This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02008L0099-20081226
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ, 19. november 2008 , keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ, 19. november 2008 , keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (EMPs kohaldatav tekst)
In force
)
2008L0099 — ET — 26.12.2008 — 000.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/99/EÜ, 19. november 2008, keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (EÜT L 328, 6.12.2008, p.28) |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/99/EÜ,
19. november 2008,
keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, ( 1 )
olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, ( 2 )
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt asutamislepingu artikli 174 lõikele 2 on ühenduse keskkonnapoliitika eesmärk tagada kaitstuse kõrge tase. |
(2) |
Ühendusele teeb muret keskkonnaalaste õigusrikkumiste arvu kasv ning samuti nende mõju, mis ulatub üha sagedamini üle nende riikide piiride, kus kõnealused õigusrikkumised toime pandi. Sellised õigusrikkumised ohustavad keskkonda ja seetõttu on vaja võtta asjakohaseid meetmeid. |
(3) |
Kogemused on näidanud, et praegused karistussüsteemid ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, et tagada keskkonnakaitsealaste õigusaktide täielikku järgimist. Nende järgimist saab ja tuleb toetada võimalike kriminaalkaristuste kaudu, mis kujutavad endast haldussanktsioonide ja tsiviilõiguslike kompensatsioonimehhanismidega võrreldes kvalitatiivselt erinevat ühiskondlikku hukkamõistu. |
(4) |
Ühisreeglid kriminaalkuritegude osas võimaldavad kasutada tõhusaid uurimis- ja abi osutamise meetodeid nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide vahel. |
(5) |
Tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks on eriline vajadus hoiatava iseloomuga karistuste järele keskkonda kahjustavate tegevuste korral, mis tavaliselt tekitavad või võivad tõenäoliselt tekitada olulist kahju õhu (sh stratosfäär), pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele ja taimedele, sh liikide säilitamisele. |
(6) |
Õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmisel võivad olla samad tagajärjed kui aktiivsel tegevusel ja seetõttu tuleks sellisel juhul kohaldada ka vastavaid karistusi. |
(7) |
Seetõttu tuleks kogu ühenduses käsitleda sellist käitumist kriminaalkuriteona, juhul kui see on toime pandud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. |
(8) |
Käesoleva direktiivi lisades loetletud õigusaktid sisaldavad sätteid, mille rikkumise suhtes tuleks kohaldada kriminaalõiguslikke meetmeid, et tagada keskkonnakaitsealaste eeskirjade täielik tõhusus. |
(9) |
Käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustused on seotud üksnes käesoleva direktiivi lisades loetletud õigusaktide sätetega, mis kohustavad liikmesriike nägema kõnealuste õigusaktide rakendamisel ette keelavad sätted. |
(10) |
Käesolev direktiiv kohustab liikmesriike lisama oma siseriiklikku õigusesse kriminaalkaristused ühenduse keskkonnakaitse sätete tõsise rikkumise eest. Käesolev direktiiv ei kehtesta kohustusi seoses selliste karistuste ega muude olemasolevate õiguskaitsesüsteemide rakendamisega üksikjuhtumite puhul. |
(11) |
Käesolev direktiiv ei piira ühenduse või siseriikliku õigusega kehtestatud keskkonnakahjustuste eest muude vastutussüsteemide kohaldamist. |
(12) |
Kuna käesoleva direktiiviga sätestatakse miinimumeeskirjad, võivad liikmesriigid võtta vastu või säilitada rangemaid meetmeid, et tagada tõhusam keskkonnakaitse kriminaalõiguse kaudu. Need meetmed peavad olema kooskõlas asutamislepinguga. |
(13) |
Selleks, et komisjon saaks hinnata käesoleva direktiivi mõju, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile teavet käesoleva direktiivi rakendamise kohta. |
(14) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõhusama keskkonnakaitse tagamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(15) |
Hilisemate keskkonnaalaste õigusaktide vastuvõtmisel tuleks vajaduse korral täpsustada, et kohaldatakse käesolevat direktiivi. Vajaduse korral tuleks artiklit 3 muuta. |
(16) |
Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse teisi, eriti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kriminaalõigusega seotud meetmed, mille eesmärk on tõhusam keskkonnakaitse.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „õigusvastane”:
i) EÜ asutamislepingu alusel vastu võetud ja A lisas loetletud õigusaktide rikkumine või
ii) Euratomi asutamislepinguga hõlmatud tegevuste puhul Euratomi asutamislepingu alusel vastu võetud ja B lisas loetletud õigusaktide rikkumine või
iii) liikmesriigi sellise õigusakti, haldusakti või liikmesriigi pädeva ametiasutuse sellise otsuse rikkumine, millega kohaldatakse alapunktis i või ii osutatud ühenduse õigusakte;
b) „kaitsealused looduslikud looma- ja taimeliigid”:
i) artikli 3 punkti f kohaldamisel liigid, mis on loetletud
— nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) ( 3 ) IV lisas;
— nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) ( 4 ) I lisas ja millele osutatakse sama direktiivi artikli 4 lõikes 2;
ii) artikli 3 punkti g kohaldamisel liigid, mis on loetletud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) ( 5 ) lisas A või lisas B;
c) „kaitsealune elupaik” – liigi elupaik, mille jaoks on direktiivi 79/409/EMÜ artikli 4 lõike 1 või lõike 2 kohaselt eraldatud kaitseala, ning looduslik elupaik või liigi elupaik, mille jaoks on direktiivi 92/43/EMÜ artikli 4 lõike 4 kohaselt eraldatud erikaitseala;
d) „juriidiline isik” – iga üksus, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.
Artikkel 3
Õigusrikkumised
Liikmesriigid tagavad, et järgmist käitumist käsitatakse kriminaalkuriteona, kui see on õigusvastane ning pannakse toime tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tagajärjel:
a) teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse juhtimine või heitmine õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;
b) jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine või kõrvaldamine, kaasa arvatud nende toimingute järelevalve ning jäätmekõrvaldamiskohtade järelhooldus, ning kaasa arvatud vahendaja või edasimüüja tegevus (jäätmehooldus), mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;
c) jäätmesaadetis, kui kõnealune tegevus on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta ( 6 ) artikli 2 punktiga 35 ja see toimub arvestatavas koguses, olenemata kas tegu on ühekordse või mitme omavahel seotud saadetisega;
d) käitise käitamine, milles toimub ohtlik tegevus või kus hoitakse või kasutatakse ohtlikke aineid või valmistisi ja mis põhjustab või võib põhjustada väljaspool käitist inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;
e) tuumamaterjali või muude ohtlike radioaktiivsete ainete valmistamine, töötlemine, käitlemine, kasutamine, valdamine, ladustamine, vedamine, importimine, eksportimine või lõppladustamine, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;
f) kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide tapmine, hävitamine, omamine või äravõtmine, v.a juhul, kui tegemist ei ole arvestatava kogusega ning tegu ei mõjuta oluliselt liigi kaitsestaatust;
g) kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikidega või nende osade või neist saaduga kauplemine, v.a juhul, kui tegemist ei ole arvestatava kogusega ning tegu ei mõjuta oluliselt liigi kaitsestaatust;
h) igasugune käitumine, mis põhjustab kaitsealuse elupaiga seisundi märkimisväärset kahjustamist;
i) osooni kahandavate ainete tootmine, importimine, eksportimine või turustamine.
Artikkel 4
Kuriteole kihutamine ja sellele kaasaaitamine
Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud teguviisile kihutamine ja sellele kaasaaitamine oleks karistatavad kriminaalkuriteona.
Artikkel 5
Karistused
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3 ja 4 kirjeldatud õigusrikkumistele järgneks tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristuste kohaldamine.
Artikkel 6
Juriidiliste isikute vastutus
1. Liikmesriigid tagavad, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele artiklites 3 ja 4 osutatud õigusrikkumiste eest, mille on nende kasuks toime pannud tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena, mis põhineb
a) õigusel esindada juriidilist isikut;
b) õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid või
c) õigusel kontrollida juriidilist isikut.
2. Lisaks tagavad liikmesriigid, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev isik on juriidilise isiku kasuks pannud toime artiklites 3 ja 4 osutatud õigusrikkumise.
3. Juriidiliste isikute vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on olnud artiklites 3 ja 4 osutatud õigusrikkumiste toimepanijad, õigusrikkumistele kaasaaitajad või kihutajad.
Artikkel 7
Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et õigusrikkumise eest vastavalt artiklile 6 vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldataks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.
Artikkel 8
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 26. detsembrit 2010.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 10
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
A LISA
EÜ asutamislepingu alusel vastu võetud ühenduse õigusaktid, mille rikkumine on õigusvastane tegevus käesoleva direktiivi artikli 2 punkti a alapunkti i tähenduses
— Nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiiv 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. ( 7 )
— Nõukogu 2. augusti 1972. aasta direktiiv 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootorite heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. ( 8 )
— Nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiiv 75/439/EMÜ vanaõli kõrvaldamise kohta. ( 9 )
— Nõukogu 8. detsembri 1975. aasta direktiiv 76/160/EMÜ suplusvee kvaliteedi kohta. ( 10 )
— Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega. ( 11 )
— Nõukogu 28. juuni 1977. aasta direktiiv 77/537/EMÜ metsa- või põllumajanduslike ratastraktorite diiselmootoritest eralduvate heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. ( 12 )
— Nõukogu 20. veebruari 1978. aasta direktiiv 78/176/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmete kohta. ( 13 )
— Nõukogu 21. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/117/EMÜ, millega keelatakse teatavaid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turuleviimine ja kasutamine. ( 14 )
— Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. ( 15 )
— Nõukogu 22. märtsi 1982. aasta direktiiv 82/176/EMÜ kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta. ( 16 )
— Nõukogu 26. septembri 1983. aasta direktiiv 83/513/EMÜ kaadmiumiheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta. ( 17 )
— Nõukogu 8. märtsi 1984. aasta direktiiv 84/156/EMÜ muude sektorite kui kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta. ( 18 )
— Nõukogu 28. juuni 1984. aasta direktiiv 84/360/EMÜ tööstusrajatistest lähtuva õhusaaste vastu võitlemise kohta. ( 19 )
— Nõukogu 9. oktoobri 1984. aasta direktiiv 84/491/EMÜ heksaklorotsükloheksaaniheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta. ( 20 )
— Nõukogu 7. märtsi 1985. aasta direktiiv 85/203/EMÜ õhu kvaliteedistandardite kohta lämmastikdioksiidi suhtes. ( 21 )
— Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses. ( 22 )
— Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/280/EMÜ teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta. ( 23 )
— Nõukogu 19. märtsi 1987. aasta direktiiv 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta. ( 24 )
— Nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiv 90/219/EMÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta. ( 25 )
— Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta. ( 26 )
— Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta. ( 27 )
— Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest. ( 28 )
— Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. ( 29 )
— Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. ( 30 )
— Nõukogu 15. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/112/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta. ( 31 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta: direktiiviga 2003/44/EÜ muudetud sätted. ( 32 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta. ( 33 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta. ( 34 )
— Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. ( 35 )
— Nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta. ( 36 )
— Nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiiv 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta. ( 37 )
— Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta. ( 38 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. ( 39 )
— Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel. ( 40 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist. ( 41 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta. ( 42 )
— Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta. ( 43 )
— Nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta. ( 44 )
— Nõukogu 22. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus. ( 45 )
— Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta. ( 46 )
— Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes. ( 47 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta. ( 48 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. ( 49 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/69/EÜ benseeni ja süsinikmonooksiidide piirnormide kohta välisõhus. ( 50 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta. ( 51 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta. ( 52 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta. ( 53 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta. ( 54 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2002. aasta direktiiv 2002/3/EÜ välisõhu osoonisisalduse kohta. ( 55 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. ( 56 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta. ( 57 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus. ( 58 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta. ( 59 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta. ( 60 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu. ( 61 )
— Komisjoni 14. novembri 2005. aasta direktiiv 2005/78/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ (liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heidete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heidete vastu) ja muudetakse selle lisasid I, II, III, IV ja VI. ( 62 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist. ( 63 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/11/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta. ( 64 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta. ( 65 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta. ( 66 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid. ( 67 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/44/EÜ kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta. ( 68 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid. ( 69 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest. ( 70 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. ( 71 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta. ( 72 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust. ( 73 )
— Komisjoni 29. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1418/2007, milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta. ( 74 )
— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiiv 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. ( 75 )
B LISA
Euratomi asutamislepingu alusel vastu võetud ühenduse õigusaktid, mille rikkumine on õigusvastane tegevus käesoleva direktiivi artikli 2 punkti a alapunkti ii tähenduses
— Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. ( 76 )
— Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta. ( 77 )
— Nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta. ( 78 )
( 1 ) ELT C 10, 15.1.2008, lk 47.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 21. mai 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsus.
( 3 ) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
( 4 ) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.
( 5 ) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.
( 6 ) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.
( 7 ) EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1.
( 8 ) EÜT L 190, 20.8.1972, lk 1.
( 9 ) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 23.
( 10 ) EÜT L 31, 5.2.1976, lk 1.
( 11 ) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.
( 12 ) EÜT L 220, 29.8.1977, lk 38.
( 13 ) EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19.
( 14 ) EÜT L 33, 8.2.1979, lk 36.
( 15 ) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.
( 16 ) EÜT L 81, 27.3.1982, lk 29.
( 17 ) EÜT L 291, 24.10.1983, lk 1.
( 18 ) EÜT L 74, 17.3.1984, lk 49.
( 19 ) EÜT L 188, 16.7.1984, lk 20.
( 20 ) EÜT L 274, 17.10.1984, lk 11.
( 21 ) EÜT L 87, 27.3.1985, lk 1.
( 22 ) EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6.
( 23 ) EÜT L 181, 4.7.1986, lk 16.
( 24 ) EÜT L 85, 28.3.1987, lk 40.
( 25 ) EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1.
( 26 ) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.
( 27 ) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.
( 28 ) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.
( 29 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20.
( 30 ) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
( 31 ) EÜT L 409, 31.12.1992, lk 11.
( 32 ) ELT L 214, 26.8.2003, lk 18.
( 33 ) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10.
( 34 ) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24.
( 35 ) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25.
( 36 ) EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31.
( 37 ) EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55.
( 38 ) EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.
( 39 ) EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1.
( 40 ) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.
( 41 ) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
( 42 ) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.
( 43 ) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.
( 44 ) EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1.
( 45 ) EÜT L 163, 29.6.1999, lk 41.
( 46 ) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.
( 47 ) EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13.
( 48 ) EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34.
( 49 ) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
( 50 ) EÜT L 313, 13.12.2000, lk 12.
( 51 ) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.
( 52 ) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1.
( 53 ) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.
( 54 ) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1.
( 55 ) EÜT L 67, 9.3.2002, lk 14.
( 56 ) ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.
( 57 ) ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.
( 58 ) ELT L 23, 26.1.2005, lk 3.
( 59 ) ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.
( 60 ) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.
( 61 ) ELT L 275, 20.10.2005, lk 1.
( 62 ) ELT L 313, 29.11.2005, lk 1.
( 63 ) ELT L 64, 4.3.2006, lk 37.
( 64 ) ELT L 64, 4.3.2006, lk 52.
( 65 ) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.
( 66 ) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.
( 67 ) ELT L 161, 14.6.2006, lk 12.
( 68 ) ELT L 264, 25.9.2006, lk 20.
( 69 ) ELT L 266, 26.9.2006, lk 1.
( 70 ) ELT L 372, 27.12.2006, lk 19.
( 71 ) ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.
( 72 ) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.
( 73 ) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.
( 74 ) ELT L 316, 4.12.2007, lk 6.
( 75 ) ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.
( 76 ) EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.
( 77 ) ELT L 346, 31.12.2003, lk 57.
( 78 ) ELT L 337, 5.12.2006, lk 21.