Hõlmab kogu kehtivat teksti kuni

eeskirja algversiooni 16. täienduseni – jõustumiskuupäev: 13. november 2004

SISUKORD

EESKIRI

1.

Reguleerimisala

2.

Mõisted

3.

Märgistus

4

Tüübikinnituse taotlemine

5.

Tüübikinnituse andmine

6.

Spetsifikatsioonid

7.

Rehvitüübi tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

8.

Toodangu vastavus nõuetele

9.

Sanktsioonid toodangu nõuetele mittevastavuse korral

10

Tootmise lõplik lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

I lisa

Teatis mootorsõiduki õhkrehvi tüübile kinnituse andmise, laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või õhkrehvi tüübi tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 54

II lisa

Tüübikinnitusmärgi kujundus

III lisa

Rehvi märgistuse kujundus

IV lisa

Koormusindeksite loend

V lisa

Rehvimõõdu tähistus ja mõõtmed: I osa – Euroopa rehvid; II osa – USA rehvid

VI lisa

Õhkrehvide mõõtmise meetod

VII lisa

Koormuse/kiiruse kestvuskatsete kord

1. liide

Kestvuskatse programm

2. liide

Seos rõhuindeksi ja rõhuühikute vahel

VIII lisa

Kommertsveokite radiaal- ja diagonaalrehvide kandevõime sõltuvus kiirusest

IX lisa

TEATIS, kasutusotstarbe kirjelduse täiendamine seoses eeskirja nr 109 kohase protekteerimisega

1.   REGULEERIMISALA

Käesolev eeskiri hõlmab uusi õhkrehve, mis on ette nähtud kasutamiseks eelkõige, kuid mitte üksnes, kategooriatesse M2, M3, N ning O3 ja O4  (*1) kuuluvatel sõidukitel. Seda ei kohaldata rehvitüüpidele, mille kiiruskategooriale vastav kiirus on alla 80 km/h.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.

„Õhkrehvi tüüp” – õhkrehvikategooria, millesse kuuluvatel rehvidel on järgmised ühised olulised tunnused: 2.1.1. tootja; 2.1.2. rehvimõõdu tähistus; 2.1.3. kasutusliik; 2.1.4. konstruktsioon (diagonaalne (kihtide diagonaalse paigutusega), radiaalne); 2.1.5. kiiruskategooria; 2.1.6. koormusindeksid ja 2.1.7. ristlõige.

2.2.

Kasutusliik: 2.2.1. „tavarehv” – harilikuks igapäevaseks maanteekasutuseks ette nähtud rehv; 2.2.2. „erirehv” – segakasutuseks maanteel ja maastikul või muuks eriotstarbeks ette nähtud rehv; 2.2.3. „talverehv” – rehv, mille turvisemuster, turvisesegu või struktuur on ette nähtud eelkõige talvetingimustes tavarehvist paremate kasutusomaduste saavutamiseks sõiduki paigaltvõtul ja liikumise säilitamisel.

2.3.

„Õhkrehvi konstruktsioon” – rehvi põhimiku tehnilised näitajad. Eelkõige eristatakse järgmisi konstruktsioone: 2.3.1. „diagonaalrehv” ehk „kihtide diagonaalse paigutusega rehv” – õhkrehvi konstruktsioon, milles koordi kihid ulatuvad rantideni ja paiknevad põiknurkade all, mis on turvise keskjoone suhtes oluliselt väiksemad kui 90 °; 2.3.2. „radiaalrehv” – õhkrehvi konstruktsioon, milles koordi kihid ulatuvad rantideni ja paiknevad turvise keskjoone suhtes sisuliselt 90 ° nurgaga ning põhimik on stabiliseeritud praktiliselt mitteveniva ringvööga.

2.4.	„Rant” – õhkrehvi osa, mille kuju ja konstruktsioon sobib veljega ja mis hoiab rehvi veljel. (1)

2.5.	„Koort” – kiud, mis moodustavad õhkrehvi kihtide kanga. (1)

2.6.	„Kiht” – kummiga kaetud paralleelsete koortide kiht. (1)

2.7.	„Põhimik” – õhkrehvi osa, mis ei ole turvis ega kummist külg ja mis survestatult kannab koormust. (1)

2.8.	„Turvis” – maapinnaga kokku puutuv õhkrehvi osa, mis kaitseb põhimikku mehaaniliste kahjustuste eest ja soodustab maapinnaga haardumist. (1)

2.9.	„Külg” – õhkrehvi osa turvise ja velje servaga kaetud ala vahel. (1)

2.10.

„Külje alaosa” – ala ristlõike maksimumlaiust tähistava joone ja velje servaga kaetud ala vahel. (1) 2.10.1. Rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), on külje alaosa veljele toetuv rehviosa.

2.11.

„Turvisesoon” – ruum turvisemustri külgnevate ribide ja/või plokkide vahel. (1)

2.12.

„Ristlõike laius (S)” – survestatud õhkrehvi külgede välispindade vaheline joonmõõde, millest on maha arvatud eenduvad märgistused (tähistus), kaunistused, kaitselindid ja -ribid. (1).

2.13.

„Üldlaius” – joonkaugus survestatud õhkrehvi külgede välispindade vahel, kaasa arvatud tähistusest (märgistusest), kaunistustest ja kaitsevöödest või -ribidest tingitud kõrgendused. (1)

2.14.

„Ristlõike kõrgus (H)” – vahekaugus, mis on võrdne poolega rehvi välisläbimõõdu ja velje nimiläbimõõdu vahest.

2.15.

„Nominaalne ristlõikesuhe (Ra)” – arv, mille saamiseks jagatakse ristlõike kõrgus (H) ristlõike nimilaiusega (S1) ja korrutatakse saadud tulemus sajaga, kusjuures mõlemad mõõtmed peavad olema samades ühikutes.

2.16.

„Välisläbimõõt (D)” – uue, survestatud õhkrehvi üldläbimõõt. (1)

2.17.

„Rehvimõõdu tähistus” – 2.17.1. tähistus, mis näitab: 2.17.1.1. ristlõike nimilaiust (S1). See laius peab olema esitatud millimeetrites, välja arvatud rehvitüüpide korral, mille mõõdu tähistus on näidatud käesoleva eeskirja V lisa tabelite esimeses veerus; 2.17.1.2. nominaalset ristlõikesuhet, välja arvatud teatavate rehvitüüpide juhul, mille mõõdu tähistus on esitatud käesoleva eeskirja V lisa tabelite esimeses veerus või mille nominaalne välisläbimõõt on väljendatud millimeetrites, olenevalt rehvi konstruktsiooni tüübist; 2.17.1.3. tavapärast arvu d (sümbol „d”), mis tähistab velje nimiläbimõõtu ja on olenevalt läbimõõdust esitatud kas koodina (arvud kuni 100-ni) või millimeetrites (arvud üle 100). Tähistuses võib kasutada ka mõlemat liiki mõõtmetele vastavaid arve. 2.17.1.3.1. Sümboli „d” väärtused millimeetrites on esitatud allpool: Velje nimiläbimõõdu kood („d” sümbol) Sümboli „d” väärtus millimeetrites 8 203 9 229 10 254 11 279 12 305 13 330 14 356 15 381 16 406 17 432 18 457 19 482 20 508 21 533 22 559 24 610 25 635 14,5 368 16,5 419 17,5 445 19,5 495 20,5 521 22,5 572 24,5 622 26 660 28 711 30 762 2.17.1.4. märget rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni kohta, kui see erineb standardkonfiguratsioonist ja ei ole juba väljendatud sümboliga d, mis tähistab nimiläbimõõdu koodi;

2.18.

„Velje nimiläbimõõt (d)” – velje läbimõõt, millele paigaldamiseks rehv on ette nähtud. (1)

2.19.

„Velg” – tugi rehvist ja lohvist koosnevale komplektile või lohvita rehvile, millele toetuvad rehvi randid. (1)

2.20.

„Teoreetiline velg” – velg, mille laius oleks võrdne rehvi ristlõike x-kordse nimilaiusega; x väärtuse määrab kindlaks konkreetse rehvitüübi tootja.

2.21.

„Mõõtevelg” – velg, millele paigaldatakse rehv mõõtmiste teostamiseks.

2.22.

„Katsevelg” – velg, millele paigaldatakse rehv koormuse/kiiruse kestvuskatsete teostamiseks.

2.23.

„Turvise murenemine” – kummitükkide lahtimurdumine turvise küljest.

2.24.

„Koordi lahtitulek” – koortkanga irdumine kummikatte küljest.

2.25.

„Kihi lahtitulek” –külgnevate kihtide irdumine.

2.26.

„Turvise lahtitulek” – turvise eraldumine põhimiku küljest.

2.27.

„Koormusindeks” – üks või kaks arvu, mis näitavad koormust, mida üksikasetusega või üksik- ja paarisasetusega rehv võib kanda asjakohasele kiiruskategooriale vastava kiiruse puhul, juhul kui järgitakse tootja määratud kasutustingimusi. Õhkrehvil võib olla üks või kaks komplekti koormusindekseid, olenevalt sellest, kas punkti 6.2.5 sätteid kohaldatakse või mitte. Koormusindeksite ja vastavate koormuste loend on esitatud IV lisas.

2.28.

„Kiiruskategooria” – 2.28.1. sümboliga tähistatud kiirused, mille puhul rehv suudab kanda ettenähtud koormusindeksile vastavat koormust; 2.28.2. kiiruskategooriad on esitatud alljärgnevas tabelis: (2) Kiiruskategooria Vastav kiirus (km/h) F 80 G 90 J 100 K 110 L 120 M 130 N 140 P 150 Q 160 R 170 S 180 T 190 U 200 H 210

2.29.

„Tabel koormusindeksi sõltuvuse kohta kiirusest” – VIII lisas esitatud tabel, milles on koormusindeksite ja nominaalsete kiiruskategooriate funktsioonina esitatud koormuse muutused, mida õhkrehv suudab taluda, kui seda kasutatakse nominaalsest kiiruseindeksist erinevatel kiirustel. Need koormuse muutused ei kehti punkti 6.2.5 kohaldamisel saadud täiendava koormusindeksi ja kiiruskategooria suhtes.

3.   TÄHISTUS

3.1.   Tüübikinnituse saamiseks esitatud õhkrehvidel peab mõlemal küljel, kui tegemist on sümmeetriliste rehvidega, või vähemalt välisküljel, kui tegemist on asümmeetriliste rehvidega, olema järgmine tähistus:

3.1.1.

tootja nimi või kaubamärk;

3.1.2.

käesoleva eeskirja punktis 2.17 määratletud rehvimõõdu tähistus;

3.1.3.

rehvi konstruktsiooni tähis, mis märgitakse järgmiselt: 3.1.3.1. diagonaalrehvidel (kihtide diagonaalse paigutusega rehvidel): tähistus puudub või täht „D”; 3.1.3.2. radiaalrehvidel: täht „R” enne velje läbimõõdu tähist; lisaks võib kasutada sõna „RADIAL”;

3.1.4.

kiiruskategooria(d); 3.1.4.1. rehvi nimikiiruskategooria punkti 2.28.2 kohase sümboli kujul; 3.1.4.2. teise kiiruskategooria tähis, juhul kui kohaldatakse punkti 6.2.5;

3.1.5.

talverehvide puhul märge M+S või M.S või M&S;

3.1.6.

käesoleva eeskirja punktis 2.27 määratletud koormusindeksid;

3.1.7.

sõna „TUBELESS”, kui rehv on ette nähtud lohvita kasutamiseks (tihtrehv);

3.1.8.

tootmise aeg, mis esitatakse neljanumbrilisena: kaks esimest numbrit näitavad tootmisnädalat ja kaks viimast numbrit tootmisaastat. See märgistus, mis võib olla vaid rehvi ühel küljel, ei ole siiski kohustuslik rehvide puhul, mis esitatakse tüübikinnituse saamiseks kahe aasta jooksul alates käesoleva eeskirja jõustumisest; (3)

3.1.9.

taastatava turvisemustriga rehvidel mõlemal küljel süvistatud või eenduv vähemalt 20 mm läbimõõduga sümbol „ ” või sõna „REGROOVABLE”;

3.1.10.

„PSI” indeksiga tähistatud rehvirõhk, mida tuleb kasutada koormuse/kiiruse kestvuskatsetes, nagu on selgitatud VII lisa 2. liites. See tähis, mis võib olla vaid rehvi ühel küljel, ei ole siiski kohustuslik rehvide puhul, mis esitatakse tüübikinnituse saamiseks kahe aasta jooksul alates käesoleva eeskirja jõustumisest;

3.1.11.

enne 1. märtsi 2004 esmase tüübikinnituse saanud rehvidel paigutatakse punktis 2.17.1.4 nimetatud märgistus üksnes vahetult punktis 2.17.1.3 nimetatud velje läbimõõdu märgistuse järele;

3.1.12.

erirehvide puhul märge „ET”, „ML” või „MPT”; (4)

3.1.13.

järelliide „C” või „LT”, mis järgneb punktis 2.17.1.3 osutatud velje läbimõõdu tähisele ja vajaduse korral punktis 2.17.1.4 osutatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümbolile: 3.1.13.1. see tähis ei ole kohustuslik rehvide puhul, mis on paigaldatud üksik- ja topeltasetuseks sobivatele 5 ° süvapöiaga velgedele, mille koormusindeks üksikasetuse korral on 121 või väiksem ja mis on mõeldud mootorsõidukite jaoks; 3.1.13.2. see tähis on kohustuslik rehvide puhul, mis on paigaldatud 5 ° süvapöiaga velgedele, mis sobivad üksnes üksikasetuseks, mille koormusindeks on 122 või suurem ja mis on ette nähtud mootorsõidukite jaoks.

3.1.14.

Järelliide „CP”, mis järgneb punktis 2.17.1.3 osutatud velje läbimõõdu tähisele ja vajaduse korral punktis 2.17.1.4 osutatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümbolile. See tähis on kohustuslik rehvide puhul, mis on paigaldatud 5 ° süvapöiaga velgedele, mille koormusindeks üksikasetuse korral on 121 või väiksem ja mis on välja töötatud spetsiaalselt autoelamute jaoks.

3.1.15.

Märge „FRT” (Free Rolling Tyre) rehvide puhul, mis on mõeldud haagiste ja mootorsõidukite muude telgede jaoks kui eesmine juhttelg ja veoteljed.

3.2.   Rehvi pinnal peab olema vaba ruum, mille suurus on piisav käesoleva eeskirja II lisas esitatud tüübikinnitusmärgi paigutamiseks.

3.3.   Käesoleva eeskirja III lisas on esitatud rehvimärgisuse paigutuse näide.

3.4.   Käesoleva eeskirja punktis 3.1 nimetatud märgistus ja punktis 5.4 sätestatud tüübikinnitusmärk kantakse rehvi pinnale süvistatuna või eenduvana. Need peavad olema selgelt loetavad ning paiknema vähemalt ühel küljel, välja arvatud punktis 3.1.1 nimetatud märgistuse puhul.

3.4.1.   Rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), võib märgistuse aga paigutada rehvi küljel vabalt valitud kohale.

4.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLUS

4.1.   Õhkrehvi tüübikinnituse taotluse esitab tootjanime või kaubamärgi valdaja või tema ametlik esindaja. Taotluses tuleb märkida:

4.1.1.

käesoleva eeskirja punktis 2.17 määratletud rehvimõõdu tähistus;

4.1.2.

tootja nimi või kaubamärk;

4.1.3.

kasutusliik (tavarehv, erirehv või talverehv);

4.1.4.

konstruktsioon: diagonaalne (kihtide diagonaalse paigutusega) või radiaalne;

4.1.5.

kiiruskategooria;

4.1.6.

koormusindeksid;

4.1.7.

kas rehv on ette nähtud kasutamiseks lohviga või ilma;

4.1.8.

üldmõõtmed: ristlõike laius ja välisläbimõõt;

4.1.9.

punktis 2.20 nimetatud tegur x;

4.1.10.

veljed, millele rehvi võib paigaldada;

4.1.11.

mõõtevelg ja katsevelg;

4.1.12.

mõõterõhk ja katserõhu indeks;

4.1.13.

täiendavad kiiruse/koormuse kombinatsioonid, juhul kui kohaldatakse punkti 6.2.5.

4.2.   Taotlusele tuleb lisada (kõik kolmes eksemplaris) eskiis või representatiivne foto, millelt on näha rehvi turvisemuster ning mõõteveljele paigaldatud täis pumbatud rehvi väliskuju joonis, millelt on näha kinnitamiseks esitatud tüübi asjassepuutuvad mõõtmed (vt punktid 6.1.1 ja 6.1.2). Samuti tuleb taotlusele olenevalt pädeva ametiasutuse otsusest lisada kas tunnustatud katselabori katsearuanne või rehvitüübi üks või kaks näidist. Rehvi külje ja turvise joonised või fotod esitatakse pärast tootmise alustamist ning hiljemalt ühe aasta jooksul pärast tüübikinnituse andmist.

4.3.   Pädev asutus peab enne kinnituse andmist kontrollima toodangu vastavuse tõhusaks kontrollimiseks sobiva korra olemasolu.

4.4.   Kui rehvitootja esitab tüübikinnituse taotluse rehviseeria kohta, ei ole vaja teha kiirus/koormuskatseid kõikidele seeriasse kuuluvatele rehvitüüpidele. Pädev asutus võib oma äranägemisel valida halvimad võimalikud katsetingimused.

5.   TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

5.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud õhkrehvitüüp vastab allpool esitatud 6. jaotise nõuetele, antakse sellele rehvitüübile kinnitus.

5.2.   Igale kinnituse saanud tüübile määratakse tüübikinnitusnumber; selle esimesed kaks kohta (00, kui tegemist on eeskirjaga selle algkujul) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatuste seeriat. Sama lepinguosaline ei või määrata sama numbrit teisele õhkrehvitüübile.

5.3.   Teatis käesolevale eeskirja kohaselt õhkrehvile tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele käesoleva eeskirja I lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

5.4.   Lisaks punktides 3.1 ja 3.2 ettenähtud märgistustele tuleb igale rehvile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud rehvitüübile, peale kanda rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

5.4.1.

ringiga ümbritsetud tähest E, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber, (5) ja

5.4.2.

tüübikinnitusnumbrist.

5.5.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

5.6.   Käesoleva eeskirja II lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis.

5.7.   Hilisem protekteerimine vastavalt eeskirjale nr 109.

Kui rehvitootja on konkreetse rehvitüübi tootmise ajal saanud samale rehvitüübile uue tüübikinnituse, mille kohaselt võib rehvile kanda varasemast märgistusest suurema koormusindeksi või erineva kiiruskategooria, ning kui rehvitootja lubab varasemat rehvitüüpi protekteerida ja uuema kasutusmärgistusega märgistada, peab rehvitootja täitma käesoleva eeskirja IX lisas esitatud teatise ning esitama selle uue tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Kui kategooria tõstmise luba kehtib üksnes konkreetses tehases või konkreetsel ajavahemikul toodetud rehvidele, tuleb teatisesse märkida selliste rehvide tuvastamiseks vajalikud andmed.

Tüübikinnitusasutus edastab need andmed teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele ning rehvitootjad või tüübikinnitusasutused avaldavad need andmed kõikidele eeskirja nr 109 kohaselt tunnustatud protekteerijatele, kes seda taotlevad.

6.   SPETSIFIKATSIOONID

6.1.   Rehvi mõõtmed

6.1.1.   Rehvi ristlõike laius

6.1.1.1.   Ristlõike laius arvutatakse järgmise valemi abil:

S = S1 + K (A – A1),

kus

S	=	on mõõteveljel mõõdetud ristlõike laius millimeetrites;
S1	=	on ristlõike nimilaius millimeetrites, mis esitatakse vastavalt nõuetele rehvi küljele märgitavas rehvi tähistuses;
A	=	on tootja kirjelduses märgitud mõõtevelje laius millimeetrites ja
A1	=	on teoreetilise velje laius millimeetrites.

A1 väärtuseks loetakse S1 ja tootja poolt kindlaks määratud teguri x korrutis ning K väärtuseks loetakse 0,4.

6.1.1.2.   Seevastu olemasolevate rehvitüüpide puhul, mille tähistus on esitatud käesoleva eeskirja V lisa tabelite esimeses veerus, loetakse ristlõike laiuseks neis tabelites rehvi tähistuse vastas märgitud laius.

6.1.1.3.   Rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), võetakse K väärtuseks aga 0,6.

6.1.2.   Rehvi välisläbimõõt

6.1.2.1.   Rehvi välisläbimõõt arvutatakse järgmise valemi abil:

D = d + 2H,

kus

D	on välisläbimõõt millimeetrites;
d	on punktis 2.17.1.3 määratletud tavapärane arv millimeetrites;
S1	on ristlõike nimilaius millimeetrites;
Ra	on nominaalne ristlõikesuhe;
H	on ristlõike nimikõrgus millimeetrites ja võrdub S1 × 0,01 Ra.

Andmed saadakse rehvi küljel olevast punkti 3.4 nõuetele vastavast rehvi tähistusest.

6.1.2.2.   Seevastu olemasolevate rehvitüüpide puhul, mille tähistus on esitatud käesoleva eeskirja V lisa tabelite esimeses veerus, loetakse välisläbimõõduks neis tabelites rehvi tähistuse vastas märgitud laius.

6.1.2.3.   Rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), loetakse välisläbimõõduks rehvi küljele märgitud rehvimõõdu tähistusele vastav läbimõõt.

6.1.3.   Õhkrehvide mõõtmise meetod

Õhkrehvide mõõtmiseks kasutatakse käesoleva eeskirja VI lisas sätestatud menetlust.

6.1.4.   Rehvi ristlõike laiuse spetsifikatsioon

6.1.4.1.   Rehvi üldlaius võib olla punkti 6.1.1 kohaselt kindlaks tehtud ristlõike laiusest või laiustest väiksem.

6.1.4.2.   See võib ületada nimetatud väärtust radiaalrehvide puhul 4 protsendi võrra ning diagonaalrehvide puhul 8 protsendi võrra. Seevastu rehvidel ristlõike nimilaiusega üle 305 mm, mis on mõeldud kasutamiseks topeltasetuses, ei või eespool toodud punkti 6.1.1 kohaselt kindlaks määratud väärtust ületada radiaalrehvide puhul, mille nominaalne ristlõikesuhe on suurem kui 60, rohkem kui 2 protsendi võrra ja diagonaalrehvide puhul rohkem kui 4 protsendi võrra.

6.1.4.3.   Rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), on rehvi alaosa üldlaius aga rehvi paigaldamiseks ette nähtud velje nimilaius vastavalt tootja kirjeldusele, millele lisatakse 27 millimeetrit.

6.1.5.   Rehvi välisläbimõõdu spetsifikatsioon

Rehvi välisläbimõõt peab olema väärtuste Dmin ja Dmax vahemikus, mis arvutatakse välja järgmiste valemite abil:

Dmin = d + (2H × a)

Dmax = d + (2H × b),

kus

6.1.5.1.

V lisas loetletud mõõtude ja rehvide puhul, mis on tähistatud rehvi-velje asetuse konfiguratsiooni sümboliga A (vt punkt 3.1.11), on ristlõike nimikõrgus H võrdne järgmisega: H = 0,5 (D – d) – täpsemalt vt punkti 6.1.2.1;

6.1.5.2.

muude, V lisas loetlemata mõõtude puhul: H ja d on määratletud punktis 6.1.2.1;

6.1.5.3.

kordajate a ja b väärtused on järgmised: 6.1.5.3.1. kordaja a = 0,97; 6.1.5.3.2. kordaja b   radiaal diagonaal tavarehvidel 1,04 1,07 erirehvidel 1,06 1,09 6.1.5.3.3. Talverehvide puhul võib eespool kirjeldatud viisil kindlaks tehtud välisläbimõõtu (Dmax) ületada 1 protsendi võrra.

6.2.   Koormuse/kiiruse kestvuskatse

6.2.1.   Iga õhkrehvitüüp peab läbima vähemalt ühe käesoleva eeskirja VII lisas kirjeldatud menetluse kohase koormuse/kiiruse kestvuskatse.

6.2.2.   Kui rehvil ei esine pärast kestvuskatset turvise lahtitulekut, koordikihtide lahtitulekut, koordikiudude lahtitulekut, turvise murenemist ega koordikiudude katkemist, loetakse rehv katse läbinuks.

6.2.3.   Rehvi välisläbimõõt ei tohi kuus tundi pärast koormuse/kiiruse kestvuskatset erineda enne katset mõõdetud välisläbimõõdust rohkem kui 3,5 protsendi võrra.

6.2.4.   Kui õhkrehvile taotletakse tüübikinnitust VIII lisa tabelis esitatud koormuse/kiiruse kombinatsioonide kohta, ei ole vaja punktis 6.2.1 sätestatud kestvuskatses kasutada muid koormusi ja kiirusi peale nominaalsete.

6.2.5.   Kui õhkrehvile taotletakse tüübikinnitust täiendava koormuse/kiiruse kombinatsiooni kohta, mis ei sisaldu VIII. lisa tabelis koormusindeksi sõltuvuse kohta kiirusest, tuleb punktis 6.2.1 sätestatud kestvuskatse täiendava koormuse/kiiruse kombinatsiooniga teostada teise samasse tüüpi kuuluva rehviga.

7.   REHVITÜÜBI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

7.1.   Igast rehvitüübi muudatusest tuleb teatada rehvitüübi kinnitanud haldusasutusele. Seejärel võib see asutus:

7.1.1.

pidada tehtud muudatuste ebasoovitavat mõju ebatõenäoliseks ja leida, et rehvitüüp vastab igal juhul nõuetele või

7.1.2.

nõuda katsetuste eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt edasiste katsete protokolli.

7.2.   Rehvi turvisemustri muutmist ei loeta käesoleva eeskirja 6. jaotises ette nähtud katsete kordamist tingivaks asjaoluks.

7.3.   Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele punktis 5.3 määratletud korras.

7.4.   Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ja teavitab sellest käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi käesoleva eeskirja I lisas toodud näidisele vastava teatisevormiga.

8.   TOODANGU VASTAVUS

Toodangu vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) 2. liitega ja see peab vastama järgmistele nõuetele:

8.1.	Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud rehvid peavad olema valmistatud nii, et tüübikinnituse andmise korral oleks täidetud 6. punktis esitatud nõuded.

8.2.	Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida tootmisüksustes toote vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Tootmisüksusi kontrollitakse üldjuhul üks kord kahe aasta jooksul.

9.   SANKTSIOONID TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Kui punkti 8.1 nõudeid ei järgita või teatavast tooteseeriast võetud rehvid ei läbi selles punktis ette nähtud katseid, võib käesoleva eeskirja kohaselt antud õhkrehvi tüübikinnituse tühistada.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav lepinguosaline tühistab tema poolt eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele lepinguosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja I lisas esitatud näidise kohast teatisevormi.

10.   TOOTMISE LÕPLIK LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud õhkrehvitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Vastava teatise saamisel teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta lepingu osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja I lisas esitatud näidise kohast teatisevormi.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

11.1.   Käesolevat eeskirja kohaldavad lepinguosalised esitavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning vajaduse korral tunnustatud katselaborite ja tüübikinnitusi andvate haldusasutuste (kellele tuleb saata teistes riikides väljaantud tunnistused tüübikinnituse andmise, sellest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta) nimed ja aadressid.

11.2.   Käesolevat eeskirja kohaldavad lepinguosalised võivad kasutada rehvitootjate katselaboreid ja nimetada nende hulgast tunnustatud katselaboreid, mis võivad asuda nii asjaomase lepinguosalise kui ka mõne teise osalise territooriumil, kui on olemas eelnev kokkulepe teise osalise pädeva haldusasutusega.

11.3.   Juhul kui lepinguosaline kohaldab punkti 11.2, võib ta soovi korral omal valikul saata katsetustele ühe või mitu teda esindavat isikut.

Selgitav joonis

(vt käesoleva eeskirja punkt 2)

---

(*1)  Määratletud sõidukite ehituse konsolideeritud resolutsioonis R.E.3 (TRANS/WP.29/78/Rev.1).

(1)  Vt selgitavat joonist.

(2)  Kooskõla huvides on käesoleva tabeli sümbolid ja kiirused samad kui sõiduautodel (vastavalt eeskirjale nr 30). Neid ei tohiks käsitada selliste rehvidega varustatud kommertsveokite liiklemiskiiruse tähistena.

(3)  Enne 1. jaanuari 2000 võib tootmise aeg olla märgitud kolmenumbrilisena, kusjuures esimesed kaks numbrit näitavad tootmisnädalat ja viimane number tootmisaastat.

(4)  See märgistus on kohustuslik üksnes rehvitüüpide puhul, mis saavad käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse pärast eeskirja 14. täienduse jõustumist.

(5)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia ja Montenegro, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, 41 (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades oma ECE sümbolit), 43 – Jaapan, 44 (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika ja 48 – Uus-Meremaa. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele kronoloogilises järjekorras vastavalt sellele, millal nad ratifitseerivad või liituvad kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukitele ning nendele paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab need numbrid lepinguosalistele.