„nullnetotehnoloogiad“ – artiklis 4 loetletud tehnoloogiad, kui need on lõpptooted, konkreetsed komponendid või konkreetsed masinad, mida kasutatakse peamiselt nende toodete tootmiseks;

„komponent“ – nullnetotehnoloogia lõpptoote osa, mida ettevõte toodab ja millega kõnealune ettevõte kaupleb, sealhulgas töödeldud materjal;

„taastuvenergiatehnoloogiad“ – taastuvatest energiaallikatest energiat tootvad tehnoloogiad;

„taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 1 määratletud taastuvatest allikatest toodetud energia või taastuvenergia;

„energia salvestamine“ – elektri- ja soojusenergia salvestamine ning muud salvestusviisid, mida kasutatakse fossiilkütusevaba energia salvestamiseks;

„muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused“ – muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36;

„kestlikud alternatiivkütused“ – lennundussektori jaoks ette nähtud kestlikud lennukikütused, vähese süsinikuheitega sünteetilised lennukikütused või lennunduses kasutatav vesinik, mis on määratletud määruse (EL) 2023/2405 artikli 3 punktis 7, 13 või 17, või merendussektori jaoks ette nähtud kütused, mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL) 2023/1805 artikli 10 lõigetega 1 ja 2;

„süsinikuheite vähendamise murrangulised tööstustehnoloogiad“ – tootmisvõimsuse suurendamine selliste murranguliste tööstustehnoloogiate jaoks, mida kasutatakse terase-, alumiiniumi-, mitteraudmetallide, kemikaalide, tsemendi-, lubja-, klaasi-, keraamika-, väetise- ning tselluloosi- ja paberisektoris nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ ( 1 ) artikli 17 lõike 1 punktis a määratletud energiamahuka ettevõtte kommertsrajatises heite märkimisväärseks ja püsivaks vähendamiseks CO2 ekvivalentides mõõdetuna ulatuses, mis on tehniliselt teostatav;

„biotehnoloogilised kliima- ja energialahendused“ – mikroorganismide või bioloogiliste molekulide, näiteks ensüümide, vaikude või biopolümeeride kasutamisel põhinevad tehnoloogiad, mis suudavad vähendada CO2 heidet, asendades tööstuslikes tootmisprotsessides energiamahukad fossiilsed või keemilised sisendid, mis on muu hulgas seotud süsiniku kogumise ning biokütuste ja bioressursipõhiste materjalide tootmisega, kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega;

„kasutatakse peamiselt“ – sõnaühend viitamaks lisas sätestatud lõpptoodetele ja konkreetsetele komponentidele, mis on olulised nullnetotehnoloogiate tootmiseks, või lõpptoodetele, konkreetsetele komponentidele ja konkreetsetele masinatele, mis on olulised nullnetotehnoloogiate tootmiseks projektiarendaja poolt riiklikule pädevale asutusele esitatud tõendite alusel, välja arvatud energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projektide puhul, mille suhtes selliseid tõendeid ei nõuta;

„töödeldud materjal“ – materjal, mida on töödeldud nii, et see sobib erifunktsiooni täitmiseks nullnetotehnoloogia tarneahelas, välja arvatud kriitilised toormed, mis on määratletud määruse (EL) 2024/1252 artikli 4 kohaselt;

„innovatiivsed nullnetotehnoloogiad“ – nullnetotehnoloogiad, mis hõlmavad tegelikku innovatsiooni, ei ole praegu turul saadaval ja on piisavalt kõrgel tasemel katsetamiseks kontrollitud keskkonnas;

„muud innovatiivsed tehnoloogiad“ – energia- või kliimatehnoloogiad, millel on tõendatud potentsiaal aidata kaasa tööstus- või energiasüsteemide süsinikuheite vähendamisele ja vähendada strateegilist sõltuvust ning mis hõlmavad tegelikku innovatsiooni, ei ole praegu liidu turul saadaval ja on piisavalt kõrgel tasemel katsetamiseks kontrollitud keskkonnas;

„kommertskasutusele eelnev hange“ – nullnetotehnoloogia hange kommertskasutusele eelnevas etapis, mis hõlmab riski ja kasu jagamist turutingimustes ja konkurentsivõimelist arengut etappides;

„innovatiivsete lahenduste riigihange“ – riigihanke menetlus, mille puhul avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad tegutsevad nullnetotehnoloogia esimese kliendina ja mis võib hõlmata vastavustestimist;

„nullnetotehnoloogia tootmisprojekt“ – nullnetotehnoloogiate tootmiseks kavandatud kommertsrajatis või olemasoleva rajatise laiendamine või kasutusotstarbe muutmine kõnealuste tehnoloogiate tootmiseks, või energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projekt;

„energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projektid“ – direktiivi 2003/96/EÜ artikli 17 lõike 1 punktis a määratletud energiamahuka ettevõtte kommertsrajatise ehitamine või ümberehitamine terase-, alumiiniumi-, mitteraudmetallide, kemikaalide, tsemendi-, lubja-, klaasi-, keraamika-, väetise- ning tselluloosi- ja paberisektoris, mis on osa nullnetotehnoloogia tarneahelast ja mille eesmärk on vähendada märkimisväärselt ja püsivalt tööstusprotsesside heidet CO2 ekvivalentides mõõdetuna ulatuses, mis on tehniliselt teostatav;

„strateegiline nullnetotehnoloogia projekt“ – liidus asuv nullnetotehnoloogia tootmisprojekt, CO2 kogumise projekt, CO2 säilitamise projekt või CO2 transporditaristu projekt, mida liikmesriik on tunnustanud strateegilise nullnetotehnoloogia projektina vastavalt artiklitele 13 ja 14;

„loamenetlus“ – menetlus, mis hõlmab kõiki asjakohaseid lube nullnetotehnoloogia tootmisprojektide ja strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide ehitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks ja käitamiseks, sealhulgas ehitamise, kemikaalide kasutamise ja võrguühenduse load ning keskkonnamõju hindamised ja keskkonnaload, kui neid nõutakse, ning hõlmates kõiki taotlusi ja menetlusi alates asjaomase ühtse kontaktpunkti kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni teavitamiseni tervikotsusest menetluse tulemuse kohta, ning CO2 maapõues säilitamise puhul tähendab loamenetlus säilitamisloa andmise menetlust, mis hõlmab kõigi säilitamiskoha käitamiseks taotletud maapealsete rajatiste jaoks vajalike lubade töötlemist, sh ehitusluba ja torude luba, ning CO2 sisestamise ja säilitamise keskkonnaluba, mis on lõpule viidud vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ;

„tervikotsus“ – liikmesriigi ametiasutuste tehtud otsus või otsuste kogum, millega määratakse kindlaks, kas projektiarendajal on luba nullnetotehnoloogia tootmisprojekti rakendada, ilma et see piiraks kaebusmenetluse raames tehtud otsuste kohaldamist;

„projektiarendaja“ – mis tahes ettevõtja või ettevõtjate konsortsium, kes arendab nullnetotehnoloogia tootmisprojekti või strateegilist nullnetotehnoloogia projekti;

„nullnetotehnoloogia regulatiivliivakast“ – kava, mis võimaldab ettevõtjatel katsetada innovatiivseid nullnetotehnoloogiaid ning muid innovatiivseid tehnoloogiaid kontrollitud ja tegelikele oludele vastavas keskkonnas konkreetse kava alusel, mille on koostanud ja mille seiret teeb pädev asutus;

„riigihanke menetlus“ – üks järgmistest menetlustest:

„avaliku sektori hankija“ – riigihanke menetluste kontekstis avaliku sektori hankija, nagu on määratletud direktiivi 2014/23/EL artiklis 6, direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 ning direktiivi 2014/25/EL artiklis 3;

„võrgustiku sektori hankija“ – riigihanke menetluste kontekstis võrgustiku sektori hankija, nagu on määratletud direktiivi 2014/23/EL artiklis 7 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 4;

„leping“ – riigihanke menetluste kontekstis direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 5 määratletud riigihankeleping, direktiivi 2014/25/EL artikli 2 punktis 1 määratletud asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingud ja direktiivi 2014/23/EL artikli 5 punktis 1 määratletud kontsessioonid;

„võistupakkumine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ ( 2 ) või direktiivi 2014/23/EL, 2014/24/EL või 2014/25/EL kohaldamisalasse mittekuuluv taastuvatest energiaallikatest energia tootmist või tarbimist toetavate võistupakkumiste mehhanism;

„CO2 sisestusvõimekus“ – CO2 kogus, mida on aastas võimalik sisestada kasutusel olevasse maapõues säilitamise kohta, mis on saanud loa direktiivi 2009/31/EÜ alusel, et vähendada heidet või suurendada süsiniku sidumist, eelkõige suurtest tööstusrajatistest, ning mille mõõtühik on tonni aastas;

„CO2 transporditaristu“ – torustik, sealhulgas sellega seotud pumbajaamad, CO2 transportimiseks säilitamiskohta, samuti kõik laevad, maantee- või raudteetranspordiliigid, sealhulgas veeldamisseadmed ja vajaduse korral ajutised säilitamisrajatised, CO2 transportimiseks sadamarajatistesse ja säilitamiskohta;

„energiasüsteemi lõimimine“ – lahendused, mille abil energiasüsteem kui tervik kavandatakse ja seda käitatakse, ühendades tugevamalt eri energiakandjad, taristud ja tarbimissektorid, et osutada fossiilkütustevabu, paindlikke, usaldusväärseid ja ressursitõhusaid energiateenuseid ühiskonna, majanduse ja keskkonna jaoks võimalikult väikeste kuludega;

„nullnetotööstuse partnerlused“ – kohustused, mille liit ja kolmas riik omavaheliselt võtavad, et suurendada nullnetotehnoloogiatega seotud koostööd, ja mis kehtestatakse mittesiduva vahendiga, milles määratakse kindlaks konkreetsed vastastikku huvi pakkuvad meetmed.

„esimene omalaadne“ – uus või oluliselt uuendatud nullnetotehnoloogia rajatis, mis pakub innovatsiooni sellise nullnetotehnoloogia tootmisprotsessis, mida liidus veel oluliselt ei ole või mida veel ei ole kavas ehitada;

„tootmisvõimsus“ – tootmisprojektis toodetud nullnetotehnoloogiate tootmise koguvõimsus, või kui tootmisprojekti käigus toodetakse konkreetseid komponente või masinaid, mida kasutatakse peamiselt vastavate toodete tootmiseks, ja ei toodeta lõpptooteid, siis selle lõpptoote tootmisvõimsus, mille jaoks kõnealuseid komponente või konkreetseid masinaid toodetakse.

asjaomaste tehnoloogiate turuolukord liidu tasandil;

keskkonnakestlikkust käsitlevad sätted, mis on esitatud teistes liidu seadusandlikes ja muudes kui seadusandlikes aktides, mis on kohaldatavad lõikes 1 sätestatud kohustusega hõlmatud riigihanke menetluste suhtes;

liidu rahvusvahelised kohustused, sealhulgas WTO riigihankeleping ja muud rahvusvahelised lepingud, millega liit on seotud.

kohustus, mis kehtib lepingu kestel ning mille kohaselt ei tohi tarnida rohkem kui 50 % käesolevas lõikes osutatud konkreetse nullnetotehnoloogia väärtusest igast komisjoni poolt kindlaks määratud kolmandast riigist;

kohustus, mis kehtib lepingu kestel ning mille kohaselt ei tohi edukas pakkuja või alltöövõtja igast komisjoni poolt kindlaks määratud kolmandast riigist otse tarnida või kättesaadavaks rohkem kui 50 % käesolevas lõikes osutatud konkreetse nullnetotehnoloogia peamiste erikomponentide väärtusest;

kohustus esitada avaliku sektori hankijatele või võrgustiku sektori hankijatele nende taotluse korral hiljemalt hankelepingu täitmise lõpetamisel punktiga a või b seotud piisavad tõendid;

kohustus maksta punktis a või b osutatud tingimuste täitmata jätmise korral proportsionaalset leppetrahvi, mis moodustab vähemalt 10 % käesolevas lõikes osutatud lepingu konkreetsete nullnetotehnoloogiate väärtusest.

keskkonnakestlikkus, mis ületab kohaldatavate õigusaktide miinimumnõudeid;

innovatsioon, pakkudes täiesti uusi lahendusi või parandades võrreldavaid tipptasemel lahendusi;

energiasüsteemi lõimimine.

hinnates, pidevalt seirates ja prognoosides nullnetotehnoloogia jaoks vajalike oskustega tööjõu nõudlust ja pakkumist ning vastavate haridus- ja koolitusvõimaluste kättesaadavust ja kasutamist, millest akadeemiad vajadust mööda oma tegevuses lähtuvad;

seirates akadeemiate tegevust, tuginedes andmetele ja teabele selle kohta, kui palju inimesi on saanud kasu akadeemiate väljatöötatud õppeprogrammidest, sealhulgas tööstussektorite, soo, vanuse ning haridus- ja kvalifikatsioonitasemete kaupa liigendatud andmetele, edendades koostoimeid liidu ja liikmesriikide oskustealaste algatuste ja projektidega ning tugevdades ja laiendades häid tavasid, muu hulgas selleks, et meelitada ligi mitmekesist tööjõudu ja tagada üldine järelevalve;

analüüsides tööjõu ja oskuste nappuse algpõhjuseid, tuginedes olemasolevatele teadmistele ja andmetele, sealhulgas tööpakkumise kvaliteediga seotud põhjuseid, hinnates seega, kas on vaja lisameetmeid, et meelitada teatavatesse tööstusharudesse rohkem töötajaid kõikidel kvalifikatsioonitasemetel;

aidates kaasata sidusrühmi, sh tööstust, ettevõtjaid, sealhulgas VKEsid, sotsiaalpartnereid ning haridus- ja koolitusteenuse osutajaid, näiteks ülikoole, et nad saaksid edendada ja kooskõlas riiklike tavadega võimaluse korral osaleda akadeemiate väljatöötatud õppeprogrammide käivitamises;

aidates kaasa akadeemiate väljatöötatud õppe kvalifikatsioonitunnistuste kasutuselevõtule liikmesriikides, et edendada oskuste kindlakstegemist ja asjakohasel juhul kvalifikatsioonide tunnustamist ning oskuste vastavusse viimist tööturu vajadustega, muu hulgas edendades kvalifikatsioonitunnistuste kehtivust ja tunnustamist kogu liidu tööturul;

seirates õppe kvalifikatsioonitunnistuste kasutuselevõttu ja tunnustamist ning aidates kaasa lahenduste leidmisele, kui tuvastatakse mittetunnustamisega seotud probleeme;

edendades asjakohasel juhul nullnetotehnoloogiate peamiste kutsealade jaoks liikmesriikide poolt vabatahtlikuks kasutamiseks mõeldud Euroopa kutsealaprofiilide väljatöötamist, mis sisaldavad ühist teadmiste, oskuste ja pädevuste kogumit ning tuginevad muu hulgas akadeemiate väljatöötatud õppeprogrammidele ning kasutavad asjakohasel juhul oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori pakutavat terminoloogiat, et suurendada läbipaistvust, hõlbustada ühelt töökohalt teisele üleminekut ja liikuvust üle liidu siseturu piiride;

edendades karjääriväljavaateid ja kvaliteetseid töötingimusi, sealhulgas piisavat palka, nullnetotehnoloogia tööstuse töökohtadel, integreerides nullnetotehnoloogia tööstuse tööturule rohkem naisi ja noori, eelkõige NEET-noori, eakaid inimesi, sellistel ametikohtadel töötajaid, mida ohustab kadumine või mille sisu ja ülesanded kujundatakse uute tehnoloogiate abil väga suurel määral ümber, ning üleminekupiirkondades töötavaid inimesi ja puuetega inimesi, ning meelitades ligi kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajaid selliste vahendite abil nagu Euroopa sinine kaart ja kooskõlas liikmesriikide pädevuste, seaduste ja tavadega, saavutades seeläbi mitmekesisema tööjõu;

ergutades ja toetades tööjõu liikuvust kogu liidus ning edendades nullnetotehnoloogiaga seotud vabade ametikohtade avaldamist EURESe poolt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589 ( 9 );

edendades liikmesriikide tegevuse aktiivsemat kooskõlastamist ning liikmesriikide vahel ja erasektoris parimate tavade ja oskusteabe jagamist, et suurendada oskuste kättesaadavust nullnetotehnoloogiate valdkonnas, sh panustades liidu ja liikmesriikide poliitikameetmetesse, mille eesmärk on meelitada ligi talente kolmandatest riikidest ja kõigil haridustasanditel, kooskõlas liikmesriikide pädevuste, seaduste ja tavadega ning koordineerides tegevust juba olemasolevate Euroopa haridus- ja koolituskoostöö struktuuridega;

püüdes saavutada koostoimeid olemasolevate koolitus- või haridusprogrammidega, muu hulgas eesmärgiga viia akadeemiate õppeprogrammid vastavusse liidu tööstuse vajadustega.

kõlblikkuskriteeriumid ja valikumenetlus nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastides osalemiseks;

nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastidega seotud taotluse esitamise, osalemise, seire, väljumise ja lõpetamise menetlus;

osalejate suhtes kohaldatavad tingimused.

siseturul tuvastatud tõkked nullnetotehnoloogiatega kauplemisel või nullnetotehnoloogiaid kasutavate kaupadega kauplemisel ja tõkete võimalikud põhjused, sealhulgas kui need tulenevad ülemaailmsetest tarneahela häiretest;

nullnetotehnoloogiate areng ja nendega seotud turusuundumused ning vastavate nullnetotehnoloogiate turuhinnad, sealhulgas IV peatüki nõuete täitmise seisukohast asjakohane teave võistupakkumiste, nende sageduse, hinna ja mahu kohta;

nullnetotehnoloogiate tootmisvõimsus ja sellega seotud tegevused, sealhulgas andmed tööhõive ja oskuste kohta;

nullnetotehnoloogia tootmisprojektides osalevate VKEde arv;

järgmine loamenetlustega seotud teave iga nullnetotehnoloogia kohta:

nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastide arv ja laad;

CO2 kogus, mida säilitatakse püsivalt maapõues kooskõlas direktiiviga 2009/31/EÜ.

I lisa esimesse veergu lisatakse uus rida „R. Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“.

I lisa teise veergu reale „R. Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“ lisatakse järgmised punktid:

II lisa esimesse veergu lisatakse uus rida „Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“.

II lisa teise veergu reale „Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“ lisatakse järgmine punkt:

„Menetlused kõigi asjakohaste lubade jaoks, mille alusel ehitada, laiendada, ümber ehitada ja käitada nullnetotehnoloogia tootmisprojekte ja strateegilisi nullnetotehnoloogia projekte, sealhulgas ehitamise, kemikaalide kasutamise ja võrguühenduse load, keskkonnamõju hindamised ja keskkonnaload, kui need on nõutud, ning mis hõlmavad kõiki taotlusi ja menetlusi“.

II lisa kolmandasse veergu reale „Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“ lisatakse järgmine punkt:

„Kõik menetlustega seotud väljundid alates määratud kontaktpunkti kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni teavitamiseni tervikotsusest menetluse tulemuse kohta“.

III lisasse lisatakse järgmine punkt: