟΙΝΩΣΕΙΣ ΤΩΝ ΘΕΣΜΙΚΩΝ ΚΑΙ ΛΟΙΠΩΝ ΟΡΓΑΝΩΝ ΚΑΙ ΤΩΝ ΟΡΓΑΝΙΣΜΩΝ ΤΗΣ ΕΥΡΩΠΑΪΚΗΣ ΕΝΩΣΗΣ |
|
|
|
Ευρωπαϊκή Επιτροπή |
|
|
2013/C 150/01 |
Μη διατύπωση αντιρρήσεων σχετικά με κοινοποιηθείσα συγκέντρωση (Υπόθεση COMP/M.6886 — Lindengruppen/FAM/Höganäs) ( 1 ) |
|
|
|
IV Πληροφορίες |
|
|
|
ΠΛΗΡΟΦΟΡΙΕΣ ΠΡΟΕΡΧΟΜΕΝΕΣ ΑΠΟ ΤΑ ΘΕΣΜΙΚΑ ΚΑΙ ΛΟΙΠΑ ΟΡΓΑΝΑ ΚΑΙ ΤΟΥΣ ΟΡΓΑΝΙΣΜΟΥΣ ΤΗΣ ΕΥΡΩΠΑΪΚΗΣ ΕΝΩΣΗΣ |
|
|
|
Ευρωπαϊκή Επιτροπή |
|
|
2013/C 150/02 |
||
|
2013/C 150/03 |
Κρατική ενίσχυση — Εσθονία — Κρατική ενίσχυση SA.35956 (13/C) (πρώην 13/NN) (πρώην 12/N) — Ενίσχυση διάσωσης υπέρ της Estonian Air — Πρόσκληση για την υποβολή παρατηρήσεων σύμφωνα με το άρθρο 108 παράγραφος 2 της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης ( 1 ) |
|
|
2013/C 150/04 |
Κρατική ενίσχυση — Εσθονία — Κρατική ενίσχυση SA.35956 (13/C) (πρώην 13/NN) (πρώην 12/N) — Ενίσχυση διάσωσης υπέρ της Estonian Air — Πρόσκληση για την υποβολή παρατηρήσεων σύμφωνα με το άρθρο 108 παράγραφος 2 της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης ( 1 ) |
|
|
|
V Γνωστοποιήσεις |
|
|
|
ΔΙΟΙΚΗΤΙΚΕΣ ΔΙΑΔΙΚΑΣΙΕΣ |
|
|
|
Ευρωπαϊκή Επιτροπή |
|
|
2013/C 150/05 |
||
|
|
ΔΙΑΔΙΚΑΣΙΕΣ ΠΟΥ ΑΦΟΡΟΥΝ ΤΗΝ ΕΦΑΡΜΟΓΗ ΤΗΣ ΠΟΛΙΤΙΚΗΣ ΑΝΤΑΓΩΝΙΣΜΟΥ |
|
|
|
Ευρωπαϊκή Επιτροπή |
|
|
2013/C 150/06 |
Προηγούμενη γνωστοποίηση συγκέντρωσης (Υπόθεση COMP/M.6935 — Argos/Sopetral) ( 1 ) |
|
|
|
|
|
|
(1) Κείμενο που παρουσιάζει ενδιαφέρον για τον ΕΟΧ |
|
EL |
|
II Ανακοινώσεις
ΑΝΑΚΟΙΝΩΣΕΙΣ ΤΩΝ ΘΕΣΜΙΚΩΝ ΚΑΙ ΛΟΙΠΩΝ ΟΡΓΑΝΩΝ ΚΑΙ ΤΩΝ ΟΡΓΑΝΙΣΜΩΝ ΤΗΣ ΕΥΡΩΠΑΪΚΗΣ ΕΝΩΣΗΣ
Ευρωπαϊκή Επιτροπή
|
29.5.2013 |
EL |
Επίσημη Εφημερίδα της Ευρωπαϊκής Ένωσης |
C 150/1 |
Μη διατύπωση αντιρρήσεων σχετικά με κοινοποιηθείσα συγκέντρωση
(Υπόθεση COMP/M.6886 — Lindengruppen/FAM/Höganäs)
(Κείμενο που παρουσιάζει ενδιαφέρον για τον ΕΟΧ)
2013/C 150/01
Στις 17 Μαΐου 2013, η Επιτροπή αποφάσισε να μη διατυπώσει αντιρρήσεις σχετικά με την ανωτέρω κοινοποιηθείσα συγκέντρωση και να την χαρακτηρίσει συμβιβάσιμη με την κοινή αγορά. Η απόφαση αυτή βασίζεται στο άρθρο 6 παράγραφος 1 στοιχείο β) του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 139/2004 του Συμβουλίου. Το πλήρες κείμενο της απόφασης διατίθεται μόνον στα αγγλική και θα δημοσιοποιηθεί χωρίς τα επιχειρηματικά απόρρητα στοιχεία τα οποία ενδέχεται να περιέχει. Θα διατίθεται:
|
— |
από τη σχετική με τις συγκεντρώσεις ενότητα του δικτυακού τόπου για τον ανταγωνισμό της Επιτροπής (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Ο δικτυακός αυτός τόπος παρέχει διάφορα μέσα που βοηθούν στον εντοπισμό μεμονωμένων αποφάσεων για συγκεντρώσεις όπως ευρετήρια επιχειρήσεων, αριθμών υποθέσεων, και ημερομηνιών και τομεακά ευρετήρια· |
|
— |
σε ηλεκτρονική μορφή στον δικτυακό τόπο EUR-Lex (http://eur-lex.europa.eu/en/index.htm) με αριθμό εγγράφου 32013M6886. Ο δικτυακός τόπος EUR-Lex αποτελεί την επιγραμμική πρόσβαση στην ευρωπαϊκή νομοθεσία. |
IV Πληροφορίες
ΠΛΗΡΟΦΟΡΙΕΣ ΠΡΟΕΡΧΟΜΕΝΕΣ ΑΠΟ ΤΑ ΘΕΣΜΙΚΑ ΚΑΙ ΛΟΙΠΑ ΟΡΓΑΝΑ ΚΑΙ ΤΟΥΣ ΟΡΓΑΝΙΣΜΟΥΣ ΤΗΣ ΕΥΡΩΠΑΪΚΗΣ ΕΝΩΣΗΣ
Ευρωπαϊκή Επιτροπή
|
29.5.2013 |
EL |
Επίσημη Εφημερίδα της Ευρωπαϊκής Ένωσης |
C 150/2 |
Ισοτιμίες του ευρώ (1)
28 Μαΐου 2013
2013/C 150/02
1 ευρώ =
|
|
Νομισματική μονάδα |
Ισοτιμία |
|
USD |
δολάριο ΗΠΑ |
1,2938 |
|
JPY |
ιαπωνικό γιεν |
131,98 |
|
DKK |
δανική κορόνα |
7,4527 |
|
GBP |
λίρα στερλίνα |
0,85530 |
|
SEK |
σουηδική κορόνα |
8,5874 |
|
CHF |
ελβετικό φράγκο |
1,2533 |
|
ISK |
ισλανδική κορόνα |
|
|
NOK |
νορβηγική κορόνα |
7,5530 |
|
BGN |
βουλγαρικό λεβ |
1,9558 |
|
CZK |
τσεχική κορόνα |
25,889 |
|
HUF |
ουγγρικό φιορίνι |
285,85 |
|
LTL |
λιθουανικό λίτας |
3,4528 |
|
LVL |
λετονικό λατς |
0,7012 |
|
PLN |
πολωνικό ζλότι |
4,1805 |
|
RON |
ρουμανικό λέου |
4,3258 |
|
TRY |
τουρκική λίρα |
2,3912 |
|
AUD |
δολάριο Αυστραλίας |
1,3355 |
|
CAD |
δολάριο Καναδά |
1,3383 |
|
HKD |
δολάριο Χονγκ Κονγκ |
10,0445 |
|
NZD |
δολάριο Νέας Ζηλανδίας |
1,5927 |
|
SGD |
δολάριο Σιγκαπούρης |
1,6360 |
|
KRW |
ουόν Νότιας Κορέας |
1 457,39 |
|
ZAR |
νοτιοαφρικανικό ραντ |
12,5693 |
|
CNY |
κινεζικό ρενμινπί γιουάν |
7,9200 |
|
HRK |
κροατική κούνα |
7,5593 |
|
IDR |
ρουπία Ινδονησίας |
12 679,69 |
|
MYR |
μαλαισιανό ρινγκίτ |
3,9350 |
|
PHP |
πέσο Φιλιππινών |
54,176 |
|
RUB |
ρωσικό ρούβλι |
40,5950 |
|
THB |
ταϊλανδικό μπατ |
38,840 |
|
BRL |
ρεάλ Βραζιλίας |
2,6568 |
|
MXN |
πέσο Μεξικού |
16,1560 |
|
INR |
ινδική ρουπία |
72,4080 |
(1) Πηγή: Ισοτιμίες αναφοράς που δημοσιεύονται από την Ευρωπαϊκή Κεντρική Τράπεζα.
|
29.5.2013 |
EL |
Επίσημη Εφημερίδα της Ευρωπαϊκής Ένωσης |
C 150/3 |
ΚΡΑΤΙΚΉ ΕΝΊΣΧΥΣΗ — ΕΣΘΟΝΊΑ
Κρατική ενίσχυση SA.35956 (13/C) (πρώην 13/NN) (πρώην 12/N) — Ενίσχυση διάσωσης υπέρ της Estonian Air
Πρόσκληση για την υποβολή παρατηρήσεων σύμφωνα με το άρθρο 108 παράγραφος 2 της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης
(Κείμενο που παρουσιάζει ενδιαφέρον για τον ΕΟΧ)
2013/C 150/03
Με επιστολή της 20ής Φεβρουαρίου 2013, που αναδημοσιεύεται στην αυθεντική γλώσσα του κειμένου της επιστολής στις σελίδες που ακολουθούν την παρούσα περίληψη, η Επιτροπή κοινοποίησε στην Εσθονία την απόφασή της να κινήσει τη διαδικασία του άρθρου 108 παράγραφος 2 της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης σχετικά με το ανωτέρω μέτρο ενίσχυσης.
Τα ενδιαφερόμενα μέρη μπορούν να υποβάλουν τις παρατηρήσεις τους σχετικά με την ενίσχυση για την οποία η Επιτροπή κινεί τη διαδικασία, εντός προθεσμίας ενός μηνός από την ημερομηνία δημοσίευσης της παρούσας περίληψης και της επιστολής που ακολουθεί, στην εξής διεύθυνση:
|
European Commission |
|
Directorate-General for Competition |
|
State aid Registry |
|
1049 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
|
Φαξ +32 22961242 |
|
E-mail: stateaidgreffe@ec.europa.eu |
Οι παρατηρήσεις αυτές θα κοινοποιηθούν στην Εσθονία. Το απόρρητο της ταυτότητας του ενδιαφερόμενου μέρους που υποβάλλει τις παρατηρήσεις μπορεί να ζητηθεί γραπτώς, με μνεία των σχετικών λόγων.
ΚΕΙΜΕΝΟ ΤΗΣ ΠΕΡΙΛΗΨΗΣ
ΔΙΑΔΙΚΑΣΙΑ
Στο πλαίσιο των επαφών που πραγματοποιήθηκαν πριν από την υποβολή της κοινοποίησης τον Δεκέμβριο του 2012, η Εσθονία ενημέρωσε την Επιτροπή σχετικά με την πρόθεσή της να χορηγήσει ενίσχυση διάσωσης υπέρ της Estonian Air. Ταυτόχρονα, η Επιτροπή ενημερώθηκε για διάφορες εισφορές κεφαλαίου υπέρ της Estonian Air που είχαν πραγματοποιηθεί στο παρελθόν. Η ενίσχυση διάσωσης κοινοποιήθηκε επίσημα στις 20 Δεκεμβρίου 2012.
Με επιστολή της 10ης Ιανουαρίου 2013, η Επιτροπή ενημέρωσε τις εσθονικές αρχές ότι η υπόθεση είχε καταχωρισθεί ως μη κοινοποιηθείσα ενίσχυση, δεδομένου ότι η πρώτη δόση του δανείου διάσωσης είχε εκταμιευτεί στις 20 Δεκεμβρίου 2012. Στην ίδια επιστολή, η Επιτροπή ζήτησε συμπληρωματικές πληροφορίες οι οποίες παρασχέθηκαν από την Εσθονία με επιστολή της 21ης Ιανουαρίου 2013.
ΠΕΡΙΓΡΑΦΗ ΤΩΝ ΜΕΤΡΩΝ ΓΙΑ ΤΑ ΟΠΟΙΑ Η ΕΠΙΤΡΟΠΗ ΚΙΝΕΙ ΤΗ ΔΙΑΔΙΚΑΣΙΑ
Το 2009, δόθηκε στην Estonian Air εισφορά κεφαλαίου ύψους 7,3 εκατ. EUR από τους μετόχους κατ’ αναλογία με τη συμμετοχή τους (μέτρο 1). Την εποχή εκείνη ποσοστό 34 % της εταιρείας ανήκε στο εσθονικό κράτος, 49 % στην SAS και 17 % στην τοπική τράπεζα επενδύσεων Cresco. Από τους ετήσιους λογαριασμούς της Estonian Air για το 2009, προκύπτει ότι οι νέες μετοχές πληρώθηκαν με χρηματικές εισφορές και με μετατροπή των δανείων που δόθηκαν στην αεροπορική εταιρεία, χωρίς να παρέχονται λεπτομέρειες σχετικά με το ποιος φορέας εισέφερε νέους χρηματικούς πόρους και ποιος προέβη σε μετατροπή των δανείων σε ίδια κεφάλαια.
Επίσης, το 2009 η Estonian Air πώλησε το τμήμα υπηρεσιών εδάφους έναντι 2,3 εκατ. EUR στο 100 % κρατικής ιδιοκτησίας αεροδρόμιο του Tallinn, χωρίς να προκηρύξει ανοικτή, διαφανή και άνευ όρων διαδικασία υποβολής προσφορών ή να προσδιορίσει την τιμή πώλησης βάσει ανεξάρτητης εκτίμησης (μέτρο 2).
Το 2010, το εσθονικό κράτος εισέφερε κεφάλαια ύψους στην 17,9 εκατ. EUR στην Estonian Air και ο μέτοχος SAS μετέτρεψε δάνειο ύψους 2 εκατ. EUR σε μετοχικό κεφάλαιο (μέτρο 3). Κατά συνέπεια, η συμμετοχή του εσθονικού κράτους στην αεροπορική εταιρεία αυξήθηκε σε 90 %, ενώ η συμμετοχή της SAS μειώθηκε σε 10 %.
Το 2011/2012, με βάση επιχειρηματικό σχέδιο που αποσκοπούσε σε σημαντική αύξηση του δικτύου της αεροπορικής εταιρείας για τη βελτίωση της ανταγωνιστικότητάς της, η Εσθονία εισέφερε 30 εκατ. EUR σε κεφάλαιο και αύξησε το μερίδιό της σε 97,34 %, ενώ το μερίδιο της SAS μειώθηκε περαιτέρω σε 2,66 % (μέτρο 4). Ούτε η SAS ούτε οποιοσδήποτε άλλος ιδιώτης επενδυτής συμμετείχαν στην εν λόγω εισφορά κεφαλαίου.
Δεδομένου ότι τα οικονομικά αποτελέσματα της Estonian Air για το πρώτο εξάμηνο του 2012 ήταν κατώτερα των προσδοκιών, κατέστη σαφές στο εσθονικό κράτος ότι η στρατηγική του επιχειρηματικού σχεδίου του 2011 δεν είχε επιτύχει. Ως εκ τούτου, η διοίκηση αποφάσισε να αλλάξει το επιχειρηματικό μοντέλο της αεροπορικής εταιρείας και να ξεκινήσει διαδικασία εξυγίανσης. Στο πλαίσιο αυτό, η Εσθονία κοινοποίησε τη χορήγηση δανείου διάσωσης ύψους 8,3 εκατ. EUR προς την Estonian Air με επιτόκιο 15 % (μέτρο 5). Οι πρώτες δύο δόσεις του δανείου διάσωσης εκταμιεύτηκαν προς την αεροπορική εταιρεία τον Δεκέμβριο του 2012 και τον Ιανουάριο του 2013.
ΑΞΙΟΛΟΓΗΣΗ ΤΩΝ ΜΕΤΡΩΝ
Η Estonian Air εμφάνιζε σοβαρές ζημίες από το 2006. Δεν μπορεί να αποκλεισθεί το ενδεχόμενο ότι η Estonian Air, ήδη από το 2009, θα μπορούσε να χαρακτηριστεί προβληματική εταιρεία κατά την έννοια των κατευθυντηρίων γραμμών διάσωσης και αναδιάρθρωσης («κατευθυντήριες γραμμές Δ&Α») (1).
Σχετικά με την εισφορά κεφαλαίου του 2009 (μέτρο 1), παρόλο που οι μέτοχοι ενήργησαν συντονισμένα και κατ’ αναλογία προς τις μετοχές τους, η Επιτροπή έχει αμφιβολίες για το κατά πόσον η εισφορά πραγματοποιήθηκε ίσους όρους λόγω της διαφορετικής φύσης των συνεισφορών (αφενός εισφορά νέων χρηματικών πόρων και αφετέρου μετατροπή χρέους), καθώς και λόγω της επιδείνωσης της οικονομικής κατάστασης της Estonian Air ήδη την εποχή εκείνη. Ως εκ τούτου, η Επιτροπή δεν μπορεί να αποκλείσει στο παρόν στάδιο την ύπαρξη κρατικής ενίσχυσης στην εισφορά κεφαλαίου του 2009, η οποία θα πρέπει κατ’ αρχήν να αξιολογηθεί βάσει των κατευθυντήριων γραμμών διάσωσης και αναδιάρθρωσης.
Όσον αφορά την πώληση του τμήματος υπηρεσιών εδάφους στο κρατικής ιδιοκτησίας αεροδρόμιο του Tallinn (μέτρο 2), στο παρόν στάδιο, η Επιτροπή δεν μπορεί να αποκλείσει την ύπαρξη κρατικής ενίσχυσης, δεδομένου ότι η συναλλαγή δεν πραγματοποιήθηκε στο πλαίσιο ανοικτού, διαφανούς και άνευ όρων διαγωνισμού, ούτε η τιμή καθορίστηκε με βάση ανεξάρτητη αξιολόγηση. Φαίνεται ότι η τιμή καθορίστηκε βάσει της λογιστικής αξίας της επιχειρηματικής δραστηριότητας με προσαρμογές που συμφωνήθηκαν κατά τη διάρκεια των διαπραγματεύσεων μεταξύ του αεροδρομίου του Tallinn και της Estonian Air. Όπως ισχύει και για το μέτρο 1, η κρατική ενίσχυση που περιέχεται στο μέτρο 2 θα πρέπει καταρχήν να αξιολογηθεί βάσει των κατευθυντήριων γραμμών διάσωσης και αναδιάρθρωσης.
Επίσης, η Επιτροπή δεν έχει πεισθεί ότι η αύξηση κεφαλαίου του 2010 (μέτρο 3) πληροί το κριτήριο της αρχής του ιδιώτη επενδυτή στην οικονομία της αγοράς. Επιπλέον, αυτή η αύξηση κεφαλαίου δεν διενεργήθηκε ίσους όρους. Δεδομένου ότι ο ιδιώτης μέτοχος Cresco αρνήθηκε να συμμετάσχει στην εν λόγω εισφορά κεφαλαίου, προτιμώντας μάλλον να παύσει να είναι μέτοχος, και ότι η αύξηση κεφαλαίου πραγματοποιήθηκε από το εσθονικό κράτος για να αποκτήσει τον έλεγχο της εταιρείας, προκειμένου να διασφαλίσει απευθείας αεροπορικές συνδέσεις με το αεροδρόμιο του Tallinn, δεν μπορεί να αποκλειστεί η παρουσία κρατικής ενίσχυσης. Το συμβιβάσιμο του μέτρου με την εσωτερική αγορά θα πρέπει να αξιολογηθεί βάσει των κατευθυντήριων γραμμών διάσωσης και αναδιάρθρωσης.
Ως προς την εισφορά κεφαλαίου του 2011/2012 (μέτρο 4), η Επιτροπή έχει αμφιβολίες κατά πόσο το σχετικό επιχειρηματικό σχέδιο, που αποσκοπούσε στην αύξηση της δυναμικότητας κατά τη διάρκεια μιας περιόδου σημαντικών πιέσεων για την ευρωπαϊκή αεροπορική βιομηχανία, ήταν όντως αξιόπιστο και κατά πόσο η προτεινόμενη στρατηγική δεν ήταν υπερβολικά ριψοκίνδυνη, οδηγώντας σε άρνηση ενός συνετού επενδυτή να επενδύσει στην εταιρεία. Επιπλέον, έχοντας κατά νου ότι δεν υπάρχει ιδιωτική συμμετοχή σε αυτή την εισφορά κεφαλαίου (η SAS, ο μοναδικός ιδιώτης μέτοχος που είχε απομείνει, δεν έλαβε μέρος και μια ιδιωτική τράπεζα που ήταν αρχικά ήταν διατεθειμένη να συμμετάσχει τελικά αποφάσισε να αποσυρθεί), η παρουσία κρατικής ενίσχυσης δεν μπορεί να αποκλειστεί αυτομάτως. Φαίνεται ότι το μέτρο αυτό θα πρέπει να αξιολογηθεί βάσει των κατευθυντήριων γραμμών διάσωσης και αναδιάρθρωσης. Ωστόσο, στο παρόν στάδιο, η Επιτροπή θεωρεί ότι το μέτρο αυτό μπορεί να εμπεριέχει μη συμβιβάσιμη κρατική ενίσχυση.
Σχετικά με το κοινοποιηθέν δάνειο διάσωσης (μέτρο 5), η παρουσία κρατικής ενίσχυσης δεν αμφισβητείται. Όσον αφορά τη συμβατότητα, αν και το μεγαλύτερο μέρος των κριτηρίων για ενίσχυση διάσωσης φαίνεται να πληρούνται, η Επιτροπή κρίνει ότι η αρχή της εφάπαξ ενίσχυσης ενδέχεται να μην τηρείται, λαμβάνοντας υπόψη το γεγονός ότι η Επιτροπή δεν μπορεί να αποκλείσει στο παρόν στάδιο ότι τα μέτρα που λήφθηκαν υπέρ της Estonian Air μεταξύ 2009 και 2012 (μέτρα 1 έως 4 ανωτέρω) συνιστούν παράνομη ενίσχυση διάσωσης και/ή αναδιάρθρωσης.
Εν προκειμένω, η Επιτροπή αποφάσισε να κινήσει τη διαδικασία που προβλέπεται στο άρθρο 108 παράγραφος 2 της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης σε σχέση με τα μέτρα 1 έως 5 ανωτέρω.
Σύμφωνα με το άρθρο 14 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 659/1999 του Συμβουλίου, κάθε παράνομη ενίσχυση μπορεί να ανακτηθεί από τον δικαιούχο.
ΚΕΙΜΕΝΟ ΤΗΣ ΕΠΙΣΤΟΛΗΣ
«Komisjon soovib Eesti riigile teatada, et olles tutvunud Eesti ametiasutuste poolt eespool viidatud meetmete kohta esitatud teabega, on ta otsustanud algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.
1. MENETLUS
|
(1) |
Eesti teavitas komisjoni 3. detsembril 2012 teatamisele eelnenud kontaktide raames oma kavatsusest anda päästmisabi AS Estonian Airile (edaspidi „Estonian Air” või „lennuettevõtja”) ja mitmest varem tehtud kapitalisüstist. 4. detsembril 2012 toimus kohtumine Eesti ametiasutuste esindajatega. |
|
(2) |
Pärast neid teatamisele eelnenud kontakte teatas Eesti komisjonile SANI-süsteemis koostatud 20. detsembri 2012. aasta teatises nr 7853 kavatsusest anda lennuettevõtjale päästmisabi 8,3 miljoni euro suuruse laenuna. |
|
(3) |
Eesti ametiasutuste esitatud teabest ilmnes, et esimene osa päästmislaenust maksti Estonian Airile välja 20. detsembril 2012. Seetõttu registreeris komisjon juhtumi teatamata abina (13/NN) ja teavitas Eesti riiki sellest 10. jaanuari 2013. aasta kirjas. |
|
(4) |
10. jaanuari 2013. aasta kirjas palus komisjon esitada täiendavat teavet ning Eesti ametiasutused vastasid sellele 21. jaanuari 2013. aasta kirjaga. |
2. ABISAAJA
|
(5) |
Estonian Air, Eesti seaduste kohaselt aktsiaselts, on Eesti riiklik lennuettevõtja, kelle peakorter on Tallinna lennujaamas. Praegu on lennuettevõtjal üle 300 töötaja ja tema lennukiparki kuulub kümme lennukit. |
|
(6) |
Estonian Airil on 100 %-liselt talle kuuluv tütarettevõtja, AS Estonian Air Regional, kes teostab koostöös Estonian Airiga kommertslende lähipiirkondadesse. Samuti on Estonian Air osanik kahes ühisettevõttes: Eesti Aviokütuse Teenuste AS (osalus 51 %), mis pakub Tallinna lennujaamas lennukite tankimise teenust, ja AS Amadeus Eesti (osalus 60 %), mis pakub Eesti reisibüroodele broneerimissüsteeme ja vastavat tuge (2). |
|
(7) |
Estonian Air moodustati riigiettevõttena pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal Vene lennuettevõtja Aeroflot osakonna baasil. Tallinna Lennujaam ja lennuettevõtja olid üks äriühing kuni 1993. aastani, mil lennuettevõtjast sai iseseisev üksus. 1996. aastal erastas riik 66 % äriühingu aktsiatest. Pärast erastamist jagunesid aktsiad järgmiselt: 49 % Maersk Airi omanduses, 34 % Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi omanduses ning 17 % kohaliku investeerimispanga Cresco Investeerimispank omanduses. 2003. aastal ostis SAS Group (edaspidi „SAS”) Maersk Airilt 49 %-lise aktsiapaki, teiste osalus aga jäi samaks. |
|
(8) |
2010. aasta lõpus otsustas Eesti riik omandada lennuettevõtja enamusosaluse. 2010. aasta septembris tegi riik 17,9 miljoni euro ja SAS 2 miljoni euro suuruse rahasüsti, mille tulemusel sai Eesti riigist lennuettevõtja enamusosanik 90 % aktsiatega, SASi osalus aga kahanes 10 %-le. Cresco Investeerimispank loobus sellest ajast alates aktsionär olemast. |
|
(9) |
2011. aasta novembris otsustas Eesti riik investeerida Estonian Airi 30 miljonit eurot ning tegi seda kahes võrdses jaos: 2011. aasta detsembris 15 miljonit eurot ja 2012. aasta märtsis 15 miljonit eurot. Selle tulemusena kasvatas Eesti riik oma osaluse lennuettevõtjas 97,34 %-ni, SASi osalus aga kahanes 2,66 %-le. Pärast seda ei ole aktsiapakkide struktuur Estonian Airis muutunud. |
3. MEETMETE KIRJELDUS
3.1. Kapitali suurendamine 2009. aastal (1. meede)
|
(10) |
Eesti ametiasutuste esitatud teabe kohaselt palus lennuettevõtja oma aktsionäridelt 2009. aastal uut kapitali kahe asjaolu tõttu. […] (3) Teiseks ei töötanud ärimudel finantskriisi tingimustes ja lennuettevõtja seisis aasta lõpus silmitsi likviidsusprobleemidega. |
|
(11) |
Seetõttu suurendasid kõik aktsionärid lennuettevõtja kapitali 2009. aasta veebruaris proportsionaalselt oma osalusega 7,3 miljoni euro võrra. Eesti riik lisas kapitalile seega 2,48 miljonit eurot, kuid Estonian Airi aktsiapaki struktuur ei muutunud (vt punkt (7)). |
3.2. Maapealse teeninduse osa müük 2009. aastal (2. meede)
|
(12) |
2009. aastal müüs Estonian Air maapealse teeninduse osa 2,3 miljoni euroga riigiettevõttele Tallinna Lennujaam. Müügi ajal kuulus Tallinna Lennujaam 100 %-liselt Eesti riigile. |
|
(13) |
Eesti ametiasutused on selgitanud, et avatud, läbipaistvat ega tingimusteta pakkumismenetlust ei toimunud. Ka ei põhinenud müügihind eksperdiarvamusel, vaid müüdava vara arvestuslikul väärtusel. Selles võeti arvesse amortiseerunud vara, mille väärtust suurendati. Eesti ametiasutuste sõnul määrati hind Tallinna Lennujaama ja lennuettevõtja vahelistes läbirääkimistes. |
3.3. Kapitalisüst 2010. aastal (3. meede)
|
(14) |
Nagu on selgitatud punktis 8, otsustas Eesti riik 2010. aasta lõpus omandada lennuettevõtja enamusosaluse. 2010. aasta septembris tegi Eesti riik 17,9 miljoni euro ja SAS 2 miljoni euro suuruse rahasüsti, mille tulemusel sai Eesti riigist enamusosanik 90 % aktsiatega, SASi osalus aga kahanes 10 %-le. Ilmselt osales SAS 2010. aasta kapitalisüstis laenu aktsiateks konverteerimise kaudu. |
|
(15) |
Eesti valitsus tegi nimetatud otsuse seetõttu, et soovis tagada pikaajalise lennuühenduse kõige olulisemate ärisihtkohtadega ja pidas lennuettevõtja üle kontrolli omandamist kapitalisüsti kaudu kõige paremaks viisiks see eesmärk saavutada. Otsus omandada lennuettevõtja enamusosalus põhines äriplaanil, mis pakkus võimalust investeerida kasvavasse ja kasumlikku äriühingusse (edaspidi „2010. aasta äriplaan”). |
|
(16) |
Kapitali kasutati väidetavalt […]. |
|
(17) |
Cresco Investeerimispank, kellele kuulus alates Estonian Airi erastamisest 1996. aastal 17 % lennuettevõtja aktsiatest, […] keeldus lennuettevõtjale täiendava kapitalisüsti tegemisest ja otsustas pigem aktsiatest loobuda (4). |
3.4. Kapitali suurendamine 2011. ja 2012. aastal (4. meede)
|
(18) |
2011. ja 2012. aastal tegi Eesti riik 30 miljoni euro suuruse kapitalisüsti ja suurendas oma aktsiapakki 97,34 %-ni (vt punkt (9)). Kapitalisüst tehti kahes 15 miljoni euro suuruses osas, esimene 2011. aasta detsembris ja teine 2012. aasta märtsis. SAS selles kapitalisüstis ei osalenud ja tema osalus kahanes 10 %-lt 2,66 %-le. |
|
(19) |
Kapitalisüst tehti Estonian Airi tegevjuhi 2011. aastal esitatud äriplaani alusel (edaspidi „2011. aasta äriplaan”). 2011. aasta äriplaanis lähtuti eeldusest, et lennuettevõtja konkurentsivõimet aitavad tõsta suurem sihtkohtade võrgustik ja tihedam lennugraafik. Oldi seisukohal, et hea sõlmlennujaamade süsteem (lennuliinide võrgustik) on atraktiivne reisijatele ja võimaldab paindlikkust liikluse ümbersuunamisel sõlmlennujaamade kaudu, et vähendada hooajalisuse või nõudluse järsu muutumise mõju. Lisaks sellele oldi arvamusel, et tänu sõlmlennujaamade suurusele on võimalik alandada istekoha maksumust, kasutades suuremaid lennukeid. Piirkondliku võrgustiku mudel pidi võimaldama kasvatada lennuettevõtja mahtu ja vähendada riske. Äriplaanis kavatseti suurendada ka Eestisse saabuvate ja Eestist väljuvate lennuühenduste arvu, lennukite arvu ja seejärel ka rohkemaid edasi-tagasi lende teenindavate töötajate arvu. 2011. aasta äriplaan tõotas head kasumit ja võimalust tagada Estonian Airi pikaajaline elujõulisus. |
|
(20) |
Ilmselt kavandas Eesti riik kapitalisüsti paralleelselt eraõigusliku panga […] antava laenuga. Ehkki panga Eesti haru laenukomitee kiitis laenuandmise väidetavalt heaks, keeldus […] kõrgeim laenukomitee lõpuks laenu andmast. |
3.5. Teatatud päästmislaen (5. meede)
|
(21) |
Estonian Airi 2012. aasta esimese poolaasta kehvade majandustulemuste põhjal (kahjum 14,9 miljonit eurot) (5) sai lennuettevõtja juhtidele selgeks, et 2011. aasta äriplaani strateegia ei olnud edukas. Seetõttu otsustas Eesti riik anda lennuettevõtjale täiendavat abi, seekord päästmisabi kujul. |
|
(22) |
Teatatud päästmismeede kujutab endast Eesti Rahandusministeeriumi poolset 8,3 miljoni euro suurust laenu. Laenu antakse nelja osamaksena. Komisjon märgib, et esimene, 793 000 euro suurune osamakse tehti 20. detsembril 2012 ning teine, 2 938 000 euro suurune osamakse 2013. aasta jaanuaris (6). Laen tuleb tagasi maksta 20. juuniks 2013. Laenuintress on 15 % aastas. |
|
(23) |
Eesti riik lubas esitada komisjonile ümberkorraldamis- või likvideerimiskava või tõendid selle kohta, et laen on täielikult tagasi makstud hiljemalt kuus kuud pärast päästmisabimeetme esmakordset rakendamist. |
4. EESTI AMETIASUTUSTE MÄRKUSED
|
(24) |
Eesti ametiasutused rõhutasid Estonian Airi olulisust riigi majandusele. […]. |
|
(25) |
2009., 2010. ning 2011. ja 2012. aasta kapitalisüstide kohta väidavad Eesti ametiasutused, et meetmeid rakendati vastavalt turumajandusliku investori põhimõttele, kuna tavalised erainvestorid oleksid kõnealused tehingud sõlminud sarnastel tingimustel, võttes arvesse loodetavat kasumit ja olukorda lennundusturul. |
|
(26) |
Kapitali suurendamise kohta 2010. aastal väidavad Eesti ametiasutused, et sellel ajal lennuettevõtjasse investeerimine oli Eesti riigi jaoks mõistlik samm, kuna eeldati, et investeeringult saadav tulu on suurem kui kapitali suurendamisega seotud kulu. Nii oleks see eelkõige siis, kui kohaliku lennuettevõtja olemasolust tulenevaid eeliseid käsitletakse makromajanduslikust vaatenurgast. |
|
(27) |
2011. ja 2012. aasta 30 miljoni euro suuruse kapitalisüstiga seoses tõid Eesti ametiasutused välja asjaolu, et […] pidi erainvestorina investeerima Estonian Airi peaaegu samasugustel tingimustel sama suure summa kui Eesti riik. […] Eesti haru oli laenu andmise algul heaks kiitnud, kuid peakontor oli sellest hiljem keeldunud. Eesti väidab, et keeldumist tuleks vaadelda panga ning Estonian Airi teise aktsionäri, SASi suhete raamistikus. […]. |
|
(28) |
Lisaks otsustas Eesti valitsus teha Estonian Airile rahasüsti peamiselt seetõttu, et 2011. aastal ühendati 2011. aasta äriplaan valitsuse 2011.–2015. aasta tegevuskavaga, mis hõlmab otselennuühenduse loomist Euroopa kõigi olulisemate ärikeskustega ning Tallinna lennujaama muutmist Aasia ja Euroopa vaheliste lendude sõlmlennujaamaks. Kõnealusel ajal peeti silmas ka asjaolu, et Eesti turg on elanike arvu ja majanduse väiksuse tõttu liiga piiratud, et mõni teine lennuettevõtja sooviks Eesti-suguses ääreriigis kanda kinnitada. Sõltumist odavlennufirmadest ei peetud heaks variandiks, sest nad tegutsevad turul üksnes senikaua, kuni nad on selleks motiveeritud, ja võivad kergelt ähvardada turult lahkuda. |
|
(29) |
Viimaseks on Eesti riik seisukohal, et Estonian Airi tuleb lugeda raskustes olevaks äriühinguks tähenduses, mis sellel mõistel on vastavalt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevatele ühenduse suunistele (7) (edaspidi „äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunised”); seda alates 2012. aasta juunist-juulist, kuna 2012. aasta esimese poolaasta majandustulemuste põhjal oli ilmne, et lennuettevõtja olukord ei olnud jätkusuutlik. Seega on Estonian Air Eesti ametiasutuste arvamuse kohaselt olnud raskustes olev äriühing üksnes teatatud päästmisabi (5. meede) ajal. |
5. HINDAMINE
|
(30) |
Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega laieneb riigiabi mõiste mis tahes otsesele või kaudsele soodustusele, mida rahastatakse riigi vahenditest ja mille annab kas riik ise või mis tahes vahendaja talle antud volituste kohaselt. |
|
(31) |
Meetme puhul on tegemist riigiabiga, kui see pärineb riigi vahenditest ja on käsitletav riigi meetmena. Põhimõtteliselt on riigi vahendid liikmesriigi ja selle riigiasutuste vahendid, samuti selliste riigi osalusega äriühingute vahendid, keda riigiasutustel on õigus otseselt või kaudselt kontrollida. |
|
(32) |
Selleks et teha kindlaks, kas hindamisaluste meetmete puhul oli tegemist Estonian Airile antud majandusliku soodustusega ja kas need meetmed hõlmavad seetõttu riigiabi, hindab komisjon seda, kas lennuettevõtja sai majandusliku eelise, mida ta ei oleks saanud tavapärastes turutingimustes. Selle väljaselgitamiseks kohaldab komisjon turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtte testi. Põhimõtteliselt ei ole riigi vahenditest tehtud sissemakse riigiabi juhul, kui see on tehtud erainvestori olulise sissemaksega samaaegselt ning viimasega sarnases olukorras ja sarnastel tingimustel (samaväärsuse põhimõte). |
|
(33) |
Turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtte kohaselt ei ole riigiabiga tegemist juhul, kui turumajanduse tavatingimustes tegutsev erainvestor, kelle suurus on võrreldav avaliku sektori asutustega, oleks sarnastel asjaoludel võinud abisaajale kõnealuseid meetmeid pakkuda. Seepärast peab komisjon hindama, kas erainvestor oleks sooritanud kõnealused tehingud samadel tingimustel. Lähtutakse eeldusest, et hüpoteetiline investor tegutseb ettevaatliku investeerijana, kes sooviks saada maksimaalset kasumit, võtmata siiski saadava tuluga võrreldes liiga suuri riske. |
|
(34) |
Viimaseks tuleks märkida, et kõnealused meetmed peavad kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ning eeldatavalt mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust. |
|
(35) |
Kuna hindamisalused meetmed hõlmavad riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb nende kokkusobivust siseturuga hinnata nimetatud artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite alusel. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi ülesanne esitada siseturuga kokkusobivuse võimalikud põhjused ja tõendada, et sellise kokkusobivuse tingimused on täidetud (8). |
5.1. Estonian Airi raskused
|
(36) |
Nagu on öeldud punktis (29), on Eesti riik seisukohal, et Estonian Airi võib lugeda raskustes olevaks äriühinguks alates 2012. aasta juunist-juulist, st 5. meetme võtmise ajal. Arvestades aga Eesti ametiasutuste väidet, et lennuettevõtjale varem tehtud kapitalisüstid olid kooskõlas turumajanduslikult tegutseva investori põhimõttega (vt punkt (25)) ning et praegune otsus hõlmab mitut alates 2009. aastast võetud meedet, peab komisjon vajalikuks uurida, kas Estonian Airi võis lugeda raskustes olevaks äriühinguks ajal, mil võeti eespool nimetatud meetmed. |
|
(37) |
Riigiabisuuniste punktis 9 on öeldud, et komisjon peab äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma vahenditega või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni. |
|
(38) |
Riigiabisuuniste punktis 10 on selgitatud, et piiratud vastutusega äriühingut loetakse raskustes olevaks juhul, kui see on kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul või kui see vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. |
|
(39) |
Riigiabisuuniste punktis 11 on lisatud, et isegi kui ei esine ühtegi punktis 10 loetletud tingimust, võib äriühingu siiski lugeda raskustes olevaks, eriti juhul, kui eksisteerivad tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused, näiteks suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus. |
|
(40) |
Komisjon märgib kõigepealt, et Estonian Air on alates 2006. aastast pidevalt registreerinud märkimisväärset kahjumit (vt tabel 1): Tabel 1 Estonian Airi netotulem alates 2006. aastast (tuhandetes eurodes) (9)
|
|
(41) |
Estonian Airi märkimisväärne kahjum on esimene märk lennuettevõtja raskustest. Lisaks sellele ilmneb, et olemas olid ka mõned raskustes oleva äriühingu tavalised tunnused (vt punkt 39). Näiteks on Estonian Airi intressikulud alates 2008. aastast pidevalt kasvanud, nagu on näha tabelis 2: Tabel 2 Estonian Airi intressikulud alates 2006. aastast (eurodes) (10)
|
|
(42) |
Estonia Airi varalt saadav tulu ja omakapitali tootlus on 2006. aastast saadik olnud pidevalt negatiivne; samas kasvas aastatel 2006–2008 pidevalt võlgnevuse suhe omakapitali, jõudes tasemele 83,8 %. Nimetatud suhte kahanemine 2009. ja 2010. aastal tulenes kapitali suurendamisest neil aastatel (1. ja 3. meede), mitte Estonian Airi võla vähendamisest. Lisaks sellele kasvas Estonian Airi võlg aastatel 2010–2011 hüppeliselt: 3,469 miljonilt eurolt 47,568 miljoni euroni. 2012. aasta esimese poolaasta andmed kinnitavad selle suundumuse jätkumist. |
|
(43) |
Lisaks eespool öeldule on Eesti ametiasutused selgitanud, et 2011. aasta novembri lõpus oli lennuettevõtjal rahalisi vahendeid üksnes [2–5] miljonit eurot ning et […], mis tähendanuks, et lennuettevõtja oleks laenulepingu kohased kohustused […] ees täitmata jätnud. Samuti lõpetas Estonian Air 2011. aasta novembris maksed mõnele suuremale teenuseosutajale ning kuu lõpuks ei olnud käibekapital tasakaalus: debitoorne võlgnevus oli [4–6] miljonit eurot, kreditoorne võlgnevus aga [8–12] miljonit eurot. Ilma kapitali suurendamiseta 2011. aasta detsembris oleks lennuettevõtja oma laenulepingu kohased kohustused […] ees täitmata jätnud. Makseviivitus aga on raskustes oleva äriühingu tavaline tunnus. |
|
(44) |
Samuti märgib komisjon, et 2010. ja 2011. aastal kaotas lennuettevõtja üle poole oma aktsiakapitalist ning rohkem kui veerandi oma kapitalist. Seega näib täidetud olevat ka riigiabisuuniste punkti 10 alapunktis a esitatud kriteerium. |
|
(45) |
2012. aastal halvenes lennuettevõtja finantsolukord vaatamata 2011. aasta detsembris ja 2012. aasta märtsis tehtud kapitalisüstidele. 2012. aasta aprilli finantstulemuste arvutamisel sama aasta mais leiti, et aprilli kahjum oli 3,7 miljonit eurot, mis oli suurem kui eelarves ettenähtud 0,9 miljoni euro suurune kahjum. 2012. aasta juunis vaatas Estonian Air oma 2012. aasta prognoosi läbi ja prognoosis aasta tegevuskahjumiks 25 miljonit eurot (2012. aasta jaanuaris kinnitatud esialgses eelarves prognoositi 8,8 miljoni euro suurust aastakahjumit). 2012. aasta juuli lõpuks oli Estonian Air Eesti seaduste kohaselt jõudnud maksejõuetuse olukorda. Seetõttu võis Estonian Airi sellest ajast alates lugeda raskustes olevaks äriühinguks ka riigiabisuuniste punkti 10 alapunkti c alusel. |
|
(46) |
Eespool öeldust lähtuvalt on komisjon praeguses uurimisjärgus seisukohal, et riigiabisuuniste punkti 11 alusel võis Estonian Airi raskustes olevaks äriühinguks lugeda eespool nimetatud meetmete võtmise ajal, st aastatel 2009–2012. Lisaks sellele vastas Estonian Air hiljem ka riigiabisuuniste punkti 10 alapunktide a ja c nõuetele. |
5.2. Kapitali suurendamine 2009. aastal (1. meede)
Riigiabi olemasolu
|
(47) |
Komisjon hindas kõigepealt riigiabi olemasolu seoses kapitali suurendamisega 2009. aastal (1. meede). Nagu on selgitatud punktis 32, ei peeta sissemakse tegemist riigi vahenditest riigiabiks juhul, kui see toimub samaväärsuse põhimõttel. Selle kohta märgib komisjon, et 1. meetmes osalesid Estonian Airi aktsionärid proportsionaalselt oma osalusega, st Eesti riigi panus oli 34 % (2,48 miljonit eurot), SASi panus 49 % (3,57 miljonit eurot) ja kohaliku Cresco Investeerimispanga panus 17 % (1,24 miljonit eurot). |
|
(48) |
Seetõttu võib praeguses uurimisjärgus kättesaadava vähese teabe põhjal esialgu järeldada, et kolme toonase aktsionäri kapitalisüst 2009. aastal tehti samaväärsuse põhimõttel. Erainvestorite samaaegne ja märkimisväärne osalemine on siiski vaid üks viide abi puudumisele. Riigiabi olemasolu küsimuses seisukoha võtmiseks peab komisjon arvestama tehingu kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. |
|
(49) |
Seoses sellega märgib komisjon, et Estonian Airi 2009. aasta aruande kohaselt tasuti uute aktsiate eest rahaliste sissemaksetega ning lennuettevõtjale antud laenude konverteerimisega, kuid aruandes puudub üksikasjalik teave selle kohta, kes aktsionäridest andis uusi rahalisi vahendeid ja kes konverteeris laenu aktsiateks (11). Eri liiki sissemaksed (uute rahaliste vahendite andmine vs. laenu konverteerimine) näivad andvat piisavalt alust põhjendatud kahtluste tekkeks selles osas, kas 2009. aasta kapitalisüst ikka tehti samaväärsuse põhimõttel, eriti kui arvestada Estonian Airi raskusi kõnealusel ajal (vt punkt 5.1). Seega ei saa seoses riigi osalusega 2009. aasta kapitalisüstis automaatselt välistada, et Estonian Airile ei olnud antud põhjendamatut eelist. |
|
(50) |
Lisaks sellele on meetme puhul tegemist riigiabiga juhul, kui see pärineb riigi vahenditest ja on käsitletav riigi meetmena. Seda kriteeriumi 2009. aasta kapitalisüsti puhul ei vaidlustata, võttes arvesse, et kapitalisüsti tegijaks oli lennuettevõtja aktsionärina Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. |
|
(51) |
Viimaseks märgib komisjon, et meede mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ja ähvardab kahjustada liikmesriikidevahelist konkurentsi, kuna Estonian Air konkureerib teiste Euroopa Liidu lennuettevõtjatega, eriti alates õhutranspordi liberaliseerimise kolmanda etapi (nn kolmas pakett) jõustumisest 1. jaanuaril 1993 (12). Kõnealune meede võimaldab Estonian Airil oma tegevust jätkata nii, et ta ei pea erinevalt oma konkurentidest tegelema tagajärgedega, mille tema kehvad finantstulemused tavatingimustes kaasa tooksid. |
|
(52) |
Seetõttu on komisjonil praeguses uurimisjärgus kahtlusi, et 1. meede kujutas endast Estonian Airile antud riigiabi. |
Abi kokkusobivus siseturuga
|
(53) |
Eesti ametiasutused leiavad, et 1. meede ei kujuta endast riigiabi, ega ole esitanud võimalikke põhjendusi siseturuga kokkusobivuse kohta. |
|
(54) |
Komisjon on praeguses uurimisjärgus siiski seisukohal, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 2 sätestatud erandeid ei saa kohaldada, ning Eesti ametiasutused ei ole nendele ka viidanud. Sama kehtib ka ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktides d ja e sätestatud erandite kohta. |
|
(55) |
Arvestades asjaolu, et Estonian Airi võis 2009. aastal, kui rakendati 1. meedet (vt punkt 5.1), pidada raskustes olevaks äriühinguks, ei ole praeguses uurimisjärgus selge, et võiks kohaldada teatavate piirkondade või sektorite arenguga seotud erandeid, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis a; seda vaatamata asjaolule, et Estonian Air asub ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohases abikõlblikus piirkonnas ning tal võiks olla õigus saada regionaalabi. Samuti märgib komisjon seoses ajutises raamistikus (13) sätestatud kriisieeskirjadega, et 1. meede ei vasta nende kohaldamise tingimustele. |
|
(56) |
Seepärast tundub, et 2009. aasta kapitalisüsti kokkusobivust siseturuga on võimalik hinnata ainult ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel ning eelkõige päästmise ja ümberkorraldamise suunistele ning 1994. aasta lennundussektori suunistele tuginedes (14). Praeguses järgus on komisjonil kahtlusi, kas 1. meedet võib lugeda päästmise ja ümberkorraldamise suunistega kokkusobivaks, kuna näib, et ei ole täidetud mitut suuniste tingimust ega põhimõtet. |
|
(57) |
Esiteks märgib komisjon, et päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 3.1 sätestatud päästmisabi tingimused ei paista olevat täidetud. 1. meede on kapitalisüst ja ei koosne seetõttu likviidsustoetusest laenugarantiide või laenude vormis; ka ei paista see olevat põhjendatud tõsiste sotsiaalsete raskustega, sellega ei kaasnenud Eesti võetud kohustust edastada komisjonile ümberkorralduskava või likvideerimiskava jne. |
|
(58) |
Ümberkorraldamisabi kriteeriumid ei paista samuti täidetud olevat. Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 34 kohaselt on abi andmise tingimuseks ümberkorraldamiskava rakendamine ja selle kinnitab komisjon iga abimeetme puhul eraldi. Kui 1. meede loetakse riigiabiks, on seda antud enne komisjoni teavitamist ja sellise usaldusväärse ümberkorraldamiskava puudumisel, mis vastaks päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud tingimustele. See asjaolu oleks iseenesest piisav, et lugeda see siseturuga kokkusobimatuks (15). |
|
(59) |
Samuti ei ole Eesti ametiasutused välja pakkunud mingeid võimalikke kompensatsioonimeetmeid ega Estonian Airi omapoolset panust, mis on olulised elemendid selleks, et meede oleks päästmise ja ümberkorraldamise suuniste kohaselt kokkusobiv siseturuga. |
|
(60) |
Seepärast on komisjon käesolevas järgus arvamusel, et 1. meede võib kujutada endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi. |
5.3. Maapealse teeninduse osa müük 2009. aastal (2. meede)
Riigiabi olemasolu
|
(61) |
Komisjoni hinnangu kohaselt hõlmas lennuettevõtja maapealse teeninduse müük Tallinna Lennujaamale 2009. aastal riigiabi olemasolu 2,3 miljoni euro väärtuses. Müügi ajal kuulus Tallinna Lennujaam 100 %-liselt Eesti riigile. |
|
(62) |
Esiteks märgib komisjon, et vara müügis riigiettevõtetele võib olla riigiabi elemente, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et tegelikult makstud hind on kõnealuse vara turuhind. Tavaliselt välistatakse riigiabi olemasolu avatud, läbipaistva ja tingimusteta pakkumismenetlusega. Sellise pakkumismenetluse puudumise korral võib olla lubatav otsemüük, kui hind põhineb sõltumatute hindajate määratud väärtustel. |
|
(63) |
Käesoleval juhul on Eesti kinnitanud, et avatud pakkumist ei korraldatud ja et hinda ei määratud kindlaks sõltumatu hindamise põhjal. Müügihind määrati kindlaks ainult varade arvestusliku väärtuse põhjal. Komisjon märgib, et ei saa välistada, et arvestuslik väärtus ei kajasta maapealse teeninduse tegelikku turuhinda. Lisaks sellele on komisjon seisukohal, et väärtuse lisamine neile varadele, mis olid täielikult amortiseerunud, võis samuti sisaldada riigiabi elemente. Seetõttu ei saa välistada Estonian Airile eelise andmist tema maapealse teeninduse müügi kaudu. |
|
(64) |
Selleks et hinnata, kas oli tegemist riigi vahendite olemasoluga, märgib komisjon esiteks seda, et müügi ajal kuulus Tallinna Lennujaam 100 %-liselt Eesti riigile. Lisaks osutatakse Tallinna Lennujaama 2009. majandusaasta aruandes selgelt, et lennujaam „kuulub Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse” ja et „aktsionäriõiguse teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja kommunikatsiooniminister”. Sellele tuginedes on komisjon käesolevas uurimisjärgus arvamusel, et otsust osta Estonian Airilt 2009. aastal maapealse teeninduse osa võib käsitada riigipoolse meetmena. |
|
(65) |
Samadel põhjustel, nagu on selgitatud eespool punktis 51, mõjutab 2. meede liikmesriikide vahelist kaubandust ja ähvardab moonutada nendevahelist konkurentsi. |
|
(66) |
Seepärast on komisjonil käesolevas uurimisjärgus kahtlusi, et 2. meede hõlmab riigiabi. Eesti ametiasutustel palutakse esitada piisavat teavet, mis võimaldab komisjonil hinnata, kas tegelikult makstud müügihind vastas turutingimustele. |
Kokkusobivus siseturuga
|
(67) |
Praeguses järgus ei näe komisjon mingit põhjust, mille alusel võiks järeldada, et 2. meede – kui see kujutaks endast riigiabi – sobiks kokku siseturuga. Eespool punktides (54)–(59) esitatud väiteid kohaldatakse mutatis mutandis. |
|
(68) |
Lisaks on komisjonil kahtlusi, kas järgiti äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktides 25e ja 72 sätestatud ühekordse abi põhimõtet. Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 72 on sätestatud, et päästmis- ja ümberkorraldusabi ei ole õigust saada sellistel äriühingutel, kellele on viimase kümne aasta jooksul päästmis- ja ümberkorraldusabi antud. |
|
(69) |
Võttes arvesse, et komisjon ei saa praeguses järgus välistada, et 2009. aasta kapitalisüst (1. meede) kujutab endast ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut päästmis- ja/või ümberkorraldamisabi, ei saa käesolevas järgus välistada, et Estonian Airile 2. meetme kaudu riigiabi andes rikkus Eesti juriidilist nõuet, et abi peab olema ühekordne. |
5.4. Kapitalisüst 2010. aastal (3. meede)
Riigiabi olemasolu
|
(70) |
Komisjon hindas riigiabi olemasolu 2010. aasta kapitalisüstis (3. meede), vaadates, kas see vastab turumajanduslikult tegutseva investori põhimõttele (vt punkt (33)). |
|
(71) |
Komisjon märgib, et seda süsti ei tehtud samaväärsetel tingimustel. Tegelikult sai Eesti riik selle kapitalisüsti abil Estonian Airi enamusosanikuks ja omandas 90 % aktsiatest ning SASile jäi vaid 10 %. Cresco Investeerimispank otsustas mitte osaleda ja loobus olemast aktsionär. Seega ei saa eeldada, et järgiti turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtet, mis põhines nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike aktsionäride samaaegsel osalemisel. |
|
(72) |
Lisaks märgib komisjon, et ilmselt tegi SAS kapitalisüsti laenu aktsiateks konverteerimise teel (vt punkt 14). Samadel põhjustel, nagu on selgitatud punktis 49, on sissemaksete erinev iseloom (uute vahendite lisamine riigi poolt v laenu konverteerimine SASi poolt) piisav, et tekiks põhjendatud kahtlus selles, kas 2010. aasta kapitalisüst tehti samaväärsetel tingimustel. |
|
(73) |
Lisaks sellele väitsid Eesti ametiasutused, et 2010. aasta äriplaan kujutas endast võimalust investeerida kasvavasse ja kasumlikku ettevõttesse. Estonian Airi halvenenud finantsolukorra tõttu tol ajal – võttes eelkõige arvesse asjaolu, et lennuettevõtja majandustulemused olid pidevalt kahjumis alates 2006. aastast (vt punkt 5.1) – kahtleb komisjon, kas 2010. aasta äriplaani järeldust võib pidada piisavalt usaldusväärseks, järeldamaks, et arukas erainvestor oleks teinud kõnealuse tehingu samadel tingimustel. Seepärast on ametliku uurimismenetluse käigus vaja koguda huvitatud isikutelt arvamusi. |
|
(74) |
Lisaks on asjaolu, et Cresco Investeerimispank […] keeldus täiendavast rahasüstist lennuettevõtjasse ning eelistas pigem aktsiatest loobuda, märk sellest, et ükski arukas erainvestor ei oleks teinud kapitali suurendamise tehingut samadel tingimustel Eesti valitsuse poolt tol ajal tehtud 17,9 miljoni euro suuruse kapitalisüstiga. Teisalt ei saa SASi 2 miljoni euro suurust osalust kõnealuses kapitalisüstis pidada oluliseks panuseks ning seega ei saa seda võrrelda riigi sekkumisega. |
|
(75) |
Lisaks märgib komisjon, et Eesti ametiasutused väidavad selgelt, et otsus suurendada kapitali 2010. aastal võeti vastu selleks, et tagada pikaajaline lennuühendus kõige tähtsamate ärisihtkohtadega ning et saada kontroll ettevõtte üle. Need on makromajanduslikud kaalutlused, mida ükski erainvestor ei oleks arvesse võtnud. |
|
(76) |
Seega on komisjon praeguses järgus arvamusel, et kapitali suurendamisega 2010. aastal anti Estonian Airile valikuline eelis. |
|
(77) |
Kapitali suurendamine hõlmab selgelt riiklikke vahendeid. Samadel põhjustel, nagu on selgitatud punktis 51, mõjutab 3. meede liikmesriikide vahelist kaubandust ja ähvardab moonutada nendevahelist konkurentsi. |
|
(78) |
Seepärast ja eespool öeldu põhjal ei saa komisjon praeguses järgus välistada, et 3. meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
Kokkusobivus siseturuga
|
(79) |
Praeguses järgus ei näe komisjon mingit põhjust, mille alusel võiks järeldada, et 3. meede – kui see kujutaks endast riigiabi – sobiks kokku siseturuga. |
|
(80) |
Eelkõige märgib komisjon, et olemasoleva teabe põhjal ei saa välistada, et Estonian Air oli 2010. aastal raskustes olev äriühing (vt punkt 5.1), eelkõige sellepärast, et lennuettevõtja kaotas üle poole oma aktsiakapitalist ajavahemikul 2010–2011 ning üle veerandi oma kapitalist kõnealuse aja jooksul (vt punkt 44). Seepärast on komisjoni esialgne arvamus, et Estonian Air oli 3. meetme võtmise ajal raskustes ettevõte. |
|
(81) |
Eespool toodut arvesse võttes ja selleks, et kapitali suurendamist 2010. aastal võiks lugeda siseturuga kokkusobivaks abiks, peaks see vastama äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suuniste juriidilistele nõuetele. Samal põhjusel, nagu on selgitatud punktides 54–59, on komisjon praeguses järgus siiski arvamusel, et 3. meede võis kujutada endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi. Seda kinnitab liiatigi asjaolu, et komisjon ei saa praeguses järgus välistada, et 2009. ja 2010. aasta kapitalisüstid (1. ja 2. meede) kujutasid endast ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut päästmis- ja/või ümberkorraldamisabi ning et seda anti ilmselt ühekordse abi põhimõtet rikkudes (vt punktid 68 ja 69). |
5.5. 2011. ja 2012. aasta kapitalisüst (4. meede)
Riigiabi olemasolu
|
(82) |
Komisjon hindas riigiabi olemasolu 2011. ja 2012. aasta kapitalisüstis (4. meede), vaadates, kas see vastab turumajanduslikult tegutseva investori põhimõttele. |
|
(83) |
Komisjon tuletab meelde, et nagu eespool kirjeldatud, oli Estonian Airi finantsseisund äärmiselt halb juba 2011. aasta lõpus, kui otsustati võtta 4. meede (vt punkt 5.1). |
|
(84) |
Komisjon kahtleb, kas 2011. aasta äriplaani strateegia oli usaldusväärne ning kas oli reaalne arvata, et üksnes suurem sihtkohtade võrgustik ja tihedam lennugraafik, mis eeldab olulist mahtude kasvu sihtkohtade, lennukite ja personali osas, suudavad tõsta lennuettevõtja konkurentsivõimet. |
|
(85) |
Komisjon tuletab meelde, et IATA (16) 2011. aasta detsembri finantsprognoosi kohaselt halvenesid 2011. aastal lennuettevõtluse kasumimarginaalid, kuna nafta- ja kütusehinnad tõusid. 2012. aastaks prognoosis IATA, et Euroopa lennuettevõtlus satub surve alla majandussurutise tõttu, mis tuleneb valitsuste suutmatusest tulla toime eurotsooni riikide võlakriisiga. Võttes arvesse, et Euroopa lennuettevõtjaid pidi suure tõenäosusega mõjutama majanduslangus omamaisel turul, oli IATA 2012. aasta prognoosi kohaselt Euroopa lennuettevõtjate maksueelse kasumi marginaal 0,3 %, netokahjum pärast maksustamist 0,6 miljardit USA dollarit (st 0,46 miljardit eurot). |
|
(86) |
Euroopa lennutranspordituru sellise ebakindla arengu taustal näib 2011. aasta äriplaanis prognoositud kasvuväljavaade ülioptimistlik ning kavandatud strateegia äärmiselt riskantne. |
|
(87) |
Sellist hinnangut toetab asjaolu, et ei ükski allesjäänud eraaktsionär (SAS) ega erainvestor ([…]) soovinud selles tehingus osaleda. […]’i väidetavat algset soovi osaleda kapitalisüstis ei saa pidada piisavaks, et põhjendada samaaegset osalemist, kuna […] kõrgeim laenukomitee keeldus lõpuks laenu andmast, olles teinud põhjaliku riskihindamise. Komisjon ei välista, et nii SASi kui ka […] keeldumise ajendiks võis olla hinnang, et esitatud äriplaan ei ole usaldusväärne ja et kavandatud strateegia on liiga riskantne. |
|
(88) |
Seepärast on komisjon käesolevas järgus arvamusel, et arukas investor, kes tahaks saada maksimaalset kasumit, võtmata siiski saadava tuluga võrreldes liiga suuri riske, ei oleks 2011. aasta äriplaani ja kavandatud strateegia põhjal kapitali suurendamises osalenud. |
|
(89) |
Lisaks väidavad Eesti ametiasutused, et kavandatud strateegiat võeti arvesse valitsuse 2011.–2015. aasta tegevuskavas, mis hõlmab otselennuühenduse loomist Euroopa kõigi olulisemate ärikeskustega ning Tallinna lennujaama muutmist Aasia ja Euroopa vaheliste lendude sõlmlennujaamaks. |
|
(90) |
Komisjon märgib, et need on poliitilised kaalutlused, mida ükski erainvestor ei oleks arvesse võtnud. Seega on komisjon praeguses järgus arvamusel, et kapitali suurendamisega 2011. ja 2012. aastal anti Estonian Airile valikuline eelis. |
|
(91) |
Võttes arvesse, et kapitali suurendamine 2011. aastal hõlmab riiklikke vahendeid ning et see meede mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust ja ähvardab moonutada konkurentsi, ei saa komisjon samal põhjusel, nagu on selgitatud punktis 51, praeguses järgus välistada, et 4. meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
Kokkusobivus siseturuga
|
(92) |
Olemasolevast teabest nähtub, et päästmise ja ümberkorraldamise suuniste kohaselt oli Estonian Air kapitali suurendamise ajal 2011. aasta lõpus raskustes olev äriühing (vt punkt 5.1). Seega tundub, et päästmis- või ümberkorraldusabi on ainus võimalik põhjendus kokkusobivuse kohta siseturuga. |
|
(93) |
Siiski paistab, et kõnealune meede ei vasta päästmise ja ümberkorraldamise suunistes päästmis- ja ümberkorraldusabi kohta kehtestatud nõuetele. Eespool punktides 54–59 esitatud väiteid kohaldatakse mutatis mutandis, samuti nagu ka järeldusi punktides 68 ja 69 esitatud ühekordse abi põhimõtte rikkumise kohta. |
|
(94) |
Lisaks märgib komisjon, et päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 38 kohaselt nõuab siseturuga kokkusobiv abi kompensatsioonimeetmete võtmist, et vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju kaubandustingimustele ning kindlustada positiivsete mõjude ülekaal. Need meetmed võivad hõlmata vara loovutamist, tootmisvõimsuse või turuosa piiramist ning turutõkete vähendamist asjaomastel turgudel (päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkt 39). |
|
(95) |
Seoses sellega märgib komisjon, et 2011. aasta äriplaani strateegia eeldas suuremat sihtkohtade võrgustikku, sealhulgas ka suuremat lendude arvu nii Eestist kui ka Eestisse, samuti lennukite ja personali arvu suurendamist. See strateegia rakendati 2012. aastal, kui Estonian Air suurendas oma lennukiparki kaheksalt üheteistkümne lennukini, lisas võrgustikku üheksa uut sihtkohta ja suurendas personali arvu 66 töötaja võrra, et tulla toime suurema arvu regulaarlendudega. See kujutab endast mahu olulist suurendamist, mis on vastuolus päästmise ja ümberkorraldamise suunistes sätestatud juriidiliste nõuetega. |
|
(96) |
Seetõttu on komisjonil kahtlusi, et 2011. ja 2012. aasta 30 miljoni euro suurune kapitalisüst (4. meede) kujutab endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi. |
5.6. Teatatud päästmislaen (5. meede)
Riigiabi olemasolu
|
(97) |
8,3 miljoni euro suurust päästmislaenu, millest teatati 20. detsembril 2012 (5. meede), tuleb lugeda riigiabiks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna riigi vahenditest tulev laen annab Estonian Airile valikulise eelise, mis mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust ja ähvardab moonutada konkurentsi (vt punkt (51)). |
|
(98) |
Eesti ametiasutused ise käsitavad seda meedet riigiabina. |
Kokkusobivus siseturuga
|
(99) |
Olemasoleva teabe kohaselt oli Estonian Air kapitali suurendamise ajal 2012. aasta lõpus raskustes olev äriühing vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise suunistele. |
|
(100) |
Eesti ametiasutused ise väidavad, et lennuettevõtjal oli tavalisi märke raskustes olevast äriühingust, nagu vähenev käive, vähemalt 2012. aasta juunis, ning seetõttu vastas päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 11 sätestatud kriteeriumidele. Ametiasutused on ka arvamusel, et Estonian Air vastas päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 10a ja 10c kriteeriumidele, kuna oli kaotanud poole oma osa- või aktsiakapitalist, ja oli Eesti õiguse kohaselt maksejõuetuse olukorras hiljemalt alates juulist 2012. |
|
(101) |
Seepärast tuleb päästmislaenu hinnata päästmise ja ümberkorraldamise suunistele ning 1994. aasta lennundussektori suunistele tuginedes, et teha kindlaks, kas see sobib kokku siseturuga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 kohaselt. |
|
(102) |
Ilmneb, et kõnealune teatatud päästmisabi vastab enamikule päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 3.1 kriteeriumidele päästmisabi kohta.
|
|
(103) |
Siiski on komisjonil kahtlusi, kas selles meetmes järgitakse nn ühekordse abi põhimõtet. Nagu eespool selgitatud, ei saa komisjon praeguses järgus välistada, et Estonian Airi suhtes aastatel 2009–2012 võetud meetmed kujutavad endast ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut päästmis- ja/või ümberkorraldamisabi. Seepärast ei saa välistada, et teatatud päästmisabi rikub juriidilist nõuet, et abi peab olema ühekordne. |
|
(104) |
Eesti ametiasutused ei esitanud mingeid põhjendusi, mis võimaldaksid sellest reeglist teha erandi vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktile 73. Komisjon märgib, et ei Eesti mure Estonian Airi sulgemise mõju pärast riigi majandusele, millele viidatakse eespool punktis 24, ega muud üldised kaalutlused, nagu Eesti ääremaisest geograafilisest asukohast tingitud ühenduste puudus, ole põhimõtteliselt sobivad erakorralise asjaoluna, mille põhjal teha erand ühekordse abi põhimõttest. Komisjon märgib, et sellist erandit ei ole varem kunagi tehtud. |
|
(105) |
Seepärast on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas teatatud päästmisabi saab lugeda siseturuga kokkusobivaks. |
5.7. Ebaseaduslik abi
|
(106) |
Komisjon märgib, et kui kirjeldatud meetmed peaksid kujutama endast riigiabi, siis anti seda teatamiskohustust rikkudes ning rikkudes ka ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustust mitte rakendada meedet enne lõpliku otsuse tegemist. Seega on komisjon käesolevas järgus arvamusel, et Estonian Airile kõnealuste meetmetega antud abi kujutab endast ilmselt ebaseaduslikku riigiabi. |
|
(107) |
Seoses teatatud päästmislaenuga (5. meede) märgib komisjon eelkõige seda, et Eesti maksis esimesed kaks osa päästmislaenust välja ilma komisjoni heakskiitu ära ootamata. Kuna päästmisabi kujutab endast riigiabi, on see antud, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustust mitte rakendada meedet enne lõpliku otsuse tegemist. Seega on komisjon käesolevas järgus arvamusel, et Estonian Airile antud päästmisabi kujutab endast ilmselt ebaseaduslikku riigiabi. |
6. KOKKUVÕTE
|
(108) |
Eespool öeldut silmas pidades on komisjonil kahtlusi riigiabi olemasolu ja siseturuga kokkusobivuse osas nii 2009. aasta kapitali suurendamise (1. meede) puhul, Estonian Airi maapealse teeninduse müügi puhul Tallinna Lennujaamale 2009. aastal (2. meede), 2010. aasta kapitalisüsti puhul (3. meede), 2011. ja 2012. aasta kapitalisüsti puhul (4. meede) kui ka teatatud päästmislaenu puhul (5. meede). |
7. OTSUS
Eelnevaid kaalutlusi silmas pidades ja tegutsedes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlusele palub komisjon Eestil ühe kuu jooksul pärast käesoleva kirja saamist esitada oma märkused ja kogu teabe, mis võiks kõnealuste meetmete hindamisel kasuks tulla. Komisjon palub Eesti ametiasutustel edastada käesoleva kirja koopia viivitamata võimalikule abisaajale.
Komisjon tuletab Eestile meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikel 3 on peatav toime, ning juhib tähelepanu nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14, milles on sätestatud, et igasuguse ebaseadusliku abi võib abisaajalt tagasi nõuda.
Komisjon hoiatab Eestit, et ta teavitab huvitatud isikuid käesoleva kirja ja selle sisu kokkuvõtte avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon teavitab huvitatud isikuid ka nendes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingule alla kirjutanud, avaldades teatise Euroopa Liidu Teataja Euroopa Majanduspiirkonna kaasandes, ning teavitab ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni järelevalveametit, saates neile käesoleva kirja koopia. Kõiki kõnealuseid huvitatud isikuid kutsutakse üles esitama oma märkused ühe kuu jooksul pärast nimetatud teabe avaldamist.»
(1) Κοινοτικές κατευθυντήριες γραμμές σχετικά με τις κρατικές ενισχύσεις για τη διάσωση και την αναδιάρθρωση προβληματικών επιχειρήσεων (ΕΕ C 244 της 1.10.2004, σ. 2).
(2) Vt http://estonian-air.com/en/about-us/
(3) Ametisaladuse alla kuuluv teave.
(4) Vt Baltic Reports, 7.6.2010, Government sets bailout deal for Estonian Air, http://balticreports.com/?p=19116
(5) Vt Estonian Airi ülevaade 2012. aasta esimese poolaasta majandustulemustest, mis on kättesaadav veebisaidil http://estonian-air.com/public/Annual_Reports/EA_Review_1stHalf2012.pdf
(6) Vt ka http://www.e24.ee/1106240/estonian-airile-makstakse-valja-kolm-miljonit-eurot/
(7) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2. Riigiabisuuniste esialgne kehtivustähtaeg oli 9. oktoober 2009. Komisjon aga otsustas suuniste kehtivusaega pikendada esialgu kuni 9. oktoobrini 2012 (komisjoni teatis, mis käsitleb ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) kehtivuse pikendamist, ELT C 156, 9.7.2009, lk 3) ning seejärel seoses ELi riigiabi ajakohastamise algatusega kuni ajani, mil äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunised asendatakse raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate uute eeskirjadega (komisjoni teatis ühenduse 1. oktoobri 2004. aasta suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) kohaldamisaja pikendamise kohta, ELT C 296, 2.10.2012, lk 3).
(8) Otsus kohtuasjas C-364/90: Itaalia vs. komisjon, [1993] EKL I-2097, punkt 20.
(9) Allikas: Estonian Airi aastaaruanded, mis on kättesaadavad veebisaidil http://estonian-air.com/en/about-us/about-company/annual-reports/. Aastatel 2006–2010 on Estonian Airi aastaaruanded esitatud Eesti kroonides (EEK). Tabelis on kasutatud vahetuskurssi 1 EEK = 0,06391 EUR.
(10) Vt joonealune märkus 6.
(11) Ajakirjanduse andmete põhjal tegi Eesti riik 2,48 miljoni euro suuruse rahalise sissemakse, SASi panus aga oli 1,21 miljonit eurot rahalise sissemakse ja 2,36 miljoni eurot laenu konverteerimise näol. Cresco omalt poolt tegi ilmselt 1,23 miljoni euro suuruse rahalise sissemakse. Vt http://travelmoments.ca/2009/03/01/estonia-saves-ov/. See teave vajab Eesti-poolset kinnitamist.
(12) Kolmas pakett koosneb kolmest õigusaktist: i) nõukogu määrus (EMÜ) nr 2407/92, 23. juuli 1992, lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta (EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1); ii) nõukogu määrus (EMÜ) nr 2408/92, 23. juuli 1992, ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele (EÜT L 240, 24.8.1992, lk 8) ning iii) nõukogu määrus (EMÜ) nr 2409/92, 23. juuli 1992, piletihindade ja lastitariifide kohta (EÜT L 240, 24.8.1992, lk 15).
(13) Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (ELT C 16, 22.1.2009, lk 1), mida on muudetud komisjoni teatisega, millega muudetakse riigiabi meetmete ajutist ühenduse raamistikku, et toetada praeguses finants- ja majanduskriisis juurdepääsu rahastamisele (ELT C 303, 15.12.2009, lk 6). Ajutise raamistiku kehtivus lõppes 2011. aasta detsembris.
(14) Suunised EÜ asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamiseks ning EMP lepingu artikli 61 kohaldamiseks lennundussektorile antava riigiabi korral, EÜT C 350, 10.12.1994, lk 5.
(15) Vt sellega seoses EFTA kohtuotsus ühendatud kohtuasjades E-10/11 ja E-11/11 Hurtigruten ASA, Norra vs. EFTA järelevalveamet, avaldamata, paragrahvid 228 ja 234–240.
(16) http://www.iata.org/whatwedo/Documents/economics/Industry-Outlook-December2011.pdf
(17) Vastavalt komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6), kohaldatakse päästmiseks antava abi suhtes ühe aasta IBORit, mida on suurendatud vähemalt 100 baaspunkti võrra. Praegusel juhul oleks kohaldatav intressimäär 2,11 %.
|
29.5.2013 |
EL |
Επίσημη Εφημερίδα της Ευρωπαϊκής Ένωσης |
C 150/14 |
ΚΡΑΤΙΚΉ ΕΝΊΣΧΥΣΗ — ΕΣΘΟΝΊΑ
Κρατική ενίσχυση SA.35956 (13/C) (πρώην 13/NN) (πρώην 12/N) — Ενίσχυση διάσωσης υπέρ της Estonian Air
Πρόσκληση για την υποβολή παρατηρήσεων σύμφωνα με το άρθρο 108 παράγραφος 2 της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης
(Κείμενο που παρουσιάζει ενδιαφέρον για τον ΕΟΧ)
2013/C 150/04
Με επιστολή της 16ης Απριλίου 2013, που αναδημοσιεύεται στην αυθεντική γλώσσα του κειμένου της επιστολής στις σελίδες που ακολουθούν την παρούσα περίληψη, η Επιτροπή κοινοποίησε στην Εσθονία την απόφασή της να επεκτείνει τη διαδικασία που προβλέπεται στο άρθρο 108 παράγραφος 2 της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης σχετικά με το ανωτέρω μέτρο ενίσχυσης.
Τα ενδιαφερόμενα μέρη μπορούν να υποβάλουν τις παρατηρήσεις τους σχετικά με την ενίσχυση για την οποία η Επιτροπή επεκτείνει τη διαδικασία εντός προθεσμίας ενός μηνός από την ημερομηνία δημοσίευσης της παρούσας περίληψης και της επιστολής που ακολουθεί, στην ακόλουθη διεύθυνση:
|
European Commission |
|
Directorate-General for Competition |
|
State aid Registry |
|
1049 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
|
Φαξ +32 22961242 |
|
E-mail: stateaidgreffe@ec.europa.eu |
Οι παρατηρήσεις αυτές θα κοινοποιηθούν στην Εσθονία. Το απόρρητο της ταυτότητας του ενδιαφερόμενου μέρους που υποβάλλει τις παρατηρήσεις μπορεί να ζητηθεί γραπτώς, με μνεία των σχετικών λόγων.
ΚΕΙΜΕΝΟ ΤΗΣ ΠΕΡΙΛΗΨΗΣ
ΔΙΑΔΙΚΑΣΙΑ
Στις 20 Φεβρουαρίου 2013, η Επιτροπή αποφάσισε να κινήσει την επίσημη διαδικασία έρευνας σχετικά με δάνειο διάσωσης που χορηγήθηκε υπέρ της Estonian Air ύψους 8,3 εκατ. EUR, καθώς και διάφορα μέτρα που χορηγήθηκαν στο παρελθόν. Με επιστολή της 4ης Μαρτίου 2013, οι εσθονικές αρχές γνωστοποίησαν στην Επιτροπή την απόφαση της κυβέρνησης της Εσθονίας για την αύξηση του δανείου διάσωσης.
ΠΕΡΙΓΡΑΦΗ ΤΩΝ ΜΕΤΡΩΝ ΓΙΑ ΤΑ ΟΠΟΙΑ Η ΕΠΙΤΡΟΠΗ ΕΠΕΚΤΕΙΝΕΙ ΤΗ ΔΙΑΔΙΚΑΣΙΑ
Η εσθονική κυβέρνηση αποφάσισε στις 28 Φεβρουαρίου 2013 να αυξήσει το δάνειο διάσωσης που χορηγήθηκε στην Estonian Air κατά 28,7 εκατομμύρια EUR («το νέο μέτρο»). Από το ποσό αυτό, 16,6 εκατ. EUR χορηγήθηκαν στην αεροπορική εταιρεία στις 5 Μαρτίου 2013 μετά την υπογραφή τροποποίησης της προηγούμενης δανειακής σύμβασης, ενώ το υπόλοιπο ποσό ύψους 12,1 εκατ. EUR θα χορηγηθεί στην Estonian Air σε μεταγενέστερο στάδιο. Με βάση τις διαθέσιμες πληροφορίες, φαίνεται ότι οι όροι του νέου μέτρου είναι οι ίδιοι με εκείνους του αρχικώς κοινοποιηθέντος δανείου, δηλαδή το δάνειο πρέπει να εξοφληθεί το αργότερο στις 20 Ιουνίου 2013 και το ετήσιο επιτόκιο που θα εφαρμοστεί θα είναι της τάξης του 15 %. Το μεγαλύτερο μέρος του νέου μέτρου προορίζεται να επιτρέψει στην Estonian Air να υλοποιήσει ορισμένες πτυχές της προτεινόμενης αναδιάρθρωσης, για να περιορίσει τις δραστηριότητες της επιχείρησης και να ελαχιστοποιήσει τις απώλειες αμέσως.
ΑΞΙΟΛΟΓΗΣΗ ΤΩΝ ΜΕΤΡΩΝ
Η Estonian Air υπέστη σοβαρές ζημίες ήδη από το 2006. Ήδη από το 2009, δεν μπορεί να αποκλεισθεί το ενδεχόμενο ότι η Estonian Air μπορούσε να χαρακτηριστεί προβληματική εταιρεία κατά την έννοια των κατευθυντηρίων γραμμών διάσωσης και αναδιάρθρωσης («κατευθυντήριες γραμμές Δ&Α») (1).
Η ύπαρξη κρατικής ενίσχυσης όσον αφορά το νέο μέτρο δεν αμφισβητείται. Όσον αφορά τη συμβατότητα, η Επιτροπή θεωρεί ότι η αρχή της «εφάπαξ» ενίσχυσης των αιτιολογικών σκέψεων 25 στοιχείο ε) και 73 των «κατευθυντηρίων γραμμών Δ&Α» ενδέχεται να μην πληρούται. Στην απόφασή της 20ής Φεβρουαρίου 2013, η Επιτροπή ήδη εξέφρασε αμφιβολίες όσον αφορά τη συμβατότητα των διαφόρων μέτρων κρατικής ενίσχυσης που χορηγήθηκαν από την Εσθονία στην Estonian Air μεταξύ 2009 και 2012, και συγκεκριμένα τις τρεις εισφορές κεφαλαίου το 2009, το 2010 και το 2011/2012 αντίστοιχα και την πώληση του τομέα επίγειας εξυπηρέτησης της Estonian Air στην κρατική Tallinn Airport το 2009. Δεδομένου ότι η Επιτροπή δεν μπορεί να αποκλείσει ότι τα μέτρα υπέρ της Estonian Air μεταξύ 2009 και 2012 συνιστούν παράνομη και ασυμβίβαστη ενίσχυση διάσωσης και/ή αναδιάρθρωσης, δεν μπορεί επίσης να αποκλείσει ότι η αρχή της «εφάπαξ» ενίσχυσης δεν πληρούται όσον αφορά το νέο μέτρο.
Επιπλέον, η Επιτροπή έχει αμφιβολίες κατά πόσο η ενίσχυση ύψους 28,7 εκατ. EUR περιλαμβάνει ενίσχυση για επείγοντα διαρθρωτικά μέτρα κατά την έννοια των αιτιολογικών σκέψεων 16 και 25 στοιχείο δ) των «κατευθυντηρίων γραμμών Δ&Α», όπως διατείνονται οι αρχές της Εσθονίας. Η Επιτροπή επισημαίνει ότι οι σχετικές πληροφορίες που παρέσχε η Εσθονία δεν είναι επαρκείς ώστε να της επιτρέψουν να συμπεράνει κατά πόσο τα εν λόγω μέτρα είναι όντως διαρθρωτικά και, εάν ναι, τους λόγους για τους οποίους τα μέτρα αυτά πρέπει να ληφθούν αμέσως.
Για αυτόν τον σκοπό, η Επιτροπή αποφάσισε να επεκτείνει τη διαδικασία που προβλέπεται στο άρθρο 108 παράγραφος 2 της Συνθήκης για τη λειτουργία της Ευρωπαϊκής Ένωσης σε σχέση με το νέο μέτρο.
Σύμφωνα με το άρθρο 14 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 659/1999 του Συμβουλίου, ο αποδέκτης κάθε παράνομης ενίσχυσης ενδέχεται να κληθεί να την επιστρέψει.
ΚΕΙΜΕΝΟ ΤΗΣ ΕΠΙΣΤΟΛΗΣ
«Komisjon soovib Eesti riigile teatada, et pärast Eesti ametiasutuste poolt eespool viidatud meetmete kohta esitatud teabega tutvumist on ta otsustanud laiendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlust.
1. MENETLUS
|
(1) |
Eesti teavitas komisjoni 3. detsembril 2012 teate esitamisele eelnenud kontaktide raames oma kavatsusest anda päästmisabi AS-ile Estonian Air (edaspidi „Estonian Air” või „lennuettevõtja”) ja mitmest varem tehtud kapitalisüstist. 4. detsembril 2012 toimus kohtumine Eesti ametiasutuste esindajatega. |
|
(2) |
Pärast teate esitamisele eelnenud kontakte teatas Eesti komisjonile SANI-süsteemis koostatud 20. detsembri 2012. aasta teatises nr 7853 kavatsusest anda lennuettevõtjale päästmisabi 8,3 miljoni euro suuruse laenuna. |
|
(3) |
Eesti ametiasutuste esitatud teabest ilmnes, et esimene osa päästmislaenust maksti Estonian Airile välja 20. detsembril 2012. Seetõttu registreeris komisjon juhtumi teatamata abina (13/NN) ja teavitas Eesti riiki sellest 10. jaanuari 2013. aasta kirjas. 10. jaanuari 2013. aasta kirjas palus komisjon esitada täiendavat teavet ning Eesti ametiasutused vastasid sellele 21. jaanuari 2013. aasta kirjaga. |
|
(4) |
20. veebruaril 2013 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, mis hõlmas 8,3 miljoni euro suurust teatatud päästmisabi ja mitmeid varasemalt võetud meetmeid. |
|
(5) |
4. märtsi 2013. aasta kirjas teavitasid Eesti ametiasutused komisjoni Eesti valitsuse 28. veebruari 2013. aasta otsusest suurendada Estonian Airile antud päästmislaenu 28,7 miljoni euro võrra (edaspidi „uus meede”). |
2. ABISAAJA
|
(6) |
Eesti seaduste kohane aktsiaselts Estonian Air on Eesti riiklik lennuettevõtja, mille peakorter on Tallinna lennujaamas. Praegu on lennuettevõtjal üle 300 töötaja ja selle lennukiparki kuulub kümme lennukit. |
|
(7) |
Estonian Airil on 100 %-lise osalusega tütarettevõtja AS Estonian Air Regional, kes teostab koostöös Estonian Airiga liinilende lähipiirkondadesse. Samuti on Estonian Air osanik kahes ühisettevõttes: Eesti Aviokütuse Teenuste AS (osalus 51 %), mis pakub Tallinna lennujaamas lennukite tankimise teenust, ja AS Amadeus Eesti (osalus 60 %), mis pakub Eesti reisibüroodele broneerimissüsteeme ja vastavat tuge (2). |
|
(8) |
Estonian Air moodustati riigiettevõttena pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal Vene lennuettevõtja Aeroflot osakonna baasil. Pärast erastamispüüdlusi ja seejärel ettevõtja aktsiapakis asetleidnud muudatusi kuulub Estonian Air praegu Eesti riigile (97,34 %) ja SAS Groupile (2,66 %). |
3. UUE MEETME KIRJELDUS
|
(9) |
Komisjon otsustas 20. veebruaril 2013 algatada ametliku uurimismenetluse (edaspidi „algatamisotsus”) seoses Eesti riigilt Estonian Airile varasemalt määratud mitme abimeetmega, mis olid kolm kapitalisüsti 2009., 2010. ja 2011./2012. aastal ning lennuettevõtja maapealse teeninduse müük riigi omanduses olevale Tallinna Lennujaamale 2009. aastal. Lisaks hõlmab algatamisotsus 8,3 miljoni euro suurust laenu, millest teavitati komisjoni kui päästmisabist. |
|
(10) |
Eesti poolt 20. detsembril 2012 teatatud päästmisabi meede koosnes Eesti rahandusministeeriumi antud 8,3 miljoni euro suurusest laenust. Eesti on selgitanud, et laen maksti välja kolmes osas: 0,793 miljonit eurot 20. detsembril 2012, 3 miljonit eurot 18. jaanuaril 2013 ja 4,507 miljonit eurot 11. veebruaril 2013. Laen tuleb tagasi maksta hiljemalt 20. juuniks 2013. Laenuintress on 15 % aastas. |
|
(11) |
Eesti ametiasutused teavitasid 4. märtsil 2013 komisjoni sellest, et toetudes Estonian Airi palvele, milles toodi välja tema likviidsusvajadused, otsustas Eesti valitsus 28. veebruaril 2013 suurendada Estonian Airile antud päästmislaenu 28,7 miljoni euro võrra. Nimetatud summast maksti 16,6 miljonit eurot lennuettevõtjale 5. märtsil 2013 pärast eelmise laenulepingu muutmise allkirjastamist ning ülejäänud 12,1 miljonit eurot makstakse Estonian Airile hilisemas etapis. |
|
(12) |
Näib, et uue meetme tingimused on samad nagu algselt teatatud laenul, st laen tuleb tagasi maksta hiljemalt 20. juuniks 2013 ja laenuintress on 15 %. |
4. EESTI AMETIASUTUSTE MÄRKUSED
|
(13) |
Eesti ametiasutused leiavad, et 20. detsembril 2012 teatatud päästmisabi esialgne eesmärk oli hoida Estonian Airi tegevuses 31. märtsini 2013. Laenu suurus määrati nii, et lennuettevõtja saaks tegevust jätkata ja sõlmida 2013. aasta märtsi lõpus laenulepingu […] (3). Esialgset laenusummat piirates oli valitsuse eesmärk piirata antava abi suurust. Selleks ajaks oli selge, et Estonian Airi käimasolevat ümberkorraldamist tuli märkimisväärselt muuta, kuid uue ümberkorraldamiskava üksikasjad oli vaja veel välja töötada. |
|
(14) |
Ühtlasi selgitab Eesti, et Estonian Airi päästmisetapi kindlaksmääratud koguvajadus on 37 miljonit eurot, st esialgselt teatatud 8,3 miljonit eurot pluss suurendamine 28,7 miljoni euro võrra. Eesti ametiasutused leiavad, et kogu nimetatud summat tuleb käsitada päästmisabina. |
|
(15) |
Eesti väidab lisaks, et suurem osa täiendavast päästmislaenust, st 23,8 miljonit 28,7 miljonist eurost, peab eelduste kohaselt aitama Estonian Airil rakendada kavandatava ümberkorraldamise teatavaid aspekte, et vähendada äriühingut ja piirata viivitamata kahjusid. Sellega seoses on Estonian Airi juhatus ilmselt saavutanud oma võlausaldajatega kokkuleppe, millega nad loobuvad osaliselt oma nõuetest. Selliste kokkulepete tingimus on, et ülejäänud osa võlanõuetest tuleb tasuda viivitamata. |
|
(16) |
Estonian Airi poolt 4. märtsil 2013 koostatud ja Eesti ametiasutuste esitatud teabele lisatud memorandumist nähtub, et eespool osutatud kokkulepped hõlmavad […] ja ettevõtjaga […] sõlmitud lennukite rendilepingu (hinnanguliselt […] miljonit eurot) ennetähtaegset lõpetamist ja […] tasumata laenu eest […] miljoni euro suuruse summa ennetähtaegset tasumist. Lisaks märgib Estonian Air, et seoses koondamishüvitiste maksmise, ümberbroneerimiskulude ja väiksemasse peakorterisse kolimisega tekivad tal […] miljoni euro suurused kulud. Estonian Airi hinnangul on kõik nimetatud meetmed – kokku maksumusega 23,8 miljonit eurot – struktuurimeetmed. |
|
(17) |
Eesti ametiasutused nõustuvad Estonian Airiga selles, et eespool osutatud meetmeid tuleks käsitada kiireloomuliste struktuurimeetmetena, mida võib raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (edaspidi „äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunised”) (4) punkti 25 alapunkti d kohaselt pidada päästmisabi osaks. Eesti leiab, et lennuettevõtja ei saa nimetatud meetmete rakendamist edasi lükata, kuni läbivaadatud ümberkorraldamiskava on lõpule viidud ja heaks kiidetud. Vastasel juhul kaotaks Estonian Air võimaluse sõlmida kokkuleppeid ja piirata kulusid. |
|
(18) |
Lisaks leiavad Eesti ametiasutused, et uus meede ei peaks eelduste kohaselt märkimisväärselt moonutama siseturu konkurentsi. Kogu Euroopa lennuliiklust arvesse võttes on Eesti turg erakordselt väike. Lisaks on Estonian Air mitmel teenindataval liinil ainus otselendu pakkuv lennuettevõtja. Nimetatud liinidel ei mõjuta abi lennuettevõtja konkurente. Seepärast järeldab Eesti, et siseturu tasandil ei teki märkimisväärset konkurentsi moonutamist. |
5. HINDAMINE
Estonian Airi raskused
|
(19) |
Nagu algatamisotsuses selgitatud, leiavad Eesti ametiasutused, et Estonian Air ilmutas tavapäraseid märke raskustes olevast äriühingust vähemalt 2012. aasta juunis ning vastas seega päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 11 sätestatud kriteeriumidele. Lisaks vastab Estonian Air ka päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 10 alapunktide a ja c kriteeriumidele, kuna on kaotanud poole oma osa- või aktsiakapitalist ja on Eesti õiguse kohaselt maksejõuetuse olukorras vähemalt alates juulist 2012. |
|
(20) |
Komisjon jõudis algatamisotsuse põhjenduses 46 järeldusele, et Estonian Air kvalifitseerub päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 11 kohaselt raskustes olevaks äriühinguks alates 2009. aastast ning vastab hilisemal etapil ka nimetatud suuniste punkti 10 alapunktide a ja c nõuetele. |
|
(21) |
Eesti valitsus otsustas suurendada päästmisabi 28,7 miljoni euro võrra 28. veebruaril 2013, st kaks kuud pärast seda, kui päästmisabi 8,3 miljoni euro suurune esimene osa oli lennuettevõtjale välja makstud. Vahepeal on Estonian Airi olukord ilmselt veelgi halvenenud, muu hulgas lennuettevõtja tulevikku ja 2013. aasta jaanuari pilootide streigiähvardust käsitlevate meedias esitatud spekulatsioonide tõttu (5). Lisaks tunnistavad Eesti ametiasutused, et pärast päästmisabi esimese osa väljamaksmist vähenes lennuettevõtja likviidsus veelgi. |
|
(22) |
Eespool osutatut arvesse võttes leiab komisjon, et algatamisotsuses tehtud esialgne järeldus selle kohta, et Estonian Air on raskustes olev äriühing päästmise ja ümberkorraldamise suuniste tähenduses, kehtib ka pärast 28. veebruari 2013, st ajal, mil Eesti valitsus otsustas võtta uue abimeetme (28,7 miljonit eurot). |
Riigiabi olemasolu
|
(23) |
ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Riigiabi mõiste laieneb mis tahes otsesele või kaudsele soodustusele, mida rahastatakse riigi ressurssidest ja mille annab kas riik ise või mis tahes vahendaja talle antud volituste kohaselt. Lisaks peavad kõnealused meetmed kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ning võivad seega kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. |
|
(24) |
Algatamisotsuses käsitati esialgselt teatatud päästmislaenu (8,3 miljonit eurot) riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuna riigi vahenditest tulev laen annab Estonian Airile valikulise eelise. Komisjon täheldas ühtlasi, et meede mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust ja ähvardab moonutada konkurentsi, kuna Estonian Air konkureerib Euroopa Liidu teiste lennuettevõtjatega eelkõige alates õhutranspordi liberaliseerimise kolmanda etapi („kolmas pakett”) jõustumisest 1. jaanuaril 1993 (6). Kõnealune meede võimaldas seega Estonian Airil jätkata tegevust nii, et ta ei peaks seisma, nagu tema konkurendid, silmitsi oma kehvade finantstulemuste tavapäraste tagajärgedega. Eesti ei vaidlustanud kõnealuse meetme käsitlemist riigiabina. |
|
(25) |
Seoses päästmislaenu suurendamisega 28,7 miljoni euro võrra leiab komisjon, et kehtivad algatamisotsuses sätestatud kaalutlused, kuna ka uus meede põhineb riigi vahenditel ja annab Estonian Airile valikulise eelise. Lisaks mõjutab uus meede liikmesriikide vahelist kaubandust ja ähvardab moonutada konkurentsi, kuna Estonian Air konkureerib Euroopa Liidu teiste lennuettevõtjatega. |
|
(26) |
Seepärast leiab komisjon, et päästmislaenu suurendamine 28,7 miljoni euro võrra hõlmab riigiabi. Eesti ei vaidlusta kõnealuse uue meetme käsitlemist riigiabina. |
Kokkusobivus siseturuga
|
(27) |
Suurendatud päästmislaenu kokkusobivust tuleb hinnata ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite taustal. Võttes arvesse Estonian Airi probleeme ajal, mil uus meede võeti – punkt 21 eespool –, näib, et uut meedet saab hinnata üksnes ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c ning eelkõige päästmise ja ümberkorraldamise suunistele ning 1994. aasta lennundussektori suunistele (7) tuginedes. |
|
(28) |
Kuigi tundub, et uus meede vastab enamikule päästmise ja ümberkorraldamise suuniste jaotises 3.1 esitatud, päästmisabi käsitlevatele kriteeriumidele, kahtleb komisjon, kas uus meede sobiks kokku päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 25 alapunktis e ja punktis 73 esitatud nn ühekordse abi põhimõttega. Päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktis 73 on sätestatud, et täiendavat päästmis- ja ümberkorraldusabi ei ole õigust saada sellistel äriühingutel, kellele on viimase kümne aasta jooksul päästmis- ja ümberkorraldusabi antud. |
|
(29) |
Komisjon tuletab meelde, et algatamisotsuses esines kahtlus, kas mitu Eesti riigilt Estonian Airile varasemalt määratud abimeedet, mis olid kolm kapitalisüsti 2009., 2010. ja 2011./2012. aastal ning lennuettevõtja maapealse teeninduse müük riigi omanduses olevale Tallinna Lennujaamale 2009. aastal, on siseturuga kokkusobivad. |
|
(30) |
Nagu on üksikasjalikult selgitatud algatamisotsuse punktides 5.2–5.5, ei saa komisjon välistada, et Estonian Airi suhtes aastatel 2009–2012 võetud meetmed kujutavad endast ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut päästmis- ja/või ümberkorraldamisabi. Seepärast ei saa välistada ka seda, et uus päästmisabimeede rikub juriidilist nõuet, mille kohaselt peab abi olema ühekordne. |
|
(31) |
Eesti ametiasutused ei esitanud mingeid põhjendusi, mis võimaldaksid teha ühekordse abi põhimõttest erandi vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktile 73. Komisjon märgib, et ei Eesti mure Estonian Airi sulgemise mõju pärast riigi majandusele ega muud üldised kaalutlused, nagu Eesti ääremaisest geograafilisest asukohast tingitud ühenduste puudus, ei ole iseenesest piisav põhjendus erandi tegemiseks ühekordse abi põhimõttest. |
|
(32) |
Lisaks on komisjonil kahtlusi, kas eespool osutatud kokkuleppeid ja ülejäänud meetmeid, mida Estonian Air peab rakendama – punktid 15–17 – saab käsitada kiireloomuliste struktuurimeetmetena vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktile 16 ja punkti 25 alapunktile d. Komisjon rõhutab, et Eesti poolt sellega seoses esitatud teave ei ole piisav, et võimaldada komisjonil otsustada, kas nimetatud meetmed on struktuurimeetmed ja kui on, siis millistel põhjustel tuleks kõnealused meetmed võtta viivitamata. |
|
(33) |
[…] ja ettevõtjaga […] sõlmitud lennukite rendilepingu (hinnanguliselt […] miljonit eurot) ennetähtaegse lõpetamisega seoses märgib komisjon, et vähemalt […] saavutatud kokkulepet hõlmav summa on endiselt arutlusel. Samuti ei ole Eesti põhjendanud kõnealuste meetmete rakendamise edasilükkamisest tulenevat negatiivset mõju tulevasele ümberkorraldusetapile. […] tasumata laenu eest […] miljoni euro suuruse summa ennetähtaegse tasumisega seoses leiab komisjon, et päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punkti 16 kohaselt ei või päästmisabi üldjuhul anda rahaliseks ümberkorraldamiseks. |
|
(34) |
Seega kutsub komisjon Eesti ametiasutusi üles põhjendama üksikasjalikumalt eespool nimetatud meetmete struktuurilist olemust, kvantifitseerima nende mõju Estonian Airi ümberkorraldamisele ja esitama argumente nende kiireloomulisuse tõestamiseks kooskõlas päästmise ja ümberkorraldamise suuniste punktiga 16 ja punkti 25 alapunktiga d. |
|
(35) |
Kokkuvõttes ja eespool esitatut silmas pidades on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas uut meedet (28,7 miljonit eurot) võib käsitada siseturuga kokkusobivana. |
Ebaseaduslik abi
|
(36) |
Komisjon märgib, et 16,6 miljonit eurot (uue meetme moodustavast 28,7 miljonist eurost) maksti Estonian Airile välja juba enne komisjonilt selleks loa saamist 5. märtsil 2013. Kuna komisjon jõudis järeldusele, et uus meede kujutab endast riigiabi, on 16,6 miljonit eurot makstud Estonian Airile, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustust mitte rakendada meedet enne lõpliku otsuse tegemist. Seega on komisjon käesolevas etapis arvamusel, et 16,6 miljoni euro suurune osa uuest meetmest kujutab endast ebaseaduslikku riigiabi. |
|
(37) |
Mis puudutab ülejäänud osa (st 12,1 miljonit eurot) uuest meetmest, siis tuletab komisjon Eestile meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikel 3 on peatav toime. Eesti ei tohiks nimetatud osa uuest meetmest Estonian Airile välja maksta enne, kui komisjon on teinud lõpliku otsuse. |
|
(38) |
Eespool osutatud kaalutlusi arvesse võttes on komisjon otsustanud laiendada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametlikku uurimismenetlust uuele meetmele (28,7 miljonit eurot), sealhulgas 16,6 miljoni euro suurune summa, mis maksti Estonian Airile 5. märtsil 2013, ning Eesti valitsuse lubadus maksta ülejäänud 12,1 miljonit eurot lennuettevõtjale hilisemas etapis. |
Eelnevaid kaalutlusi silmas pidades ja tegutsedes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlusele palub komisjon Eestil ühe kuu jooksul pärast käesoleva kirja saamist esitada oma märkused ja kogu teabe, mis võiks kõnealuste meetmete hindamisel abiks olla. Komisjon palub Eesti ametiasutustel edastada käesoleva kirja koopia viivitamata võimalikule abisaajale.
Komisjon tuletab Eestile meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikel 3 on peatav toime, ning juhib tähelepanu nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14, milles on sätestatud, et igasuguse ebaseadusliku abi võib abisaajalt tagasi nõuda.
Komisjon hoiatab Eestit, et ta teavitab huvitatud isikuid, avaldades käesoleva kirja ja selle sisu kokkuvõtte Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon teavitab huvitatud isikuid ka nendes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingule alla kirjutanud, avaldades teatise Euroopa Liidu Teataja Euroopa Majanduspiirkonna kaasandes, ning teavitab ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni järelevalveametit, saates neile käesoleva kirja koopia. Kõiki kõnealuseid huvitatud isikuid kutsutakse üles esitama oma märkused ühe kuu jooksul pärast nimetatud teabe avaldamist.»
(1) Κοινοτικές κατευθυντήριες γραμμές σχετικά με τις κρατικές ενισχύσεις για τη διάσωση και την αναδιάρθρωση προβληματικών επιχειρήσεων (ΕΕ C 244 της 1.10.2004, σ. 2).
(2) Vt http://estonian-air.com/en/about-us/
(3) Ärisaladus.
(4) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2. Riigiabi suuniste esialgne kehtivustähtaeg oli 9. oktoober 2009. Komisjon aga otsustas suuniste kehtivusaega pikendada esialgu kuni 9. oktoobrini 2012 (komisjoni teatis, mis käsitleb ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) kehtivuse pikendamist, ELT C 156, 9.7.2009, lk 3) ning seejärel seoses ELi riigiabi ajakohastamise algatusega kuni ajani, mil äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunised asendatakse raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate uute eeskirjadega (komisjoni teatis ühenduse 1. oktoobri 2004. aasta suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) kohaldamisaja pikendamise kohta, ELT C 296, 2.10.2012, lk 3).
(5) Vt nt järgmine pressiteade, milles tsiteeritakse Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministrit, kes olevat väitnud, et Estonian Air kaotas pilootide streigihoiatuse tõttu 4 miljonit eurot: http://balticbusinessnews.com/article/2013/1/10/parts-strike-threat-cost-estonian-air-eur-4m
(6) „Kolmas pakett” hõlmas kolme seadusandlikku meedet: i) nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta (EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1); ii) nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele (EÜT L 240, 24.8.1992, lk 8); iii) nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2409/92 piletihindade ja lastitariifide kohta (EÜT L 240, 24.8.1992, lk 15).
(7) Suunised, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 kohaldamist lennundussektorile antava riigiabi korral (EÜT C 350, 10.12.1994, lk 5).
V Γνωστοποιήσεις
ΔΙΟΙΚΗΤΙΚΕΣ ΔΙΑΔΙΚΑΣΙΕΣ
Ευρωπαϊκή Επιτροπή
|
29.5.2013 |
EL |
Επίσημη Εφημερίδα της Ευρωπαϊκής Ένωσης |
C 150/20 |
ΠΡΌΣΚΛΗΣΗ ΥΠΟΒΟΛΉΣ ΠΡΟΤΆΣΕΩΝ — EACEA/12/13
Πρόγραμμα «Νεολαία σε δράση»
Δράση 4.3 — Υποστήριξη της κινητικότητας των οργανωτών δραστηριοτήτων για τη νεολαία
2013/C 150/05
1. Στόχος
Σκοπός της παρούσας πρόσκλησης υποβολής προτάσεων είναι η υποστήριξη της κινητικότητας και των ανταλλαγών των οργανωτών δραστηριοτήτων για τη νεολαία με στόχο την προαγωγή της απόκτησης νέων δεξιοτήτων και ικανοτήτων, προκειμένου να εμπλουτίσουν την εικόνα τους ως επαγγελματίες στον τομέα της νεολαίας. Μέσω της προώθησης μακροπρόθεσμων διεθνικών μαθησιακών εμπειριών για τους οργανωτές δραστηριοτήτων σχετικών με τη νεολαία, η παρούσα δράση στοχεύει επίσης στην ενίσχυση των ικανοτήτων των εμπλεκομένων στο σχέδιο δομών. Το σχέδιο αναμένεται να αντλήσει οφέλη από την εμπειρία και τη νέα αντίληψη που εισφέρει ένας οργανωτής δραστηριοτήτων για τη νεολαία με διαφορετικό πολιτισμικό υπόβαθρο. Υπηρετώντας αυτή τη φιλοσοφία, η παρούσα πρόσκληση θα ενισχύσει τη δικτύωση μεταξύ δομών σχετικών με τη νεολαία στην Ευρώπη και θα συμβάλει στην προαγωγή της προτεραιότητας των μέτρων πολιτικής για την υποστήριξη, την αναγνώριση και την ενίσχυση του επαγγελματικού χαρακτήρα της εργασίας στον τομέα της νεολαίας ως εργαλείου διατομεακής πολιτικής στην Ευρώπη.
Η παρούσα πρόσκληση υποβολής προτάσεων αφορά την επιχορήγηση σχεδίων.
Οι στόχοι της είναι οι εξής:
|
— |
να δώσει στους οργανωτές δραστηριοτήτων για τη νεολαία την ευκαιρία να γνωρίσουν μια διαφορετική πραγματικότητα εργασίας σε μια άλλη χώρα |
|
— |
καλύτερη κατανόηση της ευρωπαϊκής διάστασης της εργασίας στον τομέα της νεολαίας |
|
— |
βελτίωση των επαγγελματικών, διαπολιτισμικών και γλωσσικών ικανοτήτων των οργανωτών δραστηριοτήτων για τη νεολαία |
|
— |
προώθηση της ανταλλαγής εμπειριών και προσεγγίσεων της εργασίας για τη νεολαία και της άτυπης εκπαίδευσης στην Ευρώπη |
|
— |
συμβολή στην ανάπτυξη ισχυρότερων και ποιοτικότερων εταιρικών σχέσεων μεταξύ των οργανώσεων για τη νεολαία σε όλη την Ευρώπη |
|
— |
ενίσχυση της ποιότητας και του ρόλου της εργασίας στον τομέα της νεολαίας στην Ευρώπη. |
Προτεραιότητες
Θα προτιμηθούν τα σχέδια που αντικατοπτρίζουν καλύτερα τις ακόλουθες προτεραιότητες:
|
i) |
Μόνιμες προτεραιότητες του προγράμματος «Νεολαία σε δράση»
|
|
ii) |
Ετήσιες προτεραιότητες του προγράμματος «Νεολαία σε δράση»
|
2. Επιλέξιμοι υποψήφιοι
Οι προτάσεις υποβάλλονται από μη κερδοσκοπικούς οργανισμούς. Οι οργανισμοί αυτοί μπορεί να είναι:
|
— |
μη κυβερνητικές οργανώσεις (ΜΚΟ) |
|
— |
φορείς που δραστηριοποιούνται σε ευρωπαϊκό επίπεδο στον τομέα της νεολαίας (ευρωπαϊκές ΜΚΟ), οι οποίοι διαθέτουν οργανισμούς μέλη σε τουλάχιστον οκτώ (8) χώρες που συμμετέχουν στο πρόγραμμα «Νεολαία σε δράση» |
|
— |
δημόσιες αρχές σε περιφερειακό ή τοπικό επίπεδο. |
Αυτό ισχύει τόσο για τις υποψήφιες οργανώσεις όσο και για τις οργανώσεις εταίρους.
Κατά την καθορισμένη προθεσμία υποβολής της πρότασής τους, οι υποψήφιοι πρέπει να είναι νομίμως εγγεγραμμένοι επί δύο (2) τουλάχιστον χρόνια σε μία από τις χώρες που συμμετέχουν στο πρόγραμμα.
Οι χώρες του προγράμματος είναι οι εξής:
|
— |
τα κράτη μέλη της Ευρωπαϊκής Ένωσης: Αυστρία, Βέλγιο, Βουλγαρία, Γαλλία, Γερμανία, Δανία, Ελλάδα, Εσθονία, Ηνωμένο Βασίλειο, Ιρλανδία, Ισπανία, Ιταλία, Κάτω Χώρες, Κύπρος, Λετονία, Λιθουανία, Λουξεμβούργο, Μάλτα, Ουγγαρία, Πολωνία, Πορτογαλία, Ρουμανία, Σλοβακία, Σλοβενία, Σουηδία, Τσεχική Δημοκρατία και Φινλανδία (1) |
|
— |
τα κράτη της Ευρωπαϊκής Ζώνης Ελεύθερων Συναλλαγών (ΕΖΕΣ): Ελβετία, Ισλανδία, Λιχτενστάιν και Νορβηγία |
|
— |
οι υποψήφιες χώρες που εντάσσονται σε προενταξιακή στρατηγική, σύμφωνα με τις γενικές αρχές και τους γενικούς όρους και προϋποθέσεις που καθορίζονται στις συμφωνίες-πλαίσια για τη συμμετοχή των χωρών αυτών στα προγράμματα της ΕΕ: Κροατία και Τουρκία. |
Τα σχέδια θα πρέπει να βασίζονται σε μια ισχυρή εταιρική σχέση μεταξύ δύο (2) εταίρων από δύο (2) διαφορετικές χώρες που συμμετέχουν στο πρόγραμμα εκ των οποίων τουλάχιστον ο ένας (1) να προέρχεται από κράτος μέλος της ΕΕ, οι οποίοι θα ενεργούν αντιστοίχως ως οργανισμός αποστολής και οργανισμός υποδοχής του οργανωτή ή των οργανωτών δραστηριοτήτων για τη νεολαία που συμμετέχουν στο σχέδιο.
Ο ένας εκ των δύο εταίρων αναλαμβάνει τον ρόλο του οργανισμού συντονισμού και υποβάλλει αίτηση στον Εκτελεστικό Οργανισμό για το σύνολο του σχεδίου εξ ονόματος και των δύο εταίρων.
Κάθε αιτών έχει δικαίωμα υποβολής μίας μόνο πρότασης σχεδίου στο πλαίσιο της παρούσας πρόσκλησης υποβολής προτάσεων.
3. Επιλέξιμες δραστηριότητες και συμμετέχοντες
Τα σχέδια πρέπει να περιλαμβάνουν δραστηριότητες μη κερδοσκοπικού χαρακτήρα που σχετίζονται με τον τομέα της νεολαίας και της άτυπης εκπαίδευσης.
Τα σχέδια πρέπει να ξεκινήσουν μεταξύ της 1ης Ιανουαρίου 2014 και της 1ης Ιουλίου 2014.
Η μέγιστη διάρκεια των σχεδίων είναι δώδεκα μήνες. Η ελάχιστη διάρκεια της κινητικότητας θα είναι 2 μήνες και η μέγιστη 6 μήνες.
Οι συμμετέχοντες στις προτάσεις που υποβάλλονται στο πλαίσιο της παρούσας πρόσκλησης υποβολής προτάσεων πρέπει να είναι επαγγελματίες οργανωτές δραστηριοτήτων για τη νεολαία οι οποίοι διαμένουν νόμιμα σε μία από τις χώρες που συμμετέχουν στο πρόγραμμα «Νεολαία σε δράση». Η παρούσα πρόσκληση απευθύνεται τόσο σε αμειβόμενους εργαζομένους όσο και σε εθελοντές σε μη κυβερνητικές οργανώσεις και σε τοπικές ή περιφερειακές δημόσιες αρχές που δραστηριοποιούνται στον τομέα της νεολαίας. Δεν υπάρχει όριο ηλικίας των συμμετεχόντων.
Για την εξασφάλιση του μέγιστου οφέλους από την εμπειρία της μαθησιακής κινητικότητας τόσο για τους μεμονωμένους συμμετέχοντες όσο και για τις οργανώσεις αποστολής και υποδοχής, απαιτείται ελάχιστη συναφής πιστοποιημένη επαγγελματική εμπειρία δύο ετών στον τομέα της οργάνωσης δραστηριοτήτων για τη νεολαία.
Οι οργανωτές δραστηριοτήτων για τη νεολαία που εργάζονται σε εθελοντική βάση θα πρέπει να παράσχουν αποδείξεις ότι συνδέονται στενά και ότι διαθέτουν τακτική, δομημένη και μακροχρόνια συνεργασία με τον οργανισμό αποστολής.
Στο πλαίσιο των σχεδίων θα υποστηρίζεται η ατομική κινητικότητα έως και δύο (2) οργανωτών δραστηριοτήτων για τη νεολαία. Σε περίπτωση που περιλαμβάνει δύο οργανωτές δραστηριοτήτων για τη νεολαία, το σχέδιο πρέπει να βασίζεται στην αρχή της αμοιβαιότητας, δηλαδή θα πρέπει να υπάρχει αμοιβαία ανταλλαγή οργανωτών δραστηριοτήτων στον τομέα της νεολαίας μεταξύ των δύο οργανώσεων εταίρων. Η εν λόγω πρόνοια θα επιτρέψει επίσης στους εταίρους να διατηρήσουν το ανθρώπινο δυναμικό τους.
Οι οργανωτές δραστηριοτήτων για τη νεολαία που εργάζονται σε εθελοντική βάση θα πρέπει να παράσχουν αποδείξεις ότι συνδέονται στενά και ότι διαθέτουν τακτική, δομημένη και μακροχρόνια συνεργασία με τον οργανισμό αποστολής.
Η παρούσα πρόσκληση υποβολής προτάσεων δεν αφορά εθελοντές νέους που εργάζονται περιστασιακά σε έναν οργανισμό για τη νεολαία ή σε δημόσιο φορέα.
4. Κριτήρια ανάθεσης
Οι επιλέξιμες αιτήσεις θα αξιολογηθούν βάσει των ακόλουθων κριτηρίων:
|
— |
Συνάφεια με τους στόχους και τις προτεραιότητες του προγράμματος «Νεολαία σε δράση» και της πρόσκλησης υποβολής προτάσεων (25 %) |
|
— |
Ποιότητα του σχεδίου και των μεθόδων εργασίας που περιλαμβάνονται σε αυτό (60 %) |
|
— |
Χαρακτηριστικά και αριθμός των οργανωτών και των συμμετεχόντων στο σχέδιο (15 %) |
5. Προϋπολογισμός
Ο συνολικός προϋπολογισμός που διατίθεται για τη συγχρηματοδότηση σχεδίων στο πλαίσιο της παρούσας πρόσκλησης υποβολής προτάσεων εκτιμάται σε 755 000 EUR.
Η μέγιστη επιχορήγηση δεν μπορεί να υπερβαίνει το ποσό των 25 000 EUR.
Ο Οργανισμός διατηρεί το δικαίωμα να μη διαθέσει το σύνολο των διαθέσιμων οικονομικών πόρων.
6. Προθεσμία υποβολής αιτήσεων
Οι αιτήσεις για χορήγηση επιδότησης πρέπει να συντάσσονται σε μία από τις επίσημες γλώσσες της ΕΕ, με χρήση του ειδικά σχεδιασμένου ηλεκτρονικού εντύπου (e-Form).
Το ηλεκτρονικό έντυπο της αίτησης διατίθεται στο Διαδίκτυο, στην εξής διεύθυνση:
http://eacea.ec.europa.eu/youth/index_en.htm
Το ηλεκτρονικό έντυπο της αίτησης πρέπει να αποσταλεί δεόντως συμπληρωμένο έως τις 12:00 το μεσημέρι, ώρα Βρυξελλών, στις 10 Σεπτεμβρίου 2013.
Επιπλέον, πρέπει να αποσταλεί έντυπη έκδοση της αίτησης έως τις 10 Σεπτεμβρίου 2013 στην ακόλουθη διεύθυνση:
|
Education, Audiovisual and Culture Executive Agency |
|
Youth in Action Programme — EACEA/12/13 |
|
BOUR 4/29 |
|
Avenue du Bourget/Bourgetlaan 1 |
|
1140 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
|
— |
ταχυδρομικώς, οπότε η ημερομηνία αποστολής πιστοποιείται από τη σφραγίδα του ταχυδρομείου, |
|
— |
μέσω ιδιωτικής εταιρείας ταχυδρομείου, οπότε ως ημερομηνία αποστολής θεωρείται η ημερομηνία παραλαβής της αίτησης από την εταιρεία (παρακαλούμε να συμπεριλάβετε στο έντυπο της αίτησης αντίγραφο του πρωτότυπου αποδεικτικού κατάθεσης). |
Οι αιτήσεις που υποβάλλονται μέσω τηλεομοιοτυπίας ή ηλεκτρονικού ταχυδρομείου δεν θα γίνονται δεκτές.
Σε περίπτωση ασυνέπειας ή αποκλίσεων μεταξύ της ηλεκτρονικής και της έντυπης μορφής της αίτησης, επικρατούσα θεωρείται η ηλεκτρονική αίτηση.
7. Συμπληρωματικές πληροφορίες
Οι αιτήσεις πρέπει να συμμορφώνονται προς τις διατάξεις που περιέχονται στις αναλυτικές Κατευθυντήριες Γραμμές — Πρόσκληση υποβολής προτάσεων EACEA/12/13, να υποβάλλονται με την προβλεπόμενη ηλεκτρονική αίτηση που διατίθεται για τον συγκεκριμένο σκοπό και να περιέχουν τα απαιτούμενα παραρτήματα.
Τα ανωτέρω έγγραφα διατίθενται διαδικτυακά στην ακόλουθη ηλεκτρονική διεύθυνση:
http://eacea.ec.europa.eu/youth/index_en.htm
(1) Πρόσωπα από υπερπόντιες χώρες και εδάφη και, εφόσον συντρέχει περίπτωση, δημόσιοι ή ιδιωτικοί φορείς εγκαταστημένοι στις εν λόγω χώρες και εδάφη, είναι επιλέξιμοι στο πλαίσιο του προγράμματος «Νεολαία σε δράση», ανάλογα με τους κανόνες του προγράμματος και τους κανόνες που ισχύουν στα κράτη μέλη με τα οποία συνδέονται. Κατάλογος των εν λόγω υπερπόντιων χωρών και εδαφών παρατίθεται στο παράρτημα 1A της απόφασης 2001/822/ΕΚ του Συμβουλίου, της 27ης Νοεμβρίου 2001 για τη σύνδεση των Υπερπόντιων Χωρών και Εδαφών με την Ευρωπαϊκή Κοινότητα («Απόφαση για τη σύνδεση των υπερπόντιων χωρών και εδαφών με την Ευρωπαϊκή Κοινότητα») ΕΕ L 314 της 30.11.2001: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2001D0822:20011202:EL:PDF
ΔΙΑΔΙΚΑΣΙΕΣ ΠΟΥ ΑΦΟΡΟΥΝ ΤΗΝ ΕΦΑΡΜΟΓΗ ΤΗΣ ΠΟΛΙΤΙΚΗΣ ΑΝΤΑΓΩΝΙΣΜΟΥ
Ευρωπαϊκή Επιτροπή
|
29.5.2013 |
EL |
Επίσημη Εφημερίδα της Ευρωπαϊκής Ένωσης |
C 150/24 |
Προηγούμενη γνωστοποίηση συγκέντρωσης
(Υπόθεση COMP/M.6935 — Argos/Sopetral)
(Κείμενο που παρουσιάζει ενδιαφέρον για τον ΕΟΧ)
2013/C 150/06
|
1. |
Στις 23 Μαΐου 2013, η Επιτροπή έλαβε γνωστοποίηση μιας προτεινόμενης συγκέντρωσης σύμφωνα με το άρθρο 4 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 139/2004 (1) με την οποία η επιχείρηση Société par Actions Simplifiée Argos France Holding SAS (Γαλλία), η οποία ελέγχεται από την Argos Group Holding BV («Argos», Κάτω Χώρες), αποκτά κατά την έννοια του άρθρου 3 παράγραφος 1 στοιχείο β) του κοινοτικού κανονισμού συγκεντρώσεων έλεγχο του συνόλου της επιχείρησης Société par Actions Simplifiée Sopetral SAS («Sopetral», Γαλλία), με αγορά μετοχών. Η Sopetral, με τη σειρά της, κατέχει το 100 % του μετοχικού κεφαλαίου της επιχείρησης Société par Actions Simplifiée Établissements Joseph Wallach SAS («Wallach», Γαλλία). |
|
2. |
Οι επιχειρηματικές δραστηριότητες των εν λόγω επιχειρήσεων είναι:
|
|
3. |
Κατόπιν προκαταρκτικής εξέτασης, η Επιτροπή διαπιστώνει ότι η γνωστοποιηθείσα πράξη θα μπορούσε να εμπίπτει στο πεδίο εφαρμογής του κοινοτικού κανονισμού συγκεντρώσεων. Εντούτοις, επιφυλάσσεται να λάβει τελική απόφαση επί του σημείου αυτού. |
|
4. |
Η Επιτροπή καλεί τους ενδιαφερόμενους τρίτους να υποβάλουν στην Επιτροπή ενδεχόμενες παρατηρήσεις για τη σχεδιαζόμενη συγκέντρωση. Οι παρατηρήσεις πρέπει να φθάσουν στην Επιτροπή το αργότερο εντός δέκα ημερών από την ημερομηνία της παρούσας δημοσίευσης, με την ένδειξη COMP/M.6935 — Argos/Sopetral. Οι παρατηρήσεις μπορούν να σταλούν στην Επιτροπή με φαξ (+32 22964301), ηλεκτρονικά στην COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu ή ταχυδρομικά στην ακόλουθη διεύθυνση:
|
(1) ΕΕ L 24 της 29.1.2004, σ. 1 («Κοινοτικός κανονισμός συγκεντρώσεων»).